2012

2/34

Praktiku sõnumitooja

SA Innove karjääri- ja nõus-

tamisteenuste arendus keskus

andis välja abi materjali, mis

hõlbustab vastse karjääri-

spetsialisti sisseelamist uuel

ametipostil.

Materjal sisaldab ülevaadet

karjääriteenuste süsteemist,

pakkujatest, liikidest, metoodi­

kast, paktilistest töövahenditest

jmt. Koondatud on kogu vajalik

teave, mida alles alustav karjääri­

spetsialist edukaks töösse sisse­

elamiseks vajab. Materjal sisaldab

hulgaliselt veebiviiteid infoallika­

tele, kust saab soovi korral ise lisa

lugeda.

Karjäärispetsialisti ABCd tutvustati

karjäärispetsialistidele septembri

alguses toimunud koolitusel, kus

peale selle anti ülevaade karjääri­

info vahendamise ja karjääri­

nõustamise kvaliteedikäsiraamatu

põhi mõtetest ning kvaliteediindikaa­

torite ja keskuste poolse aruandluse

oma vahelistest seostest.

Kõik, kes vajavad süsteemset üle vaadet

karjääriteenustest, leiavad mater­

jali portaalist Rajaleidja aadressil

rajaleidja.ee/abc.

Usaldusväärne tööturuinfo – asendamatu abimees teel teadlike karjäärivalikuteni

Ave Szymanel karjääri­ ja nõustamisteenuste arenduskeskuse

karjääriinfo juhtivspetsialist

Jätkub pöördel »

Karjäärispet-sialisti ABC – abimaterjal alustavale karjääri-spetsialistile

Igal aastal peavad paljud noored otsustama, mida pärast kooli lõpetamist edasi teha – kas edasi õppida, tööle minna, jääda Eestisse või suunduda välismaale. Va-lida ei ole kerge, sest võimalusi on palju ja iga langetatud otsus mõjutab suuresti noore tulevikku.

Eesti ja kogu maailma majandus muutub väga kiiresti ning enamikul meist ei ole või­malik töötada ühel ja samal töökohal elu lõpuni. Seetõttu peavad karjäärivalikud ole­ma teadlikud – mida parem ettekujutus meil oma valikuga kaasnevast on, seda suurem on tõenäosus, et oleme sellega hiljem rahul.

2010. aasta sügisel alustas SA Innove tööturuinfo koolituste sarjaga, et pakkuda karjäärispetsialistidele ülevaatlikku infot hariduse ja tööturu trendide kohta ning arendada tööturuinfo lugemise oskust. Sügisene koolitus aitab karjäärispetsialis­tidel värskendada oma teadmisi karjääriinfo valdkonnas ja valmistuda algavaks õppeaastaks, et oma täiendatud teadmistepagasiga noori valikute tegemisel toe­tada.

Esimesel koolitusel keskenduti tööturuinfo mõist­misele – mida peaks spetsialist oskama, et klienti õige infoallikani suunata ning teda isiklike otsuste aluseks olevate asjakohaste seoste loomisel ja järelduste tege­misel abistada. Et hõlbustada tööturuinfo leidmist ning pakkuda abi statistika ja prognooside tõlgendamisel, anti välja trükis Tööturuinfo teejuht, mis sisaldab ülevaadet valdkonna põhimõistetest, majandust mõju­tavatest teguritest ja tööturuinfo allikatest. Trükises jagatud nõuanded tööturuinfo mõistmise kohta aitavad info tulvas pare­mini orienteeruda ning vormida numbritest ja tabelitest usaldus väärset teavet, millega noori teadlike valikute tegemisel toetada.

Teisel koolitusel saadi ülevaade olukorrast tööturul. Käsi tletud teemadel (sh tööturu ja hariduse trendid,

Tööalase suundumuse küsimustiku koolitus

tulevikusuundumused ja noorte olukord tööturul) valmi­sid artiklid, millega saab tutvuda portaali Rajaleidja täis­kasvanu osas rubriigis „Töömaailm”.

