S I S S E J U H AT U S6

Stseen filmist Dr. No, milles Sean Connery esituses kõlab esmakordselt kuulus fraas „Bond, James Bond”.

SiSSejuhatuS

a asta 2012 pole tunnistajaks mitte ainult 23. James Bondi filmile Skyfall, vaid tähistab ka viiekümne aasta möödumist ajast, mil meie kartmatu kangelane ilmus esmakordselt ekraanile

filmis Dr. No. Me oleme Eon Productionsi toodetud filmide sarjas näinud

kuut Jim Bondi – kelle nime tema looja Ian Fleming laenas raa-matu Birds of the West Indies („Lääne-India linnud”) autorilt – ke-hastust: Sean Connery, George Lazenby, Timothy Dalton, Pierce Brosnan, Daniel Craig ja ... mmm ... oo jaa, mina!

On väidetud, et üle poole maailma elanikkonnast on näi-nud vähemalt üht neist filmidest, millest on saanud maailma

S I SSE JUHATUS 7

kauakestvaim pikkade filmide sari ja kaubamärk, kus agent 007 on tutvunud rohkem kui 55 Bondi-tüdrukuga, võidelnud rohkem kui 130 kurikaela ja femme fatale’iga, on endale sisse kallanud ar-vutul hulgal vodka-martiinisid, juhtinud viit erinevat Aston Mar-tini mudelit, viibinud rohkem kui 50 riigis ja olnud relvastatud üle saja relva ja muu ohtliku vidinaga, millest tervena suutis ta tagastada ainult mõned.

Põgenemine tegelikkuse eest, ajaviide, lõbu, ilu ja põnevus on see, mis iga filmi puhul suudab vaataja ikka ja jälle toolile naelu-tada. Idee ja teostuse autorid on mõistagi produtsendid Albert R. „Cubby” Broccoli ja Harry Saltzman, kes juhtisid esimesi fil-me, kuni Cubby võttis aastal 1977 ohjad ainuüksi enda kätte. 1995. aastal andis ta need üle oma tütrele Barbarale ja kasupojale Michaelile.

Kui liitma ja võrdlema hakata, siis esimesed 22 Bondi-filmi teenisid kokku üle 5 miljardi dollari ja kuigi ligilähedale ulatu-vad ka „Harry Potteri” ning „Tähesõdade” müügiarvud, on nende

Goldfinger oli esimene Bondi-film, mille esilinastus toimus Odeonis Leicester Square’il. Massid lausa hullusid ja politseil tuli neid tagasi hoida.

S I S S E J U H AT U S8

eluiga jäänud ehk mõnevõrra lühemaks. Bondi puhul võiks aga arvata, et see filmiseeria kestab igavesti – ja mine tea, ehk tehakse varsti ka 3D retrouuendused?

Küsimus pole ainult kinos. Inimesed, sõbrad ja fännid on mulle tihti öelnud, kuidas nad suhtuvad sellistesse suurtesse sündmustesse nagu Bondi-filmi esilinastus TV-s (see oli mõistagi pimedatel aegadel enne DVD-d). Tehnilised vahendid täiustusid ja ma võin uhkusega öelda, et kui 1980. aasta esimesel jõulupühal jõudis esmakordselt telekanalisse The Man With The Golden Gun („Mees kuldse relvaga”), siis saavutas see Bondi film vaatajas-konna rekordi, mida pole siiani ületatud. Tegelikult paigutavad ju telekanalid tihtipeale uusi filme puhkepäevadele ja pühadele, mil inimesed on kodus ja istuvad teleri ees. Tegelikult on kõik 007 filmid, mitte ainult minu osalusega, seetõttu kogunud tohu-tul hulgal vaatajad. Kas keegi veel mäletab VHS-i ehk kunagist

Octopussy’st sai järjekordne publikumagnet.

S I SSE JUHATUS 9

videomakki? Nüüdseks on DVD avanud filmivaatajate jaoks hoo-pis uue ja suurema turu, tuues sellega kaasa ka uut publikut.

Agent 007 suhtes on fännide lojaalsus kindlasti suur: nad ei kogu ainult filme, vaid ka meeneid, raamatuid (nagu ka see, hea lugeja) ja postereid. Nad püüavad suure põnevusega ette aima-ta järgmistes filmides ees ootavate seikluste sisu, kasutades sel-leks interneti kaudu levivaid suhtlusvõrgustikke, analüüsides seal kriitiliselt üksikasjadeni ka eelmistes filmides toimunut. Mõistagi on paljud arvamused neis netifoorumites kinnitanud, et Bondi kehastajate hulgas olen nende lemmik mina, aga tagasihoidlikkus takistab mind tänamast neid kõiki ääretult hea maitse eest!

