4

SISUKORD Toomas Sildmäe tervitus, Eesti Autospordi Liit, juhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Sisukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Võistluste kalenderplaan 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 EAL sekretariaat ja alakomiteed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8AUTOSPORTA Rahvusvahelised võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9AL1,2 FIA eeskirjad litsentsidest, arstlikust- ja dopingukontrollist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33AL3 Võistlejate ohutusvarustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35AL4 Võidusõitmise eeskirjad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37AM Rallikrossi ja autokrossi rahvusvahelised võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38AJ Võistlusautode rahvusvahelised tehnilised tingimused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41AR Autoralli võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82CB Rahvaralli võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114CD Rahvasprindi võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 118D Kiirusalade võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 121E Ringrajasõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136F Rallikross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 139G Autokross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141J Rallisprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 143Q Võistluste korraldamise üldeeskirjad Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145QA Kommertsküsimused rahvuslikel autospordivõistlustel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150QB Kiirusalade võistlusradade dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151R Litsentsid. Arstlik läbivaatus. Võistlejate kindlustus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152S Kohtunikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 156SA Alakomiteede tegevusjuhised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157SB Apellatsioonikomisjon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158T Tehnilised tingimused Sõiduautode rallikross (ERK, Standard, noored) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159 Superkross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172 Veoautod ja veobagid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 178 Kiirendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 188 Rühm E (rahvuslik ralli) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 Rahvaralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 Tehnilised joonised ( FIA VM Lisa J Art 251-255) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 205

5

Eesti meistrivõistluste ja karikavõistluste üldjuhendid 2009 Autoralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 221 Noorteralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 223 E-rühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 226 Rallisprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 228 Rallikross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 229 Superkross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 233 Veoautode ja veobagide autokross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 237 Rahvasprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 241 Rahvaralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 244Eesti meistrivõistluste tulemused 2008 Ralli MV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 246 Ralli KV . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 253 Ralli E-rühm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 259 Noorteralli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 265 Rallisprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 267 Noortesprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 276 Rallikross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 279 Superkross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 280 Veoautode ja veobagide autokross . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283 Ringrajasõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 285 4x4 Offroad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 287 Rahvasprint . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 290 Kiirendussõit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 299 Kiirendusrekordid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 300FIA homologeeritud autode nimekiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 301Maksud 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 309KARDISPORT Kalender 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 311 Võistlusmäärused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 312 Erireeglid tiitlivõistlustele . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 323 Meistrivõistluste üldjuhend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 327 Tulemused 2008 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 332

6

EESTI AUTOSPORDI KALENDER 2009

Kuupäev Nimetus, koht Staatus Ala11.01. Pärnu superkross KV 1.etapp Superkross24.01. Võru noorteralli MV 1.etapp Noorteralli25.01. Võru rallisprint MV 1.etapp Rallisprint25.01. Tallinna superkross KV 2.etapp Superkross31.01. Kiltsi rahvasprint KV 1.etapp Rahvasprint31.01.-01.02. Saarekoll KV 1.etapp 4x407.-08.02. Antsla talveralli MV 1.etapp Ralli08.02. Viljandi superkross KV 3.etapp Superkross14.02. Koeru rahvaralli KV 1.etapp Rahvaralli15.02. Pärnu Jää 2009 KV 2.etapp Rahvasprint21.02. Ohekatku kross Veoautokross08.03. Taali superkross KV 4.etapp Superkross05.04. Audru rallikross MV 1.etapp Rallikross11.04. Kesk-Eesti rahvaralli KV 2. etapp Rahvaralli12.04. Pärnu superkross KV 5.etapp Superkross17.-18.04. Avavõistlus Kart18.04. Laitse rallikross MV 2.etapp Rallikross19.04. Otepää noorteralli MV 2.etapp Noorteralli25.04. Türi rahvasprint KV 3.etapp Rahvasprint25.04. Audru rallisprint MV 2.etapp Rallisprint25.04. Ohekatku kross MV 1.etapp Veoautokross26.04. Kehtna rallisprint MV 3.etapp Rallisprint26.04. Taali superkross KV 6.etapp Superkross01.-02.05. Tallinna ralli MV 2.etapp Ralli02.-03.05. Riia (LV) MV, BMV Ringrada08.-09.05. Aravete MV 1.etapp Kart09.05. Tamsalu kross MV 2.etapp Veoautokross10.05. Kehtna rahvasprint KV 4.etapp Rahvasprint16.05. Valgamaa rahvaralli KV 3. etapp Rahvaralli16.-17.05. Ahvenisto (FIN) MV, NEZ Ringrada16.-17.05 Speedest Tartu MV 1.etapp Kiirendussõit17.05. Pärnu superkross KV 7.etapp Superkross23.05. Kehala rallikross MV 3.etapp Rallikross23.05. Narva rallisprint MV 4.etapp Rallisprint23.-24.05. Kaunas (LT) BMV Ringrada23.-24.05. Rapla MV 2.etapp Kart24.05. Jõhvi rahvasprint KV 5.etapp Rahvasprint30.05. Kärdla rahvasprint KV 6.etapp Rahvasprint06.06. Varstu kross MV 3.etapp Veoautokross06.-07.06. Anderstorp (S) NEZ GT Ringrada12.-13.06. Aravete MV 3.etapp Kart13.06. Põltsamaa rallikross MV 4.etapp Rallikross13.06. Jaanimäe rahvasprint KV 7.etapp Rahvasprint19.-20.06. Viru ralli MV 3.etapp Ralli

7

20.06. Speedest Nightrace, Haapsalu MV 2.etapp Kiirendussõit21.06. Pärnu superkross KV 8.etapp Superkross26.-27.06. Põltsamaa MV 4.etapp Kart26.-28.06. Pärnu MV, NEZ Ringrada27.06. Põlvamaa rahvaralli KV 4.etapp Rahvaralli02.-05.07. Maasturite Suvesõit KV 2.etapp 4x404.07. Laitse rallikross MV 5.etapp Rallikross04.07. Märjamaa rahvasprint KV 8.etapp Rahvasprint10.-11.07. Pärnu MV, BMV Ringrada11.07. Hinsa kross MV 4.etapp Veoautokross11.07. Laitse rahvasprint KV 9.etapp Rahvasprint11.-12.07. Falkenberg (S) NEZ Ringrada11.-12.07. Tartu, Raadi MV 3.etapp Kiirendussõit17.-18.07. Lõuna-Eesti ralli MV 4.etapp Ralli25.07. Laitse rallisprint MV 5.etapp Rallisprint26.07. Pärnu superkross KV 9.etapp Superkross01.08. Käina MV 5.etapp Kart08.08. Tamsalu kross MV 5.etapp Veoautokross14.-15.08. Rapla BKV 3.etapp Kart15.08. Põltsamaa rallikross MV 6.etapp Rallikross15.08. Hiiumaa rallisprint MV 6.etapp Rallisprint16.08. Taali superkross KV 10.etapp Superkross21.-22.08. Paide ralli MV 5.etapp Ralli22.-23.08. Haapsalu, Kiltsi MV 4.etapp Kiirendussõit22.-23.08. Riia (LV) MV, BMV Ringrada23.08. Smiltene (LV) kross MV 6.etapp Veoautokross28.-30.08. Klaperjaht KV 3.etapp 4x429.-30.08. Pärnu MV,BMV,NEZ Ringrada04.-05.09. Põltsamaa MV, 6.etapp Kart05.09. Vasalemma rallikross MV 7.etapp Rallikross06.09. Tallinna noorteralli MV 3.etapp Noorteralli12.09. Varstu kross MV 7.etapp Veoautokross12.09. Läänemaa rahvaralli KV 5.etapp Rahvaralli12.-13.09. Knutstorp (S) NEZ Ringrada13.09. Põltsamaa superkross KV 11.etapp Superkross18.-19.09. Viljandi ralli MV 6.etapp Ralli18.-19.09. Aravete BKV 4.etapp Kart19.-20.09. Kaunas (LV) BMV, NEZ Ringrada04.10. Taali superkross KV 12.etapp Superkross09.-10.10. Saaremaa ralli MV 7.etapp Ralli10.10. Hinsa kross MV 8.etapp Veoautokross18.10. Audru rallikross MV 8.etapp Rallikross24.10. Harjumaa rahvaralli KV 6.etapp Rahvaralli30.10.-01.11. Kukepea KV 4.etapp 4x401.11. Haapsalu noorteralli MV 4.etapp Noorteralli07.11. Saaremaa rallisprint MV 8.etapp Rallisprint20.-22.11. A.Sultsi mälestussõit KV 5.etapp 4x428.11. Saaremaa rahvaralli KV 7.etapp Rahvaralli

8

EAL sekretariaat ja alakomiteed

EAL sekretariaat:Arno Sillat – peasekretär 50 18808Priit Pallo – peasekretäri asetäitja 51 15161Sekretariaadi vastuvõtuaeg: E-N 10.00-15.00EAL alakomiteed:Eesti Kardispordi Liit Toomas Moor (juhatuse esimees), Tarmo Villemi, Jüri Raudsik, Erki Pakosta, Heikki Hõbemä-gi, Andrei BersenevRallikomiteeIndrek Ilomets (esimees, tel 50 47881), Toomas Diener, Aivar Parts, Juhan Mänd, Eedo Raide, Toomas Kreek, Helvi Merirand, Margus Murakas, Juss Roden, Margus Karjane, Tigris Nõgols, Antti Jermann, Tarvo SaarRingrajakomiteeMarek Kiisa (esimees, 50 20850), Lauri Tõnspoeg, Piret Koov, Toomas Lambin, Andres Hall, Kaido Soorsk, Antti Jermann, Raul Koov, Madis Kasemets, Andres Hall, Asper LeppikRallikrossikomiteeAvo Kristov (esimees, 5074035), Hillar Kalam, Tanel Kutsar, Mareck Pukk, Raul Alliksaar, Martin Toom, Villu Teearu, Ain Rungi, Ove PärtelsonTehnikakomiteeAntti Jermann, Voldemar Borkman (tel 51 45641), Marko Luhthein, Vambo Vaino, Raul Koov, Martin Toom, Karmo UusmaaRahvaspordikomitee Talis Perosti (esimees, tel 50 19964), Karmen Vesselov, Heiti Laast, Teele Sepp, Kaido Kelement, Kristi JeenasNoortekomiteeKuldar Sikk (esimees, tel 52 21125), Tiiu Niglas, Raul KoovVeoautokomiteeJaan Villak (esimees, tel 51 65612), Aivari Lepik, Aare Müil, Silver Tammemägi, Jaanus Ligur, Aare Teder, Villu Teearu, Igor KelkKiirendusvõistluste komitee (BHRA)Andrus Mõšovski ( esimees, tel 55687665), Evelyn Mardus, Taavo-Erkki Vitsut, Anryo Raamat, Aivo Halanurm, Ardo Kalda, Ain Krist4 x 4 Off-road komitee ( maastikuautod)Mait Mumme (esimees, tel 50 69842), Rein Pinn, Toomas Kreek, Ermi Peets, Joel Rang, Andi Lõhmus, Kristjan Kotkas, Andres MeesakApellatsioonikomisjon Raul Markus, Juhan Mänd, Toomas Kreek, Toomas Vabamäe, Erik Lepikson, Rein Luik, Kai-do Soorsk

9

RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSMÄÄRUSEDI ÜLDISED MÄÄRUSED1. Autospordi rahvusvaheline juhtimine. Rahvusvaheline Autoliit FIA. on ainuke rahvusva-heline spordiorganisatsioon, kellel on õigus välja anda autospordivõistluste ja rekordipüstita-misürituste läbiviimiseks vajalikke määrusi, kontrollida nende ürituste läbiviimist ja määrus-te kasutamist. Määruste kasutamisel tekkivate vaidlusküsimuste lahendamisel on FIA. kõrgeim rahvusvaheline organ. Ühe, kahe-, kolmerattaliste liiklusvahendite probleeme lahendab FIM. – Rahvusvaheline Motoliit. Kardispordi juhtimiseks edastab FIA. oma õigused igaaastaselt vasta-vale organisatsioonile, kelle ülesandeks on korraldada rahvusvaheline kardisport ranges vasta-vuses FIA Spordikoodeksile ja normdokumentidele, 2. Autospordivõistluste rahvusvahelised võistlusmäärused.Oma õigustele tuginedes on FIA kinnitanud käesolevad RV võistlusmäärused.3. Autospordi rahvuslik juhtimine. Iga rahvuslik klubi või föderatsioon, kes kuulub FIA-sse, peab tunnistama käesolevaid võistlusmäärusi ja piiritlema nendega oma tegevust. Selle taga-miseks tunnistab FIA igas riigis ainult üht rahvuslikku klubi või föderatsiooni (edaspidi ASN), kes jõustab selles riigis käesolevad määrused ja kontrollib autospordi tegevust oma riigi terri-tooriumil.4. Riigi territooriumi osad. Kui mõni riigi territooriumidest on otseselt esindatud FIA-s, vas-tavalt FIA. põhikirja statuudi Art. 4-le, jõustab sellel territooriumil rahvusvahelisi võistlusmää-rusi ja kontrollib autospordi tegevust selle territooriumi ASN.5. Õiguste delegeerimine. Iga ASN omab õigust delegeerida kõik või osa oma õigusi, mis on antud käesolevate võistlusmäärustega, ühele või mitmele organisatsioonile oma riigis, kuid ai-nult peale FIA-lt saadud heakskiitvat otsust.6. Õiguste delegeerimise tühistamine. ASN võib tühistada oma õiguste delegeerimise, kui ta teatab sellest FIA-le.7. Rahvuslikud võistlusmäärused.Iga ASN võib koostada oma rahvuslikud võistlusmäärused juhul, kui ta sellest teatab FIA-le.II DEFINITSIOONID8. Kasutatavad mõisted. Käesolevates võistlusmäärustes ja tema lisades, juhendites, rahvuslikes määrustikes jm kasuta-takse allpooltoodud lühendeid ja mõisteid.9. FIA – Rahvusvaheline Autoliit (Fédération Internationale de l’Automobile).10. ASN – riigi volitatud autospordiorganisatsioon (Eestis EAL) – Autorite Sportive Nationale.11. CS – riigi ASN-sisene võistluskomisjon, alakomitee (Comission Sportive d’une ASN).12. tühistatud.13. Autode tüübid. Maakulgur, auto, spetsiaaltranspordivahend, õhkpadjal transpordiva-hend. Maakulgur: transpordivahend, mis liigub omal jõul, olles pidevas kontaktis maaga kas vahe-tult või õhkpadja kaudu ja mille edasiliikumist ja juhtimist kontrollitakse vahetult pardal asu-va juhi poolt.Auto: maakulgur, mis liigub omal jõul, veereb vähemalt neljal rattal, mis ei asu ühes reas ja on pidevas kontaktis maapinnaga ja millest kaks on juhitavad ja vähemalt kaks vedavad.Spetsiaaltranspordivahend: transpordivahend, millel on vähemalt neli ratast, kuid mis liigub edasi teisel viisil, kui rataste abil.Õhkpadjal transpordivahend: transpordivahend, mille edasiliikumine ja suunamuutused teostatakse suruõhu abil.14. Mootori silindrimaht. Maht, mis saavutatakse silindri(te)s kolvi üles- ja allaliikumisel.

10

Maht väljendatakse kuupsentimeetrites ja suuruse pii väärtuseks on 3, 1416.15. Autode klassifikatsioon. Autode jagamine rühmadesse mootori, töömahu või mingi muu näitaja põhjal (vt. lisad B ja J).16. Võistlus. a) Võistlus on sündmus, milles osaleb kasvõi üksainus auto ja mis omab vahetut konkureerivat iseloomu või millele antakse konkureeriv iseloom tulemuste avaldamisega.Võistluste tüübid: rahvusvaheline, rahvuslik, piiratud, suletud võistlus. Kõik rahvuslikud ja rahvusvahelised meistrivõistluste sarjad loetakse samuti võistlusteks.b) Võistlus on üksik sündmus oma tulemustega. Temas võivad sisalduda eelsõi(t)dud ja fi-naal, vabatreening ja klassifikatsioonisõidud või olla jagatud ka kuidagi teistmoodi, kuid ta peab lõppema koos kogu sündmuse lõpuga. Võistlus algab ajahetkega, mis on ette nähtud ajakava järgi dokumentide kontrolli alguseks ja/või eeltehnilise ülevaatusega ja milles sisaldub treening ja võistlus ise. Võistlus lõpeb protestide, apellatsioonide ja ärakuulamiste tähtaja lõppedes või võistlusjärgse tehnilise kontrolli lõpuga, sõltuvalt sellest, kumb neist lõpeb hiljem.Ühtki võistlust, mis on osa, või mis tahab olla osa sellisest rahvusvahelisest meistri-, karika- või auhinnavõistluste sarjast, mida FIA pole tunnustanud, ei saa FIA rahvusvahelisse kalendris-se lülitada.Igal võistlusel, rahvuslikul või rahvusvahelisel, millest on lubatud osa võtta autodel, mis vasta-vad FIA gruppidele, kategooriatele või vormelitele ja mis on määratud käesolevate võistlusmää-rustega ja selle lisadega, peavad kõik osa võtvad autod täielikult vastama FIA tehnilistele eeskir-jadele (v.a. juhtum, kui ASN-le on FIA poolt antud spetsiaalne kirjalik luba.b) 1. Ringrajasõit: võistlus, mis peetakse suletud ringrajal ja milles osaleb kaks või enam au-tot, mis sõidavad samal ajal ja kus ettenähtud distantsi läbimiseks kulutatud aeg on määravaks võitja selgitamisel.b) 2. Kiirendussõit: kiirendusvõistlus täpselt väljamõõdetud sirgel kahe paigalstardist liikuma hakkava auto vahel ja milles esimesena finishijoone ületanud auto (ilma karistusteta) saavutab parema tulemuse.b) 3. Mäkketõus: eraldistardiga võistlus kindlal distantsil, finish asetseb kõrgemal stardist. Tu-lemused vastavalt raja läbimise ajale.17. Rahvusvaheline võistlus. Võistlus, mis vastab antud Spordikoodeksi ja selle lisadega mää-ratud ohutusstandarditele. Rahvusvahelise staatuse taotlemiseks peab võistlus vastama kõigile allpool loetletud tingimustele:- rahvusvahelise ringrajavõistluse korraldamiseks peab kasutatav ringrada omama FIA poolt

väljastatud vastava kategooria homologatsioonilitsentsi.- rahvusvahelistele rallidele kehtivad kõik artiklis 21 loetletud tingimused.- osalevad registreerijad ja sõitjad peavad omama FIA rahvusvahelist litsentsi vastavalt artik-

lile 109.- võistlus peab kuuluma rahvusvahelisse kalendrisse. Rahvusvahelisse kalendrisse registree-

rimine kuulub FIA pädevusse ja vastava taotluse esitab riik, kus võistlus toimub. Keeldumi-se korral esitab FIA vastavad põhjendused.

Ainult rahvusvahelised võistlused võivad moodustada FIA poolt vastavalt artiklile 24 lubatud rahvusvahelisi meistrivõistlusi (ka karika-, väljakutse- ja auhinnavõistlusi) või rahvusvahelisi seeriavõistlusi.Kui rahvusvaheline võistlus on osa FIA nime kandvast rahvusvahelisest meistri-, karika-, välja-kutse- auhinna- või seeriavõistlusest, siis kuulub see FIA järelevalve alla ilma õiguseta delegee-rida antud järelvalvet ASN-ile.Kõigi ülejäänud rahvusvaheliste võistluste puhul kuulub vastutus antud Spordikoodeksi reeg-lite järgimise eest ASN-ile.

11

18. Rahvuslik võistlus. Võistlus on rahvuslik, kui ta ei täida ühte või mitut artiklis 17 esitatud tingimust. Järelvalvet rahvusliku võistluse üle teostab vastavalt käesoleva spordikoodeksi ar-tiklites 3 ja 53 esitatud tingimustele ASN. Rahvuslikul võistlusel võivad osaleda vaid antud rii-gi ASNi poolt väljastatud registreerija- ja sõitjalitsentsi omanikud. Rahvuslik võistlus ei tohi olla osaks rahvusvahelistest meistri- või seeriavõistlustest ega selle tulemusi ei tohi liita kokku mit-mete rahvusvaheliste võistlustega.Rahvuslikul võistlusel võivad osaleda teise riigi ASNi poolt väljastatud litsentside omanikud vaid antud ASNi loal. Kui antud võistlus on osaks rahvuslikest meistri- või seeriavõistlustest, siis teise riigi ASNi poolt väljastatud litsentside omanikud ei ole õigustatud antud seeriavõist-luse punktidele.Juhul, kui riigis eksisteerib rahvuslik võistluskalender, peab rahvuslik võistlus olema sinna lüli-tatud. Euroopa Liidu riikides peetavatel rahvuslikel võistlustel on erandkorras lubatud osavõtt teiste EL riikide sportlastel ja FIA otsusel EL-ga sarnast staatust omavate riikide elukutselistel sportlastel või registreerijatel. Selleks peavad elukutselised registreerijad või sõitjad esitama so-biva ja ASN-i poolt aktsepteeritud finantsasutuse tõendi, et teenivad raha autospordis võistle-misega, või suutma teisiti tõestama FIA-le oma elukutselisust.Lisaks peab võistlust korraldava riigi ASN, kes lubab oma võistlusel osaleda teise ASNi poolt väljastatud litsentsiomanikel, järgima kohustust esitamaks FIAle, registreerijatele ja sõitjatele järgmist informatsiooni kõigil võistlust puudutavatel dokumentidel (kaasa arvatud registree-rimisvormil):- üheselt mõistetav informatsioon, kas FIA või antud ASNi poolt väljastatud ringraja

homologatsioon vastab osalevate võistlusautode kategooriatele.- kas osalevate võistlusautode kategooriad vastavad antud ringiraja homologatsioonile.- millise kraadiga (Grade) litsents antud võistlusel osalemiseks on sõitjatelt nõutud.19. Piiratud võistlus. Nimetus “piiratud” tähendab võistlust, milles osalevad võistlejad ja re-gistreerijad peavad täitma muidki, kui p. 17 ja 18 toodud tingimusi. FIA võib neid lülitada rah-vusvahelisse kalendrisse.Teatud eritingimustel võib FIA anda loa piiratud rahvusvahelisele võistlusele, mis oma spetsiifi-ka tõttu ei vasta Lisale O, ja registreeritakse rahvusvahelisse kalendrisse ASNi taotlusel.20. Kinnine võistlus eeldab ainult ühe klubi võistlejate ja registreerijate osavõttu. Võistluste korraldamiseks tuleb taotleda ASN luba. Erandjuhtudel võib ASN lubada mitme organisatsioo-ni või klubi ühisvõistlust.21. Rallid ja maastikurallid.a) Sportlik ralli (esimene kategooria): on maanteevõistlus, kus kasutatakse etteantud kiirusi. Rallivõistlus koosneb ühest või mitmest etteantud marsruudist, mis lõppevad ühes või samas, eelnevalt kokkulepitud punktis. Rajal võib olla üks või mitu lisakatset, mis on normaalsele liik-lusele suletud. Neil lisakatseil üldiselt määrataksegi paremusjärjestus. Teelõiku lisakatsete va-hel nimetatakse ülesõiduks. Suurim kiirus ülesõidul ei või kunagi mõjutada positiivselt võist-lustulemust.Sportlikud rallid on FIA kalendris regulaarsussõitude osas. Sportlikel rallidel võivad osaleda ka FIA Grand Prix ja Sports Car prioriteediga sõitjad. Juhul, kui üle 10% kogu rallivõistluse dis-tantsist kujutab endast lisakatseid suletud ringrajal, on nende osalemiseks vajalik võistlus regist-reerida ka FIA kiirusvõistluste kalendrisse.Juhul, kui üle 20% kogu rallidistantsist on lisakatsed suletud ringradadel, ei vaadelda sellist võistlust enam rallina ja lülitatakse ainult kiirusvõistluste kalendrisse.1 kategooria rahvusvahelistel rallidel lubatud autod: lubatud maksimaalne võimsus on um-bes 300 HJ. Selle nõude täitmist kontrollib FIA kogu aeg ja kõigi tema käsutuses olevate vahen-ditega.

12

Ainult järgmised autod võivad osaleda rahvusvahelistel rallidel:- Turismiautod (Rühm A)- Seeriaautod (Rühm N)Rahvusvahelistele rallidele lubatakse ka A ja N rühma autosid järgneva nelja aasta jooksul ala-tes nende homologatsiooniaja lõppemisest, va. MM-etappidele. Nimetatud autod osalevad ja saavad tulemuse üldistel alustel. Vananenud homologeeringuga autodel osalejad peavad esi-tama ülevaatusel täiskomplekti homologatsioonivormist ning autod peavad sellele igati vasta-ma. Kehtivad piirangud turbodele ja miinimumkaalule. Vananenud homologeeringuga auto-del osalejad peavad esitama ülevaatusel FIA homologatsiooni. Autod peavad vastama Lisa J määrangutele, mis kehtisid homologatsiooni lõppemise hetkel.b) Turismikogunemine (teine kategooria):Võistlus, mille ainuke eesmärk on võistlejate kogumine eelnevalt teadaolevasse punkti. Et eris-tada seda tüüpi rallisid, peavad nad kohustuslikult kandma võistluse nimetuses sõnu “Touring Assembly”. Rada võib olla kohustuslik, kuid ainult lihtsate läbimiskontrollipunktidega ja ilma etteantud keskmiste kiirusteta. Üks või mitu lisakatset (v.a. kiiruskatsed) võivad olla lülitatud programmi, kuid ainult kogunemispunktis. Ei ole lubatud rahalised auhinnad. 2 kategooria ralli korraldamiseks ei ole vaja teda rahvusvahelisse kalendrisse lülitada, kuid olema peab kor-raldava maa ASN luba. Juhul, kui sellise ralli rada läbib ainult ühe ASN territooriumi, pole võistlejail vaja litsentsi. Vastasel korral peab ralli vastama Art. 81-le ja osavõtjad peavad omama vastavaid litsentse (Art. 108-117).c) Maastikurallid ja Baja-tüüpi maastikurallid:Kogunemisetappide pikkus ei või olla üle 500 km ja kogu ralli pikkus vähemalt 800 km. Ra-da võib läbida erinevate ASN-de territooriume nende loal. Osaleda võivad ainult FIA tehniliste tingimuste grupile T vastavad autod.Baja-tüüpi maastikuralli erinevus on see, et tema maksimumpikkus ühepäevase ralli korral on 800 km ja kahepäevase ralli korral on 1200 km.d) Pikamaa maastikurallirallid:Peavad olema lülitatud FIA kalendrisse. Igal aastal võib korraldada ainult ühe maratonralli igal kontinendil (FIA eriloal ka rohkem). Ralli pikkus peab olema vähemalt 1000 km ja etappi-de pikkus on vaba. Üldkestus ei või olla üle 31 päeva (koos tehnilise ülevaatuse ja proloogiga). Osaleda võib ainult rühma T autodel.22.a) Võistlus või võistluspäev Võistlejate, registreerijate ja ametnike kogunemine üheks või mitmeks võistlussõiduks või re-kordkatseks. b) Paraad on autoderühma esitlemine mõõdukal liikumiskiirusel, kusjuures:- paraadi ees ja taga liiguvad kohtunike autod.- kohtunikeautode roolis on kogenud sõitjad, kes on võistluste juhi alluvuses.- rangelt on keelatud möödasõidud.- ajavõtt on keelatud.- autodel ei tohi olla võistlusnumbreid, v.a. ajalooliste sündmustega seotuid. Kasutada võib

teisi sümboleid, tähti jmt, need tuleb peale paraadi lõppu eemaldada.- paraadi kirjeldus peab olema juhendis ja osalevad autod nimetatud programmis.c) Esitlussõit on antud automudeli sõiduomaduste demonstratsioon, kusjuures: üle 5 auto esitlussõit peab olema ohutusauto kontrolli all, ohutusauto kogenud juht allub

võistluste juhile.- raja kohtunikepostides töötavad kohtunikud.- sõitjad peavad kandma ohutusvarustust (soovitavalt FIA-kohast).

13

- autod peavad läbima ülevaatuse ohutuseesmärgil.- tuleb koostada ametlik osavõtjate loetelu peale tehnoülevaatust.- reisijaid ei tohi olla.- möödasõidud rangelt keelatud, v.a. KP-dest sinise lipu näitamisel.- ajavõtt keelatud.- esitlussõit tuleb kirjeldada juhendis, osavõtjad esitleda programmis.- võistlusnumbreid ei kasutata, v.a. ajaloolisi võistlusnumbreid. Võib kasutada teisi autode

eraldusmärke, milliseid eemaldatakse peale esitlust.Paraade ja esitlussõite ei tohi korraldada ilma ASN loata.23. Katse. Selline võistlus, kus osavõtja võib ise valida katse sooritushetke Juhendiga antud aja piirides.24. Meistrivõistlus. Karikavõistlus. Auhinnavõistlus. Väljakutsevõistlus. Seeriad.Rahvusvahelised meistrivõistlused, karikavõistlused, auhinnavõistlused ja väljakutseseeriad on FIA omandiks.a) MeistrivõistlusedMeistrivõistlused võivad olla nii üksikute võistluste seeriad kui ka üksik võistlus. Ainult rah-vusvahelised võistlused vastavalt artiklile 17 võivad kuuluda rahvusvahelistesse meistrivõist-lustesse ja neid tunnustab ainult FIA. Rahvuslikke meistrivõistlusi tunnustab ainult korralda-va maa ASN. Rahvuslikke meistrivõistlusi võib korraldada ainult ASN või tema kirjalikul nõusolekul ka mõ-ni teine organ. Maksimaalselt ühe rahvusliku meistrivõistluste etapi võib korraldada väljapool oma territooriumi järgmistel tingimustel:- et ta korraldatakse ühist piiri (merepiiri puhul eeldusel, et omatakse loomulikku geograafi-

list ühtekuuluvust) omavas naaberriigis;- et Juhend ja tehnilised tingimused omavad FIA heakskiitu;- et võistlusrada omab FIA homologatsiooni ja heakskiitu ning FIA ohutus- ja meditsiinilised

abitingimused on täidetud.Rahvusvahelise meistrivõistluse võib FIA kirjalikul loal korraldada ka mõni muu organ. Sel-lisel juhul omab meistrivõistluste korraldaja täpselt samasuguseid õigusi, kui üksiku võistlu-se korraldaja.b) Karikavõistlus. Auhinnavõistlus. Väljakutsevõistlus. Seeria.Kõik need võistlused võivad olla nii üksikute võistluste seeria (samade Juhenditega) kui ka ük-sik võistlus. Ühtki rahvusvahelist seeriat ei või korraldada ilma FIA kirjaliku loata, kes muu-hulgas:- kiidab heaks Juhendid, tehnilised tingimused ja ohutustingimused;- kiidab heaks kalendri, kasutatavad ringrajad;- omab nõusolekut nende riikide ASN-ilt, kus osavõistlused toimuvad;- omab kinnitust, et ringradade homologatsioon vastab osalevate võistlusautode kategooria-

tele ning täidetakse FIA ohutus- ja arstliku abi tingimusi;- omab kinnitust, et seeria nimetus on kooskõlas geograafiliste, sportlike ja tehniliste tingi-

mustega.Lisaks võib FIA oma äranägemisel anda loa kinnisele (klubisisesele) rahvuslikule seeriavõistlu-sele pidada rohkem kui üks võistlus väljaspool antud ASNi territooriumi.c) meistri-, karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistlused, mis kannavad FIA nime, võivad olla organiseeritud ainult FIA või FIA kirjaliku loa alusel mõne teise organisatsiooni poolt, ja sisaldada nimes sõna „Maailm” (või sarnase tähendusega sõna või tuletatud sõnast „Maailm” ükskõik, mis keeles), kui sarja üldjuhend vastab punkti d) tingimustele, ja selles osaleb hooaja jooksul keskmiselt vähemalt neli erinevat autotootjat.

14

d) teised karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistlused ei tohi kanda nimes sõna „Maailm” (või sarnase tähendusega sõna või tuletatud sõnast „Maailm” ükskõik, mis keeles) ilma FIA kir-jaliku loata. FIA annab sarjale loa, kui on täidetud allpool loetletud tingimused ja peab seda spordi huvides vajalikuks. Kui allpool loetletud tingimusi ei täideta, võib FIA loa tühistada.i) karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistluste kalendrisse peavad kuuluma etapid vähemalt kolmel erineval kontinendil sama hooaja jooksul.ii) kui karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistlused sisaldavad endas vaid üht võistlust, pea-vad sellele kvalifitseerumiseks vajalikud võistlused toimuma vähemalt kolmel erineval konti-nendil ja olema registreeritud rahvusvahelisesse kalendrisse.iii) korraldaja peab olema teadlik ja nõustuma tingimusega, et lisaks Spordikoodeksis või mujal esitatud õigustele on FIA-l õigus kontrollida Spordikoodeksi ja teiste võistlustega seotud reeg-lite täitmist igal karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistluste etapil, mis sisaldab oma nimes sõna „Maailm”. Korraldaja peab tagama FIA-le täieliku juurdepääsu nii ringrajale kui ka võist-lustega seotud dokumentatsioonile.iv) iga karika-, auhinna-, väljakutse- ja seeriavõistluste žürii esimees peab olema valitud FIA poolt avaldatud selleks ettenähtud isikute nimekirjast, ja tema ülesannete hulka kuulub Spor-dikoodeksi ja teiste võistlusega seotud reeglite rikkumisest ettekandmine FIA-le, rikkumisega seotud ASN-ile ja ASN-ile, kelle territooriumil võistlus toimus.FIA võib anda eriloa sarjale, mille nimes sisaldub sõna „Maailm” on pikaajaliste traditsiooni-dega.25. Võistluste korralduskomitee on organ, mis koosneb vähemalt kolmest korraldaja (vt p. 55) poolt volitatud isikust, kes on heaks kiidetud korraldajamaa ASN poolt (vt. p. 3, 4, 5) ja kel-lel on kõik vajalikud õigused ja võimalused võistluste korraldamiseks ja võistlusjuhendi jõus-tamiseks (vt. p. 27).26. Võistluste korraldusluba on dokument, mis lubab korraldada spordivõistluse. Antakse välja korraldajamaa ASN poolt (vt. 3, 4, 5).27. Võistlusjuhend-kutse on kohustuslik ametlik dokument, mis antakse välja korraldajate (vt. p. 55) poolt ja milles kajastatakse võistluse detailid.28. Võistluste programm on kohustuslik ametlik dokument, mis koostatakse korralduskomi-tee (vt. p. 25) poolt ja mis annab kogu informatsiooni võistlustest publikule.29. Võistlusrada on teekond, mida võistleja peab järgima võistlusel.30. Ringrada. Spetsiaalselt autovõidusõiduks ettenähtud ringrada (koos rajatistega), mis algab ja lõpeb samas kohas. Ringrada võib olla ajutine, poolajutine või püsiehitis sõltuvalt rajatiste tüübist ning kasutusvõimalusest. 31. Speedway. on püsirada, millel kuni 4 samale poole pööravat kurvi.32. Inglise miil ja kilomeeter. Kõikidel juhtudel ja kõikidel võistlustel 1 miil = 1, 609344 km ja 1 km = 0, 62137 miili.33. Rekordiks nimetatakse parimat tulemust, mis on saadud võistlusjuhendi kohaselt (vt. li-sa D).34. Kohalik rekord. Rekord, mis on saavutatud püsival või ajutisel rajal (heakskiidetud ASN poolt) võistleja poolt, vaatamata tema kodakondsusele.35. Rahvusrekord on mingi ASN poolt heaks kiidetud oma maa võistleja poolt omal maal saa-vutatud rekord.36. Rahvusvaheline rekord on FIA poolt teatud klassi parima tulemusena heaks kiidetud tu-lemus.37. Maailmarekord on FIA poolt klassile vaatamata heaks kiidetud tulemus.38. Rekordiomanik. Kui rekord rajal on püstitatud individuaalkatsel, loetakse rekordiomani-kuks isik, kes tegi avalduse rekordi püstitamiseks ja kellele vastav luba anti. Kui rekord püstitati

15

mingi võistluse käigus, on rekordi omanik registreerija, kelle nimele tehti registreerimine võist-lusteks rekordi püstitanud autole.39. Start on moment, mil antakse stardikäsklus ühele või mitmele võistlejale (vt. 89, 96).40. Kontrolljoon on joon, mille ületamisel autole võetakse aeg.41. Stardijoon on esimene kontrolljoon, ajavõtuga või ilma (vt. 90).42. Finishijoon, parc fermé.a) Finishijoon on viimane kontrolljoon, ajavõtuga või ilma.b) Parc fermé on koht, kuhu võistleja peab tooma oma auto(d) vastavalt võistlusjuhendile. Parc fermé’sse võivad siseneda ainult võistluste ametiisikud. Ühtki operatsiooni, kontrolli, remon-ti või auto häälestamist ei ole lubatud teostada ilma kohtunike loata. Parc fermé on kohustus-lik nendele võistlustele, kellele on ette nähtud tehniline ülevaatus. Võistlusjuhendiga peab parc fermé paik olema täpsustatud. Kui võistlustel on stardi/finishi joon, peab parc fermé asuma selle lähedal. Kiiruskatse finishis peale finishijoont ja kuni parc fermé sissepääsuni kehtib parc fermé režiim. Parc fermé peab olema küllaldaste mõõtmetega ja hästi suletud kõrvalistele isikutele. Vaatlemine parc fermés on lubatud kohtunikele. Ainult neil on õigus anda võistlejaile korraldu-si ja tegutseda pargi territooriumil. Ralli kontrollpunktide tähistatud ala loetakse parc ferméks. Mingit remonti või abistamist ei või seal lubada.43. Etteanne on meetod, mis on määratud võistlusjuhendiga selleks, et niipalju kui võimalik võrdsustada võistlejate võimalusi.44. Registreerija (entrant, competitor) on füüsiline või juriidiline isik, kes on aktsepteeritud võistlustest osavõtuks ja kellel on oma riigi ASN poolt välja antud registreerijalitsents (vt. 108, 110).45. Võistleja (conducteur, driver) on võistlustest osa võttev autojuht, kellel on oma riigi ASN poolt välja antud sõitjalitsents.46. Reisija on lisaks juhile (juhtidele) autos viibiv isik, kelle kaal koos isikliku varustusega on vähemalt 60 kg.47. Litsents. a) On registreerimistunnistus, mis on antud võistlustel osalevale füüsilisele või juriidilisele isi-kule (sõitjad, registreerijad, meeskonnad, tootjad, kohtunikud, korraldajad, rajad jne.). Litsent-si omanik peab tundma ja täitma käesolevaid rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusmäärusi. Il-ma litsentsita on võistlusteks registreerimine ja nendel osalemine, samuti rekordikatse ja selle registreerimine keelatud. FIA rahvusvaheline litsents väljastatakse ASN poolt ja on kehtiv RV võistlustel tingimusel, et võistluse gradatsioon vastab litsentsi gradatsioonile ja võistlus on re-gistreeritud FIA rahvusvahelises kalendris. Ükski litsentsiomanik ei või osa võtta rahvusvaheli-sel võistlusel, mis puudub FIA RV kalendrist. Art 18 vastavalt defineeritud elukutselistele võib litsentsi väljastada EL riigi ASN, kus ta omab alalist elukohta ilma passijärgse riigi ASN loata.FIA litsents tuleb iga aasta 1. jaanuarist vahetada uue vastu. Litsentsi annab iga maa kodanike-le selle maa ASN tasuta või maksu eest, pidades ühtlasi nende üle arvestust. Litsentsi võib väl-jastada ka pseudonüümile, kuid mitte keegi ei või kasutada kaht pseudonüümi. ASN võib anda litsentsi välismaalasele, kelle maa ei ole veel FIA liige. Selliste litsentside kohta peab FIA sekre-tariaat arvestust.Rahvusvaheline Super Licence väljastatakse FIA poolt neile sõitjaile, kel on rahvuslik litsents ja kes avaldavad selleks soovi. Super Licence on kohustuslik FIA Rahvusvaheliste Meistrivõistlus-tel vastavalt nende Juhenditele. Selleks tuleb taotlejail täita ja allkirjastada vastav avaldusvorm, mida uuendatakse igal aastal. FIA-l on õigus keelduda Superlitsentsi andmisest ilma õigustuse-ta. Super Licence on FIA omandus ja ta väljastatakse sõitjaile enne igat võistlust. Super Licence tühistamine või võistluskeeld karistusena lülitab tema omaniku ühtlasi välja FIA Meistrivõist-lustelt kas ajutiselt või alaliselt.

16

b) Vastavalt Art. 18 defineeritud elukutselistele registreerijatele või võistlejatele väljastatud rah-vuslike litsentsidega tohib osaleda EL riikide või FIA otsusega sarnast staatust omavate riiki-de rahvuslikel võistlustel. Need litsentsid kannavad EL lippu. Nimetatud elukutselistel pole va-ja FIA poolseid erilubasid EL-sisestel võistlustel osalemiseks. Litsentse võivad väljastada kõigi EL maade ASN-d isikutele, kes tõestavad oma pidevat paiknemist antud ASN-le alluval terri-tooriumil või kes on antud ASN-ga samastatav kodakondsuse kaudu. Iga sellise ASN kohustus on tagada litsentsiga seotud kindlustuslepingute kehtivus. Eelpool nimetatud elukutselised vas-tutavad selle riigi ASN ees, kus võistlus toimub, ning litsentsi väljaandnud ASN ees. EL litsent-si tühistamisotsus avaldatakse FIA bülletäänis. Eeltoodu kehtib EL ja nendega võrdsustatud rii-kide rahvuslikel võistlustel.48. Litsentside registreerimine ASN-s. ASN koostab nende isikute kohta, kellele ASN on väl-jastanud kas võistleja- või registreerijalitsentsi nimekirja.49. Litsentsi number on number, mida ASN annab igal aastal võistleja- või registreerijalitsent-si omanikele.50. Võistluselt eemaldamine keelab isikul edasise osavõtu võistlusest (või üksikutest võistlus-test suurema spordisündmuse raames).51. Võistluskeeld (litsentsi tühistamine) on osavõtukeeld teatud ajaks ASN haldusterritooriu-mil ja teistel territooriumitel, mis tunnistavad FIA-t (vt. 170 ja 182), peetavatest võistlustest.52. Diskvalifitseerimine on lõplik osavõtu keeld kõikidest võistlustest (vt. juhtumid p. 170 ja 182).III VÕISTLUSTE KORRALDAMISE ÜLDTINGIMUSED53. Käesolevate võistlusmääruste mõjuala. Kõik võistlused ja katsed rahvuslike, rahvusvahe-liste ja maailmarekordite püstitamiseks FIA-s esindatud riikides peavad juhinduma käesoleva-test võistlusmäärustest. Suletud võistlused on kohalikud rekordikatsed peetakse vastavalt rah-vuslikele võistlusmäärustele. Kui mingis riigis pole kehtestatud rahvuslikke võistlusmäärusi, tuleb kasutada käesolevaid.54. FIA-s esindamata maades peetavad võistlused. On keelatud pidada rahvusvahelisi võist-lusi ilma FIA eriloata.55. Võistluste läbiviimise õigus. Igas riigis võib võistlusi korraldada:a) ASN (vt. 3, 4, 5);b) muud organisatsioonid, kui neil on ASN luba (vt. 61).56. Ametlikud dokumendid. Autospordivõistluse ametlikud dokumendid tuleb koostada sel-lise arvestusega, et nende hulgas alati oleks võistlusjuhend (p. 27) ja programm (p. 28). Kui võistluste ametlikes dokumentides sisaldub mõni tingimus, mis on vastuolus FIA Spordikoo-deksiga, siis on see tingimus kehtetu.57. Märkused ametlikel dokumentidel. Kõik võistlusjuhendid, programmid ja registreerimis-vormid peavad silmatorkaval kohal kandma teksti: võistlused peetakse vastavuses rahvusvahe-liste võistlusmäärustega ja riigi võistlusmäärustega. Kui riigis puuduvad oma võistlusmäärused, ei ole viimane tekstiosa vajalik.58. Võistlusmääruste ja -juhenditega tutvumine ja neile allumine. Võistlusi korraldavad ja neis osalevad isikud on kohustatud:1) tutvuma FIA statuutidega, võistlusmäärustega ja rahvuslike võistlusmäärustega, juhenditega2) tingimusteta alluma neile dokumentidele ja ASN ettekirjutisteleNende tingimuste mittetäitmisel isikutel või isikute rühmal, kes korraldavad võistlusi või võ-tavad nendest osa, litsentsid tühistatakse. Valmistajatehas aga kaotab õiguse osa võtta FIA meistrivõistlustest kas ajutiselt või alaliselt.Kui tuvastatakse võistlusauto mittevastavus tehnilistele tingimustele, ei saa karistust lee-vendada väitega, et rikkumine ei toonud kaasa sportlikke eeliseid.

17

59. Määrustevastane võistlus. Kõik võistlused, mida kavatsetakse korraldada vastuolus Spor-dikoodeksiga või rahvuslike Võistlusmäärustega, tuleb ASN poolt ära keelata. Kui taoline võistlus on lülitatud juba korraldusloa saanud ürituse osaks, siis kaotab ürituse korralduslu-ba kehtivuse. Art. 58 esitatu kehtib kõikide litsentsiomanike kohta, kes taolistest võistlus-test osa võtsid.60. Võistluste edasilükkamine või ärajätmine. Võistlusi ei või edasi lükata ega ära jätta v.a. kui selline võimalus on antud Juhendiga või kui žürii otsusega lükatakse võistlus edasi “force majeure” või ohutuspõhjustel. Võistluse ärajätmisel või rohkem kui 24-ks tunniks edasilükka-misel tuleb osavõtumaks tagastada.IV VÕISTLUSTE KORRALDAMINE61. Korraldusluba. FIA liikmesriigi territooriumil võistluste korraldamiseks on vaja hankida ASN luba.(p 26).62. Võistluste korraldusloa taotlus tuleb esitada ASN-le hiljemalt üks kuu enne võistluspäeva, näidates ära 1) Korralduskomitee liikmed ja kvalifikatsioon, komitee aadress (vt. 25), 2) Ju-hendi projekt (vt. 27, 65). Taotlusega koos tuleb tasuda võistluse registreerimismaksu lunasumma, mis tagastatakse kui korraldusloa taotlust ei rahuldata.63. Korraldusloa vormistamine. ASN võib vajaduse korral väljastada spetsiaalseid korraldus-litsentse (art. 61), litsentse võib asendada Juhendi kooskõlastuskiri (art. 27, 65).64. Seaduste ja piirangute järgimine.Võistlusi võib pidada nii avalikel teedel kui spetsiaalsetel radadel (või mõlemal korraga), kuid ASN ei saa väljastada korraldusluba (art. 61), kui korralduskomitee (art. 25) pole saanud vasta-vat kooskõlastust kohalikelt võimudelt.Märkus 1. Avalikel teedel peetavatel võistlustel peab järgima riigi Liikluseeskirju. LE rikkumis-te eest karistuse määrab žürii.Märkus 2. Autodroomidel peetavatel võistlustel tuleb järgida kõiki Spordikoodeksi reegleid, neid saab täpsustada Juhendiga. ASN võib autodroomile väljastada pikaajalise korraldusloa.Juhendite avaldamisaeg: FIA MV etappide Juhendid peavad saabuma FIA Sekretariaati vähe-malt 1 kuu enne registreerimisperioodi lõppu (rallidel 2 kuud).65. Võistlusjuhendis sisalduv informatsioon. Juhendis peab olema näidatud:a) korraldaja nimetus(vt. 55)b) võistluste nimi, statuut ja määrus (vt. 17-21)c) kinnitus, et võisteldakse FIA Spordikoodeksi ja ASN võistlusmääruste kohaseltd) korralduskomitee koosseis ja aadress (vt. 25)e) koht, aegf) võistluste täpne kirjeldus (raja pikkus ja suund, masinaklassid ja -kategooriad, lubatud

mootorikütus, võistlejate lubatud arv jne)g) osavõtutingimused (aadress, registreerimise algus ja lõpp, maksud) (vt. 70, 71)h) kindlustusteavei) startide ajad ja iseloomud, etteanded jmtj) meenutused Spordikoodeksi sätetest, eelkõige litsentside kohta (vt. 44, 45 ja 108), signaalli-

pud (lisa H), tulekaitse (vt 128)k) teave ajavõtu korraldamisest ja kuidas selgitatakse tulemusedl) detailne loetelu iga võistlusosa auhindadestm) meenutus protestimistingimustest (vt 172, 173, 174)n) žürii liikmete ja võistluste juhi nimed66. Võistlusjuhendi muutmine. Juhendit ei saa muuta peale osavõtuavalduste vastuvõtmise pe-rioodi algust, kui muudatused pole vastuväideteta kooskõlastatud kõigi juba registreerunud re-gistreerijate poolt. Muudatusi võib teha ka žürii “force majeure” või ohutuspõhjustel (art. 141).

18

67. Põhiline info, mis peab sisalduma programmis (kavas):a) kinnitus selle kohta, et võistlused peetakse FIA Spordikoodeksi ja ASN määruste järgi, b) koht ja aeg, c) ajakava, d) registreerijate ja võistlejate nimed ja võistlusautode stardinumbrid, e) etteanne, f) detailne auhindade loetelu, g) žürii liikmete ja võistluste juhi nimed.68. Eelregistreerimine on võistleja ja korraldaja vaheline leping, mis on mõlemapoolselt alla kirjutatud või Juhendist ehk mujalt saadud registreerimisvorm konkreetse võistluse kohta, mis on võistleja poolt täidetud. Eelregistreerimiseks võidakse ka lugeda võistlusi puudutav kirjava-hetus. Eelregistreerimine telefaksi teel on pädev. Kui võistleja on teinud eelregistreerimise, on ta kohustatud osalema (v.a. “force majeure”).Juhul, kui võistleja ei saa osaleda, tuleb tal teatada korraldajale kirjalikult või telegrammiga oma loobumisest (võimalikult vara, hiljemalt enne mandaatkomisjoni algust). Selle nõude mit-tetäitjad teatatakse kodu-ASN-le karistuste rakendamiseks, lisades juurde nende poolt täidetud eelregistreerimise vormi. Samal ajal kohustab eelregistreerimine korraldajat täitma oma luba-dusi, seda juhul, kui võistleja on täitnud võistlusmäärusi.69. Vaieldav eelregistreerimine. Korraldaja ja võistleja vahelise tüli, mis puudutab eelregist-reerimist, lahendab ASN. Kui tüli ei lahendata enne võistluspäeva ja võistleja ei stardi, tuleb tal-le määrata võistluskeeld seniks, kuni probleem lahendatakse. Võistluskeeldu võib asendada lu-naraha tasumine registreerija poolt, summa suuruse määrab ASN. Lunaraha tasumine ei anna registreerijale/sõitjale õigust osaleda teisel võistlusel.70. Eelregistreerimise vastuvõtmine. Alles peale võistlusloa saamist võib korralduskomitee välja saata võistlusjuhendi ja võtta vastu eelregistreerimisi. Lõplik registreerimine tuleb teha sel-leks ette nähtud vormile (tavaliselt on see vorm trükitud võistlusjuhendis), mille saab korral-duskomiteelt. Sellel vormil tuleb ära näidata registreerija ja (kui see on võimalik) ka sõitjate ni-med, aadressid ja litsentside numbrid. Eraldi otsusega võib lubada sõitjate nimede teatamist ka hiljem, see võimalus peab sel juhul olema mainitud võistlusjuhendis. Selline eelregistreerimine, millega ei kaasne võistlusjuhendis ettenähtud osavõtumaksu tasumist, ei ole kehtiv.Registreerijad ja sõitjad, kes soovivad osa võtta teistes riikides peetavatest võistlustest, tohivad teostada eelregistreerimist alles peale selleks loa saamist oma maa ASN-lt. ASN annab osavõtu-loa vormis, mida ta peab sobivaks - osavõtuavaldusele pitsatiga, kirjaliku eriloaga antud üritu-se jaoks või üldise osavõtuloana (ühe või mitme riigi jaoks, teatud perioodiks või kogu litsent-si kehtivuse ajaks).Kui korraldav ASN võtab osalema registreerija või sõitja, kel pole oma maa ASN luba, rikub korraldajamaa ASN Spordikoodeksilt. Kui FIA saab sellest teada, määratakse süüdiolevale ASN-le suvalise suurusega trahv.ASN luba osavõtuks välisvõistlustest: Spordikoodeks sätestab, et ASN võib anda loa osavõtuks vaid sellistest võistlustest, mis on registreeritud FIA rahvusvahelises kalendris.71. Eelregistreerimise lõpp. Eelregistreerimise tähtajad esitatakse Juhendis (Art 65g). RV võistlustel lõpeb registreerimine vähemalt 7 päeva enne võistluspäeva, teistel võistlustel mitte hiljem kui 3 päeva enne võistlusi.72. Eelregistreerimine telefaksiga või mõnel muul elektroonilisel teel on lubatud juhul, kui faks saadetakse enne eelregistreerimise tähtaja lõppemist ja see dubleeritakse samaaegselt saa-detud kirjaga, milles lisaks muudele andmetele on tõendid osavõtumaksu (kui see nimetatud võistlustel on) tasumise kohta. Faxi või mõne muu elektroonilise infokandja (e-mail vms) saat-mise aeg on ümberlükkamatuks tõendiks.

19

73. Mittekorrektne eelregistreerimine. Eelregistreerimine, mille käigus esitatakse vigased või valed andmed, tühistatakse. Esitajat karistatakse ja tema eelregistreerimismaksu ei tagastata.74. Eelregistreerimise tühistamine. Juhul, kui korralduskomitee keeldub eelregistreerimist tunnistamast, tuleb sellest registreerijale teatada 8 päeva jooksul peale registreerimisavalduse saabumist, kuid mitte hiljem, kui 5 päeva enne võistluspäeva. Juhul, kui võistluse eelregistreeri-mise viimane tähtaeg on veelgi hiljem, tuleb keeldumisest teatada peale eelregistreerimise lõpp ööpäeva jooksul. Selline keeldumine on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Keeldumise põh-just tuleb põhjendada. Rahvuslik määrustik võib sätestada keeldumise teatamise teised täht-ajad.75. Eelregistreerimine tingimisi. Juhendiga võib olla ette nähtud tingimisi eelregistreerimine (näiteks juhul, kui võistlejate arv on mingil põhjusel piiratud ja saabunud eelregistreerimised juba täidavad vabad kohad). Sellest, et eelregistreerimine loetakse sooritatud tingimisi, tuleb re-gistreerijale teatada telegrammiga või kirja teel vähemalt ööpäeva jooksul peale eelregistreeri-misaja lõppemist.. Tingimisi eelregistreerunud ei ole p. 124 loetletud tingimuste subjektiks.76. Eelregistreerimise avaldamine. Korralduskomitee ei tohi avaldada võistleja nime enne, kui eelregistreerimine on ettenähtud korras vastu võetud. Tingimisi registreerunud (vt 75) tu-leb eraldi ära märkida.77. Osavõtjate arvu piiramine. Juhul, kui vastuvõetud eelregistreerimiste arv ületab Juhendis ette nähtud osavõtjate arvu, tuleb võistlejad aktsepteerida kas eelregistreerimise saabumise aja, loosi või mõne muu viisi kasutamisega vastavalt ASN otsusele.78. Varuvõistleja. Punkt 77 alusel välja jäänud võistleja võib aktsepteerida varuvõistlejana, kui selline võimalus on Juhendis antud ja registreerija tähtaegselt sellega nõustub.79. Auto registreerimine. Üht ja sama autot saab antud võistlustele registreerida vaid ühe kor-ra. Erandkorras võib ASN omal territooriumil lubada kahte võistlejat registreeruda samale võistlusele ühel autol.80. Osavõtjate nimekiri. Orgkomitee peab mitte hiljem kui 48 tundi enne võistluste algust saatma ASN-le ja tutvustama registreerijaile osavõtjate nimekirja.V VÕISTLUSRAJAD ja RINGRAJAD81. Rahvusvahelised võistlusrajad. Juhul, kui võistlusrada läbib mitme eri riigi territooriume, peavad korraldajad oma ASN kaudu taotlema iga riigi ASN nõusoleku. Need ASN-d teostavad oma territooriumil sportlikku kontrolli võistluse üle, lõplik kinnitus võistlustulemuste kohta antakse aga võistlusi korraldava ASN poolt.82. Võistlusradade heakskiitmine. Võistlusrada tuleb esitada ASN-le heakskiitmiseks. Selleks tuleb esitada ASN-le üksikasjalikud andmed raja, vahemaade ja teepikkuste kohta.83. Võistlusmaa mõõtmine. Kõik võistlusmaad pikkuseni kuni 5 km tuleb mõõta kvalifitsee-ritud maamõõtja poolt piki tee telgjoont, pikkusega üle 5 km aga määratakse kilomeetripostide või mitte vähem kui 1:250 000 mõõtkavas kaardi abil.84. Ringraja või autodroomi rahvusvaheline litsents. Selle saamiseks peab ASN pöörduma FIA poole. Litsentsi võib anda statsionaarsele või ajutisele rajale, samuti sellisele rajale, kus pla-neeritakse üht või tervet seeriat rekordüritusi. Peale ASN-ga konsulteerimist võib FIA rajale lit-sentsi andmisest keelduda või olemasoleva litsentsi tühistada, sealjuures antud otsust põhjen-dades.85. Rahvuslik rajalitsents. ASN võib anda rajale rahvusliku litsentsi punktis 86 lg 2 toodud tin-gimustel.86. Rajalitsentsis sisalduv info. FIA litsentsis esitatakse raja üldpikkus ja märge, kas ta on välja antud rahvusvaheliste või maailmarekordite püstitamise üritusteks. Ringraja litsents esitab lu-batud FIA autode/rühmade loetelu.ASN rajalitsentsis peab sisalduma raja üldpikkus ja see, kas ta on kehtiv rahvuslike rekordi-

20

te püstitamiseks. Samuti peavad litsentsides kajastuma spetsiaalsed, sellele konkreetsele rajale omased määrused, mida võistlejad peavad tundma ja täitma.87. Tingimused, mida rajad peavad täitma. Tingimused, millele peavad vastama nii ajutised kui ka statsionaarsed rajad, esitatakse FIA poolt.88. Rajalitsentsi asukoht. Niikaua, kui rajalitsents on kehtiv, peab ta olema paigutatud nähta-vale kohale raja keskuses.VI STARDID JA OSASTARDID89. Start.a) Stardiks nimetatakse momenti kui stardikäsklus antakse ühele võistlejale või mitmele võist-

lejale ühisstardis. Kui on tegemist ajavõtuga, alustatakse seda stardihetkel.Eksisteerib 2 stardiviisi:1) lendstart2) paigaltstartb) Võistleja loetakse startinuks hetkel, kui stardikäsklus anti. Mitte mingil juhtumil ei tohi stardikäsklust korrata (vt. 93).c) Kõikide võistluste juhendites (v.a. rekordkatsed) tuleb nimetada stardiviis (vt. 91, 92).90. Stardijoon.a) Kõikidel lendstardiga võistlustel ja rekordkatsetel on stardijooneks joon, mille ületamisel

käivitub ajavõtmine.b) Paigaltstardiga võistlustel on stardijooneks joon(ed), mille(de) suhtes on võistleja(d)/

auto(d) seisatud enne starti.Stardipositsioonid ja meetod nende määramiseks peavad olema esitatud võistluste juhendis.91. Lendstart leiab aset, kui auto liigub ajavõttu alustades. Lendstarti võib autod tuua pilootau-

to järel. Ajavõttu alustatakse, kui juhtauto (mitte pilootauto) ületab stardijoone.92. Paigaltstart leiab aset, kui auto on stardikäsklust andes liikumatult.a) Paigaltstardiga rekordkatsel peab auto olema liikumatult; see auto osa, mis käivitab ajavõtu,

peab olema mitte kaugemal kui 10 cm stardijoone taga. Mootor peab töötama.b) Teistel paigaltstardiga võistlustel määratakse Juhendiga, kas mootor stardihetkel töötab või ei.c) Autodel, mis stardivad üksikult või ühes rivis: - kui kasutatakse automaatajavõttu, peab auto või autod olema paigutatud nagu rekord-

katsel; - kui ajavõtt on käsitsi, peab auto või autod olema paigutatud nii, et auto esirattad puudu-

tavad stardijoont.d) Kui stardipositsioonid (autode paiknemine) määratakse võistlusjuhendiga, algab ajavõtt

momendist, mil stardikäsklus antakse. Kui võistlus toimub kinnisel ringil, võetakse alates avaringi lõpust aega igale autole, kui ta möödub ajavõtupostist (kui Juhendiga ei määrata teisiti), fikseerides ringide ajad.

e) Kui peale stardiruudustiku paigutuse avaldamist keegi võistlejaist ei stardi, jääb tema koht tühjaks ja teised võistlejad peavad startima oma kohalt.

93. Starter. Rahvusvahelistel kiirusvõistlustel, kus kasutatakse ettemääratud stardiasetust, peab starteriks olema võistluste juht-peakohtunik või sarja peakohtunik, erandina võivad nad starte-riks määrata eraldi vanemametniku.94. Valestart. Valestart fikseeritakse, kui võistleja liigutab oma autot ettepoole temale määratud kohalt enne stardisignaali andmist. Grupistardi puhul karistatakse valestardi teinud võistlejat kuni ühe minuti lisamisega tema võistluse koguajale. Sellest karistusest tuleb kohe informeerida tema boksimeeskonda.Üksikstardi puhul (ilma automaatse ajavõtuta) tehtud valestardi puhul on karistuseks 1 sekund lisatuna distantsi läbimise tegelikule ajale.

21

Žüriil on õigus nimetatud karistust suurendada või lisada muid karistusi, kuid ainult nendes piirides, millised on antud Juhendiga.95. Stardikohtunikud. Üks või mitu kohtunikku võivad olla orgkomitee poolt määratud starte jälgima. Stardikohtunikud peavad koheselt juhtima võistluste juhi tähelepanu võima-likele valestartidele.96. Eelsõidud.Võistlust võib läbi viia osastartidega, mille koostamine ja läbiviimine peavad olema kajasta-tud võistlusjuhendis. Žüriil on õigus muuta osastarte või nende koosseisu, kui startijate arv või muud asjaolud seda nõuavad.97. Sama tulemus. Sama tulemuse saanud võistlejad peavad jagama omavahel auhinnad. Tea-tud tingimustel ja sama tulemuse saanud võistlejate nõusolekul on lubatud nende vahel korral-dada lisastart, mis määrab auhinnasaaja.Sellise otsuse võib teha žürii koos kordussõidu tingimuste määramisega. Mingil juhul ei tohi kogu võistlust uuesti korraldada.VII REKORDIDVIII REGISTEERIJAD ja VÕISTLEJAD108. Registreerijate ja võistlejate registreerimine. Igaüks, kes soovib vastavalt p. 45 ja 42 jär-gi omandada võistleja- või registreerijalitsentsi, saab selle oma riigi ASN-lt (vt. p. 47), mille ko-danik ta on. Kui võistleja registreerib ka auto, on ta ka registreerijaks ning peab seega omama kaht FIA/ASN litsentsi (art. 109).109. Litsentside väljastamine. Litsentse, mis on kujundatud vastavalt FIA näidisele ja kanna-vad ASN nime, nimetatakse:a) registreerijalitsentsiks (competitor’s licence), b) võistlejalitsents (driver’s licence).Neid litsentse annavad välja ASN-d (vt. p. 110). Peale selle võib ASN väljastada ka rahvuslikke litsentse, millede kuju ja sisu määrab ASN. Selleks võib kasutada ka FIA litsentse, millel on mär-ge kehtivuse kohta ainult ühes riigis või teatud autospordialal.110. Litsentside väljastamise õigus. Iga ASN võib väljastada litsentse:1) oma maa kodanikele, 2) teise maa (esindatud FIA-s) kodanikele kõigi järgmiste tingimuste täitmisel:a) kui nende oma maa ASN annab selleks eelnevalt loa (ainult kord aastas ja erijuhtudel)b) kui nad elavad püsivalt litsentsi väljastavas riigis, tõestades seda oma maa ASN-lec) kui nende oma maa litsents võetakse tagasi.ASN võib anda litsentsi ka sellise maa kodanikele, mis veel ei ole esindatud FIA-s, kuid seda ai-nult tingimusel, et sellest otsekohe informeeritakse FIA-t, kes samuti otsekohe peab vastama, kas tal on selleks vastuväiteid.Mitte ükski isik ei saa omada antud aastal üheaegselt kehtivaid litsentse nii oma ASN-lt kui ka võõralt ASN-lt. Kodu ASN-i litsents tuleb tagasi võtta. Erandkorras võivad ASN poolt tunnus-tatud võidusõidukoolide õpilased osaleda kahel rahvuslikul võistlusel koolilitsentsiga (võõrrii-gis vajalik mõlema ASN-i nõusolek).111. Võistlemine teise maa litsentsiga. Võistlejal on õigus võistelda oma maa (passi väljas-tanud maa) rahvuslikel võistlustel teise maa poolt välja antud litsentsidega vastavalt oma maa ASN-i tingimustele. 112. Registreerija või võistleja kodakondsus. Võistlusmäärustike tõlgendamisel loetakse iga võistleja või registreerija litsentsi kehtivusaja jooksul litsentsi väljastanud maa kodanikuks. Kõik võistlejad, kes võtavad osa FIA maailmameistrivõistlustest, märgitakse kõikides ametlikes do-kumentides selle maa kodanikeks, kelle passi nad omavad.113. Litsentsi andmisest keeldumine. ASN-l ja FIA on õigus põhjendatud kaalutlustel litsent-si andmisest keelduda.

22

114. Litsentsi kehtivusaeg. Igasugune litsents on kehtiv väljastamisaasta 31. detsembrini.115. Litsentsimaks. Litsentsi eest tuleb ASN-le tasuda igal aastal FIA-ga kooskõlastatud maks.116. Litsentsi kehtivus. Registreerija ja võistleja rahvusvahelised litsentsid on jõus kõigis FIA liikmesmaades neil võistlustel, mis on märgitud rahvusvahelises kalenderplaanis. Piiratud võistlustel (vt. p. 19) tuleb litsentsiomanikel arvestada ka muude esitatavate nõuetega.117. Litsentsi esitamine. Registreerija või võistleja on kohustatud võistluste ametiisikule selle nõudmisel esitama oma litsentsi, mis peab olema omaniku poolt allkirjastatud.118. Litsentsi tühistamine. Litsentsiomanik, kes registreerib, võistleb, või on kohtunikuks võistlustel, mis on keelatud (ei ole saanud toimumisluba), saab teatud ajaks võistlemis-, või te-gutsemiskeelu ja tema litsents tühistatakse. Võõrriigis toimunud keelatud võistlustel osalemi-se juhtumil kooskõlastavad mõlemad ASN-id karistuse kestuse, võimaliku vaidluse lahendab FIA lõplik otsus.119. Meditsiiniline järelevalve. Iga võistleja, kes võtab osa rahvusvahelisest võistlusest, peab olema võimeline nõudmisel esitama meditsiinisertifikaadi oma tervisliku kõlblikkuse kohta (“Aptitude Form”, Lisa L).120. Varjunimi. Kirjaliku avalduse põhjal võib ASN väljastada võistlejalitsentsi varjunimele. Sellisel juhul on võistleja kohustatud võistlema ainult varjunime all. Varjunime muutmine või võistlemine oma kodanikunime all on lubatud ainult ASN loal ja peale uue litsentsi ostmist.121. Võistleja vahetamine. Võistleja vahetamine on lubatud ainult juhul, kui see on ette nähtud võistlusjuhendis. Peale programmi avaldamist on see lubatud ainult žürii loal. Käesolev punkt ei kehti rekordiürituste kohta.122. Võistlusnumber. Võistluste ajal peavad igal autol olema nähtaval määrustepärased võist-lusnumbrid või -märgid vastavalt juhendile.123. Registreerija ja võistleja ühine vastutus. Registreerija (vt. 68 ja 69) on vastutav võistleja ja tema hooldusmeeskonna kõikide tegude ja seaduserikkumiste eest. Lisaks sellele vastutab iga-üks neist eraldi käesolevate ja rahvuslike võistlusmääruste rikkumise eest.124. Võistluse vahetus. Registreerija, kes on registreerinud võistleja osavõtuks rahvusvaheli-sest või rahvuslikust võistlusest ja kelle teadmisel võistleja võistleb samal ajal ja teises kohas tei-sel võistlusel, kaotab oma litsentsi ajaks, mida ASN peab vajalikuks. Juhul, kui need kaks võist-lust peetakse eri riikides, lahendavad kokkuleppel karistuse mõlemad ASN-d, vaidluse korral aga FIA, kelle otsus on lõplik.125. Registreerimine rahvusvahelisele võistlusele. Registreerijad peavad teadma, et ainult need rahvusvahelised võistlused, mis on märgitud FIA Aastaraamatu kalenderplaanis või FIA bülletäänides, on ametlikud. Kõikidest muudest mitme riigi sportlaste osavõtul toimunud võistlustest osavõtt on keelatud ja seda karistatakse.IX AUTOD126. Autode klassifitseerimine. Kõikideks võistlusteks (v.a. rekordiüritused) jaotatakse autod:a) kategooriateks (võidusõiduautod, spordiautod, suurturismiautod ja turismiautod), b) klassideks (mootori kubatuuri järgi, lisa B p. 199; lisa J p. 251).Rekordiüritusteks jaotatakse autod: elektrisüütega, gaasiturbiinautod, samuti kubatuuri järgi.127. Ohtlik auto. Autot, mille ehitus on selline, et sellel võistlemist võib pidada ohtlikuks, võib kohtunikekogu keelata startimast (vt 141, 145)128. Tulekaitse. Kõikidel võistlustel osalevatel autodel peab mootoriruumi ja salongi vahel ole-ma vahesein, mis tulekahju puhkemisel peab küllaldaselt takistama tule juurdepääsu salongi.129. Automudeli või automargi keelustamine või diskvalifitseerimine. Võib toimuda vasta-valt FIA või ASN otsusel.130. Reklaam autodel. Reklaam autodel on vaba. ASN-d võivad oma kontrolli all peetava-tel võistlustel kehtestada piiranguid. Eritingimused ning riigis kehtivad piirangud tuleb esita-da juhendis.

23

131. Võistlustulemuste kasutamine reklaamiks. Iga registreerija või firma, kes kasutab võist-lustulemusi reklaamiks, peab alati konkreetselt ära näitama võistluse või rekordikatse iseloo-mu, auto grupi ja klassi, saavutatud koha jne. Iga eksitus või liialdus toob kaasa trahvi isikule, kes vastutab reklaami avaldamise eest. Ühtki reklaami, mis puudutab FIA meistri-, karika-, au-hinna-, või seeriavõistluse võitu, ei või avaldada enne viimase osavõistluse lõppu. Taoline rek-laam peab sisaldama ka antud FIA meistri-, karika-, auhinna-, või seeriavõistluse logo. Igasu-gune selle reegli rikkumine toob enesega kaasa karistuse FIA poolt. Protestid või vaidlused eri firmade vahel, kes on osa võtnud auto ehitamisest, lahendatakse oma maa ASN poolt, kui need on ühe riigi omad, või FIA poolt, kui nad on eri riikidest. Viimasel juhul peab vaidlust lahenda-va žürii koosseisus olema esindaja igalt vaidluses osalevalt maalt.X AMETLIKUD ISIKUD132. Ametlike isikute nimekiri. Väljenduse “ametlik isik” all mõistetakse järgmisi ametnikke, kel kõigil võivad olla asetäitjad:- žürii liige (Commissaires Sportifs, Stewards of the Meeting), - võistluste juht-peakohtunik (Directeur de Course, Clerk of the Course), - sarja peakohtunik (Race Director)- võistluste direktor (Secretaire du Meeting, Secretary of the Meeting)- ajamõõtjad (Chronometreurs, Timekeepers), - tehnilised kontrollid (Commissaires Techniques, Scrutineers), - boksikohtunikud (Commissaires au racitaillement, Pit Observers), - rajakohtunikud (Commissaires de Route, Road Observers), - lipukohtunikud (Signaleurs, Flag Marshals), - finishikohtunikud (Juges a l’arrivee, Finishing Judges), - faktikohtunikud (Juges de faits, Judges of Facts), - stardikohtunikud (Starters, Starters), - tehn. kontrolli asetäitjad (Controleurs, Assistant Scrutineers), - etteandekohtunikud (Handicappers, Handicappers).133. Võistluste järelevalveõigus. Eraldi p. 132 loetletud kontunikest võib iga ASN määrata oma esindaja(d) vaatlema ükskõik millist võistlust (oma maa võistlejate osas) ükskõik millises riigis, mis peetakse käesolevate määruste kohaselt ja kel on vajaduse korral õigus kaitsta nen-de õigusi korraldajate ees.134. Ametnikkonna struktuurNõutav vanemametnike koosseisa)Peab olema vähemalt kolm žürii liiget, võistluste juht ja juhul, kui võistleja koht määratakse ajavõtuga, vähemalt üks ajamõõtja. Žürii liikmed täidavad oma ülesandeid žürii esimehe (mää-ratakse võistlusjuhendiga) juhtimisel. Žürii esimees on vastutav žürii koosolekute läbiviimise ja žürii otsuste jõustamise eest. Samuti vastutab ta žürii koosolekute päevakava kehtestamise ja selle täitmise eest. Kui mingi küsimuse arutamisel on häälte jaotus võrdne, omab žürii esimees otsustava hääle. Võistluste juht peab töötama tihedas koostöös žürii esimehega kogu võistluste ajal võistluste paremaks sujumiseks.b) Sarja peakohtunikMääratakse kogu sarja (MV, KV) kõikide võistluste juhiks, tema õigused ja kohustused kirjel-datakse sarja Üldjuhendis.135. Kohtunike määramine. Vähemalt üks žürii liikmetest peab olema määratud ASN poolt või töötama ASN nõusolekuga. Kõik muud kohtunikud määrab korraldaja vastava ASN-i soostumusel.136. Kohtunike nõutav kvalifikatsioon. Ajamõõtjad, tehnilised kontrollid ja nende asetäitjad ning etteandekohtunikud tuleb valida inimeste hulgast, kellel on ASN vastav kvalifikatsioon.

24

Neil ei või olla mingit kontakti kaubandus- või autovalmistajafirmadega, et vältida erapooli-kuid võistlustulemusi.137. Kohtunike õigus täita mitmeid eri funktsioone. Ühel võistlusel võib kohtunik, kui nii otsustab orgkomitee, täita mitut p. 136 loetletud ülesannet, kui tal on kõigile vastav kvalifikat-sioon.138. Kohtunike funktsioonide piiritlemine. Kohtunik ei või võistlusel täita muid ülesandeid, kui neid, mis talle on antud võistlusjuhendiga. Samuti ei või ta osaleda võistlejana võistlustel, millel ta on kohtunikuks.139. Kohtunike honoreerimine. Žürii liikmetel on õigus saada honorari. Teised kohtunikud võib tasustada vastavalt iga ASN tasustamise skaalale.140. Žürii liikmete kohustused. Üldreeglina ei või žürii liikmed mingil viisil olla vastutavad võistluse korraldamise eest ega tohi omada ühtki korraldajapoolset lisaülesannet. Sellest järel-duvalt – nad kannavad vastutust ainult ASN ees. Erandina sellele on vaid juhtum, kui ASN on otseselt võistluste läbiviijaks. Sel juhul on neil õigus olla nii žürii liige, kui ka omada lisaülesan-net. Žürii peab nii ruttu kui võimalik peale võistluse lõppemist allkirjastama ja saatma ASN-le lõpliku aruande võistlustulemuste kohta koos esitatud protestide ja võistlustelt eemaldami-se aruandega koos žüriipoolsete soovitustega (kui asi puudutab võimalikku võistluskeeldu või diskvalifitseerimist). Kui ühe suurema võistluse ürituse raames toimub mitu erinevat võistlust, võivad neist igal olla erinevad žürii liikmed.141. Žürii liikmete õigused. Žüriil on suurim õigus käesolevate võistlusmääruste, rahvuslike võistlusmääruste, võistlusjuhendi ja programmi jõustamisel. Ta peab:- lahendama kõik küsimused, mis tekivad võistluste käigus, arvestades käesolevate võistlus-

määruste apellatsiooniõigusega (vt. ptk. XIII), - peab otsustama karistuse suuruse üle liikluseeskirjade rikkumise eest liikluseks avatud tee-

del peetavate võistluste korral, - erandjuhtudel (vt. p. 66) võib täiendada võistlusjuhendit, - eelsõitude kasutamisel võib muuta nende arvu ja koosseisu (vt. p. 96), - eelsõidus sama tulemuse saanute vahel määrata lisastardi (vt. p. 97), - võib lubada sõitja(te) vahetuse (vt. p. 121), - võib kiita heaks või tagasi lükata iga faktikohtunike poolt esitatud tulemuste parandamise

ettepaneku (vt. p. 149 g), - võib määrata karistusi ja trahve (vt. p. 154), - võib eemaldada võistlustelt (vt. p. 158), - võib teha parandusi paremusjärjestusse (vt. p.168), - võib keelata edasivõistlemise ükskõik millisele autole või võistlejale, keda või mida ta peab

ohtlikuks või mille kohta võistluste juht esitab ettepaneku (vt. p. 127), - võib keelata võistlemise või edasivõistlemise ükskõik millisele sõitjale või registreerija-

le (oma otsusega, võistluste juhi ettekande põhjal või korralduskomitee ettekande põhjal), kellel pole legaalset alust võistlemiseks, kes on süüdi treeningueeskirjade rikkumises, kes on võistluse ajal keeldunud ametiisikute korraldusi täitmast.

- võib võistluse edasi lükata “force majeure” põhjusel või tõsistel ohutuskaalutlustel, - võib muuta programmi, stardi- ja finishijoonte asukohta võistluste juhi või korralduskomi-

tee palvel publiku või võistlejate ohutuse paremaks tagamiseks, - võib vajaduse korral määrata ühe või mitu asendajat puuduvatele žürii liikmetele, kuid vä-

hemalt kolme kohalolek on vajalik, - võib katkestada võistluse.142. Võistluste juhi kohustused. Võistluste juht võib olla ühtlasi võistluste direktoriks ja oma-da erinevaid asetäitjaid. Kui ühe suurema ürituse raames toimub mitu erinevat võistlust, võib

25

neist igal olla oma võistluse juht. Võistluste juht on vastutav võistluste läbiviimise eest vastavalt ametlikule programmile.Võistluste juht peab:- pidama üldist korda koostöös nende politsei- ja sõjaväejõududega, kes on võistluste läbivii-

misel kaastegevad julgestuse tagamisel.- vastutama, et kohtunikud on oma “töökohtadel” ja nende puudumisel sellest ette kandma

žüriile.- vastutama selle eest, et kohtunikel on küllaldane info võistluste läbiviimiseks.- hoidma oma kontrolli all võistlejaid ja nende autosid eesmärgiga takistada iga sellise võist-

leja, kes on võistlustelt eemaldatud kellel on võistluskeeld või kes on diskvalifitseeritud, osa-võttu.

- tagama selle, et autod (vajaduse korral ka võistlejad) kannaksid võistlusnumbreid vastavalt võistlusjuhendile.

- tagama selle, et võistlusautot juhiks õige juht ja jagama autod klassidesse ja rühmadesse vas-tavalt juhendile.

- tagama võistlejate toomise kuni stardijoonele õiges stardijärjekorras ja vajaduse korral ise andma stardi.

- edastama žüriile programmi muutmise ettepanekud ja soovitama karistusi ebasportliku käitumise ja võistlusmääruste rikkumise eest, edastama proteste.

- võtma võistlejailt proteste ja edastama neid žüriile, kes proteste lahendab.- koguma ajamõõtjate, tehnilise kontrolli ja nende abide, rajakohtunike ettekanded kokku

võistlustulemuste kindlaksmääramiseks.- ette valmistama või tegema võistluste direktorile ülesandeks ette valmistada andmed lõpp-

protokolli koostamiseks ning edastama selle žüriile heakskiitmiseks (vt. 140).143. Võistluste direktori kohustused. Direktor on vastutav võistluste korraldamise ja võistlu-sega seotud info ja teadete levitamise eest. Ta vastutab selle eest, et kohtunikud oleksid teadli-kud oma tegevuslõigu ülesannetest ja varustatud vajaliku inventariga. Vajaduse korral tuleb tal võistluste juhti abistada lõpp-protokolli koostamisel (vt 142)144. Ajamõõtjate kohustused. Võistluste alguses peavad nad võistluste juhilt saama vajalikud instruktsioonid. Nende ülesanded on:- käivitada võistlus niipea, kui selleks on saadud luba võistluste juhilt.- kasutada ajamõõtmiseks ainult sellist aparatuuri, mis on ASN poolt heaks kiidetud või, kui

rekordikatsete puhul on vajalik l/00 täpsus, heakskiidetud FIA poolt.- fikseerida võetud ajad sõidu lõppedes.- ette valmistada ja alla kirjutada protokollid ja koos vajalike lisadokumentidega edastada

need võistluste juhile või rekordikatsetel ASN-le.- saata nõudmisel originaalsed ajavõtulehed kas žüriile või ASN-le.- mitte teatada võetud aegu või tulemusi kellelegi peale ASN-i, orgkomitee, võistluste juhi või

žüriile v.a. juhtudel, kui žürii poolt on teistviisi otsustatud.145. Tehniliste kontrollide kohustused. Nende ülesandeks on igasugune autode mehaaniliste komponentide kontroll. Nad peavad:- teostama kontrolli kas enne võistlust, kui see on nii nõutud ASN või korralduskomitee poolt

või võistluse ajal, kui seda nõuab võistluste juht.- kasutama kontrollil selliseid kontrollinstrumente, mis on võimaluse korral heaks kiidetud

ASN poolt.- mitte edastama mingit ametlikku infot kellelegi peale ASN, orgkomitee, žürii liikmete ja

võistluste juhi, - ette valmistama ja alla kirjutama omal vastutusel tehnilise komisjoni protokollid ning edas-

tama need võistluste juhile või žüriile.

26

146. Tehniliste kontrollide abide kohustused. Nende ülesandeks on autode kaalumine, kere-de ja seadmete mõõtmine ja võistlusdokumentide (litsentsid, kindlustus, juhiload, autokindlus-tus jne.) kontrollimine. Tehniliste kontrollide abide kohustused võib vastavalt olukorrale panna ka tehniliste kontrollide ülesandeks.Tehniliste kontrollide abid peavad:- viima läbi oma kontrolli kas enne võistlusi, kui seda nõuab ASN või korralduskomitee, või

võistluste ajal, kui seda nõuab võistluste juht, - kasutama kontrollil selliseid kontrollinstrumente, mis on võimalikult heaks kiidetud ja

määratud ASN poolt, - mitte edastama mingit ametlikku infot kellelegi peale ASN, korralduskomitee, žürii liikme-

te ja võistluste juhi, - ette valmistama ja allkirjastama omal vastutusel tehnilise kontrolli protokollid ja edastama

need võistluste juhile või žüriile.147. Boksikohtunike kohustused. Nad peavad kontrollima võistluste käigus auto juhtimist õi-ge juhi poolt ja jõustama võistlusjuhendis selleks ette nähtud sätteid. Nad alluvad peakohtunike korraldustele, kellele peavad kohe teatama ükskõik millisest võistleja- või registreerijapoolsest võistlusmääruste või määruste rikkumisest. Võistluste lõpul annavad võistluste juhile ka suuli-se või kirjaliku rapordi oma tööst.148. Rajakohtunike ja lipukohtunike kohustused. Rajakohtunikud peavad asuma võistlusra-ja ääres kohtadel, mis on neile määratud žürii või korralduskomitee poolt. Alates võistluste al-gusest on nad võistluste juhi alluvuses, kellele nad peavad kohe teatama (telefoni, signaalide, käskjala jne.) kaudu kõikidest intsidentidest ja õnnetustest oma vaatluspiirkonnas.Lipukohtunikud on eraldi määratud lipusignaalide andmiseks (lisa H). Nad võivad ühtlasi olla rajakohtunikeks. Võistluste lõpul peavad rajakohtunikud esitama võistluste juhile kirjaliku ra-pordi oma töölõigus juhtunud intsidentidest ja õnnetustest.149. Muude kohtunike kohustused.a) Stardikohtunikud (vt. p. 95).b) Finishikohtunikud. Võistlustel, kus paremusjärjestus määratakse võistlejate poolt finishijoone ületamise järjekorra alusel, tuleb määrata finishikohtunikud, kes selle järjestuse kindlaks määravad.c) Faktikohtunikud. Võistlustel, kus mingeid otsuseid võetakse vastu vastavalt sellele, kas auto on puudutanud või ületanud mingeid jooni või piirajaid, kes võistlejad on teeninduskeelu piir-kondades kasutanud kõrvalist abi või ei, tuleb nende faktide kindlaksmääramiseks kasutada faktikohtunikke, kes annavad vastavat infot tulemuste kindlaksmääramiseks.Joonte, piirajate jne. iseloom peab olema kindlaks määratud võistlusjuhendiga.d) Abikohtunikud. Ülalloetletud kohtunikel võib olla abilisi, kes on määratud neid abista-ma või tungiva vajaduse korral asendama. Abide ja kohtunike arvamuse lahkuminekul võtab lõp0liku otsuse vastu kohtunik.e) Kino- ja fotoaparatuur. žürii võib otsustamisel kasutada videomaterjale või muud elektroo-nilist aparatuuri. žürii võib tühistada faktikohtunike otsuseid.f) Protestid. Ühtki protesti ei saa esitada finishi- või faktikohtuniku otsuse kohta. Nende otsu-sed on lõplikud, kuid nemad ei tohi ise kindlaks määrata lõplikku paremusjärjestust, kuna neil puudub ülevaade tingimustest, milles kogu võistlus on läbi viidud.g) Vead. Kui kohtunik leiab, et ta on teinud vea, võib ta seda parandada ainult žürii heakskiidul.h) Juhendis peab olema näidatud, milliseid fakte võistlustel kontrollitakse. Faktikohtunikud peavad olema nimetatud programmis.i) Ettekanded. Võistluse lõpul peab iga kohtunik saatma võistluste juhile ettekande oma otsus-te kohta.

