93Pirita kloostri asutamine ja ülesehitamine 1407�1436 Rootsi allikate valguses

”Mina olentõeline viinapuu...”Allegooriline motiiv 15. sajandivormiplaadil Pirita kloostrist*

Helen Bome

Artikkel käsitleb kahe miniatuurreljeefifragmente, mis pärinevad Pirita kloostristTallinna lähedal. Need Kesk-Reinimaalvalmistatud reljeefid on ainsad säilinudnäited hiliskeskaegsetest keraamilistestvormiplaatidest Eestis. Ühel neist onkujutatud Kristuse kui viinapuu motiivi(Jh 15), mille ikonograafiat ja tähendustvaadeldakse kloostri birgitiinliku vaimsuseja tollase harduselu kontekstis. Tehaksekindlaks ka teise plaadi seni teadmatajäänud teema. Arutletakse vormiplaatidevalikuprintsiibi ja kasutusvõimaluste üle.

1975.�1976. aastal leiti Pirita kloostri vare-metest arheoloogilistel väljakaevamistel kahekeraamilise vormiplaadi katkendid.1 Need onseni ainsad Eestist avastatud näited keskaeg-ses Euroopas levinud väiksemõõtmelistestreljeefvormidest, mida kasutati nii kiriklikekui ka ilmalike piltkujutiste paljundamisekserinevates materjalides. Siinmail erandlikudon ka reljeefide kunstiline kvaliteet ja motii-vivalik. Piritalt leitud vormide ikonograafiatja funktsiooni on varem käsitlenud VillemRaam2, Jaan Tamm3 ja Aldur Vunk4. Käes-oleva artikli eesmärgiks on vaadelda vormi-plaate Pirita kloostri harduselu ja birgitiinidevaimsuse kontekstis, täpsustada neil kujuta-tu tõlgendusi ja täiendada seniseid oletusinende otstarbe kohta.

Keskaegsed keraamilised paljundusvor-mid pole haruldased, ent seoses kasvava hu-viga varem kunstiajaloolaste poolt ebaoluli-seks ja väheväärtuslikuks peetud �tarbekuns-ti� vastu on just viimastel aastakümnetel neileenam tähelepanu pööratud. Matriitsi eesku-juks oli puu- või vasegravüüritehnikas graa-filine leht. Selle järgi valmistati kivist võipuust positiivkujutis, millest võeti savist ne-gatiivjäljend. Jäljend põletati ja saadi vormi-plaat, millega oli võimalik teha mitmesugus-test materjalidest positiivkujutisi.5 Vormevalmistati eelkõige Saksamaal ja Madalmaa-des. Motiivid valiti võimalikult universaal-sed, et tagada vormide laiem levik ehk müü-giedu. Sakraalsete motiivide kõrval esineb kaprofaanseid motiive, mis pärinevad antiikmü-

* Tänan Tallinna Linnamuuseumi teadurit AinoLeppa, TLÜ Ajaloo Instituudi teadurit Erki Russowitja preester Ain Peetrus Leetmat abi eest selle artiklikirjutamisel.1 J. Tamm, Pirita kloostrivaremete 1975. a. arheo-loogiliste kaevamiste leiuainese teaduslik analüüs.Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Tallinn, 1976;J. Tamm, Pirita kloostrivaremete 1976. a. arheoloogi-liste kaevamiste leiuainese teaduslik analüüs.Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis. Tallinn, 1977.Vormiplaadid asuvad Tallinna Linnamuuseumis.2 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati Piritakloostrist. � Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt.Artiklite kogumik 3. Tallinn: Kunst, 1980, lk. 65�77.3 V. Raam, J. Tamm, Pirita klooster. Ehitus- jauurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus,2005; J. Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.4 A. Vunk, Palverännakud 15. sajandi linlaste elusEesti kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses. �Vana Tallinn XIII (XVII). Modus vivendi. Tallinn:Estopol, 2002, lk. 191�204; A. Vunk, Jeesus läksmaal kõndimaie. Ristisõjad ja palverännakud Eestikeskajal. Tallinn: Argo, 2005.5 E. Ring, Maria in hortus conclusus. Ein Tonmodeldes 15. Jahrhunderts aus einer Kloake in Lüneburg. �Archäologie des Mittelalters und Bauforschung imHanseraum. Eine Festschrift für Günter P. Fehring.Hrsg. M. Gläser. Rostock: Reich, 1993, lk. 495.

Helen Bome94

toloogiast, kirjandusest ja rahvapärimusest.6

Kahest Pirita vormiplaadist esimene (ill. 1)leiti 1975. aastal kloostri põhjaseina taga asu-nud nunnade klausuuri idatiivast. Tihedastpeenekoelisest heledast savist põletatud pal-jundusvormi fragmentidest taastati kolmvee-rand plaadist. Ümmargusse plaati on süven-datud negatiivkujutis miniatuurse reljeefi rep-rodutseerimiseks. Plaadi läbimõõt on 14,7�14,8 cm (reljeef 13 cm), paksus 1,8 cm. Pal-jundusvorm pärineb arvatavasti Kesk-Reini-maalt ja on stiilikriitiliselt dateeritud 15. sa-jandi algusesse.7

Piritalt leitud matriitsil kujutatud motiivkordub väikeste erinevustega vormiplaadilMainzis8 (15. sajand, läbimõõt 14 cm). Samamotiiviga matriitsi abil on valmistatud jäl-jend Berliinis9 (15. sajand, läbimõõt 12,2cm), Kesk-Reinimaalt pärinev värvitud kips-reljeef10 (u. 1435, läbimõõt koos raamistu-sega 21,6 cm) ja reljeefmedaljon aastaarvu1593 kandval pronksnõul11 Frankfurdis Mai-ni ääres. Jäljendeid kohtab ka kirikukelladelTüüringi Kranichfeldis, Nöda bei Erfurdis,Kärntenis ja Ausserteichenis.12

