Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020

„Teadmistepõhine Eesti”

ISBN 978-9985-72-216-9 (trükis) ISBN 978-9985-72-217-6 (pdf)

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) koostamise protsess käivitati Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2012. aastal. Koos teadlaste ja ettevõtjatega ning poliitika kujundajate ja elluviijatega seati tulevikusihte ja kavandati tegevusi, mis vastaksid kiiresti muutuva maailma ja meie ühiskonna vajadustele ning toetaksid koos teiste riikidega Euroopa Liidu ühiseid eesmärke.

TAI strateegia koostamise ettepanek kinnitati Vabariigi Valitsuse 28. juuni 2012 korraldusega nr 274. Strateegia koostamiseks moodustas haridus- ja teadusminister 24. augusti 2012 käskkirja-ga komisjoni, kuhu kuulusid 23 esindajat nii ettevõtlussektorist, ülikoolidest ja teadusasutustest ning riigiasutustest. Strateegia ettevalmistamisse kaasati üle 200 spetsialisti teaduse, ettevõt-luse ja riigi poolt – sh. Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN), TAI strateegia koostamise komisjon, teaduspoliitika komisjon, innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjon, teadus- ja innovatsiooni-poliitika seire (TIPS) programmi, teadusasutuste, ettevõtjate ja riigiasutuste esindajad.

Strateegia ettevalmistamisel on sisendina kasutatud rahvusvahelisi ja siseriiklikke hindamisi ja raporteid (nt ERAC peer-review, TIPS programmi raportid ja soovitused, Riigikontrolli auditid jpm). Kasvualade valikuprotsessis on lähtutud OECD ja Euroopa Komisjoni väljatöötatud nutika spet-sialiseerumise metoodikast.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia “Teadmistepõhine Eesti” 2014-2020 kiideti Vabariigi Valitsuses heaks 31.10.2013 ning Riigikogus 22.01.2014.

Fotod: Eesti teadusfoto konkurss 2011, 2012, 2013 Esikaas: Tõnu Pani,Page 5: Heiti PavesPage 6: Timo PaloPage 11: Annika KarusionPage 12: Mati KosePage 14: Mati KosePage 19: Heiti PavesPage 23: Tanel EensooPage 24: Toomas JagomäePage 25: Martina ViilTagakaas: Tauno Erik

Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu 2014

3

Kokkuvõte

See on Eesti kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegia. Selles arves-tatakse eelnenud perioodi kogemuste, õppetundide ja asjatundjate soovitustega, põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega. Kuigi Eesti on olnud TAI poliitika rakendamisel edukas, on veel rohkelt võimalusi edasiminekuks. Saavutatud tugevaid külgi tuleb hoida ja nõrku külgi vähendada.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingi-mused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks. Käesolev strateegia seab Eestile neli olulisemat alaeesmärki.

1) Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsi-võimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on po-pulaarne.

2) Teadus- ja arendustegevus (TA) toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on mo-tiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valitsusasu-tustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus.

3) TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise mee-todil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennak-tempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kas-vavad märgatavalt.Valitud kasvuvaldkonnad on:

1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite1 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused2 3. Ressursside efektiivsem kasutamine3

4) Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koostöö ai-tab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises), Euroopa innovatsioo-nipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes teadustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalu-sed ja taristu.

Kui senistes strateegiates on keskendutud eelkõige meie TAI võimekuse arendamisele, siis nüüd-ne strateegia seab eesmärgiks loodud potentsiaali kasutamise Eesti arengu ja majanduskasvu heaks. Prioriteetide seadmisel on aluseks uus, nutika spetsialiseerumise metoodika. Et valdkon-naülene koordineerimine läheks sujuvamalt, on tehtud täpsustusi juhtimis- ja seireküsimustes.

1 näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine.2 näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).3 näiteks materjaliteadus- ja tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi

efektiivsem kasutamine).

4

Sisukord

Kokkuvõte 3

Sissejuhatus 5

1. LÄHTEKOHAD 6

1.1. Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni mõjutavad arengusuundumused 6

1.2. Eesti ühiskonna vajadused ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üldised ülesanded ja seos teiste strateegiatega 7

1.3. Ülevaade Eesti teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist 7

1.4. Põhisoovitused 8

2. VISIOON 11

3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING INNOVATSIOONI EDENDAMISE EESMÄRGID 12

4. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE MEETMED 14

1. meede. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine 14

2. meede. TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine 16

3. meede. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest 17

4. meede. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös 18

5. STRATEEGIA JUHTIMINE JA RAHASTAMINE 20

5.1. Juhtimine ja koordineerimine 20

5.2. Strateegia rakendamine 20

5.3. Seire 21

5.4. Rahastamine 21

6. INDIKAATORITE KOONDTABEL 23

7. SAGEDASEMATE LÜHENDITE LOEND 24

8. LISA. EESTI TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING INNOVATSIOONISÜSTEEMI SWOT-ANALÜÜS 25

5

Sissejuhatus

Ühiskonna ees seisvate probleemide hulk ja keerukus kasvab kogu maailmas. Riikide arenguees-märkides on tähtsal kohal nii majanduse konkurentsivõime suurendamine kui ka ühiskonna edu-kas toimimine, riigi kõrge elatustase ja elanike heaolu kasv. Edukamad riigid panustavad palju ha-ridusele, teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, tehes jõupingutusi teadustöö mõju suurendamiseks, tippspetsialistide hoidmiseks ja juurdesaamiseks, majanduskasvu ning riikluse ja kultuuri kestlikkuse tagamiseks. Ka Eestis peame uuesti lahti mõtestama oma senise tegevuse ja otsima uusi teid edasiminekuks. Mida kaugemale me oma arengus jõuame, seda nõudlikumaks peame muutuma ka teaduspoliitika suhtes.

Eesti ühiskond ja majandus on viimasel kümnendil tervikuna jõudsalt arenenud, majanduskriisi jä-relmina on muutumas ka majanduse struktuur. Edasise arengu tagamine nõuab senisest enam tä-helepanu paremale kohale rahvusvahelises väärtusahelas ja eestimaalaste heaolu suurendamisele.

Käesolev strateegia määrab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise suunad, mille alusel saab seda Eesti ühiskonna üht olulisemat ja kesksemat tegevusvaldkonda sidusta-tult juhtida, avalikke finantsressursse rakendada ning riigi konkurentsivõimet ja elanike heaolu kasvatada.

See on Eesti kolmas TAI strateegia. Selles arvestatakse eelnenud perioodi kogemuste, õppetun-dide ja parimate asjatundjate soovitustega, põhiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannetega ning tulevikusuundumustega.

Strateegia ettevalmistamisse on kaasatud Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN), TAI strateegia koostamise komisjon, teaduspoliitika komisjon, innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjon, teadus- ja innovatsioonipoliitika seire (TIPS) programmi, teadusasutuste, ettevõtjate ja riigiasu-tuste esindajad.

6

1. LÄHTEKOHAD1.1. Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni mõjutavad

arengusuundumused

Teadus- ja arendustegevust raamib areng nii maailmas kui ka Eestis.

