http://www.vorusoo.werro.ee/urmas/index1.htm

Tarkvara ja piraatlusVastused:1. Mis ei ole tarkvara: (õige B)A. intellektuaalne omandB. õigus kasutada arvutiprogramme (litsents)C. arvutiprogrammidD. instruktsioonid arvutile, mida ta peab tegema

2. Mis ei vasta vabavara (freeware) kasutamise üldpõhimõtetele? (õige D)A. vabavara on kaitstud autoriõigusega,B. vabavarast võib teha koopiaid ja neid piiramatult levitada,C. vabavara on kommertskasutuseks enamasti tasulineD. vabavara alusel uue vabavara programmi loomine on keelatud.

3. Kas CD/DVD rippimine (MP3/Divx) on keelatud? (õige A)A. ei B. ja

4. Kas Interneti vahendusel saadud piraatkoopia mängust Return to Castle Wolfenstein kasutamine (mängimine) on lubatud? (õige C)A. jahB. jah, kui see on pärit aadresilt:

htt://www.activision.com/games/wolfenstein/home.html (mänguvalmistaja kodulehekülg),C. ei

5. Milline võib olla maksimaalne karistus füüsilise isiku puhul tarkvarapiraatluse korral? (õige C)A. vabakaotus kuni üks aasta,B. vabakaotus kuni kahe aastani,

C. vabakaotus kuni kolme aastani, D. vabakaotus kuni neli aastani,

6. Arvutiprogrammi ostes me ostame… (õige A)A. programmi kasutusõiguse,B. programmi.

7. Milline alljärgnevatest programmidest ei vahenda piraattarkvara? (õige D)A Kazaa,B. eDonkey2000,C. Morpheus,D. PcAnywhere

8. EDU või AE (akadeemiline kasutaja) tähisega toodet võivad kasutada ka haiglad? (B)A. ei,B. jah.

9. Missugune alljärgnevatest variantidest ei tõenda tarkvara kasutusõigust? (õige A)A. ainult elektroonsel kujul lõppkasutaja litsentsilepin (EULA) olemasolu;B. raamatupidamisdokumendid (arve, ostutšekk vms) olemasolu;C. paberikandjal lõppkasutaja litsentsileping (EULA) olemasolu;D. uue arvuti ostuga kaasatulnud paberid ja CD-d.

Hinnanguliselt (Datamonitor, 2001) on Eesti kasutatavast tarkvarast piraattarkvara…? (õige C)

A. 25%B. 50C. 70D. 90

1. B2. D3. A4. C5. C6. A7. D8. B9. A10. C11.

http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html - Vabavara definitsioonEesti Autoriõiguste Kaitse OrganisatsioonBusiness Software AllianceSoftware & Information Industry AssocationEesti Autorite ÜhingKuidas ontlikest kodanikest piraadid said - Aarne RubenTarkvarapiraatlus - põhjus või tagajärg? Peeter Marvet, Ahti Leppik ja teisedPiraadid ikka tarkvarameredel - Tanel Mägihttp://www.lap.ttu.ee/erki/konspekt.html

Mis on tarkvara

Mis on tarkvara?

Kõik see, mis on vajalik riistvara töölepanekuks nt reeglid, programmid, juhendid.(ÕS 1999)

Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on tarkvara kõige tähtsam osa.(BSA Eesti)

Tarkvara: kujutab endast mingi konkreetse arvutitüübi (riistvara) jaoks kirjutatud programme.(Valdo Praust, Infoühiskonna aabits, Tallinn 1997)

Instructions that tell a computer what to do. Software comprises the entire set of programs, procedures, and routines associated with the operation of a computer system. The term was coined to differentiate these instructions from hardware-i.e., the physical components of a computer system. A set of instructions that directs a computer's hardware to perform a task is called a program, or software program.http://www.britannica.com/eb/alpha?search=software

Tarkvara liigid

Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast jaotatakse arvutitarkvara järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware);

timeware ; crippleware (cripple - vigastama, sandistama); nagware (nag - norima, näägutama);

• proovivara (trialware); • vabavara (freeware);

postcardware ; • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software).

Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised: 1) ärivara on kaitstud autoriõigusega; 2) arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud; 3) muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud; 4) arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud; 5) arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud.

Jaosvara (shareware) Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus. Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommerts- eesmärkidel. Jaosvara erinevus ärivarast seisneb ka selles, et tegemist on tarkvaraga, mille võimalused ja funktsioonid on reeglina piiratud või lakkavad mingi tähtaja saabumisel toimimast. Ka jaosvara suhtes kehtivad samad tingimused, mis ärivara suhteski, arvestades eelpool toodud erinevusi. Seega jaosvara üldreeglina ei erine oma kvaliteedilt ärivarast, vaid lihtsalt selle programmi kasutamisvõimalused on kitsamad, kandes eneses rangelt toote tutvustamise eesmärki. Interneti üha laienev levik on järsult tõstnud jaosvara meetodi populaarsust tarkvara tootjate hulgas: iga soovija võib programmipaketi endale tootjafirma serverist kopeerida, paigaldada see oma arvutisse ning juhul, kui paketi omadused ja hind rahuldavad, osta litsents. Seega on tegemist tarkvaraga, mille selge eelis ärivara ees seisneb selles, et see võimaldab tarkvarakasutajatel tasuta proovida erinevaid tooteid ja selgitada toodete vastavust omapoolsetele nõudmistele.Timeware - programmi tasuta kasutamise ajaline piiramine (näiteks 30 päeva). Pärast katseaja lõppu võib, aga võib ka mitte, programm töötamise lihtsalt lõpetada.Crippleware (santvara) - kasutajale antakse programmiversioon, mille juures on mingid olulised funktsioonid kärbitud (näiteks ei saa kasutaja loodud faile salvestada).Nagware - kasutajale antakse programm, mis on küll täisfunktsionaalne, aga mis igal võimalikul juhul tuletab kasutajale meelde, et too ei ole programmi eest maksnud.Loomulikult esineb nendest kolmest liigist igasuguseid kombinatsioone, vahel ka kõik kolm korraga.

Proovivara (trialware) Proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. Sarnaselt jaosvaraga, on ka proovivaral kindel ajavahemik, mille jooksul võib seda tasuta kasutada.

Vabavara (freeware) Vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Selle tarkvaraliigi abil püüavad tarkvara tootjad ennast teiste tarkvaratootjate kõrval esile tõsta. Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid: 1) vabavara on kaitstud autoriõigusega; 2) programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel nt.StarOffice, Microsoft Office'i kõrval populaarsust võitev kontoritarkvarapakett, on erakasutajale tasuta, aga kommertsasutustele mitte).3) vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks.Postcardware - kus tarkvara autor soovib, et programmi kasutaja saadaks talle postkaardi.

Vaba tarkvara (free software) Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi: 1) õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil; 2) õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele; 3) õigus programmi koopiat vabalt levitada; 4) õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada. Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti ja mitte tingimata seda, et tarkvara kasutusõigust on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad.

Avalik tarkvara (public domain software) Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selgesõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks

täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: 1) autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; 2) programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; 3) muudatuste tegemine programmis on lubatud; 4) arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud; 5) avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta. Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud sellest, et autor on loobunud oma varalistest õigustest vastava programmi osas.

Litsents

Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest.Mis tõendab tarkvara kasutusõigust?I Täispakitoote kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet: 1) lõppkasutaja litsentsilepingu EULA (End User License Agreement) olemasolu. Kui tarkvaratootja ei ole ette näinud paberkujul lõppkasutaja litsentsilepingut (ainult elektroonsel kujul), on kasutusõiguse tõendamiseks vajalik originaalandmekandja(te) ja kaasaskäivate dokumentide (registreerimiskaardid, kasutusjuhendid vms) olemasolu. 2) tarkvaratootele kasutusõiguse soetamist kajastava raamatupidamisdokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemasolu. II OEM tarkvara kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet: 1) Microsoft OEM tarkvaratoodete puhul autentsuse sertifikaadi (Certificate of Authenticity) olemasolu. Teiste tarkvaratoootjate puhul vastavat OEM tarkvara sisaldava originaalandmekandja (tihti on samal andmekandjal ka tootjapoolsed riistvara draiverid) olemasolu. 2) vastava riistvara ja OEM tarkvara soetamist kajastava raamatupidamis- dokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemasolu. III Litsentside hulgiostu programmi (MOLP, CLP, SVLP vms) raames soetatud kasutusõiguse tõendamiseks on vajalik vastava litsentsikinnituse (lepingukinnituse) olemasolu. Litsentsikinnituseks (lepingukinnituseks) on dokument, mis saadetakse tarkvaratootja poolt nimeliselt ostjale pärast litsentside soetamist. OEM - original equipment manufacturer, selline installeerimine tähendab varianti, kus kliendile antakse arvutisse installeeritud operatsioonisüsteem (koos fakultatiivsete lisadega) ja litsents, andmekandjaid ja muidu tuttavat tarkvarakarpi ei pruugi kusagil näha olla, nimelt ei puutu andmekandjad kuidagi tarkvara kasutamisse.Microsofti lühendid tähistavad toote tüüpi

OLPOpen Licence Pack ehk Microsofti tarkvara kasutusõiguse koguselise ostu soodusleping

AE või EDUAcademic Education, haridusasutusele mõeldud toode

VUPVersion Upgrade ehk versiooniuuendus

CVUPCompetitive Version Upgrade e. konkureeriva versiooni uuendus

CUPCompetitve Upgrade ehk konkureeriva versiooni uuendus

PUPProduct Upgrade ehk tooteuuendus

NLNo Level toode

CD kitprogrammi installatsioonimeedia, mis ei sisalda litsentsi

Doc kitprogrammi juhendid raamatu kujul

Tarkvarapiraatlus

Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva

autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist

teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...".

Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu. Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata (AutÕS § 80` lg 2). Teose reprodutseerimiseks loetakse ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemist teosest või teose osast mis tahes vormis või mis tahes viisil (AutÕS § 13 lg 1 p 1). Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud, on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi programmi kasutamise eest saadava tulu osas. Õigluse aspektist vaadatuna ei ole ju mõeldav, et üks isik rakendab tohutul hulgal ressursse programmi loomiseks ja teine, tehes ainult minimaalseid kulutusi (seadmed + andmekandjad), võtab enesele suure osa tegelikult programmi autorile kuuluvast kasumist. Selline tegevus on otseselt suunatud autori varaliste õiguste vastu.

Peamised tarkvarapiraatluse vormid on järgmised: • arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine; • tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine; • litsentsita programmide installeerimine; • piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine; • tarkvara rentimine või laenutamine.

Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimine Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine jaguneb kaheks: 1) ebaseaduslik reprodutseerimine ilma otsese tulu saamise eesmärgita; 2) ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil. Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslikust reprodutseerimisest ilma otsese tulu saamise eesmärgita saab kõnelda sellistel juhtudel, kui arvutitesse on reprodutseeritud arvutiprogramm ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või kui tarkvara on reprodutseeritud rohkematesse arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ka juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse (va kui see on lubatud tarkvaratootega kaasaskäivas litsentsilepingus) või laenatakse sõpradele. Tegemist on maailmas kõige enam levinud piraatluse vormiga, mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest. Millegipärast on levinud arvamus, et inimene, kes mittekommertseesmärkidel teistele isikutele tarkvara kopeerib, ei ole toime pannudseaduserikkumist. See on vale arvamus. Näiteks Ameerika Ühendriikides käib selline juhtum kriminaalkoodeksi alla ja karistada võib kuni 250

000.- dollari suuruse rahatrahvi ja kuni viieaastase vanglakaristusega.Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil hõlmab endas tegevust, kus kommertseesmärkidel tehakse kas originaalist või siis juba piraattarkvarast ebaseaduslikke koopiaid. Eesti turul võib vastavalt toote päritolule jaotada sellise tegevuse tulemusena loodud piraatkoopiad kahte rühma: 1) Venemaal toodetud piraatkoopiad, mis võivad olla nii hõbedastel CD-ROM plaatidel (sarnaselt originaalplaatidega), kui ka värvilistel CD-R-del. Tegemist on kas originaalandmekandjast tehtud piraatkoopiatega või siis omal initsiatiivil loodud mitmesuguste kogumikega, kus ühele andmekandjale (olgu see siis kas hõbedane CD-ROM plaat või CD-R) on paigutatud tihti sadade tuhandete väärtuses programme. Ka plaadiümbris on ise kujundatud. Selliseid cd plaate originaalkoopiatena ei eksisteeri ja on ka tihti vigased (võimalik, et sisaldavad ka viirusi), sest puudub kvaliteedikontroll. Nende piraatkoopiate hind kõigub reeglina 200 ja 300 krooni vahel; 2) Eestis (reeglina kodustes tingimustes) valmistatud piraatkoopiad. Siin toimub reeglina tellimuste alusel (vahel pakutakse ka juba valmis koopiaid) koopiate tegemine tavalistele kirjutatavatele cd plaatidele (CD-R-le) ning tavaliselt plaadiümbris ja plaat jääb välisilmelt puutumatuks (või tehakse omapoolne uus plaadiümbris) st ebaseaduslike koopiate tegijal ei ole eesmärgiks luua originaaltarkvaraga sarnane välimus, vaid lihtsalt pakkuda odavalt soovitavaid arvutiprogramme. Selline tegevus levib nii ajalehtede kui ka Interneti kaudu, kus pakutakse välja terve rida erinevaid arvutiprogramme ning ostja poolt tehtud valiku alusel kopeeritakse need CD-R-le. Sellise piraatkoopia hind on väga odav.

Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine Võltsitud tarkvara all mõeldakse tarkvara, mis on oma välimuse tõttu identne või äravahetamiseni sarnane originaalse tarkvaraga. Erinevalt tavalisest piraatkoopiast on siin tegemist tootega, mille puhul on püütud saavutada originaaliga nii lähedane välisilme kui vähegi tehnika on seda lubanud. Sageli sisaldab võltsitud tarkvara lisaks originaaliga sarnasele pakendile veel käsiraamatuid, litsentse ja isegi turvaelemente. Tarkvara võltsimine on originaaltarkvaraga identse või äravahetamiseni sarnase tarkvara ebaseaduslik tootmine ja turustamine kasu saamise eesmärgil. Teinekord on selliseid tooteid võimalik turult osta juba enne originaaltoote müüki jõudmist. Erinevalt originaaltarkvarast ei pakuta võltsitud tarkvara ostjale mingit toimivat garantiid ning samuti õiguset valdaja poolset abi tekkinud probleemide lahendamisel. Tarkvara võltsimine rikub nii tarkvara autori varalisi õigusi (AutÕS § 13 lg 1 p 1), kui ka kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgiomaniku õigusi (tihti on tarkvara õiguste valdaja ja kaubamärgi omanik sama isik) (kaubamärgiseadus, edaspidi KaMS § 5 lg 3 ja 4). Võltsitud tarkvaratoote kasutamine on samuti käsitletav õigusrikkumisena, sest puudub õiguste valdaja luba (litsents). Seega on võimalik kohaldada sanktsioone ka võltsitud tarkvaratoote ostja suhtes, juhul kui ta on asunud vastavat võltsitud programmi oma arvutis kasutama (st on installeerinud vastava võltsitud arvutiprogrammi oma arvutisse).