Ikonograafiaja piiblikontekstPirita vormiplaadil kujutatud kompositsioo-ni kirjeldamisel lähtun selle positiivis kips-jäljendist (ill. 2). Hävinud osade taastamiselolen kasutanud sama motiiviga vormiplaati-de abi. Sõõrja kompositsiooni keskmes onristilöödud Kristus, risti all seisavad mees-ja naisfiguur. Ent tegemist pole tavalise Kol-gata-stseeniga, mida Pirita nunnadki omasõrmusel kandsid.13 Niuderätiga Kristus onkolme naelaga risti löödud T- või Y-kujuli-sele okslikule viinapuutüvele, mille keerdu-vatest väätidest ja kobaratest moodustunudmedaljonides on kujutatud kaheteistkümneapostli büsti. Kummagi ristihaara alla on pai-gutatud kuus apostlit, kelle pilgud on suuna-

tud keskele ja üles, ristilöödu näole. Kristu-se pea kohal hõljub Püha Vaimu tuvi. Kris-tuse parema käe kohal on rulluvate otstegatekstilint sõnadega ego sum vit[is] vera vos[palmites] (�Mina olen tõeline viinapuu, teie[olete oksad]...� � Jh 15: 1 ja 15: 514 ), vase-mal käel CPS STS illustrat (�Kristus Pühavalgustab�). Kristuse pea on langetatud ja tavaatab alla oma paremale käele, kus habe-mik mees kõplaga maad kobestab. Tolle sõ-lega kinnitatud pikk mantel laseb aimata, ettegemist pole mitte talupojaga. Paljad laba-jalad identifitseerivad ta piiblitegelasena. Te-ma pilk on suunatud üles ristilöödule. Kõr-valolev tekstilint selgitab: [pater] vmificat(�[isa] elustab�15 ). Ristilöödu vasemal käelon pealiniku ja pika kleidiga naisfiguur, kel-le pilk on langetatud ja kes valab sangaga

6 R. Neu-Kock, Eine �Bilderbäcker�-Werkstatt desSpätmittelalters an der Goldgasse in Köln. � Zeitschriftfür Archäologie des Mittelalters 1993, Jg. 21, lk. 18.7 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk. 68.8 W. v. Bode, W. F. Volbach, Mittelrheinische Ton-und Steinmodel aus der ersten Hälfte des XV. Jahrhun-derts. � Jahrbuch der königlich-preussischen Kunstsamm-lungen 1918, Bd. 39, lk. 94, 129, kat. nr. 38, tahvel IV:6.9 Berlin, Kunstgewerbemuseum, Staatliche MuseenPreussischer Kulturbesitz, vt. H. Kürth, Kunst der Mo-del. Leipzig: Edition Leipzig, 1981, lk. 10�11, ill. 8.10 http://www.exoticindianart.com/artimages/truevine_art.jpg11 Mörzer, signeeritud KLEMENT MARQVARTSENANNO 1593, Frankfurt am Main, Historisches Museum.Vt. H. Kürth, Kunst der Model, lk. 10�11, ill. 10.12 H. Kürth, Kunst der Model, lk. 11.13 V. Raam, J. Tamm, Pirita klooster, lk. 60�61.14 Siin ja edaspidi tsiteeritud väljaande järgi: Piibel.Vana Testament. Apokrüüfid. Uus Testament. Tallinn:Eesti Piibliselts, 1999.15 vmificat ehk umificat võib tähendada ka �niisutab�,mis on viinud oletuseni, et tekst võib olla vahetuseskõrvaloleva figuuri juurde kuuluva tekstiga. Plaadilekirjutatud sõna on võimalik lugeda ka vivificat ��elustab�. Vt. V. Raam, Kaks fragmentaarset vormi-plaati..., lk. 66 ja märkus 7. Samas on seda komposit-siooni kirjeldades tõlgitud vmificat = humificat�niisutab� asemel �elustab�, vt. H. Kürth, Kunst derModel, lk. 11.

95Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

kannust vett viinapuu juurtele. Kõrvalolevaltekstilindil seisab: maria fecu[n]dat (�Maar-ja viljastab�). Maapind on tähistatud rohumä-taste ja kolme õielehega lilledega; tekstilinti-de vahekohtades leidub kuue õielehega roo-se; taevas risti kohal on kaetud kuueharulistetähtedega. Kompositsiooni ümbritseb ümar-vöödist ja süvarihvast koosnev profiilfriis.

Vormiplaadil ei ole kujutatud Jeesuse Kris-tuse ristilöömist mitte ajaloolise sündmusemeenutusena, vaid allegoorilise stseenina.Kompositsiooni ülaosa tekstid annavad kavõtme stseeni tõlgendamiseks, selleks onJohannese evangeeliumi 15. peatüki algus-lõik: �Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isaon aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kan-na vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kan-nab vilja, ta puhastab, et see kannaks roh-kem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõt-tu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge mi-nusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks eisuuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää vii-napuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jääminu külge. Mina olen viinapuu, teie oleteoksad. Kes jääb minusse ja mina temasse,see kannab palju vilja, sest minust lahus eisuuda te midagi teha.�

Tavapärases Kolgata stseenis seisaksidristi all leinavad Neitsi Maarja ja evangelistJohannes. Võib-olla just seetõttu on ka Piri-ta plaadi meesfiguuri peetud Johanneseks,16

kuigi seda evangelisti kujutatakse traditsioo-niliselt pikkade lokkis juustega habemetunoorukina. Teised eesti uurijad on teda siis-ki tõlgendanud Püha Joosepina.17 Võimalik,et siin on tegemist kasutatud kirjanduse mõ-juga,18 võimalik, et ei süvenetud stseeni alu-seks olevasse piibliteksti. Nimelt on seal kir-jas Isa suure algustähega (et Pater meus ag-ricola est), viidates Jeesuse taevasele, mittemaisele isale! Võimalik, et uurijaid desorien-teeris ka Pirita plaadi meesfiguuri ainult osa-liselt säilinud aupaiste. Neitsi Maarjal on liht-

ne, kaunistusteta aupaiste, ent habemiku mees-figuuri, nagu ka ristilöödu ja kõrgustes hõl-juva tuvi päid ümbritseb liiliakujuliste haru-otstega ristinimbus. Seega on tegemist Kolm-ainsusega � Isa, Poja ja Püha Vaimuga. Kõp-laja kõigekõrgemast staatusest annab tunnis-tust ka tema asetamine Jumalaemast etema-le kohale, Kristuse paremale käele (Kolga-ta-stseenis on Maarja paremal käel), samutimehe silmside ristilööduga (erinevalt Maar-ja langetatud pilgust). Võrdlusmaterjalis onkõplaja ristinimbus säilinud ja figuur on kaidentifitseeritud Jumal-Isana.19

