Eesti argielu

2Vike karjane Vaimastverest. E. Witto# 1921. ERM Fk 376: 4

TEEKOND MOODSASSE MAAILMA

Heiki Prdi

T N A P E V

Eestiargielu

Fotod Heiki Prdi, Eesti Vabahumuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi,

Eesti Riigiarhiivi, Eesti Ajaloomuuseumi, Harjumaa Muuseumi,

Jrvamaa Muuseumi, Saaremaa Muuseumi, Muhu Muuseumi ja

Virumaa Muuseumide ning Priit Allase, Tnu Kaljume ja Urmas Tuuleveski kogudest.

Toimetanud Mari Karlson

Kujundanud Andres Tali

Heiki Prdi

Tnapev, 2017

Fotod Heiki Prdi ja kogude valdajad

ISBN 978-9949-85-165-2

www.tnp.ee

Trkitud O Printon trkikojas

5

EEST

I ARG

IELUSISUKORD

ALUSTUSEKS 7

Tundmatu vanaaegne argielu 10

VANA AJAKSITUSE LPP JA UUE ALGUS 27

Traditsiooniline talurahva ajaksitus 29

Uue maailma uus aeg 32

Aega tuleb ppida igesti kasutama 35

AVALIK JA PRIVAATNE. KSIKISIKU ERISTUMINE 45

Kodu, pere, lapsed 47

Nimed 66

Snnipevad 68

Vlimus ja riietus 73

Peegel 90

Smakombed 92

Hauathised, mlukivid 97

PUHTUS KUI KULTUURINHTUS 105

Isiklik puhtus 115

Saun 122

Kuidas pesti seal, kus polnud saunu 126

Kool ja puhtus 133

Suuhgieen 137

Olmeparasiidid 140

Loomulike vajaduste rahuldamise viisid 143

Kimla 148

Mned muud loomulikud vajadused 166

ELAMUKULTUUR 171

Magamisolud 172

Rehemaja kui elamise koht 181

Rehemajast uude elumajja 189

Elutingimused majades 192

6

Majade sisemine puhtus 198

Jalgade lahtivtmine kodus 210

LPETUSEKS 223

Allikad ja kirjandus 227

Aineregister 239

Eesti kohanimede register 243

7

EEST

I ARG

IELUALUSTUSEKS

Paarkmmend aastat tagasi hte ettekannet koostades leidsin Eesti Rahva

Muuseumi ksikirjaarhiivist hulga teateid, mis mind vga hmmastasid.

Tegelikult ei saanud ma teada midagi erakordset ksnes seda, et alles

mned aastakmned tagasi erinesid inimeste arusaamad ja harjumused

praegustest kvasti. Tuli endale tunnistada, et ma ei olnud kunagi mel-

nud mnede igapevaste asjade thenduse le. Selgus, et need lihtsad asjad

vivad elda meie endi ja meie kultuuri kohta pris palju. Suurelt osalt

hlmab see teemadering hgieeni ning sellega otseselt vi kaudselt seon-

duvaid asju.

ldisemalt tuleb raamatus juttu sellest, kuidas eestlased viimase 150 aas-

taga keskaegsetest talupoegadest moodsateks eurooplasteks on muutunud.

Raamatu sisu keskendub Eesti argielu erinevaile klgedele ja nende muutu-

misele eelkige 20. sajandil. Argielu thendab kike seda, kuidas inimesed

mtlevad, kituvad ja toimetavad nhtuna ksikisiku, pere ja kodu vaate-

punktist. Kik igapevaelu tavad, harjumused ja asjad kokku moodustavad

argikultuuri. helt poolt tavaprane ja loomulik on argielu teisest kljest

ka igav ja rutiinne. Samas aitavad igapised rituaalid ja tegevuste korduvus

tunda inimesel end isiklikult vabana, silitada enesevrikus ja oma elulaad.

Harjumusi ja rutiini, mis sisaldavad nii mugavust kui ka igavust, on peetud

lausa argielu snonmideks (FELSKI 1999: 21).

