Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora

Pluss““ elluviimiseks“ eelnõu juurde

I SISSEJUHATUS

Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” EL vahendite kasutamise eesmärgi “T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” meetme “Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimist. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-de 7, 13 ja 16 alusel.

Seletuskiri avab käskkirja peatükkide sisu ning põhjendab toetuse vajadust. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Ursula Tubli (7350 316, ursula.tubli@hm.ee), kõrghariduse osakonna asejuhataja Sigrid Vaher (7350 268, sigrid.vaher@hm.ee) ja SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri juhataja asetäitja Katrin Kiisler. Samuti on toetuse tingimuste väljatöötamisse kaasatud SA Archimedes struktuuritoetuste agentuur (rakendusüksus).

Tegevuse taust

Üha globaliseeruvas maailmas on rahvusvaheline koostöö saanud kõrgkoolis õppimise ja õpetamise igapäevaseks osaks, sest see ergutab uute innovaatiliste praktikate kasutuselevõttu ja vastastikku kasulikku koostööd ning kindlustab pakutava hariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise tunnustamise ning kõrgkoolide jätkusuutlikkuse. Eesti majanduse ja ühiskonna arengu üheks olulisemaks takistuseks on inimvara piiratus. Avatud ja areneva ühiskonnana on uute talentide ligitõmbamine ning olemasolevate arengu toetamine üks suuremaid meie ees seisvaid väljakutseid. Teadmistepõhise ühiskonna jaoks vajaliku oskustööjõu koolitajana on kõrgkoolidel siin kanda oluline roll.

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumiseks viimasel aastakümnel riiklikult ette võetud tegevused on olnud süsteemsed ja tulemuslikud. Eesti kõrgkoolidesse vastuvõetud välisüliõpilaste arv on näidanud märkimisväärset kasvu kõikidel õppetasemetel ning on ajavahemikul 2006-2014 kasvanud kolm korda. Oluline roll on selles olnud riiklikest ja Euroopa struktuuritoetuste vahenditest õpirännet ja kõrgkoolide rahvusvahelist tutvustamist toetanud tegevustel. Kuigi kõrghariduse rahvusvahelistumise tegevustes oleme seatud eesmärkide täitmisel olnud edukad, jääme mitmete näitajate poolest Euroopa Liidu keskmisest endiselt maha. Kui vaadata välisüliõpilaste osakaalu, siis 2012. aastal moodustasid Eurostati andmetel välisüliõpilased 4.2% Eestis õppivatest üliõpilastest, samal ajal kui Euroopa Liidus oli see keskmiselt 9.6%. Enamuse Euroopa riikide riiklike poliitikate teravik on suunatud välisüliõpilaste arvu suurendamisele magistri- ja doktoriõppe tasemel. Vaatamata senistele pingutustele oli Eesti mahajäämus just siin suurim, sest välisüliõpilaste osakaal magistritasemel oli Eestis küll 7.8%, kuid Euroopas keskmiselt koguni 21.8%. Sarnast mahajäämust võime näha ka doktoriõppe tasemel, ometi peetakse just välisdoktorantide osakaalu oluliseks riigi intellektuaalse arengu ja innovatsioonivõimekuse näitajaks (Innovation Union Scoreboard 2014). Kui 2011. aastal oli

1

4.2% Eestis õppivatest doktorantidest pärit välisriikidest, siis Euroopa Liidus keskmiselt oli välisdoktorantide osakaal 24.2%. Euroopa Komisjoni “Innovation Union Scoreboard 2015” toob Eesti kui muidu kiirelt areneva innovatsiooniriigi olulisima nõrkusena välja välisdoktorantide madala osakaalu. Ka “Eesti elukestva õppe strateegias 2020” tuuakse kitsaskohana välja, et siinsete üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvaheline mobiilsus on madal ning seatakse eesmärgiks, et aastaks 2020 on välisüliõpilaste osakaal Eestis tõusnud 10%-ni tasemeõppe üliõpilaste koguarvust. Eesti kõrghariduse jätkusuutlikkuse seisukohalt on siiski oluline toetada nii välisüliõpilaste õppimisvõimalusi Eesti kõrgkoolides kui siinsete õppejõudude ja teadlaste enesetäiendamist välismaal. “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” seabki eesmärgiks parandada Eesti õppejõudude osalemist rahvusvahelises koostöös ja suurendada rahvusvahelise mõõtme arvestamist akadeemilistele ametikohtadele valimisel.

Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste arvu ja nende mobiilsuse suurendamine, uute talentide juurde meelitamine, doktoriõppe rahvusvahelistumine, akadeemiline ränne selle erinevates vormides eesmärgiga tõsta siin pakutava kõrghariduse kvaliteeti on ka riiklikus konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” välja toodud eesmärgiks. Eesti majanduse innovatsiooni- ja konkurentsivõime seisukohast rõhutatakse siinse teaduse ja kõrgkoolide rahvusvahelistumise tähtsust ka Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhistes soovitustes Eestile. Valdkondlikest strateegiatest toetab tegevus lisaks juba eeltoodud “Eesti elukestva õppe strateegiale 2020” ka Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” eesmärkide elluviimist. Lähtuvalt rakenduskava investeerimisprioriteetidest toetavad tegevused ajakohaste oskustega, rahvusvahelise õppe, aga ka teadustöö kogemusega kõrghariduse õppe lõpetanuid, et panustada töötajate (sh erasektori) kompetentsi kasvu.

Tegevuse eesmärk ja seos varasemate tegevustega

“Dora Pluss” tegevuste üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana senisega võrreldes tuntumaks ja atraktiivsemaks ning siinsete kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvahelisel tööturul konkurentsivõimelisemaks. Põhieesmärgi täitmist toetavad käskkirjas loetletud alaeesmärgid, mille seotus erinevate käskkirja tegevustega on samuti välja toodud. Tegevuse eesmärgid ja tegevused on kooskõlas rakenduskavas toodud investeerimisprioriteedile vastava Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärgiga “T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav”. Meetme tegevusi on täpsemalt kirjeldatud samas p. 2.4.3.1. “2. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine” esimeses lõigus, nimelt et “nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodustamiseks ja õpingute toetamiseks)” ja sellele järgnevas lõigus, kus rõhutatakse, et toetatakse muuhulgas ka “teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist turundust”. Selles rakenduskava lõikes toodud tegevusi viiakse ellu koos meetme raames ellu viidava teise tegevusega “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss“”.

Tegevus “Dora Pluss” toetub olulisel määral riiklikest vahenditest algatatud erinevatele õpirände programmidest ning perioodil 2007-2013 ESF vahenditest rahastatud “Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmist “DoRa” saadud kogemustele. Kui eelmise rahastusperioodi tegevuste põhiväärtus seisnes riiklike tegevuste laiendamises ja võimendamises, siis uuel perioodil on tegevuse põhirõhk rahvusvahelistumise tegevuste jätkusuutlikkusel ja mõju suurendamisel. Selleks kombineeritakse tegevuste rahastamist varasemast enam kõrghariduse riikliku rahastamise meetmetega. Näiteks makstakse välisdoktorantidele “Dora Pluss” vahenditest

2

doktoranditoetust ja kaetakse Eestisse tulemisega seotud sõidukulud, kuid õppe- ja teadustöö kulud ning haigekassa kindlustus kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Välismagistrantide ja –doktorantide õpingute toetamisele lisaks algatatakse tegevused ka neist parimate tööleasumise toetamiseks pärast õpingute lõppu. Selleks algatatakse tegevused, mille sihiks on parandada välisüliõpilaste praktika leidmise võimalusi Eesti ettevõtete ja asutuste juures ning toetada Eesti tööandjaid haritud tööjõu leidmisel Eestis kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste seast.

Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega

Kõige tugevamad seosed võib välja tuua järgmiste perioodil 2014-2020 kavandatavate meetmete tegevustega.

Meetme “Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“ raames on lähedasem kokkupuude kahe planeeritava sekkumisega. Tegevuse “Teaduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Mobilitas Pluss“” raames nähakse ette toetused teadlaste ja järeldoktorite rändeks, siinsete teadlaste osalemiseks rahvusvahelistel konkurssidel ja Euroopa Liidu programmilistes algatustes ning toetatakse ülikõrge rahvusvahelise konkurentsiga skeemide raames kõrge koha saavutanud, kuid toetuseta jäänud uurimisrühmi. Samuti toetatakse „Mobilitas Plussist“ siinsete teadustulemuste ja töötamisvõimaluste tutvustamist välismaal „Research in Estonia“ egiidi alla, mis peab toimuma tihedas koostöös kõrghariduse ja õppimisvõimaluste tutvustamisega „Study in Estonia“ raames kooskõlas Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiaga aastateks 2015-2020, ent ka Eesti tutvustamise üldiste tegevuste ja käsitlusega. Kuna tegevused asetsevad ühes meetmes, planeeritakse kahele tegevusele ühine nõukoda, et alategevusi enam omavahel seostada ning fookuste ja vahendite kasutamist otstarbekalt planeerida.

Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele” raames toetatakse muuhulgas teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide terviklike arendusplaanide elluviimist, vastutusvaldkondade tugevdamist, õppe- ja teadustegevuse kvaliteedi arendamist, koostöö laiendamist ettevõtetega, doktorikoolide tegevusi, rahvusvaheliste õppekavade arendamist ning teisi strateegiliseks arenguks vajalikke tegevusi. Kokkupuuteid näeme peamiselt teadus- ja õppetegevuse vastutusvaldkondade ja õppetöö kvaliteedi arendamisel (eeldame kõrgkoolide siseseid prioriteete “Dora Pluss” toetuste rakendamisel), koostöö edendamisel ettevõtlussektoriga (seos meie tegevusega välismagistrantide ja –doktorantide praktikavõimaluste ja lõpetamise järgse tööhõive parandamisel), doktorikoolide tegevusega (olulisel määral, kui neis planeeritakse doktorantide õpirännet) ja rahvusvaheliste õppekavade arendamisel (seoses “Dora Pluss” tegevustega rahvusvaheliste õppurite toetamisel ja siinsete õppimisvõimaluste tutvustamisel).

Meetme „TA&I süsteemi kohaliku sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine kasvualade arendamiseks“ tegevus “Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine” toetab muuhulgas kõrghariduse erialastipendiumite rakendamist teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu tagamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades, eesmärgiga suurendada lõpetajate arvu ettevõtetele olulistes valdkondades ja anda seeläbi tõuge kasvualade arengule. Kuna nutika spetsialiseerumise stipendiumeid antakse välja ka magistri- ja doktoriõppe tasemel ning nende saajate ringi võivad kuuluda ka välisüliõpilased, samuti rakendatakse toetuse määrasid mitmel juhul sarnaselt, on tegevuste planeerimisel ja elluviimisel olulisi kokkupuutepunkte. Menetluse lihtsustamisele ja ühtlustamisele ning topeltrahastamise vältimisele aitab oluliselt kaasa, et mõlema tegevuse elluviijaks on planeeritud SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur.

3

Tegevuse eelarve ja toetuse andmineTegevuse kogumaksumus on 22 567 790 eurot, millest EL toetuse osakaal on kuni 87,29% ehk 19 700 128 eurot. Riikliku struktuuritoetuse osakaal on kuni 10,27% ehk 2 317 662 eurot. Partnerite omafinantseeringu osakaal on vähemalt 2.44% ehk 550 000 eurot. Rahvusvahelistumise tegevuste omafinantseering 5% kogutakse kahe toetuse andmise tingimuse „Mobilitas Pluss“ ja „Dora Pluss“ peale kokku ja jaguneb järgmiselt:

Meetme tegevuse number

Meetme tegevuse nimetus

Toetuse andmise tingimused

Euroopa Liidu toetus

%

riiklik kaas-finantseering

%oma-finantseering

% Kokku

4.1.3

Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine.

„Mobilitas Pluss“ toetuse andmise tingimused

29 550 197

83,54%

3 476 494 9,83%

2 347 079 6,64%

35 373 770

"Dora Pluss" toetuse andmise tingimused

19 700 128

87,29%

2 317 662 10,27%

550 000 2,44%

22 567 790

KOKKU

49 250 325 85% 5 794 156 10% 2 897 079 5%

57 941 560

Tegevuse toetatavate tegevuste raames välja antavad toetused jaotatakse partnerite vahel iga-aastaste kvootidena elluviija poolt.