Harduspilt on eelkõige 14. ja 15. sajandisaksa kunstis levinud pilditüüp, kus kristlik-ke ikonograafilisi kompositsioone on kuju-tatud lihtsustatult, valides eelkõige neid tee-masid ja aspekte, mis vaatajas samastumist,kaasaelamist ja kaastunnet äratavad. Needjust eraviisilises palveelus kasutatud kujuti-sed olid valdavalt plastilised.20 Ka keraami-lisi vormiplaate ja nende abil valmistatudpilte on võimalik selles taustsüsteemis vaa-delda, ja seda on 15. sajandil Kesk-Reinimaalvalmistatud vormiplaatide puhul ka tehtud.Kui üldiselt oli harduspiltide puhul Kristusepassiooni kujutamine levinud, siis hardusese-metena kasutatud keraamilise pisiplastika javormiplaatide puhul on täheldatud, et risti-löömist ja valumehe motiivi välditi.21 EntPirita vormiplaadil kujutatud kompositsioon

16 J. Tamm, Pirita kloostrivaremete 1975. a...., lk. 25;J. Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid, lk. 110.17 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk. 67;V. Raam, J. Tamm, Pirita klooster, lk. 60; A. Vunk,Jeesus läks maal kõndimaie, lk. 345�347.18 W. v. Bode, W. F. Volbach, Mittelrheinische Ton-und Steinmodel..., lk. 129, kat. nr. 38.19 H. Kürth, Kunst der Model, lk. 10�11.20 A. Reinle, Andachtsbild. � Lexikon des Mittel-alters. Bd. 1. Aachen bis Bettelorden. München, Zürich:Artemis, 1980, lk. 582�583.21 R. Neu-Kock, Eine �Bilderbäcker�-Werkstatt...,lk. 18.

Helen Bome96

kuulub nende seas teemaderingi, mis visua-liseerivad 14. sajandi lõpu müstikute idee-sid. See keerukas ikonograafiline skeem väl-jendab lunastusallegooriat ja �Kiriku raja-mist�.22 Pilditüüpi on nimetatud ka �Lunas-tuse Viinapuuks�.23

Pirita vormiplaadil on ühendatud mitmeidkristliku ikonograafia motiive � ristilöömi-ne, elupuu ja viinapuu. Elupuu esineb tihtikoos eluvee motiiviga, mis kristlikus süm-boolikas toetub vanatestamentlikele (1Ms 2:9) ja apokalüptilistele (Ilm 22: 2) kujundite-le. Need pole mitte üksnes kaotatud ja taas-leitava paradiisi sümbolid, vaid viitavad kaKristuse lunastavale ohvrisurmale. Risti võikrutsifiksi ühendamine elupuu ehk arbor vi-tae motiiviga võis võtta erinevaid vorme.Neist ühe kujutustüübi, ristipuu ehk arborcrucis�e puhul kujutatakse risti, millele Kris-tus on naelutatud, tõelise puuna. Selle tüübiteke ja levik alates 14. sajandist on seotudkannatusmüstikaga. Püha Bonaventura, Meis-ter Eckharti, Johannes Tauleri ja HeinrichSeuse nägemustes ja kirjutistes krutsifiks leh-tib, õitseb ja kannab vilja. Hiljem kujunebvaldavaks ristipuu kujutamine viinapuuna.Viinapuu on Vanas Testamendis märk ooda-tud messiaanliku ajastu saabumisest (Mi 4:4, Sk 3: 10, Ps 80: 9jj.) ja Kiriku võrdkuju(Jh 15). Hiliskeskajal lisandub ohvrisurmaja euharistia-sakramendi tähendusvarjund.24

Kristuse ütlusest �Mina olen tõeline viina-puu� ja selle edasiarendustest hümnides jaliturgias on inspireeritud ka kujutustüüp Kris-tusest troonimas viinapuul (ortodoksi kuns-tis) või ristilööduna viinapuule (katoliku tra-ditsioonis), mille oksteks on apostlid.25

Pirita vormiplaadil kujutatud Jumal-Isaebaväärikana näiv kõplamistegevus, mis põh-justas meesfiguuri eksliku seostamise PühaJoosepiga kui füüsilise töö kaitsepühakuga,26

põhineb kujundil Johannese evangeeliumist,�mu Isa on aednik�. See motiiv seondub oma-

korda psalmides kirjeldatud Jehoovaga kuiviinamäe rajaja ja hoidjaga. Viinamäe all onmõeldud valitud rahvast, vanatestamentlikustähenduses juute ja uustestamentlikus tähen-duses kristlaskonda ehk Kirikut.

Viinapuu kastmise kujund esineb Jesajal,tõsi küll, kastjaks on Jehoova, mitte NeitsiMaarja nagu Pirita vormiplaadi komposit-sioonis: �Selsamal päeval öeldakse: �Toreviinamägi, laulge sellest vastastikku!� Mina,Issand, olen selle valvur, ma kastan seda igalhetkel, ma valvan öösel ja päeval, et sellelekahju ei tehtaks. [---] Tulevasil päevil juur-dub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab jamaailm on täis vilja.� (Js 27: 2�6.) Pauluseesimeses kirjas korintlastele on istutaja jakastja erinevad isikud, ent juttu pole enamviinamäe harimisest ehk valitud rahva, juu-tide saatusest, vaid kristliku kiriku kasvata-misest ja inimestest kui Jumala kaastöölis-test: �Nõnda siis ei ole midagi see, kes istu-tab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kas-vatab. Istutaja ja kastja teevad sama tööd, agakumbki saab oma palga vastavalt oma vae-vanägemisele. Sest Jumala kaastöölised ole-me meie; Jumala põllumaa, Jumala hooneolete teie. Mulle antud Jumala armu järgi olenma kui tark hooneehitaja rajanud aluse, agateine ehitab sellele. Igaüks vaadaku siis, kui-das ta ehitab! Jah, teist alust ei saa keegi ra-jada selle kõrvale, mis on juba olemas � seeon Jeesus Kristus.� (1Kr 3: 7�11.)