1936. aastal avaldas saksa sotsioloog ja ajaloolane Norbert Elias ph-

jaliku uurimuse tsiviliseerimisprotsessist (ELIAS 1976). Selles keskendas ta

thelepanu uusajal Euroopas juurdunud uute harjumuste, kitumisnormi-

de ja -viiside vljakujunemisele. Inimisiksuse pikaajalist mberkujunemist,

iseenda taltsutamise ja ohjeldamise protsessi nimetab Elias tsiviliseerimi-

seks. ldtuntuks sai raamat alles prast uustrki ilmumist 40 aastat hiljem,

kui see tlgiti paljudesse, sealhulgas hiljuti ka eesti keelde (ELIAS 2005, 2007).

Uurides Euroopa lauakombeid theldas N. Elias, et 16.18. sajandi hak-

kasid levima petussnad noorsoole, kuidas pidada ennast lal pidulikul

smingul. ilsat pritolu inimeselt oodati vrikat kitumist. Lauas ei toh-

tinud rhitseda, slitada ega nina kuuehlma sisse vi kega nuusata. Samu-

ti ei tohtinud laua res oksendada. Ebaviisakas oli panna hammustatud

8

lihatkk tagasi hisele liuale, nritud konte laiali loopida, enne karika ula-

tamist lauanaabrile tuli karika serv joomise jrel puhtaks phkida jne.

Tahumatut kitumist sgilauas hakati N. Eliase arvates taunima sot-

siaalseil phjusil, mitte hgieenikaalutlustel, mis muutusid aktuaalseks palju

hiljem. Leiti, et rohmakad maneerid solvavad lauanaabreid, eriti kui tege-

mist on krgest soost inimestega. Ajapikku levisid uued peened kombed

kuningate ja vrstide ukondadest ka vrikamate linnakodanike hulka.

Srased kombed eristasid haritud inimesi lihtrahvast, eriti talupoegadest.

Mis oli nende, ksteisest nii erinevate lauakommete taga ja miks need muu-

tusid?

N. Elias vitis, et keskajal oli hte inimest teisest eraldav nhtamatu piir

tmmatud hoopis mujale kui uusajal. Selleprast peeti tollal loomulikuks

nii hisest kausist vi katlast smist kui ka hest kannust joomist vi hes

voodis magamist. ksikisikuid ei lahutanud ksteisest hbelikkuse bar-

jr, see tekkis alles uusajal. N. Eliase jrgi on tsiviliseerimine protsess,

mille kigus inimeste kitumist mjutav vline surve asendub sisemise,

moraalse enesepiiramisega. Lhidalt eldes thendab tsiviliseerimine uut

tpi atomiseeritud, teistest eraldunud inimisiksuse kujunemist. See

on protsess, mille kigus inimeste kitumist mjutav vline surve asendub

sisemise, moraalse regulatsiooniga (vt Elias 2005). ksisiku kitumist his-

konnas ohjavad viisakusreeglid moodustavad indiviidi mber kaitsetsooni.

Fsiliste kontaktide keeld muutus aja jooksul ha rangemaks, inimesed

hakkasid magama ksinda, uued lauakombed keelasid smise histest nu-

dest, samuti toidu vtmise ktega jne. Kik see peegeldas suurema kehali-

se distantsi tekkimist inimeste vahel. Intiimsuhetes peetakse teise inimese

puudutamist peaaegu kohustuslikuks, ent nii tohib kituda ainult omavahel

olles, mitte avalikult (CHARTIER1989:163-164).

hiskonna moderniseerumine Euroopas alates 18. sajandi lpust ei

thendanud mitte ainult sotsiaalset ja poliitilist uuenemist, veelgi sgava-

mad olid sotsiaalpshholoogilised muutused. See thendab, et need puu-

dutasid hiskonna svastruktuure nagu teadvus, suhtumised, kitumine,

mentaliteet. Esile hakkas tusma inimene kui isiksus: seni valitsenud sei-

susliku kuuluvuse asemel muutus esmaseks ksikisik (BECHER1990:20-22).

Viisakusreeglite mte on hoida vaos emotsioone, ohjeldada kirgi, varjata

sdamesoove ja hingeliigutusi. Seltskondlikud kombed on olemuselt ratsio-

naalsed, kitumisel arvestatakse teise isiku positsiooni ja oodatava mjuga.