27

150. Etteandekohtunike kohustused. Peale registreerimisaja lõppu peavad nad ette valmista-ma etteande suuruse vastavalt võistlusjuhendile. Nad peavad arvestama ka sellega, et kõik ette-anded peavad arvestama eelmiste võistluste tulemustega.XI KARISTUSED151. Määruste rikkumine. Lisaks juba eelpoolmainitud määruste rikkumistele loetakse mää-rusterikkumisteks ka järgmised tegevused:a) igasugune tegevus, mille eesmärgiks on tahtlikult või kaudselt anda altkäemaksu isikule,

kellel on võistlustel mingi amet, igasugune kohtuniku tegevus, mille eesmärk on vastu võt-ta altkäemaksu;

b) igasugune tegevus, mille eesmärgiks on võistlustel osalemine või sellele registreerimine au-toga, mis ei ole heaks kiidetud;

c) igasugune tahtlik tegu, mis riivab võistluse või autospordi huvisid.152. Karistused. Igasugune käesolevate võistlusmääruste ja tema lisade, rahvuslike võistlus-määruste või võistlusjuhendi rikkumine korraldaja, kohtuniku, registreerija või võistleja poolt võib saada karistatud või trahvitud. Karistused ja trahvid võivad olla määratud žürii või ASN poolt. Ohutust või väärat registreerimist puudutavad žürii otsused jõustuvad koheselt ega kuulu apel-leerimisele.Juhul, kui registreerija apelleerib (v.a. eelpool nimetatud juhtudel), lükatakse karistus edasi, ent ei registreerija ega võistleja ei tohi osaleda autasustamisel ning neid ei tohi esineda ametlikes lõpptulemustes. Lõpptulemustes peavad nad esinema positsioonil vastavalt oma karistusele, kuni nad pole apellatsiooni võitnud ja nende õigusi pole taastatud.Boksist läbisõidu- ja sundpeatuse karistusi ei ole võimalik apelleerida.Dopingu kasutamise juhtumitel kohaldatakse karistusi vastavalt käesolevate määruste Lisa A.Samuti (ja ka järgnevatest artiklitest sõltumatult) võib FIA otseselt määrata karistusi ja trahve. Aluseks võetakse FIA vaatleja või vähemalt kahe FIA poolt määratud žürii liikme ühisettekan-ne. Selline karistus asendab kohapeal žürii poolt määratud karistuse. Sel juhul võib asjast huvi-tatud ASN esitada apellatsiooni FIA apellatsioonikohtule.FIA meistrivõistlustel võib žürii kohaldada ka järgmisi, hiljem apelleeritavaid karistusi: võistlus-keeld üheks või enamaks võistluseks, rahatrahv ja meistrivõistluste punktidest ilmajätmine. 153. Karistuste skaala. Kasutatavad karistused (leebeimast rangeimani):– hoiatus– trahv– karistusaeg– võistlustelt eemaldamine– võistluskeeld (litsentsi äravõtmine teatud ajaks)– võistluskõlbmatuks tunnistamine.Eelpooltoodud karistused võib määrata alles pärast asjaoludega tutvumist ja kolmel viimasel ju-hul alles pärast seda, kui patustanuilt on võetud seletus.154. Trahvid. Trahve võib kohaldada ükskõik millisele registreerijale, võistlejale, abilisele või reisijale, kelle teod pole kooskõlas võistlusjuhendiga või kohtunike otsustega (vt. p. 132). Trah-vi võib määrata žürii või ASN. Kui trahvid on määratud žürii poolt, ei või nad ületada summat, mis igal aastal määratakse FIA poolt. Lisaks võib žürii poolt trahvi määrata ainult kollektiivse otsuse põhjal, mitte üksiku žürii liikme poolt.155. Maksimaalne trahv. Žürii poolt määratav maksimaalne trahv ei või kuni järgnevate kor-raldusteni FIA bülletäänis ületada 50 000 $.156. Registreerija kohus maksta trahvi. Võistlejaile, abilistele või reisijatele määratud trahvi äramaksmise eest vastutab registreerija.

28

157. Trahvide maksmise tähtaeg. Trahvid tuleb maksta 48 tunni jooksul peale vastava otsu-se süüdlasele teatamist. Igasugune viivitus maksmisel toob endaga kaasa võistluskeelu seniks, kuni trahv on tasutud. Trahvidest laekunud summad kasutatakse meistrivõistluste korraldami-seks. FIA meistrivõistluste ajal määratud trahvid makstakse FIA-le.158. Võistlustelt eemaldamine. Võistlustelt eemaldamise otsus võib tulla žüriilt vastavalt p. 141 tingimustele. Süüdiolev isik tuleb kõrvaldada võistlustelt (või võistlustelt suurema ürituse raames). Osavõtumaksu ei tagastata, see jääb orgkomiteele.159. Võistluskeeld. Selle karistuse võib määrata ainult ASN. Võistluskeeld, nii kaua, kui ta on jõus, toob kaasa keelu osalemiseks igasugustel võistlustel vastavalt sellele, kas võistluskeeld on rahvuslik või rahvusvaheline (p. 161), välja arvatud juhtudel p. 170 ja p. 183. Võistluskeeluga kaasneb osavõtukeeld ka juba nendest võistlustest, milledele on tehtud osavõtuavaldus. Osavõ-tumaksu ei tagastata.160. Võistluskeelu tingimused.a) rahvuslik võistluskeeld – iga registreerija või võistleja, kellel on rahvuslik võistluskeeld,

peab tagastama oma litsentsi ASN-le. Keelu lõppedes litsents tagastatakse.b) Rahvusvaheline võistluskeeld – iga registreerija või võistleja, kellel on rahvusvaheline

võistluskeeld, peab tagastama oma litsentsi ASN-le, kes ei tagasta seda enne, kui võistlus-keeld on lõppenud.

Mõlemal juhul litsentsi äraandmisega viivitamine pikendab võistluskeeldu viivituse võrra.161. Võistluskeelu efekt. Võistluskeeld on esialgu jõus ainult oma maa territooriumil. Kui ASN leiab, et vajalik on rahvusvaheline võistluskeeld, peab ta sellest koheselt teatama FIA-le ja hiljem sellest informeerima kõiki teisi ASN-sid, kes peavad selle kohe aktsepteerima.162. Võistluskõlbmatuks tunnistamine. Selle karistuse võib määrata ainult ASN ja ainult tõ-sise rikkumise korral. Võistluskõlbmatuks tunnistamine tähendab seda, et karistusalune ei saa karistusaja jooksul osaleda või omada mingit ametit võistlustel. Võistluskõlbmatuks tunnista-misega kaasneb ka võistluskeeld nendele võistlustele, millele on juba tehtud osavõtuavaldus. Osavõtumaksu ei tagastata.163. Võistluskõlbmatuks tunnistamise efekt. On alati rahvusvaheline. Seda peavad arvesse võtma kõik ASN-d ja selle registreerima (vt. p. 61).164. Rahvusvahelise karistuse laiendamine. Vastavalt FIA poolt tehtud lepingutele on võist-luskeeld või võistluskõlbmatuks tunnistamine jõus ka teistes (näiteks FIM) rahvusvahelistes fö-deratsioonides.165. Võistluskeelu või võistluskõlbmatuks tunnistamise põhjuste avalikustamine. FIA sek-retärile ASN poolt saadetavas võistluskeelu või võistluskõlbmatuks tunnistamise avalduses pea-vad põhjused olema näidatud, kuid avalikustamisele need põhjused mingil juhul ei kuulu.166. Autode võistluskõlbmatuks tunnistamine. Vastavalt p. 129 tingimustele võib kehtida kas konkreetse auto või kogu mudeli kohta.167. Auhinnast ilmajätmine. Võistluste käigus võistluskeelu saanud eemaldatud või võistlus-kõlbmatuks tunnistatud sõitja kaotab õiguse kõigile selle võistluse auhindadele.168. Parandused auhinnasaajate loetelus. Žürii peab määrama need kohtade ja auhindade muutused, mille p. 167 rakendamine teeb vajalikuks. Žürii otsustab, kas tulemustes järgnevad osavõtjad saavad parema koha (ka auhinnad).169. Karistuste avalikustamine. FIA või ükskõik milline ASN omab õigust avalikustada või lasta avalikustada isikuid, autosid või nende osi puudutavaid karistusi. Karistatutel ei ole õigust õiguslikeks ettevõtmisteks FIA ja/või ASN vastu, ega ka nende vastu, kes karistuse avalikusta-sid. Igasugune vastutegevus toob kaasa võistluskõlbmatuks tunnistamise.170. Karistuste pehmendamine. ASN-l on õigus enda poolt määratud tingimustel lühendada võistluskeelu aega või tühistada võistluskõlbmatuks tunnistamine.

29

XII PROTESTID171. Protestimise õigus. On ainult registreerijal. Siiski on võistluste ametiisikul, vaatamata protesti mitteesitamisele õigus selliseks tegutsemiseks, mida ta peab õigustatuks konkreetsetes oludes. Registreerija, kes soovib protestida korraga mitme kaasvõistleja vastu, peab esitama ka vastava arvu proteste.172. Protesti esitamine ja protestimaks. Iga protest peab olema esitatud kirjalikult ja temaga peab kaasnema ASN poolt igal aastal määratav protestimaks (tagatis). Protestimaksu võib ta-gastada ainult protesti rahuldamisel.173. Protestimise aadress. Protest tuleb esitada võistluste juhile või tema asetäitjale, nende eemalolekul žürii liikmele.174. Protestimise tähtaeg.a) Protest, mis puudutab registreerimise õigsust, registreerija, võistleja või auto õigsust, raja

teatud pikkust, tuleb esitada hiljemalt kaks tundi pärast eeltehnilise ülevaatuse algust. Ju-hul, kui ülevaatus toimub võõras riigis ja oma riigi esindaja (mitte žürii liige) on käepärast, võib protesti anda temale, žüriile kiireks edasitoimetamiseks.

b) Protest, mis puudutab etteannet või eelsõidu koosseisu, tuleb esitada vähemalt 1 tund enne võistluste starti.

c) Protest, mis puudutab tehn. kontrolli või tema abi tehtud otsuseid, tuleb registreerijal esita-da kohe.

d) Protest, mis puudutab võistluste ajal juhtunud eksitust või viga, auto mittevastavust homologatsioonile, võistlustulemusi, tuleb esitada 30 minuti jooksul peale võistlustule-muste väljakuulutamist juhendis esitatud teadetetahvlil. Kui see on füüsiliselt võimatu, võib žürii käsitleda ka hiljem esitatud proteste.

Registreerijad peavad eelnevalt teadma, kus ja millal avaldatakse ametlikud lõpptulemused. Kui nende avaldamine on võimatu, tuleb samas kohas ja õigel ajal avaldada täpsed andmed, kus ja millal tulemused avaldatakse.

e) Žürii peab käsitlema kõiki proteste kui eriti kiireid ja alati tuleb kuulata ära ka võistluste juhi ettekanne. Kui žürii liikmete hääled jagunevad protesti lahendamisel võrdselt, otsustab žü-rii esimehe hääl.

175. Protestija ärakuulamise tingimused. Enne protesti lahendamist tuleb võimalikult kiiresti ära kuulata osapooled, kes võivad kohale kutsuda tunnistajaid. Žürii peab olema veendunud, et osapooltel on käes kutse protesti arutamiseks. Kui protestialune või tema tunnistajad ei saabu, lahendatakse protest ilma nendeta. Kui protesti ei või lahendada otsekohe peale osapoolte ära-kuulamist, teatatakse neile aeg ja koht, millal nad saavad teada protesti lahenduse.176. Protestimisele mittekuuluvad tegevusalad. Vastavalt p. 149-le ei kuulu protestimisele finishi- ja faktikohtunike otsused oma ülesannete täitmisel. Üksikut protesti korraga mitme registreerija vastu arvesse ei võeta.177. Tulemuste avaldamine ja auhindade jagamine, arvestades esitatud proteste. Auhindade jagamine ei või toimuda varem, kui pool tundi peale tulemuste avaldamist. Auhind, mille on võitnud osavõtja, kelle vastu on esitatud protest, jääb välja andmata, kuni protest on la-hendatud. Samuti ei anta välja auhindu neile osavõtjaile, kellele antavaid auhindu võib protesti või võimaliku apellatsiooni (pt XIII) lahendamine muuta. Auhinnad võib väljastada neile, ke-da protesti lahendamine ei puuduta.178. Protesti lahendusele allumine. Mõlemad protesti osapooled peavad protesti lahenduse-le alluma, v.a. juhtudel, kui käesolevate määrustega on ette nähtud õigus apellatsioonile. Protes-ti alusel ei või ei žürii ega ASN mitte kunagi võistlust korrata (p 97).179. Alusetu protest. Kui protest tunnistatakse alusetuks või ta võetakse peale esitamist taga-si, siis protestimaksu (või osa sellest) ei tagastata. Kui leitakse, et protest on osaliselt õigustatud, võib protestimaksu tagastada osaliselt. Kui leitakse, et protest on esitatud pahatahtlikkusest või

30

ebasportlikkusest, võib ASN määrata ühe nendest karistustest, mis on käesolevate määruste-ga ette nähtud.179 b. FIA Meistrivõistluste protestide ülevaatusõigus FIA poolt.XIII APELLATSIOONID180. Apellatsiooni jurisdiktsioon. Iga ASN, vastavalt p. 181-le, moodustab kõrgeima kohtu-võimu, kel on õigus lõplikult lahendada kõik erimeelsused, mis tekivad tema territooriumil seoses autospordiga oma litsentsiomanike vahel. Erimeelsuste kohta, mis tekivad võõrlitsentsiomanikega või p.151 loetletud välismaiste subjek-tidega, on võimalik viimastel kaevata vastuvõetud otsuse kohta Rahvusvahelisele Apellatsioo-nikohtule.Kui vaidlusküsimus tekib võistlustel, mis läbib mitut riiki, lahendab apellatsiooni selle riigi ASN, kes võistluse rahvusvahelisse kalendrisse registreeris.Rahvusvahelised apellatsioonid esitatakse FIA Apellatsioonikohtule vastavalt selle põhikirjas sätestatule.181. Rahvuslik apellatsioonikomisjon. Iga ASN nimetab rahvusliku apellatsioonikomisjoni liikmed, nendeks võivad olla ka ASN töötajad (liikmed). Komisjoni arutelul ei või osaleda need liikmed, kes on mingilgi moel osalenud vaidlusaluses küsimuses kas registreerijana, sõitjana, ametnikuna või muul – ka kaudsel – moel.182. Apellatsiooni protseduur. Registreerijad, vaatamata oma kodakondsusele, omavad õi-gust esitada apellatsioon žürii otsuste kohta sellele ASN-le, kelle riigis need otsused anti. Nad peavad (apellatsiooni esitamise õiguse kaotamise ähvardusel) teatama žüriile kirjalikult vähe-malt tunni jooksul peale žürii otsuse teada saamist oma kavatsusest esitada selle otsuse koh-ta apellatsioon.Apellatsiooni esitamise õigus lõpeb kahe päeva pärast peale kuupäeva, millal vaidlusalune žü-rii otsus vastu võeti. Vastav õigus tekib ainult siis, kui apellatsiooniplaanist on võistluste žürii-le kirjalikult teatatud tunni jooksul peale žürii otsust (vt. eelmine lõik). Apellatsiooni võib esi-tada ka faksi teel või elektrooniliselt, kuid tõendatud tekst tuleb saata kirja teel samal kuupäeval koos tõendiga kautsjoni maksmisest (vt. p.183). ASN peab andma lahendi apellatsioonile hil-jemalt 30 päeva pärast.Kõiki osapooli tuleb teavitada seletuste andmiseks piisavalt vara komisjoni koosolekust. Osa-pooltel on õigus kaasata tunnistajaid, osapoolte mitteilmumine ei takista apellatsiooni käsitle-mist.183. Rahvuslik apellatsioon. Peab olema kirjalik ja apelleerija või tema poolt volitatud isiku allkirjaga. Apellatsiooniga peab kaasnema ASN poolt igal aastal määratav apellatsioonimaks. Maksukohustus tekib hetkel, kui apellant teatab žüriile oma kavatsusest apelleerida (Art 182). Maksukohustus ei kustu ka siis, kui apellant loobub oma kavatsusest. Kui apellatsioon lükatakse tagasi või võetakse ise tagasi, ei tagastata ühtki osa apellatsioonimaksust. Kui apellatsioon rahul-datakse osaliselt, siis võib tagastada osa apellatsioonimaksust. Kautsjoni võib tagastada täieli-kult, kui apellatsioon rahuldati. Juhul, kui apellatsiooni esitaja leitakse süüdi olevat pahatahtlik-kuses, võib tema suhtes kohaldada käesolevates määrustes antud karistusi.184-188. Artiklid ei kehti alates 01.01.2006. FIA Apellatsioonikohus töötab eraldi põhikirja kohaselt.Rahvusvahelise apellatsiooni saab kirjalikult inglise keeles esitada FIA-le vaid ASN koos vasta-va maksu tasumisega, tähtajaks 7 päeva peale ASN apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamist. Osapooltele teatatakse istungi aeg ja koht. FIA kohtunikud valitakse Aastakoosolekul eri riiki-de ametnike seast.189. Apellatsioonikomisjoni otsus. ASN apellatsioonikomisjonil on õigus ümber lükata ka-ristus või muu otsus, mille kohta apellatsioon on esitatud. Samuti on tal õigus kas karmistada

31

või leevendada määratud karistusi. Kunagi ei või määrata võistluse kordamist. Komisjoni otsu-seid tuleb põhjendada.190. Apellatsioonikulud. ASN võib välja arvutada apellatsiooni ettevalmistamiseks ja koosole-kute korraldamiseks vajalikud kulutused ja määrata selle tasuja. Kulutuste hulka ei arvata osa-poolte kulutusi õiguskaitsele.191. Apellatsiooniotsuse avaldamine. ASN või FIA omab õigust avaldada või lasta avaldada apellatsioonikomisjoni otsuse koos selles osalejate nimedega. Avaldatud otsuste mainitud isi-kuil ei ole õigust mingiteks aktsioonideks FIA, ASN või teate avaldanud isikute vastu.191B. Käesolevad võistlusmäärused ei piira edasikaebamisõigust teistesse juriidilistesse ins-tantsidesse.XIV KÄESOLEVATE VÕISTLUSMÄÄRUSTE RAKENDAMINE.192. Määruste rahvuslik interpretatsioon. Igal ASN-l (p 5 ja 10) on õigus käesolevate ja oma võistlusmääruste tõlgendamiseks oma territooriumil. Tõlgendused ei tohi olla vastuolus FIA poolsete selgituste ja interpreteeringutega.193. ASN täitevvõim määruste rakendamisel. Iga ASN peab nimetama autospordiala juhti-miseks komitee ja võib sellele komiteele delegeerida need funktsioonid, mis on ASN-le antud käesolevate võistlusmäärustega. Sellele vaatamata võib ASN osa neist õigustest enesele reser-veerida (näiteks võistluskalendri koostamise ja kinnitamise).194. Rahvusvaheliste võistlusmääruste muutmine. FIA reserveerib õiguse igal ajal ja perioo-diliselt muuta käesolevaid võistlusmäärusi ja tema lisasid.195. Märkused. Kõik kirjad, mis vastavalt käesolevatele võistlusmäärustele ASN saadab kon-takti võtmiseks FIA-ga, tuleb adresseerida FIA peakorterisse või FIA poolt teatatud kohta.196. Määruste jõustumine. Käesolevad määrused jõustusid ja on kehtivad alates 01.01.1980. a.197. Määruste ametlik tekst. Kõikidest rahvusvaheliste võistlusmääruste tekstidest on amet-lik ainult prantsuskeelne tekst.XV FIA OTSUSTE AVALDAMISAEGFIA määrab järgmised reeglid:198. FIA avaldab igal aastal enne 31.oktoobrit oma järgneva aasta meistrivõistlused ja nende osavõistlused. Kui mõni osavõistlustest loobub, kaotab ta kõnesolevaks aastaks rahvusvaheli-se staatuse.199. FIA avaldab igal aastal 31-ks oktoobriks muudatused lisale “J” (tehnilised tingimused) ja sarjade tehnoeeskirjad, need jõustuvad ülejärgneva aasta 1-l jaanuaril.Muudatused, mis puudutavad ohutust võivad jõustuda kohe.200. FIA avaldab igal aastal need tehnomäärused, mis ei ole käsitletud meistrivõistluste Juhen-dis ja lisas “J”, enne 31.oktoobrit. Need määrused jõustuvad ajal, mis on määruses näidatud, kuid mitte enne, kui järgmisel 1-sel jaanuaril.XVI AUTOSPORDIGA SEOTUD KOMMERTSKÜSIMUSED202. Ilma eelnevalt FIA poolt kirjalikult antud luba ei või ükski korraldaja võib korraldajate grupp, kelle võistlused on FIA meistri-, karika-, või auhinnavõistlused mingil viisil mõista anda, et nimetatud võistlused on subsideeritud või finantsiliselt toetatud (otseselt või kaudselt) kom-mertsettevõtte või organisatsiooni poolt.203. Eelnenud artiklis kirjeldatud õiguse võib anda ainult FIA.XVII VÕISTLUSNUMBRID ja REKLAAM AUTODEL205. Võistlusnumbrid peavad olema mustad valgel ristkülikukujulisel taustal. Heledavärvilistel autodel tuleb valge ristkülik ümbritseda 5 cm laiuse musta joonega.206. Numbrid peavad olema klassikalist tüüpi: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0.

32

207. Numbrid peavad olema paigaldatud:a) esiustel või kabiini külgedel mõlemal pool jab) auto ninal, eestpoolt loetavana.Üheistmelistel autodel ja vanaautodel:a) numbrite miinimumkõrgus 23 cm 4 cm laiuse joonega, b) valge ristkülik peab olema min 45 cm lai ja 33 cm kõrge.Muudel autodel:a) numbrite miinimumkõrgus on 28 cm ja joone laius 5 cmb) valge ristkülik peab olema min. 50 cm lai ja 38 cm kõrge.208. Mõlemal esitiival peavad olema tähistatud riigilipp ja sõitja(te) nimed. Nii riigilipu kui ka nimede miinimumkõrgus on 4 cm. Ümber lippude ja nimede tuleb jätta vähemalt 5 cm vaba ruumi. Lipp ja nimed võivad olla auto tagumistel külgakendel.209. Numbriristküliku kohal või all peab olema ruumi 12 cm kõrguse võistluste korraldaja ni-me või tema reklaami paigutamiseks. Autodel, kus sellise ruumi jätmine ei ole võimalik, tuleb leida sellele koht võimalikult numbriristküliku lähedal.Juhul kui ASN ei otsusta teisiti, on auto kere ülejäänud osade kasutamine reklaami paigalda-miseks vaba.210. Võistlusnumber ega reklaamid ei või ulatuda väljapoole auto keret.211. Tuuleklaas ja aknad peavad olema ilma reklaamideta, v.a. kuni 10 cm kõrgune riba tuule-klaasi ülaosas ja juhul, kui see ei sega juhi vaatevälja, kuni 8 cm kõrgune riba tagaaknal.212. Ajaloolistel autodel kehtivad omad nõuded.Käesolevad rahvusvahelised võistlusmäärused on tõlgitud FIA Aastaraamatust. FIA rahvus-vahelistel võistlusmäärustel on olemas lisad. Nendes lisades toodud eeskirjad täpsustavad ja konkretiseerivad RV võistlusmäärusi ja on täpselt sama kohustuslikud kui võistlusmäärused ise. Lisades käsitletakse:– FIA Meistrivõistluste, Auhinnavõistluste ja Karikavõistluste Üldeeskirjad– Lisa H (ringradade ohutus ja päästeteenistus)– Lisa J (autode tehnilised tingimused)– Lisa K (ajalooliste autode kiirusvõistlused)– Lisa L (rahvusvahelised sõitjalitsentsid, meditsiiniline kontroll, sõitjate varustus ja sõidu-

reeglid ringrajavõistlusel)– Lisa M (rallikrossi, autokrossi võistlusmäärused ja tehnilised tingimused)– Lisa 0 (FIA ringradade heakskiidu rahvusvahelised kriteeriumid).- FIA Rahvusvahelise Apellatsioonikohtu põhikiri- Lisa A (FIA anti-dopingu määrustik)

33

FIA RAHVUSVAHELISED LITSENTSID (FIA Spordikoodeks, Lisa L, pt I (kokkuvõte)

1. Litsentse väljastatakse Spordikoodeksi artiklite 45,47,70 ja peatüki VII alusel. RV litsents tuleb vormistada FIA kirjelduse kohaselt.

2. Rahvusvaheliste litsentside järgud:2.1 Super Licence- F 1 MM jaoks2.2 Grade A- vormel 1, GP2, ChampCar, IRL2.3 Grade B- kõik muu peale 2.1,2.22.4 Grade C- kohustuslik kõikideks FIA RV kalendri võistlusteks, madalaim RV litsentsijärk2.5 Grade R – kohustuslik rallidel, maastikurallidel, mäkketõusu võistlustel ja kõigil ülejäänu-tel eraldistardiga võistlustel2.5 Grade D- ühekordne RV litsents FIA eriotsusega2.6 Grade D- ühekordne RV litsents FIA eriotsusega3. D ja C litsentside väljaandmise tingimused3.1 D litsentsi väljastab ASN eritingimustel ja ühekordsena.3.2 C litsentsi väljastab ASN, kes määrab nõuded sõitja kvalifikatsioonist. Sõitja peab eelnevalt omama kõrgeima järgu rahvuslikku litsentsi vähemalt 2 aasta jooksul ( või CIK kat B litsentsi), selle aja jooksul peab sõitja saama tulemusi vähemalt viiel ASN registreeritud ringrajavõistlu-sel. Sõitja kvalifikatsioon peab olema olnud heakskiidetud nende võistluste juhtide poolt. Sõit-ja peab olema vähemalt 16 aastane. Erandina võivad antud võistlusteks olla ka FIA poolt sel-leks otstarbeks sanktsioneeritud rahvusvahelised sarjad, kus kandidaadid võivad osaleda mitte rohkem kuiühe hooaja rahvuslike litsentsidega. Noorematele saab RV litsentsi väljastada FIA loal, mille taotleb ASN vastavalt sõitja senistele tulemustele ja kogemustele vähemalt kahe eel-mise aasta jooksul.FIA poolt aktsepteeritud rahvusvahelised sarjad:- Formul’Academy Euro Series (FFSA)- Formula BMW Europe- Formula BMW Pacific- Formula BMW Americas3.3 R litsentsi väljastab ASN. Sõitja peab eelnevalt läbima katseaja, omades kõrgeima järgu rah-vuslikku litsentsi, mille jooksul peab näitama ASNi ja selle kohtunikke rahuldavaid tulemusi.4. B ja A litsentside väljaandmise tingimused.4.1 A ja B litsentse väljastab ASN peale veendumist sõitja piisavalt kõrgest kvalifikatsioonist.4.2 Saamaks B litsentsi, peab sõitja eelneva 24 kuu jooksul finišeeruma vähemalt viiel korral rahvuslikul või rahvusvahelisel võistlusel.4.3 Saamaks A litsentsi, peab sõitja eelneva 24 kuu jooksul finišeeruma esiviisikus vähemalt viiel võidusõidul, kus nõuti B litsentsi, või olema B litsentsi eeldava sarja kokkuvõttes esiviisi-kus. FIA või ASN-lt nõuda tulemuste väljavõtet. 4.4 A ja B litsentsitaseme säilitamiseks peab sõitja 12 kuu jooksul osalema vähemalt ühe korra vastava tasemega võistlusel.5 Super Licence väljaandmise õigus vaid FIA F1 komisjonil6 C litsents on nõutud kõikide tasemete rahvusvahelistel mäkketõusudel, rallikrossis, autokros-sis, hipodroomisõitudel, rekordkatsetel.

34

VÕISTLEJATE ARSTLIKU KONTROLLI RAHVUSVAHELISED EESKIRJAD(FIA Spordikoodeks, Lisa L, pt. II) (kokkuvõtlik väljavõte)1. Iga-aastane arstlik sobivuskontroll1.1 Järgnevalt esitatus on p.1.2-1.5 kohustuslik ka rahvuslike litsentside taotlejaile. 1.2 Rahvuslik igaastane arstlik läbivaatusKõik sportlased, kes soovivad osaleda FIA egiidi all peetavatel autospordivõistlustel, peavad lä-bima iga-aastase arstliku läbivaatuse enne litsentsi saamist oma maa ASN-lt. Läbivaatus peab olema tehtud mitte varem kui 3 kuud enne litsentsi taotlemist.1.3 Tervisliku sobivuse põhikaartASN koostab ja trükib vastava kaardi blanketid. Peale arstlikku ülevaatust allkirjastatakse kaart arsti ja sportlase poolt, varustatakse pitsatiga. Kaardil peavad kindlasti olema esitatud järgmi-sed andmed:- sportlase pikkus ja kaal- võimalikud allergiad- viimase antiteetanuse vaktsineerimise kuupäev- nägemisvõime kontrolli tulemusedKohustuslikud testid:a) veregrupi ja reesusfaktori määramine,b) nägemisvõime kontroll,c) ortopeedilised testid,d) EKG füüsilisel pingutusel neile sõitjatele, kes on üle 45 a. vanad (korrata iga 2 aasta tagant),e) lisatestid vastavalt Eesti seadustele.Kaardi lõpuosas peab sportlane tõendama, et1) arstile esitatud andmed on õiged,2) ta kohustub mitte kasutama Rahvusvahelise Antidopingu Agentuuri (WADA) nimekirja kuuluvaid aineid ja vahendeid1.4 Nõutav nägemisvõimea) nägemisteravus (ilma või koos nägemise korrektsiooniga, kummalegi silmale vähe-malt 9/10),b) normaalne ruumiline nägemispilt,c) normaalne värvitaju,d) normaalne nägemisväli,e) normaalne stereoskoopia (litsentsi ei saa ühest silmast pimedad),f) kontaktläätsed on lubatud, kui– neid kantakse pidevalt 12 kuud igal päeval piisavalt kaua,– läätsede paigaldaja tõendab nende sobivust autospordiks.1.5 Tervisehäired, milledega ei või autospordiga tegeleda1.5.1 Absoluutselt keelatud:- ühest silmast pime, nägemisvõime ei vasta p.1.4 kirjeldatud parameetritele- epilepsia- kardiovaskulaarsed probleemid äkksurma riskiga1.6 Läbivaatust teostava arsti kohustused.Arstlik läbivaatus tuleb vormistada ASN vormile, arstil on õigus konsulteerida teiste spetsialis-tidega.1.7 Tervisliku sobivuse kinnitusIga rahvusvahelise litsentsiga peab kaasnema tervisliku sobivuse kinnitus MEDICAL CERTIFICATE OF APTITUDE (ingliskeelne kuupäevaga varustatud standardtekst nägemis-võime ja erijärelvaatuse kohta) kas:

35

– litsentsi pöördel (EAL litsentsil tagakülje ülaosas),– eraldi dokumendina.1.8 Võistluste ajal võib võistluste arst nõuda täiendavat läbivaatust. Samuti võib võistluste juht (peakohtunik) ja arst saata sportlase lisaläbivaatusele ASN kaudu.2. Arstlik läbivaatus peale õnnetusjuhtumit või haigestumistPeale avariid võistlustel või teistel asjaoludel, mis tingisid tegevusvõime kaotuse vähemalt 10 või enamaks päevaks või siis p. 1.4 loetletud juhtudel haigestumisel, peavad sõitjad juhtunust teata-ma ASN-le 10 päeva jooksul ning esitama:a) kas arstitõendi koos diagnoosiga ja prognoosiga või b) eriarvamuse kirjalikult.Kirjeldatud olukorras ei või sõitja võistlustel osaleda, kuni ASN pole andnud nõusolekut peale konsultatsiooni spordiarstiga.Käesoleva artikli nõuete täitmatajätmisel määrab karistuse ASN.3. Juhised õnnetusjuhtumi puhul.Võistluste arst peab peale õnnetust:a) kui hospitaliseerimisvajadus tekkis perioodiks üle 24 tunni, peab arst faksi teel teatama ASN-i kirjalikult kõikidest detailidest nii avarii kui vigastuste kohta. ASN tegutseb edasi oma usal-dusarsti kaudu;b) kui õnnetuse tagajärjed ei vajanud eraldi uuringuid ja vaid kohapealset ülevaatust, tuleb sel-lest teatada ASN-le. ASN võib korraldada kordusülevaatuse enne järgmist võistlust.FIA DOPINGUVASTANE REEGLISTIK(FIA Spordikoodeks, Lisa A, kokkuvõte)Reeglistik vastab täielikult ROK ja WADA eeskirjadele, FIA on ühinenud vastavate lepingutega.Ükski sõitja ei tohi kasutada keelatud ainete nimekirja kantud aineid sisaldavat, keelatud aineid ei tohi omada ega transportida. Reeglistik kehtib sõitja saatjatele, treenerile, mänedžerile, esin-dajale, abilistele jt sõitja osalemisega seotutele. Samuti ei või ükski sõitja keelduda kontrollist või oma asukoha teatavakstegemisest ASN-le kontrolli korraldamiseks.Kui sõitja raviks on määratud ravim, mis võib sisaldada keelatud aineid, peab sõitja raviarsti kaudu hankima WADA kehtestatud konfidentsiaalse aruande (TUE).Allkirjastades litsentsitaotluse avaldusvormi, on sõitja kohustunud esitatud aadressidelt ja side-vahenditelt olema ASN jaoks kättesaadav.Dopingukontrolli peab sõitja ilmuma õigeaegselt ning esitama oma litsentsi ja vajadusel TUE aruande.Reeglistiku rikkumisel:- võistlustulemus tühistatakse, auhinnad tuleb tagastada- osavõtukeeld B proovi analüüsi selgumiseni- lõplik karistus võistluskõlbmatusena, ASN otsustada kehtivusaeg

SÕITJATE OHUTUSVARUSTUSFIA VM, Lisa L, pt. III

1. Kaitsekiivrid1.1. StandardidKõik rahvusvahelistel võistlustel ringrajasõidus, mäkketõusus või kiiruskatsetel autorallis osa-levad sõitjad peavad kandma kiivreid, mis vastavad ühele standarditest vastavalt FIA tehnoni-mekirjale Nr 25:

36

- Snell SA 2000 ja SA 2005- SFI 31.1A ja SFI 31.2A- BS 6658-85 type A/FRSõitjatele lahtise kokpitiga autodes on nõutav täieliku näokattega kiivrid, mille lõuakaitse on kiivri täisosaks ja mis on katsetatud FIA standardile vastavalt (soovitatav Historic rühmades ja Autokrossi Div 3/3A).1.2. ÜmberehitusedÜhtegi kiivrit ei tohi ümber ehitada, välja arvatud tootja juhiste kohaselt või FIA standardisee-rija loal. Iga lubamatu ümberehitus teeb kiivri kasutuskõlbmatuks.1.3. Lubatud kaal ja sidevahendid- Kiivri kaalu võidakse kontrollida igal ajal võistluste kestel, kaal ei tohi ületada 1800 g (näo-

kaitsega) või 1400 g (avatud näoga) koos kogu lisavarustusega ja liidetega.- Kiivrisisesed raadio valjuhääldid on keelatud kiirusvõistlustel (lubatud kõrvaklapid). Me-

ditsiinilistel põhjustel tehtavad erandid on lubatud vaid ASN usaldusarsti eriloal. Mikrofo-nid võib paigaldada vaid p.1.2. kohaselt.

1.4. Pea- ja kaelatugi.Igasugused kiivri külge kinnitatud pea- ja kaelatoed on rahvusvahelistel võistlustel keelatud, välja arvatud need, mis FIA poolt aktsepteeritud ja sobivad kokku FIA homologeeritud kiivri-tega tehnoloetelus Nr 29. FIA eliitsarjades lubatakse kanda tugesid vastavalt HANS standardi-le 8858-2002.1.5. DekoratsioonKasutada võib vaid tootja lubatud värvaineid, soovitavalt tootja poolt instrueeritud värvija poolt (värvaine võib keemiliselt mõjutada kiivirmaterjali). Tavaliselt ei või üldse värvida survevalatud kiivreid. Värvitava kiivri sisu peab olema kaitstud vältimaks polsterduse omaduste muutumist. Kuumtöötlusvärvimine on keelatud. Ka kleebiste paigaldamisel tuleb tootjaga konsulteerida.

2. Tulekindel sõiduriietusRahvusvahelistel võistlustel ringrajasõidus, mäkketõusus ja ralli kiiruskatsetel peavad sõit-jad kandma FIA 8856-2000 homologeeringule vastavaid sõiduülikondi, pesu, sokke, kingi ja kindaid (rallis soovitatav ka kaardilugejale). Kinnastele kehtib ka standard FIA 1986 kuni 31.12.2006Sõiduriietus ei tohi kandjale olla liialt kitsas, see vähendab kaitsevõimet. Tikandeid võib õm-melda vaid riietuse välimisele kihile, embleemid peavad olema tulekindlast riidest.Paigaltstardiga vormelisõitudel peavad kindad olema kontrastselt erineva värviga auto värvist. Sõitjate keha jahutussüsteemid riietuses võivad põhineda vaid veeringel või tavarõhuga atmo-sfääriõhul.

3. KaelakaitseKasutada tohib vaid FIA poolt heakskiidetud kaelakaitset (tehn.loetelu 36) koos sobiva kaitse-kiivriga (tehnoloetelu 29) ning homologeeritud ankurdusega.Kohustus kanda kõikidel sõitjatel ja kaassõitjatel FIA heakskiiduga kaelatugesid:- alates 01.01.2008 FIA sarjade etappidel- alates 01.01.2009 kõikidel rahvusvahelistel võistlustel

37

VÕIDUSÕITMISE EESKIRJAD

FIA VM Lisa L, pt IV

1. Signaalmärguannete järgimineFIA VM Lisa H artiklites 4,5 ja 6 esitatud eeskirjad märguannete kohta võistlejaile on käesole-vate eeskirjade lahutamatuks kohustuslikuks osaks.

2. Möödasõita) Võidusõidu ajal, kui konkurente ei ole vahetus läheduses, võib võistleja kasutada kogu raja

laiust. Otsekohe, kui raja sirgel osal on pidevalt või ka ajutiselt kiirem auto eessõitjale järele jõudnud, peab aeglasem eessõitja andma teed kiiremale, suundudes selleks rajaservale.

b) Kui aeglasem eessõitja ei märka kiiremat või ei lase teda mööduda, peavad rajakohtunikud aeglasemat võistlejat siniste lippudega informeerima. Võistlejat, kes ei allu sellele märguan-dele, võidakse karistada. Korduv siniste lippudega antava signaali ignoreerimine võib kaasa tuua antud võistleja eemaldamise võistlussõidust.

c) Kurvides ja nendele eelnevatel ja järgnevatel rajalõikudel võib sõita vabalt valitud trajek-tooril, järgides raja servade tähistust. Möödasõit on lubatud vastavalt asjaoludele mõlemalt poolt.

On keelatud sõiduvõtted, mis takistavad teisi sõitjaid, nagu tõkestavad suunamuutmised, rohkem kui ühe korra suunamuutused raja servade suunas, tahtlik autode kiilumine kurvi sise- või välisserva suunas ning muud põhjuseta suunamuutmised. Süüdiolevat sõitjat ka-ristatakse tahtlikus määrusterikkumises kuni sõidust eemaldamiseni. Korduv ja ohtlik rik-kumine (ka tahtmatu) võib kaasa tuua võistleja eemaldamise.

d) Kaasvõistleja tahtlik või tahtmatu takistamine ühe või mitme võistleja poolt on keelatud. Pidev kõrvuti sõitmine või eest-küljelt mitme autoga segamine on keelatud. Kui võistlejate grupis on möödasõitu otsiv kiirem auto, peavad rajakohtunikud näitama siniseid lippe.

e) Karistatakse sõitjat, kes tõkestab rajaosa, rangem karistus langetatakse süstemaatilise tõkes-tamise eest. Samamoodi karistatakse raja ühelt servalt teisele servale sõitmise puhul kaas-võistleja ees, tema möödasõitu nõnda takistades.

f) Tõsiste sõiduvigade kordumine või auto üle kontrolli kaotamine (näit. rajalt väljasõit) võib süüdlasele kaasa tuua eemaldamise võistlussõidust.

g) Võistluste ajal võib võidusõiduks kasutada ainult tähistatud võistlusrada.

3. Auto peatamine rajal võidusõidu ajala) Võistleja, kes soovib rajalt ära sõita, peab sellest teisi varakult informeerima ning eemaldu-

ma rajalt võimalikul väljasõidutee lähedal, tagades manöövri ohutuse.b) Kui võistleja auto on tahtmatult või sõitja tahtliku tegevuse tulemusel peatatud (seiskunud)

rajal, tuleb teha kõik, et auto võimalikult kiiresti rajalt eemaldada ohutusse paika segamata jätkuvat võidusõitu.

Kui sõitja seda ise ei suuda teha, on rajateenistuse kohustus teda abistada. Juhul, kui sõitjal õnnestub kõrvalist abi kasutamata rajale tagasi sõita ilma, et ta võistlusmää-

rustikku oleks rikkunud või et ta oleks väljasõiduga seoses teiste ees mingeid eeliseid saa-nud, siis seda sõitjat ei karistata.

c) Raja ääres võib ohutus kohas seiskunud autole pisiremonti teha vaid sõitja ise, kasutades vaid neid tööriistu ja varuosi, mis tal võistlusautos kaasas olid.

d) Ainete, vedelike varude täiendamine rajal võistlussõidu ajal on keelatud väljaspool ettenäh-tud remonditsooni.

e) Raja ääres seiskunud autot ei tohi keegi teine peale sõitja (või erandina ka kohtuniku) puu-dutada. Rikkumisel võistleja eemaldatakse sõidust.

38

RALLIKROSSI JA AUTOKROSSI RAHVUSVAHELISED VÕISTLUSMÄÄRUSED

(FIA VM Lisa M)

I ÜLDOSA

1. Võistlemise üldkord1.1 Rahvuslike krosside stardikorra kehtestab ASN, Euroopa MV süsteem on tungivalt soovi-tatav.1.2 Lipusignaalid FIA VM lisa H kohaselt1.3 Stardide kordamine on lubatud vaid siis, kui:a) kui sõidu kestel näidatakse punast lippub) kui finišilippu näidati varem, kui liider ettenähtud distantsi läbida jõudis. Vaid need võivad kordussõidus startida, kes osalesid korratavas sõidus. Kõik muud juhtumid käsitletakse väära-matu jõu tulemusena. Sõitja, kes tahtlikult tingis kordussõidu (väljalükkamine, raja blokeerimi-ne vmt), eemaldatakse võistlustelt.Finaalsõitude katkestamisel punase lipuga saavad need sõitjad, kes kordussõidus startida ei saa, kohad vahetult nende ees, kes katkestatud sõitu ei pääsenud.1.4 Faktikohtunikud määratakse valestardi tuvastamiseks. Valestardi puhul katkestatakse sõit esimesel ringil ning toimub kordussõit.

II RALLIKROSSI VÕISTLUSMÄÄRUSED

1. DEFINITSIOONRallikross on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi osaliselt kõva kattega statsionaarsel ringrajal.

2. KORRALDAMINE Autod stardivad ühest reast. Kui rajale lastakse kaks stardilainet, tohib teine laine startida mit-te varem kui 20 sek. ja mitte hiljem kui 25 peale esimest lainet. Üle kahe stardilaine korraga ka-sutada ei tohi. Selline kahe stardilainega stardiviis on lubatud kasutada ainult juhul, kui stardi-

f) Auto lükkamine piki rada (kui see pole seotud auto ohutusse tsooni eemaldamisega) või au-to lükkamine üle finishijoone on keelatud ja toob kaasa võstlussõidust eemaldamise.

g) Kui võistleja eemaldub rajal seiskunud autost kasvõi hetkekski mistahes põhjusel, siis loe-takse ta võistluse katkestanuks. Kui sõitja eemaldub ajutiselt auto juurest ajal, kui võistlemi-ne oli peatatud, siis autot katkestanuks ei loeta.

4. Sõit rajaboksidesse a) Aeglustuskurv enne bokside algust loetakse bokside osaks.b) Treeningsõitude ja võistluste ajal on võistleja kohustatud sissesõidul boksidesse läbima aeg-

lustuskurvi. Rikkumine toob kaasa võistlussõidust eemaldamise.c) Sõitja, kes on otsustanud rajalt ära või boksidesse sõita, peab sellest varakult teisi sõitjaid in-

formeerima ja tagama manöövri ohutuse.d) Ainult vääramatu jõu põhjustatult ja võisluste juhi heakskiidul võib ületada joont, mis eral-

dab aeglustusrada boksidesse ja võistlusrada.e) Ainult vääramatu jõu põhjustatult ja võistluste juhi heakskiidul võib ületada joont, mis eral-

dab rajaosa boksidest väljasõidu kiirendusribast.

39

ala ei paikne ringil, vaid on sellest eraldi. Üldreeglina ei või korraga startida üle nelja auto. Siiski võib ASN lubada 5 auto kõrvuti startimise, kui stardisirge laius on 14,5 m.Korraga startijate arv tuleb määrata raja passiga igale rajale eraldi. Stardisignaaliks on punase fooritule vilgutamine.

3. RALLIKROSSIRAJAD3.a NäitajadPikkus: minimaalne 800 m, maksimaalne 2000 m.Laius: minimaalne 10 m, maksimaalne 25 mRajakate: asfalt, betoon, immutatud killustik – min. 35 %, max. 60 % pikkusest ning kruus, liiv, stabiliseeritud pinnas – ülejäänud pikkusel, kus kohustuslik tolmutõrjePikikalded: mitte üle 7 %, enne 28.02.1975 ehitatud radadel mitte üle 10 %.Stardikoht: enne esimest kurvi peab olema minimaalselt 100 m pikkune sirge peale stardijoont. Stardikoht ja 30 esimest meetrit peavad olema kaetud kõva kattega (asfalt, betoon jne.)Stardikoha laius (min 14,5 m) peab olema säilitatud kogu stardisirge ja esimese kurvi ulatuses. Esimese kurvi raadius on maksimaalselt 25 m ja esimese kurvi suunamuutus minimaalselt 45°. Mõõtmised tuleb teostada raja telgjoonelt.Finishijoon: tuleb paigutada selliselt, et sealt oleks võimatu otsejoones boksidesse sõita.Rajatähistus: juhul, kui rajal kasutatakse kiiruse vähendamiseks kunstlikke kurve (shikaane), tuleb need tähistada selgel ja üheselt mõistetaval viisil.3. b Ring lisakurviga (Joker Lap)Võistlussõidu käigus üks kord kohustuslikuna läbitav pikem ring tavaraja kõrvalosana:- pikkus: arvutuslik, et saavutada vähemalt 2 sek pikem ringiaeg kiireimaga võrreldes- laius: 10 kuni 14 m- peale- ja mahasõit eemal põhiraja sõidutrajektoorist- kohustuslik eralduspiire põhiraja ja lisaraja vahel- pealesõit tagasi põhirajale võrdse kiirusega normaalringil liikujaga - täiendav signaalpost ohutuse tagamiseks

III AUTOKROSSI VÕISTLUSMÄÄRUSED

1. MäärangAutokross on kiirusvõistlus ajutisel või püsiringrajal, mille katendis pole sideaineid.

2. Üldkorraldus Eelsõitudes ja finaalides stardib 10 autot neljast reast malekorras (3-2-3-2). Stardikohad mar-keeritakse stardialale. Ridade vahe min 8 m, ühe kolonni laiuseks min 2,5 m, äärmised kolon-nid min 1 m raja servast. Stardikohad malekorras, et eespool seiskunust mööda sõita. Kohus-tuslik stardifoor, stardisignaaliks fooritule vilgutamine.

3. Autokrossirajad.Üldmõõdud:Pikkus: 600-2000 m (mõõdetuna raja siseservast)Laius: minimaalselt 10 m, maksimaalselt 25 m.Katend: sideaineta lahtistest osistest, veetõkked keelatud. Soovitatav rajada ringrajale suubuv 20 m pikkune eraldi kõvakattega stardikoridor, mis ei ole rajaringi osaks.Kohustuslik tolmutõrje.Stardiala: vähim laius 14,5 m kuni esimese kurvi lõpuni, esimene kurv vähemalt 80 m kaugu-sel stardijoonest. Stardiala peab võimaldama vähemalt 5 autokolonni kõrvuti stardi samalt pin-naselt.Finish: finishijoon peab paiknema nõnda, et peale sõidu lõppu poleks võimalik otse võistlus-leeri sõita.

40

Pikim sirge: kuni 200 m, üle 150 m sirgele peab järgnema kurv, mille raadius alla 25 m, pöörde-nurk vähemalt 45 kraadi (tee teljelt).Tähistus: kogu rada, eelkõige lisatud “S” kurvid, peab olema eksimatult sõidetav.

IV OHUTUSNÕUDED KROSSIRADADELE4.1 Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peab rajal olema ASN rajalitsents. FIA seeria-võistluste korraldamiseks on vaja lisaks ka FIA vaatleja aruannet ning eriluba.4.2 ASN rajalitsentsi saamiseks tuleb krossirada mõõdistada, koostataval plaanil näidatakse ra-ja kuju, kohtunikepostid, ohutusrajatised, boksid jmt. See joonis ja rajalitsents/luba peavad asu-ma võistluskeskuses.4.3 Kohtunikepostid (KP)4.3.1 üheteisele järgnevad KP-d nägemisulatuses, suurim lubatud vahemaa 200 m4.3.2 igas KP-s vähemalt 2 kohtunikku4.3.3 iga 500 m tagant raadio-või telefoniside võistluste juhi ja KP vahel4.3.4 kõikides KP-des vähemalt kaks 6 kg mahutavusega käsikustutit4.4 Päästeteenistus vastavalt Spordikoodeksi Lisale H.4.5 Publiku ohutus.Publiku ja raja vahel peab olema kaks kaitseliini (Lisa O, pt. 8). Pealtvaatajate tõkkeks 0,9 m kõr-gune võrkaed turvatöötajate kontrolli all. Kohustuslikud põrkepiirded vältimaks auto paisku-mist pealtvaatajate alale.Raja ohutussüsteemi ülesehitus:1) võrkaed publiku eraldamiseks2) ohutusmeetmed:a) väljasõiduala vähemalt 30 mb) põrkpiirec) pinnasvalld) vall rehvideste) kruusapadi koos piirde või valligaf) rada süvendis (kõrguste vahe 2,5 m).Kõik piirded ja vallid peavad olema vähemalt 1 m kõrgused vertikaalse esipinnaga. Ohutusraja-tiste ja võrkaia vahe vähemalt 3 m. Publik ei või asuda rajast allpool. Kui publik asub kõrgemal kui 2,5 m rajast vertikaalse esiseinaga rinnatisel, pole eripiirdeid vaja.4.6 Raja tähistamine.Markeering ja tähistamine peavad tagama ajaserva eristumise. Ei soovitata ajutisi tähiseid. Kui kaks eri rajalõiku on teineteisest vähem kui 25 m kaugusel, tuleb nende vahele ehitada põrkpii-re. Eelistatavam markeering: vertikaalsed pinnasevallid, põrkpiirded, võrkaiad jne. Asfaltkatte puhul soovitatavad äärekivid.4.7 Ohutusvarustus.Raja passile peab lisaks olema koostatud ohutusplaan, üldised nõuded vt. Lisa H. Rajal peab olema piisav arv päästeautosid ning puksiire.4.8 Võistluskeskus.Vastavalt Lisa H, p.13.2.1.

41

VÕISTLUSAUTODE RAHVUSVAHELISED TEHNILISED TINGIMUSEDFIA VM Lisa J

251. KLASSIFIKATSIOON ja DEFINITSIOONID1. KLASSIFIKATSIOON1.1. Kategooriad ja rühmad.Võistlustel kasutatavad autod jaotatakse järgmistesse kategooriatesse jarühmadesse:Kategooria I: Rühm N Seeriaautod (Production Cars) Rühm R Turismiautod või Rühm A Turismiautod (Touring Cars) Rühm B Suurturismiautod (Grand Touring Cars) Rühm SP Superseeriautod ( Super Production Cars) Rühm T2 Seeria-avakrossiautod (Series Cross-Country Cars) Kategooria II: Rühm T1 Täiustatud avakrossiautod (Modified Cross-country Cars) Rühm GT1 Suurturismi sportautod (Grand Touring Cars) Rühm GT2 Suurturismi seeriaautod ( Series Grand Touring Cars) Rühm GT3 Suurturismi karikasarja autod (Cup Grand Touring Cars) Rühm CN Seeria-sportautod (Production Sports Cars) Rühm D RV vormelautod (International Formula Racing Cars) Rühm E Vabavormelautod (Free Formula Racing Cars)Kategooria III: Rühm F Ringrajaveoautod (Racing Trucks) Rühm T4 Krossiveoautod (Cross-Country Trucks)1.2 Kubatuuriklassid. Vastavalt oma kubatuurile jaotatakse autod järgmistesse klassidesse: 1) kuni 500 cm3

2) üle 500 cm3 “ 600 cm3

3) “ 600 cm3 “ 700 cm3

4) “ 700 cm3 “ 850 cm3

5) “ 850 cm3 “ 1000 cm3

6) “ 1000 cm3 “ 1150 cm3

7) “ 1150 cm3 “ 1400 cm3

8) “ 1400 cm3 “ 1600 cm3

9) “ 1600 cm3 “ 2000 cm3

10) “ 2000 cm3 “ 2500 cm3

11) “ 2500 cm3 “ 3000 cm3

12) “ 3000 cm3 “ 3500 cm3

13) “ 3500 cm3 “ 4000 cm3

14) “ 4000 cm3 “ 4500 cm3

15) “ 4500 cm3 “ 5000 cm3

16) “ 5000 cm3 “ 5500 cm3

17) “ 5500 cm3 “ 6000 cm3

18) “ 6000 cm3

Kui FIA seda spetsiaalselt ei reglementeeri, ei tarvitse võistlusjuhendis tingimata olla kõik ülal-nimetatud klassid. Vastavalt võistlustingimustele võib korraldaja ühendada kaks või enam klas-si. Ühtki eelpoolnimetatud klassi ei või omakorda jaotada.

42

2. DEFINITSIOONID2.1 Üldpõhimõtted2.1.1 Seeriaautod (Kategooria I)Autod, mida on valmistatud ühesugustena teatud ajavahemiku jooksul teatud arv ja nad on ette nähtud normaalmüügiks. Autod tuleb müüa vastavuses homologatsiooniga.2.1.2 Võistlusautod (Kategooria II)Autod, mis on valmistatud üksikeksemplaridena ja ette nähtud ainult võistlemiseks.2.1.3 Veoautod (Kategooria III)2.1.4 Identsed autodAutod, mis kuuluvad samasse toodangusarja ja millel on ühesugune kereehitus (nii seest kui väljast), mehhaanilised osad ja shassii (võib sisalduda kereehituses monokokkonstruktsiooni puhul) on identsed.2.1.5 AutomudelToodangusarja kuuluv auto, mida on võimalik määratleda tema spetsiifilisest ehitusest, kere vä-lisjoonest, sarnasest mootori ja jõuülekande konstruktsioonist.2.1.6 NormaalmüükAuto toimetamine eraisikuni valmistajatehase normaalse müügikanali kaudu.2.1.7 HomologeerimineFIA ametlik tõend selle kohta, et teatud automudelit on valmistatud piisavalt suure seeriana sel-leks, et teda saaks homologeerida rühmadesse N, A, B, ST, T1 või T2. Homologatsiooniavalduse esitab valmistajamaa volitatud autospordiorganisatsioon (ASN) ja sellega kaasneb homologatsioonitunnistus (vt. 2.1.8), mis peab vastama FIA spetsiaalsele homologatsioonijuhendile. Seeriatoodanguauto homologatsioon lõpeb 7 aastat peale automudeli tootmise lõpetamist (st. toodangu suurus on langenud alla 10% vastava grupi miinimumtoodangust). Automude-li homologeering on kehtiv ainult ühes rühmas: N, A, B, T1 või T2. Rühma B homologeeritud auto homologeerimine rühma N, A või T1 toob enesega kaasa rühma B homologatsiooni tü-histamise2.1.8 HomologatsioonitunnistusFIA poolt igale heakskiidetud automudelile antud tunnistus, milles on konkreetse mudeli tun-nistamiseks vajalikud andmed. Nimetatud tunnistus määrab mudeli valmistajatehase poolt määratud viisil.Võistluste korraldaja võib nõuda homologatsioonitunnistuse esitamist tehnilisel ülevaa-tusel ja/või stardis ja selle mitteesitamisel on tal õigus keelata võistleja osavõtt võistlustest. Homologatsioonitunnistus peab olema trükitud:- FIA templiga/vesimärgiga paberile - Või autotooja päritolu riigi ASNi templiga/vesimärgiga paberile.Homologatsioonidokumentide hankimine on võistleja ülesandeks.Juhul kui homologatsiooni jõustumise kuupäev langeb võistluste ajale, loetakse homologatsioon kehtivaks kogu võistluste ajal.Rühmas N võistlevatel autodel tuleb esitada ka rühma A homologatsioon.Juhul, kui uuritavat sõlme või detaili ei ole homologatsioonitunnistusel kajastatud, võib tehni-line komisjon seda võrrelda standardautol paiknevaga. Juhul, kui homologatsioon ei anna täit selgust, võib tehniline komisjon konkreetset detaili võrrelda trükitud remondijuhendi või taga-varaosade kataloogiga või ka automüügifirma käsutuses oleva detailiga.Homologatsioonitunnistuse kirjeldus:1. Põhihomologatsioon määrab auto põhimudeli.2. Põhihomologatsiooniga koos võib kasutada järgmisi lisalehti:a) Variandilehed

43

VF – kaks eri valmistajat teevad üht ja sama detaili ja ostjal ei ole võimalik nende vahel ise va-likut tehaVO – detail on valmistatud tellimusena lisavarustusenaVK – “kit cars”VP – tootjalt detail tellituna edasimüüjateltb) ParanduslehedER – täiustab või tühistab endised andmed detaili kohtac) ArengulehedET – antakse välja, kui mingi detaili tootmine endisel kujul on lõppenudES – antakse muudatuste kohta, mis kajastavad sportlikku arengutHomologatsioonitunnistuse kasutamine:1) Variandilehed (VF, VO, VP, VK) Võistleja võib kasutada ükskõik, millist variandilehte või selle osa tingimusel, et kõik auto teh-

nilised andmed vastavad nimetatud automudeli homologatsioonitunnistusele ja lisa J piiran-gutele. Näiteks variandilehel mainitud pidurisadulad on lubatud ainult, kui piduriklotside pindala jne. säilitatakse homologatsioonitunnistuses antud suurusena (vt. art. 254.2).

2) Arengulehed (ET) Võistlusauto peab vastama teatud arenguastmele (sõltumata sellest, millal ta on valmista-

tud) ja arengulehel toodud muudatused peavad olema teostatud täielikult või siis üldse mit-te. Kui võistleja on näiteks valinud kolmanda arengulehe, peavad seal olema tehtud ka need muudatused, mis on toodud kahel esimesel arengulehel (v.a. need muudatused, mis on omavahel vastuolus). Arenguleht määrab valmistajatehase poolt detaili(d). Detaili(de) lu-batud muudatuste piirid on toodud art. 252, 253, 254.

3) Arengulehed (ES) Võistlusauto peab täielikult vastama baasmudelile või ühele sportliku evolutsiooni mudeli-

le. Kombinatsiooni erinevatest evolutsioonidest ei või kasutada.2.1.9 Mehaanilised osadKõik need osad, mis on vajalikud auto edasiliikumiseks, vedrustuseks, juhtimiseks või pidur-damiseks, samuti kõik nende töötamiseks vajalikud lisaseadmed (liikumatud või liikuvad) on mehaanilised osad.2.1.10 Originaalsed või seeriadetailidDetail, mis on läbinud tootmistsükli valmistajatehase poolt või tema tellimusel ja on algselt pai-galdatud kõnesolevale mudelile.2.1.11 KomposiitmaterjalMaterjal mitmest koostisosast, millede koosluse tulemusena on tekkinud uute omadustega ühend, uusi omadusi polnud ühelgi algainel.2.2 DimensioonidAuto äärejooned ülalt vaadatuna, konkreetse võistluse stardijoonel.2.3. MOOTOR2.3.1 SilindrimahtSilindrimaht on kolvi või kolbide üles- või alaspidi liikumistest tekkiv ruumala. V = 0,7854 x b2 x s x n, kus b – kolvi läbimõõt s – kolvikäik n – silindrite arv 2.3.2 Ülelaadimine on küttesegu sunniviisiline lisamine põlemiskambris ükskõik millisel vii-sil. Ülelaadimiseks ei loeta normaalse õhurõhu, hüdraulilise rõhu (vesioina efekt), sisse- või väl-jalaskekollektoris toimivate dünaamiliste efektide ja kütuse sissepritsimise poolt tekitatud rõhu tõusu (vt. Art. 252 p. 3.1).

44

2.3.2 Ülelaadimine on küttesegu sunniviisiline lisamine põlemiskambris ükskõik millisel vii-sil. Ülelaadimiseks ei loeta normaalse õhurõhu, hüdraulilise rõhu (vesioina efekt), sisse- või väl-jalaskekollektoris toimivate dünaamiliste efektide ja kütuse sissepritsimise poolt tekitatud rõhu tõusu (vt. Art. 252 p. 3.1).2.3.3 MootoriplokkMootoriploki all mõeldakse väntvõlli ja silindreid ümbritsevat detaili.2.3.4 Sisselaskekollektor on detail, mis kogub küttesegu karburaatorist ja kannab selle ploki-kaane aukudeni; kütuse sissepritsimise puhul õhku reguleerivast siibrist plokikaane aukudeni ja diiselmootori puhul detailil, mis võtab õhu õhupuhastist ja kannab selle plokikaane aukudeni.2.3.5 Väljalaskekollektor on detail, mis kogub väljalaskegaasid plokikaanest ja kannab need kuni esimese tihendini, mis teda ülejäänud väljalaskesüsteemist eraldab.2.3.6 Turbomootorite väljalaskekollektor algab peale turbolaadijat.2.3.7 Mootori karter on kinnitatud mootori alaossa ja ta sisaldab ja kontrollib mootoriõli, kar-teril ei või olla mingit kinnitust väntvõllile.2.3.8 Mootoriruum on ruum, mis piiritletud strukturaalse, mootorile igast küljest lähima kestaga.2.3.9 Kuiv karter. Süsteem õlituseks ilma normaalõlipumba kasutamiseta. 2.3.10 Staatiline tihend. Ainukeseks eesmärgiks võib olla vähemalt kahe omavahel ühendatud detaili ühenduse tagamine. Tihendiga eraldatud detailide vahe ei tohi olla suurem kui 5 mm. 2.3.11 Energiavaheti. Mehhaaniline osa tagamaks kahe vedeliku energiavahetust. Esmanime-tatud vedelik on jahutatav, teine vedelik on jahutaja.2.3.12 Radiaator. Energiavaheti vedeliku jahutamiseks õhu abil.2.3.13 Vahejahuti turbole. Energiavaheti, mis paikneb kompressori ja mootori vahel, võimalda-des rõhu all oleva õhu jahutamist vedeliku abil.2.4 VeermikSiia kuuluvad kõik täielikult või osaliselt vedrustamata auto osad.2.4.1 RatasSüdamik ja vits, komplektne ratas: südamik, vits ja rehv.2.4.2 Pidurite hõõrdepindPind, mida trummelpidurite klotsid või ketaspidurite klotsid puudutavad pidurdatud ratta täis-pöörde puhul.2.4.3 MacPhersoni vedrustusMacPhersoni vedrustus on süsteem, milles on püsttugi. See tugi ei pea tingimata olema ved-ru ja/või amortisaatori osa. Ülaosas on ta kinnitatud kere või shassii külge ühes punktis, all-osas aga sharniirselt alumise õõtshoova külge. Selle õõtshoova külge kinnitub ka stabilisaator või reaktiivvarras.2.4.4 KäändtalatelgTelg, mille moodustavad kaks pikilüli, mõlemad liigendiga kinnitatult kerele. Lülid on jäigalt omavahel ühendatud. Tarindi väändetugevus on väiksem kui tema paindetugevus.2.5 SHASSII – KERE2.5.1 ShassiiAuto kandeosa (selgroog), mille ümber on asetatud mehaanilised osad (vt. 2.1.9).2.5.2 Kere – väljastpoolt: auto vedrustatud osa, mida puudutab õhuvool. – seestpoolt: salong ja pakiruum.Kered eristatakse:1) kinnine kere2) lahtine kere3) muudetav kere, millel on allalastav pehme katus või liigutatav hardtopkatus.

45

2.5.3 IsteKaks pinda, mis moodustavad istmepadja ja seljatoe. Seljatugi on pind, mis ulatub kõrgemale normaalselt istuva inimese ristseljast. Istmepadi on pind, mis ulatub ettepoole normaalselt is-tuva inimese ristseljast.2.5.4 Pakiruum on ruum, mis on eristatud salongist ja mootoriruumist ja asetseb auto sise-muses. Pikisuunas on ta piiritletud vaheseinaga, mis on valmistajatehase poolt tehtud ja/või ist-mete seljatoega, mis on kallutatud max 15° vertikaalist. Vertikaalselt on pakiruum piiritletud statsionaarse või avatava valmistajatehase poolt valmistatud osaga, selle puudumisel määrab pakiruumi kõrguse tasapind, mis kulgeb tuuleklaasi alaserva kõrgusel.2.5.5 Salong on siseruum, mis on ette nähtud juhile ja reisijaile.2.5.6 Mootorikate (kapott)Kere osa, mis avab juurdepääsu mootoriruumi.2.5.7 Poritiivad määratakse vastavalt joonistele 251-1.Esitiib määratakse õhuvoolus oleva kolme pinnaga: standardse auto kompleksse ratta sisepind, esiukse esiserva vertikaalpind, küljeakna alaserva horisontaalpind – pinnad C1/C1, A/A, B1/B1 joonisel.Tagatiib määratakse õhuvoolus oleva kolme pinnaga: standardse auto kompleksse ratta sise-pind, tagaukse tagaserva vertikaalpind, küljeakna alaserva horisontaalpind – pinnad C2/C2, A/A, B2/B2 joonisel 251-1.Kahe uksega autodel võetakse B1/B1 ja B2/B2 ühelt ja samalt ukselt.2.5.8 Kaldliistudest võre (žalusii)Kallutatavatest liistudest võre, mis katab võretaguse, ent võimaldab õhu läbilaske.2.6 ElektrisüsteemEsituli: sellist tüüpi tuli, mis kogub valgusvoo hõõglambilt ja suunab selle otsesuunas edasi.2.7 KütusepaakKütusepaak on mahuti, mis sisaldab kütust, mida sealt mingil moel toimetatakse kas kogumis-paaki või mootorisse. 2.8 AutomaatkäigukastHüdrodünaamiline veokonverter, koosnedes epitsüklilistest siduri- ja piduriketastest, omab määratud arvu lülituskäike. Käikude vahetus saavutatakse automaatselt mootorit ja käigukas-ti lahutamata, seega pideva mootoriveo tingimustes. Variaatori-põhimõttel kastid on samuti auto maatkastid.

252. ÜLDISED MÄÄRUSED RÜHMADELE N, A ja B1. ÜLDISED MÄRKUSED1.1 Kõik muudatused, mida rühmamäärused või üldised määrused ja ohutustingimused ei lu-ba, on keelatud. Auto osad peavad säilitama oma algupärase funktsiooni.1.2 Üldiste määruste kasutamine. Üldisi määrusi tuleb täita juhul, kui rühmamäärused ei keh-testa veel karmimaid piiranguid.1.3 MaterjalDetailide valmistamiseks võib kasutada materjale voolamispunktiga kuni 40 GPa/g/cm3, v.a. süüteküünlad, summutikatted, veepumba tiivikud, pidurikatted, pidurikalliper, kolvikatted, laagrite veereosad, elektroonika detailid ja andurid, detailid kaaluga alla 20g ning kõik kat-ted paksusega alla 10 mikroni. Turbode pöörlevad detailid (ka nendega võrdsustatud osad) ei tohi olla keraamilisest materjalist või sellega kaetud. Eeltoodu ei kehti detailidele, mis on homologeeritud standardsõidukile. Magneesiumi sisaldavatest materjalidest lehtmaterjali ka-sutamine on keelatud, kui nende paksus on alla 3 mm.Keelatud on kasutada metallilisi materjale detailides, mis on vabad või VO homologeeringuga,

46

voolamispunktiga üle 30 Gpa/g/cm3 või üle UTS 0,24 Mpa/kg/m3 mittemetalle (metalle 0,3 Mpa7kg/m3, näiteks 80% rauaga).Lubatud on titaanisulam Ti-6AI-4V ASTM grade 5 (5,5 – 6,75 Al, C kuni 0.10,3,5-4,5 V, 87,6 – 91 Ti), kui titaani sisaldusdetailis pole eraldi keelatud.Turbode pöörlevates detailides (v.a. laagrite veerevad osad) ei või kasutada keraamilisi mater-jale, ka mitte katetena..Loetletud piirangud ei kehti detailidele, mis on standardautole homologeeritud.Keelatud on kasutada magneesiumsulamist lehtmaterjali, mis on õhem kui 3 mm.1.4 Võistleja kannab kogu võistluste ajal vastutust tehnilise komisjoni ja žürii ees selle kohta, et tema auto on määrustepärane.1.5 Keermete taastamine. Rikutud keermeid on lubatud taastada uue keerme sisselõikamisega, millel on sama siseläbimõõt (nn. helicoiltüüp).1.6 Ralliautod rühmas A homologeerituna peale 01.01.1999 võivad olla kuni 1800 mm laiad (va. kit variandid). Rühma N autod on lubatud homologeerituna kõikides kerevariantides.1.7 „Vaba“ detail:„ Vaba“ tähendab, et algse detaili koos tema funktsioonidega võib vabalt eemaldada või asen-dada teisega tingimusel, et asendatud detaili funktsioon oleks sama algsega.2. MÕÕDUD ja KAALUD2. Kliirens. Ükski auto osa ei või puudutada maad, kui mõlemad ühe külje rehvid on tühjad. Test viiakse läbi siledal pinnal, sõitjad autos.2.2 Ballast. Auto kaalu võib tõsta ühe või mitme ballasti kinnitamisega tingimusel, et see on homogeenne plokk (plokid), mis kinnitatakse põrandale nähtavale kohale tööriistade abil ja on tehnilise komisjoni poolt plommitud. Grupis N on ballasti kasutamine keelatud. Rallidel on lu-batud tööriistade ja tagavaraosade kaasavedamine vastavalt Art 253 nõuetele.3. MOOTOR3.1 ÜlelaadimineTurbolaadija või kompressori kasutamisel tuleb tegelik silindrimaht korrutada bensiinimoo-tori puhul 1,7-ga ja diiselmootori puhul 1,5-ga ning saadud tulemus näitab auto võistlusklassi. Nüüd vaadeldakse seda autot kui uude klassi kuuluvat (puudutab eriti kubatuuri, sisemõõtusid, kohtade arvu, miinimumkaalu jne.).3.2 Rootormootor (Wankelmootor)Põlemiskambri(te) maksimaalse ja minimaalse mahu vahe tuleb korrutada, 1,5-ga samuti üle-laadimisega mootorite puhul.3.3 Gaasiturbiinmootorid. Ekvivalent arvutatakse FIA valemist.3.4 Mootorid, milles põletatakse kütust ka väljalaskeklapi järel, on keelatud.3.5 Uuetüübiliste mootorite koefitsiendid määratakse FIA otsustega.3.6 Väljalaskesüsteem ja summutiEhkki rühmamäärused lubavad originaalse summuti vahetuse, tuleb avalikel teedel peetavatel võistlustel (rallid) kasutada summutit, mis vastab võistlusmaa liikluseeskirjadele. FIA mürapiir rallidel 103 dBA/3500pm (diiselmootoril 2500pm).Summuti ots peab olema suunatud taha või küljele, olema maapinnast 10–45 cm kõrgusel ja ei tohi auto perimeetrist välja ulatuda. Kui summuti on suunatud küljele, ei tohi ta kere alt välja ulatuda ja peab paiknema auto telgede vahe poolitajast tagapool. Summuti ots auto all ei või ol-la kaugemal kui 10 cm perimeetrist. Torustik tuleb efektiivselt kaitsta, et ta ei tekitaks tulekahju. Väljalaskesüsteem ei või olla ajutine, väljalaskegaasid võivad väljuda ainult toru otsast. Kere de-taile ei või kasutada väljalaskegaaside juhtimiseks. Juhul, kui auto on homologeeritud nii kata-lüsaatoriga kui ka ilma, tuleb neist valida üks. Kombinatsioon on keelatud.

47

3.7 KäivitamineElektri või mõne muu energiaallika mõjul töötav starter, millega juht saab käivitada mootori, is-tudes autos, on vajalik. Ka energiaallikas peab olema autos.3.8 SilindridAlgselt hülssideta mootori remont on lubatud ainult materjali, mitte detailide lisamisega.4. KÄIGUKASTIgal autol peab olema käigukast, millel on tagurpidikäik. Tagurpidikäik peab olema töökorras vähemalt võistluste stardis. Juht peab olema suuteline käike vahetama oma istmel istudes.5. VEDRUSTUSKomposiitmaterjalidest vedrustusedetailide kasutamine on keelatud.6. RATTADKomposiitmaterjalidest rataste kasutamine on keelatud.Ratta laiuse mõõtmine:Ratas on auto all, auto on maas, võistlusvarustuses ja juhiga autos. Mõõdetakse ükskõik millises punktis, v.a. piirkonnas, mis on kontaktis maapinnaga. Koostatavate rehvide kasutamisel peab ratas ikkagi mahtuma klassi piiridesse rühmades A ja B. (vt. 255.5.4 ja 256. 5).on auto all, auto on maas, võistlusvarustuses ja juhiga autos. Mõõdetakse ükskõik millises punk-tis, v.a. piirkonnas, mis on kontaktis maapinnaga. Koostatavate rehvide kasutamisel peab ratas ikkagi mahtuma klassi piiridesse gruppides A ja B (vt. 255.5.4 ja 256. 5).7. KERE7.1 Muudetava kerega autod peavad täitma lahtistele autodele esitatud nõuded. Autod avatava katusega peavad võistlema suletud ja lukustatud katustega.7.2 Minimaalsed sisemõõdud.Kui käesolevate tehniliste tingimustega lubatud muudatus põhjustab mingite homologatsioonivormis toodud mõõdete muutmise, ei või neid homologatsioonivormi mõõtmeid enam arvestada.7.3 Salong.Juhikoha ümbertõstmine on lubatud tingimusel, et algse ja muudetud juhikohaga autod on konstruktsioonilt samased. Kasutada võib vaid tootjapoolseid detaile. Roolisamba läbiviik ke-rest on lubatud vaid selleks tootja poolt rajatud avausest. S1600, S2000 ja WRC autodel peab ko-gu juhikoha vahetus ning roolisamba kereavaus olema homologeeritud kompleksis.Ainult järgmised lisatarvikud on lubatud paigaldada salongi:tagavararattad, tööriistad, tagavaraosad, ohutusvarustus, sidevahendid, ballast (kui lubatud), tuuleklaasi pesupaak (paak vaid rühmades A ja B). Igal juhul ei või varustusega katta kaassõitja ruumi ja istet lahtistel autodel. Tööriistade ja kaitsekiivrite konteinerid, mis paiknevad salongis, peavad olema valmistatud mittepõlevast materjalist ja nad ei tohi tules eraldada toksilisi aineid. Algsed turvapadjad koos kinnitustega võib eemaldada eeldusel, et salongi siseilme ei muutu.7.4 KerematerjalKerematerjal ja tema paksus peab olema sama, mis homologeeritud autol. Igasugune keemili-ne töötlemine on keelatud.7.5 LisalaternadLisalaternate paigaldamiseks on lubatud kere esiossa puurida auke, kuid neid auke ei või mil-lekski muuks tarvitada. Rallidel võib lisalaternate kaitseks kasutada mitte-peegelduvaid pain-duvast materjalist laternanokkasid, kuid nad ei või ulatuda ettepoole laternaklaasist rohkem kui 10 cm.7.6 Ohtlikud objektidIgasugused ohtlikud objektid (akupatarei, kergestisüttivad produktid jne.) peavad paiknema väljaspool salongi.

48

7.7 Porilapid (ainult rallidel)Lubatud on auto pikiteljega risti asuvate porilappide paigaldamine vaid käesoleva artikli koha-selt. Kui lapid on kohustuslikud, tuleb see nõue märkida Juhendisse.Igal juhul peavad porilapid vastama loetletud nõuetele:– nad peavad olema valmistatud painduvast materjalist,– nad peavad katma iga ratta kogulaiust, kuid nii, et nii esi- kui ka tagarataste taga peab jääma

vabaks vähemalt 1/3 auto laiusest (vt. joon. 252-6),– tagarataste ees on vasaku ja parema porilapi vahel min. 20 cm vaba ruumi,– sõitjata seisval autol ei või maapinna ja porilapi vahel olla vahe üle 10 cm,- tagantvaates peab lapp katma vähemalt 3 / 4 rehvi kogulaiusest– vertikaalprojektsioonis ei või porilapid kere alt paista.Porilapid, mida paigaldatakse auto ette, et kaitsta autot pori pritsimise eest on lubatud juhul, kui võistluste Juhend seda lubab või nõuab. Nad ei või ulatuda väljapoole auto laiust, tahapoole au-to ninast üle 10 cm ja esirataste ees peab vabaks jääma vähemalt 1/3 auto laiusest.8. ELEKTRISÜSTEEM8.1 ValgustusUdulaternad võib välja vahetada teistsuguse tule vastu või vastupidi tingimusel, et originaalne kinnitus säilitatakse.8.2 GeneraatorGeneraatori ja generaatori käiviti kinnitus on vaba.8.3 SignaalRalliautodel peab töötama vähemalt 3 sekundit signaal helitugevusega 97 dB, mõõdetuna 7 m kauguselt auto ees.9. KÜTUS – PÕLEMINE9.1 Kütus Kütusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, tankla tankurist väljastatavat mootorikütust, mille ainus lubatud lisand on müügilolev määrdeaine. Kütus peab vastama järgmistele näitaja-tele:– pliivaba kütuse puhul 102 RON ja 90 MON maksimum, 95 RON ja 85 MON miinimum,– pliiga kütuse puhul 100 RON ja 92 MON maksimum, 97 RON ja 86 MON miinimum.– oktaanarvu mõõtmise metoodika peab vastama standarditele ASTM D 2699-86 ja ASTM

D 2700-86,– sobivuse/mittesobivuse otsus 95% piiri juures vastavalt ASTM 3244,– tihedus 720-785 Kg/m3 15°C juures (ASTM D 4052),– max hapnikusisaldus pliisisalduse puhul üle 0,013 g/l on 2,8 %, alla selle 3,7 %, lämmastik-

ku max 0,5 %.– ülejäänud osa võib koosneda ainult süsivesinikest ega või sisaldada mingeid võimsustlisa-

vaid aineid,– lämmastikusisaldus mõõdetakse ASTM D 3228 kohaselt ja hapnikusisaldus lihtanalüüsiga

0,2 % tolerantsi juures,– peroksiidide ja lämmastikuühendite max sisaldus on 100 ppm (ASTM D 3703 või UOP 33-

82, kui eelnev mõõtmisviis ei ole võimalik,– plii max sisaldus on 0,40 g/l või oma maa standard (ASTM D 3341 või 3237),– max benseenisisaldus on 5 % mahus (ASTM D 3606),– max aurustumisrõhk Reid on 900 hPa (ASTM D 323),– haihtumine 70 °C juures on 10-47 %, 100 °C juures 30-70 %, 180 °C juures min 85 % (ASTM

D 86),– max keemistemperatuur 225 °C (ASTM D 86),– max keemisjääk 2 % mahus (ASTM D 86).

49

Kui võistlustel saadaolev kütus pole küllaldase kvaliteediga, võib korraldava maa ASN pöördu-da FIA poole ülaltoodud nõuete kehtetuks tunnistamiseks kõnesoleval võistlusel.9.2 Diiselkütusele esitatakse eritingimused.9.3 Ainult õhk võib olla oksüdandiks.9.4 Tankimisel ringrajasõitudel kehtib erikord.9.5 Paagi ventileerimine. Lubatud ventileerimisava teha katuse kaudu.9.6 Ohutute kütusepaakide FT3 1999, FT3,5 ja FT 5 paigaldamineOhutud kütusepaagid FT3 1999, FT3,5 või FT5 on lubatud paigutada kas algsele kohale või siis pagasiruumi. Paagi paigalduskohas peab olema avaus mahavoolanud kütuse väljajuhtimiseks. FT3 paagi uus täiteauk peab paiknema kere välispinnal, ei või ulatuda sellest väljapoole ja ehita-tud nii, et kütus ei pääseks auto siseruumi. Kui täiteauk on auto sisemuses, tuleb ta eraldada sa-longist vedelikku mitteläbilaskva vaheseinaga.10. PIDURIDSüsinikkiust pidurikettad on keelatud.11. ENERGIASALVESTIHeitgaasidest tekkinud energiat ei tohi autosse akumuleerida rohkem kui 200 kJ ja selle kasuta-mine ei tohi ületada 10kJ 1kW kohta.12. JAHUTUSIgasuguse tahke, vedela või gaasilise jahutusmaterjali transportimine ja/või kasutamine auto sees või väljas on keelatud kogu võistluse vältel, välja arvatud juhul kui selle ainsaks eesmärgiks on sõitja jahutamine.

253. OHUTUSTINGIMUSED RÜHMADES N, A, B, SP 1. Auto, mille konstruktsioon võib pidada ohtlikuks, võib žürii otsusega võistlustelt eemaldada.2. Kui mingi lisaseade kasutamine on vaba, tuleb ta paigaldamise korral kinnitada vastavalt käesolevatele määrustele.3. TORUD, VOOLIKUD, PUMBAD3.1 KaitsmineKütuse, õli ja piduritorud peavad olema väljaspool autokere kaitstud deformatsioonide eest (ki-vid, korrosioon, mehaaniline murdumine jne.) ja kere sees tule ning deformeerumise vastu. Kui säilitatakse algne paigaldus, ei ole lisakaitsmine vajalik. Rühmas N soovitatav kui algne kin-nitus säilinud, teistes rühmades kohustuslik kui algne paigaldus muudetud või kui torud asu-vad auto sees ja nende väline kaitse on eemaldatud. Lisaks, kütusevoolikud, millede metall-osad on kerest isoleeritud mittejuhitavate osadega, peavad olema kerega elektrilises ühenduses (maandus). Kehtivus: kohustuslik kõikides rühmades, kui algne paigaldus muudetud.3.2 Paigaldamine ja tehnonõuded.Nõuded kohustuslikud, kui algne paigaldus muudetud.Jahutusvedeliku – ja õlitustorud peavad asuma väljaspool sõitjaruumi.Kütuse-, õlituse- ja survestatud hüdrovedeliku torud peavad olema valmistatud alljärgnevalt:- Juhul, kui torud on painduvad, peavad ühendusmuhvid olema keermestatud või ise-

sulguvate muhvidega ja torud tuleb varustada välise „sukaga“, mis kaitseb neid tule ja hõõrdkulumise eest.

