AS Citadele banka Majandusaasta aruanne...AS Citadele banka 31.detsembril 2012.aastal lõppenud majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega 2 Sisukord Tegevusaruanne

AS Citadele banka 31.detsembril 2012.aastal lõppenud majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega 1

AS Citadele banka

Majandusaastaaruanne31. detsembril 2012. aastal lõppenud majandusaasta kohta

koos sõltumatu audiitoriaruandega

Lätikeelse originaaldokumendi tõlge*

* Käesolev raamatupidamisaruanne on läti keeles koostatud originaalverisooni tõlge. Kõik võimalik on tehtud selleks, et tõlge vastaks täpselt originaalile. Siiski on raamatupidamisaruande originaalversioon teabe, arvamuste või seisukohtade tõlgendamisel tõlke suhtes ülimuslik.


Sisukord

Tegevusaruanne 3 Panga juhtkond 7 Juhtkonna vastutus 8 Raamatupidamisaruanne: Kasumiaruanne 9 Koondkasum 10 Bilanss 11 Omakapitali muutuste aruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Raamatupidamisaruande lisad 14 Audiitori järeldusotsus 79

AS Citadele banka Republikas laukums 2A, Riia, LV-1010, Läti Telefon: (371) 67010 000 Faks: (371) 67010 001 www.citadele.lv Registreerimisnumber: 40103303559

AS Citadele banka Tegevusaruanne


Citadele äritegevus kasvas jätkuvalt 2012. aastal Citadele Banka jaoks oli 2012. aasta edukas - pank suurendas oma kasumit ja äritegevus jätkas kindlat kasvu. Kasum enne tulumaksustamist oli 10,4 miljonit Läti latti, mis ületas 2011. aasta vastava näitaja 5,1 miljoni Läti latiga (ilma Läti riigile tehtud 3,5 miljoni Läti lati suuruse varadest vabastamise tasu mõjuta), samas kui puhaskasum oli 5,5 miljonit Läti latti (kontsernis 9 miljonit Läti latti), mis ületas 2011. aasta tulemust 2,0 miljoni Läti latiga (kontsernis 7,1 miljoni latiga) (ilma varadest vabastamise tasu mõjuta). Kliendid näitasid oma jätkuvat usaldust panga vastu üles sellega, et kliendihoiuste kasv ületas planeeritut ja jõudis aasta lõpuks 1,13 miljardi latini. 2012. aasta jätkas pank uute klientide kaasamist, tõhustas oma klienditeenindust ja võitis rahvusvahelist tunnustust. Ka Citadele töötajate pühendumus tõusis 2012. aastal kiiresti. AS-i Citadele Banka ja tema tütarettevõtete stabiilse kasvu tulemusena suurenes puhasintressitulu 9,8%, kasvades 24,7 miljonist Läti latist 2011. aastal 27,2 miljoni latini 2012. aastal (kontserni tasandil suurenes puhasintressitulu 12,2%, kasvades 30,9 miljonist Läti latist 34,6 miljoni latini). 2012. aasta 31. detsembri seisuga moodustas Citadele Bank-i varade maht 1,33 miljardit Läti latti (kontsernis 1,60 miljardit latti). Panga laenuportfell moodustas 629 miljonit Läti latti (kontsernis 716 miljonit latti) ja omakapitali reservide maht oli 92 miljonit Läti latti (kontsernis 94,9 miljonit latti). Hoiuste kogumaht moodustas 2012. aasta lõpuks 1,13 miljardit Läti latti (kontsernis 1,40 miljonit latti), kasvades võrreldes eelneva aastaga 3%. Panga kapitali adekvaatsuse näitaja oli 12,5% (kontsernis 10,5%) ja panga likviidsuskordaja oli 31. detsembri 2012 seisuga ligi 56%. Juhtkond teeb ettepaneku 2012. aasta kasumi arvelt vähendada eelmiste aastate koondkahjumit, mis tugevdaks ka panga kapitaliseeritust. Citadele lunastas riigi tähtajalise hoiuse, maksis riigiabi eest lisahüvitist 2012. aasta veebruaris maksis Citadele ennetähtaegselt Läti Vabariigi Rahandusministeeriumile tagasi viimase osa tähtajalisest hoiusest summas 46,94 miljonit eurot. Viimane osamakse jagunes järgmiselt: 46,6 miljonit eurot moodustas põhisumma ja ülejäänud 340 tuhat eurot intress. Sellega seoses on oluline märkida, et Citadele on nüüdseks täielikult tagastanud kogu tähtajalise hoiuse summa ehk 203,7 miljonit eurot. Alates panga asutamisest 2010. aasta augustis kuni 2012. aasta märtsini maksis Citadele Läti riigile hoiuse kasutamise eest intresse summas 14,7 miljonit eurot. Hoius tagastati osamaksetena pooleteisesaastase perioodi jooksul ja viimane tagasimakse tehti 10 kuud enne tähtaega. 2012. aasta alguses lunastas Citadele Bank ka emiteeritud võlakirjad nominaalväärtuses 20,1 miljonit Läti latti. Nii emiteeritud võlakirjade kui ka riigi poolt tehtud hoiuse tagasimaksmine sai võimalikuks tänu klientide usaldusele Citadele Bank-i vastu, mis garanteeris hoiuste tugeva baasi. 2011. aastal teenitud innustav kasum võimaldas Citadelel kanda Läti Vabariigi Rahandusministeeriumile 3,5 miljonit Läti latti lisahüvitisena riigiabi kasutamise eest vastavalt Euroopa Komisjonile antud lubadustele. Sellega seoses hinnati 2011. aasta finantsaasta tulemus rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS nõuete kohaselt ümber. Panga juhtkonnaga liitusid uued kogenud eksperdid 2012. aasta juulis kinnitas Citadele Bank-i nõukogu juhatuse uueks esimeheks Guntis Belavskise, kes valiti sellele kohale spetsiaalse valimiskomisjoni poolt. Septembris nimetas nõukogu juhatuse liikmeks Santa Purgaile, kellel on panganduses 18-aastane kogemus ja 9-aastane juhikogemus erinevatelt ettevõtlusaladelt. Juulis nimetati panga tütarettevõtete Citadele Life ja Citadele Open Pension Fund juhatuse esimeheks Jolanta Jērāne. Ta on olnud Citadele Life juhtkonna liige alates ettevõtte asutamisest ja on olnud panganduses alates 1999. aastast Oktoobris toimusid erakorralisel aktsionäride koosolekul nõukogu valimised. Nõukogu praegused liikmed Klāvs Vasks, Laurence Phillip Adams ja Geoffrey Richard Dunn valiti tagasi nõukogusse ja lisaks nendele valiti sinna kaks uut liiget: Baiba Anda Rubesa ja Aldis Greitāns. Nõukogu uued liikmed nimetas nõukogusse riiklik aktsiaselts “Privatization Agency”. Novembris valiti Citadele Asset Management ettevõtte juhatuse uueks esimeheks Uldis Upenieks, kellel on finantssektoris 17-aastane kogemus, sellest viimased 10 aastat panganduses.



Citadele töötajate pühendumus kasvas 2012. aastal m ärkimisväärselt Uuringufirma TNS Latvia poolt 2012. aastal läbiviidud küsitlus, milles uuriti Lätis Citadele kontsernis töötavate inimeste pühendumist, näitas, et võrreldes 2011. aastaga on indeks paranenud 10 punkti võrra. See peegeldab märkimisväärset kasvu meie töötajate üldises rahulolus Citadele kontserniga, nende valmisolekus soovitada Citadelet töökohana ka teistele ja panga konkurentsivõimele antud hinnangus. Sisekommunikatsiooni ja personalisuhete valdkonnas oli Citadele üks eesmärke 2012. aastal tugevdada pangakontserni firmakultuuri ja rakendada rohkem panga põhiväärtusi, s.t. professionaalsust, proaktiivsust ja koostööd. Ühtlasi jätkab Citadele nende küsimustega töötamist 2013. aastal. Rahvuslik majandus kasvab Citadele tegevus ettevõtetele laenude andmisel arenes julgustavalt. 2012. aastal sõlmis Citadele laenulepinguid kokku 148 miljoni Läti lati ulatuses, sealhulgas uute alustavate ettevõtetega. Erilist tähelepanu pöörati põllumajandus-, tööstus- ja energeetikaettevõtete toetamisele. Võrreldes eelmiste aastatega kasvas 2012. aastal oluliselt garantiikirjade ja akreditiivide väljastamine ettevõtjatele. Selle peapõhjuseks oli ettevõtjate soov laiendada äritegevust teiste riikidega. Tänu Citadele poolsele kaasrahastusele viidi 2012. aastal ellu mitmed uued arendusprojektid tootmise, põllumajanduse ja energiasäästu valdkonnas. Citadele abiga avas näiteks Eko Air Salaspilsis esimese tehase Ida-Euroopas, mis toodab automatiseeritud joodetud soojusvaheteid, Kurzeme rajooni suurim leivatootja MATSS hankis uued tootmisseadmed ja tekstiilitootja Lauma Fabrics kaasajastas oma tootmisüksuse. Esimese pangana Lätis finantseeris Citadele suuremahulist korterelamute renoveerimise projekti, kus rahastati majapidamisi, mis kasutavad hoonete renoveerimisel energia juhtimist või ESCO põhimõtteid ja kus elanikel endil puudusid tööde teostamiseks vajalikud finantsvahendid. Selle programmi alusel rahastati 2012. aastal viie kortermaja renoveerimist Cēsises. Tänu koostööle Citadelega ja EL-i vahendite kasutamisele ehitas Bērzi farm uue karjalauda, ostis sinna seadmed ja uued karjaloomad, et laiendada oma äritegevust ja suurendada piimatootmist. Uued kliendid näitasid, et nad usaldavad Citadelet 2012. aastal jätkas Citadele Bank oma kolme põhitegevussuuna arendamist: teenused jaeklientidele ning väikestele ja keskmistele ettevõtetele kontorite võrgu kaudu, teenused suurettevõtetele ning varahaldus. Üle 26 700 uue kliendi valisid Citadele Bank-i 2012. aastal oma partneriks: rohkem kui 23 600 uut klienti oli jaepanganduses ning väikeste ja keskmiste ettevõtete ning suurettevõtete sektoris ning varahaldus asi 2 354 uut klienti. Maksekaartide kasutamine klientide poolt kasvas märkimisväärselt: 2012. aastal anti välja ligi 45 400 maksekaarti. Jaeklientide ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas sai pank juurde ligi 6 600 uut klienti Leedus ja 544 uut klienti Eestis. See sai võimalikuks tänu edukale kliendikampaaniale ja kliendivajadustele vastavate finantsteenuste väljatöötamises. Pank reageeris klientide vajadustele Klientide paremaks teenindamiseks pööras Citadele Bank erilist tähelepanu oma kaugpangandusteenustele. 2012. aastal võttis pank kasutusele SMS-panganduse, mida saab kasutada nii kohalike kui ka välismaiste mobiilsideoperaatorite teenuste vahendusel. Pank hakkas pakkuma uut teenust: pangakaardi saatmine postiga ükskõik kuhu Lätis. Citadele on Lätis esimene pank, kes pakub tasuta uue kaardi kohaletoimetamist postiga püsiteenusena. Lisaks traditsioonilistele suhtlusvahenditele, s.t. telefon, elektronpost või internetipank, saavad Citadele kliendid nüüd pangaga suhelda ka Skype’i vahendusel. Ühtlasi laiendas pank oma sularahaautomaatide võrgustikku ja jätkab selle laiendamist, paigaldades raha-automaate uutesse kohtadesse ja asendades praegu ainult raha väljavõtmist võimaldavad raha-automaadid seadmetega, mis võimaldavad ka sularaha sissemaksmist. 2012. aastal ühines Nordea Bank Finland Plc Läti Filiaal Citadele sularaha deponeerimise ja väljavõtmise automaatide võrgustikuga Citadele Bank kasvatas oma inkassatsiooniäri Citadele Bank on üks suuremaid inkassatsiooniteenuste pakkujaid Lätis. 2012. aastal jätkas pank nende teenuste arendamist. Võrreldes 2011. aastaga kasvas panga tulu inkassatsiooniteenustelt ligi 35%. Äritegevuse mahu ja klientide arvu kasv on selge tõestus klientide usaldusest panga vastu. Aasta lõpus pakuti inkassatsiooniteenuseid enam kui 2 000 tegevuskohas.



Citadele Bank pakub inkassatsiooniteenuseid pankadele, jaemüügikettidele, mitmetele suurtele riigiasutustele ja enamikele Läti apteekidele. Citadele tütarettevõtted teenisid kasumit Citadele Life, mis kuulub Citadele Bank-i gruppi, turuosa Lätis oli 26% kõikidest investeerimisriskiga elukindlustuspreemiatest ja 21% uutest fikseeritud intressimääraga kindlustuspreemiatest. Tänu kiirele kasvule suurendas Citadele Life oma turuosa kindlustuspreemiate turul 9,7%-lt 31. detsembril 2011 13,3%-ni 31. detsembril 2012. Citadele Life ja Citadele Bank sõlmisid lepingu ettevõttega LKB Life, mis on Latvijas Krājbanka (likvideerimisel) tütarettevõte, teenuste osutamise kohta LKB Life endistele klientidele. Citadele Life võttis üle osa LKB Life klientidega sõlmitud elukindlustuslepingud ja maksis vastavalt LKB Life poolt antud juhistele kogutud vara välja nendele LKB Life klientidele, kes soovisid oma elukindlustuslepingut lõpetada. Ka Citadele Bank-i teised tütarettevõtted lõpetasid 2012. aasta edukalt. IPAS “Citadele Asset Management” suurendas hallatavate varade portfelli 274 miljoni Läti latini. Kontserni tütarettevõtted, mis pakuvad Balti turul liisinguteenust, lõpetasid aasta ligi 0,5 miljoni Läti latise kasumiga ja nende poolt hallatavate varade maht oli ligi 47 miljonit Läti latti. Ka Citadele teistes riikides asuvad tütarfirmad saavutasid positiivseid tulemusi. Leedus tegutsev Citadele Bankas lõpetas aasta 2,4 miljoni Läti lati suuruse kasumiga. Kontserni Šveitsi tütarettevõte AP Anlage&Privatbank AG kasum oli 0,3 miljonit Läti latti, mis on rohkem kui 2011. aastal, kusjuures klientide arv kasvas 17%. Citadele Bank-il on kõrged riskijuhtimisstandardid Citadele Bank oli 2012. aastal jätkuvalt konservatiivne riskide võtmise suhtes ja tema riskijuhtimismeeskond on üks tugevamaid Lätis. Riskijuhtimise osas on Citadele Bank’i eesmärk tagada madalad riskiindeksid, samal ajal säilitades mitmekesise varadeportfelli, stabiilse likviidsuspositsiooni, piiratud riskid finantsturgudel ja tegevusriski madala taseme. Möödunud aastal pööras pank erilist tähelepanu krediidiriski, tururiski ja vastavusriski juhtimisele ning ettevalmistustele tagada vastavus FATCA (Foreign Account Tax Compliance Act) nõuetega. Riskijuhtimise tõhustamiseks lõi pank eraldi tegevusüksuse, mille ülesandeks on kontrollida nõuetele vastavust ja teostada klientide monitooringut. Citadele Bank viis ellu ühiskondliku vastutuse proj ekte 2012. aastal teostas Citadele mitmeid ühiskondliku vastutuse alaseid koostööprojekte üheskoos riigiasutuste, mittetulundusühingute ja teiste ettevõtetega; nende projektide eesmärgiks oli innustada inimesi uutele algatustele ja laiendada nende käsutuses olevaid võimalusi. Kõige olulisem Citadele Bank-i poolt korraldatud projekt 2012. aastal oli “Sa oled. Sa suudad” algatus ja ühiskondlik liikumine, mis viidi ellu koostöös Läti paraolümpiakomiteega. See oli suurim tugiprogramm, milles Läti paraolümpiaasutused olid kunagi osalenud. Projekti eesmärk oli toetada paraolümpiaspordi arengut Lätis, kutsudes spordi juurde üha rohkem puuetega inimesi ja muuta avalikkuse suhtumist puuetega inimestesse ja nende võimetesse. Tänu panga ühiskondlikule kampaaniale pöörati avalikus ruumis palju rohkem tähelepanu paraolümpiamängudele ja puuetega inimeste küsimustele. Kümned tuhanded inimesed liitusid “Sa oled. Sa suudad” liikumisega sotsiaalvõrgustike kaudu. Kampaania tulemusena suurenes oluliselt toetus paraolümpiamängude võistkonnale ja Läti Paraolümpiakomiteesse (LPK): LPK president Daiga Dadzīte valiti Läti Olümpiakomitee (LOK) üksikliikmeks, Läti valitsus võrdsustas Paraolümpia medalivõitjate auhinnarahad Olümpiamängude omadega ja kolmekordne Paraolümpiamängude kuldmedalimees Aigars Apinis nimetati Lätis 2012. aasta eurooplaseks. Projekti “Sa oled. Sa suudad” jätkub 2013. aastal. 2012. oli teine aasta järjest kui Citadele korraldas koostöös ajakirjaga “Mans Mazais” võistluse ettevõtjatest emadele võistluse nimetuse all “Emmede äri”, mille eesmärgiks oli hõlbustada emade siirdumist ettevõtlusesse. Ettevõtluse arendamiseks ja noore kaasamiseks ettevõtlusesse korraldas Citadele koostöös erinevate mittetulundusühingutega nn. Kasvufoorumi, kus toimus äriideede võistlus keskkooliõpilastele ning koostöös majandusülikooli Turība ärijuhtimise üliõpilaste ja Riia Tehnikaülikooli keemiaüliõpilastega projektide võistluse. Lisaks korraldas pank erinevaid äri arendamisele suunatud konverentse ja seminare, mis aitas ettevõtjatel arendada välja uusi koostöövõrgustikke.



Citadele on üks Läti tunnustatumaid pankasid Turu-uuringute keskuse SKDS poolt 2012. aasta novembris läbiviidud uuring näitab, et Citadele on tuntuselt Läti kolmas pank. Värskeim ettevõtete maineuuring, mille viisid läbi SIA Nords Porter Novelli ja Lietišķā Diena näitas omakorda, et Citadele on üks kõige kiiremini paraneva mainega ettevõtteid Lätis ja kõikide Lätis tegutsevate pankade hulgas enim oma mainet parandanud pank. Turu-uuringute keskuse (SKDS) poolt läbiviidud küsitlus leidis, et Citadele on üks kõige sagedamini kasutatavaid pankasid Lätis. Viimase kuue kuu jooksul kõige sagedamini kasutatud teenuste osas asetasid vastajad Citadele kõikide Läti pankade pingereas kolmandale kohale. Mugavuse ja eeliste indeks mis näitab, kuidas kliendid hindavad Citadele panga poolt pakutavaid eeliseid ja mugavusi on aasta jooksul oluliselt kasvanud. Citadele personali professionaalsust tõestab ka asjaolu, et NASDAQ OMX Riia väärtpaberibörs nimetas Citadele väärtpaberimaakleri Kaspars Kurmiņši 2011. aasta parimaks maakleriks. 2012. aasta alguses kaasas Läti Pank Citadele Panga pankadevahelise intressimäära indeksi RIGIBID ja RIGIBOR arvestusse. Indekseid arvutab pangakursside põhjal Läti keskpank. Citadele pälvis kõrge rahvusvahelise tunnustuse Uuringu “Riigile kuuluvate ettevõtete juhtimine Balti riikides” tulemuste põhjal tunnistas Balti Hea Ühingujuhtimise Instituut Citadele 2012. aasta esimeses pooles parimaks. Citadele tunnistati parima juhtimisega riigile kuuluvaks ettevõtteks Balti riikides. Citadele pank osales võistlusel European Business Awards 2012/13, ja valiti väga aktiivse internetihääletuse tulemusena ja rahvusvahelise žürii otsuse kohaselt üheks viiest ettevõttest, kellele omistati rahvusliku tšempioni tiitel ja kes esindab Lätit võistluse järgmises voorus. Võistlus lõpeb 2013. aastal. 2012. aastal pälvis Citadele Asset Management mitmeid suuremaid rahvusvahelisi auhindu. World Finance, üks maailma juhtivaid finantsajakirju, tunnistas Citadele Asset Management-i 2012. aasta parimaks investeeringute juhtimise ettevõtteks Balti riikides. Globaalne investeerimisfondide finantsinfo- ja analüüsiettevõte Lipper Citadele omistas Ida-Euroopa võlakirjafondide kategoorias Eastern European Bond Fund USD fondijuhile auhinna „Lipper Fund Award 2012” kui kolme aasta jooksul parimat ja stabiilseimat riski ja kasumlikkuse suhet näidanud fondile. Citadele Eastern European Bond Fund USD sai rahvusvahelise finantsuuringufirma Morningstar kõrgeima tunnustuse ehk viis tähte ja Citadele Russian Equity Stock Fund sai neli tähte. Vilniuse kaubanduskoja korraldatud konkursil omistati AB Citadele Bankas juhatuse esinaisele Alma Vaitkunskienele Leedu ettevõtte parima naistegevjuhi auhind. Citadele Citadele Bank soovib tänada oma kliente, partnereid ja töötajaid nende jätkuva koostöö eest! Me arendame Citadele Bank-i edasi, et ta muutuks Balti riikide kõige hinnatumaks kohalikuks finantsettevõtteks, parimaks finantspartneriks klientidele ja dünaamiliseks tööandjaks, mis hindab edukust ja väljakutseid.

Guntis Beļavskis juhatuse esimees

Klāvs Vasks nõukogu esimees

Riias, 8. märts 2013

AS “Citadele banka” Management of the Bank


Panga nõukogu Nimi Ametikoht

Klāvs Vasks nõukogu esimees Geoffrey Richard Dunn nõukogu aseesimees Laurence Philip Adams nõukogu liige Baiba Anda Rubesa nõukogu liige Aldis Greitāns nõukogu liige Panga juhatus Nimi Ametikoht

Guntis Beļavskis juhatuse esimees, volituste alusel Valters Ābele juhatuse liige, volituste alusel Kaspars Cikmačs juhatuse liige Philip Nigel Allard juhatuse liige Santa Purgaile juhatuse liige

Tütarettevõtete efektiivsuse tõstmiseks leppisid Citadele Bank-i nõukogu ja juhatus leppisid kokku kontserni juhtkonna ülesannete ümberpaigutamises. Sellest tulenevalt on Juris Jākobsons 2012. aasta maist rea tütarettevõtete nõukogude liige ja teostab nende tegevuse üle järelevalvet, samas kui Citadele Bank-i juhatuse esimehe kohused võttis 1. maist üle Guntis Beļavskis. 2012. aasta mais hakkas Juris Jākobsons täitma nõukogu esimehe kohustusi AB Citadele Bankases Leedus, AAS “Citadele Life” ja AS “Citadele Atklātais Pensiju Fonds” ja nõukogu liikme kohustusi Šveitsi ettevõttes AP Anlage & Privatbank AG. Juris Jākobsons jätkab tegevust IPAS “Citadele Asset Management” nõukogu esimehena. 14. juunil 2012 astus tagasi panga nõukogu liige Ģirts Freibergs. 14. septembril 2012 valis panga järelevalvenõukogu Santa Purgaile panga juhatuse liikmeks alates 20. septembrist 2012. 12. oktoobril 2012 toimus Citadele Bank-i erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul uue nõukogu valimised. Lisaks olemasolevatele nõukogu liikmetele Klāvs Vasks, Laurence Phillip Adams ja Geoffrey Richard Dunn tagasivalimisele valiti nõukogusse Baiba Anda Rubesa ja Aldis Greitāns. Endist nõukogu liiget Juris Vaskānsi tagasi ei valitud. Aktsionäride otsus uue nõukogu valimise kohta jõustus 27. oktoobril 2012.

AS “Citadele banka” Statement of Responsibility of the Management


ASi Citadele Banka (edaspidi: pank) juhtkond vastutab panga raamatupidamisaruande ning panga ja tema tütarettevõtjate (edaspidi: kontsern) konsolideeritud raamatupidamisaruande koostamise eest. Lehekülgedel 9 – 78 esitatud raamatupidamisaruanne on koostatud algdokumentide alusel ning selles kajastatakse õiglaselt panga ja kontserni finantsseisundit seisuga 31. detsember 2012 ning 2011 ja tegevuse tulemusi, aktsiakapitali muutusi ja rahavoogusid sel kuupäeval lõppenud perioodil. Lehekülgedel 3 – 6 esitatud tegevusaruanne kajastab õiglaselt aruandeperioodi finantstulemusi ning panga ja kontserni tulevikuväljavaateid. Raamatupidamisaruanne on koostatud tegevuse jätkumise põhimõttel kooskõlas Euroopa Liidu kehtestatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, mille on välja andnud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu. Nõuetekohaseid arvestuspõhimõtteid on kasutatud läbivalt. Raamatupidamisaruande koostamisel on juhtkond andnud ettenägelikke ja mõistlikke hinnanguid. ASi Citadele Banka juhtkond vastutab nõuetekohaste raamatupidamisdokumentide säilitamise, kontserni varade tagamise ning pettuste ja muude kõrvalekallete ennetamise ja avastamise eest kontsernis. Samuti vastutab juhtkond panga juhtimise eest kooskõlas krediidiasutuste seaduse, finants- ja kapitalituru komisjoni eeskirjade ja muude Läti Vabariigi õigusaktidega, mida kohaldatakse krediidiasutuste suhtes.

Guntis Beļavskis juhatuse esimees

Klāvs Vasks nõukogu esimees

Riias, 8. märts 2013

AS Citadele banka 31. detsembril 2012.a ja 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaastate kasumiaruanne.


Tuhandetes Läti lattides 2012 2011 2012 2011

Lisad Kontsern Kontsern parandatud

(lisa 3)

Pank Pank parandatud

(lisa 3) Intressitulu 5 59 405 63 509 49 650 55 306 Intressikulu 5 (24 774) (32 655) (22 500) (30 585) Neto intressitulu / (kulu) 34 631 30 854 27 150 24 721 Teenustasutulu 6 29 496 26 103 22 376 19 434 Teenustasukulu 6 (8 069) (7 039) (6 848) (5 759) Neto teenustasutulu 21 427 19 064 15 528 13 675 Netotulu finantsinstrumentidega seotud tehingutest 7 10 047 7 151 8 499 5 569 Muud tulud 1 795 1 951 299 2 422 Muud kulud (297) (4 799) (16) (4 449) Halduskulud 8,9 (41 623) (40 207) (30 118) (30 453) Amortisatsioon ja kulum 20,21 (4 407) (5 313) (1 242) (1 812) Väärtuse langusest tulenev kahjum ja selle

tühistamine, neto 10 (9 372) (8 759) (9 680) (7 965) Müügiks hoitavate varade realiseerimisest saadud

netotulu / (kulu) 648 (105) - - Kasum / (kahjum) enne tulumaksustamist 12 849 (163) 10 420 1 708 Ettevõtte tulumaks 11 (3 888) (1 482) (4 901) (1 708) Aruandeperioodi puhaskasum /(-kahjum) 8 961 (1 645) 5 519 -

Seal hulgas: panga aktsionärid 8 961 (1 645) 5 519 - vähemusosalus - - - -

8 961 (1 645) 5 519 - Lehekülgedel 14 - 78 esitatud lisad moodustavad raamatupidamisaruande lahutamatu osa.

AS Citadele banka 31. detsembril 2012.a ja 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaastate koondkasumiaruanne



Kontsern Kontsern parandatud

(lisa 3)


(lisa 3) Aruandeperioodi puhaskasum / (kahjum) 8 961 (1 645) 5 519 - Muu koondkasum: Õiglase väärtuse ümberhindluse reserv:

lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid Amortisatsioon 571 1 061 499 679 Otse omakapitalis kajastatud edasilükkunud tulumaks (11) (58) - -

Õiglase väärtuse ümberhindluse reserv: müügivalmis

väärtpaberid Väärtpaberite väärtuse langus (134) 53 (134) 53 Kasumiaruandes kajastatud õiglase väärtuse

ümberhindluse reserv (1 613) (210) (1 116) 221 Müügivalmis väärtpaberite õiglase väärtuse muutus 9 934 (4 307) 5 990 (3 741) Otse omakapitalis kajastatud edasilükkunud tulumaks (515) 119 - -

Muud reservid Välisvaluuta ümberhindluse reserv 120 504 - - Restruktureerimise reserve, neto 3 - - -

Aruandeperioodi muu koondkasum / (kahjum) 8 355 (2 838) 5 239 (2 788) Aruandeperioodi koondkasum / (kahjum) kokku 17 316 (4 483) 10 758 (2 788)

Sealhulgas: panga aktsionärid 17 316 (4 483) 10 758 (2 788) vähemusosalus - - - -

17 316 (4 483) 10 758 (2 788) Lehekülgedel 14 - 78 esitatud lisad moodustavad raamatupidamisaruande lahutamatu osa.

AS Citadele banka Bilanss seisuga 31.detsember 2012 ja 31.detsember 2011


Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011 Lisad Kontsern Kontsern

parandatud (lisa 3)


(lisa 3) Varad Raha ja hoiused keskpankades 12 190 960 243 239 174 708 229 659 Nõuded krediidiasutustele 13 129 213 212 421 81 070 183 079 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid: - fikseeritud intressimääraga väärtpaberid 16 9 221 161 - - - aktsiad ja muud muutuva intressimääraga väärtpaberid 17 1 175 34 - - Tuletisinstrumendid 30 988 3 483 1 034 3 542 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud

finantsvarad 18 35 508 6 381 - - Müügivalmis väärtpaberid: - fikseeritud intressimääraga väärtpaberid 16 265 769 156 065 199 077 93 828 - aktsiad ja muud muutuva intressimääraga väärtpaberid 17 3 242 8 531 3 231 8 461 Laenud ja nõuded klientidele 14,15 716 443 717 142 628 804 625 773 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 16 165 993 126 361 155 748 118 442 Jooksvad tulumaksuvarad 11 206 246 - - Müügiks hoitavateks liigitatud põhivarad ja

müügigrupid 22 264 1 185 168 118 Materiaalne põhivara 21 31 020 33 532 2 093 2 449 Firmaväärtus ja immateriaalne põhivara 20 888 1 216 493 770 Investeeringud tütarettevõtjatesse 19 - - 44 545 44 195 Kinnisvarainvesteeringud 902 1 099 - - Edasilükkunud tulumaksuvarad 11 25 182 28 896 24 209 28 777 Muud varad 23 24 450 20 305 19 715 17 982 Varad kokku 1 601 424 1 560 297 1 334 895 1 357 075 Kohustused Tuletisinstrumendid 30 2 722 820 2 766 1 810 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud

finantskohustused 24 10 368 5 289 - - Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud

finantskohustused: - võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele 25 25 477 47 470 47 361 71 768 - klientide hoiused 26 1 395 697 1 317 971 1 132 728 1 099 258 - emiteeritud võlaväärtpaberid - 20 925 - 20 997 - muud finantskohustused 5 789 23 301 - 17 782 Jooksvad tulumaksukohustused 11 28 155 - 12 Edasilükkunud tulumaksukohustused 11 - 1 - - Muud kohustused 27 14 469 14 873 8 016 12 248 Allutatud kohustused 28 52 014 51 948 52 014 51 948 Kohustused kokku 1 506 564 1 482 753 1 242 885 1 275 823 Omakapital Sissemakstud aktsiakapital 29 103 000 103 000 103 000 103 000 Reservid 3 587 (5 000) 2 918 (2 321) Akumuleeritud kahjum (11 727) (20 456) (13 908) (19 427) Panga aktsionäridele kuuluv aktsiakapital kokku 94 860 77 544 92 010 81 252 Vähemusosalus - - - - Omakapital kokku 94 860 77 544 92 010 81 252 Kohustused ja omakapital kokku 1 601 424 1 560 297 1 334 895 1 357 075

Lehekülgedel 14 - 78 esitatud lisad moodustavad raamatupidamisaruande lahutamatu osa.

