„Mitteformaalsed tegevused õpilasegruppide

kaasamiseks“

Erasmus+, KA2

Projekti number: 2016-1-RO01-KA201-024566

01.09.2016- 31.08.2018

2

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3

Koolituse eesmärgid .......................................................................................................................... 4

Moodulite eesmärgid ......................................................................................................................... 5

Meetodid ............................................................................................................................................... 6

Jäämurdjad ...................................................................................................................................... 6

1. moodul: Teoreetiline raamistik ................................................................................................... 7

2. moodul: Sihtrühmad ................................................................................................................... 10

3. moodul: Meetod .......................................................................................................................... 12

4. moodul: Kuidas? ......................................................................................................................... 14

Üldine hindamine .............................................................................................................................. 15

Ajakava ................................................................................................................................................ 16

Sisukord .............................................................................................................................................. 17

1. moodul: Teoreetiline raamistik ............................................................................................. 17

Definitsioonid (märksõnad) ja definitsioonid (akadeemiline) ....................................... 17

Mitteformaalse tegevuse eelised ja hüved ........................................................................ 19

Mitmekülgsus gruppides ja sotsiaalne kaasatus ............................................................. 20

Õpetaja, perekonna ja kogukonna roll ................................................................................ 25

2. moodul: Sihtrühmad ............................................................................................................... 27

Erinevate tüüpide omadused, vajadused ja strateegiad ................................................ 27

3. moodul: Meetod ........................................................................................................................ 41

Tuckmani teooria ...................................................................................................................... 41

Aktiivsete osalusmeetodite omadused ja definitsioonid ............................................... 45

Mitteformaalsete tegevuste tüüpide lühikirjeldus ........................................................... 47

4. moodul: Kuidas? ...................................................................................................................... 49

Töölehe valdkondade kirjeldamine ...................................................................................... 49

Viited .................................................................................................................................................... 51

LISAD ................................................................................................................................................... 53

Lisa „2. Moodul - 1. tööleht“ ...................................................................................................... 54

Lisa „4.moodul - 1. tööleht“ ....................................................................................................... 57

Lisa „Hindamine - küsimustik“ ................................................................................................. 58

3

Sissejuhatus

„Non4mal All“ projekti eesmärk on suurendada hariduslike erivajadustega õpilaste

aktiivset osalust koolis ja ühiskonnaelus läbi mitteformaalsete meetodite, toetada õpetajaid

mitteformaalsete õppemeetodite ja strateegiatega, et nad saaksid välja töötada kaasavaid

mänge, mis hõlmaks kõiki sotsiaalses grupis olevaid õpilasi, ning toetada hariduslike

erivajadustega õpilaste kaasamist üldkoolides.

Käesoleva projekti raames soovitakse luua koolituskava, mis õpetaks õpetajaid

kasutama mitmekülgsele õpilasgrupile mõeldud mitteformaalseid tegevusi ja kaasavaid

mänge. Selline koolitus on mõeldud vähemalt 25 õpetajale igast partnerriigist. Lisaks on

koolituse eesmärk julgustada mitteformaalsete tegevuste ja kaasavate mängude kasutamist

õppekava- ja õppekavavälistes tegevustes, et näidata mitteformaalseid tegevusi ja kaasavaid

mänge kui üht võimalust toetada kaasavat keskkonda koolis.

Käesolev dokument sisaldab ülevaadet kavast, mida hakatakse kasutama kõikide

riikide õpetajate koolitusprotsessis, eesmärgiga saavutada eelpool nimetatud eesmärgid.

4

Koolituse eesmärgid

Üldine Konkreetne

Organiseerida

mitteformaalseid

tegevusi oma

klassides.

• Defineerida mõisted: formaalne, mitteformaalne, informaalne.

• Teha kindlaks mitteformaalsete tegevuste võimalused.

• Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja kogukonna rollid.

• Mitteformaalsete tegevuste näited.

• Kavandada mitteformaalseid tegevusi.

- Määratleda tegevuse eesmärgid ja tüübid.

- Teha kindlaks inim-, materjali- ja rahalised ressursid.

- Teha kindlaks sobiv kontekst (koht, aeg jne.).

- Strateegiad

- Kuidas hinnata?

• Viia läbi mitteformaalseid tegevusi.

- Strateegiad

• Hinnata mitteformaalseid tegevusi.

Rakendada

kohandatud

meetodeid erinevate

õpilastegruppide

seas.

• Teha kindlaks eri tüüpi erivajaduste ja multikultuuriliste aspektid.

• Mõista eri tüüpi erivajadustega ja multikultuursete inimestega töötamise

põhistrateegiaid.

• Teada mitmeid aktiivseid osalusmeetodeid.

• Luua kohandatud tegevusi.

Nautida

segarühmadega

töötamist.

• Iga grupp on mitmekülgne grupp.

• Teada sotsiaalse kaasatuse üldist kontseptsiooni.

• Saavutada põhiarusaam grupidünaamikast.

• Töötada välja oma „töövahendite kogum“.

• Anda tagasisidet.

5

Moodulite eesmärgid Moodul Konkreetsed eesmärgid Tegevuseesmärgid

I moodul:

Teoreetiline

raamistik

- Defineerida mõisted: Formaalne,

mitteformaalne, informaalne

- Kirjeldada erinevaid mõisteid: formaalne,

mitteformaalne, informaalne

- Teha kindlaks mitteformaalsete tegevuste

võimalused.

- Tunda ära mitteformaalsete tegevuste kasulikkus.

- Teada sotsiaalse kaasatuse üldist

kontseptsiooni.

- Analüüsida sotsiaalse kaasatuse üldist kontseptsiooni.

- Iga grupp on mitmekülgne grupp. - Teha kindlaks grupisisene mitmekülgsus.

- Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja

kogukonna rollid.

- Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja kogukonna rollid.

- Analüüsida õpetaja, perekonna ja kogukonna rolli.

2. moodul:

Sihtrühmad

- Teha kindlaks eri liiki erivajaduste ja

multikultuuriliste aspektid (füüsiline puue,

vaimne puue, emotsionaalsed ja käitumuslikud

probleemid, ATH, autism, multikultuursed ja

sotsiaalselt tõrjutud pärit lapsed, põgenikud).

- Kirjeldada eri liiki erivajaduste ja multikultuurilisi aspekte.

- Mõista eri liiki erivajaduste ja multikultuursete

inimestega töötamise põhistrateegiaid.

- Näidata eri liiki erivajaduste ja multikultuursete

inimestega töötamise põhistrateegiaid.

3. moodul:

Meetod

- Saavutada põhiarusaam grupidünaamikast - Märgata ja eristada grupi käitumismustrieid.

- Teada mitmeid aktiivseid osalusmeetodeid. - Tunda ära aktiivsed osalusmeetodid.

- Mitteformaalsete tegevuste näited - Tuua mitteformaalsete tegevuste näiteid.

4. moodul:

Kuidas?

- Kavandada mitteformaalseid tegevusi.

(Määratleda tegevuse eesmärgid ja tüübid;

Teha kindlaks inim-, materjali- ja rahalised

ressursid; Teha kindlaks sobiv kontekst;

Strateegiad; kuidas hinnata? Luua kohandatud

tegevused.)

- Luua mitteformaalsete tegevuste kava.

- Viia läbi mitteformaalsed tegevused

(strateegiad)

- Praktiseerida erinevat tüüpi mitteformaalseid tegevusi.

- Hinnata mitteformaalseid tegevusi. - Hinnata mitteformaalseid tegevusi.

- Vaadata läbi mitteformaalsete tegevuste tulemused.

Ühised

eesmärgid

- Luua oma „töövahendite kogum“. - Panna kokku eelistatud meetodite ja tehnikate kogum

individuaalseks kasutuseks.

- Anda tagasisidet. - Väärtustada eneseanalüüsi kui viisi saada paremaks

professionaaliks.

6

Lõpphindamine

Meetodid

Jäämurdjad

• Sissejuhatus: koolitaja palub osalejatel öelda oma nimi ja amet

• Osalejate motivatsioon: koolitaja palub lõngakera käes hoides, tutvustada osalejatel

oma motivatsiooni - kera visatakse juhuslikus järjekorras ringis seisvatele osalejatele,

moodustades lõpuks ämblikuvõrgu.

• Koolituse eesmärgid: koolitajate sisend peab olema selge.

• Osalejate ootused: koolitaja palub osalejatel kirjutada oma ootused märkmepaberile;

seejärel tutvustavad osalejad neid väikestes gruppides (maksimaalselt 5 inimest ühes

grupis) ja viimaks suures grupis (kõik osalejad).

7

1. moodul: Teoreetiline raamistik

Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid

- Mõistete määratlemine:

Formaalne, mitteformaalne,

informaalne

- Kirjeldada erinevaid mõisteid:

formaalne, mitteformaalne, informaalne 1.

Looge diskussioon antud teemal;

Koguge asjakohast infot;

Grupitöö

- Mitteformaalsete

tegevuste võimaluste

kindlaks tegemine

- Tunda ära mitteformaalsete tegevuste

kasulikkus

- Sotsiaalse kaasatuse

üldkontseptsiooni teadmine

- Analüüsida sotsiaalse kaasatuse

üldist kontseptsiooni

2.

Simulatsioon ja tagasiside - Iga grupp on mitmekülgne

grupp

- Teha kindlaks mitmekülgsus kõikides

gruppides

- Õpetaja, perekonna ja

kogukonna rollide kindlaks

tegemine

- Teha kindlaks õpetaja, perekonna ja

kogukonna rollid

- Analüüsida õpetaja, perekonna ja

kogukonna rolle

3.

Ajurünnak

Tehke kokkuvõtteid

Hindamine

Kirjeldus

1. Looge diskussioon antud teemal; Koguge asjakohast infot; Grupitöö

1.1. Koolitaja küsib osalejatelt: „Millised sõnad tulevad teile pähe, kui mõtlete

formaalsest, informaalsest ja mitteformaalsest?“, pärast mida tegelevad osalejad hetke

ajurünnakuga - pähetulevad sõnad kirjutatakse üles kogu grupile näha (nt. Tahvlil, suurel

paberirullil või arvuti projektoril).

1.1.1. Arutelu suures rühmas

1.1.2. Kokkuvõte - eelnevale arutelule tuginedes peavad osalejad mõtlema

definitsiooni kõigile kolmele mõistele ja seejärel võrdlevad neid omavahel.

1.2. Koolitaja jagab osalejad 4 gruppi: kaks gruppi arutavad mitteformaalse tegevuse

tugevuste ja puuduste kohta ning kaks gruppi formaalse tugevate ja nõrkade aspektide kohta

1.2.1. Arutelu ja kokkuvõtete tegemine suures grupis

2. Simulatsioon ja tagasiside

2.1. Sammude mäng

2.1.1. Jagage osalejad 5 gruppi (multikultuursed, füüsilise puudega, vaimse

puudega, autistlikud ja tavaõpilased) ja kõik osalejad moodustavad rivi

8

Grupi laused:

- Füüsiline puue - Olen poiss, 13 aastat vana; Mul pole käsi, kuid ma saan kirjutada

oma suuga; Ma vajan abi, kui pean riideid vahetama; Mul on hea huumorimeel ja mulle

meeldivad filmid.

- Multikultuurne - Ma olen tüdruk, 14 aastat vana; Ma olen pärit Azerbaidžaanist, kuid

ma elan siin (muutub sõltuvalt riigist); Ma ei räägi ega loe kohalikus keeles; Ma vajan abi

igapäevases suhtlemises ja ka koolis; Mulle meeldib siin õppida ja elada.

- Vaimne puue - Ma olen vaimse häirega poiss, 15-aastane; Koolis valmistab mulle

muret matemaatika, lugemine ja kirjutamine; Ma vajan abi kodutöödes; mulle meeldib

jalgpall.

Autistlik - Ma olen autistlik poiss, 14 aastat vana; rahvahulgad hirmutavad mind; mul

on raskusi teiste inimeste jutust arusaamisega; Ma ei söö kunagi segamini pandud toitu;

Mulle meeldib joonistamine.

- Tavalaps - Ma olen tüdruk, 13 aastat vana; Ma elan oma ema ja vennaga, keda ma

väga armastan; minu vanemad armastavad mind väga; Mul on koolis toredad sõbrad ja

mulle meeldib hip hoppi tantsida.

Koolitajate laused:

- Ma ei saa minna poodi ja osta kõike, mida mu vanemad mult paluvad.

- Ma arvan, et leian kiirelt sõpru.

- Minu jaoks pole probleem jääda üksinda koju.

- Ma saan valida endale elukutse.

- Ma saan koolis vahetundide ajal iseseisvalt wc-sse minna.

- Ma saan kõiki aineid kergelt õppida.

- Ma saan tegelda kõikide vabaajategevustega, millega ma soovin.

- Ma arvan, et kõik võtavad mind omaks.

- Ma tunnen end oma kehas mugavalt.

- Ma olin/olen armunud oma koolikaaslasse ja ma usun, et see on vastastikune.

