1

EELNÕU

E-RAHA ASUTUSTE SEADUS1

I peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib e-raha väljastamist, e-raha asutuse tegevust, vastutust

ning järelevalve teostamist e-raha asutuse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267; 2002, 23, 131; 105; 612; 2003, 81, 544) erisusi.

§ 2. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis e-raha teenuseid pakkuvatele

isikutele, Eestis asutatud ja tegutsevatele e-raha asutustele, nende välisriigis asutatud filiaalidele ning välisriigi e-raha asutuste filiaalidele Eestis.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka Eesti e-raha asutuste ning nende filiaalide tegevusele välisriigis, kui välisriigi õigusaktidest ei tulene teisiti.

(3) E-raha teenuseid pakkuvatele krediidiasutustele kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutuste suhtes sätestatut. Käesolevas seaduses e-raha asutuste suhtes sätestatut kohaldatakse krediidiasutustele üksnes krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 81, 544) sätestatud ulatuses.

§ 3. E-raha (1) E-raha on elektrooniline maksevahend, mis vastab kõikidele järgmistele tunnustele:

1) e-raha salvestatakse elektroonilisel seadmel, milleks võib olla kaart, arvuti mälu või muu rahaühikute elektroonilist salvestamist võimaldav vahend (edaspidi e-raha seade);

2) e-raha väljastamisel peab e-raha seadmele salvestatud rahasumma olema vähemalt võrdne selle vastu antud rahasummaga;

3) e-raha aktsepteerib maksevahendina lisaks seda väljastavale e-raha asutusele või krediidiasutusele vähemalt üks ettevõtja.

(2) Igale e-raha seadmele võib e-raha salvestada maksimaalselt summas, mis võrdub 300 euroga vastavalt Eesti Panga kursile.

§ 4. E-raha teenused (1) E-raha teenused käesoleva seaduse tähenduses on järgmised kolmandatele isikutele

2

osutatavad teenused: 1) e-raha väljastamine; 2) e-raha väljastamise või haldamise tagamiseks otseselt vajalike teenuste või

lisateenuste osutamine; 3) andmete säilitamine e-raha seadmel teiste ettevõtjate või riigi ja kohalike

omavalitsusasutuste arvel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse osutamine on lubatud

üksnes e-raha asutustele ning krediidiasutustele. (3) E-raha levitamine on lubatud üksnes isikule, kellele e-raha väljastav e-raha asutus või

krediidiasutus on sellekohase õiguse andnud (edaspidi edasimüüja).

§ 5. E-raha asutus (1) E-raha asutus on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on oma nimel e-

raha väljastamine. (2) E-raha asutus võib lisaks e-raha väljastamisele osutada üksnes käesoleva seaduse § 4

lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuseid ning teostada muude maksevahendite väljastamist ja haldamist.

(3) E-raha asutusel on keelatud krediidiasutuste seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud laenu andmise tehingute tegemine.

§ 6. E-raha levitamine (1) E-raha levitamise õiguse andmine edasimüüjale ei vabasta e-raha asutust vastutusest

seoses e-raha teenuste osutamisega. (2) E-raha asutusel peab olema võimalus edasimüüjale antud õigus igal ajal tagasi võtta,

kahjustamata seejuures tema klientide õigustatud huve. (3) Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon) võib teha ettekirjutuse, millega nõutakse

konkreetsele edasimüüjale antud e-raha levitamise õiguse tagasivõtmist, kui: 1) rikutakse e-raha asutuse klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht; 2) rikutakse käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud

nõudeid.

§ 7. Klient (1) E-raha asutuse klient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kes kasutab või on

kasutanud e-raha asutuse poolt otse või edasimüüja vahendusel pakutavaid e-raha teenuseid, või isik, kes on e-raha asutuse või edasimüüja poole pöördunud e-raha teenuste kasutamise eesmärgil.

(2) Kui e-raha asutus ei ole täitnud oma kohustusi kolmanda isiku ees, ei saa kolmas isik pöörata oma sellekohaseid nõudeid e-raha asutuse klientide vastu.

§ 8. Nõuded e-raha teenuste osutamisele (1) E-raha teenuste osutamisel on e-raha asutus kohustatud:

1) andma vajalikku teavet e-raha asutuse poolt volitatud e-raha edasimüüjate kohta; 2) andma kliendile kogu asjakohase teabe e-raha teenustega seotud riskide kohta,

arvestades pakutavate teenuste liiki ja mahtu; 3) andma kliendi nõudmisel teavet kliendi e-raha seadmel hoitava rahasumma jäägi

kohta ning muude e-raha teenuste osutamisega seotud asjaolude ja nende muutumise kohta.

(2) E-raha teenuste osutamisel on e-raha asutus ning kõik tema poolt väljastatud e-raha

3

edasimüüjad kohustatud võimaldama kliendile tutvuda vähemalt järgmise ajakohase teabega: 1) e-raha asutuse nimi, registrikood, aadress ja muud kontaktandmed; 2) osutatavate e-raha teenuste loetelu; 3) kliendiga sõlmitava lepingu tingimused vastavalt võlaõigusseaduse (RT I 2001,

81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255) §-dele 739 ja 7391; 4) info teenustasude kohta.

(3) E-raha asutus on kliendi nõudmisel kohustatud andma käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjaolude kohta selgitusi ja juhiseid.

§ 9. Emaettevõtja ja tütarettevõtja Emaettevõtja, tütarettevõtja ning märkimisväärse seose määratlemisel kohaldatakse

krediidiasutuste seaduse §-s 7 sätestatut.

§ 10. Nime kaitse Sõnaühendit “e-raha asutus” või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes

kasutada üksnes e-raha asutus. § 11. Erisused seaduse kohaldamisel (1) E-raha asutus, kelle väljastatud e-raha seadmel säilitatav maksimaalne summa on 150

eurot, võib mitte järgida käesoleva seaduse peatükkides 2 kuni 5 sätestatud nõudeid, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) e-raha asutuse väljastatud e-raha aktsepteerivad maksevahendina ainult tema tütarettevõtjad, tema emaettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtjad;

2) e-raha asutuse väljastatavat e-raha aktsepteerib maksevahendina ainult piiratud arv ettevõtjaid, kelle tegevuskoht on samades tööruumides või ühel ja samal territooriumil (näiteks kaubanduskeskus, lennu-, bussi- või raudteejaam või muu sarnane koht) või kes turustavad oma tooteid või teenuseid ühiselt e-raha asutusega.

(2) E-raha asutus, kes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu alusel ei täida kõiki käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, ei või välisriigis asutada filiaali ega osutada piiriüleseid teenuseid vastavalt käesoleva seaduse peatükis 3 sätestatule.

§ 12. Erisuse taotlemine (1) E-raha asutus, kes soovib käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatu alusel mitte järgida

kõiki käesolevas seaduses sätestatud nõudeid, on kohustatud taotlema inspektsioonilt vastava loa (edaspidi erisus).

(2) Erisuse saamiseks esitab e-raha asutus inspektsioonile kirjaliku avalduse koos andmete ja dokumentidega (edaspidi käesolevas paragrahvis taotlus), mis tõendavad, et:

1) e-raha asutuse väljastatud e-raha seadmel säilitatav maksimaalne summa on 150 eurot;

2) täidetud on vähemalt üks § 11 lõikes 1 sätestatud tingimus. (3) Inspektsioon võib nõuda taotluse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid andmeid ja

dokumente, teostada kohapealset kontrolli, teostada päringuid äriregistrist ning Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist ning saada suulisi selgitusi e-raha asutuse juhtidelt, audiitoritelt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt.

(4) Inspektsioon teeb otsuse erisuse andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi vastavate andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates taotluse saamisest. E-raha asutuse klientide huvide kaitseks võib

4

inspektsioon erisuse andmisel kehtestada e-raha asutusele kohustuslikke kõrvaltingimusi. (5) Inspektsioonil on õigus keelduda erisuse andmisest, kui:

1) taotlemisel esitatud andmed ja dokumendid ei tõenda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist;

2) loa taotlemisel on esitatud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või –dokumente.

(6) Inspektsioon võib otsustada erisuse kehtetuks tunnistamise, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolud või kui e-raha asutus ei ole järginud inspektsiooni kehtestatud kõrvaltingimusi. Inspektsioon toimetab erisuse kehtetuks tunnistamise otsuse e-raha asutusele viivitamata kätte. E-raha asutus on kohustatud hiljemalt inspektsiooni määratud tähtpäevaks viima oma tegevuse vastavusse käesolevas seaduses sätestatuga või lõpetama e-raha väljastamise.

II peatükk E-raha asutuse tegevusluba

§ 13. E-raha asutuse tegevusluba (1) Äriühingul peab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud e-raha teenuse

osutamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba). (2) Eestis asutatud äriühingu tegevusloa annab välja inspektsioon. (3) Tegevusluba on tähtajatu. (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teiste isikute poolt on keelatud. (5) Krediidiasutuse tegevusluba omav isik ei pea e-raha teenuste osutamiseks eraldi

tegevusluba taotlema.

§ 14. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi

taotleja) asutamislepingus või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi taotlus):

1) ärakiri põhikirjast, tegutseva aktsiaseltsi puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;

2) aktsiaseltsi asutamisel - asutamislepingu või –otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri ja aktsiakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;

3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaan koos kavandatava tegevuse täpse kirjeldusega;

4) ülevaade taotleja varadest, kohustustest, tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning viimase kolme aasta majandusaasta aruanded;

5) andmed kasutatavate infosüsteemide kohta, mis peavad tagama kavandatavate teenuste osutamiseks vajalikud info- ja muud tehnoloogilised vahendid ja süsteemid, turvasüsteemid, kontrollimehhanismid ja –süsteemid;

6) käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud sise-eeskirjad või nende projekt; 7) raamatupidamise sise-eeskirjad või nende projekt; 8) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad

neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust ja dokumendid, mis

5

kinnitavad juhtide usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele; 9) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või

asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi; 10) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolul

registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate ja häälte arvu kohta;

11) aktsionäride kohta, kellele otseselt või kaudselt kuulub rohkem kui 10 % taotleja aktsiatega esindatud häältest, krediidiasutuste seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud andmed;

12) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 %, kusjuures nimetatud andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

13) taotlejas olulist osalust omava isiku kuulumisel kontserni koosseisu kontserni struktuuri kirjeldus ning emaettevõtja, olemasolu korral ka kontserni viimane majandusaasta aruanne;

14) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos audiitori järeldusotsusega;

15) kui taotlejas omab olulist osalust välisriigi fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et eelnimetatud välisriigi isikul on kehtiv tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega.

(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist inspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8-9 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(4) Tegevusloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

§ 15. Äriplaan (1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise

ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning e-raha teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ning vastutuse kirjeldust, samuti järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:

1) netokäive ja kulude suurus tegevusalade lõikes; 2) e-raha teenuste osutamisega seotud kohustused; 3) varade ning aktsiakapitali suurus; 4) tehnilise korralduse tase; 5) ülevaade strateegiast ja turuosast, millel plaanitakse tegutseda; 6) ülevaade kavandatavast tegevusest, osutatavatest teenustest ning toodetest,

eeldatavatest e-raha edasimüüjatest ja klientidest ning turu konkurentsitingimustest;

7) esimese kolme tegevusaasta bilansi, tulude, kulude, kasumi, rahavoogude ja finantsnäitajate prognoosid koos nende koostamise aluseks olevate eeldustega;

8) ülevaade riskide juhtimise üldistest põhimõtetest ja riskide juhtimise strateegiast. (2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta. (3) Inspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul ei vasta

6

äriplaanis esitatud näitajad tegelikkusele ning selles planeeritud kohustuste alusel arvutatud neto-omavahendite minimaalsuurus ei vasta e-raha asutusele õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kohustuste täitmisele.

§ 16. Tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 14

nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab inspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega e-raha asutuse suhtes kehtestatud nõuetele või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib inspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib inspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid äriregistrist ning Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt, audiitorilt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse inspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud inspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib inspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmise korral tagastab inspektsioon esitatud dokumendid.

(6) Inspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) finantsjärelevalve asutusega, kui:

1) taotleja on lepinguriigis asutatud e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;

2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

3) taotleja ja lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) § 10 tähenduses.

§ 17. Tegevusloa andmise otsus (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu

jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi lähtudes käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(3) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

§ 18. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

7

(1) Inspektsioon võib keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui: 1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides e-raha

asutuse suhtes kehtestatud nõuetele; 2) ei ole tõendatud asutamisel oleva aktsiaseltsi aktsiakapitali täieliku sissemaksmise

võimalikkus; 3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja

järjepidevaks tegutsemiseks e-raha asutusena; 4) taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses või

krediidiasutuste seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

6) taotleja esitatud andmetest selgub, et taotleja kavandab peamiselt tegutseda teises lepinguriigis;

7) käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud sise-eeskirjad ei ole e-raha asutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;

8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo toimepanemise eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt kustutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset; 2) taotleja juhtide ja töötajate erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende

õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust; 3) käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust; 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse kontserni kuuluvate

isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi. § 19. Tegevusloa andmise otsuse muutmine (1) E-raha asutuse nime, registrikoodi, asu- või tegevuskoha aadressi muutumise korral

teeb inspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

(2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsuse teeb inspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

(3) Tegevusloa muutmise otsuse toimetab inspektsioon viivitamata e-raha asutusele kätte.

§ 20. Tegevusloa kehtivuse lõppemine Tegevusluba lõpeb:

1) e-raha asutuse lõpetamise otsuse tegemisel; 2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel; 3) e-raha asutuste ühendamisel – ühendataval isikul; 4) uue e-raha asutuse asutamisel ühinemise teel – ühinevatel isikutel; 5) e-raha asutuse pankroti väljakuulutamisel.