�� Majanduskriis on suurendanud TAI poliitika tähtsust eelkõige majanduse struktuursete muu-tuste võimaldajana ja soodustajana.

�� Maailma poliitilisi valikuid mõjutavad üleilmsed suundumused – demograafiline areng, rah-vastiku tervis ja vananemine, keskkond ja kliima, vajadus tooraine ja energia järele. Maail-maprobleemidele otsitakse lahendusi teaduse ja tehnika arengu abil ning neid rakendatakse järjest enam avaliku sektori ja ettevõtluse koostöös.

�� Teravneb riikide asukohakonkurents, mis määrab selle, kuhu valivad oma asukoha paremad ettevõtjad ja spetsialistid. TAI süsteemi hea tase ja intellektuaalne keskkond nii toob meile kui ka hoiab siin häid investeeringuid ja inimesi.

�� Teadustöö meetodid muutuvad. Teaduse suurem valdkonnaülesus eeldab uusi koostöövor-me4, andmemahu ülikiire kasv nõuab andmesalvestustaristute ja infotöötlustehnoloogia aren-damist, e- ja hajustaristud võimaldavad katseseadmete kaug- ja ühisjuhtimist, tasuta kätte-saadavad teaduspublikatsioonid ja -andmed suurendavad teadustulemuste mõju.

�� Teaduse ja tootmise (tööjaotuse) üleilmastumine mõjutab uute teaduskeskuste paiknemist. Arengumaade, eelkõige Aasia riikide osakaal maailma teaduses ja teadlaskonnas kasvab, suurendades nende riikide kõrgtehnoloogilise tootmise võimekust. Rahvusvaheline teadus-koostöö on saanud normiks.

�� Tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” suunab ja toetab riikide teaduse aren-

4 OECD Science, Technology and Industry Outlook 2012, lk 66.

7

gut ning rahastab seda nii ühtekuuluvuspoliitika kui ka tsentraalsetest vahenditest. Juhtalga-tuse Innovaatiline Liit5, Euroopa teadusruumi (ingl European Research Area, ERA) ja kõrghari-dusruumi tegevusega püütakse koordineerida eri liikmesriikide poliitikat ja saavutada selles sünergia. Euroopa Liidu (EL) riikide vahel on ulatuslik koostöö teadustaristute vallas6.

1.2. Eesti ühiskonna vajadused ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üldised ülesanded ja seos teiste strateegiatega

Teadus- ja arendustegevus on tähtis nii hariduse, kultuuri, majanduse kui ka ühiskonna toimimi-sel. TAI ülesanded tulenevad põhiseadusest, teistest õigusaktidest, Eesti ja Euroopa Liidu üldst-rateegiatest. TAI strateegia on tihedalt seotud Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020, Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020 ja teiste valdkondlike strateegiatega. TAI üldised ülesan-ded on:

�� tagada hariduse teaduslik alus7 ja kultuuri kestlikkus8;

�� leida tööjõu kallinemise ja tööpuuduse tingimustes ettevõtlusele uusi kasvuallikaid, muuta majandus teadmistemahukamaks9;

�� parandada inimeste heaolu, suurendada töövõimet, kohanduda demograafiliste protsesside-ga, saavutada tasakaalustatud ränne; arendada elukeskkonda ja tegevusvõimalusi piirkondli-kult tasakaalustatud viisil;

�� leida kasvavast ühiskondlikust nõudlusest ja üleilmsest ressursinappusest tingitud problee-midele lahendused ning ühiskonna arenguvõimalused, tagada energiajulgeolek ja toiduga kindlustatus.

„Euroopa 2020” strateegiast lähtuva Eesti konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020” seatakse järg-mised eesmärgid:

�� suurendada tootlikkust hõivatu kohta 80%ni ELi keskmisest (2020);

�� tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 3%ni SKPst (2020);

�� suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 0,11%ni (2020).

1.3. Ülevaade Eesti teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist

Teadus- ja arendustegevuse ülevaateid on strateegia aruannetes10 korrapäraselt avaldatud.

5 Euroopa 2020 - strateegiline juhtalgatus Innovaatiline Liit, KOM(2010)546, http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexU-riServ.do?uri=COM:2010:0546:FIN:ET:PDF.

6 Vt teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava, http://ec.europa.eu/research/infra-structures/index_en.cfm?pg=esfri-roadmap, ja Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium, (ERIC) http://ec.europa.eu/research/infrastructures/index_en.cfm?pg=eric

7 Ülikooliseaduse § 2 p 9 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 3.8 Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulale.9 R. Kattel, E. Karo, P. Tõnurist, L. Looga, U. Varblane, T. Roolaht, „Lõppeva teadus ja arendustegevuse ning innovat-

sioonistrateegia täitmise hindamine”, http://www.tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=3532, TIPSi programmi aruanne, 2012.

10 Haridus- ja Teadusministeerium, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia aruanded, http://www.hm.ee/index.php?03242.

8

�� Eesti on taasiseseisvumise järel olnud akadeemilise teadustegevuse kvaliteedi parandamisel ja mahu kasvatamisel edukas. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on märkimisväärne osa ELi tõukefondide toetusest läinud TA taristu, inimkapitali ja ettevõtluse arengusse. See on aida-nud luua nüüdisaegsed tingimused ja atraktiivse keskkonna teadustööks, kasvatanud tead-laskonda ja selle järelkasvu ning avardanud rahvusvahelise koostöö võimalusi.

�� On kujundatud kvaliteedikonkurentsil põhinev, toimiv ja arenev TAI süsteem ning ettevõtlus-sektori tugistruktuur. Ellu on viidud struktuursed reformid ja loodud seadusandlik raamistik.

�� TA maht on kasvanud kiiremini kui SKP. Eestis on TA viimase kümne aasta jooksul elavnenud nii erasektori TA mahu kiire kasvu kui ka avaliku sektori toel.

�� Eesti TAI ja majanduse struktuur11 on kujunenud ajalooliselt paljude tegurite koosmõjus. Toot-likkus on küll kiiresti kasvanud, kuid jätkuvalt on vähe TAga seotud ja ülikoolidega koostööd tegevaid ettevõtteid. Kõigi majandussektorite lisandväärtuse suurendamine on endiselt suur proovikivi (mahajäämus Soome tootlikkusest erineb sektoriti üle 2 korra). Teaduspoliitiliste vahendite võimalik mõju majandusele on suurim neis valdkondades, milles on arvestatav vas-tastikune võimekus.

�� Tänu teadustöö tulemuslikkusele ja mahu kasvule on Eesti teadlased jõudnud mitmes vald-konnas üleilmsele eesliinile. Kui Euroopa Liidus kasvab publitseerimise intensiivsus keskmi-selt 5% aastas, siis Eestil on aastane publikatsioonide arvu keskmine kasv olnud (kehtiva stra-teegia ajal) 11%. Samal ajal on paranenud ka avaldatud tulemuste mõjukus.

�� Vaatamata doktorikraadi kaitsmiste arvu ja teadustöötajate osakaalu suurenemisele on dok-toriõppe tõhusus väike ja sellest ei piisa majanduse struktuuri muutusteks ega ühiskonna vajaduste täitmiseks.

