Kas eksport aitab kriisist välja?

Seminar ''Milleks ettevõtjale statistika?'‘

Tallinna ettevõtluspäev

07.10.2010

Allan Aron

Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja

07.10.2010

Küsimused

Miks eksportida? Mida eksportida? Kuhu eksportida? Mis kasu on selle kõige juures statistikast?

07.10.2010

Tsitaate riigimeestelt

Andrus Ansip

“Majanduskasvu peab vedama eksport”

“Eksport on majanduse eluterve märk”

“Ehituselt tuleb orienteeruda ekspordile” Toomas-Hendrik Ilves

“Eesti vajab innovaatilist ekspordile

suunatud tootmist”

“Eksport on Eesti majanduse üks

edu võtmeid”

07.10.2010

Ekspordi definitsioon

Ladinakeelne termin exportare koosneb sõnadest

ex (ära, välja) ja portare (kandma) Tähendab kaupade väljavedu riigist Ekspordi ja impordi vahet iseloomustab

väliskaubandusbilanss (kaubavahetuse puudujääk või ülejääk)

Eksport ei hõlma transiiti – kaupade vahendamist läbi riigi logistilistel põhjustel

Eksport laiemas tähenduses hõlmab ka teenuseid

07.10.2010

Teooriad

Merkantilism vs vabakaubandus Protektsionism – siseturu ja omamaiste ettevõtete

kaitse kaubanduspiirangute abil Kaubanduspiirangud – tollid, kvoodid,

eksporditoetused, vabatahtlik ekspordipiirang, administratiivsed piirangud

Milline peaks olema riigi roll?

Ekspordi dilemmad

Edukas eksport tõstab riigi elatustaset, aga samuti tööjõukulusid. Tulemusena kasvab toote omahind ning ekspordi kasv pidurdub.

Edukas eksport suurendab ka toote hinda sisetarbija jaoks (näiteks hiljutine piima hinna tõus).

Kui kõik riigid soovivad kriisist väljuda ekspordi suurendamise läbi, siis kes on see, kes peab eksporditavat kaupa importima?

Kui ekspordil on suur osa majanduses, siis muudab see riigi haavatavaks väliskeskkonna mõjudele (näiteks majanduskriis või poliitilised takistused).

07.10.2010

Eesti väliskaubandus, 2008–2010

07.10.2010

Viimased arengud

Juulis 2010 kasvas eksport 32% ja import 23% Kaubavahetuse puudujääk 0,7 miljardit krooni (kaks

korda väiksem kui 2009) Perioodil jaanuar-juuli kasvas eksport 24% (EL-s

tervikuna 16%) Euroopa Liidu osakaal 65% ekspordist ja 81%

impordist

07.10.2010

Olulisemad kaubarühmad ekspordis

07.10.2010

Põllumajandussaadused ja toidukaubad

Madalad tootmiskulud Toetused Kohalik tooraine- Kauba madal väärtus - Kaup kiiresti riknev või nõuab eritransporti- Tootmismahud piiratud, sõltuvus ilmastikust- Kvaliteedinõuded ja siseturu kaitse- Hinnad kõikuvad

Võimalikud sihtriigid: ennekõike lähemad naaberriigid

07.10.2010

Puit ja puittooted (sh mööbel)

Traditsiooniline tööstusharu Oskustööliste olemasolu ning

madalad tootmiskulud Põhineb suures osas kohalikul toorainel- Importtooraine ootamatu kallinemine seosest

Venemaa puidu eksporttollidega- Toorpuidu ekspordilt peaks orienteeruma

valmistoodete (puittooted, paber, mööbel) ekspordile- Piiratud kasvupotentsiaalVõimalikud sihtturud: Skandinaavia, Lääne-Euroopa

07.10.2010

Masinad ja seadmed

Valmistoodete hind väga kõrge Globaalne turg- Tootmise alustamine nõuab suuri investeeringuid- Oskustööliste puudus Eestis- Eesti sageli allhankija või töötleja rollis (tootearendus

ja valmistoote komplekteerimine ei toimu Eestis)- Maailmaturu mõjutused (tootmine liigub Aasiasse,

kõrge konkurents)- Kohaliku tooraine puudus

Võimalikud sihtriigid: terve maailm

07.10.2010

Peamised sihtriigid, 2010

07.10.2010

Skandinaaviamaad

Soome, Rootsi, Taani, Norra Osakaal ekspordis 2010. aasta jaanuar-juuli 37% 2010. aastal on eksport Skandinaaviamaadesse

kasvanud 22% Peamised ekspordiartiklid masinad ja seadmed

(osatähtsus 28%), puit ja puittooted (13%), mitmesugused tööstustooted (12%), metall ja metalltooted (10%)

