Embed Size (px)
Citation preview
Mustmetsasihtkaitsevööndispaljandubtükati
-
-
-
-
-
-
liivakivi,midaolemeharjunudnägemapeamiselt
Lõuna-Eestis.
KaheosalineKestlasooehkRannurabaontekkinud
kunagisejärvekinnikasvamisel.Turbakihipaksust
onsiinhinnatud5–6meetrile,rabavanustkuni
6000aastale.Kõigesuuremaalahõlmabmänni-
puisraba,tükationkalagerabajaälveid,servadel
siirdesoo.Rabaäärealadonkuivendatudheina-ja
karjamaadeks.Kesetkultuurmaastikkuonseesoo
omarikkalikemuraka,pohla,mustika,sinika,
jõhvikajaseentekasvukohtadegajustkuioaas.
Siinelavadvõipeatuvadrändellinnud,mets
loomadeleonseeainusrohelinekoridor,mida
möödapääsebAlutaguselaantestrannametsa
desse.
Kesetrabaasub42hektarisuurunekinnikasvanud
freesturbaväli,misjagabkunagiseühtsesoolaama
kahteossa.Siinselkarstunud,seegahüdroloogi
liseltkeerukalalalonrabavägaolulinesuure
veehoidlana,millekuivendamiselvõivadolla
ettearvamatudtagajärjed.
Siinleidubharuldastpangametsa,vanuloodus
metsi(midamujalEuroopasonhakatudnimetama
läänetaigaks),siirdesoo-jarabametsi,rohundite
rikkaidkuusikuid,soostunudjasoo-lehtmetsi.
Laialehiseidpangametsipaekaldaalustelnõlvadel,
jalamirusukaldeljasälkorgudespeetakseNatura
2000esmatähtsakselupaigatüübiks.Puurindes
valitsevadjalakasjasaar,mõnedneistkuni150
aastatvanad.Lisanduvadhalllepp,vaherja
raagremmelgas.Alusmetsanakasvavadsalu
metsaleiseloomulikudliigid:sarapuu,kuslapuu,
lodjapuujamagesõstar.Rohurindesonohtralt
laanesõnajalga,püsik-seljarohtujanaati,ainult
sellistesmetsadeskasvabmeillooduslikultIII
kategooriakaitsealuneliikmets-kuukress
.Teinesiinendkoduselttundev,samutiIII
kategooriakaitsealunetaimonkarulauk
.
Raba
Metsad
(Lunaria
rediviva)
(Allium
ursinum)
Pärandkooslused
Elustik
Kestlarabastkirdespaiknebajutimärg,viimasel
ajalhooldamatapuisniit.Puudestkasvabseal
peamiseltkask,vähemkuusk,niidupiirileonistu
tatudsaarepuuderida.Põõsarinneonmitme
kesine,teisteseasleidubsealkaitstavatIII
kategoorialiikimets-õunapuud.
Rohurindeskasvavadlaialehineneiuvaip
,harilikkäoraamat
jakahkjaspunanesõrmkäpp
.Hooldadesvõibsellestkujundada
igativäärtuslikupuisniidu.
Kaitsealustesttaimeliikidestleidubsiineriti
rohkestikäpalisi:IIkategooriastsookäpp
japruunraunjalg
;IIIkategooriastkahelehine
käokeel,kuradi-sõrmkäpp
,kahkjaspunanesõrmkäpp
,soo-neiuvaip,
laialehineneiuvaip,roomavöövilge
,pruunikaspesajuur
,harilikkäoraamat
.Pealenendeungrukold
-
-
(Malussylvatica)
(Epipactis
helleborine)(Gymnadenia
conopsea)(Dactylo
rhizaincarnata)
(Hammarbyapaludosa)(Asple
niumtrichomanes)
(Platantherabifolia)
(Dactylorhizamaculata)
(D.incarnata)(Epipactispalustris)
(E.helleborine)
(Goodyerarepens)(Neottia
nidus-avis)(Gymnadenia
conopsea)
-
-
Aserimaastikukaitseala
Maastik
Aserimaastikukaitsealaloodi2007.aastalselleks,
ethoidalooduslikkepanga-japalumetsi,soo-ja
pärandkooslusi,kaitsealusteliikideelupaikuja
inimeselesoodsatelukeskkonda.Üksitikuulubsee
kaitsealaEuroopakaitsealadevõrgustikku,mida
nimetatakseNATURA2000.