�� Valdkondlike TA programmide algatamine on olnud aeglane. Ministeeriumide roll ühiskonna vajaduste määratlemisel on üldiselt väike, ministeeriumidesisene ja -ülene koordineerimiste-gevus riigile vajaliku TA tellimiseks on ebapiisav.

�� Tehnoloogia arenduskeskused on toetanud ettevõtjate ja teadusasutuste koostööd ning klast-riprogramm ettevõtete omavahelist koostööd, kuid viimase kaudu pole toetatud TA tegevusi.

�� Et erinevaid rahastusallikaid ja õigusakte on palju, on TA meetmed killustunud. See on kaasa toonud halduskoormuse kasvu ja meetmete koordineerimise raskused.

�� Teaduse rahvusvahelistamisega on viimastel aastatel aktiivselt alustatud, kuid kõiki selle või-malusi ei ole veel piisavalt hästi kasutatud.

1.4. Põhisoovitused

Eesti TAI süsteemi hindamiseks tehtud uuringutes on esile kerkinud rohkelt probleeme ja soovitu-si, millele peab uues strateegias keskenduma.12

11 EAS et al. 2012. Eesti majanduse kvantitatiivne analüüs sektorite kaupa.12 Euroopa teadusruumi komitee (ERAC), „Peer-Review of the Estonian Research and Innovation System”, 2012, http://

www.mkm.ee/public/ERAC_EE_Peer-Review_Report_2012.pdf; Teadus- ja Arendusnõukogu arutelupaber „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika peamised suunad järgnevatel aastatel”, 2012, http://valitsus.ee/UserFi-les/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/teadus-ja-innovatsioonipoliitika/teadus-ja-arendusnoukogu/TAN%20arute-lupaber%20120612.pdf; T. Kalvet, E. Karo, R Kattel (toim), „Eesti ettevõtete uued võimalused – ärimudelid, avatud inno-vatsioon ja riigi valikud”, 2010, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/ettevotlus/Eesti%20ettev%C3%B5tete%20uued%20v%C3%B5imalused%20%E2%80%93%20%C3%A4rimudelid,%20avatud%20innovatsioni%20ja%20riigi%20valikud_2010.pdf; INNO-Policy TrendChart – Innovation Policy Progress Report for Estonia 2009.

9

�� Eesti peab jätkama seniseid jõupingutusi teadmistepõhise ühiskonna poole liikumisel, pöö-rates sealjuures rohkem tähelepanu majanduse ja ühiskonna ees seisvatele otsestele üles-annetele. TAI poliitikat tuleb käsitleda majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamise vahendina. Majandusstruktuuri muutmiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata lisandväärtuse suurendamisele traditsioonilistes sektorites.

�� Ühe strateegiliselt paljutõotava võimalusena tuleb teadvustada maailmas olemasolevate teh-noloogiavaldkondade kombineerimist uuenduslikul moel, et töötada välja uued funktsioonid (näiteks mobiilne parkimine). Eesti väiksus ning eri majandussektorite ja ametkondade koos-töö saavutamise lihtsus ja kiirus annavad selleks märkimisväärse eelise suurte riikide ees.

�� Riiklikele TAI programmidele on vaja seada selgem fookus, vähendades nende arvu ja tõhus-tades elluviimist. Edaspidi tasub keskenduda piiratud hulgale kasvuvaldkondadele, lähtudes nutika spetsialiseerumise kontseptsioonist. Neid valdkondi tuleb koordineeritult koostöös mi-nisteeriumidega eelisarendada nii TAI kui ka ettevõtluspoliitika meetmete abil.13

�� Märkimisväärselt tuleb parandada teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööd. Eri-alaliitusid ja ettevõtjad kui partnereid tuleb poliitika ja programmide väljatöötamisse rohkem kaasata.

�� Tuleb kaasajastada intellektuaalse omandi õiguskaitse süsteem selliselt, et see toetaks veelgi enam teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni väikeriigi tingimustes. Erilist tähelepanu tuleb pöörata Eesti intellektuaalse omandi poliitika teostamisele ELi ja rahvusvahelisel tasandil.

�� Eesti majanduse ja ühiskonna arengu üheks olulisemaks takistuseks on inimvara piiratus. Tuleb leida võimalusi nii olemasolevate inimeste paremaks hõivamiseks, nende pädevuse pa-randamiseks kui ka spetsialistide juurdetoomiseks välismaalt. Järelkasvuprobleemid saavad alguse madalamatel haridustasemetel. Eesti vajab rändepoliitikat, mis toetab riigile ja majan-dusele vajalike spetsialistide õppima ja tööle asumist.

�� Põhiseaduse järgi tuleb hoida ja arendada Eesti keele ja kultuuri alast TAd. Teadmiste edasi-andmiseks ja rakendamiseks tuleb arendada humanitaarteadusi, sh soodustada nende vald-konnaülesust14.

�� Teaduspõhise kõrghariduse tagamiseks ja nii teadus- kui ka kõrgharidussüsteemi tõhususe tagamiseks tuleb teaduse ja kõrghariduse prioriteedid ning rahastamine tugevamalt siduda.

�� Parandada tuleb nii riigi, teadus- ja arendusasutuste kui ka ettevõtete rahvusvahelist teadus-koostööd. Et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et meil oleks paremad väljavaated rakendada neid oma majanduse ja ühiskonna hüvanguks, tuleb saavutada tihedam seos Eu-roopa teadusruumi algatustega (sh teadustegevuse ühiskavandamine, Euroopa innovatsioo-nipartnerlus, Balti ja Põhjala ühisruumi algatused) ja osaleda üleeuroopalistes TA taristutes. Samuti tasub kodumaise teadus- ja arendustegevuse võimendamiseks kasutada Euroopa Lii-du teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 võimalusi.

�� Enam tähelepanu tuleb pöörata poliitika elluviimisele ja keskse koordineerimise tugevdamise-le. Ka ministeeriume tuleb TAI poliitika kujundamisse ja elluviimisse rohkem kaasata. Täpsus-tamist vajab Teadus- ja Arendusnõukogu roll.

13 R. Kattel, E. Karo, P. Tõnurist, L. Looga, U. Varblane, T. Roolaht, „Lõppeva teadus ja arendustegevuse ning innovat-sioonistrateegia täitmise hindamine”, http://www.tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=3532, TIPSi programmi aruanne, 2012.

14 Teadus- ja Arendusnõukogu arutelupaber „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika peamised suunad järgnevatel aastatel”, 2012, http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/teadus-ja-innovatsioo-nipoliitika/teadus-ja-arendusnoukogu/TAN%20arutelupaber%20120612.pdf.

10

�� Teaduskorralduse ja -taristu arendamiseks tuleb üle vaadata riigi teadus- ja arendusasutuste struktuur. Samuti on vaja ellu viia algatatud taristu nüüdisajastamise meetmed, tagada taristu jätkusuutlikkus ja saavutada selle tõhus ühiskasutus, sh teenuste avatus ettevõtetele.