2012. aasta sügisel toimunud seminaril osalejad said pea­le värske tööturuinfo ka võimaluse kogemusi vahetada. Rühmatöös mängiti läbi tavaolukordi, kus noor pöördub spetsialisti poole murega oma tuleviku pärast. Ülesande lahendamisel tuli eraldi tähelepanu pöörata tööturuinfo kasutamisele. Pärast analüütikute edastatud tööturuüle­vaadete kuulamist leiti ühiselt, et info vahendamise või nõustamise protsessi analüüsipõhiste andmetega toetades on noorele märksa kindlam praegust tööturu­olukorda selgitada ja võimalikke karjäärivalikuid põh­

«

Kristina Orion

SA Innove karjääri­ ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjäärinõustamise juhtivspetsialist

tati küsimustiku teoreetilist tausta ja selle tõlgendamise põhimõtteid, Tripodi veebipõhise testimise süsteemi kasuta­mist ning klientidele tagasiside andmise põhimõtteid. Samuti prooviti praktiliste ülesannete käigus läbi testitulemuste tõlgendamine ja kasutamine karjäärinõustamisel.

Karjäärinõustajad said värskendada oma teadmisi psühhomeet­riliste testide koostamise põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest, põhjalikult tutvustati J. L. Hollandi kutse­eelistuste teooriat ja selle tänapäevaseid rakendusi. Suurt tähelepanu pöörati ka testimise käigus tekkida võivatele eetilistele probleemidele ning nende ennetamise ja lahendamise võimalustele.

TASKi kasutamiseks said litsentsi 26 karjäärinõustajat. Küsit­lemine toimub spetsiaalses e­keskkonnas, kus on mugav testida ja ka tagasisidet anda. Küsimustikku saab kasutada eesti keeles ning Tallinna, Tartu, Ida­Virumaa ja Ida­Harju karjäärikeskustes ka vene keeles.

Piirkondlike teavitamis- ja nõustamiskeskuste ehk Rajaleidja keskuste karjäärinõustajatele korraldati 28. ja 29. augustil tööalase suundumuse küsimustiku (TASK) kasutamise koolitus.

TASK põhineb John  L.  Hollandi kutse­eelistuste teoo­rial. Selle järgi eristatakse kõige laiemas mõttes kuut erilaadset tööalast keskkonda ja sama palju isiksusetüüpe, kes tunnevad soovi nendes keskkondades töötada.

Küsimustiku töötas välja ja koolituse korraldas Tripod Grupp OÜ. Koolitust ja küsimustiku edasist kasutamist Rajaleidja keskustes rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”.

Koolituse eesmärk oli anda põhilised teadmised ja oskused TASKi kasutamiseks karjäärinõustamisel. Tutvus­

jendada. Siia hulka kuulub nii noore teavitamine maakonna tööturuolukorrast (nt vabad töökohad, nõudlus, palgatase) kui ka näiteks elukvaliteedist ja elatustasemest rääkimine välismaa teemasid käsitledes.

Analüütik Siim Krusell pani karjäärispetsialistidele südamele, et kvaliteetne karjääriteenuse osutamine saab võimalikuks ainult asja­ ja ajakohast tööturuinfot edastades. Õppima minnes ei piisa üksnes enda oskustele ja vajadustele vasta­va eriala äratundmisest ning sobiva kooli valimisest; tead-vustatud karjäärivaliku tegemiseks on ilmtingimata vaja pöörata tähelepanu keskkonnale, elukvaliteedile ja ela-tustasemele. Kõigest sellest saab lugeda portaali Rajaleidja täiskasvanu osas täiendatud rubriigis „Töömaailm”.

Inimene testib iseend läbi elu – kord iseseisvalt vett ja siis spetsialisti abiga oma tööalaseid suundumusi. TASKi abiga on noortel tulevikuvalikute tegemine taaskord lihtsamaks tehtud.