§ 21. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

8

(1) Inspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) e-raha asutus ei ole alustanud tegevust või e-raha asutuse asutajad on oma

tegevuse või tegevusetusega näidanud, et e-raha asutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul arvates tegevusloa väljaandmisest, või e-raha asutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks;

2) on ilmnenud, et e-raha asutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud inspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

3) e-raha asutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktides 4 või 5 sätestatud asjaolud; 5) e-raha asutus on rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, e-

raha asutusele või tema juhtidele on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud, või e-raha asutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;

6) e-raha asutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;

7) e-raha asutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorganite liikmete kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;

8) e-raha asutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt klientide huve, raharinglust või rahaturu toimimist;

9) e-raha asutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

10) e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;

11) e-raha asutuse ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist;

12) e-raha asutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktidega kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

13) ilmneb, et e-raha asutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti, eesmärgiga vältida või kõrvale hoida teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, kehtestatud rangematest nõuetest e-raha asutuse tegevusele;

14) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on e-raha asutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud krediidiasutuste seaduse § 201 lõikes 6 sätestatud nõudeid;

15) e-raha asutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust.

(2) Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel võib inspektsioon teha e-raha asutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.

§ 22. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine e-raha asutuse avalduse alusel

9

(1) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks e-raha asutuse vastava avalduse alusel, kui: 1) e-raha asutus ei soovi osutada enam käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud teenust; 2) e-raha asutuste ühinemisel on e-raha asutus ühinevaks või ühendatavaks e-raha

asutuseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vaatab inspektsioon läbi ning teeb

otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest. Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte.

(3) Inspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada e-raha asutuse klientide huve.

§ 23. Avalikustamine (1) Inspektsioon teeb tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks tunnistamise,

samuti käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud erisuse andmise ja kehtetuks tunnistamise avalikult teatavaks oma veebilehel.

(2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise, mis on tehtud käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud alustel, teeb inspektsioon avalikult teatavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest teavitab inspektsioon avalikkust hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest teavitab inspektsioon avalikkust hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumist.

III peatükk E-raha asutuse tegutsemine välisriigis ning välisriigi e-raha asutuse

tegutsemine Eestis

§ 24. E-raha asutuse filiaal ning piiriüleste teenuste osutamine välisriigis (1) Eestis asutatud ning inspektsiooni väljastatud tegevusluba omav e-raha asutus võib

välisriigis osutada käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust, asutades selleks filiaali või osutades piiriülest teenust.

(2) Teises lepinguriigis Eesti e-raha asutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 20 lõikes 8, §-des 201–204 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Eesti e-raha asutuse poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 20, § 204 lõikes 1 ja §-s 971 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on e-raha asutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus e-raha asutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.

(5) Teenuste osutamisel välisriigis peab e-raha asutus järgima käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

§ 25. Välisriigi e-raha asutuse filiaal ning piiriüleste teenuste osutamine Eestis (1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada käesoleva seaduse § 4 lõike 1

10

punktis 1 nimetatud teenust vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale, võib Eestis osutada samasugust teenust, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriülest teenust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk. 39 - 43) e-raha asutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 214 – 215 ja 972 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 21–213 ja § 972 lõigetes 1–3 sätestatut. Nimetatud isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes filiaali kaudu, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on e-raha asutuse teenus, mida osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Käesolevas paragrahvis piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse läbi Eestis tegutseva edasimüüja.

IV peatükk E-raha asutuse aktsiad, aktsionärid ning juhtimine

§ 26. Aktsiad ja oluline osalus (1) E-raha asutuse aktsiad on vabalt võõrandatavad. (2) E-raha asutuse aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku (RT I 1995, 26/28,

355; 1998, 91/93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332; 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.

(3) E-raha asutuses olulise osaluse omandamisele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 29-33 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 27. Nõuded juhatusele E-raha asutuse juhatuse liikmetele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 48 -50, 55

ning 56 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 28. Nõuded riskide juhtimisele, sise-eeskirjadele ning sisekontrollile (1) E-raha asutusel peavad olema tema tegevusele vastavad ning seda piisavalt katvad

riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise süsteemid, mis kuuluvad regulaarselt läbivaatamisele ja ajakohastamisele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide rakendamiseks peab e-raha asutus kehtestama juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad või protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mis peavad tagama e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja e-raha asutuse juhtide otsuste täitmise.

(3) E-raha asutuse sise-eeskirjadele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-s 63 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(4) E-raha asutuse sisekontrolli süsteemile kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 59-61 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

11

V peatükk Ühinemine, jagunemine ning ümberkujundamine

§ 29. E-raha asutuse ümberkujundamine ja jagunemine (1) Aktsiaseltsina tegutsevat e-raha asutust ei või ümber kujundada teist liiki

äriühinguks. (2) E-raha asutuse jagunemine on keelatud. § 30. E-raha asutuse ühinemine (1) E-raha asutuse ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. (2) E-raha asutus võib ühineda üksnes teise e-raha asutusega. (3) E-raha asutused võivad ühineda uue e-raha asutuse asutamise teel. Ühinemise

tulemusena asutatav e-raha asutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras.

(4) Asutatava või ühendava e-raha asutuse usaldatavusnõuded peavad vastama e-raha asutusele käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuetele.

(5) E-raha asutuste ühinemiseks on vajalik inspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).

§ 31. Ühinemisleping ja ühinemisaruanne (1) E-raha asutuste ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva

tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast inspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.

(2) E-raha asutuste vahelise ühinemislepingu sõlmimisest peab teavitama inspektsiooni kümne päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist.

(3) E-raha asutuste ühinemisel tuleb koostada ühinemisaruanne, mida peab kontrollima audiitor. Äriseadustiku § 419 lõikes 3 sätestatud vahebilanss tuleb ühinemisel koostada, kui majandusaasta aruanne on koostatud varem kui kolm kuud enne ühinemislepingu sõlmimist.

(4) Audiitori aruandes antakse hinnang aktsiate vahetussuhtele ja selle määramisele ning arvamus selle kohta, kas ühendav e-raha asutus vastab käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõuetele.

§ 32. Ühinemisluba Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav e-raha asutus või ühinevad e-raha asutused ühiselt

inspektsioonile vastava avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis taotlus):

1) ühinemisleping või selle notariaalselt tõestatud ärakiri; 2) ühinemisaruanne; 3) ühinemisotsused; 4) audiitori aruanne; 5) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 8 ja 11 nimetatud andmed ja

dokumendid mõlema ühineva e-raha asutuse kohta; 6) käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud äriplaan ühinemisele järgneva kolme aasta

kohta;

12

7) käesoleva seaduse § 28 lõikes 2 sätestatud sise-eeskirjade projekt. § 33. Ühinemisloa taotluse menetlemine ja ühinemisloa andmise otsus (1) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle

kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejatel on e-raha teenuste pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ühendav e-raha asutus vastab seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatut.

(2) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul arvates vastava avalduse saamisest, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamist.

(3) Otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab inspektsioon viivitamata pärast otsuse tegemist ühendavale e-raha asutusele või ühinevatele e-raha asutustele kätte.

(4) Ühinevate e-raha asutuste tegevuslubade kehtivuse lõpetamise e-raha asutuste ühinemise korral uue e-raha asutuse asutamise teel või ühendatava e-raha asutuse tegevusloa kehtivuse lõpetamise e-raha asutuste ühinemise korral otsustab inspektsioon üheaegselt ühinemise tulemusena asutatavale e-raha asutusele tegevusloa andmise otsustamisega, kusjuures otsus jõustub mitte varem kui uue e-raha asutuse äriregistrisse kandmise päeval.

(5) Inspektsioon teeb ühinemisloa andmise otsuse avalikult teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.

§ 34. Ühinemisloa andmisest keeldumise alused Inspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:

1) ühendava või uue e-raha asutuse juhid ei vasta seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;

2) ühinemise tagajärjel rikutaks käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud investeerimispiiranguid;

3) ühendava või uue e-raha asutuse finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

4) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) ühendava või uue e-raha asutuse ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab e-raha asutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist:

6) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada e-raha asutuse klientide või teiste võlausaldajate huve.

§ 35. Ühinemise avalikustamine E-raha asutuse ühinemise teeb ühendav või uus e-raha asutus avalikult teatavaks seitsme

päeva jooksul pärast äriregistrisse vastava kande tegemist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel selle olemasolu korral.

VI peatükk Usaldatavusnõuded

§ 36. Aktsiakapital E-raha asutuse aktsiakapital peab olema vähemalt 1 000 000 eurot.

13

§ 37. E-raha asutuse omavahendid (1) E-raha asutuse omavahenditele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse §-des 73-742

ning §-s 771 sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) E-raha asutuste omavahendid koosnevad:

1) esimese taseme omavahenditest; 2) teise taseme omavahenditest.

(3) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid. (4) Neto-omavahendid saadakse, arvates bruto-omavahenditest maha:

1) olulised osalused teistes e-raha-, krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis osutavad e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud e-raha-, krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;

2) olulisest osalusest väiksemad osalused e-raha-, krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis osutavad e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud e-raha-, krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti e-raha asutuse bruto-omavahenditest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud mahaarvamised võib jätta inspektsiooni eelneval nõusolekul tegemata, kui nimetatud osalused, allutatud kohustused ja muud instrumendid teistes e-raha-, krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis osutavad e-raha väljastamiseks või haldamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid, on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamise või selle päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga.

(6) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.

(7) E-raha asutuse kohustus loetakse allutatuks, kui antud kohustusest tulenev nõue e-raha asutuse vastu kuulub e-raha asutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. E-raha asutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt krediidiasutuste seaduse §-s 131 sätestatule.

(8) E-raha asutuse neto-omavahendite, nende arvutamise ja aruandluse kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. Finantsinspektsioon võib neto-omavahendite arvutamisel otsustada erisuste rakendamise üle rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses.

§ 38. Omavahenditele kehtestatud piirangud ning nõuded neto-omavahendite

suurusele (1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid. (2) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate

summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

14

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada neto-omavahendite suuruse arvutamisel.

(4) E-raha asutuse asutamisel peavad e-raha asutuse esimese taseme omavahendid võrduma vähemalt 1 000 000 euroga.

(5) E-raha asutuse neto-omavahendid peavad igal ajahetkel võrduma vähemalt 1 000 000 euroga ning ei tohi olla väiksemad kui 2 % järgnevast kahest näitajast suuremast:

1) e-raha asutuse poolt välja antud e-rahaga seotud kõikide kohustuste bilansiline väärtus;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste eelneva kuue kuu kogusumma keskmine bilansiline väärtus.

(6) Tegevust alustava või vähem kui kuus kuud tegutsenud e-raha asutuse neto-omavahendid peavad võrduma vähemalt 1 000 000 euroga ning ei tohi olla väiksemad kui 2 % järgnevast kahest näitajast suuremast:

1) e-raha asutuse poolt välja antud e-rahaga seotud kõikide kohustuste bilansiline väärtus;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste järgneva kuue kuu lõppseisuga planeeritud üldsumma, mis näidatakse e-raha asutuse äriplaanis.

(7) E-raha asutus on kohustatud oma äritegevuses järgima ning kinni pidama äriplaanis näidatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud kuue kuu lõppseisuga planeeritud üldsummast.

§ 39. Üldnõuded varade investeerimisele (1) E-raha asutus peab paigutama oma vara (edaspidi vahendid) sellistesse likviidsetesse

varadesse, et igal ajal oleks tagatud klientide õigustatud nõuete rahuldamine. (2) E-raha asutusel ei tohi olla osalusi teistes ettevõtjates, välja arvatud juhul, kui selline

ettevõtja osutab e-raha väljastamise või haldamise tagamiseks otseselt vajalikke teenuseid või lisateenuseid.

(3) E-raha asutus on kohustatud võtma tarvitusele meetmed, mis tagavad võimaluse neto-omavahendite ning investeerimispiirangute arvutamiseks piisava täpsusega igal ajahetkel.

(4) E-raha asutuste investeerimispiirangute, riskide kontsentreerumise ja kogu välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamise ning aruandluse kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. Finantsinspektsioon võib eelnimetatud nõute arvutamisel otsustada erisuste rakendamise üle rahandusministri määrusega kehtestatud ulatuses.

§ 40. Investeerimispiirangud (1) E-raha asutus peab investeerima tema kasutuses oleva e-rahaga seotud rahaliste

kohustuste summaga võrdse summa vahendeid ainult järgmistesse varadesse: 1) sularaha; 2) A-tsooni riikide keskvalitsuste ja keskpankade nõuded; 3) Euroopa Ühenduse nõuded; 4) nõuded, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste või

keskpankade poolt; 5) nõuded, mis on otseselt tagatud Euroopa Ühenduse poolt; 6) nõudmiseni hoiused A-tsooni riikide krediidiasutustes.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib e-raha asutus investeerida oma vahendeid piisavalt likviidsetesse võlakohustustesse, mis ei ole emiteeritud e-raha asutuses olulist osalust omava äriühingu poolt ega selle äriühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu poolt ning mis tulenevad:

15

1) nõuetest B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele juhul, kui nad on nomineeritud ja väljastatud sellise B-tsooni riigi rahvuslikus valuutas;

2) nõuetest, mis on otseselt tagatud B-tsooni riikide keskvalitsuste ja keskpankade poolt ning nomineeritud ja väljastatud rahvuslikus valuutas, mis on ühine tagaja ja laenusaaja jaoks;

3) nõuetest, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste, keskpankade või Euroopa Ühenduse poolt emiteeritud väärtpaberitega;

4) nõuetest A-tsooni krediidiasutustele, mis ei kuulu nende krediidiasutuste omavahendite koosseisu;

5) nõuetest, mis on otseselt tagatud A-tsooni krediidiasutuste poolt; 6) nõuetest, mis on tagatud A-tsooni krediidiasutusse paigutatud sularaha hoiusega

või hoiuse sertifikaadiga; 7) nõuetest Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ

krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.05.2000, lk 1–59) artikli 1 punktis 19 nimetatud isikutele ja organisatsioonidele;

8) nõuetest, mis on otseselt tagatud käesoleva lõike punktis 7 nimetatud isikute ning organisatsioonide poolt ning nõuetest, mis on tagatud nende poolt emiteeritud väärtpaberitega;

9) nõuetest A-tsooni riikide regionaalsetele ja kohaliku omavalitsuse üksustele; 10) nõuetest, mis on otseselt tagatud A-tsooni riikide regionaalsete ja kohaliku

omavalitsuse üksuste poolt; 11) muudest käesolevas lõikes nimetatud nõuetega sarnase riskitasemega nõuetest.

