Tähelepanu, pildistan!Vaatad tõtt Arvamusfestivali albumiga. Iga albumi mõteon jäädvustada mingit hetke, et selle juurde hiljem naasta.Hetk ise võib olla lõbus, pidulik või intiimne, aga alativäärt mäletamist. Selle albumi kirkaks hetkeks on 2014.aasta Arvamusfestival augustikuises Paides. Hetked onjäädvustanud Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimisemagistrandid koostöös Arvamusfestivali meeskonnaga.Arvamusfestivali kapoti alla piiluvad, osalejaid iseloomus- tavad ja uusi ideid pakkuvad artiklid on osa magistrandideloodud arenduse ja kommunikatsioonistrateegiast, millekoostamiseks analüüsiti Arvamusfestivali arutelude for-maate, läbiviimist ja osaluskogemust.

Albumi koostasid: Andrus RaudsepMari Öö SarvTartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandid: Kaija Pook, Kristin Pihu, Sirje Joala, Egert Puhm, Martin Meitern Juhendaja: Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin VihalemmFotograafid: Liis Kängsepp, Kärt Vajakas, Sven Tupits, Tauno Tõhk, Mait Vestre, Alari RammoKarikaturist: Madis Ots Kujundaja: Eliise Raadik

Eraldi tänu Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi õppejõududele ning tudengitele.

Kui sa ise seekord festivalile ei jõudnud, võib albumis kuju-tatu tunduda võõras, justkui keegi näitaks õhinaga oma pilteeelmise suve reisist, kus sind kaasas polnud. Pool juttu jääbrääkimata ja peab pingutama, et ähmaste selfide tagant sedaAkropoli näha, millest jutt käib. Aga kogu see seosetu jutt,ähmased pildid ja tohutu õhin, millega sellest kõigest räägi-takse, tekitab nii palju uudishimu, et järgmine kord kaasaminna. Midagi peab seal ju olema, et ikka uuesti ja uuestimeelde tuletatakse. Uudishimulikud, ootame teid 14.–15.augustil Paidesse kolmandale Arvamusfestivalile!

Neile, kes festivalil olid, pakub album võimalust naasta sel- lesse augustikuu nädalavahetusse ja vaimusilmas festivaliluuesti ringi vaadata. Esmalt enda silmade läbi – elada uuestiläbi neid emotsioone, mis festivali ajal tekkisid. Ehk tulebisegi meelde mõni nüüdseks argimõtetesse mattunud idee,mis festivalil külge hakkas?

Seejärel tasub uidata festivalil kellegi teise silmade läbi,sest peaaegu niisama palju, kui on Arvamusfestivalil eri- nevaid arvamusi, on ka erinevaid kogemusi, ja miks mitteneist õppida. Julgemate jaoks on võimalus õppimisega veelkaugemale minna ja vaadata enda festivalil toimetamist läbikellegi teise silmade – kuidas tehtu võis teistele paista?Mida teha, et järgmised Paides koos viibitud hetked oleksidkõigi jaoks veel mälestusväärsemad?

Head lappamist ning kohtume juba järgmisel Arvamusfestivalil!

Kiv i he i temas i n o l i rü ndam iseks, aga nüüd laskem end se l l ega he i ta

tagas i Arvamusfest iva l i päevadesse.

Arvamus-mis-asi?

Mida üritatakse?Arvamusfestival on kahepäevane sõnarokipidu, kuhukoguneb tänasele ja homsele Eestile mõeldes palju,palju ärksaid ja aktiivseid inimesi, arvajaid ja mõtle- jaid, kusjuures ükski arvamus ei ole õige ega vale, on vaid ideed, argumendid ja inimesed. Vähemalt selline on eestvedajate unistus. Unistus on inspiratsiooniks olnud Rootsist, kus Almedalsveckanil sarnast sõna-rokifestivali peetud juba ligi pool sajandit.

Ne i l päev i l po l n ud u n istam iseks

enam ke l l e lg i aega . B l og i j ad j a

fotog raa f id e i tõsta p i l kug i .

Tähtis on, et arutlejateks peetakse mitte ainult neid, kes istu-vad laval, mikrofon käes, ja kelle nimi on trükitud festivalikavas, vaid samavõrra kaasa rääkimist oodatakse neiltki, keslavale ei mahu. Pole rääkijaid ja kuulajaid, kõik on ühtmoodiarvajad.

Sellise arvavate ja mõtlevate kodanike kogunemise eesmärkon luua Eestis avatud, kogu ühiskonda kaasav ja poliitilisteambitsioonideta kohtumispaik, mis arendab arvamuskul- tuuri ja kodanikuharidust, sundimata kedagi millekski jategemata arvajatel vahet. Pole tähtis ka organisatsioon, midaarvaja esindab, pole eelistatud valdkondi ega teemasid, milleeest seista – valdkonna ja teema toovad festivalile ehk festi- vali sisulise kava panevad kokku ärksad kodanikud ise,mitte korraldajad.

Arvajate ja arvamuste koondamisega festivali missioonpiirdubki. Siit ei tule manifeste, statuute, otsuseid, tegutse-misplaane, ei jagata ülesandeid ega koostata strateegiaid.Arvamuste ja teemade paljusus samal ajal samas kohas ningigaühe prii ligipääs sellele kohale loob võimalusi, mida eianna üksi teledebatt ega raadiosse helistamise võimalus,ümarlaud ega isegi, jah!, internetilõim. Kui inimesed lahku-vad festivalilt uute mõtetega, on kohtunud argumentidega,millele nad seni mõelnudki pole, kuulanud ära ja mõelnudläbi täiesti teistmoodi „tõe”, siis ongi festival korda läinud.Mõtlevad inimesed, teiste seisukohti austavad ja enda väiteidargumentidega toetavad kodanikud ongi Arvamusfestivaliunistus.

Arutlejad kol ivadmikrofonidega murupoole, sest polenende arvamustähtsam ühti kuimurul ol i jate oma.

Mõnele alale mahuvad kõik osalejad ära.

„Tervist, härra president!” ütleb vi isakas kodanik teisele.

Mõn i a rute l u võtab kohe

a lg uses mu ru l hoo s isse.

Festivali lapitekiline logo ja kujundus on sihilikult samakirju kui arvamuste hulk meie inimeste hulgas. Proovigukeegi öelda, et lapimuster kõige erinevamatest värvidestei moodusta uut tervikut, mis oma elu väärt. Moodustabküll, nii lapitekk kui neli tuhat arvamust. Nii ongi Arva-

musfestivali logoks a nagu Arvamusfestival, jutumull kuimõtte ja arutluse sümbol ning lapitehnika kui väikestestkoosnev suur. Lisaks on lapitehnika keskkonnasõbralik jaseegi pole Arvamusfestivalil tähtsusetu deviis.

Kuidas välja tuleb?Kui unistus teist korda Paide vallimäel eestimaalaste ettelahti rulliti, oli üsna kiiresti selge, et aetakse õiget asja. 4000kohaletulnut oli kaks korda enam kui aasta varem, mitme- kesine programm seinast seina teemadel ja üle 80 osalevaorganisatsiooni. See kõik näitab, et korraldajate unistusmeeldis nii neile, kel oli aruteluteemasid hingel, kui neile,kes tahtsid neist kuulda ja kaasa mõelda. Festivali isetekke- lisuse mõte hakkas teisel aastal samuti elama – esimeselaastal tuli oma teemadega välja vaid mõniteist ühendust.