2

Lõppes töötavate vähese eesti keele oskusega täiskasvanute karjääriprojekt

Meelika Hirmo

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed

kommunikatsioonijuht

1. oktoobril toimus Jõhvi kontserdimajas pidulik tänu-üritus, kus tunnustati projektis „Karjääriõppekursused ebapiisava eesti keele oskusega töötavatele täiskasva-nutele” osalenuid ja sellesse panustanuid. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) juhtimisel korraldatud kursustel, mis algasid käes­oleva aasta veebruaris, osales ligi 130  töötavat täiskasva­nut. Kõik nad said 34 akadeemilise tunni vältel teadmisi nii enese analüüsist, elukestva õppe võimalustest, tööandjate ootustest töötajate suhtes, karjääri planeerimisest kui ka paljudest teistest tööturul vajalikest oskustest. Kursuste tulemuslikkuse huvides korraldas MISA projekti ette valmistades 13  karjäärinõustajale metoodilise täien­duskoolituse, et parandada nende oskusi ja teadmisi tege­lemiseks töötavate täiskasvanutega, kelle eesti keele oskus on ebapiisav ja haridustase madalam. Karjäärinõustajateks olid Töötukassa karjääriinfo spetsialistid, Ida­Virumaa ja Harjumaa teabe­ ja nõustamiskeskuste karjäärikoordinaatorid ning mittetulundusühingute karjäärispetsialistid. Kursused toimusid Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Sillamäel ja Kohtla­Järvel.

„Just nende inimeste entusiasmi ja pühendumise eest oleme väga tänulikud, kuid loomulikult oli meie jaoks positiivne üllatus ka osalejate suur tahe õppida väljaspool tööaega, hooli mata sellest, et kõigil olid töökohad olemas. Töö olemas­

olu võiks ju põhimõtteliselt inimese muuta mugavaks ning mitte panna pingutama enda taseme tõstmise nimel, kuid huvi kursuste vastu oli suur ja osalejad oleksid soo­vinud veel pikaajalisemat kursust,” rääkis MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets. „Tagasiside põhjal usuvad kursusel osalenud, et õpi-tu aitab neil kujundada oma tööelu nii, et motivat-sioon ja töörõõm püsiksid. Kursuse raames oli suur rõhk sotsiaalsetel oskustel ja enese arengu toetamisel. Sellist kompetentsi ongi vaja pidevalt arendada, mitte oodata hetkeni, mil töö kaotatakse,” lisas Odinets.

Jõhvis tegutsenud karjäärinõustaja Mare Kannikka­ Sibrits tunnistas, et inimeste soov end täiendada ja eda­si arendada oli väga suur. „Väga meeldiv oli näha töö­tavate täiskasvanute motiveeritust ning kogu koostöö oli fantastiline! Paraku ei suhtunud tööandjad alati toetavalt, kuigi arenemisvõimelise töötaja kompetentsi laiendamine peaks kasu tooma ka ettevõtjatele,” lausus Kannikka­Sibrits. „Enamik osalejaid hakkas kursuse järel oma töösse rohkem sügavuti suhtuma ja minu kursuselt 75  protsenti tundis tugevat soovi edasi liikuda ja uusi väljakutseid vastu võtta.” Projekt viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondist rahasta­tava „Inimressursi arendamise rakenduskava” priori­teetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamine ning elukestva õppe võimaluste laiendamine” raames.

Karjääriõppekursustel osalenud tutvumas uue kakskeelse karjääriõppe kogumikuga "Tegutse ja töömaailm avaneb sulle!".

Vasakult karjäärinõustaja Maire Merioja, MISA elukestva õppe üksuse juht Eduard Odinets ja kursusel osalenud Natalja Jänes.

Fotod: Matti Kämärä, Põhjarannik

3

Karjääri planeerimise oskuste omandamine Eesti kutseõppeasutustes

Mare Lehtsalu

SA Innove karjääri­ ja nõustamisteenuste arenduskeskuse karjääriõppe juhtivspetsialist

Oskusi oma elu teadlikult juhtida vajavad tänapäeval kõik inimesed. Õpingute või tööeluga seotud olulisi valikuid teha ja otsuseid langetada pole vaja mitte üksnes üleminekuetappidel (näiteks ühelt haridus-astmelt teisele, erialaõpingutelt tööturule minnes), vaid terve elu.

2011. aastal Eestis korraldatud üleriigilise karjääriteenus­te valdkonna uuringu tulemused näitavad muu hulgas, et suur osa inimestest ei tegele teadlikult ega järjepidevalt oma karjääri planeerimisega. Uuringu tulemustele tugine­des on karjääriteenuste areng nüüd kogumas järjest uut hoogu, et toetada tõhusamalt valikuvalmiduse kujunda­mist ja järelikult vähendada vajadust tegelda tagajärge­dega – see tähendaks, et tulevikus on vähem tööturul keerukasse olukorda sattunuid, kelle ettevalmistus on ol­nud ebapiisav või kes on haridusteelt ja tööturult kõrvale jäänud. Uuringu tulemused kinnitavad veel, et tublisti rohkem rõhku on vaja panna karjääri planeerimise oskus­te kujundamisele kutseõpingute käigus.

