I

Abimaterjal perearstile ja pereele

ALKOHOLI LIIGTARVITAMISE VARAJANE AVASTAMINE JA LHISEKKUMINE

Abimaterjal perearstile ja pereele

Tervise Arengu Instituut

2017

ALKOHOLI LIIGTARVITAMISE

VARAJANE AVASTAMINE JA LHISEKKUMINE

Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lhisekkumine. Abimaterjal perearstile ja

pereele.

Koostanud: Liina ksik

Tname koost eest: Anneli Rtsep, Jane Alop, Helen Lasn, Katrin Martinson, Ktlin

Kosula, Maria Ratassepp, Reet Laidoja.

Materjal on koostatud Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste

Kainem ja tervem Eesti raames.

Trkis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2017.

Igasugune materjali reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma

Tervise Arengu Instituudi nusolekuta.

ISBN 978-9949-461-73-8 (trkis)

ISBN 978-9949-461-74-5 (pdf)

Kujundanud ja trkkinud: Puffet Invest O

3

Sisukord

1. Tarbimisest sekkumiseni 4

Alkoholikahjud, roheline raamat ja ravijuhend 4

ALVALi miste ja efektiivsus 7

ALVAL ldarstiabis ja teistel tasanditel 8

2. Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine 8

Kas alkoholi tarvitamisest on sobilik rkida? 8

Millised on madala riski piirid? 9

Millised on takistused alkoholi teema tstatamisel? 10

Kuidas jaguneb alkoholitarvitamise riskitase? 11

Millega seluda? 12

3. Lhisekkumine alkoholi liigtarvitajatele 14

Mis on lhisekkumine? 14

Mitu korda peaks lhisekkumist tegema? 17

Kuidas aru saada, kas lhisekkumine toimis? 17

Millal uuesti seluda? 17

4. Kuritarvitamine ja vimalik sltuvus 18

Mida teha nende patsientidega, kelle puhul lhisekkumine muutust

esile ei toonud vi viitas AUDIT vimalikule sltuvusele? 18

Kui patsiendil on diagnoositud kuritarvitamine vi sltuvus 18

Millal ja kuhu suunata? 19

5. Kokkuvte 19

6. Viited 20

4

1. Tarbimisest sekkumiseni

Alkoholikahjud, roheline raamat ja ravijuhend

Ilmselt ei tule kellelegi uudisena, et alkoholi tarvitamise tase on Eestis krge ning sellest

tulenevad kahjud letavad oluliselt tarbimisest tulenevat majanduslikku kasu. Levinud

on ka Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht, mille kohaselt on alkoholist tulenevad

kahjud suuremad kui kasu juhul, kui tarbitakse le kuue liitri absoluutalkoholi elaniku kohta

aastas (World Health Organization Regional Office for Europe 1999). Eestis on alkoholi

tarbimine aastate jooksul stabiilselt krge olnud, ligikaudu 10 liitrit absoluutalkoholi

elaniku kohta (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016).

Joonis 1. Eesti elanike poolt tarbitud alkohol aastatel 2004-2015

(liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta) (Eesti Konjunktuuriinstituut 2016)

9,85

10,9311,36

12,5912,06

10,129,69

10,18 10,26 109,33

8,7

0

2

4

6

8

10

12

14

2004 2005 2006 2007

Tarbimine kokku vrdub legaalne mk miinus turistide kaasaostudja tarbimine Eestis pluss illegaalne mk

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Alkoholist tulenevad kahjud ei puuduta ainult alkoholi kuritarvitajaid vi sltlasi, vaid

palju suuremat gruppi inimesi. Vga palju leidub inimesi, kes tarvitavad igapevaselt

alkoholi ohustavates kogustes, mille puhul terviseprobleeme ei pruugi veel olla, kuid risk

nende tekkeks on suurenenud. Lisaks on ka inimesi, kes ise ehk ei tarvita ldse alkoholi,

kuid on mjutatud oma lhedal olevatest inimestest, kellel on alkoholist tulenevad

probleemid. Seega on kahjude vhendamiseks vajalik tegutseda mitmel tasandil.

Eesmrgiga vhendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja

5

tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta

elukeskkond kigi inimeste jaoks turvalisemaks, loodi alkoholipoliitika roheline raamat

(Sotsiaalministeerium 2014). Sellesse raamatusse on koondatud kik tegevused, mille

elluviimisel vheneks alkoholi tarbimine Eestis mrgatavalt. Jrgnevalt on vlja toodud

rohelise raamatu 10 tegevusvaldkonda.

Joonis 2. Alkoholipoliitika rohelise raamatu 10 tegevusvaldkonda

Ravi ja nustamine

Alkoholi kttesaadavuse piiramine

Salaalkoholi leviku tkestamine

Kohaliku omavalitsuse tegevused alkoholikahjude

vhendamiseks

Alkohoolsete jookide mgiedenduse piiramine

Teadlikkuse suurendamine

Alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vhendamine

Hinna- ja maksupoliitika

Alkoholi tarbimise, tervisemju ja

alkoholipoliitika rakendamise ja thususe

seire ja hindamine

Joobes juhtimise ennetamine

Kmnest tegevusvaldkonnast puudutab tervishoiu valdkonda kige otsesemalt ravi ja

nustamise osa. Alkoholi liigtarvitamise vhendamiseks on oluline luua kiki tasandeid

hlmav vrgustik, kuhu on kaasatud erinevate valdkondade spetsialistid. Sellest

tulenevalt hakati 2014. aastal koostama ravijuhendit Alkoholitarvitamise hirega

patsiendi ksitlus (Ravijuhendite nukoda 2015). Peamiselt phendub ravijuhend

kuritarvitava ja sltuvusega patsiendi ravimeetoditele, kuid toob vlja ka patsiendi kogu

teekonna tervishoiussteemis ning puudutab ohustava alkoholi tarvitamise ksitlust.