Väljumisstrateegia

Oluline on väljumisstrateegia kõrghariduse rahastamisel tervikuna, et struktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. “Dora Pluss” tegevused on planeeritud pidades silmas kõrghariduse rahvusvahelistumise tegevuste jätkusuutlikkust. Mitme toetatava tegevuse rahastamine ongi seetõttu planeeritud kombineerituna kõrghariduse riikliku rahastamisega (magistrantide ja doktorantide õppekohtade kulu kõrgkoolides kaetakse riiklike tulemuslepingute raames nagu ka doktorantide sotsiaalsed garantiid). Mõne toetatava tegevuse puhul antakse toetus eeldusega, et toetuse lõppemisel on kõrgkoolid suutnud oma konkurentsivõimet valdkonnas sellisel määral tõsta, et saavad tegevust jätkata kas osavõtjate omaosalust suurendades või rahvusvahelistel ja siseriiklikel konkurssidel edukad olles (suve- ja talvekoolid, lühiajaline õpiränne teadusprojektide raames). Samuti tuleb kaaluda, kas jätkatakse siinsete õppimis- ja töötamisvõimaluste keskse tutvustamise toetamist ka pärast olemasoleva rahastuse lõppu. Täpsem väljumisstrateegia töötatakse välja struktuuritoetuste väljumisstrateegia raames. Tegevuste riigieelarvest rahastamine pärast finantsperioodi lõppemist ning jätkamise vajadus otsustatakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessides. Kui kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse riiklik rahastus peaks kasvama oleks võimalik magistrantide ja 4

noorteadlaste mobiilsust rahastada kas kõrghariduse ja teaduse tavafinantseerimise raames või suurendades riigi poolt rahastatava Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi kaudu üliõpilastele ja noorteadlastele avatud vahendite mahtu.

II EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Käskkirja eelnõu koosneb 18 peatükist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja menetlusnormid ning elluviija, partnerite ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Punktid jagunevad järgmiselt:

1) Reguleerimisala2) Mõisted3) Rakendusasutus ja –üksus4) Elluviija ja partnerid5) Toetuse andmise eesmärk6) Toetatavad tegevused ja nende tulemused7) Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad8) Sihtgrupp9) Nõukoda10) Tegevuste abikõlblikkuse periood11) Tegevuste eelarve12) Kulude abikõlblikkus13) Toetuse maksmise tingimused ja kord14) Elluviija ja partneri kohustused15) Tegevuste elluviimise aruandlus16) Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine17) Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele18) Dokumentide säilitamine

1. Reguleerimisala

Käskkirja eelnõu 1. peatükk täpsustab, millist osa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast käskkiri reguleerib.

2. Mõisted

Siin täpsustatakse kasutatavaid termineid. Välisüliõpilane on defineeritud Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) õppurite alamregistri juhendis, kuna EHISesse kogutakse andmeid Eestis õppivate välisüliõpilaste kohta. Õpirände definitsioon pärineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte ja spordiprogramm. Noorteadlase mõiste on loodud käesoleva eelnõu jaoks koondamaks ühe nimetuse alla toetatavat sihtgruppi. Noorteadlase vanuse piirmääraks on 35 aastat või kuni 5 aastat doktorikraadi kaitsmisest. Kui isik on viibinud lapsehoolduspuhkusel, siis võib seatud piiranguid (nii vanuselist kui doktorikraadi kaitsmisest möödunud aega) pikendada proportsionaalselt vanemapuhkusel viibitud aja võrra.

3. Rakendusasutus ja –üksus

5

Siin nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus, milleks on vastavalt Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Archimedes struktuuritoetuste agentuur. Rakendusüksuse täpsustamine struktuuriüksuse tasemel on oluline, kuna SA Archimedes on nii tegevuse rakendusüksuseks kui elluviijaks. Elluviija ja rakendusüksuse tegevuste lahusus tagatakse nende täieliku eraldamisega struktuuriüksuse tasemel, muuhulgas kuuluvad need erinevate juhatuse liikmete vastutusalasse.

4. Elluviija ja partnerid

Tegevuse elluviijaks on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuur, kelle toimimise toetuseks kehtestab käskkiri volitusnormi konkreetsete rakendusaktide loomiseks. SA Archimedes on 1997. aastal loodud riigi sihtasutus, mis on olnud loomisest alates mitmete riiklike, Euroopa Liidu ja riikide vahel ellu kutsutud kahepoolsete kõrghariduse rahvusvahelistumist edendavate programmide elluviijaks ning omab planeeritud tegevuste jaoks vajaminevat inimressurssi, praktilist kogemust ning raamatupidamis- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi. Muuhulgas on SA Archimedese hariduse rahvusvahelistumise agentuur ja selle eelkäijad korraldanud üliõpilaste, õppejõudude ja noorteadlaste õpirännet (näit. programmide Erasmus, Kristjan Jaak ja DoRa raames), välisüliõpilastele pakutavate õppekavade arendamist ja rakendamist, Eesti kõrghariduse tutvustamist välismaal (Study in Estonia projekt), Eesti osalust Euroopa Liidu hariduskoostöö programmis “Erasmus+” ja rahvusvahelistes valdkondlike võrgustike koostööprojektides (näit. Academic Cooperation Association).

SA Archimedes pikaajaline kogemus õpirände toetamisel ja Eesti kõrghariduse tutvustamisel loob eeldused sarnaste tegevuste edukaks elluviimiseks “Dora Pluss” raames. SA Archimedes oli ka mitmete perioodil 2007-2013 ellu viidud programmide elluviijaks, neist kõrghariduse valdkonnas tegutsesid “DoRa”, “Eduko” ja “Primus”.

Tegevuse elluviimiseks kaasatakse partnerid, kellega elluviija sõlmib partnerlusleppe, millega kehtestatakse lepingupoolte õigused ning kohustused, toetuse saaja ja partneri vaheline vastutuspiir ning konkreetsed alategevused, kuhu partner kaasatakse. Tegevuse partneriteks on Eestis tegutsevad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, mis omavad õppe läbiviimise õigust kõrgharidustasemel.

Ülikooliseaduse § 4 punkt 1 alusel on ülikool “õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, kus toimub kõrgharidusstandardile vastav õpe kõrgharidustaseme kolmel astmel”. Kuna ülikoolid on seega ainsad asutused Eestis, kes võivad läbi viia õpet doktoriõppe tasemel, saavad ka ainult ülikoolid osaleda nendes “Dora Pluss” tegevustes, mis puudutavad doktorantide õpirännet. Tegevuse kinnitamise hetkel on selliseid ülikoole seitse: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

Lisaks kaasatakse tegevustesse partneritena rakenduskõrgkoolid, mis omavad kõrgharidustasemel õppe läbiviimise õigust.

Nii osalevatel rakenduskõrgkoolidel kui ülikoolidel on võimalik osa saada toetatava tegevuse 1 nendest toetustest, mille sihiks on toetada magistrantide ja noorteadlaste ehk doktorantide, õppejõudude ja teadlaste õppe- ja teadustööga seotud lühiajalisi tegevusi välismaal. Erialastel koolitustel ja konverentsidel osalemine on enesearengu seisukohalt oluline nii ülikoolide kui rakenduskõrgkoolide akadeemilistele töötajatele, seetõttu peaks see võimalus olema kõigile

6

avatud. Samuti on kõigil partneriteks olevatel ülikoolidel ja rakenduskõrgkoolidel õigus osaleda tegevuses 3 (suve- ja talvekoolide korraldamine).

Toetatavates tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel. Samade toetatavate tegevuste välismagistrantide toetusi saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud inglisekeelne magistritasemel õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe läbiviimise õigus.

Punktides 4.2.1. ja 4.2.2. kehtestatud tingimused kehtivad edasi ka partnerite nimekirja muutumisel.

5. Toetuse andmise eesmärk

Peatükis kirjeldatakse toetuse andmise eesmärke tegevuste elluviimisel. Tegevus on kavandatud pidades silmas riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärke ning Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ on üks kahest valdkonna arengut suunavast siseriiklikust strateegiast. „Dora Pluss“ panustab järgmiste strateegia eesmärkide täitmisse: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine, sh rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja

nähtav ning teadlaste ja innovaatorite järelkasv on kindlustatud;

Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav, sh riikideülene koostöö aitab lahendada Eesti ja maailma ees seisvaid ülesandeid.

Tegevus panustab järgmistesse TAI strateegia tegevustesse:

1.7. Teadlaste ja inseneride järelkasvu tagamine, sh pöörates senisest enam tähelepanu doktoriõppe süsteemsele arendamisele ja tagades doktoriõppe konkurentsivõimeline rahastamine (sh doktoranditoetused), jätkates doktoriõppe, nooremteaduri positsiooni ja järeldoktorantuuri toetamist;

4.3. Eesti teadus- ja arendustegevuse programmide avatuse tagamine rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel;

4.4. Koostöövõimaluste arendamine kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega;

4.5. Eesti teaduse ja teadlaste saavutuste ning ettevõtete uuendustegevuse rahvusvahelise tutvustamise hoogustamine.

“Eesti elukestva õppe strateegia 2020” suunab hariduse valdkonna tegevusi liikumisel teadmiste- ja innovatsioonipõhise ühiskonna suunas. „Dora Pluss“ panustab järgmiste strateegia eesmärkide täitmisse: Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. Kvaliteetsed, paindlikud ja

mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu;

Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

Tegevus panustab järgmistesse EÕS strateegia tegevustesse:

7

3.5. Töötajate ettevalmistamine majanduse kasvuvaldkondades, sh toetatakse rahvusvaheliste kogemuste ja pädevuse toomist kõrgkoolidesse kvaliteedi ja atraktiivsuse suurendamise eesmärgil;

5.3. Kvaliteetse ning töömaailma vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse kättesaadavuse tagamine, sh rakendatakse Eesti kõrgkoolide vahelist ja rahvusvahelist koostööd toetavaid rahastamise põhimõtteid.

Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ on seatud haridus- ja teaduspoliitika arenguks mitmeid põhisuundi. Tegevus panustab valitsuse poliitika põhisuuna “Hariduse kvaliteet, kättesaadavus ja efektiivsus” täitmisesse, mille üks eesmärkidest on kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine. Kõrghariduse rahvusvahelistumisel seab strateegia kolm sihti:

1. Rahvusvahelise hariduse kogemus üliõpilastele, mis annab eelise hilisemas tööelus ja üha enam rahvusvaheliseks muutuvas maailmas;

2. Talentide juurdemeelitamine ehk koordineeritud talendipoliitika, mille möödapääsmatuks komponendiks on koostöö tööandjatega, välisüliõpilastele praktikavõimaluste laiendamine ning õigusruumi loomine, mis toetaks tippspetsialistide Eestisse jäämist peale õpingute lõppu.

3. Kõrghariduse ja teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning kvaliteedi kasv. Rahvusvaheline võrdlus on aluseks kvaliteedistandardile ja rahvusvaheline liikuvus loob võimalused paremate töötajate värbamiseks.

„Dora Pluss“ panustab ka poliitika põhisuuna “Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond” täitmisesse, ennekõike selle alasuunda “Teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine”, kus tuuakse välja, et on vaja rakendada täiendavaid meetmeid doktoriõppe kvaliteedi tõstmiseks (sh läbi rahvusvahelistumise), doktorantide ja juhendajate valiku parandamiseks ja õpingute edukaks lõpetamiseks ning et oluline on soodustada õppejõudude mobiilsust selle erinevates vormides. Samuti antakse panus alasuuna “Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks” tegevustesse läbi akadeemilise rahvusvahelisel võrgustumise ning panustades seeläbi ettevõtluse innovatsioonivõimekuse tõstmisse ning kõrgema lisandväärtuse saavutamisse.

Kõik „Dora Pluss“i toetatavad tegevused panustavad otseselt või toetavad oluliselt „Dora Pluss“ tulemusnäitaja saavutamist, milleks on välisüliõpilaste osakaal magistri- ja doktoriõppes. Välisüliõpilaste Eesti kõrgkoolidesse õppima asumine näitab, et Eesti kõrgkoolide pakutav kõrgharidus on nende jaoks atraktiivne. Rahvusvaheline õpikeskkond tõstab kõrghariduse kvaliteeti, seega ka kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Mida kvaliteetsem ja rahvusvahelisem on pakutav kõrgharidus, seda tuntum on Eesti hea õppimise ja teadustöö tegemise kohana.

Toetatavate tegevuste otsesed panused eesmärkide täitmisesse on kirjeldatud otseste väljundite kaudu punktis 7 ning punktis 5.4. on kirjeldatud tegevuste seosed alaeesmärkide saavutamiseks.

Tegevuse 1 väljundiks on õpirändeks välja antud toetuste arv, mis on otseselt seotud noorteadlaste ja magistrantide osalemisega rahvusvahelistes koostööprojektides, suurendades seeläbi nende teadlikkust erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest (alaeesmärk 5.4.1.).

8

Innovaatiliste doktoriõppe printsiipide rakendamine (alaeesmärk 5.4.6.) tõstab doktoriõppe efektiivsust (alaeesmärk 5.4.3.).