AS Citadele banka Omakapitali muutuste aruanne 31.detsembril 2012.a ja 31.detsember 2011.a lõppenud majandusaastate kohta


Kontserni omakapitali muutused:

Tuhandetes Läti lattides Panga aktsionäridele kuuluv aktsiakapital

Õiglase väärtuse

ümberhindluse reserv, sealhulgas:

Emiteeritud

aktsia-kapital

Lunastus-tähtajani hoitavad

väärt-paberid

Müügi-valmis väärt-

paberid

Välis-

valuuta ümber-

hindluse reserv

Restruktu-reerimise

reserv

Akumuleeritud kahjum

Omakapital kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2010 103 000 (1 706) 2 259 846 (3 561) (18 811) 82 027

Aruandeperioodi puhaskasum - - - - - 1 895 1 895

Aruandeperioodi muu koondkasum/ (kahjum) - 1 003 (4 345) 504 - - (2 838)

Saldo seisuga 31. detsember 2011 103 000 (703) (2 086) 1 350 (3 561) (16 916) 81 084

Korrigeerimiste mõju (lisa 3) - - - - - (3 540) (3 540)

Saldo seisuga 31. detsember 2011 parandatud (lisa 3) 103 000 (703) (2 086) 1 350 (3 561) (20 456) 77 544

Aruandeperioodi puhaskasum - - - - - 8 961 8 961

Aruandeperioodi muu koondkasum/ (kahjum) - 560 7 672 120 235 (232) 8 355

Saldo seisuga 31. detsember 2012 103 000 (143) 5 586 1 470 (3 326) (11 727) 94 860

Panga omakapitali muutused:

Tuhandetes Läti lattides Panga aktsionäridele kuuluv aktsiakapital

Õiglase väärtuse

ümberhindluse reserv, sealhulgas:

Emiteeritud

aktsia-kapital


väärtpaberid

Müügivalmis väärtpaberid

Akumuleeritud

kahjum

Omakapital kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2010 103 000 (1 709) 2 176 (19 427) 84 040

Aruandeperioodi puhaskasum - - - 3 540 3 540

Aruandeperioodi muu koondkasum/ (kahjum) - 679 (3 467) - (2 788)

Saldo seisuga 31. detsember 2011 103 000 (1 030) (1 291) (15 887) 84 792

Korrigeerimiste mõju (lisa 3) - - - (3 540) (3 540)

Saldo seisuga 31. detsember 2011 parandatud (lisa 3) 103 000 (1 030) (1 291) (19 427) 81 252

Aruandeperioodi puhaskasum - - - 5 519 5 519

Aruandeperioodi muu koondkasum/ (kahjum) - 499 4 740 - 5 239

Saldo seisuga 31. detsember 2012 103 000 (531) 3 449 (13 908) 92 010

Lehekülgedel 14 - 78 esitatud lisad moodustavad raamatupidamisaruande lahutamatu osa.

AS Citadele banka Rahavoogude aruanne 31.detsembril 2012.a ja 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaastate kohta



Lisad Kontsern Kontsern parandatud

(lisa 3)


(lisa 3) Rahavood äritegevusest

Kahjum enne maksustamist 12 849 (163) 10 420 1 708 Immateriaalse põhivara amortisatsioon, materiaalse põhivara ja

kinnisvarainvesteeringute kulum 4 407 5 313 1 242 1 812 Allahindlusreservide ja muude eraldiste muutus 9 372 8 759 9 680 7 965 Intressitulu (59 405) (63 509) (49 650) (55 306) Intressikulu 24 774 32 655 22 500 30 585 Muud mitterahalise kirjed 5 692 (4 408) 3 281 (3 251)

Rahavood enne varade ja kohustuste muutusi (2 311) (21 353) (2 527) (16 487)

Tuletisinstrumentide muutus 4 397 (637) 3 464 282 Muude varade (suurenemine) /vähenemine (21 437) (1 768) (2 848) (1 847) Muude kohustuste suurenemine / (vähenemine) (18 567) 18 764 (21 814) 20 899 Kaubeldavate investeeringute (suurenemine)/ vähenemine (33 386) (142) - 4 Krediidiasutuste vastu tekkinud nõuete (suurenemine)/

vähenemine (16 234) 12 812 (3 299) 12 431 Klientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete

(suurenemine)/ vähenemine 8 662 72 766 3 971 62 613 Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele, suurenemine/

(vähenemine) 14 712 (3 685) 17 545 9 260 Klientide hoiuste suurenemine/ (vähenemine) 78 950 26 265 34 700 (15 897)

Rahavood äritegevusest enne ettevõtte tulumaksu arv estamist 14 786 103 022 29 192 71 258

Aruandeperioodil saadud intress 59 282 63 458 49 340 55 281 Aruandeperioodil makstud intress (26 557) (36 922) (24 259) (34 329) Ettevõtte tulumaks (62) (246) (12) (4)

Netorahavood äritegevusest 47 449 129 312 54 261 92 206 Rahavood investeerimistegevusest

Immateriaalse ja materiaalse põhivara (soetamine) (1 551) (831) (949) (454) Tulu immateriaalse ja materiaalse põhivara realiseerimisest 93 203 24 162 Lunastustähtajani hoitavate väärtpaberite (soetamine), neto (39 632) 1 211 (37 306) (1 162) Müügivalmis väärtpaberite (soetamine) (291 679) (246 520) (222 144) (165 617) Laekunud rahavood müügivalmis väärtpaberitest 190 905 279 517 121 705 216 861 Soetused ja investeeringud tütarettevõtetesse - - (13 263) (4 208)

Netorahavood investeerimistegevusest (141 864) 33 580 (151 933) 45 582 Rahavood finantseerimistegevusest

Võlaväärtpaberite tagasiostmine (20 611) (68 684) (20 611) (68 684) Netorahavood finantseerimistegevusest (20 611) (68 684) (20 611) (68 684) Perioodi netorahavood (115 026) 94 208 (118 283) 69 104 Raha ja ekvivalendid perioodid alguses 415 045 320 837 365 774 296 670 Raha ja ekvivalendid perioodid lõpus 33 300 019 415 045 247 491 365 774 Lehekülgedel 14 - 78 esitatud lisad moodustavad raamatupidamisaruande lahutamatu osa.

AS Citadele banka 31.detsembril 2012.a ja 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaastate raamatupidamisaruande lisad


Kui ei ole teisiti mainitud, loetakse viidet kontserni arvestuspõhimõtetele ka viiteks panga asjakohastele arvestuspõhimõtetele. Sulgudes olevad numbrid näitavad 31.detsembri 2011.a seisu tulemusi või 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaasta tulemusi, kui ei ole mainitud teisiti. RAAMATUPIDAMISARUANDE KINNITAMINE Juhatus kinnitas raamatupidamisaruande 8. märtsil 2013. Aktsionäride koosolekul on Läti Vabariigi äriseadustiku alusel õigus teha otsus raamatupidamisaruande kinnitamise kohta. LISA 1. ÜLDTEAVE AS Citadele Banka (edaspidi: pank) registreeriti 30. juunil 2010. aastal aktsiaseltsina. Pank alustas oma tegevust 1. augustil 2010. Panga peakontor asub Lätis Riias. Panga juriidiline aadress on Republikas laukums 2a, Riia, LV-1010. 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli pangal kokku 39 (41) harukontorit ja klienditeeninduskeskust Riias ja kogu Lätis. Pangal on välisriikides 4 (5) esindust ja klienditeeninduskeskust – Tallinnas (Eestis), Narvas (Eestis), Roosikrantsi (Eestis), Münchenis (Saksamaal). Narva (Eesti) ja Müncheni (Saksamaa) kontorid on plaanis sulgeda. Pangale kuulub otseselt ja kaudselt 21 (23) tütarettevõtjat, kes tegutsevad erinevates finantsturu sektorites. Pank on kontserni emaühing. Panga kontrollivaks osapooleks on Läti Vabariik. Kontserni põhitegevusalad on hoiuste vastuvõtmine klientidelt, lühiajaliste ja pikaajaliste laenude andmine mitmesugustele klientidele ja maksekaartide teenindamine, kapitalirent ja välisvaluutatehingud. Kontsern pakub oma klientidele ka varahaldus- ja privaatpangandusega seotud teenuseid, teeb kohalikke ja rahvusvahelisi ülekandeid ning pakub mitmesuguseid muid finantsteenuseid. 31. detsembril 2012 oli kontsernil 1 640 (1 679) ja pangal 1 175 (1 211) täiskohaga töötajat. LISA 2. RESTRUKTUREERIMINE 30. juunil 2010. aastal registreeriti AS Citadele Banka Läti Vabariigi äriregistris ning samal kuupäeval sai ta finants- ja kapitalituru komisjonilt (FCMC) loa tegeleda pangandusega. AS Citadele Banka asutati Euroopa komisjoni restruktureerimiskava rakendamise tulemusel. Ministrite kabinet kinnitas restruktureerimiskava 2010. aasta kevadel ja selle alusel pidi AS Citadele Banka võtma ASilt Parex Banka üle teatud varad, kohustused ja muud vahendid, s.t ettevõtte. Ettevõte läks ASilt Parex Banka ASile Citadele Banka üle 1. augustil 2010. Ettevõtte üleminek toimus Läti krediidiasutuste seaduse (edaspidi ka: KAS) paragrahvi 59.2 alusel. Ettevõtte seadusjärgne definitsioon on esitatud KASi paragrahvis 59.2. Ettevõtte üleminek on tsiviilõiguslik tehing kahe osalise, s.o üleandja AS Parex Banka ja ülevõtja AS Citadele Banka vahel ja tehingu alusel omandas ülevõtja üleantud ettevõtte omandiõiguse. Mõlemad pangad sõlmisid üleantud ettevõtte, s.t selle osade kohta kokkuleppe ja ettevõte määratleti ettevõtte ülemineku lepingus, mis sõlmiti 28. juulil 2010. Restruktureerimise mõju Panga asutamine ja tulevane tegevus moodustab osa ASi Parex Banka restruktureerimiskavast, mille Euroopa Komisjon (edaspidi: EK) heaks kiitis. 15. septembril 2010 aastal võttis EK vastu otsuse C 26/2009 (ex N 289/2009) riigiabi andmise kohta. Otsuses leiti, et restruktureerimisabi, mida Läti annab ASile Parex Banka ja ASile Citadele Banka, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv. Ülalnimetatud nõuete täitmiseks on pank tulevast äritegevust silmas pidades võtnud teatud kohustused. Kohustustega on arvestatud panga pikaajalise äriplaani koostamisel. LISA 3. VÕRDLUSPERIOODI KORRIGEERIMINE Vastavalt Euroopa Komisjoniga sõlmitud kokkuleppele on pank kohustatud Läti riigile maksma riigiabi kasutamise eest tasu (siin ja edaspidi varadest vabastamise tasu) juhul kui Citadele Banka kapitali adekvaatsuse suhtarv ei ole madalam kui 12% ja kontserni kapitali adekvaatsuse näitaja ei ole madalam kui 8%. 2011. aasta lõpus alustas juhtkond läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, et muuta kokkuleppe tingimusi ja tõsta kapitali adekvaatsuse miinimumnõudeid varadest vabastamise tasu rakendamiseks nii, et 2011. aasta eest ei oleks tulnud tasu maksta. 2011. aasta raamatupidamisaruande koostamise ajal oli juhtkond veendunud, et kokkulepe on saavutatud ja et 2011. aasta eest ei pea varadest vabastamise tasu maksma. Siiski järgnenud arutelude käigus kokkuleppe saavutamine antud küsimuses viibis ja 2012. aasta juunis leidis Euroopa Komisjon, et tasu 2011. aasta eest tuleb siiski tasuda vastavalt esialgsetele tingimustele. 31. detsembri 2011 seisuga oli panga ja kontserni kapitali adekvaatsuse näitajad vastavalt 13,3% ja 11%, mis on kõrgemad kui tingimustes toodud 12% ja 8%. Citadele lõpetas 2011. aasta 3,5 miljoni Läti lati suuruse kasumiga.



Sellega seoses kandis pank 18. juulil 2012. aastal Läti Vabariigi Rahandusministeeriumile selle summa varadest vabastamise tasuna 2011. aasta eest. Kuna maksmisele kuuluv summa täpsustus peale 2011. aasta raamatupidamisaruande koostamist ja varadest vabastamise tasuga seotud lepinguline kohustus oli 31. detsembri 2011 seisuga olemas, hinnati sellele vastavalt ümber kõik asjaomased saldod ja summas nendes raamatupidamisaruannetes ja 30. juunil 2012. aastal lõppenud poolaastaaruandes. Tasu maksmise kohustus tekkis 31. detsembril 2011 ja seetõttu ei mõjutanud finantsnäitajaid enne 31. detsembrit 2011. Panga ja kontserni bilansi kolmandat veergu ei kajastatud ümberhindamisena, kuna ümberhindamine ei mõjutanud 2011. aasta algsaldosid. 10. augustil 2012 nõustus Euroopa Komisjon muutma restruktureerimiskava nii, et varadest vabastamise tasu tuleb maksta ainult selles mahus, kuivõrd panga ja kontserni asjaomane kapitali adekvaatsuse näitaja ületab riigis kehtiva vastava miinimumnõude, millele lisandub 0,5% suurune varu, eeldusel, et selle tulemusena ei lange panga ega kontserni näitaja järgmisel aastal rakendatava miinimumnõudest allapoole (pluss 0,5% varu). Lisainfo hetkel Lätis kehtivate miinimumnõuete kohta on toodud lisas 36 h). Ümberhindamise mõju kontserni bilansile on järgmine: Tuhandetes Läti lattides Muud

kohustused

Kohustused kokku Kogunenud kahjumid

Omakapital kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2011 11,333 1,479,213 (16,916) 81,084

Korrigeerimiste mõju 3,540 3,540 (3,540) (3,540)

Saldo seisuga 31. detsember 2011, korrigeeritud 14,873 1,482,753 (20,456) 77,544

Paranduste mõju panga bilansile on alljärgnev: Tuhandetes Läti lattides Muud

kohustused

Kohustused kokku Kogunenud kahjumid

Omakapital kokku

Saldo seisuga 31. detsember 2011 8,708 1,272,283 (15,887) 84,792

Korrigeerimiste mõju 3,540 3,540 (3,540) (3,540)

Saldo seisuga 31. detsember 2011, korrigeeritud 12,248 1,275,823 (19,427) 81,252

Paranduste mõju kontserni 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaasta kasumiaruandele on alljärgnev: Tuhandetes Läti lattides

Muud kulud

Kasum/kahjum enne

maksustamist Aruandeaasta

puhaskasum/kahjum

Panga aktsionäridele kuuluv

puhaskasum/kahjum Saldo seisuga 31. detsember 2011 (1 259) 3 377 1 895 1 895

Korrigeerimiste mõju (3 540) (3 540) (3 540) (3 540)

Saldo seisuga 31. detsember 2011, korrigeeritud (4 799) (163) (1 645) (1 645)

Paranduste mõju panga 31.detsembril 2011.a lõppenud majandusaasta kasumiaruandele on alljärgnev: Tuhandetes Läti lattides

Muud kulud

Kasum/kahjum enne

maksustamist Aruandeaasta

puhaskasum/kahjum

Panga aktsionäridele kuuluv

puhaskasum/kahjum Saldo seisuga 31. detsember 2011 (909) 5 248 3 540 3 540

Korrigeerimiste mõju (3 540) (3 540) (3 540) (3 540)

Saldo seisuga 31. detsember 2011, korrigeeritud (4 449) 1 708 - -

LISA 4. OLULISTE ARVESTUSPÕHIMÕTETE KOKKUVÕTE



Alates 1. Jaanuaris 2012 rakendusid kontsernile uue d IFRS standardid. Järgnevad uued ja muudetud IFRS standardid ja tõlgendused ei ole olulised kontserni tegevuses ning millel puudusid olulised mõjud käesolevas aastaaruandes:

- “Avalikustatav informatsioon –finantsvarade ülekandmised” – IFRS 7 muudatus (rakendub 1. juulil 2011 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- „Ränk hüperinflatsioon ja fikseeritud kuupäevade eemaldamine esmarakendajate jaoks“ –IFRS 1 muudatus (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- „Edasilükkunud tulumaks: alusvarade maksumuse katmine“ – IAS 12 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2012 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

Uued standardid ja tõlgendused, mis on avaldatud ja mis hakkavad kehtima 1.jaanuaril 2013. aastal või hilisematel aruandeperioodidel, kuid millel ei ole olulist mõju kontsernile või mis ei ole veel EL-is k innitatud:

- Muudetud IAS 19, “Hüvitised töötajatele” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- “Muu koondkasumiaruande kirjete esitamine” – IAS 1 muudatused (rakendub 1. juulil 2012 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt juunis 2012).

- IFRS 9, „Finantsinstrumendid“: klassifitseerimine ja mõõtmine (rakendub 1. jaanuaril 2015 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

- IFRS 10 “Konsolideeritud aruanded” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012 ning rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- IFRS 11 “Ühisettevõtmised” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012 ning rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- IFRS 12 “Avalikustamise nõuded osaluste kohta teistes ettevõtetes” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012 ning rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- “Üleminekujuhised” - IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012 ning rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- IFRS 13 “Õiglase väärtuse mõõtmine” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012).

- IAS 27 (muudetud 2011) “Konsolideerimata finantsaruanded” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012 ning rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- IAS 28 (muudetud 2011) “Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012 ning rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele).

- “Avalikustamise nõuded – finantsvarade ja –kohustuste saldeerimine” – IFRS 7 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012).

- “Finantsvarade ja –kohustuste saldeerimine” – IAS 32 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012).

- „Valitsusepoolse sihtfinantseerimise teel saadud laenud“ – IFRS 1 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

- „Muudatused IFRS-des“, välja antud mais 2012 (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

o IFRS 1 „Esmakordne rakendamine“ o IAS 1 „Finantsaruannete esitlus“ o IAS 16 „Materiaalne põhivara“ o IAS 32 „Finantsinstrumendid: Esitlusviis“ o IAS 34 „Vahearuannete esitamine“

- “Investeerimisettevõtted” - IFRS 10, IFRS 12 ja IAS 27 muudatused (rakendub 1. jaanuaril 2014 või hiljem algavatele aruandeperioodidele; ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt).

- IFRIC 20 “Maavara katva maakihi eemaldamise kulud avakaevanduse tootmisfaasis” (rakendub 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatele aruandeperioodidele, vastu võetud Euroopa Liidu poolt detsembris 2012).

Kontsern tegeleb uute standardite ja tõlgenduste võimaliku mõju analüüsimisega. a) Koostamise alused Raamatupidamisaruanne on koostatud tegevuse jätkumise põhimõttel kooskõlas Euroopa Liidu kehtestatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS). Raamatupidamisaruanne on koostatud soetusmaksumuse põhimõttel, välja arvatud müügivalmis finantsvarad, läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad ja -kohustused, kaubeldavad väärtpaberid ja kõik tuletistehingud, mida hinnatakse õiglase väärtuse alusel. IFRSile vastava raamatupidamisaruande koostamisel tuleb kasutada hinnanguid ja eelduseid, mis mõjutavad



raamatupidamisaruande kuupäeva seisuga esitatud varade ja kohustuste väärtusi ning avaldatud tingimuslikke varasid ja kohustusi, samuti aruandeperioodil kajastatud tulude ja kulude summasid. Kuigi need hinnangud põhinevad juhtkonna parimatel teadmistel jooksvate sündmuste ja jooksva tegevuse kohta, võivad tegelikud tulemused neist erineda. b) Arvestus- ja esitlusvaluuta Kontserni iga konsolideeritud üksuse arvestusvaluuta on üksuse tegevuskoha põhilise majanduskeskkonna valuuta. Panga ja selle Läti tütarettevõtjate arvestusvaluuta ning kontserni esitusvaluuta on Läti Vabariigi omavääring Läti latt (LVL). Lisatud raamatupidamisaruande summad on kajastatud tuhandetes Läti lattides. c) Restruktureerimisega / ettevõtte üleminekuga seotud aruandlus Selliste varade ja kohustuste kindlaksmääramisel, mida oli võimalik 1. augustil 2010. aastal ettevõtte ülemineku käigus üle anda, tehti varade ja kohustuste koosseis kindlaks emapanga, s.o ASi Parex Banka eraldiseisva aruandluse alusel. ASile Citadele Banka üle läinud tütarettevõtjatesse tehtud investeeringute bilansilises jääkmaksumuses ja puhaskapitalis esinenud erinevusi loetakse ASi Citadele Banka konsolideeritud raamatupidamisaruandes ülemineku kuupäeva seisuga restruktureerimise reservideks. Kontserni raamatupidamisaruanne hõlmab ülevõetud tütarettevõtjate tulemusi alates kuupäevast, mil ühise kontrolli all olevad üksused restruktureeriti, s.o 1. augustist 2010. Pangale üleantud netovarade bilansiline jääkmaksumus oli null. Üleminekutehingu kajastamisel kasutati eelkäija arvestuspõhimõtet, s.t ülevõetud varad ja kohustused võeti esmalt arvele bilansilises jääkmaksumuses (nagu eelmises pangas). d) Konsolideerimise alus 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli pangal palju investeeringuid tütarettevõtjates, milles pangale kuulus otseselt või kaudselt enam kui 50% aktsiatest ja hääleõigustest. Sellest tulenevalt oli tal nendes tütarettevõtjates valitsev mõju. Investeeringuid tütarettevõtjatesse on panga raamatupidamisaruandes kajastatud soetusmaksumuses. Täpsemad andmed kontserni tütarettevõtjate kohta on esitatud lisas 19. ASi Citadele Banka ja selle tütarettevõtjate raamatupidamisaruanne on konsolideeritud kontserni raamatupidamisaruandes rida-realt meetodil ning varade ja kohustuste ning tulude ja kulude sarnased kirjed on kokku liidetud. Konsolideerimise eesmärgil kõrvaldatakse kontserni raamatupidamisaruandest kontsernisisesed saldod ja tehingud, sealhulgas intressitulu ja -kulu ning kontsernisisestest tehingutest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum. Siiski võib kontsernisisene kahju osutada väärtuse langusele, mida on vaja kontserni raamatupidamisaruandes kajastada. e) Tulude ja kulude kajastamine Intressitulu ja -kulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades efektiivset intressimäära. Vahendustasusid selliste finantsvarade soetamise või finantskohustuste väljastamise puhul, mida ei ole kajastatud läbi kasumiaruande õiglases väärtuses, käsitletakse tulevaste perioodide tulude või kuludena ja neid kajastatakse asjakohase vara või kohustuse tegeliku tootluse korrigeerimiskandena. Muid teenustasusid kajastatakse kasumiaruandes tulu ja/või kuluna vastavalt vajadusele kas teenustasutulu või teenustasukulu real siis, kui teenused on osutatud või kui oluline etapp on lõpetatud. Trahvidest saadud tulu kajastatakse siis, kui raha on laekunud. Välisvaluuta ümberarvestus Välisvaluutas fikseeritud tehinguid kajastatakse Läti lattides tehingu kuupäeval kehtinud tegeliku vahetuskursi alusel. Mitterahalised varad ja kohustused, mida hinnatakse õiglases väärtuses välisvaluutas, näiteks investeeringud omakapitaliinstrumentidesse, arvestatakse ümber vahetuskursside alusel, mis kehtivad õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval, ning valuutakursside muutuste mõju kajastatakse kasumiaruandes kasumina/kahjumina valuutakursside muutusest, erandiks on müügivalmis mitterahalised finantsvarad, mille pealt teenitud valuutakursi kasum/kahjum kajastatakse muu koondkasumi all. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused arvestatakse ümber Läti lattideks aasta lõpus kehtiva ametliku vahetuskursi alusel. Pärast tehingu kuupäeva tekkinud kasumit või kahjumit valuutakursside muutusest kajastatakse kasumiaruandes valuutapositsioonide ümberhindlusest saadud kasumi või kahjumina.



Kontserni kõikide selliste üksuste tulemused ja finantsseisund, mille arvestusvaluuta erineb esitusvaluutast, arvestatakse arvestusvaluutasse ümber järgmiselt:

• igas finantsseisundi aruandes esitatud varad ja kohustused arvestatakse ümber asjakohase finantsseisundi aruande kuupäeva sulgemiskursi alusel;

• iga kasumiaruande tulud ja kulud arvestatakse ümber keskmise vahetuskursi alusel (välja arvatud juhul, kui keskmine vahetuskurss ei ole mõistlikult ligilähedane tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursside kumulatiivse mõjule; sellisel juhul arvestatakse tulud ja kulud ümber tehingu kuupäeval);

• kõiki tulenevaid valuutakursi muutusi kajastatakse muu koondkasumi real. f) Maksustamine 31. detsembril 2012 lõppenud maksustamisperioodil kohaldatakse panga teenitud maksustatava tulu suhtes 15% (2011: 15%) ettevõtte tulumaksu määra. Praegused ettevõtte tulumaksu maksuvarad ja kohustused on hinnatud summades, mida oodatakse maksuametilt saada või neile maksta. Mitmed grupi ettevõtted maksvad tulumaksu kasumi jagamiselt (s.o dividendidelt). Sellisele seadusandlusele alluvad grupi ettevõtted kajastavad dividendidelt makstava tulumaksu kuluna hetkel kui dividendid on välja kuulutatud. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse finantsaruandluses bilansilise kohustise meetodil, lähtudes edasikantud maksukahjumist ja ajutistest erinevustest, mis tekivad varade ja kohustuste maksubaasi ning nende bilansilise jääkmaksumuse vahel. Esmast arvelevõtmist puudutava erandi kohaselt ei kajastata edasilükkunud makse ajutiste erinevuste puhul vara või kohustuse esmasel arvelevõtmisel tehingus, välja arvatud äriühenduse puhul, kui tehing ei mõjuta esmasel arvelevõtmisel arvestuslikku ega maksustatavat kasumit. Edasilükkunud maksukohustusi ei kirjendata ajutiste erinevuste korral firmaväärtuse esmasel arvelevõtmisel ega hiljem sellise firmaväärtuse puhul, mida maksustamise eesmärgil maha ei arvata. Edasilükkunud maksusaldode hindamisel võetakse aluseks maksumäärad, mis kehtivad või on sisuliselt jõustunud aruandeperioodi lõpus ja mida kohaldatakse eeldatavasti perioodil, mil ajutised erinevused storneeritakse või edasikantud maksukahjum tasaarvestatakse. Edasilükkunud maksuvarad ja -kohustused tasaarvestatakse vaid kontserni eraldiseisvates äriühingutes. Mahaarvamisele kuuluvate ajutiste erinevuste ning edasikantud maksukahjumi puhul tekkinud edasilükkunud maksuvarasid kajastatakse vaid ulatuses, kuivõrd on tõenäoline, et tulevikus tekib maksustatav kasum, millega saab mahaarvamisi tasaarvestada. Ettevõtte edasilükkunud tulumaksuvara bilansiline jääkmaksumus vaadatakse üle igal bilansipäeval ning seda vähendatakse määral, kuivõrd piisava maksustatava kasumi teke ei ole enam tõenäoline ning edasilükkunud tulumaksuvara ei saa osaliselt ega terviklikult tasaarvestada. Tulevane maksustatav kasum ja tulevikus tõenäoliselt tekkiv maksusoodustuste summa põhineb juhtkonna koostatud keskpikal finantsprognoosil ja selle hinnangulistel tulemustel. Finantsprognoos põhineb juhtkonna ootustel, mida peetakse nendes oludes mõistlikeks. g) Finantsinstrumendid Kontsern kajastab finantsvara oma bilansis vaid siis, kui ta saab instrumendi kohta sõlmitud lepingu osaliseks. Standardi IAS 39 kohaldamisalasse jäävaid finantsvarasid liigitatakse kas läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvaradeks, laenudeks või nõueteks, lunastustähtajani hoitavateks investeeringuteks või müügivalmis finantsvaradeks. Esmasel arvelevõtmisel hinnatakse finantsvarasid õiglases väärtuses ning investeeringute puhul, mida ei ole läbi kasumiaruande kajastatud õiglases väärtuses, otseste lisanduvate tehingukulude alusel. Nendest kategooriatest välja jäävate investeeringute liigitus määratakse kindlaks nende soetamisel juhtkonna kehtestatud juhiste alusel. Kõiki tavapäraseid investeeringute ostu- ja müügitehinguid kajastatakse arvelduspäevapõhise arvestuse alusel. Arvelduspäev on kuupäev, mil vara antakse kontsernile üle või mil kontsern vara üle annab. Arvelduspäevpõhine arvestus viitab vara arvelevõtmisele päeval, mil see antakse üle kontsernile, ja kajastamise lõpetamisele päeval, mil kontsern vara üle annab. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja -kohustused Kauplemiseks hoitavad finantsvarad ja -kohustused kuuluvad läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade/-kohustuste kategooriasse. Finantsvarad ja/või -kohustused liigitatakse kauplemiseks hoitavateks, kui nad omandatakse kasumi teenimiseks lühiajalistest hinnakõikumisest või maakleri vahendustasust või kui need lisatakse portfelli, mille pealt on võimalik teenida lühiajalist kasumit. Kauplemiseks hoitavaid finantsvarasid ja -kohustusi hinnatakse hiljem uuesti õiglase väärtuse alusel, lähtudes olemasolevatest turuhindadest või maaklerite noteeringutest. Kaubeldavate finantsvarade ja -kohustuste uue hindamise tulemust kajastatakse õiglase väärtuse alusel otse kasumiaruandes. Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad/-kohustused Siia kategooriasse kuuluvad a) investeerimisriskiga lepingulised kohustused ja asjakohased investeeringud ning b) teatud väärtpaberid, mida hallatakse ja mille tootlust hinnatakse õiglase väärtuse alusel kooskõlas dokumenteeritud riskijuhtimis- või investeerimisstrateegiaga. Investeerimisriskiga lepingu tähtaja kohaselt on kindlustusseltsi tehtud