Festivali üks maaletoojaid ja juhte Kristi Liiva toob välja kaühiskondlikke teemasid, mis Arvamusfestivalil tähelepanukeskpunkti tõusid: nt tulumaksuvaba miinimumi tõstmine javäiksepalgaliste vabastamine tulumaksust olid fookuses ka2015. aasta valimisdiskussioonidel.

Lisaks arutelukultuuri õhutamisele õnnestus hästi kunsti- ja kultuuriprogramm – dokumentaalfilmide kava läks täis-saalile, Jaak Printsi Eesti ajalugu kokku võttev etendus „24 aastat ühe tunniga” lõi Vallimäele erilise õhustiku jne.

Sellest kõigest hea tuule tiibadesse saanud, kogunes festivalitiim juba mitte õhkama, kui hästi kõik läks – selles ei kahel-nud ilmselt enam keegi –, vaid pani kokku nimekirju sellest,kuidas seda kõike veelgi paremini korraldada.

Festival meediapeeglisKõikvõimalikes meediakanalites, Aktuaalsest Kaamerast maakonnalehtedeni, räägiti Arvamusfestivalist läbivalt kui millestki erilisest, olulisest ja heast. Paljud arutelud jõudsid festivalilavadelt ajakirjandusse, olgu referaadi, tsitaadi-

nopete või laiema teematõstatusena. Nii võib öelda, et arvamused-arutelud, mis Paides sündisid, elasid oma elu vähemalt mõnda aega ka kaugemal. Seltskonnaajakirjandus pakkus lugejaile galeriisid ja palju saateid läks eetrisse otse festivalilt. Meedia võttis festivali kindlalt omaks.

Peavoolumeedias küttis palju kirgi Barbi Pilvre artikkel, kus ta avaldas nördimust, et festivali kohta justkui ei tohiks krii-tikanooli pilduda, aga heitis ette ka seda, et see on turvaline

Ku i tahad tutvuda mõne i n imesega

te lev i i so r i st, s i i s Pa ide Va l l i mäg i

august i ku us on see koht, kus

keeg i e i ka rda kedag i .

„valvearvajate” kogunemine, kus pole särtsu ega dünamiiti,teisitimõtlemist ega radikaalsust. Siim Kallas aga oli kevadelpeaministrikandidaadina avaldanud lootust, et koalitsiooni-lepingusse tuleb rohkem „Arvamusfestivali vaimu”. Kallasosales festivalil ekspeaministrite debatil ja nagu Postimeesvahendas, hindas ta festivali vahetut siin-ja-praegu efektikõrgemalt kui teledebatte, kus prožektorid ajavad ehkmõne rääkija närvi ja kaamerad kõike ei näita. Urmas Glase

väljendas Järva Teatajas kümme päeva pärast festivali sama mõtet: „Paljusid teemalavadel istet võtnuid näeme teleekraa-nilt või leheveergudelt. Aga kui tihti ilmuvad nad inimeste palge ette ja on valmis kõige ootamatumateks küsimusteks?”

Artemi Troitski tutvustas Eesti Päevalehes festivali õhk- konda veelgi intiimsemalt: „Sisuliselt oli see aktivistide festival – poliitikud, ajakirjanikud, juhid, ökoloogid,

Otse fest iva l i l t j õ ud is meed i a - kana l i tesse suu r hu l k teemas id , aga ka terve r ida saate id .

ettevõtjad jne. Selles mõttes on festival väga kasulik (väikese riigi efekt!): ühes kohas võib korraga kohata kõiki tippfunktsionääridest kuni boheemlasteni. Kusjuures kõik on täiesti ligipääsetavad. Mina näiteks tahtsin saada tuttavaks haridusminister Jevgeni Ossinovskiga ja saingi, ilma mingite raskusteta.” Troitski kriitika tabas aga keele-küsimust: ehkki venelaste ja lõimumisteema oli festivalil tugevalt esindatud, polnud vene keele rääkijal, kes eesti keelt ei oska, suurt midagi teha. „Arvamusfestivali kõige suurem väärtus ei seisne mitte arvamuste, vaid arvajate kujundamises.” Sakalas tõdes Hans Väre, et ei oska nimetada ühtegi maa- ilma päästvat ideed ega pisut väiksematki konkreetset alga-tust, millele esimesel Arvamusfestivalil alus pandi, kuidsee polegi tähtis. „Arvamusfestivali kõige suurem väärtusei seisne mitte arvamuste, vaid arvajate kujundamises.Kindlasti paneb ta tänavugi hulga inimesi loobuma juht-mõttest „Ära arva!”. Kui on hea mõte, tuleb endale öeldahoopis „Arva ära!” ja seisukohta teistega jagada,” kirjutasVäre festivali ajal.

Andrus Kivirähk lisas meedias muidu kõlavale kiidulaululeportsu teist vaadet: algidee on sümpaatne, kuid nagukonverentsiturismil, kipub ka Eesti kodanikuliikumisestooni andma „omaette professionaalne tõug” arvajaid, keson kohal igas vestlusringis ning kellele see arvamine ongipõhitegevuseks, asi iseeneses.

Varro Vooglaid kirjutas Õhtulehes aga sellest, et meedia,poliitikute ja arvamusliidrite „ülevoolava innukusega” ja„harvanähtava üksmeelega” ülistatud ning Sorose ja valit- suse rahaga toetatud festival tsenseerib teistmoodi mõtlemistja püsib „poliitiliselt korrektne”.

„Samavõrd kui ümbritsevasse kriitiliselt suhtuda, tasub aeg-ajalt endal peeglisse vaadata.” Erinevalt Barbi Pilvre kriitikast nimetab Vooglaid, millisedarvamused, teemapüstitused või organisatsioonid temameelest festivalilt puudu olid. Ta jätab samas tähelepanuta,et festivali korraldajad teemasid ei tõstata ja organisatsiooneei vali – igaüks, kes soovis, sai oma teemade ja lavaga väljatulla. „Kogu Arvamusfestivali aluseks on relativistlik hoiak,mille kohaselt ei ole olemas mingit universaalset tõde,mida inimene peab oma mõistuse abil avastama ja tundmaõppima, vaid et on lihtsalt hulk arvamusi, mida tulebomavahel balansseerida ning millest tuleb sobivaim väljasõeluda ja teistelegi eeskujuliku standardina esile tõsta,kõlama panna,” kirjutab Vooglaid. Umbes nii sõnastavadkorraldajad tõesti festivali visiooni, nii et sellest on kriitikõigesti aru saanud.