22 W. v. Bode, W. F. Volbach, Mittelrheinische Ton-und Steinmodel..., lk. 94, 129.23 H. Kürth, Kunst der Model, lk. 10�11.24 G. Schiller, Ikonographie der christlichen Kunst.Bd. 2. Gütersloh: Gütersloher Verlag, 1968, lk. 145�147; G. Heinz-Mohr, Lexikon der Symbole. Bilderund Zeichen der christlichen Kunst. München: Died-richs, 1992, lk. 45�48.25 G. Heinz-Mohr, Lexikon der Symbole, lk. 303.26 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk. 67;A. Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie, lk. 346�347.

97Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

ViinapuuPüha Birgitta ilmutustesRootsi Püha Birgitta (1302�1373, mälestus-päev 23. juuli, kanoniseerimispäev 7. oktoo-ber) sai 1346. aastal ilmutuse, milles Kristustegi talle ülesandeks rajada uus vaimulik orduja andis ka reegli, mille järgi selle liikmedelama hakkavad. Pühima Päästja Ordu, OrdoSanctissimi Salvatoris27 sai paavstliku kin-nituse aastal 1370. Birgitiinide ordureegli,Regula Salvatoris�e teksti algus- ja lõpposatoetuvad piibellikku päritolu viinamäe- javiinapuusümboolikale. Ilmutuses Birgittalevõrdleb Kristus ennast kuningaga, kes istu-tas häid viinapuuaedu, mis pikka aega kand-sid head vilja. Need viinapuuaiad on varase-mad vaimulikud ordud ja kloostrid. Ent nüüdon viinapuuaedade müürid varisenud, valvu-rid magavad ja vargad tungivad sisse; hiirednärivad puujuuri, võsud kuhtuvad kuivusestja tuul rebib marjakobarad maha ning needtallatakse jalge alla. Et aga veinist puudustei tuleks, istutab Kristus endale uue viina-puuaia. Ta ütleb Birgittale, et ta istutab ene-sele uue viinamäe, viinapuuvõrseid tuuaksesinna ja need juurduvad. Seal istutatakse maa-pinda tema sõnade istikud ja tema ise, Ju-mal, väetab neid oma armuga. Sinna saadabta valvurid, kes ei maga, ja selle ümber ehi-tab ta oma armastuse müüri. Sinna istutatudhea tahte juuri ei uurista kuradi kiusatused.Viinapuud sirutavad heategude oksad laialija vaga andumuse võsud saavad rõõmukspaljudele. Järgnevad Kristuse manitsused Bir-gittale, et ta oleks viinamäge rajades tugevja püsiv, valmis ja valvel, ustav ja hoolikas.Viinapuid tuleb targasti õigesse kohta istu-tada ning neid hoole ja armastusega kaits-ta.28 Teksti sissejuhatuses kasutatud �uueviinamäe� kujundi juurde pöördutakse lõpp-sõnas tagasi, korrates taas selle rajamise põh-just ja manitsedes seda hoidma.29

Püha Birgitta ikonograafias leidub 1480.

aastatel Augsburgis trükitud puulõigetel ka-sutatud pilditüüp,30 mis on omataoliste hul-gas mõõtmetelt ja keerukuselt kõige suure-joonelisem. Kompositsiooni teemaks on �Bir-gitta annab ordureegli�, pühak kui ordu asu-taja ja birgitiinide kloostri rajaja. Triptühho-nina vormistatud pildi keskmes istub pühakkirjutuspuldi taga, laialisirutatud kätes kakskoodeksit ja puldil kolmas. Birgitta vasakuskäes olev avatud raamat on paigutatud maa-pinnast kasvava viinapuu kohale. Isak Collijnmärgib vaid, et viinapuu on pühaku paremalkäel kujutatud palverändurisaua vasteks.31

Ent kuna maastikku ei ole markeeritud, siisvõib oletada, et viinapuu on sümboolse tä-hendusega ja viitab Birgittale ilmutatud reeg-lis leiduvale viinapuusümboolikale.32

Piiblitekstidest inspireeritud viinamäe ku-junditele lisab Birgitta ka viiteid Neitsi Maar-jale ja Jeesuse lunastavale verele. Tõenäoli-selt 1350. aastal sai Birgitta ilmutuse, mison pealkirjastatud �Varisevast kirikuhoonest�(Den fallfärdiga kyrkobyggnaden), kus kaas-aegse usuelu lohutust olukorrast kõneldesvõrdleb Jumalaema seda esialgu sakraalehi-tisega, aga seejärel viinamäega: �Need, kes

27 Ordu nimekujust vt. Ruth Rajamaa artikkel siin-samas.28 Heliga Birgitta, Uppenbarelser. Stockholm: Atlan-tis, 2004, lk. 221�222.29 Heliga Birgitta, Uppenbarelser, lk. 229�230.30 I. Collijn, Iconographia Birgittina typographica:Birgitta och Katherina i medeltida bildtryck. Stock-holm: Almqvist & Wiksell, Fasc. 2, 1918, lk. 51�56,tahvlid XIII ja XVI. Säilinud on kokku viis näidet.31 I. Collijn, Iconographia Birgittina typographica,lk. 51.32 Seda oletust võib kinnitada Elsloo meistri puu-skulptuur aastast u. 1510 Udenis (Holland), miskujutab Püha Birgittat orduasutajana raamatu, palve-rändurisaua ja viinapuuga. Kuju käed koos atribuuti-dega on nüüdseks murdunud (http://www.museumvoorreligieuzekunst.nl/Abdij.html), entneed on veel alles reprol raamatus Den Heliga Birgitta,Himmelska Uppenbarelser I. Malmö: Allhem, 1957.

Helen Bome98

1.

Vormiplaat viinapuu motiiviga Pirita kloostristTallinna LinnamuuseumFoto Helen Bome

Ceramic mould with an allegorical vine tree from Pirita conventTallinn City MuseumPhoto by Helen Bome

99Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

2.

Jäljend vormiplaadist viinapuu motiivigaTallinna LinnamuuseumFoto Helen Bome

Casting from a ceramic mould with an allegorical vine treeTallinn City MuseumPhoto by Helen Bome

Helen Bome100

3.

Vormiplaadi katke Pirita kloostristTallinna LinnamuuseumFoto Muinsuskaitseamet

Fragment of a ceramic mould from Pirita conventTallinn City MuseumPhoto: National Heritage Board

101Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

4.