(3) A-tsooni riigid on lepinguriigid, kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) täisliikmed ning riigid, mis on sõlminud Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) spetsiaalsed laenulepingud IMF-i Üldiste Laenukokkulepete (GAB – General Agreements to Borrow) alusel. Riike, mis on restruktureerinud oma välisvõla, ei käsitleta viie aasta jooksul A-tsooni riikidena alates restruktureerimise kokkuleppe sõlmimise soovi avaldamisest riigi poolt.

(4) A-tsooni krediidiasutused on kõik A-tsooni riikides tegevusloa saanud era- ja avaliku sektori äriühingud, mis vastavad krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse mõistele, kaasa arvatud nende filiaalid.

(5) B-tsooni riigid on kõik riigid, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud A-tsooni riigid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ja lõikes 2 nimetatud investeeringud kokku ei või ületada e-raha asutuse neto-omavahendite suurust rohkem kui 20 korda.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringutest tulenev kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei tohi ületada 30 protsenti e-raha asutuse neto-omavahenditest.

(8) E-raha asutused võivad e-raha väljastamisest ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringutest tulenevate tururiskide katmiseks kasutada reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldavaid intressimäära ja välisvaluutaga seotud tuletisväärtpabereid, kui nende suhtes kohaldatakse igapäevaseid tagatisnõudeid, või valuutalepinguid lõpptähtajaga kuni 14 päeva. Tehinguid tuletisväärtpaberitega võib teha üksnes vara väärtuse muutustest tulenevate tururiskide maandamiseks.

(9) E-raha asutus on viivitamata kohustatud informeerima inspektsiooni, kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud investeeringute väärtus langeb alla e-rahaga seotud kõikide kohustuste väärtust. Inspektsioon võib ajutiselt lubada, et e-raha asutuse kasutuses olevad e-rahaga seotud rahalised kohustused kaetakse muu varaga peale käesoleva

16

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatut kuni 5 protsendi ulatuses eelnimetatud kohustustest või e-raha asutuse neto-omavahenditest olenevalt sellest, kumb summa on väiksem.

§ 41. Riskide kontsentreerumise piirmäärad (1) Riskide kontsentreerumine on e-raha asutuse ühest kliendist või omavahel seotud

osapooltest tulenevate nõuete, sealhulgas tuletisväärtpaberitega seotud nõuete, osaluste ja bilansiväliste kohustuste summa suhe e-raha asutuse neto-omavahenditesse.

(2) Käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktist 6 ja lõikest 2 tulenev e-raha asutuse riskide kontsentreerumine ühe kliendi või omavahel seotud isikute suhtes ei või ületada 25 protsenti e-raha asutuse neto-omavahenditest.

(3) Omavahel seotud isikuteks loetakse: 1) kahte või enamat isikut, kes kujutavad endast e-raha asutusele ühist riski, kuna

neist üks omab kas otseselt või kaudselt kontrolli teise või teiste tegevuse üle; 2) kahte või enamat isikut, kelle vahel ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetud

seost, kuid kes kujutavad endast e-raha asutusele ühist riski omavahelise seotuse tõttu nii, et neist ühe finantsseisundi halvenemisel ilmnevad tõenäoliselt makseraskused ka teisel või kõigil teistel.

§ 42. Konsolideerimisgrupi usaldatavusnõuded (1) Kui e-raha asutus kuulub konsolideerimisgruppi, kohaldatakse käesolevas seaduses

sätestatud neto-omavahendite nõudeid nii e-raha asutusele eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(2) E-raha asutuse konsolideerimisgrupi moodustavad e-raha asutus, tema emaettevõtja ning samasse kontserni kuuluvad e-raha- ning finantseerimisasutused, samuti e-raha- ning finantseerimisasutused, mille aktsia- või osakapitalist või aktsiate või osaga esindatud häältest e-raha asutus omab vähemalt 20 %.

(3) Kui e-raha asutuse konsolideerimisgruppi kuulub vähemalt üks krediidiasutus, käsitatakse konsolideerimisgruppi krediidiasutuse konsolideerimisgrupina ja sellele kohaldatakse krediidiasutuste seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.

(4) Konsolideeritud järelevalve teostamisel ei arvata inspektsiooni nõusolekul e-raha asutuse konsolideerimisgruppi ettevõtjat, kelle:

1) konsolideerimisgruppi arvamine moonutaks inspektsiooni hinnangul e-raha asutuse konsolideerimisgrupi tegelikku finantsmajanduslikku olukorda;

2) asukoht on väljaspool lepinguriiki ja kellelt vajaliku aruandluse saamine on takistatud, kuna päritoluriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi koostööks inspektsiooniga.

VII peatükk Raamatupidamine ja aruandlus

§ 43. Raamatupidamise korraldamine E-raha asutuse raamatupidamisarvestust ja -aruandlust korraldatakse, lähtudes

raamatupidamise seadusest (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588), käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ning e-raha asutuse raamatupidamise sise-eeskirjadest.

§ 44. Aruannete sisu ja esitamise sagedus

17

(1) E-raha asutus koostab ja esitab inspektsioonile enda majandusaasta aruande, vahearuanded ning muud aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

(2) Vahearuanne on raamatupidamise aruanne, mille aluseks olev aruandeperiood on lühem kui üks majandusaasta.

(3) Poolaasta aruanne on vahearuanne, mis koostatakse iga majandusaasta kuue esimese kuu kohta.

(4) E-raha asutus esitab inspektsioonile majandusaasta aruande, audiitori järeldusotsuse koopia, majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku ja üldkoosoleku otsuse koopia majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist.

(5) Inspektsioonile esitatavate e-raha asutuse aruannete skeemid, nõuded kirjete sisule ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

(6) Lisaks aasta- ja vahearuannetele on inspektsioonil järelevalve teostamiseks õigus nõuda e-raha asutuselt täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid.

§ 45. Konsolideeritud aruandlus (1) E-raha asutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab inspektsioonile

konsolideeritud aruandlust. (2) Konsolideeritud aruandluse nõuded kehtestatakse rahandusministri määrusega.

§ 46. Aruannete avalikustamine (1) E-raha asutuse avalikustatav majandusaasta aruanne peab olema kättesaadav e-raha

asutuse asukohas, tema kõigis filiaalides ning e-raha asutuse veebilehel, selle puudumisel esitab e-raha asutus avalikustatava aruande inspektsioonile avalikustamiseks inspektsiooni veebilehel.

(2) Rahandusministri määrusega võidakse kehtestada täpsem avalikustamisele kuuluvate andmete loetelu, aruannete vormid ja koostamise metoodika ning avalikustamise tähtajad.

§ 47. Audiitorkontroll (1) E-raha asutuse raamatupidamise aastaaruanne peab olema audiitori poolt auditeeritud

vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. (2) E-raha asutuse auditeerimise käigus peab audiitor kontrollima ning esitama e-raha

asutusele ja inspektsioonile arvamuse ka järgmiste valdkondade kohta: 1) varade hindamise vastavus varade tegelikule väärtusele; 2) omavahendite suhtes kehtestatud nõuete täitmine; 3) sisekontrolli meetmete piisavus ja tõhusus; 4) e-raha asutuse infosüsteemide turvalisus.

§ 48. Audiitori nimetamine (1) E-raha asutuse audiitoriks võib nimetada e-raha asutuse auditeerimiseks piisavate

teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku. (2) E-raha asutuse audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või

teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Sellest pikemaks perioodiks audiitori korduv nimetamine ei ole lubatud.

(3) E-raha asutuse asukohajärgne kohus määrab inspektsiooni avalduse alusel audiitori, kui:

18

1) üldkoosolek ei ole audiitorit nimetanud; 2) üldkoosoleku poolt nimetatud audiitor loobus audiitorkontrolli läbiviimisest; 3) inspektsiooni hinnangul on audiitor kaotanud usalduse.

(4) Kohtu poolt määratud audiitori volitused kestavad kuni üldkoosoleku poolt uue audiitori nimetamiseni.

§ 49. Audiitori informeerimiskohustus (1) Audiitor on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama inspektsiooni

audiitorkontrolli käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) e-raha asutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) e-raha asutuse või e-raha asutuse tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine; 3) audiitori eitav või märkustega järeldusotsus e-raha asutuse raamatupidamise

aastaaruande kohta; 4) olukord või oht, mis põhjustas või põhjustab olukorra, kus e-raha asutus ei ole

võimeline täitma oma kohustusi; 5) e-raha asutuse juhi või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju e-raha

asutusele või tema kliendile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt inspektsioonile andmete edastamisele ei laiene

e-raha asutuse ja audiitori vahel sõlmitud lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuded.

VIII peatükk E-raha asutuse lõpetamine

§ 50. E-raha asutuse lõpetamine (1) E-raha asutuse lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast

seadusest ei tulene teisiti. (2) E-raha asutuse võib sundlõpetada inspektsiooni avalduse alusel kohtuotsusega, kui e-

raha asutuse tegevusluba on inspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 21 alusel. Sundlõpetamise otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

(3) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.

§ 51. E-raha asutuse pankrot (1) E-raha asutuse pankrotimenetluse võib algatada üksnes inspektsiooni, likvideerijate

või võlausaldaja avalduse alusel. (2) Inspektsioon esitab e-raha asutuse suhtes pankrotiavalduse juhul, kui e-raha asutuse

varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. (3) E-raha asutus teavitab inspektsiooni viivitamata pankrotiavalduse esitamisest enda

suhtes. (4) E-raha asutuse pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses (RT I

2003, 17, 95; 2004, 37, 255) sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(5) E-raha asutuse pankroti korral rahuldatakse klientide nõuded e-raha asutuse vastu esimeses järgus pärast pandiga tagatud nõudeid.

(6) E-raha asutuse käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud omavahenditest tulenevad

19

tunnustatud nõuded rahuldatakse pärast tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuete rahuldamist.

IX peatükk Järelevalve

§ 52. Järelevalve alused ning teostamine (1) Inspektsioon teostab järelevalvet e-raha asutuse ja isiku, kes omab e-raha asutuses

olulist osalust, tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RT I 1998, 110, 1811; 2000, 84, 533; 2001, 93, 565; 2002; 53, 336; 63, 387; 2003, 81, 544; 2004, 18, 131), rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) Järelevalve eesmärk on tagada kõigi e-raha asutuste asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus seadustele ja teistele õigusaktidele, pidades iseäranis silmas e-raha asustuste klientide huvide ja õiguste kaitset.

§ 53. Järelevalve ulatus (1) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:

1) kõiki Eesti e-raha asutusi ja nende lepinguriikides asutatud filiaale; 2) Eesti e-raha asutuste välisriikides asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta

järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe;

3) mitte-lepinguriigist välisriigi e-raha asutuste Eestis asutatud filiaale, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti;

4) e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid äriühinguid. (2) Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui Eesti e-raha asutus on

emaettevõtja. (3) Inspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab lepinguriigi e-raha asutuse filiaali

likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös tema päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.

§ 54. Menetlusosalise õigused ja kohustused e-raha asutuste järelevalvemenetluses (1) Inspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi

inspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda inspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega

ja teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Inspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist.

(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada inspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Inspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.

§ 55. Inspektsiooni õigused informatsiooni saamisel (1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet, dokumente

ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta

20

järgmistelt isikutelt: 1) e-raha asutus, e-raha asutuse juht või töötaja; 2) e-raha asutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu juht või töötaja; 3) e-raha asutuse aktsionär; 4) e-raha asutuses olulist osalust omav isik; 5) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral; 6) e-raha asutuse likvideerija või pankrotihaldur; 7) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, sealhulgas riiklik põhiregister,

riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on inspektsioonil õigus:

1) teostada e-raha asutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli inspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;

2) nõuda e-raha asutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnõuete kontrollimiseks;

3) saada informatsiooni ning teha koostööd e-raha asutuse siseauditi üksusega. (3) Vajaduse korral võib inspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks

inspektsiooni määratud ajal inspektsiooni ametiruumidesse. (4) Vajaduse korral võib inspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva

paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja. (5) Järelevalve teostamise eesmärgil on inspektsioonil õigus saada e-raha asutuse kohta

kolmandalt isikult teavet ilma teabe edastamisest nimetatud e-raha asutust teavitamata, kusjuures kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisel sellest e-raha asutust mitte teavitada.

§ 56. Informatsiooni andmisest keeldumise alused (1) Käesoleva seaduse § 55 lõigete 1 ja 3 alusel teabe, dokumendi ja selgituste andmist

ei või nõuda isikutelt, keda keelab tunnistajana üle kuulata kriminaalmenetluse seadustik (RT I 2003, 27, 166) või tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I 1998, 43/45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64; 67; 23, 140; 2004, 30, 208).

(2) Teabe, dokumentide ja selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda inspektsioonile teabe, dokumendi või selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-des 71-73 sätestatud alustel.

§ 57. Inspektsiooni ülesanded Järelevalve teostamiseks inspektsioon: 1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ning kehtetuks

tunnistamise; 2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ning vähendamisega seonduvat; 3) annab käesolevas seaduses sätestatud kooskõlastusi; 4) jälgib esitatud aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli

teostades e-raha asutuse tegevuse vastavust seadusele; 5) teeb vastavalt vajadusele e-raha asutusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi; 6) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid

ülesandeid.

§ 58. Kohapealne kontroll

21

(1) Inspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus läbi viia e-raha asutuse ja e-raha asutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) inspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või

Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;

3) see on lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik lepinguriigi e-raha asutuselt või tema tütarettevõtjalt saadud teabe vastavuse kontrollimiseks;

4) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks. (3) Inspektsioon annab kohapealse kontrolli teostamiseks korralduse, kuhu märgitakse

kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kohapealse kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab inspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid

turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja

andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajadusel

või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse. (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle

juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud järeldusotsused ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib inspektsioon volitada kohapealset kontrolli läbi viima lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.

§ 59. Kohapealse kontrolli akt (1) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe

kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille inspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks.

(2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab inspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või inspektsioon saab lisainformatsiooni, võib inspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada

22

kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.

§ 60. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses

(1) Inspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.

(2) Inspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist põhjendatud kahtluse korral, kui:

1) inspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusena võidakse tekitada või on tekitatud e-raha asutusele või tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist e-raha asutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3) Inspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud inspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 58 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid inspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 58 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse inspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 61. Ettekirjutus (1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi:

1) kui järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumisi;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguserikkumiste ärahoidmiseks; 3) kui e-raha asutuse poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb

muid tema tegevust või tema klientide huve või raharingluse kui terviku usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.