Tegevuse 2 väljundiks on Eestis õppimiseks toetuse saanud välismagistrantide ja –doktorantide arv, mis suurendab välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides (alaeesmärk 5.4.2.). Eestis pakutav rahvusvaheline õpikeskkond aitab tõsta doktoriõppe efektiivsust (alaeesmärk 5.4.3.) Välisüliõpilaste osakaal ja doktoriõppe efektiivsus on leitav EHISe andmete alusel. Mida enamatele välisüliõpilastele on võimalik kõrgkoolidel eraldada toetust Eestisse õppima asumiseks, seda enam välisüliõpilasi on huvitatud Eestisse õppima asumisest (alaeesmärk 5.4.4).

Tegevuse 3 väljundiks on toetatud suve- ja talvekooli projektid, mille kaudu tutvustatakse Eesti kõrgkoolides õppimise võimalusi eesmärgiga tuua Eesti kõrgkoolidesse enam välisüliõpilasi (alaeesmärk 5.4.4.) Tegevus 3 toetab Dora Plussi eesmärgi saavutamist. Suve- ja talvekoolid tugevdavad innovaatilise doktoriõppe printsiipide rakendamist Eesti ülikoolides (alaeesmärk 5.4.6).

Tegevuse 4 väljundiks on turunduskampaaniad, mida korraldatakse eesmärgiga saada Eesti kõrgkoolidesse enam välisüliõpilasi (alaeesmärk 5.4.2.). misläbi suureneb ka kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi (alaeesmärk 5.4.4.). Turunduskampaaniate toetamine aitab kõrgkoolidel olla rahvusvaheliselt nähtav ja näidata end atraktiivsena välisüliõpilaste jaoks. Tegevus 4 raames korraldatakse mh kontaktüritusi välisüliõpilaste ja Eesti tööandjate vahel osapoolte teadlikkuse suurendamiseks teise poole võimalustest ja vajadustest (alaeesmärk 5.4.5.). Tegevus 4 toetab mh doktoriõppe vastavust innovaatilistele printsiipidele (alaeesmärk 5.4.6.).

6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused

Toetusskeemi tegevused on valitud vastavalt seirekomisjoni poolt kinnitatud projektivalikukriteeriumidele. Toetusskeemi koostamisel lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

1. mõju meetme eesmärkide saavutamisele (välja toodud seletuskirja punktis 5); 2. Põhjendatus (välja toodud seletuskirja peatükis I alapealkirja all Tegevuse taust);3. Kuluefektiivsus (välja toodud seletuskirja punktis 11); 4. toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia (välja toodud seletuskirja punktis 4);5. mõju läbivatele teemadele (võrdsete võimaluste tagamisele, regionaalsele arengule, ühtsele

riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele) (välja toodud seletuskirja peatükis V).

Eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks planeeritud 4 tegevust, mida tutvustatakse käskkirja eelnõus koos vastavate tulemuste ja tegevuste sihtgruppidega.

Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses

Tegevuse sihiks on luua tingimused Eesti kõrgkoolide tänastele ja tulevastele õppejõududele ning teadlastele teadmiste ja kogemuste rahvusvaheliseks vahetuseks ning uute teadusalaste kontaktide tekkeks. Selleks toetatakse Eesti magistrantide ja noorteadlaste õppe- ja teadustööga seotud lühiajalisi tegevusi välismaal.

Eesti kõrgkoolide magistrandid, doktorandid, arst-residendid, noored õppejõud ja teadlased saavad toetust kasutada selleks, et osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril või kursusel või viia seal läbi teisi õppe- ja teadustööga seotud tegevusi, näiteks raamatukogus töötamine, labori kasutamine, õppematerjali arendamine, töö juhendajaga, välitöödel osalemine, konsultatsioonid vmt. Tegevused välismaal peavad olema stipendiaadi siinse õppe- ja 9

uurimistööga tihedalt seotud. Õpiränded võivad kesta kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud). Toetust ei saa taotleda lühiajaliselt Eestis õppivad üliõpilased (nt külalisdoktorandid, Erasmus+ välisüliõpilased), sest neid ei immatrikuleerita Eesti kõrgkooli ja seega nad ei kuulu sihtgruppi.

Doktorantidel on võimalik toetust kasutada ka pikemaajaliseks õppimiseks välisriigi ülikoolis või teadusasutuses. Sellisel juhul võib õpiränne kesta 1 kuni 10 kalendrikuud ning toetust ei saa kasutada samaaegselt teiste mobiilsustoetustega (nt Erasmus+, Kristjan Jaak).

Stipendiumi saajate esmase valiku teevad partnerid, kes võivad rahastamiseks esitada ainult oma kõrgkooli üliõpilasi ja töötajaid. Toetuste jaotuse (kvoodi) kõrgkoolide vahel teeb elluviija. Kvoodi arvestamise aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis ning alates teisest toetatavast aastast arvestatakse ka eelnenud aasta toetuse kasutamise võimekust. Eelneva aasta kvoodi kasutamata jätmine vähendab järgneva aasta kvoodi suurust. Partner võib stipendiaadiks esitada üldjuhul vaid isiku, kes on õpirände toimumise hetkel: magistri- või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid läbinud vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat. Üliõpilaste puhul vanusepiirangut ei rakendata.

Noorteadlaste ja magistrantide lühiajalise õpirände toetus on individuaaltoetus ning koosneb õpirände majutustoetusest, päevarahast, õpirände sõidutoetusest ja vajadusel osavõtutasust. Doktorantide pikemaajaliste ehk 1 – 10 kuud kestvate õpirännete korral makstakse õpirände majutustoetuse ja päevaraha asemel doktorandi õpirände elamistoetust, sel juhul peab õpiränne kestma kauem kui 30 päeva. Nii õpirände sõidutoetus, õpirände majutustoetus kui doktorandi õpirände elamistoetus hüvitatakse ühikuhinna alusel, vaid osavõtutasu kaetakse reaalselt tekkinud kulu põhjal. Ühikuhinnad ja nende kasutamine toetatavas tegevuses on toodud eraldi käskkirja lisas 2. Sihtasutus Archimedes on struktuuritoetuste programmide elluviijana ühikuhindu rakendanud alates 2010. aastast ning saadud kogemus näitab, et ühikuhindade kasutamine vähendab oluliselt kuludokumentide kontrollimise ja säilitamisega kaasnevat töökoormust, kahandab juhuslike ja teadmatusest põhjustatud tagasinõuete riski ning lubab rohkem keskenduda tegevuse eesmärkide saavutamisele.

Partnerite poolt tehtud ettepanekute alusel sõlmib elluviija stipendiaatidega lepingud, maksab neile toetuse välja ja koordineerib kogu tegevust. Elluviija saab seda taotluste, lepingute ja aruannete haldamise e-keskkonna abil teostada väga väheste töötajatega vaatamata suurtele taotlusmahtudele. Samasugune tegevuse korraldus toimis ka eelmise perioodi programmis „DoRa“. Alategevuses ei ole planeeritud partnerite omaosalust.

Tegevus 2. Välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse

Toetatava tegevuse eesmärgiks on toetada välismagistrantide ja –doktorantide õppimist Eestis, aidata seeläbi kaasa teadmiste vahetusele, muuta siinset õppetööd rahvusvahelisemaks ja suurendada pikas perspektiivis kõrgelt haritud töötajate hulka Eestis.

Toetatakse võimekate välisüliõpilaste magistri- ja doktoriõpinguid Eesti kõrgkoolides. Toetatakse nii välisdoktorantide doktoriõpet täiskoormusega tasemeõppes doktoriõppe nominaalaja lõpuni kui külalisdoktorantide lühiajalist õppe- ja teadustööd Eestis (1-10 kuud). Välismagistrantidel on võimalik toetust saada vaid täiskoormusega Eestis õppides ja üheks õppeaastaks korraga (10 kuud). Toetust võib määrata esmakordselt isikutele, kes ei ole Eesti Vabariigi residendid, ei ole Eestis viimase kolme aasta jooksul viibinud kokku rohkem kui üks aasta ja kes viibivad kogu

10

toetusperioodi jooksul Eestis. Piirang kehtib toetuse määramise esimesel aastal. Kui üliõpilane on alustanud Dora Plussi toel tasemeõpinguid, siis võib välismagistrandile või –doktorandile määrata toetuse ka teisel ja järgnevatel õppeaastatel olenemata sellest, et isik on viibinud Eestis viimase kolme aasta jooksul rohkem kui 1 aasta. Eestis viibimise piirangut ei rakendata välisdoktorantidele, kes on õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli magistriõppe.

Stipendiumi saajate valiku teevad partnerid, toetuste jaotuse (kvoodi) kõrgkoolide vahel teeb elluviija. Välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on doktorantide arv ülikoolis ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv. Välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega magistritaseme õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv kõrgkoolis. Alates teisest toetatavast õppeaastast arvestatakse ka eelnenud aasta toetuse kasutamise võimekust. Eelneva aasta kvoodi kasutamata jätmine vähendab järgneva aasta kvoodi suurust. Partner võib toetuse määrata vaid isikule, kes on toetuse maksmise hetkel tema magistri- või doktoriõppe üliõpilane (pikaajalised toetused) või on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuse doktoriõppe üliõpilane (lühiajaline toetus).

Välisdoktorantidele makstav toetus on individuaaltoetus ning see koosneb doktoranditoetusest ja õpirände sõidutoetusest. Välisdoktorandile, kes on immatrikuleeritud Eesti ülikooli, makstakse doktoranditoetust Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud korras, õpirände sõidutoetust arvestatakse ühikuhinna alusel. Külalisdoktorandile, keda ei immatrikuleerita Eesti ülikooli, makstakse ühikuhindade alusel külalisdoktorandi elamistoetust ja õpirände sõidutoetust. Ühikuhinnad ja nende kasutamine toetatavas tegevuses on toodud lisas 2.

Välismagistrantidele makstakse ainult välismagistrandi stipendiumi, sõidukulu magistrantidel ei kaeta. Välismagistrandi stipendiumi arvestatakse ühikuhinna alusel, mis on toodud lisas 2 ja selle juurde kuuluvas ühikuhindade analüüsi dokumendis.

Toetuse maksab stipendiaatidele välja ja tegevuse eest vastutab partneriks olev kõrgkool, kellel on lihtsam stipendiaadi edasijõudmist jälgida ja kes maksab välja ka riiklikke magistrantidele ja doktorantidele suunatud toetusi ja stipendiume. Toetatavas tegevuses ei ole planeeritud partnerite omaosalust.

Tegevus 3. Suve- ja talvekoolide korraldamine

Toetatav tegevus on ellu kutsutud eesmärgiga toetada kõrgkoolide rahvusvahelistumist, tõsta kõrgkoolide võimekust kaasata välisüliõpilasi lühemateks intensiivõppe perioodideks ning tutvustada Eestit kui head õppimise ja töötamise kohta. Korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja intensiivkursuseid, kui need kestavad 12-42 kalendripäeva ja toimuvad partnerkõrgkoolide juures. Suve- ja talvekoolide kestuse seadmisel on lähtutud kõrgkoolide senisest praktikast. Suve- ja talvekoolidesse võib kaasata ka Eesti üliõpilasi. Eelistatud on suve- või talvekoolid:

mille raames viiakse läbi rohkem kui üht õppekavagruppi hõlmavat õpet, et võimalikult paljusid üliõpilasi koondada ja seeläbi nende rahvusvahelist kogemust võimendada;

kus on kaasatud välismaalt õppejõude; mis on korraldatud koostöös teiste (välis)kõrgkoolidega; kus läbiviidav õpe toetab majanduse kasvuvaldkondade arengut.

„Dora Pluss“ toetusest on võimalik katta suve- ja talvekooli ettevalmistuse, teavitamise ja läbiviimise kulusid, muuhulgas ka osalejatele pakutavaid teenuseid (näiteks majutus- või

11

toitlustuskulu) või õppetöö läbiviimisega seotud otsest personalikulu. Välistatud ei ole ka Eesti üliõpilaste kaasamisega seotud kulude katmine, et toetada Eesti üliõpilaste võimalusi õppida rahvusvahelises keskkonnas, kuid Eesti üliõpilastega seotud kulude otstarbekust ja eesmärgipärasust hinnatakse iga suve- või talvekooli puhul eraldi. Täpsemad suve- ja talvekoolide toetamise tingimused töötab välja elluviija koos partnerite ja rakendusasutusega ning kooskõlas STS nõuetega.

Tegevuse kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel ning partneritel on kohustus tagada tegevuse omafinantseering.

Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine

Tegevuse eesmärk on tutvustada Eestit välisriikides ja ka juba siin õppivatele välismaalastele hea õppimise- ja töötamise kohana ning parandada Eesti kõrgkoolide nähtavust ja konkurentsivõimet regioonis. Tegevuse raames viiakse ellu tegevusi ja töötatakse välja erinevaid materjale, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamisega, välisüliõpilastele Eestis vajaliku ja asjakohase info kättesaadavuse tagamisega, praktika- ja töövõimaluste tutvustamisega siin õppivatele välisüliõpilastele ja kõrgkoolilõpetajatele jne. Välisüliõpilaste sidususe suurendamiseks Eesti ühiskonnaga korraldatakse erinevaid üritusi, jagatakse infot pakutavate teenuste (nõustamine, karjääriteenused jt) ja stipendiumite kohta. TAT raames läbiviidavate veebilehtede arenduste puhul tuleb järgida veebi sisu ligipääsetavussuuniste WCAG 2.0 nõudeid. WCAG 2.0 täitmine teeb veebi sisu ligipääsetavaks paljudele puuetega inimestele. Ammendavat loetelu toetatavatest tegevustest ei ole võimalik esitada, kuna turunduses ja info levitamisel on vaja kasutada üha uuenevaid viise ja meetodeid. Paljud neist tegevustest on koondatud ühise nimetuse Study in Estonia alla ning on kooskõlas kõrghariduse tutvustamise strateegiaga aastateks 2015-2020. Tegevusse on planeeritud ka kõrghariduse turundamisega seotud tegevused, mis on vajalikud 2018. aastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja.

Kõrghariduse ja tööturu võimaluste tutvustamine toimub koostöös kõrgkoolide, Välisministeeriumi, välisesinduste ja teiste institutsioonidega. Eriti tihe koostöö on kavas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega Eesti üldise tutvustamise (sh Work in Estonia) ning Eesti Teadusagentuuriga Eesti teaduse tutvustamise (Research in Estonia) raames, et toetada vastastikku Eesti maine kujundamist ja Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandit. “Dora Pluss” ja „Mobilitas Pluss“ iga-aastased turundusega seotud tegevused kooskõlastatakse ja ühtlustatakse ühises nõukojas.

Välisüliõpilaste kaasamine on olulisim Eesti riigile prioriteetsetes valdkondades. Arvestades Eesti demograafilist olukorda aitaks välisüliõpilaste meie tööturule suundumine vähendada põuda kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele. Tegevuse raames kaasatakse ettevõtteid, nt korraldatakse iga-aastaselt välisüliõpilastele suunatud tööturumessi, et soodustada välisüliõpilaste töötamist Eestis lõpetamise järgselt ning pakkuda ettevõtetele võimalusi näha välisüliõpilasi kui potentsiaalseid töötajaid.

Välisüliõpilaste kohalikule tööturule kaasamise vajalikkust toetab ka SF tegevus „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolituspraktika“, mille raames on kavandatud tööandjate teavitamine välisüliõpilastele praktikakohtade pakkumise võimalustest ja ka välisüliõpilastele praktikakohtade vahendamine. Nimetatud toetatavat tegevust viib ellu Tööandjate Keskliit.

12

Tegevuse kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevusi viivad ellu nii elluviija kui partnerid. Study in Estonia ühistegevusi teostab elluviija ja nende tegevuste raames omafinantseering puudub. Partneritele on võimalik saata oma esindajad rahvusvahelistele turundusüritustele, et tutvustada konkreetse kõrgkooli õppimisvõimalusi või sõlmida koostööleppeid kõrgkoolidega välismaal. Kõrgkooli spetsiifikast tulenevalt osaletakse valdkonnaspetsiifilistes turundusportaalides või –kanalites, tutvustatakse kõrgkooli valdkonnale olulistel sihtturgudel jne. Partnerite poolt elluviidavatel tegevustel rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue.

7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad

Peatükk kirjeldab toetuse kasutamise tulemusena saavutatavaid tulemus- ja väljundindikaatoreid. Rakenduskavast tulenevaks ainsaks tegevuse tulemusnäitajaks on välisüliõpilaste osakaal Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppes.

Lisaks tulemusnäitajale on tabelis toodud 4 väljundnäitajat, millest igaüks on seotud konkreetse toetatava tegevusega. Väljundnäitajatega määratakse ära toetatavate isikute või projektide arv sõltuvalt tegevusest.

„Dora Pluss“ tegevused aitavad saavutada EÕS kõrgharidusprogrammis seatud eesmärke, mille kohaselt aastaks 2020 on kõigist tasemeõppe üliõpilastest 10% välisüliõpilased ja üliõpilaste lühiajaline mobiilsusränne on samuti 10%, ning kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias seatud eesmärki, mille kohaselt 30% kooli lõpetanud magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötab pärast kooli lõpetamist Eestis.

8. Sihtgrupp

Sihtgrupiks on Eesti kõrgkoolid ja neis õppivad üliõpilased ning kõrgkoolides töötavad noored teadlased ja õppejõud.

9. Nõukoda

Rakendusasutus moodustab tegevuse ülese nõukoja. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja nõustamiseks. Nõukoda annab nõu nii rakendusasutusele kui tegevuse 4.1.3 elluviijatele SA-le Archimedes ja SA-le Eesti Teadusagentuur. Nõukoja tehnilise teenindamise, sh koosolekuteks materjalide ettevalmistamise, tagavad elluviijad, vajadusel koostöös rakendusasutusega.

Nõukoda on eelkõige strateegiline juhtorgan jälgides toetatavate tegevuste elluviimist, kooskõlastades aastaeelarve ja tegevuskavad, sh Study in Estonia („Dora Pluss“ tegevus 4) ja Research in Estonia („Mobilitas Pluss“ tegevus 5.6) ühise turundusplaani, kuid näiteks ei osale otseselt elluviija kinnitatavate rahastamisjuhendite kooskõlastamisel või rahastamisotsuste tegemisel.

Nõukoja moodustamisel järgitakse, et koosseis oleks laiapõhjaline ning vajaminev kompetents tagatud. Nõukotta planeeritakse kaasata näiteks Eesti Rektorite Nõukogu, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise SA, Eesti Teaduste Akadeemia,

13

Haridus- ja Teadusministeeriumi, SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur esindajad. Nõukoda kaasab vajadusel täiendavaid eksperte, et tagada nõukoja kõrgel tasemel töö.

10. Tegevuse abikõlblikkuse periood

Peatükis määratletakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Perioodi alguseks on planeeritud 1.08.2015 eesmärgiga toetada tegevusi juba 2015/2016 õppeaastal. Tegevuste ettevalmistamiseks on abikõlblikkuse perioodi algus viidud õppeaasta alustamise kuu algusesse. Kuna doktorantide tegevused on pikaajalised (nominaalaeg 4 aastat) ja sellest tulenevalt saab tegevusest toetada ainult üksikutel aastatel Eestis õpinguid alustavaid välisdoktorante, on oluline abikõlblikkuse perioodi toomine 2015/2016 õppeaasta algusest ettepoole. Tegevuste puhul, kus kasutatakse toetuse maksmiseks ühikuhinda, pole võimalik kasutada tagasiulatuvat rakendamist. Ühikuhindade alusel saab toetust maksta alates käskkirja kinnitamise kuupäevast.

Abikõlblikkuse perioodi lõpuks on planeeritud 31. mai 2023. Selline ajastus on planeeritud selleks, et võimalikult paljud tegevusest toetust saavad doktorandid saaksid õpingud lõpetada ning et vältida muudatusi abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks perioodi lõpus. Sisutegevused, sh doktorantide õpingud, ei ole planeeritud kestma abikõlblikkuse perioodi lõpuni, vaid peaksid järkjärguliselt lõppema aastatel 2020-2022. Paraku juhtub sageli, et doktorandid vajavad õpingute käigus akadeemilist puhkust, mille tulemusel võib nende õpingute aeg pikeneda. Samuti on 2023. aastal vaja hüvitada elluviija kulutusi seoses tegevuse lõpetamisega. Elluviija administreerimiskulud kajastuvad horisontaalsete tegevuste real.

11. Tegevuste eelarve

Eelarve koostamisel on tuginetud riigieelarvest sarnaste toetusskeemide (nt Kristjan Jaak) ja eelmise perioodi DoRa programmi kogemustele ning arvestatud kõrgharidussektori strateegilisi vajadusi ja eesmärke. Enamus kulusid hüvitatakse lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, millega on tagatud eelarve kuluefektiivne kasutamine.

Tegevuste elluviimise kogumaksumus on 22 567 790 eurot, millest EL toetuse osakaal on kuni 87,29% ehk 19 700 128 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on kuni 10,27% ehk 2 317 662 eurot. Omafinantseeringu osakaal on vähemalt 2,44% tegevuse eelarvest ehk 550 000 eurot. Tegevustel on erinevad finantseerimismäärad ja omafinantseering on nõutud kahes tegevuses: suve- ja talvekoolide korraldamine ning Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine.

Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- ja teadustööga seotud lühiajalisi tegevusi välismaal ning doktorantide pikemaajalist (1-10 kuud) õpirännet välismaal toetatakse 8 165 000 euroga, mille raames planeeritakse anda 4700 toetust lühiajaliseks õpirändeks ning 650 toetust pikemaajaliseks õpirändeks. Lõplik toetuste arv sõltub õpirännete pikkusest ning ka lähetuskoha kaugusest Eestist.

Välismagistrantide ja -doktorantide õpinguid Eesti kõrgkoolides toetatakse 10 583 750 euroga, millest on võimalik toetada 110 välisdoktoranti nende õpingute nominaalaja jooksul, 500 külalisdoktoranti lühiajalise Eestis õppimise ajal ning 1975 välismagistranti aastase stipendiumiga.

Välisüliõpilastele suunatud suve- ja talvekoolide korraldamist toetatakse 1 093 500 euroga, millest ligi 30% moodustab omaosalus. Ühtekokku toetatakse 14-15 suve- või talvekooli korraldamist.

14

Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamist ning välisüliõpilaste vastuvõtuga seotud turundustegevusi toetatakse 2 410 795 euroga, millest üle 10% moodustab omaosalus. Elluviija poolt elluviidavatele tegevustele omafinantseeringut ei lisandu (omafinantseering 0%), partnerite poolt elluviidavatele tegevustele lisandub omafinantseering 50%.

Horisontaalsete tegevuste jaoks on planeeritud 314 745 eurot, millest kaetakse „Dora Pluss“ elluviimisega seotud kesksed kulud. Administratiivse iseloomuga kulude katmiseks kasutatakse tegevuste kaudseid kulusid.

12. Kulude abikõlblikkus

Peatükis tuuakse välja loetelu abikõlblikest ning mitteabikõlblikest kuludest. Kõik tehtavad kulutused peavad olema seotud läbiviidavate tegevustega ning kooskõlas seadusandlusega. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel on lähtutud eesmärgist, et kõik tehtavad kulutused oleks seotud konkreetselt läbiviidavate tegevustega.

Õpirände kulude (tegevused 1 ja 2) kompenseerimisel rakendatakse ühikuhindasid, mis on sätestatud käskkirja lisas 2. Ühikuhindade kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Ühikuhindade kehtestamise metoodika, kasutamise tingimused ja tõendamise alused on kirjeldatud seletuskirja peatükis III.

Teiste abikõlblike kulude sätestamisel on lähtutud põhimõttest hoida nimekiri avatud, et võimaldada paindlikkust konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Kahe tegevuse (tegevused 3 ja 4) eesmärkide täitmisel võib tekkida väga erisuguseid kulusid ning tegevuste pika perioodi tõttu võib vajalike kulude nimekiri muutuda.

Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3, kus on loetletud, millised kulud ja millistel tingimustel on personalikulude raames kaetavad. Abikõlblikud on ka ekspertide tasud, kui need on vajalikud toetatavate tegevuste elluviimiseks. Eksperte kaasatakse näiteks välisriigis toimuva välisriigi üliõpilastele suunatud ürituse korraldustoimkonda;

2) kaudsed kulud hüvitatakse lihtsustatud hüvitamisviisi alusel 15% ulatuses otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6. Lihtsustatud hüvitamisviisi kasutamine tähendab, et kaudseid kulusid ei hüvitata kuludokumentide alusel ja see võimaldab vähendada meetme tegevuse rakendamise administratiivkoormust;

3) sisseostetavate teenuste kulud võivad tekkida seoses uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde, konverentsi- või juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimisega jne;

4) info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamisega seotud kulud, sh ürituste korraldamisega seotud kulud, kui need on otseselt seotud tegevuse eesmärkidega. Näiteks tekivad sellised kulud seoses infopäevade, konverentside, välisüliõpilastele seotud teavitusürituste jmt-ga seoses.