Kuigi aasta 2012 tähendab Bondi-filmide kuldset juubelit, on ka minul sellega seoses ümmargune tähtpäev. Oktoobris 1972 kutsus Eon Productions mu kolmandaks Bondi kehastajaks. Kas sellest võib tõesti olla juba 40 aastat? Tollal suutsin ma toolilt üles karata, kartmata et põlved prõksuma hakkavad; süüa iirist, mõt-lemata, et hambaplomm võib välja tulla, või veel hullem – terve hammas; võisin imetleda oma pikki juukselokke; ja kui ma keeru-tasin peegli ees, vaatasin uhkelt oma päevitunud saledat keha. Ah jaa, öeldavasti olevat ka minu musklid ja kulmukergitus vaatajatel üle maailma samuti pulsi kiiremini põksuma pannud.

Tänapäeval on südamestimulaator see, mis mu oma pulsi korras hoiab, ja kõige muu kohta, mis sai mainitud,  ... nojah. Aga mul on ikka mu mälestused.

Kui mind kutsuti kirjas-taja juurde, et vaadata suurel ekraanil Bondi-filme minu enda täiesti unikaalsest vaa-tevinklist (Bondi on ühtekok-ku mänginud ju kõigest kuus näitlejat), tundus see olevat üsna korralik pingutus kel-legi jaoks, kes on Bondi ke-hastanud kõigest seitsmes filmis ega ole kindlasti kõige innukam üle vaatama teiste osatäitmisi. Kuid ma helis-tasin mõnele sõbrale, ja tänu veel paari inimese abile olen püüdnud tühikud mitme-te suurepäraste fotode vahel täita meeliköitvate sõnade, mõtete ja mälestustega. Mis mulle enam ei meenu, selle pean lihtsalt välja mõtlema.

Üks tüüpiline päev Moore’i majapidamises. Elu pole kerge, aga keegi peab seda ju tegema.

BO N D j a k u r i k a e l a D38

Kuna režissöör Guy Hamilton oli džässifänn, tegi ta ettepane-ku filmida New Orleansis ja alustada filmi uhke matusega džäss- orkestri saatel, nagu seal on kombeks. Selle varjus tekkis õelal hr Bigil võimalus vabaneda mõnestki agendist. Kui Kananga peidu-koha jaoks otsiti paika mõnel Jamaica saarekesel, avastas võtte- grupp krokodillikasvanduse, mille omanik oli keegi dr Kananga (kõigepealt tuli mööduda sildist „lubamatult sisenejad süüakse ära”). Farm kirjutati käsikirja sisse ja sealt sai Mankiewicz idee ka hr Bigi alter ego nime jaoks.

Kananga/hr Bigi osa võeti mängima Yaphet Kotto, esimene (ja siiani ainus) afroameeriklane, kes on Bondi seiklustes kurikaela kehastanud.

Kuldsed hetKedMinu teises etteastes oli vastaseks valitud Christopher Lee, kes kehastas Francisco Scaramangat filmis The Man With The Golden Gun – minu vana sõber ja Ian Flemingi sugulane. Olin töötanud Christopheriga koos veel päris algajana 1949. aastal filmis Trottie True ja veel kord ühes osas teleseriaalist Ivanhoe 1950-ndatel.

Võib-olla aitaks lusikatäis suhkrut kaasa, et hr Big (Yaphet Kotto) neelaks alla selle surmava tableti?

BOND j a kur ik ael aD 39

all: Filmis The Man With The Golden Gun kohtusin oma vana sõbra Christopher Leega.

vasakul: Nick Nack (Hervé Villechaize) oli Scaramanga pisike abiline ja fotolt võib näha, et ta oli ka päris kõva naistemees.

BOND JA

TÜDRUKUD

BO N D j a T ü D ru k u D62

kõrvalleheküljel: Kahekümnendas Bondi filmis, seeria neljakümnendal aastal, avaldati austust ka varasematele filmidele. Kõige märkimisväärsem on vahest Halle Berry poolt taasloodud Ursula Andressi kuulus stseen filmist Dr. No.

paremal: Maryam d’Abo oli ainus Bondi-tüdruk filmis The Living Daylights, kui mure HIV/aidsi pärast oli kõrgpunktis.

all: Christmas Jonesi mängis Denise Williams, kes tõestas, et jõulud võivad tulla rohkem kui kord aastas.

