1

Andra Altoa

Kasutamata võimalused omavalitsuste projektide

rahastamisel (teostamisel)

2

Ideede alguspunkt

3

Muutunud majanduskeskkond

Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on vaja käitumismustrite süsteemseid muutusi nii inimeste, ettevõtete, tootmisharude kui ka riigi tasandil.*

Otsustavat rolli mängib lähitulevikus kõigi majandussubjektide muutumisvõimelisus, mis tugineb kõigi osapoolte uutele hoiakutele, teadmistele ja oskustele.

EL toetuste mõju - kas Iiri, Soome või Kreeka arengumudel?

– investeerimiskliima parandamine ja välisinvesteeringud (Iirimaa) – või rõhk kodumaisele teadmiste loomisele ja laiapõhjalisele

inimkapitali arengule (Soome)– või ekstensiivne EL toetusrahade kasutamine, mis siiski ei too kaasa

struktuurimuutusi majanduses (Kreeka)

* Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated, Eesti Arengufond, Tallinn 2008

4

Kuidas saame mikrokeskkonnasvõtta suurt vaadet?

Pinge. Konkurents surub peale, jäljendatakse kiiresti, see on möödapääsmatu.

Võimalused. Eristumisvõimalusi on enam kui kunagi varem.

Suund. Jätkatakse samal suunal, üritatakse parandada seniseid tooteid ja teenuseid.

Seest väljapoole

Kompleks. Seatud perspektiivid määravad konkureerimise ulatuse. Tegevusulatus saab olla piirideta ja laiem kui arvatud.

Kiirus. Keskkond muutub kiiresti, kerkivad uued väljakutsed ja võimalused.

Jõud. Tarbija ootab isikustatud lähenemist, isikustatud tooted ja teenused.

Väljast sissepoole

5

Kas liiga uskumatud ideed? Mis tagab edu? Atraktiivsed lood, mis köidavad

inimeste meeli ja emotsioone. Sõna jõud.

Uut laadi tegevusmudelid – avatus vs varjatus. Tööprotsesside avamine nt tarbija/kohalik elanik on valmis panustama senisest enam.

Jõuline juhtimine ja projekti vedamine. Kõik teavad, miks see projekt on oluline ja kuhu tahetakse jõuda.

6

Mille alusel valitakse elukohta?The Danish Institute of Rural Research and Development, Febr 2007

Muud erinevad27,7

Töö 10,5

Haridus0,9

Sõbrad, pere15,8

Võimalus elamuehituseks

2,2

Looduslähedus, vaikus25,8

Vaba aja veetmise

võimalused0,5

Sündinud ja kasvanud

16,8

Maapiirkonnas elavate inimeste põhjendused %Linnalised piirkonnad %

Töö 14,6Haridus 7,9Sõbrad, pere 17,9Võimalus elamuehituseks 3,2Looduslähedus 2,3Vaba aja võimalused 2,8Sündinud ja kasvanud 13,5Ligipääs avalikele teenustele 0,9Muud erinevad 27,0

7

Sidusgruppide kaasamisest koostöö-kogukondadeni Mitmed takistused, miks suurepärased ideed ei teostu – kardetavad

tervise- ja keskkonnariskid, ebapiisav infrastruktuur, ressursside piiratus sh inimkapital, teadmised, finantsid.

Üksikud institutsioonid ja organisatsioonid ei suuda olukordi üksi lahendada. Sidusgruppide kaasamine, isegi megacommunity’ te loomine on möödapääsmatu.

Kontrollivaba tsoon – huvigruppide esindajate kogunemine tegevusplaani väljatöötamiseks, võimalus kaasa rääkida, kuid ükski osapool ei domineeri.

Kaasatud võivad olla nt riiklikud institutsioonid, kohalikud omavalitsused, eraettevõtjad (ka konkureerivad), kohalikud arvamusliidrid, heategevusorganisatsioonid, mõjuvõimu omavad organisatsioonid, ülikoolid, konsultandid, finantsinstitutsioonid jne.

8

Mõned pealkirjad aastatest 2006-2007, Eesti Päevaleht

40 miljonit maksev steriliseerimistehas jäi tegevusloata.

Nördinud elanikud kaebasid minister Tamkivi kohtusse.

Esimene ports kaupa on tehases juba poolteist aastat steriliseerimist oodanud.

Steri tehas Saue vallas hakkas kiiritama.

Probleem?Kes on mõjutatud?Kas piisaval määral huvitatuid on kaasatud?

Koostoime ja huvid?Tegevuste sidusus?Kuidas nähakse meie organisatsiooni väljast?

