Aseri valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta ......Aseri valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Aseri Vallavalitsus Registrikood 75004174

Aseri valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi

majandusaasta aruanne

Nimetus Aseri Vallavalitsus

Registrikood 75004174

Aadress Kesktänav 5, Aseri, Ida-Virumaa

Telefon 33 51 248

Faks 33 74 073

E-posti aadress [email protected]

Interneti kodulehekülje aadress www.aserivv.ee

Majandusaasta algus 01.01.2015

Majandusaasta lõpp 31.12.2015

Audiitor AMC Audit OÜ

Aseri Vallavalitsus 2015

Konsolideeritud majandusaasta aruanne

/allkirjastatud digitaalselt/ 21.06.2016

Koit Oras

Vallavanem 2 2

SISUKORD

SISUKORD .................................................................................................................................... 2

TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................. 5

1.1 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR .............................................................................. 5

A. Konsolideeriv üksus Aseri Vallavalitsus .................................................................... 5

B. Konsolideeritud üksus Aseri Kommunaal OÜ ........................................................... 5

1.2 KONSOLIDEERIMISGRUPI TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD ............................................... 6

1.3 ÜLEVAADE ÜLDISEST MAJANDUSKESKKONNAST ............................................................. 9

1.4 ÜLDINE ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST ............ 9

1.5 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST .......................................................................... 10

1.5.1 Üldised valitsussektori teenused ............................................................................... 12

1.5.2 Majandus ................................................................................................................... 12

1.5.3 Elamu- ja kommunaalmajandus ................................................................................ 13

1.5.4 Vabaaeg, kultuur ja religioon .................................................................................... 13

1.5.5 Haridus ...................................................................................................................... 17

1.5.6 Sotsiaalne kaitse ........................................................................................................ 19

1.6 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVA ÄRIÜHINGU KOHTA ..................... 20

INVESTEERINGUD 2014-2015 AASTAL ....................................................................................... 23

Põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal ....................................................................... 23

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ...................... 25

BILANSS .................................................................................................................................. 25

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ......................................................................... 26

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ......................................................... 27




Koit Oras

Vallavanem 3 3

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ........................................... 28

EELARVE TÄITMISE ARUANNE ........................................................................................ 29

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused ............................................................................................. 30

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid ............................................................................ 36

Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid ............................................................................... 36

B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud ................................................................................. 37

C. Maksude ettemaksed ja maksukohustused ............................................................ 37

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ......................................................................... 37

Lisa 5. Varud ............................................................................................................ 38

Lisa 6. Osalus tütarettevõttes ................................................................................... 38

Lisa 7. Materiaalne põhivara .................................................................................... 39

Lisa 8. Muud kohustused ja saadud ettemaksed ...................................................... 40

Lisa 9. Tingimuslikud kohustused ........................................................................... 40

Lisa 10. Laenukohustused .......................................................................................... 41

Lisa 11. Saadud toetused ............................................................................................ 43

Lisa 12. Tulud kaupade ja teenuste müügist .............................................................. 45

Lisa 13. Muud tegevustulud ....................................................................................... 45

Lisa 14. Antud toetused .............................................................................................. 46

Lisa 15. Tööjõukulud ................................................................................................. 47

Lisa 16. Muud tegevuskulud ...................................................................................... 48

Lisa 17. Seotud osapooled .......................................................................................... 49

Lisa 18. Bilansipäevajärgsed sündmused ................................................................... 50

Lisa 19. Konsolideerimata finantsaruanded ............................................................... 51

Lisa 20. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ................................................... 53




Koit Oras

Vallavanem 4 4

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ........................................................................... 55




Koit Oras

Vallavanem 5 5

TEGEVUSARUANNE

1.1 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR

A. Konsolideeriv üksus Aseri Vallavalitsus

(eurodes)

Allüksuse nimetus

Töötajate

keskmine arv

majandusaastal

Töötasude

kogusumma

majandusaastal

Kokku Aseri vald 72 627 684

Aseri Kool 28 272 643

Aseri Vallavalitsus 14 141 243

Aseri Lasteaed 10 73 885

Aseri Muusikakool 6 49 210

Aseri Vabaajakeskus 8 49 128

Aseri Rahvamaja 4 29 694

Aseri Raamatukogu 2 11 881

B. Konsolideeritud üksus Aseri Kommunaal OÜ

(eurodes)

Allüksuse nimetus

Aseri VV

osaluse

määr (%)

Töötajate

keskmine arv

majandusaastal

Töötasude

kogusumma

majandusaastal

Aseri Kommunaal OÜ 100 6 70 481

Aruandeaastal olulisi muutusi valla allasutuste struktuuris ja valitseva mõju all olevas üksuses

Aseri Kommunaal OÜ-s ei toimunud.




Koit Oras

Vallavanem 6 6

1.2 KONSOLIDEERIMISGRUPI TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad

(eurodes)

2015 2014 2013 2012 2011

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 6 440 855 6 679 748 6 885 780 7 213 810 7 269 544

Kohustused aasta lõpus 783 904 899 234 989 272 1 133 772 4 673 642

Netovara aasta lõpus 5 656 951 5 780 514 5 896 508 6 080 038 2 595 902

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 1 924 273 2 006 300 1 977 727 2 768 902 2 218 381

Tegevuskulud -2 039625 -2 110 159 -2 146 481 - 2 077 495 --1 926 805

Tulem -123 288 -116 064 -183 737 669 665 277 928

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute maht -55 294 -55 815 -55 815 -312 401 -883 569

Likviidsus * 1,13 1,19 1,15 1,11 0,37

Lühiajaline maksevõime ** 1,52 1,91 1,66 1,63 1,09

Kohustuste osakaal varadest 0,12 0,13 0,14 0,16 0,64

Laenukohustuste osakaal

varadest

0,09 0,10 0,11 0,12 0,10

Piirmäärade täitmine

arvestusüksuse konsolideeritud

näitajate alusel

Põhitegevuse tulem *** 144 780 184 653 110 510 153 874 -

Netovõlakoormus **** 146 585 288 107 395 585 458 261 -

Piirmäärade täitmine

konsolideerimata näitajate alusel

Põhitegevuse tulem *** 77 036 129 082 79 970 84 234 -

Netovõlakoormus **** 216 404 295 259 371 841 394 054 -

*Likviidsus – likviidsed varad/lühiajalised kohustused

**Lühiajaline maksevõime – käibevara/lühiajalised kohustused

***Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe

****Netovõlakoormus – KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS §36 alusel

arvestatud likviidsete varade vahe

Grupi bilansi maht seisuga 31.12.2015 oli 6,4 miljonit eurot (31.12.2014 6,7 miljonit eurot),

vähenedes aastaga 4% (2014 aastal vähenes aastaga 3%). Bilansimahust moodustasid põhivarad




Koit Oras

Vallavanem 7 7

92% (2014. aastal 91%) ja käibevarad 9% (2014 aastal 9%), põhivara bilansiline väärtus oli aasta

lõpu seisuga 5,9 miljonit eurot, vähenedes aastaga 0,2 miljonit eurot.

Seisuga 31.12.2015 oli grupi netovara 5,7 miljonit eurot (31.12.2014 seisuga 5,8 miljonit eurot),

vähenedes aastaga 0,1 miljoni euro võrra ja moodustades bilansimahust 89% (2014. aastal 87%).

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem on seisuga 31.12.2015 5,8 miljonit eurot.

2015. aasta lõpus olid grupi lühiajaline maksevõime (käibevara/ lühiajalised kohustused) ja

likviidsuse (likviidsed varad/ lühiajalised kohustused) finantssuhtarvud vastavalt 1,56

(2014. aastal vastavalt 1,91) ja 1,23 (2014. aastal vastavalt 1,19). Kohustuste osakaal on varadest

12% (2014. aastal vastavalt 13%) sh laenukohustuste osakaal 9% (2014. aastal vastavalt 10%).

Grupi tegevustulud olid 2015. aastal kokku 1,92 miljonit eurot (2014. aastal 2,01 miljonit eurot)

vähenes aastaga 82,0 tuhande euro võrra, tegevuskulud olid 2015. aastal kokku 2,04 miljonit

eurot (2014. aastal 2,11 miljonit eurot), vähenes aastaga 70,5 tuhande euro võrra. Grupp lõpetas

majandusaasta 123 tuhande euro suuruse negatiivse tulemiga, mis on 7 tuhande euro võrra

suurem kui eelneval aastal.

2015. aasta tegevustuludest moodustasid maksutulud 40% (2014. aastal 37%), toetused 31%

(2014.aastal 32%), müüdud kaubad ja teenused 29% (2014. aastal 30%). Maksutulud suurenesid

võrreldes 2014. aastaga 1%, 5 tuhande euro võrra. Saadud toetused vähenesid 56 tuhande euro

võrra.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Maksutulud Tulud kaupadeja teenuste

müügist

Saadudtoetused

Muudtegevustulud

Tulud

2015

2014




Koit Oras

Vallavanem 8 8

Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus ei tohi aruandeaasta lõpu seisuga kahel järjestikul aastal olla

väiksem kui null, 2015. aasta põhitegevuse tulemi väärtus on arvestusüksuse konsolideeritud

näitajate alusel 145 tuhat eurot (2014. aastal 185 tuhat eurot), konsolideerimata näitajate alusel

77 tuhat eurot (2014. aastal 129 tuhat eurot).

Netovõlakohustuste ülemmäär on põhitegevuse tulude kogusumma, kui see on väiksem kui

6-kordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe, vastasel korral kas 6-kordne põhitegevuse tulude ja

kulude vahe või 60% põhitegevuse tuludest olenevalt sellest, kumb neist on suurem.

Konsolideerimisüksuse netovõlakoormuse ülemmäär on 60% põhitegevuse tuludest.

2015. aasta netovõlakoormus on arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel 147 tuhat eurot

(2014. aastal 288 tuhat eurot), konsolideerimata näitajate alusel 216 tuhat eurot (2014. aastal

295 tuhat eurot), lubatud ülemmäär vastavalt 1,119 miljonit eurot ja 841 tuhat eurot (2014. aastal

1,190 miljonit eurot ja 879 tuhat eurot).

2015. aasta tegevuskuludest moodustavad tööjõukulud 45% vastavalt 917 tuhat eurot (2014.

aastal 42% vastavalt 893 tuhat eurot), muud tegevuskulud 36% vastavalt 738 tuhat eurot (2014.

aastal 39% vastavalt 826 tuhat eurot) antud toetused 4% vastavalt 87 tuhat eurot nin (2014. aastal

vastavalt 4%, 91 tuhat eurot) ja põhivara amortisatsioon 15% vastavalt 297 tuhat eurot (2014.

aastal 14% vastavalt 300 tuhat eurot).

