Aruanne strateegia eesmärkide ja rakendusplaani …...Joonis 2. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamise allikad Allikas: Eesti Statistikaamet Tabel 1. Avaliku ja erasektori rahastamine

Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse poolt 22. detsembril 2011.a

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”

Aruanne strateegia eesmärkide ja rakendusplaani täitmisest 2010. ja 2011. aastal

Tartu 2011

2

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TA&I strateegia) kiideti heaks Riigikogu otsusega 7. veebruaril 2007. aastal. Strateegia keskendub ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. Strateegia elluviimist kirjeldab strateegia rakendusplaan, tuues välja strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused, vastutajad ja rahastamise. Käesoleva aruande eesmärgiks on anda ülevaade TA&I strateegias ja rakendusplaanis ettenähtud tegevuste täitmisest, indikaatorite arengutest ning üldisest TA&I olukorrast Eestis aastatel 2010 – 2011. Lisaks informeerimisele on aruande eesmärgiks anda soovitusi teadus- ja innovatsioonipoliitika parendamiseks ja tulemuslikkuse tõstmiseks. Aruande on koostanud Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga. Aruande on heaks kiitnud Teadus- ja Arendusnõukogu 7. detsembril 2011.

Sisukord

1. Kokkuvõte ........................................................................................................................................... 3

2. Eesmärkide saavutamise analüüs .................................................................................................... 6

2.1. Eesmärk 1. Teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv ............... 6

2.2. Eesmärk 2: Uuendusmeelne ettevõtlus ülemaailmses majanduses uut väärtust loomas. .......... 12

2.3. Eesmärk 3: Pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond. ........................ 14

3. Teadus- ja innovatsioonipoliitika areng 2010. ja 2011. aastal. Ülevaade tegevustest. ............... 17

3.1. Riiklikud teadus- ja arendusprogrammid ..................................................................................... 17

3.2. Meede 1: Inimkapitali arendamine .............................................................................................. 20

3.3. Meede 2: Avaliku sektori TA&I korralduse tõhustamine .............................................................. 22

3.4. Meede 3: Ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamine ..................................................... 27

3.5. Meede 4: Eesti pikaajalisele arengule suunatud poliitika kujundamine ....................................... 30

http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=5786

3

1. Kokkuvõte

Peale taasiseseisvumist on Eestis välja kujundatud funktsioneeriv ja arenev teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteem, mille aluseks on demokraatlikule riigile omane struktuur ja juhtimissüsteem. Läbi on viidud struktuursed reformid, välja arendatud õigusaktide süsteem, seadusandja tasemel on vastu võetud riiklikud arengukavad, millede täitmine on olnud valitsuse prioriteetide hulgas. Eestist on saanud riik, kus viimasel kümnendil on teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv kiireim Euroopas, seejuures ettevõtlussektori kasv ületab avaliku sektori kasvu ligi kaks korda, mis näitab, et riigi teaduskulutused on stimuleerinud ettevõtluse struktuurimuutust. Teadus- ja arendustegevuse intensiivsus kasvas 0,6%-lt SKP-st 2000.a 1,62%-ni aastal 2010. Eesti teadus on rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline.

1) Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2007-2013 „Teadmistepõhine

Eesti” seatud sisulised eesmärgid on vaatamata majanduskriisile endiselt asjakohased. Tulenevalt majanduskriisi mõjudest on tekkinud mahajäämus T&A rahastusmahu sihttasemetest, kuid kavandatud põhieesmärgid on endistviisi aktuaalsed ja reaalselt saavutatavad uue strateegia perioodi (2014 – 2020) lõpuks.

2) Eesti T&A süsteem elas majanduskriisi üle paremini kui majandus: T&A kulutused langesid küll 2009.a 5,2%, kuid 2010. a toimus juba oluline tõus (18%) eelkõige ettevõtlussektori (32%) arvel, mis kasvas 50%-ni T&A kogukulutustest. Kuna 2009.a SKP langus oli suurem kui T&A mahul, jätkus T&A intensiivsuse regulaarne kasv ka 2009.a jõudes 2010.a välja 1,62%-ni.

3) Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv tõusis alates aastatel 2000 – 2009 ligi 1650 teadlase võrra (61,8%) jõudes 4314-ni. Ettevõtlussektori teadlaste arv kasvas 10 aastaga ligi 5 korda ja moodustas 2010.a 30% täistööajaga teadlaste ja inseneride üldarvust. Töötajate koguarvust moodustasid täisajaga teadlased 2009.a 0,72% ning 2010.a 0,71%. See väärtus on väga lähedal strateegia indikaatorile 0,8%, kuid ei kirjelda adekvaatselt kriisiaega, kus hüppeline tõus toimus tööhõive languse tõttu. Tegelikult peab strateegia sihtide saavutamiseks teadlaste arv kasvama rohkem kui 1500 teadlase ja inseneri võrra ning seda eelkõige ettevõtlussektoris.

4) Käesoleva TA&I strateegia rakendamise neljas ja viies aasta möödusid suuremahuliste struktuuritoetuste meetmete rakendamise tähe all. Valitsuse poolt heaks kiidetud T&A infrastruktuuri arendamise investeerimiskava 11 objektist on valminud 3, ehitusjärgus 6 ning riigihanked on käimas 2 kõige komplitseerituma objektiga. Koostatud ja avaldatud on Eesti teaduse infrastruktuuride strateegilise arendamise alusdokument – teekaart, mille realiseerimisega on algust tehtud. Käivitunud on Eesti T&A rahvusvahelistumise ning teaduspoliitika seire programmid.

5) Infrastruktuuri investeeringute käimasolevad tegevused on üldiselt olnud piisavad varasemate perioodide investeeringuvajaku katmiseks, edaspidises tuleb põhiline tähelepanu pöörata infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamisele.

6) Sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest lähtuvate meetmete, sh riiklike programmide käivitamine, aga ka Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelistes nn suurte väljakutsete (grand challenges) lahendamisele suunatud algatustes, on kulgenud planeeritust aeglasemalt. Olulisemaid probleeme selles juures on vastutaja rolli ebaselgus täpsemate valdkondlike eesmärkide määratlemisel ja toetatavate tegevuste otsustamisel.

7) Kahel viimasel aastal on teaduse populariseerimine tõusnud kvaliteedilt ja mahult täiesti uuele tasemele. 2011.a mais avati Tartus Baltimaade suurim teaduskeskus AHHAA, mida esimese poolaasta jooksul on külastanud üle 75000 külastaja Eestist ja kaugemalt. 2011.a alguses alustasid ERR kanalites kaks uut teadusteemalist saatesarja – noortele suunatud „Rakett69“ (keskmine vaadatavus 70000) ning üldauditooriumile suunatud „Püramiidi tipus“ (keskmine vaadatavus 40000). 2011.a sügisel kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium Teadlaste ööl 2011/2012 õppeaasta Teadusaastaks, mille eesmärgiks on populariseerida LTT valdkondi ning

4

teadlase elukutset. Teadusaasta raames toimub kogu Eestis üle 150 erineva teadust populariseeriva ürituse.

8) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on välja töötatud raport „Ettevõtlusõpe Eesti kõrgkoolides“ ning tegevuskava innovaatiliste start-up ettevõtete arendamiseks "Start-up Eesti 2011-2013"", samuti Kosmosevaldkonna strateegia, mis keskendub kosmoserakenduste kasutamisele avalike teenuste arendamisel ja kõrgtehnoloogilise ettevõtluse edendamisel. Töötati välja ja rakendati pooltööstuslike laborite investeeringute toetamise meede, mille raames on toetatud ettevõtetele vajalike katse ning sertifitseerimisvõimete loomist.

9) Struktuuritoetuste meetmete rakendamisel ja väljamaksetel esineb nii strateegia elluviijatest sõltuvaid kui ka mittesõltuvaid hilinemisi ja raskusi. Üldisteks probleemideks on riigihangete tingimuste rakendatavus teadus- ja arendustegevuses, üldkulude katmise keerukus, samuti ülemäärane riskide maandamise tendents. Infrastruktuuri arendamise meetmete rakendamisel on ilmnenud probleeme objektide tähtaegse ehitustegevuse käivitamisega, seda nii teadusasutuste ebapiisava haldussuutlikkuse ja absorbeerimisvõime tõttu, riigihangete venimise kui objektide keerulisuse tõttu. Inimressursi meetmete puhul on välistippteadlaste ja -doktorantide Eestisse toomisel algsetest ootustest suuremaks probleemiks kujunenud Eesti teadusasutuste vähene tuntus ja tingimuste ebapiisav atraktiivsus.

10) Riigikogu võttis 23.02.2011 vastu teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) muutmise eelnõu. Olulisemad sätted puudutavad teaduse riiklikku rahastamisinstrumentide korrastamist - loodavad institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on seotud terviklikuks teadusteema rahastamiseks ja kõigi uurimistoetuste taotluste menetlemine toimub sarnastel alustel ning ühes institutsioonis - loodavas Eesti Teadusagentuuris. Muudetakse doktorantide staatust: nooremteaduri ametikoha loomisega viiakse doktorantuur töövõtu põhiseks. Need muudatused suurendavad doktorantide motiveeritust, määravad ülikoolipoolsed kohustused doktoritööde juhendamisel ning tagavad doktorandile materiaalse kindlustunde ja sotsiaalsed tagatised.

11) Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Eesti osalus EL VII T&A raamprogrammis on edukas. 2010. ja 2011.a ilmunud aruannete põhjal12 ületab võrdsetel tingimustel teiste liikmesriikidega kvaliteedinäitajate alusel konkureerivate Eesti partnerite taotluste edukus EL27 keskmist, Eesti on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas ning on absoluutsel juhtpositsioonil Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta. Kokku osaleb raamprogrammis (2007-2013) oktoobri 2011 seisuga erinevates projektides 340 Eesti organisatsiooni, keda Euroopa komisjoni poolt finantseeritakse kokku 54,6 mln euroga. Kokku toodi Eestisse 2010.a välismaiseid T&A investeeringuid 26,6 mln euro ulatuses, mis moodustas 11,5% T&A koguinvesteeringutest.

12) 2010.a viidi läbi Eesti teadus- ja arendusasutuste korraline evalveerimine. Positiivne evalveerimisotsus annab asutusele õiguse taotleda teadus- ja arendustegevuse finantseerimist riigieelarvest ning annab õiguse viia läbi doktoriõpet. Kokku osales korralisel evalveerimisel 27 asutust, kellest 18 evalveeriti vähemalt ühes valdkonnas positiivselt.

13) 2010. aastal viis Riigikontroll läbi auditi „Riigi ettevõtlustoetuste mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele“, mille käigus hinnati arendustoetuste mõju. Kuigi ettevõtete hinnangud neile toetustele olid küllaltki positiivsed ning ka majandusnäitajates avaldusid positiivsed mõjud, tõi Riigikontroll jätkuva riskimomendina esile toetuste koondumise kitsastesse kõrgtehnoloogilistesse sektoritesse ja vähese puutumuse tänaste suuremate ekspordisektoritega.

1 Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme Report of the Expert Group Final Report 12 November 2010; 2 Third FP7 Monitoring Report „Monitoring Report 2009“, 13 July 2010.

5

14) 2011.a auditeerib Riigikontroll riigi tegevust teadus- ja arendustegevuse võtmevaldkondade edendamisel. Samuti viiakse 2011.a Rahandusministeeriumi tellimusel läbi kõigi tõukefondide meetmete vahehindamine eesmärkide poole liikumisele hinnangu andmiseks ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi tellimusel teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine. Septembris 2011 käivitus Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi hindamine Euroopa Teadusruumi juhtkomitee (ERAC) ekspertide poolt. Vastavad raportid valmivad 2011.a. lõpul või 2012.a alguses.

15) 2011 käivitus järgmise perioodi TA&I strateegia ettevalmistus, mis arvestab EL2020 ja EE2020 sõnastatud eesmärke, ja mis on kavas läbi viia järgmise perioodi tõuketoetuste planeerimisega vastastikuliselt arvestades.

Soovitused

1) Strateegia elluviimisel keskenduda juba otsustatud või ettevalmistatud tegevuste elluviimisele ja uue perioodi planeerimisele, arvestades läbiviidavate hindamiste soovitusi.

2) Kiita heaks TA&I strateegia rakendusplaani lisadena „Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programm 2011-2015“, „Eesti keskkonnakaitse ja -tehnoloogia programm“, „Eesti tervishoiu programm“, „Start-up Eesti 2011-2013 tegevuskava innovaatiliste start-up ettevõtete arendamiseks“, „Eesti Kosmosevaldkonna strateegia 2011-2013“.

3) Arendada koostööd ja täpsustada ülesannete ja vastutuse jaotust sotsiaalmajanduslikest eesmärkidest lähtuvate meetmete planeerimisel ja korraldamisel, sh riiklike programmide elluviimine, aga ka Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelistes nn suurte väljakutsete (grand challenges) lahendamisele suunatud algatustes.

4) EL tõukefondide järgmise perioodi planeerimisel pöörata erilist tähelepanu suuremahulistest toetusskeemidest väljumisele, sh analüüsida käesoleva perioodi otsetoetusmehhanismide järk-järgulist finantsinstrumentidega asendamise võimalust.

Need soovitused, mis on suunatud rakendusplaani uuendatavas versioonis arvestamiseks, on võetud arvesse Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaani aastateks 2012-2013 eelnõu koostamisel.

6

2. Eesmärkide saavutamise analüüs

2.1. Eesmärk 1. Teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv

T&A intensiivsus ja mahud tõusuteel

T&A intensiivsus kasvas 2009. a 1,42 ja 2010.a 1,62 %-ni SKP-st (joonis 1). Majandussurutise tõttu T&A mahud 2009.a langesid, kuid kuna see toimus aeglasemalt kui SKP langus, siis T&A intensiivsus kasvas. See kasv jätkus ka 2010.a, kuid nüüd juba T&A mahtude kasvu (kokku 18%) arvel. Eriti silmapaistvalt, 36% võrra, kasvas ettevõtluse T&A maht. Aastatel 2000 – 2009 oli Eesti T&A kogumahu reaalkasv Euroopa suurim – 14,4% ja maailma maastaabis jäi alla vaid Hiinale3.