- Mu vanemad usuvad, et ma olen edukas.

- Mul on aktiivne roll oma koolis.

2.1.2. Koolitusel osalejad peavad jääma ühele kohale, näitama millisesse

gruppi nad kuuluvad ja osalema väikses selle teemalises arutelus, pärast mida peavad nad

tegema kokkuvõtte oma mõtetest suures grupis.

9

3. Ajurünnak; Tehke kokkuvõtteid

3.1. Koolitaja esitab seitse erinevat situatsiooni (nt õpetaja tahab oma õpilased viia

ekskursioonile ja klassis on ratastoolis õpilane - õpetaja pole kindel, kas ta saab bussi tulla).

3.2. Koolitaja jagab osalejad kolme rühma - õpetaja, perekond ja kogukond.

3.2.1. Osalejaid julgustatakse leidma lahendusi erinevatele probleemidele iga

rühma vaatenurgast lähtuvalt, valgustades kõikide gruppide rolli.

3.2.2. Iga rühm kirjutab üles teemad teistega jagamiseks.

3.3. Arutelu suures rühmas

Hindamine

Osalejatel palutakse välja tuua põhjused, miks nad planeeriksid mitteformaalseid tegevusi.

Seda tehakse kirjalikult, lõpetades lause:

Põhjused, miks ma tahan planeerida mitteformaalseid tegevusi, on..

10

Kirjeldus

4. Grupitöö (õppe alus/galerii)

4.1. Jagage osalejad 5 rühma, vastavalt eri tüüpi erivajadustele ja multikultuursetele

inimrühmadele - multikultuursed ja sotsiaalselt tõrjutud (nt põgenikud), füüsiline puue, vaimne

puue, autism ja ATH.

4.2. Igale grupile antakse konkreetsed materjalid neile antud rühma omaduste kohta

(kõik partnerid peavad leidma materjali oma emakeeles - artiklid, raamatud, veebilehed jne -

ja andma need koolitusel osalejatele).

4.2.1. Osalejad täidavad lihtsa tabeli.

(Vaadake lisa „2. Moodul - 1. tööleht)

4.3. Moodustage uued segarühmad eelmiste rühmade liikmetega, nad õpivad

üksteiselt ja täidavad teise tööleht.

(Vaadake lisa „2. moodul - 2. tööleht)

4.4. Arutelu suures rühmas

2. moodul: Sihtrühmad Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid

- Eri liiki erivajaduste ja multikultuuriliste

aspektide (füüsiline puue, vaimne puue,

emotsionaalsed ja käitumisprobleemid, ATH,

autism, multikultuursed ja sotsiaalselt

tõrjutud lapsed, põgenikud).

- Kirjeldada eri liiki erivajaduste ja

multikultuuriliste aspekte 4.

Grupitöö (õppe alus/galerii)

- Eri liiki erivajaduste ja multikultuursete

inimestega töötamise põhistrateegiate mõistmine

- Näidata eri liiki erivajaduste ja

multikultuursete inimestega

töötamise põhistrateegiaid

5.

Simulatsioon

Juhendage, et midagi kaduma ei

läheks.

Hindamine

11

5. Simulatsioon; Juhendage, et midagi kaduma ei läheks

5.1. Osalejad jagatakse uutesse rühmadesse eelmise jaotuse põhjal.

5.1.1. Neid julgustatakse välja mõtlema situatsiooni, mis esindaks tüüpilist halba

olukorda.

5.1.2. Iga rühm esitab oma välja mõeldud situatsiooni.

5.1.3. Teised grupid arutavad nähtut ja ütlevad, kuidas nad oleksid muutnud

süžeed, - vähemalt üks soovitus grupi kohta - et parandada halba situatsiooni

(„asendusnäitlejate“ meetod), tuginedes oma töölehel kirjutatule.

(Vaadake lisa „2. moodul - 2. tööleht)

Hindamine

Osalejatel palutakse teha oma mõttekaart järgmiselt:

1. Joonistage paberile omaenda käsi.

2. Kirjutage keskele „Kaasamine“.

3. Igale sõrmele antakse üks võtmeküsimus, millele nad võivad vastata, kasutades

lühikesi lauseid või märksõnu. Küsimused on järgmised:

a. „Miks on kaasamine oluline?“

b. „Kuidas saan aidata kaasa erivajadustega laste kaasamisele oma

klassis?“

c. „Milliseid strateegiaid hakkan praktikas kasutama?“

d. „Kes on minu tugivõrgustik?“

e. „Millised on minu peamise kaasatava sihtrühma omadused?“

12

3. moodul: Meetod Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid

- Põhiarusaam

grupidünaamikast

- Märgata ja eristada

grupi käitumismustreid.

6.

Teoreetiline sisend

Juhtumiuuringud

- Mitmete aktiivsete

kasuatajakesksete

meetodite teadmine

- Tunda ära aktiivseid

osalusmeetodeid

7.

Analüüsige varasemalt kasutatud meetodeid

Tehke nimekiri aktiivsete osalusmeetodite omadustest

Jagage näiteid

- Mitteformaalsete

tegevuste näited

- Tooge näiteid

mitteformaalsetest

tegevustest

8.

Multimeedia andmed

Iga grupp annab teistele harjutuse

Hindamine

Kirjeldus

6. Teoreetiline sisend; juhtumiuuringud

6.1. Koolitaja peab andma teoreetilise sisendi (Tuckmani teooria)

6.2. Kõiki osalejaid julgustatakse mõtlema olukorra üle enda klassis.

6.3. Osalejatel palutakse minna ühte ruumi kontrollpunkti viiest (kõik esindavad ühte

etappi Tuckmani teoorias) ja moodustavad iseeneselikud grupid.

6.3.1. Osalejatel palutakse ükshaaval selgitada, miks nad arvavad, et nende

klass on selles konkreetses etapis.

MÄRKUS: kui ühes või enamas kontrollpunktis pole kedagi, siis tuleb koolitajal rääkida

hüpoteetilisest olukorrast.

6.4. Arutelu suures rühmas

7. Analüüsige eelnevalt kasutatud meetodeid; Koostage nimekiri aktiivsete

osalusmeetodite omaduste kohta; Jagage näiteid

7.1. Mõelge kõikidele meetoditele koolituse algusest alates ja meenutage, mis oli

meeldiv ja efektiivne (nt. Ajurünnak, gruppidesse jagamine jne).

7.2. Koolitaja kirjutab tähtsad sõnad tahvlile üles ja koostab nimekirja aktiivsete

osalusmeetodite omaduste kohta.

7.3. Koolitaja aitab osalejatel anda tagasisidet siiani kasutatu kohta ja palub kirjeldada

meetodeid, mida spontaanselt ei nimetatud.

13

8. Multimeedia info; Iga grupp annab teistele harjutuse

8.1. Kõik partnerid saadavad üksteisega jagamiseks videosid/pilte/postreid

konkreetsete olukordade kohta ja nende kirjeldusi (inglise keeles).

8.2. Jagage inimesed 6 gruppi ja igaüks valib ühe järgmistest kategooriatest: Kunstid

(muusika, tants, näitlemine, maalimine, kirjandus, fotograafia, kino, keraamika), sport kõigile,

haridus läbi looduse, sotsiaalsete oskuste dünaamika (kodaniku roll), igapäevaelu tegevused

ja e-õppe keskkond.

8.2.1. Iga grupp anna teistele harjutuse

8.2.2. Valitud kategooria põhjal kavandage tegevus ja viige see läbi

Hindamine

Koolitaja palub, et osalejad mõtlesid 5 kõige olulisemat küsimust selle mooduli kohta ja

kirjutaksid need üles.

14

Kirjeldus

9. Rühmatöö (mõelge välja sammud); Koguge infot; Koostage kava.

9.1. Osalejad jagatakse taas uutesse gruppidesse vastavalt eelmisele jaotusele (6

gruppi).

9.1.1. Koolitaja küsib: „Millise kava te tegite?“

9.2. Arutage ja koostage parandatud kava vastavalt eelnevalt tehtule.

9.3. Korrastage tööleht ja põhjendage selle valdkonnad.

(Vaadake lisa „4. moodul - Struktuuri tööleht“)

9.4. Tooge näide

(Vaadake lisa „4.moodul - näidiskava“)

9.5. Need samad 6 gruppi koostavad uue kava.

10. Rakendage kava

10.1. Koostage kava - kodus

10.2. Rakendage kava klassiruumis

4. moodul: Kuidas?

Sisu Tegevuseesmärgid Meetodid

- Mitteformaalsete tegevuste kavandamine

(tegevuse eesmärkide ja tüüpide

määratlemine; inim-, materjali- ja rahaliste

ressursside kindlakstegemine; sobiva

konteksti kindlakstegemine; strateegiad:

kuidas hinnata? Kohandatud tegevuste

loomine.)

- Looge mitteformaalsete

tegevuste kava 9.

Grupitöö (mõelge sammud välja)

Koguge informatsiooni

Koostage kava

- Mitteformaalsete tegevuste elluviimine

(strateegiad)

- Praktiseerige erinevat tüüpi

mitteformaalseid tegevusi

10.

Rakendage kava

- Mitteformaalsete tegevuste hindamine - Hinnake mitteformaalseid

tegevusi

- Vaadake üle mitteformaalsete

tegevuste tulemused.

11.

Struktueeritud tagasiside

Arutelu saavutatud edu üle.

Tehke kindlaks kava „vead“

Hindamine

15

11. Struktureeritud tagasiside; Arutelu saavutatud edu üle; Tehke kindlaks kava „vead“

11.1. Vestlus paarides:

- Kuidas läks? Mida te õppisite sellest kogemusest?

- Kas te saavutasite oma eesmärgid? Kirjeldage tegevusi, mis kõige enam

aitasid kaasa eesmärkide saavutamisele.

- Kas te pidite midagi muutma protsessi ajal? Mida te muutsite?

- Mida te muudaksite järgmisel korral?

11.2. Võttes arvesse osalejate mõeldut (4 küsimust), arutage viimaseid mõtteid suures

grupis - akvaariumi meetod.

Viimane tegevus:

- Osalejad jagatakse 4 gruppi ja igale grupile antakse suur paberileht.

- Kõikidele gruppidele antakse sama ülesanne - „Mõelge koolitusele ja väljendage seda

joonistuste jne kaudu.“

- Kõikide lehed pannakse kokku, et luua pilt, mis väljendab osalejate tundeid koolituse osas.

Hindamine

Koolitaja palub osalejatel:

Kirjutage näide, kuidas saate hinnata oma tegevust.

Üldine hindamine

Koolitusel osalejad peavad...

1.Looma kava

2.Ellu viima

3. Kirjalik tagasiside

Nõuded: Osalemine vähemalt 75% koolitusest ja hindamisülesannete täitmine

Koolituse lõppedes täidavad osalejad koolituse hindamisküsimustiku (Lisa

„Hindamine - küsimustik“)

16

Ajakava

Teoreetiline Praktiline

1. moodul 6h 2h

2. moodul 4h 4h

3. moodul 5h 3h

4. moodul 5h 7h

Hindamine 4h

Kokku 40h

Tegevuste kestus

- Jäämurdmine - 10 min

- Paus - 15 min.

- 1. (1.) moodul - 85 min.

- Järeldused - 40 min.

4h

- Sissejuhatus - 30 min.

- 1. (2.) moodul - 80 min.

- Paus - 15 min.

- 1. (3.) moodul - 80 min.

- Kokkuvõte - 35 min.

4h

- Sissejuhatus + mäng - 40 min.

- 2. (4.1) moodul – 60 min.

- Paus - 15 min.

- 2. (4.2) moodul – 85 min.

- Kokkuvõte - 40 min.

4h

- Sissejuhatus - 20 min.

- 2. (5.) moodul - 140 min.

- Paus - 15 min.

- Järeldused - 65 min.

4h

- Sissejuhatus + mäng - 40 min.

- 3. (6.) moodul - 110 min.

- Paus - 15 min.

- 3. (7.) moodul - 50 min.

- Kokkuvõte - 25 min.

4h

- Sissejuhatus - 20 min.

- 3. (8.1) moodul – 20 min.

- Paus - 15 min.

- 3. (8.2) moodul – 145 min.

- Kokkuvõte - 40 min.

4h

- Sissejuhatus - 20 min.

- 4. (9.) moodul - 110 min.

- Paus - 15 min.

- 4. (9.) moodul - 120 min.

- Kokkuvõte - 35 min.

5h

Planeerige ja kavandage (10) (1-3

nädalat) 3h

- Sissejuhatus + mäng - 40 min.

- 4. (11.) moodul - 60 min.

- Paus - 15 min.

- 4. (11.) moodul - 60 min.

- Kokkuvõte - 65 min.

4h

Hindamine 4h

Kokku 40h

Märkus: Sulgudes toodud numbrid vastavad

ülaltoodud tegevuse numbrile (meetod).