investeeringutega kaasnev krediidirisk täies ulatuses seotud lepinguosalisega, kes sõlmib kindlustuslepingu. See ei ole seotud kindlustusseltsiga. Kajastades nii soetatud varasid kui ka võetud kohustusi läbi kasumiaruande õiglases väärtuses, hoidutakse võimalikust arvestuslikust lahknevusest. Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud oma finantsvarade intressi käsitletakse puhta intressitulu all. See ei kehti intressimäära vahetustehingute intressi kohta. Ümberhindlus ning kauplemisest saadud kasum ja kahjum, mis tuleneb muutustest asjakohaste varade õiglases väärtuses, ning intressimäära vahetustehingute intress lisatakse otse kasumiaruande reale „(Puhaskulu)/ puhastulu finantsinstrumentidega sõlmitud tehingutest“. Lunastustähtajani hoitavad investeeringud Lunastustähtajani hoitavad investeeringud on fikseeritud või kindlaksmääratava maksega ja kindla tähtajaga mittederivatiivsed finantsvarad, mida kontsern kavatseb ja suudab hoida kuni lunastustähtajani. Lunastustähtajani hoitavaid finantsvarasid kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi abil ja seda tehakse amortiseeritud soetusmaksumuses, millest on maha arvatud allahindlusreserv. Finantsvara väärtus on langenud, kui selle bilansiline jääkmaksumus on suurem selle eeldatavast kaetavast väärtusest. Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud varade allahindluse summa arvutatakse vara bilansilise jääkmaksumuse ning finantsinstrumendi algse tegeliku intressimääraga diskonteeritud prognoositavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahelise erinevuse alusel. Kui müügivalmis varad liigitatakse ümber kauplemiseks hoitavateks varadeks, muutub ümberliigitatud müügivalmis varade õiglane väärtus ümberliigitamise kuupäevast amortiseeritud soetusmaksumuseks. Ümberliigitamise kuupäeval kehtinud õiglast väärtust peetakse ümberliigitatud varade tuletatud soetusmaksumuseks. Ümberliigitatud varadega seotud õiglase väärtuse ümberhindluse reserv amortiseeritakse kuni vara lõpptähtajani, kasutades tegeliku intressimäära meetodit. Kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et ümberliigitatud varade väärtus on langenud, kajastatakse kasumiaruandes amortiseerimata negatiivse õiglase väärtuse ümberhindluse reservi, mida on kirjendatud otse omakapitali all. Müügivalmis finantsvarad Müügivalmis finantsvarad on mittederivatiivsed finantsvarad, mis on määratud müügivalmis varadeks ja mida ei liigitata ühegi kolme eelneva kategooria alla. Kontserni müügivalmis finantsvarade hoidmise aeg on määratlemata ja neid võib müüa selleks, et täita likviidsusvajadusi või katta intressimäärade, vahetuskursside või aktsiahindade muutusi. Müügivalmis finantsvarasid hinnatakse hiljem uuesti õiglase väärtuse alusel, lähtudes olemasolevatest turuhindadest või maaklerite noteeringutest. Müügivalmis väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindlust kajastatakse muu koondkasumi aruandes. Esmase bilansilise jääkmaksumuse ja tegeliku intressimäära meetodil kindlaksmääratud amortiseeritud soetusmaksumuse vahelist erinevust loetakse intressituluks. Müügivalmis omakapitaliinstrumentidelt teenitud dividende kajastatakse kasumiaruandes. Kui väärtpaberid on realiseeritud, kantakse seonduv akumuleeritud õiglase väärtuse ümberhindlus kasumiaruandesse müügivalmis väärtpaberite müügist teenitud kasumi/ (kahjumina). Kui müügivalmis finantsvarade väärtuse langus on kindlaks tehtud, kajastatakse eelnevalt koondkasumi aruandes kirjendatud kumulatiivset kasumit või kahjumit kasumiaruandes. Siiski arvutatakse intressi tegeliku intressimäära meetodi alusel ning valuutakursi muutustest saadud kasumit või kahjumit, mis on teenitud müügivalmis rahalistelt varadelt, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes. Müügivalmis omakapitaliinstrumentide väärtuse langust tõendab objektiivselt väärtpaberi õiglase väärtuse märkimisväärne või pikaajaline langus alla selle seotusmaksumuse, mille tagajärjel kajastatakse väärtuse langusest tulenevat kahjumit. Kui müügivalmis finantsvarade kohta on selliseid tõendeid, eemaldatakse omakapitali realt kumulatiivne kahjum, mida hinnatakse soetusmaksumuse ja kehtiva õiglase väärtuse vahelise erinevuse alusel ning millest on maha arvatud varem kasumiaruandes kajastatud finantsvara väärtuse langusest tulenev kahjum, ja seda kajastatakse kasumiaruandes. Kasumiaruandes kajastatud omakapitaliinstrumentide väärtuse langusest tulenevat kahjumit kasumiaruandes ei storneerita. Kui müügivalmis võlaväärtpaberi õiglane väärtus hilisematel perioodidel suureneb ja seda suurenemist saab objektiivselt seostada sündmusega, mis toimus pärast seda, kui väärtuse langusest tulenevat kahjumit kajastati kasumiaruandes, storneeritakse väärtuse langusest tulenevat kahjumit kasumiaruandes. Tuletisinstrumendid Kontsern osaleb oma tavapärase äritegevuse käigus lepingutes, mis on seotud valuuta tähtpäevatehingutega, valuuta ja intressimäära vahetustehingutega ja muude tuletisinstrumentidega. Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse kauplemiseks hoitavateks. Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse valuuta tähtpäevatehinguid, valuuta vahetustehinguid ja muid tuletisinstrumente bilansis õiglases väärtuses. Nende instrumentide õiglast väärtust kajastatakse bilansis kindlaksmääratud varade ja kohustuste real „Tuletisinstrumendid“.



Kasumit või kahjumit, mis tuleneb muutustest valuuta tähtpäevatehingute, valuuta ja intressimäära vahetustehingute ning muude tuletisinstrumentide õiglases väärtuses, kajastatakse kasumiaruandes nende tekkimisel. Oma krediidirisk tuletisinstrumentidega kaasnevate kohustuste hindamisel

Kontserni oma krediidi muutusi kajastatakse selliste tuletisinstrumentidega kaasnevate kohustuste hindamisel, mille puhul turuosalised arvestaks kontserni enda krediidiriskiga. Seejuures jäetakse välja tuletisinstrumendid, mida ei kaasata kehtivate turutavade kohaselt krediidi üksusepõhisesse korrigeerimisse. Seda nimetatakse ka lepinguosalise välistamise meetodiks. See summa kajastab hinnangulist riskivaba vahendaja väljastatud samaväärsete kohustuste turuväärtuse ja kontserni väljastatud kohustuste turuväärtuse vahelist erinevust kohustuste omanike tehtud hinnangu kohaselt. Oma krediidi muutused arvutati välja krediidi vahetustehingute marginaalide alusel. 31. detsembril 2012 ja 31.detsembril 2011 ei olnud kontsernil olulisi kohustusi/varasid, mis tulenesid oma krediidi hindamisest. Laenud ja nõuded Laenud ja nõuded on fikseeritud või kindlaksmääratava maksega mittederivatiivsed finantsvarad, mida ei noteerita aktiivsel turul. Sellist vara kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses tegeliku intressimäära meetodil. Kasumit ja kahjumit kajastatakse tulu all, kui laenude ja nõuete kajastamine lõpetatakse või kui nende väärtus langeb, samuti amortiseerimise kaudu. Laene ja nõudeid kajastatakse nende kasutuselevõtmisel. Laene ja nõudeid kirjendatakse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni kasutuselevõtmiseni bilansiväliste laenukohustustena. Kui laene ja nõudeid tagasi ei maksta, kantakse need maha ja kajastatakse krediidikahju väärtuse langusena. Laenude mahakandmise otsuse teeb kontserni juhtkond. Varem mahakantud laenude tagasimakseid kajastatakse kasumiaruandes. Kategooria „Laenud ja nõuded“ alla kuuluvad järgmised finantsinstrumendid: a) raha ja hoiused keskpankades, b) nõuded krediidiasutustele, c) laenud ja nõuded klientidele. Emiteeritud võlg, allutatud võlg ja muud laenuks saadud vahendid Kontserni finantskohustusi kajastatakse bilansis nende kasutusele võtmisel. Pärast esmast hindamist, mille puhul õiglasele väärtusele lisatakse otsesed tehingukulud, kajastatakse emiteeritud võlga, allutatud võlga ja saadud laene amortiseeritud soetusmaksumuses ning puhastulude ja lunastamisväärtuse vahelisi erinevusi näidatakse kasumiaruandes saadud laenude kehtivusperioodi jooksul tegeliku intressimäära meetodi abil. h) Müügi- ja tagasiostulepingud Nimetatud lepinguid kajastatakse rahastamistehingutena. Müügi ja tagasiostulepingute alusel, mille puhul kontsern on üleandja, jäävad üleantud varad kontserni bilanssi ning nende suhtes kohaldatakse kontserni tavapäraseid arvestuspõhimõtteid, kusjuures saadud ostuhind on ülevõtjale võlgnetav kohustus. Bilansivarasid näidatakse muudest varadest eraldi, kui ülevõtjal on lepingu või tavaõiguse alusel õigus tagatist müüa või uuesti pantida. Kui kontsern on ülevõtja, ei lisata varasid kontserni bilanssi, kuid tema poolt üleandjale tasutud ostuhinda kajastatakse varana. Müügi- ja tagasiostulepingutest tulenevat intressitulu või -kulu kajastatakse kasumiaruandes lepingu kehtivusperioodi jooksul. i) Finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamine Finantsvarad Finantsvara (või vajaduse korral finantsvarade osa või sarnaste finantsvarade rühma osa) kajastamine lõpetatakse järgmistel juhtudel:

• varast rahavoogude saamise õigus on lõppenud; • kontsern on andnud varast rahavoogude saamise õiguse üle või on säilitanud varast rahavoogude saamise

õiguse, kuid on võtnud endale kohustuse maksta need täies ulatuses viivitamata kolmandale isikule tagatist käsitleva kokkuleppe alusel;

• kontsern a) on üle andnud kõik varaga seotud olulised riskid ja hüved või b) ei ole andnud üle ega säilitanud varaga seotud olulisi riske ega hüvesid, kuid on andnud üle kontrolli vara üle.

Kui kontsern on varast rahavoogude saamise õiguse üle andnud, kuid ei ole andnud üle ega säilitanud kõiki varaga seotud olulisi riske ega hüvesid ning ei ole andnud üle kontrolli vara üle, kajastatakse vara kontserni jätkuva osaluse ulatuses varast. Jätkuvat osalust, mis esineb üleantud vara garantii kujul, hinnatakse (olenevalt sellest, kumb on madalam) kas vara esialgse bilansilise jääkmaksumuse või maksimaalse tasu alusel, mille maksmist võidakse kontsernilt nõuda.



Kui jätkuv osalus esineb üleantud varaga seotud väljastatud ja/või ostuoptsioonina (sealhulgas rahas arveldatava optsioonina või sarnase eraldisena), on kontserni jätkuva osaluse suurus sellise üleantud vara väärtus, mille kontsern võib tagasi osta, välja arvatud õiglases väärtuses hinnatud varaga seotud väljastatud müügioptsiooni (sealhulgas rahas arveldatav optsiooni või sarnase eraldise) puhul, kui kontserni jätkuv osalus piirdub üleantud vara õiglase väärtuse või optsiooni täitmishinnaga, olenevalt sellest, kumb on madalam. Tagatiste (aktsiad ja võlakirjad), mille kontsern on esitanud tagasiostu tüüplepingute alusel, ning väärtpaberite laenutehingute kajastamist ei lõpetata, sest kontsern säilitab kõik olulised riskid ja hüved varem kindlaksmääratud tagasiostuhinna alusel ning seega ei ole kajastamise lõpetamise kriteeriumid täidetud. Finantskohustused Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse kohustuse täitmisel, tühistamisel või lõppemisel. Kui kehtiv finantskohustus asendatakse sama laenuandja teise kohustusega, millel on märkimisväärselt erinevad tingimused, või kui olemasoleva kohustuse tingimusi muudetakse oluliselt, loetakse sellist vahetamist või täiendamist esialgse kohustuse kajastamise lõpetamiseks ja uue kohustuse arvelevõtmiseks ning vastavate bilansiliste jääkmaksumuste vahelist erinevust kajastatakse kasumiaruandes. j) Renditehingud

Kapitalirent – kontsern kui rendileandja Kapitalirendilepinguid, mille alusel lähevad kõik olulised vara omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle, kajastatakse varadena summades, mis võrduvad rendilepingu netoinvesteeringuga rendisuhte alguses. Finantstulu jaotatakse rendiperioodi peale ära, et tagada järjepidev perioodiline tulu kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu jäägist. Käesolevas raamatupidamisaruandes on kapitalirendi nõuded esitatud real „Laenud ja nõuded klientidele“. Kasutusrent – kontsern kui rendileandja Kontsern kajastab kasutusrendil olevat vara bilansis vastavalt vara olemusele. Kasutusrendist saadavat renditulu kajastatakse kasumiaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul nagu muud tulu. Rentnikele tehtud soodustuste kogukulu kajastatakse renditulu vähenemisena rendiperioodi jooksul lineaarselt. Esialgsed otsesed kulud, mida on kantud konkreetselt kasutusrendist saadava tulu teenimiseks, lisatakse renditud vara bilansilisele jääkmaksumusele. Amortiseeritavate rendivarade kulumi arvestamise põhimõtted on kooskõlas rendileandja tavapäraste kulumi arvestamise põhimõtetega, mida kohaldatakse sarnast liiki varadele. Kulumi arvutamisel võetakse aluseks arvestuspõhimõtted, mida kontsern kasutab materiaalse põhivara puhul. Kasutusrent – kontsern kui rentnik Kasutusrendiks liigitatakse varade rendilepingud, mille alusel omandiõigusega kaasnevad olulised riskid ja hüved jäävad rendileandjale. Kasutusrendilepingu alusel tehtud rendimakseid kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna ja lisatakse halduskuludele. k) Klientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete väärtuse langus Kontsern on andnud klientidele äri- ja tarbimislaene kõikjal oma turupiirkonnas. Majandustingimused turul, kus kontsern tegutseb, võivad mõjutada laenusaajate võimet maksta oma võlad tagasi. Kontserni juhtkond on tekkinud krediidikahjude allahindlusreservi tasakaalu kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii eri- kui ka portfellitasandi riske. Kontserni juhtkond hindab igal bilansipäeval, kas on objektiivseid tõendeid selle kohta, et klientidele antud laenu või laenuportfelli ja nende vastu tekkinud nõuete väärtus on langenud. Klientidele antud laen või laenuportfell ja nende vastu tekkinud nõuded hinnatakse alla ja väärtuse langusest tulenev kahjum tekib üksnes siis, kui on objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta ühe või enama kahju tekkimise juhtumi tulemusel, mis toimusid pärast laenu esmast arvelevõtmist, ning selle kahju tekkimise juhtumi (või juhtumite) mõjul on tulevaste rahavoogude hinnanguline nüüdisväärtus väiksem kui klientidele antud laenu või laenuportfelli ja nende vastu tekkinud nõuete kehtiv bilansiline jääkmaksumus ja seda saab usaldusväärselt hinnata. Objektiivsed tõendid selle kohta, et klientidele antud laenu või laenuportfelli ja nende vastu tekkinud nõuete väärtus võib olla langenud, hõlmavad järgmisi jälgitavaid andmeid, mida kontsern on tähele pannud: • laenusaaja suured rahalised raskused; • lepingu rikkumine, näiteks intressi- või laenu põhiosa maksetega hilinemine või nende tasumata jätmine; • laenusaajale tema rahaliste raskustega seotud majanduslikel või juriidilistel põhjustel sellise kontsessiooni

andmine, mida kontsern muidu ei kaaluks; • on tõenäoline, et laenusaaja suhtes algatatakse maksejõuetusmenetlus või laenusaaja alustab muid rahaliste



vahenditega seotud ümberkorraldusi; • majandustingimuste halvenemine turusegmendis, kus laenusaaja tegutseb; • jälgitavad andmed näitavad, et klientidele antud laenude portfellist ja nende vastu tekkinud nõuetest

saadavad prognoositavad tulevased rahavood vähenevad mõõdukalt, võrreldes rahavoogudega, mis seoses laenude ja nõuetega esmalt arvele võeti, kuigi vähenemist ei ole veel võimalik üksikute portfellis sisalduvate laenude puhul kindlaks teha, sealhulgas: - esineb negatiivseid muutusi portfelli kuuluvate laenusaajate makseseisundis; - esinevad riiklikud või kohalikud majandustingimused, mida saab seostada portfellis sisalduvate

laenude ja nõuete tasumata jätmisega. Kontsern hindab kõigepealt, kas väärtuse languse objektiivseid tõendeid esineb üksikult laenude ja nõuete puhul, mis on eraldi olulised, ning üksikult või ühiselt laenude ja nõuete puhul, mis ei ole eraldi olulised. Kui kontsern leiab, et üksikult hinnatud laenu (ükskõik kas see on oluline või mitte) puhul objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta ei ole, lisab ta selle laenu selliste laenude ja nõuete rühma, millel on sarnased krediidiriski omadused, ning hindab neid väärtuse languse tuvastamiseks ühiselt. Ühiselt hinnatud väärtuse langusest tulenev kahjum on ajutine etapp enne väärtuse langusest tuleneva kahjumi kindlakstegemist laenude ja nõuete rühma kuuluvate üksikute laenude puhul. Kui laekub teave, mille alusel tehakse konkreetselt kindlaks, et gruppi kuuluvate üksikute laenude väärtus on langenud, eemaldatakse need laenud rühmast. Varasid, mille väärtuse langust hinnatakse üksikult ja mille väärtuse langusest tulenevat kahjumit kajastatakse praegu ja edaspidi, ei hinnata väärtuse languse tuvastamiseks ühiselt. Laenude ja nõuete puhul hinnatakse väärtuse langusest tulenevat kahjumit erinevusena laenu bilansilise jääkmaksumuse ning laenu algse tegeliku intressimäära alusel diskonteeritud prognoositavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel. Kui laenul on muutuv intressimäär, on väärtuse langusest tuleneva kahjumi hindamise diskontomäär kehtiv tegelik intressimäär, mis on kehtestatud lepingus. Tagatisega laenu prognoositavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel kajastatakse rahavoogusid, mis võivad tuleneda tagatise ülevõtmisest ja millest on maha arvatud tagatise omandamisel ja müümisel kantavad kulud, ükskõik kas tagatise ülevõtmine on tõenäoline või mitte. Kahjusummat kajastatakse kasumiaruandes. Kui väärtuse langusest tulenev kahjum hilisemal perioodil väheneb ja seda võib objektiivselt seostada sündmusega, mis toimub pärast väärtuse languse esmast arvelevõtmist, siis varem kajastatud väärtuse langusest tulenev kahjum storneeritakse. Väärtuse langusest tuleneva kahjumi hilisemaid stornokandeid kajastatakse kasumiaruandes ulatuses, mille puhul laenu bilansiline jääkmaksumus stornokande tegemise kuupäeval ei ületa selle amortiseeritud soetusmaksumust, mis oleks olnud ilma väärtuse languseta. Kui laenusaaja ei maksa lepingujärgset intressi- või laenu põhiosa makset tähtajaks, kuid kontsern usub, et väärtuse langus ei ole pandi/tagatise ja/või kontsernile võlgnetavate summade sissenõudmise poolest asjakohane, liigitatakse laenu bilansiline jääkmaksumus tähtaja ületanuks, kuid selle väärtus jääb samaks. Kui laene ja nõudeid tagasi ei maksta, kantakse need maha ja kirjendatakse allahindlusreservis. Neid ei kanta maha enne, kui vajalikud õigustoimingud on tehtud ja kahjusumma lõplikult kindlaks määratud. Eelnevalt mahakantud hilisemaid tagasimakseid kajastatakse kasumiaruandes muu tegevustulu real. l) Müügivalmis ja lunastustähtajani hoitavate väärtpaberite väärtuse langus Väärtuse languse tõendeid analüüsitakse kõige ajakohasemate turuhinnangute, asjakohase väärtpaberi turu sügavuse, mineviku kauplemistulemuste ning muu saadaoleva teabe alusel. Et teha kindlaks, kas väärtuse languse kohta on objektiivseid tõendeid või mitte, tuleb kasutada juhtkonna hinnangut. Kui kontsernil turuhinnanguid ei ole, hinnatakse väärtuse languse tõendeid krediidiriski tegurite alusel (maksejõuetus, makseviivitus, võla restruktureerimine) ning emitendi kohta tehtava eraldi krediidiriski analüüsi alusel. m) Äriühendused ja firmaväärtus Äriühenduste arvestust peetakse raamatupidamisliku ostumeetodi alusel, mis oma olemuselt hõlmab soetatud äriühingu eristatavate varade, kohustuste ja tingimuslike kohustuste kajastamist õiglases väärtuses. Soetusmaksumuse osa, mis ületab eristatavate netovarade õiglast väärtust, kajastatakse firmaväärtusena. Kui soetusmaksumus on väiksem kui soetatud eristatavate netovarade õiglane väärtus, kajastatakse soetamise aastal kasumiaruandes soetusmaksumuse allahindlust. Pärast esmast arvelevõtmist hinnatakse äriühendustest tulenevat firmaväärtust kontserni aruannetes soetusmaksumuses, millest arvatakse maha väärtuse langusest tulenev akumuleeritud kahjum. Firmaväärtust kontrollitakse väärtuse languse tuvastamiseks igal aruandekuupäeval või sagedamini, kui sündmused või asjaolude muutused osutavad, et firmaväärtuse bilansiline jääkmaksumus võib olla langenud. n) Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara koosneb nii ostetud kui ettevõtte siseselt loodud tarkvarast. Eraldiseisvalt omandatud immateriaalselt vara kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Eraldiseisvalt soetatud immateriaalse vara soetusmaksumuse hulka kuuluvad ka kulud, mis on seotud vara ettevalmistamisega tema planeeritud rakenduseks. Nende kulude hulka kuuluvad tööjõukulud ja professionaalide tasud, mis tekivad otseselt seoses vara viimisega



tema tööseisundisse ja vara kasutuskõlblikkuse testimisega. Äriühendusega omandatud immateriaalse põhivara soetusmaksumus on selle õiglane väärtus soetamise kuupäeva seisuga. Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenev akumuleeritud kahjum. Renditud varaga seotud õigusi amortiseeritakse rendilepingu ülejäänud perioodi jooksul lineaarselt. Tarkvara ja muu immateriaalse põhivara suhtes lineaarselt kohaldatud aastased amortisatsioonimäärad on 10–50%. Kogu immateriaalne põhivara, välja arvatud firmaväärtus, on kindla kasutuseaga. o) Materiaalne põhivara Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenev kahjum. Materiaalset põhivara kontrollitakse väärtuse languse tuvastamiseks korrapäraselt. Kui materiaalse põhivara kaetav väärtus on selle bilansilisest jääkmaksumusest madalam, hinnatakse see põhivara alla selle kaetava väärtuseni. Kulumit arvestatakse lineaarselt vara eeldatava kasuliku tööea alusel. Kohaldatud on järgmisi amortisatsioonimäärasid:

Kategooria

Aastane amortisatsioonimäär

Ehitised 1% - 10% Sõidukid 20% Muu materiaalne põhivara 20% - 33%

Renditud varale tehtud parendused kapitaliseeritakse ja amortiseeritakse rendilepingu ülejäänud perioodi jooksul lineaarselt. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Ehitiste teatud taastamis- ja renoveerimiskulud, mis parandavad ehitiste kvaliteeti ja tööd, kapitaliseeritakse ja amortiseeritakse eeldatava kasuliku tööea jooksul lineaarselt. Hooldus- ja remondikulud kantakse kasumiaruandesse nende tekkimisel. p) Varud

Kontsern taasomandab vajaduse korral oma klientidelt teatud tagatisvarasid, kui klient ei suuda muul viisil oma maksekohustusi täita ja muud laenuraskuste ületamise meetmed ei ole edu toonud. Sellised taasomandatud varad, mis kavatsetakse müüa tavapärase äritegevuse käigus ja mida ei hoita kapitali suurendamise ega renditulu teenimise eesmärgil liigitatakse varudena. Varudeks on põhiliselt kinnisvara, mis on omandatud kontserni kinnisvarahaldusettevõtete poolt ja mida hoitakse lähiajal müügiks. Kontserni varude maksumust arvestatakse individuaalselt. Varude maksumus hõlmab kõiki varude soetusmaksumust, muutmiskulusid ja teisi varude olemasolevasse seisukorda toomise kulusid. Varusid kajastatakse kas soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Netorealiseerimisväärtus on varu hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised müügiks ettevalmistamise ja müügi lõpuleviimiseks vajalikud kulud. Varude allahindlust netorealiseerimisväärtusele kajastatakse väärtuse vähenemise kuluna allahindluse toimumise perioodil. Varude müümisel kajastatakse nende varude bilansiline jääkmaksumus selle perioodi kuluna, millal asjaomane käive kajastati. q) Müügiks hoitavad varad Kontsern liigitab põhivara müügiks hoitavaks põhivaraks, kui selle bilansiline jääkmaksumus kaetakse peamiselt müügitehingu, mitte jätkuva kasutuse läbi ja juhtkonna tasandil on alustatud aktiivset tegevusprogrammi vara müümiseks, mille kohaselt peaks müük olema lõpule viidud ühe aasta jooksul alates liigitamise kuupäevast. Müügiks hoitavaks liigitatud põhivara hulka kuulub ka põhivara, mis on majandusüksuse poolt soetatud üksnes eesmärgiga see lähiajal realiseerida, kuid mille realiseerimine ei ole tavapärase äritegevuse käigus tõenäoline. Vara, mida liigitatakse müügiks hoitavaks, kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või põhivara õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kontsern hindab vähemalt igal aruandekuupäeval, kas müügiks hoitavana liigitatud põhivara väärtus on langenud. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum vähendab vara bilansilist jääkmaksumust ja see lisatakse kasumiaruandes reale „Väärtuse langusest tulenev kahjum ja stornokanded, neto” Samal kasumiaruande real kajastatakse tulu igast järgnevast õiglase väärtuse tõusust, millest on maha arvatud vara müügikulutused, kuid mitte suuremas summas, kui seda on kumulatiivne kahjum vara väärtuse langusest, mis on kajastatud kas müügiks hoitava põhivara kohta või põhivara kohta eelnevalt.



r) Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringuna kajastatakse kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida kontsern hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) renditulu teenimise ja/või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kasutatakse samasid amortisatsiooni meetodeid ja kasulike tööigasid nagu kontsernis materiaalsete põhivarade puhul. Perioodiliselt hindab juhtkond, kas teadaolevalt on indikatsioone kinnisvarainvesteeringute väärtuse languse kohta. Juhul kui vara kaetav väärtus on väiksem bilansilisest väärtusest, siis hinnatakse vastav vara alla tema kaetava väärtuseni. Iga järgnev väärtuse languse tühistamine kajastatakse kasumiaruandes kuni vara kaetav väärtus ei ületa väärtust, milles oleks vara hetkel hinnatud ilma eelneva allahindluseta. s) Kindlustustegevus

Kontserni kindlustustegevusega seotud riskid käsitlevad elukindlustuslepinguid. Elukindlustuslepingud võivad hõlmata nii finants- kui ka kindlustusriski. See osa lepingutest, mis ei sisalda konkreetset kindlustusriski arvestatakse investeerimislepingutega. Asjaomast kohustust klientide vastu arvestatakse õiglases väärtuses ja kajastatakse raamatupidamisaruandluses õiglases väärtuses kajastatud kohustusena kasumi ja kahjumi kaudu. Kontsern jälgib regulaarselt kindlustusega seotud riskide arvutuste aluseks olevaid eeldusi ja seab eesmärgiks vajadusel rakendada riskide hajutamise meetmeid, nt edasikindlustamist.

t) Eraldised Eraldisi kajastatakse, kui kontsernil on mingi minevikus aset leidnud sündmustest tulenev õiguslik või faktiline kohustus, kohustuse täitmiseks on tõenäoliselt vaja majanduskasu tekitavate ressursside väljavoolu ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt hinnata. u) Bilansivälised finantskohustused ja tingimuslikud kohustused Kontsernil tekib tavapärase äritegevuse käigus bilansiväliseid finantskohustusi ja tingimuslikke kohustusi, mis koosnevad kohustustest suurendada laene ja nõudeid klientidele, kasutamata krediidilimiitide või krediitkaardilimiitide kohustustest, finantsgarantiidest ning kaubaakreditiividest. Selliseid finantsinstrumente kajastatakse raamatupidamisaruandes järgmiselt:

- kohustus suurendada laene ja ettemakseid, krediidikaardilimiite ja arvelduskrediiti kajastatakse nende kasutuselevõtmisel;

- finantsgarantiid ja akreditiivid võetakse arvele siis, kui kajastatakse asjakohast saadud tasu. Kohustused suurendada laene ja nõudeid ning kohustused seoses kasutamata krediidilimiitide või krediitkaardilimiitidega kujutavad endast lepingulisi kohustusi anda laene ja vaba tagasimaksega krediiti. Kohustustel on tavaliselt kindlaksmääratud lõppkuupäevad või muud lõpetamistingimused. Et kohustused võivad lõppeda ilma, et neid kasutusele võetaks, ei tähenda lepingulised kogusummad ilmtingimata tulevasi rahanõudeid. Esmasel arvelevõtmisel hinnatakse finantsgarantiisid käsitlevaid lepinguid õiglases väärtuses. Hiljem kajastatakse neid (olenevalt sellest, kumb on suurem) kas algselt arvelevõetud summas, millest on maha arvatud kumulatiivne amortisatsioon garantii kasutusea jooksul, või kooskõlas eraldisi käsitlevate arvestuspõhimõtetega kindlaks määratud summas, kui garantii kasutuselevõtmine on muutunud tõenäoliseks. Eraldisi võimalikuks kahjumiks, mis tuleneb bilansivälistest finantskohustustest ja tingimuslikest kohustustest, tehakse punktis s kirjeldatud meetodi alusel. v) Varahaldus Vahendeid, mida kontsern haldab eraisikute, äriklientide, usaldusfondide ja muude asutuste nimel, ei loeta kontserni varadeks ning neid ei ole seega eraldi bilanssi kantud. Vahendeid, mida kontsern haldab, kajastatakse raamatupidamisaruandes vaid avalikustamise eesmärgil. Vahendustasu varade hoidmise eest kajatatakse tekkepõhiselt ja on tavaliselt sõltuv varade mahust. w) Finantsvarade ja –kohustuste õiglane väärtus Õiglane väärtus on summa, mille eest saab teadlike ja huvitatud osaliste vahelises turuväärtuse põhimõttel sõlmitavas tehingus vara vahetada või kohustust täita. Kui see on võimalik ja usaldusväärselt hinnatav, määratakse õiglane väärtus kindlaks jälgitavate turuhindade alusel. Kui tüüpilisi turuhindu ei ole või kui need ei ole usaldusväärsed, määratakse õiglane väärtus kindlaks jälgitavate turuandmetega seotud hindamismeetodite abil. Nende hulka kuuluvad hinnad, mis on saadud sõltumatutest turu-uuringutest, sarnaste finantsinstrumentide võrdlustest, diskonteeritud rahavoogude analüüsidest ja muudest hindamismeetoditest, mida turuosalised peavad



üldiselt vastuvõetavaks ja kasutavad. Tulevikus võib esineda sündmusi, mis põhjustavad muutusi hinnangute tegemisel kasutatud oletustes. Hinnangutes esinevate muutuste mõju kajastatakse raamatupidamisaruandes, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Peale selle võivad õiglase väärtuse arvutuste täpsust mõjutada turutingimuste muutused ja kõikumised selliselt, et tehingute tegelik tulemus erineb sellest, mida on kajastatud raamatupidamisaruandes. Samuti võivad kontserni kajastatud tulemust mõjutada raamatupidamisaruande koostamisel kasutatud juhtkonna hinnangud, mis on muutunud. x) Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid on rahavoogude aruandes kajastamisel summad, mis koosnevad rahast ja nõudmiseni hoiustest keskpankades ja muudes krediidiasutustes ning millega kaasneb ebaoluline väärtuse muutumise oht ja kuni kolmekuuline tähtaeg alates soetamise kuupäevast, ning millest on maha arvatud krediidiasutuste nõudmiseni hoiused. y) Tasaarvestus

Finantsvara ja -kohustused tasaarvestatakse ning netosummat kajastatakse bilansis siis, kui on olemas hetkel jõustatav seaduslik õigus kajastatud summasid tasaarvestada ning on tekkinud kavatsus netosummades arveldada või vara realiseerida ning samaaegselt kohustust täita. z) Tööjõukulud ja seonduvad maksed Kontsern ja pank maksvad sotsiaalkindlustusmakseid riiklikusse pensionikindlustusse ning riigi rahastavasse pensioniskeemi kooskõlas Läti ja välisriikide asjakohaste eeskirjadega. Vastavalt Läti ministrite kabineti eeskirjadele kasutatakse osa sotsiaalkindlustusmaksetest riigi määratud sissemaksetega pensionisüsteemi rahastamiseks. Riigi rahastatud pensioniskeem on kindlaksmääratud makseskeem, mille alusel kontsern ja pank maksavad kindla suurusega seaduses sätestatud makseid. Pangal ega kontsernil ei ole mingit õiguslikku ega faktilist kohustust maksta lisamakseid, kui riigi pensionikindlustussüsteem või riigi rahastatud pensioniskeem ei suuda täita oma kohustusi töövõtjate ees. Sotsiaalkindlustusmaksed tekivad aastal, mil kontserni töötajad seonduvaid teenuseid osutavad. aa) Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamisaruandes kajastatakse aastalõpujärgseid sündmusi, mis annavad lisateavet panga finantsseisundi kohta bilansipäeva seisuga (korrigeerivad sündmused). Aastalõpujärgseid sündmusi, mis ei ole korrigeerivad sündmused, kajastatakse lisades juhul, kui need on olulised. bb) Muutused arvestuspõhimõtetes

(1) Seni kajastas Citadele kontsern saldosid krediidkaardiettevõtetega kui nõudeid krediidiasutustele.