Eesti TA&I strateegia näeb Eesti T&A kulutuste mahu eesmärkidena ette 2008. aastal 1,5%, 2010. aastal 1,9% ning 2014. aastal 3% SKP-st. Konkurentsivõime kava ’Eesti 2020’ koostamisel korrigeeriti Eesti T&A sihttasemeid: 2015. a 2% SKP-st ning 2020.a 3% SKP-st. Need sihid on ambitsioonikad, kuid realistlikud.

Joonis 1. Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutused

Allikas: Eesti Statistikaamet

2009. aasta T&A kulutuste näitajates on näha majanduskriisi mõjud – seni stabiilselt kasvanud T&A kulutuste absoluutväärtus oli 10 aasta jooksul esmakordselt languses (-5,2%). Samal ajal on erasektori langus teiste riikide praktika põhjal oodatust väiksem. 2010. a jätkub aga kasvutrend ning tänu erakordselt suurele (32%) kasvule jõuab erasektori maht esmakordselt järele avaliku sektori T&A mahule.

T&A rahastamise allikaid vaadates näeme, et riigi ja ettevõtlussektori poolne T&A rahastamise maht on praktiliselt võrdsustunud (joonis 2). Samas tuleb märkida, et nii avalik kui erasektor saavad finantseerimist kõigist kolmest allikast. Olulisim allikas on mõlemail omafinantseerimine: avasektorit rahastab eelkõige riik, ettevõtlussektorit aga ettevõtlussektor. Ettevõtlussektori poolsed tellimused avasektorile moodustavad vaid 3,9% sektori T&A mahust. Ettevõtlussektori riigipoolne finantseerimine küünib seevastu 11,2%-ni (Tabel 1), seda eelkõige tänu kõrgele kasvule kahel viimasel aastal (vastavalt 50% ja 36%) (ESA). Kui erasektori T&A finantseerimine riigi poolt ületab meil ca 2 protsendipunkti võrra EU keskmist, siis avaliku sektori T&A rahastamine erasektori poolt jääb 2-3 protsendipunkti võrra alla EU keskmisele (Eurostat).

3 Innovation Union Competitiveness Report 2011, p I-52.

7

Joonis 2. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamise allikad


Tabel 1. Avaliku ja erasektori rahastamine allikate kaupa 2010.a

Riik Ettevõtted Välismaa allikad

Ettevõtlussektor 11,2% 83,1% 5,7%

Avalik sektor 78,9% 3,9% 17,2%

Eesti T&A riigieelarvelisest rahastamisest toimub ca 82,5% Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Joonistel 3 ja 4 näeme, millisteks komponentideks see raha jaguneb. Nagu jooniselt 3 näha, jätkub T&A investeeringute hoogne kasv struktuuritoetuste arvel, kuid jooniselt nähtub ka väga suur disproportsioon investeeringute (struktuuritoetuste vahendid) ning T&A tegevuskulude vahel.

Joonis 3: Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve ja selle põhikomponentide mahud (mln eurot).

Allikas: Riigieelarve

Joonisel 4 on detailsemalt välja toodud traditsiooniliste T&A rahastamise instrumentide dünaamika HTMi eelarves. Traditsiooniliste instrumentide järjekindel kasv muutub 2009.a languseks ning 2010 ja 2011 on praktiliselt samal tasemel. Kuid väga oluline on tõukefondide kaasfinantseerimise kasv, milleta poleks käsilolevad suuremahulised investeeringud tõukefondidest võimalikud.

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

mln

eu

rot

T&A rahastamise allikad Riik

Ettevõtlus-sektorVälismaaallikad

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

ETF grandid

Sihtfinantseerimine

Baasfinantseerimine

Toetus infra-struktuurikuludele

HTMi T&A eelarve koostõukefondide kaasfin-ga

HTMi T&A eelarve koostõukefondidega

8

Joonis 4. T&A rahastamine HTMi eelarvest koos struktuuritoetustega

Allikas: Riigieelarve, HTM Joonisel 5. võrreldakse hinnanguliselt erinevatest finantseerimisallikatest pärit T&A kulutuste mahtusid. Hinnanguliselt seetõttu, et kasutatud andmed on pärit erinevatest infoallikatest ning mõned kajastust leidvad protsessid toimuvad ajalises nihkes, mistõttu suhteliselt väike osa (mõni protsent) rahastamise mahtudest võib olla arvestatud kahekordselt, samuti võib juhtuda, et mõni protsent T&A-le kavandatud vahenditest on kulutatud viisil, mis ei lähe Frascati Manual’i reeglistiku kohaselt teaduskuludena arvesse. Näeme, et investeeringud ettevõtlussektorist ja välismaa allikatest moodustavad üle poole. Avalikku sektorit kõige enam mõjutavad regulaarsed riigituludest kaetavad siht-, grant- ja baasfinantseerimine koos toetusega jooksvate infrastruktuurikulude katteks moodustavad vaid ca 20%. Teiste ministeeriumide (HTM ja MKM välja arvatud) osakaal on vaid ca 4%, MKM-i osakaal on ca 8% (sh struktuuritoetused).

Joonis 5. Riigi, ettevõtlussektori ja välismaa allikatest rahastatud T&A kulutused 2010

Allikas: Eesti Statistikaamet, Riigieelarve

Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv 1000 töötaja kohta

Eesti TA&I strateegia näeb ette täistööajaga teadlaste ja inseneride osakaaluks tööga hõivatutest vanusgrupis 15-74 saavutada 2009. aastaks 6,2, 2010. aastaks 6,5 ja 2013. aastaks 8 teadlase ja inseneri tase 1000 tööga hõivatu kohta.

Täistööajaga teadlaste ja inseneride arv tõusis alates aastatel 2000 – 2009 ligi 1650 teadlase võrra (61,8%) jõudes 4314-ni. See on küll märgatavalt aeglasemalt kui T&A kulutuste maht, mis on mõistetav, kui me arvestame oma algtaset: 1998. aastal jäime T&A rahastamises ühe teadlase kohta Euroopa Liidu keskmisest maha ca 15 korda. Sellisel tasemel on võimatu olla konkurentsivõimeline. 2009. aastal oli Eesti mahajäämus EL keskmisest kahanenud kolme korrani ja mahajäämus parematest

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

mln

eu

rot

Toetus infra-struktuurikuludeleBaasfinantseerimine

ETF grantid

Tõukefondide kaasfin jamuud T&A-ga seotud kuludSihtfinantseerimin

3% 10%

3% 3%

11%

8%

4% 41%

11%

6%

ETF grantid

Sihtfinantseerimin

Baasfinantseerimine


TF kaasfin ja muud T&A-ga seotud kulud

MKM

TEISED MIN

Ettevõtlussektor

Välismaa allikad

Struktuuritoetused (maksed) HTM

9

oli üle viie korra. Ettevõtlussektori teadlaste arv kasvas 10 aastaga ligi 5 korda ja moodustas 2010.a 30% täistööajaga teadlaste ja inseneride üldarvust. Töötajate koguarvust moodustasid täisajaga teadlased 2009.a 0,72% ning 2010.a 0,71%. See väärtus on väga lähedal strateegia indikaatorile 0,8%, kuid ei kirjelda adekvaatselt kriisiaega, kus hüppeline tõus toimus tööhõive languse tõttu. Tegelikult peab strateegia sihtide saavutamiseks teadlaste arv kasvama rohkem kui 1500 teadlase ja inseneri võrra ning seda eelkõige ettevõtlussektoris.

Joonis 6. Täistööajaga teadlaste ja inseneride koguarv sektorite lõikes


Jooniselt 6 näeme täisajaga teadlaste ja inseneride arvu dünaamikat alates 1998.a. Aastate lõikes on positiivne ettevõtlussektori teadlaste ja inseneride arvu järjekindel kasv, mis siiski peatus 2010.a. Üllatav oli teadlaste arvukuse märgatav kasv majanduskriisi tipus, 2009.a, mis koos tööhõive olulise langusega tõi strateegia võtmeindikaatori, teadlaste ja inseneride arv 1000 tööga hõivatu kohta, kasvu 7,24-ni.

Teadlaste arvukuse võtmeindikaatori käitumine majandussurutise ajal näitas tema sobimatust rasketel aegadel. Kuna me tegelikult planeerime teadlaste arvu kasvusid, on pikaajaliste sihtide seadmiseks hoopis parem indikaator täisajaga teadlaste absoluutarv, kuna viimane on vähem tundlik majandusolukorra kõikumistele. Riigieelarve Strateegias 2012 – 2015 määrati teadlaste arvu 2015.a eesmärgiks 5521 teadlast ja inseneri. Ettepanek on kehtestada ka TA&I strateegias inimfaktori indikaatorina täisajaga teadlaste absoluutarv.

2010. aastal moodustas ettevõtlussektori T&A maht juba 50% T&A koguinvesteeringute mahust ning oli võrdne avaliku sektori T&A mahuga. Samal ajal teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris on rohkem kui kaks korda väiksem. Mis meile sellest järeldub? Kõigepealt on selge, et kui me soovime, et ettevõtluse T&A maht oleks kaks korda suurem avaliku sektori mahust ehk 2% versus 1% SKP-st, siis põhiliselt peab kasvama teadlaste ja inseneride arv ettevõtluskeskkonnas. Küsimus, milline peab siis olema teadlaste arvude suhe, ei oma ühest vastust ning sõltub väljakujunenud majanduslikust (tootmis-) struktuurist, samuti avalikus sektori ning teadus- ja kõrgharidussüsteemi struktuurist. Need määravad ka teadlaste valdkondliku kuuluvuse ja uurimistöö iseloomu. Enamikus Euroopa riikidest on ettevõtlussektoris võrreldes avaliku sektoriga teadlaste osakaal väiksem investeeringute osakaalust. Näiteks Šveitsis on vastav suhe ca 70:40; Soomes 72:58; Sloveenias 65:45; UK-s 62:34 kuid USA-s 72:80. Seega ettevõtluse ja avaliku sektori T&A mahtude suhte 2:1 korral on pikas perspektiivis ootuspärane, et meil teadlaste arvud avalikus ja erasektoris oleksid umbes võrdsed.

Teadlaste ja inseneride vanuseline struktuur Eestis on viimastel aastatel muutunud. Kui 2004.a oli ettevõtlussektori ja kõikide sektorite vanuseline jaotus praktiliselt identne, kusjuures 55% olid vanemad kui 45 aastat, siis 2010.a olid 70% erasektori ning 55% kõikide sektorite teadlastest nooremad kui 45. Võrreldes näiteks aastaid 2004 ja 2010 võib veenduda, et nooremate teadlaste osakaal on kasvanud.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

1998 2000 2002 2004 2006 2008 2009 2010

Kasumi-taotlusetaerasektorRiiklik sektor

Ettevõtlussektor

Kõrgharidus-sektor

Kokku

10

See muutus on eriti silmapaistev ettevõtlussektori puhul, kuid põhimõtteliselt sama kujuga on ka kasumitaotluseta sektorite graafik. Muutuste toimumise algusaeg langeb 2000. aastate algusesse – samale ajale, kui algas teadlaste arvukuse kiire lisandumine, kuid kõige kiiremad muutused on toimunud alles viimase paari-kolme aasta jooksul, eriti ettevõtlussektoris. See viitab TA&I strateegia tegevuste võimalikele mõjudele nende muutuste juures. Vastus küsimusele, milline on optimaalne (jätkusuutlik) teadlaste ja inseneride vanuseline struktuur, sõltub majanduse, teadus- ja arendussüsteemi, haridussüsteemi ning avaliku sektori struktuurist, arengutasemest ja eesmärkidest. Kindlasti on siinkohal vajalikud põhjalikumad uuringud. Joonis 7. Teadlaste ja inseneride vanuseline struktuur 2004 ja 2010 (%)


Uute lisanduvate teadlaste ja inseneride põlvkonna puhul on olulise tähtsusega doktoriõppe lõpetanute arv. Viimastel aastatel on rakendatud mitmeid meetmeid doktoriõppe efektiivsuse tõstmiseks. Näiteks 2005.a tõsteti doktorandi stipendium kahekordseks ja saajate hulka laiendati kõigile edasijõudvatele riigi poolt tellitud doktorantidele. Juba teist perioodi töötavad doktorikoolid suunitlusega koostööle ja õppe kvaliteedi tõstmisele. Ehkki viimastel aastatel on lõpetajate arv tasapisi tõusnud, olid kuni õppeaastani 2009/10 näitajad ebapiisavad, et saavutada strateegiates seatud 300 lõpetaja tase. 2010/11 õppeaastal saavutati aga hüppeline tõus: kaitses 250 uut doktorit. Kas tegu on ühekordse eduga (suurt kaitsnute arvu seostatakse ka enne 2002.a kinnitatud õppekavade kehtivusaja lõppemisega, mistõttu tulevikus ei õnnestuks nende alusel õppinutel enam kaitsta) või on mõju avaldanud ka eelnevatel aastatel käivitunud uued meetmed? Tõde selgub ilmselt lähiaastail. Seni lahendamata probleemidest jagu saamiseks aga käivitatakse uusi meetmeid: loodetavasti lahendab 2011.a veebruaris vastu võetud TAKS-i muudatus (lähemalt lk 20) doktoriõpet atraktiivsemaks ja motiveerivamaks muuta, samas ka nende muudatuste mõju saab ilmselt näha aastate pärast. Tabel 2. Doktoriõppe lõpetanute arv õppeaasta järgi.