Ida-VirumaakonnasAserivallaspaiknevmaastiku
kaitsealakoosnebkolmestlahustükist,hõlmates
kokku608ha.Vastavaltkaitsekorraeripäraleja
majandustegevusepiiramiseastmeleonseeala
jaotatudkolmekssihtkaitsevööndiks–Aseri(35
ha),Mustmetsa(81ha)jaKestla(408ha)–ning
kahekspiiranguvööndiks–Sooserva(34ha)ja
Ridaküla(50ha).
Pealemitmekesistemetsadejarabamaastikulisab
kaitsealaleväärtustklintehkpankrannik.Siinne
paekallaseisaaküllvõisteldaEestikõige
uhkematega,sestpaljandeidonvaidtükatiAseri
sihtkaitsevööndis,kusneedvahelduvadrusu
nõlvaga,kuidvääribsiiskikaitsetosanatervikust.
Pealegikasvabklindiallharuldanepangamets.
-
-
HariliklodjapuuViburnumopulus
TederTetraotetrix
Huperzia selago Lycopodium
clavatum
Tetrao
urogallus Bubo bubo
Accipiter gentilis
Tetrao tetrix Strix aluco
rus grus
Aquila chrysaetos
Kaitsealal tohib
Kaitsealal ei tohi
) ja karukold (
) ning juba nimetatud mets-kuukress,
karulauk ja metsõunapuu.
Kaitsealuste imetajaliikide kohta pole andmeid, ent
siinsetes metsades elavad püsivalt põder, metskits,
rebane, halljänes, kährikkoer, orav, nirk, tuhkur,
nugis ja kobras. Sageli põikavad rabasse karu ja
hunt, metsades on täheldatud ka ilvest.
Suurematest lindudest pesitsevad alal põldpüü, II
kategooria kaitsealused liigid metsis (
), kassikakk ( ), kanakull
( ) ning III kategooria kaitsealused
liigid teder ( ), kodukakk ( ) ja
sookurg (G ). Toiduotsingutel on siin üsna
sagedased külalised hallhaigur ja I kategooria
kaitsealune liik kaljukotkas ( ).
Rännetel peatuvad rabalagendikel hallhane,
rabahane, suure laukhane jt. parved.
korjata marju, seeni ja muid metsaande,
telkida ja lõket teha selleks ette valmistatud ja
tähistatud kohtades,
pidada jahti 1. septembrist kuni 28. veebruarini.
sõita jalgratta ja mootorsõidukiga väljaspool
selleks ette nähtud teid ja parklaid,
jätta prügi loodusesse.
Teadmiseks külastajale!
*
*
*
*
*
Puhkamisvõimaluste kohta riigimetsas küsi nõu
RMK Kauksi Looduskeskus/teabepunkt,
telef. 33 93 833.
Kui näed kaitsealal seaduse rikkumist, helista numbril
1313
Kui märkad tuld helista: 112
Politsei: 110
Kaitseala valitseja:
Kaitse korraldaja:
Voldiku tekst
Toimetaja:
Fotod:
Kujundus ja trükk:
KeskkonnaministeeriumiIda-Virumaa Keskkonnateenistus
Pargi 15, Jõhvi 41 537, Ida-VirumaaTelefon: +3723324401
E-post: [email protected]: www.envir.ee/idavirumaa
Riiklik LooduskaitsekeskusIda-Viru regioon
Aia 10, Iisaku 41115, Ida-VirumaaTelefon: +3723350304E-post: [email protected]