�� TAI instrumentide ulatust ja valikut on tarvis laiendada. TAI meetmete süsteemi arendamisel tuleb rohkem tähelepanu pöörata ettevõtetele, kelles on potentsiaali, kuid kes ei panusta prae-gu veel arendustegevusse. Samuti tuleb suurendada innovatsioonipoliitika vahendite hulka teenuseinnovatsiooni, teadmus- ja tehnoloogiasiirde, organisatsiooni- ja protsessiuuenduste vallas. Tuleb parandada ettevõtete juurdepääsu innovatsiooniks vajalikule rahastamisele või-malikult turupõhiste investeerimisvahendite kaudu, et hoida motivatsioonisüsteem ettevõtete jaoks võimalikult innustav.

�� Sihiks tuleb seada teaduse ja innovatsiooni rahastamise killustatuse vähendamine, sh meet-mete konsolideerimise võimalused ja vajadus (eriti arvestades suurt sõltuvust ELi tõukefondi-de vahenditest ja sellest väljumise strateegia vajalikkust tulevikus).

�� Strateegia tõhusaks juhtimiseks on vaja korrastada TA rahastamise statistika- ja seiresüs-teem.

11

2. VISIOON

Aastaks 2020 on:

Eesti ühiskonnas teadustöö tulemuste ja teadmiste kiire ning paindlik rakendamine sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvuks iseenesestmõistetav ja tavapärane praktika;

Eesti teadlased saavutanud üleilmselt silmapaistvaid tulemusi, Eesti teadus on rahvusvaheli-selt konkurentsivõimeline ning loomulik osa Põhjala ja Euroopa teadusruumist;

Eestis olemas head tingimused suure lisandväärtusega ettevõtluse loomiseks. Eesti on üleilm-selt tuntud ja nähtav uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötajana ning kasutuselevõtjana;

Eesti ühiskond uuendusmeelne, mõistab teadus- ja arendustegevuse vajalikkust ning väärtus-tab hea kvalifikatsiooniga teadustöötajaid.

12

3. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING INNOVATSIOONI EDENDAMISE EESMÄRGID

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on luua soodsad tingi-mused tootlikkuse ja elatustaseme kasvuks, heaks hariduseks ja kultuuriks, Eesti kestmiseks ja arenguks.

Saavutada tuleb tasakaalustatud, harmooniline, kestlik TAI süsteem, mille ressurssi tuleb raken-dada ühiskonna hüvanguks ning uute toodete ja teenuste arendamiseks. Uue strateegia peaüles-anne on suurendada teadussüsteemi mõju Eestis nii ühiskonna ees seisvate ülesannete lahenda-misel kui ka majanduse konkurentsivõime parandamisel.

Indikaatorite sihttase 2020:

�� teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase 3% SKPst, sh erasektori TA kulutused 2% SKPst (2011. aastal vastavalt 2,41% ja 1,52% SKPst);

�� vähemalt 10. koht ELi Innovaatilise liidu tulemustabelis (2011. aastal 14. koht);�� ettevõtete tootlikkus hõivatu kohta 80% ELi keskmisest (2011. aastal 68%).

Alaeesmärgid

1) Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine. See on rahvusvaheliselt konkurentsi-võimeline ja nähtav ning katab põhilisi kõrgharidus- ja kultuurivaldkondi. Teadusasutus-te võrk tegutseb tõhusalt. Taristu on nüüdisaegne. Teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning teadlaskarjäär on populaarne.

13

Indikaatorite sihttase 2020:

�� Eesti kõigist kõrgetasemelistest teaduspublikatsioonidest 11% kuulub maailmas 10% enimtsiteeritute teaduspublikatsioonide hulka (2008. aastal 7,5%);

�� doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 300 (2012. aastal 190);�� kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta 1600 (2012. aastal 1191).

2) Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides. See lähtub ühiskonna ja majanduse vajadustest ning tähtsustab rakendusi. Teadusasutused on motiveeritud rakendusuuringuteks ja tulemuslikuks koostööks ettevõtjate ning valit-susasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija. Sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtavate uuringute korraldus on tõhus.

Indikaatorite sihttase 2020:

�� sotsiaal-majanduslikele rakendustele (v.a akadeemilised uuringud) suunatud kulu-tuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest (40 %, 2011. aastal oli ~30%);

�� erasektori rahastatavad avaliku sektori TA kulud moodustavad 7% avaliku sektori TA kogukuludest (2011. aastal 3,1%).

3) TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks. Nutika spetsialiseerumise meetodil valitud ja juhitud TAI investeeringud soodustavad kasvuvaldkondade arengut ennaktempos. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisand-väärtus kasvavad märgatavalt.

Indikaatorite sihttase 2020:

�� kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives 9% (2010. aastal 6%);

�� kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis 15% (2010. aastal 10,4%).

4) Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav. Riikideülene koos-töö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid. Eesti osaleb partnerina Euroopa teadusruumi algatustes, sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa in-novatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, rahvusvahelistes tea-dustaristutes. Ettevõtjatele on kättesaadavad maailma uusimad TAI tulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu.

Indikaatorite sihttase 2020:

�� Eesti edukust kajastab ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 kaudu võidetud lepingute maht elaniku kohta, mis on ELi keskmine = 100 (2011. aastal oli Eesti vastav näitaja 87% ELi keskmisest);

�� rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TAs 3% (2010. aastal 1,31%).

14

4. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE MEETMED

Alljärgnevalt on soovituste ja SWOT-analüüsi (lisa 1) tulemuste põhjal esitatud olulisemad meet-med ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Esitamata jäävad sellised tegevused, mille rõhuta-mine ei ole strateegias tähtis või mille suhtes ei planeerita suuremaid muutusi.

Kuigi igal meetmel on oma eesmärgid ja sihttasemed, toetavad nad ka teiste meetmete eesmär-kide täitmist. Seejuures on kõik meetmed seotud nutika spetsialiseerumisega ning aitavad kaasa TA suurema ühiskondliku ja majandusliku kasu saavutamisele. Näiteks aitab 1. meede – teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine – jõuda nii suurema ühiskondliku ja majandusliku kasuni (2. meede), nutika spetsialiseerumiseni (3. meede) kui ka rahvusvahelistumiseni (4. mee-de). Viimane soodustab omakorda jällegi tippteaduse arendamist ja nutikat spetsialiseerumist.

Nutika spetsialiseerumise – majandusstruktuuri muutmise – eesmärgil käivitatavad programmid võivad sisaldada tegevusi, mis pole TAI valdkonnas tavapärased. Teisalt on nutika spetsialiseeru-mise kasvuvaldkondi kavas toetada mitme valitsemisala poliitika elluviimisel.

1. meede. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine

Kõrgel tasemel haridusliku ja kultuurilise keskkonna hoidmiseks ning Eestile asukohakonkurent-sis ihaldusväärsema positsiooni kujundamiseks on vaja suurendada TA konkurentsivõimet ning tagada põhilisi valdkondi kattev mitmekesisus. Selleks tuleb hoida teaduskorralduses teaduse rahastamise kvaliteedipõhisust, arendada teadustööks atraktiivset keskkonda ning toetada kõrg-koolide ja teadusasutuste autonoomiat ja spetsialiseerumist. Tuleb eelistada investeeringuid inimvara arengusse, teha jõupingutusi akadeemilise järelkasvu tagamiseks ning teadlaste ja inse-neride arvu suurendamiseks erasektoris, kaasates selleks andekaid noori nii Eestist kui ka välis-

15

maalt. Tuleb lihtsustada ja vähendada ELi tõukefondide meetmete bürokraatiat ning vähendada meetmete arvu.