- Vähim lubatud siserõhu taluvus töötemperatuuridel:- kütusetorud (v.a. ühendustorud blunseritega ja jahutusradiaatori torustik tagasiteel paaki)

70 bar 135 C

50

- õlitorud 70 bar 232 C- Hüdraulika torud 280 bar 232 C. Kui hüdrosüsteemi töösurve on üle 140 bar, peavad torud

taluma vähemalt kahekordset survet üle töösurve.Kütuse- ja hüdraulika torud võivad asuda juhiruumis, kuid neil ei või seal olla ühendusi, välja arvatud neis kohtades, kus torud läbivad juhiruumi esi- ja tagaseina (vt. Joon 253.59 ja 253.60). Sama kehtib ka piduri- ja siduriajamite torustikele.3.3 Automaatne kütuse etteande väljalülitus.Soovituslik kõikides rühmades:Kõik kütusevoolikud peavad olema varustatud automaatse väljalülitusklapiga, mis paikneb ot-seselt paagil. See rõhuklapp peab sulguma kütusevoolu kõikides voolikutes, kui ükski voolik on pragunenud või lekib. Kohustuslik kõikides rühmades: Kõik kütusepumbad võivad ainult siis töötada, kui mootor on käivitatud (v.a. käivitamisprot-sess).3.4 Kütusepaagi tuulutus.Paagi õhutusvoolik peab vastama järgmistele tingimustele:- raskusklapp auto ümberpaiskumisel- ventilatsiooniklapp ujukikambris- ülevooluklapp survele alates 200 mbar, töötab ujukikambri toru sulgemisel.Kehtivus: ringrajasõitudel.4. OHUTU PIDURISÜSTEEMÜhelt pedaalilt toimiv kahekontuurisüsteem on kohustuslik. Pedaalilt peab saama pidurdada kõiki rattaid, lekke või mõne muu vea ilmnedes piduriajamist peab pidur mõjuma veel vähe-malt kahele rattale. Kui süsteem on rakendatud auto tootmisel, pole vaja muudatusi teha.5. LISAKINNITUSEDVähemalt kaks lisasulgurit on kohustuslikud nii kapoti kui pakiruumi kaane kinnitamiseks. Algsed kinnitused tuleb välja lülitada või eemaldada. Suuremad salongis asuvad esemed (ta-gavararatas, tööriistad jne.) peavad olema tugevasti kinnitatud. Kohustuslik rühmades A ja B, soovitatav rühmas N.6. OHUTUSRIHMAD6.1 Vähemalt ühe puusavöö ja kahe õlavöö kasutamine (kinnitused kere külge, 2 puusavööle, 2 istmega sümmeetriliselt õlavööle) on kohustuslik rühmades N, A, B. Need vööd peavad vas-tama FIA Standarditele nr. 8854/98 või 8853/98. Ringrajavõistlustel tohib kasutada ainult pöö-ratava päästikuga rihmade vabastussüsteemi. Võistlustel, kus on sees avalikel teedel sõidetavaid lõike (rallidel), tuleb kasutada surunupuga päästikut. ASN võib homologeerida ohutusrihma-de kinnituspunktide kinnitusi ka ohutuspuurile tingimusel, et ka viimane on homologeeritud ja need kinnitused on testitud.Alates 01.01.2008 peavad rallivõistlustel asetsema võistlusautodes kaks lõikurit rihmade lõika-miseks, mis asuvad sõitja ja kaardilugeja käeulatuses, kui nad on ohutusrihmadega kinnitatud.6.2 Ohutusrihmade paigaldamine:– Ohutusrihmad tuleb kinnitada seeriaautole spetsiaalsete kinnituspunktidega. Ohutusrih-

masid ei tohi kinnitada istmete või istmekinnituste külge.– Soovitatavad geomeetrilised kinnituskohad on näidatud joonisel 253-61.– Õlavööd peavad olema paigaldatud selliselt, et nad ei moodustaks horisontaaliga suuremat

nurka kui 10°, mõõdetuna seljatoe ülaosast (erandkorras kuni 45º).– Maksimaalne õlavööde nurk auto pikitelje suhtes ei tohi olla suurem, kui 20°– Võimaluse korral tuleb kasutada originaalseid autol olevaid kinnituspunkte.– Nurk horisontaali suhtes võib olla ka suurem, kui kasutatakse FIA reeglitele vastavaid

51

homologeeritud istmeid. Sellisel juhul võib õlavööd kinnitada originaalsete tagaistme rih-maaukude külge. Kolmepunktikinnitusega rihmade puhul tuleb kasutada sellist kinnitus-kohta, mis on kõige lähemal esiistme pikiteljele. Neljapunktikinnitusega rihmade puhul peavad õlavööd olema kinnitatud auto kerele omavahel risti.

– Ohutusrihmu ei või paigaldada istmetele, millel puudub peatugi või millede peatugi on eemaldatav (seljatoe ja peatoe vahelises osas ei või olla muid avausi, kui rihmade läbilask-miseks istmest.

– Puusavööd ja hargnevad rihmad peavad läbima istet, et tagada sõitja vaagnavöö parem kokkupuutumine istmega. Puusavööd peavad tihedalt ümbritsema painet reite ülaosa ja vaagnavöö vahel. Mingil juhul ei või puusavöö ümbritseda sõitja kõhtu. Selle nõude taga-miseks on lubatud auto seeriaistmetesse teha rihmade läbilaskmiseks avausi. Tuleb jälgida, et rihmad ei hõõrduks vastu teravaid servi.

– Juhul, kui õlavöö algsete rihmakinnituskohtade kasutamine on võimatu või raskendatud, tuleb kasutada uusi kohti, mis peavad paiknema võimalikult lähedal auto tagateljele. Kui ka selline kinnitus on võimatu, tuleb õlavööd kinnitada järgmiselt:

a) spetsiaalse põiktoru külge, mis on kinnitatud ohutuspuurile b) ainult toetuma põiktorule ja olema kinnitatud tagarihmade algse ülemise kinnituspunk-

ti külge c) kinnitatud otseselt ohutuspuurile d) kinnitatud või toetuma põikisuunalisele tugevdustorule, mis on keevitatud ohutuspuu-

ri tagatugede vahele (joonis 253-66). Sel juhul peab terasest põikitugevdustoru (350 N/mm2) mõõdud olema vähemalt 38 mm x 2,5 mm või 40 mm x 2 mm. Põikitoru olgu paigaldatud nii, et õlavööd oleks tagasuunas 10-45 nurga all horisontaalpinna suhtes

e) rihmade kinnitus koos tugevdustega poltide M12 8,8 või 7/16 UNF abil (vt. joonised 253-17C, 253-53).

– Iga kinnituspunkt peab olema võimeline taluma koormust kuni 1470 daN, hargnevate rih-made puhul 720 daN. Juhul, kui üks kinnituspunkt on ette nähtud kahe rihma kinnitami-seks (lubatud ainult õlavöödele), peab talutav koormus olema võrdeline kummagi rihma koormuste summaga.

– Iga uus kinnituspunkt peab olema tugevdatud 40 cm2 suuruse ja 3 mm paksuse tugevdus plaadiga.

– Auto kerele või monokokile monteerimine: 1) üldine montaaž joonisel 253-62 2) õlavööde monteerimine joonisel 253-63 3) hargnevate rihmade monteerimine joonisel 253-64.6.3 Ohutusrihmade kasutamineOhutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta ja kooskõlas valmistaja juhistega. Ohutusrihmade efektiivsus ja pikaeali-sus on otseselt sõltuv nende paigaldamisviisist, kasutamisest ja hooldamisest. Rihmad tuleb va-hetada peale iga tõsisemat avariid ja ka siis, kui rihmade kude on põlenud, murenenud või re-benenud kas kemikaalide või päikesekiirguse tõttu. Samuti tuleb need vahetada, kui rihmade metallosad on paindunud, deformeerunud või roostetanud. Iga ohutusrihm, mis ei funktsio-neeri normaalselt, tuleb vahetada.7. TULEKUSTUTID – TULEKUSTUTUSSÜSTEEMIDKeelatud on kustutusained BCF, NAF.7.1. Kehtivus.- Rallidel vastavalt 7.2. ja 7.3. toodule- Ringrajavõistlustel, slaalomitel, mäkketõusul (ka sprindil) vastavalt 7.2 ja 7.3 toodule

52

7.2. Tulekustutussüsteemid.7.2.1. Kõik autod peavad omama tulekustutussüsteemi, mis on FIA poolt homologeeritud keh-tivusega auto homologatsiooniaja alguses (FIA standard võistlusautode tulekustutussüsteemi-dele) vastavalt FIA loetelule Nr. 16.7.2.2. Kõik kustutid peavad olema kindlalt kaitstud, asuma sõitjateruumis ning taluma koor-must 25 G. Kogu süsteem ise peab olema tulekindel. Ainult metallvoolikud on lubatud, süntee-tilised torud on keelatud.7.2.3. Sõitja peab ulatuma süsteemi käsitsi käivitada olles istmel kinnitatuna turvavöödega, rool omal kohal. Kohustuslik on ka autoväline käiviti, mis on kas ühendatud peavoolulülitiga või asuma selle vahetus läheduses. Käiviti-lüliti tähistatuna punase “E” tähega valgepõhjalisel min 10 cm läbimõõduga sõõril, mida ümbritseb punane rant. 7.2.4. Süsteem peab töötama auto iga asendi puhul.7.2.5. Süsteemi pihustid peavad vastama kustutusainele ning neid ei tohi otsesihis sõitjatele suunata.7.3. Käsikustutid.7.3.1. Igas autos peab olema 1 või 2 käsikustutit.7.3.2. Lubatud kustutusaineteks on AFFF, FX G-TEC, Viro 3, pulber või muu FIA poolt lubatu.7.3.3. Vähim lubatud kustutusaine kogus:AFFF: 2,4 lViro 3: 2,0 kgFX G-TEC: 2,0 kgZero 360: 2,0 kgPulber: 2,0 kg7.3.4. Kustutite nõutav rõhk (min):AFFF, FX,Viro 3, Zero 360– vastavalt tootja nõuetelePulber – 8 kuni 13,5 barAFFF puhul peab igal kustutil olema näidik rõhu kontrollimiseks.7.3.5. Igal kustutuspudelil peab nähtaval kohal olema järgmine teave:- maht- kustutusaine tüüp- kustutusaine maht või kaal- kuupäev, millal kustuti tuleb kontrollida, see ei või olla hiljem kui 2 aastat peale villimist või

viimast kontrolli.7.3.6. Kõik käsikustutid peavad olema kindlalt kaitstud ja kinnitatud talumaks koormust 25 G. Kinnituseks võib kasutada ainult kiirpäästikuga metallist linte, neid peab olema vähemalt kaks.7.3.7. Kustutid peavad olema hõlpsalt kättesaadavad juhile ja kaassõitjale. 8. OHUTUSSTRUKTUURID8. Ohutusstruktuurid8.1 ÜldmärkusedOhutuspuuri paigaldamine on kohustuslik.See võib olla:a)Toodetud kooskõlas nõuetega järgnevates artiklites;b)Homologeeritud ja sertifitseeritud ASN’i poolt vastavalt ohutuspuuride homologatsiooni määrustele;Autentse homologatsiooni dokumendi või sertifikaadi, mille on heaks kiitnud ASN ja allkirjas-tatud tootjat esindavad kvalifitseeritud tehnikud, peab esitama võistluse tehnilisel ülevaatusel.Iga ohutuspuur, mis on homologeeritud ASN’i poolt ja on müügil, alates 01.01.2003 peab ole-ma identifitseeritud eraldusmärgiga, mille on külge kinnitanud tootja; see eraldusmärk ei tohi

53

olla kopeeritud ega teisaldatud (so graveeritud või isehävinev kleebis).Eraldusmärk peab kandma tootja nime, homologatsiooni- või sertifitseerimisnumbrit ASN’i homologatsioonitunnistuselt või sertifikaadilt ja individuaalset tootja sarjanumbrit.Samade numbritega sertifikaat peab alati pardal kaasas ja esitatud võistluse tehnokontrolöri-dele.c)Homologeeritud FIA poolt vastavalt ohutuspuuride homologatsiooni määrustele.See peab vastama FIA poolt homologeeritud sõiduki homologatsioonitunnistuse laiendusele (VO).Tootja identifitseerimis- ja sarjanumber peab olema selgelt nähtav kõikidel ohutuspuuridel, mis on homologeeritud ja müüdud peale 01.01.1997.Ohutuspuuri homologatsiooni tunnistus peab täpsustama kuidas ja kus see informatsioon on näidatud ning ostjad peavad saama vastava nummerdatud sertifikaadi.Järgmiste autode ohutuspuurid peavad olema homologeeritud FIA poolt:Super 1600 Kit Variant, Super 2000 Kit Variant, Super 2000 Rally Kit Variant, World Rally Car Variant.Igasugune modifitseerimine homologeeritud või sertifitseeritud ohutuspuurile on keelatud.Modifitseerimise alla kuulub iga protsess, mida tehakse masinate või keevituse abil, ning sisal-dab endas püsivat materjali või ohutuspuuri muutmist. Kõik parandustööd, mis tehakse pä-rast õnnetuses kahju saamist, homologeeritud või sertifitseeritud ohutuspuurile peab läbi viima ohutuspuuri tootja või tema loal.Torudes ei või olla vedelikke ega muid esemeid.Ohutuspuur ei või ülemäära takistada sõitja ja kaardilugeja sisenemist ja väljumist autost.Ohutuspuuri elemendid võivad ulatuda sõitjateruumi, läbides armatuurlaua ja muu polsterdu-se, ja samuti ka tagaistmeid.Tagaistmed võib maha käänata.8.2 Definitsioonid8.2.1 Ohutuspuur. Ruumiline raam, mis on konstrueeritud tõsiste keredeformatsioonide vältimiseks auto ümber-paiskumisel või kokkupõrkel.8.2.2 Ohutuskaar. Ruumiline raam või kaar ja nende kinnituspunktid.8.2.3 Peaohutuskaar. (joonis 253-1)Struktuur, mille moodustab püstine või ligilähedaselt püstine (tolerants +/- 10º vertikaalsest) raam või kaar, mis paikneb risti auto pikiteljega, kogu auto laiuses ja asub vahetult esiistme-te taga.8.2.4 Esikaar. (joonis 253-1)Ohutuskaar, mille moodustab raam või kaar, mis paikneb risti auto pikiteljega ja mille kuju jär-gib katuse esiosa ja aknaposte.8.2.5 Külgkaar. (joonis 253-2)Struktuur, mille moodustab vertikaalne või ligilähedaselt vertikaalne raam või kaar, mis paik-neb piki auto vasakut või paremat külge. Külgkaare tagumine post peab olema täpselt esiistme-te taga. Esimene post peab olema vastu aknaposti ja armatuurlauda nii, et ta ei takistaks juhi ja kaassõitja sisenemist. Külgmine poolkaar on põhikaare külge ühendatud külgaare tagumi-ne lõik8.2.6 Poolkülgkaar. (joonis 253-3)Identne külgkaarele, aga ilma tagumise postita.8.2.7 Pikiühenduslüli. Pikitoru, mis ühendab pea- ja esikaare ülemisi osi.

54

8.2.8 Ristühenduslüli.Risttoru, mis ühendab külgkaarte või poolkülgkaarte ülemisi osi.8.2.9 Diagonaallüli. Põiktoru peakaare või tagatoe ülanurga ja peakaare teise külje või teise tagatoe alanurga vahel.8.2.10 Eemaldatavad elemendid. Ohutuspuuri strukturaalsed lülid, mida on võimalik eemaldada.8.2.11 Raami tugevdus.Tugevduslüli, mis on fikseeritud ohutuspuuri külge tema tugevuse parandamiseks.8.2.12 KinnitusalusPlaat, mis keevitatakse kaare toru külge, et võimaldada polt või keevisliidet kere või šassii kül-ge, tavaliselt tugevdusplaadi abil.8.2.13 TugevdusplaatMetallplaat, mis on fikseeritud kereehituse või šassii külge raami jala alla mõjuva koormuse pa-remaks laialijaotamiseks.8.2.14 Tugevduslüli (joonis 253-34)Torude liitumuspunktide ja paindumiskohtade tugevdus, mis on valmistatud U-kujulistest me-tall-lehtedest ning selle paksus ei tohi olla vähem kui 1.0mm.Tugevduslülide otsad peavad ulatuma paindetipust eemale 2 kuni 4 põhitoru läbimõõdu võrra.8.3 Konstruktsioonid.8.3.1 BaassõrestikBaassõrestik võib ainult olla ehitatud järgmiste disainid järgi:* 1 peakaar + 1 esikaar + 2 pikiühenduslüli + 2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-1)* 2 külgkaart + 2 ristühenduslüli + 2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-2)* 1 peakaar + 2 poolkülgkaart + 1 ristühenduslüli + 2 tagatuge + 6 kinnitusalust (joonis 253-3)Peakaare püstosad peavad järgima võimalikult täpselt kere sisemist kontuuri ja neile võib teha ainult ühe painde tema alumises osas.Esikaare või külgkaare esipost peab järgima aknaposte ja talle võib teha ainult ühe painde te-ma alumises osas.Ohutuspuuri lülide ühendused peavad olema katuse tasapinnas (ühendused pikikaar- põiklü-lid, pikilülid - esi- ja põhikaar, poolkülgkaar – põhikaar).Igal juhtumil, katusetasapinnas ei või olla üle 4 lahtivõetavat ühendust.Tagatoed peavad olema kinnitatud katusetasandi ja peakaare ülemiste-välimiste kaarte läheda-le mõlemale poolele, võimalikult eemaldatavatena.Nad peavad moodustama 30-kraadise nurga vertikaaliga, peavad olema suunatud tahapoole ning peavad olema võimalikult sirged ja lähedal kere sisemistele küljepaneelidele.8.3.2 DisainKui baassõrestik on defineeritud, siis peab seda täiendama kohustuslike elementide ja tugev-dustega (vaata artiklit 253-8.3.2.1), millele võib lisada valikulisi elemente ja tugevdusi (vaata ar-tiklit 253-8.3.2.2).8.3.2.1 Kohustuslikud elemendid ja tugevdused:8.3.2.1.1 DiagonaallüliAutod, mis on homologeeritud enne 01.01.2002Vähemalt üks diagonaallüli on kohustuslik. Tema asukoht peab olema koos kõlas joonistega 253-4, 253-5 ja 253-6. Diagonaali orientatsioon võib olla ümberpööratud.Joonise 253-6 puhul, ei tohi kaugus kahe kinnituse vahel kere külge olla suurem kui 300mm.Lülid peavad olema sirged ja eemaldatavad.Diagonaali ülemine ots peab kinnituma peakaare külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühi-nemiskohast tagatoega, või tagatoe külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühenduskohast peakaarega (vaata joonist 253-52).

55

Diagonaali alumine ots peab kinnituma paekaare või tagatoe külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühinemiskohast kinnitusalusest (va. joonise 253-6 puhul).Autod mis on homologeeritud alates 01.01.2002Ohutuspuuril peab olema vähemalt 2 diagonaallüli peakaare küljes vastavalt joonisele 253-7.Lülid peavad olema sirged ja eemaldatavad.Diagonaali alumine ots peab kinnituma peakaare või tagatoe külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühinemiskohast kinnitusalusega (vaata joonist 253-52).Diagonaali ülemine ots peab kinnituma peakaare külge mitte kaugemal, kui 100mm tema ühenduskohast tagatoega. 8.3.2.1.2 Ustetugevdused (külgkaitse)Üks või rohkem pikitoru tuleb paigaldada auto mõlemale küljele vastavalt joonistele 253-8, 253-9, 253-10 ja 253-11 (joonised 253-9, 253-10 ja 253-11 autode puhul, mis on homologeeritud peale 01.01.2007).Nad võivad olla eemaldatavad.Külgtorud tuleb paigaldada nii kõrgele kui võimalik, kuid kinnituskohtadelt madalamale kui pool ukseava kõrgusest mõõdetuna tema alaservastKui need ülemised kinnituskohad asetsevad eespool või tagapool seda ukseava, siis kõrgusepii-rangud kehtivad ka vastavale toe ja ukseava lõikepunktile.Juhul kui uksetugevdused on “X” kujulised (joonis 253-9), siis on soovitatav kinnitada need pi-kilülile ning vähemalt üks “X” torudest peaks olema katkestuseta.Ustetugevduste kinnitamine aknapostide tugevduste külge on lubatud. (joonis 253-15)Ilma kaardilugejata/kaassõitjata võistluste puhul võib lülisid paigaldada ainult juhipoolele.8.3.2.1.3 KatusetugevdusAinult autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2005Ohutussõrestiku ülemine osa peab vastama ühele nendest joonistest: 253-12, 253-13, 253-14.Tugevdused võivad järgida katuse kaardumist.Ilma kaardilugejata/kaassõitjata võistlustel, joonise 253-12 puhul ainult, võib paigaldada ainult ühe diagonaallüli, kuid selle esiots peab kinnituma peakaarega juhipool.Tugevduste otsad peavad olema vähem kui 100mm kaugusel peakaare ja lülide kinnituskohast (ei kehti V-kujuliste tugevduse puhul nagu joonistel 253-13 ja 253-14).8.3.2.1.4 Aknapostide tugevdusedAinult autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2006See peab olema paigaldatud peakaare esiosa mõlemale poolele, kui mõõde “A” on suurem kui 200mm (joonis 253-15).Need tugevdused võivad olla painutatud, kui nad on külgvaates sirgjoonelised ja paindenurk on kuni 20 kraadi.Tugevduse ülemine ots peab olema vähem kui 100mm kaugusel esikaare(külje-) ja pikiühenduslüli(ristühendus-) kinnituskohast (vaata joonist 253-52).Selle alumine ots peab olema vähem kui 100mm kaugusel (esi-) kinnitusalusest esikaarest(külje-).8.3.2.1.5 Paindekohtade ja ühenduste tugevdusedVähemalt 2 kinnituslüliga (vastavalt artiklile 253-8.2.14) peavad olema tugevdatud järgnevad ühenduskohad:- peakaare diagonaallülid- katusetugevdused (joonise 253-12 paigutuse puhul ja ainult autodel, mis on homologeeritud

peale 01.01.2007)- uksetugevdused (joonise 253-9 paigutuse puhul)- uksetugevdused ja aknapostide tugevdused (joonis 253-15) tugevdatud kahe tugevduslüli-

ga vastavalt artiklile 253-8.2.14

56

Kui uksetugevdused ja aknapostide tugevdused ei asetse samal tasandil, siis võivad tugevdused olla valmistatud metall-lehtedest, tingimusel, vastavad artiklis 253-8.2.14 kirjeldatud mõõt-metele.8.3.2.2 Soovituslikud lülid ja tugevdusedVälja arvatud artiklis 253-8.3.2.1 kirjeldatud teistele juhistele on lülid ja tugevdused joonis-tel 253-12 kuni 253-21 ja 253-23 kuni 253-33 valikulised ja võivad olla paigaldatud nii kuidas konstruktor soovib.Nad võivad olla kas keevitatud või paigaldatud demonteeritavate liigestena.Kõiki lülisid ja tugevdusi, mis joonistel kirjeldatud, võib kasutada eraldi või koos üksteisega.8.3.2.2.1 Katusetugevdused (joonised 253-12 kuni 253-14)Soovituslikult ainult autodele, mis on homologeeritud enne 01.01.2005Ilma kaardilugejata/kaassõitjata võistlusel, ainult joonise 253-12 puhul, võib paigaldada ainult ühe diagonaallüli, kuid selle esiots peab kinnituma peakaarega juhipool.8.3.2.2.2 Aknapostide tugevdused (joonis 253-15)Soovituslikult ainult autodele, mis on homologeeritud enne 01.01.2006Need tugevdused võivad olla painutatud, kui nad on külgvaates sirgjoonelised ja paindenurk on kuni 20 kraadi.8.3.2.2.3 Tagatoe diagonaalid (joonis 253-21)Joonisel 253-21 kirjeldatud paigalduse võib asendada joonisel 253-22 olevaga juhul, kui katuse-tugevdus vastab joonisele 253-14.8.3.2.2.4 Esivedrustuse kinnituskohad (253-25)Pikendus peab olema ühendatud esivedrustuse ülemise kinnituskohaga.8.3.2.2.5 Ristühenduslülid (joonised 253-26 kuni 253-30)Ristühenduslülisid, mis on fikseeritud peakaarele või tagatugede vahele, võib kasutada ohutus-rihmade kinnitusteks vastavalt p. 253.6.2 (lubatud kasutada demonteeritavaid ühendusi).Joonistel 253-26 ja 253-27 näidatud lülide puhul peab keskmise jala ja vertikaali vaheline nurk olema vähemalt 30 kraadi.Esikaarele fikseeritud ristühenduslülid ei tohi tungida sõitjatele reserveeritud ruumi.Selle võib asetada nii kõrgele kui võimalik, kuid selle alumine serv ei tohi olla armatuurlaua üle-misest osast kõrgemal.Autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.2007, ei tohi see asetseda allpool roolisammast.8.3.2.2.6 Paindekohtade ja ühenduste tugevdused (joonised 253-31 kuni 253-34)Tugevdused tuleb teha metalltorudest või U-kujulistest metall-lehtedest vastavalt artikli-le 253-8.2.14.Tugevduskomponentide paksus ei tohi olla vähem kui 1,0mm.Tugevduslülide otsad ei või paikneda kaugemal tugevdatava elemendi poolpikkusest. Lubatud on lisatugevdus mõlemale poole esikaarest, esiakna ülanurga ja kaare vahele. 8.3.2.3 Ohutuspuuri miinimum konfiguratsioonOhutuspuuri miinimum konfiguratsioon on määratud järgnevalt:

Auto homologatsioon Kaardilugejaga Ilma kaardilugejata01.01.2002 kuni 31.12.2004 Joonis 253-35A Joonis 253-35A või sümmeetriline01.01.2005 kuni 31.12.2005 Joonis 253-35B Joonis 253-35B või sümmeetrilineAlates 01.01.2006 Joonis 253-35C Joonis 253-35C või sümmeetriline

Ukse- ja katusetugevdused võivad varieeruda 253-8.3.2.1.2 ja 253-8.3.2.1.3 vahel.8.3.2.4 Eemaldatavad elemendidKui eemaldatavad elemendid peaksid olema kasutuses ohutuspuuri ehitamisel, siis demon-teeritavad liigesed peavad vastama FIA poolt heaks kiidetud tüübile (joonised 253-37 ku-ni 253-47).

57

Neid ei tohi keevitada, kui nad on juba kokku pandud.Kruvide ja poltide kvaliteet peab olema vähemalt 8.8 (ISO standard).Eemaldatavaid ühendusi (joonistel 253-37, 253-40, 253-43, 253-46 ja 253-47) ei tohi kasuta-da peakaare, esikaare või külgkaare osadena, kuna nad võivad toimida šarniiridena ja põhjus-tada struktuuri deformatsioone. Neid võib kasutada üksnes torude ja tugevduste ühendami-seks kaarte külge.8.3.2.5 LisapiirangudOhutuspuur peab paiknema vertikaalset koormat kandvate esi- ja tagavedrustuse elementide (vedrustus ja amortisaator) kinnituspunktide vahel.Täiendavad tugevdused, mis ületavad neid limiite, on lubatud ohutuspuuri ja kere/šassii tagu-miste veeremisvastaste lattide ankrupunktide vahel.Iga selline ankrupunkt võib olla ühendatud ohutuspuuriga ühe toru abil, mille mõõtmed on 30 x 15 mm.Autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2002:Esiprojektsioonis peavad esiosa veeremispuuri ülemiste nurkade painde- ja ühenduskohad ole-ma nähtavad läbi tuuleklaasi. (joonis 253-48)Rühma SP ja Super 2000 autod, mis on homologeeritud peale 01.01.2000, ja ralliautod, mis on homologeeritud peale 01.01.2001.Ohutussõrestik ukseava juures peab vastama järgnevatele kriteeriumitele (joonis 253-49) :- Mõõde A peab olema vähemalt 300mm- Mõõde B ei või olla rohkem kui 250mm- Mõõde C ei või olla rohkem kui 300mm- Mõõde E ei tohi olla üle poole ukseava kõrgusest (H)8.3.2.6 Ohutusspuuri ühendamine autokeregaMinimaalsed ühendused on järgmised:- 1 iga esikaare samba jaoks- 1 iga külgkaare või poolkülgkaare samba jaoks- 1 iga peakaare samba jaoks- 1 iga tagatoe jaoksTagamaks efektiivset paigaldamist kere külge, võib originaalse sisepolsterduse ohutuspuuri ja tema ühenduste ümber muuta lõikamise või kujundamise teel. Samas ei tohi polsterdust või si-sekujundust täielikult eemaldada. Vajaduse korral on ohutuspuuri paigaldamisel lubatud kaits-mete karbi ümberpaigaldamine.Pea-, esi-, külg- ja poolkülgkaare kinnituskohad:Igas kinnituskohas peab olema vähemalt 3mm paksune tugevdusplaat.Iga kinnitusjalg peab olema kinnitatud vähemalt kolme poldiga kere külge keevitatud vähemalt 3mm-paksuse ja 120 cm2 pindalaga metallist tugevdusplaadi külge.Autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.2007, peab 120 cm2 pindalaga ala olema puute-pind tugevdusplaadi ja kere vahel.Näited on joonistel 253-50 kuni 253-56.Jooniste 253-50 ja 253-52 puhul ei pea tugevdusplaat tingimata olema keevitatud kere külge.Ühenduspoldid peavad olema vähemalt M8 ja materjali standard ISO 8,8 või parem. Mutrid peavad olema varustatud splindiga vedruseibiga või isefikseeruvad.Soovituslik alates 01.01.2009 ja kohustuslik alates 01.01.2010.Kahe poldi vaheline nurk võib olla maksimaalselt 60º mõõdetuna toruteljest kinnitusalusel (joonis 253-50).Tagatugede kinnituskohad:Iga tagatugi peab olema kinnitatud vähemalt 2 M8 poldiga(2008) ning kinnitusjalg peab ole-ma 60cm2 pindalaga (joonis 253-57), või üksik polt topeltkeermega on lubatud juhul, kui tal on

58

adekvaatne pindala ja tugevus (vt. joon 253-58) ning juhul, kui tagatoesse on keevitatud puks.Ülaltoodud nõuded on minimaalsed. Lisaks neile võib kasutada lisasplinte, kaarte jalad võivad olla otseselt tugevdusplaatide külge keevitatud või ohutuspuur võib olla keevitatud kere külge.Erijuhtum.Mittemetallist kere/šassii puhul igasugune keevitus ohutuspuuri ja kere/šassii vahel on keela-tud, vaid tugevdusplaadi kinnitamine kere/šassii külge on lubatud.8.3.3 MaterjalAinult ringikujulise läbilõikega torud on lubatud.Kasutatavate torude spetsifikatsioon:

Materjal Miinumum tõmbetugevus

Miinumum mõõdud

Kasutusala

Külmalt töödeldud õmbluseta süsisinikteras

(C kuni 0,3%)350 N/mm2

45 x 2,5 või

50 x 2,0

Peakaar või külgkaared vastavalt

tarindile38 x 2,5

või40 x 2,0

Poolkülgkaar ja muud ohutuspuuri

osad

Min.mõõdud tollides :Peakaar ühendustega - 1,75 x 0,095 või 2,0 x 0,083Muud puuri lülid – 1,5 x 0,095 või 1,6 x 0,083

Mittesulamist teraseks loetakse materjali, kus on 1,7% mangaani ja 0,6% teisi lisandeid.Terasevalikult tuleb pöörata tähelepanu tema headele venimis- ning keevitusomadustele. Pain-dekoha keskjoone raadius ei või olla väiksem, kui painutatava toru 3-kordne läbimõõt. Juhul, kui painutamise käigus toru muutub ovaalseks, peab väiksema ja suurema läbimõõdu suhe olema 0,9 või suurem. Painde kohtade tasemel peab pind olema tasane ja sile, ilma lainetuste-ta ja pragudeta.8.3.4 KeevitusjuhisedKõik keevitused peavad olema täiskeevitused ümber kogu toru (lõikekoha). Kõik keevitused tuleb teha kõrgeima võimaliku kvaliteediga, täieliku läbikeevitamisega ja eelistatavalt gaasikesk-konnas. Ehkki väliselt soliidne keevitusõmblus ei pruugi tingimata tähendada head kvaliteeti, ei tähenda väliselt vilets õmblus kunagi kvaliteeti. Kuumtöödeldud terastraati kasutades peab ar-vestama eritingimustega (spetsiaalsed elektroodid, keevitus heeliumikeskkonnas).8.3.5 PolsterdusKohtadesse, kus sõitjate keha võib kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada mittepõ-lev polster.Kohtades, kus sõitjate kaitsekiivrid võivad kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb paigaldada polsterdus vastavalt FIA standardile 8857-2001, tüüp A (vaata tehnilist loetelu nr 23 “FIA poolt homologeeritud ohutuspuuri polsterdus”)Kehtib kõigis rühmades.

9. NÄHTAVUS TAHANähtavus auto taha tuleb tagada kahe välise tahavaatepeegliga (paremal ja vasakul). Peeglid võivad olla standardsed. Kumbki peegel peab omama vähemalt 90 cm peegelpinda. Nõue keh-tib rühmades N, A, B, R Super 2000 (ralli), rühmas SP erinõuded. Salongisisene tahavaatepee-gel on soovitatav. Lisaks lubatud N, A, R ja Super 2000 rühmade ralliautodel väljalõiked pinna-ga kuni 25 cm iga tahavaatepeegli kattes sõitjaruumi ventileerimiseks.

59

10. PUKSEERIMISSILMUSKõik võistlusautod peavad olema ees ja taga varustatud pukseerimissilmustega, mida võib ka-sutada ainult juhul, kui auto veeremine ei ole takistatud. Silmused peavad olema värvitud kol-laseks, punaseks või oranžiks. Kehtiv kõikides rühmades.

11. AKNADAuto aknad peavad olema ette nähtud (ja vastavalt markeeritud) üldliikluseks kasutamiseks. Tuuleklaas peab olema valmistatud lamineeritud klaasist. Tuuleklaasil võib olla päikesekaitse ülariba, see ei tohi takistada liikluskorraldusvahendite jälgimist.Külg ja tagaakendel võib olla tumendatud kile, kuid tagada tuleb auto sisemuse ja sõitjate vaa-deldavus autost 5 m kauguselt. Ralliautodel kohustuslik paigaldada läbipaistev värvitu kile mitte paksem kui 100 mikronit külgakendele ja klaasist katuseluukidele, kui hõbetatud või tumendatud kiled puuduvad. Hõ-betatud või tumendatud kattekilede kasutamine on lubatud ainult rallidel külg- ja tagaakendel ja klaasist katuseluukidel ainult järgmistel tingimustel:– avaused kiledes peavad võimaldama väljasoleval isikul näha sõitjat ja auto sisemust,– kattekile kasutamine peab olema lubatud võistluste juhendiga.Kehtiv rühmades A, B, N. Rühmale SP on kehtestatud erinõuded.Ringrajavõistlustel on kohustuslik alates 01.01.2001.a. kasutada ohutuspuuri külge kinnitatud peakaitse võrku järgmiste näitajatega:- võrgulintide laius 19 mm- võrgusilmade mõõt 25x25 mm kuni 60x60 mm- katteulatus roolipoolsele aknale kuni rooli keskpunktini.

12. TUULEKLAASI LISAKINNITIDSelliseid kinniteid võib vabalt kasutada, kõikides rühmades.

13. PEAVOOLULÜLITIPeavoolulüliti peab katkestama kõik vooluahelad, aku, generaatori, tuled, süüte, helisignaali ja seiskama mootori. Diiselmootoritel, millel puudub elektrooniline sissepritse peab peavoolulüliti katkestama moo-tori sisselaskesüsteemi.Kasutatav lüliti peab olema sädemekindel ja käivitatav nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. Välispi-dine lüliti peab asuma tuuleklaasi alaosa lähedal ja tähistatud punase välgunoolega sinisel val-ge äärisega kolmnurgal, mille külg on vähemalt 12 cm. Väline lüliti kehtib ainult kinniste au-tode kohta.Kehtiv kõikidel autodel, mis osalevad kiirusvõistlustel, mis peetakse ringradadel ja mäkketõu-sudel. Teistel võistlustel soovitatav.

14. FIA HEAKSKIIDUGA OHUTUD KÜTUSEPAAGID Juhul, kui võistleja kasutab ohutuid kütusepaake, peavad need olema FIA poolt heakskiidetud tootjalt. Igal sellisel paagil peab olema peale trükitud:– tootja nimi– täpne spetsifikatsioon, milleks paak on toodetud- homologatsiooni number– täpne kehtivuse aeg– paagi seerianumber.Markeering ei või olla eemaldatav, kujund FIA heakskiiduga.14.1 Tehnilised näitajad

60

FIA-l on õigus muuta ohutute paakide tehnilisi norme peale tootjate vastavate toodetega tut-vumist.14.2 Näitajad paagile saadaval FIA-st.14.3 Paakide vanusepiirÜle viie aasta vanuseid (alates tootmise päevast) ohutuid paake ei tohi kasutada. Tootja võib ühel korral kasutusaega pikendada peale tehn.kontrolli veel 2 aastaks.14.4 KasutamineRühmade N,A,B autod võivad omada FT3 1999, FT 3,5 või FT 5 paake, kui ümberehitused pai-galdamiseks ei riku tehnilisi tingimusi. Paakides on soovitatav kasutada ohutusvahtu.14.5 Tankimiskaelaga kütusepaagid (A ja N rühmad)Kõik autod, millel paagi tankimistoru läbib sõitjateruumi, peavad omama FIA poolt homologeeritud tagasivooluklappi. Klapp, ühe- või kahesiibriline, peab asuma tankimiskaelas paagi poolel. Tankimiskaela all mõeldakse ühendust tankimisava ja paagi vahel

15. TULEKINDLAD VAHESEINADTihe ja tulekindel vahesein peab paiknema mootoriruumi ja salongi vahel. Kui sellise vahesei-na moodustavad tagaistmed, on soovitav nad katta tulekindla kattega.

16. ISTMED, NENDE KINNITUS ja KRONSTEINIDJuhul, kui originaalistmete kinnitused ja kronsteinid on eemaldatud, peavad uued osad kas sel-leks istmetootja poolt eraldi heaks kiidetud, või täitma järgmisi nõudeid:1) Istmekronsteinide kinnituspunktid peavad olema kas:- algsed nagu originaalautol;- homologeeritud tootja poolt VO variandina (mille puhul võib originaalsed kinnituspunk-

tid eemaldada)- vastavalt joonisele 253-65Istmekronsteinid peavad olema auto kere külge kinnitatud vähemalt 4-s punktis iga istme koh-ta, kasutades vähemalt 8 mm polte2) Istmekronsteinide kinnitamine otse auto kere külge. Istmekronsteinid peavad olema auto kere külge kinnitatud vähemalt 4-s punktis iga istme koh-ta, kasutades vähemalt 8 mm polte ja tugevdusi vastavalt joonisele 253-65. Kontaktpind kere, tugevdusplaadi ja kronsteini vahel peab olema vähemalt 40 cm2 igas punktis. 3) Juhul, kui kasutatakse istme kiireemaldamise süsteemi, peavad nad olema võimelised vastu võtma üheaegselt rakendatavat vertikaal- ja horisontaalkoormust 18 000 N. Juhul kui kasuta-takse istmerööpaid, peavad nad olema algsed, homologeeritud koos auto või istmega.4) Iste peab olema kronsteinide külge kinnitatud vähemalt neljas punktis (2 ees ja 2 taga), vähe-malt 8 mm poltidega ja läbi tugevdusplaatide, mis on istme lahutamatuks osaks. Iga ühendus-koht peab olema võimeline vastu võtma ükskõik, mis suunast tulevat 15 000 N koormust.5) Kronsteinide ja tugevdusplaatide materjali minimaalpaksuseks on 3 mm terase ja 5 mm kergmaterjalide kasutamisel. Iga kronsteini pikimõõde peab olema vähemalt 6 cm.6) Kui homologeeritud istmel kasutatakse pehmendust, on selle maksimaalseks lubatud pak-suseks 50 mm.Kõik kasutatavad istmed peavad olema homologeeritud FIA (FIA standard 8855/1999)ja mit-te modifitseeritud.FIA standardi 8855/1999 kohaseid istmeid võib kasutada 5 aasta jooksul peale nende valmis-tusaega, mis esitatakse kohustuslikult markeertahvlikesel. Tootja võib lubada 2 aastat lisakasu-tusaega, see peab olema näidatud täiendava tahvlikesega.17. ÕHURÕHU KONTROLLKLAPID velgedel on keelatud.

61

254. ERIMÄÄRUSED RÜHMALE N

1. DEFINITSIOONÜldiseks müügiks toodetud tavalised tänavasõiduautod.2. HOMOLOGATSIOONVähemalt 2500 ühesugust autot peab olema valmistatud 12 järjestikuse kuu jooksul ja olema samas ka homologeeritud rühma A.Homologatsioonivarant VF, mis on homologeeritud rühmale A, on jõus ka rühmale N. Homologatsioonivariant VO, mis on homologeeritud rühmale A, ei laiene rühmale N, välja ar-vatud juhtumid, kui VO puudutab:– automaatkäigukasti hooratast– kütusepaaki (vastavalt art. 254.6.9 ja 255.5.9.2)– automaatkäigukasti– katuseluuki– ohutuspuuri– istmekinnitust– ohutusrihmade kinnituspunkte- 2/4 uksega versiooneEvolutsioonivariandid ET, ES ja VK, mis on homologeeritud rühmale A, ei laiene rühmale N. Samas, ET ja ES variandid, mis homologeeriti rühmale A peale 01.01.1997.a., kehtivad ka N rühmas.Kõik VP tootjavriandid kehtivad N rühmas.SP rühma VO variandid ei kehti N rühmas.Kütusepaakide kasutamine rühma A VO-variantide kohaselt vastavalt art. 255 – 5.9.2. ning art. 254.6.8.

3. ISTMETE ARVAuto peab olema ette nähtud vähemalt 4-le inimesele ja istmete dimensioonid peavad vasta-ma rühma A istmetele.4. LUBATUD või KOHUSTUSLIKUD MUUDATUSED ja LISANDIDKõik modifikatsioonid, mida käesolevad tehnilised tingimused ei luba, on karmilt keelatud. Ai-nukesed lubatud toimingud on auto normaalne hooldus ja kulunud või avariis vigastatud osade vahetus. Muudatuste ja asendamiste piirid antakse järgnevates punktides. Ükskõik millise ku-lunud või vigastatud osa saab vahetada ainult samasuguse originaaldetaili vastu. Autod peavad tingimusteta olema seeriatoodangust ja vastama homologatsioonile.5. MIINIMUMKAALUD5.1 Autode miinimumkaaluks on homologatsioonis märgitud kaal.Miinimumkaaluks loetakse reaalset tühja auto kaalu ilma sõitjate, nende varustuse, tööriistade ja tungrauata ning koos ühe varurattaga (teine varuratas eemaldatakse kaalumisel).Kõik anumad, mis sisaldavad vedelikke, nagu õli, jahutusvedelik, pidurivedelik, küttesüsteem, peavad olema täidetud tootja poolt ette nähtud normaaltasemeni. Tuuleklaasi ja laternate pesu-paagid, pidurite jahutusvedeliku paagid, kütusepaak ja vee sissepritse paak peavad olema tüh-jad. Lisalaternad, mis ei ole ette nähtud homologatsiooniga, tuleb enne kaalumist eemaldada.5.2 Ralliautodel on auto miinimumkaaluks art 5.1 tingimustel kaalutuna koos meeskonnaliik-metega (2 sõitjat + nende täisvarustus): art 5.1 kohane kaal + 150 kg.

62

6. LUBATUD MUUDATUSED ja TÄIENDUSED6.1 Mootor- Plastikust mootorikatted, mille eesmärk on varjata mootoriruumis eri mehhaanilisi detaile,

võib eemaldada juhul, kui katetel oli vaid esteetiline ülesanne.- Mootorikatte alused mürasummutused ja kaunistused võib eemaldada. - Gaasitrossi võib dubleerida või asendada teise vastu, mis ei pruugi olla sama tootja oma.- Kruvisid ja polte võib vahetada eeldusel, et need on terasest.- Süütesüsteem: süüteküünalde mark ja tüüp ning pöörete piiraja ja kõrgepingejuhtmed on

vabad. Süütesignaali siseneval poolel tuleb säilitada algupärased sensorid, andurid ja või-mendid ning samuti nende toimingud. Elektrooniline kontrollplokk ja sealsed süütekom-ponendid on vabad, kuid need peavad olema täielikult asendatavad algsetega (st. mootor peab töötama ka algse süütejuhtme paigaldamise korral). Sensoreid ei tohi lisada, ka mit-te andmete kogumise eesmärgil. Ainult autole homologeeritud andmekogumissüsteem on lubatud. Mudelitel multiplekselektrisüsteemiga võib kasutada elektroonilist kontrollapara-tuuri ja sensoreid VO homologeeringule vastavalt.

Kasutada tohib sensoreid vee- ja õlitemperatuuri, õlirõhu ja pöörete arvu mõõtmiseks, iga-üht neist võib ühendada näidikutega (ka andmemäluga).

- Jahutussüsteem: termostaat, elektriventilaatori rakendustemperatuur ja seadistus ning ra-diaatorikorgi lukustussüsteem on vabad.

- Karburaatorid: algne süsteem tuleb säilitada, kütuse pealeandmist põlemiskambrisse kont-rollivaid detaile võib modifitseerida tingimusel, et nad ei mõju õhu pealeandmisele. Õhu-puhasti korpust võib vahetada.

- Sissepritsesüsteem: algne süsteem tuleb säilitada. Nende osade muutmine, mis asetsevad õhuvoolumõõturi järel, ja millede ülesandeks on kontrollida pealeantavat kütusekogust, on lubatud tingimusel, et muudatustel pole mõju mootorile antavale õhukogusele (osi vaheta-da ei tohi!). Sissepritse elektroonse kontrollbloki sisu on vaba. Siseneva signaali algupära-sed sensorid, andurid ja võimendid ja nende töötoimingud tuleb säilitada standardsetena. Kontrollblokist väljuvad töötoimingud peavad vastama homologatsioonivormile. Sisseprit-sepihustite poolt antava kütuse kogust võib muuta, kuid mitte tööprintsiipi ega asukohta ja asendit. Sissepritsepihusteid võib muuta või vahetada ainult kütusehulga suurendamise ees-märgil, jättes muutmata nende tööpõhimõtte ja kinnituse. Õhupuhasti korpust võib vahe-tada.

- Õlitussüsteem: karterisse on lubatud paigaldada loksumisvastaseid ekraane. Õlifiltrit võib vahetada.

- Mootori ja käigukasti kinnitused peavad olema originaalsed või homologeeritud.- Väljalaskesüsteem: on lubatud algse summuti sisu eemaldamine. On lubatud väljalaske-

süsteemi muutmine esimese summuti algusest kuni väljalaskegaaside väljatulekuauguni (joon. 254-3 ja art 328p N-rühma homologatsiooniraamatus). Sellel osal ei või torude vä-lisläbimõõt ületada esimese summuti ees oleva toru läbimõõtu. Juhul, kui esimesse sum-mutisse siseneb kaks toru, ei või muudetud toru läbilõikepindala ületada nende kahe toru summaarset pindala. Väljatulekuauk peab asetsema algsel kohal, olla võib ainult üks välja-tulekuauk (v.a. juhul, kui kasutatakse algset väljalasketoru. Kõik need muudatused ei tohi põhjustada mingit kereehituse muutmist ja peavad järgima võistlusmaa määrusi mürata-seme osas. Summutitel on lubatud kasutada lisakinnitusi. Summuti on väljalaskesüsteemi osa, mis vähendab mootorimüra. Summuti põiklõikepind peab olema vähemalt 170% sise-neva toru pinnast ning sisaldama müra vähendavat materjali. Müravähendi võib olla 45% ulatuses mulgustatud toru või sünteetiline pakett. Summuti pikkus peab olema 3 kuni 8 korda suurem siseneva ava läbimõõdust. Summuti võib olla seeriatoodang, mis on keevi-

63

tatud väljalasketorustikku, sel puhul ei loeta torustikku summuti osaks. Kui paigaldatak-se lisasummuti, peab ta olema algset tüüpi ja sisaldama helineelavat materjali. Katalüsaator võrdsustatakse summutiga ja selle asukohta võib muuta. Kui katalüsaator on väljalaskekol-lektori lahutamatu osa, siis on lubatud katalüsaator asendada samapikkuse koonilise detai-liga, millel on sama läbimõõduga sisse- ja väljatulekuaugud. Nagu eelpoolöeldud, on ka-talüsaatori asendusdetaili järel väljalaskesüsteem vaba, kuid toru läbimõõt ei või ületada katalüsaatori väljatulekuaugu läbimõõtu.

- Plokikaane tihend: materjal on vaba, paksus peab olema originaalne.- Autopiloot (liikumiskiiruse hoidja): võib olla välja lülitatud.- Turbopiiraja grupile N ainult rallivõistlustel (vt. joonis 254-4):Ainult rallivõistlustel: maksimaalne silindrite arv on 6. Maksimaalne kubatuur on normaallaa-dimisega mootoritel 3 liitrit, kui silindris on 2 klappi ja 2, 5 liitrit kui silindri kohta on üle ka-he klapi. Ülelaadimisega mootori puhul on maksimaalne nominaalne kubatuur 2,5 liitrit. Üle-laadimissüsteem peab vastama homologatsioonile. Ülelaadija ees olev õhuvõtuava peab olema varustatud vähemalt 3 mm paksuse vaheseinaga, mis paikneb risti õhuvõtukanaliga, milles on max 32 mm ava ja mis paikneb maksimaalselt 50 mm kaugusel ülelaadija labadest. See ava suurus (32 mm) peab säiluma sõltumata temperatuuritingimustest. Kogu mootori jaoks vaja-lik õhk peab läbima nimetatud avaust. Vahesein tuleb valmistada õhukeseseinalisena, maksi-maalse välisläbimõõduga 38 mm. See mõõt tuleb säilitada 5 mm ulatuses kummalgi pool pii-raja kitsaimat kohta. Sellised ülelaadijad, mis juba homologeerituna täidavad eelpoolmainitud nõuded, tuleb säilitada algsena. Teistele tuleb lisada nimetatud vahesein lisavarustusena ja tal peab olema plommimisvõimalus. Plommimine peab olema võimalik teha vaheseina ja turbo korpuse või vaheseina ja kompressori korpuse vahel.Vaheseina monteerimine turbolaadijale peab olema teostatud sellisel viisil, et vaheseina eemaldamiseks korpusest tuleb täielikult välja keerata kaks polti või kruvi. Nõelkruvi-de kasutamine on keelatud. Poltide või kruvide pead peavad olema läbi puuritud, et neid oleks võimalik omavahel plommida ja vaheseina eemaldamine korpusest ilma plomme rikkumata poleks võimalik.Vahesein peab olema valmistatud ühest monoliitsest materjalitükist ja ainukesed avad temas võivad olla ette nähtud eelpoolnimetatud kahe poldi või kruvi kinnitamiseks ja plommimis-otstarbeks. Vaheseina paigaldamiseks on lubatud materjali eemaldamine või lisamine ülelaa-dija korpusest (-le). Juhul, kui autol on ette nähtud kaks paralleelset ülelaadijat, peab kummal-gi olema õhuava max 22,6 mm.Ülelaadimisega diiselmootorite puhul on õhuvõtuava sisemiseks max läbimõõduks 35 mm ja väliseks max läbimõõduks 41 mm vastavalt eelpool loetletud turbomootoritele kehtivatele tin-gimustele. Juhul, kui autol on ette nähtud kaks paralleelset ülelaadijat, peab kummalgi olema õhuava max 22,7 mm. 6.2 Transmissioon– Sidur: Sidur: ketas on vaba, välja arvatud ketaste arv. Diameetrit võib suurendada.6.2.2. Käigukast- hammasrataste ja lülituskahvlite materjal ja tüüp on vabad. Nende paigaldamise võimalda-

miseks tohib käigukasti sisemust modifitseerida- hammasrataste hammaste arv ja ülekandesuhted peavad säiluma- lülitusmehhanismi liigendite materjal on vaba.6.2.3. Diferentsiaal- Võib kasutada mehhaanilist blokeeringut eeldusel, et see paigaldatakse algsesse korpuses-

se ja on homologeeritud VO variandina. Kaldenurgad ja plaatide arv peavad jääma samaks seeriadiferentsiaaliga või homologeeritud variandiga. Plaatide paksust võib muuta. “Meh-

64

haaniline” tähendab, et ta toimib ainult mehhaaniliselt ilma hüdraulilise või elektrilise abi-ta. Viskooslukk ei ole mehaaniline, ent ta võidakse säilitada kui ta on homologeeritud ning talle ei lisata mehaanilist. Kui homologeeritud autol on elektroonilise süsteemi poolt kont-rollitav diferentsiaal, on antud elektrooniline kontrollblokk vaba, kuid peab olema täielikult asendatav originaalse kontrollblokiga (diferentsiaal peab töötama, kui asendatakse seeria-toodangu kontrollblokiga). Sensorid peavad olema standardsed ja neid ei tohi lisada.

6.2.4. PoolteljedPoolteljed peavad olema algsed või olema homologeeritud VO variandina. 6.3 VedrustusVedrustuse struktuuriosi ja kinnitusi võib tugevdada materjali lisamisega (v.a. õõtshoovad). Tu-gevdused ei või moodustada õõnesalasid ning tugevdused ei tohi võimaldada kahe eri detaili moodustumist üheks. – Vedrud:Spiraalvedrude pikkus, keerdude arv, traadi läbimõõt, tüüp (progresseeruv või ei), väline läbi-mõõt ja vedrupesa kuju on vabad. Vedrude arv peab jääma samaks nagu homologatsioonis esi-tatud.Vedrupesa võib olla reguleeritav, kui reguleeritavat detaili on võimalik kere kereehitusest eemal-dada.Lehtvedrude pikkus, laius, paksus ja vertikaalkõverus on vabad.Torsioonvedrude diameeter on vaba.Kõik need vabadused ei anna õigust homologatsioonivormi art. 205 eiramiseks (rattatsentri miinimumkõrgus maapinnast ja tiivakoopa alaserva minimaalkõrgus rattatsentrist).Spiraalvedrude+amortisaatorite kombinatsioon on lubatud ka sel juhul kui seeriatoodangus seda ei kasutata eeldusel, et originaalne spiraalvedru on eemaldatud.- Amortisaatorid: vabad eeldusel, et nende arv, tüüp (teleskoop, kang jne), tööpõhimõte (hüdrauliline, hõõrd, sega jne) ja kinnituspunktid jäävad samaks. Lubatud on ainult liuglaagrid, kõik muud tüüpi laagrid on keelatud.Amortisaatori kinnituspunktides on kummimuhvid lubatud asendada “Uniball”-liigendiga, kuid eeldusel, et amortisaator ei täida vedrustust suunavat funktsiooni.Gaasamortisaatorid loetakse oma tööpõhimõttelt hüdrauliliseks amortisaatoriks. Kui MacPhersoni tüüpi vedrustuse amortisaatorit vahetades on vaja vahetada kogu teleskoop ja /või tugivarras (amort ja ühendusrumm), peavad nad olema samasugused algsetega ja oma-ma samu kinnituspunkte. MacPhersoni toe vedru tugitaldrikute kuju ja materjal on vabad ja ta võib olla reguleeritav. Rattavedrustuse detailide ja kinnituspunktide tugevdamine materjali lisamisega on lubatud.Õli-pneumaatilise vedrustuse puhul on sfääride kuju, mõõdud ja materjal vabad, kuid mitte nende arv. Sfääri pinnal võib olla välise reguleerimise ventiil. Kinnituspunktide elastomeerid võib asendada analoogsetega (suurim kõvadus 80 Shore – Type A).6.4 Rattad ja rehvid6.4.1. Rattad on vabad eeldusel, et järgitakse homologeeringuga kehtestatud läbimõõdupii-ri (801a) ja laiuspiiri (801b). Lubatust väiksemate mõõtudega rattaid võib kasutada. Rattad peavad olema kaetud tiibadega (kontrollimisel sama süsteem, kui rühmas A Art. 255.5.4) ja homologeeritud maksimaalset rööbet ei või ületada. Rattapoldid võib asendada tipppoltidega eeldusel, et nende arv, kinnituskohad ja keermestatud osade diameeter ei muutu (joon. 254-1). Pidurite jahutamiseks ette nähtud aerodünaamilise seadmed, mis on lisatud ratastele, on kee-latud.6.4.2. Rehvid on vabad eeldusel, et neid võib monteerida nimetatud ratastele. Keelatud on ka-sutada vahendeid, mis säilitavad rehvide sõiduomadused rõhu puhul, mis on väiksem või võrd-

65

ne atmosfäärirõhuga. Rehvi sisemuses, rehvi sisepinna ja velje vahelises ruumis võib olla ainult õhk.6.4.3. Varuratas (rattad) on kohustuslik(ud), kui tüübikinnitusvorm nõnda eeldab.Tagavararatast võib vedada ka salongis, kuid eeldusel, et ta on tugevasti kinnitatud ja ei paikne kohas, mis on ette nähtud sõitjatele.6.5 PidurisüsteemPidurisüsteem peab olema algne või homologeeritud VO variandina, v.a. alltoodud erandid. Pi-durisüsteemi elektrooniline kontrollblokk on vaba, kuid peab olema täielikult asendatav origi-naalse kontrollblokiga (pidurisüsteem peab töötama, kui asendatakse seeriatoodangu kontroll-blokiga). Sensorid peavad olema standardsed ja neid ei tohi lisada ka infokogumise eesmärgil. Piduriklotsid ja pidurilindid on vabad eeldusel, et homologatsioonis toodud hõõrdepindala ei suurene. Porikaitseplekid võib eemaldada või eemale painutada. Pidurivõimendi või antiblo-keeringuseadme võib välja lülitada. Kui ABS on lahti ühendatud, võib kasutada mehhaanilist tagapidurite jõujaotust vastavalt VO homologiseerimisvormile. Ajamisilindrisse võib paigalda-da lisavedru. Kõik piduritorud võib vahetada lennukitööstuse tingimusi täitvate vastu. Abinõu, mis eemaldab prahi pidurikatetelt, on lubatud.6.5.1. KäsipidurMehhaanilise käsipiduri võib asendada homologeeritud hüdraulilise käsipiduriga. Süsteem peab olema täielikult eraldi auto üldisest pidurisüsteemist. Kngi võib modifitseerida, ent mit-te muuta tema asukohta.6.6 RoolimehhanismPidurivõimendi pumba algsed ühendustorud võib asendada art. 253-3.2 kohastega.6.7 Kereehitus6.7.1 Väliselt:- rattakilbid võib eemaldada.- laternakatted on lubatud tingimusel, et nende ainus ülesanne on laternaklaaside kaitsmine

ja nad ei mõju auto aerodünaamikale.- põhjapantserid on lubatud ainult rallivõistlustel eeldusel, et nad tõesti kaitsevad kas mooto-

rit, radiaatorit, vedrustust, käigukasti, kütusepaaki, jõuülekannet, väljalaskesüsteemi või tu-lekustutuspudeleid. Nad peavad olema eemaldatavad.

- põhjakaitse võib olla kogu kaitseraua laiuselt ja ta võib asuda vaid esiteljest eespool- esi- ja tagakaitseraua kinnitusi ei tohi muuta, lisakinnitused on lubatud keredetailide (kait-

serauad, tiivalaiendid jms) kinnitamiseks.- kütusepaagi korgile võib paigaldada lukustuse - tuuleklaasi ja tagaklaasi puhastite harjade vahetamine on lubatud.- plastikust helikaitsed võib rattakoobastest eemaldada või asendada alumiiniumist või plas-

tikust sarnaste osadega.- plastikust kaitsed kere all, mis asuvad õhuvoolus, võib eemaldada6.7.2 Siseselt:- esiistmeid võib viia tahapoole, ent mitte kaugemale kui algsete tagaistmete esiserv. Esiistme

piirpinna moodustab istme kõrgus ilma peatoeta või tagumine istmeserv sõitja õla kõrguselt- tagaistmed võib eemaldada - tagaistmete turvavööd võib eemaldada. Esiistmete turvavööd tuleb eemaldada ja need

asendatakse homologeeritud turvavöödega.6.7.2.1. Kui tagaistmed eemaldatakse ja kütusepaak asub pagasiruumis, peab paaki ja sõitjate-ruumi eraldama tule- ja vedelikukindel vahesein. Kahemahulistel autodel võib kasutada plasti-kust mittepõlevat vaheseina sõitjateruumi ja paagi eraldamiseks..

66

6.7.2.2. MõõdikutepaneelArmatuurlaud ja keskkonsool tuleb säilitada algsetena.6.7.2.3. Uksed, külgpolsterdusVõib eemaldada mürasummutava materjali uste seest eeldusel, et ukse välisilme ei muutu. a) Uste allosas võib külgkaitse koos polstriga eemaldada ning asendada mitte-põlevast mater-

jalist komposiitpaneeliga joonise 255-14 kohaselt, mis ulatub kuni ukse toeni.b) Kui antud külgkaitseid ei eemaldata, võib uksepaneelid valmistada vähemalt 0,5 mm pak-

susest lehtmetallist, vähemalt 1 mm paksusest süsinikkiust või mõnest muust vähemalt 2 mm paksusest tugevast ja mitte-põlevast materjalist. Ukse küljekaitse peab ulatuma ukse alljoonest sõrestiku ülakõrguseni.

Sama kehtib kaheustelistele autodele tagaakende alla jäävas osas. Elektriajamiga klaasitõstjad võib asendada mehhaaniliste ajamitega ja vastupidi.6.7.2.4. PõrandKõik põrandamatid võib eemaldada.6.7.2.5. Muu polsterdusKogu polsterduse ja mürasummutusmaterjali võib eemaldada, välja arvatud 6.7.2.2. ja 6.7.2.3. esitatu (uksed, mõõdikud)6.7.2.6. Küttesüsteem.Originaalne küttesüsteem tuleb säilitada. Kliimaseadmest võib eemaldada järgmised osad: kondensaator ja lisaventilaator, vedeliku-paak, auruti ja ventilaator, lahutav klapp, aga ka torud, ühendused, lülitid, sensorid. Kompres-sori eemaldada, kui tema ajam on teistest süsteemidest sõltumatu, kui see pole sõltumatu, peab eemaldamine olema VO homologatsiooniga lubatud. Kompressor võib olla ka väljalülitatud. Osad, mis on küttesüsteemiga ühised, tuleb säilitada.6.7.2.7. TagariiulKahemahulise auto teisaldatava tagariiuli võib eemaldada6.7.3. Lisavarustus.Lisavarustus, mis ei mõjusta auto juhitavust või käitumist teel ja millel ei ole ka kaudset mõju auto mootori võimsusele, tugevusele, juhitavusele, jõuülekandele või pidurdamisele, on vaba (näit. tuled, raadio, kütteseade).Kõik juhtimisseadmed peavad olema originaalsed ja säilitama oma toimefunktsiooni, kuid neid võib mugandada oma suva järgi (näit. pikem käsipiduri kang, pedaalide katted).Lubatud on järgmised muudatused:1) igasugused lisamõõteriistad, kui nende paigaldus on ohutu2) lisahelisignaal ka kaassõitja tarbeks3) käsipiduri lülitusajamit võib muuta, et tagada kohene väljalülitus (fly-off pidur)4) rool on vaba. Ärandamisvastase rooliluku võib välja lülitada. Rooli kiire vabastamise meh-hanism peab olema käsitletav kollast värvi kangist, mis paikneb kontsentriliselt rooliratta telje-ga. Kang peab töötama tõmmates seda rooliratta telje suunaliselt.5) kindalaekasse võib lisada täiendavaid hoidlaid, ustele võib lisada taskuid originaalpaneeli-de ulatuses.6) võib lisada tulekindlat isolatsioonimaterjali sõitjate ja sisemuse kaitseks tule ja kuumuse eest.6.7.4 TugevdusedEsi ja tagavedrustuse tugivardad võib asendada teistega tingimusel, et nad on vajaduse korral lahtimonteeritavad ja kinnitatud poltkinnitusega vedrustuse kinnituskohta kerel maksimaalselt 100 mm kaugusele. MacPhersoni toe ülaosa teljest võib see kaugus olla 150 mm (vt. joon. 255-4 ja 255-2). Peale nende punktide ei või tugivarras olla kinnitatud ühegi muu detaili külge.

67

Vedrustatud osade tugevdamine on lubatud tingimusel, et lisatav materjal järgiks algset pinda ja oleks temaga kontaktis.6.7.5 TagavararatasKui tagavararatas paikneb oma algsel, suletud kohal ja ta on asendatud laiemaga (vt. art. 6.4), mis tuleb paigaldada samasse kohta, on lubatud kattesse lõigata ava (vt. joon. 254-2).6.8 Elektrisüsteem– akupatarei: mahtuvus, valmistaja ja akujuhtmed on vabad. Nimipinge ja asukoht tuleb säi-

litada. Paigaldada võib akult vahelevõtupesa sõitjateruumi tagaosasse.- generaator: on lubatud vahetada võimsama vastu. Generaatorit ei või vahetada dünamo

vastu ja vastupidi.– valgustussüsteem: lisalaternate lisamine koos releedega on lubatud tingimusel, et laternate

koguarv ei ületa 6 (taga- ja parktulesid ei võeta arvesse) ja see on lubatud võistlusmaa LE-ga. Juhul kui kasutatakse seeriatoodangu udulaternaid, loetakse need lisalaternateks. Lisalater-naid ei või uputada kereehitusse. Laternaid peab alati olema paarisarv. Algsed laternad võib välja lülitada ja katta teibiga. Siis võib neid korvata teiste laternatega (näit. spoileri udutuled). Tagurpidikäigu latern võib põleda ainult juhul, kui käigukang on tagurpidisõiduasendis. Kaitsmete lisamine on lubatud.

6.9 KütusesüsteemJuhul, kui algne kütusepaak on varustatud sisese elektripumba ja filtriga, on FT ohutu kütuse-paagi paigaldamisel lubatud sarnaste näitajatega pump ja filter paigaldada väljapoole ohutut paaki eeldusel, et nad on hästi kaitstud. Võib kasutada teist kütusepumpa, kuid see ei tohi toimi-da nn lisapumbana lisaks algsele pumbale. Lisapumpa peab saama sisse lülitada ainult siis, kui auto ei liigu ja ainult mehhaanilisel teel. Paagi täiteauke ei või paigaldada akendesse. FT paagi paigaldamisel tuleb kõik kütusetorud vahetada lennukitööstuses toodetute vastu ja nende toru-de kulgemine on vabad. Algse kütusepaagi kasutamisel on nende torude kasutamine soovita-tav. Lubatud on puurida kaks ava (maksimaalse läbimõõduga 60 mm) auto põrandasse, milliste ainsaks eesmärgiks võib olla kütusepaagi täitmiseks/tühjendamiseks mõeldud torude läbimine. Paakide üldmaht ei või ületada rühma N homologatsioonivormi punkt 401.d-s toodud mahtu, v.a. ralliautodel FT paagiga, kus: mootori maht cm3 liitrid kuni 700 60 701-1000 70 1001-1400 80 üle 1400 95Kahemahulistel autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.1998.a. ja millel kütusepaak on paigaldatud pagasiruumi, peab paaki ja tankimisavasid ümbritsema tulekindel ning vedeliku-kindel korpus.Kolmemahulistel autodel, mis on homologeeritud peale 01.01.1998.a. peab kütusepaaki eralda-ma salongist tulekindel ja vedelikukindel vahesein.6.10 Tungraud ja rattapüstolTõstekohti võib tugevdada, nende asukohta muuta ning nende arvu tõsta. Tõstekohti võib ka-sutada ainult tungraua tarbeks. Tungraud peab olema opereeritav vaid käsitsi, mitte aga elektri-lise, pneumaatilise või hüdraulilise energiaallika abil.Rattapüstol ei tohi võimaldada korraga rohkem kui ühe rattamutri eemaldamist.6.11 Ohutuspuur Artikkel käsitleb autosid korrigeeritud mootorimahuga üle 2 liitri, mis homologeeritakse alates 01.01.2006 ja millede ohutuspuurid paigaldatakse art 253-8-4 kuni 253-8-5 vastavalt.

68

255. ERIMÄÄRUSED RÜHMALE A

1. DEFINITSIOONKindlaksmääratud arvul toodetud autod, mida müüakse tootja müügivõrgus.

2. HOMOLOGATSIOONVähemalt 2500 identset autot peab olema toodetud 12 järgneva kuu jooksul. “World Rally Car” (WRC) on teisend ettemääratud automudelist, mis on eelnevalt homologeeritud rühmale A järgi ning seega ka ehitatud A rühma autona.Kõik detailid, mis on WRC homologatsioonivormil, peavad kogu mahus olema ka autol ka-sutatud. Kui auto võistleb A-rühmas rallidel, siis peavad kõik tema mõõdud ja karakteristikud olema väiksemad või võrdsed neist näitajatest, mis esitatud WRC auto kohta (v.a. muutuva geomeetriaga turbode või turbodiislite puhul).Kui A rühma auto eelnenule ei vasta, siis peab ta rallidel osalemiseks VO homologeeringuvormi kaudu olema mõõdetes ja karakteristikutega vastavalt WRC tingimustele.

3. ISTMETE ARVMinimaalne ette nähtud istekohtade arv on 4.

4. KAAL4.1 Võistlusautod peavad kaaluma vastavalt mootori töömahule vähemalt:a) rallidel: kuni 1000 cm3 720 kg 1000 cm3 kuni 1150 cm3 790 kg 1151 cm3 kuni 1400 cm3 840 kg 1401 cm3 kuni 1600 cm3 920 kg 1601 cm3 kuni 2000 cm3 1000 kg 2001 cm3 kuni 2500 cm3 1080 kg 2501 cm3 kuni 3000 cm3 1150 kg 3001 cm3 kuni 3500 cm3 1230 kg 3501 cm3 kuni 4000 cm3 1310 kg 4001 cm3 kuni 4500 cm3 1400 kg 4501 cm3 kuni 5000 cm3 1500 kg 5001 cm3 kuni 5500 cm3 1590 kg üle 5500 cm3 1680 kgb) teistel võistlustel: kuni 1000 cm3 670 kg 1001 cm3 1400 cm3 760 kg 1401 cm3 1600 cm3 850 kg 1601 cm3 2000 cm3 930 kg 2001 cm3 2500 cm3 1030 kg 2501 cm3 3000 cm3 1110 kg 3001 cm3 3500 cm3 1200 kg 3501 cm3 4000 cm3 1280 kg 4001 cm3 4500 cm3 1370 kg 4501 cm3 5000 cm3 1470 kg 5001 cm3 5500 cm3 1560 kg üle 5501 cm3 1650 kg

69

4.2 1230 kg miinimumkaal on kehtestatud neljarattaveolistele ralliautodele, milledel on kas 1600-3000 cm3 turbota mootor või turbomootor piirajaga (p. 5.1.8.3) arvestusmahuga alla 3000 cm3.4.3 Ülaltoodu all mõistetakse auto reaalset kaalu ilma sõitjateta ja nende varustuseta. Kui kasu-tatakse kaht varuratast, tuleb kaalumiseks teine ratas eemaldada. Kogu võistluse kestel ei või au-to kaaluda vähem, kui ülaltoodud tabelis. Kahtluse korral võib tehniline komisjon lasta tühjen-dada vajalikud kulutusvedelike paagid auto kaalu kontrollimiseks, va. rallivõistlustel.Ballasti kasutamine on lubatud vastavalt Art. 252.2.24.4 Ralliauto miinimumkaal art 4.3 vastavalt kaalutule koos meeskonna liikmetega (2 sõitjat + nende täisvarustus) on: art 4.1 antud kaal pluss 150 kg.4WD ralliautodel vabalthingavate mootoritega 1600-3000cc või turbomootoritega (piiraja nõutud art 5.1.8.3 kohaselt) kuni arvutusliku 3000 cc mootorimahuga, on miinimumkaaluks art 4.3 olukorras kaalutuna koos meeskonnaga (2 sõitjat + mõlema täisvarustus) : 1380 kg. Sa-muti peab järgima kaalupiire artiklitest 4.1, 4.2 ja 4.3.

5. LUBATUD ÜLDISED MUUDATUSED ja TÄIENDUSEDAlgsed mehaanilised osad, mis on seotud mootori, jõuülekande või nende abiseadmetega (v.a. pidurivedrustus ja roolisüsteemi osad) ja mis on läbinud tootja juures normaalse valmistus-tsükli on lubatud viimistleda, kuid mitte vahetada teise vastu. Teiste sõnadega on lubatud see-riaosa lihvida, tasakaalustada, õgvendada, kergendada, tema kuju muuta eeldusel, et alati peab olema võimalik detailis ära tunda seeriaosa. Samuti on lubatud termiline ja keemiline töötlus.Ülalpooltoodud muudatused on lubatud teha järgmistel tingimustel:– homologatsioonis toodud mõõdud ja kaalud tuleb säilitama– valmistustolerantse ei või ületada.Aine lisamine. Igasugune materjali ja osade lisamine on keelatud, kui see ei ole käesolevate reeglitega spetsiaal-selt lubatud.Poldid ja mutrid: kõik autos olevad poldid, mutrid, kruvid jne. on lubatud asendada teistega ja lukustusena kasutada ükskõik millist viisi (splindid, vedruseibid jne.). Kord eemaldatud ainet ei tohi enam kasutada. Avariis deformeerunud kere ja shassii õgvenda-mine ja remont on lubatud ka aine lisamisega (täiteained, keevitus jne.), muude osade avarii-järgne remont aine lisamisega on keelatud. 5.1 Mootor5.1.1 Mootoriplokk, plokikaasAlgset silindriläbimõõtu on lubatud puurida max 0,6 mm eeldusel, et kubatuuriklass ei muu-tu. Uute hülsside kasutamine on lubatud samadel tingimustel. Hülsside materjal on vaba. Hül-sid peavad olema seest ümarad, silindritega kontsentrilised, märjalt või kuivalt, ja üksteisest eraldi. Kasutamata avaused plokis ja plokikaanes võib sulgeda. Ploki ja plokikaane freesimi-ne on lubatud.5.1.2 Surveaste on vaba. Turbomootoritel ei tohi see olla mitte mingil hetkel suurem kui 11,5:1. Kui homologeeritud autol on surveaste kõrgem, tuleb seda modifitseerida surveastme-ni 11,5:1..5.1.3 Plokikaane tihend on vaba.5.1.4 Kolvid on vabad, samuti ka kolvirõngad, -sõrmed ja nende kinnitus.5.1.5 Kepsud, väntvõllLisaks sellele, mis on lubatud “Üldistes märkustes”, on lubatud neid osi töödelda mehaaniliselt.5.1.6 LaagridValmistaja ja materjal on vabad, nende tüüp ja algsed mõõdud tuleb säilitada.

70

5.1.7 HooratasOn lubatud töödelda vastavalt “Üldistele märkustele”, kuid vaid nii, et algset hooratast oleks või-malik ära tunda.5.1.8 ToitesüsteemJooniseid I ja II grupi A/B homologatsioonivormil tuleb täita. Gaasipedaali tross ja tema kinni-tus on vabad. Õhufilter, tema korpus ja kogumiskamber on vabad. Vabalt hingavate mootorite survejaotuskamber on vaba, ent see peab jääma mootoriruumi. Õhufiltrit ja tema korpust võib mootoriruumis mujale paigutada või vahetada teise vastu (vt. joon. 255-1). Õhutoru õhufiltri ja karburaatorite või õhumõõteseadme (sissepritse) vahel on vabad. Teiste sõnadega, toru õhu-mõõteseadme ja sisselaskekollektori või ülelaadija vahel on vaba. Ralliautodel võib mootori-ruumi vaheseina lõigata avasid paigaldamaks üht või enamat lisaõhufiltrit, avaused võivad olla ainult selleks eesmärgiks lõigatud (joon 255-6). Kui salongi õhutusvõtt asub tsoonis koos moo-torifiltritega, tuleb tsoon eraldada tulekindlalt filtritest. Õhu sisselaskeava ette võib paigaldada võrgu. Õhupuhastusseadme osad võib eemaldada, kui see ei too enesega kaasa mootori poolt saadava õhukoguse suurenemist. Kütusepumbad on va-bad eeldusel, et neid ei paigaldata salongi. Kui pumba algne asukoht on salongis, tuleb ta kor-ralikult kaitsta. Kütusefiltreid võib lisada eeldusel, et nende kogumaht ei ületa 0,5 l. Kasutada tohib ainult homologeeritud vahejahuteid ja nende kinnitusi (ainult algsel kohal). Vahejahuti-le ülelaadijast tulev ja sisselaskekollektorisse minev toru on vabad eeldusel, et nad on eemal-datavad ja ei ole vahejahuti osad ning asuvad mootoriruumis. Nende ülesandeks on vaid õhu juhtimine ja eri detailide ühendamine. Turbomootorite puhul on kogumahu piiriks piiraja ja tiiviku(te) vahel 20 l.Vesi-õhk vahejahuti korral on torud, mis ühendavad vahejahutit ja tema radiaatorit vabad, kuid nende ainus ülesanne võib olla jahutusvedeliku juhtimine. Vee sissepritsimine kütusesse on lu-batud ainult juhul, kui see on homologeeritud ja sellesse ei või teha mingeid muudatusi. Igasu-guste ainete või seadmete kasutamine küttesegu jahutamiseks on keelatud. Sisselaske- ja välja-laskekanalite avade sisemõõdud põlemiskambris on vabad rootormootorite ja kahetaktiliste mootorite puhul. G-kompressori veoratas on vaba. 5.1.8.1 KarburaatorKarburaatorid on vabad, kuid nende arv, tööpõhimõte ja asukoht tuleb säilitada. Samuti tuleb säilitada homologatsioonis antud karburaatorite küttesegusiibrite avade arv ja läbimõõt.5.1.8.2 SissepritsimineAlgne süsteem, asukoht ja tüüp, mis on määratud homologatsioonitunnistusega, (näit. K-Jetronic) tuleb säilitada. Nende sissepritsesüsteemi osade muutmine, mis reguleerivad mooto-risse mineva kütuse hulka, on lubatud. Küttesegusiibri ava läbimõõt tuleb säilitada. Õhuvoolu-mõõtur on vaba.Kütusepihustid on vabad, kuid mitte nende arv, asukoht, paigaldusnurk ja tööpõhimõte.Pihustid varustavad kütusetorud on vabad.Elektronkontrollboks on vaba eeldusel, et tema toimingute arvu ei suurendata. Kütuserõhuregulaator on vaba.5.1.8.3 Ainult rallivõistlustelSilindrite arv max 6. Ülelaadimiseta mootorite max silindrimaht: 3 liitrit kui 2 klappi igal silind-ril ja 2,5 liitrit kui üle 2 klapi silindri kohta. Kõik kaheveolised „kit car” (Variandileht VK) autod mootori töömahuga suuremad kui 1,6 liitrit peavad olema varustatud sissevõtu piirajaga vasta-valt nende homologatsioonivormile Ülelaadimisega mootorite puhul on lubatud maksimaalne nominaalne töömaht 2500 cm3. Ülelaadimise süsteem peab vastama homologeeringule. Kõi-kidele turbodega autodele peab olema paigaldatud turbopiiraja, selle kirjeldus vt Art. 254 p. 6.1

71

(joonis 254-4), kusjuures piiraja siseläbimõõt olgu 34 mm, välisläbimõõt kitsaimas kohas 40 mm (kahe paralleelturbo puhul vastavalt 24 mm ja 30 mm).5.1.9 Nukkvõll(id)Vabad, välja arvatud nende arv ja laagrite arv. Reguleering on vaba. Nukkvõlli veohammasrat-tad, -rihmad, -ketid on vabad materjali ja mõõtude poolest, samuti on vabad nende juhtrattad, pingutajad, korpused ning rihmade ja kettide kulgemistee ja arv.5.1.10 KlapidKlappide materjal ja kuju on vabad, kuid nende homologatsioonitunnistuses toodud mõõdud tuleb säilitada. Klapitõus on vaba. Klapipesa materjal on vaba. Vedrutaldrikutele, juhtpukside-le ja vedrualustele seibidele ei esitata mingeid nõudeid. Rootormootori puhul tuleb säilitada ai-nult neid mõõte, mis on antud homologatsioonivormis.5.1.11 Nookurid ja tõukuridNookureid on lubatud töödelda vastavalt “Üldiste märkuste” art. 5-le, tõukurid on vabad eeldu-sel, et neid oleks võimalik vahetada algsete vastu. Lubatud on kasutada reguleerimisseibe.5.1.12 SüüdeSüütepool(id), kondensaator, katkesti jagaja ja süüteküünlad on vabad eeldusel, et süütesüs-teem (aku/süütepool või magneeto) säilub samana, kui auto valmistaja on seda ette näinud.Elektroonse süütesüsteemi paigaldamine (ka ilma mehaanilise jagajata) on lubatud (ja ka vas-tupidi) eeldusel, et mingeid muid osi peale ülalmainitute, ei vahetata või muudeta. Väntvõllile, hoorattale ja väntvõlli veorattale on lubatud teha ümberehituseks vajalikud muudatused. Elekt-roonse süütesüsteemi võib ümber ehitada mehaaniliseks. Süüteküünalde arvu ei või muuta. Süütepoolide arv on vaba.5.1.13 JahutusEeldusel, et jahutusradiaatori asukoht on sama, on radiaator ja teda mootoriga ühendavad lõd-vikud vabad. Žalusiid, tuulekojad ja nende juhtsüsteemid on vabad. Termostaat on vaba. Venti-laator ja tema kasutusviis on vabad. Ühe sama kasutusviisiga ventilaatori võib lisada. Paisupaagi paigaldamine ja muutmine on lubatud. Radiaatori korki võib lukustada. vee sissepritsimissead-me võib välja lülitada, kuid mitte eemaldada.5.1.14 ÕlitusÕliradiaator, õli/vesi vaheti, torustik, karteripõhi ja õlifilter on vabad eeldusel, et kereehitust ei muudeta. Õlifiltrite arv on vaba. Töökorras õlifilter või filtrikomplekt on kohustuslik, kogu õli-vool peab neid läbima. Filter on vaba, ent ta peab olema asendatav algsega. Õliradiaatori lisa-mine kereehitusest väljapoole on lubatud ainult juhul, kui ta paikneb allpool rataste telgi ja ta ei paista ülaltvaates. Sellisele õliradiaatorile ei või ehitada mingit aerodünaamilist katet. Õliradiaa-torile võib paigaldada ventilaatori, kui see ei mõju auto aerodünaamikale. Õlirõhku on lubatud lisada kontrollklapi vedru vahetusega. Kui karteri tuulutus on lahtine, tuleb kasutada 2-liitrilist (kuni 2000 cm3 mootori puhul) või 3-liitrilist (üle 2000 cm3 mootori puhul) õlikogumisanu-mat. Õlikogumisanum peab olema läbipaistev või läbipaistva aknaga. Õlikogujast võib õli moo-torisse sattuda ainult raskusjõu mõjul. Vastavalt joonisele 255-3 võib paigaldada kuni 1-liitrise anuma õhu eraldamiseks õlivahust.Õlinäidik on vaba, ta peab olema pidevalt autos ning mitte omama muid ülesandeid. Asukoh-ta võib muuta.5.1.15 Mootori kinnitus, kaldenurk ja paigaldusKinnitus on vaba eeldusel, et kinnituspunktide arv, mootori asend ja kaldenurk ei muutu ja Art. 255.5.7.1 ja 5.7.5 on täidetud. Kinnitused võib keevitada kere ja mootori külge.5.1.16 VäljalaseJoonised III ja IV rühma A/B homologatsioonivormil tuleb täita. Väljalaskekollektori järel on

72

väljalaskesüsteem vaba eeldusel, et riikide mürapiiranguid ei ületata (juhul, kui sõidetakse ka avalikel teedel). Väljalasketoru ots peab paiknema seespool auto perimeetrit (vt. “Üldised mär-kused” Art. 252.3.6). WRC: väljalase tuleb katta kuumaekraaniga, et kuumus ja võimalikud lek-ked suunata auto jahedamate alade suunas.Turboülelaadijaga autodel tohib väljalaskesüsteemi muuta alles peale turboülelaadijat.Rootormootoriga autodel on väljalaskekollektori mõõdud vabad juhul, kui väljalaskegaaside sissepääsuavad kollektorisse on algsed. Kuumaekraane on lubatud paigaldada väljalaskekollek-tori, turboülelaadija ja väljalaskesüsteemi vahele ainult juhul, kui nende ainus ülesanne on kait-se kuumuse eest.5.1.17 Rihmad ja rihmarattadRihmad ja rihmarattad mootorivälistele seadmetele on vabad nii materjali, tüübi kui ka mõõtu-de kohalt, kuid neid ei saa eemaldada.5.1.18 Tihendid on vabad.5.1.19 Mootori vedrudNeile ei esitata mingeid piiranguid, kuid nende toimepõhimõte tuleb säilitada.5.1.20 Starter tuleb säilitada, kuid tema mark ja mudel on vaba.5.1.21 ÜlelaadimisrõhkÜlelaadimisrõhku on lubatud muuta vastavalt art. 254 “Üldiste märkuste” p. 5 ja 5.1.19. Ülerõ-huklapp on lubatud muuta reguleeritavaks, kuid mehaaniline süsteem peab säiluma mehaani-lisena, elektriline elektrilisena jne. G-kompressori veoratas on vaba.5.1.22 Lukusti.Mootoriploki sulgemiseks võib kasutada keermega lukustit. Lukusti ei või kinnitada teisi detaile.5.2 Jõuülekanne5.2.1 SidurOn vaba, kuid eeldusel, et säilitatakse algne sidurikoda ja siduri tööpõhimõte (mehaaniline, hüdruliline, elektriline jne).Sidurivedeliku paagid võivad asetseda sõitjaruumis, kui nad on kindlalt kinnitatud ja kaitstud vedeliku- ja tulekindla kattega.5.2.2 KäigukastLisaõlitus- ja jahutussüsteem (tsirkulatsioonipump, õliradiaator, jahutusõhu võtt auto alt) on lubatud (samad tingimused, kui 255.5.1.14), kuid algne õlitussüsteem tuleb säilitada. Kui lisahomoleeringuga käigukast on homologeeritud koos õlipumbaga, ei ole selle pum-ba kasutamine kohustuslik. Käigukasti sisemus on vaba. Ülekandearvud peavad olema homologeeritud. Käigukasti kinnitus on vaba, kuid mitte kinnituspunktide arv. Käigukasti õli jahutamiseks võib paigaldada tuulekoja, kuid ta ei tohi teenida aerodünaamilisi eesmärke.Kasutada võib:– seeriakäigukasti korpust koos algsete või lisahomologeeritud ülekandearvuga hammasra-

tastega.– lisahomologeeritud käigukasti korpust vaid lisahomologeeritud ülekandearvuga hammas-

ratastega (ühega neist).5.2.3 Peaülekanne ja diferentsiaalDiferentsiaali limiteeritud blokeering on lubatud eeldusel, et ta on paigaldatud algsesse korpu-sesse ilma korpuse ümberehituseta vastavalt eeltoodud üldtingimustele. Lukustada võib ka see-riadiferentsiaali. Diferentsiaali toed on vabad. Tagatelje õlitussüsteem tuleb säilitada. Lisaõlitus- ja jahutussüsteem on lubatud samadel tingimustel, kui p. 5.1.14.Õliradiaatori ja/või õlipumba võib paigutada sõitjateruumi (mille algset kuju ei tohi muuta) tin-gimusel, et see on sõitjatest eraldatud vedeliku ja tulekindla vaheseinaga.