Millist tulemust ootame?Võimalikud tulemuse indikaatorid?Teiste partnerite peegeldused?

9

Miks on laiem vaade veel oluline?Teadmiste ja kogemuste ülekanne

Tavapärane era- ja avaliku sektori partnerlus (Private Public Partnership) vs suur koostöövorm (Megacommunity)

Idee

Kohalik eelarve%

Erakapital%

Toetused%

Kohaliku keskkonna

tundmine

Täiendavad kogemused,teadmised

Piirangud lähtuvalt

prioriteetidest

Avatud innovatsiooni mõtteid – KAASA

NUTIKAID INIMESI OMA

ORGANISATSIOONIST JA VÄLJASTPOOLT

10

Toetuste mittetaotlemise põhjused %

Liigne bürokraatia19

Koostööpartnerite puudumine

2

Ettevalmistuse kulukus

21

Juhtimisoskuste puudumine

7

Omafin.puudumine

28

Sobiva toetusskeemi puudumine

19

Ei ole kursis, ei ole vajadust

4

SEB ja Innopolis KOV-de uuring 2005.a

11

Edukate tulemusteni

Liigne bürokraatia kaasa partnerid, konsultandid, rakendusasutuste allüksused

Ettevalmistuste kulukus küsi ettevalmistustoetusi SEB-st*

Juhtimisoskuste, kogemuste puudumine kaasa partnerid (ka teadusasutused, ülikoolid), ole avatud, mõtle huvigruppidele ja nende võimalikule panusele, SEB kompetents rahastamisskeemi väljatöötamisel

Omafinantseeringu puudumine SEB partnerlus Sobiva toetusskeemi puudumine head ideed

saavad teoks paljude partnerite koostöös, pöördu SEB-sse juba ideefaasis.

* KfW krediidiliiniga kaasnevad ettevalmistustoetused KOV projektidele

12

Erinevad lahendused rahastamiseksKfW Bankengruppe krediidiliini korral

SEB KOVKfW

EL struktuuri-fondid

Rakendus-üksus

Toetusetaotleja

SEB

Struktuurifondide korral

13

KfW laenuressurss kohalikele omavalitsustele

KfW ja SEB Eesti Ühispanga ressursileping 26.11.2007

Omavalitsuste investeerimisprojektide finantseerimiseks– omavalitsustele– äri- ja mittetulundus-

ühingutele kui osutavad avalikke teenuseid

– sihtasutustele kui osutavad avalikke teenuseid

Maht 25 mln eurot Toetused pangale ja kliendile

Pala Põhikool, renoveeritud KfW MFF1 toel

14

Sobivad projektid

Investeering peab olema seotud omavalitsuse infrastruktuuri ehitamise, renoveerimise või parendamisega

Finantseerimiskõlblikud nt:– investeeringuks vajalike objektide ost– ehitiste ost või ehitus, sealhulgas seotud seadmete nagu

näiteks IT-seadmete ost– kommertssõidukite ost– immateriaalse vara ost, kui see kajastatakse bilansis– projektiga seotud planeerimiskulud

Eelmisest ressursist rahastatud:– sotsiaalobjektide - koolide, lasteaedade, kultuurimajade,

kiriku renoveerimised ja juurdeehitused– teede-ehitus– kütte- ja kanalisatsioonisüsteemide, gaasitorustiku ehitus– prügila rajamine

15

EL projektide sildfinantseerimine

Koostatakse arendusprojekt Koostöös pangaga töötatakse

välja finantseerimisskeem Koostatakse ja esitatakse

taotlus rakendusüksusele Positiivse toetusotsuse korral

teostatakse projekt panga kaasfinantseerimise abil

Koostatakse projekti aruandlus, järgneb toetuse laekumine

Laekunud toetusest makstakse sildfinantseerimine pangale tagasi. Võimalused finantseerimiseks

Mitte abikõlblikud projekti kulud

Abikõlblikudprojekti kulud

EL poolt nõutavomafinantseering

EL toetusjärelfinantseeringuna

Pikaajalinefinantseering

Sildfinantseerimine

16

Kokkuvõte

Lai vaade annab võimalusi uueks arenguksSuured ideed on teostatavad Hinda võimalikku ebaedu ja riskeOle avatud ja kaasa partnereidOle teadlik ressurssidest ja kompetentsist, mida saab

SEB pakkudaKujunda ise tulevikku

17

Tänan!

Andra AltoaSEB Eesti ÜhispankJaepanganduse divisjonandra.altoa@seb.eeTel 665 56 70