Litsentsita programmide installeerimine Selle tarkvarapiraatluse vormi puhul on tegemist arvuti kõvakettale installeeritud tarkvaraprogrammidega, milledel puudub vastavate tarkvaratoodete kasutusõigust tõendavad dokumendid ja samuti originaalandmekandjad ning muud vastva tarkvaratootega kaasaskäivad komponendid. Selline tegevus on levinud väiksemate arvutifirmade seas, kes meelitavad kliente sellega, et pakuvad odavalt arvuteid koos sinna ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga. Nende arvutifirmade madalad hinnad tulevadki teatud osas sellest, et firma omades ühte litsentsi tarkavarale, paigaldab seda ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata klientide arvutitesse, neile litsentsi andmata. Ebaseaduslikult arvutitarkvara installeerimine kliendi arvutisse on kliendi otsene petmine, kuna paljud kliendid ei ole teadlikud originaaltarkvaraga kaasaskäivatest komponentidest ja on nõus vahel isegi niisuguste koopiate eest maksma. Selline piraatluse vorm ongi maailmas enamlevinud just nendes riikides, kus tarbijate teadlikkus piraattarkvarast on madal. Sellist ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga arvutite levitamist ei saa seostada firmadega, kes omavad litsentsi OEM-tarkvara installeerimiseks. OEM (Original Equipment Manufacturer) tarkvara on tarkvara, mida võib müüa ainult koos uue arvutiga või uue arvutiriistvaraga ning mis on hinnaskaalalt pakitootest soodsam. Selline tarkvaratoode sisaldab reeglina litsentsi, autentsustunnistust ja andmekandjaid, mis on pakendatud erinevalt tavapärasest pakitootest kilepakendisse.

Piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine Interneti kasutamise tormakas kasv leiab kõige enam heakskiitu tarkvaratootjate seas, kes panustavad selle arengusse igal aastal tohutuid summasid. Samas aga on Internetist kujunenud üks suuremaid ohuallikaid tarkvaratööstuse majanduslikule seisundile. Tarkvaratööstus on juba pikka aega pidanud kannatama tavapäraste piraatlusvormide mõju tarkvaraturul. Interneti teel ilma autori nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste levitamine on saamas tarkvaratootjatele suurimaks probleemiks. Tegemist on tarkvarapiraatluse ühe värskeima vormiga. Piraatluse levikule Internetis aitavad kaasa kolm olulist tegurit: 1) plahvatuslik kasv Internetti kasutavate inimeste arvus. Nii kodus kui ka tööl on Internetist saanud asendamatu abiline; 2) kerge ligipääs Internetti on andnud tõuke ka sellealasele tehnoloogia arengule, mistõttu Interneti kasutamine on muutunud palju kiiremaks ja lihtsamaks. Seega võivad tänapäeval enamus Interneti juurde ligipääsu omavaid isikuid hankida enesele tasuta erinevaid arvutiprogramme; 3) piraatlusega Internetis saab tegeleda nii kodus kui ka tööl ilma suuremat vahelejäämisriski omamata. Piraatlus levib Internetis peamiselt järgmiste kanalite kaudu: 1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida; 2) Internet Relay Chat (IRC). See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täisversioone. Tihti luuakse selliseid servereid väga lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust; 3) Fail Transport protocol (FTP). Siin on tegemist eraldi kataloogidega, mis on peidetud mõne suurema serveri sügavustesse, sisaldades hulgaliselt piraatkoopiaid. Ka Eestis on mitmete asutuste servereist avastatud Interneti kasutajatele väljapandud piraatkoopiaid. Sellist piraatkoopiate levitamist ei saa siiski seostada serveri omanike tegevusega, kuna reeglina on see eraisikute vaheline illegaalne tegevus, kes kasutavad ajutiselt teiste firmade legaalseid servereid mitmesuguste arvutiprogrammide vahendamiseks. Tihti levib sellealane info ka teistele Interneti kasutajatele ning legaalne server võib osutuda äärmiselt populaarseks piraatkoopiate levitamise kohaks. Sellised kohad eksisteerivad reeglina väga lühikest aega, sest selline info jõuab ka ükskord serveri ametlike pidajate kõrvu, misjärel need kohad kustutatakse; 4) Web sites. Erinevatelt kodulehekülgedelt on võimalik hankida erinevaid illegaalseid arvutiprogramme ja saada erinevaid vihjeid piraatkoopiatega tegelevate lehekülgede kohta. Samuti levitatakse kodulehekülgedel mitmesuguseid võtmekoode, mis on vajalikud illegaalseid arvutiprogramme omavatele isikutele programmi korrapäraseks käivitamiseks (tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse). Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse. Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga.

Tarkvara rentimine või laenutamine Autoriõiguse seadusest tulenevalt kuulub arvutiprogrammi autorile õigus lubada oma teose voi selle koopiate levitamist (sh rentimist voi laenutamist)(AutÕS § 13 p 2). Oluline on seejuures eristada tarkvara rentimist tarkvara laenutamisest. Tarkvara või selle koopia rentimine on tarkvara või selle koopia andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil (tuletatud AutÕS § 13 lg 3). Tarkvara või selle koopia laenutamine on tarkvara või selle koopia andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita (tuletatud AutÕS § 13 lg 4). Tarkvara rentimine ja laenutamine võivad esmapilgul tunduda loetletud tarkvarapiraatluse vormidest kõige süütumana (eriti laenutamine, millega ei taotleta isegi tulu), kuna renditav või laenatav tarkvarapakett võib olla isegi soetatud legaalsel teel. Seejuures kiputakse unustama asjaolu, et tarkvarapaketi soetamine annab konkreetsele isikule üksnes arvutiprogrammi kasutamisõiguse. Reeglina on kõik muud tegevused (sh tarkvara rentimine või laenamine) keelatud. Paljud ignoreerides keeldu on hakanud oma investeeringuid tarkvarapakettidesse tasa teenima rentimise kaudu. Ka Eestis on laialt levinud keskused, kus renditakse originaalandmekandjaid või siis piraatkoopiaid.

Seega võib öelda, et igasugune arvutiprogrammi kasutamine, kopeerimine ja levitamine (olgu siis tegu kommertseesmärkidega või mitte) millel puudub õiguste valdaja nõusolek ja mis on vastuolus autoriõiguse põhimotetega on käsitletav tarkvarapiraatlusena ja seega ka karistatav.

Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju

Ekslik on arvamus, et tarkvarapiraatlus on kahjulik üksnes nende toodete õiguste valdajale. Tegelikult ulatuvad tarkvarapiraatlusest tulenevad kahjud märksa kaugemale, avaldades mõju kogu ühiskonnale ja majandusele: piirab uute töökohtade loomise võimalusi, mõjutab negatiivselt investeeringute otsuseid ja kärbib tarkvaratoodete arendust. Eestis tähendab see tarkvaratoodete müügiga tegelevate firmade saamatajäänud tulusid, mis omakorda piirab uute töökohtade loomist. See kõik kokku avaldab küllalt negatiivset mõju riigi sissetulekutele maksude näol. Seega kannatab riik lisaks tarkvarapiraatlusest tulenevale maine langusele küllaltki otseselt piraatluse all. Ka kultuuri arenemise seisukohalt avaldab piraatlus negatiivset mõju, sest legaalne tootmine külvab riikidesse ka ühtlasi uut kultuuri, piraat seevastu aga ainult kopeerib juba loodut. Olles seotud tarkvarapiraatlusega sead sa ohtu nii iseenda kui ka oma ideed. Piraattarkvarast tulenevad ohud võivad seisneda järgmises: 1) suurem oht nakatada oma arvuti mitmesuguste arvutiviirustega, mis võivad häirida sinu tööd või koguni hävitada selle täielikult; 2) puudub tootjapoolne kasutajatugi, millest tulenevalt puudub võimalus saada vajadusel kiiresti asjakohast abi; 3) erinevalt legaalse arvutitarkvara kasutajast, puudub piraattarkvara kasutajal võimalus soetada soodushinnaga tarkvaratoote versiooniuuendusi; 4) puuduvad legaalse tarkvaratootega kaasaskäivad kasutajajuhendid, millest tulenevalt võivad jääda kasutamata vastava arvutiprogrammi kasulikud omadused, mis omakorda võib mõjutada tehtava töö tulemust; 5) olles vastuolus kehtiva õiguskorraga, tekitad sa enesele võimalikust vahelejäämisest tulenevaid mõttetuid pingeid, mis avaldab negatiivset mõju sinu tervisele; 6) tarkvarapiraatlusega kaasnevad karmid karistused võivad saada saatuslikuks nii sinu heaolule kui ka sinu äritegevusele.

Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus

Tarkvarapiraatlusega kaasneb haldusvastutus (juriidiline isik),kriminaalvastutus (füüsiline isik)ja/või tsiviilvastutus.Juriidilise isiku haldusvastutus Juriidilise isiku poolt autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise eest on üldalusena ettenähtud rahatrahv 20 000 kuni 50 000 krooni (AutÕS § 83 lg 1). Lisaks sellele on teatud õigusrikkumiste osas nähtud ette märksa suuremad rahatrahvid. Tarkvarapiraatlusega kaasneva vastutuse seisukohalt omavad tähtsust järgmised vastutuse alused ja nendele vastavad karistused: 1) juriidilise isiku poolt piraatkoopiaga kauplemise eest – määratakse rahatrahv 50 000 kuni 100 000 krooni (AutÕS § 83 lg 2). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802); 2) juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse ilma autori või tema õiguste valdaja loata – määratakse rahatrahv 7500 kuni 100 000 krooni iga ebaseaduslikult reprodutseeritud (installeeritud) programmi kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 krooni (AutÕS § 83 lg 5); 3) juriidilise isiku poolt teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise eest – määratakse rahatrahv 250 000 kuni 500 000 krooni (AutÕS § 83 lg 6). Lisaks eelpooltoodud karistustele kuulub erikonfiskeerimisele ka haldusõiguserikkumise vahend, välja arvatud AutÕS § 83 lg 5 toodud juhud (juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse ilma autori või tema õiguste valdaja loata), mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi.(AutÕS § 84 lg 4)

Füüsilise isiku kriminaalvastutus Kuna tarkvarapiraatlus kahjustab otseselt autori varalisi õigusi, siis on kriminaalkoodeksisse (edaspidi KrK) viidud autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste õiguste rikkumist reguleeriv paragrahv, mis on käsitletav üldalusena autori varaliste õiguste vastu suunatud kuritegude karistamisel. Selle paragrahvi kohaselt karistatakse autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja varaliste

õiguste rikkumise eest rahatrahvi või vabaduskaotusega kuni kahe aastani (KrK § 278). Täpsemalt on välja toodud kuriteod, millele rakendatakse viimasest erinevaid karistusi. Tegemist on piraatkoopia käitlemist käsitlevate sätetega, millest võib tarkvarapiraatlusega kaasneva vastutuse seisukohalt eristada järgmisi olulisi karistusi: 1) piraatkoopiaga kauplemise eest – karistatakse rahatrahvi või aresti või vabaduskaotusega kuni kahe aastani (KrK § 280 lg 1); 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata reprodutseerimise eest – karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kolme aastani (KrK § 280 lg 3); 3) piraatkoopia sisse- või väljaveo eest, kui puuduvad KrK §-s 76 (salakaubavedu) ettenähtud tunnused – karistatakse rahatrahvi või vabaduskaotusega kuni kolme aastani (KrK § 280 lg 4). Kui füüsiline isik on rikkunud autoriõigusi juriidilise isiku huvides, on võimalik kohaldada üheaegselt nii füüsilise isiku kriminaalvastutust kui ka juriidilise isiku haldusvastutust (AutÕS § 82 lg 1).

Tsiviilvastutus Autoriõiguste või autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumise ja autori õigustest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib üks pool või mõlemad pooled pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse (AutÕS § 81 lg 1). Tsiviilõiguslikult kaitstakse rikutud õigusi järgmistel viisidel: 1) õiguse tunnustamisega; 2) rikkumise kõrvaldamise ja edasise rikkumise ärahoidmisega; 3) rikkumiseelse olukorra ennistamisega; 4) kahju hüvitamisega; 5) kohustuse täitmisele sundimisega;(TsÜS § 112 lg 2) 6) moraalse kahju eest materiaalse hüvitise väljamõistmisega; 7) õigusrikkumise läbi omandatud vara väljamõistmisega; 8) lepingu lõpetamisega; 9) õigustrikkuva tegevuse keelamisega.(AutÕS § 81 lg 2) Kui teos (sh arvutitarkvara) on autoriõigusakte rikkudes avalikustatud, salvestatud, reprodutseeritud, levitatud, imporditud, muudetud jne, võib õigustatud isik nõuda: 1) teose taastamist esialgsel kujul või 2) teose koopia muutmist spetsiifiliste vahenditega või 3) piraatkoopia hävitamist.(AutÕS § 81 lg 4) Piraatkoopia üleandmine autorile, autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajale või nende esindajale ei ole lubatud. Tsiviilvastutust saab kohaldada nii füüsilise kui ka juriidilise isiku suhtes.

Viited/lingid

http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html - Vabavara definitsioonEesti Autoriõiguste Kaitse OrganisatsioonBusiness Software AllianceSoftware & Information Industry AssocationEesti Autorite ÜhingKuidas ontlikest kodanikest piraadid said - Aarne RubenTarkvarapiraatlus - põhjus või tagajärg? Peeter Marvet, Ahti Leppik ja teisedPiraadid ikka tarkvarameredel - Tanel Mägihttp://www.lap.ttu.ee/erki/konspekt.html

Mis on tarkvara?Tarkvara liigidLitsentsTarkvarapiraatlusViitedTest

Avalehele

http://www.bsa.ee/index.htmMis tõendab tarkvara kasutusõigust?I Täispakitoote kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet:1) lõppkasutaja litsentsilepingu (End User License Agreement) olemas- olu. Kui tarkvaratootja ei ole ette näinud paberkujul lõppkasutaja litsentsilepingut (ainult elektroonsel kujul), on kasutusõiguse tõenda- miseks vajalik originaalandmekandja(te) ja kaasaskäivate dokumentide (registreerimiskaardid, kasutusjuhendid vms) olemasolu; 2) tarkvaratootele kasutusõiguse soetamist kajastava raamatupidamis- dokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemasolu.II OEM tarkvara kasutusõiguse tõendamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks nõuet:1) Microsoft OEM tarkvaratoodete puhul autentsuse sertifikaadi (Certificate of Authenticity) olemasolu. Teiste tarkvaratootjate puhul vastavat OEM tarkvara sisaldava originaalandmekandja (tihti on samal andmekandjal ka tootjapoolsed riistvara draiverid) olemasolu;2) vastava riistvara ja OEM tarkvara soetamist kajastava raamatu- pidamisdokumendi (ostuarve, kviitung vms) olemasolu.III Litsentside hulgiostu programmi (MOLP, CLP, SVLP vms) raames soetatud kasutusõiguse tõendamiseks on vajalik vastava litsentsi- kinnituse (lepingukinnituse) olemasolu. Litsentsikinnituseks (lepingu- kinnituseks) on dokument, mis saadetakse tarkvaratootja poolt nimeliselt ostjale pärast litsentside soetamist.

