1

Andmete kogumineKvalitatiivuuringus I

1. Sissepääsuloa saamine.Infi sekretärilt, õpetajatelt.Eetikakomisjoni luba.Küsimused

Mida Te teete?Kas Te segate?Kuidas kasutate tulemusi?Miks Te meid uurite?Mis sellest välja tuleb?

2. Esimesed päevad uurimispõllul.Las keegi tutvustab Teid!Ärge püüdke teha kuigi palju!Vaadelge algul alla tunni!Vead ja huumor on vältimatud!

3. Osalusvaatleja võtab grupi tegevusestmõõdukalt osa.

2

Andmete kogumineKvalitatiivuuringus II

3. Olge taktitundeline!Riietus lähedane grupile.Unustage harjumus lapsi kasvatada!Parim on sama vana, samast soost,samast rahvusest uurija.Ülestähendusi tehke peale vaatlust!Ärge jätke märkmeid nähtavale!Ärge salatsege märkmete tegemisel!Jääge neutraalseks konfliktses grupisUuritavatega ühised tunded ja vaatedsoodustavad kontakti.

4. Hea kontakti puhul võib kasutadakaamerat, magnetofoni jne.

5. Andmete kogumise lõpetamine.Käige algul harvemini uurimas.

3

Intervjueerimine

1. Eesmärgiks teada saada, kuidasintervjueeritav mõtleb.

2. Intervjuu algab igapäevavestlusega.3. Vastaja teadku, et räägitu jääb

saladuseks.4. Vastaja võib muuta vestluse suunda.5. Intervjueeritav tundku end vabalt!6. Vältige "kas" küsimusi!7. Vastust kuulake taktitundeliselt!8. Andke positiivset kinnitust, toetage!9. Ärge vaidlustage vastuseid vaid küsige

selgitusi!10. Ärge õpetage intervjueeritavat!11. Küsige ruumis olevate piltide kohta!12. Ei mõista vastust - oma viga.13. Maki kasutamiseks küsige luba!14. Lint kirjutage kiiresti tekstiks!

4

Triangulatsioon

1. Uurimine kahel või enamal viisil.

2. Triangulatsiooni liigidMitu meetoditMitu uurijatMitu tõlgendustKorduv uuringUuring mitmes grupis.

3. Triangulatsioon tõstab uurimis-tulemuste valiidsust.

4. Triangulatsioon on kasutatav niikvalitatiivses kui kvantitatiivsesuuringus.

5. Näiteks, uuritavate käest küsitaksekas uurimistulemustega nõus.

5

Correlational research design IGall, Borg, Gall, 1996

I. Korrelatsiooni olemus1. Suurus, positiivne, negatiivne.2. Regressioonijoon - parima sobivuse joon3. Determinatsioonikoefitsient (explained

variance).4. Korrelatsiooni puhul

a) A põhjustab B võib) B põhjustab A võic) C põhjustab A ja B võid) On olnud ühesugused mõõtmisvead.

5. Korrelatsiooni eeliseda) saab uurida mitut muutujat korragab) näitab ka seose tugevust.

II. Seose uuringu planeerimine6. Eesmärk - leida põhjusi7. Probleemi täpsustamisel leia muutujad8. Osalejad homogeensed, muidu müra???9. Palju muutujaid - kallis aga võib leida uut10. Tõlgendamisel vaata ka mitteolulisi r-isid

6

Correlational research design II

III. Ennustava uuringu planeerimine11. Üht suurust mõõdetakse enne teist, näiteks RE ja

edukus TÜ-s.12. Kasutatakse korrelatsiooni ja mitmest

regressiooni13. Raske on ennustada, kui 50% on edukaid (95%

puhul võib öelda, et kõik edukad)14. Uurimuse kordamisel korrelatsioonid vähenevad

(shrinkage) ??? Kordusuuring.

IV. Bivariatiivsed korrelatsioonid (Tabel 11.3)15. Lineaarkorrelatsioon r (Pearsoni r)16. Korrelatsiooni suhe ŋ. Selle alternatiiviks on

mitmene regressioon.17. Korrelatsioonikoefitsiendi täpsustamine

1. Correction for attenuation - milline võikskorrelatsioon olla, kui mõõtmised reliaablid.

2. Täpsustamine täisvalimile, kui kasutatudvalim oli piiratud dispersiooniga.

3. Osakorrelatsioon selleks et arvestadakolmanda muutuja mõju mõlemale suurusele

4. Korrelatsiooni osa - arvutustes kõrvaldadakolmanda muutuja mõju ühele suurusele.

7

Correlational research design III

V. Multivariatiivsed korrelatsioonid (11.4)18. Mitmene regressioon

1. Argumentide valik2. Mitmene korrelatsioonikordaja R3. Determinatsioonikoefitsient R2 .4. Beeta - kui on standardiseeritud andmed.

19. Diskriminant analüüs - ennustab kuulumistkategooriasse.

20. Kanooniline korrelatsioon - mitu ennustavatsuurust ja mitu ennustatavat.

21. Korrelatsiooni tee (Path analysis) - kontrollidapõhjuslike seoste olemasolu1. Leitakse korrelatsioonimaatriks.2. Seoste graaf teooria põhjal!!3. Arvuti arvutab mõju koefitsiendid β, mis

näitavad otsest mõju.4. Kaudne mõju on r - β.5. Korrelatsiooni tee kasutamine eeldab

a) kvaliteetseid mõõtmisi,b) kvaliteetset mudelit,c) suurt valimit.

8

Correlational research design IV

22. Faktoranalüüs - lähedaste tunnuste summeerimiseksfaktoriks (faktoriteks).1. Faktorlaadung - tunnuse korrelatsioon faktoriga.2. Faktori väärtus3. Ortogonaalne ja kaldne faktoranalüüs4. Faktorite pööramine

23. LISREL - Analysis of Linear Structural Relationship -Latent variable causal modeling - Structural equationmodelling. Eesmärk - leida põhjuslikke seoseid (nagukorrelatsiooni tee puhulgi). Teostus1. Võimalikke mõjutegureid mõõdetakse mitmel viisil

(nähtavad mõjurid).2. Nende tulemused summeeritakse faktoranalüüsiga

(latentsed mõjurid).3. Korrelatsiooni tee leidmine latentsete mõjurite mõju

selgitamiseks funktsioonile.24. Diferentsiaalanalüüs - seose uurimine homogeenses

grupis. Grupeerimise alus on moderaator. Teostus1. Kas korrelatsioon võiks sõltuda soost jne2. Moodusta grupid (poisid-tüdrukud jne)3. Arvuta korrelatsioonid4. Kas korrelatsioon poistel-tüdrukutel sama

VI. Korrelatsioonikoefitsiendi tõlgendamine25. Statistiline olulisus.26. Kahe korrelatsiooni erinevuse olulisus.27. Ka väike korrelatsioon võib olla väärtuslik.