Paljudele teistele on arvamuste paljusus ja igaühe õigus omatõele siiski positiivne, mitte negatiivne asi. Urmas GlaseJärva Teatajas: „Lisaks rääkimisele õpetas festival kuulama.Oluline pole ainult ju monoloogi pidamine, vaid mõistmine,et esineb teisi arvamusi, mis väärivad samuti ärakuulamistja tunnustamist. See annab ainest mõtiskleda, et samavõrdkui ümbritsevasse kriitiliselt suhtuda, tasub aeg-ajalt endalpeeglisse vaadata.”

Pole tähtsusetu, et arvamuskultuuri kõrval märkas meediaka seda, mida teeb mitme tuhande inimese toomine väike-linna – nii linna majandusele kui hingele.

On arvamise aeg

Arvamusfestivali osaleja kingadesArvamusfestivali üheks ideaaliks on isetekkelisus: hulgaleaktiivsetele kodanikele on loodud platvorm ühiskonnaülestearutelude korraldamiseks ning nende asi on seda võimalustkasutada. Festivalil osalevad inimesed on väga erinevatesrollides ning nii on neil ka erinev nägemus. Mida kogesidfestivali korraldajad, arutelude juhid ja arutlejad festivalieel? Aga festivali ajal? Osalejaid küsitlesid ja iseloomustasidTÜ kommunikatsioonijuhtimise magistrandid.

Juttu tuleb erinevatest reaalsustest ning see on mõeldud lugemiseks nii neile, kes soovivad 2015. aastal esimest korda festivalile tulla, kui ka neile, kes juba varasemalt festivalist osa võtnud. Esimeste jaoks annab see võimaluse näha, kuidas festivali korraldamine toimub. Peatükk annab ka võimaluse õppida teiste kogemustest, näha nende muresid ja rõõme, vältida samu vigu. Vanadele olijatele toob käesolev peatükk äratundmisrõõmu, samuti võimaluse saada ideid selle kohta, mida põnevat ja uut järgmisel korral ette võtta.

Sulnil maikuu laupäeval mõned kuud enne Arvamusfestivali

Teemaalade korraldajad ja arutelujuhidTeemaalade korraldajad hakkavad arutelusid ette valmis- tama juba kevadel. Maikuuks peavad paigas olema nii aru- telude täpsed teemad, iga arutelu formaat kui ka osalejad.Kõik korraldajad arutlejaid ja teemasid muidugi maikuukskinnitada ei jõua. Ühe teemaala korraldaja tõdes, et allesesimeseks juuliks oli praktiliselt kõik paigas. Mõned ees- kujulikud püsivad siiski graafikus ja maiks on neil tõestioma arutelud detailideni paigas.

Kuid väljakutseid on neilgi ja hea arutelu ei jõua festivalile ilma, et poleks mingi hetk tekkinud küsimust „miks me sinna üldse lähme?”. Erandeid on muidugi ka siin.

Põhjuseid, miks üks organisatsioon festivalile läheb, onpalju. Kahe esimese Arvamusfestivali puhul on selleks enne-kõike olnud soov tutvustada avalikkusele mõnda enda orga-nisatsiooni jaoks olulist teemat. Näiteks leidis üks teemaalakorraldaja: „See on hästi hea võimalus organisatsioonidele,kui neil on mingi sõnum, mis vajab võimendamist võiesimest korda esile toomist.” (Siin ja edaspidi toodudtsitaadid on pärit Tartu Ülikooli magistrandide läbi viidudintervjuudest Arvamusfestivali arutelujuhtide, teemaalade korraldajate ja osalejatega 2014. aasta suvest.)

Kuid on ka neid, kes on Arvamusfestivalis näinud potent-siaali enamaks: otsitakse nii uusi mõtteid kui kaasamõtle-jaid. Tõesti, kohale on tulnud ju palju intelligentseid inimesi väga erinevatest eluvaldkondadest. Las arvavad ka midagi neist teemadest, mis meile olulised. Miks mitte nende teadmisi ja ideid ära kasutada.

Samas võib juhtuda, et mingi teema tundub endale ja oma sõpradele hästi oluline (ja see kindlasti on oluline!), aga kuidas panna ka teisi seda olulisust mõistma? Kellele on üldse meie silmis oluline seda sõnumit edasi anda?

Teemaa la korra lda j a peas kä ivad mõtted arute lu korra ldam ise a j a l

Keda kutsuda a rute l us osa lema? Keda va l ida? Kes saab j a on va lm is tu lema? Osa le j ad võ i ks id es i ndada er i neva id vaatenu rk i . Aga tege l i ku l t ma j u e i taha , et keeg i m i n u vaatenu rgast ka rd i n aa lse l t er i neva l t a rvaks. Võ i tahan? Osa le j a te le

i lmse l t mee ld i ks vest l uses i ntr i ig i n äha . Vähema lt üks kuu l us n im i võ i ks ka i kka o l l a , mõn i m i n i ster nä i teks. Ja m is ma ü ldse a rute l u pea l k i r j a ks panen? Se l l est sõ l tu b j u , kas keeg i ü ldse tu leb me ie a rute l u le . Ja s i i s on va j a vee l

moderaato re id , kes lava l to imuva id a rute l us id j u h i ks! Kes see võ i ks o l l a ?

Arute l u j u h i k imbatus võ i teemaa la

ko rra lda j a vä l j a kutse: kes tä idab too l id

j a kas see kokkutu l n u id huv i tab?

LavaarutlejadOn vähe poliitikuid, avaliku elu tegelasi, arvamusliidreid või lihtsalt oma ala spetsialiste, kes ei ootaks kutset Arvamusfestivalile lavaarutelus osalejaks.

Ja hetk, kui ta saab Selle Kõne, üritab ta ikkagi jääda rahu-likuks ja teeskleb ehk pisut ükskõiksustki „Ahaa, et Arva-musfestivalile, jah? Millal see toimubki täpselt? Kes veelminuga koos kõneleksid? Kas teema fookust ei võiks natukenihutada kuidagi? Kas ma peaksin kuidagi spetsiaalseltette valmistuma?” Aga tegelikult hüppab ta pulss festivalinime kuuldes kõrgustesse ning ta unustab hetkega kõik, misparasjagu pooleli oli. Kõne lõppedes lubab endale ehk isegivõiduka käelöögi õhku: sa oled tunnustatud, sinu arvamustoodatakse Arvamusfestivalile! Ja siis veel nemad, kes ei saanud Kõnet. „Äkki mindunustati lihtsalt ära? Äkki onu Vernon peidab minu eestSigatüükast tulevaid kirju? Jah, küllap nii oligi. Helistanise igaks juhuks kellelegi ja mainin, et olen tulemas. Noh,et kui vajate kedagi, siis võite märku anda, küllap saaksinosaleda.”