(2) Inspektsiooni ettekirjutus jõustub ettekirjutuses märgitud ajal, kuid mitte enne selle kättetoimetamist isikule.

§ 62. Õigused ettekirjutuse tegemisel

23

Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 2) keelata osaliselt või täielikult e-raha asutuse kasumist väljamaksete tegemine; 3) nõuda e-raha asutuse tegevuskulude piiramist; 4) nõuda e-raha asutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist; 5) nõuda e-raha asutuse juhi tagasikutsumist; 6) nõuda e-raha asutuse audiitori vahetamist; 7) nõuda e-raha asutuse töötaja töölt kõrvaldamist; 8) nõuda e-raha asutuse poolt kolmandale isikule antud e-raha levitamise õiguse

tagasivõtmist; 9) nõuda käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusakti kohaselt likviidsete

vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist; 10) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse, krediidiasutuste seaduse, rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täitmiseks.

§ 63. Juhtimisorganite kokkukutsumine (1) Inspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:

1) e-raha asutuse juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) inspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse juhatuse, nõukogu või

üldkoosoleku päevakorda võtmiseks. (2) E-raha asutuse juhatus peab inspektsioonile endale teada olevast üldkoosoleku ja

nõukogu koosoleku toimumisest teatama vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette.

§ 64. Juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine E-raha asutuse asukohajärgne kohus võib inspektsiooni avalduse alusel tunnistada

kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või e-raha asutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

§ 65. Inspektsiooni informeerimise kohustus (1) E-raha asutus on kohustatud viivitamata informeerima inspektsiooni kõigi andmete ja

asjaolude muutumisest, mis olid aluseks e-raha asutuse tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:

1) e-raha asutuse ärinime, asukoha aadressi või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;

2) e-raha asutuse aktsiakapitali muutumise korral aktsiakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;

3) e-raha asutuse põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;

4) e-raha asutuse sise-eeskirjade muutmise korral muudetud sise-eeskirjad; 5) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 nimetatud

andmed; 6) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 9 nimetatud

andmed; 7) aktsionäride vahetumise korral, juhul kui aktsionäri osa ületab 5% e-raha

asutuse aktsiakapitalist, käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 10 nimetatud

24

andmed; 8) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada e-raha asutuse

finantsseisundit; 9) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

(2) E-raha asutus peab inspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata avalikustama.

(3) Inspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed oma veebilehel.

§ 66. Sunniraha rakendamise ülemmäär (1) Käesoleva seaduse alusel tehtud inspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti

täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral võib inspektsioon rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.

(2) Haldusakti täitmata jätmisel või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgnevatel kordadel kokku kuni 50 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilisele isikule esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgnevatel kordadel kokku kuni 500 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.

X peatükk Vastutus

§ 67. Kohustusliku aruande, dokumendi või teabe esitamata jätmine E-raha asutuse poolt inspektsioonile kohustusliku aruande, dokumendi, selgituse ja teabe

esitamata või avalikustamata jätmise, mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise või avaldamise või neis vale või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 68. E-raha asutuses olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud olulise osaluse korra rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga

kuni 50 000 krooni. § 69. Riskide juhtimise, sise-eeskirjade ning sisekontrolli nõuete rikkumine Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud riskide juhtimisele, sise-eeskirjadele ning

sisekontrollile kehtestatud nõuete rikkumise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 70. E-raha asutuse kohustuste rikkumine E-raha asutuse poolt käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest,

sealhulgas e-raha asutuse klientide huvide piisava kaitseta jätmise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 71. E-raha asutuse juhi kohustuste rikkumine E-raha asutuse juhi poolt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud kohustuste täitmata jätmise

ning nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

25

§ 72. Usaldatavusnõuete rikkumine E-raha asutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud usaldatavusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 73. Menetlus (1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I

2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.

XI peatükk Seaduse rakendamine

§ 74. Eurode arvestus Käesolevas seaduses eurodes esitatud näitajad arvestatakse kroonidesse Eesti Panga

ametliku vahetuskursi alusel.

§ 75. Üleminekusäte E-raha asutusena tegutsevad ettevõtjad, kes kavatsevad vastaval alal tegutsemist jätkata,

on kohustatud oma tegevuse käesoleva seadusega vastavusse viima ning esitama tegevusloa taotluse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule 2004. aasta 1. septembriks.

§ 76. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvi 4 täiendatakse lõikega

11 järgmises sõnastuses: “(11) Krediidiasutustele käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka e-raha asutuste seaduses (RT I …) nimetatud e-raha asutustele ning nende Eesti äriregistrisse kantud filiaalidele.”.

§ 77. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: “(11) E-raha asutuste seaduse (RT I …) § 4 lõikes 1 nimetatud vahendite vastuvõtmist ei

käsitleta hoiusena või muude tagasimakstavate vahenditena käesoleva paragrahvi tähenduses, kui vastuvõetud vahendid vahetatakse viivitamata e-raha vastu.”;

2) seaduse paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: “(10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima e-raha asutuste seaduse §-des 6-8 sätestatut”. § 78. Võlaõigusseaduse muutmine Võlaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 734 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Elektrooniline maksevahend on kaugjuurdepääsuga maksevahend ja e-raha asutuste

seaduses sätestatud e-raha.”; 2) paragrahv 736 tunnistatakse kehtetuks;

26

3) paragrahvi 738 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(2) E-rahaga tehtud toimingutele ei kohaldata käesoleva seaduse § 740 lõikes 1, §-s 742,

§ 744 lõike 1 punktides 3 ja 4, § 745 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse siiski tervikuna, kui e-raha kasutatakse e-raha seadme laadimiseks maksevahendi omaja kontolt või tühjendamiseks maksevahendi omaja kontole.”;

4) paragrahvi 740 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(2) E-raha väljaja peab võimaldama e-raha omajal kontrollida viit viimast e-rahaga

tehtud toimingut ja e-raha seadmele salvestatud rahaühikute jääki.”; 5) paragrahvi 745 lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(3) E-raha väljaja vastutab selle omaja e-raha seadmel olevate rahaühikute kadumise ja

e-raha omaja toimingu puuduliku täitmise eest, kui kadumine või puudulik täitmine on põhjustatud vahendi, seadme, terminali või muu kasutamiseks lubatud tehnilise vahendi mittenõuetekohasest toimimisest, kui mittenõuetekohane toimimine ei ole maksevahendi omaja poolt tahtlikult põhjustatud ja omaja ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 741 lõike 1 punktis 1 nimetatud tingimusi.”;

6) paragrahvi 738 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(4) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse Eestis sõlmitud lepingutele maksevahendi omajaga, kelle elu- või asukoht on Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna Lepinguriigis, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse.”; 7) seadust täiendatakse §-ga 7391 järgmises sõnastuses: “§ 7391. Nõuded e-raha kasutamisele (1) E-raha omaja võib e-raha kehtivusajal nõuda e-raha väljastavalt e-raha asutuselt või

krediidiasutuselt (edaspidi e-raha väljaja) e-raha vastavalt nimiväärtusele sularaha vastu tagasivõtmist või arvelduskontole üle kandmist.

(2) E-raha tagasivõtmisel võib e-raha väljaja võtta ainult sellist tasu, mille kulud on otseselt seotud tagasivõtmise tehinguga.

(3) E-raha tagasivõtmise tingimused peavad olema selgelt sõnastatud väljaja ja e-raha omaja vahelises lepingus.

(4) Lisaks käesoleva seaduse § 739 lõikes 3 sätestatule peavad e-raha väljastamise ja kasutamise lepingutingimused sisaldama järgmisi andmeid:

1) minimaalne e-raha kasutamise ja kehtivuse periood alates selle väljastamise hetkest;

2) periood, mille jooksul e-raha väljaja e-raha pärast selle kehtivuse lõppemist tagasi võtab;

3) minimaalne summa, millest alates e-raha tagasi võetakse ning mis ei või olla suurem kui 10 eurot.”.

§ 79. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Riiklik finantsjärelevalve (edaspidi finantsjärelevalve) käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide (edaspidi finantsjärelevalve subjekt) üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 2004, 14, 90), investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251), kogumispensionide seaduses (RT I 2004, 37, 252), väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591), liikluskindlustuse seaduses (RT I 2001, 43, 238; 2002, 35, 215; 57, 357; 63, 387; 2003, 88,

27

591; 2004, 14, 90), e-raha asutuste seaduses (RT I …) ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131; 63, 387; 110, 657; 2003, 51, 355; 88, 591) ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle.”;

2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: “(3) Finantsinspektsioon kohaldab tema poolt läbiviidavas finantsjärelevalve menetluses haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste erisusi.”;

3) paragrahvi 18 lõike 2 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “6) väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise;”;

4) paragrahvi 18 lõike 2 punkti 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “9) pankrotiavalduse või muu avalduse või taotluse kohtule esitamise ja finantsjärelevalve subjekti pankroti- või likvideerimismenetluses muu otsuse tegemise.”;

5) paragrahvi 18 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: “10) muu haldusakti andmise finantsjärelevalve menetluses käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 ja § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduses sätestatud alustel, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.”;

6) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: “7) annab korraldusi käesoleva seaduse §-s 22¹ sätestatud küsimustes.”;

7) seadust täiendatakse paragrahviga 22¹ järgmises sõnastuses: “§ 23¹. Juhatuse liige (1) Juhatuse liige annab Inspektsioonile pandud ülesannete täitmiseks korraldusi:

1) finantsjärelevalve subjektidelt ja kolmandatelt isikutelt finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe nõudmiseks;

2) finantsjärelevalve subjekti ja kolmanda isiku ilmumiseks Inspektsiooni ametiruumidesse seoses finantsjärelevalve menetluses tähtsust omava teabe andmisega;

3) finantsjärelevalve subjekti kohapealse kontrolli läbiviimiseks. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud isik ei täida talle

korraldusega pandud kohustustust korralduses märgitud tähtpäevaks, võib juhatuse liige rakendada sunniraha korralduses märgitud summas.”;

8) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(1) Kindlustustegevuse seaduse § 75 lõikes 1 nimetatu (edaspidi Lloyd’s), investeerimisühing, kindlustusandja, kindlustusmaakler, krediidiasutus, e-raha asutus ja fondivalitseja maksavad järelevalvetasu kapitali- ja mahuosas.”;

9) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “4) e-raha asutuse, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja ja fondivalitseja korral tegevusloas märgitud tegevusalaga tegelemiseks õigusakti kohaselt nõutavast kõrgeimast minimaalsest aktsiakapitali summast;”;

10) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: “8) e-raha asutuse või välismaa äriühingu e-raha asutusena tegutseva Eesti filiaali korral 0,05 kuni 0,1 protsendiga e-raha asutuse või vastava Eesti filiaali varast.”;

11) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi andmetel eelmise aasta 31. detsembri, jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga.”;

12) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

28

“(1) Krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu ja fondivalitseja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku või vastava välismaa äriühingu Eesti filiaali vara aritmeetiline keskmine, mis on arvutatud tema bilansi andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga.”;

13 paragrahvi 41 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(5) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa täies ulatuses. Sellest erandina tasub investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusalal tegutsev välismaa äriühingu Eesti filiaal järelevalvetasu lõppmakse üksnes selle kapitaliosa pooles ulatuses. (6) Rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal tasutakse järelevalvetasu lõppmakse üksnes kapitaliosa pooles ulatuses. Sellest erandina tasub investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, e-raha asutuse või fondivalitseja tegevusalal tegutsev välismaa äriühingu Eesti filiaal järelevalvetasu lõppmakse üksnes selle kapitaliosa veerandi ulatuses.”;

14) paragrahvi 49 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 55 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 55. Juhatuse otsused, ettekirjutused ja korraldused (1) Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab korraldusi. (2) Juhatuse otsuse ja ettekirjutuse, juhatuse või juhatuse liikme korralduse ning

finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras.”.

§ 80. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344; 86, 1461; 87, 1466; 87, 1467; 93, 1563; 1998, 2,

47; 4, 63; 23, 321; 36/37, 552; 36/37, 553; 52/53, 771; 57, 859; 60, 951; 61, 979; 61, 985; 59, 941; 64/65, 1004; 64/65, 1005; 64/65, 1008; 86/87, 1408; 97, 1519; 103, 1701; 108/109, 1783; 111, 1829; 1999, 16, 275; 24, 359; 24, 360; 25, 364; 23, 355; 27, 380; 27, 384; 27, 385; 27, 386; 27, 392; 29, 400; 29, 404; 30, 415; 58, 608; 75, 704; 84, 764; 87, 790; 92, 827; 102, 907; 97, 861; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168; 29, 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346; 54, 349; 57, 372; 57, 373; 59, 379; 55, 365; 78, 498; 84, 534; 92, 597; 92, 598; 95, 607; 95, 611; 2001, 3, 4; 2, 2; 16, 69; 16, 72; 27, 151; 31, 171; 34, 188; 34, 189; 36, 201; 43, 238; 42, 235; 43, 239; 47, 260; 48, 268; 50, 284; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151; 27, 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84; 15, 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153; 25, 154; 26, 156; 26, 160; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471; 78, 527; 79, 530; 81, 545; 88, 589; 591; 2004, 2, 7; 6, 31; 9, 52; 53) täiendatakse §-ga 771 järgmises sõnastuses:

“§ 771. E-raha väljastamise tegevusluba (1) E-raha väljastamise tegevusloa taotlemisel tasutakse riigilõivu 10 000 krooni. (2) Välisriigis registreeritud e-raha asutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel

tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.”;

§ 81. Infoühiskonna teenuse seaduse muutmine Infoühiskonna teenuse seaduse (RT I 2004, 29, 191) § 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16

järgmises sõnastuses: “16) e-raha väljastamisele e-raha asutuste poolt, kelle suhtes kehtivad e-raha asutuste

seaduse (RT I …) §-s 11 sätestatud erisused.”.

29

§ 82. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riigikogu esimees Ene Ergma Tallinn, ……………………….2004 Algatanud Vabariigi Valitsus ……………………….2004 nr …………………………………….

Taavi Veskimägi …………………………………….. Minister Tauno Tats Asekantsler

kantsleri ülesannetes 1 Käesoleva seaduse koostamisel on arvestatud järgmisi Euroopa Liidu õigusakte:

- Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/46/EÜ 18. septembrist 2002.a. elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 275 , 27.10.2000 lk. 39 - 43);

- Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/28/EÜ 18. septembrist 2002.a., millega muudetakse direktiivi 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 275 , 27.10.2000 lk. 37 - 38).