73

Diferentsiaaali toed on vabad.Aktiivdiferentsiaalid on keelatud 2WD autodel.4WD autodel peavad esi - ja tagadiferentsiaalid ning iselukustuvad süsteemid vastama järgnevale:- lubatud vaid täismehhaanilised süsteemid- diferentsiaal peab olema planetaarne või ühejaoline epitsükliline- iselukusti peab olema plaatide ja kaldhammaste tüüpiEsi- ja tagadiferentsiaalide parameetreid võib muuta vaid auto paigalseistes ja tööriistade abil5.2.4 WRC autodel võib kasutada hüdraulilisi ajameid5.2.5 ÜlekandevõllidPõik- ja pikivõllid ei või olla titaanist.5.3 RattavedrustusVedrustuse kinnituspunktide pöördtelgede kohad ratta ja kere juures tuleb säilitada algsetena. Õli/õhk vedrustuse korral on sfääridele kinnituvad survevoolikud ja -klapid vabad.5.3.1 LisatoedRattavedrustuse lisatoed on lubatud samadel tingimustel, kui grupis N (vt. Art. 254.6.3 ja joon. 255-4 ja 255-2).5.3.2 TugevdamineKinnituskohtade ja rattavedrustuse osade tugevdamine aine lisamisega on lubatud, ent kahte eri osa ei tohi üheks moodustada.5.3.3 StabilisaatoridHomologeeritud stabilisaatorid võib eemaldada või asendada eeldusel, et nende kinnituspunk-tid püsivad muutumatutena. Neid kinnituspunkte võib kasutada ka p. 5.3.1 mainitud lisatuge-de kinnitamiseks. Kasutada võib ainult mehhaaniliselt reguleeritavaid stabilisaatoreid, mis on reguleeritavad sõitja poolt mehhaanilisel teel ilma igasuguse välise jõu abita. Igasugused ühen-dused amortisaatoritega on keelatud. Ühendused esimeste ja tagumiste stabilisaatorite vahel on keelatud. Titaani sisaldavast sulamist valmistatud stabilisaatorid on keelatud.5.3.4 SharniiridVõib valmistada muust materjalist kui algsed, kuid nende telg peab jääma paigale vastavalt joon. 255-5.Kinnitused kerele võib muuta:– “Uniball”-sharniirideks. Algse kinnituse võib ära lõigata ja asemele keevitada uus– kasutada jämedamaid polte– kinnituskohti võib tugevdada aine lisamisega, kuid ainult 100 mm raadiuses kinnituskohast.5.3.5 PeavedrudMaterjal ja mõõdud on vabad, kuid vedru tüüp tuleb säilitada. Vedrude tugitaldrikud võib muuta reguleeritavaks (ka aine lisamisega). Spiraalvedru võib asendada mitme spiraalvedruga, kuid see uus komplekt peab olema ilma igasuguste muudatustega vahetatav algsega. Kliirensit võib muuta vaid auto paigal seistes ja tööriistade abil5.3.6 AmortisaatoridValmistus on vaba. Arv, tüüp (teleskoop-, varb-), toimeviis (hüdrauliline-, hõõrd-, sega- jne.) ja kinnituspunktid peavad säiluma. Gaasamortisaator loetakse hüdrauliliseks. Kui MacPhersoni küünla amortisaatoriosa vahetades on vaja vahetada kogu küünal, peab see olema algsega võr-reldes mehaaniliselt identne, välja arvatud amortisaator ise ja spiraalvedru tugitaldrik.Kui amortisaatoritel on eraldi vedelikupaagid sõitjateruumis või vaheseinata pagasiruumis, peavad need paagid olema tugevalt kinnitatud ja kaitstud.Võib paigaldada ratta liikumise tõkkeid, üks tõke iga ratta kohta. Tõkke ainus eesmärk peab ole-

74

ma liikumise piiramine amortisaatori survestamata asendis.Igasugune amortisaatorite elektrooniline juhtimine on keelatud.5.4 Rattad ja rehvidKomplektne ratas (südamik, vits ja rehv) on vaba eeldusel, et ratas mahub tiivakoopasse ja iga rattateljest ülalpool olev komplektse ratta osa on tiivaga kaetud (ülalt mitte nähtav). Rataste poltkinnituse võib muuta tikkpoltkinnituseks. Ainult rallivõistlusteks peab ratas olema kinnita-tud vähemalt 4 poldi või nelja tikkpoldiga. Mootorrattarehvide kasutamine on keelatud. Komplektse ratta laius ei või ületada: rallidel teistel võistlustel kuni 1000 cm3 7” 7” 1150 cm3 7” 7” 1400 cm3 8” 8” 1600 cm3 8” 8” 2000 cm3 9” 9” 2500 cm3 9” 9” 3000 cm3 9” 9” 3500 cm3 9” 10” 4000 cm3 9” 10” 4500 cm3 9” 11” 5000 cm3 9” 11” üle 5000 cm3 9” 12”WRC ja Kit autodel on velje läbimõõt klassides vaba kuni 18”-ni.Velje läbimõõtu on lubatud suurendada või vähendada kuni 2 tolli algsest (max 18”). Auto all olevad rattad ei pruugi olla sama läbimõõduga. Rallidel ei tohi komplektse ratta läbimõõt üle-tada 650 mm, arvestamata võimalike naeltega rehvis.Juhul, kui ratas on fikseeritud tsentraalmutriga, peab sellel mutril olema kogu võistluse ajal “Dauglo”-punaseks värvitud ohutussplint, mis tuleb vahetada iga rattavahetuse järel, samuti peab alati olema varuks varusplinte.8x18” velje vähim lubatud kaal on 7,8 kg. Ralliautodel on stantsitud magneesiumist alla 18” vel-jed keelatud, ka 18” keelatakse alates 01.01.2003.a.5.5 PidurisüsteemPidurisüsteem on vaba eeldusel:- et sisaldab kahte sõltumatut ahelat, mis on opereeritavad ühe pedaali abil (kaks selgelt eris-

tatavat ahelat piduripedaali ja pidurisuportite vahel, mille ainsaks ühendavaks lüliks on pi-durdusjõudu tasakaalustav seade)

- peasilindri ja pidurisuportite vahel ei tohi asetseda mingit seadet või „süsteemi”Infokogumissensoreid, piduritulede lülitusi, otse sõitja poolt käsitsetavaid esi-ja tagapiirajaid ning käsipidurit ei loeta „süsteemiks”.5.5.1 PidurikattedPidurikatted ja nende kinnitusviisid klotsidele on vabad eeldusel, et katete dimensioonid ei muutu.5.5.2 Pidurivõimendid, pidurdusjõu regulaatorid, antiblokeeringOn lubatud lahti ühendada, kuid mitte eemaldada. Regulaatorid on vabad. Pidurdusjõu regu-laatorit ei või paigaldada väljapoole ruumi, kus ta algsena paiknes (mootoriruum, salong, auto all jne). Pidurivõimendi võib ka eemaldada.5.5.3 Pidurite jahutusHomologeeritud pidurite porikaitseplekid võib eemaldada või muuta, kuid mitte aine lisamise-ga. Ainult üks painduv toru iga ratta juures pidurite jahutamiseks on lubatud, kuid toru siselä-bimõõt ei või ületada 10 cm ja toru ei tohi paista, kui autot vaadeldakse ülaltpoolt. Jahutustoru

75

võib koosneda kahest torust, kui mõlema siseläbimõõt on kuni 7 cm.5.5.4 PidurikettadAinuke lubatud töötlemisviis on õgvenduslihvimine. Lubatud on lisada vahend ratta poolt kor-jatava prahi ärakraapimiseks.5.5.5 KäsipidurOn lubatud eemaldada ainult suletud radadel peetavatel kiirusvõistlustel (ringrada, mäkketõus, slaalom).5.5.6 PiduritorudOn lubatud vahetada lennukitööstuses toodetud torude vastu.Pidurivedeliku paagid võivad asetseda sõitjaruumis, kui nad on kindlalt kinnitatud ja kaitstud vedeliku- ja tulekindla kattega.5.5.7 Pidurisuportid.Kasutada võib ainult A-rühma homologeeritud pidurisuporti. Lubatud on üks pidurisuport ratta kohta. Suporti töösilinder peab olema ümmargune.5.5.8 PeasilinderPidurisüsteemi peasilinder peab olema homologeeritud.5.6 RooliseadeRoolivõimendi võib välja lülitada, kuid mitte eemaldada.5.6.1 Rooliseade, mis pöörab enamat kui 2 ratast, on keelatud5.6.2 Roolivõimendi ei tohi olla elektrooniliselt juhitav. Võimendi tohib olla vaid sõitja füüsilise töö kergendamiseks. Kui tooteautol on elektrooniliselt juhitav võimendi:- kui süsteem säilitatakse, ei tohi teda muuta, kuid elektroonilise juhtseadme võib

ümberprogrammeerida.- tohib kasutada homologeeritud analoogi, mis pole elektroonselt juhitav5.7 Kereehitus5.7.1 Kergendamine ja tugevdamineVedrustatud kere tugevdamine on lubatud eeldusel, et kasutatav aine jälgib tugevdatavat pinda ja on temaga kontaktis. Komposiitmaterjalidega tugevdamine on lubatud vaatamata aine pak-susele vastavalt joonisele 255-8.Isolatsioonimaterjal on lubatud eemaldada auto põhja alt, mootoriruumist, pagasiruumist ja rattakoobastest.Kasutamata toed ja kronsteinid (näit. tagavararatta oma), mis paiknevad kere küljes, on luba-tud eemaldada, v.a. juhtudel, kui nad on selliste mehaaniliste osade tugedeks, millede eemalda-mine on keelatud.Salongis, pakiruumis, mootoriruumis ja tiivakoobastes olevad augud on lubatud katta vaid me-tall- või plastikmaterjaliga, mis keevitatakse, liimitakse või needitakse. Kõiki muid auke on lu-batud sulgeda vaid kleeplindiga.5.7.2 Kere väljastpoolt5.7.2.1 KaitserauadPüstelemendid võib eemaldada5.7.2.2 Rattakapslid, ilukilbidRattakapslid võib eemaldada, ilukilbid tuleb eemaldada.5.7.2.3 KlaasipuhastidPuhasti mootor, asukoht, harjad ja mehhanism on vabad eeldusel, et vähemalt üks puhasti tuu-leklaasil on säilitatud. Tuuleklaasi pesumehhanism on lubatud eemaldada. Tuuleklaasi pesu-paagi võib vahetada suurema vastu ja paigaldada salongi, pagasiruumi või mootoriruumi vas-tavalt art. 252.7.3-le.

76

5.7.2.4 IluliistudVõib eemaldada. Iluliistuks loetakse sellist auto osa, mis järgib auto välist kontuuri ja on kit-sam, kui 25 mm.5.7.2.5 TungrauapesadArvu võib suurendada, neid mujale viia või neid tugevdada.5.7.2.6 Tulede kattedTulede katted on lubatud eeldusel, et nende ainus ülesanne on kaitsta tulesid ja nad ei mõju au-to aerodünaamikale.5.7.2.7 NumbrimärkPaigutus ja tüüp on vabad, kuid arvestada tuleb võistluste maa reeglitega.5.7.2.8 Numbrimärgi kinnitusOn lubatud eemaldada, kuid mitte taganumbrimärgi valgustussüsteem.5.7.2.9 Klaaside kinnitusTuuleklaasi ja külgklaaside lisakinnitused on lubatud, kuid nad ei või mõjuda auto aerodünaa-mikale. Kasutada võib ainult seeriatoodangu või optsioonivariandina homologeeriud tuule-klaase miinimumkaaluga 9,2 kg.5.7.2.10 PõhjapantseridOn lubatud ainult rallivõistlustel eeldusel, et on täidetud kliirensinõuded, et nad on eemalda-tavad ja on ette nähtud ainult mootori, radiaatori, vedrustuse, käigukasti, kütusepaagi, jõuüle-kande, väljalaskesüsteemi või tulekustutite kaitseks. Põhjakaitse peab olema kas alumiinium-sulamist või terasest, paksusega vähemalt 4 mm(Al) või 2 mm (teras). Samuti võib põhjakaitse ülaosa tugevdada metallist või komposiitmaterjalist ribidega, võib lisada mittestruktuurseid komposiitosi. Kaitse võib ulatuda kogu kaitseraua laiuselt ning asetseda vaid eespool esitelge.5.7.2.11 TiivakoopadMetallsiseservad on lubatud tagasi painutada, plastikservad, mis ulatuvad rattaruumi, on luba-tud lühemaks lõigata. Plastikust heliisolatsioonimaterjal rattakoopas on lubatud eemaldada, va-hetada alumiiniumist samakujuliste vastu ja vastupidi.5.7.2.12 SuruõhktungraudOn lubatud ainult ringradadel ja ilm suruõhupudelita pardal.5.7.2.13 Hõlmad ja kardinadOn keelatud. Kõik mittehomologeeritud osad, mis paiknevad vedrustatud osa ja maapinna va-hel on tingimusteta keelatud. Ükski vastavalt art. 254.5.7.2.10 paigaldatud põhjapantser ei või mõjuda auto aerodünaamikale.5.7.2.14 UksehingedUste hingesid ei tohi modifitseerida. 5.7.3 Kere seestpoolt5.7.3.1 IstmedEsiistmeid võib nihutada tahapoole, kuid mitte üle selle püsttasapinna, mille määrab algse taga-istme esiserv. Mõõdetakse sõitja õlgade tagaservast. Kaassõitja istme ja tagaistmed võib eemal-dada.5.7.3.2 VaheseinTule- ja vedelikukindel vahesein kütusepaagi ja salongi vahel on vajalik juhul, kui kütusepaak asub pakiruumis ja tagaistmed on eemaldatud. Kahemahulistes autodes on sellisel juhul vaja-lik kasutada vähemalt läbipaistvat ja mittepõlevat lisaplastikkorpust. Kahemahulistel autodel, mis homologeeriti peale 01.01.1998.a. ja kus paak on pagasiruumis, tuleb paigaldada tule- ja tilkumiskindel ümbris paagile ja tankimistorule.Kolmemahulistel autodel, mis homologeeriti peale 01.01.1998.a., peab tule- ja vedelikukindel

77

vahesein eraldama sõitjateruumi paagist. Samas soovitatakse vaheseina asemel ehitada paagile ümbris nagu kahemahulistel autodel.5.7.3.3 ArmatuurlaudVõib eemaldada detailid, mis paiknevad armatuurlaua taga ja pole selle lahutamatud osad. Keskkonsooli osi võib eemaldada, need osad ei tohi kanda küttesüsteemi ega instrumente (joon 255-7).5.7.3.4 UksedVõib eemaldada mürasummutava materjali uste seest eeldusel, et ukse välisilme ei muutu. a) Uste allosas võib külgkaitse koos polstriga eemaldada ning asendada mitte-põlevast mater-

jalist komposiitpaneeliga joonise 255-14 kohaselt, mis ulatub kuni ukse toeni.b) Kui antud külgkaitseid ei eemaldata, võib uksepaneelid valmistada vähemalt 0,5 mm pak-

susest lehtmetallist, vähemalt 1 mm paksusest süsinikkiust või mõnest muust vähemalt 2 mm paksusest tugevast ja mitte-põlevast materjalist.

Sama kehtib kaheustelistele autodele tagaakende alla jäävas osas. Elektriajamiga klaasitõstjad võib asendada mehhaaniliste ajamitega. 4- ja 5-ukselistel auto-del võib tagumiste küljeakende mehhanismi asendada seadmega, mis lukustab aknad suletud asendisse.5.7.3.5 PõrandVaibad on vabad ja võib seega eemaldada.5.7.3.6 Muu polster ja müraneelav materjalVõib eemaldada, v.a. need, mis on käsitletud Art. 5.7.3.4 (Uksed) ja 5.7.3.3 (Armatuurlaud).5.7.3.7 KüttesüsteemAlgse küttesüsteemi võib eemaldada, ent elektriline udutõrje (või selle analoog) peab säilima.5.7.3.8 KliimaseadeVõib lisada või eemaldada, kuid soojendus tuleb tagada.5.7.3.9 RooliratasVaba, rooliluku võib eemaldada. Rool võib paikneda nii vasakul kui ka paremal, kuid detailid peavad olema tehasevalmistusega ja mingeid muudatusi keres ei tohi teha, v.a. ümberpaigutu-sega hädavajalikke.Rooli kiire vabastamise mehhanism peab olema käsitletav kollast värvi kangist, mis paikneb kontsentriliselt rooliratta teljega. Kang peab töötama tõmmates seda rooliratta telje suunaliselt.5.7.3.10 OhutuspuurPaigaldamine on lubatud vastavalt Art. 253.8.5.7.3.11 AknariiulKahte mahtu keredes võib aknariiuli eemaldada.5.7.3.12 ÕhutorudVõivad kulgeda läbi salongi, kui nende ülesandeks on salongi ventileerimine.5.7.4 LisaseadmedKõik sellised lisaseadmed, mis ei mõjuta mootori võimsust, käikude vahetamist, auto juhita-vust, pidurdamist või teelpüsivust, on lubatud. Kõik juhtimisseadmed peavad säilitama oma toimefunktsiooni, kuid neid võib mugandada (näit. pikem käsipiduri kang, piduripedaalikat-ted jne.Alljärgnev on lubatud:1) homologeeritud auto aknaid võib muuta FIA poolt homologeeritud moel, st. vastaval vormil.2) kõikvõimalikud mõõteriistad, kui nende kasutamine on ohutu3) vahetada helisignaal või paigaldada lisahelisignaal (ka kaassõitja jaoks). Helisignaal pole ko-

hustuslik suletud radadel.

78

4) elektrilülitite vahetamine, lisamine jne.5) fly-off käsipidur6) tagavararatas(rattad) pole kohustuslik. Kui ta aga on, peab ta olema hästi kinnitatud (mitte

reisija kohale). Paigaldamisega ei või kaasneda kereehituse väliseid muudatusi.7) kindalaekasse ja ustesse saab teha lisataskuid kasutades algseid polstreid 8) vaheseintele isolatsioonimaterjali lisamine kaitseks tule eest on lubatud9) käiguvahetussüsteemi liigendite vahetamine on lubatud.5.8 Elektrisüsteem5.8.1 NimipingeSüsteemi nimipinge (ka süütesüsteemi toiteahelas) tuleb säilitada.5.8.2 Releed ja kaitsmedLisamine on lubatud. Elektrijuhtmed ja nende isolatsioon on vabad.5.8.3 AkupatareiAkude esialgne arv tuleb säilitada. Valmistus ja mahtuvus on vabad. Akupatarei peab olema tu-gevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste ja purunemise vältimiseks. Tema asukoht on vaba, kuid salongis võib ta asuda ainult esiistmete taga ja sel juhul tuleb tema aurude juhtide välja-poole salongi (vt. joon. 255-10 ja 255-11). Kuivaku tuleb elektriliselt täielikult kaitsta.Juhul, kui aku on ära viidud oma algselt kohalt, peab ta olema kere külge kinnitatud uude me-tallpesasse kahe metallklambriga, milledel on isolatsioonkate ja poltide ning mutritega. Klamb-rite kinnituspoldid peavad olema min. 10 mm läbimõõduga ja kinnituskohad tuleb tugevdada vähemalt 3 mm paksuse ja 20 cm2 pinnaga metallplaadiga. Aku tuleb pealt katta lekkimist väl-tiva plastikkarbiga.5.8.4 Generaator ja pingereleeVabad, kuid generaatori ajamit ei või muuta. Pingerelee ja generaatori asukohta võib muuta vaid kereosa piires, kuhu nad algselt paigaldati (mootoriruumi piires,jne)5.8.5 Valgus- ja signalisatsiooniseadmedPeavad täitma selle riigi liiklusseadusi, kus toimub võistlus. Seega võib gabariit- ja suunatulede asukohta muuta, kuid algsed augud tuleb katta. Valmistus on vaba. Standardvarustuses olevat valgustusseadmed peavad olema samad, mis tootja on ette näinud kõnesoleva mudeli jaoks. La-ternaklassid, reflektorid ja pirnid on vabad. Algsed peatuled võib vahetada teiste vastu, milledel on samad valgustusomadused, kuid selleks ei või keresse lõigata auke ja algsete laternate augud tuleb täiesti sulgeda. Väljapööratavate peatulede ajamit ja energiaallikat võib muuta.Lisatulede kasutamine on lubatud eeldusel, et laternate koguarv ei ületa 6 ja on paaris. Kui udu-laternad säilitatakse, loetakse lisatuledeks. Vajaduse korral on lubatud lisalaternad paigaldada kereehitusse või radiaatorivõresse, kuid sel juhul peavad lisalaternate paigalduseks tehtud avaused olema laternatega täielikult kaetud.Tagurpidikäigutule paigaldamine on lubatud ja see on lubatud ka uputada kereehitusse. Tagurpidikäigutuli tohib põleda ainult ajal, kui tagurpidikäik on sisse lülitatud (liiklusseadu-si tuleb täita).Neljakandilised peatuled on lubatud asendada kahe ümmargusega ja vastupidi juhul, kui nad sobivad avausse ilma kere ümberehituseta. Asendusel tekkivad avaused tuleb täielikult katta.Numbrivalgustus ei ole kohustuslik kiirusvõistlustel. Kui numbrimärgi kronsteinid ja valgus-tust muudetakse, võib algse numbrivalgustuse eemaldada. Võistlusjuhend võib muuta ülalole-vad tingimused.5.9 Kütusepaagid

79

5.9.1 MahtSõltuvalt mootorimahust ei või paakide kogumaht ületada järgmisi suurusi: kuni 700 cm3 60 l 701–1000 cm3 70 l 1001–1400 cm3 80 l 1401–1600 cm3 90 l 1601–2000 cm3 100 l 2001–2500 cm3 110 l üle 2500 cm3 120 lAinult rallis ei tohi üle 1400 cm3 mootorimahuga autodel kütusepaakide kogumaht olla suu-rem kui 95 l.5.9.2 PaigaldamineAlgne kütusepaak on lubatud asendada FIA poolt homologeeritud ohutu kütusepaagiga FT3-1999, FT 3,5 või FT 5 kütusepaagiga. Sellisel juhul on paakide arv vaba ja nad peavad paiknema pakiruumis või paagi algsel kohal. Kogumispaagi (max maht 1 l) konstruktsioon on vaba.Erinevate homologeeritud paakide ja loetletud FT paakide kombinatsioon on samuti lubatud eeldusel, et nende kogumaht ei ületa p. 5.9.1.Algse paagi asukohta võib muuta ainult neil autodel, kus ta tootja poolt on paigaldatud salon-gi või sõitjate lähedusse. Sel juhul on kaks võimalust: kas ehitada kaitsekate või paigaldada paak pakiruumi. Sellega seoses on lubatud teostada vajalikud ümberehitused (täiteava asukoht, kü-tusepump, ülevoolutoru). Ühelgi juhul ei või need muudatused tuua kaasa kere kergendamist või tugevdamist üle 255 p. 5.7.1 lubatu, v.a. algse paagi eemaldamisel tekkinud ava, mis on lu-batud katta paneeliga.Paagi täiteava on lubatud paigaldada aknapaneelidesse. Kütusesüsteemi on lubatud ehitada kü-tuse jahutusradiaator mahuga max 1 l.Lubatud on puurida kaks ava (maksimaalse läbimõõduga 60 mm) auto põrandasse, mil-liste ainsaks eesmärgiks võib olla kütusepaagi täitmiseks/tühjendamiseks mõeldud toru-de läbimine.5.9.3. Suurendatud mahtuvusega kütusepaake võib kasutada eritingimustes (kõrbed, polaar-alad jmt), vajalik FIA heakskiit ja ASN eriluba.6. Erimäärused Super 1600 komplektautodele.6.1. Määrang.S1600 komplektautod on arendus A-rühma homologeeritud mudelist, seega peab ta olema ehitatud A-rühma tingimustele vastavalt. Lubatud on vaid esivedu ja vabalthingav mootor ku-ni 1600 cm3 töömahuga. Aluseks Super 1600 Kit Variant (VK-S1600) homologatsioon, mille-le muudatusi ei tohi teha.6.2. Kaal.Miiimumkaaluks 1000 kg (vastavalt Art.4.3.-le). Lubatud kombineeritud miinimumkaaluks 1150 kg autole koos kahe sõitjaga.6.3. Eripiirangud.6.3.1. Mootora) surveaste kuni 13/1.Kolvi pinda võib töödelda vaid kompressiooni seadistamiseks.b) veepritse kütusesüsteemi keelatudc) muudetav süüteaja süsteem keelatudd) muudetava geomeetriaga sisselaske- ja väljalaskekollektorid on keelatud või lahtiühenda-

tud. Kollektorid peavad olema homologeeritud. Väljalasketorustiku seina minimaalne pak-sus on 0,9 mm mõõdetuna sirgel torul.

80

e) mootori lubatud pöörete arv maksimaalselt 9000 p/min6.3.2. Jõuülekanne.a) sidur: vähim läbimõõt 184 mm, süsinikkettad keelatudb) käigukast: lubatakse homologeerida ühte käigukasti, millel 6 edasi- ja 1 tagasikäik ning 3

peaülekandearvu. Korpus alumiiniumsulamist. Vähim komplekse käigukasti kaal 35 kg (koos diferentsiaaliga, ilma tugedeta, õlita, sidurita, välislülituseta, pooltelgedeta).

c) peaülekanne: lubatud ainult homologeeritud mehaaniline piiratud plaatdiferentsiaal, muid diferentsiaale kasutada ei tohi. Plaatide arv ja tüüp on vaba. Igasugune hüdro- või elektriajam on keelatud. Viskoossidurit ei loeta mehaaniliseks süsteemiks.6.3.3. Vedrustus.a) õõtshoovastik: ei tohi olla sõitjaruumist seadistatav.b) amortisaatorid: homologeeritud, üks amort ratta kohta. Kasutatav vesijahutus peab olema homologeeritud.6.3.4. Rattad. Rehvid.Veljed peavad olema alumiiniumist.a) kruusarallidel lubatud vaid 6x15 veljed, asfaltrallidel ainult 7x17 veljed.b) keelatud on igasugused seadmed rehvirõhu muutmiseks säilitamaks rehvi sõiduomadusi. Rehvi sees võib olla vaid õhk.6.3.5. Pidurisüsteem.Piduridetailid vastavalt homologeeringu loendile. Esipiduriketta läbimõõt kuni 300 mm kruu-sarallidel ja 355 mm asfaldirallidel, tagakettad kuni 300 mm.6.3.6. Elektrooniline juhiabi.Juhiabisüsteemid ja nende andurid on keelatud (ABS, ASR, EPS jt). Vaid homologeeritud süü-te ja/või sissepritse väljalülitamissüsteem käiguvahetuses on lubatud.Sensorid informatsiooni hankimiseks peavad olema homologeeritud VK-S1600 variandilehel. Kõik muud sensorid on keelatud. Ent kasutada võib ühte kiirusesensorit vedava ratta kohta, kuid mitte mingil juhul ei tohi informatsioon antud sensoritest liikuda infosalvestisse või elekt-roonilisse juhtimisseadesse.6.3.7. Kereehitus.a) ükski uus auto ei saa S1600 homologeeringut (VK-S1600), kui ta laius ületab 1805 mm.b) tagumine aerodünaamiline seade (va. selle toed) peab olema fiiberklaasist.6.3.8. Materjalide kasutamine.a) keelatud on kasutada titaani ja magneesiumi, va. detailides, mis olid VK-S1600 arengu alus-

mudelil. Titaani võib sisalduda pidurisüsteemi kiirlülituse ühendustes.b) süsinik- ja kevlarmaterjale võib kasutada vaid ühes kihis ja kinnitatuna detaili nähtavale

poolele.6.3.9. Ohutuspuur.Nõutav FIA homologeering, vaid üks puur on homologeeritav. Puuri põhikaarte mõõdud: min läbimõõt 45 mm, paksus 2,5 mm, tõmbetugevus 50 daN/mm2.6.3.10. Kütusepaak.Lubatud FIA heakskiiduga tootjalt (FIA/FT3 ja FIA/FT3-1999 vastavuses) ja homologeeritud.

81

256. ERIMÄÄRUSED RÜHMALE B

1. DEFINITSIOONSuurturismiautod.

2. HOMOLOGATSIOONVähemalt 200 identsset autot (minimaalselt 2 istmega) peab olema toodetud 12 järgneva kuu jooksul.

3. MUUDATUSED ja TÄIENDUSEDLubatud on kõik muudatused, mis rühmale A. Turbopiirajat (p. 255.5.1.8.3) ei rakendata.rühma B autod on lubatud rallivõistlustele ainult juhul, kui nende mootorikubatuur (ka peale ülelaadimiskorrektsiooni, vt. art. 252.3.1 kuni 3.5) on alla 1600 cm3.4. KAALVastavalt mootori kubatuurile on miinimumkaalud järgmised: Kuni 1000 cm3 620 kg Kuni 3500 cm3 1100 kg 1400 cm3 700 kg 4000 cm3 1180 kg 1600 cm3 780 kg 4500 cm3 1260 kg 2000 cm3 860 kg 5000 cm3 1340 kg 2500 cm3 940 kg 5500 cm3 1420 kg 3000 cm3 1020 kg üle 5500 cm3 1500 kg

5. RATTAD ja REHVIDKehtib sama tekst, mis rühmale A (255.5.4) v.a. rallivõistlustel, kus on muudatused velje läbi-mõõdu ja maksimaalsete laiuste osas:sõltuvalt mootori kubatuurist on auto ühe poole komplektsete rataste maksimaalne kogulaius:

Kuni 1000 cm3 13” Kuni 3500 cm3 20” 1400 cm3 14” 4000 cm3 20” 1600 cm3 15” 4500 cm3 22” 2000 cm3 17” 5000 cm3 22” 2500 cm3 18” üle 5000 cm3 24” 3000 cm3 18” Rallidel velje läbimõõt ei või ületada 16” (415 mm).

82

AUTORALLI VÕISTLUSMÄÄRUSEDEestis viiakse rallivõistlused läbi vastavalt FIA Spordikoodeksile, EAL Võistlusmäärustikule ja tehnilistele eeskirjadele, käesolevatele Autoralli Võistlusmäärustele ja Võistlusjuhenditele koos lisadega.Antud Võistlusmäärused on kooskõlas FIA regionaalsete rallide üldmäärustega.Kõik, mis pole antud Võistlusmäärustega lubatud, on keelatud.Antud Võistlusmäärused on kehtivad alates 1. jaanuarist 2009.

I DEFINITSIOONID1.1. RallivõistlusRallivõistluse eesmärgiks on vastavalt liikluseeskirjadele ning FIA ja EAL Võistlusmäärustike-le keskkonnasäästlikult võisteldes tõsta autojuhtimise meisterlikkust, arendada autode tehnilisi omadusi ning suurendada liikluse ohutust. Rallivõistlus on täielikult või osaliselt tavaliiklusele avatud teedel läbiviidav võistlus etteantud keskmise kiirusega. Ralli koosneb kas ühest, kõigi-le osavõtjatele kohustuslikust marsruudist või mitmest, ühte punkti viivast marsruudist, millele järgneb üks kindel marsruut (tähesõit).Marsruut võib sisaldada ühte või mitut lisakatset ja neid ühendavaid ülesõite.Rallivõistluste liigid. 1.1.1. Pikad rallid.FIA meistrivõistlustel ja RV rallidel juhindutakse nende võistluste korraldusreeglitest ning FIA Üldmäärustest. Rallid on soovitavalt kuni 500 km pikkused. Lisakatsete arv on vähemalt 6, nende kogupikkus kuni 140 km.1.1.2. Rahvuslikud rallid.EAL loal võib rahvuslikel rallidel osaleda ka teiste riikide litsentsidega sõitjad ja registreerijad. Lisakatsete arv on vähemalt 4, nende kogupikkus vähemalt 70 km. Eesti meistrivõistluste sarja kuuluvate rallide lisakatsete arv vähemalt 6, nende kogupikkus 90-100 km ( vajalik rallikomitee kooskõlastus pikematele radadele).Rahvuslikud liigarallid peavad sisaldama 30 – 60 km lisakatseid. Liigarallisid võib korraldada pika ralli osadena. Korraldada võib ka lühirallisid, lisakatsete arv vähemalt 2, katsete kogupik-kus vähemalt 10 km. Lubatud on korraldada rallisid noortele (alates 14 a.v.) vastavalt EAL ralli- ja noortekomitee eri-tingimustele.1.1.3. Rahvarallid (vt eraldi määrustik)Rahvarallide pikkus on 75-150 km, lisakatsete kogupikkus min. 10 km.1.1.4. TreeninglaagridTreeninglaagreid võib korraldada järgmistel tingimustel:– katseid võib olla vaid 1-3, võimalikult analoogse katte ja kujuga eelolevatel võistlusel oleva-

tele katsetele– korraldamiseks tuleb hankida vajalikud load (maaomanik, omavalitsus, EAL, politsei, tee-

demajand jt.) ning taotleda EAL-st korraldusloa number (tasuta registreerimine )– laagrile tuleb määrata ohutusülem, kes on vastutav ohutuse eest ja korraldab kohale vajali-

ku ohutusvarustuse ja -meeskonna ning kiirabi– piletite müük pealtvaatajatele on keelatud– reklaamide paigaldamine katsetele on keelatud– küljenumbrite kasutamine on keelatud– katse pikkus on kuni 10 km

83

– katse tulemuste kasutamine reklaamiks on keelatud– katsest osavõtjatel peavad olema juhiload ja EAL litsentsidAuto ja meeskonna minimaalvarustus:– sõitjail kaitsekiiver ja sõidukombinesoon– auto vastavalt rahvuslikele tehnilistele tingimustele (ohutuspuur, ohutus rihmad ja tulekus-

tuti kohustuslikud)- autodel registreerimisnumber ja liikluskindlustus.1.1.5. Klubidevahelised ja liikmetevahelised rallid.Klubidevaheliste ja liikmetevaheliste rallide korraldamine on keelatud.1.2. Võistlusjuhend Kokkuvõtlik dokument, mis esitab eelkõige detaile antud ralli kohta. Juhendi lahutamatuteks osadeks on Bülletäänid, need vormistatakse kollasele paberile ja edastatakse võistlejaile allkirja vastu ning esitatakse Teadetetahvlil.1.2. Ring.Ralli osa, mis on eraldatud teistest osadest fikseeritud ajaga peatusega.1.3. Lisakatse.Ajamõõduga kiiruskatse võistluseks suletud teedel.1.5. Ülesõit.Ülesõiduks nimetatakse marsruuti kahe LK vahel.1.6. Osa.Osadeks ( sektsioonideks) nimetatakse kõiki lõike rallist, mis jäävad:- stardi ja esimese regrupeeringu vahele- kahe üksteisele järgneva regrupeeringu vahele- viimase regrupeeringu ja finiši vahele.1.7. Regrupeering.Võistluste korraldajate poolt planeeritud peatus kinnise pargi tingimustes ajakontrolliga sisene-misel ja väljumisel eesmärgiga võistluste ajagraafiku paremaks järgimiseks ja osavõtjate regru-peerimiseks paremusjärjestusse. Aeg peatuseks võib meeskondadel olla erinev.1.8. Neutralisatsioon (karistusvaba aeg).Aeg, milleks meeskond on võistluste korraldajate poolt peatatud ükskõik millisel põhjusel.1.9. Parc Ferme (kinnine parkla).Ala, kus on keelatud igasugune hooldustöö ja kõrvaline abi, v.a. erandjuhtudel vastavalt Juhen-dile.1.10. Bülletään.Kirjalik ametlik dokument, võistluste juhendi lahutamatu lisa, mis selgitab, lisab või täiendab võistluste juhendit. Bülletäänid peavad olema nummerdatud ja dateeritud. Registreerija või meeskonna liige peab bülletääni vastuvõttu kinnitama oma allkirjaga, va kui see pole võistluse käigus füüsiliselt võimalik (vt 3.2.3) Bülletääne annavad välja:- võistluste korraldajad kuni tehnilise ülevaatuse alguseni žürii esimehe heakskiidul- võistluste žürii kogu võistluse kestel, välja arvatud bülletään marsruudi parandustega, mille

võib välja anda ka võistluste juht1.11. Ajakaart.Kaart, millele märgitakse kõigi marsruudil läbitud ajakontrollpunktide (AKP) ajad ja muud märkused. 1.12. Registreerija.Litsentsiga füüsiline või juriidiline isik.

84

1.13. Meeskond.Meeskond koosneb kahest, ühes autos istuvast isikust. Neid kahte isikut nimetatakse juhiks ja kaardilugejaks. Mõlemad meeskonnaliikmed võivad võistluse jooksul autot juhtida ja mõle-mad peavad omama kehtivat sõitjalitsentsi, mis on kõlblik antud võistluseks.1.14. Võistluse kestvus.Kõik rallid algavad dokumentide kontrolliga ja lõppevad ametlike tulemuste avaldamisega.1.15. OotealaAla, kuhu erinevalt kinnisest pargist (Parc Ferme) võivad siseneda ka meedia ja meeskondade esindajad vastava loa olemasolul.1.16. HooldusHoolduseks loetakse igasugust tööd võistlusauto tehnoseisukorra heaks koos pt XII märgitud piirangutega.

II ÜLDISED MÄÄRUSED2.1. Lubatud autod.FIA rühmad N, A koos WRC-ga, Super 1600 ja 2000 ning EAL-i E-rühm (sh. veoautod).EAL ralliautode klasside numeratsioon:1 N kuni 1400 cc2 N 1400- 1600 cc3 N 1600 – 2000 cc4 N üle 2000 cc, Super20005 A kuni 1400 cc6 A 1400- 1600 cc7 A 1600 - 2000 cc, Super16008 A üle 2000 cc, WRC9 E kuni 1600 cc10 E 1600 kuni 2000 cc11 E üle 2000 cc ja ülelaadimisega kaherattaveoga12 E aegunud homologeeringuga nelikveolised 13 veoautod GAZ 51,5214 veoautod GAZ 532.1.1. Klasside ühisarvestusKlasse ja rühmi võib Juhendites ja Üldjuhendis liita ühisarvestusse.2.1.2. Homologatsioonid.N ja A rühmade autod peavad oleme homologeeritud hiljemalt tehn. ülevaatuse alguseks ning vastama kõikidele FIA tehnilistele eeskirjadele (E-rühm EAL VM-le).2.1.3 Tehniline Kaart.Kõigil Eestis registreeritud ralliautodel peab olema EAL Auto Tehniline kaart, mis väljastatak-se EAL sekretariaadis.2.1.4. EAL tehnikakomitee võib tehnilise kontrolli ajal nõuda tõendusvormi täitmist kasutata-va ohutusvarustuse kohta.2.1.5. Ralliautod, tehnilised eeskirjad, registreerimistunnused.Ralliautod jagatakse rühmadesse ja klassidesse vastavalt FIA ja EAL eeskirjadele.Ralliautodele tehnilise ülevaatuse teostamine toimub EAL ja Autoregistrikeskuse koostöös ühi-selt heakskiidetud ja instrueeritud ülevaatuspunktides (lisateave EAL-st). E-rühma autod kuu-luvad eelülevaatusele EAL tehnikakomitee töötajate poolt. Registritoimingud ARK-s eeldavad EAL kaaskirja esitamist.

85

Alates 2009 aastast avab Autoregistrikeskus ralliautodele kohustusliku eriregistri. Autode ar-velevõtt EAL saatekirjaga Tehnilise Kaardi alusel, ARK-st väljastatakse eriseeria numbrimärk. Ralliautod võivad üldliikluses osaleda vaid EAL-s registreeritud võistluste ja treeningute ajal le-gendiraamatus näidatud teedel, kohustuslik liikluskindlustuspoliis. Väljastatud numbrimärgid peavad asuma võistlusautos, esinumbri võib dubleerida väiksemamõõdulisega.Välisvõistlejad riikidest, kus ralliautod pole riigi registris, saavad ralli tehnilisest komisjonist ajutise numbrikleebise (R- sari). Liikluskindlustus kohustuslik.2.1.5. Lubatud müratase.Lubatud müratase on kuni 103 dB (A). Müra mõõtmismetoodika:- mõõturi režiim SLOW- mikrofon 50 cm kaugusel summuti otsast 45 kraadise horisontaalnurga all- mootori pöörded 3500 p/minKohustuslik mõõtevahend : EAL Tehnikakomitee müramõõtja. 2.1.6 Valgustusseadmed.2.1.6.1. Lähitulede arvu ei tohi suurendada.2.1.6.2. Lisatulede kasutamine on lubatud vaid kiiruskatsetel sõites. Lisatuled tuleb eemaldada koheselt peale ralli lõppu.2.1.7. Esmaabipakend.Igas ralliautos peab olema juhiistme taha kinnitatult esmaabipakend. Pakendiks võib olla Eesti LE kohane eraautopakend või FIA tunnustatud ohutusvarustuse tootjate pakendid.A4 suurune SOS ja punase risti tähisega infotahvel järgnevate sõitjate abi informeerimiseks an-takse meeskonnale EAL poolt koos kinnitusvahenditega sõitjateruumi lakke.2.1.8. Muu ohutusvarustus.Kõik autod peavad vastama FIA VM Lisa J ohutusnõuetele (E-rühm EAL VM). Lisaks peab au-tosse olema kinnitatud ohukolmnurk, soovitavalt ka kollase tulega vilkuv käsilamp.Autode vastavust ohutuseeskirjadele kontrollitakse rallieelsel ülevaatusel. Kõik ralliautod pea-vad omama ARK registreerimisnumbrimärki ning liikluskindlustust. Välisvõistlejate registris-se mittekuuluvad sõidukid saavad tehnilisel ülevaatusel ajutised numbrikleebised (punased val-gel põhjal) ning vastava tõendi EAL-i poolt.2.2. Ringide pikkus - Kiiruspiirangud.2.2.1. Ringi maksimaalne pikkus ei tohi mitte mingil juhul ületada 18 tundi meeskonna kohta. Sellele ajale võib lisada maksimaalselt 3 tundi regrupeeringuks.2.2.2. Eelnev reegel ei kehti kogunemissõidul (tähesõidul).2.2.3. Ringidel, mille kestvus on vähem kui 6 tundi, peab seisuaeg kestma vähemalt sama kaua kui ringi kestus. Kui ringi kestus on 6 tundi või kauem, peab seisuaeg olema vähemalt 6 tundi.2.2.4. Lubatud maksimaalne keskmine kiirus lisakatsetel on 130 km/h. Keskmise kiiruse üle-sõitudel määrab võistluse korraldaja, kuid see ei tohi olla vastuolus kehtivate liikluseeskirjade-ga. See kiirus määratakse Ajatabeliga.

III VÕISTLUSJUHEND3.1. Võistlusjuhendi avaldamine.3.1.1. Võistlusjuhend peab vastama täies ulatuses järgmistele määrustele:- FIA RV VM-ile (Spordikoodeksile)- käeosalevale Võistlusmäärustikule- vastava sarja (MV, KV jne.) üldjuhendile3.1.2. Võistlusjuhend peab esitama täiendused ja selgitused konkreetse võistluse kohta kohalik-ke olusid arvestades, ent vältides vastuolusid eelpool mainitud määrustega.

86

3.1.3. Juhend esitatakse kooskõlastamiseks EAL rallikomiteele 2 kuud enne rallit. Peale võist-luse registreerimist EAL-is avaldatakse juhend 1 kuu enne võistluspäeva paberkandjal, dublee-rituna EAL interneti kodulehel www.autosport.ee. Juhendi kaanel, nagu ka kõigil teistel ralliga seotud trükistel peab olema kirje “Eesti Autospordi Liit” ning EAL logo.Samaaegselt Juhendiga tuleb esitada ka ohutusplaan.3.1.4. Võistlusjuhendis peab olema märgitud, millal ja kus avaldatakse ametlikud tulemused. Tulemuste võimalikust hilinemisest ja avaldamise uuest ajast peab teatama Ametlikul Teade-tetahvlil.Võistlusjuhendis peab olema näidatud Žürii esimese koosoleku toimumisaeg.3.2. Bülletäänid - Juhendi ametlikud lisad3.2.1. Võistlusjuhendi täiendamise põhimõtted peavad vastama FIA Spordikoodeksi artiklite-le 66 ja 141.3.2.2. Igast täiendusest peab teatama dateeritud ja nummerdatud bülletäänidega, need on võistlusjuhendi lahutamatud osad.3.2.3. Bülletäänid avaldatakse Võistluskeskuses ja Ametlikul Teadetetahvlil, aga samuti jagatak-se allkirja vastu otse osalejatele, v.a. juhul kui see võistluse käigus pole füüsiliselt võimalik.3.2.4. Bülletäänid peavad olema trükitud kollasele paberile.3.3. Võistlusjuhendi rakendamine ja tõlgendamine.3.3.1. Ralli ajal vastutab käesolevate Võistlusmääruste, sarjade Üldjuhendite ja Võistlusjuhendi rakendamise eest võistluste juht. Ent võistluste juht peab teavitama žüriid igast tähtsast otsusest, mille ta peab vastu võtma Võistlusmääruste , Üldjuhendi või Võistlusjuhendi rakendamiseks.3.3.2. Protestid nende otsuste vastu saadetakse läbivaatamiseks ja lahendamiseks žüriile (FIA VM art. 171 jt ). Protestiaeg 30 minutit peale esialgsete tulemuste avaldamist Teadetetahvlil.3.3.3. Iga juhtumi , mis pole võistlusjuhendiga määratud, vaatab läbi žürii, kellel on ka ainsana otsustusõigus (FIA VM art. 141).3.3.4. Võistlusjuhendi tõlgendamisest tekkinud vaidlusaluste küsimuste lahendamisel kehtib eestikeelne tekst. 3.3.5. Sõitjal lasub registreerija vastutus, kui viimane ei viibi võistluse ajal autos.3.3.6. Iga ekslikku, petturlikku või mitte-sportlikku käitumist registreerija või meeskonnaliik-me poolt arutatakse žürii poolt, kellel on õigus ka karistada kuni võistlustelt eemaldamiseni.

IV VÕISTLUSTE AMETNIKUD4.1. Võistluse kohtunikud.Rahvusvahelise ralli žürii koosneb alati kolmest liikmest, kes määratakse ASN poolt ja kellest üks on soovitavalt välisriigist. žürii liikmete ja võistluste juhi vahel peab toimima pidev side. Vä-hemalt üks žürii liikmetest peab olema kogu ralli kestel võistluskeskuses, et vajalikke otsuseid oleks võimalik vastu võtta viivitamatult.4.1.1. Žürii esimees.Žürii esimees määratakse EAL rallikomitee poolt. Žürii esimees kontrollib ralli korraldusluba ja kooskõlastusi ning võistluse juhendit, koostab Žürii koosolekute ajakava, kooskõlastab ohu-tusplaanis esitatud õnnetusjuhtumite uurimise komisjoni koosseisu. Žürii esimees esitab EAL-ile 7 päeva jooksul pärast ralli lõppu aruande võistluste kohta.4.1.2. Žürii liikmed.Žüriis peab olema vähemalt 3 liiget (sh. esimees), kel kõigil on kohtunikulitsents. Erandkorras rahvuslikel rallidel võib žüriis töötada vaid kaks inimest, esimehe hääl otsustav. Žürii õigused ja kohustused on esitatud FIA Spordikoodeksis, Autoralli Võistlusmäärustikus ning Juhendis. Žürii liikmete ning vanemametnike töö ning lähetuskulud tasustatakse korraldaja poolt asjako-haste töölepingute alusel. Korraldaja peab tagama žüriile sekretäri.

87

4.2. Vaatleja.4.2.1. Kõigile rahvusvahelistele rallidele võib ASN määrata oma vaatleja. FIA seeriavõistluste rallidele (ka kandidaatrallidele) määrab vaatleja FIA.4.2.2. ASN ja FIA vaatleja ei tohi olla sama võistluse ametnikuks.4.3. Ohutusvaatleja.EAL rallikomitee määrab rallidele ohutusvaatleja, kes perioodiliselt tutvub võistluste eel korral-dustööga ohutuse alal. Ohutusvaatleja ülesandeks on võistluse ohutusabinõude piisavus ja ohu-tusplaani vastavuse kontroll tegelikkusele. Ilma ohutusvaatleja heakskiiduta ei saa võistlust läbi viia. Ta instrueerib enne võistlust koos võistluste juhiga O-autode meeskonnad. Ralli ajal sõidab ohutusvaatleja ohutusautode ees. Otsuse lisakatse ärajätmiseks teeb võistluse juht ohutusvaatleja esildise põhjal. Ohutusvaatleja lähetuskulud enne rallit katab EAL, võistluste ajal on ta korraldaja ülalpidamisel. Ohutusvaatleja peab esitama raporti EALile 7 päeva jooksul.4.4. Marsruudi ja lisakatsete kontroll ametnike poolt.4.4.1. ASN ja FIA vaatleja(te) ja vanemametnike kohustuste hulka kuulub kontroll kõigi mars-ruudi ning lisakatsete tehniliste ja/või ohutusabinõude üle, järgides järgmisi ettekirjutusi:4.4.1.1. Nende sõiduvahendi tuuleklaasil peab paiknema hästi nähtav ja äratuntav tähistus. See on nende läbipääsuloaks ja eraldatakse korraldaja poolt.4.4.1.2. Nende sõit lisakatsetele peab toimuma mitte hiljem kui 30 minutit viimase ohutusauto (auto nr.0) starti. Ainult ohutusvaatleja võib startida lisakatsele sellest tähtajast hiljem.4.4.1.3. Kui auto nr.0 jõuab neile lisakatsel järgi, peavad nad peatuma, ohutult parkima ja oota-ma kuni mööda on sõitnud katse lõpuauto, alles siis võivad nad edasi sõita.4.5. Tehniline vaatleja.Regionaalsetele meistrivõistlustele võib FIA määrata tehnilise vaatleja.

V OSAVÕTJAD5.1. Osavõtuavaldus.Registreerimine peab lõppema rallidel hiljemalt 5 päeva enne ralli algust.5.1.1. Võistlustele saab registreerida vaid EAL/FIA registreerijalitsentsi omav füüsiline või jurii-diline isik. Füüsilise isiku registreerijalitsents annab õiguse registreerida vaid oma meeskonda ja autot, litsentsiomanik peab olema meeskonna liikmeks.5.1.2. Kui registreerija ei osale meeskonnaliikmena, kannab tema eest vastutust I sõitja. Korral-daja ei vastuta meeskonnaliikmete ja abipersonali tegevuse eest võistlustel, vastutust kannavad meeskonna registreerija ja mõlemad juhid. Proteste saab esitada vastava litsentsi omanik ning ka registreerija poolt kirjalikult volitatu.5.1.3. Kõik FIA/ASN litsentsiomanikud, kes soovivad rallist osa võtta, peavad saatma täide-tud osavõtuavalduse Ralli Sekretariaati enne Võistlusjuhendiga määratud registreerimise lõp-pemist. Andmed kaardilugeja kohta võib saata Võistlusjuhendiga määratud hilisemal tähtajal.5.1.4.Võistlustele registreerumiseks tuleb korraldajale saata trükitähtedega täidetud vormiko-hane osavõtuavaldus (juhendi lisa) koos osavõtumaksu tasumise kinnitusega. Osavõtuavaldu-se allkirjastamisega tõendavad sõitjad oma juhtimisõiguse olemasolu.5.1.5. Registreerimise tühistamiseks tuleb korraldajale saata kirjalik avaldus põhjuste esitami-sega, tähtaeg 3 päeva enne võistluse algust. Sel juhul tagastab korraldaja osavõtumaksu 2 päe-va jooksul.5.1.6. Rahvuslikel rallidel võib meeskonna koosseisu ja autot vahetada auto tehnilise eelülevaa-tuse alguseni.5.1.7. Välisvõistlejad peavad omama ASN stardiluba vastavalt FIA Spordikoodeksi Art. 70.5.1.8. Hilisemaid muudatusi osavõtuavalduses võib teha vaid käesolevate Võistlusmäärustega

88

lubatud juhtudel. Ent registreerija võib vabalt vahetada osavõtuavalduses märgitud võistlusauto teise sama rühma ja sama klassi auto vastu hiljemalt enne tehnilise ülevaatuse algust.5.1.9. Registreerija vahetus pärast registreerimise lõppemist on keelatud. Ent ühe meeskonnaliikme võib vahetada järgmistel tingimustel:- korraldaja loal enne dokumentide kontrolli- žürii loal pärast dokumentide kontrolli algust, aga enne stardijärjekorra avaldamistAinult FIA loal võib välja vahetada mõlemad meeskonnaliikmed.5.2. Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et auto ei vasta osavõtuavaldusel märgitud rühmale ja/või klassile, võib selle auto tehnilise komisjoni ettepanekul ja žürii otsusega kanda õigesse rüh-ma ja/või klassi.5.3. Osavõtuavalduse allakirjutamisega kohustuvad registreerija ja meeskonnaliikmed allu-ma FIA Spordikoodeksile ja selle Lisadele, käesolevale Võistlusmäärusele, antud seeriavõistlu-se üldjuhendile ja Võistlusjuhendile. 5.4. Sõitjalt nõutakse kehtivaid sõitjalitsentse ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, mille kehtivuse eest vastutab sõitja. Vanusepiiriks 16 a täitumine.5.5. Sportrallidel osalemiseks peavad algajad I-juhid (nn.piloodid) võistlema kõigepealt II lii-ga rallidel. Edasipääsu Eesti MV/KV rallidel võistlemiseks otsustab EAL rallikomitee reeglina kaks korda aastas, edasipääs sõltub II liigas saavutatud tulemustest, kiirusest, määrustetundmi-sest jmt.5.6. Starti lubatavate meeskondade piirarv esitatakse Juhendis. 5.7. Osavõtjate loetelu koostatakse korraldaja poolt koostöös võistluste juhiga koheselt pea-le registreerimise tähtaja lõppu, konsulteerides EAL-ga võimalike karistuste ja muu info suhtes. Loetelu koostatakse arvestades võimalikku stardijärjekorda, loetelus esitatakse:a) võistlusnumberb) registreerijac) sõitjate nimedd) klubi (soovituslik)e) auto mark ja mudelf) auto rühm ja klassKorraldajatel on keelatud lülitada osavõtjate loetellu neid võistlejaid, kes pole tasunud osa-võtumaksu.5.9. Stardijärjekord koostatakse korraldaja poolt konsulteerides võistluste juhiga ning arves-tades Rallikomitee kiirustabelit. Stardijärjekord ja stardiajad avaldatakse peale žürii heakskiitu tehnilise ülevaatuse lõppedes teadetetahvlil.5.10. OsavõtumaksudOsavõtumaksude ülemmäärad kehtestab igaaastaselt EAL.5.10.1. Osavõtumaksud määratakse Võistlusjuhendiga.5.10.2. Maksud võivad olla astmelised, sõltuvalt registreerimisajast või võistlusklassidest. Osa-võtumaksu võib tõsta kallimaks mitte varem, kui 2 nädalat peale juhendi avaldamist paber-kandjal, samas ka mitte varem, kui 2 nädalat enne registreerimise lõppu. Osavõtumaksu tasu-mata jätnuid ei saa lülitada registreerunute loetelusse.5.11. Osavõtumaksud tagastatakse täies ulatuses:5.11.1. võistlejatele, keda korraldaja ei nõustunud vastu võtma5.11.2. kõigile juhul, kui ralli jäi toimumata.5.12. Osavõtumaksud võidakse tagastada ka vaid osaliselt juhtudel, mis on määratud Võistlus-juhendiga.

89

VI KINDLUSTUS6.1. Võistlusjuhend peab kirjeldama detailselt kindlustuskatet koos poliisidega, mida korralda-ja on sõlminud (koos riskide ja summade kirjeldusega).6.2. Kindlustusmakse, mis sisaldub osavõtumaksus, peab piisavalt katma tsiviilvastutuse kol-mandate osapoolte ees. Kindlustuskate on jõus ralli stardist ralli lõpuni, võistleja katkestamise või eemaldamise hetkeni.6.3. Teenindusautod, isegi kui nad kannavad ralli ametlikke tunnuseid ei saa kunagi olla loe-tuks ralli osavõtjaks. Seega teenindusautodele ei laiene ralli kindlustuskate ja nad on täielikult omanike vastutusel.

VII MEESKONNAD7.1. Kui üks meeskonna liikmetest katkestab, tuleb sellest teavitada žüriid. Kui autosse on luba-tud kolmas isik (v. a. juhul, kui transporditakse vigastatut), tuleb sellest žüriid teavitada.

VIII MARSRUUT, LEGEND, AJAKAART, SUPERRALLI8.1. Legend.8.1.1. Kõik meeskonnad saavad korraldajalt legendi ralli marsruudi ja alade detailse kirjelduse-ga, mille järgimine on kohustuslik (v.a. vääramatust jõust tingitud ja žürii poolt lubatud kõrvale-kalded) Igast kohustuslikust marsruudist kõrvalekaldumisest teavitatakse žüriid. Iga meeskond peab saama korraldajalt 1 Legendiraamatu, soovitavalt tuleb võistlejaile anda ka legendiraamat abipersonali tarbeks, abilegend kirjeldagu hooldeautode marsruuti ja ajagraafikut.8.1.2. Kõikidel juhtudel peab legend vastama antud Võistlusmääruste näidislegendile, arvesta-des järgmisi tingimusi:a) formaat A5, paljundatuna lehtede mõlemale poole (LK algab uuelt lehelt)b) raamat 360 kraadi lahtipööratavalt spiraalköitesc) RV rallidel inglise ja eesti keelne tekstd) LK-de lehed (joonised) eri värviga (tähistusega)e) kasutada tingmärke, mis esitavad teekatet (vertikaalne kesktulp täidetuna näitab kruusaka-

tet), hoolduskeelu tulpa pole vajaf) esitada päästeside ja kiirabide kohadg) raamatu alguses tingmärkide seletusj) LK kaart enne LK lehti (skaala, sõidusuund, ümbersõidu tee, start, finiš, sidepunktid, LK ni-

mi ja pikkus)i) kuni 6 joonist lehel (rahvuslikel rallidel 10). Joonised numereerida (positsiooninumbrid).

Esitada kilometraažid (edasi, tagasi, vahemaad), lisakatsetel vajalik jooniste alanurgas ala-nev kilometraaž LK lõpuni

k) üldkaardid ringidest/osadest koos ülesõitude marsruutide ning joonised stardi-finiši ja hooldusaladest

l) haiglate loetelu, päästeameti telefonid, vanemametnike telefonidm) vorm katkestamisteateksn) vorm sooviavalduseks rallit jätkata peale katkestamist nn. Superralli süsteemiso) vorm vaieldava märke kohta ajakaardilp) OK/SOS märgid tagakaanena formaadis A4 värviliselt, pooleksvoldituna, legendis lühikir-

jeldus kasutamisestp) ajagraafik ringide/osade kaupa koos hooldusalade ja regrupeeringupeatustega (sisse, välja). Hooldusalad tähistatakse tähestikuliselt (A, B, C,...). Keskmisi kiirusi AKP-de vahel ei esitata.

90

8.2. Stardiintervallid.8.2.1. Ralli ja selle iga ringi stardis peab stardiintervallide pikkuseks olema vähemalt üks minut.8.2.2. Need stardiintervallid peavad olema ja püsima samasugustena kõigile osavõtvatele mees-kondadele, v.a. juhtudel, mis on määratud antud meistrivõistluste või antud võistluse juhendi-ga või ASN eriloaga.8.3. Ajakaart.8.3.1. Ajakaart peab vastavalt näidisele sisaldama ühe lehekülje osa või ringi jaoks Ajakaardil peavad olema lahtrid märkuste ja allkirjade tarvis.8.3.2. Meeskonnad on kohustatud võtma märke iga ajakaardil märgitud kontrollpunkti läbimi-se kohta ja seda õiges järjekorras. Rikkumisest teavitatakse žüriid.8.3.3. Ideaalaeg kahe järjestikkuse ajakontrollpunkti läbimiseks on märgitud ajakaardile.8.3.4. Superralli süsteemi rakendamine Eestis.Meeskond saab võistlust jätkata alates järgmisest ringist võistluse juhi, tehnilise komisjoni ja va-jadusel võistluse arsti loal, kui see võimalus on antud Juhendiga. Ajakaardile märget mittesaa-nud (LK-l või ülesõidul katkestanud) meeskond saab uuesti startida järgmistel tingimustel:a) Meeskond või registreerija esindaja teatab Võistluskeskusele katkestamisest ja soovist järg-

misel ringil jätkata, kusjuures Legendi katkestusvormi ei täideta. Jätkamistaotluse esitamise tähtaeg esitatakse Juhendis

b) Katkestanud ning remonditud võistlusauto tuleb esitada lõpuautos või hooldusalal asuvale tehnilisele komisjonile

c) Tehniline komisjon väljastab kirjaliku loa, see tuleb esitada võistluste juhile, kes otsustab meeskonna jätkamise ja stardiaja.

Iga mitteläbitud lisakatse eest karistatakse võistlejat 5-minutilise ajakaristusega, mis lisatakse oma klassi (või selle puudumisel järgmise aeglasema klassi) LK parimale ajale. Katkestamisel ülesõidul peale viimast lisakatset karistatakse võistlejat samuti 5-minutilise ajakaristusega.Auto toimetamisel hooldusalasse ei kehti Autoralli VM p. 11.4., 12.1.2., 12.2.-12.4.Superralli süsteemis jätkanu ei saa Eesti MV/KV sarjapunkte.

IX RALLI TUNNUSED JA VÕISTLUSNUMBRID9.1. Võistlusnumbrid.9.1.1. Korraldaja annab igale meeskonnale (vt. joonis)- kaks võistlusnumbrit, mis kleebitakse esiustele (laius 60 cm, kõrgus 50 cm). Numbrialasse

paigutab korraldaja ralli nime ja võistlusega seotud reklaamid..- ühe võistlusnumbri esikapotile koos ralli nimega (laius 50 cm, kõrgus 20 cm)- kaks erk-kollast värvi võistlusnumbrit tagaakendele (kõrgus 25-28 cm sõitjate nimede ko-

hale).9.2 Kõik kleebised tuleb osalejatel endil autodele paigutada.9.3 Võistlusnumbrid tuleb autolt eemaldada peale katkestamist või kohe peale ralli lõppu.9.4 Sõitjate nimed ja rahvusvärvid tuleb võistlejail esitada auto mõlemal tagumisel küljeaknal alaservas (kõrgus 10 cm valge tavalise kirjaviisiga).

X REKLAAM10.1. Meeskondadel on lubatud esitada oma autodel igasugust reklaami, mis- on kooskõlas ralli korraldajariigi seadusandlusega ja FIA määrustega- pole solvava iseloomuga- pole iseloomult poliitiline ega usuline- ei kattu pindadega, mis on reserveeritud rallitunnustele ja võistlusnumbritele- ei varja meeskonnaliikmete vaadet auto akendest.

91

10.2. Reklaamipinnad, mis asetsevad vahetult võistlusnumbrite kleebistel on reserveeritud kor-raldaja reklaamidele. Need reklaamid on osavõtjatele kohustuslikud, nendest ei saa keelduda. Reklaamitekst peab olema esitatud Võistlusjuhendis või hiljemalt üks kuu enne ralli algust Bül-letäänis.10.3. Kõikidest ülejäänutest korraldajapoolsetest reklaamidest võivad meeskonnad loobuda li-samaksu tasumisel. 10.4. Osavõtjad, kes nõustuvad kõigi korraldajapooleste reklaamidega, peavad reserveerima neile vastava pinna autol, see on määratud Võistlusjuhendis.10.5. Lisamaksu ei võeta auto-, rehvi-, kütuse- ja õlimargi reklaamidest loobumise puhul.10.6. Tähed võistluse sponsori nimes peaksid olema enam-vähem sama suured, kui ralli nimes.

XI LIIKLUS 11.1. Läbi kogu ralli peavad meeskonnad liiklema vastavalt liikluseeskirjadele, vältimaks või-malikku negatiivset tagasimõju autospordiga mitteseotud ringkondade poolt (tavaliiklejad, ela-nikkond raja ääres, läbitavad asulad, keskkonnakaitse jpt). Sõites kiiruskatselt kiiruskatsele, aga ka rajaga tutvumisel peavad autodel põlema esituled.Iga liikluseeskirjade rikkumine toob kaasa järgmised karistused:11.1.1. Esimene rikkumine: rahaline trahv.11.1.2. Teine rikkumine: 5-minutiline ajatrahv11.1.3. Kolmas rikkumine: žürii otsusel kuni võistlustelt eemaldamine.11.1.4. Korduvaid rikkumisi ühe ja sama hooaja rallidel karistatakse sarnaselt tutvumiskiiruse ületamise reeglile (vt 14.2.1.)11.2. Rallis osalevaid meeskondi, kes rikuvad liikluseeskirju, tuleb politsei või ametnike poolt teavitada antud rikkumisest nagu tavalist liiklejat.11.3. Kui politsei otsustab liikluseeskirju rikkunud juhti mitte peatada, võib rikkujat hiljem ka-ristada vastavalt Võistlusjuhendile järgmistel tingimustel:11.3.1. kirjalik teade rikkumisest peab saabuma ametlikke kanaleid pidi enne ringi lõpu mitte-ametlike tulemuste avaldamist;11.3.2. teade peab täpselt, s.o. väljaspool igasugust kahtlust identifitseerima nii rikkuja kui ka rikkumise täpse aja ja koha;11.3.3. rikkumise fakte pole võimalik mitmeti tõlgendada.11.4. Keelatud on autosid vedada, transportida ja lükata, v.a. auto teele tagasiaitamisel või tee vabastamiseks. Rikkumisest teavitatakse žüriid.11.5. Meeskondadel on žüriilt karistuse saamise (vastavalt Spordikoodeksi Art. 141 ja 152) äh-vardusel:11.5.1. takistada võistlusautode läbipääsu või möödasõitu;11.5.2. käituda ebasportlikult.

XII HOOLDUS , TANKIMINE, REMONT 12.1 Hooldus12.1.1 Hoolduseks loetakse igasugust tööd võistlusauto tehnoseisukorra heaks koos pt XII pii-rangutega.12.1.2 Hooldus on lubatud ainult Võistlusjuhendi ja Legendiga määratud hooldusaladel.(Ser-vice Park). Väljaspool neid hooldusalasid võivad autot hooldada ainult meeskonnaliikmed ise, kasutades selleks ainult võistlusautos kaasasolevat varustust. Hooldusalad võivad olla reguleeri-tud ka ajaliselt AKP-dega sisse- ja väljasõitudel. Hooldusalad peavad olema korraldatud vähe-malt iga 50 km lisakatsete tagant, soovitavalt tihedamini.

92

12.1.3 Hooldusreeglite rikkumisest teavitatakse žüriid, kes võib rikkujat karistada kogu FIA Spordikoodeksi art 152,153 esitatud skaala ulatuses.12.1.4. Autodele võib paigaldada andureid hooldusreeglite rikkumise tuvastamiseks.12.2. Keelatud hoolduseks nimetatakse:12.2.1. Iga tööstuslikult toodetud materjali (tahke või vedela), varuosa, tööriista või aparatuuri, mis ei asetse võistlusautos, kasutamist või vastuvõtmist kõrvalistelt. 12.2.2. Iga võistlusauto kõrvalekaldumist ralli marsruudist.12.3.1 Hoolduspargid (SP)Hooldusparke on 3 tüüpi:1. 20 või 45 min, kokku kuni 5 parki ringil, hiljemalt 60 km LK-de läbimise järel, rehvivahetus lubatud, kusjuures 45 min park vaid korra iga ringi lõpul. Ralli finiši eel 20 min.2. 20 min, iga päeva alguses enne esimest LK-d, rehvivahetus lubatud3. 10 min, parkide arv piiramata, rehvivahetus keelatud12.3.2 Hoolduspargid esitatakse Legendis, nende eel ja järel AKP-d ( tsoonilõpud 5 m edasi ta-valise 25 asemel). Siseneva AKP ette luuakse aiaga piiratud ala, kuhu pääsevad vaid lubadega isikud (mehhaanikud, press jt)12.3.3 Kiirusepiirang hoolduspargis sõitmisel on 20 km/h, rikkujaid karistatakse.12.4. Hooldusaladele lubatavad autod. Määratakse Võistlusjuhendiga.12.5. Rehvide vahetus, töötlemine12.5.1 Rehve võib vahetada vaid selleks lubatud aladel iga 30 -60 LK km läbimise järgi.12.5.2 Rehve võib töödelda vaid rehvivahetusaladel (lõikamine, naastude eemaldamine), mees-kond ei tohi seda ise teha ka mitte autos kaasasolnud vahenditega.12.5.3 Rehvivahetusreegleid rikkunutest teavitatakse žüriid.12.6. Tankimine.12.6.1 Tankimine on lubatud ainult spetsiaalsetes Legendis esitatud kohtades või meeskonna hooldealas (nõutud vähemalt kahe kasutusvalmis 6 kg tulekustutite olemasolu).12.6.2 Tankimisalad tähistatakse märgiga, millel sinise kütusekanistri kujutis.12.6.3 Tankimisaladel on peale kütuse lisamise muu tegevus auto juures keelatud.12.6.4 Tankimisalal on kiiruse ülempiiriks 5 km/h.12.6.5 Mehhaanikutel on soovitav kanda tulekindlat riietust.12.6.6. Tankimise ohutuse eest vastutab täielikult meeskond ise.12.6.7 Tankimise ajaks peab mootori välja lülima.12.6.8 Tankimise ajaks soovitatakse sõitjail autost lahkuda. Kui nad jäävad autosse, tuleb tur-vavööd vabastada.12.6.9. Tankimisalast võib autot karistust saamata välja lükata sõitjate endi, kohtunike või ka-he mehhaaniku poolt.12.6.10 Ainult tankimise abistamiseks võib tankimisalas viibida 2 abilist meeskonna kohta.12.7. Varuosade kasutamine.RV rallide ajal ei tohi mootorit vahetada.Auto kere ei või ralli ajal muuta ega vahetada.Igal autol on lubatud on üks turbovahetus iga ringi kohta. Vahetus peab toimuma hooldusalal, juhul kui varuturbo paikneb hooldusautos; või väljaspool hooldusala ainult meeskonnaliikme-te poolt ja sel juhul peab varuturbo paiknema võistlusautos.Iga rikkumine toob kaasa žürii poolt võistlustelt eemaldamise.12.8. Varuturbode kasutamise reeglid.

93

12.8.1.1. Turbo, mis on vahetatud, peab vahetuse järel paigutatama kas võistlusautosse või hooldusautosse kuni ringi lõpuni, kus tehniline komisjon selle üle vaatab. Selle turbo võib see-järel asendada võistlusautos või hooldusautos uue varuturboga järgmise ringi tarbeks.12.8.1.2. Ühe ja sama ringi jooksul võib juba vahetatud turbot uuesti kasutada.12.8.1.3. Kõik turbod peavad püsima pitseerituna kuni tehniline komisjon need üle vaatab.12.8.1.4. Eelpool loetletud reeglid kehtivad ka ilma piirajata turbodele, nende üle arvepidami-se eesmärgil.

XIII REHVID13.1. Kiilasrehvide (slickide) keelustamine.Kiilasrehvide (slickide) kasutamine on kõigil rallidel keelatud. Lubatud rehvid on sätestatud an-tud Võistlusmäärustiku Lisa 4-s.13.2. Naastrehvid.Sõiduautodel võib kasutada ainult FIA (Rootsi MM tüüpi) naastrehve: - naastud peavad olema kõvast materjalist, teritamata, silindrilise kujuga- naastu põiklõige peab moodustama kogu naastu ulatuses täisringi- naast ei tohi olla torujas (seest õõnes), ka mitte kulununa- tüve osa läbimõõt on kuni 9 mm- naastu keskosa kõvasüdamiku läbimõõt on vähemalt 2,5 mm. Südamik peab olema silind-

riline, homogeenne ja lamedalt lõigatu- naastu üldpikkus on kuni 20 mm- naastu kaal on kuni 4 grammi- naast tuleb rehvile kinnitada väljastpoolt- naastude arv on kuni 20 tk rehvi veerepinna ümbermõõdu iga vabalt valitud pikkusdetsi-

meetri kohta. Naastude arv loetakse 3 dm ulatuses, mõõtealasse ei tohi jääda üle 60 naastu.(Vaata joonis “Naast”).Tehniline kontroll võib kohustada eemaldada võistlejat vajalik arv naastusid suvalisest kohast rehvil.Veoautodel libisemisvastaseid vahendeid kasutada ei tohi.

XIV RAJAGA TUTVUMINE14.1. Rajaga tutvumisel tuleb arvestada ühe või mitmega järgnevatest punktidest, mis peavad olema esitatud ka Võistlusjuhendis või teistes ametlikes dokumentides:14.1.1. Rajaga tutvumine on keelatud maaomanike või nende esindajate poolt (Kaitseväed, Keskkonnakaitse, eraomanikud):Korraldaja peab andma meeskondadele võimaluse marsruudi eelnevaks läbimiseks (selleks määratud ajal, teavitades sellest nii elanikke kui osavõtjaid) tavaliikluseks lubatud autodel ja Liikluseeskirju järgides.14.1.2. Rajaga tutvumine häirib kohalike elanikke, teisi liiklejaid, keskkonda jne:Korraldaja peab reguleerima rajaga tutvumise kestvust ja kordade arvu.14.1.3. Rajaga tutvumine on vaba aladel, kus ümbritsevat keskkonda ei häirita, või seadusand-lus lubab.14.2. Rajaga tutvumise kord.Võistlusjuhendis peab olema täpselt esitatud tutvumiskeelu aeg ja piirkond, selle informatsioo-ni avaldab EAL oma ametlikes väljaannetes alates juhendi avaldamispäevast. Tutvumiskeeld kehtib reeglina 1 kuu enne võistlust. Rikkujaid võib EAL karistada litsentside tühistamisega.14.2.1. Liiklemise kiirus rajaga tutvumisel on 80 km/h, kui Juhend, Legend või muu dokument

94

ei esita täiendavaid piiranguid. Korraldajal tuleb tutvumiskiirust kontrollida, seda eelkõige va-hetult nendel teelõikudel, kus piirangu alla 80 km/h tingisid teeäärsed majad, hoovid, surnu-aiad, koolid jne. Vormistada tuleb mõõteprotokoll, rikkumine allkirjastada meeskonna poolt, kaasata politseid. Korduvad tutvumiskiiruse rikkumised ühe ja sama hooaja rallidel, mida loetakse autospordi maine kahjustamiseks, toovad kaasa lisasanktsioonide (trahv, litsentsi peatamine, võistluskeeld, arest) rakendamise EAL Rallikomitee poolt.14.2.2. Tutvumisperioodi pikkuseks soovitatakse kalkuleerida 1 tund = 10 km lisakatseid.14.2.3. Tutvumist võib piirata ka 3 läbimiskorraga igal LK teelõigul, läbimised fikseeritakse kor-raldaja poolt. Erandjuhul võib ebakindla ilmastiku tõttu talirallidel piirduda 2 läbimisega.14.2.4.. Korraldajal on soovitatav ühel LK teelõigul lubada rajaga tutvuda 5-6 korda, tagamaks kiiruslegendi koostamise harjutamise võimalus.14.3. Tutvumisautod.Korraldajad, kelle Võistlusjuhend lubab rajaga tutvumist, peavad lubama tutvumisautode kasu-tamist vastavalt alljärgnevatele tingimustele.14.3.1. Seeriatoodangu auto.14.3.2. Auto peab olema ilma reklaamita, kleebisteta jne.14.3.3. Mootor peab olema seeriatoodangu mootor (vastavama N-rühma tingimustele).14.3.4. Käigukast peab olema seeriatoodangu käigukast (vastama N-rühma tingimustele).14.3.5. Väljalaskesüsteem peab olema seeriatoodangu oma, müratase peab vastama korralda-ja riigi seadusandlusele.14.3.6. Lubatud on N-rühma tingimustele vastav vedrustus.14.3.7. N-rühma tingimustele vastav põhjakaitse on lubatud.14.3.8. Tehniliste tingimuste Lisa J artiklitele 253-8.1 kuni 8.4 vastav terasest ohutuspuur on lu-batud.14.3.9. Ohutusrihmade värvid soovitatavalt sama värvi auto salongi värviga.14.3.10. Sportistme värv soovitatavalt sama värvi auto salongi värviga.14.3.11. Kaks Liikluseeskirjadele vastavat lisatuld on lubatud.14.3.12. N-rühma tingimustele vastavad veljed on lubatud.14.3.13. Meeskond võib kasutada “lihtsaid” sisekommunikatsioonivahendeid (ilma kiivriteta). Raadiojaamade kasutamine on keelatud.14.3.14. Rehvid vastavalt LE nõuetele (nõutud E-markeeringu, koormus-ja kiirusindeksi ole-masolu rehvil).

XV TEHNILINE ÜLEVAATUS - DOKUMENTIDE KONTROLL15.1. Tehniline ülevaatus enne starti ja ralli ajal.15.1.1. Kõik meeskonnad peavad saabuma tehnilisele ülevaatusele (ja/või dokumentide kont-rolli) täies koosseisus ja koos autoga vastavalt etteantud ajagraafikule, kui ASN eriloa alusel ju-hend teisiti et sätesta.15.1.2. Meeskond, kes saabub tehnilisele ülevaatusele (ja/või dokumentide kontrolli) väljaspool neile määratud aega, karistatakse (va force major juhtumid).15.1.3. Meeskond peab esitama oma auto homologatsiooniraamatu koos kõigi lisadega. 15.1.4. Kui auto tehnilise ülevaatuse järel ei vasta tehnilistele ja/või ohutusnõuetele, võib Tehni-line Komisjon määrata tähtaja, mis ajaks peab auto nõuetele vastama.15.1.5. Autod, mis tehno- või ohutusnõuetele ei vasta, starti ei lubata.15.1.6. Enne starti teostatav tehniline ülevaatus on täielikult üldise iseloomuga (litsentside, au-to margi ja mudeli, rühmale vastavuse, ohutusnõuetele vastavuse, Liikluseeskirjadele vastavu-se jne. kontroll).

95

15.1.7. Eelneval ülevaatusel toimub ka:15.1.7.1. meeskonna identifitseerimine. Igal meeskonnaliikmel peab kaasas olema kaks fotot (4x4 cm).15.1.7.2. Auto, kere ja mootoriploki identifitseerimine, milliseid võib markeerida igal ajal.15.1.8. Lisakontrolli võib nii meeskonnaliikmetele kui autole teostada kogu ralli vältel. Mees-kond on vastutav auto tehnilistele reeglitele vastavuses kogu ralli kestel võistlustelt eemalda-mise ähvardusel.15.1.9. Markeeringud vastavalt Artiklile 15.1.7. peavad püsima ralli lõpuni ja selle eest vastutab meeskond. Markeeringute puudumine kantakse ette žüriile.Samuti kuulub meeskonna kohustuste hulka tehnilise ülevaatuse käigus käsitletud auto osade korrektne tagasipaigaldamine.15.1.10. Iga avastatud pettus, ja eriti, mis puudutab identifitseerimismarkeeringuid, toob kaa-sa meeskonna eemaldamise võistluselt, aga ka iga teise osavõtja või meeskonna eemaldamise, kes on antud pettuses abi osutanud. Lisaks võib see kaasa tuua ka ettepaneku pettuses osalenu-te ASN-le veelgi karmimateks sanktsioonideks.15.2. Finišijärgne kontroll.15.2.1. Meeskonna saabudes peab ta autoga koheselt sõitma kinnisesse parki (parc ferme). Es-malt kontrollitakse lühidalt järgmist:15.2.1.1. auto vastavust stardieelsele tehnilisele ülevaatusele15.2.1.2. kas on põhjust võimalikuks karistuseks.15.2.2. Iga Artiklis 15.1.7. esitatud markeeringu puudumisest teavitatakse žüriid.15.2.3. Auto ja/või selle osade (vastavalt Art. 15.2.5.) põhjalikum ülevaatus (lahtivõtmine) viiakse läbi žürii otsusega või protesti puhul või võistluste juhi otsusega.15.2.4. Kui eelpool mainitud lahti võtmine viiakse läbi protesti tõttu, peab protestija eelnevalt tasuma kautsjoni (mille suurus on määratud Võistlusjuhendiga), mis katab kõik protestija poolt nõutud tööde kulud. Kui protest osutub õigustatuks, makstakse kautsjon protestijale tagasi ja eelpoolnimetatud kulud nõutakse sisse kostjalt.15.2.5. Finišijärgne tehniline ülevaatus teostatakse soovitatavalt vähemalt järgmistele kompo-nentidele:- vedrustus- pidurid- ülekanne- kere- turbo ja turbopiiraja.Tehniline ülevaatus teostatakse vähemalt kahele esimesele, erinevat marki autole üldarvestu-ses, A- või N-rühma parimale, kui ei nad pole eelpool nimetatute hulgas, ja rahvusliku rüh-ma parimale.