9

EEST

I ARG

IELUViisakus kuulub avaliku elu sfri, intiimsus eeldab privaatsust, ruumi vljas-

pool hiskonda, mis vimaldaks ksindust, salajasust ja vaikust.1 Privaatsust

on vaja, et peita seda, mida teised ei tohiks nha, nagu oma keha eest hoo-

litsemine, loomulike vajaduste rahuldamine, suguelu jmt. Selliseks kohaks

uues kodanlikus hiskonnas sai kodu.

Palju muutus uusajal perekonna thendus, sellest sai eraelu keskpunkt.

Enam ei olnud perekond lihtsalt majandusksus, mille silitamise nimel

pidi tooma ohvriks kik. See ei olnud enam paik, kus piirati isiklikku vaba-

dust ning vimutsesid naised. Perekonnast sai miski, mida see kunagi varem

polnud olnud: pelgupaik, kuhu inimesed pgenesid teiste uurivate pilkude

eest. Sellest sai emotsionaalne kese ning koht, kus nii nnes kui ka nnetu-

ses olid thelepanu keskmes lapsed. Perekond eraldas ennast selgelt avali-

kust sfrist ja muutus vaikseks sadamaks, mis kaitses inimesi vlisilma ja

vraste eest (ARIS1989:8).2

Moodsa perekonna tekkel oli kolm phjust:

1. Kodu ja t ehk elamine ja ttegemine eraldusid teineteisest.

2. Vljaspool seisuslikku hiskonda kujunes vlja uus sotsiaalne kiht

kodanlus (ametnikud, petajad, arstid, vaimulikud).

3. Traditsiooniline solidaarsus ja kohustused asendusid phimttega, et

igal inimesel on eelkige oma igused ja vabadused. Valgustusideed suu-

rendasid kiiresti privaatse ja avaliku vahelist lhet ning koos sellega muutus

privaatseks ka perekonnaelu.

Moodsat perekonda iseloomustab:

1. T ja kodu, t ja elu tielik lahutamine teineteisest. Selle tttu

eraldusid teineteisest ka meeste ja naiste maailmad. Perekonnaelu keskmes

ei ole enam mitte niivrd hised majandusmured kui laste kasvatamine.

2. Naise spetsialiseerumine. Varem oli naine majapidamises hivatud

peaaegu kigi tdega, kodanlik naine keskendus koduhoidmisele.

3. Uus suhtumine lastesse. Kodanlased ei ksitlenud lapsi enam tjuna,

kellesse pole tarvis suhtuda eriliselt, teistmoodi kui kigisse teistesse ini-

mestesse. Lapsi hakati kasvatama ettevaatuse ja armastusega, vga thtsaks

peeti nende kaitsmist vraste mjude eest lapsed pidid olema vanemate

kontrolli all. Lapsi tuli eemale hoida tnavast, nad ei tohtinud enam jagada

hist tuba teenijatega. Eriti hakati rhutama sugudevahelist erinevust ning

eri soost lapsed lahutati ksteisest. Kontrolli laste le, nende isoleerimist

vlismaailmast korvasid tihedamad peresisesed suhted eriti emaga, aga ka

1. E. Shorter on oma uurimuses leidnud, et liikudes Euroopas lnest itta privaatsus ldiselt kahanes ning hiskonnas levis see krgklassi seast alama-tesse rahvakihtidesse (Shorter1977:43). Siin ja edaspidi autori mrkused.

2. Siin viks perekonna vabalt asendada ka snaga kodu, sest need kaks mistet on muutu-nud teineteisest niivrd lahutamatuks.

1 0

dede-vendadega. Kodanlaste lapsed hakkasid maailma tundma ppima

eelkige raamatute kaudu.

4. Suurim murrang varasemaga vrreldes oli see, et partneri valikul haka-

ti ainsaks eelduseks pidama armastust.