Vormiplaat Püha Hubertuse imegaSaksa RahvusmuuseumJoonis Kersti Siitan

Ceramic mould with St. HubertusGermanisches NationalmuseumDrawing by Kersti Siitan

Helen Bome102

soovivad taasrajada õnnistatud viinapuuaeda,mille Jumal on ise istutanud ja kastnud omaverega, ent kes usuvad ennast selleks ebaso-bivad olevat, neile inimestele tulen mina,Taeva Kuninganna, koos kõigi taevavägede-ga appi. Me juurime üles mädanenud juuredja viskame kuivanud puud tulle, ning istuta-me nende asemele viljakad taimed.� Kirikus-viinamäel vajavad uuendamist kaks asja �alandlikkus ja jumalik armastus.33 Birgittanimetab uut ordut �viinamäeks Meie Eman-da [Neitsi Maarja] auks, kus Jumala sõbrad,mehed ja naised, koos töötama hakkavad�.34

Püha Birgitta ilmutused on küllastunudpiibliallusioonidest ning viinamägi ja viina-puuaed esinevad siin mitmesugustes kon-tekstides.35 Jumal on kui eluallikas (Ps 37:10, Jh 4: 14) ja viinapuu (Jh 15: 1jj.), temasthoovab headus nagu voolav allikavesi, nagumagusus hüvast viinapuust. Ka Neitsi Maar-jat kirjeldab ta allika (Ül 4: 12jj.) ja viina-puuna (Srk 24: 20), aga samuti lunastavatihuvilja kandva elupuuna (Õp 3: 18). Maar-ja elu ja tema osa inimkonna lunastuses onkui suur, õitsev ja viljakandev puu, mille juu-red on viljakaimas pinnases, kus kasvavadmitmesugused taimed, lilled, marjad jne. Maar-ja on kui lunastusele kaasaaitav ja seda ette-valmistav maapind, �heade tegude pinnas�.36

See motiiv kordub, kui Birgitta võrdleb pat-riarh Aabrahami viinamäe hoidjaga ja Neit-si Maarjat ürdiaia aednikuga. Aabraham val-vab ustavalt viinamäge, mille Jehoova ontalle usaldanud; tema poeg Iisak on viina-puuväät, millest võrsub esimese lepingu rah-vas kui suur viinamägi. Sellel viinamäel kas-vab eriti kaunis puu, mille magusaid viljuperemees soovib maitsta ja mille varjus pu-hata. See voorustepuu on Maarja. Nii seos-tub Iisraeli rahva tütar Ülemlaulu pruudi jaigavese Tarkusega. Veel on Birgitta kirjel-danud Neitsi Maarjat maailma ürdiaedniku-na ja halastuse emana. Maarja valvab hool-

salt Uue Lepingu noori puid, seob üles lon-guvajunud vääte ja piirab väljakasvanud oksi.Sealt edasi seostub Neitsi Maarja juba RegulaSalvatoris�es kirjeldatud �uue jumalarahvatütrega�, kes uue viinamäe eest hoolt kan-nab � ehk siis Püha Birgitta endaga.37

Birgitiinide ordureegli kohaselt oli oluli-ne osa kloostrielus aial. Taimedel oli eelkõi-ge meditsiiniline väärtus ja religioosne tä-hendus, ent neid kasutati ka toiduvalmista-misel ja kaitseks kurjade jõudude eest, lisaksveel silmarõõmuna. Vadstena kloostris olipuudeaed (trädgård) ja ürdiaed (örtagård),ent Birgittal oli kavas rajada ka rohtaed (gräs-gård), rohune ala puude varjus õitsvate tai-medega, kus õed võiksid vabas õhus jaluta-da ja mõtiskleda. Birgitta nimetas seda tse-remooniat �Neitsi Maarja aiaks�.38

Pruudimüstikal oli oluline osa pühaku il-mutustes, ja Birgitta samastus oma vaimusapokalüptilise sponsa�ga, Talle pruudiga (Ilm22: 17). Kristuse pruut jagab Vaimu kaasabilinimestele eluvett, Birgitta on kanal, millekaudu voolavad Püha Vaimu ilmutused. Sõ-num, mida ta rahvale edastab, on otsekui janukustutav ja tugevdav jook.39 Kas see võrd-

33 Heliga Birgitta, Uppenbarelser, lk. 112.34 http://www.sanctabirgitta.com/underniva/fakta/fakta_visa.asp?Id=23035 K. E. Børresen, Birgitta�s Godlanguage: Exem-plary Intention, Inapplicable Content. � Birgitta, hendesværk og hendes klostre i Norden/Birgitta, Her Works,and Her Five Abbeys in the Nordic Countries. Red.T. Nyberg. Odense: Odense Universitetsforlag, 1991,lk. 21�72; H. Koch, Lignelses-, symbol- og billed-sprog hos Birgitta. Visdommens efterfolgelse som Imi-tatio Christi et Mariae. � Birgitta, hendes værk oghendes klostre i Norden/ Birgitta, Her Works, and HerFive Abbeys in the Nordic Countries, lk. 471�489.36 H. Koch, Lignelses-, symbol- og billedsprog hosBirgitta, lk. 477, 478, 483.37 H. Koch, Lignelses-, symbol- og billedsprog hosBirgitta, lk. 488.38 http://www.sanctabirgitta.com/underniva/klostermusum/artikel_visa.asp?Id=61139 K. E. Børresen, Birgitta�s Godlanguage..., lk. 25.

103Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

kuju pühakule osaks saanud ilmutustest, mil-lega ta püüdis kindlustada kõikuma löönudKirikut ja kinnitada kristlaste usku, võis seos-tuda Pirita vormiplaadil kujutatud veekannuhoidva Jumalaemaga, kes nii hoolikalt kas-tab viinapuu juuri?