1

EELNÕU

KREDIIDIASUTUSTE SEADUSE JA ÄRISEADUSTIKU MUUTMISE SEADUS1

§ 1. Krediidiasutuste seaduses (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 66; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133; 83, 544) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 9 ja 97 tekstis asendatakse sõna “Lepinguriik” sõnaga “lepinguriik” vastavas käändes;

2) paragrahvi 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 1. Seaduse reguleerimisala “(1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust

ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse

seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse ja Finantsinspektsiooni seaduse (RT I 2001, 48, 267; 2002, 23, 131; 105; 612; 2003, 81, 544) erisusi.”;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna “tegevuseks” sõnadega “majandus- ja kutsetegevuseks”;

4) paragrahvi 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“§ 4. Avalikkuselt hoiuste kaasamine (1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid

rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel. (2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või teised

tagasimakstavad rahalised vahendid, kui ettepanek raha hoiustamiseks või tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.

(3) Avalikkuse all mõistetakse käesolevas seaduses eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või tagasimakstavate vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda tehakse:

1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) poolt; 2) lepinguriigi regionaalsete või kohaliku omavalitsuse üksuste poolt; 3) rahvusvaheliste organisatsioonide või muude rahvusvaheliste avalik õiguslike

institutsioonide poolt, mille liikmeks on lepinguriik; 4) juriidiliste isikute poolt selles ulatuses, mille osas on neile antud lepinguriigi või

Euroopa Liidu õigusaktides vastav õigus avalikkuselt raha kaasamiseks ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.”;

5) paragrahvi 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 6. Finantsteenused (1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või

kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:

2

1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;

2) laenutehingud (sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud);

3) liisingutehingud; 4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud; 5) mittesularahaliste maksevahendite väljastamine ja haldamine (nt krediit- ja

deebetkaardid, reisitšekid, vekslid); 6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi

tekitavad tehingud; 7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89,

532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 81, 544; 88, 591) §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud (sealhulgas tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega);

8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud; 9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute

ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;

10) rahamaakleri tegevus; 11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine; 12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine; 13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ning edastamine; 14) vara hoidmine; 15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1-

14 loetletud finantsteenustega. (2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja

toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib krediidiasutus asutada või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).

(3) Krediidiasutuse abiettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiaalaste teenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.”;

6) paragrahvi 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 10. Hääleõiguse kuuluvus Hääleõiguse kuuluvuse arvestamisel ning kontrollitava äriühingu kindlaks määramisel

lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-s 10 sätestatust.”;

7) paragrahvi 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 13. Tegevusluba (1) Äriühingul peab avalikkuselt hoiustamiseks raha vastuvõtmiseks või tagasimaksmisele

kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba).

(2) Eestis asutatud äriühingu tegevusloa annab välja Finantsinspektsioon. (3) Tegevusluba on tähtajatu. (4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teiste isikute poolt on keelatud.”;

8) seadust täiendatakse paragrahvidega 13¹- 13³ järgmises sõnastuses:

3

“§ 131. Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja)

asutamislepingus või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 131 kuni 19 taotlus):

1) ärakiri põhikirjast, tegutseva äriühingu puhul ka üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;

2) äriühingu asutamisel – asutamislepingu või –otsuse notariaalselt tõestatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;

3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 4) tegutseva äriühingu puhul neto-omavahendite suurust tõendavad dokumendid

koos audiitori järeldusotsusega; 5) ülevaade taotleja varadest, kohustustest, tuludest ja kuludest või tegutseva

äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kuu lõpu seisuga ning viimase kolme aasta majandusaasta aruanded;

6) andmed kasutatavate infosüsteemide kohta, mis peavad tagama kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalikud info- ja muud tehnoloogilised vahendid ja süsteemid, turvasüsteemid, kontrollimehhanismid ja –süsteemid;

7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 sätestatud nõuetele;

8) raamatupidamise sise-eeskirjad või nende projekt; 9) siseauditi üksuse põhimäärus või selle projekt; 10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete, siseauditiüksuse juhi või

revisjonikomisjoni esimehe (edaspidi juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust ja dokumendid, mis kinnitavad juhtide usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;

11) andmed taotleja audiitori ja siseaudiitori kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega või registrikoodi;

12) taotleja aktsionäride nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning andmed iga aktsionäri poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta;

13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa ületab 2 % krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;

14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos audiitori järeldusotsustega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa ületab 5 % krediidiasutuse aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;

15) isikute kohta, kellele otseselt või kaudselt kuulub rohkem kui 10 % taotleja aktsiate või osaga esindatud häältest, käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed;

16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 %, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning eelmainitud taotleja ja iga juhi osaluse suurust;

17) taotlejas olulist osalust omava isiku kuulumise korral kontserni koosseisu kontserni struktuuri kirjeldus ning emaettevõtja, olemasolu korral ka kontserni viimane majandusaasta aruanne;

4

18) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 57, 357; 102, 600) ettenähtud ühekordne osamakse;

19) kui olulist osalust omab välisriigi krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, siis vastava riigi järelevalveasutuse väljastatud kinnitus selle kohta, et nimetatud välisriigi isikul on kehtiv tegevusluba ja tema tegevus ei ole järelevalveasutuse teada vastuolus kehtivate õigusaktidega.

(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10-11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.

(4) Ühistupanga tegevusloa saamiseks tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele esitada ka revisjonikomisjoni liikmete kohta lõike 1 punktis 10 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5) Tegevusloa taotlemisel tasub taotleja riigilõivu.

§ 13². Äriplaan (1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise

ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:

1) varade ning aktsia- ja omakapitali suurus; 2) tehnilise korralduse tase; 3) ülevaade strateegiast ja turuosast, millisel plaanitsetakse tegutseda; 4) ülevaade kavandatavast tegevusest, osutatavatest teenustest ning toodetest,

eeldatavatest klientidest ja vastava turu konkurentsitingimustest; 5) esimese kolme tegevusaasta bilansi, tulude, kulude, kasumi, rahavoogude ja

finantsnäitajate prognoosid koos nende koostamise aluseks olevate eeldustega; 6) ülevaade krediidi- ja investeerimispoliitikast; 7) ülevaade riskide juhtimise üldistest põhimõtetest ja riskide juhtimise strateegiast.

(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta. § 133. Tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 131

nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.

(2) Kui käesoleva seaduse §-s 131 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid äriregistrist ning Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrist, saada suulisi selgitusi taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.

5

(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.

(6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:

1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või tütarettevõtja;

2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;

3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.”;

9) paragrahvid 14 ja 15 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 14. Tegevusloa andmise otsus (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 6 kuu

jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.

(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.

(3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.

§ 15. Tegevusloa andmisest keeldumise alused (1) Finantsinspektsioon võib keelduda taotlejale tegevusloa andmisest, kui:

1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele;

2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus;

3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena;

4) taotleja juhid, audiitor või aktsionärid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab krediidiasutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad krediidiasutuse üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;

6) taotleja esitatud andmetest selgub, et taotleja kavandab peamiselt tegutseda teises lepinguriigis;

7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;

8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt kustutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;

6

2) krediidiasutuse juhtimisega seotud isikute erialast ettevalmistust ja kogemusi, samuti nende õiguste, kohustuste ja vastutuse selgust;

3) käesoleva seaduse §-s 132 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust; 4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse kontserni kuuluvate isikute

tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.”;

10) seadust täiendatakse paragrahviga 151 järgmiselt: “§ 151. Tegevusloa andmise otsuse muutmine (1) Krediidiasutuse nime, registrikoodi ja asu- või tegevuskoha aadressi muutumise korral

teeb Finantsinspektsioon otsuse käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta.

(2) Tegevusloa andmise otsuse muutmise otsuse teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutunud andmete saamist.

(3) Otsuse tegevusloa andmise otsuse muutmise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele kätte.”;

11) paragrahvi 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 17. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks kuuks;

2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele; 4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud; 5) krediidiasutus on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;

6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;

7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;

8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või reklaami;

9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjusel oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve või raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;

10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemiseks ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga vältida või kõrvale hoida teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, kehtestatud rangematest nõuetest krediidiasutuse tegevusele;

7

12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktidega kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;

13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid;

14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud käesoleva seaduse § 201 lõikes 6 sätestatud nõudeid.

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta jõustub otsuses märgitud ajal, kuid mitte enne otsuse adressaadile kättetoimetamist.”;

12) seadust täiendatakse paragrahviga 171 järgmises sõnastuses: “§ 171. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine krediidiasutuse avalduse alusel (1) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks krediidiasutuse vastava avalduse alusel, kui:

1) krediidiasutus ei osuta enam käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenust;

2) krediidiasutuste ühinemisel on krediidiasutus ühendatavaks krediidiasutuseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse vaatab Finantsinspektsioon läbi ning

teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul, arvates avalduse laekumisest. Otsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 sätestatut.

(3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada hoiustajate ja teiste klientide õigustatud huve.”;

13) paragrahvi 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 18. Avalikustamine (1) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa andmise, selle muutmise ning kehtetuks

tunnistamise avalikult teatavaks oma veebilehel. (2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (3) Käesoleva seaduse § 17 alusel tehtud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusest

teavitab Finantsinspektsioon avalikkust hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamistähtaja möödumist. Muudest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsustest teavitab Finantsinspektsioon avalikkust hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.”;

14) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 1¹ - 1³ järgmises sõnastuses:

“(1¹) Kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades vajalik, võib Finantsinspektsioon lubada krediidiasutusel jätkata käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute sooritamist täielikult või osaliselt ka pärast krediidiasutuse tegevusloa kehtivuse lõppemist. Loa andmine otsustatakse likvideerijate või pankrotihaldurite sellekohase kirjaliku ja põhjendatud taotluse alusel.

(1²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud loa andmine võib Finantsinspektsiooni hinnangul kahjustada likvideeritava krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste

8

võlausaldajate huve, on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või mõnede käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud taotluses sisalduvate tehingute või toimingute osas loa andmisest keelduda või kehtestada tehingute või toimingute teostamisele piiranguid. Finantsinspektsioon võib nõuda taotluse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja andmeid.

(1³) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud loa andmise või loa andmisest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 15 tööpäeva jooksul arvates kõigi vajalike dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul, arvates sellekohase taotluse saamisest. Otsuses tuleb ära näidata loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi loas nimetatud tehingu või toimingu osas olla pikem kui kolm kuud krediidiasutuse likvideerimis- või pankrotiteate avaldamise päevast arvates. Kõik eelnimetatud tehingud ja toimingud tuleb loa kehtivuse tähtaja lõppemisel ka lõpetada.”;

15) paragrahvi 20 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “1) välisriigi nimetus;”;

16) paragrahvi 20 lõike 61 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

“2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid”;

17) paragrahvi 20 lõiget 61 täiendatakse punktidega 3 kuni 8 järgmises sõnastuses: “3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel esitanud või muul juhul on

krediidiasutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

4) krediidiasutus on olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid, mis võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve;

5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;

6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid;

7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud; 8) krediidiasutust või krediidiasutuse juhte või filiaali juhatajat on karistatud

majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.”;

18) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:

“(63) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.”;

19) paragrahvi 201 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 201. Erisused krediidiasutuse filiaali asutamisel lepinguriigis (1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:

1) lepinguriik, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali; 2) käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud nõuetele vastav filiaali äriplaan, mis peab

sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta; 3) filiaali asukoha aadress lepinguriigis; 4) andmed filiaali juhtide kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva

seaduse § 48 lõikes 7 sätestatud nõuetele.

9

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega lepinguriigi ametlikku keelde, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali.

(3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alustel kolme kuu jooksul arvates taotluse või pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest. Otsuse dokumentide ja andmete edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

(4) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise kohta läbi vaatamata, kui: 1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või

puudulikud; 3) taotlemisel ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente esitatud

ettenähtud tähtajal või krediidiasutus on keeldunud neid esitamast. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral

edastab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.

(6) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi, pärast lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastavate tingimuste kohta teate saamist või hiljemalt pärast kahe kuu möödumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-4 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisel teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt 1 kuu enne muudatuste jõustumist.

(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel filiaali kaudu teenuste osutamise selles lepinguriigis, kui:

1) esineb käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;

2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

(9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.”;

20) paragrahvi 204 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 204. Piiriüleste teenuste osutamine (1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest

Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) riik, kus krediidiasutus soovib piiriüleseid teenuseid osutada; 2) kavandavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama käesoleva seaduse §

6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega välisriigi ametlikku keelde, kus krediidiasutus soovib piiriüleseid teenuseid osutada.

10

(3) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate saamisest otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse dokumentide ja andmete edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.

(4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise taotluse läbi vaatamata, kui:

1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

2) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

3) taotlemisel ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente esitatud ettenähtud tähtajal või krediidiasutus on keeldunud neid esitamast.

(5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:

1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks lepinguriigis;

3) piiriülese teenuse osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;

4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumisel võib krediidiasutus, kes kavatseb lepinguriigis pakkuda piiriüleseid teenuseid, alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutumisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt 1 kuu enne muudatuste jõustumist.

(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piirüleste teenuste osutamise välisriigis, kui:

1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;

2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.

(9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piirüleste teenuste osutamise selles välisriigis.”;

21) paragrahvi 206 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: “Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ning selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemiseks.”;

22) paragrahvi 214 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

11

“(1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) käesoleva seaduse paragrahvis 132 sätestatud tingimustele vastav filiaali äriplaan, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta;

2) filiaali asukoha aadress; 3) andmed filiaali juhtide kohta. Nimetatud andmed esitatakse vastavalt käesoleva

seaduse § 48 lõikes 7 sätestatud nõuetele.”;

23) paragrahvi 28 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvid 29-33 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “§ 29. Oluline osalus

(1) Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on otsene või kaudne osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis, mis on:

1) vähemalt 10 protsenti äriühingu aktsia- või osakapitalist, seda väljendavatest kõigist õigustest või kõigist häältest äriühingus;

2) osalus, mis võimaldab olulise mõju äriühingu juhtorganite üle. (2) Isikul on otsene oluline osalus, kui ta isiklikult omab või teostab olulist osalust. (3) Isikul on kaudne oluline osalus, kui:

1) olulist osalust isiklikult omab või teostab üks isiku kontrollitav äriühing või mitu isiku kontrollitavat äriühingut koos;

2) olulist osalust omab või teostab isik või tema kontrolli all olev äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;

3) olulisest osalusest tulenevad hääleõigused loetakse kuuluvaks sellele isikule. (4) Pangas võib olulist osalust omada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik), kes on

võimeline tagama panga kindla ja usaldusväärse juhtimise ning kelle omanike struktuur ja ärisidemed on läbipaistvad ega takista tõhusa järelevalve teostamist ning kelle kohta ei ole tema päritoluriigi õigusaktide kohaselt Finantsinspektsioonil teabe saamine takistatud.