XVI START RALLILE JA RINGIDELEEnne ralli ja iga ringi starti võib korraldaja koguda kõik osalevad autod stardialale tingimus-tel, mis on esitatud Võistlusjuhendis. Sel juhul on karistus hilinemise eest stardialale määratud Võistlusjuhendiga, see võib olla vaid rahatrahv.16.1. Meeskonnad võivad siseneda stardieelsesse kinnisesse parki (parc ferme) 10 minutit enne starti. Stardialal kehtib hoolduskeeld.16.2. Stardiaeg märgitakse iga meeskonna ajakaardile.16.3. Meeskonnale määratud stardiajast hilinemist ralli, ringi või osa starti karistatakse 10 se-kundilise ajatrahviga iga hilinetud minuti või minutiosa kohta. Enam kui 15-minutilise hiline-

96

mise korral startidesse meeskonda starti ei lubata.16.4. Meeskondadel on seega võimalik 15 minutilise hilinemisperioodi jooksul saabuda ralli, ringi või osa starti. Ajakaardile märgitakse neile tegelik lähteaeg arvestades stardiintervalle.16.5. Stardijärjestus jääb muutumatuks kuni on läbitud vähemalt 10% kogu lisakatsete kilo-metraažist.16.6. Stardijärjestus igale järgmisele ringile määratakse vastavalt eelmise ringi mitteametlikele tulemustele ja avaldatakse Võistlusjuhendis määratud ajal. Stardijärjestuse määramisel arvesta-takse ohutuskaalutlustel eelkõige võistlejate näidatud kiirust.

XVII AJAKAART17.1. Ralli stardis antakse igale meeskonnale ajakaart, millele on märgitud kahe järjestikkuse ajakontrollpunkti läbimiseks lubatud aeg. Ajakaart antakse ära ühe osa finišis ja asendatakse uuega järgmise osa stardis. Välja võidakse anda ka kogu ringi või osa ajakaardid üheks raama-tuks köidetuna. Kaardivahetus ja stardiajad tuleb võistlejaile korrektselt teavitada.Iga meeskond vastutab oma ajakaardi eest ise. Meeskond on vastutav ajakaardi esitamise eest erinevatele kontrollpunktidele ja kõigi sinna kantavate märgete ning nende õigsuse eest. Seetõttu on meeskonna enda kohuseks esitada oma ajakaart kohtunikele õigel ajal ja kontrolli-da sinna tehtud märgete õigsust.Tunnid ja minutid esitatakse alati järgmiselt: 00.01 - 24.00, arvestatakse ainult lõppenud minu-teid. Ralli ametlik aeg on määratud Võistlusjuhendiga.17.2. Ajakaart peab olema igal hetkel kontrollimiseks saadaval, eriti kontrollpunktides, kus üks meeskonnaliikmetest peab isiklikult esitama kaardi märgeteks ning ajanäidu fikseerimiseks.17.3. Iga parandus või lisamärge ajakaardil, mis pole tehtud vastava kohtuniku poolt, toob kaa-sa võistluselt eemaldamise.17.4. Märke puudumine ükskõik millisest kontrollpunktist, või ajamärke puudumine ükskõik millisest ajakontrollpunktist, või ajakaardi esitamata jätmine ükskõik millistes kontrollpunkti-des või finišis toob kaasa võistluselt eemaldamine.17.5. Ainult vastav kohtunik tohib teha ajamärkeid ajakaardile, tehes seda kas käsitsi või välja-trükina.17.6. Iga erinevuse meeskonna ajakaardile tehtud ajamärke ja ralli ametlike dokumentide va-hel lahendab žürii.17.7. Ajakaart tuleb alati tagastada korraldajale, katkestamisel tuleb see toimetada lähimasse kohtunikupunkti.

XVIII KONTROLLPUNKTIDE TEGEVUS18.1. Üldpõhimõtted.18.1.1. Kõik läbimis- ja ajakontrollpunktid, lisakatsete stardi- ja finišialad, regrupeeringute ja neutralisatsiooni kontrollalad tähistatakse FIA standardtähistega.18.1.2. Kontrollala algus on tähistatud kollase taustaga hoiatava märgiga. Vähemalt 25 meet-ri kaugusel asuv kontrollpunkt on tähistatud punase taustaga samasuguse märgiga. Kontroll-punkt peab olema 10 meetri ( 5 meetrit ennem ja 5 pärast) ulatuses mõlemal pool teed piiratud barjääriga kontrollpunkti segamatu töö tagamiseks. Ligikaudu 25 meetri kaugusel asuv kont-rollala lõpp on tähistatud beežil taustal kolme diagonaalse triibuga märgiga.18.1.3. Kõik kontrollalad (s.o. kollase hoiatava märgi ja beeži, kolme diagonaalse triibuga märgi vahel asetsevad alad) loetakse parc ferme’ks (vt. Art. 20.1.2.), kus on keelatud igasugune hool-dus või abistamine.18.1.4. Kontrollalal peatumine ei tohi kesta kauem, kui on vajalik kontrollpunkti ametnikel tööülesannete täitmiseks.

97

18.1.5. Ideaalajas kontrollpunkti saabumise eest vastutab meeskond, kes võib vajadusel kont-rollida oma aega ametlikult kellalt.18.1.6. Kohtunikud pole kohustatud andma meeskonnale informatsiooni nende ideaalaja kohta.18.1.7. Kontrollpunktid peavad olema tööks valmis 45 minutit enne esimese auto saabumist.18.1.8. Nad võivad lõpetada oma töö 15 minutit peale viimase auto ideaalaega, pluss eemalda-misaeg, kui võistluste juht ei määra teisiti.18.1.9. Meeskonnad on kohustatud alluma kontrollpunktide vanematele, rikkujatest teavita-takse žüriid.18.2. Kontrollpunktide tähistused.18.2.1. Kasutama peab Lisas I esitatud tähistusi.18.2.2. Kõik kontrollpunktid, s.o. läbimis- ja ajakontrollpunktid, lisakatsete stardi- ja finišikont-rollid ja finišijooned peavad olema tähistatud standardtähistega vastavalt Lisas I esitatud joo-nistele.18.2.3. Kontrollalad peavad olema tähistatud kolme märgiga järgmiselt: (skeem esitatud vär-vilisena VM lisana).NB! Vajadusel, parema nähtavuse saavutamiseks, võib kollase taustaga märki dubleerida kolla-se tähisega või lipuga, ja punase taustaga märki punase tähisega või lipuga.18.2.4. Ajakontrollpunkt (AKP).18.2.4.1. Kontrollala algus tähistatakse kellamärgiga kollasel taustal.18.2.4.2. Kontrollpunkti tähistatakse kellamärgiga punasel taustal ja kontrollala lõppu tähista-takse kolme diagonaalse triibuga märgiga beežil taustal.18.2.5. Läbimiskontrollpunkt.Kontrollala algust ja kontrollpunkti tähistatakse pitsatimärgiga kollasel taustal, ja kontrollala lõppu pitsatimärgiga punasel taustal.18.2.6. Lisakatse.18.2.6.1. Lisakatse start tähistatakse lipumärgiga punasel taustal.18.2.6.2. Finiši eeltähiseks on finišilipumärk kollasel taustal ja finišijoont tähistatakse finišilipu-märgiga punasel taustal.18.2.6.3. “STOP”-märk asetseb ligikaudu 100 kuni 300 meetrit finišijoonest edasi.18.3. Kontrollalad.Kõik kontrollpunktide ametnikud peavad olema identifitseeritavad. Kõik kontrollpunktide va-nemad peavad kandma koheselt äratuntavat vesti.18.4. Läbimiskontrollpunktid.Nendes kontrollpunktides, mis peavad olema tähistatud vastavalt Lisale I, teevad kohtunikud lihtsalt märke ajakaardile niipea, kui see meeskonna poolt neile ulatatakse. Läbimisaega aja-kaardile ei märgita.18.5. Ajakontrollpunktid (AKP).Nendes kontrollpunktides märgivad kohtunikud ajakaardile selle aja, millal kaart neile ulata-takse. Märgitav aeg on täisminutites.18.6. Kontrollpunkti saabumise toiming.18.6.1. Saabumise toiming algab hetkest, kui auto möödub kontrollala alguse tähisest.18.6.2. Kontrollala algust tähistava märgi ja kontrollpunkti vahelisel alal on meeskonnal keela-tud peatuda või liikuda ebanormaalselt aeglaselt.18.6.3. Tegelik ajavõtt ja ajamärke tegemine ajakaardile saab teoks ainult juhul, kui mõlemad meeskonnaliikmed ja nende auto on kohtunike (auto, leti jms) vahetus läheduses.18.6.4. Saabumisaeg väljendab täpselt seda hetke, mil üks meeskonnaliikmetest ulatab ajakaar-di vastavale kohtunikule.

98

18.6.5. Seejärel märgib vastav kohtunik, kas käsitsi või väljaprindina ajakaardile täpselt selle aja, mil kaart talle ulatati, ja ei midagi muud.18.6.6. Saabumise ideaalaeg on aeg, mis saadakse ülesõiduks kuluva aja lisamisel antud ülesõi-du stardiajale. Need ajad on märgitakse täisminutites.18.6.7. Meeskonda ei karistata varasema saabumise eest, kui auto siseneb kontrollalale saabu-mise ideaalaja minuti või sellele eelneva minuti jooksul.18.6.8. Meeskonda ei karistata hilinemise eest, kui ajakaardi üleandmine vastavale kohtuniku-le toimub saabumise ideaalaja minuti jooksul.18.6.9. Näide: Meeskond, kes peab saabuma kontrollpunkti kell 18.58, loetakse õigel ajal saabu-nuks, kui saabumine leiab aset kella 18:58.00 ja kella 18:58.59 vahelisel ajal. Igat erinevust tegeliku saabumisaja ja saabumise ideaalaja vahel karistatakse järgnevalt:a) hilinemine: 10 sekundit iga minuti või minutiosa eestb) varasem saabumine: 1 minut iga minuti või minutiosa eest.18.6.10. Võistluste juhil on õigus varem saabunud ja selle eest karistatud meeskonda määrata startima varem ettenähtud stardijärjekorra alusel.18.6.11. Ringi Finiši, osa Finiši, regrupeeringu või võistluse Finiši ajakontrollpunktidesse või-vad võistluse korraldajad lubada meeskondi saabuda varem, kui see on määratud Võistlusju-hendi või seda täiendava bülletääniga. Ent ajakaardile märgitav aeg on sellest hoolimata ralli ajagraafikule vastav aeg, mitte tegelik saabumiseaeg.18.6.12. Lõpuks, kui meeskond pole järginud eelpool kirjeldatud saabumistoiminguid (eriti saabudes kontrollalale enne varem määratud aega rohkem kui minut), peab kontrollpunkti va-nem teatama toimunust võistluste juhile. Võistluste juht esitab selle kohta kirjaliku ettekande žüriile, kes määrab sobiva karistuse.18.7. Kontrollpunktist lahkumise aeg.18.7.1. Kui järgmine ülesõit ei alga lisakatsega, väljendab ajakaardile märgitud saabumisaeg nii ülesõidu finišisse saabumise kui järgmisele lahkumise aega. 18.7.2. Kui ajakontrollpunktile järgneb lisakatse start, peavad olema teostatud järgmised toi-mingud:a) Neid kahte kontrollpunkti loetakse üheks kontrollalaks (vt. Art. 18.1.3. ja 20.1.2.), mis tuleb tähistada järgnevalt:

a1) kellamärk kollasel taustal (kontrollala algus). a2) kellamärk punasel taustal (AKP) ca 25 meetri kaugusel eelmisest. a3) lipumärk punasel taustal (lisakatse start) 50 kuni 200 meetri kaugusel eelmisest. a4) lõpuks, kolme diagonaalse triibuga märk beežil taustal (kontrollala lõpp) 25 meetri

kaugusel eelmisest.b) Ülesõidu lõpu ajakontrollpunktis märgib vastav kohtunik ajakaardile nii meeskonna saabu-misaja kui stardiaja järgmisele ülesõidule. Nende kahe aja vahele peab jätma 3-minutilise vahe meeskonnale stardiks valmistumiseks. Kui kaks või enam meeskonda saabuvad lisakatsele eel-nevasse ajakontrollpunkti, siis kaardile kantakse nende esialgne stardiaeg eelmise ajakontroll-punkti järjekorras. Kui ka eelmises AKP-s oli sama aeg mitmel meeskonnal, siis võetakse üle-eelmine AKP jne.c) Kohe pärast märgete saamist ajakaardile peab osalev auto sõitma lisakatse starditsooni. Järg-nevalt märgib kontrollpunkti kohtunik ajakaardile ettenähtud LK stardiaja, mis tavaliselt on ka algusajaks järgmisele ülesõidule. Seejärel annab ta meeskonnale stardi vastavalt antud Üldmää-rustes ettenähtud protseduurile (vt. Art. 19.4.).d) Kui esineb lahknevus kahe ajamärke vahel, jääb kehtima lisakatse stardiaeg, kui žürii ei mää-ra teisiti.

99

18.8. Võistluselt eemaldamine.Meeskonnad on kohustatud žürii poolt võistluselt eemaldamise ähvardusel läbima kõiki kont-rollpunkte õiges järjekorras ja õiges suunast vastavalt ralli marsruudile, v.a. juhul kui võistleja teatab võistluse juhile katkestamisest ja uuele ringile startimissoovistSamuti on keelatud korduv sisenemine samale kontrollalale. 18.8.1. Iga hilinemine ideaalajast kahe järgneva ajakontrollpunkti vahel rohkem kui 15 minu-tit, või hilinemine rohkem kui 30 minutit ralli ringi ja/või osa finišisse, või kui kogu ralli hiline-miste summa on rohkem kui 60 minutit toob kaasa žürii teavitamise hilinemise kohta. Hiline-miste summa saadakse tegeliku hilinetud aja, mitte karistusaegade (10 sekundit minuti kohta) liitmisel.18.8.2. Varasem saabumine ei vähenda mitte mingil juhul hilinemiste summat võistluselt eemaldamisega karistamisel. Ent varasema saabumise eest antud karistusaegu ei arvestata hili-nemiste summa leidmisel.Näited:Ülesõit A:Start 12:00 - ideaalaeg 1:00 - saabumisaeg 13:10Karistus hilinemise eest = 10 x 10 sekundit = 1 min 40 sekunditHilinemiste summasse arvestatakse = 10 minutitÜlesõit B:Ideaalaeg 1:30 - saabumisaeg 14:20Karistus varasema saabumise eest = 20 minutitHilinemiste summa = 10 minutit (ei lisandunud)Ülesõit C:Ideaalaeg 2:00 - saabumisaeg 16:30Karistus hilinemise eest = 10 x 10 sekundit = 1min 40 sekunditHilinemiste summasse arvestatakse = 10 lisaminutit.KOKKU ÜLESÕIDUD A+B+CKokku karistused (hilinemiste ja varasemate saabumiste):1 min 40 sek + 20 min + 1 min 40 sek = 23 min 20 sekHilinemiste summa : 10 + 10 = 20 min.18.8.3. Võistluselt eemaldamisega karistatavat maksimaalset hilinemiste summat võib žürii, võistluste juhi ettepanekul suurendada. Asjasse puutuvaid meeskondi tuleb sellisest otsusest teavitada esimesel võimalikul juhul.18.8.4. Hilinemise eest võistluselt eemaldamisest teavitatakse võistlejaid ainult ralli osa või rin-gi finišis, otsuse langetab žürii.18.9. Regrupeeringu kontrollpunktid.18.9.1. Regrupeeringu alasid võib püstitada ralli marsruudile. Nendele aladele sisenemisel ja väljumisel kehtivad üldised kontrollaladele kehtestatud reeglid (vt. Art. 18.1., 18.2. ja 18.3.). Regrupeeringu alal võib mootoreid käivitada välise akuga.18.9.2. Regrupeeringu alade eesmärk on vähendada võistlevate autode vahelisi intervalle, mis on tekkinud hilinemiste ja/või katkestamiste tagajärjel. Arvestatakse vaid regrupeeringu stardi-aega, mitte regrupeeringu üldist kestvust.18.9.3. Näide:Rallile stardib 120 autotEsimese regrupeeringu kestvus 4 tundiRegrupeeringu järgne stardiaeg: 12:0118.9.3.a. Auto nr.1 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise ideaalaeg on 8:01.Auto nr.120 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise ideaalaeg on 10:00.

100

18.9.3.b. Auto nr.1 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise tegelik aeg 8:45.Auto nr.2 regrupeeringu ajakontrollpunkti saabumise tegelik aeg 11:50(60 autot on võistluse katkestanud).18.9.3.c. Auto nr. 1 stardiaeg on 12:01.Auto nr. 120 stardiaeg on 13:00.Peatusajaks kujuneb seega: - 3 tundi 16 minutit autole nr.1- 1 tund 10 minutit autole nr.120.18.9.4. Saabumisel regrupeeringu kontrollalale ulatavad meeskonnad oma ajakaardid vastavale kohtunikule. Meeskondi teavitatakse nende lähteaegadest. Mootorid peab seisatama. Korralda-jad võivad meeskondadele anda uue(d) ajakaardid kas kinnisesse parki (juhul kui on nii mää-ratud Võistlusjuhendiga) sisenemisel või sealt väljumisel.18.9.5. Regrupeeringu järgne stardijärjestus koostatakse võimaluse korral vastavalt regrupeeringule eelnenud tulemustele. Muudel juhtudel stardivad autod samas järjestuses na-gu eelmiselegi osale. Mitte mingil ei tohi tulemustes arvestada ainult lisakatsete aegu, vaid ka kõiki ajas väljenduvaid karistusi.XIX LISAKATSE19.1. Lisakatsed on kiiruskatsed üldliikluseks suletud teedel. Lisakatsetel ja kiiruslõikudel võe-takse aega sekundikümnendiku täpsusega.19.2. Lisakatsetel peab meeskond kandma FIA või EAL nõuetele vastavat turvavarustust, rik-kumisest teavitatakse žüriid.19.3. Meeskondadel on keelatud sõita lisakatsetel vastu sõidusuunda, võistlusest eemaldamise ähvardusel. Kui võistleja on lisakatset otseks ja see on fikseeritud, siis võistleja saab antud lisa-katsel maksimumaja.19.4. Lisakatsetel starditakse stardijoonelt paigalstardist töötava mootoriga.Kui auto pole võimeline startima 20 sekundi jooksul pärast stardikäsklust, eemaldatakse ta vii-vitamatult võistlustelt ja paigutatakse ohutusse kohta.19.5. Lisakatsele startimine toimub järgnevalt:19.5.1. Kui auto koos meeskonnaga on peatunud stardijoone ees, märgib kohtunik nende aja-kaardile lisakatsele startimise aja (tund ja minut). Seejärel ulatab ajakaardi tagasi meeskonna-le ja alustab sekundite lugemist kahanevas järjekorras: 30-15-10 ja viimased viis sekundit se-kundihaaval.Kirjeldatud protseduuri võib asendada elektroonilise aparatuuriga stardihetkeni jäänud sekun-dite lugemiseks ja stardisignaaliks meeskonnale hästi nähtaval viisil. See aparatuur võib auto-maatselt fikseerida valestarte ja omada sünkroniseeritud fooritulesid. Kohustuslik EAL aja-mõõtesüsteem, lähtekirjeldus kõikides Juhendites 19.5.2. Kui viimased viis sekundit on kulunud, antakse stardisignaal, mille järel peab auto vii-vitamatult startima.19.6. Ettenähtud ajagraafikust hilisema stardi lisakatsele võib määrata ainult vastav kohtunik vääramatu jõu põhjusel. 19.7. Hilinemise puhul lisakatse starti meeskonna süül, annab vastav kohtunik meeskonnale uue stardiaja. Karistus on 1 minut iga hilinetud minuti või minutiosa eest.19.8. Valestardi eest, eriti sellise eest, mis toimus enne kohtuniku stardisignaali, karistatakse järgmiselt karistusaegadega1. rikkumine - 10 sekundit2. rikkumine - 1 minut3. rikkumine - 3 minutitjärgmised- žürii otsusLoetletud karistused ei välista žürii poolseid karmimaid sanktsioone, eriti kui rikkumine kordub.

101

19.9. Lisakatse lõpeb lendfinišiga, peatumine kollase hoiatusmärgi ja peatumismärgi vahel on rangelt keelatud, rikkujatest teavitatakse žüriid. Aeg fikseeritakse finišijoonel printeriga aja-mõõtjaga, mida dubleeritakse stopperiga, millel trükiseade pole kohustuslik. Ajamõõtja lisa-katse finišis peab asetsema ajavõtujoonel, mis on tähistatud finišilipumärgiga punasel taustal.19.10. Igast meeskonnast, kes keeldub startimast lisakatsele talle antud ajal ja stardikohal ning hoolimata sellest, kas lisakatse toimub või mitte, teavitatakse žüriid.19.11. Meeskond peab lisakatse lõpuks peatuma punase “STOP” märgiga tähistatud kontroll-punktis, kus nende finišiaeg (tund, minut, sekund, ka sekundikümnendik) märgitakse ajakaar-dile. Kui ajamõõtjatel pole võimalik kohe teatada kohtunikele täpset finišiaega, tehakse ajakaar-dile vaid märge ja aeg märgitakse ajakaardile järgmises neutralisatsioonialas või regrupeeringu kontrollpunktis.19.12. Kui ajamärget pole võimalik teha meeskonna süül, on karistused järgnevad:19.12.1. stardis - võistluselt eemaldamine19.12.2. finišis - 5-minutiline ajatrahv.19.13. Meeskondade poolt lisakatsetel saavutatud ajad, väljendatuna tundides, minutites, se-kundites ja sekundikümnendikes, lisatakse nende ülejäänutele ajas väljendatud karistustele (ülesõitudelt, tehnoeeskirjadest vmt). Eestis võib rakendada karistuse piirmääraks LK maksi-mumaega, mis arvutatakse valemiga L(km) x 1,2. 19.14. Lisakatsetel on kõrvaline abi keelatud.Iga rikkumine võib kaasa tuua süüdioleva meeskonna eemaldamise võistlustelt. Sellest otsusest võib teavitada ralli osa või ringi finišis.19.15. Stardiintervallid lisakatsetele järgivad ringi stardile määratud reegleid.19.16. Lisakatse peatamine19.16.1. Kui lisakatse ollakse sunnitud ükskõik millisel põhjusel katkestama või peatama, võib žürii meeskondadele omistada sellise aja, millist peab õiglaseks.19.16.2. Ent ükski meeskond, kes oli täielikult või osaliselt vastutav lisakatse katkestamise eest, ei tohi sellest kasu saada. Sellisele meeskonnale antakse aeg, mille nad oleksid tegelikult saavu-tanud, kui see on nõrgem, kui teistele meeskondadele omistatud aeg. 19.16.3. Korralduse lisakatse peatamiseks või katkestamiseks võib anda ainult võistluste juht, kasutades selleks adekvaatset infot toimunud intsidentide kohta:Lisakatse turvaülemalt võiLisakatse vanemalt võiEAL ohutusvaatlejalt.19.17. Ohutusautod.Korraldajad peavad marsruudile saatma vähemalt kaks ohutusautot numbritega “00” ja “0”.Need autod peavad läbima kõik ralli lisakatsed.19.18. Ohutusplaan.Ohutusplaan peab vastama Lisas 3 esitatud plaanile.19.19. Võistlejate ohutus. SOS/ OK märguanne.19.19.1 Igas legendiraamatus peab tagakaaneks olema voldituna A4 suurune tahvel , ühel küljel punaselt SOS, teisel roheliselt OK kirjed.19.19.2 Kui avarii tagajärjel vajatakse arstiabi, tuleb otsekohe kõigile järelsõitvatele autode-le ja helikopteritele näidata punast SOS tahvlit.19.19.3 Meeskonna liikmed, kes märkavad SOS tahvlit või purunenud autos olevaid sõit-jaid ka ilma SOS tahvlit nägemata, peavad tingimusteta peatuma ning appi tõttama. Ka kõik järgnevad peavad peatuma. Ainult teisena peatunud auto peab jätkama liikumist, et informeerida juhtunust rajaäärset lähimat raadioside punkti. Peatuma peab nõnda, et

102

jääks vaba tee päästeabi autodele. 19.19.4 Kõik eelkirjeldatud reeglite rikkujad, kes võisid peatuda, ent seda ei teinud, saavad žüriilt karistuse FIA Spordikoodeksi alusel.19.19.5. Avarii puhul, kus ei saadud kohest meditsiinilist abi vajavaid vigastusi, peab mees-kond näitama Legendis olevat OK märki järgnevatele autodele ja igale abi pakkuvale he-likopterile.19.19.6 Kui sõitjad eemalduvad katkestanud autost, peavad nad OK tahvli paigaldama jä-relsõitjatele hästi nähtavalt auto juurde.19.19.7 Igas autos peab olema valgustpeegeldav punane ohukolmnurk. Ohukolmnurga-ga tuleb sõitjatel tähistada rajal seiskunud auto, paigaldades kolmnurga vähemalt 50 m ta-hapoole hoiatamaks järelsõitvaid. Esitatu rikkujatest teavitatakse žüriid karistuse määra-miseks.19.19.8 Kolmnurk tuleb välja panna teepeenrale ka siis, kui seiskunud auto ei jäänud ra-ja sõiduosa peale.19.19.9 Legendiraamatus peab olema lehekülg juhistega toimimaks avarii puhul (Lisa 3)19.19.10 Katkestanud meeskond peab oma katkestamisest teatama võistluse korraldajale nii-pea kui võimalik. Teatamata jätmine, va. vääramatu jõu puhul, toob kaasa EAL teavitamise žü-rii poolt edasise karistuse määramiseks.

XX KINNINE PARKLA20.1. Üldised tingimused.Kui autod alluvad kinnise parkla reeglitele, on keelatud luukide avamine ning igasugune tehno-hooldus ja tankimine. Autod alluvad kinnise parkla reeglitele:20.1.1. alates hetkest, mil nad sisenevad stardialale (kui selline eksisteerib), regrupeeringu alale või ringi finiši alale, kuni sealt lahkumise hetkeni (vt. Art. 18.1.3.);20.1.2. alates saabumise hetkest kontrollalale kuni sealt lahkumiseni (vt. Art. 18.1.3.);20.1.3. alates ralli finišisse saabumise hetkest kuni protestide esitamise tähtaja lõppemiseni (vt. Pt. XXIV)ja žürii poolt kinnise parkla avamiseni.20.1.4. Kinnisesse parklasse on lubatud siseneda ainult selleks luba omavaid ralli ametnikke vaid eritoiminguteks. 20.1.5. Kinnine parkla võib asetseda ka ralli stardis, kuhu autod peavad olema pargitud maksi-maalselt 4 tundi enne ralli starti.20.1.6. Meeskonnad võivad siseneda kinnisesse parklasse 10 minutit enne nende stardiaega.Lahkumisel stardi, regrupeeringu või ringi lõpu kinnisest parklast (vt. Art. 20.1.1.) lubatakse meeskondi siseneda kinnisesse parklasse 10 minutit enne nende stardiaega. Kui regrupeeringu vaheaeg ei ületa 15 minutit, võivad meeskonnad püsida regrupeeringu kinnises parklas.20.1.7. Ainult ralli ametnikel ja/või meeskonnaliikmetel on lubatud lükata autot stardi, aja-kontrollpunkti, regrupeeringu või ringi lõpu kinnisesse parklasse sisenemisel, sees või sealt väl-jumisel. 20.2. Tehnohooldus kinnises parklas.20.2.1. Kui tehniline ülevaataja leiab, et auto tehniline seisukord on tavaliikluseks liialt ohtlik, peab auto tehnohoolduse läbi viima ja seda tehnilise ülevaataja juuresolekul.20.2.2. Tehnohoolduseks kulutatud aeg - trahv 1 minut iga minuti või minutiosa kohta. Kui tehnohoolduseks kulutatud aeg põhjustab hilinemise algsest stardiajast, antakse meeskonna-le uus stardiaeg. 20.2.3. Erandita ja ainult vastava kohtuniku või tehnilise ülevaataja juuresolekul võib mees-kond kinnises parklas, stardis, LK stardis, regrupeeringu alal või ringi lõpus vahetada:

103

20.2.3.1. purunenud või tühja rehvi, kasutades selleks ainult autos olevaid tööriistu; 20.2.3.2. autoklaase, kaasates maksimaalselt kolm abilist.20.2.3.3. Kui klaaside vahetusel tekib vajadus auto kere ja/või ohutuspuuri õgvendamiseks, kehtib Art. 20.2.2. 20.2.4. Eelpool nimetatud tehnohooldused tuleb lõpetada enne stardiaega. Rikkumist karista-takse vastavalt Art. 20.2.2.20.2.5. Niipea kui auto on pargitud kinnisesse parklasse, peavad meeskonnaliikmed seiskama mootori ja lahkuma kinnisest parklast, ja mitte sinna tagasi pöörduma.20.3. Võistlejad ei tohi sooritada piruette ralli stardis, finišis ega autasustamistseremoonial.20.4. Kinnises pargis on keelatud autosid kinni katta.

XXI TULEMUSED21.1. Tulemuste arvutamineTulemused saadakse lisakatsetel saavutatud aegade ja kõigi ajas väljendatud karistuste liitmisel.21.2. Tulemuste avaldamine.Ralli käigus avaldatakse tulemusi vastavalt järgnevale Art. 21.2.1.21.2.1. - mitteametlikud tulemused: korraldajate poolt väljastatav hetkeseis ringi ajal,- mitteametlikud vahetulemused: ringi lõpus avaldatud tulemused,- mitteametlikud lõpptulemused: korraldajate poolt avaldatud tulemused ralli finišis,- ametlikud lõpptulemused: žürii poolt kinnitatud lõpptulemused.21.2.2. Tulemused peavad sisaldama nii lisakatsete aegu kui ajas väljendatud karistusi.

XXII VÕRDNE TULEMUS SEERIAVÕISTLUSTEL VÕI SEERIAVÕISTLUSE ETAPIL22.1. Sõitjad.Määratakse seeriavõistluse Üldjuhendiga. FIA ja Eesti sarjades eelistatakse võrdse punktisum-ma jaotamisel järjekorras:1. etappidel enam kõrgemaid kohti saanut ( võitude arv, siis teiste kohtade arv, jne)2. vaatlusaluste sõitjate paremad kohad etappidel, kus nad kõik koos osalesid. Seejuures on näi-teks üks 7. koht eelistatum kui suvaline arv 8.-ndaid3. Edasisel võrdsusel eelistatakse seda, kes omavahelises võrdluses on saavutanud enam kiire-maid aegu etapirallide avakiiruskatsetel.22.2. Automargid, -tootjad, võistkonnad, klubid.Määratakse seeriavõistluse Üldjuhendiga.22.3. Võrdne tulemus seeriavõistluse etapil.Võrdse tulemuse korral võidab võistleja, kes saavutas parema aja esimesel lisakatsel. Kui võrdse tulemusega lõpetanud võistlejad said võrdse aja esimesel lisakatsel, võetakse edasi arvesse tei-sel, siis kolmandal, siis neljandal jne. lisakatsel saavutatud aegu. Antud reegel kehtib kogu ral-li jooksul.

XXIII PROTOKOLLID JA ARUANDED23.1. Protokollid.Ralli jooksul toimunud žürii koosolekud protokollitakse eesti keeles ja ühes FIA ametlikest keeltest.23.2. Aruanne.Ralli lõppedes koostab ralli korraldaja aruande võistluste kohta.23.3. Protokollide ja aruannete esitamine.Protokollid ja lõpuaruande peab saatma ASN-le seitsme päeva jooksul pärast ralli finišit.

104

XXIV PROTESTID JA APELLATSIOONID24.1. Kõik protestid tuleb esitada vastavalt FIA Spordikoodeksile (Artiklid alates 171-st).24.2. Kõik protestid tuleb esitada kirjalikult võistluste juhile koos protestimaksuga, mida ei ta-gastata, kui protest osutub põhjendamatuks.24.3. Kui protesti lahendamine eeldab auto eri osade lahtimonteerimist ja hilisemat koostamist, peab protestija tasuma ühe Võistlusjuhendiga määratud kahest kautsjonist:24.3.1. kautsjon protesti eest selgelt määratletud auto osa kohta (mootor, ülekanne, pidurid, elektrisüsteem, kere jne.);24.3.2. kautsjon protesti eest kogu auto kohta.24.4. Kõik kulutused auto kontrollimiseks ja transpordiks tuleb katta:- hagejal, kui protesti ei rahuldatud- kostjal, kui protest rahuldati.24.5. Kui protesti ei rahuldatud ja tegelikud kulutused protesti lahendamiseks osutusid suu-remateks, tasub vahesumma protestija. Väiksemate tegelike kulutuste puhul tagastatakse üle-jääk hagejale.24.6. Võistlejad võivad esitada apellatsiooni tehtud otsuste vastu vastavalt FIA Spordikoodek-sile (Artiklid 180-st).24.7. Võistlusjuhend peab sisaldama informatsiooni ASN poolt kehtestatud protesti ja apellat-siooni maksude kohta.24.8. Võistlusmääruste rakendamine ja tõlgendamine.Vaidlustes antud Võistlusmääruste tõlgendamisel on otsuste tegemise õigus ainult EAL-l.

XXV KAJASTAMINE MEEDIASKorraldajad peavad tagama, et rallide kajastamisõigust omav isik kindlustaks ausa ja erapoole-tu esitluse rallist vastavalt võistluste tegelikele tulemustele.

XXVI KEHTIVUS26.1. Vaidluste puhul antud Võistlusmääruste tõlgendamisel on alustekstiks eestikeelne ver-sioon.26.2. Antud Võistlusmäärused kehtivad alates 1. jaanuarist 2009. aastal.

LISA IIVÕISTLEJATE VAHENDUSKOHTUNIK

ÜLDPÕHIMÕTTEDTeavitama võistlejaid ja olema vahendajaks kogu ralli jooksul.See amet usaldatakse ametnikule, kes omab vastavat ASN-i litsentsi, mis eeldab Üldmääruste tundmist. Vahenduskohtunik võib osaleda žürii koosolekutel, et olla informeeritud vastuvõe-tud otsustest.Võistlejate vahenduskohtunik peab olema kergelt äratuntav kõigile võistlejatele. Selleks on soo-vitatav:1) kanda vastavat märki või vesti,2) tutvustada teda sõitjate koosolekul,3) avaldada tema foto Võistlusjuhendis või bülletäänis.

105

KOHALOLEK RALLI AJALVõistluskeskuse avamise järel peab vahenduskohtunik laskma võistluste direktoril koostada ajagraafiku, mis avaldatakse ametlikul teadetetahvlil ja mis sisaldab järgmist:- viibimine tehnilisel ülevaatusel- viibimine võistluskeskuses- viibimine ralli stardis- viibimine regrupeeringu vaheajal- viibimine ralli osade finiši kinnises parklas- viibimine ralli finiši kinnise parkla läheduses.Ülesanded.- Vastama täpselt kõigile esitatud küsimustele.- Teavitama või selgitama Võistlusjuhendit ja ralli käiku.Vahendus.Vältima selliste küsimuste edastamist žüriile, milliseid on võimalik rahuldavalt lahendada aru-saadava selgituse abil (näiteks - selgitama lahknemisi aegades koos ajamõõtjatega) , välja arva-tud protestid.Võistlejate vahenduskohtunik on kohustatud vältima ütlusi või tegevust, mis võib anda põh-just protestiks.

LISA IIIOHUTUS RAHVUSVAHELISTEL RALLIDELJärgnevad reeglid on kohustuslikud (kuid ei pea sisalduma Võistlusjuhendis).Korraldajatel on soovitav lisada omapoolseid ettekirjutusi võistlejate ja publiku ohutuse paran-damiseks.Korraldajatel tuleb pöörata tähelepanu Spordikoodeksi Lisas H, eriti Art. 9.2. esitatud nõuetele.

1. ÜLDINE OHUTUS1.1. Ohutusplaan.Korraldajad peavad koostama ohutusplaani vastavalt käesoleva Võistlusmääruste Lisa III koha-selt. Plaan peab sisaldama täpse joonise nende alade kohta, kuhu on oodata rohkesti pealtvaa-tajaid (ristmikud, hüpped, jm) ja sisaldama täpsemalt järgmist:1.1.1. Ralli Võistluskeskuse asukoht1.1.2. Vastutavate ametnike nimed:Võistluste juhtVõistluste juhi asetäitjaVõistluste arstOhutusülemLisakatsete ohutusülemad1.1.3. Erinevate ohutusteenistuste aadressid ja telefonid:PolitseiHaigladKiirabiTuletõrjePäästeteenistusPunane Rist (või vastav)

106

1.1.4. Täielik marsruut koos detailse ülesõitude kirjeldustega1.1.5. Iga lisakatse eraldi ohutusplaan, mis peab kajastama järgnevat:a) sisaldama vastutavate ametiisikute ja päästeteenistuse nimekirja, telefoninumbreid, ja lisa-katse täpset kaarti ohutusteenistuse paiknemisegab) publikule lubatud alasid, muud alad loetakse publikule keelatuiksc) abinõud võistlejate ohutuse tagamiseksd) abinõud ametnike ohutuse tagamisekse) ja f) kadunud meeskondade leidmise protseduur1.1.6. Ohutusplaan peab täpselt kajastama järgnevat:a) publiku ohutustb) võistlejate ohutustc) võistluse ametnike ohutustd) meedia esindajate ohutust1.1.8. Ohutusplaanis esitatakse võistluste juhi poolt juhitava õnnetusjuhtumite uurimise ko-misjoni koosseis.1.1.7. Ohutusplaan peab EAL-le (Rallikomiteele) laekuma koos Võistlusjuhendi projektiga hil-jemalt 4 nädalat enne võistluse toimumist.1.2. Ohutusülem1.2.1. Ohutusülem on määratud Võistlusjuhendiga. Ta kuulub võistluste orgkomiteesse ja osa-leb ohutusplaani koostamises.1.2.2. Ralli käigus on ohutusülem pidevalt ühenduses (telefoni või raadio teel) Võistluskeskuse, võistluste arsti ja iga lisakatse stardiga.1.2.3. Ohutusülem on vastutav ohutusplaani täideviimise ja kontrollimise eest.1.3. Lisakatse ohutusülem.1.3.1. Igal lisakatsel on oma ohutusülem, kes allub ralli ohutusülemale.1.3.2. Lisakatse ohutusülem peab kontrollima lisakatset ja selle vastavust ohutusplaanile enne “0”-auto läbisõitu.1.4. Ohutuse kontroll.1.4.1. Kõrgeim vastutav ametnik ohutusplaani täideviimise eest on võistluste juht.2. PUBLIKU OHUTUSOhutusplaani peamine ülesanne on tagada kõigi kõrvalseisjate, kaasa arvatud pealtvaatajate ohutus.Järgnevad põhilised abinõud (välja arvatud Pt. 2.1.), mis on vastavuses Spordikoodeksi Lisaga H, on kohustuslikud kõigil rahvusvahelistel rallidel.2.1. Hariv film (soovitav kõigile võistlustele).2.1.1. Reklaamklipi vormis.2.1.2. Pikkusega 30 sekundit.2.1.3. Tippsõitja kommentaariga kohalikus keeles.2.1.4. Ei tohi esitada avariisid.2.1.5. Tuleb esitada mitu korda.2.2. Soovitused lisakatsetele.2.2.1. Iga võistluse ülesehitus peab arvestama kohaliku publiku eelistusi.2.2.2. Lisakatsete paigutus ja ajagraafik ei tohi soodustada publiku liikumist nende vahel.2.2.3. Ohutuse peab tagama ka tutvumisperioodil.2.2.4. Kui lisakatse hilineb või jäetakse ära ohutuse puudumisel, ei iseloomustata seda nega-tiivselt vaatleja aruandes (välja arvatud juhul, kui probleem tekkis, või ei lahendatud korrekt-selt korraldajate poolt).

107

2.2.5. Autod (nn. teadustusautod), mis on varustatud valjuhäälditega, peavad lisakatsed läbi sõitma ca 1 tund enne ohutusautosid, et hoiatada pealtvaatajaid ja vajadusel neid keelatud ala-dest eemale juhtima. Autot võib asendada valjuhäälditega varustatud helikopter. Vajadusel tu-leb toimingut korrata. 2.3. Pealtvaatajate julgestus.Korraldajad ja ametnikud peavad lisakatsete ohutuse tagamisel lähtuma FIA seisukohast, et kogu katse lähiümbrus on publikule keelatud ala. Pealtvaatajaid lubatakse vaid kindlalt piiritletud ja ettevalmistatud vaatealadesse vastavalt ohutusplaanile, mujalt tuleb kõrvali-sed ära saata 2.3.1. Korraldajad, koostöös korrakaitseorganitega peavad takistama publiku pääsemist keela-tud aladele, mis on märgitud ohutusplaanis.2.3.2. Pealtvaatajaid tuleb takistada liikumast (ka jalgsi) lisakatse teel, kui see on avatud võistlu-seks (so. “0”-auto ja viimase võistlusauto vahel).2.3.3. Lisakatsete ääres ja juurdepääsu punktides tuleb publikut teavitada ohutusnõuetest.2.3.4. Vastavad kohtunikud või valitud korrakaitseorganid (politsei, kaitsevägi jne) peavad ta-gama pealtvaatajate ohutuse lisakatsetel ja omama oma kohustustele vastavat koolitust ning kandma selgelt äratuntavaid veste. 2.4. Tankimine ja tehnohooldus.Tehnohoolduse või tankimise aladel, kuhu on pealtvaatajatel lubatud siseneda, peavad korral-dajad võtma tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud, mis hoiaksid publiku piisavas kauguses võimalikest ohtlikest toimingutest.2.5. Õnnetusjuhtumist teavitamine.Kui võistleja on osaline pealtvaataja vigastusega lõppenud õnnetusjuhtumis, peab ta sellest tea-tama järgmisse Legendis märgitud ohutussidepunkti vastavalt Art. 3.3.3. Antud reegli eiramine võib kaasa tuua karistuse kuni võistluselt eemaldamiseni.Õnnetusjuhtumiga seotud toimingutes tuleb järgida ka kohalikku seadusandlust. (Käesolev reegel peab olema esitatud ka Võistlusjuhendis).2.6. Õnnetusjuhtumi uurimine.Iga surma või raske vigastusega lõppenud õnnetusjuhtumist tuleb esitada aruanne ASN-le ja ASN-i usaldusarstile. Selle aruande peavad koostama õnnetusjuhtumite uurimise komitee esi-mees (võistluste juht) (vt.p.1.1.8),ASN-i poolt määratud tehnilise komisjoni esimees, ohutusü-lem, võistluste arst, ja võimaluse korral ka politsei esindaja. Aruanne peab saabuma ASN-i hil-jemalt 30 päeva pärast võistluse lõppu, välja arvatud juhul, kui seda takistavad juriidilised või muud seadusandlikud piirangud.2.7. Ohutusautod ja lõpuautod.2.7.1. Igal rallil peab korraldaja tagama vähemalt kahe ohutusauto töö (00 ja 0). Lubatud on ku-ni neli ohutusautot.2.7.2 “0”- ehk ohutusautodel peavad olema esiosal ja mõlemal esiuksel kleebised suurusega 36x50 cm, millel on kiri OHUTUS (SAFETY) ja numbrid 00 ja 0. Autos olgu videokaame-ra publiku käitumise jäädvustamiseks Ohutusautod peavad olema varustatud katusevilkurite ja sireeniga2.7.3. Ohutusautodel sõitjad peavad olema kogenud rallisõitjad, kes pidevalt informeerivad toi-muvast võistluste juhti. Nad peavad teadma ohutusplaani detaile. O-autod annavad soovitu-si lisakatsete toimumise või ärajätmise kohta. Nad kontrollivad ajamõõtesüsteeme ja ajakaarti-de täitmist. Ohutusautosid ei tohi juhtida FIA A-prioriteediga sõitjad ja sõitjad, kes on võistluse katkestanud.2.7.4. Viimastena enne võistlusautosid liikuvad 0- autod on EAL poolt volitatud, kasutatak-

108

se erivarustusega autosid kogenud meeskonna juhtimisel (väljaõpe EAL ja rallikomitee poolt). Ohutusautode (0- autod, „Safety“ autod) katkestamisel rajalt väljasõiduga meeskonna süül ka-ristatakse meeskonna liikmeid litsentside kehtivuse peatamisega.Ohutusautode juhid peavad läbima võistluste juhi või tema poolt määratud ametniku korral-datud instruktaaži, allkirjastama osavõtutaotluse ja kohustuslepingu ning ringi lõpul esitama vormikohase ettekande võistluste juhile. Ohutusautode sõitjatel kohustuslikud EAL litsentsid, kaardilugejail ka kohtunikulitsentsid.2.7.5. Korraldaja võib kasutada VIP-autot. Vastav taotlus tuleb esitada EAL Rallikomiteele koos juhendiprojektiga. Auto juhil peab olema kehtiv EAL ralli sõitjalitsents. Kasutada võib EAL/FIA ohutuseeskirjadele vastavat autot, sõitjatel vähemalt E- rühma tasemel ohutusvarustus (kii-ver, ülikond jne.). Meeskond peab osalema 0-autode instruktaažil. Auto ajagraafiku kehtestab võistluste juht, tema stardikoht võib olla ka ohutusautode vahel, kuid mitte hiljem 00-autost.2.7.6. Ohutusautode rakendamine on kohustuslik, nende majandamine on korraldaja ülesan-deks- tagada 0-autode meeskondade kahe liikme tasuta majutamine võistluste eel ja ajal ning kompenseerida tuleb kõigi 0-autode kütusekulu raja kahekordseks läbimiseks.2.7.7. 45- 60 minutit enne esimest startijat peavad LK läbima teavitusautod hoiatamaks ja ju-hendamaks publikut. Autod on varustatud valjuhäälditega.2.7.8. Korraldaja peab tagama lõpuauto töö (Sweeper Car).Auto liigub rajal peale viimast võist-lejat. Autol peab olema roheline vilkur.2.7.9. Loetletud autod peavad olema homologeeritud N rühma. ASN võib lubada erandeid.2.8. Ohutus ülesõitudel.Ralli marsruudi ja ajagraafiku koostamisel tuleb arvesse võtta tavaliikluses valitsevaid tingimusi.2.9. Publiku teavitamine.Publikut tuleb teavitada kasutades erinevaid vahendeid:- trüki- ja elektroonilist meediat- plakateid- reklaamvoldikuid- nn. teadustusautosid, mis valjuhääldite vahendusel teavitavad rajaäärset publikut 45 minutit kuni tund enne esimese võistlusauto starti.3. VÕISTLEJATE OHUTUS3.1. Ohutusteenistused.3.1.1. Iga lisakatse stardis:Vastavalt Lisa H pt. 9.2. ja 9.4.:- 1 kiirabiauto- 1 elustamist valdav arst- 1 parameedik- 2 4-kilogrammist tulekustutit koos kvalifitseeritud isikuga- sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega3.1.2. Pikemate lisakatsete (rohkem kui 15 km) keskel lisaks:- 1 kiirabiauto- 1 elustamist valdav arst või parameedik- sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega.3.1.3. Lisakatse finišis:2 (minimaalselt) 4-kilogrammist tulekustutit.3.1.4. Kas, a) tehnohooldusalal või mitte kaugemal, kui 15 kilomeetrit lisakatsestvõi,

109

b) lisakatse stardis - 1 kõrgeima antud riigi litsentsikategooriaga elustamisvahenditega varustatud erimedit-

siini liikuv üksus (vastavuses FIA Spordikoodeksi Lisa H p. 9.4.), - 1 päästeteenistuse auto. - sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusega.Kui asukohaks on tehnohooldusala peab valmis olema kaks vastavat sõiduvahendit juhuks, kui üks kutsutakse sündmuspaigale.3.1.5. MM-võistluste rallidel, ja soovitavalt ka teistel rallidel, meditsiinilise teenistuse helikop-ter juhul, kui vigastatu transport maanteel lähima haiglani kestab rohkem kui 1,5 tundi (Lisa H p. 9.2.).3.1.6. Esimene esmaabiauto peab olema võimeline saabuma lisakatsele võimalikult kiiresti ja olema varustatud järgnevaga:a) meditsiiniline personal vastavalt Lisa H p. 9.2.b) meditsiinitehnika vastavalt Lisa H p. 9.2.c) esmaste päästevahendite komplekt, mis koostatud koostöös võistluste arsti ja tehnilise ko-

misjoni esimehegad) 2 4-kilogrammist tulekustutit koos kvalifitseeritud isikugae) sidevahend sidepidamiseks Võistluskeskusegaf) hoiatusalarmigag) eraldusmärkidegaMärkus: Vastavalt maastikule võib esimese esmaabiauto asendada kahe autoga:1 kiirabi (a+b+e+g)1 päästeteenistus (b+c+d+e)3.2. Ennetavad abinõud (märguanded ja tõkked).3.2.1. Lisakatsetele juhtivad teed tuleb sulgeda liikluseks järgnevalt:a) lisakatsetele juhtivad või nendega ristuvad teed, kus on võimalik tavaliiklus, tuleb tõkestada

ja mehitada kohtuniku, politseiniku või mõne teise vastutava isikuga.b) lühikesed kõrvalteed (näiteks taludesse jm juhtivad teed) tuleb tõkestada või blokeerida

ohutuslindiga, millel on kirjalik hoiatus võistluse toimumise ja rajal viibimise keelu kohta.3.2.2. Ohutusautode ülesandeks on kontrollida kõikide tõkete olemasolu ja teavitada viivita-matult Võistluskeskust nende puudumisest või ebapiisavusest, mis võib ohustada lisakatse lä-biviimist.3.2.3. Kohtunikepunktid tuleb paigutada lisakatsete äärde julgestuseks selliselt, et:- oleks võimalik takistada publikut sisenemast keelatud aladele tahvlite, barjääride, lintide, vi-

lede ja valjuhääldite abil- võimaluse korral hoiatama võistlejaid takistustest lisakatsetel kollaste lippude abil.3.2.4. Kollaste lippude vajadusel tuleb toimida järgmiselt:a) kollaseid lippe võib näidata ainult nn. 5 km sidepunktides (vt. p. 3.3.1.)b) neid võib näidata ainult kohtunik, kellel on vastav kollane vest sidepunkti märgigac) iga sõitja, kellele näidatakse kollast lippu, peab vähendama kiirust. Selle meeskonna aeg

määratakse žürii poolt vastavalt Art. 19.16.d) kui sõitja eirab kollast lippu (ei vähenda kiirust), määrab žürii karistuse kuni võistluselt

eemaldamiseni.3.3. Järelvalve.3.3.1. Kõigil lisakatsetel peab iga 6 kilomeetri järel asetsema sidepunkt rajal liikuvate autode asukoha määramiseks ja võistluse kontrolli all hoidmiseks.3.3.2. Sidepunktide asukohad peab olema märgitud Legendi ja tähistatud vähemalt 70 cm dia-

110

meetriga, sidepunkti märgiga. Sidepunkti tähiseks on sinine raadio märk valgel taustal.3.3.3. Hoiatav lisamärk peab paiknema 100 kuni 200 meetrit enne sidepunkti.3.3.4. Lisakatse keskele paigutatud kiirabi peab seisma sidepunktis. Sel juhul peab sidepunkti märgi all asetsema vastav lisamärk (roheline või punane rist).3.3.5. Autode asukoha määramine toimub kas Võistluskeskuses või lisakatsel vastava ohutus-ülema poolt. Autode asukoha määramise toimingud kadunud võistleja leidmiseks peab koos-tama korraldaja ja need peavad olema kirjas võistluste ohutusplaanis.3.3.6. Tungivalt soovitatav on kiiruskatsetele ristmikult pöörete hoiatusmärkide paigaldami-ne (kohustuslik kiiruskatsetele, kus tutvumine on keelatud või korraldatud vaid kolonnis läbi-sõiduna). Hoiatusmärgid näitavad pool-, täis- ja tagasipöördeid vasakule või paremale. Mär-gid paigaldatakse tee paremale servale ca 1 m kõrgusele. Ohumärk dubleeritakse ka tee vasakul poolel. Punased märgid paigaldatakse vahetult pöördele, kollased eelmärgid 100 ±2 m kaugu-sele enne punaseid.3.4. Legendi “Punane rist/OK”3.4.1. Igas Legendis, soovitavalt tagakaanel peab olema roheline või punane rist ja selle teisel küljel “OK” märk. Õnnetusjuhtumi korral, kus ei vajata meditsiinilist abi peab üks meeskon-naliikmetest näitama “OK”-märki järgmistele autodele ja vajadusel ka abipakkuvale heli-kopterile.3.4.2. Kui meeskond on sunnitud auto juurest lahkuma, peab “OK”-märgi asetama järgmistele kolmele (3) võistlejale nähtavale kohale.3.4.3. Kui vajatakse aga kohest meditsiinilist abi, peab vähemalt kahele järgmisele autole ja va-jadusel ka abipakkuvale helikopterile punast või rohelist risti.3.4.4. Käesolev reegel peab meeskonnaliikmetele olema tutvustatud kirjalikult nendele esitata-vas dokumentatsioonis.3.4.5. Igat meeskonda, kes hoolimata võimalusest ei järgi antud reeglit, karistatakse vastavalt Spordikoodeksile.3.5. Evakuatsioon.3.5.1. Evakuatsiooniplaan igale lisakatsele peab olema esitatud ohutusplaanis (kas kaardi või diagrammi kujul).3.5.2. Marsruudi ümbruses paiknevate haiglate esmaabiosakondades peab olema kõrgenda-tud valmisolek.

4. AMETNIKE OHUTUS4.1. Kuigi korraldajatel lasub esmane vastutus publiku ja võistlejate ohutuse tagamisel, on ka võistluse ametnike ohutuse tagamine väga suure tähtsusega. 4.2. Korraldajad peavad tagama, et võistluse ametnikud ei peaks oma kohustusi täites asetama ennast ohtlikku olukorda.4.3. Ametnike vastav ettevalmistus kuulub korraldaja kohustuste hulka.

5. VÕISTLUSTE KORRALDUS, LISAKATSETE VALIKRallid tuleb EAL-is nõuete kohaselt registreerida peale kooskõlastamist EAL rallikomitees.5.1. Korraldustoimkond.Korraldustoimkonda kaasatakse võistluste juht, rajameister, võistluste sekretär, ohutusülem, tehniline peakontrolör, pressiülem. 5.2. Ralli korraldamine (teede sulgemine, liikluskorraldus, teede taastamine, teavitamine, ohu-tus) tuleb kirjalikult kooskõlastada:- kohaliku omavalitsusega

111

- teedevalitsusega, teehooldusettevõttega- metskondadega- erateede valdajatega- Maanteeametiga- liikluspolitseiga- päästeameti, haiglategaLisakatsete ääres elavaid inimesi ja asutusi tuleb ralli toimumisest eelnevalt teavitada kirjalike meeldetuletustega, teelõigu sulgemisajaga ja vabandustega ebameeldivuste põhjustamise pä-rast.5.3. Soovitatav keskmine kiirus.Soovitatav keskmine kiirus ülesõitudel on 40 km/h. Ülesõidu lühim lubatud kestus on 10 mi-nutit või soovitusliku kiiruse järgi arvestatud aeg pluss 5 minutit. Kui ülesõit on üle 20 km pikk, võib arvestada suurema keskmise kiirusega sõltuvalt teeoludest.5.4. Lisakatsete valik.a) Lisakatsete stardi ja finišialad peavad olema vähemalt 300 m kaugusel üldliikluseks avatud teedest (näiteks suuremate teede ristmikest). Lisakatsete pikkuseks 2-30 km. Lisakatsed tuleb valida nõnda, et kiireima auto keskmine kiirus lisakatsel ei ületaks 130 km/h. Lisakatsete teed ja suubuvad teed tähistatakse hoiatusteadetega hiljemalt 10 päeva rallit. Lisakatsetel peab olema sama katend kogu ulatuses (kas kruus või asfalt), lubatud on lühikesed teise kattega lõigud (lä-bisõit asulast, hoovid, katteta ~50 m pikkused tähistatud lõigud).b) Lisakatsed tuleb valida selliselt, et vältida hooldeautode ja pealtvaatajate liigset sõitu. Soovi-tav on rada projekteerida kaheksakujuliste sõlmedena, mille keskpunktiks avar hooldusparkla.5.5. Lisakatsete korraldamine.5.5.1. Pealtvaatajate julgestus.Igal lisakatsel tuleb tagada täielik julgestus piisava arvu ja hea ettevalmistusega julgestustööta-jate poolt. Julgestajad peavad kandma eraldusmärke ning omama hoiatusvilet. Kõik lisakatsele viivad teed suletakse ja tähistatakse ohutust kaugusest, tagades väljasõidualad kurvides ja otse-sõiduvõimalused (min 100 m) ristmikel. Otsesõidualad kaetakse lintidega nn “ümbrikukujuli-selt” (2 diagonaallinti). Teed suletakse aedade, lintide, liiklusvahendite jmt abil. Peale ohutustä-histuse tuleb rajale püstitada ka võistlejaid abistavaid raja kulgemist näitavaid linte ja tähiseid, mille värv erineb ohutustähistest. Teede sulgemiskohad ja rohkearvulise pealtvaatajaskonnaga alad mehitatakse julgestustöötajatega ning vajadusel politseinikega. Mahasõiduteedele taludes-se, suvilatesse vms piisab vaid ohutuslintidest või –aedadest. Pealtvaatajate kogunemiskohta-desse püstitatakse hoiatussildid. Julgestajad vastutavad rajatähiste ja hoiatusmärkide taaspüs-titamise eest.5.5.2. Lisakatse juhtimine.Lisakatse ohutuse ja sujuva kulgemise eest vastutab lisakatse vanem koos lisakatse ohutusüle-maga. Lisakatse vanem ja ohutusülem koos oma asetäitjatega peavad kandma punaseid eraldusmär-ke või eririietust, teised kohtunikud kollaseid märke (riietust). Lisakatse vanem töötab stardis, tuvastab valestardid ning teeb neist ettekande finišisse ja võistluste juhile. Lisakatse ohutusülem töötab samuti stardialas. Lisakatse vanemametnike nimed koos korraldajaklubidega loetletak-se Legendiraamatus.5.5.3. Lisakatse start ja finiš. Lõpuauto.a) Lisakatse stardiala piiratakse lintidega, jättes pealtvaatajaile võimaluse alast mugavalt möö-duda. Stardikell/foor peab paiknema tee serval hästi nähtavalt I juhile. Stardikorraldus kirjelda-takse Juhendis, kasutatakse EAL ajamõõtesüsteemi.

112

b) Lisakatse finiši pidurdusmaa peab olema ca 300 m pikk. Lisakatse finišijoon ajavõtuks ei tohi paikneda vahetult enne pööret ristmikul või enne järsku kurvi. Finišitsoon eraldatakse lintide-ga pealtvaatajaist. Lisakatse finišisse Stop-kontrollpunkti kõrvale tuleb püstitada infotahvel mit-teametlike tulemuste esitamiseks eelkõige sõitjatele ja ajakirjanikele. Infotahvlil esitatakse ainult võistlusautode numbrid ja tulemused, tahvel peab olema piisavalt suur ja kõigile hästi nähtav.c) Võistlejatele peab rajal järgnema eritunnustega lõpuauto. Lõpuauto varustusse kuulub rohe-line vilkur, lisakatsetel võib ta liikuda peale kõigi startinute ja mittekatkestanute finišisse jõud-mist. Lõpuauto meeskond peab arvet ralli katkestanute kohta, kogub lisakatsetelt informatsioo-ni, informeerib võistluste juhti jmt.5.5.6. Nn Superlisakatsete korraldamine peab olema eraldi kooskõlastatud EAL-is, katse ohu-tusplaan tuleb koostada täpsel alusplaanil analoogselt kiirusaladel nõutuga. Katse pikkuseks 1,5-5 km, võib korraldada paarissõitu, tagurpidi stardijärjekorda, kahte samaaegselt toimuvat lisakatset samal teelõigul ( nn. karusell-tüüpi), vaba stardiaega hipodroomisõiduks jt. Superlisa-katsetel tuleb kasutada kollaseid hoiatuslippe kohtunikepunktides analoogselt rallikrossile.

LISA IV TINGIMUSED REHVIDELE1. Kõik rehvid peavad olema vulkaniseeritud mustriga.2. Mustriga rehvi definitsioon.2.1. Kontrollpinna definitsioon.Rehvi mustriala 170 mm laiusel (85 mm kummalegi poole rehvi tsentrijoonest) ja 140 mm lä-bimõõdul. Nimetatud alas peavad vähemalt 5,5 mm sügavad ja vähemalt 2 mm laiad sooned, mille suurim kaldenurk mustri mügarate vahel on 60?, katma vähemalt 17% pinnast.Nimetatud muster peab olema saadud vulkaniseerimise teel.

Laius x Pikkus Pindala 17% pindalast9” 170x140 23800 4046

8,5” 161x140 22540 38328” 148x140 20720 3522

7,5” 142x140 19880 33807” 133x140 18620 3165

6,5” 124x140 17360 2951

2.2. Kirjeldatud ala piirjoonega kohtuvate soonte laiuse summa peab võrduma vähemalt 4 mm.2.3. Radiaaljoonega puutuvate soonte laiuse summa peab võrduma vähemalt 16 mm.2.4. Sildavad, samuti läbilõigatud mügarad loetakse mustri hulka siis, kui nende kõrgus jääb 2 mm allapoole.2.5. Mustri käsitsi lõikamine homologeeritud rehvidel on lubatud.3. Tingimused rehvidele võistluse käigus.3.1. Punkti 2.1. kontrollitakse iga ralli stardis ja iga kord, kui võistleja vahetab kulunud rehvi uue vastu.3.2. Võistluse igal hetkel peab muster säilitama vähemalt 1,6 mm sügavuse 3/4-l mustri kogu pinnast. Tootjatele soovitatakse teha rehvidele vastavad markeeringud antud reegli paremaks visuaalseks kontrollimiseks.3.3. Kasutatud rehve võib uuesti kasutada, kui mustri sügavus on vähemalt 1,6 mm ja rehv paikneb võistlusautos. Iga võistlusautos asetsev või sinna tehnohoolduses paigutatud komp-lektne ratas peab sinna jääma kuni järgmise tehnohooldusalani. Ühtki kompleksset ratast ei to-

113

hi autosse paigutada või sealt välja võtta mujal, kui tehnohooldusaladel või rehvivahetuseks lu-batud aladel.4. Kontroll.Igal hetkel kogu võistluse käigus võib kontrollida rehvide vastavust reeglitele.Iga rehv, mis ei vasta reeglitele, markeeritakse vastava pitsatiga, ja neid ei tohi rohkem kasutada.Kui lisakatse stardis leiab tehniline ülevaataja, et võistleja poolt kasutatava rehvi mustri mini-maalne sügavus ei vasta reeglitele (vt. p. .4.2.), peab võistleja enne startimist vahetama rehvi au-tos paikneva varurehvi vastu eeldusel, et see vastab antud tingimustele.Lisakatse stardi vanemkohtunik annab seejärel võistlejale uue stardiaja.Iga rehvidele esitatud tingimuste rikkumine esitatakse žüriile ja võib kaasa tuua karistuse kuni võistlustelt eemaldamiseni.5. EAL omab õigust piirata meeskondade poolt kasutatavate rehvide arvu olenevalt võist-lus lisakatsete kilometraažist.

114

RAHVARALLI VÕISTLUSMÄÄRUS 20091. Üldmäärus1.1. Käesoleva võistlusmääruse eeskujuks on Autoralli Võistlusmäärused (EAL VM C). All-järgnevas on ära toodud erinevused, mis puudutavad rahvarallidel võistlemist, koostatud EAL Rahvaspordi Komitees.2. Rada 1.1 Võistlusraja üldpikkus 100-250 km, lisakatsete arv sõltub trassi üldpikkusest, iga 25 kmkohta vähemalt üks lisakatse. Minimaalselt 4 lisakatset. 2.2 Ralli põhidokumentideks on legend, ajakaart ja võistluste juhend (tuleb registreerida EAL-is), abistavaks dokumendiks on rajakaart. Eeltutvumist võistlusrajaga ei toimu.2.3 Lisakatsete keskmine kiirus 50 km/h (arvestatuna 2WD kõige kiirema auto järgi). Ülesõitu-de keskmine kiirus kuni 55 km/h. 2.4 Võistlusraja vastavust käesolevale võistlusmäärusele ning korraldaja poolt esitatud turva-plaanile kontrollib Rahvaspordi Komitee poolt määratud vaatleja üks kuu enne võistlust. Vaat-leja kulud katab korraldaja vaatleja poolt esitatud aruande ja tšekkide alusel. 3 Võistlusautod 3.1 Osa on lubatud võtta sõiduautodel, mis vastavad Liiklusseadusele ja kehtivatele Rahvaralli ja –sprindi tehnilistele tingimustele.3.2 Sportautodega, millel on kehtiv EAL Tehniline Kaart, on rahvarallidel osalemine keelatud. Nõue ei kehti noorteklassi sõitjate kohta.3.3 Võistlusautod peavad liikuma mootori või gravitatsiooni jõul.3.4 Võistlusnumbrid korraldajatelt.4 Võistlejad 4.1 Meeskonnas 2 võistlejat: juht ja kaardilugeja. Juhil vajalik juhtimisõigust tõendav doku-ment. Võimalikud eritingimused toodud juhendis.4.2 Kaardilugeja ei või asendada juhti.4.3 Noorteklassis on lisakatsetel juhi kohal noorvõistleja (v.a täpsuslõik).4.4 Kõik võistlejad peavad ralli tehnilises komisjonis esitama kaitsekiivrid, mis peavad olema auto- või motokiivrid (vt Tehnilised tingimused).4.5 Kõigil võistlejatel (nii juhil kui kaardilugejal) nõutav kehtiv EAL võistlejakaart või ASN sõit-jalitsents.5 Start 5.1 Stardijärjekorra määrab korraldaja.5.2 Iga ralli starti hilinetud minuti eest on karistuseks 10 sekundit.5.3 Üle 10 minuti stardijoonele hilinenut ralli starti ei lubata.5.4 Võistluste ametlik aeg on Eesti aeg, mida edastab Eesti Raadio.5.5. Stardiintervall on 1 minut. Võimalikud erisuses toodud võistlusjuhendis. 6 Liiklus rajal 6.1 Osavõtjad peavad võistlusraja läbimisel täitma kehtivat Liiklusseadust.6.2 Lisakatsetel tuleb Liiklusseadust täita ainult täpsuslõigu läbimisel.6.3 Igakordset fikseeritud LS rikkumist karistatakse järgmiselt: rikkumiste kogusumma + 20 sek, s.t. esimese rikkumise korral +20 sek, teise rikkumise korral 20+20 sek jne.6.4 Katkestamise korral tuleb TINGIMATA teatada organisaatorile katkestamise põhjus.6.5 Võistlusautodele on lubatud tehnilist abi osutada legendis lubatud aladel, kuid nii, et see ei segaks teisi liiklejaid.

115

7 Ajakontrollpunktid (AKP) 7.1 Võistlustel kasutatakse rahvusvahelisi kontrollpunktide tähiseid. Võistlusel töötavad kohtu-nikud peavad kandma eredavärvilisi eraldusveste (värv ei ole määratud). 7.2 Kõikides kontrollpunktide tsoonides kehtib kinnise pargi režiim (Parc Ferme).7.3 Kontrollpunkti tsoonis võib peatuda ainult ajakaardi märkimise ajaks.7.4 Kontrollpunkti saabumise aja õigsuse ja kõigi kannete eest ajakaardil vastutab võistleja. Kui võistleja pole nõus kontrollpunktis fikseeritud ajaga, tuleb esitada kirjalik märge. Kirjalik pro-test esitada võistluste finišis.7.5 Kontrollpunktid alustavad oma tööd 15 minutit enne esimeste võistlejate arvutuslikku saa-bumisaega ja lõpetavad oma töö 30 minutit pärast viimaste võistlejate arvutuslikku saabumis-aega või peale kõigi stardiprotokollis olevate võistlejate läbimist.7.6 Võistlejatel tuleb järgida kohtunike korraldusi. Nende mittetäitmine võib kaasa tuua võist-lustelt eemaldamise.7.7 Auto ja mõlemad võistlejad peavad olema AKP tsoonis enne ajakaardi esitamist kohtunike-le. Kui võistleja ei saa AKP tsooni siseneda autoga võistluse korraldajast oleneval põhjusel, võib ajakaardi esitada kohtunikule märke tegemiseks autoga tsooni sisse sõitmata.7.8 Kohtunik märgib viivitamatult kaardile selle esitamise hetke tunni ja minuti.7.9 Karistuseta jääb ainult ideaalminutil võetud märge. Kui näiteks ideaalne saabumisaeg on 13.45, jääb karistuseta märge, kui kaart esitatakse kohtunikele ajavahemikul 13.45.00 kuni 13.45.59. Auto ise võib AKP tsooni karistuseta sõita kuni 1 minut enne ideaalaega, antud näi-tes alates 13.44.00-st.7.10 AKP-sse hilinemist karistatakse iga alanud minuti või minutiosa eest 10 sekundiga, varem saabumist iga minuti või minutiosa eest 20 sekundiga.7.11 Ralli finiši AKP-sse võib karistuseta saabuda ka varem (hilinemist karistatakse).7.12 Kui vahetult AKP tsoonis asub ka järgneva lisakatse (LK) start, algab järgmise etapi ajaar-vestus LK stardiajast. Kui AKP tsoonis LK starti pole, algab ajaarvestus AKP märke ajast.7.13 Meeskond, kelle hilinemine AKP-sse või summaarne hilinemine mitmesse AKP-sse üle-tab 30 minutit, diskvalifitseeritakse.Võistlustelt eemaldatakse, kui:kontrollpunktid on läbitud vales järjekorras.ajakaardil puudub märge kontrollpunkti läbimise kohta.meeskond saabub samasse kontrollpunkti teistkordselt.võistleja on ise teinud ajakaardile märkeid.8 Ootamatud ajakontrollpunktid (OAKP) 8.1 OAKP asukoht pole võistlejatele teada.8.2 Ajarežiimi võib ennetada 10% võrra, s.t. OAKP-s ei saa võistleja karistada, kui tema poolt kulutatud aeg etapi stardist kuni OAKP-ni on võrdne või kuni 10% väiksem ideaalse ajarežii-mi poolt ette nähtud ajast. Karistused OAKP-s: varem jõudmisel: 20 sekundit iga minuti eest, hilinemist ei karistata.8.3 OAKP nähtavuspiirkonnas on keelatud oluliselt kiirust vähendada, peatuda ja tagurpidi sõita. Sellisel juhul märgitakse kaardile OAKP läbimisajaks OAKP nähtavuspiirkonda saabu-mise aeg.9. Lisakatsed (LK-d) 9.1 Lisakatseteks võivad olla vigursõit, kiiruslikud lisakatsed, täpsuslõik, kiiruslõik. Igal võistlu-sel peab olema vähemalt 1 mittekiiruslik lisakatse, milleks võib olla vigursõit, täpsuslõik, mäk-ketõus jms. 9.2 Vigursõidul pole vaja kinnitada ohurihmasid ega kanda kiivreid, täpsuslõigul peavad võist-

116

lejad sõitma kinnitatud turvavööga. Teistel lisakatsetel peavad võistlejad sõitma kinnirihmatud kaitsekiivrites ja kinnitatud turvavööga. Nõuete mittetäitmine toob kaasa võistlustelt eemalda-mise. 9.3 Start lisakatsele antakse reeglina täisminutil. Juhul, kui see pole mingil põhjusel võimalik, tuleb võistlejat sellest eelnevalt informeerida.9.4 Kui auto ei saa mõjuvatel põhjustel startida etteantud ajal, võib kohtunik anda uue stardi-aja.9.5 Valestardi korral on karistuseks 10 sekundit, mis lisatakse LK läbimise ajale.9.6 Lisakatse tulemuseks on katse läbimise aeg, millele on liidetud võimalikud karistussekun-did.9.7 Lisakatsetel ei tohi olla kohustuslikke tagurpidi sõidu elemente. 9.8 Lisakatsete finišijärgne pidurdusmaa peab olema valitud selline, mis ei tekitaks ohtlikke olu-kordi.9.9 Lisakatsete juhised, skeemid ja karistused tehakse teatavaks rajalegendis või Ametlikul Tea-dete Tahvlil hiljemalt 1 tund enne ralli starti.9.10 Kui võistleja ei nõustu lisakatsel fikseeritud ajaga, tuleb esitada kirjalik märge lisakatse fi-nišis. Kirjalik protest esitada võistluste finišis. Võistluse korraldaja peab tagama võimaluse pro-testide esitamiseks.Vigursõit: 9.11 Vigursõit toimub üldiseks liikluseks suletud territooriumil.9.12 Vigursõidul ei tohi olla elemente, mis nõuavad auto ukse või küljeakna avamist.9.13 Vigursõidul raja mittetäitmisel on tulemuseks halvim sõiduaeg +10 sekundit.Kiiruslikud lisakatsed (sprint-slaalom, kiirendus-pidurdus jne):9.14 Toimuvad üldiseks liikluseks suletud territooriumil või teedel ning millel võivad olla lisa-elemendid (piirajad, stoppjoon, jne.)9.15 Võistluste korraldajal on kohustuslik koostada lisakatse joonis ja teha see võistlejatele kät-tesaadavaks legendi osana.9.16 Lisakatse mittetäitmisel on tulemuseks halvim sõiduaeg +10 sekundit.Täpsuslõik:9.17 Toimuvad liiklusele avatud teedel. Sõita tuleb lisakatse stardis antud keskmise kiiruse jär-gi. Iga eksitud täissekundi eest karistatakse 0,3 karistussekundiga. Täpsuslõigu finiši nähtavus-piirkonnas ei tohi oluliselt kiirust vähendada, peatuda ega tagurpidi sõita. Vastasel korral mär-gitakse finiši ajaks nähtavuspiirkonda saabumise aeg.9.18 täpsuslõigu maksimaalne pikkus 20 km.Kiiruslõigud (mäkketõus, sprint jne.):9.19 Kiiruslõik toimub üldiseks liikluseks suletud teedel, lõigu pikkus kuni 4 km. Teelõik tuleb valida võimalikult ohutu, keskmine kiirus kiiremail kaheveolisel autol kuni 50 km/h. Teelõigud ei tohi piirneda kurvide väljasõidualadel asuvate ohuallikatega. Teelõigud tagatakse ohutuse ja julgestusega korraldaja poolt (vt. pt. C). analoogselt sportralli kiiruskatsetega.9.20 Kõikide võistlusel läbiviidavate lisakatsete kohta tuleb korraldajal koostada lisakatse turva-plaan ning hiljemalt kaks nädalat enne rallit esitada koos ohutusplaaniga kinnitamiseks EAL-i Rahvaspordi Komiteele. 10. Vaheajad10.1 Andmed võistlustel olevate vaheaegade pikkuste, kohtade, nendel kehtivate režiimide koh-ta tuuakse ära võistluste juhendis, rajalegendis ja ajakaardil.11. Tehniline kontroll11.1 Enne starti tuleb auto esitada tehnilisse kontrolli juhendis esitatud või dokumentide kont-

117

rollis määratud kellajaks. Varem saabumist ei karistata, hilinemisel karistatakse iga alanud mi-nuti eest 10 karistussekundiga.11.2 Kontrollitakse võistlusauto vastavust juhendile ja Rahvaralli ja –sprindi Tehnilistele Tingi-mustele, EAL Tehnilist Kaarti omava sportauto korral vastavatele tehnilistele tingimustele.11.3 Võistlusauto sõitjate- ja pagasiruumis ei tohi olla kinnitamata esemeid.11.4 Kui auto neile tingimustele ei vasta, siis seda võistlustele ei lubata.11.5 Korraldaja võib tehnilist ja LS järgimise kontrolli teha ka võistlustrassil.11.6 Pärast ralli finišit võib toimuda tehniline kontroll. Määratavad karistused peavad olema toodud juhendis.11.7 Pärast võistlust tuleb autolt eemaldada (mitte ainult kinni katta) võistluse tunnuskleebi-sed (sh võistlusnumbrid). 12. Kinnise pargi režiim12.1 Kui juhend määrab kinnise pargi režiimi enne ralli starti, vaheaegadel ja pärast ralli finišit, tuleb võistlejail lahkuda autost koheselt peale kinnisesse parki saabumist. Remonttööd on luba-tud ainult kohtuniku loal ja otsese järelvalve all. Kinnises pargis on keelatud hooldus, kapoti ja pagasiruumi luugi avamine, tankimine.13. Vastulaused13.1 Vastulausete esitamise tingimused määrab korraldaja, näidates need võistluste juhendis.13.2 Raja läbimise kohta saab kirjalikke vastulauseid esitada kuni 15 minutit pärast oma fini-šit.13.3 Tulemuste kohta saab kirjalikke vastulauseid esitada kuni 30 minutit pärast esialgsete tu-lemuste avaldamist.13.4 Tehnilisi vastulauseid teiste autode kohta saab esitada kuni 20 minutit pärast viimast fini-šeerinud võistlusautot.14. Tulemused14.1 Tulemused avaldatakse tundides, minutites ja sekundites, kui juhend ei nõua täpsemat aja-võttu.14.2 Lõpptulemus saadakse LK tulemuste, rajalt saadud karistuste ja muude ajaliste karistuste summana. Parema koha saab meeskond, kellel on ajaliste karistuste kogusumma väikseim.14.3 Võrdse tulemuse korral saab parema koha meeskond, kellel on parem tulemus esimesel li-sakatsel, selle võrdsuse korral teisel jne.14.4 Esialgsed tulemused avaldatakse Ametlikul Teadete Tahvlil ja hoitakse seal 30 minutit. Vastulausete puudumise korral loetakse tulemused ametlikeks, nende olemasolu korral aga on nad ametlikud pärast protestide lahendamist.15. Ametlik Teadete Tahvel15.1 Ametliku Teadete Tahvli asukoht tuleb ära tuua võistluste juhendis.15.2 Kõik juhendi muudatused ja võistluste käiku mõjutavad teated avaldatakse Ametlikul Tea-dete Tahvlil.

118

RAHVASPRINDI VÕISTLUSMÄÄRUS 2008Kehtib alates 01.01.2008

1. MÄÄRANGRahvasprint on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi ralli lisakatsetele sarnastel, üldiseks liikluseks su-letud teedel või territooriumidel.2. VÕISTLUSRADA, OHUTUS2.1 Võistlusraja pikkus on kuni 4 km.2.2 Võistlusrada tuleb valida võimalikult ohutu. Korraldaja peab tagama, et keskmine kiirus üheski voorus kiireima aja sõitnud võistlejal ei ületaks 50 km/h(va. 2WD Sport ja 4WD).Teelõigud tagatakse ohutuse ja julgestusega korraldaja poolt analoogselt ralli kiiruskatsega.2.3 Võistluse juhendiprojekt koos õigetes proportsioonides rajaskeemiga tuleb esitada kooskõ-lastamiseks EAL Rahvaspordikomiteele vähemalt kaks nädalat enne juhendi avaldamist.2.4 Juhendis tuleb esitada raja pikkus ning rajakatte liik (liigid pikkustega).2.5 Registreeritud juhend, rajaskeem ning finišist starti sõidu skeem avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil enne võistlust.2.6 Võistlusraja tähistamiseks kasutatakse järgmisi ralli võistlusmääruste kohaseid tähiseid ja nende paigaldusreegleid: 1. Starditsooni algus (kollane) 2. Start (punane) 3. Finiš (punane, mõlemas rajaservas) 4. Stopp (punane, vajadusel)2.7 Vastavalt rajaskeemile paigutatakse rajakohtunike kontrollpunktid (KP) nii, et oleks tagatud kogu võistlusraja visuaalne kontroll. Igas KP-s peab töötama vähemalt 1 kohtunik.2.8 KP-d peavad olema tähistatud järjekorranumbritega must-valgetel tahvlitel ja varustatud kollase lipuga.2.9 Rajakohtunikud peavad kandma eredavärvilist eraldusvesti (värv ei ole määratud).2.10 Piiratud nähtavusega kohtades peavad rajakohtunikud andma pealtvaatajatele märku lä-henevast võistlusautost vilesignaaliga, vilesignaalide andmise vajaduse ja korra määrab võist-luse juht.2.11 KP-de, stardi, finiši ja võistluse juhi vahel peab toimima raadioside.2.12 Kõikides KP-des, stardis ja finišis peab olema töökorras tulekustuti.2.13 Lipumärguanded kohtunike poolt, nende tähendused võistlejatele: 1. Kollane liikumatu lipp - oht eesoleval rajalõigul, valmistuda pidurdamiseks, võimalik on

ettevaatlikult mööduda rajal olevast takistusest. Ohuala lõppu ei näidata, selle määrab ta-kistusest möödasõit.

2. Kollane lehvitatav lipp - rada ees läbipääsmatu, võistlus katkestatud, peatumise kohustus, oodata kohtuniku juhtnööre.

2.14 Võistluse stardipiirkonnas peab olema meedikutega kiirabi kogu võistluse ajal.2.15 Enne igat võistlussõitude vooru peab raja läbima ohutusauto.2.16 Võistlusrajal liikudes tohib võistlusautos olla ainult selle juht, kaitsekiivris ja kinnitatud turvavööga. Katuseluuk ja kõik aknad peavad olema suletud.2.17 Rajaga eelnev tutvumine toimub vastavalt juhendis määratud korrale, treeningsõidu pu-hul mitte rohkem kui üks sõit võistleja kohta.2.18 Kui võistlusauto on tehnilise rikke tõttu või muul põhjusel peatunud (seiskunud) võistlus-rajal ning koheselt sõitu jätkata ei ole võimalik, tuleb võistlejal võimalikult kiiresti autost lahku-da ja eemalduda ohutusse paika.

119

2.19 Auto lükkamine või tõmbamine võistlusrajal ilma kohtuniku loata on keelatud ja toob kaasa võistluselt eemaldamise koos tulemuste tühistamisega.2.20 Igasugune sõit rajal võib toimuda ainult võistlussuunas. Juhitavuse kaotanud, rajal esiosa-ga vastu liikumissuunda pöördunud või rajalt välja sõitnud võistlejal tuleb võistluse jätkami-seks võimalikult kiiresti, võimalikult lähedal väljasõidukohale ja lühimal viisil juhtida auto ta-gasi võistlussuunda, andes teed rajal liikuvale võistlusautole.3. VÕISTLUSAUTOD3.1 Keelatud on osaleda autodel, millel on kehtiv EAL Tehniline Kaart (va. klassides 2WD Sport ja 4WD).3.2 Võistlusautol peab olema läbitud tehnoülevaatus sellekohase kehtiva märkega registreeri-mistunnistusel.3.3 Tehnonõuded võistlusautodele on sätestatud Rahvaralli ja rahvasprindi tehniliste tingimus-tega. Korraldajal on õigus esitada võistluse juhendis täiendavaid nõudmisi rehvidele.3.5 Arvestusklassid määratakse juhendiga.3.6 Võistlusnumbrid antakse korraldaja poolt.3.7 Võistlusauto peab liikuma mootori või inertsi jõul.4. VÕISTLEJAD4.1 Ühel võistlusel võib võistleja osaleda vaid ühes võistlusklassis ja ühe autoga.4.2 Registreerimisel esitatavad dokumendid määratakse võistlusjuhendiga.4.3 Kõikidel võistlejatel peab olema kehtiv EAL võistlejalitsents või Rahvaspordi võistlejakaart.5. TEHNILINE KONTROLL5.1 Võistlusauto tuleb esitada tehnilisse kontrolli vastavalt võistlusjuhendis määratudtingimustele.5.2 Võistlusautode tehnilise kontrolli aeg määratletakse Võistlusjuhendis vastavalt stardinumb-ritele. Saabumine tehnilisse kontrolli hiljem, kui Võistlusjuhendis ettenähtud, toob kaasa ra-halise trahvi 300.-EEK (eesti krooni) või võistlusele mittelubamise. Selle kohalise otsuse teeb võistlusjuht.5.3 Võistleja võib saabuda varem või hiljem tehnilisse kontrolli, juhul kui selleks on tehnilise ko-misjoni esimehelt saadud eelnevalt luba.5.4 Kontrollitakse võistlusauto vastavust juhendile ja kehtestatud tehnonõuetele, mittevastavu-se korral võistlusele ei lubata.5.5 Korraldajal on õigus teha tehnilist kontrolli kogu võistluse kestel. Juhendile ja tehnonõue-tele mittevastavuste avastamise korral võib korraldaja võistleja eemaldada võistluselt koos tu-lemuste tühistamisega.5.6 Tehnilise komisjoni juhil on õigus autosid starti mitte lubada, juhul kui auto onmitte vastavuses Rahvaralli ja rahvasprindi tehniliste tingimustega.Tehniline komisjon võib määrata võistlejale uue tehnilise aja, et kõrvaldadatuvastatud rikkumine.5.7 Vaidluse korral, kus satuvad kahtluse alla auto komponentide vastavus konkreetse automu-deli autotootja ettenägemisele, tuleb võistlejal või võistleja volitatud esindajal esitada vastavad dokumendid tehnilise komisjoni juhile kahe tööpäeva jooksul pärast võistlust.6. STARDIJÄRJEKORD6.1 Stardijärjekorra ja stardiintervalli määrab korraldaja.6.2 Stardijärjestus võistlejate stardiaegadega või vooru esimese võistleja stardiajaga ja stardiin-tervallidega avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil iga vooru eel hiljemalt 10 minutit enne esi-mese võistlusauto starti.