OsalejadNeed, kes eelnevatel kordadel on festivalil käinud, teavadjuba kevadel arvestada, et augustis läheb Paidesse sõiduks.Kuid Paide Tolk (esimese, 2013. aasta Arvamusfestivali eelolla Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho seda festivaliuueks nimeks pakkunud – noh, et kas mingit tolku ka sellestjutust siis on) pole veel nii laialdast populaarsust kogunudüritus kui Viljandi folk. Erinevalt folgist pole Arvamusfesti-vali näol tegemist millegi arhailise, vaid uue ja huvitavaga.Kuigi festivalile on oodatud kõik ilmakodanikud (naguMaarja-Liis Ilus kunagi Coca-Cola reklaamis laulis, onfestival mõeldud „...unistajaile ja lootjaile, võidu koju too- jaile. Sinule ja minule. Kõigile!”), on teekonna Eestimaa südamesse ette võtnud vaid aktiivsem osa ühiskonnast. Aga seegi ju on üsna erisugune. Lausa ekstreemselt väljendab seda ühe festivalil osaleja öeldu: „Eks siia koguneb ikka arutelueliit, haritum ja aruteluvõimekam osa poliitikuid, professoreid ja ajakirjanikke. Muidugi ei saa seda kontin-genti nüüd võrrelda Eesti ühiskonna läbilõikega.”

Ka põhjuseid, miks üks või teine inimene festivalile plaanib tulla, on palju. Mõni usub sellesse, et koos saab tõesti parema: „...tean, kuidas koostegemise sünergiast võib tekkida uusi mõtteid ja ideid, mille peale üksi kuskil kontoris istudes ei pruugi kunagi tulla.”

. . . tean , ku idas koostegem ise sü nerg i ast

võ i b tekk ida uus i mõtte id j a ide id ,

m i l l e pea le üks i kusk i l konto r i s i studes

e i p ru ug i ku nag i tu l l a .

He l i stan i se igaks j u huks ke l l e leg i j a ma i n i n , et o len tu lemas. Noh , et ku i va j ate kedag i , s i i s võ i te mä rku anda .

• u us i mõtte id saada

• m i l l e l eg i k i n n i tust le ida

• u us i mõttekaas las i kohata

• vanu tuttava id näha

• i se ka m idag i a rvata

Mõttepaus

Mi l l i ste mot i i v idega tu led s i n a Arvamusfest iva l i l e?

M i l l i ste le ootuste le tahaks id fest iva l i l a rute l u j u h i ,

l avaa rute l us osa le j a na võ i a rute l u ko rra lda j a na

vastata?

• m i tte m idag i muud po le teha

• p rom i nente näha ( j a autog ramm i küs ida)

• (I nstag ram i ) p i l te teha

• kõ i k te ised on j u ka s i i n

• . . . m idag i muud ?

Kohalike jaoks on Arvamusfestivali näol muidugi tegemist aasta suursündmusega. Kui see pole piisav põhjus kodust välja tulemiseks, siis mis oleks? „Kuna ma olen kohalik, siis ma tundsin, et pean kindlasti ikka vaatama tulema.”

Kohalik

Ja nagu iga uue ja huvitava asjaga, on ka Arvamusfestivali esmaavastajail tunne, et nemad olid seal enne kui festival populaarseks sai. Nemad tundsid hea asja ära enne teisi. Ning juba Arvamusfestivalil kohal olek tundub tegevat inimesest parema isendi.

Enesenäitaja

Arvamusfestivali teise päeva pärastlõuna

Teemaalade korraldajadTeemaalade korraldajad on oma tööga valmis saanud: teemad on paigas, arutlejad kohal ja huvilisi on ka. Ühe- sõnaga: festival käib.

Teemaalade korraldajad oma lava juurest tõenäoliselt minema ei saagi: lava juurde kogunenud inimestele tuleb pakkuda ju meeldiv elamus ja muretsemist on palju. „Kas kõik ikka mahuvad istuma? Kust saab lisatoole? Need pilved on ikka väga ähvardavad! Ma loodan, et ükski arutleja hiljaks ei jää! Õnneks esitatakse küsimusi.” Need on vaid mõned mõtted, hirmud ja rõõmud, mis arutelude toimumise ajal teemalavade korraldajate peadest läbi käivad. Ja nõnda ei jõutagi teistele aruteludele. Selle üle on kõigil pisut kahju.

Aga enda korraldatud arutelu on ka põnev jälgida. Tõenäo- liselt teab korraldaja aruteluteemast kõike ja oskab aimata ka seda, kuhu arutelu välja jõuab. Aga sellest pole midagi, ikka on huvitav jälgida ja loota, et teema olulisus kohale jõuab.

Mis juhtub aga siis, kui teemaala korraldaja pilguga inim-summast üle käies ei näe mitte ühtegi võõrast nägu? Kohal on vaid kolleegid ja partnerid, kellega niigi asju aetakse. Väga võimalik, et teoks on saanud suurim hirm, mis korraldamise ajal oli: kellelegi ei paku teema huvi! Ühe arutelu juht pidi tõdema: „...ma tõesti olin lava juures selles seltskonnas, keda ma tegelikult tean ja tunnen, vähe oli neid nägusid, keda ma ei tea ja tunne. Tegelikult see oli natuke jutt omadelt omadele.” Mis siis ikkagi valesti läks? Kas teema pole huvitav laiemale avalikkusele? Võib-olla peaks järgmine kord rohkem läbi mõtlema, kellele ja millest ikkagi rääkida tahetakse, et sihtrühm määratud oleks ja sõnumid nendeni jõuaksid.

ArutelujuhidArutelujuhte on peaaegu sama palju erinevaid, kui onarutelusid. Nad on kõik erineva ettevalmistuse ja taustaga.Edukamad on need, kellel on varasem kogemus, täpne foo-kus, tasakaalus osalejatering ja hea ettevalmistus. Moderaa-tori ülesandeks on kruttida parajaks arutelude temperatuur,et poleks liiga külm ja igav ega läheks liiga kuumaks jaemotsionaalseks. See on üsna peen teadus.

Tege l i ku l t see o l i n atuke

j u tt omade lt omade le .

M oderaato r i ü lesandeks on krutt ida

pa ra j aks a rute l ude temperatuu r.

See on üsna peen teadus.

Need p i lved on i kka väga

ähva rdavad ! Ma l oodan , et üksk i

a rut le j a h i l j a ks e i j ää !

Ke l l e võtaks id p igem enda t i im i , ku i Su l o leks võ ima l us

va l ida va id nende ne l j a vahe l ? M is on nende tugevad

j a nõ rgad kü l j ed ? M i l l i ste le võ ima l i ke le ohtude le peaks id

tähe lepanu pöö rama?

Mõttepaus

• S i im o n modereer im i sega tege len ud . Va rasem kogemus on and nud ta l l e enesek i nd l use vahe le segada ,

ku i kõ ne le j a te a rvamus teemaga e i h aaku võ i l o h i sema k i p u b. Ta l o n pa igas väga se lge fookus j a

se l l est o n l i htne k i n n i p idada . Kõ i k a rute l us osa le j ad saavad suhte l i se l t võ rdse l t sõna j a keeg i e i

dom i neer i . Võ i b - o l l a i seg i l i i g a võ rdse l t - kahe l l ava lv i i b i j a l o n rohkem huv i tava id mõtte id j a ide id , samas

ku i te i ste j u tt o n p i su t ku l u n ud . S i i m u mee lest o n vää rt va id teatud a rvamused j a ta kõhk leb, kas ta

ne id ku u leb mu j a l t ku i l ava l t, n i i teeb ta se lge l t vahet “es i ne j a te ” j a “p u b l i ku ” vahe l .