1.1. Toetada kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struk-tuurseid muutusi, keskendumist strateegilisele põhitegevusele ning asutuste võrgustiku korrastamist; suurendada teadusasutuste vastutust oma tegevuse tulemuslikkuse eest.

1.2. Tagada teadus- ja arendustegevuse põhiliste rahastusinstrumentide (baasfinantseerimi-ne, institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused, taristu ülalpidamise ja jätkusuut-liku arendamise toetused jt) mahu kasvatamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõu-kefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Tagatakse erinevate rahastusinstrumentide koostoime ja TAI süsteemi tasakaalustatud areng.

1.3. Toetada teaduse tippkeskusi maailmatasemel teadusuuringute edendamisel.1.4. Toetada rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (näiteks Euroopa Teadusnõukogu

(ERC), Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon (EMBO)) väga häid tulemusi saavu-tanud, kuid rahastusotsuseni mittejõudnud uurimistoetuse taotlejaid oma kavandatud uurimustöö elluviimisel Eestis.

1.5. Tugevdada Euroopa Liidu tõukefondide ja riigieelarvest rahastatavate tegevuste abil Eesti teadusasutuste võimekust osaleda kvaliteedikonkurentsil põhinevates koostöövormides, sh programmis Horisont 2020.

1.6. Arendada karjäärimudelit, mis toetab koostööd ettevõtetega ja enesetäiendamisvõima-lusi, soodustab tööalast liikuvust, mh ettevõtlussektoris, ja motiveerib noori valima tead-lase või inseneri ametit. Toetada akadeemiliste ametikohtade konkursside avatust vä-listeadlastele. Jälgida ametikohtade täitmisel, toetuste eraldamisel ja otsustuskogudes võrdsete võimaluste, sh soolise tasakaalu tagamist.

1.7. Tagada teadlaste ja inseneride järelkasv, sh pöörata senisest enam tähelepanu doktoriõp-pe süsteemsele arendamisele ja tagada doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused), jätkata doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni ja järeldoktoran-tuuri toetamist.

1.8. Jätkata ministeeriumideüleses koostöös targa ja paindliku rändepoliitika ning uussisse-rändajate kohanemist toetava poliitika kujundamist, mis suurendab Eesti atraktiivsust teadus- ja õppetöö sihtriigina.

1.9. Suurendada teadlasmobiilsust, mh ettevõtetest, ja tagada Eestisse tulnud ja Eestis oleva-te tippteadlaste juhitavate uurimisrühmade terviklik rahastamine. Tugevdada uurija-pro-fessori institutsiooni mõju TAs.

1.10. Populariseerida ühiskonnas teadust ja teadusharidust. Tagada noortele adekvaatse kar-jääriinfo kättesaadavus teadlase ja inseneri karjäärivõimaluste kohta nii avalikus kui ette-võtlussektoris, mh kaasates populariseerimistegevustesse senisest enam ettevõtjaid kui potentsiaalseid tööandjaid. Toetada noorte huviringide sisulist arendamist loodus-, täppis- ja tehnikateaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas. Soodustada teadusasutuste, ettevõ-tete ja koolide koostööd teaduse populariseerimisel ning LTT õppematerjalide arendamisel.

1.11. Toetada järjepidevalt teaduse ja kultuuri jaoks oluliste andmearhiivide ning teaduskollekt-sioonide säilitamist, täiendamist, digiteerimist ning kättesaadavaks tegemist.

1.12. Tagada süsteemne taristu, sh digitaalse taristu arendamine. Planeerida riikliku tähtsuse-ga teadustaristu investeeringuid korrapäraselt uuendatava tegevuskava alusel, arvesta-des rahvusvaheliste taristutega liitumisel seatud kvaliteeditingimusi.

16

2. meede. TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine

Eesti teadus on mitmes valdkonnas jõudnud üleilmsele eesliinile, kuid ühiskondlike ja majandus-like eesmärkide saavutamisel on ta olnud tagasihoidlik. Teadusasutuste ja ettevõtete koostöö peab märgatavalt paranema ja olema avatud ka uutele osalistele. Rakendus- ja sotsiaal-majan-duslike uuringute korraldus tuleb viia süstemaatilistele alustele. Riigi pädevust teadus- ja aren-dustööde tellijana tuleb suurendada.

2.1. Tagada eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamine ning keeletehnoloogiliste lahenduste arendamine ning soodustada nende võimalikult laialdast rakendamist.

2.2. Soodustada teadlaste liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Väärtustada teadlaskarjääri puhul teistes sektorites töötatud aega ja seal saavutatud tulemusi, samu-ti koostööd ettevõtetega. Jätkata ülikoolide ja ettevõtete koostöös pakutava doktoran-tuuri toetamist.

2.3. Toetada teadustaristu ühiskasutust ettevõtete ja teadusasutuste seas ning töötada välja taristu ühiskasutamise reeglistik.

2.4. Vaadata üle kommertsialiseerimisega seotud motivatsioonisüsteem ülikoolides, sidu-des selle ülikoolide põhieesmärkide ja -rahastusega. Suurendada kommertsialiseerimise professionaalsust ja mõju ning tugevdada sidet innovatsioonisüsteemi teiste osalistega – investorite, inkubaatorite, teadusparkide jt-ga. Jätkata teadmussiirdealase pädevuse arendamist, sh ekspertide koolitust ja sissetoomist, teadmussiirde korralduse ja kvali-teedi arendamist ning rahvusvahelise kontaktvõrgustiku laiendamist. Edendada intellek-tuaalse omandi alase teadlikkuse süvendamist nii teadlaste, üliõpilaste kui ka ülikooli mitteakadeemilise personali hulgas.

2.5. Toetada ettevõtlusõppe arendamist ja uusi ettevõtluskogemuse omandamise vorme, kaasates senisest enam ettevõtjaid lektoritena, praktika pakkujatena jmt.

2.6. Parandada kapitali kättesaadavust ülikoolist väljakasvavatele alustavatele ettevõtetele.2.7. Toetada ettevõtteid suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel koostöös

ülikoolidega ja TA asutustega, sh pöörata ka traditsioonilistes majandussektorites jätku-valt tähelepanu lisandväärtuse suurendamisele TA kaudu ja kasvatada ettevõtete stratee-gilist arendusvõimekust.

2.8. Tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete parema kooskõla saavutamiseks Eesti Teadu-sagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koostööd ja saavutada üksteisega kok-kusobiv ja üksteist vastastikku täiendav TA toetuste, sh mestitud uurimistoetuste süsteem.

2.9. Soodustada erasektori raha suuremat kaasamist ülikoolide rahastamisse. Soodustada suurema lisandväärtusega ja TAI võimekusel põhinevate välisinvesteeringute riikitoomist (arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine arendustegevusele, idufir-mad), pakkudes välisinvestoritele TA osakuid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali.