Õppeaasta 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11

Uute doktorite arv 105 138 119 143 153 161 160 175 250*

Allikas: EHIS; * esialgsed andmed.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

25- 25-34 35-44 45-54 55-64 65+

Kõik sektorid , 2004

Kõik sektorid, 2010

Ettevõtlussektor, 2004

Ettevõtlussektor, 2010

11

Kõrgekvaliteediliste publikatsioonide arv

Eesti TA&I strateegia näeb Thomson Reuters (varem ISI) Web of Knowledge andmebaasis arvel olevate publikatsioonide (nende hulka arvestatakse kõik SCI-EXPANDED, SSCI ja A&HCI publikatsioonid välja arvatud konverentsiteesid (meeting abstracts)) arvu kasvu 2013. aastaks 1200 publikatsioonini. 5. mail 2008. aastal seati tulemuste vahehindamisel strateegia koostajate poolt uueks eesmärgiks jõudmine 1500 publikatsioonini. Joonis 8. Thomson Reuters Web of Science’is indekseeritud Eesti teadlaste publikatsioonid (va. konverentsiteesid), 2011.a – prognoos.

Allikas: Thomson Reuters Web of Science, seisuga 30.10.2011 Eesti teadlastega seotud publikatsioonide arv on 2010. -2011. aastal varasemate aastatega sarnaselt näidanud kiire lisandumise jätkumist. Kui Euroopa Liidus keskmiselt kasvab aastane publikatsioonide arv kiirusega 5% aastas, siis Eestil on keskmine kasv 11%. Uue teadustöö kvaliteedi indikaatorina vaatleb Innovation Union Scoreboard publikatsioonide arvu 10% kõige enam tsiteeritud publikatsiooni hulgas (Scientific publications within the 10% most cited scientific publications worldwide). Aastatel 2000-2007 on 10% enam tsiteeritud publikatsioonide arvu aastane kasv Eestil 18,2% Euroopa Liidu 5,9% vastu, mis näitab Eesti mõjukuse kasvu teadusmaailmas. Stabiliseerunud ning mõnevõrra vähenenud on Eesti ja partnerriikide koostöös valmivate teaduspublikatsioonide arv. Kui 1990. aastate keskpaigas valmisid koostöös umbes pooled kõigist publikatsioonidest, siis 2010. moodustasid ühispublikatsioonid ca 45%. Olulisemad koostööpartnerid asuvad 2010. aasta koostöö intensiivsuse järjekorras Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Inglismaal. Olulisematest väiksematest koostööpartneritest on koostöö viimasel aastal intensiivistunud Austria ja Kanada teadlastega, traditsioonilistest partneritest on tähtsust kaotanud Venemaa ja Taani. Tekib küsimus, kuidas tõlgendada koostööpublikatsioonide osakaalu vähenemist? Ega see ole negatiivne? Põhjuseid on vähemalt kaks: 1) peale EL laienemist laiendas Thomson Reuters Web of Science ajakirjade nomenklatuuri uute liikmesriikide piirkondlike ajakirjadega, milles ilmub palju mittekoostöös valminud artikleid; 2) paranenud on kohalike töörühmade võimekus: suurenenud on nende töögruppide hulk, kelle kohapealse (ka eksperimentaalse) töö tase võimaldab ületada läve kõrgtasemega ajakirjades publitseerimiseks, vajamata selleks soliidseid välismaa kaasautoreid.

Euroopa Patendiameti patentide arv miljoni elaniku kohta Eesti TA&I strateegia kohaselt Euroopa Patendiameti (EPO) patenditaotluste arv miljoni elaniku kohta 2013. aastaks viiekordistub. Baastasemeks on võetud 2002. aasta näitaja – 8,9 EPO patenditaotlust miljoni elaniku kohta.

570 629 632 670 754 813

880

1 068 1 149

1 292

1 484 1 564

0

500

1 000

1 500

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Publikatsioonide arv

12

Alates 2007. aasta novembrist on Euroopa Patendiamet ja Eurostat muutnud oma patendistatistika kogumise ja esitamise meetodeid selliselt, et strateegia koostamise aegne ja praegune statistika ei ole täielikult kattuvad. Välja on arendatud ülemaailmne patentide andmebaas PATSTAT, millel EPO ja USPTO patenditaotluste ja patentide statistika kogumine edaspidi on põhinenud. Muudatustega seoses ei ole Eesti EPO patenditaotluste baastase miljoni elaniku kohta 2002. aastal enam 8,9, vaid 4,19. Selle kohaselt oleks korrektne TA&I strateegia indikaatori saavutustasemena jälgida tulemust 20 EPO patenditaotlust miljoni inimese kohta aastal 2013. Joonis 9. Eesti rahvusvahelised patenditaotlused 1995-2010

Allikas: Eurostat; Eesti Patendiamet; WIPO Statistics on Patents Paralleelselt EPO patenditaotluste näitajaga Eurostatis on kasulik vaatluse all hoida andmebaasid, mis sisaldavad kiiremini uuenevaid patendistatistika andmeid – Eesti Patendiameti (EPA) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) andmebaasid. Võttes 2002. aasta aluse EPA või WIPO andmetest näeme, et lõpptase peaks 2013. aastal strateegia tingimuse kohaselt olema vastavalt 45 (EPA) või 95 (WIPO).

2.2. Eesmärk 2: Uuendusmeelne ettevõtlus ülemaailmses majanduses uut väärtust loomas.

Erasektori T&A maht, % SKP-st (eesmärk 1,6% SKP-st aastaks 2014)

Ettevõtlussektori T&A kulutuste osatähtsus SKP-s on kasvanud 0,22%-lt 2002. aastal 0,81%-ni 2010. aasta andmetel. 2010. aastal tegid T&A kulud läbi märkimisväärse tõusu ning ettevõtlussektor andis juba poole kogu Eesti T&A kuludest. Kuigi suurenenud on ka üldine T&A tegemise aktiivsus on kasvule tugevat mõju avaldanud energeetika sektori kulud arendustele põlevkivi vallas.

Tabel 3. Ettevõtlussektori osatähtsus T&A kulutustes 2006 2007 2008 2009 2010

SKP jooksevhindades, mln eurot 13 391 16 069 16 304 13 840 14 305

Ettevõtlussektori kulutused T&A-le, mln eurot 67,1 81,9 89,9 88,2 116,2

T&A kulutustega ettevõtete arv 248 273 340 391

Ettevõtlussektori osatähtsus kogu T&A kulutustes, % 44,4% 47,2% 43,2% 44,7% 50,0%

Ettevõtlussektori TA&I kulutuste osatähtsus SKP-s, % 0,50% 0,51% 0,55% 0,64% 0,81%

Allikas: Eesti Statistikaamet Ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud, % käibest (eesmärk 2,5% aastaks 2013)

Innovatsioonikulutuste osatähtsus käibes innovaatiliste ettevõtete seas kahanes võrreldes eelmise CIS uuringuga, ulatudes 3,2%-ni (CIS 5-s 4,6%). Vastav näitaja kõikide ettevõtete seas vähenes 3,8%-lt 2,2%-ni. Vähenemine on peamiselt tingitud asjaolust, et buumi lõpuaastatel kasvas ettevõtete käive

0,00

20,00

40,00

60,00

80,00

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

EPO taotlused, Eesti (miljoni elaniku kohta)

WIPO taotlused Eesti Patendiametile (Eestiisikud)

WIPO taotlused, Eesti (Eesti elanikud)

13

suhteliselt kiires tempos, kuid investeeringute ettevalmistamine võttis kauem aega. Samuti ei omanud investeeringutele olulist mõju üksikud suured tehingud, nagu oli eelmise CIS-i ajal (Tallinki laevade ost). Tabel 4. Ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud 1998-2000 2002-2004 2005-2006 2007-2008

Kõigi ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud, % käibest 1,20% 1,60% 3,80% 2,2%

Innovatiivsete ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud, % käibest 2,10% 2,40% 4,60% 3,2%

Allikas: CIS (Community Innovation Survey), Eesti Statistikaamet Viimase CIS innovatsiooniuuringu andmed näitavad, et innovaatiliste ettevõtete osakaal on hakanud jälle kasvama, ulatudes 2008. aastal 56,4%ni. Sarnaselt eelmisele CIS uuringule moodustasid valdava osa innovatsioonikulutustest kulutused masinate ja seadmete soetamiseks, ulatudes ligi 77% kogukulutustest (2006. aastal 88%). Hõive kõrgtehnoloogilises ja kesk-kõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses, %

koguhõivest (eesmärk 11% aastaks 2013) Hõive kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses ulatus 2004. ja 2005. aastal 7,5%-ni, kuid 2006. aastal toimunud languse järel püsis tase perioodil 2006–2009 6,3% kandis. Kiire vähenemine on tingitud hõive hüppelisest suurenemisest ehituses ja kaubanduses. Samas on viimase aastaga vahe EL-27 keskmisega võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra vähenenud. EL27 riikides keskmiselt oli sama näitaja 2009. aastal 8,3%. Tabel 5. Hõive kõrgtehnoloogilises ja kesk-kõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses 2006 2007 2008 2009 2010

Hõivatute arv kokku, tuhat inimest 646,3 655,3 656,5 595,8 570,9

Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises tööstuses hõivatud, tuhat inimest 24,2 25,5 26,6 24,4 20,1

Teadmistemahukas kõrgtehnoloogilises teeninduses hõivatud, tuh in. 16,4 16,7 14,1 13,4 12,5

Hõive kõrg- ja kesk-kõrgtehnoloogilises tööstuses ja teenustes, % kogu hõivatutest

6,29% 6,44% 6,2% 6,3% 5,7%

Allikas: Eurostat Kui eeldada, et Eestis on 2013. aastal 619 tuhat hõivatut4, siis selleks, et hõive kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises tööstuses ja teeninduses moodustaks 11% koguhõivest peaks kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises sektoris töötajate arv suurenema praegusega võrreldes 109% ehk ligikaudu 35,5 tuhande inimese võrra (2010. aastal oli hõive 32,6 tuhat). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatav tööjõu vajaduse prognoos antud sektorites nii kiiret tööhõive kasvu ei prognoosi, mistõttu eesmärgi täitmist võib pidada keeruliseks. Ettevõtete tootlikkuse kasv töötaja kohta EL25 keskmisest, % (eesmärk 80% 2013.a.)

Eesti on ostujõu pariteedi alusel arvutatud tootlikkuse põhjal jõudsalt lähenenud EL27 riikide keskmisele tootlikkuse tasemele. Kui 2002. aastal moodustas Eesti tootlikkuse tase ligikaudu poole EL27 keskmisest, siis 2010. aastal ulatus tootlikkus 69,3%-ni jõudes kõigi aega kõrgeimale tasemele. Selle näitaja puhul on samas oluline tähele panna, et nii nagu Eesti viimaste aastate majanduskasv tervikuna, on ettevõtete tootlikkuse kasv tulenenud suures osas sisemaise tarbimise väga kiirest kasvust. Samas on 2009. aastal olukord oluliselt muutunud. Sisetarbimine langes sügavasse mõõnaperioodi ning tootlikkust kasvatas peamiselt eksport mis 2010. aastal võimendus veelgi.

4 MKM Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2018 http://www.mkm.ee/public/Toojouvajaduse_prognoos_aastani_2018._Andmetabelid.xlsf

14

Tabel 6. Ettevõtete tootlikkuse kasv töötaja kohta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

EL27 100 100 100 100 100 100 100 100

Eesti 54,9 57,7 60,8 62,4 66,6 65,5 65,9 69,3

Läti 44,1 45,9 47,8 48,9 51,4 51,4 53,3 55

Leedu 52,5 53,8 55 56,8 59,6 62 57,9 63,3

Soome 110 113,6 111,1 110,6 113,6 112,7 110,8 113,5

Rootsi 111,9 115,5 111,9 113,1 114,9 113,4 110,8 113,3

Allikas: Eurostat

2.3. Eesmärk 3: Pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond.

Eestit innovatiivse tegevuse heaks asupaigaks pidavate välisinvestorite arvu ja

osatähtsuse suurenemine Eestis registreeritud välisosalusega ettevõtete arv on iga aastaga suurenenud. Sealjuures on 100% väliskapitalile kuuluvate ettevõtete arv kasvanud mõnevõrra kiiremini, suurenedes perioodil 2004-2010 3,3 korda. Seega väliskapital usaldab Eesti ettevõtluskeskkonda ning julgetakse ettevõtet luua ka kohalikke partnereid kaasamata. Samuti näitab välisosalusega ettevõtete arvu kasv Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust välisinvestorite silmis. Tabel 7. Välisosalusega ettevõtete arv 2007 2008 2009 2010 2011

Registreeritud välisosalusega ettevõtete arv 1. jaanuari seis 10 558 11 036 11 758 12 352 13 616

Allikas: Äriregister Teadmiste- ja tehnoloogiamahukate välisinvesteeringute suurenemine

2010. aastal tõusis Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute positsioon kõigi aega kõrgeimale tasemele, ulatudes enam kui 12 miljardi euroni. Kuigi positsioon kasvas, jäi investeeringute sissevool 2009. aastale alla. Olulise tõusu tegi läbi hoopis reinvesteeritud tulu osakaal, mis ulatus 2010. aastal ligi 80%ni. 2010. aastal ettevõtete kasumlikkus hakkas taastuma, mistõttu oli jälle võimalik alustada investeeringutega. Tabel 8. Otseinvesteeringud Eestisse 2006 2007 2008 2009 2010

Otseinvesteeringute positsioon Eestis, mln eurot 9 643,8 11 386,4 11 774,6 11 653,8 12 302

Otseinvesteeringute voog Eestisse, mln eurot 1 431,9 1 985 1 181,9 1 323,1 1 162,3

Reinvesteeritud tulu, mln eurot 1 000,4 1 366,9 870,6 407 928,3

Allikas: Eesti Pank

Seisuga 31.12.2009 olid kõrgtehnoloogilistesse sektoritesse tehtud otseinvesteeringute positsioonist suurima mahuga teadmusmahukad turuteenused (30,2% kogu Eestisse tehtud otseinvesteeringutest) ning teadmusmahukad finantsteenused (30,0%)5. Tööstussektorisse suunatud investeeringutest tehti

5 Teadmistemahukate finantsteenuste alla kuulub Eesti pangandussektor, mida võib pidada teadmistemahukaks teeninduseks. Teadmistemahukate turu-teenuste alla liigituvad veetransport, õhutransport, kinnisvara, masinate ja seadmete rentimine ning muu äritegevus. Nendest kinnisvaraalase tegevuse ning rentimise teadmistemahukus Eesti puhul on mõnevõrra kaheldav, ülejäänud harud kuuluvad kindlasti teadmiste ja kapitalimahukate hulka.