Kutseõppe riiklike õppekavade ajakohastamine on kest­nud Eestis juba mõnda aega. Uuendustega nähakse muu hulgas ette, et õpiväljundi „õpilane mõistab oma vastu tust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis” saavutamist toetatak­se üldõpingute kaudu. See tähendab, et karjääri juhti­mise teema muutub kutseõpingute loomulikuks osaks. Karjääri planeerimise oskuste arendamisel kutseõpingute raames on rõhk eneseanalüüsil, sellel, kuidas omandatud kutseoskustele tööturul iseseisvalt parim rakendus leida ning teadlikult järjepideva enesetäiendamisega oma kva­lifikatsiooni hoida ja parandada, aga sama palju tähelepa­nu pööratakse pere­ ja tööelu ühitamisele, tervise väär­tustamisele jne. Kuidas kavandada karjääriõpe tõhusalt ja tulemuslikult tervikliku õppeprotsessi osana, milli­seid meetodeid kasutada, kuidas ja mille alusel hinnata pädevuse saavutamist ja ka taset – neile küsimustele otsivad praegu vastuseid karjääriõppe arendustegevusele keskendunud katsekoolid. Arendustegevust koordineerib SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arendus-keskus.

Ka paljud teised kutseõppeasutused on näidanud üles mär­kimisväärset algatusvõimet, olles käivitanud ja ellu viinud terve hulga projekte, et tagada õpetajate asjakohane ette­valmistus jne. Hulk Eesti kutseõppeasutusi on juba leidnud või otsivad veel võimalusi, et lisada karjääriõpetus valik­moodulina õppekavasse. Koolide endi võimalusi täiendavad omalt poolt piirkondlikud noorte teavitamise ja nõustamise keskused. Et karjääriteenuste osutajate arv on Eestis praegu kriitiliselt väike, suudavad keskused karjäärinõustamis­ ja infovahendamisteenust osutada peamiselt koolilõpetajatele. Eelmiste aastate statistika näitab, et kutsekoolide lõpetaja­test on neid teenuseid kasutanud 4%.

Kutseharidust omandab Eestis järjest suurem hulk täiskas­vanud inimesi. See on väga positiivne suundumus, arvesta­des, et ligi kolmandikul elanikest puudub praegu ameti­ või kutsealane väljaõpe. Siinjuures on asjakohane rõhutada, et suurel osal täiskasvanutest ei ole varasemate õpingute käi­gus karjääriõppega kokkupuudet olnud ja vägagi tõenäoliselt ei mõista nad piisavalt karjääri planeerimise olemust, ei ole teadvustanud selle tähtsust ega ka arendanud endas selleala­seid oskusi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kutseõppeasutused muutu­vad järjest enam õppekeskkonnaks, kus peale kutseoskuste omandamise saab ka suurt tuge muude eluliste toimetuleku­oskuste arendamiseks, ja seda kõike pakutakse üha suurema­le hulgale inimestele.

Väliseksperdid Tartu AHHAA keskuses muljeid jagamas

4

Karjääriteenuste kontseptsioon 2020 sai tuult tiibadesse välisekspertide soovitustest

Margit Rammo

SA Innove karjääri­ ja nõustamisteenuste arenduskeskuse juhataja

Karjääriteenuste valdkonnas on väga oluline, et arenda-mise ja pakkumisega seotud asutused teeksid omavahel tihedat koostööd, vältimaks teenuste osutamisel ja rahastamisel dubleerimist ning tagamaks ühtlaselt head kvaliteeti.

Karjääriteenuste tervikliku arendamise ja jätkusuutlikkuse huvides algatasid karjääriteenuste koostöökogu partnerid juba 2011. aastal arutelud. Nüüdseks on valminud karjääri­teenuste kontseptsiooni eelnõu, mille koostajate eesmärk on kujundada sellest valdkondlik arengukava, mis oleks aluseks avaliku sektori süsteemsele koostööle teenuste osutamisel ja arendamisel.

2012. aasta suvel toimus avalik konsulteerimine, kus kõigil huvirühmadel, nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, oli võimalus kaasa rääkida ja kontseptsiooni eelnõu kohta ette­panekuid teha. Osales 13 organisatsiooni ja 12 isikut, kokku esitati 130 märkust.