17

Sisukord

1. moodul: Teoreetiline raamistik

Definitsioonid (märksõnad) ja definitsioonid (akadeemiline)

Definitsioonid (märksõnad)

o Formaalne - õppimise eesmärgid; kvalifikatsioon; hindamisprotsess;

institutsioonipõhine; mitte vaba tahe; õpetajad; kavatsus; süstemaatiliselt;

organiseeritum kui teised; mõõdetav.

o Informaalne - spontaanne; kogemuse kaudu; mittevalitud info; igapäevaelu kontekst

o Mitteformaalne - planeeritud; tahtlik; vabatahtlik; õppijakeskne; paindlik; inimeste

taustal pole tähtsust; õppekavaväline; erinevad kontekstid; puuduvad tunnistused;

puudub vajadus kvalifikatsiooni järele (mitte ainult õpetajad); enese hindamine (pole

kohustuslik)

Definitsioonid (Akadeemiline)

Poliitiline huvi mitteformaalse õppe all liigituvate erinevate õppija-kesksete ja

praktikapõhiste protsesside suhtes on viimasel ajal keskendunud kvaliteedistandardite ja

strateegiate tunnustamisele.

1998.aastal sätestasid Euroopa ministrid oma 5. konverentsi lõppdeklaratsioonis, et

mitteformaalne haridus on Euroopa noorsootöös prioriteetne töövaldkond.Pidades

mitteformaalset haridust kui ühiskonda integreerimise vahendiks, kutsusid ministrid

tunnustama ja väärtustama mitteformaalse hariduse kaudu omandatud oskusi ja

kvalifikatsioone.

Läbi aastate on mitteformaalset õpet ja haridust peetud korduvalt Euroopa Nõukogu

üheks prioriteediks ning 2005.aastal kinnitasid noorsootöö eest vastutavad Euroopa ministrid

veel kord, et tuleb suurendada mitteformaalse hariduse kompetentsi tunnustamist. .

Oma 2020.a arengukavas rõhutas Ministrite konverents, et mitteformaalse hariduse ja õppe

tunnustamine annab tugeva panuse inimese juurdepääsule haridusele, koolitustele ja tööelule.

Tehakse ettepanek haridussüsteemi klassifitseerimiseks, mis hõlmaks formaalset,

mitteformaalset ja informaalset haridust, nende eripärasid ja suhteid kontseptsioonide tasemel

ning praktilist kasutust. Arvestades formaalse haridusega seotud probleeme, esitatakse

siinkohal alternatiivid, kus põhirõhk pannakse formaalselt mitteformaalsetele

õppeprotsessidele, võttes arvesse viimase eeliseid. Lisaks analüüsitakse mitteformaalsete

süsteemide ja nende perspektiivide loomisega seotud aspekte, et leida lahendusi meie

praegustele haridusprobleemidele.

18

o Formaalne haridus - Formaalne haridus vastab organiseeritud hariduse mudelile, mis

on institutsioonipõhine, mitte vabal tahtel, süstemaatiliselt struktureeritud, mõõdetav ja

hallatav vastavalt ette antud seaduste ja normide kogumile, ja esindab küllaltki jäika

õppekava eesmärkidest, sisust ja metoodikast lähtuvalt.

o Mitteformaalne haridus - Nagu näha, on formaalse hariduse omadused hästi

defineeritud. Kui üks või mitu neist aspektidest puudub, siis võime kindlalt väita, et

haridusprotsessi on lisandunud mitteformaalsed omadused. Mitteformaalsel haridusel

on kohandatud strateegia, kus õpilaselt ei nõuta täielikku osalemist. Tegemist on

planeeritud, vabatahtliku, õppijakeskse ja paindliku õpimudeliga, millel puuduvad

sertifikaadid ja ametlik tunnustus. Mitteformaalse hariduse õpiprogressil on palju

paindlikum õppekava ja metoodika. Mitteformaalse hariduse tegevused ja õppetunnid

võivad toimuda väljaspool institutsioone või koole, erinevates tingimustes. Siin

arvestatakse õpilaste vajaduste ja huvidega. Haridusprotsessid, millel on paindlikud

õppekavad ja metoodikad ning mis suudavad kohanduda õpilaste vajadustele ja

huvidele ning kus aeg ei ole kindlaks määratud faktor, vaid õpilase tööst sõltuv, ei vasta

kindlasti formaalse hariduse omadustele, vaid kuuluvad nn mitteformaalse hariduse

juurde.

o Informaalne haridus - Informaalne haridus on küllalt erinev formaalsest haridusest, ja

eriti mittteformaalsest haridusest, kuigi teatud juhtudel suudab see säilitada hea seose

eelmainitutega. See ei vasta organiseeritud ja süstemaatilisele hariduse mudelile;

informaalne haridus ei hõlma ilmtingimata eesmärke ja subjekte, mis tavaliselt on

lisatud traditsioonilisesse õppekavasse. Reeglina puudub kontroll sooritatud tegevuste

üle ning informaalne haridus ei näe vajadust väljastada kraade või diplomeid; see

lihtsalt täiendab nii formaalset kui mitteformaalset haridust. Lisaks põhineb see

spontaansel, kogemuste kaudu saadavatel igapäevatingimustel.

19

Mitteformaalse tegevuse eelised ja hüved

Puudused

Formaalne Mitteformaalne Informaalne

Formaalne Väljalangemine: osalemine ei ole järjekindel Kaldub olema

prognoosimatu

Jäik Ei kaasne kraadi/diplomit Läheb vooluga kaasa

Programm Õpetajad ei pruugi olla koolitatud, kuid neil on

kogemus

Vestlustel või internetis võib

olla valeinformatsioon

Klassiruumipõhine

Haridusstandardid

Ei arvesta õpilaste standardite,

väärtuste ja hoiakutega

Eelised

Formaalne Mitteformaalne Informaalne

Tuntud hariduse vorm Informaalne Igal ajal ja kõikjal

Koolitatud õpetajad Paindlikkus korralduses ja meetodites Võib leida aset peaaegu

kõikjal

Regulaarselt Tunnustab hariduse tähtsust Kasutab erinevaid meetodeid

Kaasneb formaalselt

tunnustatud tunnistus

Koolitundide järgsed programmid Elukestev haridus

Kogukonnapõhised organisatsioonid

Võib kaasa tuua suurema enesekindluse formaalses

klassiruumis

Arendab osalejate väärtusi

Aitab määratleda osalejate rolli ühiskonnas

Toetab aktiivseks muutumist

Arendab erinevaid oskuseid

Annab täielik ülevaate kellegi reaalsetest oskustest

20

Mitmekülgsus gruppides ja sotsiaalne kaasatus

Kui lapsed elavad kriitikaga, siis õpivad nad kohustustega elama.

Kui lapsed kasvavad vaenu keskel, siis õpivad nad võitlema

Kui lapsed elaksid hirmuga, siis õpivad nad ebakindlad olema.

Kui lapsed elavad kahetsusega, siis õpivad nad ennast haletsema.

Kui lapsed elavad naeruvääristamisega, siis õpivad nad häbenema.

Kui lapsed elavad armukadedusega, siis õpivad nad kadestama.

Kui lapsed elavad häbiga, siis õpivad nad süüd tundma.

Kui lapsed elavad toetusega, siis õpivad nad enesekindlust.

Kui lapsed elavad sallivusega, siis õpivad nad kannatlikkust.

Kui lapsed elavad kiitusega, siis õpivad nad tunnustama.

Kui lapsed elavad aktsepteerimisega, siis õpivad nad armastama.

Kui lapsed elavad heakskiiduga, siis õpivad nad ennast armastama.

Kui lapsed elavad tunnustusega, siis õpivad nad, et hea on eesmärki omada.

Kui lapsed elavad jagamisega, siis õpivad nad suuremeelsust.

Kui lapsed elavad aususega, siis õpivad nad tõde.

Kui lapsed elavad õiglusega, siis õpivad nad õiglusemõistmist.

Kui lapsed elavad lahkuse ja mõistmisega, siis õpivad nad austama.

Kui lapsed elavad turvalisuses, siis õpivad nad, et nad suudavad uskuda endasse ja

inimestesse, kes neisse usuvad.

Kui lapsed elavad sõbralikkuses, siis õpivad nad, et maailm on ilus koht, kus elada.

Dorothy Law Nolte

UNESCO näeb kaasamist dünaamilise lähenemisena, mis reageerib positiivselt õpilase

mitmekesisusele ja mis ei näe kaasamist individuaalsete erinevuste, vaid võimalusena

rikastada õppimist.

Kaasava õppe kese seisneb inimeste õigusel haridusele, mis on välja toodud Inimõiguste

ülddeklaratsioonis 1948.aastal, ning mille kohaselt:

- Igaühel on õigus haridusele .... Haridus on tasuta, vähemalt alg- ja põhihariduse

tasemel.... Haridus on suunatud isiksuse täielikku arendamisse ja inimõiguste ja

põhivabaduste toetamisele. See edendab mõistmist, sallivust ja sõprust kõikide

rahvuste, etniliste ja usuliste gruppide seas ning toetab URÜ tegevusi rahu säilitamisel

(Art. 26).

21

Sama olulised on ÜRO lapse õiguste konventsiooni sätted (ÜRO, 1989), mille kohaselt

on lastel õigus mitte olla diskrimineeritud.

Kaasamist nähakse protsessina, kus tegeletakse ja reageeritakse kõikide õppijate erinevatele

vajadustele läbi suureneva osaluse õppimises, kultuurides ja kogukondades, ning kus

vähendatakse tõrjutust koolist ja kooli sees. See hõlmab muutusi ja muudatusi sisus,

meetodites, struktuurides ja strateegiates, koos ühtse visiooniga, kuhu on kaasatud kõik

sobivas vanuses lapsed ja veendumus, et tavasüsteemi ülesanne on harida kõiki lapsi.

Kaasamine tegeleb sobivate vastuste andmisega väga erinevatele õpivajadustele

formaalses ja mitteformaalses õpikeskkonnas. Selle asemel, et kaasav õpe oleks marginaalne

valdkond, kuidas õppijaid saab integreerida tavaõppesse, on tegemist lähenemisega, mis

otsib, kuidas muuta haridussüsteeme ja teise õpikeskkondi erinevatele õppijatele sobivaks.

Eesmärk on aidata õpetajatel ja õpilastel tunda end mugavalt mitmekülgsuses ja näha seda

pigem väljakutse ja õpikeskkonna rikastamisena kui probleemina. Kaasamine rõhutab

puuetega (füüsiline, sotsiaalne ja/või emotsionaalne) inimestele võimaluse andmist võrdseks

osaluseks tavaõppes, kui võimalik, kuid jätab avatuks ka võimaluse teha personaalne valik

isikliku abistaja ja erivahendite osas neile, kes seda vajavad.

Kaasatus tähendab Kaasatus ei tähenda

- Mitmekülgsuse tervitamist

- eeliseid kõikidele õppijatele, mitte

ainult tõrjututele

- Lapsi koolis, kes võivad tunda end

tõrjutuna.

- võrdse juurdepääsu tagamist

haridusele või teatud ettekirjutuste

tegemist teatud laste kategooriates,

seejuures neid mitte tõrjudes.

- Ainult reforme erihariduses, vaid nii

formaalse kui mitteformaalse

haridussüsteemi reformimist.

- ainult vastamist mitmekülgsusele,

vaid ka kõikide õppijate õpikvaliteedi

parendamist.

- Erikooli, vaid pigem lisaabi õpilastele

tavakooli süsteemis.

- Ainult puuetega laste vajadustele

vastamist.

- Ühe lapse vajadustele vastamist

teise lapse arvelt

Sotsiaalse kaasamise eesmärk on toetada tõrjutud ja marginaliseeritud õpilasi, et

kasutada globaalsete võimaluste eeliseid. See tagab, et õpilastel on võimalus kaasa rääkida

22

nende elusid puudutavates otsustes ja et nad naudivad võrdset juurdepääsu haridusele,

ühiskonnaelule ja füüsilistele ruumidele.

Sotsiaalne kaasamine tähendab kõikide kogukonna inimeste õiguste ja normide

austamist; igal inimesel peab olema võimalus osaleda otsustaval määral nende

kogukonnaelus ning nautida võrdset kohtlemist nagu teised.

- Kaasamine on protsess. See tähendab, et kaasamist tuleb näha kui lõpmatut otsingut,

et leida parem viis mitmekülgsusele reageerimiseks. Tegemist on õppimisega, kuidas

elada erinevusega ja kuidas õppida sellest erinevusest. Sel viisil hakatakse erinevusi

nägema positiivsemalt, st kui motivatsiooni, mis toetab õppimist laste ja täiskasvanute

seas.

- Kaasamine tegeleb barjääride kindlaks tegemise ja eemaldamisega. Järelikult hõlmab

see erinevatest allikatest informatsiooni kogumist, seostamist ja hindamist, et

kavandada poliitika ja praktika täiendusi. Tegemist on erinevate tõendusmaterjalide

kasutamisega, et stimuleerida loovust ja probleemi lahendamist.