0%

5%10%

15%

20%25%

30%

35%40%

45%

50%

Antudtoetused

Tööjõukulud Muudtegevuskulud

Põhivaraamortisatsioon

ja ümberhindlus

Tegevuskulud

2015

2014




Koit Oras

Vallavanem 9 9

1.3 ÜLEVAADE ÜLDISEST MAJANDUSKESKKONNAST

Majanduslikust taustsüsteemist ülevaade koostamisel on kasutatud Eesti Panga ning

Rahandusministeeriumi majanduskommentaare.

Eesti majandus on tundlik väliskeskkonna muutuste suhtes ning majanduskasvu kiirenemine

oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Juba aastaid on Eesti peamiste

kaubandusparterite hulka kuulunud Rootsi, Soome, Läti ja Leedu. Kuigi eelmisel aastal vähenes

märkimisväärselt Venemaa osatähtsus Eesti väliskaubanduses, on Venemaa Eesti jaoks endiselt

tähtis sihtturg. Analüütikute hinnangul Eesti ekspordi sihtriikide majandusolukord 2015. aasta

lõpus ning käesoleva aasta esimeses kvartalis valdavalt paranes, ent väliskeskkonda nõrgestab

jätkuvalt Venemaa ja Ukraina konflikt.

Eesti majanduskasv pole kiirenenud ja kujuneb aeglasemaks kui eelmisel aastal. Eesti Panga

hinnangul eesti majanduskasv jääb 1,2% juurde. Järgmisel kahel aastal majanduskasv kiireneb,

kuid üksnes tagasihoidlikult: 2016. aastal 2,2%-ni ja 2017. aastal 3,1%-ni. Eesti majanduskasvu

kiirenemine sõltub välisnõudluse taastumisest ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamisest

välisturgudel. Sisetarbimine veab endiselt majanduskasvu. Rahandusministeerium ootab

lähikvartalitel majanduse elavnemist välisnõudluse taastumise toel. Kevadprognoosi kohaselt

ootame 2016. aasta kokkuvõttes majanduskasvu kiirenemist kahe protsendini eelmise aasta 1,1

protsendilt.

Rahandusministeeriumi hinnangul tööturu olukord muutub üha pingelisemaks ning töötuse kiire

vähenemine on juba mõnda aega hoidnud üleval palgasurveid. Seoses tööjõulise elanikkonna

vähenemisega ja eeldusega, et tööjõus osalemise ning hõive määrad on saavutamas oma

ajaloolist maksimumi, on hõive edasise kasvu väljavaated tagasihoidlikud. 2015. aastal tööga

hõivatute arv kasvas sarnaselt eelneva aastaga 0,6% ning pöördub alates 2016. aastast kuni poole

protsendisesse langusesse. Ühtlasi langeb töötuse määr alates järgmisest aastast alla 6%.

1.4 ÜLDINE ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST

ARENGUSUUNDADEST

Aseri valla pindala on 67,1 km2 ning seisuga 01.01.2016. aastal elas vallas 1 644 elanikku, mis

on veidi üle 1 % kogu Ida-Virumaa elanikest. Aastal 2015. aastal sündis Aseri vallas 6 ning suri

33 inimest. Seisuga 01.01.2015 oli Aseri valla elanike arv 1 697.




Koit Oras

Vallavanem 10 10

1.01.2016 1.01.2015 1.01.2014 1.01.2013 1.01.2012

Elanike arv kokku 1 644 1697 1772 1875 1955

lapsed alla 6 aastased 54 73 82 87 93

noored 7-19 aastased 185 164 173 181 184

tööealised 20-64 aastased 910 998 1051 1136 1210

vanurid üle 65 aastased 495 462 466 471 468

Tööealiste elanike arv seisuga 01.01.2016 oli 910 inimest vanuses 20 – 64 aastat. Kogu valla

elanikkonnast moodusta see 59%. Aruandeperioodil töötas tööealine elanikkond keskmiselt 371

tööandja juures. 2015. aastal oli tööga hõivatud inimesi vallas 696, mis moodustas 42% valla

elanikest. Enamus elanikke (1 273 so 77,4%) elab Aseri alevikus ning ülejäänud osa valla 8

külas, millest suurim on Rannu küla 142 elanikuga. Põhilised lahkumise põhjused on elukoha

vahetus, õppima ja tööle asumine mõne teise omavalitsuse territooriumile (Tallinn) või

välismaale (Soome Vabariik).

Aseri valda tuntakse peamiselt savitöötlejana ning Aseri valla suurim tööandja on olnud

Wienerberger AS, kus töötas 2015. aastal tehases 85 inimest. Ettevõtlusaktiivsus on vallas

suurem kui Ida-Virumaal, kuid jääb alla Eesti keskmisele. Enamuses ettevõtteid (ca 70) on

väikeettevõtted ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Praeguse raske majandusolukorraga on tegevuse

lõpetanud mõned ettevõtted ja suurt lainet tegevuse lõpetamisel ei ole täheldanud. Ettevõtlus on

küllaltki stabiilne, mis on hea näitaja.

Aseri vallavalitsuse tulevikueesmärk on muuta vald tasakaalustatud ettevõtlusstruktuuriga kõrge

elukvaliteediga turvaliseks elukohaks ja hinnatud puhkepiirkonnaks, kus on multikultuurne

kohalikku identiteeti ja kultuuripärandit väärtustav elanikkond.

1.5 ÜLEVAADE ARENGUKAVA TÄITMISEST

Arengu planeerimise ja eelarve koostamise üks põhidokumente on valla arengukava. ASERI

VALLA ARENGUKAVA aastateks 2008 – 2020 on kinnitatud vallavolikogu määrusega nr 21

29.09.2008.a. 2015. aastal pöörati suurt tähelepanu valla üldisele keskkonnaalasele seisukorrale,

sealhulgas heakorrale.

2013. aasta põhilised investeeringud olid:




Koit Oras

Vallavanem 11 11

valla kruusateede korrastamine;

löökaukude remont;

lumetõrje;

Aseri kaugküttepiirkonda jäävate vallale kuuluvate hoonete ja Aseri Kommunaal OÜ

poolt hallatavate hoonete soojussõlmede rekonstrueerimine ja katlamaja

automatiseerimine;

Aseri Keskkooli hoonele 16 kaamerast ja salvestusseadmest koosneva

videovalvesüsteemi paigaldamine;

Siseministeeriumi juurde moodustatud regionaalsete investeeringutoetuste programmi

esitasime projekti: Aseri Lasteaia mänguväljaku ja sisseehitatud kappvoodite

uuendamine, mis sai ka positiivse rahastamisotsuse summas 22 158 eurot.


Aseri Lasteaia mänguväljaku ja sisseehitatud kappvoodite uuendamine projekti

elluviimine;

Aseri valla allasutuste arvutipargi uuendamine;

Aseri Koolis e-kooli süsteemile üleviimiseks vajalike programmide ja arvutite soetamine;

Aseri Kooli hoones muusikakooli remont;

Aseri Keskväljakul asuva bussipeatuse rekonstrueerimine;

Aseri pargis asuvate pinkide ning aleviku jalakäijate sildade uuendamine ja remont;

Aseri Kommumaal OÜ-le kuuluvate soojatrasside rekonstrueerimise jätkamine.


Aseri kooli WC remont

Aseri staadioni korrastamine

Oja tänava mustkatte rajamine




Koit Oras

Vallavanem 12 12

valla teede remont

Osalemine ühisprojektides:

Aseri vald osaleb jätkuvalt MTÜ-s Virumaa Koostöökogu (VIKO) tegevuses koos

Lüganuse, Sonda ja Rägavere vallaga. Koostamisel on uue rahastamisperioodi strateegia.

Jätkuvalt on väljatöötamisel VIKO piirkonna turismiettevõtjaid ühendav kaubamärk

„Virumaa süda“, et läbi ühisturunduse suurendada turismindusest teenitavat tulu.

Kiviõli Regiooni Omavalitsuste Liidu (KROL) keskkonnaalane ühisprojekt “Ohtlike

jäätmete kogumispunkti ehitamine Erra asulasse Sonda vallas.

SA Kiviõli Tervisekeskuse arendamine.

Kuna eelnevatel aastatel tehtud tööd on mahult ja finantsiliselt suured, siis valla eelarve

tagasihoidliku laekumise tõttu on omaosaluse leidmine veel teisteks projektideks probleemne.

Investeeringute planeerimisel tuleb panna rõhku toetus- ja välisvahenditele.

1.5.1 Üldised valitsussektori teenused

Vallavolikogu, vallavalitsus

Aseri vallavolikogus on 11 liiget, kellest on 3 naist ja 8 meest. Volikogu juures töötab 4 alalist

komisjoni – eelarve ja arengukomisjon, haridus-, kultuuri-ja spordikomisjon, sotsiaalkomisjon

ning revisjonikomisjon.

Aseri vallavalitsuses töötab 11 teenistujat – vallavanem, abivallavanem, vallasekretär,

vallasekretäri abi, finantsnõunik, vanemraamatupidaja, arendusnõunik, sotsiaalnõunik,

arvutispetsialist ja 2 avahooldustöötajat.

Vallavalitsus on 5 liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja 3 liiget, kellest kaks

ei tööta vallavalitsuses.

1.5.2 Majandus

Maanteetransport




Koit Oras

Vallavanem 13 13

Aseri vallas on vallateid 30,8 km ja tänavaid 14,2 km. Tolmuvabad on tänavatest 7,9 km,

ülejäänud on kruusakattega teed, mis vajavad pidevat hoolt ja parandamist. Kuigi Aseri asub

Tallinn-Narva maantee läheduses, on ühistranspordi korraldus halvenenud. Erabussifirmad

sulgevad vallale teatamata liine ning valla elanikud jäetakse sellega ilma ühistranspordi

kasutamise võimalustest.

1.5.3 Elamu- ja kommunaalmajandus

Tänavavalgustus

Muu elamu- ja kommunaalmajanduse kulud

Tänavavalgustus on renoveeritud EL vahenditest nii Aseri alevis kui ka Rannu külas, millega

saavutati märkimisväärne kulude kokkuhoid.

Aseri valla territooriumil asub 38 kortermaja millest 19-s on loodud korteriühistud, 5 maja on

müüdud juriidilistele ja eraisikutele ning 14 haldab Aseri Kommunaal OÜ. Väga viletsas seisus

on eraomanikele kuuluvad Aseri Kesktänava äärsed majad, kus omanikud ei ole majade korda

tegemiseks midagi ette võtnud ja need rikuvad peatänava ilmet.

2010. aastal läks Aseri vald üle korraldatud jäätmeveole ning teenust hakkas osutama hanke

võitja OÜ Ekovir, kes pakub teenust ka täna.

1.5.4 Vabaaeg, kultuur ja religioon

Aseri Vabaajakeskus

Aseri Vabaajakeskuse eesmärgiks on spordi-ja tervislike eluviiside arenguks vajalike tingimuste

loomine ning sporditegevuse arendamine Aseri vallas, tegeledes eelkõige sporditegevuse

koordineerimisega nii noorte kui ka täiskasvanute hulgas.