5. Seksuaalsus ja sensuaalsus suruti alla. Sellest tulenevalt eraldati kstei-

sest poisid ja tdrukud ning vanemad ja lapsed, magamistoad suleti sek-

suaalsus muutus tabuks. Abieluvlise lapse snd hakkas thendama suurt

skandaali. Uus privaatne perekonnavorm oli thtis eeldus kodanliku his-

konna tekkimiseks (DLMEN1990:230-244).

Tundma tu vanaaegne a r g i e l uNiliselt kige tavalisemast sellest, kuidas inimesed minevikus tegelikult

oma igapevast elu elasid, on praegused teadmised pris kasinad. Eestlas-

te juured asuvad klas, ent aja jooksul on need sidemed jnud ha nrge-

maks. Aina vhem leidub inimesi, kel on maaeluga isiklikke kogemusi, pide-

valt vheneb ka nende hulk, kellel on maal sugulasi vi muid pidepunkte.

1940. aastal elas linnades kolmandik Eesti elanikest, 1995 umbes 70 %, kuid

eestlasi tunduvalt vhem 5060% mber. Uue iseseisvuse ajal on linnaela-

nike osakaal Eesti rahvastikus vhenenud 63% (1.01.2012). Tnapeval ei

mra linna- ja maaelanike suhtarvud elulaadi seisukohalt iseenesest kuigi

palju. Esiteks on meie vikelinnades ja alevites valitsenud lbi aegade poo-

leldi maalik elulaad, ent samal ajal elati nukogudeaegseis majandikeskus-

tes jlle pris linlikult. Ka tnapeval puudub uutes plluklades elavail

inimestel enamasti tegelik side maaeluga.

Mida kaugemale jvad tnapeva linnastunud eestlased oma juurtest,

seda suuremaks muutub nostalgia vanade heade aegade jrele ning seda

kaunim tundub kik olnu.

Kummalisel kombel sisaldavad kige tavalisemad asjad sageli kultuuri

kohta vga olulist teavet. Tervel mistusel (kibetdedel ja ldarusaa-

madel) phinevad igapevased toimingud ja kitumine argielu on meie

jaoks nii tavaline ja enesestmistetav, et jb sageli mrkamatuks ega paku

eriti huvi. Niteks ei leidunud kapitaalses koguteoses Eesti rahvakultuur

(VIIRES JA VUNDER1998) ridagi selliste ebaviisakate teemade nagu isiklik

hgieen, pesemine, eluruumide puhtus, kimlad ning ldse selle kohta, mis

puudutab inimese rpast, loomulikku-looduslikku-loomalikku poolt.3

3. Sama teose uustrkk (2008) sisaldab siiski juba levaadet ka neist teemadest.

1 1

EEST

I ARG

IELU

Keegi polnud neid asju uurinud, sest see valdkond ning argipev laiemalt

oli jnud Eesti etnoloogia uurimisnimistust vlja. pris sarnane oli olukord

mujalgi, niteks Rootsis: Saada pilti 19. sajandi talurahva ja kodanluse vaa-

detest mustuse kohta on keerukas lesanne, sest uurimisaines on suhteliselt

hajus. Etnoloogiaarhiivid on tulvil informatsiooni palju esinduslikemate

alade kohta nagu rahvariided, majaehitus, thtpevapidustused, mistatu-

sed, legendid, laulud ja mngud. See tuleneb asjaolust, et puhtust nagu ka

kehaosade nimetusi ja nendega seotud tegevusi ei loetud uurimiseks sobi-

vate teemade hulka. Kui asi juab mustuseni, peab uurija olema tnulik iga

laialipuistatud teatmekbeme, iga kirjelduse ja iga illustratsiooni eest. [---]

Kadunud ajad, mida paljud eestlased siiani taga igatsevad. Kolga ranna vana rahvatants labajalavalss. M. Oldenburg 1906. ERM 262: 1

1 2

Tuleb rhutada, et sraste asjade varjamine oli ebateadlik. Vlitlistel

ja rahvaelu uurijail oli oma silmaklappe raske krvale lkata. Nende endi,

ldiselt keskklassi kultuuris oli inimeksistentsi rpasem klg range tabu

(FRYKMAN1987:160-161). Sama kehtib tiel mral ka Eestis, sest neist teema-

dest polnud kombeks laia suuga knelda ei minevikus ega ole ka tnape-

val. Puhtuseolud on teemaks, millest heas seltskonnas avalikult ei rgita.