9

Developing a research proposal IGall, Borg & Gall

1. Uuringu etapid:1) määratleda probleem, 2) vormistada ettepanek uurimiseks, 3) eeluuring, 4) põhiuuring, 5) aruande kirjutamine.

2. Uurimisteema peaks soodustama uurijaprofessionaalset arengut.

3. Uurija teadmised on väiksemad teadusest.4. Esialgne probleem lähtudes oma huvidest. Seejärel

lugeda: mida uuritud, kuidas uuritud, mida lisada,millise meetodiga. Artiklite lõpus on uueduurimisülesanded.

5. Uuringu aluseks olgu teooria - nähtuste selgitusnende alusprotsessidega. Hüpotees - teooriasttuletatud mõõdetav ennustus. Ilma teooriatauuritakse triviaalsusi, mis ei anna teaduselemidagi, ja tulemusi on raske selgitada.

10

Developing a research proposal IIGall, Borg & Gall

6. Korrata ja arendada eelnevaid uuringuid. Füüsikassageli, pedagoogikas on keerukam uurida.Arenduste liigid:1) kontrollida murrangulist uuringut,2) kontrollida teisel populatsioonil,3) kas ka nüüd kehtib (trend),4) kontrollida teise meetodiga,5) arendada efektiivsemaid mõjutusviise.

7. Uurimisgrupis raha, juhendaja, kontaktid.8. Heakskiidetud uurimisettepaneku järgimine

kindlustab kaitsmise.9. Uurimisettepaneku osad.

• Sissejuhatus: probleem, oodatav efekt.• Kirjanduse ülevaade (pikim osa).• Hüpotees (mida oodatakse või ei oodata (null-

hüpotees)) või uurimis-ülesanded (kas Lpmõjutab PTS).

• Uuringu kava: kirjeldav, võrdlev vm.• Meetodid: valim, andmete kogumine.• Andmete töötlus.• Inimõigused: vaba osavõtt, mitte kahjustada.

Riski-kasu suhet hindab komisjon.• Ajakava (jaotada töö detailideks).

11

Developing a research proposal IIIGall, Borg & Gall

10. Eeluuring alati, kui võimalik.11. Detailne projekt on suur osa väitekirjast.

Kirjutada enne andmekogumise lõppu.12. Publication Manual of the APA.13. Väitekirja struktuur

• Sissejuhatus (probleem kohe algul)• Kirjanduse ülevaade (seos muu tööga,

võrdlustabelid)• Uurimismeetod (reliaablus, valiidsus)• Tulemused hüpoteeside kaupa, ka uued

hüpoteesid (andmete väljajätt)• Analüüs: kas tähtis tulemus, seos teooriaga,

uuringu piiratus, uued ülesanded.14. Kirjuta ajakirjale, millele viitad sageli!15. Käsikirjade puudused (tabel 2.2, lk 74)

• reliaablus-valiidsus teadmata - 80%,• halb uurimiskava - 72%,• uuringu piiratus märkimata - 57%,• meetod ei vasta eesmärgile - 52%• valim ebasobiv - 52%,• analüüs segaselt esitatud - 52%,• andmetöötlusmeetodid ebasobivad - 48%.

12

Esinduskogumi koostaminerahvusvahelises lugemisuuringus

K. Ross 1991

1. Lugemisoskuse võrdlus 34 maailma riigis.2. Igast riigist (osariigist) võrdne arv koole ja

õpilasi - seeriaväljavõtt3. Vaadeldi eraldi

Maa- ja linnalapsi, (2)Üldharidus- ja kutsekoole (2)Madala, keskmise, kõrge sotsiaalsestaatusega, (3)Riigi ja erakoole (2)

4. Igast kategooriast 400 õpilast.5. Ühe kooli õpilased on sarnasemad kui

erinevate koolide õpilased. Kui ühest kooliston palju õpilasi, siis olgu valim suurem.

6. Iga kooli nimekirjast k-s õpilane -mehaaniline juhuväljavõtt.

7. Eriti madalate võimetega või teisitiiseäralikud õpilased jäeti valimist välja.

13

Esindusliku kogumi koostamine

1. Esinduslik kogum on kogum, mille kõikolulised tunnused jaotuvad samuti kuiüldkogumis.

2. Juhuväljavõtt - igal üldkogumi liikmelvõrdne võimalus sattuda esinduskogumisse.

Lihtne juhuväljavõtt - loosiratas,juhuslike arvude tabel.

Mehaaniline juhuväljavõtt - valitaksetunnuse järgi, mis pole seotud uuritavatunnusega. Näit. nime algustäht, sünnikuu.

3. Kihtväljavõtt - üldkogum jaotatakse mõneolulise tunnuse järgi kihtidesse.

Kvoodimeetod - esinduskogumi igaskihis sama protsent uuritavaid kuiüldkogumis.Seeriaväljavõtt - igast kihist võrdne arvuuritavaid näiteks juhuvalikuga. Saabkihte võrrelda.

4. Väljalangenud uuritavad asendadasamaväärsetega.

14

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchI

Gall, Borg & Gall1. Mõned vead: uurija teatab õpilaste

isiksuseomadused õpetajale, kes hakkab mõnessehalvemini suhtuma; uurija teatab õpetamisoskusenäitajad direktorile.

2. USA-s on seadused inimeste kaitsmiseksuurimistöös.

3. Ethical Standards of the American EducationalResearch Association. Näiteid• Teatada tulemustest kõigile huvitatuile• Autoreiks kõik loovalt osalenud isikud• Autoril on õigus teada oma töö

tagasilükkamise põhjusi• Loobuda uuringuist, mille rahastaja taotleb

eetikanormide rikkumist.4. Uurimistöö eetikakomisjonid ülikoolides hindavad

ka üliõpilaste projekte. Kas• Katseisikute osavõtt on vabatahtlik• uuritavad informeeritud• privaatsus kaitstud• psühholoogilised, sotsiaalsed, jne riskid on

tunnetatud ja väiksemad kasust.

15

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchII

Gall, Borg & Gall5. Erivajadustega laste, rasedate jne uurimisprojekte

hinnatakse eriti detailselt. Vajadusel aruandeduurimistöö käigus.

6. Õpilaste valik juhuslik. Õpetaja võib soovitadatalle meeldivaid õpilasi.

7. Katseisikuid informeerida kirjalikult katseeesmärgist, käigust, meetoditest, andmetekasutamisest. Vajadusel katse lõpus.Vastumeelselt töötavale õpilasele võimaluslahkuda.