5) koolitustega seotud kulud, nimetatud koolituste korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud;

6) õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmisega seotud kulud võivad tähendada nii tegevusega otseselt seotud personali kui mitteseotud isikute lähetustega seonduvaid

15

kulusid. Näiteks võib tegevuse 4 raames toimuda välisajakirjanike või –teadlaste visiit Eestisse eesmärgiga tutvuda siinse õppetöö korraldusega või partnerkõrgkoolide õppejõudude või juhtide külaskäik välisriiki, et sealsest kogemusest õppida;

7) tegevuses 2 välisdoktorantidele makstav doktoranditoetus iga-aastase riigieelarve seaduses kehtestatud määras. 2015. aastal on vastav määr 422 eurot kalendrikuus;

8) tegevuses 1 hüvitatakse noorteadlastele ja magistrantidele päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusele nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“;

9) infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotlus- ja lepingute haldamise keskkonna ja välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud, mida ei saa lugeda ühendmääruse § 9 kajastatud infotehnoloogiliste tugiteenuste alla. Seoses suurel hulgal toetuste üksikisikutele vahendamisega on oluline pidevalt arendada infotehnoloogilisi lahendusi, mis toetaksid Eesti ID-kaardi jooksvaid arendusi ja võimaldaksid vähendada elluviimisega seotud otsest personalikulu. Samuti kasutatakse spetsiifiliselt „Dora Pluss“ toetuseks loodud infotehnoloogilisi arendusi ja lahendusi (webinarid, välisüliõpilastele suunatud taotlus- ja päringusüsteemid jm) toetatavate tegevuste raames.

10) siseriikliku ja rahvusvahelise koostööga seotud kulud sisaldavad Eesti kõrgkoolides õppimist ja töötamist tutvustavate ürituste, meenete jmt seotud kulusid;

11) tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;

12) elluviimisega seotud teavitamiskulud;

13) ühikuhinna alusel hüvitatakse kulusid vastavalt lisale 2 ning selle juurde käivale ühikuhindade metoodikale. Vastavalt ühendmääruse § 6 lg-le 5 võib sama tüüpi tegevuste ja toetuse saajate puhul kohaldada kulu lihtsustatud hüvitamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitele 67 ja 68. „Dora Pluss“ tegevustes 1 ja 2 rakendatakse ühikuhindu vastavalt lisale 2. Mõlemas tegevuses on planeeritud kulusid hüvitada peamiselt standardiseeritud ühikuhindade alusel, kuludokumentide põhiselt on võimalik toetada ainult välismaal toimuva konverentsi või koolituse osalemistasu. Seega on välistatud võimalus ühikuhinnas sisalduvate kulude topeltfinantseerimiseks kuludokumentide alusel. Ühikuhindade rakendamisel on elluviijal pikaajaline kogemus, millele on toetutud ka käesoleva tegevuse ühikuhindade metoodika ülevõtmisel.

Mitteabikõlblike kulude sätestamisel lähtutakse ühendmääruse § 4 loetletud mitteabikõlblikest kuludest. Lisaks on abikõlbmatu hüvitada kulusid hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ostuks, asutuse juhtimisega seotud personalikuludeks ning päevarahade ja mootorsõiduki kasutamise kulude seda osa, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. Käibemaks on abikõlblik vaid vastavalt ühendmääruses sätestatud tingimustele. Riskide maandamiseks on üle korratud, et ühikuhindades sisalduvad kulud ei ole kuludokumentide alusel abikõlblikud.

13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

16

Peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmisel lähtutakse STS §-dest 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13.Toetuse väljamakseid teostatakse järgmiselt:

1) peale abikõlbliku kulu tekkimist tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel;

2) kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määrana 15% ulatuses tegevuse abikõlblikest otsestest personalikuludest;

3) põhjendatud juhtudel on võimalik kasutada ettemakseid või taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumilt sildfinantseerimist.

Eelnõuga nähakse ette elluviija poolt maksetaotluste esitamist rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt maksete tegemisele eelnevad tegevused ja tähtajad, maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osalist või täieliku peatamist perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul, maksetaotluses ilmnenud puuduste kõrvaldamise korda ning lõppmaksete tegemist. Viimane maksetaotlus esitatakse elluviija poolt koos tegevuse lõpparuandega. Sisuliselt ei erine lõpparuanne vahearuandest, tegemist on lihtsalt viimase aruandega, mis esitatakse elluviija poolt rakendusüksusele.

14. Elluviija ja partneri kohustused

Peatükis kirjeldatakse elluviija ja partnerite kohustusi. Juhendid toetuse jaotamiseks partnerite vahel ning stipendiaatide valikuks kooskõlastatakse rakendusasutuse ja partneritega. Osapoolte vastutus, õigused ja kohustused ning riskide jagunemine sätestatakse partnerluslepingus.

15. Aruandlus

Peatükk sätestab tegevuste elluviimise seire. Elluviija esitab iga-aastase kalendriaasta kohta käiva vahearuande rakendusüksusele, kus peab olema kajastatud vähemalt indikaatorite info. Muu vahearuandes kajastuv info lepitakse rakendusasutuse ja elluviija vahel kokku halduslepingus ja see kajastub rakendusüksuse poolt kinnitatavad vahearuande vormis. Lõpparuanne esitatakse sarnaselt vahearuandele.

16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

Peatükis kirjeldatakse tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise korda.

17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele

Peatükk sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki lõikele 12. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule

18. Dokumentide säilitamine

Peatükk sätestab tegevuste elluviimisega seotud dokumentide säilitamise aja ja korra.

III ÜHIKUHINDADE ANALÜÜS

17

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktile b võib Euroopa struktuuritoetustest toetuse maksmisel kasutada ühikuhindade standardiseeritud astmikku, kui rakendatud ühikuhindade määrad on leitud sama määruse artikli lõikes 5 nimetatud tingimustel. Käesolev analüüs selgitab “Dora Pluss” tegevustes rakendatavate ühikuhindade määrade leidmise metoodikat ja toob välja nende rakendamise tingimused.

Õpirände toetamisel on standardiseeritud ühikuhindu kasutatud Euroopa Sotsiaalfondist perioodil 2007-2014 rahastatud ja haridus- ja teadusministri 10. juuni 2008. a käskkirjaga nr 684 kinnitatud doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi “DoRa” raames, kus õnnestus vähendada planeeritud tööjõukulu ning toetada selle võrra rohkem toetusesaajaid. Perioodi 2014-2020 tegevuse „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine “Dora Pluss”“ ühikuhindade kehtestamisel tuginetakse saadud kogemusele ja võetakse üle teistes sarnastes toetusskeemides kasutatavaid kulude hüvitamise metoodikaid ja määrasid.

Järgnevalt on kirjeldatud “Dora Pluss” tegevustes rakendatavate standardiseeritud ühikuhindade arvestamise metoodikat ja kasutamise tingimusi.

Õpirände sõidutoetus

Õpirände sõidutoetuse ühtset standardiseeritud määra kasutatakse kõikides õpirännet toetavates tegevustes: tegevuses 1 (noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses) ning tegevuses 2 (välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse). Väljundindikaatorite täitmisel makstakse ühikuhinnal põhinevat õpirände sõidutoetust tegevuse kestel aastatel 2015 - 2022 6375 korral.

...........Õpirände sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhinna arvestamise metoodika võetakse üle Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi reisitoetuse arvestusest. EL programm Erasmus+ hõlmab rahvusvahelist koostööd hariduse kõikidel tasemetel, kuid on kõige suuremas mahus toetanud just üliõpilaste ja õppejõudude rahvusvahelist õpirännet ning selle raames makstava toetuse eesmärk on katta välismaal õppimise, praktiseerimise või erialase arendamisega kaasnevad kulud. Toetuse peamiseks sihtrühmaks on õpirändes osalevad üksikisikud, sh toetatakse magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid väliskõrgkoolis ning õppejõudude ja teadlaste enesearendamisega seotud õpirännet1.

Erasmus+ programmi raames makstakse standardiseeritud reisitoetust lisaks teistele välislähetusega seotud kuludele. Ühikuhinnal põhinev reisitoetus on mõeldud reisimiseks sihtkohta ja tagasi ning see sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sh kohalikku transporti ja transporti lennujaama ja lennujaamast ürituse toimumise kohta. Ainult ühel suunal liikumiseks või ainult ühe riigi sees liikumiseks toetust ei anta. Edasi-tagasi sõidu jaoks antava toetuse arvestamisel lähtutakse ühe suuna vahemaast reisi alguskohast sihtkohta. Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit, mis integreeritakse elluviija “Dora Pluss” taotluste ja lepingute haldamise süsteemiga.

Euroopa Komisjoni kalkulaatori leiab siit: http:/ /ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm

Standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse kuut astet2:

Tabel 1. “Dora Pluss” õpirände sõidutoetuse ühikuhindToetus edasi-tagasi reisi kohta Distants linnast linna

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1288/2013, art 72 Erasmus+ programmijuhend, lk 4818

1 180 eurot 100 – 499 km2 275 eurot 500 – 1999 km3 360 eurot 2000 – 2999 km4 530 eurot 3000 – 3999 km5 820 eurot 4000 – 7999 km6 1100 eurot 8000 või enam km

Kui reisisihtkohtade vaheline distants on kuni 100 km, ühikuhinda ei rakendata ja sõidukulud hüvitatakse kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses sihtriiki ja tagasi ning sihtriigis kohaliku ühistranspordi kasutamise korral.

Tabel 2. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus

  Erasmus+ „Dora Pluss“

Toetatav tegevus

Üksikisikute - üliõpilaste, sh magistrantide ja doktorantide, ning kõrgharidustöötajate, sh õppejõudude õpiränne. Toetatakse üliõpilaste liikuvust õppimise ja praktika eesmärgil ning kõrgharidustöötajate liikuvust õpetamise ja enda koolitamise eesmärgil. Toetatakse nii õpirännet Eestist välja kui Eestisse, nii lühiajalist kui pikaajalist (max 12 kuud) õpirännet.

Noorteadlaste ja magistrantide õpirände toetamine ja välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse. Noorteadlasteks on doktorandid, arst-residendid ning noored teadlased või õppejõud.Toetatakse õpirännet õppimise ja sellega seotud tegevuste (sh välipraktika, töö juhendajaga või raamatukogus/laboris) elluviimiseks, konverentsidel osalemiseks ja esinemiseks ning uute koostöövõimaluste loomise eesmärgil.Toetatakse õpirännet Eestist välja ja välisüliõpilaste õpinguid Eestis, nii lühiajalist (min 3 päeva) kui pikaajalist (max 4 aastat) õpirännet.

Mõlemad programmid toetavad üksikisikute õpirännet, sh üliõpilaste ja õppejõudude asumist teise riiki õppimise enesetäiendamise ja uute koostöövõimaluste loomise eesmärgil.

Sihtgrupp

Üliõpilased (lühike õppetsükkel, esimene, teine või kolmas õppetsükkel), kõrgkoolide õppejõud ja töötajad.

Eesti kõrgkoolides õppivad magistrandid või õppivad või töötavad noorteadlased (doktorandid, arst-residendid, noored teadlased või õppejõud).

Mõlemad programmid toetavad nii üliõpilasi kui õppejõude. Erasmus+ toetab mh teise ja kolmanda õppeastme üliõpilasi, mis kõrgharidusstandardi kohaselt tähendab magistri- ja doktoriõpet.

Kulude hüvitamine

Ühikukuluna makstav toetus, mis aitab katta osalejate reisikulud lähtekohast sihtkohta ja tagasi.

Ühikuhinnana hüvitatav õpirände sõidutoetus lähtekohast sihtkohta ja tagasi.

Sõidukulude hüvitamine toimub samadel alustel, EK veebipõhise kalkulaatoriga arvestatud reisi algus- ja sihtkoha vahelise vahemaa ning kilomeetrimäära alusel.

19

Erisuseks on, et Erasmus+ raames ei nõuta kulude hüvitamiseks sõidudokumentide esitamist, õpirände toimumist tõendatakse üksnes väliskõrgkoolist saadud õpitulemustega. „Dora Pluss“ raames tuleb sõidutoetuse tõendamiseks esitada toetuse lõppsaajal sõidupiletid lähtekohast sihtkohta ja tagasi.

Õpirände sõidutoetuse maksmisel Erasmus+ vahenditest ei nõuta sõidudokumentide esitamist, õpirände toimumist tõendatakse üksnes väliskõrgkooli või praktikakoha poolt välja antud kinnituskirjaga. „Dora Pluss“ raames tuleb toetuse saajal lisaks kinnituskirjale esitada sõidupiletid (lennureisi puhul pardakaardid, rongi, bussi või laeva originaalpiletid) lähtekohast sihtkohta ja tagasi, sest ühegi teise dokumendi alusel ei ole võimalik hinnata õpirände täpset pikkust päevades, mis on vajalik õpirände majutustoetuse ja päevarahade maksmiseks.

Õpirände sõidutoetuse maksab toetuse lõppsaajale elluviija.

Näide ühikuhinna rakendamisest: Kui toetuse saaja reisib Tallinnast Portosse Portugalis, siis kalkulaatori alusel on vahemaa 3066.41 kilomeetrit, mis vastab õpirände sõidutoetuse ühikuhinnale 530 eurot. Ühikuhind kehtib edasi-tagasi reisile.