BOND j a tüDrukuD 63

BO N D j a i m e l i s e D v i D i N a D74

Enough, mis pidi jääma tema viimaseks, räägib Desmondi Q oma kavatsusest minna erru ja veeta aega kalastamisega. Pettunud Bond küsib: „Ega sa ometi niipea kavatse lahkuda, ega ju?”

Q: „Ma olen alati püüdnud õpetada sulle kaht asja: esiteks, ära kunagi näita neile, et oled verine.”

Bond: „Ja teine?”Q: „Sul peab alati olema põgenemisplaan.” Seejärel kaob ta vaateväljast.Kui Desmond 1998. aastal palus minult eessõna oma autobio-

graafiale, mille pealkiri oli lihtsalt Q, kirjutasin muuhulgas, et pä-rast lahkumist Bondist oli just tema, kellest tundsin kõige enam puudust. See oli täiesti tõsi. Ta talus mu lapselikke vempe väga kannatlikult, ja et olin vaimustatud igasugustest vidinatest (nagu mu naine võib kinnitada), armastasin mängida kõigi Q-Osakon-na viguritega.

Vaatasin pühapäeval, 19. detsembril 1999 parajasti Sky uudi-seid, kui kuulsin kohutavat uudist, et Desmond oli sattunud auto-õnnetusse. Ta oli naasmas koju Bexhillist oma raamatu esitluselt. Ta suri saadud vigastustesse. Olin vapustatud.

Mõni kuu hiljem olin Londonis tema mälestusteenistusel ja kõnelesin leebest džentelmenist, kes, hoolimata sellest, et tal olid labidasuurused käed ja et ta ei taibanud midagi, millest rääkis, suutis alati selgitada ja demonstreerida oma riistu ülima oskuse-ga ja teha end armsaks miljoneile fännidele üle maailma.

Bondi seeria taaskäivitumisel polnud 2006. aasta filmis Casino Royale ja talle järgnenud loos Quantum Of Solace enam Q tege-laskuju, ehkki tema imeriistu kasutati veel palju.

BOND j a imel i seD v i D iNaD 75

Teised Q-d mänginud näitlejad olid John Cleese filmis Die Another Day, Geoffrey Bayldon Casino Royale’is 1967 ja Alec McGowen filmis Never Say Never Again, milles oli tore lause Jimi naasmise puhul Q-Osakonda: „Rõõmustav teid taas näha, härra Bond. Elu on olnud siin teieta kaunis üksluine. Loode-tavasti hakkame taas nägema veidi põhjendamatut seksi ja vägivalda …”

Relvad ja laskemoonMõelge 007 peale ja teile kangastuvad pildid tüdrukutest, imeta-bastest vidinatest ja … relvadest. Jah, Jimi tulirelvad on mängi-nud tema seiklustes sama tähtsat osa kui mis tahes muu, ja ehkki tal on neid olnud palju, on vähemalt filmides olnud üks alatine – Walther PPK oma seemisnahkses kabuuris.

Ent relv, mida kandis Flemingi kirjanduslik Bond, polnud mitte Walther, vaid Beretta. Viimast kirjeldas tulirelvadele pü-hendunud Geoffrey Boothroyd Flemingile ühes kirjas kui „daami püstolit, mis pealegi pole eriti kena”.

Ta märkis, et sel on vähe läbilöögijõudu ja et Bondile sobiks palju rohkem revolver, nagu näiteks Smith & Wessoni Centen-nial Airweight. Fleming tänas Boothroydi kirja eest ja ütles, et tema arvates peaks Bondil olema revolvri asemel automaatpüstol, nõustudes aga sellega, et Beretta 418-l pole piisavalt jõudu.

kõrvalleheküljel

vasakul: Aa, minu lemmikvidin – magnetiline Rolex. Ideaalne kuulide kõrvalekallutamiseks, aga ka naisteriietuse tõmblukkude avamiseks.

vasakul: Seiko võttis ametliku Bondi kelladega varustaja rolli üle filmis The Man With The Golden Gun.

vasakul: Mõned aastad hiljem kandis 007 endiselt Seiko toodangut ja nende uusimat mudelit, mis oli veekindel.

all vasakul: Vahel on ka Bondi kurjamitel omad vidinad. Filmis The Man With The Golden Gun oli selleks ... jah, ära arvasite, kuldne relv. See peitus igapäevastes tarbeesemetes nagu pastakas, mansetinööp ja portsigar.

all paremal: Originaal, mille valmistas Pinewoodi eriefektideinsener Bert Luxford.