2.10. Jätkata kesksete teaduse infosüsteemide ja -teenuste arendamist eesmärgiga muuta need väliskasutajatele (sh riigiasutustele ja ettevõtjatele) mugavaks ja võimaldada kiiret ligipääsu uuringute teemade, teostajate ja tulemusteni.

2.11. Soodustada avatud juurdepääsu (ingl open access) avaliku rahastuse eest saadud uurimis-töö tulemustele ja teadusandmetele. Toetada teadusasutuste ja teadusraamatukogude andmekogude täiendamist ning tagada juurdepääs olulisematele teadusandmebaasidele.

17

2.12. Võtta meetmed ministeeriumide TA alase vastutuse ja võimekuse suurendamiseks. Luua ministeeriumidevahelised koostöövormid teadus- ja arendustegevuse lisarahastamiseks ja paremaks korraldamiseks valitsemisalades, lähtudes põhimõttest, et põhivastutus sot-siaal-majanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval minis-teeriumil.

2.13. Luua tingimused teaduskraadi väärtustamiseks ühiskonnas, sh eelistada avalikus sekto-ris juhtivate ametikohtade täitmisel teaduskraadiga isikuid.

3. meede. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest

Olukorras, kus riik sekkub majandusse võimalikult vähe, on üheks majandusstruktuuri mõjutami-se võimaluseks TAI hoolikalt valitud valdkondade ja tegevuste fokusseeritud toetamine. OECD arendab sobivate kasvuvaldkondade valikuks ja valikuprotsessi juhtimiseks nutika spetsialisee-rumise metoodikat15. Euroopa Liit on enda strateegiliste eesmärkide saavutamisel seadnud nuti-ka spetsialiseerumise tõukefondide vahendite kasutamise tingimuseks16.

Arengufondi korraldatud ning ettevõtjate ja teadusasutuste koostöös tehtud analüüsi17 põhjal on kasvuvaldkondadeks:

1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite18 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused19 3. Ressursside efektiivsem kasutamine20

Eesmärk on parandada märgatavalt kasvuvaldkondade ettevõtluse hõive ja lisandväärtuse osa-kaalu majanduses ning ekspordis. Igas valitud kasvuvaldkonnas algatatakse kitsaskohtade ana-lüüsi põhjal seire ja tegevus.

3.1. Luua nutika spetsialiseerumise toetamiseks riiklikud programmid, mis sisaldavad vajalikke meetmeid kasvuvaldkondade tugevdamiseks21, ja määrata vastutav orga-nisatsioon.

3.2. Toetada kasvuvaldkondade teadlaste ning inseneride järel- ja juurdekasvu; tagada avaliku sektori teadusasutuste uurimisvõimekuse kasv ja taristu ettevõtluskoostöö arendamiseks.

15 OECD Smart specialisation project, http://www.oecd.org/sti/inno/smartspecialisation.htm.16 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013,17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllu-majandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006

link: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2013:347:0320:0469:ET:PDF17 Eesti Arengufond, „Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs”, 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/up-

load/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf.18 näiteks IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), küberturvalisus, tarkvara arendamine.19 näiteks biotehnoloogia, e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).20 näiteks materjaliteadus- ja tööstus, innovaatiline ehitus ehk „tark maja”, tervist toetav toit, keemiatööstus (põlevkivi

efektiivsem kasutamine).21 Ühe alusena kasutatakse Eesti Arengufondi koostatud dokumenti „Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja

uute võimaluste analüüs” (vahearuanne 19.06.2013), http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2013/06/AF_kitsaskohad_final2.pdf.

18

3.3. Arendada kasvuvaldkondades ettevõtete ja TA asutuste koostöövõrgustike tege-vust (sh tehnoloogia arenduskeskused ja klastrid).

3.4. Pidada silmas ja tõsta esile kasvuvaldkondi TAI ja teiste avalikus sektoris elluviida-vate poliitikameetmete juures, sh üliõpilaste erialastipendiumite rakendamisel, tea-dusasutuste eesmärkide väljatöötamisel, teadusparkide tegevuse jm kavandamisel ja elluviimisel.

3.5. Suurendada ettevõtete võimekust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teiste tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõtu kaudu. Toetada ettevõtetes disaini stra-teegilist kasutamist toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks ning rah-vusvahelise nähtavuse saavutamiseks.

3.6. Suurendada nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade raames avaliku sektori rolli ettevõtetepoolsete uuenduste eestvedajana, s.o TA ja innovatsiooni tellijana ja algatajana. Uuenduste hulka kuuluvad muu hulgas innovaatilised hanked, ettevõte-te arendustegevus avaliku sektori eestvedamisel, avalike teenuste disain, avaliku ja erasektori partnerlus, demoprojektid ning kõigeks selleks vajalik taristu ja infoteh-noloogilised lahendused.

4. meede. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös

Riigi ja inimkonna ees seisvate suurte probleemide lahendamine on niivõrd ressursimahukas, et sellega ei tule üksi toime isegi suured riigid, seetõttu tuleb neid asuda ületama riikide koostöös. Eestis tuleb teha valik, millega me tegeleme ja millega me ei suuda piisavalt heal tasemel silma paista.

Eestil tuleb anda rahvusvahelises koostöös oma panus nii Eesti kui ka maailma probleemide la-hendamisse ja Euroopa Liidu eesmärkide täitmisse. Teisalt laseb Eesti osalus rahvusvahelistes teadusprogrammides tuua siia lisavahendeid, uusi teadmisi, tellimusi ja võimalusi meie riigi kõrg-tehnoloogilise majanduse arenguks. Eesti avatud teadussüsteem toetab ja soodustab siinsete teadlaste kontakte kolleegidega välismaal, sest suurenev rahvusvaheline teaduskoostöö on tea-duse arengu loomulik osa. Teaduskoostöö soosib teisi Eesti eesmärke, sh tuntuse ja maine suu-rendamist maailmas.

4.1. Tagada ministeeriumideüleses koostöös Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatus-tes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes), koordineerida ministeeriumide vahel Eesti osalemist liik-mesriikide sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel elluviidavates teadusprogrammides.

4.2. Tagada Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate juurdepääs rahvusvahelisele teadustaristu-le; osaleda teadustöö infrastruktuuride Euroopa strateegiafoorumi (ESFRI) tegevuskava kaudu Eestile olulisemate teadustaristute rajamisel.

4.3. Tagada Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatus rahvusvaheliseks koos-tööks vastastikku kasulikel alustel.

4.4. Arendada koostöövõimalusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega.4.5. Hoogustada Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning ettevõtete uuendustegevuse rah-

vusvahelist tutvustamist.4.6. Luua Eesti ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele võimalusi saada kõrgtehno-

19

loogilisi tellimusi rahvusvahelistes teadustaristutes (sealhulgas Euroopa Tuumauuringu-te Organisatsioonis, Euroopa Kosmoseagentuuris, teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER) juures, MAX-LABis jm) osalemise kaudu.