Alates 2012. aasta vahearuannetest kajastatakse neid saldosid muude varadena. (2) Varem kajastas kontsern laenu- ja hoiustamislepingute tingimuste rikkumise eest tasumisele kuuluvaid

trahve muu ärituluna. Alates 2012. aastast on nad tegeliku intressimäära osa ja neid kajastatakse kasumiaruandes intressituluna või -kuluna.

(3) Kontserni poolt osutatud konsulteerimistegevusega seotud teenustasude tulu ja kulu kajastatakse kasumiaruande komisjoni-ja teenustasude tuluna ja komisjoni- ja teenustasude kuluna (varem muu tulu ja halduskulu all).

(4) Kindlustuslepingutest tulenevad püsiva intressimääraga investeerimislepingud on esitatud kui õiglases väärtuses kajastatud kohustused kasumi ja kahjumi kaudu; varem muude kohustuste all.

Kõik võrreldavad andmed on vastavalt ümber hinnatud. Allpool toodud tabelites on näidatud ka varadest vabanemise tasu mõju seisuga 31. detsember 2011 (detailsem info on toodud lisas 3).



Antud muudatuste mõju kontserni ja panga kasumiaruandele on alljärgnev:

Kontsern tuhandetes Läti lattides Pank tuhandetes Läti lattides 2012 2012 2011 2011 2012 2012 2011 2011

Muudatus enne

parandust enne

parandust enne

parandust enne

parandust Intressitulu (2) 59 405 56 468 63 509 59 916 49 650 47 162 55 306 52 194 Intressikulu (2) (24 774) (24 812) (32 655) (32 689) (22 500) (22 538) (30 585) (30 619) Neto intressitulu/(-kulu) 34 631 31 656 30 854 27 227 27 150 24 624 24 721 21 575 Teenustasutulu (3) 29 496 28 937 26 103 25 737 22 376 22 376 19 434 19 434 Teenustasukulu (3) (8 069) (7 756) (7 039) (7 126) (6 848) (6 848) (5 759) (5 759) Neto teenustasu kulu ja tulu 21 427 21 181 19 064 18 611 15 528 15 528 13 675 13 675 Tulu tehingutest finantsinstrumentidega, neto 10 047 10 047 7 151 7 151 8 499 8 499 5 569 5 569 Muud tulud (2),(3) 1 795 5 328 1 951 5 944 299 2 825 2 422 5 568 Muud kulud (297) (297) (4 799) (1 259) (16) (16) (4 449) (909) Tegevuskulud (3) (41 623) (41 935) (40 207) (40 120) (30 118) (30 118) (30 453) (30 453) Amortisatsioonikulud (4 407) (4 407) (5 313) (5 313) (1 242) (1 242) (1 812) (1 812) Väärtuse languse kulud ja tühistamised, neto (9 372) (9 372) (8 759) (8 759) (9 680) (9 680) (7 965) (7 965) Tulu / (kulu) müügivalmis varade

mahakandmisest, neto 648 648 (105) (105) - - - - Kasum / (kahjum) enne maksustamist 12 849 12 849 (163) 3 377 10 420 10 420 1 708 5 248 Ettevõtte tulumaks (3 888) (3 888) (1 482) (1 482) (4 901) (4 901) (1 708) (1 708) Aruandeperioodi puhaskasum /(kahjum) 8 961 8 961 (1 645) 1 895 5 519 5 519 - 3 540

Seal hulgas: Panga aktsionärid 8 961 8 961 (1 645) 1 895 5 519 5 519 - 3 540 Vähemusosalus - - - - - - - -

8 961 8 961 (1 645) 1 895 5 519 5 519 - 3 540



Antud muudatuste mõju kontserni ja panga bilansile on alljärgnev: Kontsern tuhandetes Läti lattides Pank tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2011

Muudatus Enne

parandust Enne

parandust Enne

parandust Enne

parandust Varad Raha ja hoiused keskpankades 190 960 190 960 243 239 243 239 174 708 174 708 229 659 229 659 Nõuded krediidiasutustele (1) 129 213 140 375 212 421 225 739 81 070 92 232 183 079 196 397 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid: 10 396 10 396 195 195 - - - - Tuletisinstrumendid 988 988 3 483 3 483 1 034 1 034 3 542 3 542 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses

kajastatud finantsvarad 35 508 35 508 6 381 6 381 - - - - Müügivalmis väärtpaberid: 269 011 269 011 164 596 164 596 202 308 202 308 102 289 102 289 Laenud ja nõuded klientidele 716 443 716 443 717 142 717 142 628 804 628 804 625 773 625 773 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 165 993 165 993 126 361 126 361 155 748 155 748 118 442 118 442 Jooksvad tulumaksuvarad 206 206 246 246 - - - Müügiks hoitavateks liigitatud põhivarad ja müügigrupid 264 264 1 185 1 185 168 168 118 118 Materiaalne põhivara 31 020 31 020 33 532 33 532 2 093 2 093 2 449 2 449 Firmaväärtus ja immateriaalne põhivara 888 888 1 216 1 216 493 493 770 770 Investeeringud tütarettevõtjatesse - - - - 44 545 44 545 44 195 44 195 Kinnisvarainvesteeringud 902 902 1 099 1 099 - - - - Edasilükkunud tulumaksuvarad 25 182 25 182 28 896 28 896 24 209 24 209 28 777 28 777 Muud varad (1) 24 450 13 288 20 305 6 987 19 715 8 553 17 982 4 664 Varad kokku 1 601 424 1 601 424 1 560 297 1 560 297 1 334 895 1 334 895 1 357 075 1 357 075 Kohustused Tuletisinstrumendid 2 722 2 722 820 820 2 766 2 766 1 810 1 810 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses

kajastatud finantskohustused (4) 10 368 6 986 5 289 4 426 - - - - Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud 1 426 963 1 426 963 1 409 667 1 409 667 1 180 089 1 180 089 1 209 805 1 209 805 Jooksvad tulumaksukohustused 28 28 155 155 - - 12 12 Edasilükkunud tulumaksukohustused - - 1 1 - - - - Muud kohustused (4) 14 469 17 851 14 873 12 196 8 016 8 016 12 248 8 708 Allutatud kohustused 52 014 52 014 51 948 51 948 52 014 52 014 51 948 51 948 Kohustused kokku 1 506 564 1 506 564 1 482 753 1 479 213 1 242 885 1 242 885 1 275 823 1 272 283 Omakapital Panga aktsionäridele kuuluv aktsiakapital

kokku 94 860 94 860 77 544 81 084 92 010 92 010 81 252 84 792 Vähemusosalus - - - - - - Omakapital kokku 94 860 94 860 77 544 81 084 92 010 92 010 81 252 84 792 Kohustused ja omakapital kokku 1 601 424 1 601 424 1 560 297 1 560 297 1 334 895 1 334 895 1 357 075 1 357 075



cc) Hinnangute kasutamine raamatupidamisaruande koostamisel ELi kehtestatud rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele vastava raamatupidamisaruande koostamiseks peab juhtkond tegema hinnanguid ja oletusi, mis mõjutavad kajastatud varasid ja kohustusi, tulusid ja kulusid ning ettenägematuid tulusid ja kulusid. Juhtkond on raamatupidamisaruande koostamisel kasutanud mõistlikke ja kaalutlevaid hinnanguid ja otsuseid. Lisatud raamatupidamisaruande koostamisel kasutatud hinnangute põhilised valdkonnad on seotud finantsvarade väärtuse langusest tuleneva kahjumi hindamise, finantsvarade ja -kohustuste õiglase väärtuse kindlaksmääramise ning tulevaste perioodide maksustatava kasumi prognoosimisega, et hinnata edasilükkunud maksuvarade summat, mida saab tasaarvestada ja kajastada. Laenude väärtuse langus Kontsern kontrollib laene ja nõudeid väärtuse languse tuvastamiseks korrapäraselt. Võimaliku väärtuse langusest tuleneva kahjumi hindamine on oma olemuselt ebakindel ja sõltub paljudest teguritest. Potentsiaalsed probleemid tehakse kindlaks jooksvalt ja viivitamata, sest üksikuid laene jälgitakse korrapäraselt. Väärtuse langusest tulenev kahjum arvutatakse välja eraldi, lähtudes prognoositavatest tulevastest rahavoogudest, sealhulgas neist, mis tulenevad tagatise realiseerimisest. Kontsern kasutab oma asjatundlikke hinnanguid, et teha kindlaks väärtuse langusest tuleneva kahjumi summa, võttes arvesse selliseid asjaolusid nagu tulevased majandustingimused ja neist tulenevad laenusaaja kauplemistulemused ning sellise tagatise väärtus, mis ei pruugi kohe turul kaubaks minna. Selle tagajärjel võib väärtuse langusest tulenev kahjum olla aja möödudes ja asjaolude selgudes märkimisväärselt erinev. Meetodeid ja oletusi, mida kasutatakse tulevaste rahavoogude summa ja ajastamise hindamiseks, vaadatakse korrapäraselt üle, et vähendada erinevusi kahjuhinnangute ja tegeliku kahju vahel. Lisaks teeb kontsern hinnanguid ühisallahindluse kohta, mille eesmärk on katta laenuportfelli kahjusid, kui objektiivsed tõendid viitavad sellele, et laenuportfell sisaldab langenud väärtusega laene, kuigi üksikuid langenud väärtusega laene ei ole veel võimalik kindlaks teha. Ühisallahindluse puhul võetakse arvesse jälgitavaid andmeid, mis näitavad, et sarnaste krediidiriski omadustega laenude portfelli ja nõuete prognoositavad tulevased rahavood on mõõdetavalt langenud, kuigi seda langust ei ole veel võimalik portfelli üksikute laenude puhul kindlaks teha. Väärtuse languse tuvastamiseks ühiselt hinnatud laenude portfelli ja nõuete tulevasi rahavoogusid hinnatakse eelmiste aastate kogemuse alusel laenude ja nõuete puhul, mille krediidiriski omadused sarnanevad portfellis sisalduvate laenude ja nõuete omadustele Eelmiste aastate kogemusi korrigeeritakse hetkeliste jälgitavate turuandmete alusel, kasutades kontserni asjatundlikku hinnangut, et kajastada valitsevate olude toimet, mis ei mõjutanud perioodi, millel põhinevad eelmiste aastate kogemused, ning et kõrvaldada nende olude mõjud, mis esinesid eelnenud perioodil ja mida praegu enam ei ole. Väärtuse languse tuvastamiseks ühiselt hinnatava laenuportfelli tulevane krediidikvaliteet sõltub ebakindlatest asjaoludest, mis võivad põhjustada tegelikku krediidikahju ja erineda kajastatud väärtuse langusest tulenevast kahjumist olulisel määral. Ebakindlad asjaolud hõlmavad selliseid tegureid nagu rahvusvahelised ja kohalikud majandusolud, laenusaajaga seotud tegurid, tööstusharu ja turu suundumused, intressimäärad, tööpuuduse määr ja muud välistegurid. Kui panga makseviivitusest tingitud kahjumäär muutuks 500 baaspunkti võrra, oleks selle tagajärjeks ühisallahindluse suurenemine/vähenemine ligikaudu 1,1 miljoni Läti lati võrra (2011: 0.9 miljoni Läti lati võrra). Väärtpaberite väärtuse langus Kontsern koostab erinevaid hinnanguid, et määrata kindlaks väärtuse langusega tuvastamiseks hinnatavate väärtpaberite väärtus. Kui selliseid väärtpabereid, mille puhul on esinenud kahju tekitav sündmus, hinnatakse väärtuse languse tuvastamiseks, kasutatakse hinnangu tegemisel selliseid tegureid nagu likviidsus (noteeritud hinnad ja kogused mitmelt usaldusväärselt andmete esitajalt ning kriitiline hinnang), marginaalid (väärtpaberite marginaalide analüüs ning Caa1 ja madalama reitinguga väärtpaberite marginaalid), reitingud (alluvussuhe) ja makseviivitusest tingitud kahjumäärad. Väärtuse languse tuvastamiseks hinnatavate väärtpaberite tulevane krediidikvaliteet sõltub ebakindlatest asjaoludest, mis võivad põhjustada tegelikku krediidikahju ja erineda kajastatud väärtuse langusest tulenevast kahjumist olulisel määral. Ebakindlad asjaolud hõlmavad selliseid tegureid nagu rahvusvahelised, piirkondlikud ja kohalikud majandusolud, emitendiga seotud tegurid, turu aktiivsus ja sügavus, intressimäärad ja muud välistegurid. 31. detsembri 2012. aasta seisuga ei oleks krediidimarginaali delta suurenemine või vähenemine 200 baaspunkti võrra põhjustanud pangale täiendavad väärtuse langust (2011: null). Edasilükkunud maksuvarad Tulevane maksustatav kasum ja tulevikus tõenäoliselt tekkiv maksusoodustuste summa põhineb juhtkonna koostatud keskpikal finantsprognoosil ja selle hinnangulistel tulemustel. Eelnimetatud prognoosid osutavad sellele, et pangal on tulevastel perioodidel piisavalt maksustatavat kasumit, et kajastatud edasilükkunud maksuvara realiseerida.



LISA 5. INTRESSITULU JA -KULU

Tuhandetes Läti lattides 2012 2011 2012 2011 Kontsern Kontsern Pank Pank

Intressitulu: amortiseeritud soetusmaksumuses hinnatud

finantsvarade intress: 53 474 57 489 46 833 51 424 - intress laenudelt ja nõuetelt klientidele 44 663 49 406 38 533 43 194 - intress nõuetelt krediidiasutustele ja

keskpankadele 809 1 222 655 1 711 - intress lunastustähtajani hoitavatelt väärtpaberitelt 8 002 6 861 7 645 6 519

- intress müügivalmis väärtpaberitelt 4 934 5 931 2 747 3 881 - intress kauplemiseks hoitavatelt väärtpaberitelt 339 15 - 1 - intressitulu läbi kasumiaruande õiglases väärtuses

kajastatud finantsvaradelt 588 74 - - - Muu intressitulu 70 - 70 -

Intressitulu kokku 59 405 63 509 49 650 55 306

Intressikulu: - amortiseeritud soetusmaksumuses hinnatud

finantskohustuste intress: (24 704) (32 655) (22 500) (30 585) - intress klientide hoiustelt (18 539) (25 045) (15 975) (22 740) - intress allutatud kohustustelt (4 463) (4 449) (4 463) (4 449) - intress emiteeritud võlaväärtpaberitelt (128) (2 363) (128) (2 366) - intress võlgnevustelt krediidiasutustele ja

keskpankadele (65) (308) (430) (559) - intress muudelt finantskohustustelt (1 509) (490) (1 504) (471)

- Intress finantskohustustelt kajastatud õiglases väärtuses läbi kasumiaruande (70) - - -

Intressikulu kokku (24 774) (32 655) (22 500) (30 585) Neto intressitulu /(-kulu) 34 631 30 854 27 150 24 721


Langenud väärtusega varade puhul kajastatud

intressitulu 3 981 1 830 3 269 2 715

LISA 6. TEENUSTASUTULU JA -KULU


Teenustasutulu: - tehingud maksekaartidega 12 693 11 377 11 562 10 363 - rahaülekannete tasu 5 238 4 506 3 984 3 383 - tasu hoiustamise ning vahendite ja vara 4 442 4 420 820 606 - haldamise eest 1 237 1 233 979 1 027 - laenutaotluste läbivaatamine ja tagatise hindamine 1 086 437 1 051 417 - teenustasu sularahaväljamaksete/-tehingute eest 1 059 1 091 641 744 - sularaha sissenõudmine 1 048 796 1 048 796 - väärtpaberite ja finantsinstrumentide maakleritasud 884 773 547 436 - akreditiivid ja garantiid 593 478 495 340 - muud tasud 1 216 992 1 249 1 322

Teenustasutulu kokku 29 496 26 103 22 376 19 434




Teenustasukulu: - maksekaartidega tehtud tehingutega kaasnev tasu (5 974) (5 225) (5 356) (4 529) - korrespondentkontodega seotud tasud (1 135) (994) (979) (869) - maakleri- ja hoiutasud: (549) (484) (456) (325) - väärtpaberite ja finantsinstrumentide

maakleritasud (325) (266) (328) (192) - tasu hoiustamise ning vahendite ja vara

haldamise eest (224) (218) (128) (133) - muud tasud (411) (336) (57) (36)

Teenustasukulu kokku (8 069) (7 039) (6 848) (5 759) Neto teenustasutulu 21 427 19 064 15 528 13 675

Allpool on esitatud teenustasutulu ja -kulu seoses finantsinstrumentidega, mida ei ole kasumiaruandes kajastatud õiglases väärtuses, välja arvatud summad, mis on kaasatud tegeliku intressimäära kindlaksmääramisse:


Teenustasutulu 29 496 26 103 22 376 19 434 Teenustasukulu (8 069) (7 039) (6 848) (5 759)

LISA 7. NETOTULU FINANTSINSTRUMENTIDEGA SEOTUD TEH INGUTEST Tuhandetes Läti lattides 2012 2011 2012 2011 Kontsern Kontsern Pank Pank

Netotulu kauplemistehingutest kauplemiseks hoitavate väärtpaberitega ja nende ümberhindlusest (295) 12 - 12 Netokasum/(-kahjum) müügivalmis väärtpaberite realiseerimisest 1 613 210 1 116 (221) Netotulu amortiseeritud soetusmaksumuses hinnatud finantsvaradest 2 355 - - Netotulu valuutatehingutest ja avatud valuutapositsioonide ümberhindlusest 8 926 7 732 7 490 6 231 Netokahjum kauplemistehingutest muude

tuletisinstrumentidega ja nende ümberhindlusest 27 (1 101) (107) (453) Tulu/ (kulu) finantsvaradelt või -kohustustelt, mis

kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande (226) (57) - -

Netotulu kauplemistehingutest finantsinstrumentidega 10 047 7 151 8 499 5 569

Tuhandetes Läti lattides

2012 2011 2012 2011 Kontsern Kontsern Pank Pank

Netokahjum finantsinstrumentidelt, mida ei kajastada läbi kasumiaruande õiglases väärtuses 1 615 565 1 116 (221) Netotulu läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumentidelt 8 432 6 586 7 383 5 790 Netotulu finantsinstrumentidelt kokku 10 047 7 151 8 499 5 569



LISA 8. HALDUSKULUD Tuhandetes Läti lattides 2012 2011 2012 2011 Kontsern Kontsern Pank Pank

Tööjõukulud 26 144 25 113 18 026 18 120 Rent, kommunaalmaksed, hooldus 3 634 3 705 4 241 4 511 Mittetagastatav käibemaks 2 349 2 312 1 843 1 873 IT-seadmete ja tarkvaraga seotud kulud 2 021 1 997 1 560 1 513 Nõustamis- ja kutseteenuste tasud 1 198 1 025 756 584 Reklaam, turundus ja sponsorlus 1 171 1 276 730 1 035 Sidekulud (telefon, teleks jne) 514 586 327 357 Kontori halduskulud 458 503 327 380 Muud halduskulud 4 134 3 690 2 308 2 080 Halduskulud kokku 41 623 40 207 30 118 30 453

LISA 9. TÖÖJÕUKULUD Tööjõukulud on raamatupidamisaruandes esitatud halduskulude koosseisus. Tööjõukulud sisaldavad personalile makstavat töötasu, seonduvaid sotsiaalkindlustusmakseid ja preemiaid ning muid lühiajaliste hüvedega kaasnevaid kulusid.


Töötasu:

- juhtkond 1 520 1 520 648 577 - muu personal 19 556 18 723 13 751 14 033

Töötasu kokku 21 076 20 243 14 399 14 610 Sotsiaalkindlustusmaksed:

- juhtkond 316 321 159 139 - muu personal 4 752 4 549 3 468 3 371

Sotsiaalkindlustusmaksed kokku 5 068 4 870 3 627 3 510

Tööjõukulud kokku 26 144 25 113 18 026 18 120 Töötajate arv perioodi lõpus 1 640 1 679 1 175 1 211



LISA 10. VARADE VÄÄRTUSE LANGUS JA MUUTUSED ALLAHIN DLUSRESERVIS

Kasumiaruandes kajastatud allahindluste moodustamised ja tühistamised (neto)


Laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus (11 112) (7 986) 8 214 (4 049) Laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus 4 650 1 276 (921) 1 016 Müügivalmis väärtpaberid (3 356) (53) (3 356) (53) Nõuded krediidiasutustele (23) - (23) - Muud rahalised ja mitterahalised varad (270) (2 053) (14 332) (4 935) Maha kantud varade tagasi saamised 739 57 738 56 Kokku kasumiaruandes kajastatud allahindluste

moodustamised ja tühistamised (neto) (9 372) (8 759) (9 680) (7 965) Allpool on esitatud laenude ja nõuete allahindlusreservi muutuste analüüs:


Allahindlusreserv perioodi alguses kokku, sealhulgas: 60 969 60 633 57 277 60 523

- laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus 48 493 46 905 50 972 53 203 - laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus 12 476 13 728 6 305 7 320

Kulud: 17 635 18 921 10 204 16 642

- laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus 14 847 15 355 7 732 13 859 - laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus 2 788 3 566 2 472 2 783

Vabastamine: (11 173) (12 211) (17 497) (13 609)

- laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus (3 735) (7 369) (15 946) (9 810) - laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus (7 438) (4 842) (1 551) (3 799)

Kasumiaruandes kajastatud eraldis, neto,

sealhulgas: 6 462 6 710 (7 293) 3 033

- laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus 11 112 7 986 (8 214)

4 049 - laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus (4 650) (1 276) 921 (1 016)

Mahakandmise tõttu tekkinud muutus reservis, neto (4 948) (6 056) (2 850) (5 911) Valuutakursside muutuste mõju: 188 (318) 187 (368)

- laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus 189 (342) 188 (369) - laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus (1) 24 (1) 1

Allahindlusreserv perioodi lõpus kokku,

sealhulgas: 62 671 60 969 47 321 57 277 - laenud – üksikult hinnatud väärtuse langus 54 846 48 493 40 096 50 972 - laenud – ühiselt hinnatud väärtuse langus 7 825 12 476 7 225 6 305



Allpool on esitatud muude varade väärtuse languse muutuse analüüs:


Allahindlusreserv perioodi alguses kokku,

sealhulgas: 25 391 24 186 25 375 20 371 - müügivalmis väärtpaberid 3 432 3 370 3 432 3 370 - nõuded krediidiasutustele 544 535 544 535 - muud mitterahalised varad 21 415 20 281 21 399 16 466

Kulud: 5 954 2 164 18 190 4 988

- müügivalmis väärtpaberid 3 356 53 3 356 53 - nõuded krediidiasutustele 23 - 23 - - muud mitterahalised varad 2 575 2 111 14 811 4 935

Vabastatud: (2 305) (58) (479) -

- muud mitterahalised varad (2 305) (58) (479) -

Kasumiaruandes kajastatud eraldis, neto, sealhulgas: 3 649 2 106 17 711 4 988

- müügivalmis väärtpaberid 3 356 53 3 356 53 - nõuded krediidiasutustele 23 - 23 - - muud rahalised ja mitterahalised varad 270 2 053 14 332 4 935

Mahakandmise tõttu tekkinud muutus reservis, neto: (3 412) (935) - -

- muud mitterahalised varad (3 412) (935) - - Valuutakursside muutuste mõju: (228) 34 (226) 16

- müügivalmis väärtpaberid (159) 9 (159) 9 - nõuded krediidiasutustele (13) 9 (13) 9 - muud mitterahalised varad (56) 16 (54) (2)

Allahindlusreserv perioodi lõpus kokku, sealhulgas: 25 400 25 391 42 860 25 375

- müügivalmis väärtpaberid 6 629 3 432 6 629 3 432 - nõuded krediidiasutustele 554 544 554 544 - muud mitterahalised varad 18 217 21 415 35 677 21 399

LISA 11. MAKSUSTAMINE Ettevõtte tulumaksuga kaasnevad kulud koosnevad järgmistest osadest:


Kehtiv ettevõtte tulumaks 378 213 12 16 Edasilükkunud tulumaks 3 187 775 4 568 1 203 Välisriikides kinnipeetud maks 321 489 321 489 Eelmise aasta korrigeerimiskanded 2 5 - - Ettevõtte tulumaksuga kaasnevad kulud kokku 3 888 1 482 4 901 1 708



Allpool on panga ja kontserni perioodi maksueelne kahjum viidud vastavusse ettevõtte tulumaksukuluga sel perioodil:


Kasum/kahjum enne ettevõtte tulumaksu arvestamist 12 849 (163) 10 420 1 708 Ettevõtte tulumaks (tavamäär)* 1 927 (24) 1 563 256 Välisriikide maksumäärade mõju 8 (8) - - Püsivad erinevused, neto 2 080 2 959 2 396 1 048 Ajutised erinevused ning kasutatud eelmise perioodi

maksukahjum (127) (1 450) 942 404 Eelmise aasta korrigeerimiskanded - 5 - - Kehtiv ettevõtte tulumaks kokku 3 888 1 482 4 901 1 708

* tavamäär oli 31.detsembril 2012 lõppenud perioodil 15% (2011: 15%). Alltoodud tabelis on kajastatud edasilükkunud ettevõtte tulumaksuga kaasneva kohustuse/nõude muutused:


Perioodi alguse seisuga: (28 895) (29 609) (28 777) (29 980)

Kajastatud kasumiaruandes 3 187 775 4 568 1 203 Kajastatud koondkasumiaruandes** 526 (61) - -

Edasilükkunud tulumaks (tulumaksuvara) aasta lõpus kokku (25 182) (28 895) (24 209) (28 777)

Edasilükkunud ettevõtte tulumaksuga kaasnenud varad ja -kohustused on järgmised:

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011 Kontsern Kontsern Pank Pank

Edasilükkunud maksukohustused: Akumuleeritud maksuamortisatsiooni liigmäär, võrreldes arvestusliku kulumiga 1 626 1 166 141 173 Muud edasilükkunud maksukohustused 20 - 8 -

Edasilükkunud maksuvarad:

Puhkusereserv (378) (283) (305) (176) Väärtpaberite ja tuletisinstrumentide ümberhindlus** 103 (3) (260) (3) Mittemaksustatav allahindlusreserv (3 811) (7 003) (1 643) (4 459) Tasaarveldamata maksukahjud (28 463) (32 514) (21 965) (26 817)

Muud edasilükkunud maksukohustused (130) - (185) - Edasilükkunud ettevõtte tulumaks (tulumaksuvarad), neto (31 033) (38 637) (24 209) (31 282) Kajastamata edasilükkunud maksuvarad 5 851 9 742 - 2 505 Kajastatud edasilükkunud ettevõtte tulumaks (tulumaksuvarad) (25 182) (28 895) (24 209) (28 777)

** kõik otse koondkasumiaruandes kajastatud muutused edasilükkunud maksukohustuses on seotud väärtpaberite ümberhindlusega. Kontserni ja panga tasaarveldamata maksukahjud on lõpptähtajal järgmised:

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011 Kontsern Kontsern Pank Pank

Lõpptähtaeg: 2012 - 115 - - 2013 3 050 392 - - 2014 13 657 788 - - 2015 8 345 283 - - Tähtajatu *** 164 699 214 647 146 434 178 780

Tasaarveldamata maksukahjud kokku 189 751 216 225 1 46 434 178 780

*** 15.detsembril 2011.aastal võttis Läti valitsus vastu seadusemuudatuse, mis võimaldab edasikantavaid maksukahjumeid määramata ajaks edasi lükata. See on kohaldatav maksukahjumite osas, mis on saadud perioodil algusega 2008. aasta või hiljem; muudatused hakkavad kehtima alates 1.jaanuarist 2012.



Panga maksuarvestuse muutused on 2012.aastal järgmised:


Saldo seisuga 01/01/2012

Arvestatud 2012.aastal

Makstud 2012.aastal

Saldo seisuga 31/12/2012

Ettevõtte tulumaks, (12) (327)

339 - sealhulgas välisriikides kinnipeetud ettevõtte tulumaks - (327)

327 -

Sotsiaalkindlustusmaksed (20) (5 022) 5 033 (9) Üksikisiku tulumaks (10) (3 494) 3 501 (3) Käibemaks (7) (548) 534 (21) Kinnisvaramaks - (4) 4 - Maksu(võlad)/ -nõuded kokku (49) (33)

Maksuhalduril on õigus kontrollida maksuarvestuse ja dokumentatsiooni korrektsust kuni 3 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamisest. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tõttu maksuhaldur võiks määrata ettevõttele täiendavaid olulisi maksukohustusi tulevikus.