Võrreldes “DoRa” programmis kasutatud sõidutoetuse ühikuhinda Erasmus+ reisitoetusega suureneks keskmine kulu 9,2 eurot ühe reisi kohta. Samas kasutati “DoRa” raames ühikuhindu, mis põhinesid aastal 2009 “DoRa” raames toimunud õpirännete tegelikel kuludel ning võrreldava tõusu annaks ka toonaste ühikuhindade korrigeerimine tarbijahindade indeksiga. Analüüsi aluseks on 3976 stipendiaadi reisid 76 erinevasse riiki. Ühikuhindade riigipõhisel analüüsimisel on ühikuhinnad samaväärsed, kuna kõikide riikide (76 riiki) keskmine kehtiv „DoRa“ ühikuhind on 583 eurot ja Erasmus+ ühikuhind samade riikide puhul on 590 eurot.

Õpirände majutustoetus

Õpirände majutustoetuse ühtset standardiseeritud ühikumäära kasutatakse tegevuses 1 (noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses) lühiajalise õpirände (kuni 30 päeva) toetamisel. Väljundindikaatorite täitmisel makstakse ühikuhinnal põhinevat õpirände majutustoetust tegevuse kestel aastatel 2015-2022 4700 korral.

Õpirände majutustoetuse ühikuhinna arvestamise metoodika põhineb perioodi 2017-2013 struktuuritoetuse vahenditest elluviidud doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi “DoRa” raames rahastatud lühiajaliste õpirännete tegelikel abikõlblike kuludel (programmi raames 26.02.2010 seisuga esitatud 16 väljamaksetaotluse abikõlblikud majutuskulud), mida korrigeeritakse uuel perioodil kasutamiseks tarbijahindade indeksiga. “DoRa” programmi käivitamisel rakendati ühe aasta jooksul õpirännete kulupõhist rahastamist, seejuures maksimaalseks abikõlblikuks kuluks loeti siseriikliku regulatsiooniga välislähetustele kehtestatud 2000 krooni öö kohta. Tehtud reaalsete kulude põhjal arvestati välja ka “DoRa” programmis kasutusel olnud majutuskulu ühikuhind, mis kehtestati haridus- ja teadusministri 5. aprilli 2010. a käskkirjaga nr 256.

Tabel 3. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus

  „DoRa“ „Dora Pluss“Toetatav tegevus

Tegevus 8 - Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses. Toetati lühiajalisi välisvisiite, mille eesmärgiks osavõtt erialasest

Tegevus 1 - Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses. Toetatakse lühiajalist õpirännet, mille

20

konverentsist, seminarist või kursusest või töö raamatukogus või laboris. Toetatava välisvisiidi kestus reeglina 3-21 päeva.

eesmärgiks osavõtt erialasest konverentsist, seminarist või kursusest või muust erialasest tegevusest. Toetatava õpirände kestus kuni 30 päeva.

Mõlemal juhul toetatakse noorteadlaste ja magistrantide lühiajalist õpirännet, mille eesmärgiks osavõtt erialasest konverentsist, seminarist või kursusest või muust erialasest tegevusest.

Sihtgrupp

Eesti kõrgkoolide magistrandid, doktorandid, residendid ning noored teadlased ja õppejõud, kes ei ole vanemad kui 35 aastat.

Eesti kõrgkoolides õppivad või töötavad noorteadlased (doktorandid, arst-residendid, noored teadlased või õppejõud) ja magistrandid.

Toetatav sihtgrupp on mõlemal juhul täpselt sama - Eesti kõrgkoolides õppivad või töötavad magistrandid, doktorandid, arst-residendid, noored teadlased või õppejõud.

Kulude hüvitamine

Noorteadlaste välisvisiitide majutuskulu hüvitati standardiseeritud ühikuhinnana. Majutuse kasutamise tõenduseks on stipendiaadi poolt esitatud pardakaardid või transpordivahendi piletid.

Õpirände majutustoetus hüvitatakse ühikuhinnana. Tõenduseks on esitatud sõidupiletid, mis tõendavad, millal õpiränne algas ja lõppes.

Õpirände majutustoetuse hüvitamine toimub samadel põhimõtetel. Ühikuhindade määrad on võrreldavad („DoRa“ ühikuhindasid korrigeeritakse „Dora Plussis“ kasutamiseks THI-ga), tõendusdokumendid on samad.

2009. aastal tekkinud tegelike kulude statistiline analüüs näitas, et majutushinna keskmine maksumus oli korrelatsioonis õpirände kestusega ning mida pikem oli õpirände aeg, seda odavamaks kujunes keskmine majutuskulu. Sellest tulenevalt kehtestati 2010. aastal “DoRa” programmi majutuskulude ühikuhind kolmeastmelisena.

Toona kehtestatud ühikuhinna määrad on võetud “DoRa Pluss” majutuskulude ühikuhinna aluseks. 2009. aasta kulude põhjal kehtestatud ühikuhindu korrigeeritakse tarbijahinna indeksi (edaspidi THI) muutusega aastail 2009-2014. Muutus on leitud Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kalkulaatori abil (valim alates “aasta” 2009 kuni “aasta” 2014): http://www.stat.ee/thi-kalkulaatorcpiStartMonth=17&cpiStartYear=2009&cpiEndMonth=17&cpiEndYear=2014&id=32857&cpiCalculate=Arvuta

THI mõju “DoRa” ühikuhindadele on järgmine:

Tabel 4. “DoRa” ühikuhindade korrigeerimine tarbijahinna indeksigaDoRa ühikuhind 2009

THI muutus 2009-2014%

Ühikuhinna muutus (euro)

Korrigeeritud ühikuhind

Ühikuhind ümardatult

2-6 päeva 68 15,4 +10,47 79 807-14 päeva 52 15,4 +8,01 60 60üle 14 päeva 29 15,4 +4,47 34 35

Arvestuse lihtsustamiseks ümardatakse “Dora Pluss” ühikuhinnad viie euro täpsusega. Sarnastes Euroopa Liidu programmides ümardatakse ühikuhinnad tavapäraselt lähima

21

kümneliseni3, Horisont 2020 Marie Skłodowska-Curie4 tegevuste raames vahel ka 25 euro täpsusega, et lihtsustada toetuse arvestust toetuse saaja jaoks. Leiame, et majutuskulu summade puhul oleks nii suure sammuga ümardamine põhjendamatu. Ümardamine viie euro täpsusega teeb võimaliku toetuse arvestuse toetuse saaja jaoks siiski lihtsamaks.

Arvestades lennuühendusi Eestiga, on peaaegu alati vältimatu reisida välismaale üks päev varem ja naasta üks päev hiljem. Seetõttu on põhjendatud juhul võimalik ka majutus katta ühel ööl enne ja ühel ööl pärast ürituse toimumist. Majutuskulu põhjendatuse osas teeb elluviija otsuse hinnates iga juhtumi asjaolusid eraldi. Majutuskulu kompenseeritakse ühikuhinna alusel kuni 30 päeva kestvate õpirännete korral.

Õpirände majutustoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse kolme astet:

Tabel 5. “Dora Pluss” õpirände majutustoetuse ühikuhindToetus ühe öö kohta Õpirände kestus

1 80 eurot 2-6 päeva2 60 eurot 7-14 päeva3 35 eurot 15 või enam päeva

Standardiseeritud ühikuhinna alusel saadud majutustoetuse tõenduseks on esitatud sõidupiletid, mis tõendavad, millal õpiränne algas ja lõppes.

Näide ühikuhinna rakendamisest: Toetuse saaja osaleb välismaal koolitusel, mis kestab 5 päeva. Ta lahkub Eestist päev varem ja naaseb päev hiljem. Ühtekokku kestab õpiränne seega 7 päeva ja selle jooksul on vaja ööbida 6 ööd. Majutuskulu toetuseks kujuneb ühikuhinna metoodika alusel seega 6 x 60 = 360 eurot. Majutuskulu on abikõlblik juhul, kui sõidupiletitest ilmneb, et välismaal viibiti tõepoolest 7 päeva.

Võrreldes “DoRa” programmis kasutatud sõidutoetuse ühikuhinna kasutamisega, kasvab igale toetuse saajale makstav majutustoetus keskmiselt 17%.

Külalisdoktorandi elamistoetus

Külalisdoktorandi elamistoetust makstakse tegevuses, kus Eesti kõrgkoolid võtavad vastu külalisdoktorante, st tegevuses 2 (välismagistrantide ja –doktorantide kaasamine). Väljundindikaatorite täitmisel makstakse külalisdoktorandi elamistoetust tegevuse kestel 480 välisdoktorandile kokku 2400 õppekuu eest.

Tegevuse raames Eesti ülikoolides külalisdoktorandina õppivatele isikutele makstava elamistoetuse määr põhineb riigieelarvest makstava doktoranditoetuse suurusel. Riiklikku doktoranditoetust makstakse ja selle suurus määratakse kindlaks iga-aastase riigieelarve seadusega. Riiklikku doktoranditoetust makstakse doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Külalisdoktorandi elamistoetus kehtestatakse ühikuhinnana, sest Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud doktoranditoetust saab maksta ainult Eesti ülikooli immatrikuleeritud doktorantidele, kuid külalisdoktorante ei immatrikuleerita.

Tabel 6. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus

3 Commission Decision C(2013) 8550 of 4.12.2013 on "The use of lump sums, the reimbursement on the basis of unit costs and the flat-rate financing under the "Erasmus+" Programme"4 Commission Decision C(2013) 8194 of 27.11.2013 authorising the use of reimbursement on the basis of unit costs for Marie Skłodowska-Curie actions under the Horizon 2020 Framework Programme (lk 7-9)22

Doktoranditoetuse maksmine Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel „Dora Pluss“

Toetatav tegevus

Õppimine Eesti ülikooli doktoriõppe õppekaval tasemeõppes.

Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust 12 kalendrikuuks aastas kuni õppe nominaalaja lõpuni. Toetus doktorandile õpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

Välisdoktorantide kaasamine.Õppimine Eesti ülikooli doktoriõppe õppekaval ajutiselt (1-10 kuud).Külalisdoktorandil on õigus saada külalisdoktorandi elamistoetust Eesti ülikooli juures õppimise perioodil 1-10 kalendrikuuks.Toetus doktorandile õpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

Mõlemal juhul toetatakse doktorantide õpinguid Eesti ülikoolides. Toetatavad tegevused on sarnased.

Sihtgrupp

Eesti ülikoolide tasemeõppesse immatrikuleeritud doktorandid, sh välismaalased ehk välisdoktorandid.

Eesti ülikoolides ajutiselt õppivad doktorandid, kes on immatrikuleeritud välisriigi ülikooli (sh välisülikoolides õppivad Eesti residendid)

Toetust makstakse mõlemal juhul Eesti ülikoolis õppivale doktorandile, Pikaajaliselt Eesti ülikoolis õppivad välisdoktorandid saavad doktoranditoetust Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lg 3 alusel. Lühiajaliselt Eesti ülikoolis õppivad külalisdoktorandid ei vasta ÕÕS-i alusel doktoranditoetuse saamise tingimustele, seega makstakse „Dora Pluss“ raames neile külalisdoktorandi elamistoetust. Sihtgrupid on sarnased, kuid mitte kattuvad.

Kulude hüvitamine

Doktoranditoetust makstakse igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest iga-aastase riigieelarvega kinnitatud määras.

Külalisdoktorandi elamistoetust makstakse igakuiselt fikseeritud ühikuhinnana.

Mõlemal juhul toimub toetuse maksmine samadel alustel ja samas määras.

Külalisdoktorandil on õigus külalisdoktorandi elamistoetust saada ainult Eestis õppimise perioodil ning toetust makstakse vastuvõtva ülikooli poolt igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.

Tabel 7. „Dora Pluss“ külalisdoktorandi elamistoetusToetus ühe kuu kohta

1 422 eurot

Kuupõhiselt kehtestatud külalisdoktorandi elamistoetust rakendatakse ka perioodile, mis ei lange kokku tavapärase kalendrikuuga, täiskuu päevade arvuks loetakse seejuures 30 kalendripäeva. Ühikuhinna rakendamisel 30 päevast lühemale perioodile arvestatakse toetuse suurus proportsionaalselt abikõlblike päevade arvuga.

Juhul kui muutub doktoranditoetuse määr, algatatakse külalisdoktorandi elamistoetuse ühikuhinna muutmine.

Külalisdoktorandi Eestis õppimise tõenduseks on esitatud sõidupiletid, mis tõendavad, millal doktorant Eestis viibis, ning vastuvõtva ülikooli kinnituskiri, milles kirjeldatakse üksikasjaliselt doktorandi tegevust Eestis.

23

Välismagistrandi stipendium

Välismagistrandi stipendiumi makstakse tegevuses, kus Eesti kõrgkoolid võtavad vastu välismagistrante, st tegevuses 2 (välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse). Väljundindikaatorite täitmisel makstakse välismagistrandi stipendiumi tegevuse kestel aastatel 2015-2022 1900 välismagistrandile kokku 19 000 õppekuu eest.