20

5. STRATEEGIA JUHTIMINE JA RAHASTAMINE5.1. Juhtimine ja koordineerimine

�� Strateegia rakendamise eest vastutab HTM, kaasvastutavad Majandus- ja Kommunikatsioo-niministeerium ning teised ministeeriumid.

�� Iga ministeeriumi TA eest vastutav isik esindab oma ministeeriumi tegevuse koordineerimisel, osaleb strateegia rakendusplaani koostamises ning vahetab riigieelarve planeerimisprotses-sis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel TA teemalist teavet.

�� TAN arutab igal aastal strateegia rakenduskava enne selle esitamist heakskiitmiseks Vaba-riigi Valitsusele, annab hinnangu strateegia möödunudaastasele rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks, sh kord aastas käsitleb TAN:o kasvuvaldkondade toetamise tegevusi,o sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud TAd ministeeriumides.

�� Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib ministeeriumide TA teemalist infovahetust.

�� Riigikantselei valmistab ette TANi koosolekuid ning esindab TANi koosolekute vahelisel ajal, sh riiklike programmide nõukogudes ja rahvusvahelise koostöö korraldamisel.

�� TAI strateegia raames algatatakse kasvuvaldkondade toetamiseks riiklikud TA programmid, millele teostatakse iga-aastast analüüsi ja seiret. Riiklike TA programmide juhtimist korraldab asjaomase valdkonna eest vastutav ministeerium.

5.2. Strateegia rakendamine

�� Strateegiat rakendatakse rakendusplaani alusel, kus on esitatud aastate ja vastutajate kaupa konkreetsed tegevused ja nende nelja (1 + 3) aasta maksumus. Rakendusplaanis on käsitle-tud riiklike TA programmide algatamist.

21

�� Rakendusplaan koostatakse riigieelarve strateegia (RES) planeerimise käigus. Ministeeriumid nimetavad oma RESi taotlustes planeeritava TA (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifi-kaatorile COFOG, ingl classification of the functions of government) ja kasvuvaldkondade aren-damiseks mõeldud tegevused.

�� Rakendusplaani eelnõu esitab haridus- ja teadusminister Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates strateegia kinnitamisest ning igal aastal RESi planeerimi-se raames. TAN arutab rakendusplaani enne RESi kinnitamist. Pärast riigieelarve kinnitamist täpsustatakse vajaduse korral rakendusplaani.

5.3. Seire

�� Iga aasta 1. märtsiks esitab HTM Vabariigi Valitsusele ülevaate arengukava täitmisest, ees-märkide ja põhiliste indikaatorite saavutamisest ja meetmete tulemuslikkusest, tehes vajadu-se korral ka arengukava täiendamise ja muutmise ettepanekuid. Aruandes esitatakse:o kasvuvaldkondade toetamise tegevused,o sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmisega seotud TA ministeeriumides vastavalt CO-

FOGile.

�� Võrdlus tehakse peamiselt rahvusvahelise statistika alusel. Nende indikaatorite puhul, kus see ei ole võimalik, töötatakse välja metoodika nende mõõtmiseks ja sihttasemete määra-miseks. Statistikaamet seab sisse valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarveeraldiste või kulude (ingl government budget appropriations or outlays allocated to R&D, GBAORD) statistika vastavalt OECD metoodikale.

�� Strateegia alusel rakendatavate programmide tulemuste jooksvaks seireks arendatakse koos-töös vastutavate ministeeriumide ja rakendusasutustega välja indikaatorite komplektid, mille alusel kogutakse ning analüüsitakse andmeid igal aastal.

�� Nutika spetsialiseerumise seiretegevust korraldab Eesti Arengufond.

5.4. Rahastamine

�� Teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest tõstetakse 2015. aas-taks 1%le SKPst22 ja edaspidi hoitakse seda sel tasemel.

�� Valitsuse rahastatava erasektori TA kulutuste osakaalu hoitakse saavutatud tasemel23.�� Strateegia tegevuste rahastamiseks kasutatakse ELi tõukefondide vahendeid eelkõige struk-

tuursete muutuste elluviimisel, seni riigi maksutulude arvelt mitterahastavate tegevuste taga-misel jt tõukefonde puudutavates õigusaktides sõnastatud eesmärkide saavutamisel. Järk-järgult hakatakse püsivat rahastust nõudvat tegevust toetama maksutulude arvelt. Hiljemalt 2018. aastal tuleb rakenduskava planeerimisel ette näha ELi tõukefondide rahastamisskee-mist väljumise plaan.

22 Vastavalt Eesti 2020 tegevuskavale 2011–2015, (http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/strateegia/_b_konkurentsivoime-kava_b_/_b_eesti-2020-strateegia/Eesti%202020%20%282012%20uuendamine%29/Eesti%202020%20tegevuskava.pdf). Statistikaameti andmeil moodustas TA rahastamine riigi- ja kohalikust eelarvest 2011. aastal 0,79% SKPst.

23 OECD andmetel oli valitsuse rahastatav erasektori TA kulutuste osakaal Eestis 2010. aastal 11,1%, 2011. aastal 8,9%.

22

TAI strateegia indikatiivne rahastamine meetmete ja aastate kaupa

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOKKU

1. Meede. Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse kindlustamine 132 379 614 104 479 147 97 940 183 111 064 001 118 959 840 120 928 994 114 880 930 800 632 708Haridus- ja Teadusministeerium 129 523 158 101 194 525 95 070 473 106 276 002 114 571 269 116 522 509 110 710 202 773 868 137

Sotsiaalministeerium 408 530 408 530 408 530 408 530 408 530 408 530 408 530 2 859 710

Siseministeerium 2 447 926 2 876 092 2 461 180 4 379 469 3 980 041 3 997 955 3 762 198 23 904 8612. Meede. TA ühiskondliku ja majandusliku kasu suurendamine 27 879 537 34 438 044 41 079 545 40 777 997 40 148 207 36 960 564 29 007 188 250 291 082Haridus- ja Teadusministeerium 15 258 744 13 895 168 10 012 702 10 946 154 11 605 743 12 318 100 12 764 724 86 801 335Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium 9 125 000 17 375 000 27 500 000 26 500 000 25 000 000 21 000 000 12 500 000 139 000 000

Sotsiaalministeerium 1 995 793 1 917 876 2 066 843 1 781 843 1 942 464 1 942 464 1 942 464 13 589 747

Kaitseministeerium 1 350 000 1 100 000 1 350 000 1 400 000 1 450 000 1 550 000 1 650 000 9 850 000

Siseministeerium 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000 1 050 0003. Meede. Majandusstruktuuri muutev TAI lähtub nutikast spetsialiseerumisest 23 561 702 22 473 057 31 111 022 35 708 038 37 971 840 36 798 311 20 824 781 208 448 750Haridus- ja Teadusministeerium 18 370 672 13 536 964 12 294 118 16 764 706 19 000 000 17 826 471 12 852 941 110 645 871Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium 2 000 000 6 000 000 16 000 000 16 000 000 16 000 000 16 000 000 5 000 000 77 000 000