BO N D j a st i i l112

Variatsioonid teemal – Daniel Craig naudib Casino Royale’is Eva Greeni ehk Vesperiga Vesper Martinit. Kui Vesper küsib Bondilt, kas ta nimetas joogi tema järgi selle kibeda järelmaitse tõttu, vastab 007, et ta nimetas selle tema auks, „kuna olles korra seda maitsnud, ei taha sa enam midagi muud juua”.

vodkat näputäie musta pipraga. Ta selgitas, et küsimus polnud niivõrd maitses, kui selles, et „odava vodka ebapuhtus vajus tänu sellele põhja”. Kuigi ma kardan, et isegi see trikk poleks paran-danud Siiami vodkat, mille ta kallas kurgust alla filmis You Only Live Twice!

Bond ja vodka on käinud käsikäes alates filmist Dr. No, kui kuulus kurjam ulatas agendile 007 klaasi sõnadega: „Martiini, loksutatud, mitte segatud.” See põgus hetk filmis muutis sõna tõ-sises mõttes martiinijoojate harjumusi, kõigepealt seda, kuidas nad oma kokteile hakkasid tegema, ja lõpetades traditsioonilise džinni väljavahetamisega vodka vastu, populariseerides vod-ka-martiinit üle maailma.

BOND j a st i i l 113

Martiini pole ainus jook ...Bond hindab ka teisi jooke. Näiteks oma esimeses 007 filmis kõn-disin ühte Harlemi baari ja see polnud sugugi vodka-martiini, mida ma tellisin. Kaugel sellest. Ma soovisin „burbooni ja vett, palun – ilma jääta”. Filmis GoldenEye joob Jim Jack Daniels’i bur-booni viskit koos M-iga, filmides The World Is Not Enough ja Die Another Day naudib ta ka Taliskeri viskit. Filmis The World Is Not Enough valab M Bondile klaasi Taliskeri, kuhu Bond paneb ka jääd – teguviis, mida tootja pole üldse soovitanud. Ja ennäe, tema jääst märjaks saanud sõrmedelt eritub mingit kihisevat ollust, mis viib ta järeldusele, et pomm oli paigutatud Sir Robert Kingi raha hulka, mida ta oli just äsja käes hoidnud. Vana hea Jim.

Aga veelgi enam ühendatakse Bondi ehk kõige peenema šam-panjaga – olgu see serveeritud voodisse, kus ta veedab aega kau-ni tütarlapsega või veealusel põgenemissüstikul või allveelaeval tagasiteel põhjapolaarjoonelt. Tavaliselt on filmides Bollinger’ ja Dom Pérignoni šampanjad, kuigi pean tunnistama, et ise hindan väga Taittinger’d ja Moet & Chandoni vastu pole mul ka midagi.

Mees ei suuda mõistagi elada ainult burbooni ja šampanja na-jal, seepärast on terve hulk suurepäraseid veine, mida Bondi seik-lustes serveeritakse ja tarvitatakse, kuigi sekka juhtub ka vähem meelejäävaid veinimarke – kas keegi soovib näiteks Phuyucki?

Filmis Goldfinger edvistab Bond M-i ees oma sommeljee-os-kustega, kui brändi on serveeritud: „Ma ütleksin, et see on

Nii Pierce kui ka Timothy eelistasid Martinit – aga Timothy paistab siin oma drinke segavat.

Ma ise eelistan Martinit džinniga ja kogu oma reisiaastate jooksul on seda kõige paremini mulle serveeritud Prantsusmaal Valence’is baaris nimega Maison Pic. Kuidas nad seda teevad?

Kõigepealt muidugi koostisosad. Minu džinni-valik on Tanqueray ja vermut peab olema Noilly Prat. Võtke klaas või šeiker ja täitke kahe mõistliku suurusega martiini jaoks veerand kummastki klaasist Noilly Pratiga. Loksutage seda ringi ja siis valage väl-ja. Järgmiseks valage klaasid täis džinni, lisage veidi sidrunit ja pange klaasid külmikusse, kuni te olete – või peaks vist ütlema – kuni tema on valmis.