8. Võimalikult vähesed saavad teada katse-isikutenimed, näiteks vaid andmete koguja

9. Katseisikute petmine pole eetiline. Esimeselvõimalusel teatada kasutatud mõjutusviisidest:sõnad, eeskuju jne.

10. Uurija olgu kompetentne, konsulteerigu.11. Välistada olukordi, kus isiklik kasu võib mõjutada

uurimismeetodi valikut.12. Vältige üldistamist teisele populatsioonile13. On ebaeetiline hoida kontrollgruppi halvemates

tingimustes. Arendage neid peale katset!

16

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchIII

Gall, Borg & Gall14. Õpilaste palvel peab arendustööd jätkama.15. Püüdke vähendada õpilaste testikartust!16. Vastused on avameelsed, kui anonüümsus17. Pole õige avaldada uuringut osade kaupa18. Sama asja ei avaldata kahes kohas19. Artikkel esitatakse korraga ühele ajakirjale20. Plagiaat ja parafraseerimine - suured ohud21. Kas andmetöötleja on kaasautor? Kas tule-muste

uue tõlgenduse võib avaldada üks? Kaasuurijadkaasautoreiks! Professionaalse töö hulk määrabautorite järjekorra.

22. Oma grupi uurimiseks lihtsam saada luba, tunnetekõike, kuid eelhoiakud, avameelsus

23. Uurimisloa saamine• esitage kirjalik ülevaade oma tööst• mõelge, kuidas vastata rasketele küsimustele

(Te kulutate meie aega jne)• selgitage, et uuring ei kahjusta kooli• alustage kõrgeimast instantsist• rääkige uuringust õpetajatega, nad võivad

anda ka head nõu,• informeerige lapsevanemaid (kiri)

17

Ethical, legal, … issues in Ed. ResearchIV

Gall, Borg & Gall

24. Kontaktid uurimistöö käigus• Kokkulepitu kohta saada õpetajaile kiri!• Ole kättesaadav!• Anna informatsiooni vahetulemustest!• Huvitu õpetajate tööst!• Abista õpetajaid!• Protesteerijaile selgita veel oma tööd!

25. Mõned uurijate vead• Ei mõelnud enne läbi direktori küsimusi• Kooli palvel muudab uuringut seda

kahjustades• Ei informeeri piisavalt õpilasi• Ei kindlusta andmete konfidentsiaalsust• Ei suuda põhjendad meetodite sobivust

18

Experimental Designs. Part 1. IGall, Borg, Gall 1996

1. Eksperimendi eesmärgiks on tavaliselt põhjus-tagajärg seosteuurimine. Leiti r = .54 õpitulemuste ja küsimuste esitamiseviisi vahel. Katses küsimuste esitamise viisi muutus efekti eiandnud. Võimalik muu mõjur või õpetaja esitas tugevas klassisküsimusi teisiti.

I. Eksperimendi sisemine valiidsus - mil määral muutusedefektis on tingitud uuritavast mõjurist (kõrvalmuutujad onkontrollitud).

2. Eksperimendi sisemise valiidsuse ohustajad:a) E ja K grupil erinevad õpitingimused,b) efekti tingitud õpilaste küpsemisest,c) (eel)test parandab lõpptesti tulemusi,d) hindajad annavad teisel korral paremaid hinnanguid,e) teise mõõtmise tulemus on keskmisele lähemal kui

esimene (statistical regression),f) E ja K grupp pole võrdsed,g) osa katseisikuid langeb välja (experimental mortalityh) E ja K grupis erineva vanusega (küpsusega) õpilasedi) eksperimentaalkäsitlus imbub kontrollgruppi,j) kontrollgrupp pingutab tugevasti (John Henry efekt),k) eksperimentaalgrupp saab lisahüvesid,l) K grupp löödud E grupi parematest õpivõimalustest.

3. Nende ohutegurite välistamise põhiteeda) juhuslik valik,b) eel- ja lõpptest.

19

Experimental Designs. Part 1. II

II. Eksperimendi väline valiidsus - üldistatavus4. Populatsiooni valiidsus

a) üldistada võib popul., millest valitud katseisikud,b) üldistada võib üldpop., kui olulised karakt. samad.

5. Ökoloogiline valiidsus - mil määral saab tulemusi üldistadateistele tingimustele. Liigida) eksperimendi kirjelduse täpsus,b) mitme faktori katse tulemus pole ühe faktori mõju,c) Hawthorne'i efekt - katsest osavõtt tõstab tulemusi,d) uudsus tekitab huvi - positiivne mõju,e) uudsus takistab õppetööd - negatiivne mõju,f) just see katsetaja efektiivne,g) eeltest tõstab lõpptesti tulemusi (metaanalüüs),h) lõpptest tõstab omandamise taset,i) õpetajate huvitatus uuest meetodist tõstab tulemusi,j) tulemus näitarv sõltub sellest, mida mõõdeti,k) mõõtmine kohe peale katset ja mõne aja pärast annab

erinevaid tulemusi.6. Katsed sageli mitteloomulikes tingimustes. Vigade

vähendamiseksa) tee katse võimalikult loomulikes tingimustes,b) tee katse erinevates tingimustes,c) jälgi, mida õpilased katse ajal teevad,d) jälgi sotsiaalseid sündmusi katse ajal koolis,e) Võimalda õpilastele tavapärast tööd.

20

Experimental Designs. Part 1. III

III. Eksperimendi kavandamine.7. Eksperimentaatori ettekavatsemata mõju. Rosenthali efekt:

üliõpilased treenisid Albino rotte. Vältimiseks katsetajad, kesei tea, mida oodatakse.

8. Katsetaja võib eksida uurija kava teostamisel.Kirjuta täpsed juhised!Treeni katsetajaid!Jälgi katsetajate tööd!

9. Mõjur olgu piisavalt tugev ja kestev!10. Katseisikute juhuslik valik E ja K gruppi.

Ei soovita olla kontrollgrupis - pärast ka nemad E grupis.(Nemad siis on ühe grupi eksperimendis).E ja K grupil erinev mõjur, mis mõjutab erinevaid efekteLoomulikke gruppe (intact groups) ei saa lõhkuda - suurendakatseisikute arvu.

IV. Ühe grupi eksperiment.11. Mõjutus ja mõõtmine - pole eksperiment.12. Eeltest, mõjutus, mõõtmine - on eksperiment.

Kasvu võrrelda standardtestide normide kasvuga!Mõõta korduvalt ja jälgida, kas katse kiirendas arengut.