(5) Kontrollitava äriühingu määratlemisel, häälte kuuluvuse ja arvu leidmisel lähtutakse väärtpaberituru seaduse §-st 10.”;

§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed (1) Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust pangas või suurendada osalust üle 20, 33

või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tagajärjel pank muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses (edaspidi omandaja), teavitab oma kavatsusest enne Finantsinspektsiooni.

(2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 33 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tulemusena tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul teavitab isik pärast panga üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3) Finantsinspektsioonile teatatakse omandatava osa suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1) omandaja nimi või nimetus, elu- või asukoht ja olemasolu korral registrikood, äriühingu puhul ka registrikaardi B-osa või registritunnistuse ametlikult kinnitatud ärakiri ning olemasolu korral ärakiri põhikirjast;

12

2) dokumendid, mis kinnitavad omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete usaldusväärsust ja laitmatut ärialast mainet;

3) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada audiitori järeldusotsus, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud;

4) kontserni koosseisu kuuluva omandaja puhul kontserni struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja kontserni majandusaasta aruanded kolme viimase majandusaasta kohta ning audiitori järeldusotsused;

5) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;

6) andmed ja dokumendid rahaliste või mitterahaliste vahendite, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada, päritolu kohta;

7) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 10; 8) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega

seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 10; 9) panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral kontrolli omandamisega seotud

asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 10. (4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide

täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. (5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või

dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus. (6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja,

investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse poolt väljastatud tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.

§ 31. Osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus

olulist osalust omandada või seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Tähtaeg ei või ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.

(2) Olulise osaluse võib omandada või seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutumist kolme kuu jooksul pärast kõigi käesolevas seaduses nimetatud dokumentide või nende täpsustamiseks ja kontrollimiseks nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamist.

(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise või selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise, kui see ei ole kooskõlas panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetega, sealhulgas kui:

1) omandajal puudub laitmatu ärialane reputatsioon või ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud nõuetele;

2) omandaja finantsseisund ei ole piisavalt tugev või omandaja raamatupidamise aruanded ei võimalda õigesti hinnata tema finantsseisundit;

13

3) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt nõutud andmeid või dokumente;

4) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;

5) osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutumine võib oluliselt kahjustada panga klientide õigustatud huve või pank ei vastaks enam käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;

6) osaluse omandamiseks või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmiseks vajalikud rahalised või mitterahalised vahendid võivad Finantsinspektsiooni hinnangul olla seotud teoga, mis viitab kuriteo koosseisu objektiivsetele tunnustele või omandaja ei ole vaatamata Finantsinspektsiooni sellekohasele nõudmisele esitanud vajalike rahaliste või mitterahaliste vahendite legaalset päritolu tõendavaid dokumente;

7) omandaja, kes soovib omandada üle 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, finantsseisund ei ole piisav, et tagada panga usaldusväärset ja korrapärast tegevust;

8) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks.

(4) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelava ettekirjutuse tegemisel koostööd lepinguriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.

(5) Finantsinspektsioon võib pärast olulise osaluse omandamise või selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise toimumist teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks, kui:

1) omandaja on esitanud eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;

2) olulist osalust omava aktsionäri või tema esindaja tegevus ohustab oluliselt panga kindlat ja usaldusväärset juhtimist;

3) ilmnevad muud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolud. (6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata

omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või kontrolli võimaldavate muude õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha ka enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemist. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse viivitamata oma veebilehel.

(7) Juhul, kui omandaja või isik, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule sarnasele isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist pangas.

14

§ 32. Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või selle suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik

aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:

1) tehing on tehtud vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud

ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras

teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 või enne § 31 lõikes 2

nimetatud tähtaja möödumist. (2) Isikul ei ole õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks, kui pank on

isiku kontrollitavaks äriühinguks muutunud tehingu tagajärjel, mille puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud.

(3) Kui tehingu tagajärjel, mille puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, võib kohus Finantsinspektsiooni või aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada üldkoosoleku otsuse kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest.

(4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni või aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul arvates õiguste teostamise hetkest.

§ 33. Olulise osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse

pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta sellest Finantsinspektsiooni ette teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu ning käesoleva seaduse § 30 lõike 3 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmed isiku kohta, kellele aktsiaid võõrandatakse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu tehingu tulemusena kontrolli panga üle või pangas olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul teavitab isik pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.

(3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.

(4) Pank esitab igal majandusaastal koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kes omavad pangas olulist osalust, näidates ära isiku omatava osaluse suuruse ja osaluse omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-le 10.”;

25) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

“(21) Krediidiasutusel peavad olema kavandatavate finantsteenuste pakkumiseks klienditeenuste osutamise ja turvalisuse nõuetele vastavad ruumid, vajalikud info- ja muud tehnoloogilised vahendid ja süsteemid, turvasüsteemid, kontrollimehhanismid ja -süsteemid.”;

15

26) paragrahvi 63 lõige 2 punkt 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RT I 2002, 105, 612; 2004, 2, 7) alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks.”;

27) paragrahvid 71 – 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 71. Usaldatavusnormatiivid (1) Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on krediidiasutus kohustatud pidevalt

järgima usaldatavusnormatiive, millega määratakse: 1) neto-omavahendite minimaalsuurus; 2) kapitali adekvaatsuse määr; 3) välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad; 4) riskide kontsentreerumise piirmäärad; 5) investeerimispiirangud.

(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, kuuluvad kapitali adekvaatsuse määr, välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäärad, riskide kontsentreerumise piirmäärad ning investeerimispiirangud täitmisele ja järgimisele nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideeritud alusel.

(3) Krediidiasutus on kohustatud võtma tarvitusele meetmed, mis tagavad võimaluse usaldatavusnormatiivide arvutamiseks piisava täpsusega igal ajahetkel.

(4) Krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis- ja sisekontrollisüsteemid ning raamatupidamise korraldus peavad tagama usaldatavusnormatiivide arvutuste ning aruandluse koostamise õigsuse.

(5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud usaldatavusnormatiivide rikkumisest viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile.

(6) Krediidiasutus on kohustatud oma põhitegevusest tulenevatest üldistest riskidest tekkivate võimalike kahjude katmiseks moodustama reserve. Eesti Pank võib kehtestada reservide moodustamise, hoidmise ja kasutamise korra.

(7) Usaldatavusnormatiivide, nende rakendamise, arvutamise ning aruandluse korra kehtestab Eesti Pank. Finantsinspektsioon võib usaldatavusnormatiivide arvutamisel otsustada erisuste rakendamise üle Eesti Panga kehtestatud ulatuses.

§ 72. Krediidiasutuse omavahendid (1) Krediidiasutuse omavahendid koosnevad:

1) esimese taseme omavahenditest; 2) teise taseme omavahenditest; 3) kolmanda taseme omavahenditest.

(2) Krediidiasutus võib arvata kolmanda taseme omavahendeid omavahendite kooseisu ainult kapitali adekvaatsuse arvutamisel.

§ 72¹. Allutatud kohustus Krediidiasutuse kohustus loetakse allutatuks, kui antud kohustusest tulenev nõue

krediidiasutuse vastu kuulub krediidiasutuse lõpetamise või pankroti korral rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist. Krediidiasutuse pankroti korral toimub allutatud kohustusest tuleneva nõude rahuldamine vastavalt käesoleva seaduse §-s 131 sätestatule.

§ 73. Esimese taseme omavahendid (1) Esimese taseme omavahendid on:

1) sissemakstud aktsia- või osakapital, välja arvatud eelisaktsiate eest tasutud summad; 2) ülekurss;

16

3) seaduse ja põhikirjaga ettenähtud kasumi arvel moodustatud reservid ja reservkapital;

4) eelmiste aastate auditeeritud kasumi jaotamata kasum; 5) eelmiste aastate jaotamata kahjum; 6) käesoleva majandusaasta kasum, mille suurust on kontrollinud krediidiasutuse

audiitor; 7) muud käesoleva lõike punktides 1-3 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga

instrumendid. (2) Krediidiasutuse aktsia- või osakapitali, ülekursi ja reservide hulgas võib näidata vaid

reaalselt olemasolevaid summasid. (3) Esimese taseme omavahendite arvutamisel arvatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1

loetletud omavahendite kogusummast maha: 1) oma aktsiate summa, välja arvatud omaaktsiatena käsitletavad eelisaktsiad; 2) immateriaalse põhivara summa; 3) käesoleva majandusaasta kahjum.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud kasumi arvamisel esimese taseme omavahendite koosseisu võib arvata ainult selle osa kasumist, millest on maha arvatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

(5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult pärast kasumi arvamist esimese taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile kinnituse omavahendite koosseisu arvatud kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide maha arvamise kohta ning krediidiasutuse audiitori poolt koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta .

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kasumi arvamisel ei või omavahendite koosseisu arvatav kasum ületada krediidiasutuse audiitori poolt kontrollitud kasumit või bilansilist kasumit vastavalt sellele, kumb nendest on väiksem.

(7) Krediidiasutus on kohustatud taotlema eelnevalt Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide arvamiseks esimese taseme omavahendite koosseisu ja esitama Finantsinspektsioonile vastavat instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

(8) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotlusesaamisest, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest.

(9) Krediidiasutusel peab esimese taseme omavahendeid olema võimalik viivitamata ja piiranguteta kasutada kahjumite või riskide katmiseks.

§ 74. Teise taseme omavahendid (1) Teise taseme omavahenditena võetakse arvesse vaid summasid, mis on rahalise

sissemaksena täielikult üle antud krediidiasutuse käsutusse. (2) Teise taseme omavahendid on:

1) allutatud kohustused käesoleva seaduse § 72¹ tähenduses; 2) eelisaktsiad, välja arvatud omaaktsiatena käsitletavad eelisaktsiad; 3) määramata tähtajaga väärtpaberid ja muud instrumendid käesoleva seaduse §-s 74²

sätestatud tingimustel; 4) muud käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatutega sarnased kohustused ning

kapitali iseloomuga instrumendid. (3) Teise taseme omavahendid jagunevad:

1) ülemisteks omavahenditeks; 2) alumisteks omavahenditeks.

17

(4) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määramata tähtajaga instrumendid.

(5) Teise taseme alumiste omavahendite hulka kuuluvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määratud tähtajaga instrumendid.

(6) Teise taseme ülemiste omavahendite hulka arvatud instrumendid, mille tagasimaksmisest on ette teatatud, loetakse määratud tähtajaga instrumentideks ja neid käsitletakse teise taseme alumiste omavahenditena.

(7) Krediidiasutus on kohustatud eelnevalt taotlema Finantsinspektsioonilt loa käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuse või instrumendi arvamiseks teise taseme omavahendite koosseisu ning esitama Finantsinspektsioonile vastavat kohustust või instrumenti puudutavad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnangu nimetatud kohustuse või instrumendi tingimuste kohta.

(8) Finantsinspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuse või instrumendi olemasolu on sätestatud krediidiasutuste raamatupidamise algdokumentides;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustust või instrumenti kontrollivad krediidiasutuse audiitorid;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustuse või instrumendi summa on määratud kindlaks krediidiasutuse pädeva organi poolt;

4) krediidiasutus saab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kohustust või instrumenti vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne kasumi või kahjumi kindlaks määramist.

(9) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.”;

28) seadust täiendatakse §-dega 74¹ ja 742 järgmises sõnastuses:

“§ 74¹. Allutatud kohustuse krediidiasutuse omavahendite koosseisu arvamise tingimused

(1) Allutatud kohustust võib arvata krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu, kui see vastab järgmistele tingimustele:

1) krediidiasutus ei anna tagatist selle kohustuse täitmiseks; 2) kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt viis aastat või kohustuse

tagasimaksmise nõudest tuleb ette teatada vähemalt viis aastat; 3) kohustus ei sisalda tingimust, mille kohaselt tekib krediidiasutusel kohustus teatud

asjaolude korral selline kohustus ennetähtaegselt tagasi maksta, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise korral.

(2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult pärast allutatud kohustuse arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud teise taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.

(3) Krediidiasutuse teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid laenu saaja algatusel ja Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud

18

usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.

(6) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse tingimuste muutumist esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(7) Allutatud kohustuse lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal teise taseme alumiste omavahendite hulka arvatud allutatud kohustuse summat järk-järgult vähendada 20 protsendi võrra kohustuse algsummast. Vähendamist arvestatakse kolme kuu (kvartali) kaupa 5% igas kvartalis.

§ 74². Määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide teise taseme omavahendite koosseisu arvamise tingimused

(1) Käesoleva seaduse § 74 lõike 2 punktis 3 nimetud määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente võib arvata teise taseme omavahendite koosseisu, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

1) määramata tähtajaga väärtpaberist või muust instrumendist tulenev krediidiasutuse kohustus on allutatud käesoleva seaduse § 72¹ tähenduses;

2) määramata tähtajaga väärtpabereid või muid instrumente ei saa tagasi maksta nõude esitaja algatusel ega ilma Finantsinspektsiooni eelneva loata;

3) väärtpaberite emissiooni käsitlevates dokumentides on sätestatud võimalus, et tasumata kohustuse tagasimakse ja intressi summat saab kasutada kahjumi katmiseks, võimaldades krediidiasutusel jätkata tavapärast majandustegevust, või muid instrumente käsitlevates dokumentides on sätestatud krediidiasutuse õigus intressi maksmine edasi lükata, kui pärast intressi maksmist krediidiasutuse omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide arvamist teise taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile instrumentide täpse kirjelduse ning nende aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga instrumentide tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud omavahendite koosseisu arvatavate määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimustele.