Küsimused - vastusedKas Windows XP Pro (OEM, OLP, FPP) annab kasutusõiguse varasematele toodetele?Windows XP Pro OEM litsents annab õiguse kasutada alternatiivina ühte järgmistest varasemtest operatsioonisüsteemidest: Windows 2000 Pro, Windows NT 4.0 Workstation või Windows 98/SEWindows XP Pro Upgrade OLP litsents annab õiguse kasutada alternatiivina ühte järgmistest varasemtest operatsioonisüsteemidest: Windows 2000 Pro, Windows NT Workstation, Windows 98/SE või Windows 95.Windows XP Pro FPP (täispakitoode) ei anna alternatiivina kasutusõigust varasematele toodetele.Kas litsents Microsoft Windows XP Pro Est (FPP, OLP, OEM) versioonile annab õiguse kasutada inglise keelset versiooni?FPP (täispakitoode), OLP ja OEM puhul annab Windows XP Pro Est litsents õiguse kasutada ainult eesti keelset versiooni. Seega inglise keelse versiooni kasutamine Windows XP Pro Est litsentsi alusel ei ole lubatud.Kas Microsoft OEM tarkvara võib edasi anda teisele isikule?Jah, vanema Microsoft OEM tarkvara puhul, kus autentsuse sertifikaat on OEM tarkvara kasutusjuhendi küljes, on arvutikasutajal lubatud tarkvara ilma arvutita lõplikult edasi anda teisele isikule tingimusel, et edasi antakse ka OEM tarkvaraga kaasasolnud dokumentatsioon, andmekandja(d) ja kustutatakse see programm oma arvutist. Sellisel juhul oleks soovitav see edasiandmisfakt ka kirjalikult vormistada (näiteks üleandmis-vastuvõtmisaktiga).Peale 2000. aasta maid hakkasid levima arvuti korpusele kleebitavate autentsuse sertifikaatidega Microsoft OEM tooted. Viimaste puhul on see OEM tarkvara seotud vastava arvutiga kuhu on see installeeritud ja korpusele autentsuse sertifikaat kleebitud. Sellisel juhul saab seda OEM tarkvara teisele isikule lõplikult edasi anda üksnes koos selle arvutiga.Mida tähendavad lühendid FPP, CUP, VUP, PUP, UA?FPP (Full Package Product) tähistab täispakitoodet. Tegemist on tarkvaratootega, mida levitatakse värvilise kujundusega karpides ning mis sisaldavad lisaks originaalandmekandjatele ka hulgaliselt tarkvara kasutamist puudutavaid dokumente (litsentsilepingut, kasutamis- juhendeid, registreerimiskaarti jms).CUP (Competitive Upgrade Product) puhul on tegemist tarkvaratootega, mis on mõeldud isikutele, kes omavad kasutusõigust kindlaksmääratud konkureerivale tarkvaratootele. Tegemist on nn tootevahetuse litsentsiga, mis on tunduvalt odavam vastava tarkvara täisversiooni litsentsist (näiteks tootevahetus operatsioonisüsteemilt IBM OS/2 Windows 2000 Pro operatsioonisüsteemile).VUP (Version Upgrade Product) puhul on tegemist tarkvaratootega, mis on mõeldud tarkvara varasema versiooni uuendamiseks. Versiooni- uuendust saavad soetada üksnes need isikud, kes omavad kasutus- õigust versiooniuuenduse aluseks olevale varasemale tarkvara versioonile (näiteks operatsioonisüsteemi Windows 95 uuendamine operatsioonisüsteemiks Windows 98). Versiooniuuenduse litsents on tunduvalt odavam vastava tarkvara täisversiooni litsentsist.PUP (Product Upgrade) puhul on tegemist tooteuuendusega samas tooterühmas olevale teisele tarkvaratootele (näiteks operatsiooni- süsteemi Windows 98 uuendamine operatsioonisüsteemiks Windows 2000 Pro). Tooteuuenduse litsents on tunduvalt odavam vastava tarkvara täisversiooni litsentsist.

UA (Upgrade Advantage) puhul on tegemist litsentsiga, mis annab Microsofti poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul (üldjuhul 2 aastat) õiguse saada tasuta versiooniuuendusi. Lisaks eelnevale annab Upgrade Advantage ka õiguse kasutada vastava toote varasemat versiooni (downgrade right). Seejuures tuleb tähelepanu pöörata, et kõikide installeeritud koopiate jaoks oleks vastav arv litsentse.Mida tähendab lühend AE?AE (Academic Edition, teinekord tähistatud ka tähisega EDU) tähistab Academic versiooni tarkvaratootest ning see on mõeldud kasutamiseks üksnes tarkvara õiguste valdaja poolt sätestatud nõuetele vastavatele isikutele. Kui AE või EDU versiooni tarkvaratootest kasutab tarkvara- toote õiguste valdaja poolt sätestatud nõuetele mittevastav isik, siis on selline tarkvaratoote kasutamine ebaseaduslik ehk teisisõnu on tegemist tarkvarapiraatlusega.Erinevate tarkvaratootjate Academic versioonidele kasutusõigust omavate isikute ring on reeglina küllalt erinev.Mida tähendab lühend NFR?Tarkvaratoode, mis on tähistatud tähisega NFR (Not For Resale ehk mitte müügiks) on mõeldud demonstreerimiseks klientidele ja erinevate riistvarakomponentide kontrollimiseks testimise jaoks mõeldud arvutis. NFR toodet ei ole lubatud kasutada ettevõtte igapäevases töös va eelpool nimetatud juhtudel. Samuti ei ole NFR toodet lubatud müüa ega ka muul viisil hüvituse vastu edasi anda.Mis on OEM tarkvara?OEM (Original Equipment Manufacturer) tarkvara on tarkvara, mille kasutusõigust võivad arvuti- ja tarkvarafirmad müüa ainult koos uue arvutiga või uue arvutiriistvaraga. OEM tarkvarale kasutusõiguse soetamine on märkimisväärselt odavam pakitoote kasutusõiguse soetamisest. OEM tarkvaratoote pakend on samuti võrreldes täispakitootega märksa tagasihoidlikum. Microsoft OEM tarkvaratoode koosneb reeglina originaalandmekandjast, autentsuse sertifikaadist (Certificate of Authenticity) ja kasutusjuhendist, mis on pakendatud kilesse.OEM tarkvara puhul loetakse kaasaskäiva litsentsi (elektroonilisel kujul) õiguspärasuse aluseks autentsuse sertifikaati, mis on varustatud mitmete turvaelementidega ja on seega raskesti võltsitav.Mida tähendab lühend MOLP?MOLP (Microsoft Open License Program) on Microsoft tarkvaratoodetele litsentside soetamiseks mõeldud soodusprogramm, mille raames saavad soetada litsentse need, kes ostavad vähemalt viis litsentsi ehk kasutusõigust. Järeltellimusena on üksikuid litsentse võimalik osta soodushindadega kahe aasta jooksul. Soetatud kasutusõigused kehtivad ka pärast kahe aastase perioodi lõppu. MOLP soodus- programmi raames soetatud litsentsidega ei kaasne andmekandjaid ega ka muid juhendmaterjale. Nii andmekandjaid (Disk Kit) kui ka tarkvara puudutavaid juhendmaterjale (Doc Kit) on sellisel juhul võimalik soetada eraldi.Kas MS Windows 3.X litsents katab ära MS-DOS`i kasutusõiguse? MS Windows 3.X nõuab oma tööks operatsioonisüsteemi MS-DOS olemasolu, kuid ei kata ära MS-DOS`i kasutusõigust. Tegemist on kahe erineva tootega, mis nõuavad ka eraldi litsentse. MS-DOS`i kasutusõigust on võimalik katta MS Windows 9X või uuema Microsoft operatsioonisüsteemi litsentsiga.Kas uuema Microsoft tarkvaratoote kasutusõigus katab ära selle toote varasemate versioonide kasutusõiguse?Tarkvaratoote varasemate versioonide kasutamisõigus sõltub kahest olulisest tegurist, mis on järgmised:

millisel viisil on soetatud kasutusõigus tarkvaratootele st kas tegemist on täispakitootega, OEM tootega või MOLP litsentside hulgiostu soodusprogrammiga;

millise tarkvaratoote rühmaga on tegu st kas operatsiooni- süsteemidega, rakendustarkvaraga või serveritarkvaraga.

Võttes arvesse eelpooltoodud tegureid on tarkvaratoodete varasemate versioonide kasutamist puudutavad õigused järgmised:1) Täispakitooted:

Rakendustarkvaratoodete puhul üldjuhul lubatud (näiteks omades kasutusõigust tarkvaratootele Microsoft Office 2000, on lõppkasutajal õigus installeerida ja kasutada sama operatsiooni- süsteemi jaoks mõeldud varasemat Microsoft Office versiooni ühte (1) koopiat ainult ühes (1)arvutis);

Serveritarkvara puhul üldjuhul lubatud, kuid teatud serveritark- vara osas võib esineda piiranguid (näiteks serveritarkvarale Windows 2000 Server kasutusõiguse soetanud isikul on õigus installeerida ja kasutada tarkavartoote Windows 2000 Server asemel selle varasemat versiooni, tingimusel, et tegemist on hilisema versiooniga kui seda on Windows NT Server 3.5 ja et selline vanem versioon kõrvaldatakse mõistliku aja jooksul ning asendatakse litsentsile vastava serveritarkvara versiooniga);

Operatsioonisüsteemide puhul ei ole lubatud va kui vastava operatsioonisüsteemi kasutusõigus on kaetud Upgrade Advantage litsentsiga.

2) OEM tarkvaratooted: Reeglina ei ole lubatud, kuid teatud tarkvara osas võib OEM litsents anda lõppkasutajale

õiguse kasutada vastava tarkvara- toote varasemaid versioone;

Lubatud, kui OEM kasutusõigus on kaetud Upgrade Advantage litsentsiga.3) MOLP litsentside hulgiostu soodusprogramm:

Lubatud.Kas soome keelse Microsoft Windows asemel võib kasutada inglise keelset versiooni?Ei. Tarkvaratootjad käsitlevad reeglina erinevaid keeleversioone erine- vate toodetena, mistõttu tuleb kasutada sellist keeleversiooni, millele on antud kasutusõigus. Soome keelne süsteemitarkvara MS Windows annab kasutusõiguse üksnes soome keelsele versioonile ja selleks, et kasutada inglise keelset versiooni on vaja soetada kasutusõigus inglise keelsele versioonile.Erandiks on MOLP (Microsoft Open License Program) raames soetatud litsentsid.MOLP litsentside puhul on lubatud keeleversioonide ristkasutus, tingimusel, et soovitava keeleversiooni tootehind ei ole kõrgem olemasolevast keeleversiooni tootehinnast (Cross Language Right). Näiteks on lubatud Windows 2000 Pro Fin OLP asemel kasutada Windows 2000 Pro Eng OLP, kuid seda eeldusel, et Windows 2000 Pro Eng tootehind ei ole kõrgem Windows 2000 Pro Fin tootehinnast.Omades Microsoft Windows litsentsi, kas on õigus teha täiendav koopia oma kandearvutisse või koduarvutisse?Ei. Microsofti litsentsipoliitika kohaselt on õigus installeerida Windows ühte arvutisse ja täiendava koopia tegemine oma kandearvutisse või koduarvutisse ei ole lubatud.Business Software AllianceBSA tegevus EestisAlates 1996. aasta kevadest tegutseb BSA ka Eestis. BSA Eesti Komitee on seadnud oma esimeseks eesmärgiks teadvustada Eestis laiemalt tarkvarapiraatluse problemaatikat ja selgitada välja piraattarkvara osakaal kohalikul turul. Avalikkusele tutvustatakse legaalse tarkvara eeliseid ja piraattarkvara kasutamisega seotud ohte, samuti tarkvara- kasutaja õigusi ja kohustusi.BSA Eesti Komitee kontaktandmedBSA Eesti Komitee kohta annavad lisainfot komitee juht Anneli Heinsoo, tegevuse koordinaator Ahti Leppik, tel: (0) 6 56 63 76.

Mis on BSA?Business Software Alliance (BSA) on ülemaailmne organisatsioon, mis loodi 1988. aastal USAs tarkvarapiraatluse vastu võitlemiseks. Toetudes seadusandlusele seisab BSA tarkvaratootjate autoriõiguste eest, et piirata ebaseadusliku tarkvara levikut.BSA tegutseb hetkel enam kui 80 riigis. BSA rahvusvahelised liikmed on maailma juhtivad tarkvaratootjad: Adobe Systems, Apple Computer, Autodesk, Bentley Systems, CNC Software/Mastercam, Macromedia, Microsoft, Network Associates, Symantec ja Unigraphics Solutions. BSA liikmed on ka mitmed juhtivad arvutisüsteemide tootjad: Compaq, Dell, IBM, Intel, Intuit, Lotus Development, Novell ja Sybase.BSA soovib saavutada:

üldsuse poolehoidu tarkvarapiraatluse vastu võitlemisel; ametivõimude resoluutsemat tegutsemist tarkvarapiraatluse vastu; rangemaid karistusi tarkvarapiraatluse eest; kiiremat kohtumenetlust; tekitatud kahju ja kohtukulude täielikku sissenõudmist süüdlastelt.

BSA InternetisLisainfo rahvusvahelise BSA kohta: www.bsa.org.

Arvutitarkvara liigidArvutitarkvara liigidSõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast jaotatakse arvutitarkvara järgmiselt:

ärivara (commercialware); jaosvara (shareware); proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software); avalik tarkvara (public domain software).

Ärivara (commercialware)Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt info- tehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist.

Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:1) ärivara on kaitstud autoriõigusega;2) arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus teha programmist arhiivikoopia, mida ta võib kasutada üksnes juhul, kui originaal tarkvarapakett on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on hävinenud;3) muudatuste tegemine programmis ei ole lubatud;4) arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud;5) arvutiprogrammi alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) ilma programmi õiguste valdaja nõusolekuta ei ole lubatud.Jaosvara (shareware)Jaosvara on ärivara eriliik, mida võib kindlaks määratud perioodi jooksul tasuta kasutada (reeglina 14-90 päeva). Selle ajavahemiku lõppedes tuleb programmi kasutajal kas kasutamine lõpetada või soetada kasutusõigus. Erinevalt ärivarast võib jaosvara levitada igal moel va kommertseesmärkidel. Jaosvara erinevus ärivarast seisneb ka selles, et tegemist on tarkvaraga, mille võimalused ja funktsioonid on reeglina piiratud või lakkavad mingi tähtaja saabumisel toimimast. Ka jaosvara suhtes kehtivad samad tingimused, mis ärivara suhteski, arvestades eelpool toodud erinevusi.Seega jaosvara üldreeglina ei erine oma kvaliteedilt ärivarast, vaid lihtsalt selle programmi kasutamisvõimalused on kitsamad, kandes eneses rangelt toote tutvustamise eesmärki.Interneti üha laienev levik on järsult tõstnud jaosvara meetodi populaarsust tarkvara tootjate hulgas: iga soovija võib programmi- paketi endale tootjafirma serverist kopeerida, paigaldada see oma arvutisse ning juhul, kui paketi omadused ja hind rahuldavad, osta litsents. Seega on tegemist tarkvaraga, mille selge eelis ärivara ees seisneb selles, et see võimaldab tarkvarakasutajatel tasuta proovida erinevaid tooteid ja selgitada toodete vastavust omapoolsetele nõudmistele.Proovivara (trialware)Proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. Sarnaselt jaosvaraga, on ka proovivaral kindel ajavahemik, mille jooksul võib seda tasuta kasutada.Vabavara (freeware)Vabavara on mõeldud üldsusele tasuta kasutamiseks. Selle tarkvaraliigi abil püüavad tarkvara tootjad ennast teiste tarkvaratootjate kõrval esile tõsta.Vabavara kohta sätestatud tingimused on otse vastupidised ärivara kohta sätestatule ning sisaldavad üldjuhul järgmisi põhimõtteid:1) vabavara on kaitstud autoriõigusega;2) programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommerts- eesmärkidel;3) vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks.Vaba tarkvara (free software)Vaba tarkvara puhul on tarkvara kasutajale antud kõige rohkem õigusi võrreldes eelpool toodud arvutitarkavara liikidega. Vaba tarkvara kasutajal on võimalik üldjuhul omada järgmisi õigusi:1) õigus käivitada programmi suvalisel eesmärgil;2) õigus uurida kuidas programm töötab ja kohandada programmi vastavalt oma vajadustele;3) õigus programmi koopiat vabalt levitada;4) õigus programmi muuta või parandada ning tulemust levitada.Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti ja mitte tingimata seda, et tarkvara kasutusõigust on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara puhul on programmi lähtetekstid alati kättesaadavad.Avalik tarkvara (public domain software)Avalik tarkvara on tarkvara, mille puhul programmi autor on selge- sõnaliselt loobunud kõikidest varalistest õigustest mis tulenevad programmi loomisest.Vastavalt Eesti Vabariigi autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) § 7-le tekib autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3).Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted:1) autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud;2) programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levi- tamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta;3) muudatuste tegemine programmis on lubatud;4) arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud;5) avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta.

Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud sellest, et autor on loobunud oma varalistest õigustest vastava programmi osas.Arvutitarkvara ja piraatlusArvutitarkvara ja piraatlusArvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvuti- programmid on siiski tarkvara kõige tähtsam osa.Arvutitarkvara litsentseerimisel annab programmi autor kasutajale litsentsilepingus sätestatud tingimustel õiguse arvutiprogrammi kasutada. Tarkvarapaketi ostmisel omandab ostja erinevalt enamusest ostu-müügi objektidest lõplikult vaid andmekandjad (CD või disketid), kasutajajuhendid jms dokumendid. Programm ise jääb õiguste valdaja omandusse, ostja saab endale vaid selle kasutusõiguse ehk litsentsi. Tarkvara kasutuselevõtt tähendab nõustumist litsentsilepingu tingimustega, mis toob kaasa ka vastutuse lepingu rikkumise eest.Tarkvarapiraatlus on igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine, kasutamine, tootmine ja müük, mis on keelatud Eesti ning rahvusvaheliste autoriõiguse ja muude õigusaktidega. Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 3 järgi on teosteks, millele tekib autoriõigus, ka arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. AutÕS § 46 lg 1 sätestab: "Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel...".Tarkvarapiraatluse tulemuseks on piraatkoopia, mille tegemisest või kasutamisest üldjuhul saadakse ka tulu - ebaseaduslikku tulu.Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1). Piraatkoopiaks loetakse ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti selline koopia, mis on reprodutseeritud välisriigis teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loal, kuid mida levitatakse või kavatsetakse levitada Eestis ilma autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata (AutÕS § 80` lg 2). Teose reprodutseerimiseks loetakse ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemist teosest või teose osast mis tahes vormis või mis tahes viisil (AutÕS § 13 lg 1 p 1).Tarkvarapiraatlus on vargus. Paraku aga meie ühiskonnas assotsieerub inimestele sõna "vargus" reeglina millegi ära võtmisega ning seetõttu ei peeta vaimse väärtuse omandamist varguseks. Seejuures kiputakse unustama aga asjaolu, et isik, kes on arvutiprogrammi loonud, on kulutanud selleks tohutult aega ja vahendeid ning seega omab põhjendatud huvi programmi kasutamise eest saadava tulu osas. Õigluse aspektist vaadatuna ei ole ju mõeldav, et üks isik rakendab tohutul hulgal ressursse programmi loomiseks ja teine, tehes ainult minimaalseid kulutusi (seadmed + andmekandjad), võtab enesele suure osa tegelikult programmi autorile kuuluvast kasumist. Selline tegevus on otseselt suunatud autori varaliste õiguste vastu.Tarkvarapiraatluse vormidPeamised tarkvarapiraatluse vormid on järgmised:

arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine; tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamine; litsentsita programmide installeerimine; piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine; tarkvara rentimine või laenutamine.

Arvutiprogrammide ebaseaduslik reprodutseerimineArvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine jaguneb kaheks:1) ebaseaduslik reprodutseerimine ilma otsese tulu saamise eesmärgita;2) ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil.Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslikust reprodutseerimisest ilma otsese tulu saamise eesmärgita saab kõnelda sellistel juhtudel, kui arvutitesse on reprodutseeritud arvutiprogramm ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata või kui tarkvara on reprodutseeritud rohkematesse arvutitesse kui omandatud litsentside arv seda lubaks. Samuti saab rääkida arvutiprogrammide ebaseaduslikust reprodutseerimisest ka juhul kui tehakse tööl kasutuses olevast tarkvarapaketist koopiaid koduarvutitesse (va kui see on lubatud tarkvaratootega kaasaskäivas litsentsilepingus) või laenatakse sõpradele. Tegemist on maailmas kõige enam levinud piraatluse vormiga, mis rahalises väljenduses moodustab rohkem kui poole tarkvaratööstusel igal aastal piraatluse tõttu saamata jäävatest summadest.Arvutiprogrammi(de) ebaseaduslik reprodutseerimine otsese tulu saamise eesmärgil hõlmab endas tegevust, kus kommertseesmärkidel tehakse kas originaalist või siis juba piraattarkvarast ebaseaduslikke koopiaid. Eesti turul võib vastavalt toote päritolule jaotada sellise tegevuse tulemusena loodud piraatkoopiad kahte rühma:1) Venemaal toodetud piraatkoopiad, mis võivad olla nii hõbedastel CD-ROM plaatidel (sarnaselt originaalplaatidega), kui ka värvilistel CD-R-del. Tegemist on kas originaalandmekandjast tehtud piraatkoopiatega või siis omal initsiatiivil loodud mitmesuguste kogumikega, kus ühele andmekandjale

(olgu see siis kas hõbedane CD-ROM plaat või CD-R) on paigutatud tihti sadade tuhandete väärtuses programme. Ka plaadiümbris on ise kujundatud. Selliseid cd plaate originaalkoopiatena ei eksisteeri ja on ka tihti vigased (võimalik, et sisaldavad ka viirusi), sest puudub kvaliteedikontroll. Nende piraatkoopiate hind kõigub reeglina 200 ja 300 krooni vahel;2) Eestis (reeglina kodustes tingimustes) valmistatud piraatkoopiad. Siin toimub reeglina tellimuste alusel (vahel pakutakse ka juba valmis koopiaid) koopiate tegemine tavalistele kirjutatavatele cd plaatidele (CD-R-le) ning tavaliselt plaadiümbris ja plaat jääb välisilmelt puutumatuks (või tehakse omapoolne uus plaadiümbris) st eba- seaduslike koopiate tegijal ei ole eesmärgiks luua originaaltarkvaraga sarnane välimus, vaid lihtsalt pakkuda odavalt soovitavaid arvuti- programme. Selline tegevus levib nii ajalehtede kui ka Interneti kaudu, kus pakutakse välja terve rida erinevaid arvutiprogramme ning ostja poolt tehtud valiku alusel kopeeritakse need CD-R-le. Sellise piraatkoopia hind on väga odav.Tarkvara võltsimine ning selle turustamine ja kasutamineVõltsitud tarkvara all mõeldakse tarkvara, mis on oma välimuse tõttu identne või äravahetamiseni sarnane originaalse tarkvaraga. Erinevalt tavalisest piraatkoopiast on siin tegemist tootega, mille puhul on püütud saavutada originaaliga nii lähedane välisilme kui vähegi tehnika on seda lubanud. Sageli sisaldab võltsitud tarkvara lisaks originaaliga sarnasele pakendile veel käsiraamatuid, litsentse ja isegi turva- elemente.Tarkvara võltsimine on originaaltarkvaraga identse või äravahetamiseni sarnase tarkvara ebaseaduslik tootmine ja turustamine kasu saamise eesmärgil. Teinekord on selliseid tooteid võimalik turult osta juba enne originaaltoote müüki jõudmist. Erinevalt originaaltarkvarast ei pakuta võltsitud tarkvara ostjale mingit toimivat garantiid ning samuti õiguset valdaja poolset abi tekkinud probleemide lahendamisel.Tarkvara võltsimine rikub nii tarkvara autori varalisi õigusi (AutÕS § 13 lg 1 p 1), kui ka kaubamärgiseaduses sätestatud kaubamärgiomaniku õigusi (tihti on tarkvara õiguste valdaja ja kaubamärgi omanik sama isik) (kaubamärgiseadus, edaspidi KaMS § 5 lg 3 ja 4). Võltsitud tarkvaratoote kasutamine on samuti käsitletav õigusrikkumisena, sest puudub õiguste valdaja luba (litsents). Seega on võimalik kohaldada sanktsioone ka võltsitud tarkvaratoote ostja suhtes, juhul kui ta on asunud vastavat võltsitud programmi oma arvutis kasutama (st on installeerinud vastava võltsitud arvutiprogrammi oma arvutisse).Litsentsita programmide installeerimineSelle tarkvarapiraatluse vormi puhul on tegemist arvuti kõvakettale installeeritud tarkvaraprogrammidega, milledel puudub vastavate tarkvaratoodete kasutusõigust tõendavad dokumendid ja samuti originaalandmekandjad ning muud vastva tarkvaratootega kaasas- käivad komponendid. Selline tegevus on levinud väiksemate arvutifirmade seas, kes meelitavad kliente sellega, et pakuvad odavalt arvuteid koos sinna ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga. Nende arvutifirmade madalad hinnad tulevadki teatud osas sellest, et firma omades ühte litsentsi tarkavarale, paigaldab seda ilma vastava tarkvaratoote õiguste valdaja loata klientide arvutitesse, neile litsentsi andmata.Ebaseaduslikult arvutitarkvara installeerimine kliendi arvutisse on kliendi otsene petmine, kuna paljud kliendid ei ole teadlikud originaaltarkvaraga kaasaskäivatest komponentidest ja on nõus vahel isegi niisuguste koopiate eest maksma. Selline piraatluse vorm ongi maailmas enamlevinud just nendes riikides, kus tarbijate teadlikkus piraattarkvarast on madal.Sellist ebaseaduslikult installeeritud tarkvaraga arvutite levitamist ei saa seostada firmadega, kes omavad litsentsi OEM-tarkvara installeerimiseks. OEM (Original Equipment Manufacturer) tarkvara on tarkvara, mida võib müüa ainult koos uue arvutiga või uue arvutiriistvaraga ning mis on hinnaskaalalt pakitootest soodsam. Selline tarkvaratoode sisaldab reeglina litsentsi, autentsustunnistust ja andmekandjaid, mis on pakendatud erinevalt tavapärasest pakitootest kilepakendisse.Piraatkoopia(te) levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamineInterneti kasutamise tormakas kasv leiab kõige enam heakskiitu tarkvaratootjate seas, kes panustavad selle arengusse igal aastal tohutuid summasid. Samas aga on Internetist kujunenud üks suuremaid ohuallikaid tarkvaratööstuse majanduslikule seisundile. Tarkvaratööstus on juba pikka aega pidanud kannatama tavapäraste piraatlusvormide mõju tarkvaraturul.Interneti teel ilma autori nõusolekuta autoriõigusega kaitstud teoste levitamine on saamas tarkvaratootjatele suurimaks probleemiks. Tegemist on tarkvarapiraatluse ühe värskeima vormiga.Piraatluse levikule Internetis aitavad kaasa kolm olulist tegurit:1) plahvatuslik kasv Internetti kasutavate inimeste arvus. Nii kodus kui ka tööl on Internetist saanud asendamatu abiline;2) kerge ligipääs Internetti on andnud tõuke ka sellealasele tehnoloogia arengule, mistõttu Interneti kasutamine on muutunud palju kiiremaks ja lihtsamaks. Seega võivad tänapäeval enamus Interneti juurde ligipääsu omavaid isikuid hankida enesele tasuta erinevaid arvutiprogramme;3) piraatlusega Internetis saab tegeleda nii kodus kui ka tööl ilma suuremat vahelejäämisriski omamata.Piraatlus levib Internetis peamiselt järgmiste kanalite kaudu:

1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida;2) Internet Relay Chat. See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täis- versioone. Tihti luuakse selliseid servereid väga lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust;3) Fail Transport protocol (FTP). Siin on tegemist eraldi kataloogidega, mis on peidetud mõne suurema serveri sügavustesse, sisaldades hulgaliselt piraatkoopiaid. Ka Eestis on mitmete asutuste servereist avastatud Interneti kasutajatele väljapandud piraatkoopiaid. Sellist piraatkoopiate levitamist ei saa siiski seostada serveri omanike tegevusega, kuna reeglina on see eraisikute vaheline illegaalne tegevus, kes kasutavad ajutiselt teiste firmade legaalseid servereid mitmesuguste arvutiprogrammide vahendamiseks. Tihti levib sellealane info ka teistele Interneti kasutajatele ning legaalne server võib osutuda äärmiselt populaarseks piraatkoopiate levitamise kohaks. Sellised kohad eksisteerivad reeglina väga lühikest aega, sest selline info jõuab ka ükskord serveri ametlike pidajate kõrvu, misjärel need kohad kustutatakse;4) Web sites. Erinevatelt kodulehekülgedelt on võimalik hankida erinevaid illegaalseid arvutiprogramme ja saada erinevaid vihjeid piraatkoopiatega tegelevate lehekülgede kohta. Samuti levitatakse kodulehekülgedel mitmesuguseid võtmekoode, mis on vajalikud illegaalseid arvutiprogramme omavatele isikutele programmi korrapäraseks käivitamiseks (tihti juba arvutiprogrammi installeerimisel on vaja teada võtmekoodi, mis legaalse arvutiprogrammi kasutajale tarkvara õiguste valdaja poolt kaasa antakse).Piraatkoopiate levitamine Internetis ja selle vahendusel saadud piraatkoopia(te) kasutamine rikub autori õigusi ja toob kaasa ka vastutuse.Oluline on eristada piraatkoopiate levitamist Internetis jaosvara (shareware) või siis vabavara (freeware) levitamisest Interneti kaudu. Viimaste puhul on reeglina tegemist täiesti legaalse toiminguga.Tarkvara rentimine või laenutamineAutoriõiguse seadusest tulenevalt kuulub arvutiprogrammi autorile õigus lubada oma teose voi selle koopiate levitamist (sh rentimist voi laenutamist)(AutÕS § 13 p 2). Oluline on seejuures eristada tarkvara rentimist tarkvara laenutamisest.Tarkvara või selle koopia rentimine on tarkvara või selle koopia andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil (tuletatud AutÕS § 13 lg 3).Tarkvara või selle koopia laenutamine on tarkvara või selle koopia andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita (tuletatud AutÕS § 13 lg 4).Tarkvara rentimine ja laenutamine võivad esmapilgul tunduda loetletud tarkvarapiraatluse vormidest kõige süütumana (eriti laenutamine, millega ei taotleta isegi tulu), kuna renditav või laenatav tarkvarapakett võib olla isegi soetatud legaalsel teel. Seejuures kiputakse unustama asjaolu, et tarkvarapaketi soetamine annab konkreetsele isikule üksnes arvutiprogrammi kasutamisõiguse. Reeglina on kõik muud tegevused (sh tarkvara rentimine või laenamine) keelatud. Paljud ignoreerides keeldu on hakanud oma investeeringuid tarkvarapakettidesse tasa teenima rentimise kaudu. Ka Eestis on laialt levinud keskused, kus renditakse originaalandmekandjaid või siis piraatkoopiaid.Seega võib öelda, et igasugune arvutiprogrammi kasutamine, kopeerimine ja levitamine (olgu siis tegu kommertseesmärkidega või mitte) millel puudub õiguste valdaja nõusolek ja mis on vastuolus autoriõiguse põhimotetega on käsitletav tarkvarapiraatlusena ja seega ka karistatav.Tarkvarapiraatluse negatiivne mõjuTarkvarapiraatlusega kaasnev vastutusTarkvarapiraatluse eest on ettenähtud nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele karistusõiguslik ja tsiviilvastutus.Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutusJuriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 25 000 000 krooni (KarS § 220 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 25 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni (AutÕS § 811 lg 2). Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (AutÕS § 811 lg 5). Piraatkoopiaga kauplemisega seotud väärtegude kohtuvälised menetlejad on politseiprefektuur ja Tarbijakaitseamet (AutÕS § 811 lg 5).Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802).

Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 25 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2). Kohus konfiskeerib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamise, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine (KarS § 46).Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutusFüüsilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 trahviühikut või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 220 lg 1). Trahviühiku suurus arvutatakse karistatava keskmise päevasissetuleku alusel (KarS § 44). Arvutiprogrammi reprodutseerimise eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 trahviühikut või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 222 lg 1). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (AutÕS § 811 lg 1). Politseiprefektuur või kohus konfiskeerib väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (AutÕS § 811 lg 5). Piraatkoopiaga kauplemisega seotud väärtegude kohtuvälised menetlejad on politseiprefektuur ja Tarbijakaitseamet (AutÕS § 811 lg 5). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine ärilisel eesmärgil (AutÕS § 802).Piraatkoopiaga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega 30 kuni 500 trahviühikut või kuni kolmeaastase vangistusega (KarS § 224 lg 1). Kohus konfiskeerib süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3).TsiviilvastutusÕigustatud isikul (programmi autor või õiguste valdaja) on õigus nõuda kohustatud isikult (programmi kasutajalt):1) kohustuse täitmist;2) kahju hüvitamist;3) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. (VÕS § 101 lg 1)Autoriõiguse olulistest aspektidest InternetisAutoriõiguse seadus (AutÕS), mis jõustus 12.detsembril 1992.aastal, kaitseb autorite, teose esitajate, fonogrammitootjate, raadio- ja televisiooniorganisatsioonide, filmi esmasalvestuse tootjate, andme- baasi tegijate ning teiste seaduses nimetatud isikute õigusi oma teostele või muu loometöö tulemustele ehk autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste (ehk naaberõiguste) valdaja isiklikke ja varalisi õigusi.Teost kaitstakse olenemata sellest, missugune on teose väljendusvorm (paberil, filmilindil jne) või keskkond, kus ta asetseb (raadio, kaabelvõrk, Internet jne) - oluline on tema objektiivne tajumine.Teosteks on (loetelu ei ole lõplik): kirjalikud teosed (näiteks luuletused, romaanid jne), arvutiprogrammid, muusikateosed (näiteks sümfooniad, laulud jne), filmid, kujutava kunsti teosed (näiteks maalid, joonistused, skulptuurid, joonised, eskiisid jne), tarbekunstiteosed, disaini- ja moekunstiteosed jne.I Autori ja autoriõigustega kaasnevate õiguste valdaja varalised õigusedAutÕS paragrahv 13 seletab lahti autori varaliste õiguste sisu. Tähtsamad aspektid on:1. autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud;2. ainult autori nõusolekul võib teost reprodutseerida, levitada, tõlkida, teha teosest kohandusi, töötlusi, koostada oma teoste kogumikke, teost avalikult esitada, üldsusele näidata ja edastada.1) reprodutseerimine - teosest ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemine mis tahes vormis või mis tahes viisil (kassetile, laserplaadile, arvuti kõvakettale jne);2) levitamine - teose või selle omandiõiguse üleandmine või üldsusele kasutada andmine mis tahes viisil;3) avalik esitamine - teose avalik esitamine kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes;4) üldsusele näitamine - teose või tema koopia näitamine kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;5) edastamine - teose edastamine raadio, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil.AutÕS paragrahvide 67, 70, 73, 73¹ ja VIII¹ peatükk seletavad lahti, missugused on autoriõigusega kaasnavate õiguste valdajate varalised õigused. Need õigused on iseloomult sarnased autori varaliste õigustega.II Piraatkoopiate müügiks pakkumine InternetisPiraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia koos pakendiga või ilma. Näiteks ilma loata salvestatud laserplaat on piraatkoopia olenemata sellest, kus ta oli salvestatud.Erandjuhtudel ei loeta koopiat piraatkoopiaks (vt punkt IV alapunkt 2). Siiski juhul, kui isiklikuks vajaduseks salvestatud koopiat levitatakse ilma autori nõusolekuta, loetakse seda koopiat mitte isiklikuks vajaduseks salvestatud koopiaks vaid piraatkoopiaks.Piraatkoopiate (laserplaadid, kassetid jms) müügiks pakkumist Internetis loetakse piraatkoopiaga kauplemiseks ja on karistatav kas haldus- või kriminaalkorras (vt punkt V).

III Audio- ja videofailide edastamine InternetisVastavalt AutÕS on autoril ainuõigus keelata või lubada teose edastamist erinevate tehnikavahendite vahendusel (vt punkt I alapunkt 2).Seega on Internetis teose või selle koopia edastamiseks vajalik autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja luba.Isikut, kes edastab teost või selle koopiat ilma autori loata, karistatakse haldus- või kriminaalkorras (vt punkt V).IV Teose kasutamine autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta1. Autori nõusolekuta ei tohi reprodutseerida arhitektuuriteoseid, piiratud tiraaźiga kujutava kunsti teoseid, elektroonilisi andmebaase, arvutiprogramme ja muid teoseid, kui see on vastuolus teose kasutamisega või kitsendab autori seaduslikke huve.2. Audiovisuaalset teost või teose helisalvestist on lubatud kasutada isiklikeks vajadusteks vastavalt AutÕS § 26 ja 27 ettenähtud korras:1) autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (see ei laiene juriidilistele isikutele);2) autoril, teose esitaja ja fonogrammitootjal on õigus saada tasu sellise kasutamise eest. Tasu võetakse salvestusseadmete (kassetid, salvestusega videomakid jne) importijatelt seadmete riiki sissetoomisel, seda nimetatakse tühja kasseti tasuks.3. Pärast teose koopia esmamüüki Eestis autori poolt või tema loal lõpeb autori õigus keelata või lubada teose koopia edasimüümist, kuid säilib õigus keelata või lubada teose koopia rentimist/laenutamist jms.V Karistused autoriõiguse seaduse rikkumise eestJuriidilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 25 000 000 krooni (KarS § 220 lg 2).Füüsilise isiku poolt autori varaliste õiguste rikkumise eest on ettenähtud rahaline karistus 30 kuni 500 trahviühikut või kuni kolmeaastane vangistus (KarS § 220 lg 1). Trahviühiku suurus arvutatakse karistatava keskmise päevasissetuleku alusel (KarS § 44).

Adobe pakitoodete üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge Adobe litsentsilepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Arvutitarkvara lõppkasutaja saab tootja poolt esitatud tingimustega nõustudes üksnes arvutitarkvara kasutusõiguse. Omandiõigus ja autoriõigus Adobe toodetele kuuluvad tarkvaratootjale Adobe Systems Inc.Lõppkasutajal on õigus installeerida Adobe arvutitarkvarast ainult üks (1) koopia ainult ühte (1) arvutisse. Vastavat arvutiprogrammi võib kasutada nii mitmes arvutis, kui seda on märgitud litsentsis.Lõppkasutajal on õigus arvutivõrgu kaudu kasutamiseks mõeldud Adobe arvutitarkvarast installeerida üks (1) koopia ühte (1) serverisse. Sellisel juhul ei tohi seda programmi kasutavate arvutite arv ületada litsentsilepingus toodud lubatud arvutite arvu.Näiteks, kui serveriga on ühendatud 20 arvutit, millest maksimaalselt 5 arvutit kasutab vastavat Adobe arvutitarkvara samaaegselt, kuid kokku kasutab seda programmi erinevatel aegadel 15 arvutit, siis sellisel juhul peab Adobe tarkvaratoote litsentsilepingus olema märgitud lubatud arvutite (kasutajate) arvuks 15.Lõppkasutajal on õigus teha Adobe arvutitarkvarast üks varukoopia installatsiooni failidest ühele andmekandjale, mida saaks kasutada programmi installeerimiseks, kui originaalandmekandja on muutunud kasutamiskõlbmatuks.Kasutajal on õigus installeerida Adobe tarkvarast üks (1) täiendav koopia oma kandearvutisse või koduarvutisse, tingimusel, et seda tarkvara ei kasutataks üheaegselt.Adobe arvutitarkvara lõppkasutajale ei ole lubatud Adobe arvuti- tarkvara (sh ka sellega kaasaskäivat dokumentatsiooni) rentida, liisida või laenata.Seevastu tohib Adobe arvutitarkvara lõppkasutaja edasi anda kõik vastava Adobe arvutitarkvara kasutajalitsentsiga omandatud õigused teisele isikule (sh juriidilisele isikule). Selline edasiandmine peab hõlmama kogu vastavat Adobe arvutitarkvara (kaasa arvatud kõik selle komponendid, andmekandjad, trükitud materjalid, litsentsileping, kõik versiooniuuendused ja varasemad versioonid). Sellisel juhul ei tohi arvutitarkvara edasiandnud pool jätta endale ühtegi koopiat (sh arvutisse installeeritud koopiat) vastavast arvutitarkvarast.1. Adobe tarkvaratoodete kooliversioonide (EDU - Education version) kasutaminePraktiliselt igast Adobe tarkvaratootest on olemas ka kooliversioon ja seda on õigust kasutada: "haridusasutustel", üliopilastel oma tarbeks, akrediteeritud kõrgharidust andvate haridusasutuste teaduskondade õppejõududel oma tarbeks.

"Haridusasutused": akrediteeritud haridusasutused ja nende kohalikud, piirkondlikud või riiklikud allasutused; haiglad, millede omanikeks on ja millesid juhivad ülalnimetatud haridusasutused.

2. "LE" (Lite Edition) - versioonidLite Version - erineb tarkvaratoote täisversioonist selle poolest, et programmi mõningad funktsioonid on piiratud."LE"-ga märgistatud toodet levitatakse üldjuhul koos mõne seadmega või ajakirja väljaandega.Täpsem info Adobe tarkvaratoodete kohta: www.adobe.com.Corel pakitoodete üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge Corel litsentsilepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Arvutitarkvara lõppkasutaja saab tootja poolt esitatud tingimustega nõustudes üksnes arvutitarkvara kasutusõiguse. Omandiõigus ja autoriõigus Corel toodetele kuuluvad tarkvaratootjale Corel Corp.Lõppkasutajal on õigus installeerida ja kasutada Coreli arvutitarkvara ühte (1) koopiat ainult ühes (1) arvutis. Seejuures on Coreli arvuti- tarkvara lõppkasutajal õigus installeerida Coreli arvutitarkvarast üks täiendav koopia oma kodu- või kandearvutisse, tingimusel, et seda arvutitarkvara ei kasutataks samaaegselt.Lõppkasutajal on lubatud salvestada üks (1) varukoopia (installatsioonifailid) vastavast süsteemitarkvarast ühele (1) andme- kandjale, näiteks serveri kõvakettale, et kasutada seda üksnes kohaliku arvutivõrgu kaudu installeerimiseks teise arvutisse. Sellisel juhul on vaja soetada nii mitu litsentsi, kui mitmesse arvutisse on vastav tarkvara installeeritud. Kasutusõigust vastavale tarkvaratootele ei ole lubatud jagada, ega kasutada üheaegselt erinevatel arvutitel.Lõppkasutajal on õigus teha Coreli arvutitarkvarast üks varukoopia (installatsioonifailidest) ühele andmekandjale, mida saaks kasutada programmi installeerimiseks, kui originaalandmekandja on muutunud kasutamiskõlbmatuks.Corel arvutitarkvara lõppkasutajal on õigus tervikuna teisele isikule edasi anda (va haridusasutustele mõeldud Corel arvutitarkvaratooted, mida ei ole lubatud edasi anda) kõik vastava Corel arvutitarkvara kasutajalitsentsiga omandatud õigused, tingimusel, et kasutamisõiguse saanud isik nõustub kõigi tootjapoolsete tingimustega. Seejuures ei tohi arvutitarkvara edasiandnud pool endale jätta ühtegi koopiat (sh arvutisse installeeritud koopiad) vastavast Corel arvutitarkvarast. Kui lõppkasutaja on vastavale Corel arvutitarkvarale soetanud ka versiooni uuenduste kasutamisõiguse, siis Corel arvutitarkvara edasiandmisel teisele isikule, tuleb kaasa anda ka kõik versiooniuuendused või hävitada kõik versiooniuuendused Corel arvutitarkvara edasiandmisel teisele isikule.Corel arvutitarkvara lõppkasutajale ei ole lubatud:

koopiate tegemine, välja arvatud litsentsilepingus sätestatud juhtudel; rentimine, liisimine või edasiandmine, välja arvatud juhul, kui see on selgesõnaliselt lubatud

tarkvaratoote kasutamistingimustes; muutmine ning samuti ka kokku liitmine kas terviklikult või osaliselt teise

arvutiprogrammiga; Corel arvutitarkvaraga kaasas olevate fontide ja helifailide ümberjaotamine; Corel tarkvaratootes olevate erinevate programmide või muude koostisosade eraldamine

kasutamiseks teistes arvutites. Corel arvutitarkvara lõppkasutajale antud vastava tarkvaratoote kasu- tamisõigus kehtib seni kuni lõppkasutaja on järginud tootjapoolseid kasutamistingimusi. Corel tarkvaratoote kasutamisõigus lõpeb hetkel, millal lõppkasutaja on läinud vastuollu tootjapoolsete tarkvaratoote kasutamistingimustega.1. Corel arvutitarkvaraga kaasaskäivate clipartide ja piltide kasuta- mistingimusedCorel arvutitarkvaratoodetega on tihti kaasas hulgaliselt cliparte ja pilte, mille omandiõigus kuulub kas tarkvaratootjale Corel või siis on litsentseeritud kolmanda isiku poolt. Corel arvutitarkvara lõppkasutajal on õigus kasutada, muuta ja avaldada tootega kaasaskäivaid cliparte ja pilte, arvestades järgnevate tingimustega:

Corel arvutitarkvara lõppkasutaja võib liita igat tarkvaratootega kaasaskäivat cliparti või pilti oma teostesse ja näidata või levitada oma teost erinevatel andmekandjatel, tingimusel, et viidatakse Corel Corp-le kui õiguste valdajale kasutatud clipartide ja piltide osas. Seejuures ei ole lubatud Corel arvutitarkvaraga kaasaskäivaid cliparte ja pilte edasi müüa ega muul viisil võimaldada nende kasutamist või levitamist eraldi või eraldatuna tarkvaratootest või interneti leheküljest. Näiteks on lubatud Corel arvutitarkvara lõppkasutajale kaasaantud cliparte ja pilte kasutada interneti lehekülje kujunduses, kuid need ei tohi olla eraldi kättesaadavad teistele isikutele st need peavad moodustama lahutamatu osa kogu interneti lehekülje kujundusest;

Corel arvutitarkvara lõppkasutajal on õigus teha tarkvaratootega kaasaskäivatest clipartidest või piltidest üks (1) varukoopia.

Ei ole lubatud: kasutada Corel tarkvaratootega kaasaskäivaid cliparte või pilte kõlvatute teoste loomisel või

kasutada neid muul seadusega keelatud viisil;

kasutada või lubada teistel isikutel kasutada tarkvaratootega kaasaskäivaid cliparte või pilte (või mõnda üksikut osa clipartist või pildist) kauba- või teenindusmärgina;

esitada nõudeid clipartide või piltide (või mõne cliparti või pildi üksiku osa) omandiõigust puudutavates küsimustes;

kasutada tarkvaratootega kaasaskäivate clipartide või piltide ükskõik millist osa eraisikute või juriidiliste isikute ärilisteks eesmärkideks;

kasutada tarkvaratootega kaasaskäivaid cliparte või pilte elektroonsel kujul, on-line või multimeedia aplikatsioonides, välja arvatud juhul, kui clipartid või pildid on mõeldud üksnes vaatamiseks ja nende allalaadimine (download) ja/või salvestamine ükskõik millisteks eesmärkideks ei ole lubatud;

rentida, liisida või laenata cliparte või pilte või nende koopiaid teisele isikule (sh juriidilisele isikule).