21

Experimental Designs. Part 1. IVV. Kahe grupi eksperiment13. Käik

a) katseisikute juhuslik jaotus E ja K gruppi,b) eeltest mõlemale grupile,c) eksperimentaalne mõjutus E grupis, K grupis mingit

mõjutust või E grupiga sama kõrvalmuutujate mõjutus(näiteks uus inimene),

d) lõpptest mõlemas grupis.14. Statistiliseks analüüsiks ANCOVA, mis arvestab eeltestide

tulemuste erinevust.15. Kontrollgrupi eksperiment ainult lõpptestiga, kui eeltest

mõjutab katse käiku. Samasa) ka juhuslik valik ei võrdsusta katsegruppe,b) pole võimalik moodustada alamgruppe.Statistiliseks analüüsiks sobib t-test.

16. Ühe mõjuri mitme väärtuse katse. Andmetöötluseksdispersionanalüüs.

22

Experimental Designs. Part 2. IGall, Borg, Gall, 1996

I. Kvaasi-eksperimendid: õpilaste valik E ja K gruppipole juhuslik. Mitte-ekvivalentsete gruppide puhulteha eeltestid ja ANCOVA.

II. Mitme faktori eksperimendid1. Kaks faktorit, millel kaks või enam väärtust. 4, 6 või

enam õpilasgruppi juhusliku valikuga! Mõnikordvõivad gruppides olla samad õpilased, näiteks kuiuuritakse võimekuse ja ülesande keerukuse mõjuõpitulemustele. ANCOVA

2. Kolme faktori eksperimendid. Näiteks eelnevalelisandub sugu. Rohkem faktoreid tavaliselt eikasutata, kuna eksperiment keeruline ja paljuõpilasi. Kolme faktori interaktsioon on tavaliseltväike.

3. Võimekuse ja mõjutuse seose uuringud - ATIMuutujad on õpetamismeetod, õppematerjal jne jaõpilaste võimekus, isiksus jne. Näiteks, täielikuomandamise strateegia soodustab rohkem nõrku.

4. Solomoni nelja grupi eksperiment - uuritakseeeltesti mõju tulemustele. ET on üks faktor.

23

Experimental Designs. Part 2. II

III. Ühe katseisiku eksperiment - korduvad mõõtmised jamõjutused. Näiteks käitumise modifitseerimiseuurimused. Praktikanti õpetatakse lapsi kiitma, andeskõrvaklapis selleks soovitusi.

Erineb üksikjuhtumi kvalitatiivuuringust selle poolest, etühe katseisiku eksperimendis kontrollitakse vaatlustereliaablust, muutuse korduv jälgimine, mõjutuse täpnekirjeldamine, korduv mõjutamine.

5. Sisemise valiidsuse (objektiivsuse) tagamiseks välistakõrvalmuutujate mõju efektile. Selleks:a) reliaablid vaatlused: juhend, treeningb) korduvad mõõtmised,c) eksperimendi tingimuste kirjeldus,d) jälgi kuni baasjoon ja efekt stabiliseeruvad.

6. Tulemuste analüüsiks efektigraafiku vaatlus või t-test.On ka ajaseeriate statistika, mis arvestab järjestikustemõõtmiste seotust.

24

Experimental Designs. Part 2. IIIIV. Muutuste mõõtmine7. Lõpptesti ja eeltesti vahena saadud juurdekasvul on

mitu puudust:a) eeltestis tugevatel õpilastel oli juurdekasvu

võimalus testis väike (ceiling effect),b) eeltestis tugevatel õpilastel on raskem juurdekasvu

saavutada kui keskmistel,c) regressiooniefekt - eeltestis madala tulemuse saanu

ilmselt ei saa nii madalat tulemust lõpptestis,d) erinevad õpilased saavutavad juurdekasvu testi

erinevates osades (liitmine, korrutamine,arutlemine) ja pole selge, mida näitab siisjuurdekasv,

e) juurdekasvu reliaablus on madal, eriti kui eel-jalõpptest on tugevalt korreleeritud.

8. Juurdekasvu statistilised näitajadOsakorrelatsioon, ellimineerides eeltesti mõju.Näiteks, kriitilise mõtlemise oskuse juurdekasvu seosmatemaatika testiga - ellimineeri kriit. mõtlemise ET.Regressioonanalüüs, kus üheks faktoriks on eeltest.Kovariatsioonanalüüs, kus üheks faktoriks eeltest.Korduvmõõtmiste dispersioonanalüüs: eeltest-lõppeston üks faktor ja E ja K grupp teine faktor.Eksperimendi efekti näitab interaktsioon.

25

Fenomenoloogiline uuring

1. Inimese teadvus mõjutab tema käitumist.

2. Uurimise objektid:inimese hoiakud teiste suhtes,hinnangud tegevusele, ühiskonnale,väärtushinnangud, eesmärgid.

3. Uurimise meetodid:vaatlus ja selle tulemuste süva-analüüsstruktureerimata vestlus,tekstide analüüs.

4. Tulemused käivad ainult antud uuritavakohta.

26

Haridusuuringud ja hariduspoliitikaHusen in Keeves 1997

1. Haridusuuringute rakendamise viisid:1) õpetajate töös,2) hariduspoliitikas.

2. Hariduspoliitikute ja teadlaste positsioonid

Hariduspoliitikud Pedagoogika teadlasedHuvitatud praktilise prob-leemi lahendusest

Huvitatud fundamentaal-uuringuist

Sageli enne otsustavad ja siisuurivad. Näit. 11+

Enne uurivad, siis kirju-tavad

Ootavad oma vaadete kinnitust Otsivad tõde, muutusiOotavad tulemusi kohe Soovivad põhjalikult uuridaHindavad uuringuid lähtudeskasust praktikale

Hindavad uuringuid lähtudesteaduslikust korrektsusest

3. Praktikat oluliselt mõjutanud uuringud:1) A. Binet - laste jaotus võimete järgi,2) R. Flesch - loetavuse uuringud jne.

4. Haridusuuringute rakendamise mudelid:1) fundamentaaluuring - rakendusuuring, näit. PÕ,2) teadlased lahendavad probleemi, poliitikud rakendavad

(valgustatud monarh),3) teadlased valgustavad rahvast, kes mõjutab poliitikuid,

näit. metaanalüüsid, teaduse kohtud, publikatsioonid(USA Dept. of Ed. 1986 What Works), konverentsid (1987Õpetajate Kongress).

27

Haridusuuringute juurutaminepraktikasse

Weinert 1997Mikk 2001

1. Juurduvad halvasti. Mõned siiski: Binet,Flesch jne.

2. Uurijal oluline artikkel.3. Valitakse kaitstav teema, mitte praktikale

oluline probleem.4. Teadlaste soovitused üldised, praktikud

vajavad täpsust.5. Mõni teadlane ainult võitleb kvantitatiivsete

meetoditega.6. Kuidas ületada lõhet• Õppimise teooriatelt õpetamise tehnoloo-giatele,

näit. Skinner,• Kompleksuuringud, (mastery learning?)• Edukate õpetajate uuringud.