Sellesse ksimusse suhtutakse kas vaikivalt vi leolekutundega. See hea

toon on nhtavasti kandunud ka meie ametiasutustesse, kes ei pea vajali-

kuks koguda selle ksimuse kohta ka kige ldisemaidki andmeid, mrgiti

77 aastat tagasi kriitiliselt ajakirjanduses (TEDER1939:2).

Niisiis on hgieeni ja laiemalt ldse argielu ajaloo uurimisel heks suu-

remaks mureks allikad. Nii etnoloogide vlitmaterjalides kui ka kirjasaat-

jate tdes ERMi ksikirjaarhiivis (KV) leidub haruharva midagi, mis viks

heita halba varju kirjutaja isikule, tema perele, kodukohale vi laiemalt

tervele rahvale. ERMi kirjasaatjate 1994. aasta vistlustde hulgas teemal

Argielu tavad ja reeglid (2088 leheklge) leidub vga harva midagi muud,

kui neb ette kodanlik puhtusekaanon. 1927. aastal sndinud humanitaar-

haridusega naispetaja kirjutab:

Pean tunnistama, et sjaeelsel ajal oli Eesti taludes puhtusepidamine prae-

gusega vrreldes tunduvalt madalamal jrjel. Parasiitide kirbud, lutikad,

prussakad esinemine oli ldine. Kilk oli koguni armastatud loomake. Trjet

kll tehti, voodid viidi ue ja valati le keeva veega, prussakatest ritati vaba-

neda miinikollasega, kuid edu see ei toonud, ainult ajutist leevendust. [---] Isik-

liku puhtusega ei olnud lood eriti paremad. [---] Suvel toimus laupevane pese-

mine suvekgis suures puuvannis, talvel tiriti seesama vann kki. Ktepesuks

(seda tuli teha enne ski) oli kgis kauss ja tilaga veenu. Vanaema kontrol-

lis, kas kasutasime ka seepi. Jalgade pesemist nuti igal htul. [---] Hammaste

pesemist ldse ei olnud. Alles siis, kui kooli lksin, muretseti mulle hambahari

(mletan, et see oli kollane), kuid ema ei jlginud hammaste pesemist eriti jr-

jekindlalt, ise ma seda meeldetuletamiseta ei teinud. (KV728, I, LK134-135JUURU)

Oma elu loost jetakse loomulikult vlja see, mida mlestuste kirjutajat

on kogu elu petatud ohjeldama ja varjama. Selleprast puuduvad mles-

tustes tielikult haisud, kihud ja kehad (FRYKMAN 1990: 161).