Vabaajakeskuses toimuvad treenerite juhendamisel alljärgnevad treeningud :

Lauatennises, korvpallis, jalgpallis ja aeroobikas

2015. aastal korraldasime spordivõistlusi :




Koit Oras

Vallavanem 14 14

Traditsioonilised võistlused – Aseri Open 2015 lautennises ( 215 osalejat), Aseri XVII

Savijooks (198 osalejat), Jüriööjooks (154 jooksjat), Aseri XIX Suvemängud (318 osalejat),

Vello Kõrveku XV mälestusvõistlus korvpallis (4 võistkonda).

Viisime läbi Ida-Virumaa meistrivõistlusi lauatennises, EMSL Jõud meistrivõistlusi lauatennises,

Eesti noorte võistkondlike meistrivõistlusi lauatennises, Eesti võistkondlike meistrivõistluste

teist vooru ja Eesti TOP – 8 lauatennises.

Rahvaspordiüritustest korraldasime aprilli kuus Südamenädala üritusi, aeroobikapäeva,

matkapäevi.

Aseri sportlastest on kõige suuremad saavutused lauatennisistide. Aruandeaastal saavutas

lauatennisenaiskond Eesti meistrivõistlustel III koha. Juunioride klassis saavutas Reelica Hanson

I koha ja minikadettide klassis Kristina Andrejeva I koha. Lauatennisistid osalesid aasta jooksul

38 võistlusel.

Aseri sportlased osalesid paljudel vabariiklikel ( Narva Energiajooks, Rakvere Ööjooks jne.) ja

maakondlikel rahvaspordiüritustel. Aktiivselt võetakse osa jooksusarjadest Ida-Virumaal.

Aseri Muusikakool

Muusikakool on Aseri vallas ainuke huvikool, kus on võimalik omandada muusikalist

algharidust ja diferentseeritud muusikaõpet. Aseri Muusikakooli kollektiivi eesmärgiks on olla

avatud, lapsesõbralik ja teadmisi andev huvikool, kus on mitmekesised võimalused loominguks

ja arenguks. Aseri Muusikakool on oma tegevuse ja võimalustega sarnane teiste väike-

muusikakoolidega Eestis.

Valla kultuurielus on muusikakool üks põhitalasid. Kooli õpetajad ja õpilased on eestvedajateks

ja ka aktiivsed osalejad valla kultuurielus: õpetajad ja õpilased osalevad isetegevusringides

rahvamajas ja ka üldhariduskoolis.

Kohaliku kultuurielu edendajatena esinetakse valla rahvale kooli, lastaia, vabaajakeskuse ja

rahvamaja üritustel. Antakse kontsert ka iseseisvalt. Kontsertide peamiseks eesmärgiks on tagada

kooli õpilastele ja õpetajatele esinemispraktika ja pakkuda muusikalisi elamusi vallaelanikele.

Muusikakooli õpilased võtsid 2015. aastal osa üleriigilistest ja regionaalsetest konkurssidest ja

festivalidest. Traditsiooniline Virumaa muusika- ja kunstikoolide Talvemuusikapäev veebruaris

toimus Aseri Muusikakoolis. Meeldejääv ja õpetlik oli Moskva Konservatooriumi endise lektori




Koit Oras

Vallavanem 15 15

ja helilooja Ljudmila Starovoitova metoodikapäev meie muusikakoolis Virumaa

klaveriõpetajatele.

Septembris esines meie saalis kooli vilistlane, kes pühendas oma klaveril esitatud palad

muusikakooli õpetajatele - suure tänuga, sest tema elu on seotud muusikaga ja oma teadmisi

annab ta edasi Itaalias. Käisime kuulamas ja esinesime ka ise Virumaa muusikakoolide

mudilaste päeval Jõhvi Kontserdimajas, Kohtla-Järvel PKM-i valges saalis käsikelladel

mängijate päeval, klaveriansamblite festivalil „Allegro“ Tallinnas, Etüüdirallil Kohtla-Järve

Kunstide Koolis.

Muusikakooli õpilased on esinenud 2015. aasta jooksul 13 korda.

Muusikakooli eesmärgid:

• püsida areneva koolina;

• anda lastele üldine muusikaalane haridus ja praktilised pillimängu ning laulu oskused;

• koosmängu oskused - orkester, ansambel jm vormid;

• süvamuusikat mõistva ja hindava inimese kasvatamine – haritud kuulaja kasvatamine;

• valmistada võimekamad õpilased ette kesk- ja kõrgõppeasutustesse;

• diferentseeritud õpe – kõik õpilased saavad eeldustekohase võimaluse õppida;

• Aseri Muusikakoolis on võimalik õppida põhipillina - klaverit, akordioni, nuppakordioni,

bajaani, plokkflööti, kitarri, kannelt ja lisapillina - mandoliini, balalaikat, trumme, kontrabassi,

lokut;

• jätkuvalt arendada kontserttegevust;

• edendada kohalikku kultuurielu.

2015. aastal õppis muusikakoolis 44 õpilast ja neid õpetas 5 õpetajat. Lõpetajaid oli 2015. aastal

6.

2015. aasta eelarve oli 80 469 EUR, sellest majanduskulud 10 570 EUR.

2016. aasta eelarve on 81 760 EUR, sellest majanduskulu 10 564 EUR.

Raamatukogu




Koit Oras

Vallavanem 16 16

Raamatukogu eesmärgiks on tagada Aseri valla elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs

informatsioonile, teadmistele, kultuurile ning toetada kirjanduse ja kunsti harrastusi läbi lugejale

vajaliku kirjanduse.

Olulisemad tegevused 2015. aastal:

kogude komplekteerimine, teavikute hankimine, vastuvõtmine, arvestamine,

kustutamine, töötlemine ja kataloogimine;

lugejate registreerimine ja arvestus;

kojulaenutus, kohalkasutus ja külastus;

teatme- ja teabeteenindus;

erinevate näituste korraldamine;

kirjanike juubelite tähistamised

2015. aastal vähenes lugejate arv, kuna elanikkond väheneb ja vananeb. Raamatukogu

kasutatavus suurenes, sest palju kasutatakse E-teenuseid. Laenutuste arv on suurenenud, sest

Aseri vallas on, peale Rannu raamatukogu sulgemist, üks raamatukogu. Kaugemate külade

elanikud külastavad raamatukogu harvem, kuid samas laenutavad nad korraga rohkem.

Aseri valla raamatukogu kasutamine 2015 2014 2013

Lugejad 320 345 493

Külastused 4019 4140 5431

Laenutus 9259 8991 13568

Aseri Rahvamaja

Rahvamaja põhieesmärk on kultuuriürituste korraldamine. Pakkuda igas vanuses ja erinevate

huvidega Aseri valla elanikele saada osa võimalikult mitmesugustest üritustest. Korraldatakse

üritusi rahvamajas ja ka kogu vallas. Populaarsust on kogunud Rahvamaja rentimine erinevateks

üritusteks ja pidudeks.

Olulisemad tegevused 2015. aastal:

• Vallapäev




Koit Oras

Vallavanem 17 17

• Jaanipäev

• Aseri Orkestri 106 kontsert

• I Advendile pühendatud kontsert

• Aseri Rannaparty

• Aseri Rahvamaja kollektiivide osavõtt erinevatel piirkondlikel ja vabariiklikel üritustest.

• Ülemaaline jõuluvanade konverents.

• Igakuulised Lastediscode läbiviimine.

Traditsioonilised üritused – vallapäevad, Vabariigi aastapäeva kontserdid, I Advendi tähistamine

rahvamaja ees, jõuluürituste, vastlate, jaanipäeva ja aastavahetuse Disco läbiviimine,

lastediscode läbiviimine, Aseri Orkestri kevadkontsert tuntud lauljatega, pereõhtute läbiviimine,

minimiss mais ja minimister novembris, taidlejate hooaja alguse tähistamine, näiteringi etenduste

ettekandmine, Tallinna tantsukoolilaste suvelaager, tsirkuse etendus, erinevate kontsertide

korraldamine, muinastulede öö, väljasõidud teatritesse, vabaõhuetendustele ja kontsertidele.

Rahvamajas tegutseb mitmeid ringe, millest võtab osa 114 inimest.

1.5.5 Haridus

Aseri Kool

Kooli tegevuse eesmärgiks on üldhariduse andmine õpilastele ja tingimuste loomine hariduse

omandamiseks. Aseri Vallavolikogu 28. märtsi otsusega nr 121 toimus Aseri Keskkooli

ümberkorraldamine- ja alates 01.09.2012 gümnaasiumi osas uusi klasse ei avata.

01.09.2014. aastal ühendati lastead ja kool ning kool alustas tööd põhikoolina. Kooli

eesmärkideks olid õpilaste õpijõudluse toetamiseks ja väljalangemise ennetamiseks

rakendatavate meetmete mõjusus, pedagoogide kvalifikatsioon, atesteerimine ja täiendkoolituse

võimaldamine, mis olid ka riikliku järelevalve prioriteedid lõppenud õppeaastal. Alanud

õppeaasta eesmärkideks on õpilase arengu toetamine, sh hariduslike erivajadustega õpilaste õppe

korraldamine, turvalisuse tagamine, eestikeelse õppe korraldamine vene õppekeelega osakonnas.

Andmete õigsuse tagamine EHIS-s. Teised õppe- ja kasvatustööks püstitatud eesmärgid on

jätkuvalt koolikohustuse täitmine, koolivägivalla ennetamine. Lasteaiarühmades arendatakse




Koit Oras

Vallavanem 18 18

lapsi läbi erinevate tegeluste ning põhieesmärgiks on läbi eestikeelse õpe valmistada lapsi ette

kooliks.

2014/2015 õppeaasta õpilaste arv seisuga 01.09.2014 oli 113 ja õppeaasta lõpus 104,

lasteaia nimekirjas 49 last.

Ainult hinnetega “5” lõpetasid klassi 24 õpilast, kellele anti kiituskiri “Väga hea õppimise eest”.

Hindele “4” ja “5” õppis 43 õpilast, kes said kooli kiituskirja.

Teiste omavalitsuste koolidesse käis Aseri vallast õppeaastal 2014/2015 24 õpilast, teistest

omavalitsustest käis Aseri Koolis 9 õpilast. Seoses õpilaste väikese arvuga klassides on

moodustatud kaks liitklassi nii eesti kui vene osakonnas, eesti osakonnas puudus 7. ja vene

osakonnas 2. klass.