BO N D j a st i i l116

ülal: Shirley Eaton naudib Goldfinger’is koos Sean Conneryga klaasi šampanjat. Dom Perignon ’53, ma oletan?

all: Phuyuck – ma võtan jõuludeks ühe kasti.

Munger (keda mängis minu vana sõber Laurence Naismith se-riaalist The Persuaders!) istuvad koos, kui neile pakutakse kan-gestatud Hispaania veini.

„Kahju teie maksast, söör, aga see on erakordselt suurepärane solera. Ma usun, et aastast 51,” ütleb meie kangelane.

„Šerri jaoks pole aastaarvu, 007,” vastab M. Et mitte lasta end üle trumbata, paneb Jim vastu: „Ma viitasin

originaalaastakäigule, millel kogu šerri põhineb: 1851, kui ma ei eksi?”

Loomulikult ta ei eksinud ja korralikud teadmised veinidest võivad sõna otseses mõttes päästa sinu elu. Vaadake, kuidas Red Grant andis end ära, kui tellis filmis From Russia With Love kala kõrvale punast veini. Mõeldamatu! (Aga võimalik!)

Filmi Diamonds Are Forever haripunktis jäävad stjuuardite-na esinevad Wint ja Kidd vahele samalaadselt, pakkudes Bondile marki Mouton Rothschild ’55. Stjuuard kasutab korgi eemalda-miseks gaasikorgitseri  – need olid teatud ajal väga moes, isegi lennukites, kuni surve all gaas koos plahvatava šampanjaga hak-kas 30 000 jala kõrgusel tekitama suuri probleeme – ja annab sel-le Bondile, kes tunneb korki nuusutades selle juures ka stjuuardi tugeva (ja tuttava) Kölni vee lõhna ning mõistab, et tegu on paha poisiga.

BOND j a st i i l 117

Koos Barbara Bachiga filmis The Spy Who Loved Me. Mul on vist isegi kaks head põhjust, miks šampanjat pakkuda.

Stjuuard: „Hea valik, kui tohib öelda.” Bond: „Jäägu see minu otsustada ... Vein on päris hea, kuigi

peale sellist tugevat söögikorda oleksin pigem oodanud klaretti.”Stjuuard: „Loomulikult. Kahjuks on meie veinikelder praegu

klaretiga veidi kehvasti varustatud.” Bond: „Mouton Rothschild on klarett.” Nad ei õpi ka kunagi, need harimatud kaabakad, kas pole?Loomulikult pole kõik kurjamid veinide alal võhikud. Võta-

me minu vana vaenlase Francisco Scaramanga, kel oli küllaltki hästi varustatud veinikelder. Õhtusöögi ajal tegi Bond märku-se veini kohta: „Suurepärane – meenutab kergelt ’34 aastakäigu Moutoni.” Scaramanga vastas: „Siis pean laskma selle oma keld-risse lisada!”

Klaretti kõrvale jättes eelistan ma ise viimasel ajal jahutatud pudelit Sancerre’i, veini, mille avastasin mõned aastad tagasi, kui me kambaga üürisime minibussi Loire’i oru lossidega tutvumi-seks. Seal sain maitsta suurepärast kuiva ja väga aromaatset, tu-geva karusmarja- ning virsikumaitsega veini. Põhjus, miks meie valik piirdub enamasti valge veini sortidega, on selles, et kahjuks põhjustab punane vein või Chardonnay minu naisel jubedaid peavaluhooge. Mina isiklikult arvan, et peavalu võib vahel isegi tänuväärne olla.

BOND BOND IDEST152

BOND BONDIDEST

Minult on tihti küsitud: „Kes on parim Bond?” „Peale minu enda?” uurin ma tagasihoidlikult. „See

peab olema Sean.” Sean oli Bond. Ta lõi Bondi. Ta kehastas Bondi ja tänu Seanile

saavutas Bond momentaanselt ülemaailmselt äratuntava loomu-se – ta oli karm, sitke, nurjatu ja vaimukas. Loomulikult oli see tema „teine mina”, mida ta alati heaks ei kiitnud, aga ma arvan, et lõppkokkuvõttes oli ta selle üle uhke – ja ta oli tõesti neetult hea 007.