LISA 12. RAHA JA HOIUSED KESKPANKADES

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011

Kontsern Kontsern Pank Pank Raha 45 956 45 606 42 251 42 489 Hoiused Läti Pangas 53 383 177 680 53 383 177 680 Nõudmiseni hoiused muudes keskpankades 91 621 19 953 79 074 9 490 Raha ja hoiused keskpankades kokku 190 960 243 239 174 708 229 659

Kooskõlas Läti Panga nõukogu otsusega peaksid krediidiasutused täitma kohustusliku reservi nõuet, mis arvutatakse kaasatud vahendite alusel. Krediidiasutuse kuu keskmine Läti lattide saldo selle Läti Panga korrespondentkontol peab ületama panga kohustuslikku reservi. Sarnaseid nõudeid kohaldatakse ka rahalistele vahenditele, mille kaasab panga filiaal Eestis. Pank täitis aruandeaastal nimetatud nõudeid. Nõudmiseni hoiused teistes keskpankades sisaldavad nõudeid Leedu, Eesti, Šveitsi ja teistele eurotsooni maade keskpankadele. 31. detsembri 2012. aasta ja 31.detsembri 2011. aasta seisuga ei olnud ükski nõue keskpankadele oma tähtaega ületanud.

LISA 13. NÕUDED KREDIIDIASUTUSTELE


Kontsern Kontsern Pank Pank

Nõuded OECD riikides registreeritud krediidiasutustele 118 480 172 587 66 303 144 980 Nõuded Lätis registreeritud krediidiasutustele 1 433 29 766 79 29 059 Nõuded OECD-välistes riikides registreeritud krediidiasutustele 9 854 10 612 15 242 9 584 Brutonõuded krediidiasutustele kokku, 129 767 212 965 81 624 183 623 sh langenud väärtusega nõuded 554 544 554 544 Allahindlusreserv (554) (544) (554) (544) Netonõuded krediidiasutustele kokku 129 213 212 421 81 070 183 079

Seisuga 31. detsember 2012 ja 31. detsember 2011 ei olnud ühtki tähtaega ületanud nõuet krediidiasutusele, mille väärtus oleks olnud alla hinnatud. Detailsem info krediidikvaliteedi kohta kontserni nõuete osas krediidiasutustele, mis ei ole tähtaja ületanud ega alla hinnatud on toodud krediidiriski jaotises lisas 36. Panga nõuded tütarettevõtjale AB Citadele Bankas (Leedu) moodustas 64% (2011: 7%) teistes OECD-välistes riikides registreeritud krediidiasutuste vastu tekkinud nõuete kogusummast.





Korrespondentkontod (nostrokontod) 70 530 55 590 43 088 45 735 Üleööhoiused 15 775 132 669 21 246 133 281

Nõudmiseni hoiused kokku 86 305 188 259 64 334 179 016 Tähtajalised hoiused krediidiasutustes:

tähtajaga 1 kuu 31 220 15 249 14 491 4 063 tähtajaga 1–3 kuud 9 685 8 039 2 249 - tähtajaga 3–6 kuud - - - - tähtajaga 6–12 kuud 279 335 - - tähtajaga 1–5 aastat 817 267 - - Üle 5 aasta ja tähtajata 1 461 816 550 544

Tähtajalised hoiused kokku 43 462 24 706 17 290 4 607 Brutonõuded krediidiasutustele kokku 129 767 212 965 81 624 183 623 Allahindlusreserv (554) (544) (554) (544) Netonõuded krediidiasutustele kokku 129 213 212 421 81 070 183 079

Eeltoodud nõuded kajastavad vastavalt kontserni ja panga maksimaalset krediidiriski positsiooni.

LISA 14. LAENUD JA NÕUDED KLIENTIDELE Alltoodud tabelis on esitatud kontserni laenud liikide järgi:

Kontsern, tuhandetes Läti lattides Kontsern, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011

Bilansi-summa

Bilansi-väline

krediidi-risk

Krediidi-riski bruto-

summa Bilansi-summa

Bilansi-väline

krediidirisk


summa kokku

Tavalaenud 592 557 22 568 615 125 626 904 1 674 628 578 Kasutatud krediidilimiidid 71 655 20 594 92 249 41 873 40 373 82 246 Kapitalirent 48 865 - 48 865 40 624 - 40 624 Maksekaartide deebetsaldod 56 682 61 559 118 241 62 123 61 292 123 415 Arvelduskrediit 2 333 11 262 13 595 460 7 369 7 829 Faktooring 782 - 782 378 - 378 Nõuded investeerimisühingutele ja maaklerifirmadele 6 240 - 6 240 5 749 - 5 749

Laenud ja nõuded klientidele kokku 779 114 115 983 895 097 778 11 1 110 708 888 819

Allahindlusreserv (62 671) - (62 671) (60 969) - (60 969) Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto

716 443 115 983 832 426 717 142 110 708 827 850 Bilansiväline krediidirisk koosneb erinevatest laenusaajatele pakutud rahastamisvõimalustest.



Alltoodud tabelis on esitatud panga laenud liikide järgi:

Pank, tuhandetes Läti lattides Pank, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011

Bilansi-summa

Bilansi-väline

krediidi-risk


summa Bilansi-summa

Bilansi-väline

krediidirisk


summa kokku

Tavalaenud 510 876 20 692 531 568 551 243 1 054 552 297 Kasutatud krediidilimiidid 107 059 36 291 143 350 70 732 66 304 137 036 Maksekaartide deebetsaldod 50 067 53 429 103 496 55 076 53 097 108 173 Arvelduskrediit 2 123 10 486 12 609 334 6 412 6 746

Nõuded investeerimisühingutele ja maaklerifirmadele 6 000 - 6 000 5 665 - 5 665

Laenud ja nõuded klientidele kokku 676 125 120 898 797 023 683 05 0 126 867 809 917

Allahindlusreserv (47 321) - (47 321) (57 277) - (57 277) Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto

628 804 120 898 749 702 625 773 126 867 752 640 Allpool on esitatud laenud ja ettemaksed klientide lõikes:



Eraisikud 344 061 366 027 245 643 255 746 Eraettevõtjad 405 332 373 847 405 828 394 822 Riigiettevõtted 14 610 17 515 13 231 16 254 Omavalitsusettevõtted 4 372 7 495 3 962 6 934 Avalik-õiguslikud ja usuasutused 8 145 10 180 5 103 6 671 Kohalikud omavalitsusasutused 2 554 3 033 2 327 2 620 Valitsus 40 14 31 3 Laenud ja nõuded klientidele kokku, bruto 779 114 778 111 676 125 683 050 Allahindlusreserv (62 671) (60 969) (47 321) (57 277) Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto 716 443 717 142 628 804 625 773

Alltoodud tabelis on äriklientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete portfelli brutosumma analüüs laenusaajate tegevusala lõikes enne allahindlusreservi:


Kontsern Kontsern Pank Pank Kinnisvara ost ja haldamine 112 163 112 620 137 982 153 604 Vedu ja side 72 820 91 360 57 276 79 534 Tootmine 59 659 34 374 53 667 29 223 Kaubandus 55 651 57 049 37 969 42 754 Põllumajandus ja metsandus 38 827 27 415 28 615 18 175 Elektri-, gaasi- ja veevarustus 20 142 8 600 19 371 7 972 Ehitus 17 349 13 384 12 426 9 230 Hotellid, restoranid 13 398 25 920 11 425 23 645 Finantsvahendus 12 358 10 428 53 015 44 196 Muud tegevusalad 32 686 30 934 18 736 18 971 Laenud ja nõuded äriklientidele kokku, bruto 435 053 412 084 430 482 427 304



Järgmises tabelis on esitatud klientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete portfelli geograafiline analüüs klientide teatatud elukoha järgi:



Läti residendid 517 840 490 470 552 215 537 490 OECD riikide residendid 54 284 49 679 48 346 44 966 OECD-väliste riikide residendid 206 990 237 962 75 564 100 594 Laenud ja nõuded klientidele kokku, bruto 779 114 778 111 676 125 683 050 Allahindlusreserv (62 671) (60 969) (47 321) (57 277) Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto 716 443 717 142 628 804 625 773

LISA 15. RENDILEPINGUD Järgmises tabelis on esitatud kapitalirenditehingute analüüs vara liigi lõikes:



Sõidukid 34 010 31 660

- -

Tootmisseadmed 8 106 2 080 - - Kinnisvara 606 691 - - Muu 6 143 6 193 - - Kapitalirendimaksete nüüdisväärtus kokku, välja arvatud väärtuse langus 48 865 40 624 - - Allahindlusreserv (6 586) (7 008) - - Kapitalirendimaksete nüüdisväärtus, neto 42 279 33 616 - -

Järgmises tabelis on kapitalirenditehingutesse tehtud brutoinvesteeringud viidud vastavusse minimaalsete rendimaksete nõuete nüüdisväärtusega:


Kontsern Kontsern Pank Pank Brutoinvesteering kapitalirendimaksete nõuetesse:

kuni 1 aasta 16 232 11 351 - - rohkem kui 1 aasta ja vähem kui 5 aastat 35 807 31 852 - - rohkem kui 5 aastat 436 713 - -

Brutoinvesteering kapitalirenditehingutesse kokku 52 475 43 916 - - Kapitalitulu nõue:

kuni 1 aasta 1 000 922 - - rohkem kui 1 aasta ja vähem kui 5 aastat 2 574 2 333 - - rohkem kui 5 aastat 36 37 - -

Kokku 3 610 3 292 - - Minimaalsete rendimaksete nõuete nüüdisväärtus:

kuni 1 aasta 15 232 10 429 - - rohkem kui 1 aasta ja vähem kui 5 aastat 33 233 29 519 - - rohkem kui 5 aastat 400 676 - -

Kokku 48 865 40 624 - -



LISA 16. FIKSEERITUD INTRESSIMÄÄRAGA VÄÄRTPABERID Kontserni fikseeritud intressimääraga väärtpaberid on omakorda liigitatud järgmiselt:

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011

Lunastamis-tähtajani hoitavad

Müügi-valmis

Kauplemiseks hoitavad Kokku


Müügi-valmis


Riigivõlakirjad 134 479 175 831 3 234 313 544 118 690 69 027 97 187 814 Omavalitsuste võlakirjad 24 733 1 494 - 26 227 479 744 - 1 223 Krediidiasutuse võlakirjad 931 46 874 2 497 50 302 1 798 48 665 64 50 527 Ettevõtjate võlakirjad 3 162 35 081 2 941 41 184 582 17 017 - 17 599 Muude finantseerimisasutuste võlakirjad 2 688 6 489 549 9 726 4 812 20 612 - 25 424 Fikseeritud intressimääraga väärtpaberid kokku, neto 165 993 265 769 9 221 440 983 126 361 156 065 161 282 587

Ülaltoodud tabel näitab maksimaalset krediidiriski kontsernis.

Panga fikseeritud intressimääraga väärtpaberid on omakorda liigitatud järgmiselt:



Müügi- valmis



Müügi-valmis


Riigivõlakirjad 131 507 126 316 - 257 823 118 442 38 815 - 157 257 Omavalitsuste võlakirjad 24 241 762 - 25 003 - - - - Krediidiasutuse võlakirjad - 39 151 - 39 151 - 33 689 - 33 689 Ettevõtjate võlakirjad - 26 359 - 26 359 - 16 282 - 16 282 Muude finantseerimisasutuste võlakirjad - 6 489 - 6 489 - 5 042 - 5 042 Fikseeritud intressimääraga väärtpaberid kokku, neto 155 748 199 077 - 354 825 118 442 93 828 - 212 270

Ülaltoodud tabel näitab maksimaalset krediidiriski pangas.

31. detsembri 2012. aasta seisuga ei ole kontsernil ega pangal väärtpabereid, mille maksete tähtaeg on ületatud või mida on aruandeperioodi jooksul restruktureeritud (2011: 0 Läti latti). 31. detsembri 2012. aasta seisuga moodustas kontserni ja panga langenud väärtusega, kuid tähtaega mitteületanud väärtpaberite bilansiline jääkmaksumus 1 465 tuhat Läti latti (2011: 3 985 tuhat Läti latti).

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011 Kontsern Kontsern Pank Pank Riigivõlakirjad:

Läti 214 814 142 700 211 397 142 665 OECD riigid 46 800 16 588 38 059 10 025 OECD-välised riigid 51 930 28 526 8 367 4 567

Riigivõlakirjad kokku 313 544 187 814 257 823 157 257 Omavalitsuste võlakirjad:

Läti 24 241 - 24 241 - OECD riigid 733 744 - - OECD-välised riigid 1 253 479 762 -

Omavalitsuste võlakirjad kokku 26 227 1 223 25 003 - Krediidiasutuse võlakirjad:

Läti - 2 755 - 2 714 OECD riigid 48 842 44 049 39 151 30 975 OECD-välised riigid 1 460 3 723 - -

Krediidiasutuse võlakirjad kokku 50 302 50 527 39 151 33 689

Ettevõtjate võlakirjad (OECD riigid ja OECD-välised riigid) 41 184 17 599 26 359 16 282 Muude finantseerimisasutuste võlakirjad (OECD riigid ja OECD-välised riigid) 9 726 25 424 6 489 5 042 Fikseeritud intressimääraga väärtpaberid kokku, neto 440 983 282 587 354 825 212 270

Loetletud on kõik fikseeritud intressimääraga väärtpaberid 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga.



LISA 17. AKTSIAD JA MUUD MUUTUVA INTRESSIMÄÄRAGA VÄ ÄRTPABERID Alltoodud tabelis on esitatud kontserni ja panga aktsiate ning muude muutuva intressimääraga väärtpaberite liigitus:


Kontsern Kontsern Pank Pank Välisüksuste aktsiad:

noteeritud - 56 - - noteerimata 79 149 67 135

Välisüksuste aktsiad kokku 79 205 67 135

Investeerimisfondid 4 338 8 360 3 164 8 326 Aktsiad ja muud muutuva intressimääraga väärtpaberid kokku 4 417 8 565 3 231 8 461

Kontsernil on piiratud teave investeeringute struktuuri kohta hallatavates fondides, mida juhivad investorite nimel teised finantseerimisasutused. Lõppemitent neid investeeringuid ei analüüsi. Investeeringuid fondidesse, mille puhul kontsernil ei ole piisavalt teavet portfellide struktuuri kohta seoses fikseeritud intressimääraga väärtpaberite ja aktsiatega, liigitatakse aktsiatesse ja muudesse muutuva intressimääraga väärtpaberitesse tehtud investeeringuteks. Kontsernil ei ole bilansiväliseid kohustusi, millega kaasneb eelnimetatud väärtpaberite emitentidega seotud krediidirisk. Peale selle ei ole ühegi ülaltoodud instrumendiga seotud maksetega hiljaks jäädud.

LISA 18. ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSEGA LÄBI KASUMIAR UANDE KAJASTATVAD FINANTSVARAD Allpool on esitatud kontserni finantsvarade jaotus õiglases väärtuses kajastatud läbi kasumiaruande:


Kontsern Kontsern Valitsuse võlakirjad 3 055 1 367 Omavalitsuste võlakirjad 183 - Ettevõtete võlakirjad 16 425 126 Krediidiasutuste võlakirjad 9 546 73 Muude finantsinstitutsioonide võlakirjad 60 - Investeerimisfondid 6 239 4 815 Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi

kasumiaruande kokku 35 508 6 381

Investeerimisriskiga lepingute tingimuste kohaselt kannab kindlustusandja poolt tehtud investeeringutega seotud krediidiriski täielikult kindlustuslepinguga liituv pool ja mitte kindlustusandja. 31. detsembri 2012. aasta seisuga kajastati 6 957 tuhat Läti latti finantsvarades õiglases väärtuses vastavalt kasumi ja kahjumi kaudu.

LISA 19. INVESTEERINGUD TÜTARETTEVÕTETESSE JA ÄRIÜH ENDUSTESSE Allpool on esitatud muudatused panga investeeringutes tütarettevõtjatesse:

Tuhandetes Läti lattides 2012 2011

Saldo perioodi alguses 44 195 43 839

Uute tütarettevõtjate asutamine - 8 Investeering olemasolevate tütarettevõtjate omakapitali 13 263 4 200 Väärtuse langus (12 913) (3 852)

Saldo perioodi lõpus 44 545 44 195

2012. aastal suurendas pank oma 100%-lise tütarettevõtte SIA “Rīgas Pirmā Garāža” aktsiakapitali 13 263 tuhande Läti lati võrra. Panga juhtkond otsustas, et on tõendeid investeeringu väärtuse langusest ja kirjendas seda vastavas summas allahindlusreservis. 2012. aastal tühistati panga tütarettevõtjasse SIA „Citadele Express Kredīts” tehtud investeeringu allahindlus summas 350 tuhat Läti latti. 2011. aastal kajastati lisaks sama investeeringu väärtuse langust summas 150 tuhat Läti latti. 2011. aasta detsembris tegi pank sissemakse SIA Citadele līzings un faktorings aktsiakapitali suurendamiseks summas 4 200 tuhat Läti latti. 2011. aastal hinnati antud investeeringu väärtus alla summas 3 702 tuhat Läti latti. 2011.a septembris asutas pank neli tütarettevõtet: SIA Hortus Commercial, SIA Hortus Land, SIA Hortus TC ja SIA Hortus Residental eesmärgiga tagada efektiivsem tagasivõetud varade juhtimine.



31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga olid panga otsesed ja kaudsed investeeringud järgmistes tütarettevõtjates:

Seisuga 31/12/2012

Seisuga 31/12/2011 Bilansiline jääkmaksumus


Ettevõte

Registreerimis-riik

Tegevusala

Aktsiakapital tuhandetes Läti lattides

Panga osalus

(%)

Protsent kõikidest

hääle-õigustest

Aktsia-kapital

tuhandetes Läti lattides

Panga osalus (%)

Protsent kõikidest

hääle-õigustest

31/12/2012

31/12/2011 AB “Citadele” Bankas Leedu Pangandus 30 369 100.0 100.0 58 100 100.0 100.0 29 006 29 006 “AP Anlage & Privatbank” AG Šveits Pangandus 5 820 100.0 100.0 5 630 100.0 100.0 9 702 9 702

AS “Citadele Atklātais Pensiju Fonds” Läti Pensioni-fond 450 100.0 100.0 450 100.0 100.0

454

454

IPAS “Citadele Asset Management” Läti Rahandus 4 150 100.0 100.0 4 150 100.0 100.0 4 151 4 151 OOO “Citadele Asset Management Ukraina” Ukraina Rahandus 610 100.0 100.0 621 100.0 100.0

-

-

UAB “Citadele Investiciju Valdymas” Leedu Rahandus 730 100.0 100.0 727 100.0 100.0 - - OU “Citadele Leasing & Factoring” Eesti Rahandus 351 100.0 100.0 351 100.0 100.0 313 313 UAB “Citadele faktoringas ir lizingas” Leedu Rahandus 306 100.0 100.0 305 100.0 100.0 - - SIA “Rīgas Pirmā Garāža” Läti Muu * 13 615 100.0 100.0 352 100.0 100.0 - - SIA “Citadele Express Kredīts” Läti Liising 31 100.0 100.0 31 100.0 100.0 413 63 SIA “E&P Baltic Properties” Läti Rahandus 20 50.0 50.0 20 50.0 50.0 - - SIA “Citadele Līzings un Faktorings” Läti Liising 13 600 100.0 100.0 13 600 100.0 100.0 498 498

AAS “Citadele Life” Läti Elu-kindlustus 3 000 100.0 100.0 3 000 100.0 100.0

-

-

Calenia Investments Limited Küpros Muu * - 100.0 100.0 - 100.0 100.0 - - OOO “Citadele Investments Ukraine” Ukraina Rahandus 43 100.0 100.0 44 100.0 100.0 - - SIA “RPG Interjers” Läti Muu * 952 100.0 100.0 2 100.0 100.0 - - SIA “Hortus Commercial” Läti Muu * 2 100.0 100.0 2 100.0 100.0 2 2 SIA “Hortus Land” Läti Muu * 2 100.0 100.0 2 100.0 100.0 2 2 SIA “Hortus TC” Läti Muu * 2 100.0 100.0 2 100.0 100.0 2 2 SIA “Hortus Residental” Läti Muu * 2 100.0 100.0 2 100.0 100.0 2 2 SIA “PR Speciālie Projekti” Läti Muu * 2 100.0 100.0 2 100.0 100.0 - - OAO “Parex Ukrainian Equity Fund” Ukraina Rahandus - - - - 100.0 100.0 - - ZAO “Parex Asset Management” Venemaa Rahandus - - - 458 100.0 100.0 - -

Investeeringud tütarettevõtjatesse kokku

44 545

44 195

* Muu – need äriühingud osutavad erinevaid tugiteenuseid



LISA 20. IMMATERIAALNE PÕHIVARA



Tarkvara 539 443 373 315 Muu immateriaalne põhivara 236 307 20 2 Immateriaalne põhivara kokku, välja arvatud ettemaksed 775 750 393 317 Immateriaalse põhivaraga seotud ettemaksed 113 466 100 453 Immateriaalse põhivara raamatupidamislik väärtus kokku 888 1 216 493 770

Allpool on esitatud kontserni immateriaalse põhivara muutused 31. detsembril 2012 ja 2011 lõppenud perioodi jooksul, välja arvatud ettemaksete muutused:


Tarkvara

Muu immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara kokku, välja arvatud ettemaksed

Soetusmaksumus, millest on maha arvestatud allahindluse reserv

Seisuga 31 Detsember 2010 8 904 2 422 11 326 Soetused 192 5 197 Realiseerimine (28) - (28)

Seisuga 31 Detsember 2011 9 068 2 427 11 495 Soetused 1 203 3 1 206 Realiseerimine (3) (4) (7) Ümberklassifitseerimised, allahindlusreserv (785) - (785)

Seisuga 31 Detsember 2012 9 483 2 426 11 909 Akumuleeritud amortisatsioon

Seisuga 31 Detsember 2010 8 300 1 807 10 107 Kulu aastas 350 313 663 Realiseerimisest tulenevad stornokanded (25) - (25)

Seisuga 31 Detsember 2011 8 625 2 120 10 745 Kulu aastas 322 73 395 Realiseerimisest tulenevad stornokanded (3) (3) (6)

Seisuga 31 Detsember 2012 8 944 2 190 11 134 Raamatupidamislik puhasväärtus (koos allahindlusreserviga)

Seisuga 31 Detsember 2010 604 615 1 219 Seisuga 31 Detsember 2011 443 307 750 Seisuga 31 Detsember 2012 539 236 775 Allahindlusreserv

Seisuga 31 Detsember 2010 - - - Seisuga 31 Detsember 2011 - - - Seisuga 31 Detsember 2012 (785) - (785)



LISA 21. MATERIAALNE PÕHIVARA



Renditud varale tehtud parendused 341 606 341 606 Maa ja ehitised 27 192 28 442 684 701 Sõidukid 574 495 136 96 Muu materiaalne põhivara 2 873 3 929 898 989

Materiaalne põhivara kokku, välja arvatud ettemaksed 30 980 33 472 2 059 2 392 Materiaalse põhivaraga seotud ettemaksed 40 60 34 57 Materiaalse põhivara raamatupidamislik väärtus kokku 31 020 33 532 2 093 2 449

31. detsembril 2012 lõppenud 2011 lõppenud perioodi jooksul toimusid järgmised kontserni materiaalse põhivara muutused (välja arvatud materiaalse põhivaraga seotud ettemaksete puhul):


Renditud

varale tehtud parendused

Maa ja ehitised Sõidukid

Muu

materiaalne

põhivara

Lõpetamata

ehitised

Materiaalne põhivara

kokku, välja arvatud

ettemaksed Soetusmaksumus, ilma allahindlusreservita

Seisuga 31 Detsember 2010 3 667 35 261 2 540 25 084 - 66 552 Soetused 30 54 167 379 4 634 Realiseerimine (190) - (1 034) (1 443) - (2 667)

Ümberklassifitseerimised (30) 30 - - - - Allahindlus / allahindluse tühistamine neto (100) 9 - - - (91)

Seisuga 31 Detsember 2011 3 377 35 354 1 673 24 020 4 64 428 Soetused 52 71 356 619 55 1 153 Realiseerimine (226) (3 345) (307) (2 507) (59) (6 444)

Ümberklassifitseerimised 301 - - 186 - 487 Allahindlus / allahindluse tühistamine ning mahakandmised neto 100 3 453 - - - 3 553

Seisuga 31 Detsember 2012 3 604 35 533 1 722 22 318 - 63 177 Akumuleeritud kulum

Seisuga 31 Detsember 2010 2 371 5 057 1 628 19 478 - 28 534 Kulu aastas 552 1 855 245 1 979 - 4 631 Realiseerimisest tulenevad stornokanded (152) - (695) (1 362) - (2 209)

Seisuga 31 Detsember 2011 2 771 6 912 1 178 20 095 - 30 956 Kulu aastas 326 1 798 205 1 659 - 3 988 Realiseerimisest tulenevad stornokanded (135) (369) (235) (2 486) - (3 225) Ümberklassifitseerimised 301 - - 177 - 478

Seisuga 31 Detsember 2012 3 263 8 341 1 148 19 445 - 32 197 Raamatupidamislik väärtus (sh allahindlusreserv)

Seisuga 31 Detsember 2010 1 296 30 204 912 5 606 - 38 018 Seisuga 31 Detsember 2011 606 28 442 495 3 925 4 33 472 Seisuga 31 Detsember 2012 341 27 192 574 2 873 - 30 980

Allahindlusreserv

Seisuga 31 Detsember 2010 - (17 915) - - - (17 915) Seisuga 31 Detsember 2011 (100) (17 906) - - - (18 006) Seisuga 31 Detsember 2012 - (14 453) - - - (14 453)



31. detsembril 2012 lõppenud ja 2011 lõppenud perioodi jooksul toimusid järgmised pang materiaalse põhivara muutused (välja arvatud materiaalse põhivaraga seotud ettemaksete puhul):


Renditud varale

tehtud parendused

Maa ja ehitised

Sõidukid

Muu

materiaalne põhivara

Materiaalne põhivara

kokku, välja arvatud

ettemaksed Soetusmaksumus, ilma allahindlusreservita

Seisuga 31 Detsember 2010 3 667 814 1 439 18 186 24 106 Soetused 30 9 - 253 292 Realiseerimine (190) - (398) (1 196) (1 784)

Ümberklassifitseerimised (30) 30 - - - Allahindluse moodustamine / tühistamine neto (100) - - - (100)

Seisuga 31 Detsember 2011 3 377 853 1 041 17 243 22 514 Soetused 52 - 108 481 641 Realiseerimine (226) - (213) (2 326) (2 765)

Ümberklassifitseerimised 301 - - 186 487 Allahindluse moodustamine / tühistamine neto 100 - - - 100

Seisuga 31 Detsember 2012 3 604 853 936 15 584 20 9 77 Akumuleeritud kulum

Seisuga 31 Detsember 2010 2 371 135 1 158 16 585 20 249 Kulu aastas 552 17 132 838 1 539 Realiseerimisest tulenevad stornokanded (152) - (345) (1 169) (1 666)

Seisuga 31 Detsember 2011 2 771 152 945 16 254 20 122 Kulu aastas 326 17 68 572 983 Realiseerimisest tulenevad stornokanded (135) - (213) (2 317) (2 665) Ümberklassifitseerimised 301 - - 177 478

Seisuga 31 Detsember 2012 3 263 169 800 14 686 18 9 18 Raamatupidamislik väärtus (sh allahindlusreserv)

Seisuga 31 Detsember 2010 1 296 679 281 1 601 3 857 Seisuga 31 Detsember 2011 606 701 96 989 2 392 Seisuga 31 Detsember 2012 341 684 136 898 2 059

Allahindlusreserv

Seisuga 31 Detsember 2010 - - - - - Seisuga 31 Detsember 2011 (100) - - - (100) Seisuga 31 Detsember 2012 - - - - -

LISA 22. MÜÜGIKS HOITAV PÕHIVARA


Kontsern Kontsern Pank Pank Sõidukid 390 2 347 - - Kinnisvara 188 118 168 118 Muu 85 135 - - Müügiks hoitava põhivara brutosumma kokku 663 2 600 168 118 Allahindlusreserv (399) (1 415) - - Müügiks hoitava põhivara netosumma kokku 264 1 185 168 118




Kontsern Kontsern Pank Pank Bilansiline jääkmaksumus perioodi alguses, neto 1 1 85 3 289 118 -

Väärtuse langusest tulenev kahjum (193) (737) - - Väärtuse languse stornokanded 368 - - - Allahindlusreservi vähenemine realiseerimise tõttu 841 867 - - Kasumiaruandes kajastatud väärtuse langusest tulenev kahjum, neto 1 016 130 - -

Algse bilansilise jääkmaksumuse suurenemine soetuste tõttu 308 720 50 118 Algse bilansilise jääkmaksumuse vähenemine realiseerimise tõttu (2 245) (2 959) - - Algse bilansilise jääkmaksumuse muutus, neto (1 937) (2 239) 50 118

Valuutakursside muutuste mõju - 5 - -

Algne bilansiline jääkmaksumus aasta lõpus 663 2 600 168 118 Allahindlusreserv aasta lõpus (399) (1 415) - - Bilansiline jääkmaksumus aasta lõpus, neto 264 1 185 168 118

LISA 23. MUUD VARAD


Kontsern Kontsern Pank Pank Deposiidid kaardimaksekeskustes 11 162 13 318 11 162 13 318 Teel olev raha 6 184 2 161 6 184 2 159 Ettemaksed 1 134 863 724 627 Muud varad * 8 240 5 331 3 632 2 750 Muud varad kokku, bruto 26 720 21 673 21 702 18 854 Allahindlusreserv (2 270) (1 368) (1 987) (872) Muud varad kokku, neto 24 450 20 305 19 715 17 982

* 31. detsembri 2012. aasta seisuga koosnevad kontserni ja panga muud varad ja viitlaekumised varadest, mis moodustavad vastavalt 889 tuhat Läti latti (2011: 1 267 tuhat Läti latti) ja 0 Läti latti (2011: 0 Läti latti) ning on tähtajaks tasumata. Kontsernis kajastati muude varade allahindlus summas 190 tuhat Läti latti (2011: 487 tuhat Läti latti). Peale selle on kontsernil ja pangal 31. detsembri 2012 aasta seisuga muid tähtajaks tasutud, kuid langenud väärtusega varasid vastavalt summas 2 080 tuhat Läti latti (2011: 891 tuhat Läti latti) ja 1 987 tuhat Läti latti (2011: 872 tuhat Läti latti).