Aseri Koolis töötas õppeaastal 2014/2015 23 pedagoogi, neist 9 täistööajaga, ülejäänud

pedagoogid osalise tööajaga. Alates 01.09.2015 töötab koolis 22 pedagoogi, kellest 1 on

lapsehoolduspuhkusel ja 8 töötab täiskoormusega, ülejäänud pedagoogid töötavad osalise

tööajaga. Lasteaias oli nii õppeaastal 2014/2015 ja seisuga 01.09.2015 7 pedagoogi, neist 6

täistööajaga ja 1 pedagoog osalise tööajaga. Koolis õpetatakse võõrkeeltena saksa, inglise ja

vene keelt ning riigikeelt. 1.-6. klassini rakendatakse pikapäevarühma tegevust 35 tunni ulatuses

nädalas, töötavad ka mitmed huviringid –näitering, kunst, rütmika, lastekoor, mudilaskoor ja

solistid. Põhikoolis õpetatakse vene osakonnas aineid eesti keeles järgmistes õppeainetes:

inimeseõpetus, loodusõpetus (teist aastat), muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus,

ühiskonnaõpetus, mida Haridus- ja Teadusministeerium toetab lisaraha eraldamisega koolile.

Lasteaias töötavad ka 0,25 kohaga liikumisõpetaja ja muusikaõpetaja, kes arendavad lapsi ja

valmistavad ette pidudeks.

Olulisemad tegevused 2015. aastal nii koolis kui lasteaias:

Õppetöö mitmekesistamiseks toimusid mitmed ekskursioonid-õppesõidud, osaleti mitmetel

piirkondlikel olümpiaadidel (algklasside emakeele ja matemaatika olümpiaad; geograafia

olümpiaad; vene keele kui emakeele olümpiaad;) osalesime meile juba traditsiooniks saanud

„Känguru“ konkursil. Meie kooli 8 õpilast 8 ja 9 klassidest osalesid PISA 2015 õpilaste

testis. Meie kooli õpilased osalesid kõikidel koolispordiliidu poolt korraldatud võistlustel.

Toimusid traditsioonilised üritused: sõbrapäev, emakeelepäev, Jüripäev, emadepäev, advendiaja

ja jõulude tähistamine. Jätkuvalt osaletakse Ettevõtliku kooli ja teistes projektides, Teater maale




Koit Oras

Vallavanem 19 19

saadud projekti raames saadud rahaline sõidutoetus võimaldas ka vähekindlustatud perede lastel

teatrietendusi külastada.

Aseri Kool tähistas kooli 110 aastapäeva 8. augustil vilistlaste suvepeoga ja 11. novembril

konverentsi ja piduliku vastuvõtuga.

1.5.6 Sotsiaalne kaitse

Sotsiaalhoolekande peaeesmärk on erivajadustega ja toimetulekuraskustes inimeste toetamine,

probleemide ennetamine ja leevendamine sotsiaalteenuste ning materiaalse ja rahalise abi

osutamise teel.

Aseris tegutseb perearstikeskus, kus töötab perearst. Aseris tegutseb ka apteek. Lähimad

statsionaarsed raviasutused on SA Ida-Viru Keskhaigla ja AS Rakvere Haigla.

Aseri vallas on pensionäre kokku 780 ja keskmine pensioni suurus on 311,95 eurot.

Vanaduspensionäre on 546, töövõimetuspensionäre 214 ja rahvapensionit saajaid 7 inimest.

Töötavaid pensionääre on 250. Puudega inimesi on vallas 270, kellest lapsi on 11.

Hoolekandeasutuses on 11 vanurit (kohamaksu puudujääva osa tasub vald) ja avahooldusel 20

inimest. Vallas töötab kaks hooldustöötajat, kellest üks osutab vanuritele ja teine vaimse

puuetega inimeste koduhooldusteenust. Aseri vallas Aseri alevikus tegutseb alates 1992. aastast

MTÜ Lille Turvakodu, kus on 58 kohta. Turvakodu põhitegevuseks on vanurite ja puuetega

inimeste ööpäevaringne hooldusteenus. Turvakodu hooldusteenuse maksumus ulatub 550-590

euroni kuus.

Aseri valla eelarvest makstavad toetused:

- sünnitoetus 160 eurot;

- matusetoetus 65 eurot;

- vähekindlustatud perede laste toiduraha maksmisest vabastamine lasteaias;

- vähekindlustatud elanikele ühekordne sotsiaaltoetus kuni 50 eurot aastas;

- ravikindlustamata isikute ravitoetus;

- Tšernobõli avarii likvideerimisel osalenute toetus 38 eurot kvartalis;

- gümnaasiumiõpilaste sõidutoetus 175 eurot 3 korda aastas.




Koit Oras

Vallavanem 20 20

Töötutele ja vähekindlustatud peredele vormistatakse toimetulekutoetust. 2015. aasta detsembri

seisuga oli 33 töötut ning toimetulekutoetust vormistati 7 ja vajaduspõhist peretoetust 5 perele.

Hooldajatoetust saab 8 sügava või raske puudega inimese hooldajat.

1.6 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVA ÄRIÜHINGU KOHTA

Aseri Kommunaal OÜ

Aseri Kommunaal OÜ on 100% Aseri valla osalusega äriettevõte, mida juhib põhikirja alusel 1

kuni 3 liikmeline juhatus. Aseri Kommunaal OÜ on loodud kommunaalteenuste osutamiseks

Aseri alevi elanikele.

Aseri Kommunaal OÜ tegevusalad

soojuse tootmine, jaotamine ja müük;

veevarustus- ja kanalisatsiooniteenused;

elamute ja kommunikatsioonide haldamine;

elamute ja rajatiste tehniline teenindamine ja hooldus;

avariitööd elumajades ja rajatistes;

sanitaartehniliste-ja remonttööde organiseerimine;

katlamajade, soojussõlmede ja küttesüsteemide haldamine;

heakorratööd Aseri vallas.

Soojuse tootmine, jaotamine ja müük

Aseri valla territooriumil on kehtestatud üks kaugkütte piirkond – Aseri alevik, mida teenindab

kaks katlamaja. Aseri katlamaja (konteinerkatlamaja), võimsusega 3,28 MW ning koolimaja

katlamaja, mis teenindab kooli, lasteaeda ja muusikakooli (paiknevad samas hoones). Kooli

katlamaja võimsus on 0,5 MW. Mõlemad katlamajad kasutavad kütusena maagaasi.

2010 – 2011. aastal renoveeriti Aseri aleviku kaugkütte peatrass 836 meetrit. Renoveerimist

finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus läbi Euroopa Regionaalfondi summas 176

tuhat eurot s.o. 50 % ja Aseri Kommunaal OÜ omafinantseering oli 176 tuhat eurot. 2011. aastal

sõlmiti SEB Pank AS-iga laenuleping omaosaluse finantseerimiseks. Lepingu täitmise

tagamiseks seati kommertspant (Aseri Kommunaal OÜ vallasvarale) summas 229 tuhat eurot.




Koit Oras

Vallavanem 21 21

Renoveerimise tulemusel vähenesid trassikaod ning oluliselt on paranenud tarbijatele

soojaenergia varustuskindlus.

2015. aastal toimus katelde remont (vahetati 2,0 MW katlal osa välisringi leegitorusid) ja pesti

keemilise pesuga mõlema katla küttepinnad ning sellega saavutati katelde märgatav kasuteguri

tõus. Seoses tsirkulatsioonipumba amortiseerumisega vahetati vana uue pumba vastu, mis

võimaldab ühtlustada soojuskandja tsirkuleerimist. Samuti täiustati katla automaatika süsteemi.

2015. aastal toodeti soojusenergiat 7 397 MWh, müüdi tarbijale 6 825 MWh.

Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenused

Aseri Kommunaal OÜ on Aseri valla vee-ettevõtjaks ja tema tegevuspiirkonnaks on Aseri

reoveekogumisala (Keskkonnaregister registrikood RKA0440116) seisuga 31.12.2014

reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi.

2009 – 2012. aastal ehitati ja renoveeriti Aseri aleviku, Rannu ja Kõrtsialuse külade ühisveevärgi

ja –kanalisatsioonirajatised:

joogiveetorustik 12,8 km;

kanalisatsioonitorustik 13,3 km;

puurkaev-pumplad 3 tk;

Rannu küla veetöötlusseadmed;

Aseri joogiveetöötlusjaam;

reoveepuhasti.

Ehitust finantseeris SA Keskkonnainvesteeringute Keskus läbi EL Ühtekuuluvusfondi 3 387

tuhat eurot ja ettevõtte omanik, Aseri Vallavalitsus, kaasfinantseeris summas 605 tuhat eurot.

Projekti elluviimisega täideti eesmärk tagada kõigile reoveekogumisala tiheasustusala elanikele

võimalus liituda nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga.

2015. aasta alguse seisuga on Aseri vallas 2 toimivat veetöötlusjaama, mis võimaldavad valla

ühisveevärgi lõpptarbijaid varustada kvaliteetse joogiveega.




Koit Oras

Vallavanem 22 22

Projekti tulemusena vähenesid vee- ja kanalisatsioonitorustike lekked ja ummistused. Reovee

pinnasesse imbumise takistamisega on tagatud ohu vähendamine kaitsmata või nõrgalt kaitstud

põhjaveele.

Terviseameti Kohtla-Järve labori 16.09.2014 väljastatud katseprotokollide nr IL2014/V1478K ja

IL2014/V1479K kohaselt ei vastanud Aseri aleviku joogivee kvaliteet nõuetele mangaani

sisalduse osas ning vee lõhn oli ebaloomulike muutustega (lahjendusaste 5).

2015. aastal toimus iga kolme kuu tagant seadmete hooldus ja harutrasside läbipesu.

2015. aastal teostati täielik plaaniline biopuhasti tehniline hooldus.

2015. aastal moodustas Aseri Kommunaal OÜ müügitulu 589 tuhat eurot, mis vähenes aastaga

12,6%. Soojusenergiat toodeti ja müüdi võrreldes 2014. aastaga 68 tuhat eurot vähem,

heitveemajanduse tulud suurenesid 5,9 tuhande euro võrra.

Müügitulu jaotus 2015. a

35301 Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (soojamajandus)

68321 Hoonete ja üürimajade haldus (elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine)

37001 Kanalisatsioon ja heitveekäitlus

36001 Veekogumine, -töötlus ja –varustus




Koit Oras

Vallavanem 23 23

Kulud kaupadele, materjalidele ja teenustele vähenesid aastaga 83,3 tuhat eurot s.o. 18 %.

Aruandeperioodil tunnistati ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks 11,8 tuhat eurot.

Aruandeaasta kasum sihtfinantseerimise netomeetodi korral oli 46,08 tuhat eurot.

INVESTEERINGUD 2014-2015. AASTAL

2015. aastal teostati katla remont summas 6 695 eurot ja soetati murutraktor summas 3 246 eurot.

Põhieesmärgiks järgmisel majandusaastal

Korteriühistute loomise algatamine Aseri Kommunaal OÜ hallatavates kortermajades;

Soojamajanduse arengukava uuendamine;

Kaugküttetrassi renoveerimise jätkamine.