2. Prooviversiooni (Trial Version) lisatingimused Corel pakitoodete üldistele kasutamistingimusteleKui tegemist on Corel tarkvaratoote prooviversiooniga (Trial Version), siis on selle kasutamisõigus piiritletud Corel pakitoodete üldiste kasutamis- tingimustega ning prooviversioonile mõeldud lisa- tingimustega. Corel pakitoodete üldiste kasutamistingimuste ja prooviversioonile kehtestatud lisatingimuste vastuolu korral, rakenda- takse prooviversiooni lisatingimustes sätestatut. Lisatingimused on sellisel juhul eraldi kasutamistingimustes ära märgitud ning võivad erinevate toodete ulatuses olla vägagi erinevad.Üldjuhul on kasutajale antud kindlaksmääratud tähtajaga kasutamis- õigus. Pärast litsentsilepingus määratud tähtaja lõppu tuleb proovi- versiooni kasutamine lõpetada. Iga katse, millega proovitakse kõrvale hiilida prooviversiooni aegumistähtaja mehhanismist või teistest mehhanismidest, mis sisalduvad programmis ja on mõeldud programmi kasutamise tähtaja piiramiseks, on käsitletav tootjapoolsete kasutamis- tingimuste rikkumisena ja lõpetab koheselt vastava arvutitarkvara prooviversiooni kasutamisõiguse.3. Kooliversiooni (AE - Academic Edition) lisatingimused Corel paki- toodete üldistele kasutamistingimusteleKui tegemist on Corel tarkvaratoote kooliversiooniga ("Academic Edition"), siis on selle kasutamisõigus piiritletud Corel pakitoodete üldiste kasutamistingimustega ning kooliversioonile mõeldud lisa- tingimustega. Corel pakitoodete üldiste kasutamistingimuste ja kooli- versioonile kehtestatud lisatingimuste vastuolu korral, rakendatakse kooliversiooni lisatingimustes sätestatut.Lisatingimused võivad olla sõltuvalt tarkvaratootest väga erinevad, kuid üldjuhul erinevad lisatingimused sellepoolest, et kooliversiooni ei ole lubatud teisele isikule edasi anda, nagu seda võib teha täistoote puhul, muidugi vastavalt litsentsitingimustele.Kasutamisõigus Corel arvutitarkvara kooliversioonile kehtib seni kuni lõppkasutaja vastab kooliversiooni kasutajale esitatud tootjapoolsetele nõuetele:1) akrediteeritud haridusasutused (riiklikud ja erakoolid);2) õpetajad ja õppejõud (nõutav töökoha tõend):

akrediteeritud kooli täis- või osalise tööajaga töötav personal; registreeritud koduõpetajad andes põhi- või keskharidust;

3) üliõpilased: matrikuleeritud õpilased (nõutav õpilaspilet);

4) haridusküsimustega tegelevad järelevalve- ja administratiivorganid: haridusministeerium; haridusasutuse otsesed administratiivüksused;

5) haiglad (va tervishoiuorganisatsioonid ja peakorterid);6) raamatukogud:

kõik avalikud ja koolide raamatukogud (nii avaliku kui ka era- sektori poolt asutatud), mis osutavad tasuta teenuseid elanik- konnale;

7) muuseumid;8) mittetulundusühingud;9) religioossed organisatsioonid.Kui Corel arvutitarkvara lõppkasutaja ei vasta enam kooliversiooni kasutajale esitatud tingimustele, siis loetakse tootjapoolne arvuti- tarkvara kasutamisõigus lõppenuks. Lisaks eelpooltoodule lõpeb vastava tarkvaratoote kasutamisõigus ka juhul, kui lõppkasutaja on kõrvale kaldunud tootjapoolsetest kasutamistingimustest.4. Beta versiooni lisatingimused Corel pakitoodete üldistele kasuta- mistingimusteleKui tegemist on Corel arvutitarkvara beta versiooniga, siis on selle kasutamisõigus piiritletud Corel pakitoodete üldiste kasutamis- tingimustega ning beta versioonile mõeldud lisatingimustega. Corel pakitoodete üldiste kasutamistingimuste ja beta versioonile kehtestatud lisatingimuste vastuolu korral, rakendatakse beta versiooni lisa- tingimustes sätestatut.Juhul kui on tegemist ametliku Corel beta versioonide testijaga, kellel on õigus testida Corel tarkvaratoote beta versioone, mis ei ole tarkvaratootja Corel poolt tehtud üldsusele kättesaadavaks, siis

on selle beta versiooni testija ja Corel Corp vahel sõlmitud vastav testimise leping ning sellisel juhul ei kuulu rakendamisele Beta versiooni lisatingimustes sätestatu.Corel arvutitarkvara beta versiooni kasutajale annab Corel õiguse kasutada teatud tähtaja jooksul vastava tarkvara beta versiooni üksnes hinnangu andmiseks ja proovimiseks.Corel beta versiooni kasutamisõigus lõpeb 30 päeva möödumisel pärast vastava toote ametliku müügi algust vastavas riigis. Pärast kasutusõiguse lõppemist on kasutaja kohustatud kustutama vastava beta versiooni oma arvutist.Täpsem info Corel tarkvaratoodete kohta: www.corel.com.F-Secure pakitoodete üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge F-Secure litsentsilepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Arvutitarkvara lõppkasutaja saab tootja poolt esitatud tingimustega nõustudes üksnes arvutitarkvara kasutusõiguse. Omandiõigus ja autoriõigus F-Secure toodetele kuuluvad tarkvaratootjale F-Secure Corp.Lõppkasutajal on õigus installeerida ja kasutada F-Secure arvuti- tarkvara nii mitmes arvutis, kui seda on märgitud litsentsis. Lisaks annab F-Secure töötajatele, kes kasutavad oma töökohal vastavat F-Secure tarkvara, õiguse installeerida ja kasutada ühte koopiat vastavast F-Secure tarkvarast ka oma koduarvutis.Lõppkasutajal on õigus kasutada F-Secure tarkvara arvutivõrgu kaudu. Sellisel juhul peab olema soetatud litsents igale arvutile, mis omab võrgu kaudu juurdepääsu vastavale F-Secure arvutiprogrammile.F-Secure arvutitarkvara lõppkasutajale ei ole lubatud:

tarkvara koopiate levitamine kolmandatele isikutele; tarkvara kasutusõiguse rentimine, liisimine, sublitsentseerimine, edasimüük või levitamine,

välja arvatud juhul, kui see on selgesõnaliselt lubatud tarkvaratoote kasutamistingimustes; tarkvaraga kaasaskäivate dokumentide kasutamine muul ots- tarbel, kui seda on vaja

programmi kasutamiseks.F-Secure arvutitarkvara lõppkasutajale antud vastava tarkvaratoote kasutamisõigus kehtib seni kuni lõppkasutaja on järginud tootja- poolseid kasutamistingimusi. F-Secure tarkvaratoote kasutamisõigus lõpeb hetkel, millal lõppkasutaja on läinud vastuollu tootjapoolsete tarkvaratoote kasutamistingimustega.Täpsem info F-Secure tarkvaratoodete kohta: www.f-secure.com.Hansa Financialsi üldised kasutamistingimused Allpool toodud tekst ei ole Hansa Financialsi litsentsileping, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Arvutitarkvara lõppkasutaja saab tootja poolt esitatud tingimustega nõustudes üksnes arvutitarkvara kasutusõiguse. Omandiõigus ja autoriõigus kuuluvad tarkvaratootjale Hansa Business Solutions Ltd.Hansa Financialsi lõppkasutajal on õigus:

kasutada tarkvara ulatuses, mis on märgitud tarkvarale kasutus- õiguse soetamist kajastaval arvel;

teha tarkvarast varukoopiaid turvalisuse ja tarkvara kadumise, hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise korral tarkvara taastamise eesmärgil;

kasutada tarkvara üheaegselt nii mitmel arvutil või võrgu- töökohal, kui selleks on väljastatud kehtiv andmebaasivõti.

Hansa Financialsi lõppkasutaja on kohustatud: tegema regulaarselt tekstikoopiaid, mitte harvemini kui kord nädalas; kasutama üksnes riistvara tarnija või volitatud edasimüüja poolt heakskiidetud riistvara; täitma täpselt Hansa Business Solutions`lt (edaspidi HBS) saadud juhiseid ja kirjalikke teatisi

tarkvara kasutamiseks; sõlmima HBS-ga tarkvara arendus- ja hoolduslepingu. Arendus- ja hoolduslepingu täpsemad

tingimused sätestatakse arendus- ja hoolduslepingus; tasuma HBS-le tarkvara kasutusõiguse eest litsentsitasu ("litsentsitasu" tähistab HBS

hinnakirjas sätestatud tasu lõpp- kasutajale litsentseeritud tarkvaramoodulite ja kasutaja töökohtade eest) ning iga-aastast arendus- ja hooldustasu ("arendus-ja hooldustasu" tähistab HBS hinnakirjas sätestatud tasu arendus- ja hooldusteenuste eest). Ilma litsentsitasu ning arendus- ja hooldustasu maksmiseta ei ole lõppkasutajal õigust tarkvara kasutada;

tegema kõik selleks, et ära hoida kolmandate isikute poolt vastava tarkvara kasutamistingimuste rikkumist.

Hansa Financials lõppkasutajale ei ole lubatud: kasutada tarkvara ilma kehtiva andmebaasivõtmeta; kasutada tarkvara üheaegselt rohkematel võrgutöökohtadel kui kehtiva andmebaasivõtmega on

ette nähtud;

lubada tarkvara kasutamist kolmandatel isikutel. Ainsa erandina võib lõppkasutaja lubada tarkvara kasutamist nendel kolmandatel isikutel, kellel on HBS poolt väljastatud kehtiv ASP-litsents;

teha tarkvarast ega selle osadest koopiaid, välja arvatud litsentsilepinguga lubatud juhtudel; teha koopiaid kasutamisjuhenditest ilma HBS eelneva kirjaliku loata; tarkvara kasutusõiguse rentimine, kinkimine, müümine, sub-litsentseerimine või mõnel muul

viisil üleandmine või edasiandmine või loovutamine nii tarkvara koopiana kui teisendustena, nii tervikuna kui osadena;

avada tarkvara suletud faile, tarkvara tõlkida, kohandada (adaptsioon), modifitseerida, parandada või muul viisil ümber töötada ilma HBS kirjaliku loata.

Täpsem info HBS tarkvaratoodete kohta: www.hansaworld.com.Macromedia pakitoodete üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge Macromedia litsentsi- lepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Lõppkasutajal on õigus installeerida Macromedia arvutitarkvarast ainult üks (1) koopia ainult ühte (1) arvutisse. Vastavat arvutiprogrammi võib kasutada nii mitmes arvutis, kui seda on märgitud litsentsis.Lõppkasutajal on õigus Macromedia arvutitarkvarast installeerida üks (1) koopia ühte (1) serverisse ning kasutada seda kohaliku arvutivõrgu kaudu. Sellisel juhul ei tohi seda programmi üheaegselt kasutavate arvutite arv ületada vastavale tarkvaratootele soetatud litsentside arvu.Macromedia arvutitarkvara lõppkasutajale ei ole lubatud:

tarkvarast koopiate tegemine ja/või levitamine ning elektroonsel kujul ühest arvutist teise üle kandmine, välja arvatud litsentsi- lepingus sätestatud juhtudel;

tarkvara kasutusõiguse rentimine, liisimine või sublitsentseeri- mine; pärast tarkvaratoote versiooniuuenduse installeerimist kasutada sama litsentsi alusel eelnevat

versiooni. Samuti ei ole lubatud versiooniuuenduse aluseks olevat tarkvara edasi anda teisele isikule.

Macromedia tarkvaratoodete kooliversioonide (Educational Version) kasutamineMacromedia kooliversioone võivad kasutada õpilased, õppejõud ja haridusasutused. Kooliversioonide kasutamine ärilistel eesmärkidel ei ole lubatud.Täpsem info Macromedia tarkvaratoodete kohta: www.macromedia.com.Microsoft pakitoodete üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge Microsoft litsentsilepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Microsoft tarkvaratooted on kaitstud autoriõiguse seaduste ja rahvus- vaheliste autoriõiguse lepingutega ning muude intellektuaalset omandit puudutavate seaduste ja lepingutega. Microsoft arvutiprogramme ei müüda, vaid ostja saab ainult kasutusõiguse. Kõik õigused, mida Microsoft pole selgesõnaliselt üle andnud litsentsi saajale, kuuluvad Microsoft Corp-ile kui õiguste valdajale.1. Microsofti litsentsilepingutest tulenevad kasutamistingimused süsteemi-, rakendus- ja serveritarkvara puhul1.1. Süsteemitarkvara - lõppkasutajal on õigus installeerida ja kasutada ühte (1) koopiat ainult ühes (1) arvutis, tööjaamas, terminalis, pihuarvutis, peileris, "smart phone"-is või muus digitaalses elektron- seadmes (edaspidi arvutis).Microsoft Windows 98 süsteemitarkvara lõppkasutajal on õigus ühendada (see hõlmab igat kaudset ühendust, mis on teostatud arvutite omavaheliseks ühendamiseks mõeldud tarkvara või riistvara abil) oma arvutiga maksimaalselt 5 arvutit, et neil võimaldada kasutada Interneti (kasutades Windows 98-s sisalduvat Internet Connection Sharing lisafunktsiooni). Ühenduses olevatel arvutitel ei ole õigust kasutada Interneti ühendust pakkuvas arvutis oleva Windows 98 teisi funktsioone.Operatsioonisüsteemi Windows 2000 (va serverid) tohib kasutada arvutis, millel on kuni kaks (2) protsessorit. Microsoft Windows 2000 lõppkasutajal on õigus ühendada (see hõlmab igat kaudset ühendust, mis on teostatud arvutite omavaheliseks ühendamiseks mõeldud tarkvara või riistvara abil) oma arvutiga maksimaalselt 10 arvutit, et võimaldada kasutada mõningaid Windows 2000 teenuseid (failihaldus, printimine, Internet, kaugsisenemine).Microsofti poolt pakutava litsentsipaki puhul on lõppkasutajale lubatud installeerida ja kasutada vastavat operatsioonisüsteemi nii mitmes arvutis, kui seda lubab litsentsileping. Lõppkasutajal on lubatud salvestada üks (1) varukoopia vastavast süsteemitarkvarast (installatsioonifailid) ühele (1) andmekandjale, näiteks serveri kõvakettale, et kasutada seda üksnes kohaliku arvutivõrgu kaudu installeerimiseks teise arvutisse. Sellisel juhul on vaja soetada nii mitu litsentsi, kui mitmesse arvutisse on vastav tarkvara installeeritud. Kasutusõigust vastavale tarkvaratootele ei ole lubatud jagada, ega kasutada üheaegselt erinevatel arvutitel.1.2. Rakendustarkvara - Reeglina on lubatud hilisema versiooni litsentsi olemasolu korral kasutada varasemat versiooni. Näiteks omades kasutusõigust tarkvaratootele Microsoft Office 2000, on lõpp- kasutajal õigus installeerida ja kasutada sama operatsioonisüsteemi jaoks mõeldud varasemat Microsoft