- Kaasamine tähendab kõikide õpilaste kohalolu, osalemist ja saavutusi. Siin peetakse

„kohalolu“ all silmas seda, kus lapsi haritakse ning kui usaldusväärselt ja täpselt nad

kohal käivad; „osalemine“ seostub nende kogemuse kvaliteediga, kui nad seal sees on

ja seetõtu tuleb kaasata õppijate endi arvamusi; ja „saavutus“ tähendab õppimise

tulemusi kogu õppekava ulatuses, mitte ainult testi- või eksamitulemusi.

- Kaasamine tähendab konkreetset keskendumist neile õpilasgruppidele, keda ähvardab

marginaliseerimise, tõrjutuse või raskustesse sattumise risk. See viitab moraalsele

kohustusele tagada, et neid statistiliselt suuremas „riskis“ gruppe jälgitakse hoolikalt ja

et vajadusel võetakse kasutusele meetmed, et tagada nende õpilaste kohalolu, osalus

ja tulemused haridussüsteemis.

Kvaliteetse hariduse kaasav vaatenurk tegeleb vajadusega tagada, et õpivõimalused

aitaksid kaasa üksikisikute ja gruppide efektiivsele kaasamisele tervesse ühiskonda.

Kvaliteetne haridus on seetõttu haridus, mis on kaasav, kuna selle eesmärk on kõikide õpilaste

täielik osalemine. Me oleme õppinud konstruktiivsetest ja tegevusteooriatest, et õppe kvaliteeti

saab suurendada erinevate õpilaste kaasamisega. Õpetaja suhtumine ja sallivus on vahendid,

millega ehitatakse kaasavat ja osaluskeskset ühiskonda. Kvaliteetsele õppele keskendumine

suurema kaasatuse nimel eeldab strateegiate kindlaks tegemist, et ületada ja kõrvaldada

takistused nende üksikisikute ja gruppide täielikul osalemisel, kes kogevad diskrimineerimist,

marginaliseerimist ja tõrjutust või kes on eriti haavatavad.

23

Hariduse nägemine läbi kaasamise läätse eeldab muutust lapse nägemisest

probleemina haridussüsteemi nägemiseni probleemina, mida saab lahendada kaasavate

meetoditega.

Mitmekülgsuse kontseptsioon hõlmab aktsepteerimist ja austust. See tähendab

mõistmist, et iga indiviid on unikaalne, ja tunnustab meie individuaalseid erinevusi. Need

võivad jääda rassi, etnilisuse, soo, seksuaalse orientatsiooni, sotsiaal-majandusliku staatuse,

füüsiliste võimete, usuveendumuste, poliitiliste veendumuste või teiste ideoloogiate

piiridesse. Tegemist on nende erinevuste uurimisega turvalises, positiivses ja toetavas

keskkonnas. Tegemist on üksteise mõistmise ja liikumisega lihtsast sallivusest kaugemale,

haarates ja väärtustades igas indiviidis sisalduvate rikkalike mitmekülgsuse dimensioone.

Mitmekülgsus on reaalsus, mida loovad indiviidid ja grupid väga erinevatest

demograafilistest ja filosoofilistest erinevustest lähtuvalt. On äärmiselt oluline toetada ja kaitsta

mitmekülgsust, sest üksikisikute ja gruppide väärtustamine vabastab eelarvamustest ning

võrdne ja kõiki austav keskkond on loomupärane.

Laps kui probleem

On erinev teistest lastest.

Tal on erivajadused: erivahendid, spetsiaalne keskkond,

eripedagoogid

Eri reageeri; ei saa õppida

Laps on koolist kõrvaldatud

Haridussüsteem kui probleem

Puuduvad vahendid mitmekülgsusega tegelemiseks: jäigad meetodid, range

õppekava, vanemad pole kaasatud, palju väljalangejaid, palju klassikordajaid

Puuduvad õppevahendid; ja koolitusvahendid

Ei reageeri; ei saa õpetada

Ligipääsmatud keskkonnad

tõrjuvad lapsed koolist

24

„Mitmekülgsus“ tähendab enamat kui lihtsalt erinevuse tunnustamist ja/või sallimist.

Mitmekülgsus on teadlike praktikate kogum, mis hõlmab:

• Inimlikkuse, kultuuri ja looduskeskkonna vastastikuse sõltuvuse mõistmist ja

väärtustamist

• Meist erinevate omaduste ja kogemuste vastastikuse austuse praktiseerimist.

• Mõistmist, et mitmekülgsus ei tähenda mitte ainult olemist, vaid ka teadmise

viise.

• Äratundmist, et isiklik, kultuuriline ja institutsiooniline diskrimineerimine loob ja

säilitab mõne jaoks privileege, samal ajal loob ja säilitab teiste jaoks halvemaid

olukordi.

• Liitude loomist erinevuste vahel, nii et me saame koos töötada kõikide

diskrimineerimisviiside välja juurimiseks.

Mitmekülgsus tähendab seetõttu teadmist, kuidas samastuda nende omaduste ja

tingimustega, mis erinevad meie omadest ja neist gruppidest, kuhu me kuulume, kuid samas

eksisteerivad teistes üksikisikutes ja gruppides. Need hõlmavad, kuid ei piirdu vanuse, klassi,

soo, füüsiliste võimete/omaduste, rassi, seksuaalse orientatsiooniga, samuti religioosse

kuuluvuse, soolise väljenduse, haridustausta, geograafilise asukoha, sissetuleku,

perekonnaseisu, laste arvu ja töökogemusega. Viimasena me tunnustame, et erinevuste

tüübid ei ole alati fikseeritud, vaid need võivad olla ka muutlikud, me austame individuaalseid

õigusi enesemääratluseks, ning me tunnustame, et ükski kultuur ei ole loomupäraselt teistest

kõrgemal.

25

Õpetaja, perekonna ja kogukonna roll

Õpetajad, lapsevanemad, kogukonnad, koolijuhid, õppekava koostajad,

koolitusasutused ja haridusvaldkonna ettevõtjad kuuluvad nende tegijate hulka, kes võivad olla

väärtuslikud ressursid kaasamise toetamises.

Mõned (õpetajad, lapsevanemad ja kogukonnad) on enam kui ainult väärtuslik

ressurss; nad on võtmeisikud kõikide kaasamise protsessi aspektide toetamisel. See hõlmab

valmisolekut aktsepteerida ja toetada mitmekesisust ning võtta aktiivne roll õpilaste eludes, nii

koolis kui mujal. Kaasamise jaoks sõltub optimaalne õpikeskkond suuresti õpetajate,

lapsevanemate, teiste õpilaste ja ühiskonna omavahelises suhetest. Ideaalis hõlmab

efektiivne kaasamine selle rakendamist nii koolis kui ühiskonnas laiemalt.

Muutuse protsessiga seotud inimesed võivad muutumiseks vajada mõningast survet,

kuid muutus saab olla efektiivne ainult siis, kui nad on suutelised ja neil lubatakse reageerida,

et luua endale koht muutuse protsessis.

On leitud, et õpetajate positiivne suhtumine kaasamisse sõltub suuresti nende

kogemusest märgitud õpilastega.

Õpilase arengu ja raskustega seotud diskussiooni tuleb kaasata õpilane ja tema

vanemad.

Sõltumata sellest, kui edukalt last koolis õpetatakse, peetakse perekonna ning

mõningal juhtudel ka kogukonna osalust hädavajalikuks, kui soovitakse tagada, et lapse koolis

õpitut rakendatakse kodus ja teistes reaalelu igapäevastes olukordades.

Perekonnaliikmed ja kogukonnad võivad olla oluliseks ressursiks - kui neid

teavitatakse, motiveeritakse, usaldatakse ja valmistatakse ette efektiivsel viisil.

Kui juhendatakse perekondi nende last toetavates tegevustes, siis ei tasuks kokku

hoida tegevustega. Sageli on väga marginaliseeritud õppijate perekondade kaasamine kõige

suuremaks väljakutseks.

26

Õpetajate roll Perekonna roll Kogukonna roll

Võime valida kõige efektiivsemad

õppemeetodid

Nad peavad tegema tugevat koostööd

kooliga

Juurdepääsu tagamine

Perekonnas peavad valitsema

harmoonilised suhted

Erivajadustega inimeste

teavitamine tegevusvõimalustest

Parimate vahendite või tehnikate

leidmine

Tähtis on suurem perekonna ja

kogukonna kaasamine formaalsesse

haridusse (kaasamise protsess)

Võime muuta klassiruum kaasavaks, et

õpetada lastele akadeemilisi oskusi

Perekondi tuleb teavitada sellest,

millele neil on õigus, nt majanduslikult

Individuaalsete kavade loomine

Aavatud ja keskendunud suhtumine

probleemi lahendamise osas

27

2. moodul: Sihtrühmad

Erinevate tüüpide omadused, vajadused ja strateegiad

Füüsiline puue

Üldised omadused:

Mõiste „Motoorne puue“ tähendab puuduste või kahjustuste kogumit motoorsel

tasemel, mida iseloomustab ühe või enama funktsiooni või võime osaline või täielik kaotus,

mistõttu on tekkinud liikumise ja/või rühiprobleem. See tuleneb kaasasündinud või omandatud

haiguskoldest kas ajukoore keskuses või neuoromotoorses süsteemis.

• Haridus (Kognitiivne) - raskused, mis on seotud tähelepanu, mälu, tajumise või

akstraktse mõtlemisega; enesemääratlemise, emotsionaalse kontrolli ja otsuste

tegemisega seotud raskused.

• Sotsiaalne (kommunikatsioon) - tervisega seotud probleemid võivad negatiivselt

mõjutada inimeste sotsiaalset funktsiooni; kommunikatsiooniga seotud probleemid

võivad takistada või piirata sotsialiseerimist - koos või ilma abitehnika kasutamiseta;

Grupiliikmete vaheliste positiivsete suhete säilitamisega seotud raskused.

• Personaalsed oskused (iseseisev toimetulek) - globaalsed sõltumatuse ja

mobiilsusega seotud raskused; piirangud igapäevaelu tegevustes ja vaba aja

tegevustes osalemises, täpsemalt näiteks mobiilsuse, hügieeni, toitumise, spordi või

hobidega seoses.

• Füüsiline - motoorsed, asendi- ja meelelised muutused või puuded; Spastilisus või

muud muutused lihastoonuses, düstoonia, atetoos või ataksi; ebatavalised refleksi

mustrid; muutused motoorses kontrollis; Tasakaalu, stabiilsuse, koordinatsiooni ja

rühiga seotud raskused; muud funktsionaalsed puuded (kõndimine, istumine jne).

Vajadused:

• Haridus (Kognitiivne)

o Selge ja täpne keel ülesannete andmisel

o Muudetud tempo ülesannete täitmisel

o Sensoorne stimulatsioon

o Vaimsete protsesside stimuleerimine: mõtlemise, mälu, tähelepanu,

kujutlusvõime ja loomingulisuse arendamine.

o Õppimise arendamine abitehnika kasutuse kaudu.

28

• Sotsiaalne (Kommunikatsioon)

o Empaatia arendamine

o Sotsiaalsete oskuste arendamine

o Suhtlemise arendamine

• Personaalsed võimed (iseseisev toimetulek)

o Igapäevategevuste arendamine

o Erinevate keskkondadega seotud kohanemisvõime arendamine

• Füüsiline

o Motoorsete, kehaliste ja sensoorsete oskuste arendamine

o Tugivahendite kasutamine

29

Aktiivsus-ja tähelepanuhäire

Üldised omadused:

ATH on krooniline häire, mis tähendab, et see mõjutab inimest terve tema elu. Samuti

on sümptomid väga erinevad, mis tähendab, et neid võib esineda erinevates kontekstides,

reeglina rohkem kui ühes. Nende omadustega lapsel esinevad tavaliselt järgmised sümptomid:

• Tähelepanupuudulikkus

o Keskendumisraskused

o Seoseta mõtted

o Raskused tähelepanu koondamise ja säilitamisega

o Ei paista kuulavat

o Tulemus sõltub ülesandest

o Nauditavate tegevuste puhul võib olla suurem keskendumisvõime

o Raskused ülesannete kavandamisel, organiseerimisel ja õigeaegsel

täitmisel

o Raskused uute asjade õppimisel

o Oma käitumise halb enesekontroll, see tähendab, et lapsel on raskusi

käitumise jälgimise ja muutumisega, mis sobiksid erinevatesse

olukordadesse ja keskkondadesse.