15

kõrg- või keskkõrgtehnoloogilistesse harudesse vaid 3% kõigist otsestest välisinvesteeringutest, mis on veidi väiksem näitaja, kui nende harude osatähtsus Eesti majanduses. Tabel 9. Otseinvesteeringud Eestisse erineva tehnoloogiamahukusega sektoritesse

31.12.2007 31.12.2008 31.12.2009

mln EUR

osatähtsus (%)

mln EUR osatähtsus

(%) mln EUR

osatähtsus (%)

Kõrgtehnoloogia 94,5 0,8 97,2 0,9 73,8 0,7

Teadmistemahukad finantsteenused 3 778,1 33,0 3 991,7 35,3 3 382,4 30,0

Teadmistemahukad kõrgtehnoloogilised teenused

65,8 0,6 117,7 1,0 168,2 1,5

Teadmistemahukad turuteenused 3 118,7 27,3 2 651,8 23,4 3 404,1 30,2

Madaltehnoloogia 844,4 7,4 811,4 7,2 856,7 7,6

Kesk-kõrgtehnoloogia 232,7 2,0 245,8 2,2 264,8 2,3

Kesk-madaltehnoloogia 483,2 4,2 445,0 3,9 403,8 3,6

Teised teadmistemahukad teenused 56,8 0,5 56,7 0,5 62,9 0,6

Otseinvesteeringud Eestis, kokku 11 432,6 100,0 11 314,6 100,0 11 283,2 100,0

Allikas: Eesti Pank Eestisse saabuvate välisdoktorantide ja -üliõpilaste arvu suurenemine

Eestisse saabuvate välisdoktorantide ja -üliõpilaste arv on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Välisdoktorantide osakaal Eesti ülikoolides oli 2010/11 õppeaastal 5,8%, mis on kõigist õppetasemeist kõrgeim. Alloleva tabeli kasvutrendi puhul võib olla tegu erinevate programmidega Eestisse õppima tulijate (vahetusüliõpilased ja külalisdoktorandid) arvu tõsiseltvõetava kasvuga Euroopa Liiduga liitumise järgselt. Ülevaade välisdoktorantide arvu suurendamiseks rakendatud meetmetest on toodud lk 21. Tabel 10. Eestis õppivad välisüliõpilased ja -doktorandid* Õppeaasta Kuupäev Välisdoktorantide arv Välisüliõpilaste arv

2005/2006 8.11.2005 52 840

2006/2007 10.11.2006 66 901

2007/2008 10.11.2007 68 885

2008/2009 10.11.2008 71 908

2009/2010 10.11.2009 135 1 072

2010/2011 10.11.2011 170 1 282

* Välisüliõpilased on need üliõpilased, kelle elukohamaa ei ole EHISes "Eesti" (või "määramata" või "tühi") ning kel ei ole samaaegselt EHISe andmetel alalist/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.

Allikas: EHIS Rahvusvahelistes TA&I koostööprogrammides ja –võrgustikes osalevate ettevõtete arvu

suurenemine 7. raamprogramm (2007–2013) on põhiliseks rahvusvaheliste teadusprojektide rahastamise vahendiks Euroopas, mille riiklik tugiorganisatsioon Eestis on Sihtasutus Archimedes. 2009. aastal osales raamprogrammi konkursil enam kui 1000 Eesti organisatsiooni, neist enam kui 200 edukalt. Eesti taotluste tase on olnud silmapaistvalt kõrge – kui Euroopa Liidu keskmine edukuse määr on 21,68%, siis Eesti puhul oli see 24,01%. Edukad projektid on Eesti teadusele sisse toonud ligi 37,9 miljonit eurot.

Jätkuvalt kõrge koht e-riigi edetabelites

Eesti positsioon kõige laialdasemalt e-arengute mõõtmiseks kasutatavas Networked Readiness Index’is on langenud aastaga ühe koha võrra ning 2010-2011 riikide järjestuses oli Eesti saavutanud 26. koha (kokku oli vaatluse all 138 riiki). Eesti positsiooni halvenemist möödunud aastal mõjutas mitmete uute

16

indikaatorite lisamine uuringusse, kus Eestil oli mõnevõrra kehvem tulemus võrreldes teiste riikidega. Viimane aasta endaga olulisi muutusi kaasa ei toonud ning Eesti punktisumma jäi tabelis muutumatuks. Meie tugevamateks külgedeks on valitsussektori infotehnoloogia kasutamine (3. koht) ja valitsuse valmisolek infotehnoloogia kasutamiseks (19 koht). Nõrkadeks külgedeks on meil individuaalne ja ärisektori valmisolek infotehnoloogia kasutamiseks, millede näitajaid mõjutab negatiivselt mitmete teenuste kõrgem hind kui võrreldavates riikides. Tabel 11. Networked Readiness Index (NRI)

2003-2004

2004-2005

2005-2006

2006-2007

2007-2008

2008-2009

2009-2010

2010-2011

Eesti koht 25 25 23 20 20 18 25 26

Kokku riike indeksis 102 104 115 122 127 134 133 138

Allikas: World Economic Forum Eesti positsiooni parandamine EL innovatsiooni edetabelis „Innovation Scoreboard”

2010. aastal on Eesti positsioon „Innovatsiooni edetabelis“ võrreldes eelmise aastaga kahe korra võrra langenud, paiknedes 14. kohal (EL27 keskmisest kaks kohta madalamal), kusjuures Eesti positsiooni langust mõjutas edetabeli koostamise metoodika muutus. Sellegipoolest säilitasime koha innovatsiooni järgijate grupis Portugali ees ja Sloveenia järel. Kuigi Eesti arengutempo on võrreldes teiste riikidega veelgi kiirenenud ning Eesti positsioon innovatsiooni edetabelis on suhteliselt hea võrreldes sarnase arengutasemega riikidega, tuleb jätkuvalt teha täiendavaid pingutusi tasakaalustatud arengu saavutamiseks. Samas ka teised riigid teavad et konkurentsis püsimiseks tuleb suurendada panustamist innovatsioonile ning oma arengu jätkamiseks, tuleb luua soodsad tingimused innovatsioonisüsteemi sisendite paremaks ja efektiivsemaks avaldumiseks väljundina, näiteks läbi teadmiste ja tehnoloogiasiirdeks vajaliku infrastruktuuri loomise ja strateegiliste innovaatorite osakaalu suurendamise. Tabel 12. Innovation Union Scoreboard

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti koht “Innovation Union Scoreboard”-is 21 19 19 18 16 12 14

Allikas: Euroopa Komisjon Joonis 10. Innovation Union Scoreboard 2010 Allikas: Euroopa Komisjon, 2011

17

3. Teadus- ja innovatsioonipoliitika areng 2010. ja 2011. aastal. Ülevaade tegevustest. Käesolevas peatükis antakse ülevaade 2010. ja 2011. aasta teadus- ja innovatsioonipoliitika arengutest ja tegevustest. Peatükis on toodud ülevaade TA&I valdkonnas toimunud olulisematest tegevustest, algatustest, arengutest, ja probleemidest TA&I strateegias esitatud meetmete kaupa.

3.1. Riiklikud teadus- ja arendusprogrammid

Vastavalt 1. jaanuaril 2012 jõustuvale TAKS-i muudatusele on riiklike teadus- ja arendusprogrammide koostamise ja elluviimise eesmärk teadus- ja arendustegevuse strateegilistest arengukavadest tulenevate ja sotsiaal-majandusliku ning kultuurilise arengu seisukohalt oluliste valdkondade edendamine ning riigi vastava valdkondliku poliitika kujundamiseks ja realiseerimiseks vajalike uuringute korraldamine. Riiklik teadus- ja arendusprogramm koostatakse ministeeriumidevahelisena, programmis ettenähtud tegevusi finantseeritakse riigieelarvest kaasatud ministeeriumide eelarvete kaudu vastavalt programmis kindlaksmääratud tegevustele. Kuuest kavandatud riiklikust teadus- ja arendusprogrammist on Valitsuse poolt kiidetud heaks 2 (energia, biotehnoloogia) ning 2011 lõpuks esitati heakskiitmiseks veel 3 programmi (IKT, tervis, keskkond). Materjalitehnoloogias täismahus programmi ei käivitata, vaid rakendatakse avatud taotlusvoor eelprogrammina. Samas on 2010. ja 2011. aasta olnud riiklike programmide alameetmete rakendamisel tulemuslik. 2010.a rakendati energiatehnoloogia avatud taotlusvoor ning 2011.a jooksul on valminud ja rakendatud toetusmeetmed T&A tegevuse toetamiseks tervishoiu, keskkonnakaitse- ja tehnoloogia, biotehnoloogia ning materjalitehnoloogia valdkondades.

Tabel 13. Riiklike T&A programmide alameetmete rakendamise seis (seisuga november 2011). Riiklik programm Alameede Kinnitamise aeg Eelarve EUR

Energiatehnoloogia teadus- ja arendus-tegevuse toetamine (Kiidetud heaks VV

20.12.07.a korraldusega nr 562. Muudetud VV 18.12.08.a korraldusega nr 533)

Avatud taotlusvoor "Energiatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine"

Haridus- ja teadusministri määrus vastu võetud 31.03.10, muudetud 24.08.10 ja 3.12.10.

7 519 017

Tervishoiutehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse toetamine (Kiidetud heaks

VV 29. detsembri 2009.a korraldusega nr 587.)

Avatud taotlusvoor "Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse toetamine"

Haridus- ja teadusministri määrus vastu võetud 19.04.11

3 887 124

Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm "TerVE"

Haridus- ja teadusministri käskkiri kinnitati 20.05.11, muudetud 1.11.11

6 023 790

Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine

(Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a korraldusega nr 557)

Avatud taotlusvoor "Keskkonna-kaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine"


3 194 261

Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programm "KESTA"

Haridus- ja teadusministri käskkiri kinnitatud 25.03.11, muudetud 1.11.11

6 699 161

Biotehnoloogia teadus- ja arendus-tegevuse toetamine (Kiidetud heaks VV 22.

detsembri 2011.a korraldusega nr 557)

Avatud taotlusvoor "Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine"

Haridus- ja teadusministri määrus vastu võetud 3.12.10, muudetud 7.09.11

7 519 017

Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine (eelprogramm)

Avatud taotlusvoor "Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine"


9 891 831

IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine (Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a korraldusega nr 557)

Avatud taotlusvoor „IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine“

Eelnõu valmis, vastuvõtmine eeldatavalt 2012 alguses.

5 755 965

IKT teadus- ja arendustegevuse toetamise programm

Eelnõu valmis, vastuvõtmine eeldatavalt 2012 alguses.

4 800 000

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium, SA Archimedes

3.1.1. Eesti energiatehnoloogia riiklik programm (ETP) 2010.a töötati välja Energiatehnoloogia riikliku programmi (ETP) 7,5 mln EUR eelarvega teadus- ja arendustegevusele suunatud meede. Nimetatud meetmega toetatakse ETP arendussuundadesse

18

kuuluvaid ja eesmärkidele vastavaid T&A asutuste alus- ja rakendusuuringuid, infrastruktuuri ülesehitamist ja rakendamist ning osalemist rahvusvahelistes energeetika programmides. 2011 lõpuks on toimunud kaks taotlusvooru, millega programm on käivitunud kogu eelarve ulatuses. Kokku on toetatud 11 projekti (sh. I voorus toetati 7 projekti, II voorus lisandus 4 uut projekti). Toetatud on põlevkiviuuringute, tarkade elektrivõrkude ning taastuvenergeetika projekte. 2011 novembri seisuga on energiatehnoloogia ainuke riiklik programm, mille raames on võetud kohustused ja olnud ka väljamakseid. 2010. ja 2011.a viis ETP koos Eesti Elektritööstuse Liiduga läbi energeetikasektori tööjõu-uuringu, mis leidis, et põlevkivist elektri tootmisega seotud töötajate osakaal tulevikus väheneb ning juurde vajatakse rohkem taastuvenergia alal pädevaid ja kõrgharidusega inimesi. Algselt pidi ETP vahehindamine toimuma 2010. aastal, kuid see lükkus edasi. MKM on tegevused hindaja leidmiseks käivitanud, kuid programmi vahehindamise tulemuste selgumine jääb ilmselt 2012. aastasse.

3.1.2. Eesti biotehnoloogia riiklik programm (BTP) 2009. aasta lõpus kiideti Vabariigi Valituses heaks BTP, mille arendussuundadeks on funktsionaalne toit, toiduainetetehnoloogiad, molekulaardiagnostika ning varase faasi ravimiarenduse tehnoloogiad. Sealjuures fokusseeritakse peamiselt biomeditsiini sektori ärialaste ja toiduainete sektori arendustegevuse võimekust tõstvatele tegevustele. 2011. a toimus biotehnoloogia esimene taotlusvoor, mille raames toetatakse 6 projekti kogumahus 3,8 mln EUR. Ülejäänud summa osas toimub uus taotlusvoor 2012 I poolaastal. Ühe olulisima Eesti võtmetehnoloogiad puudutava üritusena toimus septembris 2010 Tallinnas BTP programmi poolt korraldatud Läänemeremaade suurim bio- ja toidutehnoloogiaalane ScanBalt Forum.