Eksportöörid seas suur osakaal Skandinaaviamaade ettevõtete kohalikel tütarfirmadel

07.10.2010

Skandinaaviamaade turu iseloomustus

Väga kõrge ostujõud Logistiliselt hea ligipääs Tootmiskulud Eestis sageli madalamad Stabiilne turg- Väljakujunenud turg (turunišid täidetud)- Tarbijatel kindlad eelistused- Kõrged kvaliteedinõuded- Kõrge konkurents- Valuutakursi mõjud (SEK, DKK, NOK)

07.10.2010

Baltimaad

Läti ja Leedu Osakaal ekspordis 2010. aasta jaanuar-juuli 14% 2010. aastal on eksport Balti riikidesse kasvanud

24% Peamised ekspordiartiklid põllumajandussaadused

ja toidukaubad (osatähtsus 21%), mineraalsed tooted (18%), masinad ja seadmed (13%), keemiatööstuse tooraine ja tooted (9%), transpordivahendid (9%)

07.10.2010

Baltimaade turu iseloomustus

Logistiliselt väga hea asukoht Turulesisenemine suhteliselt lihtne Eestiga sarnane turg nii turu suuruse kui ka

arengustaadiumi osas- Madal ostujõud- Piiratud turg- Sarnane tootevalik- Majanduskriisi mõjud

07.10.2010

Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ)

Endine Nõukogude Liit (v.a. Balti riigid ja Gruusia) Osakaal ekspordis 2010. aasta jaanuar-juuli 12% 2010. aastal on eksport SRÜ riikidesse kasvanud

30% Peamised ekspordiartiklid masinad ja seadmed

(osatähtsus 22%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (22%), keemiatööstuse tooraine ja tooted (14%), metall ja metalltooted (9%), transpordivahendid (8%)

Eksporti mõjutab ka kaupade vahendamine läbi Eesti Venemaale

07.10.2010

SRÜ turu iseloomustus

Väga suur turg Arenev turg Madalamad kvaliteedinõuded võrreldes EL-ga Nõudlus Eesti kaupade järele?- Poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus- Kaubandustõkked (importtollid, takistused

piiriületusele, erinevad nõuded ja maksud)- Teistsugused äritavad- Valuutarisk (rubla devalveerimine muutis Eesti

kaubad kallimaks)

07.10.2010

Muud turud

Euroopa suurriigid – väga keeruline oma tootega turule pääseda, kõrge konkurents

Ida-Euroopa – tootmiskulud sarnased Eestile, ostujõud ka sarnane, tootevalik ka sarnane

Hiina – kaugel, aga väga perspektiivne (arenev majandus, suur turg, konteinerid lähevad tühjalt tagasi, ostujõud kasvamas)

Ameerika Ühendriigid – transpordikulud suured, tarneajad pikad, samas suur importöör

Aafrika, Aasia – kaugel, samas Eesti kaupadel võib puududa analoog kohalikul turul

07.10.2010

Kuidas aitab statistika?

Mida üldse Eestist eksporditakse, kui palju, mis hinnaga ja kuhu?

Sihtturu analüüs:- Milline on riigi üldine elatustase ja majanduslik

olukord?- Kas riik ekspordib või impordib minu toodet?- Mis hinnaga riik minu toodet impordib ja millistest

riikidest?- Kas riik toodab ka ise minu toodet, kui palju ning kui

suur on toote tarbimine?

07.10.2010

Infoallikad

Statistikaameti andmebaas: Eesti väliskaubandusstatistika andmed 8-kohaliste kaubakoodide tasemel, riikide lõikes, summad (puuduvad kogused)

Eurostati andmebaas: Sama info (sh kogused) kõigi EL riikide kohta http://ec.europa.eu/eurostat

ÜRO väliskaubanduse andmebaas COMTRADE http://comtrade.un.org/ - kogu maailm

Riikide andmebaasidSoome - http://uljas.tulli.fi/ Rootsi - http://www.scb.se

Kas eksport aitab kriisist välja?

Ekspordi edukus sõltub ennekõike sihtturgude olukorrast. Eesti on väike ja avatud majandus ning meie kriisist väljumine sõltub väliskeskkonnast.

Eksport aitab kaasa majandusedule, kuid selleks tuleb leida õige toode ja õige sihtturg.

Edukas eksport pole võimalik ilma infrastruktuuri ning oskustööjõu olemasoluta.

Eesti kui väikeriik – tootmismahtude ning odavama hinna asemel peaks keskenduma kvaliteedile, innovatsioonile, tootearendusele.