28

Kooli edukuse näitajad

1. Õpilaste teadmiste, oskustemõtlemise tase.

2. Isiksuse areng: enesehinnang,väärtused, tahtejõud, töökus jne.

3. Õpilaste tervis, musikaalsus jne.

29

Kooli edukuse mõjutegurid

1. Õpilaste võimed, hoolsus,ettevalmistus.

2. Õpilaste sotsiaalne staatus3. Õpetajate ettevalmistus, oskused.4. Väärtushinnangud koolis.5. Õpiaeg, õppevahendid.

30

Kooli efektiivsus on edukus,milles on ellimineeritud koolivälised

faktorid.

Ellimineerimiseks

1) õpilase edukuse mudelEdukus = A*võimed + B* staatus + …2) selle mudeli järgi prognoosi-takseuuritava kooli edukus,3) võrreldakse tegelikku edukustprognoosituga.

31

Grosin, 1991

Kooli kliima efektiivsuse faktorina

Edukate koolide tunnused (7 kooli)1. Direktor külastab sageli tunde.2. Koolijuhi väärtused on teada.3. Õpetajatel kõrged ootused.4. Õpetajatel on kaugemad eesmärgid.5. Õpetajad austavad õpilasi.6. Õpetaja töötab rohkem kogu klassiga.7. Õpetajad on rahul oma töö ja kooliga.8. Rõhutatakse põhiteadmisi.9. Koolis on töine meeleolu.10. Rohkem kasutatakse aega õppetööks.11. On kindel õppekava12. Õppemeetodid vahelduvad.13. Õppematerjal on jõukohane ja

struktureeritud.14. Õpitulemusi hinnatakse pidevalt.15. Õpilastel kõrge enesehinnang.16. Õpilased hindavad oma kooli.

Kooli kliima korrelatsioonÕpitulemustega 0,72Käitumisega 0,96

32

Bogdan & BiklenI

Kvalitatiivneuuring

Kvantitatiivneuuring

EesmärgidKirjeldada Faktid

Mõista Seosed, teooriaPõhistatud teoria Ennustamine

KorraldusSõltub olukorrast Varem fikseeritud

Muutuv Struktureeritud

AndmedJutustus, kirjeldus MõõtmistulemusedIsiklikud paberid Riiklik statistika

Fotod Arvulised

ValimVäike, kujunev SuurMitte esinduslik Esinduslik

33

Kvalitatiivne KvantitatiivneMeetodid

Vaatlus StruktureeritudDokument. analüüs vaatlusAvatud küsimused AnkeetInimeste jutustused Eksperiment

VahendidMagnetofon, pliiats Küsimustik, test

Andmete analüüsInduktiivne DeduktiivneEbatavaline Statistiline

ProbleemidAeganõudev Kõrvalmuutujad???

Mitte üldistatav ValiidsusMadal reliaablus Pealetükkivus

VoorusedUued ideed TäpsusHüpoteesidepüstitamine

Hüpoteesidekontroll

34

Kvalitatiivne tellimusuuringBogdan & Biklen 1998

1. Kas uurija ja tellija vaated langevad kokku?2. Millised on uuringu varjatud eesmärgid?3. Tellija soovib andmeid, kuid uurija eetika ei

luba avaldada.4. Leppige kokku, kelle omad on tulemused, kas

võib avaldada.5. Tellija soovib hinnangut oma projektile,

uurija vaid kirjeldab.6. Hoiduge tellitud hinnangu-uuringust, või saate

vaenlasi.7. Alluvate vaated sama olulised kui juhtide

vaated.8. Tellijat huvitab protsess all, aga uurida on vaja

ka juhti.9. Uurija tavaliselt kritiseerib, aga inimesed

ootavad kiitust.10. Hinnanguuringu põhjal võib koostada

soovituste lehe.

35

Kvalitatiivsed andmed

1. Detailsed (arheoloog lusikaga).Näiteks, kuidas parkis autot.

2. Andmete liigid:kirjeldused: inimesed, sündmused,ideed, põhimõtted,refleksioonid.

3. Kirjeldage fakte detailselt!Dialoogid, žestid, ümbruskond,käitumine, riietus jne.

4. Reflekteeriv osa: vaatleja tunded,arvamused, plaanid.Kirjeldus ja refleksioon lahus.

5. Vaatluse lõpul pikem refleksioon.Mida teada saanud, uued ideed.Kas meetod sobib?Millised eetilised probleemid?Kas mu eelarvamused on mõju-tanud tulemusi?

36

Kvalitatiivsed andmed II

6. Märkmete vormTiitelleht: vaatluse aeg, koht jne.Igal lõigul oma koodid.Ruumi täiendusteks.

7. Märkmete kirjutamine.Kohe, täpselt ja kronoloogiliselt.Rohkem aega kui vaatlemine.Esimesel võimalusel märkmete kava.Kirjutage üles ka vestlused teemal.

8. Lindistuste üleskirjutamine.Mikrofoni ärge varjake!1 tund intervjuud - 20-40 lk. teksti.

9. Dokumendid.Uuritava kirjutised, päevikud, kirja-vahetus, autobiograafiad, koos-olekute protokollid, seinalehed jne.

10. Fotod.11. Ametlik statistika, näiteks riigi-eksamid.

37

Kvalitatiivsete andmeteanalüüs

Bogdan & Biklen 1998

1. Analüüs andmete kogumisel• Kitsendage probleemi• Kirjutage üles kõik mõtted• Kirjutage kokkuvõtteid• Võrrelge kirjanduses tooduga• Mängige ideedega, näitlikustage• Rääkige ideedest teistega2. Kodeerimissüsteemi loomine (30-50

koodi)• Andmetes korduv, näit. usk, vanus,

tegevused, suhted• Uurimiseesmärgid• Teiste kodeerimissüsteemid

38

Andmetöötlus (arvutitel)• Igale andmete lõigule kood(id)• Koodide sagedused• Koodide seosed, graafid• Sama koodiga lõigud kokku3. Kvalitatiivse analüüsi meetodid

Kõverjalg 1980• Süstematiseerimine• Analüüs (osad, seosed, põhjused)• Süntees, järeldamine• Võrdlus (objektide samasus)• Abstraheerimine• Järjestamine• Üldistamine• Konkretiseerimine

39

Kvalitatiivuuringu hindamisekriteeriumid

1. Kas idee põhjendus onveenev

• andmete hulk• meetodi korrektsus• analüüsi põhjalikkus• kirjanduse tundmine• alternatiivselgituste analüüs2. Millega rikastab teadust• Uudsus• Järelduste veenvus,

rakendatavus3. Kas esitus sobib lugejaile• Terminoloogia• Lausete keerukus

40

Kvalitatiivuuringutulemuste vormistamine

Bogdan, & Biklen 1998

1. Aruande üldstruktuur* Ütle, millest hakkad rääkima!

Alustage tuttavast, põhjendageeesmärk, kirjeldage järgnevat,esitage uurimismetoodika!