3.1.3. Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate riiklik programm (IKTP) 2010. aastal jätkus info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate riikliku programmi (IKTP) ettevalmistusperiood ning aasta lõpuks töötati välja riikliku programmi, rakendusprogrammi ning avatud taotlusvoorude määruse tekstid. Programmi väljatöötamisel oli SA Archimedesel ja HTM-il tihedam koostöö TÜ, TTÜ, TLÜ ja Infotehnoloogia Kolledžiga ning ITLi ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega (edaspidi EITSA). Kogu protsessi kestel oli programmi sisu läbiarutamisse kaasatud ka MKM. Programmi visioonist ja missioonist lähtuvalt töötati välja IKTP eesmärgid: (1) Eesti IKT-alase kõrghariduse viimine uuele, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele; (2) Eesti teadus- ja arendustegevuse võimekus tõstmine IKT valdkonnas; (3) Eesti kõrgharidus- ja teadusasutuste ning IKT-sektori ettevõtete vahelise koostöö tugevdamine; (4) IKT valdkonnas rakendusliku suunitlusega teadus- ja arendustegevuse tõhustamine; (5) ministeeriumidevahelise koostöö tugevdamine IKT valdkonnas, samuti riigi ja IKT-sektori vahelise ning IKT-sektori sisese koostöö tugevdamine ning (6) Eesti teadusasutuste ja ettevõtete osalemise suurendamine rahvusvaheliste IT-tehnoloogiaplatvormide ja ühisinitsiatiivide töös. 2010. a detsembris võeti HTM-i konsultatsioonide käigus vastu poliitiline otsus viia ühe haldusstruktuuri – EITSA – alla loodava IT Akadeemia algatus ning IKT riiklik programm koos rakendusprogrammiga. SA Archimedesele tehti ülesandeks 2011. aasta kahe esimese kuu jooksul vastavalt uuele olukorrale töötada välja uuendatud IKTP, rakendusprogrammi ja avatud taotlusvooru määruse tekstid, mis anti EITSA-le üle 28. veebruaril 2011. Kuna IKTP on tihedalt seotud IT Akadeemia algatusega, on poliitiliste läbirääkimiste tõttu mõlema algatuse rakendamine viibinud ning tegevused peaksid sisuliselt käivituma 2012.

3.1.4. Eesti keskkonnakaitse ja –tehnoloogia riiklik programm (KKTP) Eesti keskkonnakaitse ja –tehnoloogia riiklik programm (KKTP) on HTM, Keskkonnaministeeriumi, MKM-i ning Põllumajandusministeeriumi vaheline koostööprogramm, mille raames viiakse ellu Eesti keskkonnakaitse ja -tehnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) prioriteetsed tegevused, mis annavad vastavates valdkondades sotsiaalmajanduslikult kaalukaid tulemusi rakendamiseks Eestis ja/või ülejäänud Euroopas. Programmi koostamine käivitati 2010. a märtsis ja programmi eesmärkidele vastavate tegevuste elluviimiseks kaasati struktuuritoetuste vahendid, mille rakendamiseks algatati 1. aprillil 2010 rakendusprogramm „Keskkonnakaitse ja -

19

tehnoloogia teadus- ja arendustegevus (KESTA)“, mille elluviijaks on SA Archimedes. Lisaks viidi läbi ka alameetme “Keskkonnatehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse toetamine” avatud taotlusvoor. Programmi KESTA raames (maht kokku 6,7 milj. eurot) esitati 12 taotlust neljas tegevusvaldkonnas. Avatud voorus (maht kokku 3 milj. eurot) laekus 45 taotlust samuti neljas tegevusvaldkonnas. Avatud vooru taotlused keskendusid peamiselt saastet vähendavate tehnoloogiate arendamisele ja elurikkuse ning selle säilitamise alastele uuringutele. Programmi raames toetati tegevusi, mis olid seotud keskkonnaobservatooriumi rakendamisega, keskkonnaalaste akadeemiliste ja riiklike andmebaaside sidususe uurimisega, riskianalüüsiga, kliima muutuste mõjude hindamisega ning looduskaitseliste otsuste teadusliku põhjendamisega.

3.1.5. Eesti tervishoiu teadus- ja arendustegevuse riiklik programm (THP) Tervishoiu teadus- ja arendustegevuse riiklik programm (THP) on HTM, MKM ning Sotsiaalministeeriumi vaheline koostööprogramm, mida viiakse ellu ajavahemikus 1. aprill 2010 kuni 31. oktoober 2015. THP-d viiakse ellu kahes erinevas formaadis, struktuurifondide vahenditest finantseeritavate, üksteisest lahus olevate meetmete alusel: otseselt tervishoiu valdkonnale suunatud HTM haldusalas olevate alameetmega „Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (avatud taotlusvoor) ja programmiga „Tervishoiuteaduste võimekuse edendamine“ (TerVE). Programm TerVE (maht kokku 6 milj. eurot) käivitati mais 2011 ja programmi elluviijaks on SA Archimedes. Programm TerVE keskendub eeskätt riigi tervishoiusüsteemi, sh terviseinfo kvaliteedi, parendamise jaoks olulistele tegevustele. Programm on mõeldud Eesti rahva terviseteadlikkuse tõstmiseks ja rahvastiku tervisenäitajate jätkusuutlikkuse parandamiseks teaduslikul alusel. Programmi olulisteks suundadeks on tõhustada keskkonna riskitegurite mõju hindamist tervisele, arendada terviseinfo kogumise ja kasutamise võimalusi ning tervisetehnoloogiate hindamist. Samuti töötatakse programmi käigus välja pikaajaline arengukava tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse ning selle rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Programmi TerVE elluviimiseks kuulutati 2011 jooksul välja kaks taotlusvooru, kuhu esitati kokku 24 projektitaotlust. Avatud taotlusvoorus (maht kokku 3,6 milj. eurot) keskendutakse olulisemate krooniliste haiguste, pahaloomuliste kasvajate ning nakkushaiguste ennetamisele, diagnostikale ja ravile, arendatakse personaalmeditsiini. Toetatavate tegevuste elluviimiseks otsustati läbi viia üks avatud taotlusvoor, mis avati 2011. a augustis ja., kuhu esitati 33 taotlust. Tulemused selguvad 2012. a alguses.

3.1.6. Eesti materjalitehnoloogiate riiklik programm Juulis 2010 tellis MKM materjalitehnoloogia valdkonda kaardistava uuringu, mille läbiviijaks valiti Soome konsultatsioonifirma Spinverse OY, kes omas eelnevat kogemust sarnase uuringu läbiviimisel Soome riikliku Funktsionaalsete Materjalide Programmi arendamise raames. Uuringu lõppraport valmis 2011. aasta aprilliks. Tuginedes eeluuringu järeldustele, ei käivitata materjalitehnoloogias täismahus riiklikku teadus- ja arendusprogrammi, vaid rakendataks üksiktegevusi (sh. avatud taotlusvooruga meede ja tootmisettevõtjate arendustoetus) sisaldava eelprogrammina, mis keskendub Eesti töötleva tööstuse ettevõtete T&A võimekuse tõstmisele ning ettevõtete ja ülikoolide T&A tegevuse alase koostöö tõhustamisele. Avatud taotlusvoor avaneb 2011. a detsembris.

20

3.2. Meede 1: Inimkapitali arendamine

3.2.1. Toetused doktorantidele, doktorikoolid, doktoriõppesse tagasipöördujad Eesti ülikoolides õppis 2010/2011 õppeaastal 2928 doktoranti, neist 1762 riigieelarvelistel õppkohtadel. Viimastel aastatel on doktoriõppe üliõpilaste arv oluliselt kasvanud, ja seda eelkõige riigieelarveväliste doktorantide lisandumise tõttu. Eesti Kõrgharidusstrateegias aastateks 2006-2015 ja TA&I strateegias 2007-2013 on seatud eesmärgiks jõuda aastaks 2015 doktoriõppes EL keskmise kaitsmisefektiivsuseni ja vähemalt 300 kaitsmiseni aastas. Täna on jätkuvalt probleemiks doktoriõppe efektiivsus: 2002/03 - 2006/07 doktoriõppesse astujatest lõpetas arvestuslikult 2005/06 - 2009/10 ligikaudu 40%. Olukorra parandamiseks on rakendatud mitmesuguseid meetmeid: 2005.a viidi sisse 6000 kroonine õppetoetus kõigile riigitellimusega doktorantidele. Korduvalt on muudetud rahastamissüsteemi, rakendatakse täiendavaid doktoriõppe toetusmehhanisme, sh doktorikoole, mida toetatakse juba teise tegevusperioodi jooksul. Perioodil 2009-2015 töötab Eesti ülikoolides kokku 13 doktorikool ESF toel. Doktorikoolid on laiema valdkondlikku kattuvusega, kaasatud on pea kõik õppesuunad (va õigus ja sotsiaalteenused). Seoses majanduslangusega asus HTM 2010. aastast läbi doktorikoolide toetama õppe katkestanute õpingute jätkamist ning õpingute katkestamise ennetamise eesmärgil elluviidavaid tegevusi. Doktorikoolidele eraldati lisavahendeid ligi 2,7 miljonit eurot, suurendades meetme mahtu ligi 16 miljoni euroni. Kindlasti ei saa doktoriõppe uutelt meetmetelt oodata kohest efekti. Doktoriõppe lõpetajaid on aasta-aastalt olnud rohkem, kuid kasv ei ole piisav. Üllatuslikult on 2010/2011 hooajal doktorikraadi kaitsnuid 250. Isegi kui see on ühekordne tulemus, on siin oma osa rakendatavate meetmete mõjul. Tabel 14. Doktoriõppe lõpetanute arv õppeaasta järgi Õppeaasta 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11

Uute doktorite arv

105 138 119 143 153 161 160 175 250

Allikas: EHIS Doktorantide ebapiisava õpingutele pühendumise põhjusena võib välja tuua tänase doktoriõppe rahastamise mudeli puudused ja selle, et ülikoolides õpib rohkem doktorante, kui riik on esitanud riikliku koolitustellimust. Kõik motiveeritud ja edukad doktorandid ei saa riiklikku doktoranditoetust, lisaks mille suurus on jäänud ajale jalgu. Stabiilse sissetuleku ja täielike sotsiaalsete garantiide puudumine doktoriõppes ning kõrgema sissetuleku teenimise võimalused väljaspool ülikooli meelitasid kiiretel majanduskasvu aastatel võimekaid doktorante täiskoormusega töötama ning mitmetel juhtudel nende õpingud 3.-4. aastal katkesid. Doktoriõppe efektiivsuse suurendamiseks muutub 1.01.2012 doktoriõppe rahastamismudel. Riigikogu võttis veebruaris 2011 vastu TAKSi muutmise eelnõu, kus ühe olulise punktina sätestatakse doktorantidega nooremteadurina töötamiseks töölepingute sõlmimine. Tööleping tugevdab ülikooli ja doktorandi sidet, tagab teiste maksumaksjatega võrdsed sotsiaalsed garantiid ja stabiilse sissetuleku õppekava nominaalkestuse ajal, mis soodustavad doktorandi pühendumist teadustööle. Töölepinguid sõlmitakse alates 01.01.2012 immatrikuleeritud doktorantidega. Samal ajal jätkatakse doktoriõppe toetamist Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kaasabil. Kindlasti aitavad doktoriõpet ja selle sihipärasust toetada võimalused maksta ETFi projektis osalevatele doktorantidele stipendiumit ning sihtfinantseerimise teema täitmisel ja teaduse tippkeskuse töös osalevale doktorandile palka erialase töö eest.

21

3.2.2. Noorteadlaste toetamine ja järeldoktori grandid Eesti Teadusfondis eelarvelisest grandirahast kasutatakse 24% noorteadlaste uurimistööde rahastamiseks konkursi „Minu esimene grant“ raames. Samuti on teadusfondi grandist lubatud maksta stipendiumi projektides osalevatele magistrantidele ja doktorantidele – see näitab selgelt, et noorte teadlaste toetamine on Eestis ja teadusfondis jätkuvalt prioriteetne. 2010. aastal algas järeldoktori grandikonkursi läbiviimine uue nime all ERMOS (Estonian Research Mobility Scheme), mida kaasrahastatakse 40% ulatuses Euroopa Komisjoni poolt 7. raamprogrammi INIMESED programmi COFUND meetmest. Eesmärgiks on 45 järeldoktori (110 järeldoktori-aasta) rahastamine kuni 2014. 2010-2011 on toimunud kaks taotlusvooru, kokku on määratud 30 granti. Samuti on järeldoktorite grantide rahastamine teadlasmobiilsuse programmi Mobilitas konkurssidel (kokku on programmi algusest määratud 97 granti). Toimunud konkursside ja eraldatud grantide ülevaade näitab, et järeldoktori programmide nähtavus on muutunud oluliselt paremaks, nii järeldoktorite huvitatus kui ka esitatud taotluste tase on igati rahuldavad, järeldoktorite rahastamise tõus on olnud viimastel aastatel märkimisväärne ja järeldoktori grant on muutunud valdavalt mobiilsus-instrumendiks.