120

6.3 Võistleja peab ilmuma starditsooni korraldaja määratud ajal vastavalt stardijärjekorrale.6.4 Oma stardiajaks stardijoonele mittejõudnud võistlejat vooru starti ei lubata. Stardijärjestust või -aega võib mõjuval põhjusel muuta ainult võistluse juht.6.5 Võistluste ametlik aeg on Eesti aeg, mida edastab Eesti Raadio.7. VÕISTLUSE KÄIK7.1 Starditakse eraldistardist, paigalt, töötava mootoriga.7.2 Stardisignaali andmise kord määratakse võistlusjuhendiga.7.3 Karistused valestardi eest määratletakse võistlusjuhendiga.7.4 Finiš on lendav kui võistlusjuhend ei määra teisiti.7.5 Ajamõõtmine toimub vähemalt 0,1 sekundi täpsusega.7.6 Lubatud on sõita vaid tähistatud võistlusrajal vastavalt rajaskeemile. Raja läbimine valelt poolt rajatähiseid või rajapiirdeid loetakse raja mitteläbimiseks ja selle vooru tulemust võistle-jal ei arvestata.7.7 Korraldajal on õigus määrata võistlusjuhendiga karistusi rajatähiste ja rajapiirete puude-te eest.7.8 Võistleja, kes mistahes põhjusel avab võistlusrajal autoukse või väljub autost, loetakse an-tud voorus katkestanuks.7.9 Kordusstardi loa võib anda võistluse juht võistlejale, kes startis võistluse katkestamise ja kat-kestamise põhjustanud sündmuse vahelisel ajal ning rajakohtunike ettekande alusel võistleja-le, kui rada oli läbimatu.

8. TULEMUSED8.1 Sõidetakse 3 vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg. Etapi tulemus saadakse kol-mest voorust kahe parema tulemuse kohapunktide summeerimisel või kahe parema vooru-aja liitmisel. 8.2 Finišis või võistlejate parklas peab olema infotahvel või ekraan mitteametlike tulemuste jooksvaks esitamiseks.8.3 Esialgsed tulemused avaldatakse Ametlikul Teadetetahvlil ja hoitakse seal 30 minutit.9. VASTULAUSED9.1 Aeg vastulause esitamiseks on 15 minutit pärast esialgsete tulemuste avaldamist Ametlikul Teadetetahvlil.9.2 Vastulause esitamiseks tasub võistleja ettenähtud aja jooksul juhendis kehtestatud tasu ja seejärel esitab võistluse juhile 10 minuti jooksul vastulause kirjalikult.9.3 Vastulause põhjendatust hindab võistluste juht.9.4 Vastulaused lahendatakse kolmeliikmelise kohtunikekogu poolt, mille koosseisu kuuluvad võistluse juht, EAL-i esindaja ja korraldava klubi esindaja. Vastulaused lahendatakse enne lõpp-tulemuste avaldamist.9.5 Vastulausete puudumise korral loetakse esialgsed tulemused ametlikeks pärast vastulause-te esitamiseks ettenähtud aja lõppu. Vastulausete olemasolu korral loetakse tulemused ametli-keks pärast vastulausete lahendamist.9.6 Vastulauseid võistluse juhi tegevuse kohta võib esitada EAL-i alakomiteele 3 päeva jook-sul pärast võistluse toimumist. Vastulausetega võistluse juhi tegevuse kohta ei kaasne toimunud võistluste tulemuste muutmist.10. AMETLIK TEADETETAHVEL10.1 Ametliku Teadetetahvli asukoht tuleb ära tuua võistlusjuhendis.10.2 Kõik juhendi muudatused ja võistluse käiku mõjutavad teated avaldatakse Ametlikul Tea-detetahvlil allkirjastatult võistluse juhi poolt.

121

KIIRUSALADE VÕISTLUSMÄÄRUSED

1. Üldmäärused.1.1. Üldosa.1.2. Võistluste korraldamine.2. Üldnõuded võistlusradade ohutusele.2.1. Pealtvaatajad.2.2. Väljasõidualad, ohutsoonid.2.3. Kohtunike paiknemine.2.4. Esmaabi.2.5. Päästeauto, tuleohutus.2.6. Radade ülevaatus.3. Rajakohtunike postid (KP)3.1. Paiknemine,3.2. Rajakohtunike kohustused, tööülesanded.3.3. KP isikkoosseis, tööülesanded.4. Signaallipud.4.1. Signaallippude kasutamine.4.2. Signaallippude mõõdud.4.3. Signaallippude kasutamise kord ja nende tähendused.4.3.1. Märguanded stardi-finishipaigalt. a) Stardilipp b) Finishilipp c) Punane lipp d) Must-valge diagonaallipp e) Must lipp f) Must lipp oranži ringiga keskel4.3.2. Märguanded raja KP-dest. h) Kollane lipp i) Kollane lipp punaste püsttriipudega j) Roheline lipp k) Valge lipp l) Sinine lipp4.4 Muud informeerimisvahendid.5. Võistlemise reeglid.5.1. Stardiks valmistumine.5.1.1. Startijate arv ja paiknemine.5.1.2. Masinaklasside ühisstart.5.1.3. Stardijärjestus.5.1.4. Soojendusring.5.1.5. Sõit stardikohale.5.2. Stardikohtunik.5.3. Stardiviis.5.4. Start.5.4.1. Stardiks valmisolek.5.4.2. Stardisignaal stardilipuga.

122

5.4.3. Stardisignaal fooriga.5.5. Valestart.5.5.1. Definitsioon.5.5.2. Karistused.5.5.3. Informeerimine.5.5.4. Tuvastamine.5.6. Võidusõit rajal.5.6.1. Möödasõit.5.7. Auto peatamine rajal.5.8. Sõit rajaboksidesse.5.9. Avarii rajal.5.10. Meetmeid korduva määrustevastase sõidu vältimiseks.5.11. Finish5.12. Võistlussõidu peatamine.5.13. Tulemused. Autasustamine.6. Boksid. Parklad.6.1. Kinnine park.6.2. Boksid.7. Tehniline ülevaatus.8. Võistlejate koosolek, info sõitjatele.9. Võistlustest osavõtjad,9.1. Võistlejad.9.2. Võistlejalt nõutavad dokumendid.9.3. Erimärked võistleja litsentsil.9.4. Osavõtumaksud.9.5. Registreerijad.9.6. Stardiluba.9.7. Osavõtuavaldus.10. Sõitjate varustus.11. Võistlusauto, selle varustus ja kujundus.11.1. Tehnilised tingimused.11.2. Turvavööd.11.3. Ohutusraamistik.11.4. Võistlusnumbrid.11.4.1. Kujundus, kirjad võistlusautol.11.5. Riiklikud registreerimisnumbri märgid.11.6. Pukseerimiskonks.11.7. Tahavaatepeeglid. Aknaklaasid.11.8. Võistlusauto tehniline kaart.11.9. Mürapiirang.12. Võistlusmääruste kasutamine.

1. ÜLDMÄÄRUSED1.1 ÜldosaKäesolev määrustik kehtib kõigil Eesti Vabariigis korraldatavatel kiirusalade võistlustel (ring-rajasõit, rallikross, autokross, bagikross, igamehesõit, lumerajasõit, hipodroomisõit jm. ringra-dadel peetavad).

123

1.2 Võistluste korraldamineVõistluste korraldamise üldnõuded vt.pt.Q (EAL kalenderplaan, registreerimise juhend jmt.). Korraldustööst peavad osa võtma lisaks korraldajafirmale ka võistluste juht, ohutusülem, EAL alakomitee. Rahvusvaheliste võistluste korraldamine toimub FIA eeskirjade kohaselt, korral-dusloa ja FIA Spordikalendrisse lülitamise taotlused väljastab EAL Sekretariaat iga võistluse jaoks eraldi (vt. ka pt. Q).

2. ÜLDNÕUDED VÕISTLUSRADADE OHUTUSELE2.1 PealtvaatajadKiirusvõistlustel tuleb pealtvaatajatele tagada täielik ohutus. Pealtvaatajatele lubatud alad tuleb selgelt tähistada ning eraldada võistlusrajast piiretega (põrkpiire, vallid, rehvivirnad jne.). Kui pealtvaatajad paiknevad raja suunast kaitsmata alal, siis peab see ala olema vähemalt 30 m raja servast eemal ning mitte väliskurvides. Ei tohi kasutada trossi, terastraati või okastraati. Pealt-vaatajate distsipliin neile lubatud aladel tuleb tagada piisavalt arvuka instrueeritud julgestus-meeskonnaga. Soovitav julgestajate arv on 1 inimene 40 pealtvaataja kohta.2.2 Väljasõidualad, ohutsoonidKohtades, kus rajalt väljasõidu oht on suur, tuleb tagada võimalikult laiad takistusteta väljasõi-dualad, kus ei ole sportlasele ohtlikke esemeid, ehitisi, poste vm. Väljasõidualad tuleks piirata võrkaia või amortiseeruva piirdega välisperimeetrit pidi.2.3 Kohtunike paiknemineRajaboksid, kohtunikeboksid rajal ja võistluste keskus tuleb planeerida võimalikult ohutusse kohta. Kohtunikepostide vahel peab olema silmside.2.4 EsmaabiVõistlusrajal peab nii treeningute kui võistluste ajal pidevalt viibima vähemalt 1 arst, 1 med-õde ja 1 kiirabiauto (soovitavalt kõiki 2). Esmaabitöötajate täpne arv sõltub raja pikkusest, ku-just ja asukohast.Esmaabivahendite ja -töötajate paiknemine peab olema kõigile teada ning hästi tähistatud. Per-sonal peab olema instrueeritud ning teadlik, kelle korraldusel ja mis moel esmaabi antakse, ta-gatud peab olema kindel side.Võistlusrajal peab olema päästeauto erivarustusega (lõikeriistad, puksiir, keevitus jmt).2.5 Päästeauto, tuleohutusRaja KP-des, parklates, boksides, starditsoonis peab olema piisav arv selgelt tähistatud tuletõrje-vahendeid. Nii treeningute kui võistluste ajal peab kohal olema päästeauto erivarustuse ja inst-rueeritud meeskonnaga.2.6 Radade ülevaatusRajad tuleb enne võistlusloa saamist EAL poolt üle vaadata. Rada peab vastama EAL poolt keh-testatud ohutusnõuetele, rajal peab olema pass ning EAL litsents (vt.pt.QB). Ajutistel radadel piisab EAL kooskõlastusega rajaskeemist.2.7 Pääste-, kiirabi-, puksiir- jt eriautod võivad rajale sõita vaid võistluste juhi loal. Rajal liiku-mine vastavalt raja sõidusuunale.

3. RAJAKOHTUNIKE POSTID (KP)3.1 PaiknemineKP-d peavad paiknema, et rada on kogu pikkuses KP-de vaateväljas. KP-st peab olema silmside eelnevasse ja järgnevasse KP-sse. KP-d peavad rajalt olema võistlejaile hästi nähtavad, ent ohu-tus kohas. KP-d tuleb nummerdada alates stardist, numbritähised 50x50 cm. Suurim lubatud vahemaa on 200 m. Kõikides KP-des peavad olema tulekustutid.

124

3.2 Rajakohtunike kohustused, tööülesandeda) Signaallippude abil teatada võistlejatele rajal tekkinud ohtudest ja takistustest.b) Teatada võistluste juhtidele kõikidest KP tsoonis aset leidnud õnnetustest ja võistlusmää-

rustike rikkumistest.c) Teatada võistluste juhtidele esmaabi, tuletõrje vm. vajadusest KP tsoonis.d) Koristada ja puhastada rada KP tsoonis.e) Rajal seiskunud auto eemaldamine ohutusse paika raja servas, seiskumise põhjuste väljasel-

gitamine ja nendest ettekandmine võistluste juhtidele.f) Jälgida sportlaste sõiduvõtteid, eelkõige valede ja ohtlike manöövrite sooritamisest.g) Registreerida kogu rajal toimuv, KP tegevus, märguanded, avariid jne., teha ettekanne võist-

lussõidu lõppedes võistluste juhile, kes edastab selle žüriile.3.3 KP isikkoosseis ja tööülesandedKiirusalade võistlustel piisab KP mehitamiseks 2-st töötajast: KP ülem rajakohtunikuna ja li-pumees. Ringrajavõistlustel otsustab iga KP töötajate arvu KP ülem, töötajaid peab olema vä-hemalt kolm, kes on selgelt eristetavas eririietuses. Eririietus ei tohi olla signaallippude värvi (punane, kollane, sinine, roheline ega valge). KP-de personali tööülesanneteks on vastavalt ra-jakohtuniku korraldustele:a) abistada vigastatud sportlasi,b) eemaldada seiskunud autod oma KP tsoonis ohutusse paika,c) selgitada katkestamise põhjused,d) edastada informatsioon võistluskeskusesse,e) hankida KP tegevuseks vajalikud materjalid ja inventari,f) esitada suulisi või kirjalikke selgitusi võistluste juhile või võistluste žüriile.

4. SIGNAALLIPUDSignaallippude kasutamine KP-des on üks tähtsamatest võistlejate ohutuse tagamise vahendi-test. Aus sportlik võidusõit ning sportlaste tervis sõltub KP lipukohtunike tegevusest ning eel-kõige sõitjate kohustuslikust allumisest märguannetele.Võistluste juht ja KP-de kohtunikud on kohustatud kasutama värvilisi signaallippe tagamaks sõitjate ohutuse ja nõudmaks määrustikest kinnipidamist. Sõiduolukorras mittevajalikud lipud ei tohi olla sõitjatele rajalt nähtavad.4.1 Signaallippude kasutamineVõistlustel tuleb kasutada FIA poolt kehtestatud signaallippe (värvid, mõju, sõitjate kohustu-sed). Lühematel võistlusradadel võib märguannete süsteemi lihtsustada EAL loal (eri kiirusala-de määrustikud). Lippe tuleb kasutada nii võistlustel kui ka treeningutel.4.2 Signaallippude mõõdud ja värvid.Lippude vähim lubatud suurus on 60 x 80 cm, punase lipu suurus 80 x 100 cm.Lippude värvikoodid Pantone süsteemis:Punane – 186CKollane – YellowCSinine – 298CRoheline – 348CMust – BlackCOranž – 151C4.3 Signaallippude kasutamise kord ja nende tähendused4.3.1 Märguanded stardi-finishipaigalt.Märguanded signaallippudega võistluste juhi või tema asetäitja poolt.

125

a) Stardilipp. Tavaliselt korraldajamaa rahvuslipp. Kui seda ei kasutata, siis peavad lipuvärvid olema sel-

gelt eristatavad teistest signaallippudest, sellest tuleb teatada Juhendis. Stardisignaal tuleb anda lipu langetamise teel.

Paigalstardi puhul ei tohi stardilipu aeglase tõstmisega alustada enne, kui kõik autod on peatunud oma stardipositsioonidel. Stardilipp ei või seista üleval kauem kui 5 sekundit. Stardihetkeks on lipu järsk allarabak.

b) Finishilipp – must-valge maleruudustik. Lipp tähendab võistluse või võistluse osa lõppu.c) Punane lipp – lõpetada võistlemine! Näidatakse võistluste juhi poolt liikumatuna stardi-finishipaigas. Lipp tähendab võistlejate-

le, et tuleb kohe lõpetada võidusõit või treeningsõit ning jätkata aeglaselt liikumist rajabok-sidesse. Peale lipu näitamist võistluste juhi poolt dubleerivad seda oma lippudega kõik KP-d rajal (ainult rahvusvahelistel võistlustel).

Punane lipp tähendab ülisuurt ohtu rajal, võistluste lõppu, liikumisel võistlejad peavad ole-ma eriti tähelepanelikud ning valmis iga hetk peatuma.

d) Must-valge diagonaallipp – hoiatus määrustevastase sõidu eest. Näidatakse liikumatu-na koos tahvlil oleva võistlejanumbriga. Märguannet näidatakse kahel ringil sõitjale, kelle võistlusnumber on tahvlil võistlusmäärustikuvastase sõidu eest.

e) Must lipp – kohustuslik peatumine rajaboksis. Näidatakse liikumatuna koos tahvlil oleva võistlusnumbriga. Märguanne tähendab, et an-

tud sõitja on kohustatud järgmisel ringil sõitma rajaboksi ja peatuma seal, tagades ohutu sõidu ja peatumise.

NB! Punase lipu, must-valge diagonaallipu ja musta lipu näitamise otsustab võistluste juht.f) Must lipp organži ringiga keskel – kohustuslik peatumine rajaboksis tehnilistel põhjustel. Näidatakse liikumatuna koos tahvliga, millel võistlejanumber. Oranži ringi läbimõõt 40 cm.

Lipp tähendab, et antud võistlejal on juhtunud masinarike, mis seab ohtu nii tema enda kui ka kaasvõistlejad. Võistleja on kohustatud järgmisel ringil rajaboksidesse sõitma ja seal pea-tuma. Niipea, kui on võetud vastu otsus võistleja peatamiseks, tuleb sellest otsusest kohe in-formeerida võistleja abimeeskonda boksides, et nad peatumismärguannet ka ise dubleerik-sid.

4.3.2 Märguanded raja KP-desth) Kollane lipp – oht rajal, möödasõit keelatud. Lehvitatav ohulipp. Märguande põhjus võib olla hetkeline, ajutine või kestev, ohu olemus

võib olla väga erinev. Kollase lipu lehvitamine märgib ohuolukorda antud KP tsoonis, lippu lehvitatakse kahe ringi jooksul. Kui selle ajaga pole olnud võimalik ohuallikat kõrvaldada, loetakse tekkinud olukord püsivalt eksisteerivaks ning lipu lehvitamine lõpetatakse. Võima-luse korral antakse sõitjatele märku sellest, milline rajaosa on ohutum takistuseks mööda-sõiduks.

Kui võistlusrajal on ohtlikult avariiteinud autosid, ent puudub vajadus sõidu katkestamiseks punase lipuga, siis näidatakse KP-st kaht lehvivat kollast lippu koos. Kahte kollast lippu näi-datakse ka siis, kui rada on täiesti ummistunud ja üliohtlik, ent võistluskeskusest pole veel saabunud käsku punase lipu näitamiseks.

Et tagada võistlejate piisav pidurdusmaa, näidatakse liikumatut kollast lippu olukorraga häi-ritud KP-le eelnevas KP-s. Kui ohuolukord tingib kahe kollase lipu lehvitamist, siis ka eelne-vast KP-st näidatakse kahte kollast liikumatut lippu.

Juhul, kui avarii tagajärjel on võistlusautode eemalelennanud osi ka avariikohale järgnevas

126

KP tsoonis, siis ka sealt KP-st näidatakse lehvivat kollast lippu. Kui aga järgnevas KP tsoo-nis on rada puhas ja ohutu, siis näidatakse sealt rohelist lippu.

Kui võistlejad on möödunud näidatavast kollasest lipust (seisev või lehvitatav), siis peavad nad otsekohe sõidukiirust aeglustama ning olema valmis vajaduse korral peatuma. Võist-lejad peavad jääma oma positsioonidele, igasugune eessõitjast möödasõit on kategooriliselt keelatud kuni nad on möödunud ohutsooni lõpetanud rohelise lipu märguandega KP-st.

Rahvuslikel võistlustel ei kasutata rohelist lipumärguannet ohutsooni lõpetamiseks. Ohu-tsooni lõpuks (möödasõidukeelu lõpuks) loetakse ohuallikast möödumine.

i) Kollane lipp punaste püsttriipudega – libe rada. Märguanne näitab, et KP tsoonis on võistlusraja pind muutunud ootamatult libedaks. Lipp

näitab enamasti seda, et rajale on valgunud õli, kuid selle lipuga antakse teada ka ootamatult tekkinud suurtest vihmavee lompidest. Samuti hoiatatakse nõnda raja eri lõikudes sadama hakanud vihmahoogudest, siis näitab kohtunik koos lipuga vaba käega taeva suunas.

Kollast punaste triipudega lippu näidatakse kuni 4 ringi jooksul või seni, kuni rajakate on jälle tavalises olukorras. Sellele signaallipule järgnevas KP-s ei pea näitama rohelist lippu.

j) Roheline lipp – rada vaba. Märguannet rohelise lipuga kasutatakse:– lõpetamaks kollaste lippudega märgitud ohutsooni ja seega ka möödasõidukeeldu,– vajaduse korral soojendusringi alguses või treeningsõidu alustamiseks.k) Valge lipp – rajal aeglane auto. Valge lipp annab võistlejale teada, et ta on rajal järele jõudmas endast tunduvalt aeglasema-

le autole. Valget lippu näidatakse siis, kui rajale on sõitnud teenindusauto või kui rajal liigub väga aeglaselt mõni võistlusauto. Lipuga alustatakse lehvitamist siis, kui aeglane auto on KP-st möödumas, lehvitamine lõpetatakse, kui auto on jõudnud järgmise KP tsooni ja omakor-da sealt alustatakse lehvitamismärguannet.

Edasi hoitakse valget lippu liikumatult, kuni aeglane auto on jõudnud ülejärgmisesse KP-sse. Kui aeglaselt liikuv auto peatub rajal, siis tuleb kohe valge lipp kollasega asendada.

1) Sinine lipp – ära takista möödasõitjat. Liikumatu lipp: kaasvõistleja(d) on järele jõudmas ja võib alustada möödasõitu järgneva KP

tsoonis. Liikuv lehvitatav lipp: kaasvõistleja(d) on järele jõudnud, alustanud möödasõitu, mitte sega-

da möödumist. Sinine liikumatu lipp näitab võistlejale, et üks või mitu võistlusautot lähenevad talle suure-

ma kiirusega ning valmistuvad temast möödasõiduks. Liikumatu lipuga antakse märku, et kiirem auto on veel mõnikümmend meetrit maas ja möödasõit toimub ilmselt järgmisel ra-jalõigul.

Kui lippu lehvitatakse, siis sellega hoiatatakse sõitjat juba alanud möödasõiduüritusest või siis väga suure kiirusega järelejõudvast kaasvõistlejast.

Sinise lipuga märguannet pole vaja anda:a) võistluste esimestel ringidel, kui kõik autod sõidavad veel grupina,b) kui kaks või enam sõitjat on võrdses heitluses üksteise kannul mitme ringi jooksul konku-

reerimas,c) kui möödasõitev auto on ilmselt teadlik seljataga toimuvast ja on sellest märku andnud

(käega, suunatulega või rajaserval sõites),d) kui näidatakse kollast signaallippu (möödasõit igal juhul keelatud).Igal juhul tuleb sinist lippu näidata:

127

a) ilmsel möödasõidu takistamisel,b) möödasõidul ringiga mahajäänutest,c) kui kiire auto, kes on näiteks stardihetkel seiskunud või võistluste ajal boksides peatunud, on

alustanud liidrite püüdmist ja oma koha kiiret parandamist. Kuiva ilmaga võisteldes tuleb sinist lippu näidata vaid tõelisel vajadusel eespooltoodut jär-

gides. Vihmase ilmaga, eriti vormelautode sõidus, on sinine lipp asendamatu märguanne võistluste ohutuks ja sportlikuks kulgemiseks.

4.4 Muud informeerimisvahendid4.4.1 Signaallippudega koos näidatava numbritahvli suuruseks on A 3 – A 2, värvideks must-valge. Soovitav numbrimärgi kõrgus 28 cm, joone laius 5 cm.4.4.2 Valestarditahvel, millel soovitavalt suur kiri VALESTART või FALSE START must-val-ges kujunduses. Tahvlil olgu koht numbritahvli kinnitamiseks.4.4.3 Võistlejale, kelle autot ähvardab ilmne süttimisoht (suitseb tugevasti), võib näidata porta-tiivset tulekustutit, vaba käega osutada võistleja autole.5. VÕISTLEMISE REEGLID5.1 Stardiks valmistumine5.1.1 Startijate arv ja paiknemineIgal võistlusrajal üheaegselt startida võivate autode arv on määratletud raja passis skeemil ja lit-sentsis. Samuti on kirjeldatud stardirivis seisjate arv ja stardirivide arv, vahekaugus ning paik-nemine.5.1.2 Masinaklasside ühisstartÜhes stardis võivad osaleda autod mitmest võistlusklassist.5.1.3 StardijärjestusStardijärjestuse määrab võistleja parim ringiaeg ajavõtuga treeningsõitudel. Stardirivis paiguta-takse parima treeningringiajaga sõitja soovitavalt esimese kurvi suhtes siserajale. Võistluste žü-rii võib lubada võistlejaid startida ilma treeningringiajata stardirivi lõpust. Kui ühises stardis on mitmes eri masinaklassis sõitjaid, siis stardijärjestus tuleb määrata iga võistleja treeningaja jär-gi, masinaklasside grupeerimine ei ole lubatud.Eri kiirusaladel võib kasutada teisi meetodeid stardijärjestuse selgitamisel (loos, eelmise osa-võistluse tulemused, jmt) ning stardipositsioonide määramisel (järjekorras valimine).5.1.4 SoojendusringÜldjuhul tuleb võistlejaile võimaldada ühe soojendusringi läbimine enne stardiks rivistumist.5.1.5 Sõit stardikohaleSoojendusringilt tulles või eelstardiplatsilt välja sõites on sportlastel keelatud starditsoonis star-diproovide sooritamine (järsk paigaltvõtt ja/või lühiajaline kiirendus veorataste sidestuse ka-dumiseni teekattega).5.2 StardikohtunikStardikohtunik peab asuma stardijoonest piisaval kaugusel, kõigile hästi nähtavas kohas ning nii kõrgel, et kõik startijad oma positsioonilt tema märguandeid takistusteta näevad. Stardi-kohtuniku tegevus on kiirusalade ohutuks ja takistusteta läbiviimiseks määrava tähtsusega. Stardisignaalid peavad olema selged, õigesti ja üheselt arusaadavad ning sooritatud.5.3 StardiviisKiirusaladel kasutatakse reeglina grupiviisilist paigaltstarti töötavate mootoritega. Startijad on stardikohtuniku otseses alluvuses hetkest, kui stardilipp hakkab tõusma, hetkeni, kui see lipp langeb. Võistleja, kes stardilipu tõusma hakates pole oma autoga stardikohtuniku alluvuses, loe-takse mittestartinuks.Rahvusvahelistel võistlustel on reeglina stardikohtunikuks võistluste juht.

128

5.4 StartVõistlusjuhendis tuleb nimetada stardiviis. Stardiviis tuleb Juhendis täpselt kirjeldada ning võistlejate koosolekul korrata.5.4.1 Stardiks valmisolekEnne rajale sõitu kontrollitakse sõitjate riietust, rihmade, kiivrite kinnitust jmt.Võistluste juhi loal lubab eelstardikohtunik eelstardiväljakule või boksidesse rivistunud sõitjad rajale. Sõita tuleb rahulikult, aeglaselt (vt. ka 5.1.5) oma kohta hoides. Stardialal peab olema pii-savalt abikohtunikke, kes juhatavad startijad oma stardikohtadele (soovitatud on numbritahv-lite kasutamine). Abikohtunikud veenduvad veelkord, et kõikidel on rihmad-kiivrid jmt. kin-nitatud, et kõik oleks oma stardikohtadel ning annavad valmisolekusignaali stardikohtunikule. Kõik mehaanikud, kohtunikud jt. peavad lahkuma stardialast.5.4.2 Stardisignaal stardilipugaKui startijad on asetunud oma kohtadele ja abikohtunikud on andnud valmisolekusignaali, tõs-tab stardikohtunik tahvli kirjaga “1 MIN” või “30 SEK”. Märguanne näitab stardihetkeni jäänud aega. Tahvlid peaksid olema kollased musta tekstiga ja piisavalt suured (et ka viimase stardirea sõitjad selgelt lugeda saaksid).Võistlusauto mootor ei tohi välja surra.Stardikohtuniku otsustada jääb, millise tahvli ta üles tõstab. Kui stardiootel võistlejatega ja amet-nikega on kõik korras, võib alustada kohe “30 SEK” tahvliga. Tahvlit tuleb hoida üleval umbes 10 sekundit, informaator teatab sellest ka valjuhääldist.Umbes 15 sekundit enne stardihetke võtab stardikohtunik paremasse kätte stardilipu, lipp peab olema allpool põlvekõrgust. Umbes 5 sekundit hiljem hakkab stardikohtunik lippu aeglaselt tõstma. Kui lipp on tõusnud horisontaalsendisse, tõstab stardikohtunik vasaku käe vertikaalasendisse.Stardilipp tõuseb aeglaselt edasi kuni 20–30° asendini enne vertikaalseisu. Nüüd jääb lipp 2-5 sekundiks sellesse asendisse ning langetatakse välkkiirelt. See ongi stardihetkeks.5.4.3 Stardisignaal foorigaKui startijad on asetunud oma kohtadele ja abikohtunikud on andnud nvalmisolekusignaali, näitab stardikohtunik tahvlit “30 SEK” (vt. 5.4.2).Võib näidata ka tahvlit “10 SEK” enne foori sisselülitamist. Järgnevalt lülitatakse põlema star-difoori punane tuli, mis peab põlema 2-5 sekundit ning siis kustuma. Punase tule kustumine on stardihetkeks.Stardifoor peab asetsema eespool stardijoont ning piisavalt kõrgel. Fooris tuleks kasutada tuge-va valgusjõuga pirne, fooritulesid ei tohiks nähtamatuks muuta ere päiksevalgus. Soovitav on kasutada topeltfoori. Punase fooritule ülalpool on kollane foorituli. Kui stardiprotsess katkesta-takse võistluste juhi poolt, lülitatakse sisse kollane vilkuv tuli – ja alles siis lülitatakse välja või-malikult juba süttinud punane tuli.Fooril tuleks kasutada tagaekraani (sile kollane või valge tagapõhi, mis on umbes 1 m laiem ja kõrgem foorist endast).5.4.4 Punktides 5.4.2. ja 5.4.3. kirjeldatuist erinevaid stardisignaale kasutades peab neid Juhen-dis ja võistlejate koosolekul täpselt kirjeldama. Eri aladel kasutatakse ka teisi stardiviise. Erine-vate stardisignaalide koos kasutamine on keelatud.5.5 Valestart5.5.1 DefinitsioonValestart on toimunud juhul, kui sõitja, kes on stardikohtuniku otseses alluvuses, on liikunud oma võistlusautol stardikohalt edasi enne stardihetke tähistavat signaali.

129

5.5.2 KaristusedValestardi sooritamise eest karistatakse võistlejat, lisades karistussekundid tema võistlusdistant-si läbimise ajale. Eri kiirusalade määrustikud võivad kehtestada erinevaid karistusi.5.5.3 InformeerimineValestardi sooritamisest antakse võistlejale teada eritahvlitega (4.4.2), samuti tuleb valestardist kohe teatada antud võistleja tehnilise teeninduse personalile. Rajaboksides tuleb mehaanikutel omakorda valestardist sõitjat informeerida.5.5.4 TuvastamineValestardi tuvastamisõigus ja -kohustus on ainult stardikohtunikul. Tema otsus on lõplik ja ei kuulu protesteerimisele. Rahvusvahelistel võistlustel teatab stardikohtunik valestardist kirjali-kult võistluste juhile. Stardi- ja finishikohtunike otsuseid võivad ainult nad ise tagasi võtta, kui veenduvad oma eksimuses. Otsuse tagasivõtt eeldab žürii (võistluste juhi) heakskiitu.5.6 Võidusõit rajal5.6.1 Möödasõita) Võidusõidu ajal, kui konkurente ei ole vahetus läheduses, võib võistleja kasutada kogu raja

laiust. Otsekohe, kui raja sirgel osal on kiirem auto eessõitjale järele jõudnud, peab eessõitja andma teed kiiremale, suundudes rajaservale.

b) Kui aeglasem eessõitja ei märka kiiremat või ei lase teda mööduda, peavad rajakohtunikud aeglasemat võistlejat siniste lippudega informeerima. Võistlejat, kes ei allu sellele märguan-dele, võidakse hoiatada ja karistada. Korduv siniste lippudega antava signaali ignoreerimine võib kaasa tuua antud võistleja eemaldamise.

c) Kurvides ja nendele eelnevatel ja järgnevatel rajalõikudel võib sõita vabalt valitud trajek-tooril, järgides raja servade tähistust. Mitme auto üheaegsel liikumisel samal rajalõigul on trajektoori valiku eesõigus eessõitjal. Eessõitja eelisõigus kaob, kui talle järgnenud võistleja auto on jõudnud eessõitva auto kõrvale. Kõrvalejõudmise asendiks on eessõitva auto taga-rataste ja tagasõitva auto esirataste jõudmine ühele sirgele. Kõrvutisõitmisel nii sirgetel kui kurvides peavad mõlemad võistlejad tagama kaassõitjale võimaluse rajal püsimiseks (piisa-va laiusega rajakoridori), liikuda võib vaid rööpsetel trajektooridel.

Möödasõit on lubatud mõlemalt poolt. On keelatud sõiduvõtted, mis takistavad teisi sõitjaid, nagu liialt varajased suunamuutmised, tahtlik autode kiilumine kurvi sise- või välisser-va suunas ning muud reeglitevastased sõiduvõtted, süüdiolevat sõitjat karistatakse tahtli-kus määrusterikkumises. Korduv rikkumine (ka tahtmatu viga) võib kaasa tuua võistle-ja eemaldamise.

d) Kaasvõistleja tahtlik või tahtmatu takistamine ühe või mitme võistleja poolt on keelatud. Pi-dev kõrvuti sõitmine või eest-küljelt mitme autoga segamine on keelatud. Kui võistlejate gru-pis on möödasõitu otsiv kiirem auto, peavad rajakohtunikud näitama siniseid lippe.

e) Keelatud on raja ühelt servalt teisele servale sõitmine kaasvõistleja ees, tema möödasõitu nõnda takistades.

f) Tõsiste sõiduvigade kordumine või auto üle kontrolli kaotamine (näit. rajalt väljasõit) võib süüdlasele kaasa tuua eemaldamise.

g) Võistluste ajal võib võidusõiduks kasutada ainult tähistatud võistlusrada. Kurvi “lõikamine” üle poole auto laiuse võrra võib kaasa tuua võistlustelt eemaldamise. Avariiohu vältimiseks ra-jalt väljasõitnut ja võistluse jätkanut võib võistluste juht mitte karistada, kui väljasõit (näit. “lõi-kamise” tunnustega) ei andnud võistlejaile mingeid eeliseid konkurentide ees.

h) Igasugune sõit rajal võib toimuda ainult võistlussuunas.5.7 Auto peatamine rajala) Võistleja, kes soovib rajalt ära sõita, peab sellest teisi varakult informeerima ning eemaldu-

ma rajalt ohutult selleks ettenähtud kohas.

130

b) Kui võistleja auto on tahtmatult või sõitja tahtliku tegevuse tulemusel peatunud (seiskunud) rajal, tuleb teha kõik, et auto võimalikult kiiresti rajalt eemaldada ohutusse paika. Kui sõitja seda ise ei suuda teha, on rajakohtuniku kohustus teda abistada.

Juhul, kui sõitjal õnnestub kõrvalist abi kasutamata käivitada mootor ja rajale tagasi sõita il-ma, et ta võistlusmäärustikku oleks rikkunud või et ta oleks väljasõiduga seoses teiste ees mingeid eeliseid saanud, siis seda sõitjat ei karistata.

c) Raja ääres võib ohutus kohas seiskunud autole pisiremonti teha vaid sõitja ise, kasutades vaid neid tööriistu, mis tal võistlusautos kaasas on.

d) Kütte- ja määrdeainete lisamine võistlussõidu ajal on keelatud väljaspool rajabokse.e) Raja ääres seiskunud autot ei tohi keegi teine peale sõitja (või erandina kohtuniku) puudu-

tada. Rikkumisel võistleja tulemus tühistatakse.f) Auto lükkamine piki rada (kui see pole seotud auto ohutusse tsooni eemaldamisega) või au-

to lükkamine üle finishijoone on keelatud ja toob kaasa võistlustulemuse tühistamise.g) Kui võistleja eemaldub rajal seiskunud autost kasvõi hetkekski mistahes põhjusel, siis loe-

takse ta võistluse katkestanuks. Katkestanud sõitja on kohustatud võimalikult kiiresti tei-si sõitjaid jälgides eemalduma kaitserajatise taha. Ringrajasõidus, rallikrossis ja autokrossis peab võistleja raja serval seiskunud autost võimalikult kiiresti lahkuma piirde taha, olles en-ne veendunud auto tuleohutuses. Võistleja ei tohi ületada rada enne sõidu lõppu, vaid oota-ma kaitsepiirde taga.

5.8 Sõit rajaboksidessea) Aeglustuskurv enne bokside algust loetakse bokside osaks.b) Treeningsõitude ja võistluste ajal on võistleja kohustatud sissesõidul boksidesse läbima aeg-

lustuskurvi. Rikkumine toob kaasa diskvalifitseerimise.c) Sõitja, kes on otsustanud rajalt boksidesse või parklasse sõita, peab sellest varakult teisi sõit-

jaid informeerima (suunatulega, käe tõstmisega) ja tagama kaasvõistlejate ohutuse.5.9 Avarii rajalPeale iga tõsisemat avariid rajal (auto ümberpaiskumine, kokkupõrge, põrge vastu rajapiirdeid jm) on võistleja kohustatud ilmuma arstlikule ülevaatusele võistluste arsti juurde ning peale se-da esitama võistlusauto tehnilisele komisjonile kontrollimiseks.5.10 Meetmeid korduva määrustevastase sõidu vältimiseksMäärustevastased sõiduvõtted toovad kaasa võistluste ebaausaid tulemusi ning ohuolukordi ra-jal. Kiirusaladel tuleb jälgida järgmisi põhimõtteid:a) määrustevastaseid sõiduvõtteid ei tohi mingil juhul lubada,b) rajakohtunikele lisaks määratakse kurvidesse žürii vaatlejaid ja faktikohtunikud.c) täidetakse järgmisi ühiseid arusaamasid.5.10.1 Valeks sõiduvõtteks loetakse seda, kui sõitja sõidab kurvi sisse sellisel kiirusel, et tagajär-jeks on ohuolukord. Samuti on vale sõiduvõte, kui sõitja sooritab möödasõidu nõnda, et kaas-sõitja on sunnitud pidurdama vältimaks kokkupõrget. Keelatud on tagant otsasõit.“Tuulekotis” sõitmisel on tagantsõitja kohustatud vältima autode puudet.5.10.2 Kui võistluste kohtunikud tuvastavad vale sõiduvõtte, peab võistluste juht andma korral-duse sõitja hoiatamiseks hoiatuslipu ja numbritahvliga. Hoiatusmärguannet tuleb näidata ka-hel ringil.5.10.3 Kui sõitja kordab sõiduviga kas samas või järgmises võistlussõidus, siis peab võistluste juht võistleja peatama musta lipu ja numbritahvliga. Peatamise põhjus teatatakse sõitjale bok-sidesse jõudmisel.5.10.4 Kui p. 5.10.3 kirjeldatud sõiduvea kordamine juhtus võistluste lõppfaasis ning lipumär-guandeid ei jõuta sõitjale edastada, siis tuleb võistluste juhil võistleja eemaldada.

131

5.10.5 Kui määrustevastane sõit on tuvastatud, siis võib võistluste juht või žürii vastava otsususe vastu võtta ka sõitjat küsitlemata, kui sõitja on võistluspaigalt lahkunud. Võistlejad on kohusta-tud olema võistluspaigal võistlustulemuste esitamiseni teadetetahvlil.Kohtunike või žürii otsus määrustikevastaseid sõiduvõtteid kasutanud võistleja kohta on lõp-lik ja ei kuulu protestimisele.5.10.6 Vaatleja (võistluste juht) on kohustatud süüdiolevate võistlejate kohta tegema ettekan-de EAL-le.5.11 FinishKui võistlussõidu liider on läbinud ettenähtud arvu ringe, näidatakse talle finishilippu. Finishilippu näidatakse edasi kõigile teistele võistlejatele, vaatamata nende poolt läbitud ringide arvule. Peale finishit peavad sõitjad hoidma oma kohta ja aeglaselt peatumata sõitma boksides-se. Finish suletakse ja sõit loetakse toimunuks 3 minutit peale liidri finisheerumist. Võistleja, kes viibis liidri finiseerumisel rajaboksis, võib sõita rajale finiši saamiseks sama ajalimiidi piires.5.12 Võistlussõidu peatamineVõistlussõidu peatamise võib põhjustada ilmastikuolude järsk muutus, raske suur avarii rajal, raja ohutuse kadumine vmt. Vastava otsuse võib vastu võtta ainult võistluste juht. Võistlussõit peatatakse punaste signaallippudega (esmalt võistluste juhilt stardipaigast, kohe selle järgi dub-leeritakse KP-dest).Võistlussõidu peatamise erijuhud:5.12.1 Distantsist sõidetud kuni 30 %. Sel juhul korratakse kogu võistlust samal võistluspäeval. Kordusstart ei või toimuda varem kui 20 minuti pärast.5.12.2 Distantsist sõidetud 30–60%.a) Sõidetakse uue stardiga teine võistluspool samal võistluspäeval, ent mitte varem kui 30 mi-

nutit peale peatamissignaali. Stardijärjestus määratakse peatamissignaalile eelnenud ringi lõpetamise järjekorra alusel. Uude starti saavad vaid need autod, mis osalesid esimese võist-luspoole stardis. Võistlussõidu tulemused selgitatakse kohe osasõidu distantside läbimise aegade liitmisel.

b) Kui otsustatakse (žürii) samal võistluspäeval uut starti mitte anda, loetakse võistlus lõppe-nuks. Tulemused vastavad peatamissignaalile eelnenud ringi lõpetamise järjekorrale. Meist-rivõistluste jt. sarjade arvestuspunktid poolitatakse.

5.12.3 Distantsist läbitud üle 60 %. Võistlussõit loetakse lõppenuks, tulemused vastavalt peata-missignaalile eelnenud ringi lõpetamise järjekorrale.5.13 Tulemused. AutasustamineTulemuse saamiseks peab sõitja läbima üldreeglina vähemalt 75% kogu ringide arvust, eri ala-de reeglid kehtestavad ka teisi tingimusi. Tulemuse määrab läbitud ringide arv ja finishiaeg (st. millises järjekorras ületati finishijoon). Rajal seiskunud sõitjate ja mittetäieliku distantsi läbinu-te järjestuse määrab läbitud ringide arv. Kui mitu sõitjat on läbinud sama ringide arvu, määrab nende järjestuse parem koht eelmise ringi ringiarvestuses. Avaringil katkestanute omavahelise paremusjärjestuse võib määrata eelsõitude tulemuste vmt. alusel. Aeglaselt liikuva auto jaoks on finishišjoon avatud 3 minutit (juhendid võivad määrata ka 2 minutit), alates liidri finishiajast.Kui võistleja, kes on protestiga seotud, on võistluspaigalt lahkunud enne, kui žürii on lõpupro-tokolli kinnitanud, siis see võistleja kaotab õiguse žürii ees esineda, end õigustada või protes-tida.Registreerija, kes pole rahul žürii otsusega, peab esitama protesti kirjalikult hiljemalt 30 minu-tit peale žürii otsuse (eeltulemuste) teadasaamist, seda tähtaega võidakse Juhendites lühenda-da 15 minutini.Võistluste esialgsed tulemused koostatakse ja vormistatakse protokollina kohtunikekogu poolt ning avaldatakse ametlikul teadete tahvlil. Tulemuste protokoll peab sisaldama võistlejate ni-

132

med, autode numbrid, registreerijad, autode margid ja mudelid, tulemused, läbitud ringid, katkestajad, katkestamise põhjused, lõpu-aeg, kiirus, protokolli esitamise kellaaeg, ülevaade intsidentidest jne. Kui protestiaeg on möödunud, kirjutavad žürii liikmed protokollile alla. Pro-testide lahendamisel tuleb otsustest asjaosalistele teatada.Allkirjastatud lõpuprotokoll on auhinnasaajate loeteluks.

6. BOKSID, PARKLAD6.1 Kinnine park (Park Fermè)Kinnine park on eraldatud ja tähistatud võistluspaiga parkla osa, kuhu kogutakse võistlusau-tod tehniliseks ülevaatuseks võistluse vaheajal või lõpul. Sinna on kõrvalistel isikutel pääs kee-latud, mingeid teenindus või remonditöid autodele teha ei tohi, kui kohtunikud seda oma val-ve all ei luba.Võistlusautot võib kinnisest parklast eemaldada ainult kohtunike loal.6.2 BoksidBoksid on kõva kattega raja osa, kus võistlussõidu ajal võib võistlusautot hooldada ja remonti-da. Boksides on igale võistlusautole määratud oma koht. Boksidel peab olemal hea side võist-luskeskusega. Boksides peab olema piisav tuleohutus ja tuletõrjujad kustutitega. Kõrvalistele isi-kutele on pääs boksidesse keelatud.

7. TEHNILINE ÜLEVAATUS7.1 Tehniline ülevaatus on osaks võistlusest. Ülevaatuse läbiviimine peab toimuma ajagraafiku kohaselt masinaklasside kaupa. Võistlejat, kes ülevaatusele hilines, võib trahvida, trahvisumma jääb võistluste korraldajale.7.2 Ülevaatus toimub ettevalmistatud territooriumil, kus peaks olema kinnine ruum litsentsi-de, meditsiinisertifikaatide ja võistlusriietuse kohustuslikuks kontrollimiseks ja registreerimi-seks. Ülevaatusele tuleb esitada korras puhas auto koos sõitja varustusega.7.3 Võistleja ei tohi osaleda treening- või võistlussõidus autol, mis pole läbinud tehnilist üle-vaatust.7.4 Autode tehniline järelevalve toimub vastava komisjoni juhi organiseerimisel ka võistluste ajal ning treeningsõitudel. Komisjoni juht esitab ülevaatuste ja leidunud puuduste kohta aru-ande võistluste juhile.7.5 Kui võistlusautoga on juhtunud treeningsõidul avarii, peab tehniline komisjon auto uues-ti üle vaatama.7.6 EAL Tehnikakomitee võib võistlejatelt nõuda tõendusvormi täitmist kasutatava ohutusva-rustuse kohta.

8. VÕISTLEJATE KOOSOLEK, INFO SÕITJATELEÜksikasjalik, eriti ohutust puudutav teave võistluste kohta tuleb jagada võistlejatele kirjalike meelespeadena allkirja vastu hiljemalt 1 tund enne treeningsõitude algust. Kogu informatsioon võistluste kohta, k.a. võimalikud Juhendi või ajakava muudatused, esitatakse ametlikul teadete tahvlil. Võistlejad on kohustatud sealset informatsiooni jälgima ja teadma.On soovitav korraldada hiljemalt 1 tund enne esimest starti võistlejate koosolek. Võistlejate koosolek võib olla asendatud kirjaliku meelespeaga või esindajate koosolekuga.Rahvusvahelistel võistlustel on võistlejate koosoleku pidamine kohustuslik nendele masina-klassidele, kust võtavad osa välismaa võidusõitjad.Võistlejate koosolek ei tohiks kesta üle 15 minuti, koosolekult puudunuid võib sinna hilinenuid võib trahvida. See raha jääb võistluste organisaatorile.

133

9. VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD9.1 VõistlejadTreeningsõitudest ja võistlustest saab osa võtta ainult selline sportlane, kellel on kehtiv võistle-ja litsents. Kui kohtunikekogu liikmed nõuavad, on võistleja kohustatud ilmuma arstlikule üle-vaatusele. Võistluste arst omab õigust eemaldada võistleja haiguse, üleväsimuse vmt. põhjusel.9.2 Võistlejalt nõutavad dokumendida) sõitjalitsents (sisaldab elukindlustuse),b) autojuhiload (st. juhtimisõigust tõendav dokument)c) võistlusauto tehniline kaart, vajadusel tüübikinnitusdokumendid.d) stardiluba (rahvusvahelistel võistlustel).e) osavõtuavaldus9.2.1 EAL loal võivad kiirusalade (ringrada, rallikross) võistlustel osaleda sportlased alates 16. eluaastast. Need sportlased võivad osaleda masinaklassides/võistlusmasinatel mootori tööma-huga kuni 1600 ccm. Võistlema pääseb EAL-i noortelitsentsiga.9.3 Erimärked võistleja litsentsilLitsents kehtib ainult nendel kiirusaladel võistlemiseks, mis on litsentsi saamisel EAL poolt tä-histatud. Ringrajavõistlustele pääseb vaid EAL Ringrajasõidukomitee pitsatijäljendiga litsentsi-ga või FIA RV litsentsiga.9.4 OsavõtumaksudMaksud määratakse võistluste juhendiga, EAL võib kehtestada iga-aastased maksu piirmää-rad. Kui võistlusautot või võistlejat soovitakse registreerida osalema mitmes eri masinaklassis, tuleb ka osavõtumaks iga klassi eest maksta. Osavõtumaksu tasumise kord määratakse võist-luste juhendiga. EAL soovitab vähemalt 1/3 osavõtumaksudest laekunud summast kasutada auhindateks.9.5 RegistreerijadVõistlustele registreerimise õigust omavad ainult need füüsilised ja juriidilised isikud, kellele on väljastatud EAL-i poolt registreerija litsents. Füüsilisest isikust registreerija võib võistluste-le registreerida vaid iseennast, vastutades kogu saatemeeskonna eest. Litsentsi hind kehtesta-takse iga-aastaselt.Litsentsi omanik kohustub täitma FIA ja EAL võistlusmäärusi ning vastutab registreeritud võistlejate, mehaanikute, abiliste jt. tegevuse eest võistluste ajal, teel võistluspaika ja tagasi. Ai-nult temal või tema määratud kirjaliku volitusega esindaja omab õigust esitada proteste. 9.6 StardilubaRahvusvahelistel võistlustel nõutakse igalt võistlejalt oma rahvusliku autospordiföderatsiooni (Eestis EAL) kirjalikku stardiluba antud võistluste jaoks. Stardiloaks on EAL allkiri ja pitsat re-gistreerimisvormil või eraldi stardiluba võistluse nime, spordiala, võistleja, tema litsentsi, aja, koha äranäitamisega koos allkirja ja pitsatiga. Hooajalist stardiluba ära ei võeta, see trükitak-se RV litsentsi tahaküljele.9.7 OsavõtuavaldusVõistelda soovijatel tuleb korralikult täita ja allkirjastada võistlusjuhendi lisana esitatud osavõ-tuavalduse vorm.

10. SÕITJATE VARUSTUS10.1 Rahvusvahelistel võistlustel peavad võistlejad kandma FIA nõuetele vastavat kiivrit, sõidu-ülikonda, näokatet, kindaid, sokke, jalanõusid jmt. (ka treeningutel).10.2 Rahvuslikel võistlustel peavad võistlejad kandma spetsiaalset võidusõiduriietust, kaitse-kiivrit, jalanõusid ja kindaid vastavalt EAL alakomiteede nõuetele FIA tüübikinnituse kehtivu-

134

se osas. Kiivreid, millel on eraldi rihma küljes lõuakaitse, ei tohi kasutada. Võidusõiduülikond peab olema pikkade käistega tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi), mis on õmmeldud tulekindlast kangast. Kindad peavad olema nahast või tulekindlast materjalist. Jalanõud pea-vad ulatuma ülespoole kombinesooni sääreosast või olema spetsiaalselt võidusõiduks toode-tud. Sokid võivad olla ka villased. Võistlusriietuses ei või mingil juhul kasutada nailonit, kapro-nit ja muid sulavaid sünteetilisi materjale.

11. VÕISTLUSAUTO, SELLE VARUSTUS ja KUJUNDUS11.1 Tehnilised tingimusedKõik võistlusautod peavad vastama nendele nõuetele, mis on esitatud kiirusalade masinaklas-side tehniliste tingimustega. Olulised muudatused tehnilistes tingimustes teatatakse vähemalt 1 aasta enne kehtima hakkamist.11.2 TurvavöödKõikidel kiirusaladel peavad autod olema varustatud turvavöödega, mis nii treeningutel kui võistlussõidus peavad kinnitatud olema. Turvavööd peavad olema määrustepäraselt auto kül-ge kinnitatud ja terved.11.3 Ohutusraamistik (puur)Kohustuslik kõigil kiirusaladel.11.4 VõistlusnumbridVõistlusnumbrid peavad olema paigaldatud enne auto esitamist tehnilisele ülevaatusele ja püsi-ma auto küljes kogu võistluste kestel. Võistlusnumbrite omistamine sportlasele sätestatakse EAL alakomiteedes (aastanumbrid, numbrid kogu sõitjakarjääri ajaks, edetabelinumbrid vmt.).Väljaspool võistluspaika on keelatud liigelda võistlusnumbreid kandva võistlusautoga.11.4.1 Kujundus, kirjad võistlusautol.a) Numbrid peavad olema heledale põhjale kantud tumedad või tumedal põhjal heledad stan-

dardkirjas araabia numbrid, vormistatud selgelt, korrektselt ja kontrastse värvilahenduse-ga.

b) Numbrid tuleb paigaldada auto mõlemale esiuksele või vormeli keskosa mõlemale küljele ja auto esikapotile, vormeli ninaosale loetavana eestpoolt.

c) Numbrite mõõdud. Vormelautodel 4 cm laiuse joonega vähemalt 23 cm kõrgused, hele numbripõhi vähemalt

45 cm lai ja 33 cm kõrge. Teistel sportautodel 5 cm laiuse joonega vähemalt 28 cm kõrgused, hele numbripõhi vähe-

malt 50 cm lai ja 38 cm kõrge.d) Heledale tagapõhjale kantuna peavad võistlusauto külgedele olema kantud sõitja nimi ja

Eesti Vabariigi lipuvärvidega kleebis (nime ja riikliku tunnusmärgi kõrgus 4 cm). Sama vor-melauto külgedele. Hele tagapõhi peab ulatuma 5 cm esitatust kaugemale.

e) Numbri all või kohal tuleb jätta 12 cm kõrgune 45 cm laiusega ala vabaks võistluste korralda-ja reklaami tarbeks. Kui võistlusauto kuju seda ei võimalda, tuleb mujal auto välispinnal ta-gada sama suure pindala võimaldamine selliseks reklaamiks.

f) EAL on võtnud enda käsutusse kõigi EAL litsentsiga võistlevate sportlaste võistlusautodel oma tarbeks reklaamipinna. EAL-l on õigus seda pinda tasuta mistahes reklaamiks kasu-tada (vt.pt.QA).

g) Ükski võistlusnumbri või reklaami osa ei tohi auto kerest eemale välja ulatuda, v.a. veoauto-krossis katusel.

h) Esiklaasil ja akendel ei tohi olla reklaami ja kirjeid, v.a. 10 cm riba esiklaasi ülaservas ning 8 cm riba tagaklaasi ülaservas, kui need ei sega juhi väljavaadet autost.

135

i) Autole kantud reklaamid ei tohi olla vastuolus ei esteetikanormidega ega seadlus-andlusega.

j) Autol peab olema nõuetekohane suunav tähis massilüliti leidmiseks.k) nimed tagauste klaasidel11.5 Riiklikud registreerimisnumbri märgidNumbrimärgid tuleb treeningute ja võistluste ajaks ära võtta.11.6 PukseerimiskonksKõikidel võistlusautodel (v.a. vormelid) kohustuslikud ees ja taga.11.7 Tahavaatepeeglid. AknaklaasidKohustuslikud 2 peeglit mõlemal pool väljaspool salongi. Juhipoolne külgaken peab sõites ole-ma suletud, kõik aknaklaasid nii sisse kui välja vaadates läbi nähtavad.11.8 Võistlusauto tehniline kaartKohustuslik dokument. Tehnilise kaardita võistlusautot osalema ei lubata. Kaardi saab EAL-st vastava iga-aastaselt kehtestatava maksu eest. Kaardile kantavate andmete alusel peab antud autot tehnilisel ülevaatusel identifitseerida saama (numbrid, valmistajatähised jne.). Ühe auto kohta väljastatakse üks kaart, kaart loovutatakse müügi puhul auto uuele omanikule.11.9 MürapiirangLubatud max müra 110 dB (A), kui 4500 p/min 50 cm kauguselt 45° nurga all mõõdetuna väl-jalasketoru otsast.

12. VÕISTLUSMÄÄRUSTIKU KASUTAMINEKäesolevad määrused kehtivad autode kiirusvõistluste korraldamisel ja läbiviimisel ning on ko-hustuslikud järgimiseks kõigile korraldajatele, kohtunikele, registreerijatele ja sportlastele. Järg-nevad eri kiirusalade määrused (E-H) täpsustavad Kiirusalade Võistlusmäärusi. Võimalike eri tõlgenduste või puudulike määrangute puhul tuleb juhinduda FIA Võistlusmäärustikest ning järgnevatest alamäärustest. EAL Aastaraamatus, Bülletäänides ja võistlusjuhendis mittemäärat-letud vaidlusküsimuste lahendamisel tuleb eelistada sportlase (registreerija) huve.

136

AUTODE RINGRAJASÕIT

1. RINGRADAEestis omab püsiraja rajalitsentsi Pärnu Audru ringrada. Võistlusi võib korraldada ka ajutistel radadel eridokumentatsiooni alusel.

2. VÕISTLEJATE DOKUMENDIDMandaatkomisjonis esitatakse järgmised dokumendid.2.1 Võistlustele registreerimise vormikohaselt täidetud avaldus.2.2 EAL registreerijalitsents või selle koopia.2.3 EAL sõitjalitsents märkega ringrajasõiduks.

3. TEHNILINE ÜLEVAATUS3.1 Võistleja peab ilmuma ülevaatusele täpselt Võistlusjuhendis ettenähtud kellaajal.3.2 Esitatavad dokumendid:a) võistlusauto tehniline kaart,b) homologatsioonitunnistused (nõudmisel),c) mandaatkomisjonile vajalikud dokumendid (nõudmisel).d) EAL tehnikakomitee vorm ohutusvarustuse kohta (nõudmisel)3.3 Ülevaatusele esitatav võistlusauto peab vastama kehtivatele tehnilistele tingimustele, olema puhas ning korraliku välimusega. Tehnilisel kaardil peavad olema märked puuduste kõrvalda-mise kohta.Peale ülevaatust ei tohi auto remondil ja seadistamisel rikkuda masinaklassi tehnilisi tingimusi. Peale kokkupõrkega avariid tuleb auto esitada korduvülevaatusele, sõitja peab ilmuma võistlus-te arsti juurde. Ülevaatusele esitatav võistlusauto peab kandma nõuetekohaseid võistlusnumb-reid, Juhendis ja EAL-s sätestatud reklaame, kirjeid ning tähiseid massilüliti ja tulekustutuskäi-viti leidmiseks.3.4 Koos autoga peab võistleja ülevaatusele esitama nõuetekohase võistlusvarustuse (kiiver, kombinesoon, kindad, jalanõud).Tehnilisel ülevaatusel esitatud ja seal heaks kiidetud varustust peab sõitja kandma nii teening- kui võistlussõitudel.

4. TREENINGUD, STARDIJÄRJESTUS, START4.1 Stardijärjestuse võib määrata- sõitjate treeningsõitude ringiaegade paremusjärjekorras,- samas masinaklassis samal võistluspäeval toimunud eelmise võistlussõidu tulemuste järje-

korras.4.2 Võistlusjuhend peab määratlema stardijärjestuse segitamise alused. Juhend peab teatama starti lubatavate autode arvu.4.3 Treeningringide aegu mõõdetakse vaid sellel võistlejal, kes sõidab endale registreeritud ning tehnilise kontrolli läbinud autoga, kandes võistlejate nimekirja kohaselt võistlusnumbrit.4.4 Treeningsõite ei tohi korraldada seeriaautodele ja vormelautodele üheaegselt.4.5 Võrdsete kiireimate ringiaegade puhul eelistatakse sõitjat, kes oma ringiaja varem välja sõi-tis.4.6 Ilma treeningsõidu ringiajata sõitjad stardivad viimastelt positsioonidelt. Stardikorraldus 1-1-1-1.

137

4.7 Igale masinaklassile peab olema Juhendiga tagatud vähemalt 20 minutit teeninguaega. Sportlane, kes pole antud ringrajal viimase 12 kuu jooksul võistelnud ega harjutanud, peab tree-ningutel läbima vähemalt 3 ringi.4.8 Stardijärjestus peab olema avaldatud teadetetahvlil vähemalt 1 tund enne stardiaega (või-malik erand sõidu peatamise korral 10 minutit).4.9 Stardijärjestuse võib erijuhtumil koostada kahe sama masinaklassi eri treeningsõitude ae-gade võrdlemise teel. Kui masinaklassis osalejate arv ületab raja passikohase mahutavuse, jao-tatakse treeningsõitudel osalejad kaheks grupiks – paarisnumbritega ja paaritute numbritega võistlejate vahel. Eri treeningugruppide sõidu ajal võivad ilmastikutingimused oluliselt muu-tuda (näiteks saavad paarisnumbrid sõita kuival, paaritud numbrid märjal rajal). Sellisel ju-hul asetatakse võistlejad stardijärjekorda kordamööda, vastavalt nende paremusjärjestusele eri treeningugruppide sõitudes.4.10 Võistlusjuhendis võib olla toodud kvalifikatsioonimiinimum protsentides 3-st parimast ringiajast (10-15%). Aeglasemalt sõitnu starti ei pääse.4.11 Treeningsõidu ringiajad ei kuulu protestimisele. Stardijärjestuse kohta võib proteste esita-da 30 minuti jooksul peale selle avaldamist. Stardijärjestus uueks stardiks peale sõidu peatamist ei kuulu protesteerimisele.4.12 Startijad rivistatakse eelstardiväljakule, sissesõit sinna suletakse 10 minutit enne stardiae-ga.4.13 Ringrajasõidus kasutatakse ühist paigaltstarti töötavate mootoritega, stardisignaal foori-ga. Näidatakse signaaltahvleid stardi- ja soojendusringi alguseni jäänud ajaga. Soojendusring on kohustuslik4.14 5 minutit enne soojendusringi sõidetakse eelstardiväljakult starditsooni ootele. Mootorid seisatakse. Rehvide vahetamine ilma võistluste juhi loata on keelatud.4.15 2 minutit enne soojendusringile sõitu suletakse starditsoon, igasugune tehniline abi stardi-tsoonis on keelatud. Hilinenud peavad asuma stardirivi lõppu ja hiljem sealt ka startima.4.16 1 minut enne soojendusringile sõitu käivitatakse mootorid. Mootoreid võib käivitada lisa-aku abil. Mehaanikud peavad starditsoonist lahkuma raja boksidesse.4.17 Ettenägematutel põhjustel võib soojendusringile sõitu või starti edasi lükata. Sellest infor-meeritakse tahvliga “Start Delayed”. Lähteprotseduuri korratakse alates 5 minutilisest valmis-olekust (p. 4.14).4.18 Mootori mittekäivitamisel võib masinat alles siis käima lükata, kui teised startijad on ületa-nud stardijoone soojendusringile sõites. Mahajäänud võistlejad stardivad viimastena.4.19 Soojendusringile sõiduks annab loa stardikohtunik, näidates rohelist signaallippu. Sõitma peab stardijärjekorras. Sõidukiiruse valib esikohalt startija, teised on kohustatud tema tempot hoidma. Möödasõit on lubatud vaid seiskuma hakkavast eessõitjast. Lubatud on kasutada sõi-duvõtteid rehvide soojendamiseks, keelatud on soojendusringi ajal või starditsooni tagasi jõu-des proovistartide harjutamine. Soojendusringilt saabudes peatuvad kõik startijad oma stardi-ruudus, tühjaksjäänud kohti ei täideta. Mahajäänud stardivad viimastena.4.20 Viimastena startijate peatumisel lülitatakse põlema punane foorituli, 1-3 sekundi pärast see kustub, kustumishetk on stardisignaaliks4.21 Valestardi eest on karistusaeg 30 sekundit, p 4.12-4.19 rikkumiste eest võib määrata karis-tusaja 10 sekundit või võistleja peatamise sõidu ajal.4.22 Iga võimaliku täiendava soojendusringi puhul vähendatakse võistlusdistantsi vastava ar-vu ringide võrra.

138

5. VÕIDUSÕIT RAJAL5.1 Võidusõidu ajal peavad võistlejad tagama enda ja kaasvõistlejate ohutuse.5.2 Ülima tähelepanuga tuleb jälgida signaallippe ja sõita pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” Art. 4.3 toodu kohaselt. Ringrada on tähistatud valgete pidevjoontega katte servadel.5.3 Võidusõit rajal peab toimuma pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” Art 5.6–5.10 kohaselt.

6. TULEMUSED6.1 Peale võistluste liidri finisheerimist antakse finish kõigile võistlejatele. Peale finishilipu näi-tamist antud võistlussõidule uut starti anda ei saa.6.2 Paremusjärjestus määratakse läbitud ringide arvu järgi. Kui see on võrdne, siis finishiaja jär-gi.6.3 Finish on avatud 3 minutit alates liidri finishiajast.6.4 Tulemuse saamiseks on võistlejal vaja läbida vähemalt 75% distantsist (ringide arvust). Finishit mitte läbinud sõitjate paremusjärjestus määratakse läbitud ringide arvu järgi.6.5 Protestiaeg 30 minutit peale tulemuste avaldamist teadetetahvlil.6.6 Tulemused avaldatakse finishiprotokollina, kus näidatakse kõikide starti lubatu-te kohta:- koht- võistlusnumber- sõitja eesnime esitäht, perekonnanimi, riik- registreerija (klubi) nimi- auto ja mootori mark- läbitud ringide arv- aeg kõigil finisheerunutel- katkestamise põhjused (lühidalt)- keskmised kiirused- kõigile kiireima ringi aeg ja keskmine kiirus, mitmendal ringil sõideti- vajadusel masinaklassid- vajadusel seeriavõistluse punktid- eraldi tuuakse välja kiireima ringi sõitnu koos aja ja keskmise kiirusega.Finishiprotokollis esitatakse:- võistluste nimi, seeriavõistluse nimetus, etapi jrk. nr.,- masinaklass(id)- kuupäev, koht, ilm, ringrada- distantsi pikkus, ringide arv, ringi pikkus- stardi kellaaeg - võistluste korraldaja nimi- esialgsete tulemuste avaldamise aeg- võistluse juhtide nimed, ajamõõteülema nimi- protokoll kinnitatakse allkirjadega peale võimalike protestide lahendamist.Protokolli kinnitamise eel lisatakse sinna lühikirjeldus rajal toimunud avariidest, väljasõitudest, intsidentidest (auto nr., mis ringil, millises KP-s, mis juhtus ja milliste tagajärgedega).Aja mõõtmiseks ja tulemuste selgitamiseks kohustuvad korraldajad rentima EAL ametliku aja-mõõtesüsteemi.Finishiprotokoll tuleb esitada EAL-le võistlusjärgsel esmaspäeval kella 12.00-ks.

139

RALLIKROSS1. RALLIKROSSIRADA1.1 Rallikrossiks kasutatakse osaliselt püsikattega statsionaarset ringrada, mille pikkus peab olema 800 kuni 2000 m ning milline vastab oma põhinäitajatelt FIA nõuetele.1.2 Raja laius vähemalt 10 m1.3 Soovitatav raja katend: 35 % pikkusest püsikate (betoon, asfalt, mustkate vmt), ülejäänud 60 % pikkusest katteta või kruusa-, muru-, liiva-, pae-, tuha- vmt. kate.1.4 Stardisirge vähemalt 80 m pikk (mõõdetuna stardijoonest esimese kruvi alguseni). Stardi-ala ja 30 m rada peale stardijoont peavad olema püsikattega. Stardialalaius vähemalt 10 m. Esi-mese kurvi elemendid: raadius teljel kuni 25 m, pöördenurk vähemalt 45°, laius võrdne stardi-sirge laiusega vähemalt kurvi lõpuni.1.5 Kohtunikepunktid rajal (KP):a) Vahekaugus kuni 200 m, vajalik omavaheline silmside.b) Igas KP-s vajalik vähemalt kaks kohtunikku.c) KP-des, mis jäävad väljaspoole võistluskeskuse vaatevälja, peab olema raadio(telefoni-) si-

dekeskusega.d) Igas KP-s vähemalt kaks tulekustutit ja signaallippude komplekt.1.6. Päästeteenistusa) Vähemalt üks kiirabi- ja päästeauto nii treening- kui ka võistlussõitude ajal peab pidevalt

olema võistluspaigal ning omama otsesidet võistluskeskusega.b) Vajalik piisav masinapark raja kiirremondiks (silumine, rullimine, kastmine, keevitus).c) Vajalik kraana, tõstuk vmt võistlusautode mahalaadimiseks ja laadimiseks, paiknemine 1.7. Pealtvaatajate ohutusPealtvaatajad võivad paikneda ainult nendele raja passis ette nähtud aladel. Need alad tuleb sel-gelt tähistada ja rajast piirata. Põrke- või püüdepiirete puudumisel (betoonist, metallist või pin-nasest min 1 m kõrgused) peab publik asuma vähemalt 30 m kaugusel raja servast, piirete ole-masolul vähemalt 1 m kaugusel nende taga. 1.8 Rajale võib ehitada selgelt tähistatud 50-150 m pikkuse järsu kurviga lisasektsiooni, mille ühekordne läbimine on igal võistlejal kohustuslik vabalt valitud finaalsõiduringil.1.9. Võistlusrajal peab olema pass ning EAL rajalitsents/rajaluba

2. OSAVÕTJAD2.1 Igal autol võib võistelda vaid üks sõitja. Ühel võistlusel võib võistleja osaleda ainult ühel autol.

3. STARDIKORRALDUS3.1 Kasutatakse paigalt grupistarti töötavate mootoritega.3.2 Startijate arv määratakse raja passis vastavalt FIA määrangutele (4-6 autot korraga, teine “stardilaine” eelsõitudes 20-25 sekundit hiljem).3.3 Startijate paigutusel peavad olema tagatud autode kolonnide külg- ja pikivahed vähemalt 1 m.3.4 Kasutatakse startijate paigutusvariante sõltuvalt stardiala laiusest:- 4 autot ühest reast,- 6 autot kolmest reast 2-2-2- malekorras.3.5 Stardisignaal antakse vastavuses FIA määrustele foori punase tule vilgutamisega.3.6 Kõik klassid ja divisjonid võistlevad eraldi startidena.

4. VÕISTLEMISE KORD4.1 Kehtivad kõik pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” reeglid, erandid lubatud ainult siis, kui need on Üldjuhenditega täpsustatud.

140

4.2 Enne iga starti teatavad kohtunikud eelstardi piirkonnas stardijärjestuse. Võistleja on ko-hustatud sõitma stardipositsioonile kahe minuti jooksul peale väljakutset starti (märguannet rohelise lipuga). Hilinejad starti ei pääse.Väljakutset ja stardijärjekorda teatab ka võistluste informaator.4.3 Enne eelstarti sõitmist peavad võistlusauto numbrid ja kirjad olema puhastatud (numbri-märgid, nimi, korraldajareklaam, massilüliti tähis).4.4 Eelstardist stardialasse sõites soojendusringi ei läbita. Teel starti on keelatud proovistartide harjutamine ja tehniline abi.4.5 Valestart4.5.1 Valestardi tuvastab stardikohtunik, otsus ei kuulu vaidlustamisele.4.5.2 Valestardi puhul eelsõidus korratakse starti, süüdlast hoiatatakse. Korduva valestardi soo-ritanu eemaldatakse sellest eelsõidust musta lipuga.4.5.3 Finaalsõitudes antakse valestardi puhul kordusstart, võistlejad peatatakse punase lipuga esimesest KP-st. Kordusstart antakse vaheaega kasutamata. Kordusstardi eel on tehniline abi keelatud (välja arvatud võistluste juhi loal ohutuse tagamiseks).4.5.4 Võistleja, kes samas finaalsõidu stardis kordab valestarti, eemaldatakse sellest sõidust musta signaallipuga. Samuti võidakse võistluste juhi otsusega eemaldada sõidust võistleja, kes tahtlikult määrustevastase sõiduga põhjustas võistlussõidu peatamist tinginud avarii rajal.4.6. Sõit rajal4.6.1 Rangelt tuleb järgida määranguid pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” Art. 5.6–5.9 4.6.2 Rajatähiste (püramiidid, lipud, kummid vmt.) tahtliku ümberlükkamise või tõukamise korral on karistusaeg 5 sek iga rikkumise eest.4.6.3 Rajatähisest valelt poolt möödumine loetakse raja “lõikamiseks” ja võistleja tulemus sel-les sõidus tühistatakse.4.6.4 Tahtlik katse kaasvõistlejat rajalt välja lükata, teda tõugata, takistada vmt. võib žürii (võist-luste juhi) otsusega kaasa tuua võistleja eemaldamise võistlustelt.4.6.5 Peale finishit ei tohi järsult pidurdada ega sõidusuunda muuta.

5. SIGNAALLIPUD5.1 Kasutamine ja tähendused ranges vastavuses pt “Kiirusalade Võistlusmäärused” määrat-lustega, erandid on:5.2 Kollast lippu näidatakse ainult konkreetse ohuolukorra või takistuste ees paiknevatest KP-dest. Rohelist lippu ei kasutata, kollase lipu (möödasõidukeeld!) mõju lõpeb takistusest või ohu-piirkonnast mööda sõitmise hetkel.5.3 Punast lippu näidatakse ainult stardialas või esimeses KP-s (valestart)5.4 Võidakse kasutada eritahvleid informeerimaks võistlejaid finishini jäänud ringide arvust.

6. VÕISTLUSTULEMUSTE SELGITAMINE, EEL- ja FINAALSÕIDUD6.1 Võistlus koosneb kolmest eelsõitude voorust, kusjuures igas voorus läbitakse 3–5 ringi.6.2 Stardijärjekorra eelsõitudeks võib määrata korraldaja, võimalikult arvestades, et kõik sõit-jad saaksid võrdsel arvul startida esireast. Soovitav on stardijärjekord määrata treeningsõitude tulemuste põhjal.6.3 Igal eelsõidul fikseeritakse raja läbimise aeg ning eelsõiduvooru kiireim saab ühe punkti, teise aja sõitnud võistleja 2 punkti jne. Vooru tulemuse saamiseks peab võistleja läbima eelsõi-du täisdistantsi. Kahe vooru punktide summa järgi jaotatakse võistlejad finaalsõitudesse. Võrd-sete punktide korral saab määravaks parima sõidu aeg. Kui eelsõitudes osales kokku vähem kui 16 võistlejat, lubatakse finaalidesse ka vaid ühe eelsõidu lõpetanud võistlejad. Nad stardivad vii-mastelt finaalikohtadelt eelsõidu aegade järjestuses. Eelsõidus katkestanutele võib arvutuslikult omistada 40 punkti.

141

6.4 Finaalsõite korraldatakse maksimaalselt neli (A, B, C, D), kusjuurest igast finaalist pääseb järgmisesse finaali 1–2 võistlejat vastavalt Juhendile.6.5 Finaalides startijate ja igast finaalist edasipääsejate arvu määrab võistluste organisaator võistlusjuhendis (reeglina 6 ja 2).6.6 Igas finaalsõidus valib esiritta stardikoha esimesena antud finaalsõidu eelsõitude vähima punktisummaga võistleja, teise stardikoha esiritta teise punktisumma saavutanud võistleja jne.6.7 Finaalsõitude ringide arvu määrab organisaator võistluste Juhendis, reeglina on see 6 ringi.6.8 Ajavõtt 0,1 sekundilise täpsusega.6.9 Tulemuste protokollis esitatakse andmed kõigi võistlustele registreerunute kohta, eeskujuks pt “Autode ringrajasõit” Art. 6.6. Finaalsõitu pääsenu on lõpptulemuse saavutanud ka finaalis mittestartimise puhul. Mitme sõitja mittestartimisel finaalis selgub paremusjärjestus madala-ma finaali tulemuste või eelsõitude tulemuste järgi.Finaalsõitude ajal katkestanute paremusjärjestus vastavalt läbitud täisringide arvule. Samal rin-gil katkestanud reastuvad vastavalt eelmise ringi lõpetamise järjekorrale, avaringil katkestanud vastavalt eelsõitude koondtulemustele.6.10 Protestid tuleb esitada võistluste juhile 10 minuti jooksul peale võistlussõidu lõppemist kirjalikult, aega mõõdetakse alates esialgsete tulemuste avaldamisest.

AUTOKROSS1. VÕISTLUSRADA1.1 Kasutatakse rallikrossiradasid või kõva katteta autokrossiradasid. Rajadokumendid vasta-valt pt “Kiirusalade võistlusradade dokumentatsioon”.1.2 Autokrossiraja mõõdud:- pikkus 600–2000 m- laius min. 10 m, stardis ja esimeses kurvis min. 12,5 m- soovitav eraldi stardirada, mis 20 m ulatuses kõva kattega- pikim sirge 200 m, stardisirge min. 80 m- üle 150 m pikkustele sirgetele peavad järgnema kurvid, millede suurim raadius on 25 m tel-

jel ja vähim pöördenurk 45°1.3 Kontrollpostid (KP)- naaberpostidega silmside, vahemaa kuni 200 m, KP-d nummerdatud ja tähistatud - igas KP-s vähemalt 2 kohtunikku- igas KP-s 2 minimaalselt 6 kg tulekustutit1.4 Pealtvaatajad- vajalikud vähemalt 1 m kõrgused põrkpiirded, nende puudumisel peavad pealtvaatajad ole-

ma vähemalt 30 m kaugusel rajast ja eristatud köite, lintide, aedade jne.-ga

2. VÕISTLUSAUTOD2.1 Kohustuslik EAL või FIA tehnilise kaardi olemasolu.2.2 Masinaklassid:- sõiduautod (ERK, Div 1, Div 2, Standard, SK jt)- veoautod GAZ 51, 52,53- sõidubagid kuni 1600 cm3 (Div 3)- veobagid2.3 Veoautodel võib ühel autol registreeruda 2 eri sõitjat.2.4 Üks sportlane võib osaleda mitmes eri masinaklassis, kuid igas neist vaid ühe eelnevaltregistreeritud autoga.

142

3. VÕISTLUSTE KÄIK3.1 Autokrossid peetakse analoogselt rallikrossi võistluskorraga (s.t. treeningsõidud, eelsõidud, finaalid).Autokrossidel veoautodele kasutatakse erinevat võistlussüsteemi, see kirjeldatakse Üldjuhen-dites (kestvussõit, poolfinaalid, kuni 20 autot stardis jne).3.2 Treeningsõitudest osavõtt on soovitatav, igas sõidus 5–8 masinat korraga rajal. Distants on kuni 5 ringi. Eri masinaklassid on eri sõitudes. Soovitatav ajavõtt stardijärjekorra määramiseks eelsõitudesse.3.3 Võistlustel starditakse grupistardist, töötavate mootoritega, stardisignaal foori punase tu-le kustumine.3.4 Võistlusdisantsid:– eelsõitudes 3–5 km– finaalides 5–7 km3.5 Kõigis masinaklassides korraldatakse 3 eelsõiduvooru. Eelsõidu stardikorraldus on 3-2-3-2 kuni 10-le autole. Stardijärjestus loositakse võimaluse korral nii, et kõik sõitjad saaksid vä-hemalt ühe korra startida esireast ning vähemalt ühe korra viimasest reast. Stardijärjestuse on soovitatav määrata ajavõtuga treeningsõitude tulemuste järgi.3.6 Igas eelsõiduvoorus saab distantsi kõige kiiremini läbinu 1 punkti, järgmine 2 punkti jne. Distantsi läbimise aeg fikseeritakse 0,1 sek. täpsusega. Kolme eelsõiduvooru kaks paremat tule-must (vähimat punktisummat) liidetakse, saadud paremusjärjestus määrab finaalide koosseisu ja stardijärjestuse. Finaali pääsevad ka vaid ühe eelsõiduvooru lõpetanud, kes stardivad viimas-test ridadest eelsõidus näidatud aegade järjestuses. Kui mitmel sõitjal on eelsõitudest võrdne arv punkte, eelistatakse paremat aega näidanut.3.7 Igas masinaklassis peetakse kuni kaks finaali: B ja A. Stardikorraldus on 3-2-3-2 kuni 10-le autole. Kui stardikoridori ja esimese kurvi laius on alla 10 m, kasutatakse stardijärjestuse 2-2-2-2-2.3.8 A-finaali pääsevad otse eelsõitude 8 paremat, kuhu lisanduvad B-finaali 2 paremat.3.9 B-finaalis sõidavad eelsõitudes 9–18 koha saavutanud. Kui finaalsõitudele pääsevad 12 või vähem võistlejat, siis B-finaali ei peeta ja eelsõitude 10 paremat pääsevad otse A-finaali.3.10 Erandjuhul, kui eelsõitudes osalejaid on 24 või rohkem, võib korraldada eelnevaga ana-loogselt ka C-finaali. C-finaali 2 paremat saavad B-finaali.3.11 Eelsõitude parim valib esimesena stardikoha A-finaali esiritta, paremuselt teine valib koha esireas teisena, paremuselt kolmas saab esireas järelejäänud koha. Sama süsteemi kohaselt vali-vad sportlased stardikohad teistes stardiridades ja B-finaalis.3.12 Stardikorraldus, valestardid, signaallipud, trahvid valestardi eest, finaalsõidu peatamine, rajatähiste riivamine, sõitmise eeskirjad jmt. on esitatud rallikrossi määrustikes pt “Kiirusalade võistlusmäärused” p. 5.6–5.9.3.13 Valestardi tuvastamine, stardi kordamine eelsõidus või finaalis, võimalik süüdlase karista-mine (eemaldamine võistlustelt) vt. “Rallikross” p. 4.5

4. TULEMUSED4.1 Tulemused vastavalt võistlejate poolt läbitud ringide arvule, selle võrdsusel arvestatakse dis-tantsi läbimise aega (pt “Kiirusalade võistlusmäärused” p. 5.13). Finaalsõitudes samal ringil kat-kestanud reastuvad eelmise ringi lõpetamise järjekorras (avaringil katkestamisel vastavalt eel-sõitude koondtulemustele).4.2 Finaalsõitudesse mittepääsenud tulemust ei saa.

5. PROTESTIDProtestid tuleb esitada 10 minuti jooksul peale võistlussõidu tulemuste avaldamist teadetetahvlil.

143

RALLISPRINTVõistlusmäärustik

1. KORRALDAMINE1.1 Rallisprint on kiirusala, mis viiakse läbi sarnaselt autoralli kiiruskatsele üldliikluseks sule-tud teelõigul.Võistlusautos üks või kaks sõitjat.1.2 Rallisprindid korraldatakse vastavalt üldeeskirjadele (VM pt Q).1.3 Võistluste Juhendiprojekt koos ohutusplaaniga ning rajaskeemiga tuleb esitada kooskõ-lastamiseks EAL sekretariaati 2 nädalat enne võistluspäeva. Rajaluba tuleb vormistada hil-jemalt 4 päeva enne võistlusi EAL sekretariaadis, korraldaja peab esitama teelõigu valda-ja kirjaliku loa, kõik vajalikud kooskõlastused, garanteerima kasutatud tee korrastamise ning liiklusohutuse,parklate olemasolu jmt.

2. SPRINDIRADA, OHUTUS2.1 Sprindirajaks on 2 kuni 10 km pikkune üldliikluseks suletud teelõik.Rada valitakse nõnda, et ülesõit finishi ja stardi (võistlejate parkla) vahel oleks võimalikult lühike.2.2 Juhendis tuleb esitada raja pikkus, raja katend ning võimaliku püsikattega rajaosa pikkus.2.3 Raja tähistus analoogselt ralli kiiruskatsega – punane AKP, start, finishijoon (mõlemas ra-jaservas kollased 100 m varem ja punased), kohustuslikud pöörete hoiatusmärgid (punased ja eelkollased).2.4 Vastavalt rajaskeemile paigutatakse rajakohtunike kontrollpunktid (KP) nõnda, et KP-de vaateväljas oleks kogu võistlusrada. KP-d tähistatakse 1 x 1 m suuruste must-valgete tahvlitega rajaskeemil esitatud järjekorranumbritega. Igas KP-s töötab lipukohtunik (soovitatavalt 2 koh-tunikku). KP-des, stardis,finishis ja võistlejate parklas peavad olema töökorras 4 kg pulbertule-kustutid. Finishikohtunike, KP kohtunike, stardikohtunike ja võistluste juhi vahel peab toimi-ma raadioside.KP-de kohtunikud ei tohi kanda kollast värvi riietust.2.5 Korraldaja koostatud rajaskeem koos EAL rajaloaga sellel paigaldatakse võistluskeskuse teadetetahvlile.2.6 Lipumärguanded kohtunike poolt,nende tähendus sõitjatele:- punane lipp stardis : võistlussõit peatatud, oodata edasisi juhtnööre- KP-s kollane lehvitatav lipp: oht eesoleval rajalõigul, valmistuda pidurdamiseks, mööda-

sõit keelatud. Rohelist ohuala lõpu lippu ei näidata, ohuala lõpuks avariipaigast möödasõit.- KP-s kaks lehvivat kollast lippu: rada läbipääsmatu, möödasõit kuritegu, valmistuda pea-

tumiseks- Finishijoonel soovitatavalt maleruudustikuga finishilipp2.8 EAL rajaloa saamiseks tuleb korraldajal koostada ohutusplaan vastavalt rallimäärustikele (VM pt C).Esitatud julgestusmeetmed tuleb võistluste ajal rakendada. Ohutusplaan peab kajas-tama liikluspolitseiga kooskõlastatud ohutusmeetmeid võistlusautode liiklemisel avalikel teedel väljaspool sprindirada finishist tagasi starti (parklasse).2.9 Enne võistluste algust allkirjastab võistluste juht raja ülevaatuse akti raja sobivuse ning ohutusplaanile vastavuse kohta.2.10. Enne igat võistlussõitude vooru ja peale sõidu katkestusi peab raja läbima ohutusauto (vt rallimäärustik).