Samal ajal Eesti elanike kaasamisega võtsime ühendust kol­leegidega teistest riikidest. Nende eesmärk oli koondada soo­vitused karjääriteenuste valdkonna strateegiliste valikute kohta Eestis, lähtudes Euroopa riikide kogemustest. Eksper­tidena osalesid dr Raimo Vuorinen Soomest ja dr Tibor Bors Borbély­Pecze Ungarist. Mõlemad on oma riigis selle valdkon­na tuntud arendajad ja täidavad vastutusrikast rolli, koordi­neerides Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustikku, kus on liikmeid 31st Euroopa riigist (lisateave: www.elgpn.eu).

Eesti olukorraga tutvuti kahes etapis. Esmalt koosta­ti ülevaade karjääriteenuste poliitika hetkeolukorrast. Materjali aluseks oli mitme rahvusvahelise partneri (sh OECD, Maailmapank, Euroopa Komisjon jt) koos­töös 2000ndate alguses valminud valdkondliku poliitika määrat lemise metoodika. Kokku osales ettevõtmises too­kord 37 riiki üle maailma, nende hulgas enamik Euroopa riike (k.a Eesti) ja ka sellised eksootilised riigid nagu Tšii­li, Lõuna­Aafrika Vabariik ja Filipiinid. Seetõttu oli igati asjakohane praegust Eesti olukorda hinnata sama metoo­dika põhjal. Teise alusmaterjalina oli ekspertide käsutuses kontseptsiooni avalikule veebiarutelule esitatud eelnõu.

Analüüsi teises etapis tehti osalistega intervjuud. See toimus 2.–4.  juulini Tallinnas ja Tartus ning kaasa lõid ka koostööpartnerid karjääriteenuste koostöökogust, teenuse osutajad Rajaleidja keskustest ja koolidest.

Põhisoovitused on kokkuvõtlikult järgmised:

• koostöö teiste riikidega, sh Euroguidance’i ja Euroopa karjääriteenuste poliitika võrgustiku liikmetega, toetab arendustegevust;

• tuleks algatada poliitikauuringud, sh uu­rida majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning tutvustada tulemusi otsustajatele;

• vajaonvalmistuda Euroopa Sotsiaalfondi uueks perioodiks, aga tagada õigusruumis jätkusuutlik areng;

• selgerollijaotus teenuseosutajate vahel ja teenuse brändi tunnusmärgi kasutuselevõtt loob selgust ja toetab elanikke abi otsimisel;

• uuenduslikujamitmekülgseteenuse arendami-ne portaali Rajaleidja kaudu toetab erapooletu haridusinfo vahendamist ning loob tulevikuvaa­tes tingimused teenuste kvaliteedi ühtlustami­seks ja tagasisideks;

• sektoriülenekvaliteedijuhtimine, sh kvali­teedikäsiraamatute kasutuselevõtt, ühtlustab teenuste arendamist ja osutamist.

Aruanne on kättesaadav SA Innove kodulehel rubriigis „Karjääriteenused” (Karjääriteenused > Koostöö > Karjää­riteenuste kontseptsioon).

Ekspertide sõnum:Meie juunikuine visiit Eestisse, Tallinna ja Tartusse, pol­nud eriline mitte ainult oma sisu poolest – eesmärk oli aidata kaasa Eesti karjääriteenuste kontseptsiooni eelnõu valmimisele ja elukestva karjääriteenuste süsteemi eden­damisele –, vaid meeldejääv oli ka meeskonna suur pü­hendumus. Riiklikul tasandil on selgesti näha suurt tahet mõista selle valdkonna värskeimaid Euroopa käsitlusvii­se ning täiustada ja kohaldada neid oma riigis. Valminud kontseptsioon põhineb viimase kümne aasta jooksul ellu viidud karjääriteenuste süsteemi järjekindlal arendamisel.

5

Kümme põhjust, miks tulevad töötavad täiskasvanud karjäärikoolitusele

1. Töö on muutunud rutiinseks.Väga tihti ütlevad inimesed, et nende töö on rutiin­ne, kuid koolitusel tehtav analüüs näitab, et mitte töö ei ole rutiinne, vaid tööalane areng on seisku­nud. Põhjused võivad tuleneda nii inimesest endast kui ka ettevõttest.