3.2.3. Välistudengid, -õppejõud ja –teadlased. SA Archimedes kaudu rahastatavad mobiilsusprogrammid (DoRa, Kristjan Jaak) keskenduvad Eesti magistrantide, doktorantide ja noorteadlaste-õppejõudude õpirändele ning toetavad välismagistrantide ja –doktorantide Eestisse toomist. Välisdoktorantide osakaal Eesti ülikoolides oli 2010/11 5,8%, mis on kõigist õppetasemeist kõrgeim. Pea pooled kõigist doktorantidest (40%) ja veel rohkemad välisdoktorantidest (58%) õpivad humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvatel õppekavadel, mistõttu on püütud täiendavate meetmetega suurendada doktorantide arvu just TA&I strateegia eelisarendatavates valdkondades. 2008-2011 loodi DoRa programmiga neis valdkondades 122 täiendavat õppekohta välis- ja ettevõttedoktorantidele. Välisdoktorantide vastuvõtul on peamiseks takistuseks tunnustatud juhendajate piiratud arv ja vähekonkurentsivõimeline doktoranditoetus, millest viimane on olnud probleemiks ka ettevõtetega koostöös. 2009. aastaga võrreldes suurenes välismagistrantide vastuvõtt 2011. aastal tervikuna 49% ja välisdoktorantide vastuvõtt 32%. Edukaks on osutunud ettevõttedoktorantide toetusskeem. Uute ettevõttedoktorantide vastuvõtt peatub järgmisest aastat tulenevalt piiratud vahenditest. Välisõppejõud moodustavad 2010/11 õa 5,1% kõigist Eesti kõrgkoolides töötavatest õppejõududest. 2009. aastal kinnitati DoRa raames 40 välisõppejõu ametikohta, 2011 aasta lõpu seisuga on neist täidetud 23. Programmi Mobilitas kaudu on Eestisse tulnud 13 tippteadlast. Tuleb tõdeda, et Eesti kõrgkoolid ei ole veel välisõppejõude ja –teadlaste silmis piisavalt atraktiivsed. Lisaks on tekkinud raskusi planeeritud ametikohtade piisavalt heade inimestega täitmisega. Eesmärgiga koolitada järelkasvu Eesti ülikoolidele toetatakse ka doktoriõpinguid välisülikoolides. Ühtekokku on aastatel 2002-2011 riik toetanud 120 doktorandi välisõpinguid, kellest 12 alustasid 2011. aastal. 2012. aastast käivitatakse uuenenud skeem eesmärgiga suurendada konkurssi ja suunata seeläbi riigi toetus parimatele välismaal õppivatele doktorantidele.

3.2.4. Teaduse populariseerimine 2010-2011 aastal on teaduse populariseerimise tase ja maht oluliselt tõusnud. Ühelt poolt on jätkunud regulaarsed teadust populariseerivad tunnustuskonkursid ja muud toetustegevused. Teisalt on kahe aasta jooksul algatatud mitu uut laiahaardelist ettevõtmist. Märgilise tähendusega oli 2011.a maikuu, mil Tartus avati Baltimaade suurim teaduskeskus AHHAA, mida esimese poolaasta jooksul on külastanud üle 75000 külastaja Eestist ja kaugemalt. Seoses 2012. aasta juulis Eesti toimuva 43. Rahvusvahelise Füüsikaolümpiaadiga on 2011/2012 õppeaasta Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kuulutatud Teadusaastaks, mille jooksul pööratakse

22

loodusteaduste ja tehnoloogia tutvustamisele erilist tähelepanu. Teadusaasta raames toimub kogu Eestis üle 150 erineva teadust populariseeriva ürituse. Nii tsentraalselt toetatud kui ka muudele aastaringselt teadust populariseerivatele tegevustele üldsuse suurema tähelepanu juhtimiseks pakutakse ESF programmi „TeaMe“ vahenditega ürituste korraldajatele suuremat meediatuge ja korraldatakse teadlaskarjääri tutvustav meediakampaania. Käivitunud on uued teadust populariseerivad telesaatesarjad Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel. „TeaMe“ programmi raames on hangitud telesaatesarjad „Püramiidi tipus“ ja „Rakett 69“, mille esimesed hooajad olid eetris 2011 kevadpoolaastal ning mille keskmised vaatajanumbrid olid vastavalt 40000 ja 70000. Saatesarjade uued hooajad käivituvad jaanuarist 2012. HTM on erinevate allikate kaudu iga-aastaselt toetanud suurt hulka teadust, tehnoloogiat ja inseneeriat tutvustavaid üritusi ja ettevõtmisi, mille läbiviijateks on erinevad koolid, ülikoolid ettevõtted ja kodanikuühiskonna organisatsioonid (nt Füüsikabuss, teaduslaagrid jpm). 2010-2011 aastatel on toetust jagatud riigieelarvelistest vahenditest teaduse populariseerimise projektikonkursi ja Euroopa Sotsiaalfondi teaduse populariseerimise alameetme „Teeme“ avatud taotlusvooru kaudu kokku 1,41 miljonit eurot. 2010-2011 aasta jooksul on erinevatel teadust populariseerivatel konkurssidel osalenud üle 7 500 inimese ja konkursside summaarne preemiafond on olnud veidi üle 245 000 euro. Selleks, et toetada ja motiveerida noorte tutvumist teadlase ja inseneri elukutse, karjäärivõimaluste ja teaduslike uurimismeetoditega juba põhikoolis ja gümnaasiumis, on jätkunud Õpilaste Teadusliku Ühingu tegevus, õpilaste teadustööde riiklik konkurss, uurimistööde juhendamise koolitused õpetajatele. Noorte seas populaarsest noorte leiutajate riiklikust konkursist (2011. aastal laekus konkursile ligi 850 leiutise ideed) on alguse saanud tegevuste kompleks, kus lisaks konkursile toimub SA Archimedes ja Disainikeskuse koostöös igal aastal parimate noorleiutajate laager. Iga-aastased üliõpilaste teadustööde ja kasvatusteaduslike tööde riiklike konkursside eesmärgiks on lisaks autorite tunnustamisele hea töö eest ka nende motiveerimine teadustöö juurde jääma. Parimate populariseerijate tunnustamiseks antakse iga-aastaselt välja Teaduse Populariseerimise auhinda – kahel viimasel aastal on kõrgeima tunnustusena välja antud elutööpreemiad pikaajalise tegevuse eest eesti teaduse tutvustamisel avalikkusele. 2010. pälvis selle aastakümneid ajakirja Horisont kaudu reaalteadusi eestlaste maailmapilt toonud Rein Veskimäe ja 2011. aastal Teaduskeskuse AHHAA looja ja hing Tiiu Sild.

3.3. Meede 2: Avaliku sektori TA&I korralduse tõhustamine

Vastavalt strateegiale luuakse TA&I korraldus ja rahastamissüsteem, milles oleks tasakaalustatud komplekt instrumente nii teadmiste loomise kui ka rakenduslikul eesmärgil tehtavate uuringute rahastamiseks ning mis arvestaks nii ettevõtluse vajadusi kui ka tagaks eestikeelse haridus- ja kultuuriruumi järjepidevuse ja arengu. Rahastamissüsteemi üldiseks printsiibiks on suunatus kvaliteedile, efektiivsusele ja koostööle. Selleks, et tagada teadmistepõhisele ühiskonnamudelile üleminekuks vajalik teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, arendatakse süsteemselt avaliku sektori TA&I infrastruktuuri ning teadus- ja arendusasutustele tagatakse selle ülalpidamine ning kulumi katmine.

3.3.1. Teadustöö regulaarsed toetusmeetmed Eesti riigieelarves teadus- ja arendustegevusele ettenähtud vahenditest 82,5% eraldatakse läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve. Need vahendid jagunevad kaheks osaks: struktuuritoetused Euroopa Liidust ning regulaarsed T&A finantseerimisinstrumendid: sihtfinantseerimine, grantfinantseerimine, baasfinantseerimine ning toetus jooksvate infrastruktuurikulude osaliseks katmiseks, mida rahastatakse riigieelarve maksutulude arvel. Maksutuludest kaetakse veel T&A-ga seotud kaudsed kulud ja struktuuritoetuste kaasfinantseerimine. Nagu näha jooniselt 16, jäävad kriisieelarvete tõttu viimastel

23

aastatel kõik instrumendid, välja arvatud tõukefondide kaasfinantseerimist sisaldav eelarve komponent, alla 2008.a tasemele. Vaatamata sellele ja eelkõige tänu EL struktuuritoetustele on teadussüsteemis toimuvad arengud positiivsed, oluliselt paranenud on töökeskkond ning teadus- ja arendustegevuse alane võimekus nii avalikus kui erasektoris (vt lähemalt Eesmärk 1, lk 5).

Joonis 11. T&A rahastamine HTMi eelarvest koos struktuuritoetustega

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

3.3.2. Evalveerimine 2010. aastal viis SA Archimedes läbi Eesti teadus- ja arendusasutuste korralise evalveerimise, mille käigus 16-liiikmeline välisekspertidest koosnev evalveerimiskomisjon hindas asutuste vastava teadus- ja arendustegevuse valdkonna taset järgmiste üldtunnustatud kvaliteedikriteeriumite alusel: Kokku osales korralisel evalveerimisel 27 asutust 42 taotlusega: • Bio- ja keskkonnateadused – 12 asutust, neist 7 evalveeriti positiivselt, 5 negatiivselt; • Loodusteadused ja tehnika – 10 asutust, neist 7 evalveeriti positiivselt, 3 negatiivselt; • Terviseuuringud – 7 asutust, neist kõik 7 evalveeriti positiivselt; • Ühiskonnateadused ja kultuur – 13 asutust, neist 10 evalveeriti positiivselt, 3 negatiivselt. Sisulise poole pealt oli olulimaks plussiks kinnitus, et sellisel kujul korraline evalveerimine toimib teadus- ja arendusasutuste kvaliteedifiltrina ja see kinnitas ka sellise filtri vajalikkust. Nõrkusena võiks välja tuua, et tehtud tööd ja taotlusesse koondatud info mahtu arvestades oli evalveerimise tulemus (positiivne/negatiivne) ja sellega kaasnev sisuline tagasiside asutuse jaoks väheinformatiivne ja napp. Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Teaduskompetentsi Nõukogu bürooga viivad teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 20 alusel läbi aastatel 2004-2008 käigus olnud riiklike programmide „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ ning „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ sihtevalveerimise (SE) teaduspoliitika kujundamiseks ning teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks vajaliku teabe saamiseks. SE väljundiks on evalveerimisraport, mis sisaldab hinnanguid lõppenud riiklike programmide tulemuslikkuse kohta ja soovitusi tulevaste programmide väljatöötamiseks. SE jaoks vajalikud andmed ja muu informatsioon saadakse ETISest ja HTMis talletatud dokumentidest, kuid vajalikuks võib osutuda ka juhtkomiteede liikmete intervjueerimine. SE initsieerib HTM (omal algatusel või kellegi teise ettepanekul) lähtudes riigi vajadustest, mitte osalejate rahalistest võimalustest.

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

mln

eu

rot


Baasfinantseerimine

ETF grantid

Tõukefondide kaasfin jamuud T&A-ga seotud kulud

Sihtfinantseerimine

24

3.3.3. Teaduskorralduslikud arengud

Eesti Teadusagentuuri loomine Riigikogu võttis 2011.a veebruaris vastu HTM-i esitatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) eelnõu, mille olulisemad sätted puudutavad teaduse riiklikku rahastamist ning doktorantide staatuse muutmist. Teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimine toimub edasi senistel alustel, eelnõuga kavandatakse muudatusi sihtfinantseerimise ja grantfinantseerimise osas. Seni esines üsna sageli olukord, kus Eesti Teadusfondi grantidest kaeti neid teaduskulusid, milleks sihtfinantseerimisest raha ei jätkunud. Uute instrumentidena loodud institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused on seotud terviklikuks teadusteema rahastamiseks ja kõigi uurimistoetuste taotluste menetlemine toimub sarnastel alustel ning ühes institutsioonis - loodavas Eesti Teadusagentuuris. Alates 2012. aastast kavandatakse finantseerida institutsionaalsete uurimistoetuste kaudu ka uurimistöö kaudseid kulusid (halduskulud või raamatupidamine), mis on siiani iga teadusteemaga kaasnenud, aga mida finantseeriti eraldi instrumendi kaudu. Alates aastast 2014 kavandatakse lisaks teadusasutuse infrastruktuuri ülalpidamisele ka selle kaasajastamise ja täiendamise rahastamist. Muudatuste eesmärk on liikuda järk-järgult teadusteemade kogukulusid arvestava finantseerimismudeli poole. 2011.a septembris käivitas HTM ettevalmistused Teadusagentuuri loomiseks ja vastavalt seaduses sätestatule alustab Teadusagentuur tööd 1. märtsil 2012. Selleks ajaks valmivad kõik vajalikud õigusaktid ning Eesti Teaduse Infosüsteem häälestatakse ümber institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetuste vastuvõtmiseks. Lisaks SA Eesti Teadusfondile, mis kujundatakse ümber Teadusagentuuriks, ühineb Teadusagentuuriga SA Archimedes Teaduskoostöö Keskus, mis lisaks sihtfinantseerimise administreerimisele jääb täitma ka muid olulisi teaduskorralduslikke ülesandeid Eesti teadussüteemis, nagu EL raamprogrammide kontaktpunkt, riiklikke programme koordineeriv asutus, teaduse populariseerimise alaste meetmete elluviija, Eesti Teaduse Infosüsteemi haldaja jne. Teised muudatused TAKSis Teadlaste karjäärisüsteemi lisati peamiselt doktorantide teadustöösse kaasamiseks nooremteaduri ametikoht ning reguleeriti seaduse tasandil järeldoktori mõiste. Eelnõu väga oluline osa puudutab doktorantidega nooremteadurina töötamiseks töölepingute sõlmimist. Doktorikraadi kaitsmiseni jõudnute arv ei ole seni olnud proportsioonis ei õpinguid alustanud isikute arvu ega Eesti riigi vajadustega. Seega on vajalikud muudatused, mis suurendaksid doktorantide motiveeritust, määraksid ülikoolipoolsed kohustused näiteks doktoritööde juhendamisel ning tagaksid doktorandile materiaalse kindlustunde. Doktorandiga sõlmitav tööleping tugevdab ülikooli ja doktorandi sidet. Nii teiste maksumaksjatega võrdsete garantiide – eelkõige vanemahüvitise ja pensionikindlustuse maksete – võimaldamine kui stabiilne sissetulek õppekava nominaalkestuse ajal soodustavad doktorandi pühendumist teadustööle. Töölepinguid sõlmitakse alates 1. jaanuarist 2012 doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorantidega. Lisaks määratletakse eelnõuga avalik- õigusliku juriidilise isiku struktuuri kuuluva teadus- ja arendusasutuse tegevuse alused ning teadusnõukogu pädevus ja vastutus. Teadus- ja arendusasutuse liikmeskonna määratlemisel tuuakse sisse ka abipersonali osalus, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mille finantseerimiseks praegune süsteem vahendeid ette ei näe. Lisaks loetletud muudatustele on TAKS-is ka mitmed muud teemad: sätestatakse avalik- õigusliku ülikooli struktuuri kuuluva teadus- ja arendusasutuse autonoomia piirangud – teatud õigusi realiseeritakse avalik-õigusliku juriidilise isiku sätestatud tingimustel ja korras.

loetletakse teadus- ja arendusasutuse liikmeskond. Muuhulgas nimetatakse ka abipersonali, mis iga uurimisteema elluviimisel on vajalik, aga mida praegune finantseerimissüsteem ei arvesta.

esitatakse riiklike programmide täpsemad nõuded.

sätestatakse tippkeskuse kui Eesti teaduses ka struktuurivahendite eraldamise lõppedes olulise koostöövormi mõiste.

kirjeldatakse riikliku järelevalve tingimused ja teadus- ja arendusasutuste aruandluse üldnõuded.