3.OSAVÕTJAD, VÕISTLUSAUTOD3.1 Võistlejailt nõutakse allkirjastatud osavõtuavaldusi,sõitjalitsentse, registreerijalitsentse, ju-hilube.3.2 Ühe ja sama autoga võib registreerida kaks võistlejat samas klassis. Ühel võistlusel võib sõit-

144

ja osaleda vaid ühes klassis. Lubatud on sõita (välja arvatud klassis Sprint 2WD ja veoautod) koos sõitjalitsentsi omava täiskasvanud kaassõitjaga. Kaasasõitev täiskasvanu ei või osaleda sa-mal võistlusel võistlejana.Kaardilugeja võib ühel võistlusel sõita mitme erineva võistlejaga.3.3 Võistlusautod peavad vastama EAL tehnilistele eeskirjadele ja ohutusmäärustele eri auto-spordialade rühmades ja klassides, arvestusklassid esitatakse juhendiga. Autodel peavad olema EAL Tehnilised Kaardid. Kui ülesõidul kasutatakse üldliikluseks avatud teed, peab võistlusau-tol olema liikluskindlustus.3.4 Tulekustutussüsteemid pole kohustuslikud, selle olemasolul peavad need olema töökorras. Käsikustutid kohustuslikud. Põhjakaitsed on lubatud.3.5 Talirehvid vastavalt rallimäärustele.3.6 Võistlusnumbrid korraldajalt.4. VÕISTLUSTE KÄIK4.1 Starditakse eraldistardist töötava mootoriga. Stardiintervall 1 min või 30 sek. Ajavõtt 0,1 sek täpsusega.4.2 Stardimärguandeks punaste fooritulede kustumishetk või lipumärguanne (roheline lipp, klubi lipp vmt). Stardikorraldus esitatakse juhendis. Karistusaeg valestardi eest 10 sek.4.3 Sõidetakse 3 vooru, tulemused määratakse voorutulemuste punktide liitmisega analoo-giliselt rallikrossi süsteemiga.Vooru kiireim saab 1 punkti, teine 2 p, jne. Voorus katkestanud või mittestartinud saavad 40 miinuspunkti. Võrdse tulemuse puhul eelistatakse kiirema voo-ruaja saanud võistlejat, edasisel võrdsusel paremuselt järgmine aeg jne. Vaid ühe vooru lõpeta-nud võistlejad tulemust ei saa.4.4 Stardijärjekord arvestusklasside kaupa:- esimeseks vooruks võistluste juhi poolt- teiseks vooruks vastupidises järjekorras esimesele voorule klasside kaupa- kolmandaks vooruks ümberpööratud järjestuses vastavalt kahe vooru vahetulemustele

(aegade summale), s.t klassi liider stardib viimasena. Võistleja peab ilmuma eelstarti vastavalt vooru stardijärjekorrale, hilinejaid vooru starti ei

lubata.4.5 Kordusstardi loa võib anda võistluste juht, kui võistlus on ohutuspõhjustel katkestatud pu-nase lipuga stardijoonel. Uue stardi klassivooru lõpus saavad need, kes lähetati rajale võistluse katkestanud sündmuse ja punase lipu heiskamise vahelisel ajal. Erandina – rajakohtunike ette-kande alusel- võib kordusstardi anda võistlejale, kes sattus tehnilise rikkega aeglaselt liikuva eel-sõitja taha ja möödasõit oli takistatud. Samadel alustel võib kordusstardi anda võistlejale, kes peatus või oluliselt aeglustus avariipaigalt mööda sõites.4.6 Voor loetakse klassile lõppenuks, kui täitub viimase startinu arvutuslik kontrollaeg (vt. ral-limäärustik pt.C 1.4- 19.13, kus aeg min = 100 x km/ 60). Kõik kontrollaja ületanud loetakse katkestanuteks, ajamäär esitatakse juhendis. 4.7 Kõrvaline abi auto rajale tagasilükkamisel ei too kaasa tulemuse tühistamist, kui selle tege-vusega ei kaasnenud auto seiskunud mootori käivitumine.4.8 Rajaga tutvumise kord avaldatakse korraldaja etapi juhendiga.Soovituslikult tutvumine tänavasõidu või võistlusautoga.Lubatavad rehvid peaksid vastama Eesti Vabariigi Liiklusseadusele.Võistlusklassides Noored, Sprint 2WD ja veoautod ( ilma kaassõitjata) võistlusrajaga tut-vumine 2 korda, teistes võistlusklassides 1 kord.4.9 Peale viimase vooru lõppu suunatakse klasside 3 paremat ja vajadusel võistluste juhi poolt määratud teised võistlusautod kinnisesse parklasse protestiaja lõpuni. Tehnilised kontrolörid omavad õigust võistlusautosid suvalisel ajal kontrollida kogu võistluse kestel. 4.10 Protestiaeg on 15 min peale esialgsete tulemuste avaldamist.

145

VÕISTLUSTE KORRALDAMISE ÜLDEESKIRJAD EESTIS1. Võistluste korraldamise ja läbiviimise kord on määratud järgmiste autospordi normdokumentidega:a) kalenderplaanb) võistluste registreerimise määrustikc) võistlusmäärusedd) seeriavõistluste üldjuhende) võistlusjuhend1.1 Eesti Meistrivõistlused (MV) ja Karikavõistlused (KV) on EAL põhikirja kohaselt EAL omandiks. EAL omab ainuõigust kõigi Eesti MV ja KV-dega seotud võistluste korraldusküsi-mustes ja nende õiguste delegeerimisel.2. KALENDERPLAAN2.1 Ühtegi autospordivõistlust ei saa Eesti Vabariigi territooriumil korraldada ilma võistlusi EAL-s registreerimata (s.t. lülitamata EAL kalenderplaani ning saamata EAL korraldusluba). Registreerimata võistlustel osalenutel tühistatakse EAL litsentsid.2.2 Rahvusvahelistel võistluste (RV) korraldajad peavad esitama korraldustaotluse EAL ala-komiteele eelneva aasta 1 septembriks. Alakomitee edastab selle EAL-le. Taotluskiri peab si-saldama tõendusgarantii EAL ja FIA maksete tasumiseks. Korraldajad peavad esitama EAL nõudmisel finants-majanduslikud tagatised. Taotluskirjas tuleb näidata võistluste kuupäev, täp-ne nimetus, masinaklassid, võistluspaik, korraldaja nimi, aadress, telefon, fax, e-post, võistlus-te direktori nimi.RV võistluste registreerimismaks peab laekuma EAL arvele eelneva aasta 10 oktoobriks.Maksud kannab EAL F.I.A. arvele, ülekandekulud maksavad võistluste korraldajad.Kalendritaotlused , mis edastatakse FIA-le peale 10 oktoobrit eelmisel aastal, kuuluvad FIA poolt maksustamisele 1,2 kordselt. Samuti on 1,2 kordne maks võistluspäeva muutumisel pea-le 10.10. eelmisel aastal. Võistluste ärajätmisel FIA tasutud maksu ei tagasta, ärajätmisteade või võistlusaja muudatus hiljem kui 3 kuud enne taotletud kalendriaega toob kaasa FIA poolse trahvi 0,5 põhimaksu ulatuses. Rahvusvahelisteks loetakse ka kõiki võistlusi, kus on lubatud välisvõistlejate osavõtt ( rahvuslikud võistlused välissõitjate osavõtul ei pea olema FIA RV ka-lendris).2.3 Rahvuslike autospordivõistluste korraldajad peavad esitama kirjalikud korraldustaotlused EAL alakomiteele eelneva aasta 01. oktoobriks. Alakomitee edastab need EAL sekretariaati. Korraldustaotluse alusel otsustab võistluse kalenderplaani lülitamise EAL, kes võib korralda-jalt sisse nõuda Juhatuses määratud kautsjonisumma. Kautsjon tagastatakse korraldajale en-ne toimuvat võistlust. 2.4 Kalendri projekt asub EAL sekretariaadis alates 01.detsembrist (rahvusvahelistel võistlus-tel alates 15. oktoobrist). Rahvusliku kalendri muudatused kooraldaja poolt peale 15.novemb-rit võivad kaasa tuua kalendrimaksu kahekordistamise.2.5 Ametlik kalenderplaan avaldatakse EAL Aastaraamatus ja kodulehel www.autosport.ee2.6 Kalenderplaani saab võistlusi lülitada ka hooaja jooksul, korraldustaotlused tuleb esitada EAL sekretariaati arvestades p. 3.1. esitatud registreerimistähtaegadega.2.7 Võistluste toimumisaja ja koha muutus (või ärajäämine) võrreldes EAL kalenderplaaniga tuleb kooskõlastada EAL alakomitees ja EAL sekretariaadis (tähtajad p. 3.1).2.8 EAL-s peab registreerima ka treeninglaagrid, harjutuskogunemised, testsõidud jt autospor-diüritused, korraldaja peab esitama vastava taotlusvormi EAL kodulehelt.3. VÕISTLUSTE REGISTREERIMISE MÄÄRUSTIK3.1 Võistluste registreerimiseks tuleb korraldajal õigeaegselt esitada avaldus (vt pt 2). Võistlus-te juhendi projekt ja ohutusplaan /rajaloa taotlus tuleb esitada EAL sekretariaadile enne võist-luspäeva hiljemalt:– RV võistlusel 12 nädalat

146

– rahvuslikud võistlused a) ralli 8 nädalat b) ringrada 3 nädalat c) rallisprint, rallikross, autokross jt. 2 nädalat3.2 Võistluste registreerimine on maksuline (vt. pt “Maksud”) maks tuleb korraldajal tasuda enne korraldusloa saamist. Võistluste registreerimise hilinemisel on maks kahekordne.3.3 EAL registreerimisnumbri avaldamine liidu kodulehel on võistluste korraldusloaks, Juhen-dite levitamist võib alustada korraldaja netilehel jm..3.4 Võistluste registreerimisel teatab EAL oma reklaamitingimused (pt “Kommertsküsimused rahvuslikel autospordivõistlustel” p. 13), vajadusel sõlmitakse lepingud EAL ja korraldaja(te) vahel.3.5 RV võistluste korraldajad peavad perioodiliselt EAL juhatuse ees aru andma korraldustöö-de käigust, tekkinud probleemidest, võimalikest juhendite muudatustest jne.3.6 Rallivõistluste korraldajad peavad 2 kuud enne võistluspäeva esitama ralli üldkava, raja, ju-hendiprojekti, ohutusplaani projekti, VIP-auto andmed jmt rallikomiteele kooskõlastamiseks.4. SEERIAVÕISTLUSTE ÜLDJUHENDID4.1 Meistrivõistluste, karikavõistluste jt. seeriavõistluste üldjuhendid koostatakse EAL alakomi-teedes hiljemalt eelmise aasta 01. detsembriks.4.2 Üldjuhendid kooskõlastatakse EAL sekretariaadis ja alakomiteedes, autasustamistingimu-sed kinnitatakse EAL juhatuse istungil. Üldjuhendite ametlik tekst avaldatakse EAL Aastaraa-matus ja kodulehel, võimalikud muudatused avaldatakse Bülletäänidena.4.3 Üldjuhendis tuleb esitada:- etappide toimumise aeg ja koht, korraldajad- masinaklassid,- arvesseminevate etappide arv (ka etappide ärajäämise puhul) koos selgitustega: a) mahaarvamisele ei kuulu etapp, kus võistleja tulemus tühistati tehniliste eeskirjade rik-

kumise või ebasportliku käitumise tõttu b) halvemate tulemuste mahaarvamisel loetakse tulemusteks ka katkestamised ja etappidel

mitteosalemised- eelistus võrdsete tulemuste korral,- märkus ASN –de litsentside vajadusest,- äpne määratlus osavõtjate kohta, kellele omistatakse arvestuspunkte,- märkus selle kohta, et võisteldakse EAL ja/või FIA võistlusmääruste järgi,- osalejate miinimumpiir seeriavõistluste ja/või etappide toimunuks lugemise kohta- võimalikult täpne võistlemise kord- meenutus, et igal etapil peab olema oma eraldi juhend ning EAL registreeringukinnitus- seeriavõistluse autasustamise tingimused (mitu paremat masinaklassides, millega autasus-

tatakse, kas sõltuvalt osalejate arvust)- koostaja nimi, EAL juhatuse koosoleku aeg, kus üldjuhend heaks kiideti.4.4 Üldjuhendi muutused tuleb vormistada EAL alakomiteede otsustena, peale kooskõlasta-mist EAL sekretariaadis. Muudatused tuleb vormistada ja avaldada EAL bülletäänidena. Ko-gu dokumentatsioon peab olema esitatud võistluste teadetetahvlil. Muudatused jõustuvad üld-reeglina 30 päeva pärast otsuse kirjaliku koopia vormistamist EAL-s. Alakomiteed võivad muuta üldjuhendeid ka lühemate tähtaegadega, s. h. tagasiulatuva jõuga. MV/KV etapi lisami-ne Üldjuhendisse vaid erandkorras alakomitee otsusega mitte hiljem kui 6 nädalat enne võist-luspäeva.5. VÕISTLUSTE JUHEND5.1 Võistluste juhendi koostamisel tuleb korraldajail konsulteerida EAL alakomiteega ja/või sekretariaadiga enne juhendi vormistamist, viseerimist EAL-s ja selle paljundamist. Ametli-kuks Juhendisks saab olla vaid paberikandjale vormistatud ja EAL-s registreeritud dokument.

147

5.2 Võistluste juhend peab sisaldama järgmist:- võistluste nimi, autospordiala, korraldaja nimi ja rekvisiidid- EAL registreerimisnumber, avaldatakse kodulehel- koht, aeg- võistluste statuut (rahvuslik, RV, välisvõistlejate osavõtt lubatud)- lause : „ EAL loal on lubatud välisriikide litsentsiomanike osalemine“. Keelatud on juhendi

ingliskeelses tekstis kasutada sõna „ INTERNATIONAL“.- märkus: “Võistlused peetakse vastavalt EAL Võistlusmäärustikele ja käesoleva Juhendi alu-

sel kooskõlas FIA Spordikoodeksiga” (lisades etapijuhendis viite üldjuhendile)- nõuded osavõtjatele (vajalikud dokumendid)- loetelu meistrivõistluste arvestustest, sarjadest, seeriavõistlustest jt., milliste arvestust võist-

lustel peetakse- täpne ajakava (Juhendi avaldamine, registreerimise algus, lõpp, maksud, tehn. ülevaatus,

dokumentide kontroll, treeningsõidud, stardid ja distantsid, vaheajad, finishid, koosolekud, autasustamine jmt), ja nende täpsed toimumiskohad

- raja kirjeldus, raja mahutavus (startijate max arv), rajaloa number- lubatud võistlusautod, piirangud autodele, kirjed, võistlusnumbrid- osavõtumaksud, sõltuvuses registreerumisajast ja reklaamidest- registreerumiskord ja tähtajad (osavõtuavalduse vorm eraldi juhendi osana)- ümberregistreerumise võimalus- startimise ja võistlemise kord, kinnised parklad, signaallipud- karistuse loetelu (trahvid, lisaaeg, eemaldamine jne)- tulemuste arvestamise kord, autasude loetelu, autasustatavate arv- viide protesteerimise korrale (maksud, tähtajad)- reklaamitingimused, korraldaja ja EAL autodele kleebitavate reklaamide nimekiri, paigu-

tus, mõõdud- lauset “EAL ja võistluste korraldajad ei vastuta võimalike avariide/õnnetuste ja nende taga-

järgede eest.”- kindlustus-, vastutusteave- majandusküsimused (majutamine, kütus, soodustused, toitlustamine jmt)5.3 Võistluste juhendis tuleb esitada:- ametiisikute loetelu (koos vastavate kohtunike litsentsiklassidega)- žürii liikmed (RV võistlustel min. 3 inimest)- võistluste direktor (koos korraldusklubi aadressiga, e-maili, faxi ja telefoninumbriga)- võistluste juht (peakohtunik)- tema asetäitja(d)- võistluste sekretär (registreerimine, tulemused)- tehn. komisjoni esimees- peaajamõõtja- distantsi ülem (rajakohtunike vanem, rajameister)- ohutus-julgestusülem- faktikohtunikud, nende tööala- vahenduskohtunik5.4 Võistlusjuhendi lisana tuleb vormistada osavõtuavalduse vorm. Vormil peavad olema piisava suurusega lahtrid, kuhu osavõtta soovijaid on kohustatud kandma järgmised andmed:- registreerimistähtajad (odavam, kallim), maksud, aadressid, infotelefonid, pangaarve.- eraldi lahter kohtunike märgeteks (klass, number jmt), mida osaleja ise ei tohi täita- registreerija nimi, litsentsi nr., esindaja, aadress, telefon/fax, e-post- võistleja(te) nimi, litsentsi nr.- võistlusauto mark, mudel, homologatsiooni nr, kubatuur, grupp, klass, reg.nr., valmistus-

148

aasta, vajadusel stardinumber.- hooldusauto andmed- mehhaaniku(te) nimed.- vormi allosas peavad olema kohad sõitjate ja registreerija allkirjade jaoks. Vahetult ülalpool allkirjade kohti peab olema tekst: „ Osavõtuavaldusel esitatu on tõene.

Võimalike omal süül toimunud õnnetusjuhtumite puhul keeldun süüdistamast võistluste korraldajaid või EAL-i, võisteldes omal vastutusel. Kohustun täitma Võistlusmäärustikku, juhendit, kohtunike korraldusi. Tõendan minu juhilubade kehtivust“.

- RV võistlustel lahter ASN stardiloa jaoks (ASN pitsatijäljend).5.5 Juhend kooskõlastatakse:– EAL alakomitees– EAL sekretariaadis– kõik rallivõistlused Eesti Maanteeametis või maakonna Teedevalitsuses– kohalikes omavalitsusorganites (vallad, maakonnad), politseis, päästeorganisKooskõlastused vormistatakse juhendi lõpus või lisana, näidatakse ära koostaja nimi, koosta-mise aeg. Juhendi kinnitab võistluse korraldaja (majandusküsimuste tagaja). EAL omab õigust kontrollida lepingute sõlmimist ja täitmist korraldajate ning teiste ametkondade vahel.5.6 EAL alakomiteedel on vajalik koostada seeriavõistluste üldjuhendid võimalikult täpsete määratlustega ning võistlemise korra kirjeldusega. Võistluste juhendi maht ei tohiks seega üle-tada 2–3 masinakirja lehekülge koos osavõtuavalduse vormiga, juhend peaks kompaktselt esi-tama vaid programmi, ametiisikuid, maksud, majandusküsimused, reklaamitingimused jt. de-tailid.5.7 Enne juhendi esitamist registreerimiseks EAL-le on tuleb konsulteerida võistluste žürii esimehega ja/või võistluste juhiga (peakohtunikuga). Rallide osavõtjate loetelu koos võistlus-numbritega tuleb kooskõlastada EAL rallikomitees, arvestades võistlejate jooksva kiirusliku ta-beliga.5.8 Juhendi muutused tuleb vormistada bülletäänidena, need nummerdatakse ja on juhen-di lahutamatuteks lisadeks. Bülletäänid tuleb esitada kõigile osavõtta soovijatele (saata posti-ga või hilisemad anda kõigile võistlejatele allkirja vastu) ja startijatele. Bülletäänid allkirjastatak-se võistluste direktori poolt, peale žürii töölehakkamist (reeglina alates tehn. kontrolli algusest) žürii liikmete poolt.5.9 Kiirusvõistluste (sh. ka rallisprindi) juhendite lisaks peab olema raja skeem (vt. pt “Kiirus-alade võistlusradade dokumentatsioon”), skeem ja rajaluba peavad olema esitatud võistluste teadetetahvlil.5.10 EAL kehtestab igaaastaselt võistlejate osavõtumaksude piirid, neid ei või ületada ka suu-rendatud maksude kaudu hilisema registreerimise puhul.5.11 Peale juhendi EAL-is registreerimist on korraldajad kohustatud juhendi esitama interne-tilehele www.autosport.ee. Eraldi esitatakse seal ka EAL-s kooskõlastatud võimalikud võistlus-eelsed Juhendi muudatus-bülletäänid.6. VASTUTUS, KINDLUSTUS, MITMEPOOLSED KOHUSTUSED6.1 EAL sõitjalitsentsi omanikud on kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu.6.2 Kogu vastutus võistlustel (kolmandate osapooltega) toimuda võivate õnnetuste ja nende tagajärgede eest lasub võistluste korraldajal. EAL-s registreeritud võistlustel kehtib kindlustus kolmandate osapooltega juhtuda võiva ees, vastav poliis nr 7/32616 (Seesam RKAS) asub EAL sekretariaadis. Poliisi kate on 4 mln krooni, korraldaja omavastutus 10 tuhat krooni. Poliis keh-tib ainult nõuetekohase ohutusplaani rakendamisel.6.3 Mitte ükski võistlustel osalev füüsiline või juriidiline isik ei saa võistlustel juhtunud õnne-tuste eest süüdistada EAL alakomiteesid, EAL-i või FIA-t. Osavõtt võistlustest on vabatahtlik ja registreerija vastutusel.

149

6.4 EAL võib nõuda korraldajalt EAL-ga erilepingu sõlmimist võistluste korraldusküsimuste täpsustamiseks ning mõlemapoolsete kohustuste ja õiguste kehtestamiseks antud võistlustel.6.5 Võistluste korraldaja on kohustatud korraldama võistluspaiga korrastamise koheselt peale võistlust. Üldliikluseks kasutatavate teede kasutamisel võistlusteks (eelkõige ralli, rallisprint jt. lisakatsetena kasutatud teedelõigud) peab korraldaja tagama nende teede hoolduse (höövelda-mise) vastavalt teedevaldajate nõudmistele. EAL-l on õigus teede korrastamise lepinguid kont-rollida.6.6 Võistluste korraldajatele, kelle kohta on Eesti Maanteeametil, Teedevalitsusel või kohali-kul omavalitsusel teede korrastamata jätmise tõttu pretensioone, ei anna EAL järgmis(t)e võistlus(t)e korraldusluba.6.7 Võistluste korraldajad peavad hiljemalt 3 päeva (RV- 7 päeva) enne võistluse algust toime-tama EAL sekretariaati 3 eksemplari kõigist võistlustega seotud trükistest (juhendid, legendid, kavad, reklaambroshüürid, meelespead, kleebised, vimplid jmt.) ning 3 komplekti kõikidest lu-badest, pääsmetest, kutsetest, kaelakaartidest võimaldamaks ligipääsu võistlusrajale ja võistlu-sega seotud üritustele (k.a. tasulised avamis- ja lõpubanketid, VIP-üritused jmt.).6.8 Korraldajad on kohustatud kõikidel võistlustega seotud trükistel, reklaamimaterjalidel, programmidel, kavadel, plakatitel jmt. esitama EAL logo ja nime.6.9 Sõitjad ja registreerijad, kes on korraldajale saatnud registreerimisavalduse, on kohustatud võistlustel osalema. Oma mitteosalemist ja selle põhjustest tuleb korraldajale kirjalikult teata-da mitte hiljem kui 3 päeva enne starti (vääramatu jõu puhul võib ka hiljem). Mitteosalemisest mitteteatanute andmed ja osavõtuavaldused tuleb saata EAL-le, kes saab kohaldada rikkujate-le sanktsioone.7. TULEMUSEDVõistluste tulemused vormistatakse kohtunike poolt protokollina, see viseeritakse võistlus-te juhi poolt ning kinnitatakse žürii liikmete allkirjadega peale protestiaja lõppu või protesti-de lahendamist. Protokollides tuleb esitada tulemused kõigi võistlema lubatud sportlaste koh-ta. Viseeritud võistlustulemused on auhindamise aluseks. Tulemused tuleb esitada võistlustele järgneval esmaspäeval kella 12-ks EAL sekretariaati.8. AMETIISIKUTE TÖÖ TASUSTAMINE8.1 Juhendis märgitud väljapoolt maakonda kutsutud kohtunikele ja žürii liikmetele tuleb kor-raldajal tasuda nende transport võistluspaika ja tagasi, majutamine, toitlustamine ning maksta töötasu. EAL soovitab sõlmida korraldaja ja kohtunike vahel ülaltoodu tagamiseks lepingud.8.2. Žürii liikmed on korraldaja täielikul ülalpidamisel ja hooldusel vastavalt sõlmitud lepingu-te sisule (transport, majutamine, toitlustamine, sidevahendid, päevarahad jne). Ohutusautode (O, SC jt) meeskondade liikmed on korraldaja ülalpidamisel (majutus,kütus).8.3. EAL-l on õigus kontrollida ülalnimetatud lepingute õigeaegset sõlmimist, nende olemas-olu ning nende mõlemapoolset täitmist.8.4. Korraldaja on kohustud tagama tasuta sissepääsu ning ühe auto parkimise EAL Teenistus-kaartide omanikele, kaartide näidised EAL-st.8.5. EAL väljastab TV kaamerameestele ning fotograafidele numereeritud eriveste TV-FOTO. Vestid on EAL omandiks, neid on kahte liiki:- pikaajaline- ühekordne Püsiveste väljastab EAL. Ühekordseid veste väljastatakse võistlustele akrediteerunud TV kaa-merameestele ja fotograafidele. Vestide taotlejad allkirjastavad EAL vormikohase avalduse kas liidu sekretariaadis või võistluste pressikeskustes. Vestide kandjad ei kuulu kolmandate osa-poolte hulka EAL kindlustuspoliisis.Vestide kandjaile peab korraldaja tagama tasuta sissepääsu võistlustele. Neil on tööülesannete (filmimise) täitmiseks õigus paikneda ka pealtvaatajate alast erinevatel aladel, kuid mitte sega-des publikut ja kohtunikke ega ohustades võistlejaid.

150

KOMMERTSKÜSIMUSED RAHVUSLIKEL AUTOSPORDIVÕISTLUSTELVõistlejail on õigus paigaldada reklaame oma võistlusautole ja võistluste korraldajail kõigile võistlusautodele ja võistlusrajale järgmistel tingimustel:1. Võistleja saab reklaamiõiguse EAL võistlejalitsentsi omandamisega.2. Korraldaja saab reklaamiõiguse võistluste registreerimisega EAL-s.3. Ühe reklaamiga ei või katta (ka osaliselt mitte) teist reklaami.4. Võistlejal on õigus keelduda paigaldamast oma autole sellist korraldajapoolset reklaami, mis on vastuolus tema autol või sõidukombinesoonil olevate kütuse/määrdeainete-, rehvi- või au-tofirmade reklaamidega.5. Võistlusnumbriga kaasneva reklaamiga tuleb võistlejal nõustuda, kui see reklaam on kirjel-datud võistlusjuhendis. Teistest korraldaja reklaamidest võib võistleja end vabaks osta, tasudes kahekordse osavõtumaksu.Korraldaja reklaami eemaldamine või katmine enne võistluste lõp-pu on keelatud. Selle eest võib EAL määrata karistuse.6. Reklaam peab oma teostuselt ja sisult olema maitsekas, asjalik ning vastama riigi seadusand-lusele.7. Juhul, kui võistlusjuhendiga ette nähtud korraldaja reklaami paigaldamise kohal paikneb ju-ba võistleja oma reklaam, on korraldajal õigus paigaldada oma reklaam juhendis ettenähud kohta- siiski võistlejale võimaluse piires vastu tulles8. Klaaspindadele ei või reklaame paigaldada, välja arvatud ribadena tuuleklaasi ülaservas ja ai-nult nii, et see ei kitsendaks võistleja vaatevälja. Samuti on lubatud kuni 8 cm kõrgune reklaam tagaklaasil.9. Reklaamide kinnitus peab olema selline, et nad ei tuleks lahti ei treeningute ega võistluste ajal. Ajutine kinnitus on keelatud. Võistleja ei tohi korraldajate reklaamkleebiseid väiksemaks lõiga-ta, ka mitte kujunduseta tagapõhja logo ümbert eemaldada. Kui võistleja eemaldab võistluste käigus kasvõi ühe korraldaja reklaamkleebise, võib teda eemaldada võistlustelt, määrata lisaks rahatrahv või peatada litsentsi kehtivus.10. Nii reklaamid kui ka kogu auto välispind tuleb hoida puhtana ja korras.11. Võistlejal pole kohustust oma reklaamide heakskiitmiseks EAL-s. Reklaamide vastavust käesolevatele reeglitele kontrollitakse tehnilisel ülevaatusel. Võistlejat, kelle auto ei ole nende-ga vastavuses, võib starti mitte lubada.12. Korraldajal on õigus kehtestada kuni kaks korda kõrgem osavõtumaks sõltuvalt sellest, kas võistleja nõustub korraldaja reklaamidega või keeldub neist.13. Ohutuskaalutlustel ei või reklaame paigaldada raja ohutuspiiridele ega püüdesüsteemidele. Lubatud on ainult piirdele värvitud või kleeppaberil reklaamid.14. EAL reserveerib enesele õiguse igal EAL egiidi all toimuval võistlusel võistlusautodele ühe reklaami kinnitamiseks, milleks tuleb igale autole jätta suvaline koht kõrgemale rataste tsent-reid läbivast tasapinnast, autodele vähemalt 20 x 50 cm, vormelitele vähemalt 10 x 30 cm. Sa-muti reserveerib EAL endale tasuta reklaamide paigaldamiseks ühe moodulkoha stardiväraval, autasustamispoodiumil ja stardikoridorides ning piiramata arvul võistlusraja äärtes.

151

KIIRUSALADE VÕISTLUSRADADE DOKUMENTATSIOON

1. Kiirusalade võistlusrajale peavad olema vormistatud järgmised dokumendid:1.1 Raja skeem, millel näidatakse:- mõõtkava M 1:500 või M 1:1000 või M 1:2000, põhja-lõuna suund,- raja võimalikult täpne kuju, pikkus, sõidusuund, kurvide raadiused (m), 100 m vahekaugu-

sed (PK), raja laiused (m),- kõrgusarvud raja teljel (pikiprofiili murdepunktides), teekatte tüübid, stardipaik, finishipaik,

stardisignaali andmise viis ja koht, startijate lubatud max arv ja paigutus, eelstardiväljak, boksid, laager parklad,

- kontrollpunktid rajal (nummerdatult),- kiirabi, tuletõrje-, päästeteenistuse-, puksiir-jmt masinate asetsemine,- lähemal kui 30 m raja servast paiknevad ohtlikud esemed, ehitised, puud, järsakud, kivid,

veekogud, sideelektriliinide postid ja kõik muu taoline,- ajamõõtjate, ringilugejate asetus,- võistluskeskuse asukoht, rajatise tüüp, tribüünid,- pealtvaatajatele keelatud tsoonide asukoht ja nende kaugus raja servast,- piirded (vallid, barjäärid, aiad, köied jne),- rajast üleminekukohad, tualettruumid, pressikeskus, fotograafide võttepaigad,- võistlusraja nimi, maakond, valdaja (aadress, telefon),- tingmärkide loetelu ja tähendused, objektide arv, meditsiiniabi keskus- raja asukoha skeem suuremate maanteede, asulate jmt. suhtes koos kaugustega nendest

(km), lähima haigla asukoht, nimetus ja kaugus rajast (km),- koostaja nimi aadress, telefon.Skeemi koostab raja valdaja formaadile A3 või A4 kahes eksemplaris.1.2 EAL võistlusraja litsents, rajalubaa) Vormistatakse EAL sekretariaadis peale raja skeemi kooskõlastamist alakomitees. Püsiraja litsents kehtib 3 aastat. Raja ümberehitused ilma EAL-ga kooskõlastamata on keelatud. Litsents ja skeem peavad olema esitatud võistluspaigas.

b) Rajalitsentsina kehtib ka raja skeemile vormistatud EAL rajaluba. Rajaloa aluseks olev ra-jaskeem võib olla vabas mõõtkavas A4 suurune vabakäeeskiis rallisprintidel, jäärajasõitudel jt. ajutistel radadel.Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tuleb raja dokumentatsioon vormistada FIA nõuete-le vastavalt ning EAL kaudu taotleda FIA rajalitsentsi saamine.Ilma raja skeemita ja EAL rajaloata võistlust (juhendit) ei registreerita.1.3 Raja ülevaatuse aktKoostatakse ja allkirjastatakse võistluste juhi poolt koos distantsi ülemaga ning ohutusülemaga vabas vormis. Aktis kontrollitakse raja vastavust litsentsis ja skeemis esitatuga, näidatakse ära raja pikkus, laius kitsamast kohast, KP-de arv, rajakohtunike arv KP-des ja võistluskeskuses, jul-gestajate arv, pealtvaatajate ala tähistus ja kaitse, kiirabi ja tuletõrjevahendite olemasolu, starti lubatavate autode arv (võistlus- ja treeningsõidus eri masinaklasside kaupa). Akti koopia esita-takse EAL-le koos võistlustulemustega.

152

LITSENTSID, ARSTLIK LÄBIVAATUS, VÕISTLEJA KINDLUSTUS 1. LITSENTSID1.1 Litsents on vormikohane dokument, mille rahvuslik autospordiföderatsioon (EAL) on väl-jastanud autospordivõistlustel osalevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.Litsentsi omanik peab tundma autospordi rahvusvahelisi ja rahvuslikke võistlusmäärustikke ning kohustub neid täpselt järgima.Mitte keegi ei või osaleda autospordivõistlustel võistlejana ega ka registreerijana ilma vastava lit-sentsita, milliseid väljastab EAL.Litsents kehtib reeglina kuni kalendriaasta lõpuni, EAL rahvuslikud litsentsid kehtivad Eestis peetavatel võistlustel järgmise aasta 1 veebruarini. Litsents ja litsentsi muudatused on maksu-lised.Litsentsi taotlejad ja litsentsi saanud isikud registreeritakse EAL sekretariaadis. Litsentsi võib saada isik, kelle kvalifikatsioon ja vastutus rahuldab EAL-i ja tema alakomiteede kehtestatud nõudeid ja tingimusi. EAL-l on õigus keelduda litsentsi väljastamisest, kui taotleja tegevus kah-justab autosporti.Litsentside valdajad on kohustatud litsentsi esitama kõikide autospordiföderatsioonide ja –võistluste ametnike nõudmisel.Kogu Eesti Vabariigi territooriumil omab õigust FIA (EAL) litsentside väljastamiseks ainult Eesti Autospordi Liit.EAL poolt väljastatavad FIA rahvusvahelised litsentsid kehtivad kõikides maailma riikides, mil-le autospordiföderatsioone on FIA tunnustanud. RV litsentsid on plastikkardid, nende vormis-tamine toimub viie tööpäeva jooksul. RV litsentsid on kohustuslikud kõikidel RV võistlustel FIA poolt tunnustatud rühmades või klassides.Juhul, kui võistleja soovib osaleda rahvusvahelistel kiirusvõistlustel, milledel nõutakse vastava gradatsiooniga litsentse, saab nende omandamise korra kohta informatsiooni EAL-st (ringra-da, kart, kiirendus jt).Kõik EAL poolt väljastatavad litsentsid kehtivad Eestis korraldavatel võistlustel järgmise aasta 1.veebruarini, teistes riikides kalendriaasta lõpuni.2. RegistreerijalitsentsRegistreerijaks on iga füüsiline või juriidiline isik, kes omab EAL poolt väljastatud registreerija-litsentsi ning omab seega õigust autospordivõistlustel osavõtjaid registreerida (FIA VM 44).2.1 Litsents on FIA vormi kohane. Litsentsi võivad taotleda kõik Eesti Vabariigis registreeritud asutused, ettevõtted, firmad, klubid, organisatsioonid jt. juriidilised isikud ning sõitjad ise.2.2 Litsentsi taotleja esitab vastavasisulise taotluse EAL sekretariaadile koos järgmiste andme-tega:a) registreerija nimetus (mitte üle 16 ladina tähestiku tähe pikkune),b) litsentsi vastutava omaniku eesnimi ja nimi, aadressid, töökoht, telefonid, e-mailc) registreerija postiaadress,d) arveldusarvee) litsentsimaksu tasumise garantiikiri (pole vajalik sularahas tasumisel),2.3 Litsentsi väljastab EAL sekretariaat peale taotlusavalduse ja seal oleva teabe läbivaatamist ning litsentsimaksu sissekasseerimist viie tööpäeva jooksul. EAL-il on õigus keelduda litsent-si väljastamisest.2.4 Litsentsiomaniku õigused:a) registreerida võistlejaid autospordivõistlustele, kusjuures füüsilise isiku registreerijalitsent-

siga saab võistlustele registreerida vaid iseennast (rallis ka kaardilugejat) ja oma autot.

153

b) esitada kirjalikke proteste ja apellatsioone VM-is ettenähtud korra kohaselt,c) esindada enda poolt registreeritud võistlejaid võistluste korraldajate, kohtunike ja žürii ees,d) kasseerida endale kõik võistlustel osalejatele väljamakstavad rahasummad (stardiraha, au-

hinnaraha jmt) ja jaotada see vastavalt oma äranägemisele.2.5 Litsentsiomaniku kohustused.a) teada ja täita autospordialaseid rahvuslikke ja rahvusvahelisi normdokumente ning Võist-

lusjuhendeid,b) vastutada registreeritud sportlaste, nende mehhaanikute, meeskonnaliikmete toetajate,

võistlustehnika, transpordivahendite eest võistluste ajal, teel võistluspaika ja sealt tagasi. Sa-mal ajal kannavad kõik loetletud ka eraldi isiklikku vastutust oma tegevuse eest,

c) esitada registreerijalitsents või selle koopia võistluste ametnike nõudmisel,d) taotleda EAL-st stardiluba rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks, olles esitanud vastava

võistluse Juhendi ja/või registreerimisavalduse. EAL peab veenduma, et antud võistlus on FIA kalenderplaanikohane üritus,

e) tasuda EAL-le või tema kaudu teistele autospordiföderatsoonidele või korraldajatele määra-tud trahvid jmt. summad nõutud tähtajaks.

2.6 Iga füüsiline või juriidiline isik omab õigust vaid ühele registreerijalitsentsile igaks kalend-riaastaks.2.7 Võistlusmäärustike või kehtiva seadusandluse rikkumisel võib EAL alakomitee ettepane-kul litsentsi tähtajaliselt tühistada. Litsentsi valdaja on kohustatud litsentsi tagastama EAL sek-retariaati.2.8 Litsents kehtib vaid omaniku poolt allkirjastatult.2.9 Võistlustel osavõtuks kehtib ka registreerijalitsentsi koopia. Koopial peab olema omaniku pitsatijäljend või allkiri. Protestide esitamise õigus on vaid litsentsiomaniku poolt kirjaliku vo-likirja esitajal.2.10. Kui sportlane soovib olla ka võistlustele registreerijaks, siis peab tal olema nii EAL/FIA sõitjalitsents kui ka registreerijalitsents.

3. Sõitjalitsents3.1 Litsents on FIA vormi kohane.3.2 EAL omab õigust litsentsi väljastamiseks alljärgnevatele isikutele:a) Eesti Vabariigi kodanikele ja kodakondsuse taotlejatele,b) Teiste riikide kodanikele, kui nende riiklikud föderatsioonid on esitanud vastava kirjaliku

loa, nimetatud kodanikud peavad omama ajutist töökohta või elamisluba Eesti Vabariigi territooriumil,

c) nendel territooriumitel elavatele isikutele, kus puudub FIA-s esindatud autospordiföderat-sioon, eelnevatel on vajalik FIA vastav luba.

3.3 EAL alakomiteed kehtestavad vastavad eeskirjad, erinevate autospordialade litsentsi taotle-vate sportlaste kvalifikatsioon peab esitatud nõuetele vastama. Ralli algajad I sõitjad on kohus-tatud kõigepealt võistlema II liiga rallidel, nende litsentsil märge „ II liiga.“3.4 Sõitjalitsentside liigid.3.4.1 EAL väljastab rahvusvahelisi ja rahvuslikke FIA sõitjalitsentse. Litsentsivorm on ühtne, välja arvatud kardiliidu poolt väljastatavad rahvuslikud litsentsid. Eestis toimuvatel rahvusva-helistel võistlustel rahvusvahelistel rühmades osalejatel peavad olema rahvusvahelised litsent-sid.3.4.2 EAL väljastab litsentsid iga autospordiala kohta, tehes vastavad sissekanded litsentsivor-mile. Sportlane tohib osaleda vaid nende autospordialade võistlustel, mis on litsentsil tähistatud EAL märkega (numbrikombinatsioon ruudustikus ja vajadusel erimärked).3.4.3 EAL rahvusliku litsentsiga võib võistelda ainult Eestis peetavatel rahvuslikel võistlustel

154

(või rahvuslikes klassides), EAL rahvusvahelise litsentsi omanikud lisaks ka rahvusvahelistel FIA-s registreeritud võistlustel litsentsidel märgitud autospordialadel.3.5 EAL sõitjalitsents on tasuline ning sisaldab ka kindlustusmaksu õnnetusjuhtumite hüvita-miseks.3.6. Vastavalt FIA VM Art. 110 võivad Eesti kodanikest sõitjad taotleda teiste riikide ASNde lit-sentse. Taotluse edastab EAL, kusjuures sõitja peab esitama EAL litsentsi-taoltusvormi, tervis-liku seisukorra tõendusvormi ning tasuma EAL-le litsentsimaksu Eestis kehtiva tariifi kohaselt. Riikidevahelist litsentsivahetust saab taotleda vaid ühel korral kalendriaasta jooksul, võõrlit-sentsi saanud Eesti kodanikust sõitjad omavad jätkuvalt õigust osaleda kõikidel Eestis peeta-vatel võistlustel.

4. Sõitjalitsentside väljastamise kord4.1 Eesti Autospordi Liidu (EAL) litsentse väljastab EAL sekretariaat. Litsentsid on tasulised ja kehtivad Eestis võistlustest osavõtuks järgneva kalendriaasta 1.veebruarini, välisriikides käes-oleva kalendriaasta lõpuni.4.2 EAL väljastab järgmisi litsentse:4.2.1 rahvusvaheline sõitjalitsents4.2.2 rahvuslik sõitjalitsents:- üldlitsents aastaks eri autospordialadele- noortelitsents- kardilitsents (väljastab Eesti Kardispordiliit)4.2.3 Sõitjalitsentsi taotlemisel peab sõitja esitama taotlusvormi ning arsti poolt viseeritud ter-visliku seisukorra tõendusvormi.4.3 Rahvuslik sõitjalitsents4.3.1 Võistleja peab litsentsi taotlemisel esitama EAL-i täidetud taotlus- ja tõendusvormi enda andmetega ja tervisliku seisukorra kohta ja ühe foto 3x4 cm. Litsentsitaotlusvormid väljastab EAL, need on allalaetavad kodulehelt www.autosport.ee4.3.2 Peale taotlus- ja tõendusvormi registreerimist ning litsentsimaksu tasumist väljastatak-se võistlejale litsents.4.3.3 Sõitjalitsents kehtib vaid allkirjastatult ja 3x4 fotoga varustatult. 4.4 Rahvusvaheline (RV) sõitjalitsents4.4.1 FIA/EAL sõitjalitsentsiks on plastikkaart. RV litsentsi taotleja peab EAL-i esitama täide-tud taotlus- ja tõendusvormi enda andmetega ja tervisliku seisukorra kohta ning ühe (värvi)foto 3x4 cm. Taotleja peab olema vähemalt 16 aastane, kardisõiduks 13 aastane. RV sõitjalitsents on kohustuslik lahtistel rallivõistlustel A, N, S rühmade autodel osalemiseks.4.4.2 RV litsents sisaldab ühtlasi ka aastase stardiloa osalemaks FIA-s registreeritud võistlustel. Litsents tõendab sõitja tervislikku sobivust autospordiga tegelemiseks.4.4.3 litsentsile kantakse FIA gradatsioonimärge Grade A,B,C ringrajasõidus või Grade R ral-liks.4.4.4 Litsentsitaotleja peab arvestama, et peale taotlus- ja tõendusvormi registreerimist ning lit-sentsimaksu tasumist EAL-i, kulub 5-7 päeva plastikkaardi vormistamisele.4.4.5. EAL üldlitsentsi võib taotleda alates 16 eluaastast, rallilitsentsiks tuleb esitada täienda-valt ka piiratud kehtivusega juhiload. Üldliikluseks suletud radadel tohib litsentsiomanik võis-telda üldistel alustel, muudel juhtudel arvestada LE-ga. Võimalikud piirangud vastavalt alako-miteede määrustele.4.4.6 Vanusepiirid on kehtestatud sünniaastakohaselt, üldreeglina võivad 16 a vanused võistel-da koos täiskasvanutega. Rallil osalemiseks erinõuded.4.5 Noortelitsents4.5.1 Noortelitsensti taotleja peab EAL-i esitama täidetud taotlus- ja tõendusvormi enda and-

155

metega ja tervisliku seisukorra kohta ning ühe (värvi)foto 3x4 cm. Tõendusvormile peab allkir-ja andma üks lapsevanematest. 4.5.2 Peale taotlus- ja tõendusvormi registreerimist ning litsentsimaksu tasumist väljastatak-se võistlejale litsents.4.5.3 EAL võib korraldada noortelitsi taotlejaile sõiduoskuse ja võistlusmäärustike tundmise testi.4.6 Osalemaks ringrajavõistlustel tuleb litsentsitaotlejal saada litsentsile erimärge EAL ringraja-komitee poolt kehtestatud korras. Taotlejale väljastatakse küll vormistatud litsents, ent võistleja peab osalema ringrajakomitee treeninglaagris või võistluseelsel kontrolltreeningul ning saama ringrajakomitee vaatleja heakskiidu.4.7 EAL sõitjalitsents ei anna õigust võistlustel osalemiseks. Võistlustele saab registreerida vaid EAL registreerijalitsentsi omanik või registreerijalitsentsi kinnitatud koopia esitaja. Samas, re-gistreerija esindaja puudumisel kannab registreerija vastutust ja õigusi sõitja (rallidel I-sõitja).4.8 EAL alakomiteed omavad õigust väljastada osavõtukaarte rahvaspordivõistlustel osaleda soovijatele (rahvaralli,- sprint, off-road).4.9 Kui EAL juhatus on kehtestanud võistluskeelu (peatanud litsentsi kehtivuse), peab litsent-siomanik litsentsi tagastama EAL sekretariaati. Võistluskeeld jõustub juhatuse otsuse vastuvõt-mishetkest. Litsentsi tagastamispäev on tähtajalise võistluskeelu lõpu arvutamise aluseks.

8. KINDLUSTUSEAL sõitjalitsentside omanikud on kindlustatud kindlustusaktsiaseltsi “Seesam” poliisiga nr 4/32616.Kindlustushüvitised: - õnnetusest põhjustatud püsiv ja taastumatu puude hüvitis 50.000.- EEK- surmajuhtumi hüvitis 50.000.- EEKLitsentsiomaniku omavastutuspiir 5000.- EEKEAL soovitab sõitjatel eraldi lisaks hankida suurema kattega kindlustuspoliisid, mis samuti si-saldaksid autospordiriski. Teiste riikide kodakondsed pole kindlustuspoliisiga kaetud.Kindlustustingimused (lühidalt):* Kindlustuskaitse hõlmab õnnetusjuhtumeid, mis juhtuvad kindlustatuga kogu maailmas.

Kindlustus kehtib kõigil EAL-i poolt registreeritud autospordivõistlustel ning rahvusvahe-listel võistlustel välismaal, mis on EAL-i poolt lubatud, samuti võistlustele eelneval ametli-kul treeningsõidul. Kindlustus ei kehti nn. tööõnnetuste ja väljaspool võistlusi toimunud õnnetuste puhul.

* Kui õnnetusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul püsiv füüsiline tervisekahjustus (invaliid-sus), maksab kindlustusandja invaliidsushüvitist. Invaliidsus peab olema ühe aasta jooksul pärast õnnetusjuhtumit arstlikult kindlaks määratud.

Hüvitise suurus määratakse Seesami püsiva puude raskusastme protsendi määramise tabe-li järgi.

* Pärast õnnetusjuhtumit peab kindlustatu 24 tunni jooksul pöörduma arsti poole, samuti tuleb informeerida kindlustusandjat. Kindlustatu peab täitma arsti ettekirjutisi. Kindlustatu peab esitama ravivale arstile õnnetusjuhtumi ravikaardi, mis tuleb tõepäraselt täita ja pärast ravi lõppu kindlustusandjale tagastada.

- Kindlustusandja on kohustatud tasuma lepingujärgse hüvitise 30 päeva jooksul sellest, kui on saanud hüvitustaotluse ja kõik hüvitiskohustuse väljaselgitamiseks vajalikud dokumen-did

* Hüvitise väljamaksmiseks on tarvis esitada alljärgnevad dokumendid:surma korral:- kirjalik hüvitistaotlus

156

- kindlustatu surmatunnistus- soodustatud isikut tõendav dokument,pärijatel pärimisõigust tõendav dokument- arsti otsus või mõni muu usaldatav dokument, mis tõendab õnnetusjuhtumi toimumist

puude korral:- kirjalik hüvitistaotlus- arsti otsus puude kohta- arsti otsus või mõni muu usaldatav dokument, mis tõendab õnnetusjuhtumi toimumistArstlike dokumentide täitmise eest maksab kindlustusvõtja, eksperthinnangute kulud kannab kindlustusandja.

KOHTUNIKUD1. ÜLDALUSED1.1 Autospordikohtunikeks võivad olla isikud, kes on 14 aastat vanad ning on läbinud vastavad ettevalmistuskursused ja sooritanud eksami.1.2 Kohtunikekohustuste täitmine toimub vabatahtlikkuse alusel.1.3 Kohtunik peab olema aus, erapooletu ja oma tegevuses võistlustel lähtuma autospordi võist-lusmäärustest, tehnilistest tingimustest ja võistlusjuhendist.1.4 Kohtunik peab tagama võistluste ohutu läbiviimise ja võistlustulemuste objektiivsuse ning täpsuse.1.5 Kõigil autospordikohtunikel tuleb meeles pidada järgmist:a) ilma kohtuniketa ei ole võimalik autosporti harrastada (vaid andekatest sõitjatest ja kiiretest

autodest ei piisa), b) sportlaste ja klubide puudumisel pole kindlasti ka kohtunikke vaja,c) autospordivõistlustel ei ole ülemusi ega alluvaid, on koostööpartnerid Võistlusmäärustiku

ja Juhendi täitmiseks.d) vaieldavad küsimused, mida ei saa määratleda Võistlusmääruste alusel või žürii otsusega,

tuleb lahendada võistlejat soosides.2. EESTI AUTOSPORDIKOHTUNIKE KLASSIFIKATSIOON2.1 Autospordikohtunikele kehtestatakse järgmised kohtunikelitsentsid:V klassIV klassIII klassII klassI klass2.2 Litsentsid kehtivad kuni 5 aastat, neid väljastatakse ja pikendatakse: V, IV ja III klass - regionaalsete kohtunikeorganisatsioonide poolt. I ja II klass – EAL sekretariaadi poolt koostöös alakomiteedega.2.3 EAL regioonid registreerivad vastavate klasside kohtunikke eri autospordialade kaupa.2.4 Võistluste vanemkohtunikud (ka žürii esimees) peavad peale võistluste lõppu koos võist-lustulemustega esitama EAL-i sekretariaati vabas vormis kirjaliku aruande toimunud võistlus-te kohta, kirjeldades lühidalt:- puudusi korralduses- esinenud proteste, tüliküsimusi- üldist ohutust- eeskujuväärivat üldkorralduses- alluvate kohtunike tööd- jne, mis võib saada kasulikuks järgmistel võistluste korraldamisel.2.6 Rahvuslikel võistlustel pole žürii kohustuslik, žürii õigustes on võistluste juht.

157

5. KOHTUNIKELITSENTSIDE VÄLJASTAMISE KORD5.1 Kohtunikulitsents ning sellele vastavalt võistlusaladele näidatud klass annavad kohtunikule õiguse töötada kohtunikuna autospordivõistlusel.5.2 Litsentsil näidatakse ära kohtuniku klassifikatsioon kõigil aladel.5.3 Autospordivõistlusel kohtunikuna töötades peab litsentsi kaasas kandma.5.4 Vabas vormis lisalehele peab kohtunik ise kandma märked osaletud võistlustest (nimi, aeg, amet).5.5 Kohtuniku klass kantakse vastava autospordiala lahtrisse.5.6 Kohtuniku litsents peab olema varustatud kohtuniku fotoga.5.7 III, IV ja V klassi litsentsi kirjutab alla (koos loetava nimega) litsentsi välja andnud kohtu-nikeorganisatsiooni juhataja.5.8 I ja II klassi litsentsi kirjutab alla EAL peasekretär ja litsents varustatakse EAL pitsatijäljen-diga. Ilma EAL pitsatijäljendita ei ole vastava klassi kohtunikulitsents kehtiv.5.9 Ilma kohtuniku isikliku allkirjata on litsents kehtetu.

EAL ALAKOMITEEDE TEGEVUSJUHISEDA Üldosa. Eesmärk1. EAL Alakomiteed (AK) tegutsevad EAL Juhatuse ülesandel eri autospordialade vahetuks

juhtimiseks.2. AK-d tegutsevad EAL Põhikirjas ning FIA ja EAL Võistlusmäärustikes kehtestatud eesmär-

kide, ülesannete, õiguste ja kohustuste vahetuks rakendamiseks.3. AK tegutsemist kontrollib EAL Juhatus, eri AK-de tööd koordineeritakse EAL sekretariaa-

di kaudu.4. EAL Juhatusel on õigus välja vahetada AK esimees, jätta kinnitamata AK otsuseid, eriolu-

korras otsustada AK volituste üle spordiala juhtimisel.

B Koosseis. Moodustamine. Töökord1. AK koosseisu kuulub 5 –10 inimest AK esimehe valikul. AK koosseisus peab olema vähe-

malt üks tegevsportlane.2. AK esimehe määrab EAL Juhatus. Esimehe kandidatuuri esitab loodava alakomitee korral-

dustoimkond EAL sekretariaadi kaudu. Tegutseva AK esimehe vahetus toimub AK ettepa-nekul Juhatuse otsusega.

3. AK esimehe ametisoleku aeg on 6 aastat, pikendamine eeldab Juhatuse otsust.4. AK on otsustusvõimeline vähemalt 4 liikme kohalolekul, sh esimees või tema kt, otsustatak-

se lihthäälteenamusega, kusjuures AK esimees otsustab häälte võrdsusel. AK koosolekutest võivad osa võtta spordiala arengust huvitatud isikud, klubide esindajad, masinaklasside va-nemad, kohtunikud, korraldajad jt – kutsututel puudub hääletusõigus.

C Õigused1. Otsustada spordiala jooksvate küsimuste üle kehtivate võistlusmäärustike raames.2. Esitada rahvuslike võistlusmäärustike projekte ja tehnilisi tingimusi ning nende parandusi.3. Kooskõlastada litsentsitaotlejate spordialast pädevust.4. Nimetada võistlustele AK vaatlejaid ja kooskõlastada vanemametnikke.5. Määrata litsentsiomanikele hoiatusi, trahve ja muid karistusi.6. Esitada Juhatusele taotlusi litsentside kehtivuse peatamise ja võistluskõlbmatuks tunnistamise

kohta.7. Kooskõlastada võistluste juhendeid.

158

8. Taotleda võistlusradadele rajalitsentse, teha ettepanekuid rajalitsentside peatamiseks või võistluste korraldusõiguste äravõtmiseks.

9. Kehtestada AK tegevuse kodukorra käesolevate tegevusjuhiste raames. 10. Moodustada mittetulundusühingu (klubi) AK eesmärkide täitmiseks, moodustatav juriidi-

line isik ei oma õigust EAL registreerijalitsentsile. 11. Teha EAL juhatusele ettepanekuid koolitusürituste, treeningute jt finantseerimiseks, esita-

des vastavad eelarved ja programmid12. Kinnitada sarjade tulemused, korrigeerida punktitabeleid, otsustada sarjade toimunud

etappide arvessemineku üle.

D Kohustused1. Järgima oma tegevusalas rahvusvahelisi ja rahvuslikke (EAL) normdokumente, eeskirju,

määrustikke ning Juhatuse otsuseid.2. Korraldada perioodiliselt AK koosolekuid spordiala juhtimiseks, protokollida koosolekuid

ning AK otsustest teatada kirjalikult EAL sekretariaati 3 päeva jooksul koosolekust.3. Koostada õigeaegselt autospordiala kalenderplaani projekt iga aasta oktoobrikuus.4. Koostada seeriavõistluste üldjuhendite projektid iga aasta novembrikuus nende kinnitami-

seks Juhatuses.5. Pidada arvestust MV, KV edetabelite, rändkarikate jt seeriavõistluste kohta.

APELLATSIOONIKOMISJONTegevuse üldpõhimõtted on kehtestatud EAL juhatuse otsusega 05. okt. 1999.a.

1. Apellatsioonikomisjon (APKOM) moodustatakse FIA VM pt. XIII alusel ning FIA Põhikir-ja Art 22 eeskujul.2. APKOM valib EAL Üldkoosolek.3. Koosseis 3 kuni 6 inimest ning vajadusel 1 (üks) kutsutav hääleõiguslik nõunik, käsitlusala-se autospordiala spetsialist.4. APKOM otsustab hääletades, esimehel otsustav hääl häälte võrdsusel.5. APKOM liige, kes oli seotud vaidlusalase võistlusega korraldajana,võistlejana või kohtuniku-na, ei saa APKOM-s osaleda (FIA VM 187).6. EAL sekretariaat kogub vajaliku dokumentatsiooni.7. Apellatsioon võetakse arutusele ainult FIA VM 182-185 nõuetele vastavalt vormistatuna.8. APKOM võtab osapooltelt kirjalikud seletused, vajaduse komisjoni arutelule ilmumise ot-sustab APKOM. Komisjoni istung peetakse peale vajalike materjalide ja ekspertiisitulemuste laekumist,kuid mitte hiljem kui 1 (üks) kuu apellatsioonikaebuse esitamisest.9. APKOM-l on ülim ja lõplik õigus lahendada kõiki autospordialaseid rahvuslikke apellatsioo-ne. APKOM võib võtta seisukoha ka autospordi üldhuvidega seonduvates küsimustes. APKOM ei käsitle majandushuvide konflikte, EAL toiminguid, sponsortehinguid jms. APKOM otsused ei kuulu vaidlustamisele, APKOM seisukohad on soovituslikud EAL alakomiteedele.10. APKOM liikmete töö kuulub tasustamisele kautsjonisummast.11. Rahuldamata apellatsioonide tagastamisele mittekuuluvad kautsjonisummad ning määra-tud trahvid lülitatakse EAL eelarvesse sihtotstarbelisteks kulutusteks.12. Võimalike määratavate ekspertiiside kulud tasub apellatsioonikäsitluse kaotanud osapool.13. APKOM võib avalikustada oma otsuseid pressis.

159

EESTI RALLIKROSSI AUTOD (ERC)Kehtivad alates 1. jaanuar 2009Rahvuslikud eeskirjad (ERK) (FIA Lisa J, Art. 279 koos ERK täienduste ja lisavaba-dustega)

1. ÜLDEESKIRJAD1.1. Klassid.1.1.1. Alates 1. 01. 2008 võistlevad ühises arvestuses Eesti meistritiitli eest ühises arvestuses järgmised klassid:- ERK – rahvuslik klass, vabalt hingavad kaherattaveolised (2WD) bensiinimootoriga au-tod mootori töömahuga kuni 2000 cm3 (lubatud kasutada autosid mootori töömahuga kuni 2500cm3 juhul, kui auto omab EAL tehnilist kaarti seisuga 01.10.2007) (2000cm3 ja kuni 2500 cm3 töömahuga diiselmootoriga (ka turbodiisel)) autod; keelatud on taga – ja keskmootoriga autod, v.a. autod, mis omavad EAL tehnilist kaarti seisuga 1. 10.2007 - Division 1A – FIA poolt homologeeritud A – rühma esisillaveolised autod vastavalt Lisa J (ar-tiklid 251 – 255); - RX Cup – FIA poolt homologeeritud A – rühma tagaveolised autod vastavalt Lisa J (artik-lid 251 – 255) ja lisaks autod, mis ei oma FIA homologeeringut, kuid on müügis EL ametlikes müügikanalites;Ühisklassi nimetus on ERC ja osalevad autod peavad vastama ühele eelnimetatud klassi tehni-listele tingimustele, mis peab ka selgelt tehnilisel kaardil kajastuma.1.1.2 Divisjon 1 - mootori töömahuga üle 2000cm3 ja/või neljarattaveolised (4WD) autod1.2. Mürapiirang, väljalaseLubatud 100 dBA mõõdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mõõdik asendis A/Slow,mikrofon 45° nurga all 50 cm kaugusel summutiotsast, mootoril 4500 p/min,minimaalselt 1,5x1,5 m pinnast kattev alusvaip, Summuti ei või auto tagant väljaulatuda.D1A ja D 2 autodel peab olema väljalaskesüsteemis vähemalt üks homologeeritud või tehase poolt valmistatud katalüsaator. ERC autodel on katalüsaator soovituslik. Alates 01.01.10 on ka ERC klassis katalüsaator kohustuslik.1.3. KütusPliivaba (kuni 0,013 g/l) vastavauses Art. 252.9.1. ja 9.2.1.4. Rattad, rehvidAjavahemikul 1.aprill kuni 1.november on lubatud kasutada ainult slick tüüpirehvil baseeruvaid rehve, samuti on lubatud Matadori mudeleid MP15 ja MP42.Komplektne ratas (survestatud rehv + velg + äärik) peab mahtuma U-kujulissemõõdikusse harude vahega 250 mm, mõõtmine ratta mittekoormatud osas. Veljemõõt ei saa ületada 18 “Mustri protsent arvutatakse erivalemiga (aluseks FIA “Ralli rahvusvahelisedüldmäärused”, Lisa V, p.2.1.”Kontrollpinna definitsioon”), sügavus uutena 5,5 mm.Igal ajahetkel võistluse kestel peab mustri sügavus olema vähemalt 2mm ja vähemalt75% ulatuses algsest mustri pinnast. Rehvimuster peab katma vähemalt 17% rehvipinnast.

2. TÄIENDUSED RALLIKROSSIAUTODELE2.1. Tagatuled. Igal autol peab olema taga kaks punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, võimsus 5W, originaaltulede puhul vastavalt autotootja soovitusele), mis töötavad koos originaaltagatuledega või autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidu-

160

rituled (võib paigaldada gabariidituledega samasse elementi, võimsus 21W).Võib kasutada sa-masuguse valgusjõuga dioodtulesid. Paigalduskõrgus maapinnast peab olema 1,00 - 1,50 m, need tuleb paigutada sümmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt põikteljega. Tagatule-de vaheline kaugus tagant vaates peab olema minimaalselt 40 cm. Tuled peavad süttima süüte-voolu sisse lülitamisel. Väliste tulede kasutamisel peavad tuleklaasid olema teibitud. 2.2. PukseerimissilmusPeab asuma nii ees kui taga. Nad ei tohi ulatuda väljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja pea-vad olema värvitud erkkollaseks, oranžiks või punaseks ning olema kergesti leitavad. 2.3. Istmed ja riietus2.3.1. Juhiiste ja ohutusriietus peavad olema FIA homologeeritud. Kohustuslik ka kehtiva homologeeringuga alussärgi ja kiivri-aluse suka kasutamine alates 1.05.2008. 2.3.2. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud läbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), M8 ja tugevusklass minimaalselt 8,8. 2.3.3. Juhiiste ei tohi olla kinnitatud otse põhjale, vaid kahele ristitalale, mille otsadkinnituvad kesktunnelile ja küljekarbile. Ristitalade minimaalne läbimõõt nelikanttorupuhul on 25x25x2mm.Autod millede tehniline kaart on väljastatud pärast 01.01.2009 peavad istmetorude mõõdud olema vastavalt: 25x25x3 või 35x35x2.5 nelikanttoru puhul35x2.5 või 38x2mm ümartoru puhul. Toru otsad peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega min.pindalaga 40cm2. Plaa-di ühe külje min. mõõde 6cm.Plaadi paksus min. 3mm,kergsulami puhul 5mm. Juhul, kui ist-me kinnitused läbivad talasid, tuleb need teha vastavalt FIA VM Lisa J App.253 joonis 253-65B.Lubatud ka eraldi kinnitused keevitatuna istmetoru külge. Materjali nõuded istmetorudega sa-mad. Keevitatud kinnituse horisontaalmõõde ei tohi olla suurem materjali oma küljemõõdust või diameetrist.2.3.4. – Juhiistme mistahes osa peab asetsema eespool algse tagaistme esiserva.2.4. Tuuleklaas, aknad2.4.1.Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist või polükarbonaadist (min 5 mm paks). Autod, mille tuuleklaas on pragunenud nähtavuse kaoni või kui klaas võib edasi praguneda, eemaldatakse sõidust. Kiled, kleebised, värvipihustamine on keelatud (v.a. maksimaalselt 15cm kõrgune reklaamkleebis esiklaasi ülaosas). 2.4.2. Küljeaknad. Kasutatav polükarbonaat ei tohi kokkumurdmisel murduda, samuti ei tohi olla pragusid. Kõik aknad peavad olema asendatavad algsetega ja läbipaistvad. Sünteetilisi klaa-se esiustel, esiklaasina ja tagaaknana ei või kasutada toonituna. Algsetel klaasidel on ilma too-nita turvakilede kasutamine kohustuslik (algsete klaaside minimaalne läbipaistvus on 50%). Tagumistele küljeklaasidele on kohustuslik kanda võistleja nimi ja riigilipp. Täiendav või suu-rendatud aknapesuvedeliku paak on lubatud. 2.4.2.1. Klassis ERK on küljeakendena lubatud minimaalselt 1,2 mm paksust polükarbonaati. Lubatud kasutada turvakilega algseid klaase. Juhil on, alates 01.05.08, kohustuslik kasutada tur-vavõrku. Turvavõrk ei tohi olla paigaldatud ukse külge.2.4.2.2. Klassides D1A ja Div 2 lubatud kasutada küljeklaasina polükarbonaati min. paksusega 5mm või turvakilega algseid klaase. 2.5. TagavararatasAutos paiknemine keelatud.2.6. Kütusepaak2.6.1. Mittealgse paagi maht ei või ületada 20 l .2.6.2. Klassis ERC on lubatud kasutada ka mittealgset paaki. Kütusepaagi võib vahetada FIA FT3; FT5 samuti SFI ohutu paagiga. Samuti on lubatud kasutada ka muid autospordiks ette-

161

nähtud ohutuid kütusepaake. Igal sellisel paagil peab olema peale trükitud:- tootja nimi- paagi mudel/seerianumber - kehtiv kuni või valmistamise aeg2.6.3. Klassides D1A ja Div 2 tohib kasutada vaid turvapaaki ( min. FIA FT3 1999spec).2.6.4. Paak (ka pumbad, filtrid) asetsegu min 30 cm seespool kere välispinnast,väljaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp õhutustorul. Õhutustoru peabolema viidud väljaspoole kere välispinda. Kahemahulistel autodel ei tohi paak asetseda sõitja-teruumis.2.6.5. Mittealgne paak ja täitetoru pevad olema tulekindlate vaheseintega võikonteineriga isoleeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed eemaldatud, tulebehitada tule- ja vedelikukindel vahesein või konteiner juhiruumi ja paagi eraldamiseks.Kahemahulistel autodel võib see olla löögikindlast, mittepõlevast ja läbipaistvastplastikust. Vaheseina pole vaja FIA või SFI poolt homologeeritud paakidel.2.6.6. Mittealgne paak tuleb kinnitada kerele kindlalt vähemalt 4 (nelja) M8(tugevusklass 8,8) poldiga.2.6.7. Kütusepumbad võivad töötada vaid mootori töötades või selle käivitamisel.2.6.8. Kütusetorustikul ei tohi olla sõitjateruumis ühenduskohti. Kerest läbiviikudelpeavad olema tihendid mis välistavad torude hõõrdumise.2.7. RoolimehhanismÄrandamisvastased vahendid tuleb eemaldada.2.8. OhutusrihmadOhutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritudNõutav vähemalt 5-punkti kinnitus auto kerele (aluseks FIA Lisa J, pt.253.6.).5. ja 6. punkti rihma kinnitus tohib olla auto põhjal koostugevdusplaatidega vastavalt FIA juhendile või kinnitusega eraldi torule, mis ei oleistmekronsteinidega seotud. Selle toru mõõdud ja kinnitamine sarnaselt istmekinnitustorude nõuetega. Õlavöödel on kohustuslikud eraldi kinnitused auto kerelevõi ohutuspuurile . Rihmad ei tohi olla kulunud ega veninud . Tootja poolt määratudkasutusaja ületanud (NOT VALID AFTER....) rihmasid võib kasutada ainult kaksaastat pärast märgitud aega.2.9. Jahutusvedeliku radiaator2.9.1.Radiaator ja tema maht on vaba, samuti asukoht, kuid ei tohi paikneda või ulatuda sõitja-teruumi. Jahutusvedeliku torud ei tohi asetseda sõitjateruumis. Õhukanalid kerest sisse ja väl-ja on lubatud kui avade kogupind ei ületa radiaatori pinda. Lisajahutusventilaatorid on lubatud. Ekraani võib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist. 2.9.2. Klassis D1A ja Div 2 peab radiaatori asukoht jääma algseks.2.10. VälistuledVõib eemaldada, kuid keres tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad järgima kere algset kuju. Igas tulekattes võib olla ventilatsiooniava max suurusega 100 cm2. 2.11. OhutuspuurOhutuspuur vastavalt FIA Lisa J, art. 253 p. 8. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas. 2.12. VaibadVaibad tuleb eemaldada.2.13. Tulekustutussüsteem2.13.1. Automaatne tulekustutussüsteem on kõigile soovitatav. Käsikustuti (vähemalt 2 kg) on soovituslik ja peab asuma sõitjaruumis ning olema kergesti kättesaadav. Kinnituseks võib ka-

162

sutada ainult metallist kiirpäästikuga metall-linte. Kustutit võib kasutada kuni taatlemisel et-tenähtud kuupäevani, kuid mitte kauem, kui kaks aastat viimasest kontrollist. Kui puudub järgmise taatlemise aeg, siis kuni üks aasta viimasest kontrollist. Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF, Viro 3 või mõni muu FIA pooltlubatud aine. Keelatud on BCF, NAF ja CO2.2.13.2. D1A autodel kohustuslik automaatne kustutussüsteem samuti ka Div 1 ja Div 2 auto-del mis homologeeriti alates 01.01.1999 2.14. PorilapidPorilapid kohustuslikud kõikide rataste taga. Materjali minimaalne paksus 3 mm, lapid peavad olema vähemalt ratta laiused, ent ei või ulatuda rattast väljapoole üle 50 mm. Lapid peavad ula-tuma vähemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi ulatuda maapinnani. Porilapid pea-vad olema kere külge jäigalt kinnitatud.

3. LISAVABADUSED KROSSIAUTODELE3.1. Auto kaal (FIA lisa J – Art.279 p 3.1)Autode lubatud miinimumkaalud koos juhiga ja kogu temale ettenähtud sõiduvarustusega,ning kaalumishetkel autos olevate vajalike vedelikega,vastavalt mootorikubatuurile:ERK autodKuni 1000cm3 740kgÜle 1000cm3 kuni 1400cm3 830kg1400 1600 905kg1600 1800 945kg1800 2000 980kgD1A ja Div 1 ja 2 autodKuni 1000cm3 770kgÜle 1000cm3 kuni 1400cm3 860kg1400 1600 950kg1600 2000 1030kg3.2. Kereehitus3.2.1. Kere algne ehitus tuleb säilitada v.a. tiivad ja aerodünaamilised elemendid.3.2.2. Kere võib muuta neljarattaveolisest autost kaherattaveoliseks ja vastupidi. Samuti on lu-batud muuta esirattaveolisest tagarattaveoliseks ja vastupidi. Keredetaile võib materjali lisami-sega (keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema metall.3.2.3. Juhiuks ja konstruktsioon peab säilima algsena(k.a turvatalad jms). Teiste luukide ja us-te materjal on vaba, algne kuju peab säilima, olles vahetatavad algsetega. Hinged, lukud ja käe-pidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed lukustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide neljast punktist väljastpoolt avata-vad kinnitid. Tagumised uksed võib kinni keevitada. Kapotiluugile võib teha õhuvõtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei jää paistma. Klaasitõstukid on vabad.3.2.4. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui:- õhukoguja kõrgus ei ületa 10cm- avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul- avause maksimaalne laius on 500mmKüttesüsteemi võib eemaldada.3.2.5. Põhjakaitsmed lubatud vastavalt art. 255.5.7.2.10, kaitsmaks järgmisi osi: mootor, radiaa-tor, vedrustus, käigukast, kütusepaak, jõuülekanne, väljalaske torustik, kustutussüsteem. Põhja-kaitsmed ei tohi ulatuda esistange alumisest servast ettepoole. 3.2.6. Iluliistud võib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vähemalt üks klaa-sipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks.

163

3.2.7. Kohustuslik kahe küljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne ühe peegli peegelpind 40 cm2).3.2.8. Auto välimus peab olema korrektne, ilma märkimisväärsete rooste- ja avariijälgedeta. 3.2.9. Katalüsaatori paigaldamiseks võib teha kesktunnelissetäiendusi vastavalt joonisele p.Lisa J 279 - 2 ;3.3. Aerodünaamilised detailid3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler. Need ei tohi auto perimeetrist pealtvaates välja ulatuda. 3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel peab jälgima, et need ei tohi puutuda maad kui autol on mõlemad ühe poole rehvid tühjad, välja arvatud pehmest painduvast materjalist külje-kardinad. Spoilerid peavad eestvaates mahtuma auto kere projektsiooni. 3.3.3. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada). Lisakaitserauad, talad ja kõik tugevdused on keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust – keskel 2 tk, tugevdusplaadid max mõõtudega 100x100x2 mm ja mõlemal küljel üks. Kinnitus-poltide max läbimõõt on kuni 10mm. Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi ületa-da algset. 3.3.4. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud igasuguste lisatalade ja lehtmaterjali mille paksus ületab algset, kasutamine. 3.3.5. Esimesi poolraame siduv või muul moel esiosa tugevdav element võib olla esistange au-toga risti asetseva osa tagumisest servast vähemalt 40 cm kaugusel v.a. algne radiaatorikinni-tus, kui ei saa teisiti. Poolraame võib tugevdada, kuid tala või karp peab olema esiosast nii kau-gel, et ei anna tuge otsasõidul. 3.3.6. Esimeste ja tagumiste aerodünaamiliste detailide paksused min. 2 mm ja maksimaalselt 5 mm. Aerodünaamiliste detailide valmistamiseks võib kasutada ainult plastikut. 3.4. PoritiivadMaterjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju peab säilima. Koopa mõõtmed on vabad aga pealt vaadates ei tohi ratas näha olla. 3.5. TuleavadPunktis 2.10 mainitud eemaldatud tulede avadesse võib jätta kuni 100 cm2 õhuvõtu/jahutus avad. 3.6. Mootor3.6.1. ERC jaotub kahte klassi1) Ühisklass – autod , mis vastavad : - ERK tingimustele, max mootori töömaht 2000 cm3 ( vt. p.1.1.1. ) - FIA D1A tingimustele, max mootori töömaht 1600 cm3 - Divisjon 2 tingimustele, max mootori töömaht 2000 cm32) Divisjon 1 – mootori töömahuga üle 2000cm3 ja/või neljarattaveolised (4WD) autodAutoga, mis vastab Ühisklassi nõuetele, ei saa võistelda Divisjon 1 klassis.

Üldised nõuded mootoritele 3.6.2. Kasutatav mootor peab olema sama automargi oma ning omama sama arvu silindreid kui oli algselt antud automudelile lubatud. Mootori asukoht peab säilima algsena. 3.6.3. Segusiibrid tuleb varustada väliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolu-korras.3.6.4. Kütuse põlemiseks vajalikku õhku ei või võtta sõitjateruumist.3.6.5. Mootoris lubatud kasutada põlemiseks ainult õhu – bensiini segu. Kõik lisandid, k.a. ve-si on keelatud. 3.6.6. Muutuva pikkusega sisselaskekollektor on keelatud. 3.6.7. Titaani lubatud kasutada vaid kepsude, klappide, klapitõukurite ja kuumaekraanide val-mistamisel.

164

3.6.8. Magneesiumi kasutamine liikuvate osade puhul on keelatud. 3.6.9. Keraamiliste kompo-nentide kasutamine on keelatud v.a. sidur 3.6.10. Klassis D1A on keelatud mootori asendi muutmine. 3.6.11. Klassides D1A, Div.2 ja ERC on keelatud muudetavate gaasijaotusfaasidegasüsteemide (näit VETEC) kasutamine.Muudetavate gaasijaotusfaaside süsteem tuleb välja lü-litada mehaanilisel teel.3.7. Ülelaadimisega autod (Divisjon 1)Ülelaadimisega mootorite puhul on lubatud maksimaalne nominaalne töömaht 2058 cm3. Kõikidele turbomootoriga autodele peab olema paigaldatud turbopiiraja, selle kirjeldus vt Art. 254 p. 6.1 (joonis 254-4), kusjuures piiraja siseläbimõõt olgu maksimaalselt 45 mm, välisläbi-mõõt kitsaimas kohas 51 mm (kahe paralleelturbo puhul vastavalt 32 mm ja 38 mm). 3.8. InterjöörVähemalt margipõhine armatuur on kohustuslik Armatuuril on lubatud eemaldadavaid iluliistud ja keskkonsooli osad, millele ei kinnitu soojendsuse ja näidikuteelemendid. Juhiruumist võib eemaldada detaile , mille tulemusel ei tohi jääda teravaidkerenurki- ja servi ( min .raadius 3 mm ).Juhiiste peab asetsema täielikult auto keskteljest ühel või teiselpool.Vaheseinad, mis eraldavad sõitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavadolema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama võitugevam.Sõitjate- ja mootoriruumi vaheseinale või läbi vaheseina võib paigaldada osi (väljaarvatud mootoriplokk, karteripõhi, väntvõll või plokikaas) tingimusel, et need ei ulatusalongi poole rohkem, kui 20 cm, mõõdetuna horisontaalselt algsest vaheseinast3.9. Kütuse-, õli- ja jahutusevedeliku paagid3.9.1. Peavad olema isoleeritud sõitjateruumist nii, et lekke korral ei satuks vedelik sõitjateruumi. 3.9.2. Kütusepaagi kork ei tohi ulatuda väljapoole kere pinda ja peab olema lekkekindel. 3.9.3. Karteri tuulutusel on nõutud (v.a autod, kus on säilinud algne siselaskesüsteem, mille pu-hul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga) minimaalselt 2-liitrine õlikogumispaak, mis vä-listab olenemata auto asendist õli sattumise rajale.3.10. Sillad, vedrustusAmortisaatorid ja vedrud ning nende tööpõhimõte on vabad. Muudatused kerele on lubatud antud piirides: - sillatala algsete kinnituskohtade tugevdamine - materjali lisamisega uute kinnituskohtade loomiseks - muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse komponentidele, veo-

võllidele ja ratasteleTugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta algset silla kinnituskohta rohkem kui 100 mm.Lisaks on lubatud poolraamide muutmine juhul kui:- on asendatavad algsetega ja kinnituskohad kerele jäävad samaks- on kere küljest eemaldatavad (keelatud on keevitus)Aktiivvedrustus on keelatud. D1A lubatud teha tagasillale vastavad muudatused (lisaks eelne-val), et oleks võimalik kasutada McPherson - tüüpi vedrustust. Samuti lubatud kasutada taga-sillana Kit Cari homologeeritud tagasilda.3.11. JõuülekanneVaba, kuid veojõukontroll on keelatud. Piiratud libisemisega esi- või/ja tagadiferentsiaal peavad olema mehhaanilised. „Piiratud libisemisega mehhaaniline diferentsiaal“ on diferentsiaal, mis töötab täielikult mehhaaniliselt s.t. ilma igasuguse hüdraulilise või elektrilise abita. Viskoossidu-rit ei loeta mehhaaniliseks süsteemiks.

165

Neljarattaveolisele sõidukile hüdraulilise süsteemi või viskoossiduri lisamine keskdiferentsiaa-lile on lubatud piiramaks libisemist, kui antud süsteemi ei ole võimalik reguleerida auto liiku-misel. 3.12. PiduridPidurid on vabad, kuid peavad olema töökorras ja kõik neli ratast peavad pidurdama.Käsipidur ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku paagid ei tohi ollasõitjateruumis. Piduriketta ja – trummli tööpinnad peavad olema valmistatudferriitsest materjalist.D1A ja Div 2 autodel nõutud kahe- kontuuriline pidurisüsteem, mis saab käituseühelt pedaalilt. Samuti neil autodel lubatud käsipidur mis töötab vähemalt ühele sillale 3.13. AkuAku maht, tüüp ja asukoht on vaba. Kui aku asub sõitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste vältimiseks lekkimist vältiva plastikkarbiga. Algsel kohal asuval akul peab olema lühiste vältimiseks, kaetud “pluss-klemm”. Aku peab kere külge olema kinnitatud vähemalt kahe metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud plaatidega (kinnituspoltide minimaalne läbimõõt M8 (tugevusklass 8,8), plaa-tide minimaalne paksus 3mm ja pindala minimaalselt 20cm2, vitsa minimaalne paksus 1mm). Aku kinnitused peavad toetuma aku ülaservale. Aku aurud tuleb juhtida autokerest välja.3.14. RoolimehhanismRoolisüsteem peab olema valmistatud autotootja (-tehase) poolt, kuid ei pea olema sama au-tomargi tootja. Lubatud on ainult mehaaniline rataste juhtimine. Neljaratta keeramine on kee-latud.3.15. KäigukastElektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt kontrollitavad poolautomaat- või automaat-käigukastid on keelatud. Juhi poolt elektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt reguleeri-tavad diferentsiaalid on keelatud.3.16. Peavoolulüliti.Peavoolulüliti on kohustuslik, mehhaaniliselt lülitatav sõiduasendis juhi poolt ning eraldi väl-jast ja tähistatud vastava tähistusega. Peavoolulüliti väljalülitamisel peab töötava auto mootor seiskuma. Elektromagnetilised peavoolulülitid on keelatud! (FIA Lisa J, Art 253-13).3.18. Telemeetria ja raadioside.Auto rajal olles on keelatud igasugune juhtmeta andmeedastus juhi, auto ja mistahes persoo-ni vahel 3.19 Võistlusnumber ja reklaam autodel.vt Üldjuhendi punkt 2.2Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende töökindluse ja ohutuse ta-gamisega ning kui tehtavad muudatused lähevad vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis tehakse need Tehnikakomitee poolse komisjoni heakskiidul ja kirjalikul loal, kus on kirjeldatud vastavate muudatuste iseloom ja ulatus ning tingimusel, et ohutus ei vähene. Kõik kulud mis tekivad sõitjale, seoses auto vastavuse tõestamisega Tehnilistele Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nõudmisel, kannab sõitja. Kütuse vastavuse kontroll toi-mub ainult Tehnilise Komisjoni initsiatiivil. Hooaja käigus avastatud tõsised rikkumised viivad kõikide saavutatud tulemuste tühistamiseni antud hooajal. Tõsiseks rikkumiseks mis viivad tu-lemuste tühistamiseni, loetakse: suurem mootori kubatuur lubatust.