* Räägi sellest!Tõestuse põhipunktid vormistagepeatükkidena!Kõik olgu seotud teemaga!Üldistuste toetuseks faktid!Vastuargumentide analüüs.

* Ütle, millest rääkisid!Kokkuvõte, rakendused, edasiseduuringud.

41

Kirjutamine• Koostage detailne kava!• Pealkiri kajastagu põhiideed!• Põhiidee olgu selge!• Provokatiivne tees on liialdus.• Mitte "uurija" vaid "mina".• Arvestage lugejaid

Kas neid huvitab metoodika?Kas neid huvitab kirjandus?Mida ootavad retsensendid?Millised küsimused tekivad?

• Kindlat esitustiili pole.1. Toimetamine• Pikk tekst on vähese töö märk.• Vältige kordusi!• Kas faktid ja tõlgendused on

eristatud?

42

JUHISEID KOOLIÕPIKUTE KVALITATIIVSEKSANALÜÜSIKS SOOROLLIDE KUJUTAMISE

SEISUKOHAST

I Küsimusi verbaalse teksti ja illustratsioonide kirjeldamiseks

1. Kas mehi ja naisi (poisse ja tüdrukuid) kujutatakse võikirjeldatakse aktiivsete või passiivsetena?

2. Kas mehi-naisi kujutatakse oma tegevuses ja elus edukate võiebaedukatena?

3. Missugused huvi- ja tegevusalad on omistatud meestele-naistele?

4. Missugused asjad on/missuguseid asju kasutavad poisid-tüdrukud, mehed-naised?

5. Millised emotsioonid ja iseloomuomadused on omistatudmeestele-naistele?

6. Keda esitatakse eeskujudena, positiivsete kangelastena?7. Kas mehi-naisi kujutatakse lapsevanema rollis sarnastena?8. Kas õpikus kasutatakse ühele soole viitavaid keelendeid?9. Keda nimetatakse enne, naist või meest?10. Kes alustab dialoogi? Kes domineerib?

II Küsimusi illustratsioonide, fotode jne analüüsimiseks

1. Meeste-naiste paiknemine pildil?2. Kes on silmapaistvam?

III Üldised küsimused tõlgendamiseks ja seletamiseks

1. Kas autoril oleks olnud võimalik kasutada teistsuguseid näiteid?2. Kas esineb stereotüüpsete soorollide murdmist? (mees teeb

süüa, naine juhatab koosolekut jne)

43

KODEERIMISJUHENDsoorollide analüüsimiseks õpikutekstides

Valimi moodustamineLoendamisühik – üks tegelase või tegelaste grupimaining (mainimine).

Kategooriad:

A. ÕPIKU KOODB. LEHEKÜLJE NUMBERC. KONTEKSTIÜHIKU (LÕIGU VMS)JÄRJEKORRANUMBERD. TEGELASE NIMI VÕI NIMETUSE. TEGELASTE ARV JA SUGUF. OLULISUS – tegelase esiletõstmine rasvase kirjagaG. TEGELASE ROLL – näiteks ema, poliitik jne.H. TEGEVUSVALDKOND –I. TEGEVUSE AKTIIVSUS-PASSIIVSUSJ. TEGELASE STAATUS, VÕIMUPOSITSIOONK. HINNANG TEGELASELE JA/VÕI TEMATEGEVUSELE

44

Observation and content analysis IGall, Borg, Gall, 1996

I. Vaatlus küsitlusest objektiivsem - ilustamineVaatleja segab, vaatlus aeganõudev.

II. Kvantitatiivne vaatlus.1. Fikseeri vaadeldavad tunnused - Flanders2. Tunnuste liigid

a) kirjeldav (descriptive) - faktid,b) järeldav (inferential) - näit. enesekindlus,c) hinnanguline (evaluative) - näit. töö headus.

3. Kodeerimine: tunnuse (tegevuse) kestus, sagedus,esinemine intervallil; kõik tegevused.

4. Ülesmärkimise viisid:a) standardsed kodeerimislehed - ERIC'ust,b) magnetofon või video,c) protokollimine arvutisse.

5. Vaatlejate valik ja väljaõpe. Analüüsige läbivaatlusleht, proovivaatlused, juhendi täpsustamine.Ei saa vaadelda palju tunnuseid.

6. Vaatlejate reliaablusa) korrelatsioon eksperdi kodeerimistulemustega,b) vaatleja reliaablus - sama linti kaks korda,c) vaatlejate vaheline reliaablus - kaks vaatlejat.

45

Observation and content analysis II

7. Vaatleja mõju:a) vaatleja mõjutab vaadeldavaid - külasta enne,b) vaatleja eesmärk mõjutab - teata pärast,c) vaatleja hoiakud mõjutavad vaatlustulemusi,d) haloefekt - esimene mulje määrab,e) eelistatakse anda keskmisi hinnanguid.Mõju vähendamiseks iganädalane treeningvaatlejaile, kõrge motivatsioon.

III. Kvalitatiivne vaatlus.1. Olulised - vaatleja tunded, lai kontekst.2. Vaatleja - kõrvalseisja või osaleja.3. Vaatleja õpipoisiaeg: detailsed faktid.4. Fikseerida: osalejad, aeg, ruum, sündmused, sõnad,

tõlgendused.5. Vaatluse eesmärk algul lai, hiljem kitsas.6. Siseneda gruppi tagasihoidlikult.7. Vaatlustulemusi võib dikteerida lindile (kui pole

kuulajaid), kirjutada üles (segab vaadeldavaid,hajutab tähelepanu).

46

Observation and content analysis III

8. Protokoll - kirjeldus ja tõlgendused.Olgu detailsed ja konkreetsed.Võiks sisaldada jooniseid, salvestusi.

9. Vähendada uurija eelarvamuste mõju:kaaluda alternatiivseid selgitusi,kasutada ka kvantitatiivseid meetodeid,kasutada teisi uurijaid,toetuda erinevatele teoreetilistele lähtekohtadele,esitada andmed lugejale võimalikult konkreetselt .

IV. Uuritavaid mittemõjutav vaatlus. Näiteks, TV mõjuraamatute laenutamisele, jõulauvana suurusjoonistustel.1. Eetika - ei tohi rikkuda privaatsust.2. Õigustatud kui:

a) pole riski uuritavaile,b) uuritavate anonüümsus tagatud,c) pole võimlaik teisiti uurida,d) uurimusest on loota olulist kasu.