Perioodil 2007-2013 kasutati ESF-st toetatud doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmis „DoRa“ välismagistrandi stipendiumi ühikuhinda 288 eurot kuus. Vastava määra rakendamine oli võimalik seetõttu, et riigieelarvelistest vahenditest toetati samas määras Eesti kõrgkoolides õppivaid välismagistrante, kes viibivad Eestis riikidevaheliste lepingute või Rahvuskaaslaste programmi raames. Riigieelarvelistes tegevustes maksti välismagistrantidele sellises määras stipendiumi perioodil 2006-2013. Alates 2014. aastast on aga Eestisse õppima tulnud magistriõppe üliõpilaste stipendiumi määr tõusnud 350 euroni kuus.

Selline stipendiumisumma jääb ka Erasmus+ programmi raames Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse õppima asuvatele välisüliõpilastele makstavate toetussummade lubatud vahemikku ⁵ , mis näitab samuti, et seda peetakse Euroopa Komisjoni tasemel Eestis õppimisel mõistlikuks stipendiumiks.

“Dora Pluss” välismagistrandi stipendiumi määra aluseks võetakse riigieelarvelistest vahenditest rahastatud skeemide raames Eestis õppivatele välismagistrantidele makstav stipendiumimäär. Ühesuguse määra kasutamine on vajalik, et kohelda erinevate toetusskeemide ja stipendiumiprogrammide raames Eestis õppivaid välismagistrante võrdselt. Haridus- ja teadusministri 29. oktoobri 2014 käskkirjaga nr 435 kinnitatud „Riikliku välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumite programmi5“ ja Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2013 otsusega heaks kiidetud „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020 ja selle rakendusplaan aastateks 2014–2017” raames makstakse 2015. aastal Eestisse tulnud magistriõppe üliõpilastele stipendiumi 350 eurot kuus6.

Riikliku stipendiumiprogrammi ja rahvuskaaslaste programmi raames toimuva välismagistrantide toetamise näol on tegemist „sama tüüpi tegevusega“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 67 lõike 5 punkt c mõttes nagu seda on „Dora Pluss“ raames planeeritavad stipendiumid välismagistrantidele - toetatakse välisriikide magistrantide õpinguid Eesti kõrgkoolides. Samuti on tegemist sama sihtgrupiga - välisüliõpilased, kes õpivad Eesti kõrgkoolides.

Tabel 8. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus

 

Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumite programm Rahvuskaaslaste programm „Dora Pluss“

Toetatav tegevus

Välisriikide üliõpilaste, sh magistrantide osaline või tasemeõpe Eesti kõrgkoolides

Väliseesti noorte, sh magistrantide tasemeõpingute toetamine Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis

Välismagistrantide kaasamine Eesti kõrgkoolidesse

Kõikides programmides toetatakse välisriikidest pärit ja Eesti kõrgkoolides õppivaid üliõpilasi, sh magistrante. Toetamise eesmärgiks on välisriikidest pärit noorte õppima asumine Eesti kõrgkoolidesse. Kõigi skeemide raames toetatakse mh magistriõppe

5 Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumiprogramm6 Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi juhend24

tasemeõppes õppimist. Toetusega kaetakse täiendavad kulud, mis kaasnevad üliõpilastel välisriigis elamise ja õppimisega.

Sihtgrupp

Välisriikide üliõpilased, kes õpivad Eesti kõrgkoolides

Väliseestlased, kes on kantud Eesti õppeasutuste (üli)õpilaste nimekirja

Eesti kõrgkoolides õppivad välismagistrandid

Kõikides nimetatud programmides kuuluvad sihtgrupi hulka välisriikidest pärit üliõpilased, sh magistrandid.

Toetuse määr, kulude hüvitamine

Magistriõppe stipendiumi määr - 350 eurot kuus. Stipendiumi maksab vastuvõttev ülikool igakuiselt.

Stipendiumi elamistoetus magistriõppe üliõpilastele - 350 eurot kuus. Stipendiumi maksab vastuvõttev ülikool igakuiselt.

Välismagistrandi stipendium - 350 eurot kuus. Stipendiumi maksab vastuvõttev ülikool igakuiselt ühikuhinnana.

Toetuse määr magistriõppe üliõpilastele on kõigis nimetatud programmides ühesugune – 350 eurot kuus. Kulude hüvitamine toimub samadel alustel.

Eelpool nimetatud riiklike toetusskeemide elluviimine toimub SA-s Archimedes, välisüliõpilaste toetamiseks eraldatakse sihtasutusele lepinguga igal aastal riigieelarvelisi vahendeid. Riigi rahastusel jätkatakse samas määras välismagistrantidele stipendiumi maksmist paralleelselt SF-st rahastatud tegevusega.

Tabel 9. Riigieelarvest rahastatavad välismagistrantide stipendiumid (2015 tegelik summa, 2016-2019 planeeritud summad):

Välisüliõpilaste stipendiumidMagistrandi stipendiumi määr kuus €

Stipendiumifond aastas

2015 2016 2017 2018 2019

Riiklik välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumide programm 350 89 600

89 600 89 600 89 600 89 600

Rahvuskaaslaste programm 2014-20207 350 148 000145 000 145

000145 000

145 000

Välismagistrantidele makstakse stipendiumit ainult täiskoormusega õppides nominaalaja kestel. Korraga määratakse stipendium üheks õppeaastaks, so 10 kalendrikuuks.

“Dora Pluss” välismagistrandi stipendiumi ühikuhind kehtestatakse üheastmelisena:

Tabel 10. “Dora Pluss”välismagistrandi stipendiumToetus ühe kuu kohta

1 350 eurot

Magistrandi Eestis õppimise tõenduseks on vastuvõtva kõrgkooli kinnituskiri.

Doktorantide õpirände elamistoetus

Doktorantide õpirände elamistoetuse ühikuhindu kasutatakse 1-10 kuud kestva õpirände rahastamisel tegevuses 1 (noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses). Väljundindikaatorite täitmisel makstakse doktorantide õpirände elamistoetust tegevuse kestel perioodil 2015-2022 735 korral.

7 Rahvuskaaslaste programm 2014-2020 rakendusplaan25

Nii riiklikus Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammis kui ESF “DoRa” programmis on fikseeritud kuustipendiumi määrasid rakendatud juba aastaid. Viimastel aastatel on nii Kristjan Jaagu kui “DoRa” stipendiumimäärade arvestamisel aluseks võetud Euroopa Komisjoni poolt teadlasrände rahastamisel rakendatavad elatustasemete korrektsioonikoefitsiendid.

Ka “Dora Pluss” doktorantide õpirände elamistoetuse arvestamise metoodika aluseks on Euroopa Komisjoni Horisont 2020 raames Marie Skłodowska-Curie programmi (edaspidi MSC) teadlasrände tegevuste rahastamisel rakendatavad elatustasemete korrektsioonikoefitsiendid. Perioodiks 2014-2020 ellu kutsutud Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevust ning rahvusvahelist koostööd toetav programm, mille prioriteedi “Tipptasemel teadus” raames toetatakse MSC meetmete kaudu nii noorte (magistrandid, doktorandid) kui kogenud teadlaste rännet.

MSC teadlasrände toetamisel kasutatakse korrektsioonikoefitsiente, mille kehtestamise põhimõtted ja metoodika on määratud Euroopa Komisjoni otsusega C(2013)81948 ning need on kooskõlas Horisont 2020 osalusreeglitega9. Korrektsioonikoefitsiente kasutatakse programmist makstava teadlaste palga ja doktorantide palga või stipendiumi (MSC lubab maksta doktorantidele nii palka kui stipendiumi olenevalt vastuvõtva riigi tavapärasest praktikast) ostujõu ühtlustamiseks eri riikides. Korrektsioonikoefitsiendid on fikseeritud tööprogrammis10 ja need mõõdavad sihtriigi elukallidust võrreldes baastaseme ehk Belgia ja Luksemburgi elukallidusega. Koefitsiente väljendatakse protsentides, kusjuures Belgia-Luksemburgi baastase on 100%, ning need väljendavad riikide elukalliduse erinevusi välismaalase, mitte kohaliku elaniku jaoks, võttes seega arvesse, kui soodsalt välismaalane majutus- või toitlustuskoha võib leida. MSC korrektsioonikoefitsientide tabel ei too ära baastaset, suhtes millega teiste riikide stipendiumeid määrata, kuna erinevate tegevuste ja teadlaste tasemete puhul võivad baastasemed olla väga erinevad.

Koefitsiente uuendab Euroopa Komisjon regulaarselt, viimane kinnitatud versioon pärineb detsembrist 2013: http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2014_2015/main/h2020-wp1415-msca_en.pdfJuhul kui MSC programmi korrektsioonikoefitsiente korrigeeritakse, korrigeeritakse „Dora Pluss“ doktorantide õpirände elamistoetuse ühikuhinda. Muudetud ühikuhinnad rakenduvad uutele määratavatele toetustele.

Õpirände elamistoetuse kehtestamisel on aluseks võetud sarnaselt eelmise perioodi programmiga „DoRa“ Saksamaale õppima saabuvate doktorantide stipendium, mida vahendab riiklik stipendiumiagentuur DAAD. DAAD toetab igal aastal tuhandete välisdoktorantide õpinguid Saksamaal ning uuendab vastavalt elatustaseme tõusule regulaarselt ka makstava stipendiumi suurust. Eestist pärit doktorantidele avatud stipendiumi suurus 2015. aastal on 1000 eurot kuus ja

8 Commission decision of 27.11.2013 authorising the use of reimbursement on the basis of unit costs for Marie Skłodowska-Curie actions under the Horizon 2020 Framework Programme http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/other/legal/unit_costs/unit-costs_msca_en.pdf9 Regulation (EU) No 1290/2013 Of The European Parliament And Of The Council of 11 December 2013 laying down the rules for participation and dissemination in "Horizon 2020 - the Framework Programme for Research and Innovation (2014-2020)" and repealing Regulation (EC) No 1906/2006 http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/legal_basis/rules_participation/h2020-rules-participation_en.pdf 10 Horizon 2020 Work Programme 2014 – 2015 Marie Skłodowska-Curie Actions, lk 51-53 http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/wp/2014_2015/main/h2020-wp1415-msca_en.pdf 26

selle täpsemad tingimused on toodud DAAD kodulehel11 (vt. research grants):

Kasutades esmalt korrektsioonikoefitsiente Saksamaa ning Belgia ja Luksemburgi võrdluses, saame ühikuhinna baasmääraks (100%) 1012,146 eurot. Teiste riikide õpirände elamistoetus on leitud rakendades baasmäärale vastava riigi korrektsioonikoefitsiendi. Kuigi suur osa korrektsioonikoefitsientide tabelis toodud kolmanda maailma riikidest meie doktorantide õpingute paigaks ei saa, ei ole meil täna alust kogu programmi perioodiks valikuid teha ja seetõttu on ühikuhinnad arvestatud kõigi riikide kohta.

Lihtsustamise huvides ümardatakse saadud tulemused kümne euro täpsusega. Ka sarnastes Euroopa Liidu programmides ümardatakse ühikuhinnad tavapäraselt lähima kümneliseni12, Horisont 2020 Marie Skłodowska-Curie13 tegevuste raames vahel ka 25 euro täpsusega, et lihtsustada toetuse arvestust toetuse saaja jaoks.

Doktorandi õpirände elamistoetust arvestatakse välismaal viibitud kuude järgi.

Kuupõhiselt kehtestatud doktorandi õpirände elamistoetust rakendatakse ka perioodile, mis ei lange kokku tavapärase kalendrikuuga, täiskuu päevade arvuks loetakse seejuures 30 päeva. Ühikuhinna rakendamisel 30 päevast lühemale perioodile arvestatakse toetuse suurus proportsionaalselt abikõlblike päevade arvuga.

Doktorandi õpirände elamistoetuse õiguspärase kasutamise tõenduseks on toetuse lõppsaaja esitatud sõidupiletid, mis tõendavad, millal stipendiaat välismaal viibis, ja vastuvõtva asutuse kinnituskiri, mis sisaldab välismaal tehtud töö kirjeldust.

Õpirände elamistoetuse ühikuhinnad kehtestatakse sihtriikide põhiselt.

Näide ühikuhinna rakendamisest: Kui toetuse saaja läheb õppima Suurbritanniasse perioodil 10.01.2016 – 12.04.2016, siis on tema välismaal viibimise perioodiks 94 päeva (3 täiskuud ja 4 päeva), mis teeb talle makstava doktorandi õpirände elamistoetuse summaks 3 x 1220 + 1220 / 30 * 4 = 3822,67 eurot. Sellele lisandub ühikuhinnana hüvitatav õpirände sõidutoetus.