Lisa 24. FINANTSKOHUSTUSED ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI KASUMIARUANDE

Tuhandetes Läti lattides 2012 2011

Kontsern Kontsern Saldo perioodi alguses 5 289 1 909

Saadud preemium 5 490 3 880 Komisjoni ja riski tasud (309) (169) Tasud makstud poliisi omanikele (576) (69) Saadud dividendid 53 4 Väärtpaberite ümberhindluse tulem 445 (458) Kindlustuslepingute tulud 43 13 Valuutavahetuse kasum (67) 179

Saldo perioodi lõpus 10 368 5 289

LISA 25. VÕLGNEVUSED KREDIIDIASUTUSTELE JA KESKPAN KADELE


Kontsern Kontsern Pank Pank Võlgnevused OECD riikides registreeritud krediidiasutustele 17 1 447 28 845 17 949 Võlgnevused Lätis registreeritud krediidiasutustele 17 930 39 844 17 930 38 190 Võlgnevused OECD-välistes riikides registreeritud krediidiasutustele 7 530 6 179 586 15 629 Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele kokku 25 477 47 470 47 361 71 768



Alltoodud tabelis on kajastatud kontserni ja panga võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele tähtaegade järgi:



Nõuded 2 695 39 258 4 660 37 972 Üleööhoiused - - 465 8 992 Nõudmise korral tagasimaksmisele kuuluvad nõuded kokku 2 695 39 258 5 125 46 964 Laenud krediidiasutustelt:

tähtajaga 1 kuu 21 360 7 185 19 497 12 621 tähtajaga 1–3 kuud 134 - 10 024 10 005 tähtajaga 3–6 kuud 1 022 - 11 416 654 tähtajaga 6-12 kuud 266 1 027 817 1 524 tähtajaga 1-5 aastat - - 482 -

Laenud krediidiasutustelt kokku 22 782 8 212 42 236 24 804 Võlgnevused krediidiasutustele kokku 25 477 47 470 47 361 71 768

LISA 26. KLIENDI HOIUSED Alltoodud tabelis on esitatud klientide hoiused kliendirühmade järgi:



Eraettevõtjad 630 022 579 261 464 961 443 640 Eraisikud 550 210 529 258 468 944 456 788 Riigiettevõtted 80 954 109 843 80 728 109 750 Finantseerimisasutused 70 911 48 988 56 169 40 393 Valitsus 31 135 36 585 30 520 35 920 Omavalitsused 26 493 8 775 26 493 8 754 Avalik-õiguslikud ja usuasutused 5 972 5 261 4 913 4 013 Klientide hoiused kokku 1 395 697 1 317 971 1 132 728 1 099 258


Kontsern Kontsern Pank Pank Nõudmiseni hoiused 955 256 676 277 762 667 527 727 Tähtajalised hoiused:

tähtajaga 1 kuu 87 587 133 390 70 073 113 685 tähtajaga 1–3 kuud 100 579 186 701 86 679 171 110 tähtajaga 3–6 kuud 89 009 97 610 68 346 85 459 tähtajaga 6–12 kuud 132 138 200 555 118 967 179 936 tähtajaga 1–5 aastat 29 548 22 780 25 138 20 740 tähtajaga enam kui viis aastat 1 580 658 858 601

Tähtajalised hoiused kokku 440 441 641 694 370 061 571 531 Klientide hoiused kokku 1 395 697 1 317 971 1 132 728 1 099 258

Rahandusministeeriumilt saadud rahaline toetus 2012. maksis pank tagasi kogu ülejäänud riigi toetushoiuse. Makse tehti ennetähtaegselt. 31. detsembri 2011. aasta seisuga moodustas Rahandusministeeriumi käest saadud finantsabi 33 250 tuhat Läti latti (2012: 0).



LISA 27. MUUD KOHUSTUSED


Kontsern Kontsern Pank Pank Viitvõlad 6 298 4 991 4 768 4 191 Maksta varade toetusväljamaksed (lisa 3) - 3 540 - 3 540 Peatatud kohustused 2 396 1 696 2 136 1 696 Tarnijatele võlgnetavad summad 877 992 373 1 403 Eraldised muudeks kohustusteks 365 286 - - Edasilükkunud tulu 122 68 - - Muud kohustused 4 411 3 300 739 1 418 Muud kohustused kokku 14 469 14 873 8 016 12 248

Peatatud kohustused koosnevad vahenditest, mille kontsern ja pank on aasta lõpu seisuga saanud, kuid mida nad ei ole tõendusdokumentide ebaselgete või puudulike andmete tõttu lõppsaajatele veel üle kandnud.

LISA 28. ALLUTATUD LAEN Alltoodud tabelis on esitatud üksikasjad panga ja kontserni allutatud kapitali kohta:

Amortiseeritud

soetusmaksumus Tuhandetes Läti lattides

Lepinguosaline Asukohariik Valuuta

Emissiooni suurus

(tuhandetes Läti

lattides) Intressi-

määr

Lepingu algne

kuupäev Algne

lõpptähtaeg

31/12/2012 31/12/2011

Erastamisagentuur Läti EUR 53 128 9.393% 22/05/2009 21/05/2016

38 760 38 656 Erastamisagentuur Läti EUR 11 205 7.658% 02/08/2010 08/08/2016 8 120 8 156 EBRD Ühend-

kuningriik EUR 7 195 7.658% 11/09/2009 08/08/2016 5 134 5 136

Kokku 52 014 51 948

LISA 29. EMITEERITUD AKTSIAKAPITAL 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli panga registreeritud ja sissemakstud aktsiakapitali suurus 103 000 tuhat Läti latti (2011: 103 000 tuhat Läti latti). Panga põhikirja alusel koosneb aktsiakapital 103 000 tuhandest hääleõiguslikust lihtaktsiast. Iga aktsia nimiväärtus on 1 Läti latt ning 31. detsembri 2012. aasta seisuga olid kõik aktsiad emiteeritud ja täielikult sisse makstud. 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga ei kuulunud pangale ühtegi aktsiat. 2012. ja 2011. aastal ei tehtud ettepanekut dividendide väljamaksmise kohta ning dividende välja ei makstud. 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli pangal 2 (2011: 2) aktsionäri. Allpool on esitatud osalused 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga:

31/12/2011 ja 31/12/2012

Sissemakstud aktsiakapital (Läti

lattides)

Protsent kogu sissemakstud

kapitalist protsent kõikidest

hääleõigustest

Erastamisagentuur 77 249 999 75% miinus 1 aktsia 75% miinus 1 aktsia Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank 25 750 001 25% pluss 1 aktsia 25% pluss 1 aktsia Kokku 103 000 000 100.00 100.00



LISA 30. BILANSIVÄLISED KIRJED Bilansivälised instrumendid koosnevad tingimuslikest kohustustest, finantskohustustest, valuutakursside lepingutest ja tuletisinstrumentidest. Alltoodud tabelis on ülevaade tingimuslikest kohustustest (ära on näidatud maksimaalne tasutav summa) ja tasumata finantskohustustest 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga.


Kontsern Kontsern Pank Pank Tingimuslikud kohustused:

tasumata garantiid 35 014 20 192 31 922 17 286 tasumata akreditiivid 611 1 178 611 1 021

Tingimuslikud kohustused kokku 35 625 21 370 32 533 18 307 Finantskohustused:

antud laenud, mis ei ole täielikult kasutusele võetud 22 568 9 043 20 692 7 467 kasutamata krediidilimiidid ja arvelduskrediit 31 856 40 373 46 777 66 303 krediitkaardiga seotud kohustused 61 559 61 292 53 429 53 097

finantsgarantiid - 15 001 - 15 001 Finantskohustused kokku 115 983 125 709 120 898 141 868

Alltoodud tabelis on esitatud valuutakursside lepingute ja tuletisinstrumentide tinglikud summad ja õiglased väärtused. Valuutakursside lepingute tinglikud summad kajastavad nende lepingute alusel laekuvaid summasid. Muude finantsinstrumentide tinglikud summad näitavad alusvara väärtust.

Kontsern:

Tinglikud summad Õiglane väärtus Tuhandetes Läti lattides Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011

Varad Kohustused Varad Kohustused Valuutakursside lepingud:

Hetketehingud 18 460 132 677 29 (26) 737 (483) Tähtpäevatehingud 12 380 6 873 35 (20) 209 (249) Vahetustehingud 361 610 251 968 924 (2 676) 2 537 (88)

Valuutakursside lepingud kokku 392 450 391 518 988 (2 722) 3 483 (820) Tuletisinstrumendid 392 450 391 518 988 (2 722) 3 483 (820)

Pank:

Tinglikud summad Õiglane väärtus Tuhandetes Läti lattides Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011

Varad Kohustused Varad Kohustused Valuutakursside lepingud:

Hetketehingud 18 270 132 949 28 (26) 737 (483) Tähtpäevatehingud 14 622 44 145 38 (21) 233 (310) Vahetustehingud 410 053 285 248 968 (2 719) 2 572 (1 017)

Valuutakursside lepingud kokku 442 945 462 342 1 034 (2 766) 3 542 (1 810) Tuletisinstrumendid 442 945 462 342 1 034 (2 766) 3 542 (1 810)

Kontserni pangad kasutavad valuutakurssidega seotud tuletisinstrumente, et hallata oma valuutapositsioone, mis tulenevad samuti panga klientidega sõlmitud valuutakurssidega seotud tuletislepingutest. Enne eraisiku või äriühinguga valuutakursside tuletislepingu sõlmimist hindavad kontserni üksused lepinguosalise suutlikkust täita lepingusätteid. 31. detsembri 2012. aasta seisuga on enam kui 41% (2011: 54%) valuutakursside lepingute õiglases väärtuses kajastatud varadest seotud krediidi- ja finantseerimisasutustega. 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga ei olnud ükski tuletistehingutest tulenev maksenõue tähtaega ületanud.



LISA 31. HALLATAVAD VAHENDID Alltoodud tabelis on esitatud klientide nimel hallatavate vahendite õiglase väärtuse analüüs investeeringu liigi järgi:


Kontsern Kontsern Pank Pank Fikseeritud intressimääraga väärtpaberid:

Riigivõlakirjad 43 186 34 353 - - Krediidiasutuse võlakirjad 23 441 32 053 - - Ettevõtjate võlakirjad 35 608 33 349 - - Välisriikide omavalitsuste võlakirjad 2 162 776 - - Muude finantseerimisasutuste võlakirjad 3 709 4 924 - -

Investeeringud fikseeritud intressimääraga väärtpaberitesse kokku 108 106 105 455 - - Muud investeeringud:

Investeerimisfondid 99 001 63 980 - - Hoiused krediidiasutustes 35 050 55 367 - 53 Aktsiad 15 522 21 410 - - Kinnisvara 20 434 19 773 - - Laenud äriühingutele 10 188 39 533 31 193 36 589 Muu 54 276 69 408 7 071 36 327

Muud investeeringud kokku 234 471 269 471 38 264 72 969 Varahalduslepingute alusel hallatavad varad kokku 342 577 374 926 38 264 72 969

Alltoodud tabelis on esitatud kliendirühmad, kelle nimel vahendeid hallatakse:



Pensioniskeemid 129 855 129 774 - - Kindlustusettevõtted, investeerimis- ja

pensionifondid 87 099 69 328 - - Muud ettevõtted 64 919 81 858 31 236 36 642 Garantiifondi deposiit 6 684 36 327 6 684 36 327 Eraisikud 54 020 57 639 344 -

Varahalduslepingute alusel hallatavad kohustused kokku 342 577 374 926 38 264 72 969

LISA 32. PANDITUD FINANTSVARAD


Kontsern Kontsern Pank Pank Nõuded krediidiasutustele* 12 490 10 612 11 846 10 612 Laenud klientidele** 19 998 155 363 19 998 155 363 Määratud maksega väärtpaberid 6 821 - - - Muud varad* 11 162 13 318 11 162 13 318

Panditud finantsvarad kokku 50 471 179 293 43 006 179 293 Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele 6 018 - - - Rahandusministeeriumi hoiused - 32 748 - 32 748 Panditud finantsvaradega tagatud kohustused kokku 6 018 32 748 - 32 748

* Summa koosneb mitmest kapitalipaigutusest, et tagada panga erisuguseid tehinguid, mida sõlmitakse tavapärase äritegevuse raames. **31.12.2012.a seisuga oli panditud osa panga ja kontserni laenuportfellist Läti Rahandusministeeriumi garantii tagatiseks. Garantii oli saadud Euroopa Investeerimispanga finantseeringu tagatiseks ning maksti ennetähtaegselt tagasi Detsembris 2012 (bilansilise väärtusega seisuga 31.12.2011 summas 17,8 miljonit Läti latti). Pandid on registreeritud Äriregistris.



LISA 33. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID Alltoodud tabelis on esitatud raha ja raha ekvivalentide liigitus 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga.



Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades 190 960 243 239 174 708 229 659 Hoiused muudes krediidiasutustes* 111 614 211 064 77 767 183 079 Muude krediidiasutuste nõudmiseni hoiused (2 555) (39 258) (4 984) (46 964) Raha ja raha ekvivalendid kokku 300 019 415 045 247 491 365 774

* Hoiused hõlmavad tähtajalisi vahendeid, mille esialgne lepingujärgne tähtaeg on 3 kuud või alla selle.

LISA 34. KOHTUVAIDLUSED JA NÕUDED Pank on tavapärase äritegevuse käigus olnud kaasatud mitmesse kohtumenetlusse, et saada kohustused täitmata jätnud klientidelt ja pankadevahelistelt lepinguosalistelt tagasi tagatised või tasumata krediidinõuded ning nendega seotud intressi ja kulud. Kontsern on samuti seotud mõne kohtumenetlusega, mis on seotud tema klientidega Lätis ja välisriikides. Panga juhtkond usub, et ükski 31. detsembri 2012. aasta seisuga pooleliolev kohtumenetlus ei lõpe kontserni jaoks olulise kahjuga.

LISA 35. SEOTUD OSAPOOLED Seotud osapooled on aktsionärid, kellel on märkimisväärne mõju kontserni, riigi- ja omavalitsusasutuste, nõukogu ja juhatuse liikmete, juhtkonna võtmeisikute, nende lähisugulaste ja äriühingute üle, kus neil on enamusosalus, samuti kontserni sidusettevõtjate üle. Andmete avaldamisel on kontserni äriühingute / panga juhtkonna võtmeisikud ja nendega seotud äriühingud esitatud ühel real. Läti Panka ei loeta seotud osapooleks, sest ta tegutseb konkreetse seaduse alusel sõltumatu asutusena. Järgmises tabelis on esitatud selliste kontserni tehingute saldod ja tingimused, mis on sõlmitud lepinguosalistega, kes olid vastava aja seisuga seotud osapooled.

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012

Intressitulu/ -kulu 2012

Tuhandetes Läti lattides 31/12/2011


Krediidirisk seotud osapoolte puhul

Väärtpaberid: 235 638 8 699 142 666 8.314 Läti riigivekslid ja –võlakirjad 211 397 7 676 142 666 8 314 Omavalitsuste võlakirjad 24 241 1 023

Laenud ja nõuded: 2 663 99 3 208 94 Juhtkond 306 45 583 20

Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud 30 - - - Omavalitsusasutused ja omavalitsuste kontrolli all

olevad äriühingud 2 327 54 2 625 74

Tuletisinstrumendid – varad: - - 8 - Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud - - 8 -

Finantskohustused ja tasumata garantiid: 3 338 4 3 223 - Juhtkond 133 4 51 -

Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud 3 195 - 3 162 - Omavalitsusasutused ja omavalitsuste kontrolli all

olevad äriühingud 10 - 10 -

Kogu krediidirisk seotud osapoolte puhul 241 639 149 105

Võlgnevused seotud osapooltele: 107 442 5 404 133 678 10 226

Rahandusministeeriumi hoiused - 238 33 250 5 044 Aktsionärilt saadud allutatud laenud 52 014 4 463 51 948 4 440 Juhtkond 383 7 436 7

Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud 28 977 611 31 223 664 Omavalitsusasutused ja omavalitsuste kontrolli all

olevad äriühingud 26 068 85 16 821 71

Võlgnevused seotud osapooltele kokku 107 442 133 678

Seotud osapooltest tulenev kontserni riskipositsioon ei olnud 31. detsembri 2012. aasta seisuga ega sel kuupäeval lõppenud aastasel perioodil langenud (2011: 0).



Järgmises tabelis on esitatud selliste panga tehingute saldod ja tingimused, mis on sõlmitud lepinguosalistega, kes olid vastaval perioodil seotud osapooled: tuhandetes

Läti lattides 31/12/2012


tuhandetes Läti lattides 31/12/2011


Krediidirisk seotud osapoolte puhul

Väärtpaberid: 235 638 8 699 142 666 8 314 Läti riigivekslid ja –võlakirjad 211 397 7 676 142 666 8 314

Omavalitsuste võlakirjad 24 241 1 023 - -

Laenud ja nõuded: 92 487 2 526 78 026 3 695 Juhtkond 88 34 35 6

Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud 30 - - - Omavalitsusasutused ja omavalitsuste kontrolli all

olevad äriühingud 2 327 54 2 625 74 Tütarettevõtted 90 042 2 438 75 366 3 615

Tuletisinstrumendid – varad: 51 - 94 - Tütarettevõtted 51 - 86 - Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud - - 8 -

Finantskohustused ja tasumata garantiid: 19 910 7 30 566 - Juhtkond 64 4 51 -

Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud 3 195 - 3 162 - Omavalitsusasutused ja omavalitsuste kontrolli all

olevad äriühingud 10 - 10 - Tütarettevõtted 16 641 3 27 343 -

Kogu krediidirisk seotud osapoolte puhul 348 086 251 352

Võlgnevused seotud osapooltele: 124 235 5 562 163 424 10 476

Rahandusministeeriumi hoiused - 238 33 250 5 044 Aktsionärilt saadud allutatud laenud 52 014 4 463 51 948 4 440 Juhtkond 172 3 203 4

Riigiasutused ja riigi kontrolli all olevad äriühingud 28 977 611 31 223 664 Omavalitsusasutused ja omavalitsuste kontrolli all

olevad äriühingud 26 068 85 16 821 71 Tütarettevõtted 17 004 162 29 979 253

Tuletisinstrumendid – kohustused: 46 - 999 - Tütarettevõtted 46 - 999 -

Võlgnevused seotud osapooltele kokku 124 281 164 423 31.detsembril 2012.aastal lõppenud aastase perioodi jooksul kajastas pank tütarettevõtjatele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete allahindlusi (neto) 13 262 tuhat Läti latti (2011: kajastati tütarettevõtetele antud laenude ja nende vastu tekkinut nõuete neto allahindlusreservi 3 148 tuhat Läti latti). 31.detsembri 2012.aasta seisuga ei ole moodustatud tütarettevõtjatele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete kajastatud allahindlusreservi (2011: 13 262 tuhat Läti latti). Seotus osapooltest tulenev panga riskipositsioon ei olnud muus osas 31.detsembri 2012.aasta seisuga ega sel kuupäeval lõppenud aastasel perioodil langenud (2011: samuti) 2012. aastal moodustas panga ja kontserni teenustasukulu Läti Rahandusministeeriumilt saadud garantii eest 196 tuhat Läti latti (2011: 106 tuhat latti). Garantii väljastati tagatisena Euroopa Investeerimispangale.



LISA 36 RISKIJUHTIMINE Riskijuhtimispõhimõtted Riskijuhtimispõhimõtted on kehtestatud kontserni riski- ja kapitalijuhtimiseeskirjades (mille on kinnitanud nõukogu ja juhatus). Kontsern järgib järgmisi peamisi riskijuhtimispõhimõtteid:

• kontserni eesmärk on tagada madal riskipositsioon, mitmekesine varade portfell, piiratud riskid finantsturgudel ja madal operatsioonirisk;

• kontserni eesmärk on tagada rahuldav riskitase kõikides tehingutes. Riske hinnatakse alati eeldatava tulu suhtes. Kontsern väldib, piirab ja maandab riskipositsioone, mida ta ei pea rahuldavaks;

• kontsern ei võta endale suuri ega ohjamatuid riske hoolimata tulust, mida võib nende kaudu teenida. Riske tuleks hajutada ja mõõdetavaid riske tuleks piirata või maandada;

• kontsern järgib kaalutlevaid riskijuhtimispõhimõtteid, mis on kooskõlas kontserni tegevusega ja tagavad tõhusa koguriski maandamise;

• riskijuhtimine põhineb kontserni iga töötaja teadlikkusel tema sõlmitavate tehingute olemusest ja seonduvatest riskidest;

• riskilimiidi süsteem ja ranged kontrollimeetmed on riskijuhtimise hädavajalikud osad. Riskitaseme kontrollimise ja vastavuse limiitidele tagavad kõikide oluliste riskide puhul struktureeritud riskilimiidi süsteemid.

Riskijuhtimine on kontserni juhtimisprotsessi põhiline element. Kontserni riskijuhtimist kontrollivad sõltumatud üksused – riski- ja vastavusosakond. Kontserni ohustavad järgmised põhiriskid: krediidirisk, tururisk, intressimäära risk, likviidsusrisk ja operatsioonirisk. Kontsern on kehtestanud riskijuhtimispõhimõtted iga riski jaoks ja nende lühikokkuvõte on esitatud allpool.

a) Krediidirisk Krediidirisk tähendab, et kontsern võib kanda kahju, mille põhjustab võlgniku kohustuste täitmatajätmine või kohustuste täitmisega hilinemine. Kontsernil tekib krediidirisk laenude andmisel, investeerimisel ja kauplemisel ning kolmandatele isikutele väljastatud garantiide puhul, samuti muude bilansiväliste kohustuste puhul kolmandate isikute ees. Krediidiriski juhtimine põhineb nõuetekohasel riskihindamisel ja otsuste tegemisel. Oluliste riskide puhul teevad riskianalüüsi riski- ja vastavusosakonna sõltumatud üksused. Krediidiriski analüüs hõlmab kliendi krediidivõime ja tagatise ning tema likviidsuse hindamist. Juriidilise isiku krediidivõime analüüs sisaldab tööstusharu, äriühingu ning selle praeguse ja prognoositava finantsseisundi hinnangut. Eraisiku krediidivõime analüüsimisel võetakse arvesse kliendi krediidiajalugu, sissetulekut ning võlakoormuse ja sissetuleku suhet, samuti sotsiaalseid ja demograafilisi tegureid. Oluliste riskide korral teeb laenu väljastamist puudutava otsuse krediidikomisjon ja panga juhatus vaatab otsuse üle. Kui laen on antud, jälgitakse kliendi finantsseisundit korrapäraselt, et tuvastada võimalikud krediidikahjud õigel ajal. Krediidiriski piiramiseks on kontsern kehtestanud järgmised kontsentratsioonilimiidid: üksiku lepinguosalise, omavahel seotud klientide rühma, suurte riskipositsioonide, kontserni seotud osapoolte, tööstusharu, kliendirühmade, laenutoote ja tagatise liigi kohta kehtestatud limiit. Kontsern vaatab korrapäraselt üle oma laenuportfelli, et hinnata selle kvaliteeti ja kontsentratsiooni ning portfelli puhul esinevaid suundumusi. Krediidiriski kindlakstegemine, jälgimine ja sellekohane aruandlus on riski- ja vastavusosakonna kohustus.



Alltoodud tabelis on esitatud andmed kontserni laenuportfelliga seotud makseviivituste kohta:

Kontsern, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012

Tavalaenud Kasutatud

krediidilimiidid Kapitalirent Maksekaartide deebetsaldod

Arvelduskrediit Faktooring

Nõuded investeerimis-ühindutele ja

lepingu-osalistele Kokku

Viivitusteta – väärtus ei ole langenud 470 846 66 644 35 918 39 800 1 792 537 2 097 617 634 Viivitusteta – väärtus on langenud 40 774 122 614 - 71 - 4 143 45 724 Viivitusteta laenud kokku 511 620 66 766 36 532 39 800 1 863 537 6 240 663 358

Tähtaja ületanud laenud – väärtus ei ole

langenud

Hilinetud päevade arv:

=< 29 25 328 141 4 921 1 036 6 - - 31 432 30–59 10 545 - 1 021 348 - - - 11 914 60–89 6 999 - 119 177 - - - 7 295 90 päeva ja enam 5 745 - 163 314 - 63 - 6 285

Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus ei ole langenud 48 617 141 6 224 1 875 6 63 - 56 926 Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus on langenud 32 320 4 748 6 109 15 007 464 182

- 58 830

Laenud ja nõuded klientidele kokku, bruto 592 557 71 655 48 865 56 682 2 333

782

6 240 779 114

Allahindlusreserv (36 360) (1 638) (6 586) (15 922)

(536) (235) (1 394) (62 671)

Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto 556 197 70 017 42 279 40 760 1 797 547 4 846 716 443



Kontsern, tuhandetes Läti lattides 31/12/2011



Arvelduskrediit Faktooring


lepingu-osalisetele Kokku

Viivitusteta – väärtus ei ole langenud 505 534 40 271 27 583 42 923 460 74 569 617 414 Viivitusteta – väärtus on langenud 45 361 - 486 - - - 5 180 51 027 Viivitusteta laenud kokku 550 895 40 271 28 069 42 923 460 74 5 749 668 441


langenud


=< 29 26 130 55 4 579 1 019 - - - 31 783 30–59 7 041 41 551 436 - - - 8 069 60–89 3 208 - 87 302 - - - 3 597 90 päeva ja enam 8 788 - 132 2 976 - 63 - 11 959

Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus ei ole langenud 45 167 96 5 349 4 733 - 63 - 55 408 Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus on langenud 30 842 1 506 7 206 14 467 - 241

- 54 262

Laenud ja nõuded klientidele kokku, bruto 626 904 41 873 40 624 62 123 460

378

5 749 778 111

Allahindlusreserv (34 855) (302) (7 008) (17 966) - (294)

(544) (60 969)

Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto 592 049 41 571 33 616 44 157 460 84 5 205 717 142



Alltoodud tabelis on esitatud andmed panga laenuportfelliga seotud makseviivituste kohta: Pank, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012



Arveldus-

krediit Faktooring

Nõuded investeerimis-ühingutele ja


Viivitusteta – väärtus ei ole langenud 414 767 102 198 - 35 936 1 588 - 1 857 556 346 Viivitusteta – väärtus on langenud 34 060 - - - 71 - 4 143 38 274 Viivitusteta laenud kokku 448 827 102 198 - 35 9 36 1 659 - 6 000 594 620


langenud


=< 29 19 461 141 - 564 - - - 20 166 30–59 9 366 - - 296 - - - 9 662 60–89 6 624 - - 147 - - - 6 771 90 päeva ja enam 4 418 - - 314 - - - 4 732

Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus ei ole langenud 39 869 141 - 1 321 -

-

- 41 331

Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus on langenud 22 180 4 720 - 12 810 464 - - 40 174 Laenud ja nõuded klientidele kokku, bruto

510 876 107 059 - 50 067 2 123 - 6 000 676 125 Allahindlusreserv (30 117) (1 572) - (13 703) (535) - (1 394) (47 321) Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto 480 759 105 487 - 36 364 1 588

-

4 606 628 804



Pank, tuhandetes Läti lattides 31/12/2011



Arveldus-

krediit Faktooring


lepingu-osalisetele Kokku

Viivitusteta – väärtus ei ole langenud 405 363 69 209 - 38 931 334 - 485 514 322 Viivitusteta – väärtus on langenud 91 733 - - - - - 5 180 96 913 Viivitusteta laenud kokku 497 096 69 209 - 38 93 1 334 - 5 665 611 235


langenud


=< 29 19 190 55 - 535 - - - 19 780 30–59 4 833 - - 369 - - - 5 202 60–89 2 406 - - 260 - - - 2 666 90 päeva ja enam 4 467 - - 512 - - - 4 979

Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus ei ole langenud 30 896 55 - 1 676 -

-

- 32 627

Tähtaja ületanud laenud kokku – väärtus on langenud 23 251 1 468 - 14 469 - - - 39 188 Laenud ja nõuded klientidele kokku, bruto

551 243 70 732 - 55 076 334 - 5 665 683 050 Allahindlusreserv (40 971) (264) - (15 498) - - (544) (57 277) Laenud ja nõuded klientidele kokku, neto 510 272 70 468 - 39 578 334

-

5 121 625 773



Alltoodud tabelis on esitatud andmed kontserni laenuportfelli eriallahindluse muutuste kohta laenuliikide järgi:

Tavalaenud

Kasutatud krediidi-limiidid Kapitalirent

Makse-kaartide deebet-saldod

Arveldus-krediit Faktooring



Eriallahindlus seisuga 31/12/2010 20 403 244 5 956 18 686 823 240 553 46 905

Aruandeperioodi eriallahindluse kulu 12 807 7 1 400 1 140 - 1 - 15 355 Varem moodustatud eriallahindlusreservi vabastamine (5 697) (244) (601) (4) (823) - - (7 369)

Kasumiaruandes kajastatud väärtuse langus, neto 7 110 (237) 799 1 136 (823) 1 - 7 986 Mahakandmise tõttu tekkinud allahindlusreservi muutus, neto (700) - - (5 356) - - - (6 056) Vahetuskursside muutustest tingitud allahindlusreservi suurenemine/(vähenemine) (359) 18 8 - - - (9) (342)

Eriallahindlus seisuga 31/12/2011 26 454 25 6 763 14 466 - 241 544 48 493 Aruandeperioodi eriallahindluse kulu 7 534 1 602 1 933 2 256 535 - 987 14 847 Varem moodustatud eriallahindlusreservi vabastamine (3 137) (10) (304) (91) - (59) (134) (3 735)

Kasumiaruandes kajastatud väärtuse langus, neto 4 397 1 592 1 629 2 165 535 (59) 853 11 112 Mahakandmise tõttu tekkinud allahindlusreservi muutus, neto (1 345) (1 969) (1 634) - - - (4 948) Vahetuskursside muutustest tingitud allahindlusreservi suurenemine/(vähenemine) 194 - - - - - (5) 189

Eriallahindlus seisuga 31/12/2012 29 700 1 617 6 423 14 997 535 182 1 392 54 846 Alltoodud tabelis on esitatud andmed panga laenuportfelli eriallahindluse muutuste kohta laenuliikide järgi:

Tavalaenud

Kasutatud krediidi-limiidid Kapitalirent

Makse-kaartide deebet-saldod

Arveldus-krediit Faktooring



Eriallahindlus seisuga 31/12/2010 29 996 3 145 - 18 686 823 - 553 53 203

Aruandeperioodi eriallahindluse kulu 12 719 - - 1 140 - - - 13 859 Varem moodustatud eriallahindlusreservi vabastamine (5 838) (3 145) - (4) (823) - - (9 810)

Kasumiaruandes kajastatud väärtuse langus, neto 6 881 (3 145) - 1 136 (823) - - 4 049 Mahakandmise tõttu tekkinud allahindlusreservi muutus, neto (555) - - (5 356) - - - (5 911) Vahetuskursside muutustest tingitud allahindlusreservi suurenemine/(vähenemine) (360) - - - - - (9) (369)

Eriallahindlus seisuga 31/12/2011 35 962 - - 14 466 - - 544 50 972 Aruandeperioodi eriallahindluse kulu 4 614 1 572 - 24 535 - 987 7 732 Varem moodustatud eriallahindlusreservi vabastamine (15 721) - - (91) - - (134) (15 946)

Kasumiaruandes kajastatud väärtuse langus, neto (11 107) 1 572 - (67) 535 - 853 (8 214) Mahakandmise tõttu tekkinud allahindlusreservi muutus, neto (1 262) - - (1 588) - - - (2 850) Vahetuskursside muutustest tingitud allahindlusreservi suurenemine/(vähenemine) 193 - - - - - (5) 188

Eriallahindlus seisuga 31/12/2012 23 786 1 572 - 12 811 535 - 1 392 40 096



Allpool toodud tabelis on esitatud eraldi selliste nõuete tagatiste õiglane väärtus, mille puhul tagatised ja muud garantiid ületavad nõude bilansilist väärtust (LTV < 100%) ja nõuete, mille tagatiste ja muude garantiide väärtus on võrdne või väiksem nõude bilansilisest väärtusest (LTV ≥ 100%).