Office versiooni ühte (1) koopiat ainult ühes (1) arvutis. Kasutajal on õigus installeerida Microsoft rakendustarkvarast üks (1) täiendav koopia ka oma kandearvutisse kasutamiseks eranditult tema enda poolt. Lõppkasutajal on lubatud salvestada üks (1) varukoopia vastavast rakendustarkvarast (installatsioonifailid) ühele (1) andmekandjale, näiteks serveri kõva- kettale, et kasutada seda kohaliku arvutivõrgu kaudu installeerimiseks teise arvutisse. Sellisel juhul on vaja soetada nii mitu litsentsi, kui mitmesse arvutisse on vastav tarkvara installeeritud. Kasutusõigust vastavale rakendustarkvaratootele ei ole lubatud jagada, ega kasutada üheaegselt erinevatel arvutitel.1.3. Serveritarkvara - lõppkasutajal on õigus installeerida vastav Microsofti serveritarkvara üks (1) koopia ainult ühte (1) arvutisse (serverisse). Keelatud on serveritarkvaraga kaasaskäivate erinevate programmide jagamine eesmärgiga kasutada neid enam kui ühes (1) serveris. Kui tegemist on Microsofti poolt pakutava litsentsipakiga (OLP), siis on lubatud installeerida vastavat Microsofti serveritarkvara nii mitmesse arvutisse (serverisse), kui seda on märgitud litsentsilepingus.Tarkvaratoodet MS Windows 2000 Server tohib kasutada kuni nelja (4) protsessoriga arvutis.Tarkvaratoodet MS Windows 2000 Advanced Server tohib kasutada kuni kaheksa (8) protsessoriga arvutis.Igale "serveri teenuseid" kasutava arvuti jaoks on vaja soetada kliendilitsents (CAL - Client Access License).Kui kasutatakse "terminali teenuseid", siis tuleb lisaks kliendilitsentsile soetada iga arvuti jaoks ka eraldi terminali teenuste kliendilitsents (TS CAL ehk Terminal Services Client Access License). Terminali teenuste kliendilitsentsi ei ole vaja soetada arvutitele, kuhu on installeeritud operatsioonisüsteem MS Windows 2000 Professional.Kliendilitsentse on võimalik soetada, sõltuvalt organisatsioonis kasutusel oleva lahenduse iseärasustest, kas "töökoha" (Per Seat) või "serveri" (Per Server) meetodil."Töökoha" meetod seob kliendilitsentsi töökohaga üks-ühele. See on ökonoomseim lahendus laiaulatuslikes võrkudes, kus mitu serverit pakub samadele töökohtadele erinevaid teenuseid või kus on vaja garanteerida pidev ligipääs näiteks faili- ja väljatrükiteenustele, samuti kogu äriühingu äritegevuses vajalike rakendusprogrammide kasuta- misel (Näide: 20 kasutajaarvutit + 1 server: serveriteenuseid tahab kasutada 10 kindlat arvutit. Need 10 arvutit kirjeldatakse kasutajatena serveris ning nende jaoks on vaja 10 kasutajalitsentsi.)."Serveri" meetod seob iga serveriga teatud arvu kliendilitsentse. See tähendab, et igat serverit saab üheaegselt kasutada maksimaalselt nii mitu klienti, kui on sellele serverile soetatud kliendilitsentse. Iga serveri jaoks tuleb seega soetada nii palju kliendilitsentse, kui palju võib mingil ajahetkel maksimaalselt tekkida selle serveri teenuste kasutajaid. Kasutamise ajal seob server kliendilitsentsi ajutiselt serveriga suhtleva kliendiarvutiga - see tähendab, et ükski kliendilitsents ei ole ühegi töökohaga pidevalt üks-ühele seotud. See litsentseerimismeetod on kõige otstarbekam üksikute ja harva kasutussagedusega ning eriotstarbeliste serverite puhul. (Näide: 20 kasutajaarvutit + 1 server: serveriteenuseid oleks vaja kasutada kõigil, kuid mitte pidevalt. Otsustatakse, et serverit võimaldatakse üheaegselt kasutada maksimaalselt 10 arvutil korraga. Vaja on 10 kasutajalitsentsi, kuigi kasutajaid on 20).Valitud kliendilitsentsi meetodit on võimalik muuta vaid üks kord ja seda ainuüksi üleminekul "serveri" meetodilt "töökoha" meetodile. Vastupidine üleminek ei ole lubatud. Selline vajadus võib tekkida näiteks situatsioonis, kus "server" meetodiga soetatud kliendi- litsentside arv on saanud võrdeliseks serveri teenuseid kasutatavate töökohtade arvuga, mil oleks kasulik üle minna "töökoha" meetodile, kuna sellisel juhul saavad kõik töökohad pidevalt ligi kõigile vastavas organisatsioonis paiknevatele serveritele.Üldjuhul on erinevate serverite teenuste kasutajal vaja kliendilitsentsi iga serveri jaoks eraldi.Kliendilitsentse ei ole lubatud rentida, liisida ega laenata.Iga soetatud kliendilitsentsi (sh terminali teenuste kliendilitsentsi) versiooninumber peab olema sama või uuem kui kasutatava serveri- tarkvara versiooninumber.Windows 2000 Server tarkvaratoote kasutamisõiguse soetanud isikul on õigus installeerida ja kasutada varasemat versiooni, tingimusel, et tegemist on hilisema kui Windows NT Server 3.5 versiooniga ja et vanem versioon kõrvaldatakse mõistliku aja jooksul ning asendatakse litsentsile vastava serveritarkvara versiooniga.2. Teised Microsoft pakitoodete litsentsilepingutest tulenevad õigused ja piirangud2.1. Versiooniuuendused (Version Upgrade)Versiooni uuendus on mõeldud nendele arvutikasutajatele, kes soovivad programmi uut versiooni ja neil on olemas mõni eelnev (litsentseeritud) versioon samast tootest (Näiteks: Office 97 -> Office 2000).Versiooni uuendust tohib kasutada samas arvutis, kuhu oli installeeritud eelmine versioon. Kui aga on soov kasutada uuendust teises arvutis, peab eelmise versiooni kustutama, sest peale versiooniuuenduse installeerimist ei ole kasutajal enam õigust kasutada eelnevat versiooni sama litsentsiga.2.2. Tarkvara edasiandmineLõppkasutaja võib ainult teisele lõppkasutajale ühe korra lõplikult edasi anda vastava tarkvaratoote (kaasaarvatud kõik komponendid: andmekandjad, trükitud materjalid, võimalikud versiooniuuendused,

litsentsileping ja olemasolu korral ka autentsustunnistus). Selline edasi- andmine ei tohi toimuda edasimüüja kaudu ning vastava tarkvaratoote saaja peab nõustuma Microsofti poolt esitatud vastava tarkvaratoote kasutamistingimustega, kaasaarvatud kohustusega saadud tarkvara- toodet mitte enam edasi anda.Microsofti tarkvara ei ole lubatud rentida, liisida ega laenata.2.3. KaubamärgidTarkvaratootja Microsoft poolt arvutitarkvara lõppkasutajale antud kasutusõigus vastavale tarkvaratootele ei anna lõppkasutajale mingeid õigusi ühelegi Microsofti kauba- voi teenindusmärgile.2.4. AutoriõigusKõik omandiõigused ja autoriõigus Microsofti tarkvaratoodetele (kõik tarkvaratootesse lülitatud kujutised, fotod, animatsioonid, muusika, tekst, trükitud materjalid) kuuluvad Microsoftile.2.5. Piirangud tarkvaratoote komponentide eraldamise osas (süsteemi- ja rakendustarkvara)Microsoft süsteemi- ja rakendustarkvaratooteid litsentseeritakse ühe tootena tervikuna. Vastava süsteemi- või rakendustarkvara koostisosi ei tohi eraldada kasutamiseks mitmel arvutil. (Näiteks ei tohi MS Office ühe litsentsi puhul kasutada ühes arvutis Word`i, teises arvutis Excel`it).2.6. Arvutitarkvara mitmel andmekandjal (süsteemi- ja rakendus- tarkvara)Microsoft tarkvaratoode võib sisaldada erinevaid andmekandjaid (Floppy kettad või CD-ROM-id). Saadud andmekandja tüübist või mahtuvusest sõltumatult tohib lõppkasutaja kasutada ainult ühte tema arvutile sobivat andmekandjat. Keelatud on teiste andmekandjate kasutamine programmi installeerimise eesmärgil teistes arvutites. Samuti ei ole lubatud neid andmekandjaid rentida, liisida, laenata või muul viisil teisele isikule edasi anda, välja arvatud kogu vastava tarkvaratoote lõpliku edasiandmise korral.2.7. VarukoopiaPeale arvutitarkvara installeerimist arvutisse on lõppkasutajal õigus säilitada vastava tarkvaratootega kaasaskäivaid andmekandjaid kui varukoopiaid. Kui algupärast andmekandjat on tarvis vastava arvutitarkvara kasutamiseks, siis on lõppkasutajal õigus teha andme- kandjast üks varukoopia. Tarkvaratootega kaasaskäivaid trükitud materjale ei tohi kopeerida, välja arvatud kui see on selgesõnaliselt lubatud tarkvaratootja poolt.2.8. Microsoft akadeemiline versioon ("Academic Edition" ehk "AE" või "EDU")Akadeemilist versiooni ehk nn EDU-versiooni võivad kasutada järgmised asutused ja organisatsioonid:

õppeasutused, millised on akrediteeritud vastavas valitsus- või riigiasutuses; selliste õppeasutuste kohalikud, piirkondlikud või riiklikud allasutused; haigla või meditsiinikoolid, millede omanikeks on ülalnimetatud õppeasutus või milliseid

sellised õppeasutused juhivad või millede tegevust sellised õppeasutused korraldavad; avalikud raamatukogud, millised osutavad tasuta teenuseid elanikkonnale; avalikud muuseumid, juhul kui nad tegutsevad alaliselt koolituse eesmärkidel ning

korraldavad regulaarseid väljapanekuid. 2.9. Microsoft NFR ehk mittemüüdav arvutitarkvara ("Not For Resale" ehk "NFR")Kui Microsoft tarkvaratoode on tähistatud kui "mitte müügiks" - "NFR", siis on sellise tarkvaratoote kasutamine, sõltumata Microsofti paki- toodetele seatud kasutamistingimustest, lubatud ainuüksi demon- streerimise, testimise või hindamise eesmärgil ning seda toodet ei ole lubatud müüa või muul viisil hüvituse vastu edasi anda. Tavaliselt on selle versiooni kasutajateks arvutifirmad, kes oma müügisaalides kasutavad neid programme eksponeeritavatel arvutitel demon- streerimiseks. Arvutifirmad ei tohi "NFR" versiooni oma äritegevuseks kasutada.Täpsem info Microsoft tarkvaratoodete kohta: www.microsoft.com.Symantec pakitoodete üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge Symantec litsentsilepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Arvutitarkvara lõppkasutaja saab tootja poolt esitatud tingimustega nõustudes üksnes arvutitarkvara kasutusõiguse. Omandiõigus ja autoriõigus Symantec toodetele kuuluvad tarkvaratootjale Symantec Corp.Lõppkasutajal on õigus:

kasutada Symantec arvutitarkvarast ainult ühte (1) koopiat ühes (1) arvutis. Kui Symantec arvutitarkvaraga on kaasas mitu erinevat keeleversiooni ja/või mitu erinevat toodet, siis on lõppkasutajal õigus kasutada ühte (1) keeleversiooni ühest (1) tootest;

teha Symantec arvutitarkvarast üks (1) varukoopia (installat- sioonifailidest) ühele (1) andmekandjale, mida saaks kasutada programmi installeerimiseks, kui originaalandmekandja on muutunud kasutamiskõlbmatuks või soovitakse seda säilitada varukoopiana;

kasutada Symantec tarkvaratoodet arvutivõrgu kaudu, tingimusel, et on soetatud litsentsid igale arvutile, mis kasutab seda programmi üle arvutivõrgu;

pärast tarkvaratootja Symantec Corp-i kirjalikku teavitamist, lõplikult edasi anda Symantec tarkvaratoodet teisele isikule (sh juriidilisele isikule), tingimusel, et edasiandja ei jäta endale

ühtegi koopiat edasiantavast Symantec tarkvaratootest ning et arvutitarkvara saaja nõustub kõigi tootjapoolt esitatud kasutamistingimustega.

Lõppkasutajale ei ole lubatud: kopeerida Symantec arvutitarkvara juurde kuuluvaid trükitud materjale; Symantec tarkvaratoodet (osadena ega tervikuna) rentida või liisida; pärast tarkvaratoote versiooniuuenduse installeerimist kasutada sama litsentsi alusel eelnevat

versiooni.Symantec tarkvaratoodete kooliversioonide (EDU-versioonide) kasutamineSymantec kooliversioone (EDU-versioone) võivad kasutada järgmised isikud:

akrediteeritud haridusasutused; haiglad, mille omanikeks on ja millesid juhib ülalnimetatud õppeasutus; raamatukogud, millede omanikeks on ja millesid juhib ülal- nimetatud haridusasutused; muuseumid; üliõpilased ja ülikoolide õppejõud ja personal.

Täpsem info Symantec tarkvaratoodete kohta: www.symantec.com.WinZip üldised kasutamistingimusedAllpool toodud tekst ei ole otsene tõlge WinZip litsentsilepingust, vaid üldised tootja poolt esitatud kasutamistingimused. Kuna toodete lõikes võivad kasutajale esitatud tingimused oluliselt erineda, tuleb lähtuda vastava tarkvaratootega kaasaskäivast litsentsilepingust.Arvutitarkvara lõppkasutaja saab tootja poolt esitatud tingimustega nõustudes üksnes arvutitarkvara kasutusõiguse. Omandiõigus ja autoriõigus WinZip toodetele kuuluvad tarkvaratootjale WinZip Computing Inc.WinZip tarkvaratooteid levitatakse standardversioonina (tasuline) ja prooviversioonina (Evaluation Version).WinZip standardversiooni üldised kasutamistingimusedWinZip tarkvaratoote standardversiooni on lubatud:

installeerida üks (1) koopia ühte (1) arvutisse, kui seda kasuta- vad erinevad inimesed; kasutada sama inimese poolt mitmes arvutis; kasutada arvutivõrgu kaudu. Sellisel juhul peab olema soetatud litsents igale arvutile, mis

omab võrgu kaudu juurdepääsu vastavale WinZip arvutiprogrammile (näiteks, kui 8 erinevat arvutit omavad arvutivõrgu kaudu juurdepääsu Winzip arvuti- tarkvara standardversioonile, siis on vaja iga arvuti jaoks eraldi litsentsi, sõltumata sellest mitu arvutit neist 8-st kasutab vastavat WinZip arvutitarkvara üheaegselt).

WinZip tarkvaratoote standardversiooni rentimine, liisimine või laenamine ei ole lubatud.WinZip prooviversiooni üldised kasutamistingimusedWinZip prooviversioon erineb standardversioonist selle poolest, et selle funktsionaalsus ja kasutusaeg on piiratud. WinZip prooviversioon ei ole vabavara (freeware).Lõppkasutajal on õigus tasuta kasutada Winzip prooviversiooni kuni 21 päeva. Pärast 21 päeva möödumist Winzip prooviversiooni installeerimisest, tuleb õiguste valdajale programmi edasise kasutamise eest tasuda registreerimistasu või programmi kasutamine lõpetada ja programm arvutist kustutada. Registreerimistasu suurus ja muu tasumist puudutav informatsioon on toodud WinZip tarkvaratoote prooviversiooni litsentsilepingus.WinZip tarkvaratoote prooviversiooni puhul on lubatud levitada muutmata kujul koopiat kas käest-kätte või prooviversioonist koopiate levitamine elektroonsel teel.Ilma õiguste valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta ei ole lubatud WinZip tarkvaratoote prooviversiooni tasu eest levitamine tasu eest (nii eraldi tootena kui ka koos mõne teise arvutiprogrammi või tootega).WinZip Self-Extractor tarkvaratoote prooviversiooni abil tehtud auto- maatselt lahtipakkivate (self-extracting) failide levitamine ei ole lubatud.Täpsem info WinZip tarkvaratoodete kohta: www.winzip.com.

Pressiteated27.11.2002BSA: "Ära riski - ela pingevabalt!"BSA: "Ära riski - ela pingevabalt!"27.11.2002 Käesoleval nädalal algas BSA kampaania, mille eesmärk on vähendada tarkvara piraatlust Eestis. Kampaania raames saadeti väiksemate ja keskmiste ettevõtete juhtidele videofilm "Ära riski - ela pingevabalt!"