Peamised suhtarvud 2014-2015.a

Lähteandmed (Eurodes) 31.12.2015 31.12.2014

Käibevara

266 283 256 288

Lühiajalised kohustused

184 481 127 717

Raha

172 172 127 109

Koguvõlgnevus ehk

kohustused

184 481 230 069

Soojamajandus 67%

Elamu- ja kommunaal-majanduse haldamine

11%

Kanalisatsioon ja heitveekäitlus

13%

Veekogumine, -töötlus ja -

varustamine 9%




Koit Oras

Vallavanem 24 24

Varad

4 177 723 4 321 724

Ettemaksed (nõuetena)

500 500

Varud

0 0

Omakapital

3 993 242 4 091 655

Lähteandmed (Eurodes) 2015 2014

Müügitulu

589 019 673 863

Aruandeperioodi kasum

(kahjum)

-98 413 -110 576

Finantssuhtarv Valem 2015 2014

Lühiajalise maksevõime suhtarvud ehk liviidsuse suhtarvud

Puhas käibekapital ehk

töökapital

Käibevara-Lühiajalised

kohustused (eurodes) 81 802 128 571

Lühiajalise võlgnevuse

kattekordaja

Käibevara / Lühiajalised

kohustused (kordades) 1,44 2,01

Maksevõime kordaja

Käibevara - Varud -

Ettemaksed /

Lühiajalised kohustused

(kordades) 1,44 2,00

Pikaajalise maksevõime suhtarvud ehk kapitali struktuuri suhtarvud

Võlakordaja

(Koguvõlgnevus /

Varad)*100 (%) 4,42 5,32

Soliidsuskordaja

(Omakapital / Varad) *

100 (%) 95,58 94,68

Tegevustulemuse (toimimise) suhtarvud ehk esmase efektiivsuse suhtarvud

Koguvarade käibekordaja ehk

varade kasutamise efektiivsus

Müügitulu / Keskmised

varad (kordades) 0,14 0,15

Rentaabluse suhtarvud

Käibe netorentaablus ehk -

marginaal

(Aruandeaasta kasum /

Müügitulu)*100 (%) -16,71 -16,41

Koguvara puhasrentaablus ehk

vara tootlikus (ROA)

(Aruandeaasta

kasum/Keskmised varad)

* 100 (%) -2,32 -2,52

Omakapitali rentaablus ehk

omakapitali tootlus (ROE)

(Aruandeaasta

kasum/Keskmine

omakapital) * 100 (%) -2,43 -2,67




Koit Oras

Vallavanem 25 25

KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE

AASTAARUANNE

BILANSS

(eurodes)

Lisa 31.12.2015 31.12.2014

Varad

6 440 855 6 679 748

Käibevara 585 694 614 909

Raha 2 434 150 384 752

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 66 063 69 677

Muud nõuded ja ettemaksed 4 85 414 116 577

Varud 67 43 903

Põhivara 5 855 161 6 064 839

Nõuded ja ettemaksed 4 32 871 0

Materiaalne põhivara 7 5 822 290 6 064 839

Kohustused ja netovara 6 440 855 6 679 748

Kohustused 783 904 899 234

Lühiajalised kohustused 384 114 322 228

Võlad tarnijatele 60 651 89 360

Võlad töövõtjatele 88 902 81 858

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 8 57 363 58 882

Laenukohustused 10 177 198 92 128

Pikaajalised kohustused 399 790 577 006

Laenukohustused 10 399 790 577 006

Netovara 5 656 951 5 780 514

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 780 239 5 896 578

Aruandeaasta tulem -123 288 -116 064




Koit Oras

Vallavanem 26 26

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

(eurodes)

Lisa 2015 2014

Tegevustulud 1 924 273 2 006 300

Maksutulud 3 745 011 740 034

Tulud kaupade ja teenuste müügist 12 567 578 600 274

Saadud toetused 11 594 318 649 927

Muud tegevustulud 13 17 366 16 065

Tegevuskulud -2 039 625 -2 110 159

Antud toetused 14 -87 518 -91 341

Tööjõukulud 15 -916 595 -892 734

Muud tegevuskulud 16 -738 117 -825 998

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7 -297 395 -300 086

Tegevustulem -115 352 -103 859

Finantstulud ja -kulud -7 936 -12 205

Intressikulu 10 -9276 -12 321

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 37 116





Koit Oras

Vallavanem 27 27

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes)

Rahavood põhitegevusest Lisa 2015 2014

Tegevustulem

-115 352 -103 859

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7 -297 395 300 086

Kasum/ kahjum põhivara müügist 13 -40 117 0

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (tulu) 11 -17 638 -22 158

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

(kulu)

11 276 1 000

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 16 9 216 9 585

Korrigeeritud tegevustulem

144 780 184 653

Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus

78 613 -22 566

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus

-21 598 -1 702

Kokku rahavood põhitegevusest

201 795 160 386

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest 7 -62 416 -64 725

Laekunud materiaalse põhivara müügist 7 3 646 4 865

Laekunud intresse ja muid finantstulusid 2,4 1 339 116

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 11 18 385 22 158

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

-11 277 -1 000

Kokku rahavood investeerimistegevusest -50 323 -38 586

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud saadud laene 10 -92 145 -92 651

Tasutud intresse ja muid finantskulusid 8,10 -9 930 -12 756

Kokku rahavood finantseerimistegevusest

-102 075 -105 407

Rahavood kokku

49 398 16 392

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 384 752 368 360

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 434 150 384 752

Raha ja selle ekvivalentide muutus

49 398 16 392




Koit Oras

Vallavanem 28 28

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(eurodes)

Lisa

Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2013 5 896 508

Põhivara ümberhindlus 7

70

Aruandeaasta tulem

-116064

Saldo 31.12.2014 5 780 514


275

Aruandeaasta tulem

-123 288

Saldo 31.12.2015 5 656 951




Koit Oras

Vallavanem 29 29

EELARVE TÄITMISE ARUANNE (eurodes)

Eelarve

klassifikaatori

tunnus Eelarveklassifikaatori nimetus

2015

Esialgne

eelarve

2015

Lõplik

eelarve

2015

Eelarve

täitmine

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 1 434 378 1 439 626 1 418 279

30 Maksutulud 739 505 739 505 747 859

3000 Füüsilise isiku tulumaks 716 505 716 505 723 527

3030

Maamaks 23 000 23 000 24 332

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 73 505 73 505 60 990

3500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 600 228 600 476 576 521

352.00.17.1

Tasandusfond (lg 1) 282 765 282 765 253 897

352.00.17.2

Toetusfond (lg 2) 309 725 309 725 309 719

3500, 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 7 738 7 986 12 905

3825, 388 Muud tegevustulud 21 140 26 140 32 909

382500-382520 Sh kaevandamisõiguse tasu 2 200 2 200 2 436

382540

Sh laekumine vee erikasutusest 3 650 3 650 3 713

3882

Sh saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 290 290 709

3880, 3888 Sh muud eelpool nimetamata muud tegevustulud 15 000 20 000 26 051

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 1 433 096 1 429 320 1 292 525

40, 41, 4500,

452 Antavad toetused tegevuskuludeks 108 868 100 039 78 280

40 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 0 0 0

413

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 81 131 82 731 63 480

4500

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 13 977 3 048 2 048

452 Mittesihtotstarbelised toetused 13 760 14 260 12 752

Muud tegevuskulud 1 324 228 1 329 281 1 214 245

50

Personalikulud 856 960 861 353 837 618

55

Majandamiskulud 454 068 457 228 376 617

60

Muud kulud 13 200 10 700 10

608 Sh Reservfond

PÕHITEGEVUSE TULEM 1 282 10 306 125 754

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -151 829 -160 758 -46 877

381

Põhivara müük (+) 13 500 500 4 949

15

Põhivara soetus (-) -155 729 -152 729 -52 474

3502

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 0 14 660 14 660

4502

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 -13 589 -6 348

382

Finantstulud (+) 100 100 29

65 Finantskulud (-) -9 700 -9 700 -7 693

EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) -150 547 -150 452 78 876

FINANTSEERIMISTEGEVUS -75 412 -75 412 -74 541

20.5 Kohustuste võtmine (+) 0 0 0

20.6 Kohustuste tasumine (-) -75 412 -75 412 -74 542

1001 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, -

vähenemine) -225 959 -225 864 4 335




Koit Oras

Vallavanem 30 30

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma

koosseisult konsolideerimata finantsaruannetele (vt lisa 19). Eelarve täitmise aruanne on

koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav

(vt ka lisa 1). Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa 20.

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea

raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise

seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (lüh RTJ)

ning Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Konsolideerimisgrupp rakendas

alates 01.01.2012 RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse

printsiibist.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Arvestuspõhimõtete muutus

Alates 01.01.2012.a muutis konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing varade sihtfinantseerimise

arvestuspõhimõtteid tulenevalt uute RTJ-de rakendamisest. Vastavalt riigi raamatupidamise

üldeeskirjale lubati lihtsustamise eesmärgil varasemate perioodide andmed jätta korrigeerimata.

Äriühingud kajastavad oma aastaaruandes esitatud kasumiaruandes lisaks kasumit /kahjumit, mis

oleks tekkinud varasematel perioodidel kasutatud varade sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete

korral.

Varade sihtfinantseerimist kajastasid kasumi teenimise eesmärki omavad tütarettevõtjad

varasemalt bilansis esmalt kohustusena ning amortiseerisid selle tuludesse varade kulumi

arvestuse perioodil. Seetõttu oli varem kajastatud sihtfinantseerimise mõju nende

kasumiaruandele null eurot. Uute arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varade

sihtfinantseerimine tuluna varade saamise perioodil (sarnased arvestuspõhimõtted kehtisid

kasumi teenimise eesmärki mitteomavatele üksustele juba varem). Seisuga 31.12.2011.a

konsolideerimisgrupis kajastatud sihtfinantseerimise kohustus summas 2 816 158 kajastati




Koit Oras

Vallavanem 31 31

arvestuspõhimõtete muutmise tulemusena seisuga 01.01.2012.a eelmiste perioodide jaotamata

tulemina.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke

ja lühiajalisi deposiite.

Nõuded

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes

tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi

laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste

perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis

tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel

kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõue

loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks.

Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Osalused konsolideerimata aruannetes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses osalust äriühingus, mille

üle aruandekohustuslasel on valitsev mõju.

Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtus

kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus.

Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist

aruandekohustuslasele kuuluv osa on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest.




Koit Oras

Vallavanem 32 32

Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud

soetusmaksumusest.

Konsolideerimine

Valitseva mõju all olevate üksuste ja olulise mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub

konsolideeritud aruandes alates valitseva või olulise mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni.