11 http://www.daad.lv/index.php/en/scholarships/daad-scholarships#2912 Commission Decision C(2013) 8550 of 4.12.2013 on "The use of lump sums, the reimbursement on the basis of unit costs and the flat-rate financing under the "Erasmus+" Programme"13 Commission Decision C(2013) 8194 of 27.11.2013 authorising the use of reimbursement on the basis of unit costs for Marie Skłodowska-Curie actions under the Horizon 2020 Framework Programme (lk 7-9)27

Tabel 11. “Dora Pluss” doktorantide õpirände elamistoetus

RiikMSC koefitsient

Täpne ühikuhind

Ümardatud ühikuhind

Albaania 76.10 770.24 770Alžeeria 81.70 826.92 830Ameerika Ühendriigid 99.40 1,006.0

7 1,010

Angola 114.60 1,159.92 1,160

Argentina 58.50 592.11 590Armeenia 89.90 909.92 910Aserbaidžaan 93.00 941.30 940

Austraalia 105.00 1,062.75 1,060

Austria 104.80 1,060.73 1,060

Bangladesh 47.20 477.73 480

Barbados 116.60 1,180.16 1,180

Belgia 100.00 1,012.15 1,010

Belize 75.30 762.15 760Benin 92.60 937.25 940

Bermuda 151.50 1,533.40 1,530

Boliivia 51.30 519.23 520Bosnia ja Hertsegoviina 73.60 744.94 740

Botswana 55.30 559.72 560Brasiilia 92.00 931.17 930Bulgaaria 71.50 723.68 720Burkina Faso 93.80 949.39 950Cabo Verde 76.40 773.28 770Costa Rica 76.70 776.32 780

Côte d'Ivoire 102.00 1,032.39 1,030

Djibouti 93.40 945.34 950Dominikaani Vabariik 66.90 677.13 680

Ecuador 68.80 696.36 700Egiptus 48.60 491.90 490El Salvador 74.30 752.02 750Eritrea 61.20 619.43 620

28

RiikMSC koefitsient

Täpne ühikuhind

Ümardatud ühikuhind

Etioopia 85.20 862.35 860Fidži 68.10 689.27 690Filipiinid 65.80 665.99 670

Fääri saared 134.10 1,357.29 1,360

Gabon 113.10 1,144.74 1,140

Gambia 67.70 685.22 690Ghana Vabariik 68.20 690.28 690Gruusia 89.50 905.87 910Guajaana 58.90 596.15 600Guatemala 78.80 797.57 800Guinea 60.40 611.34 610

Guinea-Bissau 102.70 1,039.47 1,040

Haiti 108.70 1,100.20 1,100

Hiina Rahvavabariik 85.00 860.32 860

Hispaania 97.60 987.85 990

Holland 104.30 1,055.67 1,060

Honduras 69.00 698.38 700Hongkong 93.80 949.39 950Horvaatia 97.50 986.84 990Ida-Timor 78.30 792.51 800

Iirimaa 113.50 1,148.79 1,150

Iisrael 108.70 1,100.20 1,100

India 52.80 534.41 530Indoneesia 75.30 762.15 760

Island 116.60 1,180.16 1,180

Itaalia 106.70 1,079.96 1,080

Jaapan 115.90 1,173.08 1,170

Jamaica 94.90 960.53 960Jeemen 68.10 689.27 690Jordaania 75.50 764.17 760

29

RiikMSC koefitsient

Täpne ühikuhind

Ümardatud ühikuhind

Kambodža 70.50 713.56 710

Kamerun 103.30 1,045.55 1,050

Kanada 86.40 874.49 870

Kasahstan 100.20 1,014.17 1,010

Keenia 78.10 790.49 790Kesk-Aafrika Vabariik 114.30 1,156.8

8 1,160

Kolumbia 76.60 775.30 780

Kongo DV 127.60 1,291.50 1,290

Kongo Vabariik 124.90 1,264.17 1,260

Kosovo 58.60 593.12 590Kreeka 92.70 938.26 940Kuuba 83.80 848.18 850Kõrgõzstan 83.10 841.09 840Küpros 91.80 929.15 930Laos 77.70 786.44 790Leedu 73.10 739.88 740Lesotho 56.70 573.89 570

Libeeria 100.10 1,013.16 1,010

Liechtenstein 110.00 1,113.36 1,110

Liibanon 86.40 874.49 870Liibüa 60.00 607.29 610

Luksemburg 100.00 1,012.15 1,010

Lõuna-Aafrika V 55.80 564.78 560

Lõuna-Korea 105.20 1,064.78 1,060

Läti 75.90 768.22 770Madagaskar 80.00 809.72 810Makedoonia 68.40 692.31 690Malaisia 71.60 724.70 720Malawi 76.00 769.23 770Mali 90.40 914.98 910Malta 89.60 906.88 910

30

RiikMSC koefitsient

Täpne ühikuhind

Ümardatud ühikuhind

Maroko 83.50 845.14 850Mauritaania 64.50 652.83 650Mauritius 72.70 735.83 740Mehhiko 70.40 712.55 710Moldova 61.10 618.42 620Montenegro 66.90 677.13 680Mosambiik 71.60 724.70 720Namiibia 68.30 691.30 690Nepal 73.50 743.93 740Nicaragua 57.30 579.96 580Nigeeria 92.40 935.22 940Niger 87.90 889.68 890

Norra 131.90 1,335.02 1,340

Paapua Uus-Guinea 83.00 840.08 840

Pakistan 49.40 500.00 500

Palestiina 100.40 1,016.19 1,020

Panama 57.00 576.92 580Paraguay 71.90 727.73 730Peruu 75.50 764.17 760Poola 76.40 773.28 770Portugal 89.10 901.82 900

Prantsusmaa 111.00 1,123.48 1,120

Rootsi 111.70 1,130.57 1,130

Rumeenia 68.30 691.30 690Rwanda 87.30 883.60 880Saalomoni saared 93.30 944.33 940

Saksamaa 98.80 1,000.00 1,000

Sambia 66.40 672.06 670Samoa 75.80 767.21 770Saudi Araabia 84.80 858.30 860Senegal 86.20 872.47 870Serbia 67.10 679.15 680Sierra Leone 85.20 862.35 860Singapur 102.50 1,037.4 1,040

31

RiikMSC koefitsient

Täpne ühikuhind

Ümardatud ühikuhind

5Slovakkia 82.60 836.03 840Sloveenia 86.10 871.46 870

Soome 116.60 1,180.16 1,180

Sri Lanka 61.60 623.48 620Sudaan 65.10 658.91 660Suriname 50.60 512.15 510

Suurbritannia 120.30 1,217.61 1,220

Süüria 74.80 757.09 760Svaasimaa Kuningriik 56.80 574.90 570

Šveits 113.10 1,144.74 1,140

Taani 135.30 1,369.43 1,370

Tadžikistan 64.90 656.88 660Tai 65.00 657.89 660Taiwan 83.60 846.15 850Tansaania 65.20 659.92 660Togo 88.70 897.77 900Tonga 85.00 860.32 860Trinidad ja Tobago 74.10 750.00 750

Tšaad 125.30 1,268.22 1,270

Tšehhi Vabariik 83.80 848.18 850Tšiili 67.10 679.15 680Tuneesia 70.50 713.56 710Türgi 86.60 876.52 880Uganda 65.70 664.98 660Ukraina 92.30 934.21 930Ungari 76.20 771.26 770Uruguay 75.30 762.15 760Usbekistan 51.40 520.24 520

Uus-Kaledoonia 128.90 1,304.66 1,300

Uus-Meremaa 94.10 952.43 950Valgevene 65.00 657.89 660Vanuatu 112.60 1,139.6 1,140

32

RiikMSC koefitsient

Täpne ühikuhind

Ümardatud ühikuhind

8

Venemaa 115.50 1,169.03 1,170

Venezuela 70.00 708.50 710Vietnam 51.10 517.21 520Zimbawe 47.20 477.73 480

IV EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Käesoleva eelnõu aluseks on struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006.

V TEGEVUSE MÕJUD

Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele

„Dora Pluss“ tegevuste kaudu ei ole planeeritud läbivate teemade mõju suurendamine või toetuse andmisel mistahes teemade või valdkondade eelistamine. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele on neutraalne või soodustav. Ellu viidud tegevuste tegelik mõju läbivatele teemadele selgub elluviimise käigus. Valdavalt toetatakse tegevuste raames õpirändega seotud tegevusi, mis tähendab, et mõju läbivatele valdkondadele võib avaldada toetatud isikute igapäevane õppe- ja teadustöö. Juhul kui selles osas tekib seos läbivate teemadega, on eelduste kohaselt tegemist positiivse mõjuga. Nii elluviijal kui partneritel tuleb kavandatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele jooksvalt jälgida. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti läbivate teemadega ning mõjudega.

Võrdsed võimalused

33

Toetatavate tegevuste puhul ei ole juurdepääsupiiranguid lähtuvalt sotsiaalsest rühmast, kuid võimalus tegevusest osa saada võib sõltuda isiku vanusest. Piirangu põhjuseks on eelnõu eesmärk toetada eelkõige alla 35-aastaseid noorteadlasi ja magistrante, kes ise ei ole veel grandivõimelised ega suuda oma õpirännete kulude katmiseks teistest vahenditest toetust taotleda. Vanusepiirang ei kohaldu isikutele, kes on doktorikraadi omandanud pärast 35. eluaastat või kelle õpingud on vanemapuhkuse tõttu pikenenud.

Tegevused edendavad soolist võrdõiguslikkust töö- ja pereelu ühitamise toetamise kaudu, arvestades lapsehoolduspuhkusel viibitud perioodi toetuse kasutamise aja määratlemisel. Näiteks pikeneb noorteadlaste ja magistrantide õpirände toetuste kasutamise õigus üle 35-aastastele väikeste lastega kodus olnud naistele, aga ka meestele, kes tõestavad, et nad on vanemapalgaga pikemat aega õpingutest ja tööst eemal olnud. Samuti säilib toetuse saanud täiskoormusega õppival doktorandil õigus toetust kasutada ka pärast lapsehoolduspuhkust, tingimusel, et toetuse maksmise periood jääb siiski tegevuse abikõlblikkuse perioodi sisse. Lapsehoolduspuhkusel viibitud aja võrra toetuse taotlemise õiguse pikendamine omab positiivset mõju naiste karjääri edendamisele. Töö ja pereelu ühitamine aitab kaasa naiste tööhõive tõstmisele, naiste olukorra parandamisele tööturul ja võrdsemate karjäärivõimaluste loomisele.

Samuti on mõningal määral piiratud osalus kodakondsuse ja elukoha põhjal, kuna osa tegevusi on otseselt suunatud Eestis õppivatele ja töötavatele noorteadlastele ja magistrantidele ning teised välisriigist Eestisse tulevatele õppuritele. Samas ei tehta kodakondsuse ja kodukohariigi põhjal vahet Eesti kõrgkoolide õppurite ja töötajate vahel.

Infoühiskond

Tegevuses ei planeerita teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga, erinevalt nt nutika spetsialiseerumise meetmetest, milles IKT on eraldi tähelepanu all. Varasemale kogemusele tuginedes võib siiski öelda, et IKT valdkonnad on ühed aktiivsemad välisüliõpilastele suunatud meetmete kasutajad, kuna neis võetakse tööturu kasvava vajaduse tõttu vastu keskmisest oluliselt enam välismagistrante ja –doktorante.

Regionaalareng

Eesti kõrgkoolid paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus ning tegevuse eesmärgiks on suurendada just kõrgkoolide nähtavust ja rahvusvahelist võimekust. Sellest tulenevalt kasvab ka tegevuse tulemusel peamiselt linnapiirkondade võimekus ja rahvusvaheline nähtavus. Eesti kõrgkoolide rahvusvahelise konkurentsivõime tugevnemine avaldab siiski mõju kogu Eesti konkurentsivõimele ja võimaldab kõigil siinsetel noortel omandada paremat haridust.

Riigivalitsemine

Tegevus panustab eesmärki tagada kvaliteetsed ja hästi ettevalmistatud eelnõud. Tegevuse väljatöötamisel on tuginetud valdkondlikele strateegiatele ja riiklikele prioriteetidele ning kaasatud koostööpartnerid. Kaasamine tagab huvigruppide seisukohti arvestava ning läbimõeldud eelnõu väljatöötamise.

Keskkond ja kliima

34

Tegevuses ei planeerita teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Õpirände raames toimuvad lennureisid võivad keskkonnale ja kliimale mingil määral negatiivset mõju avaldada, kuid ühtegi lendu ainult selle tegevuse tõttu ei korraldata.

VI TEGEVUSE JÕUSTUMINE

Käskkiri jõustub üldises korras.

VII EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks SA-le Archimedes, Teaduste Akadeemiale, SA-le Eesti Teadusagentuur ja kõigile tegevuse sihtgruppi kuuluvatele ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Eelnõule esitasid märkusi SA Archimedes, Estonian Business School, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Eelnõu on kiidetud heaks valdkondliku komisjoni 26.08.2015 toimunud koosolekul.

Anne Kivimäekõrghariduse osakonna juhataja

35