Püha Birgitta vaimsus oli tugevasti mõju-tatud frantsisklaste traditsioonist. Kaks temapihiisadest olid frantsisklased, ta suhtles or-duga ka oma Roomas viibimise ajal. On tea-da, et Birgitta kasutas tihti palvetamisel 13.sajandi frantsisklasest Pühale Bonaventuraleomistatud �Mõtisklusi Kristuse elust� (Me-ditationes vitae Christi).40 Bonaventura teos-te hulka loetakse ka �Elupuu� (Lignum vitae)Kristuse elu teemal ja �Müstiline viinapuu�(Vitis mystica) Kristuse kannatustest, kus lei-dub mõtisklus Johannese evangeeliumi 15.peatüki algussõnadest. Viimati mainitud teo-se materjal ringles hiljem jutlusekogumikes.Nende meditatsioonidega olid tuttavad niijutlustekuulajad kui eriti need, kellel oli frant-sisklasest pihiisa. Bonaventura jaoks sümbo-liseerib viinapuu harimine inimelu katsumusija kiusatusi, mis Jeesusele osaks said, viina-puu kasvamine ja viljakandmine aga lunas-tavat euharistiaohvrit.41

Pühale Birgittale on omistatud palvetesee-ria, mis legendi kohaselt ilmutati talle Pau-luse kirikus Roomas 1350. aastal. Need viis-teist palvet kujunesid 15. sajandil rahvalikuksdevotsiooniks ja on kasutusel tänapäevani.Palvetest viimane keskendub Jeesuse kanna-tustele ristil ja tema lunastavale ohvriverele,paludes tal vastu võtta palvetaja hing tollesurmatunnil. Palve algab sõnadega: �Oh, Jee-sus, tõeline ja viljakas viinapuu!�42

Pole raske kujutleda, millised mõtted või-sid läbi käia Pirita vormiplaadi abil valmis-tatud harduspildi vaatleja peast. Euharistia-vein ja Jumala uskumatuna näiv arm patuseinimkonna vastu; kristlik kirik, selle rajami-ne, hoidmine ja kasvatamine; Neitsi Maarja,

Püha Birgitta ja iga birgitiini õde, alandli-kult ja kohusetundlikult oma elu puu eesthoolt kandmas.

Veel üksvormiplaatPirita kloostrist leiti 1976. aastal veel ühevormiplaadi katke (ill. 3), mõõtudega 7,8 x4,0 cm. On oletatud, et plaat pärineb samasttöökojast kust esimesena leitud vormgi ja etka seda kasutati juba kloostrikiriku pühitse-mise ajal 1436. aastal.43 Plaat on küll val-mistatud veidi tumedamast savist.44

Et plaadist on säilinud vaid katke, on uuri-jad selle ikonograafia üle kõvasti pead murd-nud. Säilinud plaadiosal on näha tugevat loo-marinda ja jalgu � nelja kolmeküünelist käp-pa, neist esimene tõstetud � ning sakmelisikaarjooni, mis lõpevad ümaraotsaliselt ja onasetatud üksteisega paralleelselt. Taustaks onkolmeõieleheliste lillede ja rohututtidega tä-histatud maapind, mida piirab nööritaolineprofiilfriis. Tegemist on sõõrja plaadi allser-vaga. Esmapilgul oletati, et plaadil on kuju-tatud metslooma, hunti, aga võib-olla ka koe-ra, ning peadega allapoole pööratud viljakõr-si. �Jääb mulje, nagu seisaks metsloom püstiviljavihu või haki najal.�45 Ent kujutatule

40 H. Roelvink, Andlig släktskap mellan Franciskusoch Birgitta. � Heliga Birgitta � budskapet och före-bilden: föredrag vid jubileumssymposiet i Vadstena3�7 oktober 1991. Red. A. Härdelin, M. Lindgren.Stockholm: Almqvist & Wiksell, 1993, lk. 99�122.41 A. Sand, Vision, devotion, and difficulty in thepsalter hours �of Yolande of Soissons�. � The ArtBulletin 2005, Vol. 87 (1), lk. 17�18.42 S. Borgehammar, Birgittaliteraturen genom tider-na. � Kyrkohistorisk årsskrift 2003. Red. A. Jarlert.Uppsala: Svenska kyrkohistoriska föreningen, 2003,lk. 35�54 (http://www.heligabirgitta.se/hb/boner/15boner/15bon_15bon.htm).43 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk.70�71; J. Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid, lk. 110.44 J. Tamm, Pirita kloostrivaremete 1976. a...., lk. 51.45 J. Tamm, Pirita kloostrivaremete 1976. a...., lk. 51.

Helen Bome104

kristlikust ikonograafiast vastet otsides leiti,et viljavihuga sobiks paremini kaslane � lõvivõi panter. �Ilmselt on ka sellel vormil esita-tud kompositsioon olnud seotud uustestament-like allegooriate ning sümbolitega. Viljapea-dega sobiks hästi panter, keda keskajal peetikõige elava ning viljaka sümboliks....�46 Hil-jem on kujutatud loomas nähtud ka lõvi jaarvatud seda sümboliseerivat evangelist Mar-kust või Kristust.47

Õnneks leidub Piritalt leitud plaadikatke-le täpne vaste Nürnbergis, Saksa Rahvus-muuseumis (ill. 4).48 See tervena säilinudvormiplaat on valmistatud Kesk-Reini alalja dateeritud umbes 1440. aastasse. Siit sel-gub ka tervikkompositsioon � stseen PühaHubertuse elust. Ilmneb, et kujutatud loomon ikkagi koer, nagu esialgu arvatud, ent loo-ma kõrval pole hoopiski mitte viljavihk, vaidpõlvitava pühaku rüü voldid! Piritalt leitudkatke murdekohas aimatav piklik ese on agamehe vööl rippuv pistoda.

Püha Hubertus (u. 665�727, mälestuspäev3. november) pidas hiliskeskaegse legendikohaselt jõuka aadlimehena Suurel Reedeljahti, ent tabatud valge isahirve sarvede va-hel nägi ta krutsifiksi ja kuulis Kristuse häält,mis käskis tal oma elu muuta. Seda stseeniongi vormiplaadil kujutatud: keskel põlvitavaadlik, käed imetluses tõstetud, tema seljataga ratsahobune ja taamal paistmas tema lossja valdused, eespool aga kolmest jahikoerastpiiratud isahirv krutsifiksiga, millele pühakoma pilgu on kinnitanud. Hubertus, kedaselles stseenis on juba kujutatud pühaku au-paistega, olevat talle osaks saanud ilmutusemõjul hakanud erakuks. Hiljem sai temastLüttichi ja Maastrichti piiskop ning �Arden-nide apostel�. Esialgu omistati Hubertusereliikviatele võime marutõbe ravida, ent 15.sajandil ilmus pühaku vita�sse kirjeldatudlegend tema pöördumisest ja teda hakati aus-tama eelkõige jahimeeste kaitsjana. See pani

aluse ka Hubertuse kultuse laialdasemale le-vikule ja on tema kunstis kujutamisel lem-mikmotiiv.49