Valitseva mõju all oleva üksuse finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-realt

meetodil, kusjuures omavahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerumata kasumid

ja kahjumid on elimineeritud.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi

jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2 000 eurot.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse

materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse

vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a

soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna.

Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse

lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga

komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse

komponendid eraldi arvele.

Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

• Hooned ja rajatised 1,5-10%

• Masinad ja seadmed 10-40%

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 33-50%

• Inventar, tööriistad 20-50%




Koit Oras

Vallavanem 33 33

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Ümberhindlus

Seoses maareformi kestmisega on võetud arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse

kantud maad. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda. Samuti võetakse

ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud

seoses pärijate puudumisega.

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel

turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit.

Turuhinna puudumise korral on teistelt avaliku sektori üksustelt saadud põhivara lubatud

erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas.

Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga.

Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning

intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või

lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast ning mille

suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole

kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust ja kogemustest.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda




Koit Oras

Vallavanem 34 34

kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud

raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Finantskohustused

Finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised

võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki

soetamisega kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse

meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele

kuuluvas summas.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,

milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine

leiab aset.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii

saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist

ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal bilansis tuluna.

Tulude arvestus

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele

tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele.

Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele.

Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise




Koit Oras

Vallavanem 35 35

päeval. Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised

omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on

usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes

valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse

soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekud

kajastatakse tekkimise momendil kuluna.

Seotud osapooled

Seotud osapoolteks loetakse Aseri valla volikogu ja valitsuse liikmed ning asutuste juhid, kellele

on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhatuse

liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed,

samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja

äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste

hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud,

kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse

raamatupidamise aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt,

mistõttu selle andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes (vt




Koit Oras

Vallavanem 36 36

lisa 19) kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele

erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted:

1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara

müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud

mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata;

2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata

sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste

ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud

tegevuskulud).

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid (eurodes) 31.12.2015 31.12.2014

Sularaha

1 186 1 239

Arvelduskontod pankades

432 964 383 513

Raha ja selle ekvivalendid kokku 434 150 384 752

2015 2014

Rahalt ja selle ekvivalentidelt teenitud intressitulu 37 116

Intressitulud kokku

37 116

Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid (eurodes)

A. Maksu-, lõivu ja trahvinõuded

Lühiajalised nõuded Pikaajalised nõuded

Maksud brutosummas 31.12.2015 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2014

Tulumaks 64 567 67 747 0 0

Maamaks 378 47 0 0

Muud riiklikud maksud (loodusressursside

kasutamisest) 1 118 1 883 0 0

Kokku maksu- ja lõivunõuded 66 063 69 677 0 0




Koit Oras

Vallavanem 37 37

B. Maksu-, lõivu- ja trahvitulud

Lisa 2 015 2 014

Maksud

745 011 740 034

Tulumaks

720 348 710 741

Maamaks

24663 29 293

Lõivud 11 1 309 2 954

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 6 092 6 517

Tasud vee erikasutusest 12 3 656 3 737

Kaevandamisõiguse tasu 12 1 790 2 372

Saastetasud 12 646 408

Kokku maksu- ja lõivutulud

752 412 749 505

C. Maksude ettemaksed ja maksukohustused

Ettemaksed Võlad Ettemaksed Võlad

Maksud brutosummas 31.12.2015 31.12.2015 31.12.2014 31.12.2014

Kinnipeetud tulumaks 0 9 986 0 9 815

Tulumaks erisoodustustelt 0 0 0 15

Sotsiaalmaks 0 20 459 0 19 395

Käibemaks 0 4 192 0 4 220

Töötuskindlustusmaksed 0 1 367 0 1 536

Kogumispensionimaksed 0 624 0 597

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 0 4 276 0 4 268

Ettemaksukonto jäägid 500 0 500 0

Kokku 500 40 904 500 39 846

Vt ka lisa 4 ja lisa 8.

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed

(eurodes)

Lisa 31.12.2015 31.12.2014

Nõuded ostjate vastu 83 311 109 219

Brutosummas 170 110 184 316

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -86 799 -75 097

Nõuded tegevuskulude toetustest 11 259 104

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 500 500

Ettemakstud toetused 11 1 344 6 705

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

0 49

Kokku muud nõuded ja ettemaksed

85 414 116 577

Nõuded ostjate vastu müüdud põhivara eest 32 871 0




Koit Oras

Vallavanem 38 38

Kirjel nõuded ostjate vastu kajastuvad peamiselt nõuded füüsilistele isikutele ning korteriühistute

ja mittetulundusühingutele kommunaalteenuste eest (vesi, heitvesi, küte).

Ettemakstud tulevaste perioodide kulude all kajastuvad ettemakstud töö- ja puhkusetasu

ettemaksed ning deklareeritud tööjõukulude maksud.

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded ostjate vastu

Lisa 2015 2014

Jääk aasta algul -75 097 -59 244

Allahinnatud nõuded 15 -11 702 -15 853

Laekunud kuludesse kantud nõuded 15 0 0

Jääk aasta lõpul -86 799 -75 097

Lisa 5. Varud Lisa 2015 2014

Jääk aasta algul 43 903 0

Põhivarad müügiks soetusmaksumuses

maa 7 -9 76

muusikakooli hoone 7 -41 938 78 498

muusikakooli hoone seadmed 7 -1 889 5 144

Kulum 0 -39 815

Jääk aasta lõpul 67 43 903

Lisa 6. Osalus tütarettevõttes (eurodes)

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud valitseva mõju all olev äriühing:

Nimetus, aasta

Osaluse

määr

(%) Tulemiaruande näitajad

Bilansi näitajad aasta

lõpus

Tegevus-

tulud

Tegevus-

kulud

Tegevus-

tulem Varad Netovarad

OÜ Aseri Kommunaal

2015 100% 589 978 -686 171 -96 193 4 177 723 3 993 242

2014 100% 676 312 -786 888 -110 576 4 321 724 4 091 655




Koit Oras

Vallavanem 39 39

Lisa 7. Materiaalne põhivara (eurodes)

Maa

Hooned

ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed Kokku

Soetused 0 7 290 14 451 0 29 172 50 913

Amortisatsioon ja allhindlus 0 -197 920 -89 392 -5 438 0 -292 750

Müüdud varad soetusmaksumuses -611 0 0 0 0 -611

Ümberhindlus 207 0 0 0 0 207

Ümberklassifitseerimine 0 20 727 15 908 0 -36 635 0

Kokku liikumised -404 -169 903 -59 033 -5 438 -7 463 -242 241

Soetusmaksumus 31.12.2013 11 716 6 425 062 1 089 809 68 510 7 264 7 604 305

Akumuleeritud kulum 31.12.2013 0 -940 046 -262 744 -45 839 0 -1 250

573

Jääkväärtus 31.12.2013 11 716 5 485 016 827 065 22 671 7 264 6 353 732

Soetused 0 3 258 2 050 0 49 832 55 140

Mahakantud vara soetusmaksumuses 0 -9 546 0 0 0 -9 546

Mahakantud vara kulum 0 8 644 0 0 0 8 644



Ümberhindlus 70 0 0 0 0 70

Ümberklassifitseerimise

soetusmaksumus -76 -50 984 5 050 6 634 -44 342 -83 718

Ümberklassifitseerimise kulum 0 36 560 3 255 0 0 39 815

Kokku liikumised -120 -211 900 -83 006 643 5 490 -288 893

Soetusmaksumus 31.12.2014 11 596 6 367 790 1 096 909 75 144 12 754 7 566 137

Akumuleeritud kulum 31.12.2014 0 -1 094

674 -352 850 -51 830 0

-1 501

298

Jääkväärtus 31.12.2014 11 596 5 273 116 744 059 23 314 12 754 6 064 839

Soetused 0 9 999 7 270 0 38 752 56 021



Ümberhindlus -275 0 0 0 0 -275

Ümberklassifitseerimise

soetusmaksumus 0 22 823 10 779 0 -33 602 0

Kokku liikumised -1 174 -165 589 -74 170 -6 765 5 150 -242 548

Soetusmaksumus 31.12.2015 10 423 6 396 211 1 11 4

956 75 144 17 903 7 614 637

Akumuleeritud kulum 31.12.2015 0 -1 288

683 -445 069 -58 595 0

-1 79

2347

Jääkväärtus 31.12.2015 10 423 5 107 528 669 887 16 549 17 903 5 822 290




Koit Oras

Vallavanem 40 40

Tasutud põhivara eest rahavoogude aruandes

Lisa 2015 2014

Soetused 6 -56 021 -55 140

Käibemaksu kulu 15 -9 216 -9 585

Kokku tasutud põhivara eest

-62 416 -64 725

Rendile antud varad

2015 2014

Renditud varalt (korterid ja äripinnad)

5 187 4 402

Renditulu mitteeluruumidelt 604 73

Kokku 5 791 4 475

Renditulu teeniti Aseri vallale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide (valla hallatavate

asutuste ruumid) üürist.

Lisa 8. Muud kohustused ja saadud ettemaksed

(eurodes)

Lisa 31.12.2015 31.12.2014

Maksukohustused 3 40 904 39 846

Korterelamute remondifond

10 325 7 299

Põhivara eest ettemaksed

250 4 750

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 11 3 747 3 725

Viitvõlad

2 137 2 830

Muud kohustused 0 432

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku

57 363 58 882

Muud saadud ettemaksed kajastavad makseid elanikelt elamute remondifondi. Viitvõlgades

kajastuvad intressikohustused 2 137 eurot (31.12.2014 aastal 2 830 eurot) KIK-i Veeprojekti

laenuga seoses, vt ka lisa 10.

Lisa 9. Tingimuslikud kohustused (eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 768 277 787 960




Koit Oras

Vallavanem 41 41

1) Potentsiaalne tulumaks dividendidelt

Konsolideerimisgruppi kuuluval ettevõttel on bilansipäeva seisuga jaotamata kasumit

kokku 3 841 387 eurot (võrreldava perioodi lõpuks kasum 3 939 801 eurot), millelt

arvestatud potentsiaalne tulumaks on esitatud tingimusliku kohustusena.