Kohtusin Seaniga 60-ndate algul Arlington House’is Londo-nis ühel näitlejanna Binnie Barnesi ja tema abikaasa, filmipro-dutsent Mike Frankovichi vastuvõtul. Sean oli seal oma toonase naise Diane Cilentoga. Peale tema muljetavaldava kehaehituse

eelmisel leheküljel: George Lazenby, Timothy Dalton ja mina BAFTA 40. aastapäeva üritusel. Ma arvan, et see teeb meist kolmest agendid 00-21.

all: Harry, Sean, Diane Cilento ja Cubby just pärast seda, kui Sean allkirjastas Londonis oma mitme Bondi-filmi lepingu.

kõrvalleheküljel ülal: Väga nooruslik Sean ühel oma esimestest reklaamfotodest filmile Dr. No.

kõrvalleheküljel all: 21 aastat pärast Dr. No’d tuli Sean tagasi filmis Never Say Never Again. Pealkiri saadi tema naise Michelene’i kommentaarist Seani otsusele 1971. aastal Bondi rollist loobuda, kui ta kinnitas, et ei iial enam.

BOND BOND IDEST 153

mäletan esimesest kohtumisest Seani hämmastavaid silmi. Mul on hea meel öelda, et meie kohtumine tollel peoõhtul pani alguse sõprusele, mis kestab tänaseni.

Pole mingi saladus, et pärast filmi Thunderball hakkas Sean Bondi lummusesest vabanema. Ta oli aidanud teha selle karak-teri rahvusvaheliselt kuulsaks ja igale poole, kuhu ta läks, tuli kaasa see kujund, mida ta pidi tahtmatult „müüma”. Kuid ta ei saanud selle eest mingit ekstratasu ja kõigele lisaks põhjustas pidev meedia tähelepanu ja nõue „olla Bond” probleeme tema abielus, nii et arusaadavalt mõistis ta, et roll pole lihtsalt kõike seda väärt.

Terence Young ütles produtsentidele: „Võtke Sean partneriks, tehke sellest trio – Cubby, Harry ja Sean. Sean jääb teiega edasi, kuna ta on šotlane. Talle meeldib kuldmüntide kilisemine. Talle meeldib rahapaberite pehme sahin. Ta jääb teiega, kui on võrd-väärne partner, aga mitte palgatud tööline.”

Cubby ja Harry ei tahtnud Eonisse uut partnerit ja nii teatas Sean, et filmis You Only Live Twice toimub tema viimane etteaste agent 007-na. Kuninglikul heategevusüritusel, kus filmi esitleti, küsis isegi Tema Majesteet kuninganna: „Kas see on tõesti teie viimane James Bondi film?”

„Ma kardan küll, madam,” vastas Sean.Kuigi Harry ja Cubby pakkusid Seanile väidetavalt ligi miljon

dollarit esinemise eest filmis On Her Majesty’s Secret Service, ei jäänud ta nõusse.

Arvates, et ta suudab Seani tüdimusest pärast Thunderball’i kasu lõigata, pakkus Casino Royale’i filmimise õigused oman-danud Charles Feldman talle võimalust mängida oma filmis peaosa. Feldman oli plaaninud teha seda põnevikuna, aga pärast Seani keeldumist otsustas muuta selle hoopis komöödiaks. Seits-me režissööri ja lugematute stsenaristidega tuli filmist lõpuks üks paras segapuder, mis ei kujunenud kassahitiks. Hoolimata sellest, et näitlejate koosseis oli muljetavaldav – David Niven Sir James Bondina, Ursula Andress, Peter Sellers, Woody Allen, Or-son Welles, Deborah Kerr, William Holden ja John Huston.

Film On Her Majesty’s Secret Service tõi ilma Seanita siiski pä-ris korraliku sissetuleku, aga George Lazenby tegi kohe selgeks, et see on tema ainus esinemine agendina 007. Kompanii United Artists oli lausa meeleheitel, et oma lüpsilehma ikka kuidagi elus hoida ja UA president David Picker kohtus isiklikult Seaniga, et saada temalt nõusolek filmi Diamonds Are Forever peaossa. Ameerika näitleja John Gaviniga oli juba läbi räägitud ja pakutud talle isegi lepingut mitmele filmile, aga nädal enne filmimise alus-tamist nõustus Sean siiski veel kord rolli endale võtma ja Gavinile maksti „valuraha”.

Seanile tehti muidugi pakkumine, millest ta lihtsalt ei saanud ära öelda: David Picker garanteeris talle 1,75 miljonit dollarit