• Arute l u j u ht Katr i n i l o n oskus mä rgata ka ne id , kes e i o l e l ava l . Ku i ü ks hä rra s i lm nähtava l t pead ra putab

j a l ava l rääg i tuga nõus e i o l e , s i i s moderaato r mä rkab seda j a pakub ta l l e sõna . Osa le j ad tu n netavad

väga häst i , et nende a rvamusest o l l a kse lava l huv i ta tud . L ahku j a id o n m i n imaa lse l t.

• Arute l u j u ht Potter k i nd la t fookust oma a rute l u l e e i mõe l n ud . Tema mee lest p i i ra ks see as j a tu l t koha le -

kutsutud kõne le j a id . Avatud teemast l ähtuva l t sa id l avaa rut l e j a id pa l j u i nd u n i ng rääg ivad maa j a i lma

kokku . Potter i p l aa n i tud l a i em a rute l uvoo r j ääb ä ra , sest aeg on mä rkamatu l t otsa saanud .

• Ku na a rute l u j u ht T i i n a o n l ava l a i n u ke a rute l u a l l o l eva teema spets i a l i st, s i i s rääg i b ta rohkem

ku i l avaa rut l e j ad . Ta kasutab er i a l a term i ne id , m i l l est pa l j ude l o n keeru l i n e a ru saada , ku ig i n ad väga

ü r i tavad . Samas v i i b i vad l ava j u u res ka mõned teemahuv i l i sed , kes sa id j ust se l l e l t a rute l u l t väga

pa l j u o l u l i s i teadm is i .

Möödunud festivalilt jäid silma alljärgnevad arutelujuhid:

LavaarutlejadKui igas festivali arutelus oli enamasti 3–4 laval olijat-arutlejat, tähendab see, et arutelude hulka kokku võttes oli arutlejatearv tõeliselt suur, isegi kui arvestada, et osa neist ütleb sõna sekka mitmes arutelus. Samas eristusid teatavad arutlejatüübid,kellest järgnevad olid kõige ilmekamad.

Tema puhul on keeruline mõista, kas tal tõestiei ole enda arvamust või võtsid päriselt kateised kõnelejad tal sõnad suust. Seetõttukõlabki tema suust kõige rohkem lause: „Mategelikult tahtsin täpselt sama asjani jõuda!”

Nõustuja

„Jaajaajaa, ma saan aru, et haridus on olulineteema, eks ole, ja lapsed on elu õied, eks ole.Aga ma tahaksin rääkida hoopis riigieelarvest,eks ole.”

Teemakaaperdaja

Jah, teda kutsuti kõikidesse aruteludesse. Ühtearutellu kutsuti teda isegi nii arutelujuhiks kuika arutlejaks. Seejuures veel erinevate seisu-kohtade eest seisjaks. Tegemist on valvearut- lejaga,kes sobib arvamust avaldama pea igalteemal.

Kaja

Poliitik, kes on tulnud „rahva sekka”. Irooni- liselt võib teda siiski kõige tihedamini kohata kuskil lavadest eemal telefoniga rääkimas.

Kampsikus poliitik

Arvamusfestival on suur üritus ning mõnikordjäävad ikka esinejad haigeks, lähevad sünni- tama või juhtub midagi muud ootamatut. Siis tuleb mängu asendaja: ta saab hommikul tele-fonikõne kutsega õhtul arutlema tulla. „Kusmu lava on?”, „Mis siin toimub?” ja „Miks siinkõik nii värviline on?!” kostub pidevalt temahuultelt.

Asendaja ehk dublant

Ku idas reageer i ks a rut le j ad s i i s , ku i tu ua

nad vä l j a mugavustsoon ist ? M is j u htuks,

ku i nad peaks id soo j enduseks v i i s m i n ut i t

enda se isukoha vastu a rgumenteer ima?

Mõttepaus

OsalejadKokkutulnud – neid on mobiilimastide statistika järgi festivalile kogunenud 4000 ringis – suurendavad Paide rahvaarvu kaheks päevaks lausa kolmandiku võrra. Nii- moodi viiakse ellu regionaalpoliitikat! Linn on harjumus- päratult pungil – arutelude vahel võrkkiiges sõba silmale lastes saab näha rahutut und auto parkimiskohale pressi- misest.

Kõik kohaletulnud osalevad Arvamusfestivali-nimeliselmängul: moderaator küsib, ega kellegi küsimusi või mõtteidpole. Rahvast läbib ärevuskahin: milline strateegia valida,kuidas käituda? Võimalusi on mitmeid.

Ukse number 1 taga on võimalus jääda tummaks. Selletagant võib leida inimese, kes kardab rumala mulje jätta. Rääkimine hõbe, vaikimine kuld, on tema moto. Parem on igaks juhuks enda suu kinni hoida ja targemate juttu kuu- lata. Eriti äärmuslikul juhul võib ette võtta ka varjendi kaevamise ning enda maskeerimise sambla, okste ja heina- tuustidega, ehkki Paides oleks rohkem tolku tooli kuju võtmisest, lapiteki sisse mähkumisest või varjumisestfestivali kava taha.

Ukse number 2 taga on võimalus arutelult enne lõppulahkuda. Mida need huvilised ikka tarka enam juurde lisadaoskavad, kui eksperdid on rääkinud? Varem lahkumineannab kogenud festivalihaile võimaluse saada lava juurest enne minema, kui arutelult lahkuv mass kõik teerajadära ummistab, vetsujärjekorrad Türile ulatuvad ja mahe- burgerid ökokohvikust otsa saavad.

Ukse number 3 taga on võimalus esireas innukalt käegavehkida, sest rääkida on vaja ja rääkimine on hea. Maailmamuutmine käib kõigepealt enda ja oma hääle kaudu. Järgnevon aga taas lotomäng: kas õnnestub võita ka moderaatoritähelepanu või tuleb lahkuda tühjade käte ja mõtteid täissuuga? „Mulle hirmsasti meeldib kaasa rääkida, mul on alatioma arvamus sisuliselt ja ma tahan, et mind ära kuulataks,et ma saaks ennast väljendada, sest et maailma muutminekäib ikka iseenda kaudu.”

M is muudab a rute l u nende kü lasta j atüü p ide j aoks heaks? M i l l ega ne id enda a rute l u le mee l i tada n i ng sea l ka ho ida?

Mõttepaus

On kava tihedusest segaduses, ei suuda valida,millisele arutelule minna ning seetõttu püüabolla igal pool korraga. Kõnnib ühelt alalt teisele, suutmata ühtegi arutellu keskenduda.

Window shopper

Tundub, et ta viibib igal arutelul korraga jaküsib väga palju ebamääraseid kohmetuma- panevaid küsimusi. Näitab ennast tähtsa asja-tundjana, ent tegelikult on pigem segajaks.

Vello Valgast

Tegemist on inimesega, kes on enne festivaliletulekut kõik sellega seonduva endale selgeksteinud. Ta teab minutilise täpsusega, milliseidarutelusid ta külastada soovib, samuti on tavalmistunud igasugusteks ilmastikuoludeks,omades nii vihmavarju, vihmakeepi, istumis- alust kui ka mugavaid matkariideid.