Lisa 10. Laenukohustused (eurodes)

Järelejäänud tähtaja järgi

Kuni 1 a 1 - 2 a 2 - 3 a 3 - 4 a 4 - 5 a Üle 5 a Kokku

Jääk seisuga 31.12.2014 92 128 177191 75 167 54 108 54 108 216 432 699 134

Pangalaenud 38 015 123 083 21 059 0 0 0 182 157

Muud laenud 54 113 54 108 54 108 54 108 54 108 216 432 486 977

Jääk seisuga 31.12.2015 177 198 75 142 54 108 54 108 54 108 162 324 576 988

Pangalaenud 123 090 21 034 0 0 0 0 144 124

Muud laenud 54 108 54 108 54 108 54 108 54 108 162 324 432 864

Informatsioon laenulepingute kaupa

(eurodes)

Laenu andja

Lõpp-

tähtaeg Intressi- määr

Alus-

valuuta

Jääk

31.12.2015

Jääk

31.12.2014

Intressi-

kulu

2015

Intressi-

kulu

2014

AS SEB Pank 15.12.17 6 kuu Euribor +1,35% EUR 41 772 62 206 765 1251

AS SEB Pank 14.09.16 6 kuu Euribor +1,85% EUR 102 352 119 956 2 228 2 836

Pangalaenud kokku 144 124 182 162 2 993 4 087

KIK 27.08.23 6 kuu Euribor +1,25% EUR 432 864 486 972 6 283 8 234

Muud laenud kokku 432 864 486 972 6 283 8 234

Kokku

576 988 669 134 9 276 12 321

2011. aastal sõlmiti pangalaenuleping Aseri aleviku tsentraalse soojustrassi renoveerimise

omaosaluse finantseerimiseks summas 176 000 eurot.




Koit Oras

Vallavanem 42 42

2013. aastal algas KIK-i laenu Aseri aleviku reovee- ja kanalisatsiooni renoveerimise projekti

omaosaluste tasumiseks tagasimakseperiood (kogu laenu suuruseks kujunes 596 988 eurot).

2013. aastal refinantseeris Aseri vald SEB Pangas 2010 ja 2009 aastal võetud laenud ühtseks

laenuks millega alandati intressimäära ning pikendati tagasimakseperioodi.

Pangalaenukohustuste täitmine tagatakse eelarvelistest vahenditest ning lisaks on seatud

pangalaenulepingu täitmise tagamiseks kommertspant (Aseri Kommunaal OÜ vallasvarale)

summas 229 000 eurot.




Koit Oras

Vallavanem 43 43

Lisa 11. Saadud toetused (eurodes)

Tegevus-

kuludeks

2015

Põhivara

soeta-

miseks

2015

Muud

toetused

2015

Nõuded

31.12.2015

(lisa 4)

Saadud

ettemaksed

31.12.2015

(lisa 7)

Riigieelarvest üldised toetused 0 0 563 616 0 0

Innove SA - uusimmigrantide ja

eesti keele õppeks 1 900 0 0 0 0

Jõhvi VV - raamatud 2 900 0 0 0 0

HTM - koolile eesti keele õppeks 0 0 0 0 3 000

HTM - koolile eesti keele õppeks 5 000 0 0 0 0

PRIA - koolipiima ja puuviljade

ostuks 1 915 0 0 259 0

RM - õppelaenudeks 738 0 0 0 0

Kultuuriministeerium- Teater maal 1 042 0 0 0 0

Lastekaitse Liit - stipendium

huvitegevuse toetuseks 300 0 0 0 0

Ida-Viru Maavalitsus -ujumise

algõpe, jm toetused 740 0 0 0 0

Ida-Viru Maavalitsus -

lapsehoiuteenuse rahastamine 1 206 0 0 0 0

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit –

Meie, kakskeel 300 0 0 0 0

GK Ehitus transporditeenus 476 0 0 0 0

Eesti Noorsootöö Keskus 897 0 0 0 0

Eesti Muusikakoolide Liit – igale

lapsele pill 650 0 0 0 0

Hajaasustusprogramm Kallip 0 0 0 1 344

Ida-Viru Maavalitsus –

hajaasustuse veeprojekt 5 638 0 0 0 747

Aseri Tuul MTÜ kooli WC remont 0 7 000 0 0 0

Rahalised toetused kokku 23 702 7 000 563 616 1 603 3 747

Mitterahalised toetused kokku 0 0 0 0 0

Saadud toetused kokku 23 702 7 000 563 616 1 603 3 747




Koit Oras

Vallavanem 44 44

Tegevus-

kuludeks

2014

Põhivara

soeta-

miseks

2014

Muud

toetused

2014

Nõuded

31.12.2014

(lisa 4)

Saadud

ettemakse

d

31.12.2014

(lisa 7)

Sihtfinant-

seerimine

(kohustus)

31.12.2014

Riigieelarvest üldised toetused 0 0 541 771 0 0 0

MKM - kohalike teede hoiuks 57 448 0 0 0 0 0

Aseri Kooli e-kooli süsteem 10 508 0 0 0 0

HTM - koolile eesti keele õppeks 3 000 0 0 0 0 0

Jõhvi VV - raamatud 2 882 0 0 0 0 0

Innove SA - uusimmigrantide ja eesti

keele õppeks 2 776 0 0 0 0 0

PRIA - koolipiima ja puuviljade

ostuks 1 908 0 0 0 0 0

Eesti Noorsootöö Keskus- kontrabassi

ostuks ja eraisik 1 607 0 0 0 0 0

RM - õppelaenudeks 1 558 0 0 0 0 0

Kultuuriministeerium- Teater maal 626 0 0 0 0 0

Ida-Viru Maavalitsus -ujumise

algõpe, südamenädal, jm toetused 550 0 0 0 0 0

Ida-Viru Maavalitsus -laulupeo

transpordi toetus 364 0 0 0 0 0

Eesti Kooriühing - toetus Aseri

orkestrile laulupeoks 300 0 0 0 0 0

Kultuuriministeerium-

Näitemängupäev 200

Eesti Kultuurkapital -

Näitemängupäev 100 0 0 0 0 0

Ida-Viru Maavalitsus -

Lapsehoiuteenuse rahastamine 11 0 0 0 0 0

Aseri Lasteaiamänguväljaku ja

voodite toetused 0 22 158 0 0 0 0

Ida-Viru Maavalitsus -hajaasustuse

veeprojekt 0 2 160 0 0 3 725 6 705

Sotsiaalkindlustusamet- puhkusetasu

hüvitis 0 0 0 104 0 0

Rahalised toetused kokku 83 838 24 318 541 771 104 3 725 6 705

Mitterahalised toetused kokku 0 0 0 0 0 0

Saadud toetused kokku 83 838 24 318 541 771 104 3 725 6 705




Koit Oras

Vallavanem 45 45

2015 2014

Üldised toetused riigieelarvest kokku 563 616 541 771

Tasandusfond 253 897 261 621

Toetusfond 309 719 280 150

sh Hariduskulud 247 733 246 871

sh Toimetulekutoetus 1 150 27 740

sh Sotsiaaltoetuse ja -teenuste korraldamise ja arendamise

toetus 3 308 3 506

sh Maamaksuvabastuse korraldamine 0 0

sh Sündide ja surmade registreerimise toetus 58 77

sh Vajaduspõhine peretoetus 288 1 956

sh Teed 57 182 0

Lisa 12. Tulud kaupade ja teenuste müügist

(eurodes)

Lisa 2015 2014

Elamu- ja kommunaaltegevuse tulud

476 759 523 396

sh soojuse ja kütte müük

314 536 363 641

sh vee- ja kanalisatsiooniteenused

124 044 117 005

sh üür ja rent

5 187 4 402

Tulud hariduse tegevusvaldkonnast

65 543 53 536

Tulud spordi- ja puhkeaalasest

tegevusest

9 130 8 506

Tulud kultuuri- ja kunstialasest

tegevusest

8 251 6 496

Üür ja rent

3 958 3 277

sh üür ja rent 7 604 73

Riigilõivud 3b 1 309 2 954

Muu toodete ja teenuste müük

1 982 1 584

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest

635 484

Tulu muudelt majandusaladelt 12 41

Tulud kaupade ja teenuste müügist

kokku 567 615 600 274

Lisa 13. Muud tegevustulud (eurodes)

Lisa 2015 2014

Kasutatud varude müük

8 821 5 330

Muud tulud

6 172 4 218

Vee erikasutustasu 3b 3 656 3 737

Kaevandamisõiguse tasu 3b 1 790 2 372




Koit Oras

Vallavanem 46 46

Saastetasu 3b 646 408

Maa müügitulu 7 0 0

Põhivara hoonete müügitulu (Muusikakool) 7 -3 719 0

Muud tegevustulud kokku

17 366 16 065

Muude tulude all kajastuvad laekunud lootusetuks kantud võlgnevused, menetluskulud ning

muud mitmesugused tulud. Kasutatud varude müügi all kajastub korterite müügitulu.

Lisa 14. Antud toetused (eurodes)

Lisa 2015 2014

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele

-62 263 -68 340

Õppetoetused (toitlustus- ja sõidukulude toetus)

-33 964 -32 719

Toimetulekutoetused

-11 888 -18 613

Peretoetused (sünnitoetused, lapse koolitoetused)

-10 671 -10 857

Muud sotsiaaltoetused

-3 329 -3 156

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele

- 2 411 -2 219

Erijuhtudel riigi pool makstav sotsiaalmaks

0 -777

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

-12 928 -8 368

Koit Oras – hajaasustusprogramm

0 -4 320

Janner Eskor - hajaasustusprogramm -4 288 0

Priit Eskor - hajaasustusprogramm -3 161 0

Koidu Penek - hajaasustusprogramm -3 827 0

Karin Rohesalu FIE- koolitoitlustaja toetus

-1 000 -2 000

Rannu Rukkilill E.S.T. OÜ- bussitransport -652 -1 048

Kiviõli Tervisekeskus- polikliiniku hoone katuse remont 0 -1 000

Antud mittesihtotstarbeline sihtfinantseerimine

-1 500 -1 000

Viru-Nigula Vallavalitsus- kalmistu ülalpidamiskulud

-1 500 -1 000

Liikmemaksud

-8 748 -9 041

Kohalikele omavalitsusliitudele

-8 045 -8 732

Muud liikmemaksud

-703 -309

Muu mitte sihtotstarbeline finantseerimine

-2 078 -4 591

Kõrtsialuse Küla Selts MTÜ valla ajalootuba

tegevustoetus 17 -213 -2 556

Muud toetused külaseltsidele ja MTÜ-dele

-600 -2 035

Purtse Vabatahtlik Merepääste MTÜ -500 0

Rannu Külaselts MTÜ talgupäevad, külade jaanipäev -635 0

Ida- Viru Pensionäride Ühing -130 0

Antud toetused kokku

-87 517 -91 341




Koit Oras

Vallavanem 47 47

Õppetoetuste kogusumma 33 964 eurot all kajastuvad 28 158 eurot (2014.a 26 786 eurot)

õpilaste tasuta toitlustamise kulud lasteaias ja koolis FIE Karin Rohesalule summas 15 888 eurot

ja Nurme Talu Köök OÜ- le 12 270 eurot. Aruande aastal maksti 5 806 eurot (2014.a

5 305 eurot) õpilaste koolibussi toetust Rannu Rukkilill E.S.T. OÜ- le summas 5 312 eurot ja

gümnaasiumiõpilastele sõidukompensatsiooni kogusummas 494 eurot (2014.a. 418 eurot).