• Hüperaktiivsus o Ei suuda paigal püsida (nt niheleb toolil, rändab ruumis ringi, toksib

pliiatsiga, väänutab jalgu ja katsub kõiki asju)

o Paistab rahutu ja kärsitu

o Võib hüpata ühe tegevuse juurest teise juurde

o Püüab sageli teha rohkem kui ühte asja korraga

• Impulsiivsus

o Enne tegutsemist on keeruline mõelda (nt klassikaaslase löömine, kui

laps on ärritunud või endast väljas)

o Raskused oma korra ootamisega, nt mängu mängimisel

30

Vajadused:

• Haridus (Kognitiivne)

o Väiksemad toimetulevad ülesanded

o Aktiivsed pausid

o Aktiivne õpe

o Õpilaste huvidele üles ehitatud materjal

o Huvitavad visuaalsed ja kuulatavad esitlused

o Personaalsed märkused

o Avatud küsimused (mitte õige-vale tüüpi küsimused)

• Sotsiaalne (kommunikatsioon)

o Personaalne tähelepanu

o Kohene julgustus ja konkreetne tagasiside

o Positiivne käitumistoetus

o Empaatia arendamine

31

Multikultuursed ja sotsiaalselt tõrjutud grupid

Üldised omadused:

Multikultuurne õpe kirjeldab juhendite süsteemi, mis püüab toetada kultuurilist paljusust

ja tunnistab rasside ja kultuuride vahelisi erinevusi. See tegeleb ühiskonna hariduslike

vajadustega, mis sisaldab enam kui ühte komplekti traditsioone, tegemist on paljude kultuuride

seguga.

Multikultuurilise hariduse eesmärk on vähendada eelarvamusi, tuvastada konflikte,

võimuvõitlusi ja viia ellu hariduspoliitikaid, mis vastavad ühiskonna ootustele ja toetavad

pluralismi.

On leitud, et multikultuuriline haridus on efektiive õpitulemuste edendamisel

immigrantidest õpilaste ja põgenike seas. Seetõttu omistatakse seda ka koolide muutmisega

seotud reformiliikumisele. Muutus siin kontekstis tähendab, et kõiki kooliga seotud aspekte

tuleb muuta, sealhulgas poliitikaid, õpetajate suhtumist, juhendmaterjale, hindamismeetodeid,

nõustamis- ja õpetamisstiile.

Multikultuurilise hariduse saab jagada ka kolme erinevasse kategooriasse:

• Sisule keskenduv Tegemist on kõige levinuma multikultuurilise

haridusprogrammi tüübiga. Nende üldine eesmärk on lisada õppekavasse

erinevate etniliste gruppide teema, et kasvatada õpilaste teadmisi nende

gruppide kohta. Sisu võib hõlmata pühade tähistamist, erinevate rassiliste ja

etniliste gruppide, põgenike kangelaste tundmist, ja naiste ning vähemuste

saavutustele keskendumist. Lisaks võib see sisaldada üksikgruppide

uuringuid, näiteks mustanahaliste, etniliste või naisuuringute programme.

• Õpilastele keskenduv: Paljud programmid lähevad õppekavade muutmisest

kaugemale ning tegelevad spetsiaalselt kindlaks määratud õpilasgruppide,

tavaliselt vähemusgruppide akadeemiliste vajadustega. Sellist liiki

lähenemisel pole vaja õppekava märkimisväärselt muuta. Selle asemel võib

fookus olla õpilaste aitamisel tavakoolidesse üleminemisel.

• Sotsiaalselt keskenduv: Need programmid püüavad vähendada eelarvamusi

ja suurendada kultuurilist ja rassilist sallivust.

32

Vajadused:

• Haridus (Kognitiivne):

o Multikultuuriline haridus võib parandada lugemis-, kirjutamis- ja matemaatilisi

oskuseid; teemapõhine sisu; ja intellektuaalse protsessi oskused nagu

probleemi lahendamine; kriitiline mõtlemine ja konfliktide lahendamine sisu ja

tehnikate kaudu, mis on palju tähendusrikkamad elude jaoks ja raamib etniliselt

erinevaid õpilasi.

o Etniliste materjalide, kogemuste ja näidete kasutamine õpetamise kontekstina,

akadeemiliste ja teemapõhiste oskuste praktiseerimine ja näitamine

suurendavad juhendavate vahendite kasutamist, rõhutab õpitavate oskuste

praktilist tähtsust ning parandab õpilaste tähtajaliste ülesannete sooritamist.

o Paljud õpetajad ja teadlased rõhutavad klassiruumiväliseid eesmärke,

sealhulgas laiemat otsingut haridusliku võrdsuse ja pädevuse suunas ning

sotsiaalse reformi personaalset toetust.

o Need „sotsiaalse muutuse“ motiivid keskenduvad nende õpilaste õpetamise

pikaajalisele mõjule, kes oma elude kaudu aitavad parendada ühiskonda,

juurides välja sellised sotsiaalsed haigused nagu rassism, seksism ja

klassiühiskond.

o Kognitiivset hindamist tuleb teha õppija kõige tugevamas keeles või esimese ja

teise keele kombinatsioonis (Flanagan, Ortiz, & Alfonso, 2007).

• Sotsiaalne (kommunikatsioon):

o Järgmine multikultuurilise õppe alakategooria osa on õpetada õpilastele

konkreetseid tehnikaid nende inimestega suhtlemiseks, kes erinevad neist

endist. - Akadeemilised ja analüütilised oskused on olulised; selle

saavutamiseks „tuleb uurida oskuste õpetamist kultuuridevahelises

kommunikatsioonis, inimestevahelises suhetes, vaatepunkti võtmises,

konteksti analüüsis, alternatiivsete vaatepunktide ja tugiraamistiku mõistmises

ning analüüsimises, kuidas kultuurilised tingimused mõjutavad väärtusi,

hoiakuid, uskumusi, eelistusi, ootusi ja käitumisi.“

o Keele- ja suhtlusoskuse hindamisel on sotsiaalsete eesmärkide jaoks vajalik

keeletase ja akadeemiline keeletase olulised nii emakeeles kui teises keeles,

mistõttu tuleks pakkuda ka vastavat abi.

o Multikultuurilise hariduse eesmärk on aidata õpilastel mõista ja hinnata

kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi ning ära tunda erinevate etniliste, rassiliste ja

sotsiaalmajanduslike gruppide saavutusi.

33

o Multikultuurilises hariduses on väga oluline pakkuda võrdset tähelepanu kõikide

ühiskonnagruppidele.

o Õpilased erinevad üksteisest infrastruktuuride, tugevuste ja nõrkuste, huvide,

vastutuse taseme, soovide, ootuste, tööharjumuste ja mõtlemisstiilide poolest.

o Inimesi mõjutavad nende elukeskkonna harjumused, traditsioonid, hoiakud ja

ootused. Seetõttu tuleks õpetamise- ja õpikeskkondade ette valmistamisel

mõelda erinevatele kultuurilistest erinevustest tingitud probleemidele.

o Õpetada õpilastele konkreetseid tehnikaid, kuidas käituda inimestega, kes on

neist erinevad.

o Oskuste õpetamine kultuurivahelises kommunikatsioonis võib seisneda

inimestevahelistes suhetes, vaatepunkti võtmises, konteksti analüüsis,

alternatiivsete vaatepunktide ja tugiraamistiku mõistmises ning analüüsimises,

kuidas kultuurilised tingimused mõjutavad väärtusi, hoiakuid, uskumusi,

eelistusi, ootusi ja käitumisi.

o Võib pakkuda nii emakeelset kui teistkeelset abi ning see on väga vajalik seda

tüüpi õppeprotsessis,

o Aidake õpilastel mõista ja hinnata kultuurilisi erinevusi ja sarnasusi.

o Tunnustage erinevate etniliste, rassiliste ja sotsiaalmajanduslike gruppide

saavutusi.

o Et muuta viise, kuidas õpilasi juhendatakse, näidates võrdset tähelepanu

kõikide ühiskonnagruppide töödele.

o Õppijate perekondi tuleb teataval määral toetada.

o Neid tuleb regulaarselt informeerida ning kooli juhtkond peab pöörama neile

peredele suuremat tähelepanu, nad loevad ja neist hoolitakse.

o Need pered peavad toetama oma õpilasi kodus ning õpetajad peavad läbi viima

uuringuid.

o Põhiliselt peavad õpetajad andma nendele õpilastele positiivset tagasisidet

isegi kui nad pole ideaalsel tasemel, saab mõnikord seda rakendada.

• Isiklikud võimed (iseseisev toimetulek):

o Teine multikultuurilise õppe väärtus seisneb selles, - eriti siis, kui

dokumentidesse ja tundidesse tuuakse juurde muul moel alaesindatud grupid -

et õpilastele pakutakse suuremat võimalust näha enda külgede kohta

positiivset, mis annab õpilastele „parema enesemääratluse, positiivse

enesetaju ja uhkuse enda etnilise identiteedi üle“.

o Haridustöötajad rõhutavad, et need isikliku arengu põhimõtted toovad otseselt

kaasa paremad akadeemilised tulemused, kuna õpilased kalduvad olema

enam motiveeritud töötama ja edu saavutama. Õppestiilide teooria kohaselt on

34

õpilastel oma eelistatud viisid või stiilid õppimiseks ning õppekavad ja -juhendid,

mis vastavad õpilaste õppestiilidele, suurendavad samuti nende akadeemilisi

saavutusi (Irvine ja York, 1995).

o Isikliku arengu ja võimete kasulikkus avaldub otseselt tugevas akadeemilises

saavutuses, kuna õpilased on motiveeritud rohkem töötama a edu saavutama.

o Õpilastel on oma eelistatud viisid või stiilid õppimiseks ning õppekavad ja -

juhendid, mis vastavad õpilaste õppestiilidele parandavad samuti nende

akadeemilisi tulemusi

o Õpilased peavad jõudma sügava arusaamani vajadusest võtta

maailmakodanikena vastu meetmed, et aidata lahendada maailmas levinud

keerulisi üleilmseid probleeme.

• Füüsiline:

o Klassiruumi pedagoogika, mille aluseks on positiivne vastastikune mõju

õpetajate ja õpilaste vahel.

o Paindlikkus

o Lihtsustamine.

o Juhendamine ja ühisõpe toob kaasa seda tüüpi õppijate akadeemilised

saavutused.

o Multikultuuriline haridus ja kultuuriliselt asjakohane pedagoogika hõlmab

klassiruumi pedagoogikat, mis hindab õppimisstiile ja ühisõpet.

o Multikultuuriline haridus püüab luua võrdseid õppimise võimalusi kõikidele

õpilastele, muutes kogu koolikeskkonda.

o See püüab luua võrdsed õpivõimalused kõigile õpilastele, sealhulgas

erinevatele rassilistele, etnilistele, füüsilistele ja sotsiaalse klassi gruppidele.

o Multikultuuriliste õpitegevuste kohandamine, kus kõik liikmed saavad osaleda

koolis, võib mõjutada kooli õhkkonda positiivsel viisil.

o Põhimõtteliselt on õpetajad kõige olulisemad elemendid õppimises ja

õpetamises, kuna nemad viivad klassiruumis õppekava ellu ja teevad koostööd

õpilastega. Seetõttu peavad nad aktsepteerima õpilaste bioloogilisi,

seksuaalseid, rassilisi, religioosseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi

erinevusi; võtke see arvesse õpetamiskeskkonna loomisel, vaadake erinevusi

mitte probleemi vaid rikkusena luua parem õpi- ja õpetamiskeskkond.

Autism

Üldised omadused:

35

Autismiskaala põhisümptomid:

• Puudujäägid sotsiaalses kommunikatsioonis ja sotsiaalses vastastikuses

mõjus.

• Piiratud, korduva mustriga käitumine, huvid või tegevused

Autistlikud inimesed kogevad sageli sensoorseid raskuseid nagu suurenenud või

vähenenud tundlikkus valguse, heli, värvi, haistmise, maitsmise või puudutamise osas.

Autism on „skaalahäire“, mis tähendab, et inimeste sümptomid varieeruvad alates

leebest kuni raskeni. Autistlike inimeste puhul on tegemist nendega, kel on märkimisväärsed

intellektuaalsed puuded ja vajavad suurt toetust oma igapäevaeludes, ja ka neid, kel on

keskmine kuni kõrge intelligentsuse tase ja väajavad vähem toetud.

Vajadused:

• Haridus (kognitiivne)

o Selge struktuur ülesannetes

o Selge ja täpne keel ülesannete jagamisel

o Rohkem aega ülesannetega tegelemiseks

o Rutiinid igapäevases planeerimises.

o Väike stiimul

o Visuaalsed abivahendid

• Sotsiaalne (kommunikatsiooni)

o Väike stiimul

o Oluliselt pikem aeg rutiinimuutustega harjumiseks

o Sotsiaalsete vihjete ja kontekstide seletamine

o Algoritmid, et mõista sotsiaalse konteksti jaoks sobivat käitumist

o Eakaaslastega suhete loomise toetamine

o Abi emotsioonide äratundmisel.

o Isiklik koht ja aeg

• Isiklikud võimed (isemajandamine)

o Abi nende olemasolevate võimete/teadmiste organiseerimiseks ja

struktureerimiseks

36

Lisaks tuleb meeles pidada, et parim ravi autistlike inimeste jaoks on varajased ja

spetsiifilised käitumisel põhinevad teraapiad, mille eesmärk on aidata inimesel välja arendada

oskused isiklike väljakutsetega toimetulemiseks.