: Raili LilleAnn Marvet
Jürgen Öövel, Enn Käiss, Margus MutsAS Folger Art
Infovoldik on valminudSA Keskkonnainvesteeringute Keskuse
rahalisel toel
ASERImaastikukaitseala
Oja
Oru
Ed
u
Raja
To
ri
Lep
a
Lu
ha
Se
pa
Raja
Kiv
i
Se
pa
Pä
ra
Sir
u
Tii
gi
Mar
diM
Pa
av
o
Pä
äro
Män
ni
Kin
gu
Mat
si
To
om
a
Ku
bja
Kald
a
Ku
lli
Dia
na
Se
lja
Ta
mm
e
Ku
lla
Sil
la
Nõ
mm
e
Nu
rme
Ko
pli
Kald
a
Met
sa
Ja
ag
u
Neid
u
Rein
uT
urb
a
Ku
sta
Tii
gi
Kalm
u
Ku
bja
Ma
jak
a
Kad
ak
a
Kõ
rts
i
Pä
rtli
Kru
gla
Ro
din
i
Sii
sto
Mäe
oru
Oja
mä
e
Kru
us
e
Kale
vi
Uu
eto
a
Kle
mm
i
Oja
mä
e
Um
bo
ja
All
aku
Ee
rik
u
Mö
ldri
Alt
toa
Aa
ve
ri
Kru
us
a
Pe
etr
i
Alt
mä
e
Kra
av
i
Vad
imi
Pu
ud
ri
L
Õu
na
pu
u
Ta
pn
eri
Maa
nte
e
Ku
us
iku
Nõ
lva
ku
Veil
eri
Ard
eo
ja
Pih
lak
a
Ard
eo
ja
Pih
lak
a
Uu
sta
lu
Uu
eta
lu
Mei
ere
i
Oja
saare
Mes
inik
uMan
nim
aa
Tru
mm
ari
Pa
ev
älj
a
Raja
kiv
i
Mu
sta
lao
Nik
itin
i
Mo
ora
sti
Ka
se
sa
lu
Te
eä
ärs
e
Ta
mm
ea
ru
Lil
leo
ru
om
ing
a
Sa
rap
iku
Pa
em
urr
u
Kad
ak
aru
Härj
ap
ea
Van
ata
lu
Re
es
ka
lda
Sa
lum
ets
a
Met
sa
va
hi
An
do
jaa
ni
Kiv
isti
ku
Ta
hu
nõ
mm
e
Räg
as
tiku
Vä
ljao
tsa
Su
ure
kiv
i
Põ
llu
va
he
Van
av
es
ki
Sa
are
aug
u
me
tsa
Võ
sa
sti
ku
Sa
lap
õll
u
Su
ure
vare
Hõ
be
ka
tku
Um
ba
ed
-as
u
Tü
tars
aa
ri
Härj
ako
pli
tk
tk
tk
tk
tk
tk
tk
tktk
tk
tk
tktk
tk
tk
tk tk
tk
tk
tk
tk
tk
tktk
tk
tk
tktk
tk
tk
tk
tk
Ase
ripkr
Aseri
pkr
Tü
ük
rik
r
(Pad
aso
o)
SO
OM
EL
AH
T
Kestl
aso
o
Sõ
red
ao
ja
SO
OM
EL
AH
T
Sõ
reda
oja
Kestl
aso
o
Kestl
aso
o
SO
OM
EL
AH
T
Pa
da
oru
kr
Kestl
aso
o
Merik
ülaoja
Aseri
tk.
tk.
Oru
Oru
Ran
nu
Ko
og
u
Ku
rna
Kalv
i
Ku
rna
Ko
og
u
Ko
og
u
Ko
og
u
Kes
tla
Kes
tla
kri
Kes
tla
Kes
tla
Ase
ria
ru
Kõ
rkk
üla
Kõ
rkk
üla
Ase
ria
ru
Ase
ria
ru
Ase
ria
ru
Kõ
rtsia
luse
Pad
a-A
ruk
üla
Kelu
Rau
dn
a
Rid
ak
üla
Kesim
ets
a
Härj
ap
ea
-Vab
atk
üla
Aseri
sad
am
Mar
di-
he
iko
Ve
sk
imä
eII
ets
a
Kra
av
ika
lda
Vä
ljat
ag
us
e
Se
pa
-Uu
eto
a
Aid
as
e-U
ue
toa
Ka
as
iku
-An
nu
se
pl
sp
vtl
std
savi
silo
silo
silo
silo
pa
rk
pa
rk
pa
rk
kars
tAs
eri
ma
as
tik
uk
ait
se
ala
kaitsea
lavälis
piir
ho
on
e
õu
ea
la
halja
sa
la
põld
,la
ge
ala
mets
,põ
õsa
stik
jäätm
aa
turb
aväli
raba
madals
oo
vee
ko
gu
teedeala
voo
luve
eko
gu
ma
ako
nn
apiir
!!
linn
a/v
alla
piir
maante
e
koh
alik
tee
pin
na
ste
e
jalg
rada;
karjate
e
raudte
e
mets
asih
t
VV
VV
loo
du
sjä
rsa
k
EEE
EE
Evall
kitsa
snõ
lv
vis
iir0
21
km