Valla poolt maksti 10 671 eurot (2014.a 10 857 eurot) peretoetusi, sh 2 599 eurot (2014.a 3 198

eurot) vähekindlustatud peredele lasteaias tasuta toitlustamiseks. Muude sotsiaalabi toetuste all

kajastuvad 1 444 eurot (2014.a 1 466 eurot) erinevad toetused vanuritele ja 1 885 eurot (2014.a 1

690 eurot) matusetoetused.

Lisa 15. Tööjõukulud

(eurodes)

Tegevusvaldkond

Töötajate

arv 2015

Töötasu-

kulud 2015

Töötajate

arv 2014

Töötasu-

kulud 2014

Haridus 39 -346 527 42 -330 058

Vaba aeg, kultuur 20 -141 804 21 -142 184

Üldised valitsussektori teenused 9 -111 480 9 -100 983

Elamu- ja kommunaalmajandus 3 -29 313 2 -33 872

Majandus 3 -22 564 3 -29 495

Keskkonnakaitse 1 -11 357 1 -12 316

Sotsiaalne kaitse 3 -21 329 3 -19 720

Töötajate arv ja töötasukulud kokku 78 -684 374 81 -668 626

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Töövõtu- ja

käsunduslepingute korral ei ole töötajate arvu leitud. Nende lepingute alusel arvestatud

töötasukulud moodustasid aruandeperioodil 20 682 eurot ja võrreldaval perioodil 32 332 eurot.

2015 2014

Töötasukulud -684 374 -668 626

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed -231 707 -228 084

Erisoodustused -514 -1 025

Töötajate õppelaenude kustutamine -444 -925

Muud erisoodustused -70 -100




Koit Oras

Vallavanem 48 48

Kapitaliseeritud tööjõukulud - 5 001

Tööjõukulud kokku -916 595 -892 734

Lisa 16. Muud tegevuskulud (eurodes)

Lisa 2015 2014

Tootmiskulud -343 372 -438 579

Hoonete, ruumide majandamiskulus -43 790 -54 150

Rajatiste majandamiskulud -41 145 -44 022

Õppevahendite ja koolituse kulud -38 848 -35 163

Sõidukite ülalpidamise kulud -18 428 -18 205

Administreerimisekulud -17 428 -17 290

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -9 273 -11 360

Inventari majandamiskulud -19 364 -11 276

Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -12 647 -13 179

Toiduained ja toitlustusteenused -33 640 -25 228

Koolituskulud -3 262 -3 857

Sotsiaalteenused -27 866 -24 665

Teavikute ja kunstiesemete kulud -5 000 -4 722

Uurimis- ja arendustööd -960 0

Muu erivarustus ja materjalid -7 791 -7 115

Eri- ja vormiriietus -149 -478

Lähetuskulud -763 1 041

Meditsiini- ja hügieenikulud -1 491 -1 396

Mitmesugused majanduskulud -6 668 -7 718

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -16 180 -2 669

Majandamiskulud -648 065 -722 113

Maksu-, lõivu- ja trahvikulu -78 190 -87 887

s.h. Käibemaks kaupadelt ja teenustelt -51 883 -60 879

s.h. Käibemaks põhivara soetuselt 6 -9 216 -9 585

s.h. Riigilõivud -990 -1 574

s.h. Saastetasud -15 194 15 025

s.h. Muud -907 -824

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 4 -11 703 -15 853

Muud tegevuskulud -159 -145

Muud tegevuskulud -90 052 -103 885

Muud tegevuskulud kokku -738 117 -825 998




Koit Oras

Vallavanem 49 49

Rendikulud

2015 2014

Sõidukid -7 298 -6 777

IT seadmed -6 206 -6 356

Inventar -822 -1 008

Ruumid -827 -1 173

Rendikulu kasutusrendilepingutelt -15 153 -15 314

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel

perioodidel

-1 392 -5 342

Järgmisel majandusaastal -1 392 -3 985

1 - 2 aastal 0 -1 357

2 - 3 aastal 0 0

3 - 4 aastal 0 0

Peale 5.aastat 0 0

Lisa 17. Seotud osapooled (eurodes)

A. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja

soodustused.

Konsolideerimisgrupi tegev- ja Tasude kogusumma

kõrgema juhtkonna keskmine arv

2015 2014 2015 2014

Volikogu liikmed 11 11 4 024 3 618

Vallavalitsuse liikmed 4 4 36 125 31 120

Asutuste juhid 6 6 51 930 50 104

Juhatuste liikmed 2 3 13 846 15 422

23 24 105 925 100 264

Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende

hulka on arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole

tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. Vallavanema

kasutada on ametiauto, mida vajadusel saavad kasutada ka teised vallavalitsuse ametnikud.




Koit Oras

Vallavanem 50 50

Lisa 18. Bilansipäevajärgsed sündmused

Olulisi sündmusi ei ole toimunud 2016. aasta I kvartalis.




Koit Oras

Vallavanem 51 51

Lisa 19. Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss

(eurodes)

31.12.2015 31.12.2014

Varad 2 363 658 2 465 965

Käibevara 333 547 380 171

Raha 261 978 257 643

Maksu- ja lõivunõuded 66 063 69 677

Muud nõuded ja ettemaksed 5 438 8 948

Varud 67 43 903

Põhivara 2 030 111 2 085 794

Osalus tütarettevõttes 86 391 86 391

Nõuded ja ettemaksed 32 870 0

Materiaalne põhivara 1 910 850 1 999 403

Kohustused ja netovara 2 363 658 2 465 965

Kohustused 613 557 690 715

Lühiajalised kohustused 213 767 216 062

Võlad tarnijatele 23 838 29 414

Võlad töövõtjatele 79 168 72 074

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 35 915 40 050

Laenukohustused 74 846 74 524

Pikaajalised kohustused 399 790 474 653

Laenukohustused 399 790 474 653

Netovara 1 750 101 1 775 250

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 774 976 1 780 738

Aruandeperioodi tulem -24 875 -5 487

Konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes)

2015 2014

Tegevustulud 1 458 981 1 487 035

Maksutulud 745 011 740 034

Tulud kaupade ja teenuste müügist 90 764 77 162

Saadud toetused 594 318 649 927

Muud tegevustulud 28 888 19 912

Tegevuskulud -1 478 139 -1 483 136

Antud toetused -87 518 -91 341

Tööjõukulud -846 140 -801 112

Muud tegevuskulud -411 023 -453 927

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -133 458 -136 756

Tegevustulem -19 159 3 899

Finantstulud ja -kulud -5 716 -9 386

Intressikulu - 7 048 -9 484

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 29 98





Koit Oras

Vallavanem 52 52

Konsolideerimata rahavoogude aruanne

(eurodes)

Rahavood põhitegevusest 2015 2014

Tegevustulem -19 159 3 899

Korrigeerimised:

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 9 216 9 585

Kasum / kahjum põhivara müügist -40 117 0

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 133 458 136 756

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (tulu) -17 638 -22 158

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (kulu) 11 276 1 000

Korrigeeritud tegevustulem 77 036 129 082

Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus 50 961 -10 756

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -1 038 1 012

Kokku rahavood põhitegevusest 126 959 119 338

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest -52 474 -57 425

Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 645 4 865

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 18 385 22 158

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -11 276 -1 000

Laekunud intresse ja muid finantstulusid 1 331 98

Kokku rahavood investeerimistegevusest -40 389 -31 304

Rahavood finantseerimistegevusest

Tagasi makstud saadud laene -74 542 -75 047

Tasutud intresse ja muid finantskulusid -7 693 -9 886

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -82 235 -84 933

Rahavood kokku 4 335 3 101

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 257 643 254 543

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 261 978 257 644

Raha ja selle ekvivalentide muutus 4 335 3 101

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

(eurodes)

Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2013 1 780 668


Aruandeaasta tulem -5 487

Saldo 31.12.2014 1 775 250

Põhivara ümberhindlus -275

Aruandeaasta tulem -24 875

Saldo 31.12.2015 1 750 101




Koit Oras

Vallavanem 53 53

Lisa 20. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Eelarve järgi planeeriti 2015. aastal põhitegevuse tulu 1 439 626 eurot, laekus 1 418 279 eurot.

Põhitegevuse tulud laekusid ~ 99%-liselt (2014.a oli laekumine ~100%). Planeeritust vähem

laekus tulusid kaupade ja teenuste müügist, samuti saadi vähem toetusi. Planeeritust rohkem

laekus üksikisiku tulumaksu 1,01%.

Aseri valla 2015. aasta eelarve põhitegevuse kulud kinnitati volikogu poolt mahus 1 429 320

eurot. Aasta jooksul võeti vastu üks lisaeelarve, mis vähendas põhitegevuse kulude lõplikku

eelarvet esialgsega võrreldes 3 776 euro võrra sh vähendati tegevuskuludeks antavaid toetusi

8 829 euro võrra ja suurendati personalikulusid 4 393 euro võrra, samuti suurendati

majandamiskulusid 3 160 euro võrra.

Põhitegevuse tulem oli aasta lõpus positiivne 125 754 euroga (2014 aastal 115 437 eurot).

Investeerimistegevus kokku oli 46 877 eurot, sh müüdi põhivara 4 949 euro eest, põhivara

soetuseks saadi 14 660 eurot toetust, põhivara soetati 52 474 euro väärtuses ning laenude

intressimakseteks kulus 7 693 eurot. 2015. aasta eelarve täitmine oli ülejäägis, st eelarve tulem

oli positiivne 78 876 euroga. Finantseerimistegevus kokku oli 74 541 eurot, tasuti

laenutagasimakseid 74 542 euro ulatuses. Likviidsed vahendid suurenesid 2015. aastal 4 335

euro võrra (2014. aastal suurenesid 3 100 euro võrra).

Eelarve tegevusalade kuludest moodustasid suurima osa kulud haridusele (49%) ning spordile ja

kultuurile (21%).




Koit Oras

Vallavanem 54 54

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideeritud

finantsaruannetega võrreldav. Esialgses eelarves kinnitati reservfondi suuruseks 13 000 eurot,

eelarveaasta lõpuks oli reservfondist eraldatud 2 500 eurot (500 eurot eraldati Purtse

Vabatahtlikele Merepäästjatele ning 2 000 eurot Noortemalevale).

Üldised valitsussektori

teenused 13%

Majandus 5%

Elamu- ja kommunaalmaja

ndus 5%

Vabaaeg ja kultuur

21% Haridus

49%

Sotsiaalne kaitse 7%

Eelarve täitmise jaotus tegevusalade järgi




Koit Oras

Vallavanem 55 55

MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aastaaruande on koostanud Aseri Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Aseri Vallavalitsuse otsus aruande

heakskiitmise kohta.

Koit Oras, vallavanem /allkirjastatud digitaalselt/

Documents

Aseri valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta ......Aseri valla 2015. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne Nimetus Aseri Vallavalitsus Registrikood 75004174