Miks valiti Pirita kloostris just sellise kom-positsiooniga vormiplaat? Küsimusele on ras-ke vastata. Püha Hubertuse kultus piirdus esi-algu Lotringi ja sellega piirnevate aladega, entlevis 14. sajandil ka Reinimaale ja alles 15.sajandil kujunes rahvusvaheliseks. Eesti ala-del pole Püha Hubertuse austamisest mittemingeid andmeid. Pirita kloostri toetajate jakülastajate hulgas leidus kahtlemata mõisnik-ke ja jõukaid kodanlasi. Kas püüti neid priis-kavast elust võõrutada ja neile pöördumiseksinspiratsiooni anda just seda stseeni silme ettemanades? Ei saa välistada ka võimalust, etPüha Hubertust austati kohaliku talurahva seasmarutõve eest kaitsjana. Ent need on vaid ole-tused. Kui Kristuse kui viinapuu motiivi onvõimalik seostada birgitiinide vaimsuse ja ordu-reegliga, siis võiks otsida ka Hubertuse pöör-dumise motiivi seost Birgitta või tema lähi-konnaga. Ka Birgitta oli kõrgest seisusest isik,kes loobus võimust ja varandusest, et ususõ-numit levitada ja Kirikut kasvatada. Samutileidub huvitav kokkulangevus Birgitta tütre

46 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk. 70.Hiljem on mõlema Pirita vormiplaadi ikonograafiastekslikult välja loetud viljakusallegooriat, seostadesvormiplaatide abil valmistatud kujutisi suvisedevotsiooniga ja tõlgendades kujutatut meeldetuletu-sena kirikukümnise õigeaegse tasumise vajalikkusest.Vt. A. Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie, lk. 346�347.47 J. Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid, lk. 110.48 Vt. Das Hubertuswunder, Mittelrhein, um 1440.Modell, Nürnberg, Germanisches Nationalmuseum,Pl.O. 339 � http://www.bildindex.de, Schnellsuche:Hubertuswunder, Obj. nr. 00210159.49 H. L. Keller, Reclams Lexikon der Heiligen undbiblischen Gestalten. Legende und Darstellung inder bildenden Kunst. Stuttgart: Reclam, 2001,lk. 301; L. Krüger, Sankt Hubertus, Schutzpatron derJäger. Etikettenschwindel, Fehlinterpretation oderVermächtnis? � http://www.int-st-hubertus-orden.de/html/sankt_hubertus_1.html.

105Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

Karini ehk Püha Katariina Vadstenast (1331�1381, mälestuspäev 24. märts) ikonograafiast:tema atribuudiks on hirv, kes legendi koha-selt jahimeeste eest põgenedes tema juurestvarju otsis.50

Milleks võidiPirita vormiplaatekasutada?Miniatuursete keraamiliste vormide võima-liku funktsiooni üle hiliskeskajal on paljuvaieldud.51 Vormiplaatide endi materjal, kujuja motiivistik muutus sajandite vältel, samason keskaegseid vorme kasutatud mitmetelerinevatel eesmärkidel. Sakraalsed ja seku-laarsed motiivid võisid esineda ühe vormi-plaadi eri pooltel, ka on sel ajalooperioodilsakraalset ja sekulaarset kasutusviisi keeru-kas eristada.52 Niisuguste vormiplaatide ka-sutamine küpsetiste � meekookide ja mart-sipanipätside � valmistamisel on üks levinu-maid teooriaid nende võimaliku funktsioonikohta, ent selle eelistamise põhjuseks näibolevat palju rohmakamate keraamiliste vor-mide vastav kasutamine hilisematel sajandi-tel. Aastal 1514 peetud paastuaja jutluses mõ-testatakse kristlike motiividega meekookidevalmistamist järgmiselt: Issanda ihu on kuipuhas nisujahu ja mesi tema halastus; taig-nasõtkumisel segunevad Kristuse inimlik jajumalik loomus. Söödavast materjalist jäljen-deid valmistati, osteti ja tarbiti silmade jasuuga teatavate pühade ning eriliste pidusöö-maaegade puhul.53 Aastal 1510 on ühes kloost-ris üles tähendatud õpetus vormiplaadi abilpaberimassist reljeefi valmistamiseks. Saa-dud kujutis koloreeriti ja seda kasutati mi-niatuurse harduspildina, värvi- ja kulda-misjälgedega paberimassist reljeefe on kasäilinud.54 Samuti võidi vormiplaate kasu-tada vahast, kipsist ja savist jäljendite tege-miseks, hiljem ka pronksist anumate ja kiri-kukellade kaunistamiseks. Ükskõik millist

materjali plaatide abil vormiti, kristlike mo-tiividega jäljendite esmane ülesanne oli pak-kuda kas mõtisklusainest või maagilist sa-masust kujutatuga.

Piritalt leitud viinapuu motiiviga paljun-dusvormi põletatud savist esikülg on tume-nenud, mis viitab selle kasutamisele, ent sa-mas puuduvad kulumisjäljed. See leiti kloost-ri põhjaseina taga asunud nunnade klausuuriidatiivast, kus paiknesid kloostri tähtsamadmajapidamisruumid, toiduvarud ja köök.55

Ent leidmise asjaolusid arvestades ei ole sel-lest võimalik kuigi kaugeleulatuvaid järel-dusi teha (autori vestlus vormiplaadi leidjaRein Lauriga 7. XI 2007).

Piritalt leitud vormiplaatide puhul on senikeskendutud oletusele, et nende abil valmis-tati meekooke või vahareljeefe. Oletatud onisegi selleks vajamineva tooraine hankimistPadise kloostrist. Pirita kohta on teada, etsinna sooritati palverännakuid, samas polemeieni jõudnud ühtegi tavapärast metallistpalverändurimärki. Kas tõesti jagati allegoo-rilise viinapuuga meekooke rahvale mee-neks?56 Pirital toimus ka linnaelanikele jatalurahvale suunatud teatavate kirikupühade-ga seotud devotsioone, millest Balthasar Rus-sow nii kaasakiskuvalt jutustab, ent krooni-ku teatel olid talupoegade votiivannid vahast

50 I. Collijn, Iconographia Birgittina typographica,lk. 63�64 ja tahvel XVI, lk. 75 ja tahvel XIX, lk. 81ja ill. XX.51 Lühike ülevaade nt. E. Ring, Maria in hortusconclusus, lk. 493.52 M. Jones, The Secret Middle Ages. London: Sut-ton, 2002, lk. 2.53 H. Kürth, Kunst der Model, lk. 12�14.54 E. Ring, Maria in hortus conclusus, lk. 494.55 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk. 65.56 V. Raam, Kaks fragmentaarset vormiplaati..., lk.71, 75; V. Raam, J. Tamm, Pirita klooster, lk. 59�60;J. Tamm, Eesti keskaegsed kloostrid, lk. 110�111;A. Vunk, Palverännakud 15. sajandi linlaste elus...,lk. 198�199; A. Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie,lk. 345�347.