Vrib thelepanu, et Eestis leidub selle valdkonna kohta hulk ainulaad-

set, sstemaatilist ainest. Eriti hinnatav on materjal aga oma samaaegsu-

se poolest, see ei ole mlestuslik nagu muud sellekohased allikad. Nimelt

1 3

EEST

I ARG

IELUsilitatakse Eesti Rahva Muuseumis peaaegu kogu Eestimaad hlmavate

sanitaartopograaxliste kirjelduste algmaterjale. Need 340 ksikirjalist vihku

(kokku 10404 leheklge) moodustavad omaette osa ERMi ksikirjaarhii-

vist Sanitaar-topograaxlise Arhiivi (STA).4

1920. aastail hakkas noor Eesti Vabariik kiiresti le vaatama oma maa

olukorda erinevates valdkondades. Vga thtsaks peeti rahva tervishoidlik-

ku seisundit, millest sltub iga kodaniku kekik ja tervis seega kogu riigi

oma. T eesmrk oli vlja selgitada, millistes tervishoidlikes oludes elavad

Eesti elanikud, eelkige maarahvas, millised nakkushaigused on levinud

ning mida teevad omavalitsused nende vltimiseks vi leviku tkestami-

seks. Lhtuti eeldusest, et epideemilised haigused (koolera, tuberkuloos,

diyeeria ja muud sellised) levivad eriti laialt hiskonna kehvemates kih-

tides. Vastava uurimist tegid arstid ja vanemate kursuste arstiteaduse

lipilased Tartu likooli Tervishoiu Instituudi juhataja prof Aleksander

Rammuli juhtimisel ja Riigi Tervishoiu Peavalitsuse toetusel. Uurimispro-

jektis veti eeskuju mitme riigi kogemustest. Uurimiskava koostamisel

kasutati kunagise Vene linnade liidu, Saksa ja Ameerika eeskujusid, tien-

dades ja muutes neid vastavalt meie oludele ja nuetele. Lisaks asulate,

elamute, elu ja olu ning joogivee uurimisele ja kirjeldamisele pidid stipen-

diaadid-arstid ja vanemate kursuste arstiteaduse lipilased ka rahva seas

tervishoidlikke teadmisi levitama.5 Etteantud ksimustikud ja kavad hl-

masid laia teemaderingi: paikkonna loodusolud (maa, vesi, hk), asulastik,

hooned, haigused, tervishoidlikud abinud, arstiabi, rahvaarstid-posijad,

kodused ravivtted, elamute heakord ja sisustus, puhtus toas ja ues, kae-

vud, kimlad, isiklik hgieen (eriti saunad ja saunatamine), rivastus, pros-

titutsioon ja ehal kimine, toidud ja smistavad, alkohol ja tubakas jne.

Peale kohustuslike teemade kirjeldasid vaatlejad ka muud nende meelest

thelepanuvrset.

Aastail 19221927 kidi kogu Eestimaa kla klalt ja vald vallalt risti-

piki lbi. Uuriti aukartustratavat hulka talusid kokku vhemalt 15000

20000 ehk umbes 1520% taludest. Nende andmete phjal koostati kige -

pealt vastava kla ning seejrel valla ldkirjeldus. Kogu see materjal koon-

dati ja ldistati maakondlikeks levaadeteks ning avaldati trkis.6

Andmeid kogusid sanitaartopograaxd etnoloogiale omaste meetodite-

ga vahetute vaatluste ja intervjuude abil. Selleprast on nende kirjeldused

asendamatu allikas tolleaegse elu uurimisel laiemast vaatepunktist ja uute

4. ERMis on vlitand-meid 10 tolleaegse maakonna kohta, puu-dub Tartumaa, ent on olemas trkis avaldatud maakondlik levaade. Ehkki materjalid on paik- konniti pris erineva tiheduse ja sisukusega, on kogu andmestik haru-kordselt vrtuslik allikas tollase Eesti argielu kohta: Harjumaa 540 lk, Jrvamaa 184 lk, Lnemaa 1488 lk, Petserimaa 912 lk, Prnumaa 1725 lk, Saaremaa 900 lk, Valgamaa 876 lk, Viljandimaa 1475 lk, Virumaa 615 lk, Vrumaa 1589 lk.

5. Saaremaa tervishoiuline kirjeldus. Lk. 6.

6. Harjumaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1937; Jrvamaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu 1934; Lnemaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1929; Petserimaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu 1935; Prnumaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1930; Saaremaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1928; Tartumaa tervishoiu-line kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1938; Valgamaa tervishoiuline kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1933; Vil-jandimaa tervishoiuline kirjeldus. Tartu, 1933; Rammul, A. (toim). Virumaa tervishoiuline kirjeldus. Tartu, 1931; Rammul, A. (toim). Vrumaa tervishoiuline kirjeldus. Rammul, A. (toim). Tartu, 1932.

1 4

nurkade alt. Uurimists on seda sisukat andmekogu senimaani armetult

vhe kasutatud.

ERMi sanitaartopograaxlises arhiivis silitatav ainulaadne kultuurisot-

sioloogiline materjal annab levaatliku ja ilustamata pildi 1920. aastate Ees-

ti (maa)rahva argielust. Teravalt tulevad esile mitmed seigad, mis ei lange

kokku praeguse idealiseeritud ettekujutusega neist aegadest. Kigepealt

ratab tollases elus thelepanu tnapevaste arusaamade jaoks suur mustus

ja rpasus, teiseks tuseb esile rahva ldine vaesus ja raske t.