Eestis toimusid reidid üheaegselt Tallinnas ja Tartus 17. oktoobril. Läti ja Leedu politsei teostas kontrolli septembri lõpus."Videofilmiga teavitame firmajuhte, et pöörata rohkem tähelepanu enne tarkavara ostu sooritamist selle päritolule," kommenteeris BSA Eesti Komitee tegevjuht Ahti Leppik. Video saatmise eesmärgiks on hoiatada ettevõtjaid piraattarkvara müüjate eest, videot saadeti kokku 5000-le ettevõtjale.BSA Eesti Komitee on seadnud eesmärgiks alandada 2003. aastal tarkvarapiraatluse taset Eestis 40%-ni. 2005. aasta lõpuks tahab BSA Eesti jõuda järele Skandinaaviamaadele ja vähendada piraatluse taset 1/3-ni.Hetkel on BSA andmeil arvutites piraattarkvara osakaal ca 53 protsenti, viis aastat tagasi oli sama näitaja 90 protsenti. Eelmise aasta üheksa kuuga konfiskeeriti Politseiameti poolt 293 ühikut illegaalset tarkvara, selle aasta üheksa kuuga 2395 ühikut.BSA Eesti Komitee asutati kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996, et edendada legaalse tarkvara kasutamist Eestis. BSA Eesti Komiteel on 15 liiget.24.10.2002Balti politseid korraldasid ühisreidid tarkvara legaalsuse kontrolliksBalti politseid korraldasid ühisreidid tarkvara legaalsuse kontrolliks24.10.2002 Politsei kontrollis kolmes Balti riigis Pristis nime all tegutsevate ettevõtete tarkvaraga seonduvat, tegemist oli esmakordse ühisreidiga.Eestis toimusid reidid üheaegselt Tallinnas ja Tartus 17. oktoobril. Läti ja Leedu politsei teostas kontrolli septembri lõpus.BSA Eesti Komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul tuleks selle reidi juures rõhutada eelkõige Balti riikide politseinike koostööd. "Sellelaadne politsei koostöö tarkvarapiraatluse valdkonnas on kolmes Balti riigis esmakordne, loodame, et see koostöö jätkub" ütles Ahti Leppik. "Efektiivsus sellisel laiapõhjalisel tegevusel on suurem kui eraldi tegutsedes," lisas Leppik.Reidide tulemusena Leedus midagi ebaseaduslikku ei tuvastatud, Lätis tuvastati esialgsetel andmetel 5-6 ebaseaduslikku programmi. Eestis oli litsentse kohati rohkem kui vaja, kuid mõnedel juhtudel ei kattunud litsentsis märgitud versioon arvutis tuvastatuga. Microsoft Open ühe litsentsilepingu kuupäev näitas ka, et litsents oli omandatud pärast Lätis ja Leedus toimunud reide. Kas ja kui palju Eestis midagi õigusliku aluseta kasutati, selgub dokumentatsiooni ja installeeritud tarkvara võrdlusest pärast lisadokumentide esitamist.Info võimalikust ebaseaduslikust tarkvara kasutamisest laekus Läti BSA-le, kes edastas selle Läti politseile ning kuivõrd selgus, et Pristise kontorid asuvad kõigis kolmes Balti riigis, edastatigi informatsioon kontrollimiseks ka Eesti ja Leedu politseile.BSA Eesti asutati kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996. Koos uute liikmetega on BSA Eesti Komiteel 14 liiget.30.09.2002BSA: Suhtumine autoriõigustesse peab muutuma Põhjamaadega sarnaseksBSA: Suhtumine autoriõigustesse peab muutuma Põhjamaadega sarnaseks30.09.2002 BSA Eesti Komitee on seadnud eesmärgiks alandada 2003. aastal tarkvarapiraatluse taset Eestis 40%-ni. 2005. aasta lõpuks tahab BSA Eesti jõuda järele Skandinaaviamaadele ja vähendada piraatluse taset 1/3-ni."Oleme teadlikult seadnud kõrge eesmärgi. Kui meile on oluline jõuda järele Põhjamaade tehnoloogiaühiskonnale, siis peab ka meie suhtumine autoriõigustesse muutuma Põhjamaadega sarnaseks," ütles BSA Eesti Komitee tegevjuht Ahti Leppik. "Eesmärgi püstitamisel arvestasime ka, et Eesti võimalik liitumine Euroopa Liiduga toob samuti kaasa järjest rangemad nõuded tarkvarale," lisas Leppik.BSA lähema aasta tegevusplaani osadeks on tarkvaraauditi standardite väljatöötamine, koostöö arendamine audiitoritega ja politseiga ning senisest tihedam suhtlus ettevõtlusorganisatsioonidega.Alates 1. septembrist kehtiv karistusseadustik käsitleb tarkvara- piraatlust autoriõiguste seaduse rikkumisena, mille eest füüsilisele isikule võib määrata rahatrahvi või vanglakaristuse ning juriidilisele isikule rahatrahvi.Rahvusvahelise BSA poolt 2001. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis tarkvarapiraatluse tase hetkel 53%. Lääne-Euroopa keskmine piraatluse tase sama uuringu kohaselt on 37%, Ida-Euroopas 67%. Eesti tarkvaramüüjatel jääb piraatluse tõttu hinnanguliselt saamata üle 4 miljoni USA dollari ehk ligi 75 miljonit Eesti krooni aastas.BSA Eesti asutati kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996. Koos uute liikmetega on BSA Eesti Komiteel 14 liiget.25.09.2002BSA Eesti kutsub firmasid üles enesekontrollileBSA Eesti kutsub firmasid üles enesekontrollile25.09.2002

23. septembril saatis BSA Eesti oma järjekordse infokampaania raames välja ligi 10 000 Eesti keskmise suurusega ja väikeettevõtetele kirja eesmärgiga kutsuda neid üles läbi viima ettevõttesisest tarkvaraauditit.Kirjale lisatud materjali abil saab ettevõtte juht kontrollida, milliseid andmeid tuleks koguda arvutitesse installeeritud arvutiprogrammide kohta.Ahti Leppiku sõnul on peamiseks probleemiks teadmatusest tulenev ettevõttesisene piraatlus. "Kui firmasse on ostetud arvutiprogramm ühele kasutajale (üks litsents), siis selle mitmesse arvutisse installeerimine on lubatud ainult vastava litsentsitingimusega või kui vajalik arv litsentse ostetakse juurde. Vastasel juhul on tegemist autoriõiguste rikkumisega.""Olenevalt erinevatest arvutiprogrammidest tõendavad tarkvara legaalsust ja kasutusõigust mitmed dokumendid – tarkvaratootega kaasasolev litsents, autentsussertifikaat, ostuarve, hulgilitsents või muu õiguste valdajaga sõlmitud leping" selgitas BSA Eesti Komitee tegevjuht Ahti Leppik.Leppiku sõnul on BSA Eesti valmis vajadusel firmasid konsulteerima ning probleemide korral suunama ettevõtteid professionaalsete tarkvaraauditi läbiviijateni. Auditi abimaterjali leiab ka võrguaadressilt www.bsa.ee ning abi saamiseks võib pöörduda BSA tasuta infotelefonil 0 800 8080.Rahvusvahelise BSA poolt 2001 aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis tarkvarapiraatluse tase hetkel 53%. Lääne-Euroopa keskmine piraatluse tase sama uuringu kohaselt on 37%, Ida-Euroopas 67%. Eesti tarkvaramüüjatel jääb piraatluse tõttu hinnanguliselt saamata ligi 75 miljonit Eesti krooni aastas. Vastavalt 1.septembril jõustunud karistusseadustikule võib tarkvarapiraatluse eest karistusena füüsilisele isikule määrata rahalise karistuse 30-500 päevamäära (isiku keskmise päevasissetuleku järgi) või vangistuse kuni 3 aastat ning juriidilisele isikule rahalise karistuse kuni 25 miljonit krooni.BSA Eesti asutati kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996. Koos uute liikmetega on BSA Eesti Komiteel 14 liiget.17.09.2002Võru maakohus määras piraattarkvara levitaja tingimisi vangiVõru maakohus määras piraattarkvara levitaja tingimisi vangi17.09.2002 Võru maakohus määras esmakordselt tarkvara ebaseadusliku reprodutseerimise ja Interneti kaudu levitamise eest tingimisi vabaduskaotusliku karistuse.Võrumaa Kutsehariduskeskuses õppiv 19-aastane Kaidar Lepiste reprodutseeris ebaseaduslikult viirusetõrje- ja kontoritarkvaraga ning arvutimängudega CD-plaate ja levitas neid Interneti vahendusel ärilise eesmärgiga.Varem on Eestis tarkvarapiraatluse eest mõistetud rahalisi karistusi, vabaduskaotuslikku karistuse rakendamine on esmakordne.Lisaks mõisteti kohtualuselt Microsofti kasuks välja tsiviilhagi summas 7063 krooni ja Symanteci kasuks 1017 krooni.16.09.2002BSA Eesti komiteega ühines ITEX ConsultingBSA Eesti komiteega ühines ITEX Consulting16.09.2002 BSA Eesti Komiteega ühines septembris ITEX Consulting, kelle põhitegevuseks on infosüsteemide auditid.BSA Eesti Komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul soovib BSA töötada välja ühtsed tarkvaraauditite standardid ja teadvustada ühtlasi ettevõtete juhtide seas tarkvaraauditi vajalikkust. "Püüame koondada kõik oma tarkvaraauditeid pakkuvad liikmed töögruppi, et töötada välja võimalikult lihtsad ja ühtsed standardid, mis aitaksid firmadel jälgida oma tarkvaralitsentside olukorda," ütles Ahti Leppik.ITEX Consultingu poolt teostatav audit pakub lisaks tavapärasele tarkvara litsentsivastavuse inventuurile ka analüüsi riistvara ja tarkvara vastavuse ning turvalisuse kohta. "Samuti pakub ITEX Consulting kogu süsteemi ratsionaalsuse ning korrektse ülesehituse kontrolli ning vajadusel teeb ettepanekuid muudatusteks," ütles ITEX Consulitngu juhatuse esimees Ion Alender.Lisaks auditeerimisele pakub ITEX Consulting ka teisi infotehnoloogilisi teenuseid: nt hooldusteenus, süsteemiintegratsioon. Hõlbustamaks asjaajamist ning säästmaks ressursse on ITEX Consultingul partnerid, kelle abil saab ettevõte lisaks teenustele ka soodsamalt müüa tark- ning riistvara.BSA Eesti asutati kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996. Koos uu liikmega on BSA Eesti Komiteel 14 liiget.02.09.2002Narvas konfiskeeriti üle 1500 piraatkoopia kahtlusega CDNarvas konfiskeeriti üle 1500 piraatkoopia kahtlusega CD02.09.2002 Eelmisel nädalal Narvas toimunud politseireidi käigus võttis politsei kahest müügikohast kokku ära üle 1500 piraatkoopia kahtlusega CD arvutiprogrammide, arvutimängude, interaktiivsete PlayStation mängude ning muusikaga.

FIE Oleg Krohmalile kuuluvast kauplusest Tallinna mnt 24 võttis politsei ära 1364 CD-d arvutiprogrammidega ja mängudega. OÜ-le Narva-Diamond kuuluvast müügikohast Energia turul võttis politsei ära üle 240 CD-d arvutiprogrammide, -mängude ja muusikaga.Piraatkoopiatega kauplemine toimus varjatult, kus ostja valis omale sobiva koopia selleks spetsiaalselt koostatud kataloogi alusel.Reidil osalesid BSA Eesti Komitee ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni spetsialistid, CD-d on antud nimetatud organisatsioonidele hinnangu andmiseks.Rahvusvahelise BSA poolt 2001. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis tarkvarapiraatluse tase hetkel 53%. Lääne-Euroopa keskmine piraatluse tase sama uuringu kohaselt on 37%, Ida-Euroopas 67%. Eesti tarkvaramüüjatel jääb piraatluse tõttu hinnanguliselt saamata üle 4 miljoni USA dollari ehk ligi 75 miljonit Eesti krooni aastas.BSA Eesti Komitee asutati kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996, et edendada legaalse tarkvara kasutamist Eestis. BSA Eesti Komiteel on 14 liiget.29.08.2002Uue karistusseadustikuga karmistuvad karistused tarkvarapiraatluse eestUue karistusseadustikuga karmistuvad karistused tarkvarapiraatluse eest29.08.2002 1. septembrist kehtima hakkava uue karistusseadustiku ning sellega kaasnevate muudatuste kohaselt autoriõiguse seaduses suurenevad rahatrahvi ning vanglakaristuse määrad autoriõiguse rikkumiste eest.BSA juriidilise nõustaja vandeadvokaat Kaido Uduste sõnul on peamine muudatus seotud kogu karistussüsteemi ühtlustamisega, kaotades praeguste haldusõiguserikkumiste ja kuritegude vahelise range eristatavuse. "Näiteks on erinevalt varasemast võimalik edaspidi ka juriidilist isikut vastutusele võtta kuritegude toimepanemise eest." Suureks edasiminekuks peab Uduste ka rahaliste karistuste määrade tõstmist (eelkõige juriidiliste isikute osas), mis peaks aitama tõhustada võitlust kuritegevusega.BSA Eesti Komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul on tervitatav uue karistusseadustiku suundumus – põhitähelepanu pööramine autoriõiguse rikkumistele kasu saamise eesmärgil. "Kui senikehtivas kriminaalkoodeksis on karistused fikseeritud suhteliselt jäigalt, siis nüüd on kohtule antud suurem otsustusvabadus määrata lähtuvalt süüteo toimepanija isikust võimalikult õiglane karistus."Leppiku sõnul teeb BSA Eesti politsei ning tarbijakaitseametiga koostööd uute põhimõtete juurutamisel. "Teise poolaasta jooksul toimuvad erinevates politseiprefektuurides mitmed koolitusseminarid politseiametnikele, et anda neile lisateadmisi autoriõigustega seotud küsimustes."Alates 1. septembrist on antud autoriõiguse rikkumistega seotud väärtegude kohtuvälise menetlemise õigus ka Tarbijakaitseametile. Kohtuvälisel menetlusel karistatakse piraatkoopiaga kauplemise eest füüsilist isikut kuni 300 trahviühikuga ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Trahviühiku suurus arvutatakse karistatava keskmise päevasissetuleku alusel.Kohtuliku menetluse korras võib füüsilisele isikule autoriõiguste rikkumisega seotud süüteo eest määrata rahalise karistuse 30 kuni 500 trahviühikut või kuni kolmeaastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse 50 000 kuni 25 miljonit krooni ning sundlõpetamise juhul, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine.14.06.2002GT Tarkvara pakub tasuta tarkvaraauditi eelset konsultatsiooniGT Tarkvara pakub tasuta tarkvaraauditi eelset konsultatsiooni14.06.2002 BSA Eesti komitee liikmesfirma GT Tarkvara pakub 3 kuu jooksul tasuta tarkvaraauditi eelset konsultatsiooni firmadele, kes soovivad saada ülevaadet ettevõttes kasutusel oleva tarkvara legaalsusest.BSA Eesti komitee juhi, GT Tarkvara juhatuse esimehe Anneli Heinsoo sõnul oli üheks hetkel tehtud pakkumise ajendiks Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi poolt tehtud avaldus, mille kohaselt fond hakkab suuremat tähelepanu pöörama laenutaotlejate ja olemasolevate klientide seaduskuulekuse hindamisele."BAEF on esimeste finantseerimisasutuste hulgas, kes seoses ühe oma suurkliendi hiljutise vahelejäämisega politseile on mõistnud, et autoriõiguse rikkumine on oluline risk ettevõtte tegevuses. See arusaamine on jõudmas ka mitmete teiste investoriteni ning nende kaudu finantseerimise otsijateni. Seetõttu näeme lähiajal võimalikku tähelepanu kasvu oma tarkvaralitsentside seisukorra suhtes ja tahame praegu anda võimaluse kuu jooksul saada tarkvarafirmadest tasuta informatsiooni litsentseerimise ning tarkvaraauditi läbiviimise kohta,” selgitas Heinsoo.Infot erinevate tarkvaratootjate litsentseerimissüsteemide kohta ja nõu, kuidas tagada, et ettevõte kasutab legaalset tarkvara, saab ka BSA tasuta infoliinilt 0 800 8080. Auditieelne konsultatsioon tarkvarafirmas selgitab lisaks sellele, kas klient vajab täielikku tarkvaraauditit spetsialistide poolt, milline on auditi protsess ja selle läbiviimisele kuluvad ressursid.Tarkvaraauditeid viivad läbi kõik suuremad tarkvaramüügiga tegelevad firmad Eestis.

Pressikaja