Lehekljel 6 on vlja toodud patsiendi teekonda kirjeldav ravijuhendi algoritm.

6

Joonis 3. Alkoholi liigtarvitava patsiendi ksitluse algoritm

(Ravijuhendite nukoda 2015)

Patsiendi selumine ldarstiabis AUDIT-C/AUDIT testiga

AUDITi skoor < 8

Anna tagasiside

ALKOHOLI KURITARVITAMINE

Teosta lhisekkumine

Tulemuslik

Tulemuslik

Eesmrgid tituvad

Krge tagasilanguse riskiga patsientide

puhul jtka jlgimist 13 aastat

Suuna sotsiaal- ja rehabilitatsiooni-

teenusele

Tagasilangust ennetav ravi Madala intensiivsusega pshhosotsiaalsed

sekkumised (harimine, pshholoogiline ja sotsiaalne nustamine)

Krge intensiivsusega pshhosotsiaalsed sekkumised (individuaalne, paari- ja grupi-teraapia)

Vajadusel farmakoloogiline tagasilangust ennetav ravi (vhemalt 6 kuud)

Vajadusel juhtumikorraldus Vajadusel statsionaarne ravi tagasilangust

ennetava raviga alustamiseks

Hinda ravitulemust ja ravimotivatsiooni 46 ndala jrel. Vajadusel konsulteeri

pshhiaatriga

Tielik hindamine Anamneesi tpsustamine Diagnoosi tpsustamine, kaasuvate pshikahi-

rete hindamine, teiste pshhoaktiivsete ainete tarvitamise hindamine (nt ASSIST, MINI)

Sltuvuse raskusastme hindamine (SADQ) Vrutusnhtude raskusastme hindamine

(CIWA-Ar) Sotsiaalse toimetuleku hindamine Ravisoostumuse hindamine Motivatsiooni hindamine

Vajadusel vrutusravi, seejrel koosta raviplaan

Mju vheneKoosta raviplaan

Probleemid psivad

Korrigeeri raviplaani

Mju vheneSuuna

pshhiaatrilisse eriarstiabisse

Vt tagasilangust ennetav ravi

ALKOHOLISLTUVUS

Kerge vi mdu - kas sltuvus, kaasu-

vate pshika-hireteta,

Mittekomplitseeritud vrutusseisund

Vajadusel vrutus-ravi, seejrel koosta

raviplaan

Sltuvus kaasuvate pshikahiretega / teiste pshho aktiiv-sete ainete tarvita-mine

Komplitseeritud vrutusseisund

Suuna pshhiaatrilisse eriarstiabisse

AUDITi skoor 815

AUDITi skoor 1619, vimalik kuritarvitamineAUDITi skoor > 20, vimalik sltuvus

Esmane hindamine Anamneesi kogumine Diagnostiline intervjuu (RHK20) Organssteemide kahjustuse hindamine Kaasuvate pshikahirete hindamine Sltuvuse raskusastme hindamine (SADQ) Vrutusnhtude raskusastme hindamine

(CIWA-Ar) Motivatsiooni hindamine

Teosta lhisekkumine

ldarstiabi Eriarstiabi 1) Eneseabi (sh veebiphine), toetusgrupid

(Al-Anon, AA) 2) Sotsiaalset toimetulekut toetavad teenused

(SKA, Ttukassa, KOV)

7

Nagu joonisel 3. nha, algab kik ldarstiabi tasandil varajasest avastamisest ehk

patsiendi alkoholitarvitamise hindamisest. Kui hindamisel selgub, et patsient on ohustav

tarvitaja vi kuritarvitaja, jtkatakse temaga ldarstiabis. Kui kuritarvitamisele lahendusi

ei leita vi on tekkinud kahtlus alkoholisltuvuse suhtes, alustatakse ravitegevustega.

Ravijuhendis on toodud detailne info alkoholitarvitamise hire diagnoosimise ja ravi

kohta, kuid varajase avastamise ja lhisekkumise sisu ning eesmrk on ravijuhendis vlja

toodud vaid lhidalt. See materjal pab muuhulgas vastata ksimustele:

- Mis on lhisekkumine?

- Kellele on lhisekkumine suunatud?

- Kes lhisekkumist viks teha?

- Kuidas lhisekkumist teha?

ALVALi miste ja efektiivsus

Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine ja lhisekkumine (ALVAL) on maailmas

laialt levinud tendusphine sekkumisviis alkoholist phjustatud kahju vhendamiseks.

Teaduskirjanduses on ALVALile enamjaolt viidatud kui Alcohol Brief Intervention (ABI)

vi Screening and Brief Intervention (SBI). Nii nagu varieerub lhisekkumise miste,

erinevad ka riikide valikud sekkumise rakendamisel.

Alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine thendab, et hinnatakse alkoholitarvitamise

riskitaset ning seejrel otsustatakse vastavalt riskitasemele, kuidas edasi tegutseda. Kui

selgub, et inimene tarvitab alkoholi ohustavalt vi kahjustavalt, on sobiv sekkumisviis

lhisekkumine, kindla struktuuriga lhike ja motiveeriv vestlus.

Lhisekkumise kohta on mitmeid teaduslikke materjale, milles on uuritud selle mju

ja efektiivsust. On korduvalt testatud, et lhisekkumine on efektiivne sekkumisviis

ohustava ja kahjustava alkoholitarvitamise korral. 2014. aastal avaldatud sstemaatilise