2. Kas ma teen sobivat tööd?Paljud kahtlevad, kas see töö, mida nad teevad, on ikka neile kõige sobivam. Vahel selgub, et töö sisu sobib, kuid häirivad väike palk, halvad suhted kol­lektiivis, suur töökoormus, ebasobiv juhtimisstiil. Need tegurid võivad panna inimest tundma, et töö ei sobi neile. Mõnikord selgub, et inimene ei saagi oma ametis täit potentsiaali rakendada.

3. Vajan julgust tööalase muudatuse tegemiseks.Julgus midagi muuta tekib tavaliselt siis, kui võe­takse aega oma tööelu analüüsimiseks ning saadakse aru sügavamatest põhjustest ja vajadustest. Julgust annab juurde ka koolitaja ja rühmas tekkiv sünergia.

4. Soovin leida uue ja huvitava töövaldkonna.Inimestel on eri andeid, mis võimaldavad end proo­vile panna ja aitavad tööalases arengus sujuvalt eda­si liikuda, kui senises ametis on arenguvõimalused tööandja tõttu pärsitud.

5. Otsin sisemist rahu ja enesekindlust.Rahu ja enesekindlus kasvab, kui nähakse realistli­kult oma vajadusi ja võimalusi ning hakatakse tead­likult ja sihipäraselt liikuma. Kindlasti tuleb rahul­olu siis, kui töös kogetakse edutunnet ning tegevus pakub pinget ja naudingut.

6. Soovin paremini mõista oma tahtmisi ja vajadusi.Et oma vajadustest paremini aru saada, on tarvis võt­ta aega iseendale ning süsteemselt enda töö­ ja muu elu üle mõelda. Vahel aitavad ka sügavamad arutelud sõprade või lähedaste inimestega.

7. Ma ei tunne ennast väga hästi, et teha karjääri-otsuseid.Suur hulk inimesi on öelnud, et nad ei ole kunagi varem enda süsteemse analüüsimisega tegelnud, ja iseenda mittetundmine pärsib otsuste tegemist.

8. Kuidas enda motivatsiooni toetada?Tuleb aru saada, mis mind käivitab. Tuleb osata erista­da sisemisi ja välimisi motivatsiooni tegureid, siis saab selle põhjal otsida sobiva ameti ja ettevõtte ning moti­vatsioon tekib iseenesest.

9. Kas minna õppima?Tänapäeval, kus toimib elukestev õpe, tekib aeg­ajalt küsimus, mida, kus ja kui palju õppida, et see toetaks ka hilisemat tööelu. Siin võib tekkida probleem vähese info, selle leidmise raskuste või puuduva otsustusjulguse pärast.

10. Puuduvad arenguvõimalused.Vahel ei saa inimesed rakendada neid teadmisi ja oskusi, mida nad ise väga oluliseks peavad. Võib juhtuda, et ettevõtte tegevus ja eesmärgid ei sobi inimese isiklike sihtidega kokku. Ettevõttel ei pruugi alati olla võima­lusi töötaja arengut toetada, aga mõnikord juhtub ka, et ettevõte ei näe, kuidas seda parimal viisil teha.

Loetelu on koostatud projekti „Täiskasvanute elukestva õppe toetamine ja karjääriplaneerimise oskuste arendamine Tartu­, Jõgeva­ ja Järvamaal” koolitusel osalenute rühmaa­rutelude põhjal.

Ene Raid Jelena Kraus

Tartu Kutsehariduskeskuse koolitajad

6

MTÜ THINK Eesti projektist „Haridus puuetega inimestele kättesaadavamaks”

Kristi Kallaste

MTÜ THINK koolitusjuht

MTÜ THINK viis Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu projekti „Puuetega inimestele haridus kättesaadavamaks”, mille eesmärk oli parandada puuetega inimeste õppimisvõimalusi.

MTÜ THINK on loodud puuetega inimeste poolt ja puuetega inimestele. Selle nimi on lühend ingliskeelsetest sõnadest Towards Handicap Integration Negotiating Knowledge, mis lahtimõtestatult tähendab puuetega inimeste lõimimist tööturule ja neile sellekohase eelkoolituse võimaldamist.