Td teeb aga iga asunik pevas rohkem kui kski teine. Suvel algab t-

pev kella 3 kestab mne vikse vaheajaga htu kella 910ni, kui pike

1920. aastail polnud elu Eestis kusagil, ei linnas ega maal, meelakkumine. Raudteetlise korter Tallinnas. H. Soosaar. Eesti Ajaloomuuseum AM16313:13F 5900:13

1 5

EEST

I ARG

IELUloojeneb. Siin tapavad inimesed endid sna otsekoheses mttes enda kodu

joks. Suurem osa pevast saadetakse vljas ttades mda. Kodu ootab

vilets korter ja vib olla mitte kige hiilgavam kk. Toitu vetakse 3 prnu

kalaga. Piim eksporteeritakse meiereisse. Ngin khnu, tga lekoormatud

noori, tuime kskikseid ngusid. Liigutused pikalised, vsind. Need inime-

sed annavad kik oma kodu lesehitamiseks, nad on rohkemgi annud kui seda

inimene tohib (STAPRNUMAA1924:210KAISMA).

Tollase Eesti hiskonna ldisest vaesusest knelevad ilmekalt kirjeldu-

sed valdade sotsiaalhoolekande (vaestemajad jmt) ja koolimajade armetust,

kohati lausa masendavast olukorrast. Kogutud andmeist ilmneb ka see, et

Uutes asunikutaludes nagu tegelikult kigis taludes ei jtkunud piisavalt judu ega thelepanu, et hoida eluruumid korras ja puhtad. Saaremaa Kalevalla asunikutalu sisevaade. K. Kalamees 1931. ERM Fk 608: 42

1 6

alkoholi pruugiti tol ajal ilmselt rohkem, kui kirjutatakse sellest mlestus-

tes vi tahaks ldsus praegu uskuda. Vaatlejad tajusid ka endassesulgunud

klaelu rutiini.

Nagu igalpool Lnemaal nii ka siin mjub mbruskond halvavalt pl-

lumehe tegevuse ja arenemise ple. Elatakse nagu umbkotis: talumees istub

phagi peviti kodus, popsutab piipu ajaviiteks ja viskab naabri peremehega

kodulut (STALNEMAA: 104, PAATSALU 1925).

Nagu taoliste suurte levaatlike uurimustega tihti juhtub, leidub ka sani-

taartopograaxde tdes pealiskaudsust ja formaalsust. On alust arvata, et

mitte kik andmed ei phine isiklikul vahetul vaatlusel, vaid ilmselt on osa

neist saadud kaudsel teel. Sanitaartopograaxde hinnanguid ja hoiakuid on

paratamatult mjutanud nende endi taust, mille phjal saab teha jreldusi

ka uue kujuneva Eesti keskklassi vaadetest hiskonnale ja kultuurile. Nad

pdsid rahva hgieeni hindamisel olla teadlastele omaselt objektiivsed,

kuid subjektiivsust tielikult vltida ei olnud loomulikult vimalik. Nende

mitmetahulise vaatluse all oli erinevaid asju alates porist toaprandal kuni

pererahva riietuse, haiguste, ihupuhtuse ja ttoveeringuteni. Teisest kljest

taheti olla hindamisel vimalikult paindlikud ning arvestati asjaoludega:

mis td talus parasjagu tehti, mis aastaaeg oli, kas elati vaeselt vi jukalt

jmt. Siiski ei tohi unustada tsiasja, et suurem osa vaatlejaid olid maalt prit

esimese plve haritlased, kes nd pdsid ennast nii palju kui vimalik

eristada maamatsidest ning olla eriti moodsad ja kultuursed. Veri-

vrsked linnaharitlased suhtusid oma pritolu-kultuuri limalt kriitiliselt.

Talurahvas ngid nad (vlja arvatud mned paduromantikud) kultuurilise

alalhoidlikkuse ja mahajmuse vrdkujusid, keda oli tarvis euroopaliku

kultuuri omandamisel kibekiiresti jrele aidata. Talupojad omakorda on

lbi aja imetlenud linna, vttes sealt le ning jljendades paljusid asju ja nh-

tusi. Teisalt ei ole nad ometi linna sallinud ega linlasi usaldanud, kes alati on

pdnud nende le valitseda (vt Foster1967a:10).