47

Observation and content analysis IV

V. Kontent analüüs - kommunikatsiooni sisu objektiivne,süstematiline, kvantitatiivne analüüs. Näit. sõnasagedused jaloetavuse valemid.

1. Kontentanalüüsi sammud.a) määratle uuritavad dokumendid,b) täpsusta eesmärk ja küsimused,c) dokumentide esinduslik valim,d) fikseeri kodeerimiskategooriad,e) tee analüüs,f) tõlgenda tulemusi.

2. Kvalitatiivne dokumendivaatlus. Arvestataksedokumendi koostamise aega, autori eesmärki jatöötingimusi jne.

3. Tõlgenduste tõepärasuse hindamiseksa) sisemine koherentsus - loogiline arutlus,b) väline koherentsus - kooskõla teooriatega,c) teooria ja andmete kooskõla,d) järelduste viljakus,e) uurijate ja toetajate autoriteet.

48

Qualitative research traditions IGall, Borg, Gall, 1996

1. Koolkond (research tradition) - sama teooria,huvid, meetodid.

I. Elukogemuse uurimine (Lived Experinece)2. Kognitiivpsühholoogia - uurib vaimse tegevuse

protsesse ja struktuuri. Eeldatakse, et ajus onfüüsilised struktuurid, mis määravad aju tegevuse.Näiteks on erinevused tunnetuses algajal jakogenud malemängijal, matemaatikul, ajaloolasel.Neid selgitakse algoritmidega (problemtemplates), kujunenud vaimsete struktuuridega,kognitiivsete skeemidega.

3. Fenomenoloogiline uuring - millisena isiktunnetab tegelikkust (Husserl). Võib ollakvantitatiivuuringu eelaste. Etapid:a) määratle huvitav probleem,b) leia isikud, kes on nähtust kogenud ja on

huvitatudc) intervjuu,d) analüüs: intervjuu segmendid, nende tähendus,

võrdlus, süntees.Fenomenoloogiline uuring laialt rakendatav,lihtne.

49

Qualitative research traditions II

4. Phenomenograafia - püüab tüpiseeridapaljude inimeste maailmatunnetust.

5. Elu lugu (Life History) - uuritakse isikuelukogemust selgitamaks tema arusaamaelust. Alaliigid: biograafia, suuline ajalugu,sündmuse uuring. Allikad: päevikud, kirjavahetus,intervjuu, vaatlus. Näide: noore õpetaja arenguuuring (kuula teisi!).

II. Ühiskonna ja kultuuri uuringud6. Etnograafia - kultuuri uuringud. Kultuur -

väärtused, tavad, uskumused, sotsiaalne kord,majanduspraktika, perekond, poliitika. Kultuuri jakäitumise seos, kultuuri tajumine. Kultuuridsegunenud, uuritakse võrdlevalt, näiteks kollUSA-s ja Saksamaal. Kultuuri omandamine jamõju käitumisele.

Etnograafilise uuringu etapid:1) probleemi formuleerimine (vaadata algul

kultuuri võõra silmadega, siis kultuurikandjasilmadega),

2) sisenemine kultuuri, parim on elada koos,3) andmete kogumine: dokumendid, päevikud,

testid,4) andmete analüüs algab kogumisel, muutub.

50

Qualitative research traditions III

7. Võimusuhted kultuuris (Cultural Studies)(Critical Theory). Eesmärk - kaotadaebavõrdsus. Lähtekohad:1) mõned grupid on priviligeeritud, eriti kui

rõhutud seda õigeks peavad,2) keel võib soodustada rõhumist,3) seos märgi ja tähenduse vahel muutub, näiteks

õpikute autorid kirjutavad nendesse omakultuuri

4) faktid on alati seotud vaäärtustega,5) uurijad enamuses keskklassi mehed.

Võimusuhete uuringute liigid:a) mehed - naised,b) rahvusvähemused,c) varjatud õppekava (tööliste lastele allumine,

äraõppimine; ülemklassi lasteleprobleemilahendus

d) (kriitilise) teooria loomine - erinevusedloomulikud.

8. Etnometodoloogia - kuidas indiviidmõistab ümbrust ja kohaneb sellega.

51

Qualitative research traditions VI

III. Keele ja kommunikatsiooni uuringud9. Hermeneutika - teksti tähenduse

mõistmine. Sh. riietus, tavad jne.Hermeneutika teoreetikud väidavad, etreaalsust pole, on vaid märgid, midainterpreteerida. Interpreteerimise tsükkel:tõlgendada osi, tervikut, osi, tervikut jne.Lähenetakse ühisele seisukohale.

10. Semiootika - õpetus märkidest ja nendetähendusest. Denotatiivne tähendus -objekt. Konnotatiivne tähendus - väärtusmeie jaoks.

11. Strukturalism - uurib seoseid süsteemielementide vahel. Põhiprintsiibid:1) tervik on suurem kui osade summa,2) tegelikkus eksisteerib mitte asjades vaid nende

seostes,3) isik on osake mitmest erinevast süsteemist,4) süsteemid on isereguleeruvad, mis tagab

kestvuse,5) ülevaated võimaldavad sotsiaalset reaalsust

mõista paremini kui ajalugu,6) struktuurid muutuvad, kuid oma seaduste

järgi.

52

8. Questionnaires and InterviewsGall, Borg, Gall, 1996

1. Küsitlus (survey) jaguneb ankeediks(questionnaire) ja intervjuuks.

2. Ankeet on ökonoomne, pealiskaudsem.3. Intervjueerija kohaneb olukorraga,

tulemused raskesti standardiseeritavad.4. Küsitlus olgu reliaabel ja valiidne.5. Ankeedi koostamine ja läbiviimine.

1) eesmärgi püstitamine - konkreetne,2) valim - esinduslik,3) ankeedi koostamine - motiveeriv, arusaadav,

erapooletu jne,4) anonüümsus - eraldi kiri: olen vastanud,5) avatud küsimused - vastab lindile,6) hoiakute mõõtmine - aususe kontroll,7) ankeedi katsetamine - vastajate märkused,

kuidas mõistsid küsimusi,8) eelkontakt - kiri, helistamine,9) sissejuhatus ankeeti - isiklik, veenev,10) mittevastanuile ankeet uuesti, kolm korda.