(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide lunastamist või tagasimaksmist ei ole Finantsinspektsiooni hinnangul piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult pärast teise taseme omavahendite koosseisu arvatud määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumist

19

esitama Finantsinspektsioonile määramata tähtajaga väärtpaberite ja muude instrumentide tingimuste muutumise aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.”;

29) paragrahvi 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ҥ 75. Bruto- ja neto-omavahendid (1) Esimese ja teise taseme omavahendid kokku moodustavad bruto-omavahendid. (2) Neto-omavahendid saadakse, arvates bruto-omavahenditest maha:

1) olulised osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes ning allutatud nõuded ja muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu;

2) olulisest osalusest väiksemad osalused krediidi- ja finantseerimisasutustes ja allutatud nõuded ning muud käesoleva seaduse tähenduses teise taseme omavahendite koosseisu kuuluvad instrumendid, mis kuuluvad käesolevas punktis nimetatud krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu, kui kõikide selliste osaluste, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 protsenti krediidiasutuse bruto-omavahenditest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mahaarvamised võib jätta Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel tegemata, kui:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud osalused, allutatud kohustused ja muud instrumendid teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes on omandatud ajutiselt seoses selle äriühingu äritegevuse ümberkorraldamisega või päästmiseks mõeldud finantsabitehinguga;

2) osalus teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes on omandatud kauplemise eesmärgil ja krediidiasutus arvutab kauplemisportfelli riske kapitali adekvaatsuse arvutamisel;

3) krediidiasutus kuulub konsolideeritud järelevalve alla ning osalused ja muud investeeringud kapitali iseloomuga instrumentidesse on krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidi- ja finantseerimisasutustes ning neid krediidi- ja finantseerimisasutusi täielikult rida- realt konsolideeritakse ning nende üle teostatakse konsolideeritud järelevalvet.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest ning nõuete täitmisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.”;

30) paragrahvi 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 77. Kolmanda taseme omavahendid (1) Kolmanda taseme omavahendite hulka kuuluvad krediidiasutuse käsutusse rahalise

sissemaksena täielikult üle antud allutatud kohustused, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 721, § 74 lõikes 1 ja § 74¹ lõike 1 punktides 1 ning 3 sätestatule ja järgmistele tingimustele:

1) allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtaeg on vähemalt kaks aastat; 2) krediidiasutusel on õigus allutatud kohustuse tagasimaksmise tähtaja saabumisel

edasi lükata kohustuse tagasimakse ja intressi maksmine, kui tema omavahendid ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide täitmiseks.

(2) Krediidiasutus on kohustatud viivitamatult pärast allutatud kohustuse arvamist kolmanda taseme omavahendite koosseisu esitama Finantsinspektsioonile allutatud kohustuse aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga tehingu tingimuste

20

vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatava allutatud kohustuse tingimustele.

(3) Krediidiasutuse kolmanda taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuse ennetähtaegne tagasimaksmine on lubatud vaid Finantsinspektsiooni eelneva loa alusel.

(4) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmisest, kui krediidiasutuse omavahendid pärast allutatud kohustuse tagasimaksmist ei ole piisavad käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.

(5) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.

(6) Krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsiooni informeerima kolmanda taseme omavahendite koosseisu kuuluvate allutatud kohustuste ja sellega seotud intressi maksmisest, kui krediidiasutuse kapitali adekvaatsuse näitaja on väiksem kui 120 protsenti käesoleva seaduse § 79 lõikes 2 sätestatud või selle kohaselt kehtestatud kapitali adekvaatsuse määrast.”;

31) seadust täiendatakse §-ga 77¹ järgmises sõnastuses:

“§ 77¹. Konsolideeritud omavahendid (1) Omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel kohaldatakse käesoleva seaduse

paragrahvides 72 ja 73-77 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Esimese taseme omavahendite arvutamisel konsolideeritud alusel lisatakse käesoleva

seaduse § 73 lõikes 1 loetletud esimese taseme omavahenditele: 1) vähemusosalus, välja arvatud eelisaktsiatest tulenev vähemusosalus; 2) konsolideerimisel tekkinud realiseerimata valuutakursivahed; 3) muud käesoleva lõike punktides 1-2 nimetatutega sarnased kapitali iseloomuga

instrumendid. (3) Konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud instrumentide

esimese taseme omavahendite koosseisu arvamiseks on krediidiasutus kohustatud taotlema eelnevalt Finantsinspektsioonilt loa ja esitama Finantsinspektsioonile vastava instrumendi aluseks olevad dokumendid ja andmed koos erapooletu õigusliku hinnanguga nimetatud instrumendi tingimuste vastavuse kohta esimese taseme omavahenditele esitatavatele nõuetele.

(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul arvates vastavasisulise taotluse saamisest.

(5) Konsolideeritud alusel võib krediidiasutus arvata omavahendite koosseisu oma tütarettevõtja käesoleva majandusaasta kasumi enne kogu konsolideerimisgrupi kasumi kontrollimist sõltumatu audiitori poolt juhul, kui tütarettevõtja kasum on sõltumatu audiitori poolt kontrollitud ning tütarettevõtja audiitorile kehtivad samad nõuded kui krediidiasutuse audiitorile vastavalt käesolevale seadusele. Omavahendite koosseisu arvatava krediidiasutuse tütarettevõtja kasum ei või ületada krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumit.

(6) Krediidiasutus on kohustatud esitama Finantsinspektsioonile krediidiasutuse audiitori poolt koostatud dokumendi omavahendite koosseisu arvatud tütarettevõtja kasumi moodustumise kontrolli tulemuste kohta ning kinnituse omavahendite koosseisu arvatud ettevõtja kasumi osa suuruse ja kasumist kõikide võimalike maksude ja dividendide maha arvamise kohta.”;

32) paragrahvi 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“§ 78. Omavahendite piirangud (1) Teise taseme omavahendid ei tohi ületada esimese taseme omavahendeid.

21

(2) Teise taseme omavahendite koosseisu arvatud allutatud kohustuste ja eelisaktsiate summa ei tohi ületada 50 protsenti esimese taseme omavahenditest.

(3) Teise taseme omavahendid, mida kasutatakse pangaportfelli riskide katmiseks, ei tohi ületada samal otstarbel kasutatavaid esimese taseme omavahendeid.

(4) Teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei tohi ületada krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid.

(5) Kolmanda taseme omavahendid ei tohi ületada 150 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud omavahendite piirangut võib ületada tingimusel, et teise ja kolmanda taseme omavahendid kokku ei ületa 250 protsenti kauplemisportfelli riskide, valuutariski ja riskide kontsentreerumise piirmäära kauplemisportfelli arvel ületava positsiooni riskide katmiseks kasutatavatest esimese taseme omavahenditest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3-6 sätestatud piirmäärasid ületavaid teise ja kolmanda taseme omavahendeid ei tohi arvestada omavahendite koosseisus kapitali adekvaatsuse näitaja arvutamisel.

(8) Neto-omavahendite minimaalsuuruse arvutamisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad. Piirmäärasid ületavaid teise taseme omavahendeid ei tohi arvestada neto-omavahendite minimaalsuuruse, riskide kontsentreerumise piirmäärade, investeerimispiirangute ja välisvaluuta avatud netopositsiooni piirmäära arvutamisel.

(9) Krediidiasutusel peab olema neto-omavahendeid summas, mis on võrdne vähemalt 5 miljoni euroga Eesti Panga kursi järgi.”;

33) paragrahvi 971 lõige 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: “(2) Krediidiasutuse tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise,

samuti käesoleva seaduse § 201 lõikes 8 ja § 204 lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks välisriigi, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid, finantsjärelevalve asutusele.”;

34) seadust täiendatakse paragrahviga 973 järgmises sõnastuses “§ 973. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi

Finantsinspektsiooni poolt läbiviidavas järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud

andmetega ja teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist.

(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.”;

35) paragrahvi 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda tasuta teavet,

dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:

1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht või töötaja; 2) krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu juht või töötaja;

22

3) krediidiasutuse osanik või aktsionär; 4) krediidiasutuses olulist osalust omav isik; 5) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral; 6) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur; 7) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, sealhulgas riiklik põhiregister,

riiklik register ja riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:

1) teostada krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;

2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide kontrollimiseks;

3) saada informatsiooni ning teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksuse või revisjonikomisjoniga.

(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.

(4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.

(5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutuse kohta kolmandalt isikult teavet ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata, kusjuures kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisel sellest krediidiasutust mitte teavitada.”;

36) seadust täiendatakse paragrahviga 99¹ järgmises sõnastuses: “§ 99¹. Informatsiooni andmisest keeldumise alused (1) Käesoleva seaduse § 99 lõigete 1 ja 3 alusel teabe, dokumendi ja selgituste andmist ei

või nõuda isikutelt, keda keelab tunnistajana üle kuulata kriminaalmenetluse seadustik (RT I 2003, 27, 166) või tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I 1998, 43/45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313; 93, 565; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 64, 390; 92, 529; 2003, 13, 64; 67; 23, 140; 2004, 30, 208).

(2) Teabe, dokumentide ja selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile teabe, dokumendi või selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-des 71-73 sätestatud alustel.”;

37) paragrahvi 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 101. Kohapealne kontroll (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus läbi viia krediidiasutuse ja

krediidiasutusega samasse kontserni kuuluva äriühingu asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.

(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või

Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;

3) see on lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel vajalik lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teabe vastavuse kontrollimiseks;

4) see on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks.

23

(3) Finantsinspektsioon teeb kohapealse kontrolli teostamiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kohapealse kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid

turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikke tingimusi ja eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid

ning teha nendest väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse; 4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajadusel

või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse. (5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul

kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud kontrollitava aruannete kohta audiitori poolt tehtud järeldusotsused ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli läbi viima lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.”;

38) seadust täiendatakse paragrahviga §101¹ järgmises sõnastuses: “§ 101¹. Kohapealse kontrolli akt (1) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kahe kuu

jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks.

(2) Kontrollitava juhil ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul, arvates akti kättetoimetamisest, esitada kirjalikke selgitusi.

(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.

(4) Aktis toodud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus.

(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste andmist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainformatsiooni, võib Finantsinspektsioon akti või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes akti või lõpliku akti koostamise uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ning näidates esialgse tähtaja pikendamise põhjuse.”;

39) paragrahvid 102-104 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate

asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi. (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist

põhjendatud kahtluse korral, kui: 1) Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad

või tegelikkusele mittevastavad;

24

2) on tehtud tehinguid, mille tulemusena võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele või tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;

3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või tema konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.

(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.

(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.

(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.

(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.

§ 103. Ettekirjutus (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi:

1) kui järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 või 2 nimetatud õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide rikkumisi;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õiguserikkumiste ärahoidmiseks; 3) kui krediidiasutuse poolt võetud riskid on oluliselt suurenenud või kui esineb muid

tema tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;

4) kui see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks.

(2) Finantsinspektsiooni ettekirjutus jõustub ettekirjutuses märgitud ajal, kuid mitte enne selle kättetoimetamist isikule.

§ 104. Õigused ettekirjutuse tegemisel Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:

1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist tehtavad väljamaksed; 3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist; 4) nõuda krediidiasutuse varade hindamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 86

sätestatule; 5) nõuda käesoleva seadusega või Eesti Panga poolt kehtestatud määrast kõrgemat

kapitali adekvaatsuse näitajat või likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte parandamist;

25

6) nõuda krediidiasutuselt välisriigis kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;

7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriülese teenuse osutamine;

8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite muutmist; 9) nõuda krediidiasutuse nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist; 10) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks; 11) nõuda krediidiasutuse audiitori vahetamist; 12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist; 13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist; 14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist; 15) esitada muid nõudmisi käesoleva seaduse, väärtpaberituru seaduse, tagatisfondi

seaduse, äriseadustiku, investeerimisfondide seaduse (RT I 2004, 36, 251), kogumispensionide seaduse (RT I 2004, 37, 252), rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduse täitmiseks.”;

40) seadust täiendatakse paragrahviga 104¹ järgmises sõnastuses: “§ 1041. Sunniraha rakendamise ülemmäär (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu

haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 18 000 krooni ja järgnevatel kordadel kokku kuni 50 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 50 000 krooni ja järgnevatel kordadel kokku kuni 500 000 krooni ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.”;

41) paragrahvi 105 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: “(3) Krediidiasutuse juhatus peab Finantsinspektsioonile endale teada olevast üldkoosoleku

ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette.”;

42) paragrahvi 108 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 108. Finantsinspektsiooni informeerimise kohustus (1) Krediidiasutus on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi

andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks krediidiasutuse tegevusloa andmise otsustamisel, sealhulgas esitama järgmised andmed ja dokumendid:

1) krediidiasutuse ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress ja kontaktandmed;

2) krediidiasutuse aktsia- või osakapitali muutumise korral aktsia- või osakapitali suurus ja kande tegemise kuupäev;

3) krediidiasutuse põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst;

4) krediidiasutuse sise-eeskirjade muutmise korral muudetud sise-eeskirjad; 5) juhtide vahetumise korral käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 10 nimetatud

andmed; 6) audiitori vahetumise korral käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 11 nimetatud

andmed;

26

7) aktsionäride vahetumise korral, juhul kui aktsionäri osa ületab 2% krediidiasutuse aktsia- või omakapitalist, käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 12 nimetatud andmed;

8) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse finantsseisundit;

9) teave allutatud kohustuste laenulepingute sõlmimisest; 10) muu informatsioon, kui see on ette nähtud käesolevas seaduses.

(2) Krediidiasutus peab Finantsinspektsiooni nõudel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed viivitamata avalikustama.