Tollaseid hindamisaluseid on tegijad trkistes veidi ka avanud: Puh-

tust majas hindasid uurijad maja sisemuse ldvaatluse jrele, kusjuures

thelepanu prati eluruumide pranda, seinte, akende, toambli sei-

sukorrale; samuti pandi thele elanikkude riiete korralikust ning puhtust

ja ihupuhtust. Puhtust hinnati eitavalt, kui hte vi mitut tervisevastast

nhtu thele pandi nagu: kui prandal oli palju tolmu ja pori, mitmesugust

prahti ja majapidamise jtiseid, ka siis, kui prandad olid pesemata jne,

1 7

EEST

I ARG

IELUseinad mrdinud vi lagunenud, aknaruudud pesemata, krbeste mus-

tatud, voodid les tegemata, voodipesu must vi puudus tiesti. Kui toi-

dunud ja toit vedelesid eelmisest smaajast laual. Riietuse suhtes pandi

thele pererahva, eriti laste lohakust ning mustust riietuses. Ktertikud

puudusid vi olid vga mustad.

ue puhtust hinnates pandi thele elamu lhemat mbrust. Puhtuse

poolest mitterahuldavais uedes vedelesid mitmesugused majapidamisriis-

tad, majaesisel leidus loomade snnikut, u oli phkimata, hoonete mbrus

oli vljakigukohtade puudusel rvetatud inimeste vljaheidetega. Otsuse

tegemisel veti arvesse aastaaeg, mnesuguse mustema t hooaeg (sn-

nikuvedu) ja pev (ri- vi phapev) (PRNUMAA1930:19).

[---] elamu on elanikkude arvates le 100 aasta vana. he eluruumiga s.o

rehetoaga (kammer naabertalu elamutel on viimase aja saavutus, prast

juure ehitud). Eluruum on kuni 3 m krge (vilja, rehe kuivatamiseks). Rehe-

alune krvuti eluruumiga. Rehe all loomad. Snniku tasapind rehe all palju

krgem kui eluruumides prand: selle tagajrjel tekivad tuppa lbi lagunend

vaheseina virtsa ojad. Toa prandal alalised haisevad virtsaojad. hk mrgi-

tud igasugusest roppusest, snnikust, toidujnustest sgilaual. (Nhtavasti

koristatakse toidu lauda rmisel ruumipuudusel ainult.) See vana 100-aastane

talu oli kige mustem, ropem, haisevam ja kitsam terves vallas misprast?

Vimaldaks ju normaaltalu paremaid elamistingimusi. Phjus: ldtervishoid-

liste tingimuste liig madalalt hindamine inimene ei tohiks ju ometi loomasn-

nikus elada! Teiseks puudub lbikimine paremate inimestega, eeskujude puu-

dus, alalhoidlikkus, millest suure visadusega kinni hoitakse. Saunadega asi

halb. Vhe neid hid asutusi. [---] Vhesed saunad pole korraliku ehitusega:

hetoalised tihti ilma korstnata. Tihti kll 2 ruumiga, kui[d] korratus ole-

kus, ilma prandateta, lagund katuste ja seintega. Sauna puudusel pestakse

kll vannides, kes seda judnud omada, kll toobrites, lihtsalt tubades ehk laia

ahju peal. Vljakigu kohtadega pole asi palju parem. Neid leidub kll tihemini

talude juures, niisama ka popsidel, kuid ieti pole need kunagi korralikud ega

vri nimetust. Selle ple vaadatakse veel kui ajutiselt ple sunnitud mne

vrnhtuse ple, mida ieti tegelikult tarvis poleks: on siiamaale ikkagi ilma

lbi saadud. Neid (klosette) ei pesta kunagi. Puhastus snnib harva. Vik-

sed on nad, et suurem inimene nendesse sisse ei pse. Tihti lgseintega ilma

katusteta lahtised ja lagunenud. Arvuliselt on vljakigukohtadega umbes kuni

veerand talusid ldsummast varustud (STAPRNUMAA1924:214-216KAISMA).