Spetsialist

Kelle raha eest seda festivali siin tehakse? Valitsuse? Vabamüürlaste? Ja kes oma arva- must siin avaldada tohib üldse?

Vandenõulane

Tema tuli just konkreetse inimese aruteludepärast. On ainult üks õige arvamus. On ainultüks õige seisukoht. Ja see on Tema oma.

Fänn

See on küll väga tore, et siin arutletakse. Aga kus on teod? Miks siin ainult räägitakse?

Tegudemees

Ja kohvimees on l i htsa lt kohvimees.

ErinevadArvamusfestivalikülastajatüübid

Window shopper Vello Valgast

Spetsialist Vandenõulane

Fänn Tegudemees Kohvimees

10%

90%

nii-öelda normaalsed inimesed

Vaade kapoti alla

Arvamusfestivali mootorKäesolev peatükk annab lühiülevaate 2014. aastal toimunud festivali aruteluformaatidest ning kujunduslikust poolest, illustreerides seda näidetega. Peatüki lõpust leiab uusi ja põnevaid ideid, milliseid formaate järgmisel aastal katsetada. Kapoti alla aitasid vaadata ja uusi ideid pakkusid Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrandid.

Erinevad teemad, erinevad arvamused, erinevad inimesed, erinevad aruteluformaadid? Elementaarne, Watson?Aruteluformaatide poolest olid Arvamusfestivali aladsiiski üsna sarnased ning teisititegijaid-hipstereid pigempolnud. Mis on kommunistlikult ühesuguste arutelu- formaatide head ja vead? Kas ja mida võiks teha teisiti?Ning kuidas pilt ja jutt ehk arutelukeskkond ja arutelu isekokku klapivad?

2014. aastal oli Arvamusfestivalil levinuim teatriformaadisarutelu, kus laval oli kolm-neli arutlejat koos moderaatoriganing huvilised istusid lava ees muruplatsil. Jäi mulje, etlaval on esinejad ning murul kuulajad ja etenduse nautijad.See täidab ka teemaalade korraldajate festivalile tulemiseeesmärki: harida kokkutulnuid enda organisatsiooni jaoksolulisel teemal.

Teatrilaadse formaadi plussid ja miinused

Plussid

Arvamused ja ideed professionaalidelt, ekspertidelt, arvamusliidritelt

Soosib vanade ideede kordamist rohkem kui uute tekkimist

Piirab kaasamist, sest kujunduslik eristus tingib rollide jaotuse: rääkijad vs kuulajad

Vaid lavaarutlejate kuulamine (ilma võimaluseta pidevalt kaasa rääkida) võib tingida publiku tähelepanu hajumise

Need, kes soovivad arutelule midagi asjalikku vahele öelda, ei saa seda teha

Tagasihoidlikumad kuulajad ei pruugi julgeda omaarvamust avaldada

Erinevad arvamused, teema sügavam avamine

Kuulajad saavad formuleerida oma arvamuse lähtuvalt lavaarutlejate räägitust

Moderaatoril ja esinejatel parem kontroll toimuva üle

Kuulajatel on võimalik pärast arutelu küsida täpsus-tusi, esitada omapoolseid hinnanguid-tegevusplaane

Miinused

On a rute l us id , m is toovad huv i l i s i

l a usa trepp ide le se isma . Aga on ka

se l l i se id , m ida on pa rem p idada

i nt i i msemas õhkkonnas.

Eriline keskkond eriliseks aruteluksHeale arutelule aitab kaasa mõnus ja hubane arutelukesk- kond, mis soosib just konkreetse arutelu eesmärkide täitmist. Möödunud festivalil oli kaks ala, mis eristusid teistest kõige enam: Linnaruumi ala ning Sirbi ja Müüri- lehe ühistelk.

„Ettepanek ei ole loota vihmasaju peale, vaid tekitada kokkukuuluvustunne.” Arusaadav, et Linnaruumi ala loojad kui inimesed, kes õpivad ja/või töötavad arhitektidena, lähenevad selle ehita-misele teistmoodi kirega. Tavalise valge „õllesummeri telgi” asemel oli seal näha kolmnurkseid kiile, kinnitatud puude vahele nii, et vihma korral jäid kuivaks kõik Linnaruumi alale kokkutulnud. Vihma ajal väikese maa-ala peale kokku- surutud inimesed tekitasid ühtekuuluva lõbusapoolse selts-konna ning olid arutelul kasvõi ainult sellepärast, et kuivaks jääda. Kuna vihm ja sagimine tekitas üleüldist elevust, siis ei tundunud sõna sekka ütlemine sama õudsana kui kesk-koolis klassi ees luuletuse lugemine. Ettepanek ei ole loota vihmasaju peale, vaid tekitada kokkukuuluvustunne.

Sama võis näha Sirbi ja Müürilehe ala juures, mida kõige paremini iseloomustab sõnaga „jurta”. Väiksemat sorti majake isoleeris sees oleva väikese seltskonna kogu festi- valist. Telkmaja sees tekkis sõbralikum õhkkond kui mõne pealava juures see eales võimalik olnuks. Samas ei saa eitada, et kindlate füüsiliste seintega ala piirab inimeste loomulikku liikumist. Need, kes tahavad välja saada, on sunnitud segama arutelu ja trügima inimeste vahelt läbi, ning need, kes tahavad sisse tulla, ei mahu ukseaugust piilu-misest kaugemale, sest koht on puupüsti täis. Nii saidki Sirbi ja Müürilehe alast arutelude ajal mööda käijad näha esinejate asemel vaid telgi ukseaugust väljapunnitavaid tagumikke.

Need kaks näidet iseloomustavad, kuidas on võimalik ala kujundus panna kaasa – või ka vastu – töötama arutelu formaadile. Seetõttu on ülitähtis enne ühegi telgi ehitamist sõnastada eesmärk, mida soovitakse korraldatavate aru-teludega saavutada, ja vastavalt sellele mõelda, milline ruumikujundus seda toetaks. Kui eesmärk on jagada teemat suurele auditooriumile, on ju ebaotstarbekas korraldada arutelu piiratud alal kinnises telgis.

S i rb i j a M üü r i l ehe a la .

Su letud te l k, avatud a rute l u ?

Kas saab teha veelgi paremini?Arvamusfestivalil on väga suur hulk erinevate kogemusteja laiapõhjaliste teadmistega inimesi, kelle teadmisi jakogemusi võiks rohkem ära kasutada. Arvamusfestival eipea piirduma teatrilaadsete aruteluformaatidega, kus põhi- line rõhk on kolmel-neljal lavaarutlejal. Võiks kasutada ka aruteluformaate, kus kõigil kokkutulnuil on suurem roll ja lihtsam kaasa rääkida.

Kohe pakume välja rea vähem või rohkem hullumeelseidideid, mis teeks pildi kirjumaks ja lõbustaks kõiki kohale- tulnuid.