25

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse eelnõu valmistas ette Eesti juhtivatest teaduskorralduse ekspertidest moodustatud töörühm, mis töötas erinevate ettepanekutega peaaegu kaks aastat.

3.3.4. T&A infrastruktuuri arendamine Valitsuse poolt heakskiidetud T&A ning kõrghariduse infrastruktuuri arendamise investeerimiskava 11-st T&A objektist on valminud 3, ehitusjärgus 6 ning riigihanked on käimas 2 kõige komplitseerituma objektiga. Infrastruktuuri arendamise meetmete rakendamisel on ilmnenud probleeme objektide tähtaegse ehitustegevuse käivitamisega, seda nii teadusasutuste ebapiisava haldussuutlikkuse ja absorbeerimisvõime tõttu, riigihangete venimise kui objektide keerulisuse tõttu. Infrastruktuuri investeeringute käimasolevad tegevused on üldiselt olnud piisavad varasemate perioodide investeeringuvajaku katmiseks, edaspidises tuleb põhiline tähelepanu pöörata infrastruktuuri jätkusuutlikkuse tagamisele. Aparatuuri kaasajastamise meede rakendatakse investeeringute kava alusel, mille kiidab heaks Vabariigi Valitsus, ning kahe alameetme raames läbiviidavate avatud taotlusvoorude kaudu. 2010.-2011. aastal viidi aparatuuri arendamiseks läbi järgmised taotlusvoorud: 1. Alameede “Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames”. Alameetme eesmärgiks on sihtfinantseeritavaid teadusteemasid elluviivate teadusrühmade aparatuurivajaduste katmine. Maksimaalne aparatuuritoetuse maht on 60 tuh. eurot ühe teadusteema kohta. 2010-2011 viidi läbi kolm taotlusvooru. Kahe esimese vooru raames toetati kokku 166 projekti toetuse kogusummas 8,7 milj. eurot. Kolmanda taotlusvooru tulemused selguvad 2011.a lõpus. Edasised taotlusvoorud on planeeritud läbi viia iga-aastaselt koos teadusteemade sihtfinantseerimise taotlusvoorudega kuni aastani 2014. 2. Alameede “Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine”. Alameede on suunatud teadus- ja arendusasutustele vajalike tingimuste loomiseks teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete soetamise või kaasajastamise näol. Toetust oli võimalus taotleda ainult neil teadus- ja arendusasutustel, kes saavad teaduse riiklikku baasfinantseeringut. Maksimaalne toetuse maht on 1,2 milj. eurot ühe projekti kohta. 2010-2011 viidi läbi kaks taotlusvooru, mille raames toetati kokku 54 projekti toetuse kogusummas 22,9 milj. eurot. 2011.a lõpus käivitub kolmas taotlusvoor. Koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga käivitas Haridus- ja Teadusministeerium 2009.a lõpus Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi koostamise. Teekaart on pikaajaline (10-20 aasta perspektiiviga) planeerimisvahend, mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest. Selleks viidi 2009-2010 läbi ideede konkurss, mille raames oli kõigil asjast huvitatud asutustel ja ka isikutel võimalik esitada ettepanekuid uute teaduse infrastruktuuride rajamiseks või olemasolevate kaasajastamiseks. Akadeemik Peeter Saari juhitud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi koostamise töörühm analüüsis laekunud 50-t ettepanekut ning valis välja 20 objekti lülitamiseks Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide nimekirja. Objektide loetelu kiideti heaks 17. juunil 2010 „Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti““ rakendusplaani aastateks 2010-2013 lisana Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 236. Teekaardis sisalduvate infrastruktuuriobjektide tutvustamiseks laiemale avalikkusele koostati trükis „Eesti teaduse infrastruktuuride teekaart 2010 / Estonian Research Infrastructures Roadmap 2010“ (https://www.etis.ee/Portaal/includes/dokumendid/Teekaart.pdf). Valminud teekaart oli aluseks alameetme „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamine“ raames koostatavale investeeringute kavale. Kokku esitati 15 teekaardi objektidel põhinevat investeerimisettepanekut, millest toetuse sai üheksa ettepanekut, toetuse kogusummas 29,3 milj. eurot. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri kaasajastamise investeeringute kava kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2011. a korraldusega nr 119. Heakskiidetud kava alusel esitati 2011. a. põhitaotlused, mille alusel käivitus üheksa teekaardi objekti elluviimine. Lisaks said

https://www.etis.ee/Portaal/includes/dokumendid/Teekaart.pdf

26

ettevalmistavateks tegevusteks toetust „Teaduse rahvusvahelistumise“ programmi vahenditest kaheksa teekaardis kirjeldatud objekti.

3.3.5. Eesti teaduspoliitika ja rahvusvaheline koostöö 4. veebr. 2011 rõhutasid EL riigipead ja valitsusjuhid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olulist rolli uues majanduskasvus ning Euroopa teadusruumi (ERA) väljaarendamise vajadust. Euroopas toimub riikidevaheline koostöö ERA loomisel ja selle avamisel maailmale. Eesti teadussüsteem on avatud maailmale, kuid rahvusvahelise teaduskoostöö algatused on tulnud seni eelkõige teadlastelt. Haridus- ja Teadusministeeriumis käivitus 2010 teaduse rahvusvahelistumise programm, mille eesmärkideks on Eesti teadus- ja arendusasutuste rahvusvahelise koostöövõimaluste avardamine, Eesti osaluse toetamine Euroopa teadusruumi, Läänemere piirkonna strateegia ning teiste ELi teaduspoliitika algatuste elluviimisel, teaduskoostöö edendamine Eesti jaoks oluliste partneritega kogu maailmas, Eesti teaduse rahvusvahelistumise monitooring ning tutvustamine nii kodu- kui välismaal. Euroopa teadusruumi arendamises on 2010-2011 olnud aktiivne aeg, käivitunud on 5 ERA suurt algatust. 2011.a kinnitati kõik 10 teadustegevuste ühiskavandamise algatust (JPI-d). Eesti on hetkel ühinenud ühe algatusega, käivad tegevused laiemalt ühinemise põhimõtete ja protseduuride paikapanemiseks. Eesti osaleb ERA maailmale avamise initsiatiivis, mida juhib Rahvusvahelise teaduskoostöö strateegiline foorum (SFIC). Liikmesriigid koordineerivad selle raames oma tegevust ja ühiseid algatusi suhtlemisel kolmandate riikidega. EL 7. raamprogrammis (2007-2013) on Eesti osalemine 2010. ja 2011. a. jooksul jäänud proportsionaalselt samale tasemele või kerkinud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutus Archimedes koostöös on loodud riigieelarvest rahastatavad toetusskeemid EL koostööprogrammides osalemiseks – ettevalmistustoetus ning käibemaksu kompenseerimistoetus. Joonis 12. Euroopa Liidu 7.raamprogrammi rahastus teadlase ja SKP kohta 2007-2009 Allikas: Interim Evaluation of the Seventh Framework Programme. Report of the Expert Group, November 2010

Kokkuvõttes on alates 7. raamprogrammi algusest Eestist esitatud 1529 taotlust, edukaks on osutunud neist 340. Taotletud rahaliste vahendite maht oli 325 miljonit eurot, saadud on 54,6 miljonit. Taotluste

27

arvu järgi ületab meie projektide edukus 22,24% juuksekarva võrra EU27 keskmist edukust 22,14%, keskmine summa projekti kohta 160 510 eurot. Eesti teadlaste poolt koordineeritavaid projekte on 38. Eesti on kolme edukama uue liikmesriigi hulgas ning on absoluutsel juhtpositsioonil Euroopa Komisjoni poolt edukatele projektidele eraldatud kogusumma poolest ühe SKP ühiku kohta 2011. a hakati ette valmistama uut EL teaduse raamprogrammi Horisont 2020. Aktiivsed tegevused jätkuvad läbi kogu 2012. 2012.a. II pooles hakatakse arutama Euroopa teadusruumi raamistikku. 2010 ja 2011 valmistati ette Eesti seisukohad järgmistes küsimustes:

Eesti seisukohad seoses Euroopa Liidu 2020 juhtalgatusega „Innovaatiline liit“.

Eesti seisukohad rohelise raamatu „Probleemid ja võimalused: Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine“ kohta.

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni Euroopa Liidu 2014–2020 finantsraamistiku ettepanekute kohta ning ühise strateegilise raamistiku fondide üldmääruse ja ühtekuuluvuspoliitika fondide määruste eelnõude kohta (teadusuuringute ja innovatsiooni osa).

Osalus riikidevahelises võrgustikus COST (European Cooperation in Science and Technology): 2010-2011. aastal alustas tööd 61 uut projekti, neist seitsme ettevalmistamisel osalesid ka Eesti partnerid. Eesti ühines 2010. aastal 17 ning 2011. aastal 14 uue projektiga.

Koostöö Põhjamaadega. EL Läänemere piirkonna strateegia tegevuskava 7. poliitikavaldkonna „Rakendada täielikult piirkonna innovatsiooni- ja teaduspotentsiaal“ all osalevad Eesti teadlased lipuprojekti ScienceLink ja seitsmendast raamprogrammist rahastatava ökosüsteemipõhist lähenemisviisi toetava Läänemere teaduskoostööprogrammi BONUS elluviimisel. Eesti osaleb jätkuvalt Euroopa neutronkiirgusallika (ESS) rajamise ettevalmistamisel Lundis (Rootsi). Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi teaduskoostöö toetusskeemi uus etapp valmistati ette 2011. Skeemi eelarve on suurenenud ning tegevused on laienenud teaduskoostöölt ka hariduskoostööle. Eesti liitumine OECD-ga nõuab edaspidi suuremat tähelepanu ja rohkem tegevusi sellel suunal. 2011.a lähetati OECD peakorterisse haridus- ja teadusnõunik.

3.4. Meede 3: Ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamine

Vastavalt strateegiale pööratakse erilist tähelepanu sellele, et suurendada ettevõtete nõudlust arendustegevuse ja ülikoolidega koostöö järele, soodustada uute innovaatiliste ettevõtete teket ja kasvu ning suurendada ettevõtete arendussuutlikkust. Traditsiooniliste tööstusharude toetamiseks töötatakse välja uusi meetmeid, mis on suunatud uute tehnoloogiate kasutuselevõtule ja ettevõtete tootlikkuse kasvule, ettevõtete inimkapitali arendamisele ja võimekate arendustöötajate kaasamisele ning professionaalse disaini kui konkurentsieelise rakendamisele. Toetatakse ettevõtete initsiatiivile tuginevate koostöövõrgustike ja klastrite arengut.

3.4.1. Toodete, teenuste ja protsesside arendamisprojektid Ettevõtjate uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamiseks vajalike toetusi rahastatakse EAS’i T&A projektide toetusskeemist. Meetme eelarve perioodiks 2007-2013 on 85 125 203 eurot. Aastatel 2009-2011 on EAS teinud finantseerimisotsuseid 39,65 mln euro ulatuses. 2010. a. esimesel poolaastal rakendus programmi uus hindamisprotsess. T&A projektide hindamisel hakati kasutama rahvusvahelist

28

hindamismudelit, kaasates selleks vastava kompetentsiga valdkonna tehnoloogia- ja majanduseksperte ning võimaldades taotlejale ka eksperdipoolset nõustamist. Tabel 15. EAS-i T&A projektide toetusskeemi rahastus. Allikas: MKM

Toetatud projektid valdkonniti (mln eurot) (2009-2010)

Toetus kokku

Toetus ettevõtetele

Ettevõtete ja projektis osalevate

partnerite kaasfinantseering

Toetus T&A

asutustele

T&A asutuste projektis osalevate

partnerite kaasfinantseering

Bio- ja geenitehnoloogia + biomeditsiin

12,88 11,53 7,18 1,34 0,89

Toote- ja materjalitehnoloogia + tootmistehnoloogia ja logistika

7,90 6,62 3,52 1,27 0,86

Energiatehnoloogia ja põlevkivi + keskkonnatehnoloogia

3,52 3,29 3,69 0,23 0,14

sh, Energiatehnoloogia programm 2,51 2,40 1,69 0,11 0,06

Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia

2,48 2,37 1,69 0,11 0,06

Keemia ja keemiatehnoloogia 6,78 6,74 8,30 0,04 0,02

Meditsiin ja meditsiiniline diagnostika

9,22 8,76 9,27 0,48 0,31

Muu 4,74 4,32 2,65 0,41 0,25

Kokku 39,65 37,04 32,78 2,61 1,67

Innovatsiooniosakute programmi raames jätkati ettevõtjatele innovatsiooni- ja arendustegevuselase nõuandeteenuse rahastamist. 2011.a oktoobriks oli väljastatud 497 innovatsiooniosakut kogusummas 2,21 eurot. Kokku on lõpetatud 383 projekti ning projektide keskmiseks pikkuseks on kujunenud 4,5 kuud. Enim on projektide fookuses olnud toote- või teenuse arenduse alased konsultatsioonid, mis on ka innovatsiooniosaku kui meetme fookus. Samuti on aktiivselt kasutatud innovatsiooniosakuid intellektuaalomandi kaitse alasel nõustamisel ja kaitsestrateegiate arendamisel.