Helen Bome106

voolitud loomakujud.57 Lunastusallegooria-ga vormiplaadi vähene kulumine ja elitaar-selt müstiline teemavalik näib siiski viitavatkõrgemast seisusest sihtgrupile.

On teada, et 15. sajandi nunnakloostritesvalmistati kristlike motiividega meekooke jaka mittesöödavatest materjalidest miniatuur-seid reljeefe tähtpäevakingituseks kloostritoetajatele ja kohalikele võimukandjatele.Hiliskeskaegsed nunnad vormisid paberimas-sist harduspilte nii müügiks kui omaks tar-beks.58 Ka Pirita õed võisid neid valmistadaisiklikuks kasutamiseks. Vadstenast on tea-da, et kuigi eraomand oli kloostriasukatelekeelatud, tehti erand palveraamatutele ja har-duspiltidele.59 Nunnad võisid oma kongideshoida just selliseid miniatuurseid reljeefpil-te, et koondada mõtteid palveks.60

Pühale Birgittale oli vaimusilmas nähtavalati olulisem kui materiaalne kujutis. Kiri-kus kasutatavate piltide puhul pidi neil kuju-tatu olema funktsionaalne, väljendades evan-geeliumi ja pühakute elu tuuma, vabana de-koratiivsetest lisandustest. Birgitiinide kloost-rites kasutatud ja valmistatud kunstiteostel(eriti liturgilistel tekstiilidel) eelistati aga tee-masid, mis olid rõhutatud ka Birgitta ilmu-tustes.61 Juhul kui Piritalt leitud vormiplaa-te kloostris kasutati, pidid neil kujutatud mo-tiivid sobima birgitiinide viljeldava vaimsu-sega. Lähedalt ja kaugelt saabunud palverän-duritele jagamise korral pidi kujutatud mo-tiiv sobima korraldatava devotsiooniga. Vae-vama jääb küsimus, kas ei oleks Pirita kloost-ris võinud ja koguni pidanud leiduma PühaBirgitta enda kujutisega vormiplaati? Näiteidsellistest vormidest on mujal säilinud.62 KasPirital võis olla veel keraamilisi vorme, misei ole meieni jõudnud?63

57 B. Russow, Liivimaa kroonika. Tallinn: Hotger,1993, lk. 87.58 I. Holl, Gotische Tonmodel in Ungarn. � ActaArchaeologica Academiae Scientarium Hungaricae43, 1991. Budapest: Akadémiai Kiadó, 1991, lk. 317�318 ja märkus 8; H. Kürth, Kunst der Model, lk. 12�13; E. Ring, Maria in hortus conclusus, lk. 494.59 M. Lindgren, Birgitta och bilderna. � Heliga Bir-gitta � budskapet och förebilden: föredrag vid jubi-leumssymposiet i Vadstena 3�7 oktober 1991, lk. 247.60 Simon Beningi miniatuur 16. sajandi algusest ku-jutab Püha Gertrudit, kes palvetab oma kambris voodijuurde paigutatud medaljoni ees.61 M. Lindgren, Birgitta och bilderna, lk. 247�249.62 Vormiplaat Trieris ja paberimassist jäljendid Kölnisja Viinis. Vt. W. v. Bode, W. F. Volbach, Mittelrheini-sche Ton- und Steinmodel..., lk. 131, kat. nr. 49.63 On oletatud ka, et Pirita vormiplaate võidi kasu-tada oblaatide valmistamiseks. Ent hiliskeskajal tar-vitati sel otstarbel metallist pikavarrelisi kokkusuru-tavaid vorme, �hostiarauda� (Hostieneisen),vt. Kirchengeräte, Kreuze und Reliquiare der Christ-lichen Kirchen. Glossarium artis. Bd. 2. Hrsg. R. Huber,R. Rieth. München: Saur, 1992, lk. 54. Kesk-Reinialadel 15. sajandil valmistatud keraamiliste vormidegrupi puhul, millesse kuuluvad ka Pirita vormiplaa-did, pole seda kasutusvõimalust mulle kättesaadavaskirjanduses mainitud.

KokkuvõtePirita kloostrist leitud kaks 15. sajandi vor-miplaati on oma liigilt, tehniliselt teostuseltja ikonograafialt Eesti kunstipärandis ainu-laadsed. Kuigi kujutatud motiivistik on krist-likus kunstipärandis levinud, võimaldab nen-de vaatlemine birgitiinide vaimsuse konteks-tis oletada põhjusi, miks valiti Pirita kloost-risse just neid stseene kandvad matriitsid.Ühel plaatidest kujutatud allegooria Kristu-sest kui tõelisest viinapuust haakub PühaleBirgittale ilmutatud kloostrireegliga ja pakubkülluslikult ainest vaimulikeks mõtisklus-teks. Teisel, katkena säilinud plaadil on tõe-näoliselt kujutatud Püha Hubertuse pöördu-mist. Seda motiivi on raskem kloostriga seos-tada, ent kuna tegemist on esimese viitegaselle pühaku tuntusele Eesti aladel, ärgitab

107Allegooriline motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist

see mõtlema senitundmata aspektidele siin-ses harduselus. Keraamiliste matriitside täp-set kasutust kloostris pole praeguse uurimis-seisu juures võimalik tuvastada. Kasutati neidsiis rituaalsete küpsetiste, palverännusuve-niiride või hardusesemete valmistamiseks,tänapäeval on meil võimalik nende abil taas-tada kujutised, mida hiliskeskaegsed tallin-lased oma silme ees hoidsid ja millest nadoma vaimule ja hingele toitu leidsid.