Projekti raames korraldas THINK puuetega inimeste hariduse olukorra uurimiseks üle­eestilise haridusasutuste küsitluse. Ankeetidega koguti andmeid puuetega inimeste õppimisvõimaluste kohta, uuriti koolide pakutavaid tingimusi ja valmisolekut erivajadustega inimeste koolitamiseks. Koondatud ja töödeldud info pandi üles THINKi kodulehele (think.ee), kus saab andmeid sorteerida maakondade, erialade või koolide kaupa. Kodulehte uuendatakse tihti ja seal saab ka tasuta küsimusi esitada.

2011.–2012. aastal korraldati üle Eesti teabepäevi. Sihtrühma kuulusid eri maakondade erivajadustega noored ja töötud, kes viidi kokku nõustajate, koolitajate ja karjäärispetsialistidega.

THINKi kontoris Tallinnas aadressil Toompuiestee 10 võtavad abiotsijaid iga päev vastu kaks karjäärinõustajat. Nad vestlevad kliendiga, et selgitada välja tema tugevad küljed, teevad kutsesobivusteste, aitavad koostada ametlikke dokumente (CV jms), soovitavad koolitusi ja mitmesuguseid abivahendeid ning parima lahenduse leidmiseks suhtlevad vajaduse korral ise otse koolitusasutustega. Töö kliendiga toimub pikema aja vältel.

Puuetega inimeste karjäärinõustamise eripäradest on seni napilt räägitud ja siin on mitmeid tegureid, mis muudavad asja keerulisemaks. Üks näide on kas või abiotsija vanus – et puue on tihtipeale tekkinud hilisemas eas, mitte lapsepõlves, peab juba keskealine inimene tegema karjääris kannapöörde ja leidma endale uue rakenduse. Karjäärinõustajate ülesanne on aidata selgusele jõuda, milline uus eriala valida, kus seda õppida saaks, kas koolis on olemas erivajadust arvestavad tingimused ning ega seal kehti vanusepiirangut. Paljud erivajadusega inimesed suudavad

väga edukalt õppida ja töötada. THINKi karjäärinõustajad on endale võtnud mõnevõrra keerukama ülesande, mis aga tegijaid ei heiduta.

THINKi koostöö maakondlike karjäärinõustajatega on hea, enamik neist tunneb elavat huvi ja osaleb karjääriõppepäevadel.

SA Innove rahastatud projekt (01.02.2011–30.09.2012) „Puuetega inimestele haridus kättesaadavamaks” veenis tegijaid programmi jätkusuutlikkuses. Eesmärk on edukalt täidetud – Eestis on välja arendatud toimiv puuetega inimeste karjäärikeskus, mis korraldab edaspidigi maakondades karjääriõppekursusi ja nõustab kohapeal erivajadustega inimesi, samuti teeb keskus tihedat koostööd õppeasutustega, pakub karjäärinõustamist ning haldab koolitusinfo veebilehte. Käesoleva aasta suvel ilmus tänu sellele projektile raamat „THINK – mitte toetused, vaid õpingud ja töö”. Projektist on kasvanud välja MTÜga samanimeline erakool, kus loodame hakata peagi korraldama kursusi ja täienduskoolitusi.

Valgamaa erivajadustega inimeste karjääriõppe-päeva osalised.

7

Ajalehe KARJÄÄRITUUL täispikk elektrooniline versioon asub rajaleidja.ee/karjaarituul

1.–3. Koolitus „Karjääriteenuste sisu ja kvaliteet“7. septembri koolitusel tutvustati spetsialistidele mater­jali „Karjäärispetsialisti ABC“ ja anti ülevaade karjääriinfo vahendamise ja karjäärinõustamise kvaliteedikäsiraamatu põhimõtetest ning kvaliteediindikaatorite ja keskuste­poolse aruandluse omavahelistest seostest.

1

2

3

4. Tööturuinfo teemaline seminar20. septembril toimunud seminaril anti karjääri­spetsialistidele värske tööturuinfo ülevaade. Seminaril osa­lejad said rühmatöös läbi mängida tavaolukordi, kus noor pöördub spetsialisti poole murega oma tuleviku pärast.

4

5. Karjääriteenuste koostöökogu kohtumine27. septembri koosoleku peateema oli karjääriteenuste valdkonna kontseptsiooni rakendusplaani eelnõu tutvustus ja arutelu.

5

Värvideküllast sügist!

8