Autistlikud inimesed vajavad sageli kohandusi oma elamises, õppimises ja

töökeskkondades, et toime tulla oma isiklike raskustega.

o Visuaalsed abivahendid: Mõned õpilased õpivad efektiivsemalt visuaalsete

materjalide abil, kuna nad suudavad paremini mõista visuaalselt esitatud materjale. Selle

tõttu loovad paljud õpetajad „visuaalseid ajakavasid“ oma autistlike õpilaste jaoks. See

võimaldab õpilastel konkreetselt näha, mis toimub kogu päeva jooksul, nii et nad oskavad

selleks ette valmistuda ja teavad, mis järgmisena tuleb. Mõnedel autistlikel lastel on raskusi

minna ühelt tegevuselt teisele üle, nii et see visualiseeriv ajakava aitab vähendada stressi.

o Struktuur ja rutiin: Autismispektri häirega õpilased ei suuda reeglina toime tulla

kaootiliste ootamatute keskkondadega. Õpetajad saavad pakkuda abi, andes lapsele

ajakava ja sammud tegevusteks.

o Töö paarides: Uuringud on näidanud, et töö paarides võib kasuks kasulik

autistlike laste õpetamisel. Neil õpilastel on raskusi mitte ainult keele ja suhtlemisega, vaid

ka sotsialiseerumisega. Lihtsustades eakaaslastega suhtlemist, saavad õpetajad aidata neil

õpilastel leida sõpru, mis omakorda aitab neil toime tulla probleemidega. See võib aidata neil

olla paremini integreeritud tavakooli keskkonda.

o Täiendav tugiisik: Samuti võib abiks olla õpetajabi. See abi suudab anda

detailsemaid juhiseid, mille jaoks õpetajal ei pruugi olla aega autistliku lapse jaoks ning selline

üks-ühele juhendamine aitab lapsel olla kogu ülejäänud klassiga samal tasemel. Samas

mõned väidavad, et õpilane, kes saab individuaalset abi võib muutuda abist liiga sõltuvaks,

mis omakorda toob kaasa raskusi hilisemal iseseisvumisel.

o Ärevuse vähendamine: Autismispektri häiretega õpilastel on mõnikord kõrge

ärevustase ja stress, eriti sotsiaalses keskkonnas. Kui õpilasel esineb agressiivne või

plahvatusohtlik käitumine, siis on õpetajatel oluline ära tunda stressi ja ärevuse mõju. Õpilaste

ette valmistamine uuteks olukordadeks, näiteks läbi sotsiaalse juttu kirjutamise, võib alandada

ärevust. Sotsiaalsete ja emotsionaalsete mõistete õpetamine läbi süstemaatiliste õpimudelite

võib suurendada õpilase võimet kontrollida liigseid käitumuslikke reaktsioone.

Vaimne puue

37

Üldised omadused:

• Füüsilise ja vaimse arengu vahel puudub sünkroniseeritus.

• Erinevus kronoloogilise ja vaimse vanuse vahel suureneb progressiivselt.

• Vaimsete tegevuste mõningate aspektide alaarenemine koos samaaegse vaimsete

tegevuste mõningate aspektide kiirema arenguga.

• Kitsas tajumisväli, mis omakorda mõjutab ruumis orienteerumist

• Esinevad tajumisraskused - motoorsed struktuurid - suurus, kaal, kuju ja värv

• Esitatuse puudulikkus/moonutus

• Mõtlemise vaimne protsess on mõjutatud - kognitiivsete tegevuste jäikus, mõtlemine

on jäik ja reproduktiivne, ei valda abstraktsioone ja üldistusi.

• Võimetus korraldada tegevust/ülesannet efektiivsel moel; nad ei suuda iseseisvalt

lahendada probleeme; nad keskenduvad tegevuse mitteolulistele aspektidele.

• Raskused saada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, väike mälu tootmine,

mehhaaniline mälu.

• Loovuse ja fantaasia puudumine

• Suhtlus on mõjutatud aeglase keelearengu tõttu, mõned on mitteverbaalsed; ei suuda

organiseerida ega koordineerida tegevust ainult verbaalsel käsul; kasutavad suhtluses

stereotüüpe.

• Nad ei suuda keskenduda pikalt; nende tähelepanu kaob kiiresti

• Lapselik mõjutatavus, ei suuda kontrollida oma emotsioone

• Habras isiksus

Vajadused:

• Haridus (Kognitiivne):

o Polüsensoorne stimulatsioon (meelelis-tajumise tugi)

o Tajutavate motoorsete struktuuride (kuju, suurus, kaal, värv) loomine ja

arendamine

o Vaimsete protsesside stimuleerimine:

a. Mõtlemine (analüüs ja süntees, võrdlus ja klassifikatsioon, probleemi

lahendamine)

b. Mälu (praktilised tegevused)

c. Tähelepanu (keskendumisaja ja keskendumise stabiilsuse

suurendamine)

d. Kujutluse ja loovuse arendamine (meelelis-taju abi)

o Mudeli pakkumine ülesande täitmiseks

o Ülesande jagamine väikesteks sammudeks (kasutades visuaalset abi)

38

o Ülesande lõpptulemuse saavutamise viisi näitamine

• Sotsiaalne (kommunikatsioon):

o Sobiva käitumise hoiakute ja reeglite loomine ja arendamine

o Ühiskonnaga kohandumiseks vajalike oskuste loomine ja arendamine

o Erinevate sotsiaalsete situatsioonide (ühistranspordi kasutamine, ostlemine,

muuseumikülastus jne) jaoks vajalike iseseisvate oskuste loomine ja

arendamine

o Kommunikatsioonisüsteemi (verbaalne/mitteverbaalne) arendamine

o Kõnekeele stimuleerimine

o Sõnavara arendamine

o Lugemise ja kirjutamise õppimine/harjutamine

• Isiklikud võimed (isemajandamine)

o Isikliku hügieeni oskuste loomine ja arendamine

o Tervisliku toitumise oskuste loomine ja arendamine

o Isikliku ruumiga (kool, kodu) seotus oskuste loomine ja arendamine

o Riiete kasutamise oskuste loomine ja arendamine

o Jalatsite kasutamise oskuste loomine ja arendamine

• Füüsiline:

o Peenmotoorika oskuste loomine ja arendamine

o Kehakuvandi ja lateraalsuse loomine ja arendamine

o Okulaar-motoorse koordinatsiooni loomine ja arendamine

o Keskkonna teadaolevate elementidega töötamine

39

Sotsiaalselt tõrjutud

Üldised omadused:

Tegemist on suhtelise definitsiooniga, me saame defineerida tingimusi, samas võivad

eri riikides esineda mitmeid arusaamisi või definitsioone. Teisalt võime loetleda mõned

lihtsamad olukorrad, mis aitavad meil ära tunda:

▪ Töötud vanemad või kui vanematel puudub stabiilne töökoht.

▪ Kui laps orb või tal on üks vanem

▪ Kui vanemad on väheharitud

▪ Suur perekond, see tähendab palju lapsi perekonnas

▪ Kui vanematel on teatud häire, vaimne puue või üldine halb tervis

▪ Majanduslikud probleemid

▪ Eetiline probleem

▪ Kodutus

▪ Teismelised lapsevanemad

▪ Väärkoheldud ja hüljatud lapsed

▪ Vägivald ja vandalism

▪ Koolist väljalangejad

Vajadused:

• Haridus (Kognitiivne):

o Aktiivsed osalusmeetodid

o Kogemusel põhinevad meetodid

o Õpetaja peab olema kogenud ja haritud antud valdkonnas (meeskonnatöö

ekspertide ja vanemate vahel, kes lapsega tegelevad)

o Nad vajavad spetsialiseerunud, haritud õpetajaid, kohandatud õppekava ja

tingimused (väikesed rühmad ja abi).

• Sotsiaalne (kommunikatsioon):

o Lapsed peavad looma sotsiaalseid suhteid: keeled, kultuurilised sisendid

o Ühiskonna majanduslik toetus

o Lähimas asutuses kohalkäimine

o

40

• Personaalsed oskused (iseseisev toimetulek)

o Suhtlemisoskused

o Motivatsioon

o Stressitasemevähendamine

o Enesehindamise, eneseanalüüsi strateegiad

• Füüsiline:

o Hügieenitingimused

o Digitaalselt vastuvõetav

o Sobiv õpikeskkond

o Kaasav keskkond

41

3. moodul: Meetod

Tuckmani teooria

Tuckmani etapid grupi arengus

1965.Aastal esitles Bruce Tuckman nelja etapi mudelit grupi arengus Need etapid on

loomine, tormamine, normimine ja sooritus. Hiljem lisatakse teooriasse viies etapp, peatumine.

Tuckman väitis, et need etapid on kõik vajalikud ja vältimatud, et meeskond saaks kasvada,

väljakutsetega toime tulla, probleeme lahendada, lahendusi leida, tööd kavandada ja

tulemusteni jõuda.

Tuckmani mudel selgitab, et meeskonna küpsedes ja võimekuse suurenedes, suhted

tugevnevad ning juht peab muutma juhtimisstiili. Alguses on juhtiv stiil, sealt edasi nõustamine,

seejärel osalev ja lõpetades delegeeriv ja peaaegu et eemaldunud stiil.

Mudelit kasutatakse peaaegu kõikides valdkondades, mis nõuavad meeskonnatööd,

Nii formaalset kui mitteformaalset õpet praktiseeritakse peaaegu alati gruppides, mis ühiste

eesmärkide täitmiseks peavad töötama meeskondadena - nt. õppimise jaoks toetava

keskkonna loomine. Järelikult on teooria tuntud ka hariduses ning noorsootööspetsialistide

seas.

Grupi arengu etapid

Loomine

Selles etapis hakkab grupp ise ennast moodustama. Inimesed tunnevad end üksteise

suhtes võõrana, mõned võivad tunda ärevust ja rahutust uue grupiga töötamise suhtes, samas

on inimesed reeglina ka põnevil uues grupis töötamise suhtes Fookus on suuresti üksteise

tundma õppimisel, konflikti õhutavaid teemasid tavaliselt välditakse.

Tavaliselt sõltub grupp suuresti juhist ja ei pruugi selles etapis edasi areneda enne, kui

juht ei võta vastutust, et aidata grupil üksteisega tuttavaks saada (meeskonnatöö harjutused),

sõlmida ühiseid töökokkuleppeid ja panna paika esimesed eesmärgid koos töötamiseks.

Õpilaste grupis võiks eesmärk olla näiteks semestri lõpetamine positiivsete hinnetega, teatud

uue teema õppimine või midagi sarnast.

42

Tormamine

Selles etapis tutvuvad inimesed üksteisega ja hakkavad leidma oma kohta ja rolli

grupis. Inimesed on üha enam valmis väljendama oma arvamust ja tundeid ning tunnevad

vähem survet hoida tagasi oma mõtteid, kui see ei ühti levinud arvamusega. See võib kaasa

tuua konfliktiolukorrad. Grupi aktiivsemad liikmed võivad jätta vaiksemad märkamatuks. Selles

etapis võidakse luua väiksemaid rühmasid ja liitusid, erinevad grupid ja inimesed võivad

võidelda võimu pärast. Kuigi eesmärgi selgus suureneb, on grupi liikmetel raske teha otsuseid.

Tavaliselt on see etapp väga mittetootlik, kui rääkida tööst.

Juhi roll on selles etapis samuti märkimisväärne - kõik vajavad võimalust olla kuuldud,

mõnikord on kompromisside leidmiseks vajalik lepitamine. Ühistele eesmärkidele

keskendumine võib olla üks strateegiatest, kuidas sellest etapist edasi liikuda. Kui gruppi ei

juhita hästi, siis või grupp jääda sellesse etappi pikaks ajaks.

Normimine

Antud etapis on grupp jõudnud ühistele kokkulepetele, kuidas töötada grupis; rollid ja

vastutused on selged ja kõigi poolt aktsepteeritud. Gruppi või grupi tööd puudutavaid tähtsaid

otsuseid tehakse ühisel otsusel. Väiksemad otsused võib delegeerida grupisiseselt

üksikisikutele või väikestele gruppidele. Grupiliikmed tunnetavad oma ühtsust ja on

vabatahtlikult valmis loobuma oma ambitsioonidest grupi nimel. Grupp tähendab üheskoos

nalja tegemist, tekivad siseringi naljad ning üksteisele pannakse hüüdnimesid. Tööalaselt on

see etapp tavaliselt väga produktiivne.

Grupp ei vaja enam tugevat liidrit. Selleks et grupp liiguks edasi järgmisse etappi, võib

ja peab grupiliider (nt õpetaja) tasakesi andma üha enam vastutust grupile, et nad juhiksid endi

tegevusi ise.