Selleks, et iga Arvamusfestivalile tulev organisatsioonsaaks sealt enda jaoks maksimumi, oleks hea esmalt selgeksteha, miks konkreetse teemaga festivalile tullakse ja mison arutelu/arutelude soovitud tulemuseks. Eri lahendusednii visuaalses mõttes kui ka aruteluformaadi osas teenivad erinevaid eesmärke ja iga organisatsioon saab oma alaja aruteluformaadid üles ehitada vastavalt enda sihtidele.Vastavalt sellele saab otsustada kas suure või väikese telgikasuks, läbi mõelda istekohtade paigutuse, seinte olemasolu,osalejate kauguse üksteisest ja paika panna ka kurikuuluslava kõrgus maapinnast, juhul kui lava üldse otsustataksekasutada. Teemaalade kujundus võib mängida väga suurtrolli inimeste kaasamisel või selle ebaõnnestumisel.

Järgnevalt on välja toodud mõned (kindlasti mitte ammen-dav nimekiri!) festivalile tulemise eesmärgid ning võima- likud viisid, kuidas kõige paremini neid eesmärke täita.

Eesmärk

Teema tutvustamine laiemale avalikkusele Kui rohkem ambitsioone ei ole, siis see annab andeks klassikalise teatriformaadi kasutamise. Ka selle saab muuta lisavahenditega atraktiiv- semaks (vt. Onu Raivo jutupliiats, Twitter)

Vahel piisab juba uudse lähenemisega sisse- juhatusest, et kuulajaid avada ja julgustada. (vt. kiirkohting-arutelud)

Vt. Twitter, akvaariumiformaat

Vt. ideesein, akvaariumiformaat

Vt. ideesein

Teatriformaadis arutelu

Nt. öine tünnisaun, temaatilised kohvikulauad

Mõnikord ei olegi osalejate suur arv esmane prioriteet, vaid arutelu on vajalik ennekõike neile, kes saavad alal omad asjad selgeks räägitud. Ka seda saab huvitavamaks ja atraktiivsemaks muuta, vt anonüümsed esinejad ja rulluisutav moderaator.

Sissejuhatus teemasse ja arutelule

Inimeste arvamuse, tagasiside, heakskiidu küsimine

Huvilistelt uute ideede ja mõtete hankimine

Lahenduse leidmine konkreetsele probleemile

Huvi tõstmine organisatsiooni tegevuse vastu ja seeläbi uute liikmete värbamine

Mõne teema üle sügavuti filosofeerimine või sünergias uute ideede genereerimine

Anda võimalus erialainimestel mingi teema avalikult selgeks rääkida

Soovitused (selgitused leiate altpoolt)

Soovitused uuteks arutelu- formaatideksKasutada omal vastutusel!

Ah et vana aruteluformaat on surnud? Aga palun, siin korraldajatele mõned uued: „Onu Raivo jutupliiats”

Iga arutleja peab rääkimise ajal enda räägitut visualiseerima. Vooligu plastiliinist, maaligu guaššvärvidega, lõigaku ajale-hekollaaži – peaasi, et miski aitaks tal enda räägitut visuaal-selt edasi anda ja muuta arutelu kuulaja jaoks põnevamaks.

Ideesein

Iga arutelu ei peagi suuline olema: kõik inimesed ei taha mitmekümne kuulaja ees oma mõtteid jagada. Probleemist aitab üle ideedeseina ala, kus iga soovija saab enda mõtted konkreetsel teemal kirja panna ning lugeda, mida teised varem asjast arvanud on.

Kaasarääkijad nii lava ees kui ka Twitteris

Valimisstuudios on ju põnev vaadata, kuidas poliitikute jutuvadaga samal ajal ilmuvad ekraanile televaatajate Twitteri-postitused. Annab kohe asjale interaktiivse maigu külge ning mis seal salata – täitsa naljakas on teinekord neid veidi kriitilisi kommentaare lugeda. Kuidas sobiks taoline süsteem Arvamusfestivalile? Kes julgeb panna enda lava kõrvale ekraani, kuhu inimesed hashtag’e kasutades reaalajas postitusi teha saavad?

Rulluisutav arutelujuht

Mida rahvas tahab? Tsirkust ja leiba? Võib-olla. Leiba festivalilt saab, tsirkust niiväga mitte. Aga seda viga annab parandada. Miks mitte lisada arutelule lavastuslik element, millega osaluskogemust huvitavamaks muuta? Kogenud väitleja, kes püüab vaidlustada iga esitatud argumenti? Rulluiskudel arutelujuht? Kõik on võimalik.

Ööarutelud tünnisaunas

Mõni ütleb, et parimad mõtted tulevad öösiti. Kas ei peaks ka Arvamusfestivali ööpimedas tegema? Õigus, jahedal augustikuu õhtul võib veidi külm hakata. Selle vastu on rohtu: inimesed köetud kümblustünni, teema ette ja las nad aga arutlevad!

Anonymous’te arutelu

Mõnikord muudab arutelu etteaimatavaks juba see, et kõne- levad tuttavad näod. Ka arutlejad ise tunnevad üksteise tugevaid ja nõrku külgi. Aga kataks nende näod kinni ja teeks anonüümse arutelu? Ehk tuleks sellest midagi põne-vamat? Üleni mustade keepidega kaetud arutlejad, hääled moonutatud – kõlab intrigeerivalt?

Temaatilised kohvikulauad

Mõni arutelu võib venida pikemaks, kui algselt ette nähtud,või soovivad kokkutulnud ka lihtsalt asjast huvitatute ringissõna sekka öelda. Miks mitte jätkata arutelu õdusas kohvi-kulauas? Selleks võiks kohvikualal olla sisse seatud temaati-lised lauad. Tahad mingil teemal arutleda, istu lauda, ootakaaslasi ning hakka aga pihta.

Kiirkohting-arutelud

Kiirkohtingutel saab inimesi kiiresti tundma õppida. Noh, et kas meeldib või mitte. Sama võimalust pakub põhimõtte- liselt kiirarutelu: inimesed saavad paari minuti kaupa uurida teineteise arvamust mingis küsimuses, leida ühisosi ja erinevusi.

Festival of Opinion Culture

Suvel liigub Eestis palju välismaalasi: kellele tuleb külla Kanada onu, kellele kirjasõber Ugandast. Nad tahaksid ka aru saada, mis loom see Arvamusfestival on ja mis asja siin aetakse. Aitab võõrkeelsete arutelude suurem hulk, mis kohalikule rahvale ka näiteks lihtsalt keelepraktika mõttes kasulik oleks.

Teraapiakoerad

Kui mõni arutelu eriti tuliseks läheb, võiks peale külmade veeämbrite teisigi lahendusi varnast võtta olla. Näiteks võivad festivalialal ringi siblida teraapiakoerad – väike märg nina teeb taas meele rõõmsaks ja hajutab murepilved.

Lapse suu ei valeta

Lapsed on tõelised elufilosoofid – miks annet raisku lasta? Ka lapsed võivad arutleda pangakontorite sulgemise või iibe tõstmise teemadel. Peale naljakate pärlite võib olla üht koma teist kõrva taha panna.