(3) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed oma veebilehel.”;

43) paragrahvi 110 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: “(11) Finantsinspektsioon võib lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele

moratooriumi kehtestada ka pärast krediidiasutusele käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise loa andmist.”;

45) paragrahvi 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused, iseloom, võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve. (2) Õigus otsustada moratooriumi kehtestamine Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali suhtes on üksnes Finantsinspektsioonil. (3) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes moratooriumi kehtestamine, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.”;

46) paragrahvi 112 täiendatakse lõigetega 11 ja 31 järgmises sõnastuses: “(11) Finantsinspektsioon võib lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel krediidiasutusele moratooriumi kehtestada ka pärast krediidiasutusele § 117 lõikes 3 sätestatud vabatahtliku lõpetamise loa andmist. (31) Moratooriumi kehtestamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.”;

47) paragrahvi 112 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(6) Finantsinspektsioon saadab moratooriumi kohta viivitamatult teate vastava kande tegemiseks Eesti krediidiasutuse asukohajärgsele äriregistrile ja sellesarnastele teadaolevatele registritele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid, lisades moratooriumihalduri nime, isikukoodi ja kontaktandmed.”;

48) paragrahvi 113 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

“(11) Moratooriumihalduri volitusi lepinguriigis tõendab moratooriumi kehtestamise otsuse tõestatud ärakiri koos moratooriumi kehtestamise otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.

27

(12) Moratooriumihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikud, kes teda moratooriumi käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab moratooriumihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnimeetmeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.”;

49) paragrahvi 113 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “3) teavitama korrespondentpanku ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidajat, samuti teadaolevaid sellesarnaste registrite pidajaid lepinguriikides, kus on asutatud Eesti krediidiasutuse filiaalid, isikutest, kes ei oma enam volitusi krediidiasutuse nimel käsutada krediidiasutuse vara või volituse alusel valitsetavat vara, ja isikutest, kellele on need volitused antud;”;

50) seadust täiendatakse peatükiga 10¹ järgmises sõnastuses: “10¹. peatükk MITMES RIIGIS TEGUTSEVATE KREDIIDIASUTUSTE TERVENDAMINE

§ 115¹. Moratooriumi ja tervendamismeetmete suhtes kohaldatav õigus (1) Tervendamismeetmed käesoleva seaduse tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse

või kohtu vastava menetluse (tervendamismenetlus) käigus läbiviidavad toimingud, mille eesmärk on säilitada või taastada vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali maksevõime ning mis võivad mõjutada kolmandate isikute varasemaid õigusi või millega võib kaasneda maksete ja täitemenetluse peatamine või nõuete vähendamine.

(2) Tervendamismeetmeid kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(3) Eesti krediidiasutusele ja tema lepinguriigis asutatud filiaalile ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaalile kehtestatud moratooriumi suhtes kohaldatakse Eesti õigust, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4) Moratooriumi ja tervendamismenetluse tagajärjed pooleliolevale varalisele kohtuvaidlusele, milles on menetlusosaliseks Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutus ja tema lepinguriigis asutatud filiaal või kolmanda riigi krediidiasutuse lepinguriigis, sealhulgas Eesti, asutatud filiaal (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal), määratakse asja menetleva lepinguriigi õiguse kohaselt.

(5) Vastavale lepingule või tehingule kohalduvat lepinguriigi õigust kohaldatakse moratooriumi kehtestamise ja tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes:

1) töölepingule; 2) tasaarveldust (netting) reguleerivale kokkuleppele; 3) kokkuleppele, mille alusel väärtpaber müüakse kohustusega see või temaga

sarnane väärtpaber fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta (repotehing), kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti;

4) reguleeritud väärtpaberiturul tehtavale tehingule, kui käesoleva paragrahvi lõikest 8 ei tulene teisiti.

(6) Moratooriumi kehtestamise ja tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes lepingule, millest tuleneb kinnisasja omandamise või kasutamise õigus, ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva kinnisasja käsutustehingu kehtivusele, mis on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes moratooriumi kehtestamist või tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse selle lepinguriigi õigust, kus kinnisasi asub.

28

(7) Moratooriumi kehtestamise ja tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses avalikku registrisse kantava kinnisasja, laeva või õhusõidukiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva laeva või õhusõiduki käsutustehingu kehtivusele, mis on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes moratooriumi kehtestamist või tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse registri üle järelevalvet teostava lepinguriigi õigust.

(8) Moratooriumi kehtestamise ja tervendamismeetmete rakendamise tagajärgede suhtes isiku õigustele seoses registreeritava väärtpaberiga ning krediidiasutusele või krediidiasutuse filiaalile kuuluva registreeritud väärtpaberi käsutustehingu kehtivusele, mis on tehtud pärast selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes moratooriumi kehtestamist või tervendamismeetmete rakendamist, kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-s 231 sätestatut.

(9) Moratooriumi kehtestamine või tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja õigust oma nõuet krediidiasutuse nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestus on lubatud krediidiasutuse nõudele kohaldatava õiguse kohaselt.

(10) Moratooriumi kehtestamine või tervendamismeetmete rakendamine ei mõjuta võlausaldaja või kolmanda isiku asjaõigust, mis koormab menetluse algatamise ajal teises lepinguriigis asuvat krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali eset, eelkõige:

1) pandiõigusest tulenevat eseme müügiõigust; 2) nõude rahuldamise eesõigust, mis tuleneb eelkõige pandiõigusest või

tagatisloovutamise kokkuleppest; 3) õigust asi välja nõuda igaühelt, kes seda õigusliku aluseta valdab; 4) õigust eseme viljadele.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut kohaldatakse ka nimetatud lõikes sätestatud asjaõiguse omandamise õigusele, mis on kantud avalikku registrisse ning kehtib kolmandate isikute suhtes.

(12) Moratooriumi kehtestamine või tervendamismeetmete rakendamine krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei mõjuta selle krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt omandatava vallasasja müüja omandireservatsioonist tulenevaid õigusi, kui moratooriumi kehtestamise või tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud moratooriumi kehtestamist või tervendamismeetmete rakendamist.

(13) Moratooriumi kehtestamine või tervendamismeetmete rakendamine vallasasja müüva krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali suhtes ei anna pärast asja valduse üleandmist õigust müügilepingu tühistamiseks või lõpetamiseks ega takista asja omandamist ostja poolt, kui moratooriumi kehtestamise või tervendamismeetmete rakendamise ajal asus vallasasi lepinguriigis, kus ei otsustatud moratooriumi kehtestamist või tervendamismeetmete rakendamist.

(14) Käesoleva paragrahvi lõigetes 9, 10, 12 ja 13 sätestatud tehingute kehtetuks tunnistamisele võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu kohaldatakse krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali päritoluriigi õigust.

(15) Kohtu poolt tervendamismeetmete rakendamisel ei kohaldata lepinguriigi krediidiasutuse päritoluriigi õigust, kui üheaegselt on täidetud järgnevad tingimused:

1) kohtu poolt rakendatav tervendamismeede näeb ette enne selle meetme võtmist teostatud ja võlausaldajaid tervikuna kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamise korra;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

29

§ 1152. Tervendamismeetmete rakendamine (1) Õigus otsustada tervendamismeetmete rakendamine lepinguriigi krediidiasutuse ja tema

teises lepinguriigis, sealhulgas Eestis, asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.

(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes tervendamismeetmete rakendamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatavad tervendamismeetmed on kehtivad Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes tervendamismeetmeid rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse tõestatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikud, kes teda tervendamismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab tervendamismeetmeid rakendav isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnimeetmeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tervendamismeetmeid rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7) Viivitamata pärast lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes tervendamismeetmete rakendamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 1153. Teave Eesti krediidiasutuse suhtes moratooriumi kehtestamise kohta (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada teises lepinguriigis

filiaali asutanud krediidiasutuse suhtes moratoorium selliste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise olulistest ettenähtavatest tagajärgedest.

(2) Kui on tõenäoline, et krediidiasutuse suhtes moratooriumi rakendamine võib mõjutada kolmandate isikute huve lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal ja vastava otsuse peale on võimalik esitada kaebus, avaldab Finantsinspektsioon otsuse väljavõtte viivitamata Euroopa Ühenduste Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse väljavõte avaldatakse lepinguriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes. Väljavõte peab sisaldama otsuse eesmärki ja õiguslikku alust, kaebuse esitamise tähtaega, kaebuse esitamise tähtaja lõppemise tähtpäeva ning kaebuse läbivaatamiseks pädeva kohtu täielikku aadressi. Kaebuse esitamise tähtaja lõppemise tähtpäev tuleb näidata eriti selgelt mõistetaval viisil.

§ 1154. Koostöö lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega (1) Finantsinspektsioon teatab ühe või mitme tervendamismeetme rakendamise vajalikkusest

lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusele.

30

(2) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes moratoorium finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus asuvad selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 11 sätestatud ja igal aastal Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon moratooriumi kehtestamise olulistest ettenähtavatest tagajärgedest.

(3) Moratooriumi läbiviimiseks vajalike meetmete rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes teeb Finantsinspektsioon koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega.”;

51) paragrahvi 116 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

“(11) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.”;

52) paragrahvi 119 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: “(5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. (6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikud, kes neid krediidiasutuse likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnimeetmeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.”;

53) paragrahvi 120 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “5) teatama viivitamatult lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajadusel või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;”;

54) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: “(11) Pankrotimenetluse algatamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.”;

55) paragrahvi 126 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: “(5) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise otsuse ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest. (6) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikud, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnimeetmeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.”;

56) paragrahvi 128 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamatult teatama pankrotiotsusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajadusel või juhul, kui seda

31

näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotiotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.”;

57) seaduse 11. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses:

“3. jagu Mitmes riigis tegutsevate krediidiasutuste likvideerimine

§ 134¹. Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus (1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või

kohtu algatatud menetlus, mille käigus viiakse läbi vajalikud toimingud vastava lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks.

(2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse lõpetamise ja kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise korral.

(3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 1151 lõigete 4-14 sätteid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:

1) likvideeritava Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse lepinguriigis, sealhulgas Eesti, asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;

2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerija õigused ja kohustused; 3) tasaarvestuse kasutamise tingimused; 4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, milles krediidiasutus või krediidiasutuse

filiaal on pooleks; 5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja

arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;

6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;

7) nõudest teatamine, kontrollimine ja tunnustamine; 8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja

õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tagajärjel üksnes osaliselt rahuldatud;

9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;

10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist; 11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja; 12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks

tunnistamist käsitlevad eeskirjad. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust

kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui

32

krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.

§ 1342. Likvideerimismenetluse rakendamine (1) Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis

asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul. (2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse

alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.

(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.

(4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse tõestatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikud, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnimeetmeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.

(7) Viivitamata pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse likvideerimise algatamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 1343. Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali

asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või algatada tema suhtes pankrotimenetlus selliste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon lõpetamismenetluse tegelikest tagajärgedest.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Ühenduste Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.

(3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse algatamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse algatamisest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1344 Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest

33

(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldur kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest viivitamata igale krediidiasutuse teadaolevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgnevat teavet:

1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nende tähtaegade mittejärgimise korral; 2) organid või asutused, mis on volitatud nõudeid vastu võtma; 3) muu oluline teave kavandatud meetmete kohta likvideerimismenetluses, kui

sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist; 4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema

nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega. (3) Likvideerijad ja pankrotihaldur on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama

nendest likvideerimismenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele nende huvide kaitsmiseks vajalik.

§ 1345. Keeled (1) Käesoleva seaduse § 1343 lõikes 2 ja §-s 1344 nimetatud teavet antakse eesti keeles.

Selleks kasutatakse vormi, millel on kõigis lepinguriikide ametlikes keeltes pealkiri “Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad”.

(2) Võlausaldajad, kelle asukoht või elukoht asub lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja poolt esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri “Nõude esitamine”. Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.

§ 1346. Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega (1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest kolmanda riigi krediidiasutuse

Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks tunnistada finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 11 sätestatud ja igal aastal Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon sellise otsuse kõigist tegelikest tagajärgedest.

(2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuste filiaali suhtes koostööd teiste finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.

(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse teistes lepinguriikides asuvate filiaalide likvideerijatega.”;

58) seaduse 12. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “12. peatükk VASTUTUS § 1347. Usaldatavusnormatiivide rikkumine Krediidiasutuse poolt käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud usaldatavusnormatiivide

rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 1348. Kohustusliku informatsiooni ja dokumendi esitamata jätmine Krediidiasutuse poolt kohustusliku informatsiooni, aruande, selgituse või muude

kohustuslike andmete või dokumentide Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või puuduliku aruande või informatsiooni

34

esitamise või aruannete avalikustamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 trahviühikut.

§ 1349. Arvelduste korra rikkumine (1) Arvelduste korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga

kuni 50 000 krooni. § 13410. Pangasaladuse hoidmise kohustuse rikkumine (1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt

pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga

kuni 50 000 krooni. § 13411. Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Ilma Finantsinspektsiooni vastavalt käesolevas seaduses sätestatule teavitamata või

vastuolus käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni ettekirjutusega pangas osaluse omandamise või võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutumise eest või vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega pangas hääleõiguse või kontrolli võimaldavate muude õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 13412. Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine Krediidiasutuse juhi poolt käesolevas seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest,

sealhulgas krediidiasutuse klientide huvide piisava kaitseta jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 13413. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine (1) Välisriigi krediidiasutuse juhi või töötaja poolt ilma Finantsinspektsiooni loata Eestis

käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise või välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 13414. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 1347–13413 sätestatud väärtegudele kohaldatakse

karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590) sätteid.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.”.

§ 2. Äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; 1998, 91/93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332; 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) § 372 lõike 3 esimene lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

35

“Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud aktsiaseltsi likvideerimiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.”.

§ 3. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Riigikogu esimees Ene Ergma Tallinn, ……………………….2004 Algatanud Vabariigi Valitsus ……………………….2004 nr ……………………………………….

Taavi Veskimägi …………………………………….. Minister Tauno Tats Asekantsler

kantsleri ülesannetes

1 Käesoleva seaduse koostamisel on arvestatud järgmisi Euroopa Liidu õigusakte: - Seitsmes Nõukogu Direktiiv 83/349/EMÜ, mis põhineb asutamis-lepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb

raamatupidamise ühend-aruandeid 13. juuni 1983 (Euroopa Ühenduse Teataja L 193, 18.07.1983 lk. 1 – 17); - Euroopa Nõukogu direktiiv 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta 15.

märts 1993 (Euroopa Ühenduse Teataja L 141, 11.06.1993 lk. 1 – 26); - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta 20. märts

2000 (Euroopa Ühenduse Teataja L 126, 26.05.2000 lk. 1 – 59); - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta 4.

aprill 2001 (Euroopa Ühenduse Teataja L 125, 05.05.2001 lk. 15 – 23).