Sooritus

43

Antud etapis on grupil väga tugev arusaam enda eesmärkidest ja selge ühine visioon,

kuidas neid saavutada. Grupis tunnetatakse väga suurt autonoomsust. Grupiliikmed

hoolitsevad üksteise eest ja kirjeldavad gruppi sageli perekonnana. Arusaamatused ja

arvamuste erisused lahendatakse positiivsel viisil; vajadusel algatab grupp ise muutuste

ettepanekuid ja viib need ellu grupi struktuuris või kasutatud strateegiates. Tööalaselt on antud

etapp väga efektiivne.

Grupp ei vaja juhendamist ega abi. Kui juht üritab seda teha, võib kaasneda konflikt

juhi ja väga autonoomse grupi vahel. Juht peab olema võrdselt töötav meeskonnaliige, kelle

peamine ülesanne on jälgida üldist protsessi. Kui grupp vajab juhi abi isiklikul või grupi tasemel,

siis tavaliselt võtavad nad enda kohuseks seda ise endale otsida.

Lahkuminek

Ühel hetkel lõpeb grupis töötamine - ehk seepärast, et eesmärgid on täidetud

(mõnikord püstitab grupp uued eesmärgid soorituse või peatumise etapis, et töötada üheskoos

edaspidigi) või sest grupi jaoks määratud aeg on lõppenud (nt suvevaheaeg, kooli või laagri

lõpp). Kui grupp on jõudnud soorituse etappi, siis grupi lahkuminek võib liikmetele olla küllaltki

valulik. Grupiliikmed võivad tunda ebakindlust või kogeda ärevust. Samal ajal võivad

grupiliikmed kogeda suurt rahulolu, kuna ühised eesmärgid suudeti edukalt saavutada. Töö

produktiivsus on tavaliselt madal, kuna suur hulk energiat läheb isikutevaheliste suhete ja

inimese endi tunnetega tegelemiseks.

Juht peab võtma ülesandeks valmistada gruppi ette lahkuminekuks, võib tutvustada

mõningaid lahkuminekurituaale. Liikmed vajavad tuge ja empaatiat oma emotsionaalses

etapis.

Nagu varem mainitud, siis kõikidel gruppidel on võimalik läbida kõik nimetatud etapid.

Sellele vaatamata - juhul kui iga taseme ülesandeid ei täideta, siis grupp ei liigu järgmisse

etappi. Sageli juhtub, et grupid jäävad loomise ja tormamise etappi väga pikaks ajaks kinni.

Vaja on tuge ja juhti, et liikuda edasi järgmistesse etappidesse. Väga oluline on märgata, et

juhul kui tutvustatakse uut liiget meeskonnale (kas grupiliige või juht), siis grupp liigub tavaliselt

esimesse, loomise etappi ning kogu protsess hakkab otsast peale.

44

Tunded Käitumised

Grupi ülesanded Grupijuhi roll

Loomine

- Põnevus meeskonda kuulumisest - Positiivsed ootused - Ärevus - Soov olla aktsepteeritud

- Palju küsimusi - Pigem passiivne - Tõsiste teemade vältimine

- Üksteise tundma õppimine - ühiste eesmärkide omamine - Rollide jaotamine meeskonnas

Stiil: juhtiv - Meeskonnatöö harjutused - Ühiste kokkulepete tegemine - Ühiste eesmärkide sõnastamise abistamine

Tormamine

- Ärritus - Kartus, et eesmärke ei täideta

- Vaidlemine - Üksteise kritiseerimine - grupi arvamusest erinevate mõtete väljendamine

- Selge fookuse püstitamine - Grupi piiride kompamine - Rolli selgitamine grupis

Stiil: juhendav - Vahendav - End väljendava sooviva inimese toetamine - Üksikindiviidide tugevuste rõhutamine

Normimine

-Enesekindlus enda mõtete väljendamises - Teiste aktsepteerimine - End meeskonnaliikmena tundmine

- Konstruktiivne kriitika - Mõtete jagamine - Probleemide lahendamine - Ühiste eesmärkide ees vastutuse võtmine - Siseringi naljad, hüüdnimed

- Ühiste eesmärkide täitmine Stiil: osalev - Juhi rolli vähendamine - Vastutuse panemine grupile - Grupi protsessi hindamise toetamine

Sooritus

- Rahuolu - Meeskonda kiindumus - Enesekindlus enda võimetes

- Probleemide ennetamine ja lahendamine - Rolli paindlikkus - Erinevuste väärtustamine - Edu spontaanne tähistamine

- Lisapingutus ühiste eesmärkide täitmiseks - Meeskonna arengu parendamine

Siil: delegeeriv - Üldise protsessi vaatlemine

Lahkuminek

- Ärevus - Muretsemine - Kurbus - Rahulolu meeskonna saavutuste üle - Segadus

- Vähem keskendumist või isegi rohkem tähelepanu ühistele eesmärkidele - Rõhk personaalsetel suhetel

- grupi ette valmistamine lahkuminekuks. - Ülesannete lõpule viimine

Stiil: toetav - Juhi roll suureneb taas kord - Hindamise toetamine - grupi õrn ettevalmistus lahkuminekuks

45

Aktiivsete osalusmeetodite omadused ja definitsioonid

„Pole kahtlustki, et kõik meie teadmised saavad alguse kogemusest.“ (Immanuel Kant)

Suurim erinevus formaalse ja mitteformaalse hariduse üle on meetod, mida ise

kasutad. Meetod on vahend, mis aitab meil saavutada eesmärgid. See vastab küsimusele

Kuidas?

Kõik meetodid on erinevate tegurite ristumise

tulemus, mistõttu on hariduse puhul alati tegemist

kunstiga: kunst kohaneda, täpseks olukorraks,

metoodikaraamatud annavad üldised suunised .

(Gaston Mialaret)

Kasutades aktiivseid osalusmeetodeid loodetakse, et õpilased mitte ainult ei saavuta

põhjalikumat arusaama seotud teemadest, vaid ka nende motivatsioon suureneb. Õpilaste

kaasamine nende õppimisse on väga vajalik. Samuti kasutades erinevaid õppetehnikaid,

saame aidata õpilastel saada aru maailmast erineval viisil, suurendades tõenäosust, et nad

jõuavad kontseptuaalse arusaamani. Õpetaja peab olema hea vahendaja, kes jälgib ja toetab

grupi dünaamikat. Modelleerimine on juhendav strateegia, kus õpetaja näitab uut

kontseptsiooni või lähenemist õppimisele ja õpilased õpivad vaadeldes. Ei piisa ainult

teaduslike kontseptsioonide kohta lugemisest või õpetaja selgitusest nende kohta. Uuringud

on näidanud, et modelleerimist saab kasutada distsipliinide seas ja erinevate hinnete ja

võimetega klassis. Kasutades seda tüüpi juhendamist julgustavad õpetajat õppimist.

Viimastel aastakümnetel on huvi aktiivsete osalusmeetodite vastu suurenenud.

Aktiivsed osalusmeetodid on need, mis suudavad mobiliseerida laste motivatsiooni,

fokusseerida nende tähelepanu, panna nad tegutsema tunni ajal. Nii kasutab laps oma

fantaasiat, loovust, oma arusaama, mälu jne. Need meetodid rõhutavad õppimist läbi

tegutsemise.

Aktiivsed osalusmeetodid panevad lapse uurija positsiooni, pannes ta avastama

õppimise sisu omal käel. Kasutamiseks parimad strateegiad põhinevad individuaalsel

avastamisel.

46

Traditsioonilised strateegiad Aktiivsed osalusmeetodid

Lapse roll

- Aktsepteerib passiivselt õppesisu

- Jätab meelde ja taastoodab õppesisu

- Töötab üksinda

- Analüüsib aktiivselt õppesisu

- Teeb koostööd ülesannete täitmisel

- Töötab paaris/rühmas

Õpetaja roll

- Kasutab eesmist lähenemist (loengud)

- Dikteerib oma ideid

- Ei toeta meeskonnatööd

- Ta on lugemises partner

- Aitab lastel oma mõtetest aru saada ja

edendada

- Toetab meeskonnatööd, koostööd

Õppimisviis

- Õppimine põhineb meelde jätmisel ja selle

taastootmisel

- Toetab lastevahelist võistlust ja hierarhiat

- Õppimine põhineb kompetentside ja

võimete arendamisel

- Edendab lastevahelist koostööd

Need meetodid stimuleerivad huvi teadmiste vastu, lihtsustab kontakti keskkonnaga,

mis viib edasi sotsialiseerimiseni. Nad toetavad lastevaheliste suhete rajamist, ühist

arusaama, aktsepteerimist ja austust.

Aktiivse osalusmeetodite eesmärgid:

• Toetab sotsiaalset ja hariduslikku kaasamist

• Stimuleerib õppimise motivatsiooni

• Stimuleerib enesekindlust

• Kinnistab positiivset suhtumist õppimisse

• Kinnistab tugevaid lastevahelisi suhteid

Näited: Arutelu, ajurünnak, rollimäng, foorumteater, mänguetendused, akvaariumimeetod,

intervjuu, ekskursioonid, simulatsioonid, jututahvel

47

Mitteformaalsete tegevuste tüüpide lühikirjeldus

Kunstid (muusika, tants, näitlemine, maalimine, kirjandus, fotograafia, kino,

keraamika): Kunstide kaudu õpetamine viib loovuse positiivse väljenduseni - vabadus

väljendada emotsionaalseid, instinktiivseid, impulsiivseid, nalja/mängu ja spontaanseid

mõtteid - ja seetõttu toetab see psühholoogilist, emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu.

Sport kõigile: Sport võib olla vahend tegevuse ajal, mis nii julgustab kui stimuleerib

meeldivat, vabastavat ja aktiivset tegevust kõikide kaasatud inimeste jaoks. Seetõttu

kasutatakse võrdseid võimalusi toetavas, kõikidele suunatud ja kaasavate tegevuste arenguks

mõeldud „sport kõigile“ aluskontseptsioonis strateegiaid, mille eesmärk on nii puuetega kui

puueteta inimeste sporditegevuste võimaluste mitmekesistamine.

Loodus: Õpetamine looduse kaudu võimaldab õpilastel kasutada erinevaid võimalusi

suhtlemiseks, - omavahel ja ümbritseva maailmaga - pakkudes neile võimalusi eri tüüpi

unikaalseteks isikutevahelisteks kogemusteks. Loodusega kontaktis olek toetab

iseavastamise protsessi ja võimalust end füüsiliselt väljendada rikkalikus keskkonnas. Sellised

keskkonnad on täidetud kehaasendi ja sensoorsete stiimulitega, kus õpilased võivad oma

loovust ja fantaasiat kasutades ellu viia tegevusi, mida saab kõikidega jagada.

Sotsiaalsete oskuste dünaamika (kodaniku roll): Sotsiaalsete oskuste arendamine

toetab kohanemist erinevate olukordadega ühiskonnas, hõlmates olukordi nagu

inimestevahelised suhted, sotsiaalse situatsiooni tajumine ja diskrimineerimine, probleemide

kindlaks tegemine ja mõistmine ning sobivate lahenduste leidmine ning otsuste tegemine.

Seoses kodaniku rolliga koonduvad kõige olulisemad mõisted ümber õigluse, õiguste,

vabaduse, võrdsuse, demokraatia, diskrimineerimise ja multikultuurilisuse. Isiklike ja

sotsiaalsete oskuste arendamine, enesemääratlus ja arendamine on vajalikud keskkonnas

kohaneva tasakaalus isiksuse arendamiseks.

Igapäevaelu tegevused: Oluline on toetada võimalikult suurt iseseisvust, kasutades

kohanemisi ja strateegiaid, mis inimese potentsiaalile tuginedes toetavad iseseisvumise

protsessi erinevates mõtestatud tegevustes. Igapäevaste tegevuste puhul ei ole tegemist

ainult inimese motoorsete refleksidega, vaid inimese erinevate aspektide peegeldustega, mis

toetavad paremat elukvaliteeti.

48

E-õppe keskkond E-õppe keskkond võimaldab õpivõimaluste mitmekesistamist

õppimise ja mängu vahelise virtuaalse vahenduse kaudu. Sel viisil saab luua õpilaste või

õpilasgruppide jaoks individualiseeritud tegevusi, kasutades avastamiseks aina enam

motiveerivaid keskkondi ja suhtlusvahendeid - tehnoloogilist ja virtuaalselt keskkonda.

Mõningatel juhtudel on tehnoloogiliste vahendite kasutamine vajalik - eriti siis, kui tegemist on

osalemise kvaliteediga - sõna andmine, võimalus ja aktiivne roll kõikides keskkondades neile,

kel teisiti seda poleks.

49

4. moodul: Kuidas?

Töölehe valdkondade kirjeldamine

Kategooria Kirjeldus

Nimi Määrake tegevuse nimi

Tegevuse liik (valdkonnad)

Näidake, kuhu valdkonda tegevus kuulub: Kunstid (muusika, tants, näitlemine,

maalimine, kirjandus, fotograafia, kino, keraamika), Sport kõigile, Loodus,

Sotsiaalsete oskuste dünaamika (kodaniku roll), igapäevaelu tegevused, e-

õppe keskkond või mõni muu valdkond.