Sotsiaalministeerium 3 191 030 2 936 093 2 816 904 2 943 332 2 971 840 2 971 840 2 971 840 20 802 8794. Meede. Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises TAI alases koostöös 9 882 400 13 812 081 11 833 162 15 086 589 15 263 949 15 439 901 12 524 903 93 842 985Haridus- ja Teadusministeerium 9 547 360 13 437 041 11 406 122 14 609 549 14 753 949 14 909 901 11 974 903 90 638 825

Sotsiaalministeerium 5 040 5 040 27 040 27 040 30 000 30 000 30 000 154 160

Kaitseministeerium 330 000 370 000 400 000 450 000 480 000 500 000 520 000 3 050 000

KÕIK MEETMED KOKKU 193 703 253 175 202 328 181 963 912 202 636 625 212 343 836 210 127 769 177 237 802 1 353 215 525Haridus- ja Teadusministeerium 172 699 934 142 063 697 128 783 415 148 596 411 159 930 961 161 576 980 148 302 770 1 061 954 168Majandus- ja Kommunikat-siooni-ministeerium 11 125 000 23 375 000 43 500 000 42 500 000 41 000 000 37 000 000 17 500 000 216 000 000

Sotsiaalministeerium 5 600 393 5 267 539 5 319 317 5 160 745 5 352 834 5 352 834 5 352 834 37 406 496

Kaitseministeerium 1 680 000 1 470 000 1 750 000 1 850 000 1 930 000 2 050 000 2 170 000 12 900 000

Siseministeerium 2 597 926 3 026 092 2 611 180 4 529 469 4 130 041 4 147 955 3 912 198 24 954 861

23

6. INDIKAATORITE KOONDTABEL

Indikaator Indikaatori sihttase

Üldised eesmärgid 2010 2011 2012 2020 EL tase

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase, % SKPst1; 2 1,62% 2,41%1 3% EL2011: 2,03%

sh erasektori TA investeeringute tase, % SKPst1;2 0,81% 1,52%1 2% EL2011: 1,26%

Ettevõtete tootlikkus töötaja kohta EL27 keskmisest, %1;2 68% 80% EL2011: 100%

Koht Innovaatilise iliidu tulemustabelis3 14 (2013) 10

I alaeesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine

Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 6 175 250 190 300

10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal 3;7 7,5% (2008) 11% EL2008: 10,9%

Kõrgetasemeliste artiklite arv miljoni elaniku kohta1;8 1125 1174 1191 1600 EL2012: 1310

II alaeesmärk: teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides

Erasektori finantseeritud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaa1; 2 3,9% 3,1%    7% EL2010: 7,01%

Sotsiaalmajanduslikele rakendustele1; 2 (v.a akadeemilised uuringud) suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA eraldistest   ~ 30% 40% EL2008–2010:

43,1–44,6%

III alaeesmärk: TA muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks

Kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste osakaal ekspordis, %1;2 10,4% 14,9% 15% EL2011: 15,4%

Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogiliste sektorite hõive osakaal koguhõives, %1;2 6,0% 6,9% 9% EL2011: 8,3%

IV alaeesmärk: Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav

Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Hori-sont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, % ELi keskmisest, kusjuures EL = 1001; 9

87% 100% EL2013: 100%

Rahvusvaheliselt koordineeritud uurimistöö osakaal riigi rahastatud TAs1 1,31% 3% EL2010: 3,8%

Kasutatavad allikad: 1 Eurostat; 2 Eesti Statistikaamet; 3 Innovaatilise liidu tulemustabel; 4 Strateegia „Euroopa 2020” rakenda-mise ülevaated; 5 OECD; 6 Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS; 7 Scopus/Science Metrics; 8 Thompson Reuters Web of Science; 9 Horisont 2020 andmebaas.

24

7. SAGEDASEMATE LÜHENDITE LOEND

HTM Haridus- ja TeadusministeeriumIPK innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika komisjonEL Euroopa LiitOECD Majanduskoostöö ja Arengu OrganisatsioonRES riigieelarve strateegiaSKP sisemajanduse koguproduktTA teadus- ja arendustegevusTAI teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonTAN Teadus- ja ArendusnõukoguTIPS teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmTPK teaduspoliitika komisjon

25

8. LISA. EESTI TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING INNOVATSIOONISÜSTEEMI SWOT-ANALÜÜS

Tugevad küljed

�� Kvaliteedikonkurentsil põhinev, toimiv ja arenev TAI süsteem ning ettevõtlussektori tugistruk-tuur

�� Nüüdisajastatud keskkond�� Hea arengudünaamika, suur võimekus investeeringuid edukalt ära kasutada ja ellu rakendada�� Uuendusmeelne ühiskond�� Tugevad arenevad teadlasrühmad

Nõrgad küljed

�� Eesti majanduse madal tulutase ehk kesine koht rahvusvahelistes väärtusahelates�� Ebaühtlane valdkondliku teadus- ja arendustegevuse juhtimise ja koordineerimise võimekus.

Ministeeriumide väike roll ühiskonna vajaduste määratlemisel�� Ebapiisav motivatsioon ja võimekus ülikoolide ja ettevõtjate koostööks�� Koordineerimisprobleemid, killustatus, TA rahastamise statistika ei toeta valdkondlikku juhti-

mist�� Kriitilise massi puudumine paljudes valdkondades, mis seab oma piirangud�� Väga domineeriv projekti-, mitte tulemus- ja kvaliteedipõhisus

26

�� Vähene huvi enamjaolt välisomanikele kuuluvate ettevõtete seas, kes oleksid võimelised Ees-tis arendusprojekte tellima

Ohud

�� Ajude väljavool�� Kriitilise massi versus valdkondliku katvuse probleemid, sh hariduse, eesti keele ja kultuuri

eesmärkide tagamiseks�� Teaduse eraldatus majandusest ja ühiskonnast, mille tulemusena on TAI ühiskondlik kasu

(tõhusus) väike. Teadussüsteemi liigne keskendumine avalikule rahale, pingutus eraraha saa-miseks väike

�� Riigisisestele teemadele keskendumine, vähene suunatus väljapoole, võimetus suurtes asja-des (strateegilistes valikutes) kokku leppida

�� Eesti majandusstruktuuri jäämine väikese lisandväärtusega allhankeriigiks, aeglase liikumis-tempoga ELi liikmeks (kartulivabariigiks)

Võimalused

�� Käsitleda TAI poliitikat vahendina majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks, sh majandusstruktuuri muutmiseks

�� Kasutada ELi vahendeid targalt�� Saavutada kriitiline mass ja suurem pädevus rahvusvahelise koostöö kaudu, sh Euroopa tea-

dusruumi algatuste ja Läänemere maade ühiste teadusprogrammide ja -taristu kaudu�� Kasutada maailmas olemasolevat tehnoloogiat Eestis uutmoodi, otsida ja rakendada nišše�� Riigil tuleb tegutseda targa tellija ja kasutajana�� Kasutada targalt ära rändepoliitika tekitatud võimalusi�� Rakendada edukalt uusi teaduse tegemise viise – e- ja hajustaristut, kasutada avatud ligipää-

suga teadusandmeid ja -tulemusi�� Kaasata rohkem erakapitali (sh välismaalt)