6. Intervjuu koostamine ja läbiviimine1) intervjuu ankeeditulemuste täpsustamiseks2) eksperdi ja fookusgrupi (5-10 in) intervjuu,3) fookusgrupis võrdse staatusega isikud,

53

4) standardiseeritud, poolstandardiseeritud jastandardiseerimata intervjuu,

5) telefoni-intervjuu - odav, vastatakse pareminiraskeid küsimusi, valim enne ja siistelefoninumbrid,

6) intervjueerijad samast sotsiaalsest klassist,vanusrühmast, soost,

7) treenida intervjueerijaid: küsimustik pähe,proovi-intervjuud salvestada,

8) proovi-intervjuud: kui 20%-le küsimusebameeldiv, muuda küsimust,

9) intervjuu läbiviimine - kontakt jne,10) vastuste salvestamine küsitluslehele või

magnetofonilindile, kui on luba,11) analüüsikategooriad leida mitmekesi.

7. Vead küsitlusel:1) küsimused ei vasta eesmärgile,2) küsimustikku ei katsetata,3) vastajaile arusaamatu keel,4) realiaablust ja valiidsust ei kontrollita,5) sissejuhatus pole motiveeriv,6) liiga palju küsimusi,7) lohakalt vormistatud.

54

6. Selecting a Sample IGall, Borg, Gall, 1996

1. Üldistamiseks peavad olema esindus-likudkatseisikud, õpikud, juhtumid jne.

2. Populatsiooni valiidsus - mil määral katsetulemusi võib üldistada populatsioonile.

3. Juhuslik valik, suur. Näiteks 30 000 õpetajakeskmine 37,6 a., 20 - 34,2 a.

4. Kvalitatiivuuringus eesmärgistatud valim - kõigeinformatiivsemad juhud: ühesugused või erinevad

-põhistatud teooria(Piaget).

5. Valimi kujundamine kvantitatiivuuringusDefineerida üldkogum.Lihtne juhuväljavõtt (juhuslike arvude tabel).Süstemaatiline juhuväljavõtt (iga n-is).Kihtväljavõtt (võrdeline ja võrdne).Kobarväljavõtt (Cluster sampling) - mõnedklassid.Mugavusväljavõtt (kodu lähedalt) - kirjeldatäpselt, üldistatakse analoogilisele kogumile.

6. Valimi suurus sõltub olulisuse nivoost, ühe- võikahepoolsest hüpoteesist, efekti suurusest, soovistuurida alamgruppe, vastajate kaoprotsendist,mõõtevahendite reliaablusest.

55

Selecting a Sample II

7. Valimi kujundaminekvalitatiivuuringusEkstreemsed (kriitilised) juhtumid.Mõõdukalt hälbivad juhtumid.Tüüpilised juhtumid.Maksimaalse variatiivsusega juhtumid.Lumepalli valim.Valik kriteeriumi järgiJuhuvalik.Poliitiliselt olulised juhtumid.Mugavusvalim.Oportunistlik valim - äärmused.

8. Valim piisav, kui uut infi ei saadaenam.

9. Uurimuses nõustuvad osalemaharitumad, rikkamad, intelligentsemad,sotsiaalsemad naisprotestandid.

10. Osavõtu motiveerimiseks näitauurimust huvitavana, mitteohustavana,stressivabana, loomuliku tegevusena.Anna kingitusi.

56

The nature of educationalresearch I

Gall, Borg & Gall, 1996

1. Haridusuuringu sisuks võib olla kirjelda-mine,ennustamine, muutmine, teooria.

2. Teooria sisuks on konstruktid (e mõisted emuutujad) ja seadused (seosed). Põhistatudteooria (e induktsioon). Teooria arendamisekssõnasta teooria, tuleta hüpotees ja sellestjäreldus, kontrolli seda.

3. Haridusuuringuid on raske rakendada kunauuritakse mis on, praktikale vaja kuidas peaks,uurimistulemused sõltuvad väärtustest,

mõned uurimused liig teoreetilised (?).

4. Fundamentaaltöö mõjub kaudselt praktikale5. Epistemioloogia - õpetus teadmise saamisest

Positivism - reaalsus eksisteeribKonstruktivism (postpositivism) - me

konstrueerime maailma, ka iseenda.6. Postpositivistide seisukohad.

Uurija konstrueerib pildi uuritavast.Uuritava vastused sõltuvad uurijast.Uurimistulemuste mõistmine sõltub

lugejast. Uurija tunnetab, kuidas takonstrueerib maailma (refleksiivsus)

57

The nature of educationalresearch II

Gall, Borg & Gall, 19967. Konstruktivist uurib üksikuid, üldistab neile.

Positivist uurib paljusid, üldistab kogumile.Füüsikuil üldkehtivad seadused ja austus.

8. Numbrite taga võivad olla erinevad objektid.Sõnad erineva tähendusega eri inimestele.

9. Mehhaaniline põhjuslikkus: IQ - õpiedu.Interpreteeriv - eelneva taju tekitab edu.Strukturaalne põhjuslikkus - palju mõjureid.

10. Positivistlik = kvantitatiivne - kontrollib.Postpositivistlik = kvalitatiivne =interpreteeriv = sündmuse uuring - avastab.Vt ka tabel 1.3

11. Kvant.ja kvalit. uuring täiendavad teineteist.12. Valgustusaja modernism - kaose taga onratsionaalsus, mida kasutada inimeste heaks.

Postmodernism - pole ühtegi tõe alust.13. Sotsiaalteaduslik uuring selgitab tõde:

ühised mõisted ja protseduurid,tulemuste korratavus,teooriat kontrollitakse praktikas,statistiline usaldatavus, triangulatsioon,esinduslikkus,kriitika ja meetodite pidev areng.

58

What is ETS?

Educational Testing Service is the world's largest private educationaltesting and measurement organization and a leader in educationalresearch. A nonprofit company dedicated to serving the needs ofindividuals, educational institutions and agencies, and governmentalbodies in 181 countries, ETS develops and annually administers morethan 11 million tests worldwide.

Volumes for ETS's Largest Exams in 1998-19992,468,600 SAT I: Reasoning Test2,136,000 PSAT: Preliminary SAT/ National Merit

Scholarship Qualifying2,136,000 PSAT: Preliminary SAT/ National Merit

Scholarship Qualifying Test1,153,100 AP: Advanced Placement Program813,483 The Praxis Series: Professional Assessments

for Beginning Teachers and Pre-ProfessionaSkills Tests

680,000 NAEP: National Assessment of EducationalProgress

442,000 SAT II: Subject Tests385,156 TOEFL: Test of English as a Foreign

Language (paper-based version)304,362 TOEFL: Test of English as a Foreign

Language (computer-based version)291,000 GRE: Graduate Record Examinations Gener

Test (computer-based version)201,000 GMAT: Graduate Management Admission

Test183,000 GRE: Graduate Record Examinations Gener

Test (paper-based version)

http://www.ets.org (2000)