Kontsern, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 LTV < 100% LTV ≥ 100% ja

tagatiseta* LTV < 100% LTV ≥ 100% ja

tagatiseta*

Varade

bilansiline väärtus

Tagatise hinnanguline

õiglane väärtus

Varade bilansiline väärtus


õiglane väärtus

Varade



õiglane väärtus

Varade bilansiline

väärtus


õiglane väärtus

Tavalaenud 268 358 586 110 287 839 193 405 248 942 574 606 343 108 216 770 Kasutatud krediidilimiidid 33 406 76 788 36 611 22 114 22 109 55 744 19 461 12 730 Kapitalirent 40 224 41 613 2 055 1 506 28 736 29 824 4 880 4 734 Maksekaartide

deebetsaldod 13 45 40 747 - - - 44 157 - Arvelduskrediit 64 119 1 733 20 73 107 387 - Faktooring - - 547 537 - - 84 74 Nõuded investeerimis-

ühingutele ja maakler-firmadele - - 4 846 - - - 5 205 -

Laenud kokku, neto 342 065 704 675 374 378 217 582 299 860 660 281 417 282 234 308

Pank, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 LTV < 100% LTV ≥ 100% ja

tagatiseta* LTV < 100% LTV ≥ 100% ja

tagatiseta*



õiglane väärtus



õiglane väärtus

Varade



õiglane väärtus

Varade bilansiline

väärtus


õiglane väärtus

Tavalaenud 208 461 465 210 272 298 183 527 165 157 438 693 345 115 222 283 Kasutatud krediidilimiidid 28 702 74 278 76 785 21 460 19 323 50 505 51 145 12 112 Maksekaartide

deebetsaldod - - 36 364 - - - 39 578 - Arvelduskrediit - - 1 588 - - - 334 - Nõuded investeerimis-

ühingutele ja maakler-firmadele - - 4 606 - - - 5 121 -

Laenud kokku, neto 237 163 539 488 391 641 204 987 184 480 489 198 441 293 234 395 * Seisuga 31.detsember 2012 on panga tagatiseta laenude või tagatud laenude bilansiline väärtus kokku on 121 581 tuhat Läti latti (2011: 111 439 tuhat Läti latti). Kategooriatesse „tavalaenud“ ja „kasutatud krediidilimiidid“ kuuluvad viivitusteta laenud on enamjaolt garanteeritud tagatisega. Üldiselt antakse klientidele maksekaartidega seotud laene nende rahavoogude analüüsi põhjal ning tagatist tavaliselt ei nõuta. Kapitalirendi korral on tagatiseks rendile antud vara (täpsem teave liisinguportfelli kohta on esitatud lisas 15).



Alltoodud tabelites on esitatud andmed kontserni ja panga väärtpaberiportfelli kvaliteedi kohta:

Kontsern, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 Lunastus-

tähtajani hoitavad

Müügi-valmis

Kauple-miseks

hoitavad Kokku


Müügi-valmis

Kauple-miseks

hoitavad Kokku Investeerimisjärgu krediidireiting:

AAA 24 792 85 631 2 178 112 601 - 25 416 - 25 416 AA 814 11 218 445 12 477 - 33 430 - 33 430 A - 22 126 3 626 25 752 3 740 23 719 63 27 522 BBB/Baa 138 108 145 053 2 603 285 764 119 936 73 500 34 193 470 Muu madalam reiting 2 279 770 262 3 311 2 685 - - 2 685 Reitinguta - 971 107 1 078 - - 64 64

Fikseeritud intressimääraga väärtpaberid kokku, Neto 165 993 265 769 9 221 440 983 126 361 156 065 161 282 587

Pank, tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 Lunastus-

tähtajani hoitavad

Müügi-valmis

Kauple-miseks

hoitavad Kokku


Müügi-valmis

Kauple-miseks

hoitavad Kokku Investeerimisjärgu krediidireiting:

AAA 24 241 78 345 - 102 586 - 10 805 - 10 805 AA - 4 898 - 4 898 - 22 101 - 22 101 A - 14 200 - 14 200 - 14 723 - 14 723 BBB/Baa 131 507 99 893 - 231 400 118 442 46 199 - 164 641 Muu madalam reiting - 770 - 770 - - - - Reitinguta - 971 - 971 - - - -

Fikseeritud intressimääraga väärtpaberid kokku, Neto 155 748 199 077 - 354 825 118 442 93 828 - 212 270



GEOGRAAFILINE LIIGITUS Alltoodud tabelis on esitatud kontserni varade ja kohustuste ning bilansiväliste instrumentide analüüs 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga lähtuvalt geograafilisest liigitusest. Rühmitamine põhineb lepinguosaliste elukohta käsitleval teabel.

Kontsernis seisuga 31/12/2012, tuhandetes Läti lattides Läti Leedu Muud ELi

liikmesriigid SRÜ riigid Muud riigid Kokku

Varad Raha ja hoiused keskpankades 81 690 10 312 82 556 - 16 402 190 960 Nõuded krediidiasutustele 1 433 3 279 60 495 6 010 57 996 129 213 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid 1 415 5 6 702 1 096 1 178 10 396 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad 2 702 66 15 257 1 860 15 623 35 508 Müügivalmis väärtpaberid 84 165 48 162 73 363 6 462 56 859 269 011 Laenud ja nõuded klientidele 470 239 139 395 49 610 38 842 18 357 716 443 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 155 748 2 972 - 3 220 4 053 165 993 Tuletisinstrumendid 335 - 117 46 490 988 Muud varad 64 688 5 026 12 740 144 314 82 912 Varad kokku 862 415 209 217 300 840 57 680 171 272 1 601 424 Kohustused Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused 7 120 - 21 3 227 - 10 368 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 737 557 89 578 195 395 102 185 354 262 1 478 977 Tuletisinstrumendid 240 3 1 403 63 1 013 2 722 Muud kohustused 10 069 3 433 399 61 535 14 497 Kohustused kokku 754 986 93 014 197 218 105 536 355 810 1 506 564 Omakapital 94 860 - - - - 94 860 Kohustused ja omakapital kokku 849 846 93 014 197 218 105 536 355 810 1 601 424

Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 29 259 1 940 1 040 2 338 1 048 35 625 Finantskohustused 90 033 15 061 3 052 7 334 503 115 983

Kontsernis seisuga 31/12/2011 tuhandetes Läti lattides Läti Leedu Muud ELi


Varad Raha ja hoiused keskpankades 201 007 10 608 28 652 - 2 972 243 239 Nõuded krediidiasutustele 29 766 958 139 006 9 080 33 611 212 421 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid 35 - 97 63 - 195 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad 2 276 410 2 463 73 1 159 6 381 Müügivalmis väärtpaberid 28 896 27 480 55 318 15 360 37 542 164 596 Laenud ja nõuded klientidele 442 669 144 563 47 493 50 183 32 234 717 142 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 118 442 - - 4 180 3 739 126 361 Tuletisinstrumendid 2 777 28 189 166 323 3 483 Muud varad 67 125 4 750 13 939 441 224 86 479 Varad kokku 892 993 188 797 287 157 79 546 111 804 1 560 297 Kohustused Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused 2 848 - 20 2 421 - 5 289 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 757 313 97 456 211 481 69 004 326 361 1 461 615 Tuletisinstrumendid 177 1 171 63 408 820 Muud kohustused 12 252 1 883 442 30 422 15 029 Kohustused kokku 772 590 99 340 212 114 71 518 327 191 1 482 753 Omakapital 77 544 - - - - 77 544 Kohustused ja omakapital kokku 850 134 99 340 212 114 71 518 327 191 1 560 297

Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 15 844 2 066 284 1 826 1 350 21 370 Finantskohustused 103 875 11 281 950 9 115 488 125 709



Alltoodud tabelis on esitatud panga varade ja kohustuste ning bilansiväliste instrumentide analüüs 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga lähtuvalt geograafilisest liigitusest. Rühmitamine põhineb lepinguosaliste elukohta käsitleval teabel.

Pank seisuga 31/12/2012, tuhandetes Läti lattides Läti Leedu Muud ELi


Varad Raha ja hoiused keskpankades 81 690 - 82 556 - 10 462 174 708 Nõuded krediidiasutustele 79 9 472 43 854 5 205 22 460 81 070 Müügivalmis väärtpaberid 81 551 7 570 59 550 5 795 47 842 202 308 Laenud ja nõuded klientidele 509 396 17 956 44 573 38 522 18 357 628 804 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 155 748 - - - - 155 748 Tuletisinstrumendid 337 44 117 46 490 1 034 Muud varad 39 956 29 007 12 545 10 9 705 91 223 Varad kokku 868 757 64 049 243 195 49 578 109 316 1 334 895 Kohustused Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 736 908 1 226 154 850 84 743 254 376 1 232 103 Tuletisinstrumendid 244 46 1 403 63 1 010 2 766 Muud kohustused 7 712 23 207 60 14 8 016 Kohustused kokku 744 864 1 295 156 460 84 866 255 400 1 242 885 Omakapital 92 010 - - - - 92 010 Kohustused ja omakapital kokku 836 874 1 295 156 460 84 866 255 400 1 334 895 Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 29 216 - 931 2 164 222 32 533 Finantskohustused 100 302 8 640 4 120 7 334 502 120 898

Pank seisuga 31/12/2011 tuhandetes Läti lattides Läti Leedu Muud ELi


Varad Raha ja hoiused keskpankades 201 007 - 28 652 - - 229 659 Nõuded krediidiasutustele 29 059 689 129 546 8 320 15 465 183 079 Müügivalmis väärtpaberid 28 856 4 567 33 228 12 096 23 542 102 289 Laenud ja nõuded klientidele 482 948 17 310 43 691 49 923 31 901 625 773 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 118 442 - - - - 118 442 Tuletisinstrumendid 2 788 78 189 166 321 3 542 Muud varad 41 757 29 006 13 806 18 9 704 94 291 Varad kokku 904 857 51 650 249 112 70 523 80 933 1 357 075 Kohustused Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 756 349 16 072 160 184 59 059 270 089 1 261 753 Tuletisinstrumendid 169 998 171 63 409 1 810 Muud kohustused 11 277 631 338 - 14 12 260 Kohustused kokku 767 795 17 701 160 693 59 122 270 512 1 275 823 Omakapital 81 252 - - - - 81 252 Kohustused ja omakapital kokku 849 047 17 701 160 693 59 122 270 512 1 357 075 Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 15 887 - 203 1 534 683 18 307 Finantskohustused 122 309 7 904 2 053 9 114 488 141 868



a) Tururisk Tururisk tähendab, et kontsern võib kanda kahju bilansiliste ja bilansiväliste kirjete turuväärtuse ümberhindluse tõttu, mille põhjustavad finantsinstrumentide, toorme ja kaupade tuletisinstrumentide turuväärtuse muutused, mis on omakorda tingitud vahetuskursside, intressimäärade ja muudes näitajate muutustest. Finantsinstrumentide positsiooniriski hindab ja selle limiidid kehtestab finantsturu ja tehinguosalistega kaasneva riski komisjon. Finantsturu ja tehinguosalistega kaasneva riski komisjoni otsused kiidab heaks panga juhatus. Tururiski juhivad kontserni äriüksused ja tütarettevõtjad, kes kinnitavad tururiski kooskõlas asjakohase portfelli puhul kehtestatud limiitide ja investeerimispiirangutega. Tururiski hindab ja jälgib ning riskitasemete kohta annab aru riski- ja vastavusosakond. Tururiski juhtimiseks on kontsern kehtestanud emitentide ja finantsinstrumentide ning tururiskist mõjutatud toodete puhul eraldi limiidid. Positsioonide riskide hindamisel kasutatakse sensitiivsusanalüüsi ja stsenaariumianalüüsi, mille abil tuvastatakse ja kvantifitseeritakse negatiivsete sündmuste mõju kontserni portfellile arvestades regioonide, sektorite ja krediidireitingute profiile.

b) Aktsiahinnarisk Aktsiahinnarisk tähendab, et kontsern võib kanda kahju aktsiahindade muutuste tõttu. Aktsiahinnariski hindab ja otsuseid kehtestatavate limiitide kohta teeb finantsturu ja tehinguosalistega kaasneva riski komisjon. Tehtud otsused kiidab heaks panga juhatus. Aktsiahinnariski hindamiseks kasutab kontsern stsenaariumi, mille alusel paigutatakse vahendid ebakindlal ajal ümber turvalisematesse väärtpaberitesse. See stsenaarium viitab investorite hirmule üleilmsete süsteemsete probleemide ees, kui investorid hakkavad müüma varasid, mis on nende arvates liiga riskantsed, ja vahetama neid kindlamate varade vastu. Kui kõik aktsiahinnad (sealhulgas investeeringud investeerimisfondidesse) langeks OECD riikide aktsiate puhul 10%, Balti ja SRÜ riikide aktsiate puhul 20% ning muude aktsiate puhul 15%, suureneks 31. detsembri 2012. aasta seisuga tehtud panga aktsiahinnariski hinnangu alusel otse omakapitali all kajastatud ümberhindluse reserv ligikaudu 0,3 miljoni Läti lati (2011: 0,7 miljoni Läti lati) võrra ning kasumiaruandes tuleks kajastada väärtuse langusest tulenevat kahjumit 0,3 miljoni Läti lati (2011: 0,8 miljoni Läti lati) ulatuses. c) Intressimäära risk Intressimäära risk on seotud intressimäära muutuste negatiivse mõjuga kontserni tulule ja majanduslikule väärtusele. Intressimäära riski juhitakse kontsernis kooskõlas kontserni intressimäära riski juhtimise põhimõtetega. Intressimäära riski hindab ja otsuseid teeb varade ja kohustuste komisjon. Varade ja kohustuste komisjoni otsused kiidab heaks panga juhatus. Varade ja kohustuste komisjon kehtestab rahuldava intressimäära riski taseme ja kontsernisiseste limiitide süsteemi, jälgib kinnitatud limiitide järgimist ja vahendite kasutamist intressimäära riski juhtimiseks. Intressimäära riski mõõtmine ja juhtimine kuulub finantsosakonna vastutusalasse, kuid riskide aruandlusega tegeleb riski- ja vastavusosakond. Kontsern juhib intressimäära riski riskitundlike varade ja kohustuste lahknevuse analüüsi, kestvuse analüüsi ning varade ja kohustuste tundlikkusanalüüsi abil, samuti intressimäära riski tugevusanalüüsi abil. Kontsern on määranud limiidid piiramaks intressimäära mõjule varade majanduslikule väärtusele, neto intressitulule ja ümberhindluse reservile. Varade ja kohustuste komisjon määrab turuanalüüsi ja kontserni rahastamisstruktuuri alusel kindlaks klientide hoiuste intressimäärad. Alltoodud tabelis on esitatud kõikide intressimäärade 1% paralleelse muutuse mõju kontserni ja panga maksueelsele kasumile (12 kuulise perioodi jooksul) ning omakapitali all kajastatud müügivalmis väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindluse reservile:

Stsenaarium: +1% Tuhandetes Läti lattides 2012 2011 2012 2011


Maksueelne kasum/(kahjum) 2 311 2 800 3 606 1 774 Väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindluse reserv (5 711) (3 493) (3 263) (1 397) Omakapitalile avalduv maksueelne mõju kokku (3 400) (693) 343 377 Hinnanguline mõju omakapitalile neto (2 890) (589) 292 320

Stsenaarium: -1%

Maksueelne kasum/(kahjum) (2 321) (2 802) (3 616) (1 775) Väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindluse reserv 5 868 3 570 3 420 1 474 Omakapitalile avalduv maksueelne mõju kokku 3 547 768 (196) (301) Hinnanguline mõju omakapitalile neto 3 015 653 (167) (256)



Alltoodud tabelis on esitatud kõikide intressimäärade 2% paralleelse muutuse mõju panga maksueelsele kasumile ning omakapitali all kajastatud müügivalmis väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindluse reservile:

Tuhandetes Läti lattides Stsenaarium: +2% 31/12/2012 31/12/2011

LVL EUR USD Muudes

valuutades LVL EUR USD Muudes

valuutades

Maksueelne kasum/(kahjum) 989 2 178 3 481 554 (4 284) 377 100 422 Väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindluse reserve (1 554) (2 997) (1 829) - (947) (1 157) (598) (21) Omakapitalile avalduv maksueelne mõju kokku (565) (819) 1 652 554 (5 231) (780) (498) 401 Hinnanguline mõju omakapitalile, neto (480) (696) 1 404 471 (4 446) (663) (423) 341 Stsenaarium: -2%

Maksueelne kasum/(kahjum) (985) (2 215) (3 490) (551) 4 749 (344) (106) (448) Väärtpaberite õiglase väärtuse ümberhindluse reserve 1 689 3 318 2 000 - 1 031 1 311 668 22 Omakapitalile avalduv maksueelne mõju kokku 704 1 103 (1 490) (551) 5 780 967 562 (426) Hinnanguline mõju omakapitalile, neto 598 938 (1 267) (468) 4 913 822 478 (362)

d) Valuutarisk Valuutarisk on kahjurisk, mis tuleneb valuutakursside kõikumisest. Valuutariski juhitakse kontsernis kooskõlas kontserni valuutariski juhtimise põhimõtetega. Valuutariski hindab ja otsuseid kehtestatavate limiitide kohta teeb finantsturu ja tehinguosalistega kaasneva riski komisjon. Finantsturu ja tehinguosalistega kaasneva riski komisjoni otsused kiidab heaks panga juhatus. Finantsturu ja tehinguosalistega kaasneva riski komisjon määrab kindlaks rahuldava valuutariski taseme ja kontsernisiseste limiitide süsteemi ning jälgib kehtestatud limiitide järgimist. Igapäevane valuutariski juhtimine kuulub finantsosakonna vastutusalasse, kuid riskide jälgimise ja aruandlusega tegeleb riski- ja vastavusosakond. Kontsern on seadnud avatud valuutapositsioonide limiidiks iga valuuta puhul 10% omakapitalist ning kogu avatud valuutapositsiooni limiidiks 20% omakapitalist. Limiidid vastavad Läti õigusaktides sätestatud nõuetele. Valuutariski juhtimiseks kasutavad kontsern ja pank tuletisinstrumente. Kontsern hindab valuutariski stsenaariumide analüüsi alusel. Kui vahetuskursid järgmiste valuutade puhul, milles kontsernil ja pangal on avatud positsioonid, muutuvad negatiivses suunas nagu alltoodud stsenaariumi puhul, on kontserni ja panga maksueelse kasumi potentsiaalne languse ligikaudne kogusumma järgmine:

Kontsern Tuhandetes Läti lattides

31/12/2012 31/12/2011

Stsenaarium: USD CHF RUR

Kõikide valuutade

puhul kokku USD CHF RUR

Kõikide valuutade

puhul kokku 2% negatiivne muutus 33 251 4 1 041 124 178 3 945 5% negatiivne muutus 83 629 9 2 603 310 445 9 2 363

Pank


Stsenaarium: USD CHF RUR

Kõikide valuutade

puhul kokku USD CHF RUR

Kõikide valuutade

puhul kokku 2% negatiivne muutus 2 6 1 164 59 1 2 596 5% negatiivne muutus 5 14 2 409 147 2 4 1 489

2012. ja 2011. aastal järgis pank valuutapositsioonide limiite.



Alltoodud tabelis on esitatud kontserni ja panga varade ja kohustuste ning omakapitali ja bilansiväliste instrumentide analüüs 31. detsembri 2012. ja 2011. aasta seisuga lähtuvalt valuutaprofiilist.

Kontsern seisuga 31/12/2012, tuhandetes Läti lattid es LVL USD EUR CHF LTL RUB Muud Kokku

Varad Raha ja hoiused keskpankades 75 423 3 491 93 626 6 172 8 142 684 3 422 190 960 Nõuded krediidiasutustele 1 341 95 777 17 450 3 634 187 5 142 5 682 129 213 Kauplemiseks hoitavad

väärtpaberid 611 863 7 579 1 272 - 71 - 10 396 Läbi kasumiaruande õiglases

väärtuses kajastatud finantsvarad - 18 156 11 057 6 295 - - - 35 508

Müügivalmis väärtpaberid 55 410 81 053 95 556 2 745 34 146 - 101 269 011 Laenud ja nõuded klientidele 74 056 62 778 538 142 2 500 36 073 455 2 439 716 443 Lunastustähtajani hoitavad

väärtpaberid 127 530 5 349 30 142 - 2 972 - - 165 993 Tuletisinstrumendid 984 - - 4 - - - 988 Muud varad 63 830 6 292 7 492 292 4 827 34 145 82 912 Varad kokku 399 185 273 759 801 044 22 914 86 347 6 386 11 789 1 601 424 Kohustused Läbi kasumiaruande õiglases

väärtuses kajastatud finantskohustused 3 338 3 467 3 563 - - - - 10 368

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 378 572 431 823 537 920 11 394 63 393 21 279 34 596 1 478 977

Tuletisinstrumendid 2 719 - - - 3 - - 2 722 Muud kohustused 7 005 1 909 2 362 513 2 011 355 342 14 497 Kohustused kokku 391 634 437 199 543 845 11 907 65 407 21 634 34 938 1 506 564 Omakapital 94 860 - - - - - - 94 860 Kohustused ja omakapital

kokku 486 494 437 199 543 845 11 907 65 407 21 634 34 938 1 601 424 Pikk/(lühike) bilansikirjete

netopositsioon (87 309) (163 440) 257 199 11 007 20 940 (15 248) (23 149) - Valuutatehingutest tulenevad

bilansivälised nõuded

Valuuta hetketehingud 994 (4 965) 4 919 212 (4) (608) (544) 4 Valuutakursside

tähtpäevalepingud 524 (1 232) 703 - - - 24 19 Valuuta vahetuslepingud 18 833 171 288 (233 172) 1 354 - 16 045 23 921 (1 731) Pikk/(lühike) valuuta

netopositsioon 20 351 165 091 (227 550) 1 566 (4) 15 437 23 401 (1 708) Pikk/(lühike) netopositsioon

31. detsembril 2012 (66 958) 1 651 29 649 12 573 20 936 189 252 (1 708) 31. detsembril 2012 kohaldatud

valuutakursid (Läti latti ühe valuutaühiku eest) - 0.531 0.702804 0.582 0.204 0.0174 - -

31.detsembri 2012 ja 31.detsembri 2011 seisuga on Läti latid ja Leedu litid seotud euro fikseeritud kursiga.



Kontsern seisuga 31/12/2011, tuhandetes Läti lattid es LVL USD EUR CHF LTL RUB Muud Kokku

Varad Raha ja hoiused keskpankades 199 512 6 513 21 202 3 170 9 188 1 008 2 646 243 239 Nõuded krediidiasutustele 14 390 119 009 66 775 320 132 8 296 3 499 212 421 Kauplemiseks hoitavad

väärtpaberid 34 - 98 - - 63 - 195 Läbi kasumiaruande õiglases

väärtuses kajastatud finantsvarad 165 2 942 3 256 - - - 18 6 381

Müügivalmis väärtpaberid 26 436 35 504 76 483 9 309 13 514 - 3 350 164 596 Laenud ja nõuded klientidele 62 017 81 178 534 060 2 782 36 632 459 14 717 142 Lunastustähtajani hoitavad

väärtpaberid 118 442 6 103 1 816 - - - - 126 361 Tuletisinstrumendid 3 437 19 - - 27 - - 3 483 Muud varad 66 100 8 952 6 655 265 3 902 54 551 86 479 Varad kokku 490 533 260 220 710 345 15 846 63 395 9 880 10 078 1 560 297 Kohustused Läbi kasumiaruande õiglases

väärtuses kajastatud finantskohustused 988 2 654 1 647 - - - - 5 289

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 361 700 331 198 616 039 11 280 67 491 30 330 43 577 1 461 615

Tuletisinstrumendid 725 - 25 1 69 - - 820 Muud kohustused 10 724 1 253 817 34 945 99 1 157 15 029 Kohustused kokku 374 137 335 105 618 528 11 315 68 505 30 429 44 734 1 482 753 Omakapital 77 544 - - - - - - 77 544 Kohustused ja omakapital

kokku 451 681 335 105 618 528 11 315 68 505 30 429 44 734 1 560 297 Pikk/(lühike) bilansikirjete

netopositsioon 38 852 (74 885) 91 817 4 531 (5 110) (20 549) (34 656) - Valuutatehingutest tulenevad


Valuuta hetketehingud 970 407 (1 789) 464 - (911) 851 (8) Valuutakursside

tähtpäevalepingud 810 1 111 (2 835) 866 (1) - - (49) Valuuta vahetuslepingud (69 246) 79 561 (94 440) 3 031 23 385 21 630 38 740 2 661 Pikk/(lühike) valuuta

netopositsioon (67 466) 81 079 (99 064) 4 361 23 384 20 719 39 591 2 604 Pikk/(lühike) netopositsioon

31. detsembril 2011 (28 614) 6 194 (7 247) 8 892 18 274 170 4 935 2 604 31. detsembril 2011 kohaldatud




Pank seisuga 31/12/2012, tuhandetes Läti lattides LVL USD EUR CHF LTL RUB Muud Kokku

Varad Raha ja hoiused keskpankades 75 396 2 914 92 486 205 149 586 2 972 174 708 Nõuded krediidiasutustele 79 60 148 9 504 2 935 1 231 4 775 2 398 81 070 Müügivalmis väärtpaberid 55 411 65 187 81 609 - - - 101 202 308 Laenud ja nõuded klientidele 112 163 61 046 450 176 2 500 - 455 2 464 628 804 Lunastustähtajani hoitavad

väärtpaberid 127 531 - 28 217 -

- - - 155 748 Tuletisinstrumendid 1 034 - - - - - - 1 034 Muud varad 78 706 6 232 6 230 1 2 6 46 91 223 Varad kokku 450 320 195 527 668 222 5 641 1 382 5 822 7 981 1 334 895 Kohustused

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 381 506 322 427 470 222 7 210 109 19 568 31 061 1 232 103

Tuletisinstrumendid 2 766 - - - - - - 2 766 Muud kohustused 4 914 1 319 1 329 3 3 328 120 8 016 Kohustused kokku 389 186 323 746 471 551 7 213 112 19 896 31 181 1 242 885 Omakapital 92 010 - - - - - - 92 010 Kohustused ja omakapital kokku 481 196 323 746 471 551 7 213 112 19 896 31 181 1 334 895 Pikk/(lühike) bilansikirjete

netopositsioon (30 876)(128 219) 196 671 (1 572) 1 270 (14 074) (23 200) - Valuutatehingutest tulenevad


Valuuta hetketehingud 994 (4 785) 4 730 212 - (637) (513) 1 Valuutakursside tähtpäevalepingud 2 632 (1 233) (1 405) - - - 24 18 Valuuta vahetuslepingud 18 833 134 133 (194 001) 1 354 (347) 14 745 23 556 (1 727) Pikk/(lühike) valuuta netopositsioon 22 459 128 115 (190 676) 1 566 (347) 14 108 23 067 (1 708) Pikk/(lühike) netopositsioon

31. detsembril 2012 (8 417) (104) 5 995 (6) 923 34 (133) (1 708) 31. detsembril 2012 kohaldatud




Pank seisuga 31/12/2011, tuhandetes Läti lattides LVL USD EUR CHF LTL RUB Muud Kokku

Varad Raha ja hoiused keskpankades 199 494 6 024 20 439 165 137 950 2 450 229 659 Nõuded krediidiasutustele 13 750 100 797 58 735 32 637 8 261 867 183 079 Müügivalmis väärtpaberid 26 436 17 495 54 549 - 731 - 3 078 102 289 Laenud ja nõuded klientidele 61 629 79 623 481 249 2 782 - 459 31 625 773 Lunastustähtajani hoitavad

väärtpaberid 118 442 - - -

- - - 118 442 Tuletisinstrumendid 3 523 19 - - - - - 3 542 Muud varad 79 644 8 743 5 713 1 - 1 189 94 291 Varad kokku 502 918 212 701 620 685 2 980 1 505 9 671 6 615 1 357 075 Kohustused

Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 362 754 272 432 550 975 7 150 107 29 970 38 365 1 261 753

Tuletisinstrumendid 1 792 - 18 - - - - 1 810 Muud kohustused 9 853 1 132 407 3 3 85 777 12 260 Kohustused kokku 374 399 273 564 551 400 7 153 110 30 055 39 142 1 275 823 Omakapital 81 252 - - - - - - 81 252 Kohustused ja omakapital kokku 455 651 273 564 551 400 7 153 110 30 055 39 142 1 357 075 Pikk/(lühike) bilansikirjete

netopositsioon 47 267 (60 863) 69 285 (4 173) 1 395 (20 384) (32 527) - Valuutatehingutest tulenevad


Valuuta hetketehingud 970 174 (1 587) 464 - (911) 881 (9) Valuutakursside tähtpäevalepingud 2 918 1 110 9 112 866 (14 087) - - (81) Valuuta vahetuslepingud (69 246) 56 647 (69 628) 2 800 23 385 21 380 36 435 1 773 Pikk/(lühike) valuuta netopositsioon (65 358) 57 931 (62 103) 4 130 9 298 20 469 37 316 1 683 Pikk/(lühike) netopositsioon

31. detsembril 2011 (18 091) (2 932) 7 182 (43) 10 693 85 4 789 1 683 31. detsembril 2011 kohaldatud




e) Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda täita oma seaduslikke maksekohustusi. Likviidsusriski juhtimise eesmärk on tagada sellisel hulgal likviidseid varasid, millest piisab võimalike kohustuste täitmiseks. Kontsern juhib oma likviidsusriski kooskõlas kontserni likviidsusriski juhtimise põhimõtetega. Likviidsusriski hindab ja seda puudutavaid otsuseid teeb varade ja kohustuste komisjon. Varade ja kohustuste komisjoni otsused kiidab heaks panga juhatus. Varade ja kohustuste komisjon kehtestab rahuldava likviidsusriski taseme ja kontsernisiseste limiitide süsteemi, määrab kindlaks likviidsusriski juhtimiseks vajalikud vahendid ning jälgib kehtestatud limiitide järgimist. Igapäevane likviidsuse juhtimine ja jälgimine on finantsosakonna ülesanne. Kontserni likviidsusriski juhtimist ja aruandlust koordineerib riski- ja vastavusosakond. Pank hindab likviidsusriski stsenaariumide analüüsi alusel. Selleks töötatakse panga tegevuse kohta välja mitu stsenaariumi, mille tingimused on erinevad: pehme kriis (alusstsenaarium), panga kriis, üldine turukriis ja kombineeritud stsenaarium. Pank hindab oma likviidsuspositsiooni iga stsenaariumi puhul eri perioodide lõikes (1 nädal – 3 kuud). Pangas on kehtestatud likviidsusriski limiit ja võetud kasutusele varajase hoiatamise süsteem. Peale stsenaariumide analüüsi koostab pank ka rahavoogude aastaprognoosi, milles võetakse arvesse oletusi kõige tõenäolisemate vahendite voogude kohta. Varade ja kohustuste lahknevuse üldiseks hindamiseks koostab pank korrapäraselt ülevaate likviidsustähtaegadest ja analüüsib neid. 2012. ja 2011. aastal täitis pank likviidsussuhtarvudega seotud nõudeid ning kohustuslikke reservinõudeid, mille on kehtestanud Läti Pank. Alltoodud tabelis on esitatud panga likviidsussuhtarvud, mis on arvutatud kooskõlas finants- ja kapitalituru komisjoni nõuetega:

Aasta Kõrgeim Madalaim Keskmine Aasta lõpp

2012 70% 52% 61% 56% 2011 79% 61% 68% 72%

Likviidsussuhtarvu arvutamisel jagatakse likviidsed varad kõikide kohustustega, mille lepinguliste tähtaegade saabumiseni on jäänud kuni 30 päeva. Arvutamisel kasutatavad likviidsed varad koosnevad rahast, kuni 30 päevase tähtajaga nõudmiseni hoiustest Läti Pangas ja maksejõulistes krediidiasutustes, nõuetest, mida saab väikese leppetrahvi eest lunastada enne tähtaega, ning investeeringutest väärtpaberitesse, mida saab kiiresti müüa või laenu saamiseks pantida.