3.4.2. Teadlikkuse ja kompetentsuse kasvu toetamine ettevõtetes Arendustöötajate (teadlased, insenerid, turundusjuhid, disainerid) kaasamise toetamine ettevõtetesse. 2010. aastal jätkati 2008. aasta lõpus avatud toetusmeetme alt arendustöötajate (teadlased, insenerid, rahvusvahelised turundusjuhid, disainerid) kaasamise toetamist ettevõtetesse. 2011. aastal laiendati meedet nii, et see võimaldas ülikoolidel palgata intellektuaalomandi kommertsialiseerijad (eeldusel, et üks töötaja palgatakse kahe ülikooli peale). Toetusmäär ülikoolidele on 100%. Samuti suurendati toetuse määra teadlastele, inseneridele ja disaineritele (ametikohad, mille puhul kehtib nõue, et viibitaks alaliselt Eestis). Alates 2011. aasta sügisest on see 70%. Toetusmeetme eesmärgiks on ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi tippspetsialisti kaasamise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal, ärgitamaks ettevõtteid tegelema ulatuslikumalt uute toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside arendamisega või olemasolevate täiendamisega ning tõstmaks ettevõtete innovatsiooniprojektide juhtimise alast võimekust. 2011 novembrikuu seisuga on meetme alt esitatud kokku 95 projektitaotlust, neist 75 turundusjuhi, 10 tootearendusjuhi ning 10 ettevõtte võimekuse arendaja kaasamiseks. Antud näitajate põhjal on näha, et valdavalt on kõige populaarsem turundusjuhi värbamine, seda eelkõige seetõttu, et meetme tingimuste alusel ei pea turundusjuhi füüsiline asukoht olema Eestis. Kokku on oktoobrikuu seisuga rahastatud 54 projekti kogumahus 4,8 miljonit eurot.

29

Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine. Ettevõtlike ja uuendusmeelsete hoiakute kujundamiseks, olulistel teemadel teadlikkuse tõstmiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks on ellu kutsutud ettevõtlus- ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programm. Valdkondadeks on: 1. Edukalt alustavad ettevõtjad 2. Kiirelt ja jätkusuutlikult kasvavad ettevõtted 3. Konkurentsivõimelised tooted ja teenused 4. Efektiivsemad ettevõtted 5. Ettevõtete ekspordivõimekuse kasv ja rahvusvahelistumine 6. Konkurentsivõimeline ärikeskkond ettevõtjale ja investorile. Antud programmi raames on muuhulgas toetatud ajakirjade HEI ja Inseneeria ilmumine, ettevõtluspäevade korraldamine; alustava ettevõtja ja ekspordi ning tootearendusalased koolitused; äriplaanikonkurss Ajujaht ning ettevõtlusauhindade jagamine. Disaini toetamine. Jätkuvalt on käsil disaini tegevuskava koostamine, mille põhieesmärgiks on professionaalse disainikasutuse abil suurendada ettevõtetes loodavat lisandväärtust. Tegevuskava esitab eesmärke ja tegevusi a) disaini senisest enama ja läbimõelduma kasutamise saavutamiseks teistes majandusharudes b) disainisektori kui majandusharu kvaliteedi ja mahu kasvuks. Tegevuskava on osapoolte vaheline kokkulepe, mis iga tegevuse puhul määratleb vastutajad ja ajakava. Riikliku disainivaldkonna tegevuskava peamised elluviijad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Eesti Disainikeskusega. Tähtsamateks koostööpartneriteks kava elluviimisel on Eesti Disainerite Liit, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Disaini- ja Tarbekunstimuuseum ning valdkondlikud ettevõtlusorganisatsioonid ja erialaliidud. Eesmärgiks on disaini tegevuskava Vabariigi Valitsuse poolt kiita heaks 2011. aasta lõpus. Klastrite arendamine. 2010 ja 2011. aastal jätkusid tegevused 2008. aasta sügisel jõustunud klastrite arendamise programmi alt, mille eesmärgiks on ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi klastri koostööprojektide läbiviimise. Kokku on tänaseks toetatud klastri projekte mahus 5,53 miljonit eurot, millest eelprojektide finantseerimissumma on 1,03 miljonit eurot ning täisklastrite finantseerimissumma 4,5 miljonit eurot. Teadus- ja tehnoloogiaparkide infrastruktuuri arendamine. 2010. ja 2011.a. jätkusid Tallinna Tehnoloogiapargis ja Tartu Teaduspargis infrastruktuuri projekteerimistööd vastavalt parkide ja EASi vahel sõlmitud sihtfinantseerimise lepingule.

Omakapitalinvesteeringute toetamine teadmis- ja tehnoloogiamahukatesse alustavatesse Eesti ettevõtetesse. Alates 2007. aasta septembrist kuni 2011. aasta augustini, on Arengufondi investeeringute divisjon analüüsinud 280 äriprojekti. Valdav osa investeerimisprojektidest on seotud IKT valdkonna erinevate rakendustega, märkimisväärselt on esindatud ka elektroonika, biotehnoloogia ning alternatiivenergia tootmisega seotud ideed. Investeerimist alustati juunis 2008, kuni tänaseni on tehtud 15 investeeringut kogusummas 6,8 mln eurot. Start-up Eesti tegevuskava. Koostöös EASi ja Eesti Arengufondiga valmis MKMi poolt 2010 teises kvartalis tegevuskava kõrge kasvupotentsiaaliga innovaatiliste ettevõtete toetamiseks ja arendamiseks. Tegemist on noorte innovaatiliste ettevõtete kontseptsioonist, Spinno prototüübifaasi rahastamise kontseptsioonist ja ettevõtlusõppe kontseptsiooni III sambast väljakasvanud tegevuskavaga, mis keskendub sihtgrupi varase faasi arengutakistuste kõrvaldamisele. Fookuses on äriideede juurdevoolu suurendamine kõrgkoolide suunal, ärilahenduste ja kontseptsioonide arendamine läbi prototüübifaasi arenguprogrammi (Start-up akadeemia) ja alustavate ettevõtete rahvusvahelistumise kiirendamine. Kuna Start-up Eesti tegevuskava panustab erinevatesse TA&I strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti“ eesmärkide saavutamisse, teeb MKM ettepaneku kiita heaks antud tegevuskava strateegia rakendusplaani lisana. Aastal 2011 valiti Start-up Eesti programmi rakendusasutuseks EAS. Aasta II kvartalis alustas tööd Start-up Eesti programmijuht ning viimases kvartalis kuulutati välja hange, mille eesmärk on Eestisse hankida välismaise kiirendi (ing.k accelerator) kontseptsioon ja opereerimine.

30

Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde edendamine. 2010.a. ja 2011.a. on rõhk olnud nii varasemalt rahastatud projektide elluviimisel kui uute projektide ettevalmistamisel. Kõrgkoolidega koostöös käib ka teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise meetme tingimuste jooksev analüüs ning parendamine. Eesmärgiks on seatud teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise funktsiooni muutmine ülikoolides üha enam ettevõtjakesksemaks ning seeläbi ka enam majandusse panustavamaks. Võtmekomponendiks on siinjuures teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise eelarve rahade jagamise printsiibid ehk eelarve jagunemise valem. Tehnoloogia arenduskeskused (TAK-id). Ettevõtjate ning T&A asutuste poolt ühiselt loodud eraõiguslike uurimisasutuste, TAKide, uuringute tulemusi kasutavad TAKides osalevad ettevõtjad uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamiseks. Lisaks TAKides läbiviidavatele uuringutele, soodustab tehnoloogia arenduskeskuste meede ka TAKis osalevate teadus- ja ettevõtluspartneritevahelist tehnoloogiasiiret ning töötajate mobiilsust ja annab hetkel ülikoolis õppivatele magistri- ja doktoritaseme tudengitele võimaluse tegelda ettevõtlussektorile olulise arendustegevusega. Täna tegutseb Eestis kaheksa TAK-i.

Tabel 16. EAS ’i poolt rahastatavad TAKid

EAS ’i poolt rahastatavad TAKid Toetus (mln eurot)

Omafinantseerimine (mln eurot)

ELIKO TAK 8,9 3,8 Nanotehnoloogia TAK 8,2 3,5 Toidu- ja fermentatsiooni TAK 7,9 4,3 Tervisliku Piima TAK 8,1 3,6 Reproduktiivmeditsiini- ja biotehnoloogia TAK 7,7 3,3 Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste TAK 7,6 4,1 Innovaatiliste Mainaehituslike Tootmissüsteemide TAK 5,7 2,4 Vähiuuringute TAK 8,9 4,8 Kokku 63,1 29,9

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

3.5. Meede 4: Eesti pikaajalisele arengule suunatud poliitika kujundamine

Käesolev meede on strateegia kõigi eesmärkide saavutamise tähtis alus, kuna kujundab ühiskonnas ja otsustajate seas teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni väärtustavat suhtumist ja arusaama, et see on kõiki eluvaldkondi läbiv teema, mida tuleb vaadata laiemalt kui ühe valdkondliku arengukava raames. Olulisteks hoobadeks selleni jõudmisel on tuleviku- ja tehnoloogiaseire käivitamine ja poliitikaarenduse aluseks olevate uuringute süsteemne korraldamine, innovatsiooni väärtustamine riigihangetes ning analüüsitakse võimalusi kujundamaks Eesti maksusüsteem teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivamaks. 2008. aastal käivitati Riigikantselei eestvedamisel Tarkade otsuse fond, millest rahastatakse poliitikakujundamiseks vajalikke valdkondlikke uuringuid ja mõjuanalüüside koostamiseks vajalikke uuringuid. Riigikantselei poolt juhitud Tarkade otsuste fondist on rahastatud uuringuid ja analüüse kahes alameetmes:

riigi strateegilise juhtimissuutlikkuse arendamise skeem, millest toetatakse avaliku sektori tööga seotud arendusprojekte, mille tegevuste rahastamine lõpetati 2011.a;

31

valdkondlike uuringute skeem, millest toetatakse uuringute läbiviimist ning arendamist riigile olulistes valdkondades. Siin rahastati tänavu ainukeses avatud taotlusvoorus laekunud 39 projektiettepanekust 9 projekti kogumahus 242 tuhat eurot.

Praeguseks on uuringuid ja arendustegevusi Tarkade otsuste fondi toel käivitatud mahus ca 4,5 miljonit eurot. (Detailne info: http://valitsus.ee/et/riigikantselei/tof/mis-on-tarkade-otsuste-fond). Eesmärgiga arendada Eestis analüütilist baasi paremaks ja tõhusamaks TA&I poliitika kujundamiseks, otsustas HTM koostöös MKM-ga käivitada Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigieelarve rahadest teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (TiPS), eesmärgiga uurida põhjalikumalt Eesti teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmete efektiivsust ning tulemuslikkust ning analüüsida teadus- ja innovatsioonipoliitika uusi arenguid Eesti kontekstis. Programmi üldine eesmärk on hinnata senise TA&I strateegia täitmist ning anda soovitusi uue strateegiaperioodi kujundamiseks. Programm kinnitati 2011 kevadel. Programmi elluviijateks on Tartu Ülikool (valdavalt majandusteaduskonna teadlased) ning Tallinna Tehnikaülikool (avaliku halduse instituut). Programmi elluviimine toimub aastatel 2011-2015. 2010. aasta alguses alustas Arengufond Eesti kasvuvisiooni koostamist, mille eesmärgiks on vastata küsimusele, mis ja kuidas teeb Eesti edukaks kogu maailmas. Kasvuvisiooni koostamisse kaasati ligi 200 Eesti mõtteliidrit ning maailma juhtiv strateegia-konsultatsiooni firma Global Business Network. Kevadel 2010 toimus Arengufoorum, kus tutvustati ja arutleti ajutrusti poolt väljapakutud nelja stsenaariumi üle. 2010. aasta lõpus korraldati kasvuvisiooni laiemaks 15 maakondlikku visioonipäeva ning noorte visioonifoorumi. Kasvuvisiooni protsess kulmineerus detsembris Eesti Tuleviku Foorumiga. Lisaks infotehnoloogia ning töötleva valdkonna lähemale uurimisele, võttis Arengufond 2010. aastal luubi alla kaks uut kasvuvõimalust – finantsvahenduse ja tervishoiuteenuste ekspordi. Kevadel korraldati foorum „Finantsteenused 2018“, kus tutvustati Eesti jaoks välja töötatud uudsel mudelil põhinevat koostööplatvormi FinanceEstonia. Oktoobris toimus aga raporti „Tervisemajandus 2018“ tutvustus. Ühtlasi alustati 2010. aastal Arengufondi eestvedamisel IT akadeemia projekti vedamist, mille eesmärgiks on tervikliku lahendusmudeli väljatöötamine IKT valdkonna spetsialistide puuduse kõrvaldamiseks. IKT valdkonnas avaldati 2010.a raport „IT+haridus“. 2011 avaldati ka raport "IT+Tervishoid: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest tervishoiu. Jätkusid ka iganädalased ekspertide ajurünnakud Innovatsioonilaboris ning Arengufondi kohvihommikud. 2011. aastal oli Eesti Arengufondis käsil seiretöö Eesti ja India vaheliste majandussuhete ja vastastikuse äri tuleviku-võimalustest. Tegemist on esimese tervikliku seireprojektiga Aasia ja laiemalt tärkavate majanduste esiletõusu megatrendi mõju kohta Eestile.

http://valitsus.ee/et/riigikantselei/tof/mis-on-tarkade-otsuste-fond

Documents

Aruanne strateegia eesmärkide ja rakendusplaani …...Joonis 2. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamise allikad Allikas: Eesti Statistikaamet Tabel 1. Avaliku ja erasektori rahastamine