Eesmärgid (Oskuse arendamine)

Näidake, milliste eesmärkidega tegeletakse tegevuse ajal, võttes arvesse

kolm võimalikku valdkonda:

1. Motoorsed oskused - tasakaal, koordinatsioon, tugevus, vastupidavus,

taluvus, paindlikkus, täpsus, kiirus jne.

2. Kognitiivsed oskused - tähelepanu, mälu, strateegia, taktika,

planeerimine, probleemide lahendamine jne.

3. Sotsiaalsed oskused - suhtlus, koostöö, interaktsioon, juhtimine,

meeskonnatöö jne.

Osalejad

Nende lühikirjeldus või iseloomustus, kellele tegevus on suunatud: vanus,

eeldused (nt oskus ujuda, kui tegevus sisaldab basseini minemist), osalejate

min/maks arv, muu oluline info

Vahendid (Inimesed, materjal ja rahalised vahendid)

Mõelge ja kirjeldage:

1. Vajalikud inimressursid (nt kutsekategooria, arv, muud spetsiifilised

omadused);

2. Vajalikud materjalid, samuti nende kätte saamiseks vajalik logistika

3. Tegevuse läbiviimiseks olemasolevad või vajalikud rahalised vahendid

Aeg Tooge välja täpne või umbkaudne aeg, kui kaua tegevus kestab või määrake

minimaalne-maksimaalne aeg tegevuse jaoks.

Koht Tooge välja, kus tegevus peaks aset leidma (nt spordisaal, klassiruum, köök,

õu jne).

Ettevalmistus Tooge välja, millega tuleb enne tegevust alustamist tegeleda (nt vahendite

paika panemine)

Kirjeldus Kirjeldage detailselt, millist dünaamikat tegevus sisaldab, samuti tegevuse

erinevad etapid.

Kohandused (Materjal või vahendid,

reeglid, kontekst, kommunikatsioonistrateegiad

või muud)

„Kohanemist“ mõistetakse kui tegevuse või mängu muutmist - sisaldab

õpetamist või juhendamise protsessi - võimaldades või lihtsustades nende

õpilaste osalemist, kes muidu ei saaks seda teha. Õpilaste osaluse

50

lihtsustamine eeldab isikliku ja intellektuaalse arengu jaoks sobivate

tingimuste loomist, samamoodi nagu sellega kaasneks õpivõimaluste

suurenemine ja mitmekesistumine. Sel viisil oleks vaja tegeleda mõningate

tegevusega kaasnevate erinevate ülesannete oluliste aspektidega nagu:

• Materjal või vahendid: kasutatavate materjalide asendamine või

kohandamine, võttes arvesse motoorseid mustreid või vajadust

kaasata pedagoogilisi aspekte (nt suurus, kaal, kiirus, esemete

tekstuur ja tihedus; helide või tuledega esemete kasutamine; õpilaste

spetsiifilisi huvisid esindavad esemed; tugitehnoloogia või muud);

• Reeglid: tegevuse spetsiifilise dünaamika asendamine või

kohandamine vastavalt õpilaste omadustele või vajadusele kaasata

pedagoogilisi aspekte (nt kasutada ratastooli jooksmise asemel;

soorituse erinevate tasemete kohandamine - ülesande raskuse

muutmine; mängijate arvu kohandamine; üksikmängu asendamine

paarides või meeskonnamänguga jne.)

• Kontekst: tegevuse läbiviimise koha või keskkonna asendamine või

kohandamine (nt üleliigsed välised stiimulid, ruumi suurus, takistused,

segajad jne.)

• Kommunikatsioonistrateegiad: kommunikatsioonioskuste ja

juhendamisstiilidega seotud meetodite kohandamine, võttes arvesse

õpilaste eripärasid (nt lihtsad, selged ja ühesed verbaalsed käsud;

verbaalse instruktsiooni ettenäitamine; passiivne ja abistav juhtimine

konkreetse ülesande ettenäitamisel koos füüsilise kontakti vahendiga;

suhtlemise abivahendi kasutamine - tähestik, sümbolid või muud;

sobiva ja tähendusrikka tagasiside kasutamine).

Hindamine

Kirjeldage õpilaste ja teiste tegevusse kaasatud inimeste üldist osaluse taset.

Kirjelduse võib esitada erinevates vormides ja võib sisaldada aspekte nagu

omandatud teadmiste ja konkreetse oskuste mõistmine ja näitamine. Sel viisil

on võimalik hinnata aspekte nagu huvi ja rahulolutase, tegevuse tegelik

kestus, harjutuste arv, milles õpilased osalesid või millest olid rohkem

huvitatud, soorituse tase - täidetud ja/või tajutud, vajaliku abi/toetuse

intensiivsus ülesande sooritusel (suurenemine või vähenemine), nautimise

tase, tagasiside tulemuste osas, tulemused või eesmärkide saavutamine jne.

Lisaks on soovituslik anda tagasisidet tegevusele üldiselt ja välja tuua asjad,

mida võiks parandada.

51

Viited

European Comission (2015). Youth work and non-formal learning in Europe’s education

landscape. Luxemburgo: Publications Office of the European Union

UNESCO (2015). Global Perspectives on Recognising Non-formal and Informal Learning.

Londres: Springer Open.

Chapman, A. (2017). Tuckman forming storming norming performing model.

http://www.businessballs.com/tuckmanformingstormingnormingperforming.htm

Stein, J. (s/d.) Using the Stages of Team Development. http://hrweb.mit.edu/learning-

development/learning-topics/teams/articles/stages-development

Tuckman, B. (1965). Developmental sequence in small groups. Psychological Bulletin.

Gheorghe R. (1999). Psihopedagogia dezvoltării școlarilor cu handicap. Editura didactica si

pedagogica, București.

Uni Assignment. Teachers Role In Inclusive Education Education

Essay.https://www.uniassignment.com/essay-samples/education/teachers-role-in-

inclusive-education-education-essay.php

Fish, L. Building Blocks: The First Steps of Creating a Multicultural Classroom. EdChange

Research Room, Multicultural Pavilion. Kättesaadav

www.edchange.org/multicultural/papers/buildingblocks.html, külastatud 7/1/2010

FORMAL, NON-FORMAL AND INFORMAL EDUCATION: CONCEPTS/APPLICABILITY

Claudio Zaki Dib Institute of Physics University of São Paulo, Brazil Esitletud

konverentsil “Interamerican Conference on Physics Education”, Oaxtepec, Mehhiko,

1987. Avaldatud “Cooperative Networks in Physics Education - Conference

Proceedings 173”, American Institute of Physics, New York, 1988, lk. 300-315.

http://techne-dib.com.br/downloads/6.pdf

52

Internetiallikad

http://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/3073

http://www.shortly.nl/peZ

http://infed.org/mobi/what-is-non-formal-education/

https://elearningargentina.files.wordpress.com/2008/03/informal-learning.jpg

http://enhancinged.wgbh.org/started/what/formal.html

http://wqd.nl/qJErt

http://infed.org/mobi/what-is-informal-education/

http://www.techne-dib.com.br/downloads/6.pdf

https://metranet.londonmet.ac.uk/fms/MRSite/Research/cice/pubs/professional/professional-

04.pdf

http://infed.org/mobi/what-is-informal-education/

http://www.autismeurope.org/about-autism/

http://www.autism-help.org/autism-education-school-effects.htm

http://www.asha.org/public/speech/disorders/ADHD/

53

LISAD

54

Lisa „2. Moodul - 1. tööleht“

2. Moodul - 1. tööleht

Nimed:

_____________________________________________________________________

Tehke kindlaks grupi liikmed (multikultuursed ja sotsiaalselt tõrjutud, füüsiline puue, vaimne

puue, autism ja ATH):

____________________________________________________________________

Üldised omadused

Sotsiaalne

(Kommunikatsioon)

Haridus (kognitiivne)

Personaalsed võimed

(iseseisev toimetulek)

Füüsiline

55

Lisa „2. Moodul - 2. tööleht“

2. Moodul - 2. Tööleht - nimed ______________________________________________________________________________

Haridus (Kognitiivne)

Sotsiaalne

(Kommunikatsioon)

Personaalsed võimed

(iseseisev toimetulek) Füüsiline

Multikultuursed

ja sotsiaalselt

tõrjutud

Füüsiline puue

Vaimne puue

Autistlik

ATH

56

4. Moodul - Struktuuri tööleht

Nimi

Tegevuse liigid (valdkonnad)

Eesmärgid

(Oskuste

arendamine)

Motoorsed oskused

Kognitiivsed oskused

Sotsiaalsed oskused

Osalejad (vanus)

Vajalikud

vahendid

Inimesed

Materjalid

Rahastus

Aeg

Koht

Ettevalmistus

Kirjeldus

Vajalikud

kohandused

Materjal/vahendid

Reeglid

Kontekst

Kommunikatsioonistrateegiad

Hindamine

57

Lisa „4.moodul - 1. tööleht“

4. Moodul - näide Nimi Boccia päev

Tegevuse tüübid (valdkonnad) Sport kõigile

Eesmärgid (Oskuste

arendamine)

Motoorsed oskused Koordinatsiooni ja täpsuse arendamine

Ruumiline taju

Kognitiivsed oskused

Analüütiline mõtlemine Tähelepanu

Reeglite kasutamine Otsuste tegemine

Probleemide lahendamine Strateegiat

Sotsiaalsed oskused Rühmas töötamine Kommunikatsioon

Koostöö

Osalejad (vanus) 5 aasta - 8 aastat; 4-30 õpilast

Vajalikud vahendid

Inimesed Õpetaja

Materjal Boccia kuulid, kurikad, teip

Rahastus Raha puudub

Aeg 60 min.

Koht 6m x 4m vaba ala

Ettevalmistus Põranda märgistus

Kirjeldus

- Jagage õpilased gruppidesse (2-3 elementi) - Kaks gruppi, üks punaste kuulide ja teine siniste kuulidega. Õpilased peavad maha ajama 3 m kaugusel olevad kurikad. 1 punkt iga maha aetud kurika eest. Kuule veeretatakse kordamööda nii kaua kuni kõik on veeretada saanud - Kaks gruppi, üks punaste kuulide ja teine siniste kuulidega. Õpilased peavad mängima trips-traps-trulli ja võidab meeskond, kel on rohkem kuule alles. - Kaks gruppi, tutvustage algupärase mängu (boccia) reegleid.

Vajalikud kohandused

Materjal/vahendid

-Kuulatavad pallid (Piiksumine, kõlisemini või muu heli) Erineva (tekstuuri, kaalu ja/või tihedusega pallid] - Abivahendid (rambid) - Kuulatavad kurikad (mis teevad tuut, tilisevad või teevad mõnda muud heli, kui kukuvad) - Objekte, mis esindavad inimeste spetsiifilisi huvesid, saab kasutada sihtmärkidena

Reeglid

- Kui inimesel on füüsiline puue, mis piirab tema võimet visata, siis ta võib kasutada abivahendit selle tegemiseks (nt kasutada rampi palli veeretamiseks) - Kui inimesel on kuulmisega raskusi, siis olemas on vahend, mis tekitab kõva heli sihtmärgi lähedal, et aidata leida selle asukoht - Inimesed saavad osaleda oma kaaslaste/perekonna/õpetaja/teiste abiga - Piirake või suurendage mänguaega Piirake või suurendage mänguaega - Tekitage edasiminek liikumise arvuga (nt alustage ühe eesmärgi puhul kolme katsega ja hiljem üks katse järgmise eesmärgiga). - Tehke reegel, et lubatud on astuda joontele

Kontekst - Eemaldage takistused ja liigsed stiimulid - Tooge välja turvajuhendid või reeglid - Suurendage või vähendage sihtkaugust

Kommunikatsioonistrateegiad

- Juhend lihtsa, selge ja ühtsete reeglitega - Esitlus Visuaalse või motoorse kahjustuse modelleerimine- manuaalne liikumisvahend eesmärgiga õpetada inimest iseseisvalt toime tulema

Hindamine - Hinnake huvi ja rahulolu läbi grupi tagasisideme

- Tehke ettepanek parendamiseks

58

Lisa „Hindamine - küsimustik“

Küsimustik

Kuupäev _____/ ____/ ______

Iga järgmise lause puhul hinnake 1st(„Üldse ei ole rahul“) kuni 5ni („Väga rahul“) oma

rahulolu käesoleva kursusega.

Positiivsed aspektid

Ettepanekud

Täname teid!

1

Üldse ei ole rahul

2

Mitte rahul

3

Mitte rahul Mitte rahul

4

Rahul

5

Väga rahul

Organisatsio

on

1. Logistika abi

2.Kestus

3.Ajakava

4.Koolitaja

5.Vahendid

Programmilin

e sisu

6.Huvi

7.Tähtsus

8.Meetodid

9. Pedagoogiline abi

Eesmärgid 10.Teoreetiline

11. Praktiline

Globaalne