Kontserni varad, kohustused ja bilansivälised instrumendid lepinguliste tähtaegade järgi 31. detsembril 2012 Kontsern seisuga 31/12/2012, tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5

aastat Üle 5 aasta ja tähtajata Kokku

Varad Raha ja hoiused keskpankades 187 255 - - - - 3 705 190 960 Nõuded krediidiasutustele 117 521 9 685 - 279 817 911 129 213 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid - 366 71 854 6 929 2 176 10 396 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad - 1 775 5 055 2 762 19 502 6 414 35 508 Müügivalmis väärtpaberid 9 178 21 583 17 352 23 374 153 220 44 304 269 011 Laenud ja nõuded klientidele 8 554 18 561 29 233 69 808 407 403 182 884 716 443 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid - 52 748 - 5 691 69 883 37 671 165 993 Tuletisinstrumendid 882 97 9 - - - 988 Muud varad 19 315 90 773 1 201 1 784 59 749 82 912 Varad kokku 342 705 104 905 52 493 103 969 659 538 337 814 1 601 424 Kohustused Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused - - - - - 10 368 10 368 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 1 059 400 100 959 89 683 137 501 83 390 8 044 1 478 977 Tuletisinstrumendid 1 403 1 319 - - - - 2 722 Muud kohustused 12 405 521 44 164 - 1 363 14 497 Kohustused kokku 1 073 208 102 799 89 727 137 665 83 390 19 775 1 506 564 Omakapital - - - - - 94 860 94 860 Kohustused ja omakapital kokku 1 073 208 102 799 89 727 137 665 83 390 114 635 1 601 424 Pikk/(lühike) bilansi netopositsioon (730 503) 2 106 (37 234) (33 696) 576 148 223 179 - Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 35 625 - - - - - 35 625 Finantskohustused 115 983 - - - - - 115 983 Kontserni finantskohustustest tulevad lepingulised diskonteerimata rahavood 31. detsembril 2012. Alltoodud tabelis on esitatud kontserni finantskohustustest tulenevate prognoositavate lepinguliste rahavoogude analüüs 31. detsembri 2012. aasta seisuga: Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5

aastat Üle 5 aasta

Lepingulised rahavood

kokku Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused - - - - - 10 368 10 368 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 1 066 187 98 384 90 664 153 637 84 479 7 277 1 500 628 Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 35 625 - - - - - 35 625 Finantskohustused 115 983 - - - - - 115 983



Kontserni varad, kohustused ja bilansivälised instrumendid lepinguliste tähtaegade järgi 31. detsembril 2011: Kontsern seisuga 31/12/2011, tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5


Varad Raha ja hoiused keskpankades 232 631 - - - - 10 608 243 239 Nõuded krediidiasutustele 203 508 8 039 - 335 267 272 212 421 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid 34 - - - 126 35 195 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantsvarad - - 368 172 4 618 1 223 6 381 Müügivalmis väärtpaberid 3 581 10 209 5 581 20 412 105 531 19 282 164 596 Laenud ja nõuded klientidele 17 650 15 553 37 308 54 258 421 070 171 303 717 142 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 1 - 1 198 1 137 114 875 9 150 126 361 Tuletisinstrumendid 2 640 57 786 - - - 3 483 Muud varad 19 070 256 95 755 639 65 664 86 479 Varad kokku 479 115 34 114 45 336 77 069 647 126 277 537 1 560 297 Kohustused Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused - - - - 4 547 742 5 289 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 856 189 207 739 97 767 201 731 96 833 1 356 1 461 615 Tuletisinstrumendid 480 103 237 - - - 820 Muud kohustused 13 321 260 133 98 110 1 107 15 029 Kohustused kokku 869 990 208 102 98 137 201 829 101 490 3 205 1 482 753 Omakapital - - - - - 77 544 77 544 Kohustused ja omakapital kokku 869 990 208 102 98 137 201 829 101 490 80 749 1 560 297 Pikk/(lühike) bilansi netopositsioon (390 875) (173 988) (52 801) (124 760) 545 636 196 788 - Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 21 370 - - - - - 21 370 Finantskohustused 125 709 - - - - - 125 709 Kontserni finantskohustustest tulevad lepingulised diskonteerimata rahavood 31. detsembril 2011. Alltoodud tabelis on esitatud kontserni finantskohustustest tulenevate prognoositavate lepinguliste rahavoogude analüüs 31. detsembri 2011. aasta seisuga: Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5

aastat Üle 5 aasta


kokku Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses kajastatud finantskohustused - - - - 4 547 742 5 289 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 857 494 212 110 101 356 206 880 115 233 1 172 1 494 245 Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 21 370 - - - - - 21 370 Finantskohustused 125 709 - - - - - 125 709



Panga varad, kohustused ja bilansivälised instrumendid lepinguliste tähtaegade järgi 31. detsembril 2012: Pank seisuga 31/12/2012, tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5


Varad Raha ja hoiused keskpankades 174 708 - - - - - 174 708 Nõuded krediidiasutustele 78 821 2 249 - - - - 81 070 Müügivalmis väärtpaberid 7 789 17 413 15 381 16 463 118 270 26 992 202 308 Laenud ja nõuded klientidele 8 659 51 692 31 312 62 187 341 256 133 698 628 804 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid - 52 196 - 4 978 60 902 37 672 155 748 Tuletisinstrumendid 921 100 13 - - - 1 034 Muud varad 18 202 - - - - 73 021 91 223 Varad kokku 289 100 123 650 46 706 83 628 520 428 271 383 1 334 895 Kohustused Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 855 855 96 949 79 414 119 644 79 463 778 1 232 103 Tuletisinstrumendid 1 449 1 317 - - - - 2 766 Muud kohustused 8 016 - - - - - 8 016 Kohustused kokku 865 320 98 266 79 414 119 644 79 463 778 1 242 885 Omakapital - - - - - 92 010 92 010 Kohustused ja omakapital kokku 865 320 98 266 79 414 119 644 79 463 92 788 1 334 895 Pikk/(lühike) bilansi netopositsioon (576 220) 25 384 (32 708) (36 016) 440 965 178 595 - Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 32 533 - - - - - 32 533 Finantskohustused 120 898 - - - - - 120 898 Panga finantskohustustest tulenevad lepingulised diskonteerimata rahavood 31. detsembri 2012. aasta seisuga. Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5

aastat Üle 5 aasta


kokku Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 862 484 94 263 80 265 135 437 79 037 - 1 251 486 Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 32 533 - - - - - 32 533 Finantskohustused 120 898 - - - - - 120 898



Panga varad, kohustused ja bilansivälised instrumendid lepinguliste tähtaegade järgi 31. detsembril 2011: Pank seisuga 31/12/2011, tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5


Varad Raha ja hoiused keskpankades 229 659 - - - - - 229 659 Nõuded krediidiasutustele 183 079 - - - - - 183 079 Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid 1 404 6 412 735 13 036 69 889 10 813 102 289 Laenud ja nõuded klientidele 10 346 48 979 35 459 46 668 366 551 117 770 625 773 Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid - - - - 109 292 9 150 118 442 Tuletisinstrumendid 2 701 47 794 - - - 3 542 Muud varad 17 930 3 7 49 11 76 291 94 291 Varad kokku 445 119 55 441 36 995 59 753 545 743 214 024 1 357 075 Kohustused Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 700 997 202 112 86 113 181 460 90 470 601 1 261 753 Tuletisinstrumendid 1 259 314 237 - - - 1 810 Muud kohustused 12 260 - - - - - 12 260 Kohustused kokku 714 516 202 426 86 350 181 460 90 470 601 1 275 823 Omakapital - - - - - 81 252 81 252 Kohustused ja omakapital kokku 714 516 202 426 86 350 181 460 90 470 81 853 1 357 075 Pikk/(lühike) bilansi netopositsioon (269 397) (146 985) (49 355) (121 707) 455 273 132 171 - Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 18 307 - - - - - 18 307 Finantskohustused 141 868 - - - - - 141 868 Panga finantskohustustest tulenevad lepingulised diskonteerimata rahavood 31. detsembri 2011. aasta seisuga: Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5

aastat Üle 5 aasta


kokku Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused 702 136 206 294 89 483 185 920 109 159 - 1 292 992 Bilansivälised instrumendid Tingimuslikud kohustused 18 307 - - - - - 18 307 Finantskohustused 141 868 - - - - - 141 868



Tuletisinstrumentidest tulenevad finantskohustused, mille puhul arveldatakse netosummades, ning tuletisinstrumentidest tulenevad lepingulised diskonteerimata rahavood, mille puhul arveldatakse brutosummades: Kontsern, 31/12/2012 Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5

aastat Üle 5 aasta Kokku Netosummades arveldatavad tuletisinstrumendid

Valuutakursside lepingud (510) (1 199) - - - - (1 709) Brutosummades arveldatavad

tuletisinstrumendid Valuutatuletisinstrumendid:

välja läinud (2 551) (8 920) (2 176) - - - (13 647) sisse tulnud 2 540 8 898 2 194 - - - 13 632

Kontsern, 31/12/2011 Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5


Valuutakursside lepingud (440) (86) (237) - - - (763) Brutosummades arveldatavad


välja läinud (8 160) (212) - - - - (8 372) sisse tulnud 8 167 222 - - - - 8 389

Pank, 31/12/2012 Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5


Valuutakursside lepingud (494) (1 195) - - - - (1 689) Brutosummades arveldatavad


välja läinud (8 143) (8 877) (2 176) - - - (19 196) sisse tulnud 8 111 8 858 2 194 - - - 19 163

Pank, 31/12/2011 Tuhandetes Läti lattides

1 kuu jooksul

1-3

kuud

3-6

kuud

6-12 kuud

1-5


Valuutakursside lepingud (1 218) (314) (237) - - - (1 769) Brutosummades arveldatavad


välja läinud (8 448) - - - - - (8 448) sisse tulnud 8 453 - - - - - 8 453



FINANTSVARADE JA –KOHUSTUSTE ÕIGLANE VÄÄRTUS Õiglase väärtuse kontseptsiooni alusel eeldatakse finantsinstrumentide realiseerimist müümise teel. Siiski kavatseb kontsern paljudel juhtudel, eriti klientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete puhul, realiseerida varasid aja jooksul sissenõudmise teel. Seepärast soovitatakse raamatupidamisaruande lugejatel olla ettevaatlik nende andmete kasutamisel kontserni finantsseisundi hindamiseks. Õiglane väärtus on summa, mille eest saab teadlike ja huvitatud osaliste vahelises turuväärtuse põhimõttel sõlmitavas tehingus vara vahetada või kohustust täita. Likviidsete finantsvarade õiglane väärtus on kindlaks määratud parima ostuhinna alusel ja finantskohustuste õiglane väärtus parima müügihinna alusel. Mittelikviidsete finantsvarade ja -kohustuste, sealhulgas klientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete puhul aktiivsed turud puuduvad. Niisiis on õiglast väärtust hinnatud nõuetekohaste hindamispõhimõtete abil. Allpool on esitatud õiglase väärtuse kindlaksmääramisel kasutatud meetodid bilansikirjete puhul, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses: Raha ja nõudmiseni hoiused keskpankades Keskpankadesse paigutatud raha ja nõuete õiglane väärtus on nende bilansiline jääkmaksumus, sest nõuded võib ette teatamata välja võtta. Nõuded krediidiasutustele/ võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele Krediidiasutuste vastu tekkinud nõuete õiglane väärtus on nende bilansiline jääkmaksumus, sest neid võib ette teatamata välja võtta. Üleööhoiuste õiglane väärtus on nende bilansiline jääkmaksumus. Muude pankadelt saadaolevate summade õiglane väärtus arvutatakse prognoositavate rahavoogude diskonteerimise teel kehtivate turumäärade alusel. Paljudel juhtudel on bilansiline jääkmaksumus lühikeste tähtaegade tõttu ligilähedane õiglasele väärtusele. Laenud ja nõuded klientidele Klientidele antud laenude ja nende vastu tekkinud nõuete õiglane väärtus arvutatakse prognoositavate tulevaste rahavoogude diskonteerimise teel. Diskontomäärad koosnevad rahaturu määradest aastalõpu seisuga ja laenumarginaalidest, mida korrigeeritakse valitsevate turutingimuste alusel. Kui kõik eeldatavad diskontomäärad muutuksid 10%, muutuks laenuportfelli õiglane väärtus 7,3 miljoni Läti lati (2011: 8,6 miljoni Läti lati) võrra. Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid Lunastustähtajani hoitavaid väärtpabereid hinnatakse võimaluse korral aktiivsete turgude korrigeerimata noteeritud hindade alusel. Muudel juhtudel kasutatakse turuosaliste noteeringuid või määratakse väärtpaberite väärtus kindlaks hindamismudelite abil, mille puhul kasutatakse jälgitavaid või mittejälgitavaid turusisendeid. Kliendihoiused Nõudmisel tagasimakstavate kliendihoiuste õiglane väärtus on nende bilansiline jääkmaksumus. Muude hoiuste õiglane väärtus arvutatakse prognoositavate rahavoogude diskonteerimise teel, kasutades keskmisi turu intressimäärasid, mis kehtivad aasta lõpupoole või aasta lõpus. Kui kõik eeldatavad diskontomäärad muutuksid 10%, muutuks hoiuseportfelli õiglane väärtus 0,04 miljoni Läti lati (2011: 0,2 miljoni Läti lati) võrra. Allutatud kohustused Allutatud kohustuste väärtus on ligilähedane bilansilisele jääkmaksumusele.



Õiglase väärtuse hierarhia Noteeritud turuhind (Tase 1) Finantsinstrumente hinnatakse aktiivsete turgude korrigeerimata noteeritud hindade alusel. Hindamismeetod – jälgitavad turusisendid (Tase 2) Finantsinstrumente hinnatakse meetodite abil, mis põhinevad jälgitavatel turuandmetel. Mõnel juhul kasutatakse sõltumatutelt kolmandatelt isikutelt saadud hinnanguid. Hindamismeetod – mittejälgitavad turusisendid (Tase 3) Finantsinstrumente hinnatakse meetodite abil, mille puhul olulised sisendid ei põhine jälgitavatel turuandmetel. Alltoodud tabelis on esitatud kontserni finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus:

31/12/2012 31/12/2011 Bilansiline

jääk-maksumus

Õiglane väärtus

Bilansiline jääk-

maksumus Õiglane väärtus

Õiglase väärtuse hierarhia

tase Raha ja nõudmiseni hoiused

keskpankades

190 960 190 960

243 239 243 239 n/a Nõuded krediidiasutustele 129 213 129 213 212 421 212 422 n/a Kauplemiseks hoitavad väärtpaberid 10 396 10 396 195 195 Tase 1 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses

kajastatud finantsvarad

35 508 35 508

6 381 6 381 Tase 1 Tuletisinstrumendid 988 988 3 483 3 483 Tase 2 Müügivalmis väärtpaberid 269 011 269 011 164 596 164 596 Tase 1 Laenud ja nõuded klientidele 716 443 704 609 717 142 704 473 n/a Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 165 993 166 367 126 361 129 485 n/a Finantsvarad kokku 1 518 512 1 507 052 1 473 818 1 464 274 Tuletisinstrumendid 2 722 2 722 820 820 Tase 2 Läbi kasumiaruande õiglases väärtuses

kajastatud finantskohustused

10 368 10 368

5 289 5 289 Tase 1 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused:

Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele 25 477 25 477

47 470 47 482 n/a

Kliendihoiused 1 395 697 1 394 657 1 317 971 1 316 418 n/a Emiteeritud võlg - - 20 925 20 928 n/a Allutatud kohustused 52 014 52 014 51 948 51 948 n/a Muud finantskohustused 5 789 5 677 23 301 23 817 n/a

Finantskohustused kokku 1 492 067 1 490 915 1 467 724 1 466 702



Alltoodud tabelis on esitatud panga finantsvarade ja -kohustuste õiglane väärtus:

31/12/2012 31/12/2011 Bilansiline

jääk-maksumus

Õiglane väärtus

Bilansiline jääk-

maksumus Õiglane väärtus

Õiglase väärtuse hierarhia

tase Raha ja nõudmiseni hoiused

keskpankades

174 708 174 708

229 659 229 659 p/r Nõuded krediidiasutustele 81 070 81 070 183 079 183 079 p/r Tuletisinstrumendid 1 034 1 034 3 542 3 542 Tase 2 Müügivalmis väärtpaberid 202 308 202 308 102 289 102 289 Tase 1 Laenud ja nõuded klientidele 628 804 618 975 625 773 612 274 p/r Lunastustähtajani hoitavad väärtpaberid 155 748 160 929 118 442 122 002 p/r Finantsvarad kokku 1 243 672 1 239 024 1 262 784 1 252 845 Tuletisinstrumendid 2 766 2 766 1 810 1 810 Tase 2 Amortiseeritud soetusmaksumuses kajastatud finantskohustused:

Võlgnevused krediidiasutustele ja keskpankadele 47 361 47 361

71 768 71 768 p/r

Kliendihoiused 1 132 728 1 131 617 1 099 258 1 097 557 p/r Emiteeritud võlg - - 20 997 21 000 p/r Allutatud kohustused 52 014 52 014 51 948 51 948 p/r Muud finantskohustused - - 17 782 17 782 p/r

Finantskohustused kokku 1 234 869 1 233 758 1 263 563 1 261 865

f) Operatsioonirisk Kontsern määratleb operatsiooniriski kui kahjuriski, mis tuleneb protsessidest, mis ei vasta osaliselt või täielikult välis- ja sise-eeskirjades kehtestatud nõuetele, töötajate tegevusest ja süsteemi häiretest ning kolmandate isikute tegevusest või muudest välistingimustest. Siia kuulub ka õigusrisk (risk, mis on seotud trahvidega, sanktsioonidega, mida võivad kohaldada välisasutused, kohtuvaidlustest tuleneva kahjuga ja muude sarnaste juhtumitega), kuid ei kuulu strateegiline risk ega mainerisk. Kontsern liigitab oma operatsiooniriski omakorda järgmisteks kategooriateks: tööjõurisk, protsessirisk, IT- ja süsteemirisk, välisrisk. Kontsern ei tunnista vastuvõetavaks operatsiooniriski, mille võimalik mõju ületab 10% kontserni aastasest puhastulust ja mille esinemise tõenäosus on vähemalt kord kümne aasta jooksul või juhitamatuid riske ega mõõdetamatu mõjuga riske, hoolimata finantstulust, mida need võivad kaasa tuua (s.t kontsern ei osale tegevuses, millega kaasnevad sellised operatsiooniriskid). Kontsern kasutab operatsiooniriski juhtimisel järgmisi meetodeid:

� operatsiooniriski hindamine – toodete ja protsesside omanikud määravad ise kindlaks võimalikud operatsiooniriski tekitavad sündmused ja hindavad neid, samuti vaatlevad nad olemasolevaid kontrollisüsteeme ja analüüsivad vajalikke riskimaandusmeetmeid, kasutades koos vastava protsessi ekspertidega enesehinnangu küsitlusi ja ajurünnakuid;

� operatsiooniriski näitajate kindlaksmääramine – selliste statistiliste, rahaliste ja muude näitajate kasutamine, mis kajastavad erinevate operatsiooniriski liikide taset ja selle muutusi kontsernis;

� operatsiooniriski mõõtmine operatsiooniriski tekitavate sündmuste, kantud kahju ulatuse, põhjuste ja muu seonduva teabe talletamise ja analüüsimise teel (operatsiooniriski kahju ja juhtumite andmebaas);

� tegevuse jätkusuutlikkuse kavandamine; � riskihindamine arendusel;



g) Kapitalijuhtimine Kapitali adekvaatsus tähendab kontserni kapitaliressursside piisavust selliste krediidi- ja tururiskide katmiseks, mis tulenevad varade portfelli ja bilansivälistest kirjete riskipositsioonist. Pangandustegevust reguleeriva asutuse – finants- ja kapitalituru komisjoni – eeskirjade alusel peavad Läti pangad säilitama kapitali adekvaatsuse määra, mis on ELi kehtestatud IFRSi alusel koostatud raamatupidamisaruandes 8% riskiga kaalutud varadest. 2011.a teisel poolaastal arvutati esimest korda üldse finants- ja kapitalituru komisjoni poolt (FCMC) kapitali adekvaatsuse näitaja, mis põhineb finants- ja kapitalituru komisjoni siseeeskirjadel. Edaspidi arvutatakse nimetatud näitajat üks kord aastas. 2012. aasta arvutuse tulemus näitas, et minimaalne kapitali adekvaatsuse määr, mis vastab panga ärimudelile, peaks olema 8.4%. Kapitali adekvaatsuse määra kasv on seotud panga piiriülese äritegevusega. Samas finants- ja kapitalituru komisjoni eeskirjade alusel peaks hästi kapitaliseeritud panga minimaalne kapitali adekvaatsuse määr olema vähemalt 10%. Selle tulemusena on finants- ja kapitalituru komisjon esitanud nõude, et pank säilitab 10% kapitali adekvaatsuse määra. Juhtkond on veendunud, et finants- ja kapitalituru komisjoni poolt ette määratud nõudeid suudetakse 2013. aasta jooksul täita. Et pangal on tütarettevõtjad, mis on finantseerimisasutused, peab ta täitma õigusnormidest tulenevaid nõudeid, mis kehtivad nii kontserni raamatupidamisaruande kui ka panga kui eraldiseisva üksuse raamatupidamisaruande koostamisel. Kapitalinõuete direktiiv, mille alusel rakendatakse ELis Basel II raamistiku kapitalinõudeid, jõustus täielikult 1. jaanuaril 2008. aastal. Lätis kohaldati direktiivi finants- ja kapitalituru komisjoni eeskirjade kaudu. Eeskirjades sätestatud valikute hulgast on pank ja kontsern otsustanud kasutada krediidiriski arvutustes standardmeetodit ja operatsiooniriski arvutamisel baasnäitajameetodit. Kapitali adekvaatsuse puhul on nõuetekohane kapital panga hallatav kapital. Nõuetekohane kapital koosneb esimese ja teise taseme omavahenditest, mida on õigusnormides sätestatud nõuete alusel vähendatud konkreetsete kapitalikulude võrra. Pank rakendab sisemist kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi (ICAAP), arvestades kõikide oluliste sisemiste riski tüüpide jaoks kapitali vajadust. Sisemised mudelid võtavad arvesse suuremat hulka riske, kui minimaalsed kapitalinõuded nõuavad (nt intressimäära risk panga portfellis, riskide kontsentreerumist, reputatsiooniriski jne.). Lisaks arvestab panga kapitali adekvaatsuse strateegia ebasoodsaid makroökonoomilist stsenaariumit. Järgmine tabel summeerib ülevaatlikult panga riskid:

Riski tüüp Riski allkategooria Riski tase Regulatsiooni järgi

riski hindamise meetod

Sisemise riski hindamise meetod

Krediidirisk Laenu portfell Keskmine Standardmeetod

Stsenaariumi analüüs, täiendatu krediidi riski value at riski lisadega

Laenu instrumentide väärtpaberite portfell

Kõrge Standardmeetod Krediidi riski value at risk

Tehingupartneri risk Madal Standardmeetod p/r

Muu (tehingupartneri derivatiivide risk, osalemine)

Madal Standardmeetod p/r

Tururisk Positsiooni risk Kõrge Standardmeetod Stsenaariumi analüüs FX risk Madal Standardmeetod Value at risk

Operatsioonirisk Keskmine Baasmeetod Kahjumi jagamise lähenemine

Riskide kontsentreerumine

Laenu portfell Ei hinnata eraldiseisvalt

Lihtsustatud lähenemine

Kaasatud krediidi riski arvutamisel

Lepingulise osapoole pankrot

Ei hinnata eraldiseisvalt

p/r p/r

Väärtpaberite portfell Ei hinnata eraldiseisvalt p/r

Kaasatud krediidi ja positsiooni riski arvutamisel

Intressimäära risk Keskmine

Intressi kõvera muutmisel 200bp võrra majanduslik mõju

Intressi kõvera muutmisel 200bp võrra majanduslik mõju (täiendatud varade ka kohustuste kestvuse vahega)

Likviidsusrisk Keskmine p/r Stressitest refinantseerimise simulatsioon

Muud riskid AML risk Keskmine Lihtsustatud lähenemine: käibe kriteerium

p/r

Mainerisk Madal Miinimum 5% kapitali nõudest

p/r

Strateegiline risk Keskmine Osa maineriskist p/r



Allpool on esitatud panga ja kontserni kapitali adekvaatsuse arvutus kooskõlas finants- ja kapitalituru komisjoni eeskirjadega (raamistik Basel II): Tuhandetes Läti lattides 31/12/2012 31/12/2011 31/12/2012 31/12/2011 Kontsern Kontsern

korrigeeritud (lisa 3)

Pank Pank korrigeeritud

(lisa 3) Esimese taseme omavahendid - sissemakstud aktsiakapital 103 000 103 000 103 000 103 000 - auditeeritud jaotamata kasum/ (akumuleeritud kahjum)

(dividende välja ei maksta) (11 860) (20 441) (13 908) (19 427) Sellest arvestatakse maha: - immateriaalne põhivara (859) (1 172) (493) (770) - väärtpaberite õiglases väärtusese positiivne ümberhindluse

reserv - (2 789) - (2 321) - restruktureerimise reserv ja muud reservid (3 153) (3 389) - - - investeeringud tütarettevõtjatesse – kindlustusselts (50%

kogusummast)* (1 500) (1 500) (1 500) (1 500) Esimese taseme omavahendid kokku 85 628 73 709 87 099 78 982 Teise taseme omavahendid - allutatud võlg – kokku 50 270 50 270 50 270 50 270 - allutatud laenu amortisatsioon (20 108) (10 054) (20 108) (10 054) - teise taseme omavahendid, mis ületavad 50% ulatuses

esimese taseme omavahendeid - (2 611) - - - investeeringud tütarettevõtjatesse – kindlustusselts (50%

kogusummast)* (1 500) (1 500) (1 500) (1 500) Teise taseme omavahendid kokku 28 662 36 105 28 662 38 716 Kapitali adekvaatsuse määra puhul kasutatav omakapi tal 114 290 109 814 115 761 117 698

Krediidirisk ja lepinguosalise riski kapitalikulu õiguslikult nõutavate varaliikide kaupa:

keskvalitsused ja pangad 893 497 494 29 omavalitsused 2 105 112 2 037 41 valitsusasutused 51 9 51 9 krediidiasutused 3 993 7 009 5 141 7 071 äriühingud 38 578 33 784 38 833 35 078 määratlusele „jaemüük“ vastavad varad 5 562 5 624 4 000 3 970 eluaseme hüpoteeklaenud 7 878 7 745 6 112 5 715 määratlusele „tähtaja ületanud“ vastavad varad 1 561 1 293 1 179 990 kaetud võlakirjad - 109 - 109 investeerimisfondid 253 666 253 666 muud varad 11 145 12 876 7 315 8 698

Muud riskikapitali kulud:

avatud valuutapositsioonid, milles suhtes kohaldatakse kapitalikulu 5 068 3 143 604 1 860 fikseeritud intressimääraga väärtpaberite positsiooniriski kapitalikulu 399 144 233 144 omakapitaliinstrumentide positsiooniriski kapitalikulu 14 60 14 60 operatsiooniriski kapitalikulu 9 981 10 624 7 713 8 364

Kapitalikulud kokku 87 481 83 695 73 979 72 804 Kapitali adekvaatsuse määr (omakapital/kapitalikulu d kokku) x

8% 10.5% 10.5% 12.5% 12.9% * AAS Citadele Life ei ole kapitali adekvaatsuse hindamisel konsolideerimisgruppi lisatud. Investeerimisväärtus vähendab otseselt kapitali adekvaatsuse määra arvutamiseks nõutavat kapitali.

PricewaterhouseCoopers SIA, Kr. Valdemara iela 21-21, Riga LV-1010, Latvia

T: +371 6709 4400, F:+371 6783 0055, www.pwc.lv

Lätikeelse originaalteksti tõlge*

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

ASi Citadele banka aktsionäridele Arvamus raamatupidamisaruande kohta Oleme auditeerinud ASi Citadele banka ja selle tütarettevõtjate (edaspidi: kontsern) konsolideeritud raamatupidamisaruannet ning ASi Citadele banka (edaspidi: pank) raamatupidamisaruannet lehekülgedel 9-78, mis sisaldab seisuga 31. detsember 2012 koostatud bilanssi, 31. detsembri 2012. aasta seisuga lõppenud majandusaasta kasumiaruannet ja koondkasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet, samuti aastaaruande koostamisel kasutatud olulistest arvestuspõhimõtetest kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Juhatuse vastutus raamatupidamisaruande eest

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õige ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning õigeks ja õiglaseks esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

* Käesolev audiitori aruanne on läti keeles koostatud originaalteksti tõlge. Kõik võimalik on tehtud selleks, et tõlge vastaks täpselt originaalile. Siiski on audiitori aruande originaalversioon teabe, arvamuste või seisukohtade tõlgendamisel tõlke suhtes ülimuslik.

2 of 2

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt kontserni ja panga finantsseisundit seisuga 31. detsember 2012 ning nende sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Arvamus muude õigusaktidest tulenevate nõuete kohta Lugesime lehekülgedel 3–6 esitatud tegevusaruannet ega tuvastanud ühtegi olulist vasturääkivust tegevusaruandes ja 2012. aasta raamatupidamisaruandes sisalduva finantsteabe vahel.

PricewaterhouseCoopers SIA Sertifitseeritud auditeerimisühing

Litsents nr 5 Ahmed Abu Sharkh Ilandra Lejiņa juhatuse esimees Vastutav vandeaudiitor Tunnistus nr 168 Riia, Läti 8. märts 2013

Documents

AS Citadele banka Majandusaasta aruanne...AS Citadele banka 31.detsembril 2012.aastal lõppenud majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega 2 Sisukord Tegevusaruanne