Läheb veelgi paremaks

Pilk staabist tulevikkuEelmises peatükis on kommunikatsioonimagistrandidehead mõtted, kuidas arutelusid värskendada ja mitmekesis-tada. Kuid arutelud on ainult osa Arvamusfestivalist. Kuidasfestivalitiim ise sõnarokipeo tulevikule vaatab? Siin ei olenüüd lubadused ja konkreetsed teod, mis 2015. aastal äratehakse, vaid ideed, millest unistada, arendada ja ära teha.Kas kohe tänavu või hiljem, saame näha.

Üks korraldajate peamisi soove on, et teemaalad, millestkoosneb Arvamusfestivali „lapitekk”, murraks end väljaeelmiste aastate raamidest: loobuda kohustusest täita tihedasisuga kogu aeg; kasutada uusi aruteluformaate ja tuua aru-teludesse rohkem kirge, tsenseerimata mõtteid, ideoloogilistkonflikti, mitte jääma „poliitiliselt korrektsete” teemaderaamidesse. Festivali tiim saab siin pakkuda sisu toojatelejulgustust ja ideid, kuid eks isetekkelise festivali juures jääbsiiski igal teemaalal maksma kohaliku teemakorraldaja sõna.

Lava asemel räägitakse alast, et vähendada vahet „esinejate”ja „kuulajate” vahel ja luua õhkkond, kus kõik on arutlejad.Korraldajad ootavad pingevaba kliimat, kus iga inimenesaab ja julgeb kaasa rääkida, ausalt ja otse, kuid kus ka teistearvamusi kuulatakse. Selleks soovitakse võimalikult paljuloobuda nn teatriformaadist, kus laval on 3-4 inimest, selleasemele otsitakse uusi atraktiivsemaid ja kaasavamaid viise.

Kaks suurt aruteluala ei peaks dubleerima väiksemate tee-masid, vaid keskenduma ühiskonnaülestele küsimustele jaEesti pikaajalistele väljakutsetele.

Mäeala võiks anda noortele sisustada, hullude formaatidekatsetamiseks või kõige ägedamate teemaalade kasutusse.Arvamusfestival peaks olema mitte vaid eliidi kooskäimisekoht, vaid kasvatama kokku tavalisi inimesi. Varakeskealistekõrval tahaks meelitada palju rohkem noori inimesi.

Festivali Suure Sisu kõrvale võiks luua muidki võimalusi.Näiteks puhkeala kookontoolide ja luulekõrvaklappideganeile, kel ajud suurest arutlemisest üle kuumenemas, tutvu-misala teiste arvajatega kohtumiseks (miks mitte pannaosalejatele nimesildid rinda), keldrisaal, kus hea tava eikehti; arvamussein kirjalikuks väljendamiseks neile, kesenda oma välja öelda ei julge või ei leia selleks õiget aega-kohta.

„Arvamusfestival peaks olema mitte vaid eliidi kooskäimise koht, vaid kasvatama kokku tavalisi inimesi.” Linnaga võiks Arvamusfestival olla seotud rohkem kui kakspäeva aastas ning festival peaks hõlmama kogu linna, justnagu Viljandi Folk. Paidest tuleb üles leida ja kinni püüdakodanikuaktiivsus ning festivalirahvas tuleb lasta Paidetavastama.

Arendamistuhinas pole tähelepanuta ka festivali välinevorm ja „mööbel”. Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri jalinnaplaneerimise eriala tudengid on fantaasiat lennutanudja pakkunud välja hulga ideid, mis aitaks kaasa mõnusaleolemisele, ühendaks linna- ja festivalielu, pakuks kaitset vihma eest, aga aitaks ka loobuda lavandusest. Esimesi tulemusi näeb Paides tõesti juba tänavu augustis, kuid festi-vali juht Kristi Liiva unistab, et kümne aasta pärast kulgeb suurem jagu aruteludest hästi läbimõeldud hea disainiga punktides.

Toetajad ja hooandjadIlma Teieta poleks 2014. aasta Arvamusfestivalsaanud olla selline, nagu ta oli. Aitäh!

Hooandjad:

Aado Kuhlap; Aare Pere; Aet Altroff; Age Rosenberg;Age Tomson; Agne Kivisaar; Ain Kivisaar; Alari Rammo;Andreas Kaju; Andro Mägi; Anneli Kannus; AnnikaAvikson; Annika Lentso; Annika Räim; Anu Melioranski;Aune Lillemets; Birgit Rootsi; Carol Tikerperi; DoloresDaniel; Eneli Meresmaa; Erik Rammo; Erle Tüür; EveJaanimäe; Gerly Karu; Grete Rämmal; Helen Sabrak;Helina Loor; Henri Laupmaa; Hille Hinsberg; HolgerRoonemaa; Iiris Oosalu; Indrek Martin; Irma Kaljulaid;Ivan Lavrentjev; Ivo Kruusamägi; Jaak Allik; JaakVackermann; Jaanika Toome; Jaanus Kaasik; JaanusTeppan; Janika Ruusmaa; Jannus Jaska; Jarmo Seljamaa;Jevgeni Ossinovski; Joonas Joost; Kadi Kenk; KadriJärv-Mändoja; Kadri Klementi; Kadri Koppel; KadriSimson; Kair Käsper; Karin Nemec; Karita Sall; KarliLuik; Katerina Danilova; Kati Kukk; Katrin Isotamm;Keit Fomotskin; Kerli Kehman; Kerli Pedak; Kristel Vits;Kristi Liiva; Kristi Linkov; Kristi Lõuk; Kristi Tiivas;Kristiina Hunt; Kristiina Treial; Kristjan Kaldur; KristjanVassil; Kulno Kesküla; Kärt Vaarmari; Kärt Villmann;

Külli Uibu; Leenu Nigu; Leini Vahtras; Liia Hänni; LiinaBuckingham; Liis Kängsepp; Liis Uusküla; Liisa Konsap;Ly Kasvandik; Ly Tilk; Maarja Toots; Madis Ots; MaiuUus; Mall Hellam; Margo Loor; Mari Pärnamäe; MariRoonemaa; Maria Alajõe; Maria-Liesbeth Kaitsa; MariiMartinson; Mari-Liis Jakobson; Mariliis Tago; MarisJõgeva; Maris Ojamuru; Marit Ruuda; Marko Järvsoo;Mart Kase; Martin Laidla; Martin Meitern; Merje Metsküll;Merlin Sepp; Mihkel Nurm; Mikhail Ilin; Moonika Kukk;Olga Sõtnik; Peeter-Eerik Ots; Piia Uuspõld; Pille Arjakas;Piret Suitsu; Piret Talur; Pirkko Valge; Priit Värk; RagnarLeimann; Raimo Ülavere; Rainer Laurits; Raul Kern;Reet Kitus; Rene Tõnnisson; Riina Piigli; Riinu Lepa;Risto Kaarna; Ruth Aarma; Siim Nemvalts; Siiri Taimla;Silva Anspal; Sirli Papstel; Tanel Veenre; Teve Floren; TiinaOraste; Tiit Riisalo; Toivo Jullinen; Triin Heimann; TšeslavNikitin; Ulla Preeden; Urmo Kübar; Ülar Vaadumäe.

Toetajad:

Kujundus: AD Angels