166

EESTI RALLIKROSSI STANDARD KLASSI AUTOD (ERC STANDARD) Kehtivad alates 01.01.2009

Rahvuslikud eeskirjad (ERC STANDARD) (FIA Lisa J, Art. 279 koos ERK täienduste ja lisavabadustega ning ERC STANDARD täienduste ja lisavabadustega) Kehtivad samuti ERC JUNIOR klassile koos täiendava piiranguga – mootori töömaht kuni 1600 cm3

1. ÜLDEESKIRJAD 1.1. Mürapiirang, väljalase. Lubatud 100 dBA mõõdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mõõdik asendis A/Slow, mikrofon 45° nurga all 50 cm kaugusel summutiotsast, mootoril 4500 p/min, min 1,5x1,5 m pinnast kattev alusvaip, homologeerituna on katalüsaatorid kohustuslikud. Summuti ei või auto tagagabarii-dist välja ulatuda. 1.2. Kütus Pliivaba (kuni 0,013 g/l) vastavauses Art. 252.9.1. ja 9.2. Lubatakse kasutada ainult Eesti bensii-nijaamades tavakasutuseks mõeldud pliivaba 95 ja 98 bensiini ning diiselkütust. Lisada ei tohi mingeid võimsust suurendavaid komponente. Keelatud on nn “võidusõidubensiinide” (Green Racing, ELF) kasutamine 1.3. Rattad ja rehvid on vabad järgmistel tingimustel:1.3.1. Ratas ei tohi ülalt vaadatuna poritiiva alt välja paista.1.3.2. Ajavahemikul 1.aprillist kuni 1. novembrini on lubatud rehvid ainult Matadori mude-lid MP15 ja MP42. 1.3.3. Nõuded talverehvidele: talverehvides on lubatud kasutada naaste, mis vastavad järgmis-tele tingimustele: 1.3.3.1. Naastude väljaulatuvus rehvi pinnast on max 2 mm 1.3.3.2. kõvasulami läbimõõt on max 2,5mm. 1.3.3.3. Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas; 1.3.3.4. Naastud peavad asetsema rehvis nii, et rehvi keskel on vähemalt 1/3 veerepinna laiu-sest naastamata. 1.3.3.5. Naastude suurim lubatud arv rehvis vastavalt Liiklusseadusele, 13“ – 90 tk, 14“ ja 15“ - 110 tk 1.3.3.6. Naastudega rehv peab olema naastrehvina toodetud sõiduauto tänavasõidurehv, naas-tudega võidusõidurehvide kasutamine on keelatud. 1.3.4. Lubatud on kasutada Liiklusseaduse nõuetele vastavalt taastatud rehve. 1.3.5. Komplektne ratas (survestatud rehv + velg + äärik) peab mahtuma U-kujulisse mõõdi-kusse harude vahega 250 mm, mõõtmine ratta mittekoormatud osas. Lubatud maksimaalne veljemõõt võib erineda autole algsena antust 2” võrra, kuid läbimõõt ei tohi olla suurem kui 15” ja laius maksimaalselt 7“

2. TÄIENDUSED2.1. Tagatuled. Igal autol peab olema taga kaks punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, võimsus 5W, originaaltulede puhul vastavalt autotootja soovitusele), mis töötavad koos originaaltagatuledega või autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidu-rituled (võib paigaldada gabariidituledega samasse elementi, võimsus 21W).Võib kasutada sa-masuguse valgusjõuga dioodtulesid. Paigalduskõrgus maapinnast peab olema 1,00 - 1,50 m, need tuleb paigutada sümmeetriliselt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt põikteljega. Tagatule-

167

de vaheline kaugus tagant vaates peab olema minimaalselt 40 cm. Tuled peavad süttima süüte-voolu sisse lülitamisel. Väliste tulede kasutamisel, peavad tuleklaasid olema teibitud. 2.2. Pukseerimissilmus. Pukseerimissilmused peavad asuma nii ees kui taga. Need ei tohi ula-tuda väljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja peavad olema värvitud erkkollaseks, oranžiks või punaseks ning olema kergesti leitavad. 2.3. Istmed ja riietus. 2.3.1. Kaitsekiiver peab olema FIA poolt homologeeritud. FIA homologeering võib ol-la aegunud.2.3.2. Sõiduriietusena võib kasutada ainult FIA homologeeritud sõidukombinesooni. FIA homologatsioon võib olla ka aegunud. Samadele nõuetele peavad vastama juhi kindad ja sõiduja-latsid. Tulekindel särk ja kiivralune sukk on kohustuslikud. Pesu ja kindad võivad olla toodetud ka ISO6940 normi järgi. Tehniline komisjon hindab väliselt ohutusvarustuse seisukorda.2.3.3. Juhiiste peab olema FIA poolt homologeeritud. Homologeering võib olla aegunud. Soo-vituslik on kasutada pea küljetugedega istet. Iste peab olema sobiva suurusega, vajadusel tuleb kasutada lisapatju. 2.3.4. Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud läbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), poldid minimaalselt M8 ja tugevusklass minimaalselt 8,8. 2.3.5. Iste ei tohi olla kinnitatud otse põhjale vaid kahele ristitalale, mille otsad kinnituvad tun-nelile ja küljekarbile. Ristitalade minimaalne läbimõõt nelikanttoru puhul on 25x25x2mm, ümartoru puhul 38x2mm. Toru otsad peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega. Istme kinnitused peavad läbima talasid. 2.4. Tuuleklaas, küljeklaasid Tuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist . Autod, mille tuuleklaas on pragunenud nähtavu-se kaoni või kui klaas võib edasi praguneda, eemaldatakse sõidust. Kiled, kleebised, värvipihus-tamine on keelatud (v.a. maksimaalselt 15cm kõrgune reklaamkleebis esiklaasi ülaosas). Kül-jeakendel lubatud minimaalselt 1,2 mm paksune polükarbonaat. kui ei kasutata turvakiledega algseid klaase. Kasutatav polükarbonaad ei tohi kokkumurdmisel murduda, samuti ei tohi ol-la pragusid. Kõik aknad peavad olema asendatavad algsetega ja läbipaistvad. Sünteetilisi klaa-se ei või toonida. Algsetel klaasidel on ilma toonita turvakilede kasutamine kohustuslik (algsete klaaside minimaalne läbipaistvus on 50%). Juhi uksel on lubatud ainult polükarbonaat, taga-klaas kohustuslik. Juhil on kohustuslik turvavõrgu kasutamine Turvavõrk ei tohi olla kinnitatud ukse külge. Tagumistele küljeklaasidele on kohustuslik kanda võistleja nimi ja riigilipp. Täien-dav või suurendatud aknapesuvedeliku paak on lubatud. 2.5. Tagavararatas. Autos paiknemine keelatud. 2.6. Kütusepaak. 2.6.1. Kütusepaak ega tankimisava ei tohi paikneda sõitjateruumis ( v.a. turvapaak FIA FT3; FT3,5; FT5, ning SFI standartitele vastav, mille maht ei ületa 45l). 2.6.2. FIA või SFI homologatsiooni mitteomav paak ei tohi olla plastikust. 2.6.3. Mittealgne paak (ka pumbad, filtrid) asetsegu min 30 cm seespool kere välispinnast, väl-jaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp õhutustorul. Õhutustoru peab olema vii-dud väljaspoole kere välispinda. 2.6.4. Mittealgne paak ja täitetoru pevad olema tulekindlate vaheseintega või konteineriga iso-leeritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vede-likukindel vahesein juhiruumi ja paagi eraldamiseks. Kahemahulistel autodel võib see olla löögikindlast, mittepõlevast ja läbipaistvast plastikust. Vaheseina pole vaja FIA või SFI poolt homologeeritud paakidel. Kui mittealgse paagi põhi on madalamal kui pagasniku põhi ( paigal-datud läbi põhja), siis on kohustus see altpoolt kaitsta alumiiniumist, ( min.paksus 4 mm ), tera-

168

sest v. titaanist (mõlemal min. paksus 2 mm ) või süsinikkiust põhjakaitsega. 2.6.5. Mittealgne paak tuleb kinnitada kerele kindlalt vähemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8,8) poldiga. 2.6.6. Kütusepumbad võivad töötada vaid mootori töötades või selle käivitamisel. 2.6.7. Kütusetorustikul ei tohi olla sõitjateruumis ühenduskohti. Kerest läbiviikudel peavad ole-ma tihendid mis välistavad torude hõõrdumise. 2.7. Ohutusrihmad. Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud. (aluseks FIA Lisa J, pt.253.6.) Nõutav on min 5-punkti kinnitus kerele. 5 ja 6 punkti rihmade kinnitus tohib olla auto põhjal koos tu-gevdusplaatidega vastavalt FIA juhendile või kinnitusega eraldi torule, mis ei ole istmekrons-teinidega seotud. Selle toru mõõdud ja kinnitamine sarnaselt istme kinnitustorude nõuetega. Õlavöödel on kohustuslikud eraldi kinnitused auto kerele või ohutuspuurile. Rihmad ei tohi ol-la kulunud ega veninud . Tootja poolt määratud kasutusaja ületanud (NOT VALID AFTER....) rihmasid võib kasutada ainult kaks aastat pärast märgitud aega. 2.8. Jahutusvedeliku radiaator Radiaator ja tema maht on vaba. Radiaatori asukoht peab olema algne. Lisajahutusventilaatorid on lubatud. Ekraani võib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist. 2.9. VälistuledAlgsed tuled võib eemaldada, kuid keres tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad järgi-ma tulede algset kuju. Esitulede avadesse võib jätta kuni 100cm2 õhuvõtu/jahutus avad. 2.10. Ohutuspuur. Ohutuspuuri miinimum struktuur vastavalt FIA Lisa J, Art. 253 p.8, ohutuspuuri peakaare mater-jali minimaalsed mõõdud 45x 2,5 mm. Lubatud on ka polditavad ohutusstruktuuri osad, välja ar-vatud peakaar ja külgkaared. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas. Puuri toetuspunktide otstes olevate toetusplaatide min. külje pikkus peab olema 2 toru läbimõõtu. Puuri osadel mis asetsevad sõiduasendis juhi kehaosadest lähemal kui 40cm, on soovituslik kasutada pehmendusi. Pehmendused peavad vastama FIA nõuetele. 2.11. Vaibad. Vaibad tuleb eemaldada. 2.12. TulekustutussüsteemAutomaatne tulekustutussüsteem on kõigile soovitatav. Alates 01.01.99 homologeeritud au-todel on automaatne tulekustutussüsteem kohustuslik. Süsteemi puudumisel soovituslik 2 kg kustuti, mis peab kinnituma kerele vähemalt kahe metallvitsa abil. Erandina võib kasutada tootja poolt valmistatud mittemetallist vitsa kui see on ohutu. Kustuti alus peab olema kinnita-tud minimaalselt 2 (kahe) M6 poldiga (tugevusklass 8,8). Kustutit võib kasutada kuni taatlemi-sel ettenähtud kuupäevani, kuid mitte kauem, kui kaks aastat viimasest kontrollist. Kui puudub järgmise taatlemise aeg, siis kuni üks aasta viimasest kontrollist. Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF, Viro 3 või mõni muu FIA poolt lubatud aine. Keelatud on BCF, NAF ja CO2. 2.13. PorilapidPorilapid kohustuslikud kõikide rataste taga. Lapid peavad olema vähemalt ratta laiused, ent ei või ulatuda rattast väljapoole üle 50 mm. Lapid peavad ulatuma vähemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi ulatuda maapinnani. Porilappide minimaalne paksus on 3mm. Porilapid peavad olema kere külge jäigalt kinnitatud. 3. LISAVABADUSED 3.1. Auto kaal (FIA lisa J – Art.279 p 3.1).

169

Autode lubatud miinimumkaalud (ilma juhita ja tühja paagiga) vastavalt mootori kubatuurile: 2 klappi silindrile üle 2 klapi silindrile

Kuni 1000 cm3 640 kg 740 kg Üle 1000 cm3 kuni 1400 cm3 730 kg 830 kg 1400 kuni 1600 805 kg 905 kg 1600 kuni 1800 845 kg 945 kg 1800 kuni 2000 880 kg 980 kg Eesti Rallikrossi Komitee otsusega võidakse kuni 01.06.08 autode miinimumkaalusid muuta. Lubatud kasutada remontmõõdus mootoreid, millede kubatuur ei ületa 2,5 % nimikubatuuri mahtu. Remontmõõdus mootorite korral (näiteks 1640 cm3) arvestatakse ikkagi mootori töö-mahu nimimõõduga - ehk see auto peab kaaluma vastavalt 1600 cm3 autole vähemalt 805 kg. 3.2. Kereehitus3.2.1. Kere algne ehitus tuleb säilitada. Keredetaile võib materjali lisamisega (keevitus) tugevda-da. Lisatud materjal peab olema metall. Eespool esimeste amortisaatorite ja tagapool tagumis-te amortisaatorite kinnitusi on keelatud kere taoline tugevdamine, mis vähendab kere amorti-seerumisvõimet avariide puhul. 3.2.2. Juhiukse metallkonstruktsioon (ka turvatalad) peab säilima algsena. Juhiuksel kohus-tuslik kasutada originaalpolstrit või katet minimaalse paksusega 1mm. Teiste luukide materjal on vaba, kuid algne kuju peab säilima ja peavad olema vahetatavad algsetega. Hinged, lukud ja käepidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed lukustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide neljast punktist väljastpoolt avata-vad kinnitid. Tagumised uksed võib kinni keevitada. Kapotiluugile võib teha õhuvõtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei jää paistma. Klaasitõstukid on vabad. 3.2.3. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui: - õhukoguja kõrgus ei ületa 10cm - avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul - avause maksimaalne laius on 500mm 3.2.4. Kohustuslik kahe küljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne ühe peegli peegelpind 40 cm2). 3.2.5. Põhjakaitsmed lubatud vastavalt art. 255.5.7.2.10, kaitsmaks järgmisi osi: mootor, radiaa-tor, vedrustus, käigukast, kütusepaak, jõuülekanne, väljalaske torustik, kustutussüsteem. Põhja-kaitsmed ei tohi ulatuda esistange alumisest servast ettepoole. 3.2.6. Iluliistud võib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vähemalt üks klaa-sipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks. 3.2.7. Auto välimus peab olema korrektne, ilma märkimisväärsete rooste- ja avariijälgedeta. 3.3. Aerodünaamilised detailid 3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler. Need ei tohi auto perimeetrist pealtvaates välja ulatuda. 3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel peab jälgima, et need ei tohi puutuda maad, kui autol on mõlemad ühe poole rehvid tühjad, väljaarvatud pehmest painduvast materjalist külje-kardinad. Spoilerid peavad eestvaates mahtuma auto kere projektsiooni. 3.3.3. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada). Lisakaitserauad, talad ja kõik tugevdused on keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust – keskel 2 tk., tugevdusplaadid max mõõtudega 100x100x2 mm ja mõlemal küljel üks. Kinnitus-poltide max läbimõõt on kuni 10mm. Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi ületa-da algset. 3.3.4. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud igasuguste lisatalade ja lehtmaterjali, mille paksus ületab algset, kasutamine. 3.3.5. Esimesi poolraame siduv või muul moel esiosa tugevdav element võib olla esistange au-toga risti asetseva osa tagumisest servast vähemalt 40 cm kaugusel v.a. algne radiaatorikinni-tus, kui ei saa teisiti. Poolraame võib tugevdada, kuid tala või karp peab olema esiosast nii kau-

170

gel, et ei anna tuge otsasõidul. 3.3.6. Aerodünaamiliste detailide min paksus 2mm ja max paksus 5mm. Detailide valmistami-seks võib kasutada ainult plastikut.3.4. Poritiivad Materjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju peab säilima. Koopa mõõtmed on vabad. 3.5. Mootor 3.5.1. Lubatud vabalt hingavad kaherattaveolised (2WD) autod mootori töömahuga ku-ni 2000cm3. Lubatud ka kuni 2000cm3 töömahuga diisel ja turbodiisel mootorid, kusjuures turbokoefitsenti 1,7 kaalude juures ei arvestata. 3.5.2. Kasutatav mootor peab olema sama mudeli oma (v.a Lada, millele on lubatud paigaldada sama margi mootor) ja paiknema algsel kohal. Keelatud on muuta algseid toiteseadmeid (tüüp ja arv peab säilima algsena). 3.5.3. Segusiibrid tuleb varustada väliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolu-korras. 3.5.4. Kütuse põlemiseks vajalikku õhku ei või võtta sõitjateruumist. 3.5.5. Keelatud on kasutada spetsiaalselt võidusõiduks mõeldud ja muid reguleeritavaid elekt-roonilisi süüte ja toite juhtblokke. Kasutatavad elektroonilised juhtblokid (“arvutid”) peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile. 3.5.6. Sisselaskekollektor peab olema algne. Lubatud seestpoolt töödelda. Drosselklapp peab säilima algsena, töötlemine lubatud materjali eemaldamise teel. Kasutatavad sisselaskekollek-torid peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile. Keelatud on muutuva pikkusega sis-selaskekollektorid. 3.5.7. Väljalase vaba. 3.5.8. Titaani ja keraamiliste osade kasutamine on keelatud. 3.5.9. Magneesiumi kasutamine on keelatud liikuvate osade puhul. 3.5.10. Mistahes kujul vee kasutamine põlemisprotsessis on keelatud. 3.5.11. Keelatud on muudetavate gaasijaotusfaasidega süsteemide (näit VETEC) kasutamine, selline süsteem tuleb välja lülitada mehhaanilisel teel.3.6. Interjöör Salongisoojendus on kohustuslik. Autodel, mis taotlevad esmast tehnilist kaarti, on armatuur-laud kohustuslik. Armatuuril on lubatud eemaldada vaid iluliistud ja keskkonsooli osad, millele ei kinnitu soojenduse ja näidikute elemendid. Juhiiste peab asetsema täielikult auto keskteljest ühel või teisel pool. Vaheseinad, mis eraldavad sõitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavad olema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama või tuge-vam. Sõitjate- ja mootoriruumi vaheseinale või läbi vaheseina võib paigaldada osi (välja arva-tud mootoriplokk, karteripõhi, väntvõll või plokikaas) tingimusel, et need ei ulatu salongi poole rohkem, kui 20 cm, mõõdetuna horisontaalselt algsest vaheseinast. Kõik elektrijuhtmed peavad olema paigaldatud nii, et vältida lühiseid. Salongis olevad juhtmed peavad olema kaetud ja kin-nitatud. Salongi ventileerimiseks kasutatavat õhku ei tohi võtta mootoriruumist.3.7. Kütuse-, õli- ja jahutusevedeliku paagid 3.7.1. Peavad olema isoleeritud sõitjateruumist nii, et lekke korral ei satuks vedelik sõitjateruu-mi. 3.7.2. Kütusepaagi kork ei tohi ulatuda väljapoole kere pinda ja peab olema lekkekindel. 3.7.3. Karteri tuulutusel on nõutud (v.a autod, kus on säilinud algne siselaskesüsteem, mille pu-hul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga) minimaalselt 2-liitrine õlikogumispaak, mis vä-listab olenemata auto asendist õli sattumise rajale. 3.8. Sillad, vedrustus Amortisaatorid ja vedrud on vabad. Amortisaatorid ei või olla reguleeritavad (reguleeritavaks loetakse amortisaatorid, mille töökarakteristikute seadistamine on võimalik amortisaatorit au-

171

tolt eemaldamata). Muudatused kerele on lubatud antud piirides: - sillatala algsete kinnituskoh-tade tugevdamine - muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse kom-ponentidele, veovõllidele ja ratastele Tugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta algset silla kinnituskohta Poolraamide muutmine ei ole lubatud, v.a tugevdamine keevitamise teel. Aktiivvedrustus on keelatud. Amortisaatori ülemine kinnituspunkt kerele peab säilima algsel kujul (võib tugevdada). 3.9. Jõuülekanne Igasugused diferentsiaalide blokeeringud ja blokeerivad võtted on keelatud. Kontrollitakse Teh-nikakomitee poolt heakskiidetud vahenditega ja meetodil. Kui kohtunikul tekib kahtlus mitte-reeglipärase diferentsiaali kasutamises, võetakse reduktor lahti. Diferentsiaali vastavust reegli-tele tõestab võistleja omal kulul. 3.10. Pidurid Pidurid on vabad, kuid peavad olema töökorras ja kõik neli ratast peavad pidurdama. Kohus-tuslik on ühelt pedaalilt toimiv kahekontuuriline süsteem. Käsipidur ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku paagid ei tohi olla sõitjateruumis. Piduriketta ja trumli tööpinnad pea-vad olema valmistatud ferriitsest materjalist. 3.11. Aku Aku maht, tüüp ja asukoht on vaba. Kui aku asub sõitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste vältimiseks lekkimist vältiva plastikkarbiga. Algsel kohal asuval akul peab olema lühiste vältimiseks, kaetud “pluss-klemm”. Aku peab kere külge olema kinnitatud vähemalt kahe metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud plaatidega (kinnituspoltide minimaalne läbimõõt M8 (tugevusklass 8,8), plaa-tide minimaalne paksus 3mm ja pindala minimaalselt 20cm2, vitsa minimaalne paksus 1mm). Aku kinnitused peavad toetuma aku ülaservale. Aku aurud tuleb juhtida autokerest välja. 3.12. Roolimehhanism Roolisüsteem peab olema valmistatud autotootja (-tehase) poolt. Lubatud on ainult mehaani-line rataste juhtimine. Nelja ratta keeramine on keelatud. Ärandamisvastased vahendid ja roo-lilukk tuleb eemaldada. 3.13. Käigukast Elektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt kontrollitavad poolautomaat- või automaat-käigukastid on keelatud. Lubatud on ainult H-lülitus. Keelatud on kasutada otsehambumisega käigukaste. Kohustuslik on kasutada vaid auto algset käigukastikorpust ja sünkronisaatoreid. 3.14. Peavoolulüliti või massilüliti. Peavoolulüliti on kohustuslik, mehhaaniliselt lülitatav sõiduasendis juhi poolt ning eraldi väl-jast ja tähistatud vastava tähistusega. Peavoolulüliti väljalülitamisel peab töötava auto mootor seiskuma. Elektromagnetilised peavoolulülitid on keelatud! 3.15. Võistlusnumber ja reklaam autodel vt Üldjuhendi punkt 2.2Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende töökindluse ja ohutuse ta-gamisega ning kui tehtavad muudatused lähevad vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis tehakse need Tehnikakomitee poolse komisjoni heakskiidul ja kirjalikul loal, kus on kirjeldatud vastavate muudatuste iseloom ja ulatus ning tingimusel, et ohutus ei vähene. Kõik kulud mis tekivad sõitjale, seoses auto vastavuse tõestamisega Tehnilistele Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nõudmisel, kannab sõitja. Kütuse vastavuse kontroll toi-mub ainult Tehnilise Komisjoni initsiatiivil. Hooaja käigus avastatud tõsised rikkumised viivad kõikide saavutatud tulemuste tühistamiseni antud hooajal. Tõsisteks rikkumisteks mis viivad tulemuste tühistamiseni, loetakse: suurem mootori kubatuur lubatust, toite ja süütesüsteemi oluliste osade (mootori tööd juhtiv arvuti) mittevastavus ja blokeerivate võtete kasutamine di-ferentsiaalides.

172

SUPERKROSSI AUTODE TEHNILISED TINGIMUSEDKehtivad 01.01.2009

1. Üldeeskirjad1.1. Superkrossi KV võib kasutada kõiki seeriatoodangus olnud ja olevaid sõiduautosid. 1.2. Ohutusnõuded ja ehitus peavad vastama FIA VM Lisa J-le kui antud tingimustes ei ole vas-tavates punktides muudatusi.1.3. Mürapiirang, väljalase: Lubatud 100 dBA mõõdetuna FIA eeskirjade kohaselt, mõõdik asendis A/Slow, mikrofon 45° nurga all 50 cm kaugusel summutiotsast, mootoril 3500 p/min; homologeerituna on katalüsaatorid kohustuslikud. Summuti ei või auto gabariidist välja ula-tuda.1.4. KütusPliivaba (kuni 0, 013 g/l) vastavuses FIA VM Lisa J Art. 252.9.1. ja 9.2. Lubatakse kasutada ai-nult Eesti bensiinijaamades tavakasutuseks mõeldud pliivaba bensiini ning diiselkütust. Lisa-da ei tohi mingeid võimsust suurendavaid komponente. Keelatud on nn “võidusõidubensiini-de” (Green Racing, elf) kasutamine.1.5. Rattad, rehvid:1.5.1. Lubatud on kasutada vaid MASTER tänavasõiduks ühesuguse mustriga Master Nordic 2 rehve. Talvel võib igas mustri klotsis olla 1 kuni 13, 2 mm pikkune ja 2, 5 mm läbimõõduga kõ-vasulamiga naast. Naastude liimimine ja rehvimustri lõikamine keelatud. Liimitud naastud lu-batud ainult Vabaklassis. Ringrajavõistlustel võib kasutada ainult 195/50X15 Master Steel ML-sport rehve, rehvimustri lõikamine keelatud.

2. Täiendused 2.1. Tagatuled.Igal autol peab olema taga kaks punast gabariidituld (kummagi valgustatud pindala min 60 cm2, võimsus 10W, originaaltulede puhul vastavalt autotootja soovitusele), mis töötavad koos originaaltagatuledega või autonoomselt. Lisaks tagatuledele peavad olema pidurituled (võib paigaldada gabariidituledega samasse elementi, võimsus 21W).Võib kasutada samasuguse val-gusjõuga dioodtulesid. Paigalduskõrgus maapinnast peab olema 1, 00 - 1, 50 m, nad tuleb paigutada sümmeetrili-selt auto pikitelje suhtes ja paralleelselt põikteljega. Tagatulede vaheline kaugus tagant vaadates peab olema minimaalselt 40 cm. Tuled peavad süttima süütevoolu sisse lülitamisel.Väliste tule-de kasutamisel, peavad tuleklaasid olema teibitud.2.2. Pukseerimissilmus.Pukseerimissilmused peavad asuma nii ees kui taga. Nad ei tohi ulatuda väljapoole auto perimeetrit pealtvaates ja peavad olema värvitud erkkollaseks, oranžiks või punaseks ning ole-ma kergesti leitavad. Soovituslik on kasutada painduvast materjalist tehtud silmust. Silmusele peab viitama erksavärviline nool.2.3. Sõitja ohutusvarustus.2.3.1. Kaitsekiiver peab olema FIA või CIK poolt homologeeritud. Sõiduriietusena FIA (min. FIA 1986 norm) või CIK homologeeritud sõidukombinesoon, homologeering võib olla aegunud. Samadele nõuetele peavad vastama juhi kindad ja sõiduja-latsid. Pesu ja kiivrialune sukk on kohustuslik. Pesu ja kindad võivad olla toodetud ka ISO6940 normi järgi. Tehniline komisjon hindab väliselt ohutusvarustuse seisukorda ning sobivust sõit-ja kasvule.

173

Juhiiste peab olema FIA poolt homologeeritud. Homologeering võib olla aegunud. Soovituslik on kasutada pea küljetugedega istet. Iste peab olema sobiva suurusega, vajadusel tuleb kasuta-da istmetootja originaalseid lisapatju.Juhiiste peab olema tugedele kinnitatud läbi 4 punkti (2 ees, 2 taga), poldid min M8, tugevus-klass 8, 8. Kinnitused vastavalt FIA VM Lisa J, Art. 253 p.16.Iste ei tohi olla kinnitatud otse põhjale vaid kahele ristitalale, mille otsad kinnituvad tunneli-le ja küljekarbile. Ristitalade min mõõt nelikanttoru puhul on 25x25x2mm, ümartoru puhul 38x2mm. Toru otsad peavad kinnituskohtades olema tugevdatud plaatidega. 2.4. Tuuleklaas, küljeklaasidTuuleklaas peab olema lamineeritud klaasist. Autod, mille tuuleklaas on pragunenud nähtavu-se kaoni või kui klaas võib edasi praguneda, eemaldatakse sõidust. Kiled, kleebised, värvipihus-tamine on keelatud v.a. maksimaalselt 15cm kõrgune reklaamkleebis esiklaasi ülaosas, paremal võistlusauto number, keskel SUPERKROSS ja vasakul Erki Sport. Küljeakendel lubatud min 2 mm paksune polükarbonaat või 2 mm läbipaistev materjal, mis kokkupainutamisel ei murdu; samuti ei tohi olla pragusid. Kõik aknad peavad olema asendatavad algsetega ja läbipaistvad. Sünteetilised klaasid ei või olla toonitud. Toonitud klaas (näit kuumenemise kaitseks) on luba-tud vaid algsena antud autole. Tagumistele küljeklaasidele tuleb kanda võistleja nimi ja riigi-lipp, max tähe kõrgus 70 mm ja võistlusauto number.Täiendav või suurendatud aknapesuvedeliku paak on lubatud.2.5. Tagavararatas.Autos paiknemine keelatud.2.6. Kütusepaak.2.6.1. Kütusepaak ega tankimisava ei tohi paikneda sõitjate- või mootoriruumis.2.6.2. Mittealgne paak ei tohi olla plastikust. Ohutute paakide kasutamine vastavalt FIA VM Li-sa J Art. 252 p.9.6 ja Art. 253 p.14.2.6.3. Mittealgne paak asetsegu min 30 cm seespool kere välispinnast, väljaspool juhiruumi. Kohustuslik on tagasivooluklapp õhutustorul. 2.6.4. Igal juhul peab paak ja täitetoru olema tulekindlate vaheseintega või konteineriga isolee-ritud. Kui paak on pagasiruumis ning tagaistmed eemaldatud, tuleb ehitada tule- ja vedeliku-kindel vahesein juhiruumi ja paagi eraldamiseks. 2.6.5. Paak tuleb kinnitada kerele kindlalt vähemalt 4 (nelja) M8 (tugevusklass 8, 8) poldiga. 2.6.6. Kütusepumbad võivad töötada vaid mootori töötades või selle käivitamisel.2.6.7. Kütusetorustikul ei tohi olla sõitjateruumis ühenduskohti. Kerest läbiviikudel peavad ole-ma tihendid mis välistavad torude hõõrdumise.2.7. Roolimehhanism.Ärandamisvastased vahendid ja roolilukk tuleb eemaldada.2.8. Ohutusrihmad.Ohutusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud, homologeering võib olla aegunud. Nõutav vähemalt 4-punkti kinnitus auto kerele, kinnitus vastavalt FIA VM Lisa J Art.253 p.6. Õlavöödel on eraldi kinnitused auto kerele või ohutuspuurile kohustuslikud. Rihmad ei tohi ol-la kulunud ega veninud. 2.9. Jahutusvedeliku radiaatorRadiaator ja tema maht on vaba.Radiaatori asukoht peab olema algne. Vabaklassis radiaatori paigutus vaba, kuid ei tohi paikneda või ulatuda sõitjteruumi. Lisajahutusventilaatorid on luba-tud. Ekraani võib paigaldada, kui sellega ei kaasne kere tugevdamist.2.10. Välistuled.Algsed tuled peab eemaldada, kuid keres tekkivad avad tuleb katta. Avade katted peavad järgi-ma tulede algset kuju.

174

2.11. Ohutuspuur.Ohutuspuuri miinimum struktuur vastavalt FIA Lisa J, Art. 253 p.8, ohutuspuuri peakaare ma-terjali minimaalsed mõõdud 45x 2, 5 mm. Lubatud on ka polditavad ohutusstruktuuri osad, välja arvatud peakaar ja külgkaared. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas. Puuri toetuspunktide otstes olevate toetusplaatide min. külje pikkus peab olema 2 toru läbimõõtu. Puuri osadel mis asetsevad sõiduasendis juhi kehaosadest lähe-mal kui 40cm, on kohustuslik kasutada pehmendusi. 2.12. Vaibad.Vaibad tuleb eemaldada.2.13. Tulekustutussüsteem.Automaatne tulekustutussüsteem on kõigile soovitatav. Käsikustuti (vähemalt 2 kg) on kohus-tuslik ja peab asuma sõitjaruumis ning olema kergesti kättesaadav. Kustuti peab olema kinnita-tud kahe kiirpäästikuga metall-lindiga. Kustutit võib kasutada ainult kaks aastat alates ostukuu-päevast või üks aasta taatlemisest. Lubatavad kustutusained on pulber, AFFF, Viro 3 või mõni muu FIA poolt lubatud aine. Keelatud on BCF, NAF ja CO2.2.14. PorilapidPorilapid kohstuslikud kõikide rataste taga, väljaarvatud ringrajavõistlustel. Materjali minimaal-ne paksus 3mm, lapid peavad olema vähemalt ratta laiused, ent ei või ulatuda rattast väljaspoole üle 50 mm. Lapid peavad ulatuma vähemalt 50 mm ratta tsentrist allapoole, kuid ei tohi ulatu-da maapinnani. Porilapid peavad olema kere külge jäigalt kinnitatud.,

3. Lisavabadused 3.1. Auto kaal (FIA VM Lisa J – Art.279 p 3.1).Autode lubatud miinimumkaalud (ilma juhita ja tühja paagiga) vastavalt mootori kubatuurile:

2 klappi silindrile üle 2 klapi silindrile VETECKuni 1000cm3 640 kg 740 kg 800 kgÜle 1000cm3 kuni 1400cm3 730 kg 830 kg 900 kgüle 1400 kuni 1600 805 kg 905 kg 975 kgüle 1600 kuni 1800 845 kg 945 kg 1015 kg üle1800 kuni 2000 880 kg 980 kg 1050 kg üle 2000 kuni 2500 960 kg 1060 kg 1130 kg

VETECiga on võrdsustatud ka teised muutuva gaasijaotusega versioonid.Lubatud kasutada remontmõõdus mootoreid, millede kubatuur ei ületa 2, 5 % nimikubatuuri mahtu. Remontmõõdus mootorite korral, näiteks 1640 cm3, arvestatakse ikkagi mootori töö-mahu nimimõõduga - ehk see auto peab kaaluma vastavalt 1600 cm3 autole vähemalt 805 kg. 3.2. Kereehitus. 3.2.1. Kere algne ehitus tuleb säilitada.Keredetaile võib materjali lisamisega (keevitus) tugevdada. Lisatud materjal peab olema metall. Eespool esiamortide ja tagapool tagaamortide kinnitusi on keelatud kere taoline tugevdamine mis vähendab kere amortiseerumisvõimet avariide puhul.Auto kere peab olema tugev, ilma lä-biva roosteta ning pragude ja rebenditeta. 3.2.3. Juhiukse metallosa peab säilima algsena. Juhiuksel kohustuslik kasutada originaalpolstrit või matall katet min. paksusega 1mm. Teiste luukide materjal on vaba, algne kuju peab säilima, olles vahetatavad algsetega. Hinged, lukud ja käepidemed on vabad, ent peavad kindlalt toimima. Kapoti ja pagasiluugi algsed lu-

175

kustid tuleb eemaldada. Hingede eemaldamisel peab paigaldama luukide neljast punktist väl-jastpoolt avatavad kinnitid. Tagumised uksed võib kinni keevitada. Kapotiluugile võib teha õhuvõtu avaused juhul, kui mehaanilised osad kapoti alt ei jää paistma. Klaasitõstukid on va-bad.3.2.4. Katusel on lubatud kuni kaks salongi ventilatsiooni ava juhul, kui:- õhukoguja kõrgus ei ületa 10cm- avad koos kogujaga on katuse esimesel kolmandikul- avause maksimaalne laius on 500mmKüttesüsteemi võib eemaldada.3.2.5. Kohustuslik kahe küljepeegli ja sisepeegli olemasolu (minimaalne ühe peegli peegelpind 40 cm2).3.2.6. Põhjakaitsmed on lubatud kaitsmaks järgmisi osi: mootor, radiaator, vedrustus, käigu-kast, kütusepaak, jõuülekanne, väljalaske torustik, kustutussüsteem. Põhjakaitsmed ei tohi ula-tuda esistange alumisest servast ettepoole. 3.2.7. Iluliistud võib eemaldada. Klaasipuhastajad on vabad, kohustuslik on vähemalt üks klaa-sipuhastaja tuuleklaasi puhastamiseks.3.2.8. Auto välimus peab olema korrektne, ilma rooste- ja avariijälgedeta.3.3. Aerodünaamilised detailid3.3.1. Lubatud on esi- ja tagaspoiler, need ei tohi välja ulatuda auto perimeetrist pealtvaates.3.3.2. Spoilerite ja tiivalaienduste paigaldamisel peab jälgima, et need ei tohi puutuda maad kui autol on mõlemad ühe poole rehvid tühjad, välja arvatud pehmest painduvast materjalist külje-kardinad.Spoilerid peavad eestvaates mahtuma auto kere projektsiooni.3.3.2. Kaitseraud, mis on kereelement on kohustuslik (sisemised turvatalad tuleb eemaldada). Lisakaitserauad, talad ja kõik tugevdused on keelatud. Lubatud on kaitserauale neli kinnitust – keskel 2 tk., tugevdusplaadid max mõõtudega 100x100x2 mm ja mõlemal küljel üks.Kinni-tuspoltide max läbimõõt on kuni M10. Kinnitusteks kasutatava materjali tugevus ei tohi üle-tada algset.3.3.3. Esipaneeli tugevdamiseks on keelatud igasuguste lisatalade ja lehtmaterjali mille paksus ületab algset, kasutamine.3.4. PoritiivadMaterjal ja kuju on vabad, kuid rattakoopa kuju peab säilima. Koopa mõõtmed on vabad. 3.5. TuleavadPunktis 2.10 mainitud eemaldatud tulede avadesse võib jätta kuni 100cm2 õhuvõtu/ja-hutus avad.3.6. Mootor3.6.1. Lubatud on vabalthingavad ja turbo mootorid ning turbodiisel mootorid, kusjuures tur-bodiislil koefitsenti 1, 7 ei arvestata. Mootori kubatuur vastavalt 2008 aasta Superkrossi KV Üldjuhenile klasside kaupa.3.6.2. Kasutatav mootor peab olema sama mudeli oma (v.a Lada, millele on lubatud paigaldada sama margi mootor) ja paiknema algsel kohal. Keelatud on muuta algseid toiteseadmeid (tüüp ja arv peab säilima algsena, välja arvatud Lada ja vaba klass). 3.6.3. Segusiibrid tuleb varustada väliste lisavedrudega, mis tagavad nende sulgumise ohuolu-korras.3.6.4. Kütuse põlemiseks vajalikku õhku ei või võtta sõitjateruumist.3.6.5. Keelatud on kasutada spetsiaalselt võidusõiduks mõeldud ja muid reguleeritavaid elekt-roonilisi süüte ja toite juhtblokke, välja arvatud vaba klass. Kasutatavad elektroonilised juhtblo-kid (“arvutid”) peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile.

176

3.6.6. Sisselaske kollektor peab olema algne. Lubatud seestpoolt töödelda. Drosselklapp peab säilima algsena, töötlemine lubatud materjali eemaldamise teel. Kasutatavad sisselaskekollekto-rid peavad olema ettenähtud antud mootori mudelile, väljaarvatud Lada- ja vabaklassi autod.3.6.7. Väljalase vaba.3.7. InterjöörJuhiruumist võib eemaldada algse armatuurlaua, mille tulemusel ei tohi jääda teravaid kerenur-ki- ja servi. Juhiiste peab asetsema täielikult auto keskteljest ühel või teiselpool.Vaheseinad, mis eraldavad sõitjateruumi mootoriruumist ja pakiruumist, peavad olema algsel kohal ning tule- ja vedelikukindlad. Materjal peab olema sama või tugevam. Sõitjate- ja mootoriruumi vaheseinale või läbi vaheseina võib paigaldada osi (välja arvatud mootoriplokk, karteripõhi, väntvõll või plokikaas) tingimusel, et need ei ulatu salongi poole rohkem, kui 20 cm, mõõdetuna horisontaalselt algsest vaheseinast. Kõik elektrijuhtmed pea-vad olema paigaldatud nii, et vältida lühiseid. Salongis olevad juhtmed peavad olema kaetud ja kinnitatud.3.8. Kütuse-, õli- ja jahutusevedeliku paagid3.8.1. Peavad olema isoleeritud sõitjateruumist nii, et lekke korral ei satuks vedelik sõitjateruu-mi.3.8.2. Kütusepaagi kork ei tohi ulatuda väljapoole kere pinda ja peab olema lekkekindel.3.8.3. Karterituulutusel nõutud ( v.a autod, kus on säilinud algne siselaskesüsteem, mille puhul on tuulutus seotud sisselaskekollektoriga ) min 2-liitrine õlikogumispaak, mis välistab õli sattu-mise rajale olenemata auto asendist.3.9. Sillad, vedrustusAmortisaatorid ja vedrud on vabad. Amortisaatorid ei või olla reguleeritavad (Mittereguleerita-vaks loetakse amortisaatorit mida ei saa reguleerida auto küljest eemaldamata). Lubada regulee-ritav amortisaator kui seda on võimalik terveks võistluseks fikseerida/plommida?Muudatused kerele on lubatud antud piirides:- sillatala algsete kinnituskohtade tugevdamine- muudatused, mis on vajalikud tagamaks liikumisruumi vedrustuse komponentidele, veo-

võllidele ja ratasteleTugevdamise ja materjali lisamisega ei tohi muuta algset silla kinnituskohta Poolraamide muutmine ei ole lubatudAktiivvedrustus on keelatud.3.10. JõuülekanneDiferentsiaalide blokeeringud ja blokeerivad võtted on vabad välja arvatud Noorte B klass ja Esivedu klass. Kontrollitakse Tehnikakomitee poolt heakskiidetud vahenditega ja meetodil. Kui kohtunikul tekib kahtlus mittereeglipärase diferentsiaali kasutamises, võetakse reduktor lahti. Diferentsiaali vastavust reeglitele tõestab võistleja omal kulul. 3.11. PiduridPidurid on vabad, kuid peavad olema töökorras ja kõik neli ratast peavad pidurdama. Kohus-tuslik on ühelt pedaalilt toimiv kahekontuuriline süsteem. Käsipidur ei ole kohustuslik. ABS on keelatud. Pidurivedeliku paagid ei tohi olla sõitjateruumis.3.12. AkuAku maht, tüüp ja asukoht on vaba. Kui aku asub sõitjateruumis, peab ta asuma esiistmetest taga pool. Aku peab olema tugevalt kinnitatud ja kaetud lühiühenduste vältimiseks lekkimist vältiva plastikkarbiga (FIA VM Lisa J Art.255 p.10 ja 255 p.11). Algsel kohal asuval akul peab olema lühiste vältimiseks, kaetud + klemm. Aku peab kere külge olema kinnitatud vähemalt kahe metallvitsaga ja nelja poldiga ning tugevdatud plaatidega (kinnituspoltide minimaalne lä-

177

bimõõt M8 (tugevusklass 8, 8), plaatide min paksus 3mm ja pindala min 20cm2, vitsa min pak-sus 1mm). Aku kinnitused peavad toetuma aku ülaservale. Aku aurud tuleb juhtida autoke-rest välja.3.13. RoolimehhanismRoolisüsteem peab olema valmistatud autotootja (-tehase) poolt. Lubatud on ainult mehaanili-ne rataste juhtimine. Nelja ratta keeramine on keelatud.3.14. KäigukastElektrooniliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt kontrollitavad poolautomaat- või automaat-käigukastid on keelatud. Lubatud on ainult H-lülitus. Keelatud on kasutada otsehambumisega käigukaste, välja arvatud Noorte A, Lada ja Vaba klass. 3.15. Peavoolulüliti või massilüliti.Peavoolulüliti on kohustuslik, mehhaaniliselt lülitatav sõiduasendis juhi poolt ning eraldi väl-jast ja tähistatud vastava tähistusega. Peavoolulüliti väljalülitamisel peab töötava auto mootor seiskuma. Elektro-magnetilised peavoolulülitid on keelatud!3.16. Võistlusnumber ja reklaam autodelVõistlusnumbrid peavad asuma mõlemal pool tagaaknal ja esiakna paremal ülaservas. väljas-tab korraldaja.Esikapotil reklaam rally.ee. Võistlusautol peab olema esiklaasi ülaservas vasakul Erki Sport lo-go, keskel superkross ja vasakul võistlusnumber ning ruumi veel kolme 15 cm kõrguse võistlus-te korraldaja reklaami tarbeks.Ükski võistlusnumbri või reklaami osa ei tohi auto kerest eemale välja ulatuda. Autole kantud reklaamid ei tohi olla vastuolus esteetikanormidega ega seadusandlusega.Kui auto juures on vaja muuta algseid konstruktsioone seoses nende töökindluse ja ohutuse ta-gamisega ning kui tehtavad muudatused lähevad vastuollu antud tehniliste tingimustega, siis tehakse need Tehnikakomitee poolse komisjoni heakskiidul ja kirjalikul loal, kus on kirjeldatud vastavate muudatuste iseloom ja ulatus ning tingimusel, et ohutus ei vähene.Kõik kulud mis tekivad sõitjale, seoses auto vastavuse tõestamisega Tehnilistele Tingimustele, kui seda tehakse Tehnilise Komisjoni nõudmisel, kannab sõitja. Kütuse vastavuse kontroll toi-mub ainult tehnilise komisjoni initsiatiivil. Hooaja kestel avastatud tõsised rikkumised viivad kõikide saavutatud tulemuste tühistamiseni antud hooajal. Tõsisteks rikkumisteks mis viivad tulemuste tühistamiseni, loetakse: suurem mootori kubatuur lubatust, toite ja süütesüsteemi oluliste osade mittevastavus ja blokeerivate võtete kasutamine diferentsiaalides.

178

TEHNILISED TINGIMUSED 2009

VEOBAGID (GAZ)

AUTOKROSSIS

1. ÜLDNÕUDED1.1.Kõik muudatused, mida grupimäärused või üldised määrused ja ohutustingimused ei lu-ba, on keelatud.

2. KAAL2.1 Auto minimaalkaal koos ohutusvarustusega 1300 kg.

3. MOOTOR3.1. Lubatud töömaht :- klass 51/52 (VI grupp) – kuni 4000 cm3.- klass 53 (VII grupp) – kuni 6000 cm3.3.2. Silindriplokk ja sisselaskekollektor peavad olema algsed (GAZ tüüpi).3.2.1. GAZ –51 sisselaskekollektorile on lubatud paigaldada GAZ-52 karburaatori kinnitus.3.2.2. GAZ-52 sisselaskekollektoril on lubatud ümardada nurki.3.3. Küttesegu ülelaadimine on keelatud.3.4. Sissepritse kasutamine on keelatud.3.5. Karburaator on vaba.3.6. Väljalaskesüsteem on vaba, kuid müratase ei tohi ületada 100 dBA.3.7. Karteri tuulutus peab olema viidud kinnisesse nõusse, mahuga vähemalt 3L. Näidis jooni-sel 1 (Eesti Autospordi Aastaraamat 2001, lk.155).

4. JÕUÜLEKANNE, SILLAD4.1. Sidur on vaba4.2. Käigukasti korpus peab olema GAZ- tüüpi4.3. Sillad peavad olema GAZ- tüüpi.

5. RAAM5.1. Lubatud on kasutada GAZ-tüüpi raame. Raami kohandamine lubatud.5.2. Raami külge peavad olema kinnitatud nii ees kui taga puksiirkonks(ud). NB! Taga võib ka-sutada ka esimest puksiirkonksu.

6. VEERMIK, VEDRUSTUS6.1. Rehvid ja veljed on vabad.6.1.1. Velje tugevusvaru vähendamine materjali vähendamise teel on keelatud.6.1.2. Mehaaniliste libisemisvastaste vahendite (naastude, piikide, kettide jne.) kasutamine on keelatud.6.2. Pidurisüsteem peab olema GAZ tüüpi.6.3. Amortisaatorid on vabad.6.4. Stabilisaator torsioonvarraste kasutamine on lubatud6.5. Vedrustuselemendina on lubatud elliptilised lehtvedrud. Muude vedrustus elementide ka-sutamine on keelatud.

179

7. ROOL7.1. Roolisüsteemis on lubatud kasutada kõikvõimalikke karplahendusi. NN lattrool on kee-latud.7.2. Lubatud kasutada kardaanliigendeid.

8. KERE8.1 Esikaitseraud soovituslik.(ei tohi olla lõikavaid servi )8.2. Poritiivad peavad ülaltvaates katma kasutatavaid rehve kogu võistlussõidu vältel. Selle taga-miseks on lubatud kasutada poritiiva laiendeid. Poritiiva laienditel ei tohi olla lõikavaid servi.8.3. Tagumised porilapid(veosillal) on kohustuslikud. Porilapi alumise serva ja maapinna va-he peab olema vahemikus 15 - 30 cm. Porilapp peab olema kummastki servast vähemalt 2 cm laiem kui kasutatav rehv. Porilapid peavad vastama antud parameetritele kogu võistlussõidu vältel.8.4. Tulekindlast materjalist valmistatud sõitjaruumi ja mootori vaheline vahesein on kohus-tuslik!

9. ELEKTRISÜSTEEM9.1. Autokrossis peavad autol olema kaks tagumist punast ohutustuld (iga pirni võimsus vä-hemalt 10 W ) ning neli punast pidurituld (iga pirni võimsus 21 W). Iga tagatule valgustatud pindala peab olema vähemalt 40 cm2. Tagumised ohutustuled peavad põlema kogu võistlus-sõidu vältel.NB! Ohutustule ja piduritule pirnid võivad paikneda ka ühes laternas, kuid nad peavad olema eraldatud vaheseinaga ning töötama teineteisest autonoomselt.

10. KÜTUS10.1. Kütusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, üldkasutatavatest tanklatest väljastata-vat mootorikütust.10.1.1 Bensiini oktaanarv on vaba.10.2. Ülerõhu tekitamine kütusepaagis on keelatud.

11. VÕISTLUSNUMBRID JA REKLAAM AUTODEL11.1. Võistlusnumbrid peavad olema nähtavad ja loetavad auto mõlemal küljel.11.2. Võistleja nimed ja riigilipu kujutis peavad olema kantud loetavalt auto mõlemale küljele.11.3. Kohustuslik on võistlusnumbriga lisatahvel katuseraamil. Võistlusnumbriga lisatahvel peab olema nii eest-, kui ka tagantpoolt loetav. Lisatahvli vähimad mõõtmed: laius 40 cm ja kõrgus 30 cm. Numbri alus peab olema valge. Numbri minimaalne kõrgus 28 cm ja joone laius 5 cm. Numbrid peavad olema musta värvi ja klassikalist tüüpi.

OHUTUSNÕUDED

1. AKNAD1.1. Eesmine turvavõre on kohustuslik.1.2. Külgmised turvavõred on kohustuslikud (ehitus vaba, sarnane sõidubagidega; eesmärk kaitsta sõitja organite väljumine ja võõrkehade laekumine sõitjaruumi).

2. TAHAVAATE PEEGLID2.1. Kohustuslik on kahe välimise tahavaate peegli olemasolu.2.1.2. Iga tahavaate peegli pindala peab olema vähemalt 40cm2.

180

3. KÜTUSEPAAK, KÜTUSE TORUSTIK3.1. Kütusepaak peab asuma auto raamil ning olema kinnitatud vähemalt nelja, min. 8 mm lä-bimõõduga poldiga. Kütusepaagi kinnitamiseks võib kasutada ka teraslinte (vähemalt kahte), min.paksusega 1,5 mm ja min.laiusega 35 mm.3.2. Kütusepaagi kork peab sulgema tankimisava lekkimiskindlalt. Õhutusvoolik peab olema varustatud kütuse väljavoolu tõkestava klapiga, vältimaks kütuse lekkimist auto ümbermineku korral. NB! Lubatud on kasutada ka klapita õhutusvoolikut, mille põhimõtteskeem on toodud lisas 1 (joonis 4). Õhutusvooliku siseava max. läbimõõt on 5 mm.3.3. Kütusetorustik ei tohi läbida sõitjaruumi ning peab olema kaitstud välisvigastuste ja kuu-menemise eest. Kütusetorustiku painduvühendustes tohib kasutada ainult spetsiaalseid ben-siinikindlast materjalist valmistatud ja vastavalt tähistatud armeeritud voolikuid. Kütusetoru-de ja –voolikute ühendamiseks tohib kasutada ainult selleks valmistatud kruviklambreid või keermesliiteid. Kütusetorustik peab olema korrektselt kinnitatud terasest või plastikust kinni-tusvahendite abil auto raami külge.

4. ELEKTRISÜSTEEM4.1. Peavoolulüliti peab asuma sõiduasendis sõitja käeulatuses, olema mehhaaniliselt lülitatav, katkestama kõik vooluahelad (aku, süüde, generaator) ning seiskama mootori. Lüliti asukoht peab olema tähistatud sinise kolmnurgaga, mida ümbritseb valge äär (külje pikkus 120mm) ning milles on punane välgunoole kujutis.4.2. Elektrijuhtmestik peab olema korrektselt kinnitatud.4.3. Aku peab paiknema auto ohutuspuuris ning olema kinnitatud auto raami külge nelja mini-maalselt 8 mm läbimõõduga poldiga. Poltide kinnitused peavad olema tugevdatud minimaal-selt 2 mm paksuste, vähemalt 20 cm2 pindalaga tugevdusplaatidega. Aku peab olema kaetud el.voolu mittejuhtivast materjalist (kummist või plastikust) kattega.

5. TULEKUSTUTI5.1. Tulekustuti on soovituslik. Kustutusaine minimaalne kaal 2kg.5.2. Kustutusainena ei tohi kasutada CO2. Käsikustutitele esitatavad nõuded ja lubatud kustu-tusained on ära toodud “Eesti Autospordi Aastaraamat 2001” (lk.38).5.3. Tulekustuti kinnitusteks võib kasutada ainult metallist kiirpäästikuga metall-linte.5.4. Tulekustuti asukoht peab olema tähistatud punase E tähega valgepõhjalisel vähemalt 10 cmläbimõõduga punase randiga sõõril.5.5. Juurdepääs tulekustutile peab olema tagatud.

6. ISTMED JA NENDE KINNITUSED6.1. Istmed peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud) ja mitte modifitseeritud. Kõik kasutatavad istmed peavad olema varustatud peatugedega. Istmeid tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemalda-miseta.6.2. Istmed peavad olema kinnitatud istmekronsteinide külge vähemalt neljas punktis (kaks ees ja kaks taga), min. 8 mm läbimõõduga poltidega.6.3.Istmekronšteinid peavad olema kinnitatud salongi külge vähemalt nelja, min.8mm läbi-mõõduga poldiga (lisaks tugevdusplaat min.40 cm2 ) või keevisliitega. Istmekronšteinide ja tu-gevdusplaatide paksus min.3 mm terase kasutamisel ja 5 mm kergmetalli kasutamisel.

181

7. OHUTUSRIHMAD JA NENDE KINNITUSED7.1. Kohustuslik on kasutada vähemalt ühe puusavööga ja kahe õlavööga ohutusrihmu. Ohu-tusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud).7.2. Ohutusrihmade kinnitamine auto külge – 2 kinnituspunkti puusavööle ning 2 või 1 kinni-tuspunkti istmega sümmeetriliselt õlavöödele. Õlavööd tuleb kinnitada sõitjaruumi põhja kül-ge või juhi õlgade kõrgusel paikneva spetsiaalse terasest põiktoru ümber. Põiktoru vähimad mõõtmed : 38 x 2,5 mm või 40 x 2 mm.7.3. Kõik poltidega tehtud ohutusrihmade kinnituspunktid peavad olema tugevdatud vähe-malt 40 cm2 pindalaga ja min.3 mm paksuste terasest või 5 mm paksuste kergmetallist tugev-dusplaatidega (Eesti Autospordi Aastaraamat 2001, lk.155, joon.3).7.4. Ohutusrihmade kinnitamiseks lubatud poldid – 7/16” 20 UNF (spetsiaalsed astmega tur-vavöö poldid) või aasaga karabinide kinnituspoldid, (joon.3).7.5. Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta ning kooskõlas valmistaja juhistega. Tuleb jälgida, et rihmad ei hõõr-duks vastu teravaid servi.7.6. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb välja vahetada.7.7. Rihmad tuleb vahetada peale iga tõsisemat avariid ja ka siis kui rihmade kude on rebene-nud, murenenud või põlenud/sulanud. Samuti tuleb need vahetada kui rihmade metallosad on deformeerunud või roostetanud.

8. OHUTUSSTRUKTUUR8.1. Peakaarte valmistamiseks minimaalne materjal on tõmmatud terastoru, minimaalsete mõõtmetega 60x3mm.8.2. Peakaarte alumised kinnitused peavad olema tehtud auto raamile terasest poltide abil. Igalkinnituspunktil vähemalt 4 polti. Poltide minimaalne läbimõõt 16mm.8.3. Peakaared peavad olema valmistatud ühes tükis.8.4. Eesmine peakaar peab paiknema eespool rooli ning tagumine peakaar tagapool juhiistet.8.5. Peakaarel peab juhi pool ääres toru sirgel osal olema 10 mm läbimõõduga kontrollava.NB! Juhul kui painutamise käigus muutub toru ristlõige ovaalseks, peab väiksema ja suurema läbimõõdu suhe olema 0,9 või suurem (s.t. toru ristlõige ei või muutuda lapikuks).8.6. Külgmine ohutuskaar on kohustuslik, minimaalsed toru mõõdud 32x3 mm. Külgmine ohutuskaar peab olema kaetud.8.7. Tagumine peakaar peab olema tugevdatud temaga samas pinnas paikneva diagonaaltoega, mille minimaalsed mõõtmed on 60x3 mm.

9. VÕISTLEJATE VARUSTUS9.1. Sõiduriietus peab olema pikkade käistega tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi). *Võistluskombinesoon peab olema valmistatud mitte kergestisüttivast ja mittesulavast materja-list. * Soovitav on spetsiaalne tulekindel (ühe- või mitmekihiline) võidusõidukombinesoon.Homologeering soovitav. * Võistlusriietuses ei või mingil juhul kasutada nailonit, kapronit ja muid sulavaid sünteetilisi materjale.9.2. Sõidukindad peavad olema nahast või tulekindlast materjalist.9.3. Kaitsekiiver peab olema E- turvanõuetele vastav motokiiver (Teede- ja sideministri 18. mai 2001 määrus nr.50, kood 117) * Soovitav on FIA (Rahvusvahelise Autoliidu) või FIM (Rahvus-vahelise Motoliidu) poolt homologeeritud kiiver. Homologeering võib olla aegunud.* Kiivritesse sidesüsteemide paigaldamisel ei tohi teha kiivri konstruktsiooni nõrgendavaid ava-sid ega ümberehitusi.9.4. Kaitseprillide kasutamine võistlussõidu ajal on kohustuslik.

182

TEHNILISED TINGIMUSED 2009VEOAUTOD GAZ 51/52 ja GAZ 53

1. ÜLDNÕUDEDKõik muudatused, mida grupimäärused või üldised määrused ja ohutustingimused ei luba, on keelatud. Auto osad peavad säilitama oma algupärase funktsiooni. 1. 2. Auto peab säilitama oma spetsiifilise ehituse, kere väliskuju, mootori ja jõuülekande (väl-ja arvatud eraldi toodud juhtudel). 2. KAALAuto minimaalkaal koos ohutusvarustusega:GAZ 51/52 2000 kgGAZ- 53 2200 kg3. MOOTOR3. 1. Lubatud töömaht : - klassis GAZ 51/52 - 4000 cm3 silindrivalemiga R6 - klassis GAZ 53 - 4500 cm3 silindrivalemiga V83. 1. 1. Masinaklassis GAZ 53 kasutatava mootori maksimaalne lubatud kolvikäik 80 mm. 3. 2. Silindriplokk, plokikaan (-ed) ja sisselaskekollektor peavad olema algsed(GAZ tüüpi). 3. 2. 1 Sisselaskekollektorile on lubatud paigaldada omavalmistatud karburaatori kinnitus (va-hetükk). 3. 2. 2 GAZ-52 sisselaskekollektoril on lubatud ümardada nurki. 3. 3. Küttesegu ülelaadimine on keelatud. 3. 3. 1 Masinaklassis GAZ 51/52 on nukkvõll vaba. - Masinaklassis GAZ 53 on lubatud kasuta-da ainult ZMZ – mootorite nukkvõlle. 3. 2. 2 Maksimaalne klapi tõus mõõdetuna klapilt 10, 8mm pluss tolerants 0, 2 mm. 3. 4. Sissepritse kasutamine on keelatud. 3. 5. Lubatud on kasutada ainult ühte karburaatorit. 3. 5. 1 Masinaklassis GAZ 51/52 on karburaator vaba. - Masinaklassis GAZ 53 on lubatud ka-sutada vaid karburaatoreid K-126, K- 135, K-114, K-84 ja K-88. 3. 6. Masinaklassis GAZ-51/52 on väljalaskesüsteem vaba, kuid müratase ei tohi ületa-da 100 dBA. 3. 6. 1 Masinaklassis GAZ-53: väljalaskekollektor peab olema algne (malm kollektor). Leegitorude ja summuti ehitus on vabad, kuid müratase ei tohi ületada 100 dBA3. 7. Karteri tuulutus peab olema viidud kinnisesse nõusse, mahuga vähemalt 3L. Näidis jooni-sel 1 veoautod (Eesti Autospordi Aastaraamat ). 3. 8. Masinaklassis GAZ-51/52 on mootori süütesüsteem vaba. - Masinaklassis GAZ-53 on lu-batud kasutada vaid algse (GAZ tüüpi) süütejaoturiga, ühe süütepooliga süütesüsteeme. 3. 9. Mootori hooratas: kõikides masinaklassides on soovitatav kasutada terasest hooratast. 4. JÕUÜLEKANNE, SILLAD4. 1. Sidur on vaba. 4. 2. KÄIGUKAST AUTOKROSSIS: Lubatud on kasutada vaid algse käikude lülitussüsteemi-ga GAZ -tüüpi käigukaste. - Masinaklassides GAZ –51/52 ja GAZ-53 on lubatud kasutada vaid nelja edaspidi- ja ühe tagurpidi käiguga käigukaste järgmisteülekandearvudega:GAZ 51/52-04 I – 6, 4 II – 3, 09 III – 1, 69 IV – 1, 00GAZ 52-03 I – 6, 48 II – 3, 09 III – 1, 71 IV – 1, 00GAZ 53A I – 6, 55 II – 3, 09 III – 1, 71 IV – 1, 00

183

4. 2. 1. KÄIGUKAST AUTORALLIS, RALLIKROSSIS: - Masinaklassis GAZ-51/52 ja GAZ-53 on käikude arv, ülekandearvud ja lülitussüsteem vabad. Tagurpidi käik on kõikidel autodel kohustuslik. 4. 3. Sillad peavad olema GAZ- tüüpi. 5. RAAM5. 1. Lubatud on kasutada GAZ-51A ja GAZ – 52-04 raami. Võistlusklassis GAZ 53 võib lisaks eelnevatele kasutada ka GAZ 53A raami. Raami kergendamine ja lühendamine vedru kandu-rite vahemikus on keelatud. Abivedrude kandurid võib eemaldada. 5. 1. 1 Mootori kinnituse tagumine tala peab paiknema algsel kohal. 5. 2. Raami külge peavad olema kinnitatud nii ees kui taga puksiirkonks(ud). Taga võib kasu-tada ka esimest puksiirkonksu. 6. VEERMIK, VEDRUSTUS6. 1. Rehvid. - Autokrossis on rehvid vabad. Mehaaniliste libisemisvastaste vahendite (naastude, “piikide”,

kettide jne. ) kasutamine on keelatud. - Autorallis, rallisprindis, rallikrossis vähim lubatud pöiamõõt 16”. Kasutatavate rehvide

koormusindeks vähemalt 101. Slikk- rehvide (ka lõigatud slikk) kasutamine on keelatud. 6. 1. 1 Velje tugevusvaru vähendamine materjali vähendamise teel on keelatud. 6. 1. 2 Autorallis ja rallisprindis on naastrehvide kasutamine lubatud. Naastud ei tohi rehvipin-nast välja ulatuda rohkem kui 2, 5 mm. Naastu suurim lubatud mass on 3, 0 g. Naastul võib ol-la ainult üks tipp ja see ei või olla terav, ega torujas. Naastude arv ühes rehvis kuni 300 tk. Naas-tud tuleb rehvile kinnitada väljast poolt. 6. 2. Pidurisüsteem peab olema GAZ tüüpi. 6. 2. 1 Rallivõistlustel osalevatel autodel on kohustuslik kahekontuurne pidurisüsteem. 6. 2. 2 Pidurivõimendi on kohustuslik klassis GAZ 53. 6. 2. 3 Piduritrumlite väline mehaaniline töötlemine (maha treimine) on keelatud. 6. 3. Käsipidur ei ole kohustuslik (v. a. autorallis). 6. 4. Amortisaatorid on vabad. 6. 5. Stabilisaator torsioonvarraste kasutamine on lubatud. 6. 6. Vedrustuselemendina on lubatud elliptilised lehtvedrud. Muude vedrustus elementide ka-sutamine on keelatud. 7. ROOL7. 1. Roolisüsteem peab olema GAZ tüüpi. 8. KERE, KAST8. 1. Kabiini põhitarind peab olema standardne, kinnitustega raamile vähemalt kolmes punk-tis. Istmete paigaldamisel on lubatud kabiini tagaseina kuju muuta. 8. 2. Auto koostamisel on lubatud kasutada GAZ-51, GAZ-52/53 ja GAZ 3307 kabiine, kapot-te, esivõresid ja poritiibu. (ka plastik)8. 2. 1 Esivõre, poritiibade ja kaitseraua lisatugevdused on keelatud. Poritiibade ja kaitseraua lõikamisel ei tohi jääda teravaid (lõikavaid) servi ja otsi. 8. 2. 2 Kasutada tohib ainult originaal radiaatori raami, millel võib radiaatori ees olla tugevdu-seks üks, ümar- või nelikanttoru Ø 25 mm. 8. 2. 3 Radiaatori raami tagumiste tugede (torude, varraste või vinklite ) kinnitamisel kabiini esiseina külge peab toe otsa ja kabiini esiseina vahele olema kinnitatud terasest tugevdusplaat, mille pindala on vähemalt 100 cm2 ja paksus vähemalt 4 mm. Tugevdusplaat peab olema kin-nitatud kabiini esiseina külge vähemalt nelja min. 8 mm läbimõõduga poldiga või kogu plaadi ümbermõõdu ulatuses tehtud keevisliitega või kaldtoed raamile.

184

8. 3. Astmelauad on kohustuslikud, nende kuju ja suurus on vabad (võistlusnumbrite loetavus peab olema tagatud). Astmelaual ei tohi olla teravaid servi. 8. 4. Poritiivad peavad ülaltvaates katma kasutatavaid rehve. Selle tagamiseks on lubatud ka-sutada poritiiva laiendeid. Jäigast materjalist valmistatud poritiiva laienditel ei tohi olla tera-vaid servi. 8. 5. Tagumised porilapid(veosillal) on kohustuslikud. Porilapi alumise serva ja maapinna va-he peab olema vahemikus 10 - 30 cm. Porilapp peab olema kummastki servast vähemalt 2cm laiem kui kasutatav rehv. Porilapid peavad vastama antud parameetritele kogu võistlussõidu vältel. 8. 6. Veokast peab olema valmistatud ilmastikukindlast materjalist (puidust, metallist või plas-tikust). 8. 6. 1 Veokasti alusraamistik võib olla valmistatud terastorudest max. läbimõõduga 60mm. Horisontaalsete torude ühendused (keevisliited) võivad olla tehtud ainult torude sirgetel osadel (vältimaks teravaid nurki). Veokasti alusraamistiku kinnitused peavad olema tehtud otse auto raamile vähemalt neljas punktis. Iga kinnitus peab olema tehtud vähemalt nelja min. 10 mm. läbimõõduga poldiga või kahe kammitsaga min läbimõõduga 12 mm. 8. 6. 2 Kasti minimaalne kõrgus 15cm (väljast mõõtes). Autokrossis kasti seina paksus vähe-malt 25 mm, autorallis vähemalt 10 mm. Kasti esisein(kabiinitagune sein) pole kohustuslik. 8. 6. 3 Kast peab ulatuma vähemalt 20cm tahapoole raami tagumisest põiktalast. NB! Igal juhul peab kast ulatuma vähemalt 3cm tahapoole tagumisest puksiir-konksust. 8. 6. 4 Kast peab ülalt vaates katma tagarattaid. 8. 6. 5 Kasti põhi on kohustuslik, põhja paksus min. 5mm. 8. 6. 6 Puidust kasti kasutuse korral peavad kasti pikitalad olema kinnitatud auto raamile vähe-malt kuue terasest kammitsa abil. Kammitsate minimaalne läbimõõt 12mm. 9. ELEKTRISÜSTEEM9. 1. Autokrossis peavad autol olema kaks tagumist punast ohutustuld (iga pirni võimsus vä-hemalt 10 W ) ning kaks punast pidurituld (iga pirni võimsus 21 W). Iga tagatule valgustatud pindala peab olema vähemalt 40 cm2. Tuled peavad olema paigaldatud ohutuskaare ülemise kolmandiku siseküljele, valgustatud pinnaga tahapoole, sümmeetriliselt auto pikiteljega ja pa-ralleelselt auto põikteljega. Tagumised ohutustuled peavad põlema kogu võistlussõidu vältel. NB! Ohutustule ja piduritule pirnid võivad paikneda ka ühes laternas, kuid nad peavad olema eraldatud vaheseinaga ning töötama teineteisest autonoomselt. 9. 2. Rallivõistlustel osalevate autode valgustus- ja signalisatsiooni seadmed peavad vastama ARK tehnoülevaatuse nõuetele. 10. KÜTUS10. 1. Kütusena tohib kasutada ainult kaubanduslikku, üldkasutatavatest tanklatest väljastata-vat mootorikütust. 10. 1. 1 Bensiini oktaanarv on vaba. 10. 2 Ülerõhu tekitamine kütusepaagis on keelatud. 11. VÕISTLUSNUMBRID JA REKLAAM AUTODEL11. 1. Võistlusnumbrite ja reklaami paigaldamine vastavalt Rahvusvahelistele Võistlus-määrustele. 11. 2. Punkt 208 parandus :Veoautol kantakse riigilipp ja sõitjate nimed ustele numbri ristküli-ku kohale(mitte esitiivale). 11. 3. Veregruppi võistlusautole ei kanta. 11. 4. Võistlusnumbrid peavad olema paigaldatud ustele mõlemal pool. 11. 5. Autokrossis osalevatel autodel on kohustuslik võistlusnumbriga lisatahvel ohutuskaarel. Võistlusnumbriga lisatahvel peab olema nii eest-, kui ka tagantpoolt loetav. Lisatahvli vähimad

185

mõõtmed: laius 40 cm ja kõrgus 30 cm. Numbri alus peab olema valge. Numbri minimaalne kõrgus 28 cm ja joone laius 5 cm. Numbrid peavad olema musta värvi ja klassikalist tüüpi.

OHUTUSNÕUDED

1. AKNAD1. 1. Esiklaas(id) peab(vad) olema turvaklaas(id). Esiaknana on keelatud kasutada staliniitklaase (karastatud, kileta, nn. “soolaklaas”). 1. 1. 1. Erandjuhul on lubatud kasutada stalinaatklaase, kuid see on lubatud kasutada kiletatuna toonimata turvakilega (seest) või peab olema väljaspool klaasikaitse võrk. 1. 2. Esiakna lisakinnitused on lubatud. 1. 3. Esiklaaside pesuseade ja klaasipuhastid on kohustuslikud. 1. 4. Kõik ülejäänud klaasid peavad olema algsed või siis kilde ega “kiiri” mitteandvast (kokku painutamisel mitte purunevast) läbipaistvast materjalist paksusega minimaalselt 1, 5mm. 1. 5. Tumendatud või peegelklaaside ja tumendatud kattekilede kasutamine on keelatud. 1. 6. Võistlussõidu ajal peavad olema juhipoolsed küljeklaasid suletud. 1. 7. Akende eemaldamine on keelatud. 2. TAHAVAATE PEEGLID2. 1. Kohustuslik on kahe välimise tahavaate peegli ja ühe sisepeegli olemasolu. Sisepeegli pai-gutus peab võimaldama juhil näha läbi tagaakna. 2. 2. Iga tahavaate peegli pindala peab olema vähemalt 40cm2. 3. KAPOTI KINNITUS3. 1. GAZ-52/53/3307 tuleb kapoti algne lukustus eemaldada ning kapott kinnitada vähemalt neljas punktis. 3. 2. GAZ -51-l on kohustuslikud kapoti kinnitused algsetel kohtadel ning vähemalt üks lisa-kinnitus kapoti esiosal. 4. KÜTUSEPAAK, KÜTUSE TORUSTIK4. 1. Kütusepaak peab asuma auto raamil, ohutuskaare kaldtugede ja peakaare vahelises ruu-mis ning olema kinnitatud vähemalt nelja, min. 8 mm läbimõõduga poldiga. Kütusepaagi kin-nitamiseks võib kasutada ka teraslinte (vähemalt kahte), min. paksusega 1, 5 mm ja min. laiu-sega 35 mm. 4. 2. Kütusepaagi kork peab sulgema tankimisava lekkimiskindlalt. Õhutusvoolik peab olema varustatud kütuse väljavoolu tõkestava klapiga, vältimaks kütuse lekkimist auto ümbermine-ku korral. NB! Lubatud on kasutada ka klapita õhutusvoolikut, mille põhimõtteskeem on toodud lisas 1(joonis 4 veoautod). Õhutusvooliku siseava max. läbimõõt on 5 mm. 4. 3. Kütusetorustik ei tohi läbida juhi kabiini ning peab olema kaitstud välisvigastuste ja kuu-menemise eest. Kütusetorustiku painduvühendustes tohib kasutada ainult spetsiaalseid ben-siinikindlast materjalist valmistatud ja vastavalt tähistatud armeeritud voolikuid. Kütusetoru-de ja -voolikute ühendamiseks tohib kasutada ainult selleks valmistatud kruviklambreid või keermesliiteid. Kütusetorustik peab olema korrektselt kinnitatud terasest või plastikust kinni-tusvahendite abil auto raami külge. 5. ELEKTRISÜSTEEM5. 1. Peavoolulüliti peab asuma juhi pool kabiini küljes nii seest kui väljast kättesaadavana. Pea-voolulüliti peab olema mehhaaniliselt lülitatav, katkestama kõik vooluahelad aku, süüte, gene-raatori) ning seiskama mootori. Lüliti asukoht peab olema tähistatud sinise kolmnurgaga, mida ümbritseb valge äär (külje pikkus 120mm) ning milles on punane välgunoole kujutis. 5. 2. Elektrijuhtmestik peab olema korrektselt kinnitatud.

186

5. 3. Aku peab paiknema auto ohutuspuuris ning olema kinnitatud peakaare alumise osa või auto raami külge nelja minimaalselt 8mm läbimõõduga poldiga. Poltide kinnitused peavad ole-ma tugevdatud minimaalselt 2 mm paksuste, vähemalt 20cm2 pindalaga tugevdusplaatidega. Aku peab olema kaetud el. voolu mittejuhtivast materjalist (kummist või plastikust) kattega. 6. TULEKUSTUTI6. 1. Tulekustuti kasutamine on kinnistel radadel soovituslik. Autokrossis kustutusaine mini-maalne kaal 2kg. Rallivõistlustel kustutusaine minimaalne kaal 5kg. 6. 2. Kustutusainena ei tohi kasutada CO2. Käsikustutitele esitatavad nõuded ja lubatud kustu-tusained on ära toodud lisa J, Art. 253 (Ohutustingimused), pkt. 7. 6. 3. Tulekustuti peab olema kinnitatud turvapuuri alumise kolmandiku külge. Kinnitusteks võib kasutada ainult metallist kiirpäästikuga metall-linte. 6. 4. Tulekustuti asukoht peab olema tähistatud punase E tähega valgepõhjalisel vähemalt 10cm läbimõõduga punase randiga sõõril. 6. 5. Juurdepääs tulekustutile peab olema tagatud. 7. ISTMED JA NENDE KINNITUSED7. 1. Istmed peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud) ja mitte modifitseeritud. Kõik kasutatavad istmed peavad olema varustatud peatugedega. Istmeid tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemalda-miseta. 7. 2. Istmed peavad olema kinnitatud istmekronsteinide külge vähemalt neljas punktis (kaks ees ja kaks taga), min. 8 mm läbimõõduga poltidega. 7. 3. Istmekronsteinid peavad olema kinnitatud kabiini külge vähemalt nelja, min. 8mm läbi-mõõduga poldiga (lisaks tugevdusplaat min. 40 cm2 ) või keevisliitega. Istmekronsteinide ja tu-gevdusplaatide paksus min. 3 mm terase ja 5 mm kergmetalli kasutamisel. 8. OHUTUSRIHMAD JA NENDE KINNITUSED8. 1. Kohustuslik on kasutada vähemalt ühe puusavööga ja kahe õlavööga ohutusrihmu. Ohu-tusrihmad peavad olema FIA poolt homologeeritud (homologeering võib olla aegunud). 8. 2. Ohutusrihmade kinnitamine auto kabiini külge – 2 kinnituspunkti puusavööle ning 2 või 1 kinnituspunkti istmega sümmeetriliselt õlavöödele. Ohutusrihmade õlavööd peavad olema vii-dud läbi kabiini tagaseina risttala küljes oleva tugiaasa, (joon. 2 - veoautod). Õlavööd tuleb kin-nitada sõltuvalt nende kinnitustüübist:a) poltidega kabiini põhja või tagaseina külge (joon. 2;3-Veoautod)b) spetsiaalse kabiini tagaosa läbiva terasest põiktoru ümber (lisa 1, joon. 5). Põiktoru vähimad

mõõtmed : 38 x 2, 5 mm või 40 x 2 mm. Põiktoru otsad peavad ulatuma mõlemalt poolt 5-10 mm läbi kabiini küljeseina ning olema keevitatud kabiini seinte külge kogu toru ümbermõõdu ulatuses. 8. 3. Kõik poltidega tehtud ohutusrihmade kinnituspunktid peavad olema tugevdatud vähe-malt 40 cm2 pindalaga ja min. 3 mm paksuste terasest või 5 mm paksuste kergmetallist tugev-dusplaatidega ( joon3 –Veoautod). 8. 4. Ohutusrihmade kinnitamiseks lubatud poldid – 7/16” 20 UNF (spetsiaalsed astmega tur-vavöö poldid või aasaga karabiinide kinnituspoldid, joon. 3). 8. 5. Ohutusrihmu tuleb kasutada oma homologeeritud kujul, ilma igasuguste muudatusteta või osade eemaldamiseta ning kooskõlas valmistaja juhistega. Tuleb jälgida, et rihmad ei hõõr-duks vastu teravaid servi. 8. 6. Iga ohutusrihm, mis ei funktsioneeri normaalselt, tuleb välja vahetada. 8. 7. Rihmad tuleb vahetada peale iga tõsisemat avariid ja ka siis kui rihmade kude on rebene-nud, murenenud või põlenud. Samuti tuleb need vahetada kui rihmade metallosad on defor-meerunud või roostetanud.

187

9. OHUTUSKAAR9. 1. Ohutuskaare valmistamiseks minimaalne materjal on terasest U-tala 100x47mm või õmb-luseta terastoru 5x60mm. 9. 2. Peakaare ja mõlema tagumise kaldtoe alumised kinnitused peavad olema tehtud auto raa-mile terasest kammitsate või poltide abil. Igal kinnituspunktil vähemalt 2 kammitsat või 4 pol-ti. Kammitsate ja poltide minimaalne läbimõõt 16mm. Kammitsaplaadi ja kinnitusmutri vahe-liste distantspukside/mutrite kasutamine on keelatud. 9. 3. Peakaar peab paiknema auto külgprojektsioonis kabiinist mitte kaugemal kui 200mm. 9. 4. Peakaar peab olema valmistatud ühes tükis. 9. 5. Lisaseadmete (v. a. tagumised ohutustuled, pidurituled, tulekustuti) kinnitamine peakaa-rele on keelatud. 9. 6. Peakaares ei või U-tala kasutamise korral olla täisnurki. 9. 7. Peakaare valmistamisel torumaterjalist peab juhi pool ääres toru sirgel osal olema vähe-malt 4 mm läbimõõduga kontrollava. NB! Juhul kui painutamise käigus muutub toru ristlõige ovaalseks, peab väiksema ja suurema läbimõõdu suhe olema 0, 9 või suurem (s. t. toru ristlõi-ge ei või muutuda lapikuks). 9. 8. Nurk peakaare ja kaldtugede vahel auto külgprojektsioonis peab olema vahemi-kus 45° - 60°. 9. 9. Peakaare sees, peakaarega samas pinnas, peavad paiknema kaks sümmeetrilist kaldtuge. Kaldtugede kinnituskoht peakaarel peab asuma kaare ülemisel kolmandikul. 9. 10. Kõikidel autodel on kohustuslik kabiini katuse horisontaalne kaitsekaar. Katusekaare val-mistamiseks kasutatav minimaalne materjal on terasest U-tala 80x40 mm või õmbluseta teras-toru 5x60 mm. Katusekaar peab pealtvaates ulatuma ettepoole vähemalt 2/3 ulatuses katuse ko-hale. Külgedelt peab olema katusekaar vähemalt kabiini laiune. Kohustuslikud on katusekaart peakaarega ülevalt ühendavad diagonaaltoed. (vähemalt kaks). 10. LISAVARUSTUS10. 1. Rallivõistlustel on kohustuslikud:- üks või kaks ohukolmnurka(vastavalt võistlusjuhendile);- esmaabipakend (ARK tehnoülevaatuse nõuetele vastav). 10. 2. Lisavarustus peab olema korrektselt kinnitatud. Auto kabiinis ega veokastis ei tohi olla kinnitamata esemeid. 11. VÕISTLEJATE VARUSTUS11. 1. Sõiduriietus peab olema pikkade käistega tervikkombinesoon (mitte kahes osas eraldi). * Võistluskombinesoon peab olema valmistatud mitte kergesti süttivast ja mittesulavast materjalist(näit. puuvillasest materjalist). * Soovitav on spetsiaalne tulekindel (ühe või mitmekihiline) võidusõidukombinesoon. Homologeering pole nõutav. * Võistlusriietuses ei või mingil juhul kasutada nailonit, kapronit ja muid sulavaid sünteetili-si materjale. 11. 2. Sõidukindad peavad olema nahast või tulekindlast materjalist. 11. 3. Kaitsekiiver peab olema E- turvanõuetele vastav auto- või motokiiver. * Soovitav on FIA või FIM (Rahvusvahelise Motoliidu) poolt homologeeritud. Homologeering võib olla aegunud. * Kiivritesse rallivõistlusteks sidesüsteemide paigaldamisel ei tohi teha kiivri konstruktsiooni nõrgendavaid avavusi ega ümberehitusi.

188

Dragrace tehnilised reeglid 2009

1. Klassijaotus1.1. AUTOD:1.1.1. A-klass (EMV-arvestus): Vabalthingavad mootorid töömahuga kuni 4000 cm3.1.1.2. B-klass (EMV-arvestus): Vabalthingavad mootorid töömahuga 4001...7000 cm3, välja ar-vatud „Big Block“ ja ülelaadimisega mootorid töömahuga kuni 4000 cm3.1.1.3. C-klass (EMV-arvestus): Ülelaadimisega mootorid alates 4001 cm3 ja vabalthingavad „Big Block“ mootorid.1.1.4. Pro-Street (EMV-arvestus): „Backhalfitud“ kereautod ilma mootori piiranguta.1.1.5. Outlaw (EMV-arvestus): Toruraamil autod ilma mootori piiranguta.1.1.6. Bracket (EMV-arvestus): Mootori töömahu piirangud puuduvad, ajalimiit on 11.000 –16.000 sek1.1.7. Streetman: Mootori töömahu piirangud puuduvad, ajalimiit on 11.500 sek1.1.8. muud klassid: kõik muud EMV-sarja välised klassid1.2. MOOTORRATTAD:1.2.1. E-klass (EMV-arvestus): täiendamisel/muutmisel1.2.2. F-klass (EMV-arvestus): täiendamisel/muutmisel1.2.3. Streetbike: täiendamisel/muutmisel2. Üldised nõuded võistlejale ja võistlussõidukile. Kehtivad kõikidele autode klassidele2.1. VÕISTLEJA VARUSTUS2.1.1 Võistleja peab sõidu ajal kasutama kaitsekiivrit. Kasutada tohib vaid auto- ja motokiivreid. Kaitsekiiver peab olema võistlejale sobiva suurusega ja selle kinnitusrihm peab olema sõidu ajal kinnitatud. Kiivril ei tohi olla vigastusi, avarii jälgi ega pragusid.2.1.2 Võistleja peab võistlussõidu ajal kandma riietust, mis katab kogu keha, jalgu ja käsivarsi. Soovitav on mitte kasutada nailonist vm. kergesti sulavast materjalist riietusesemeid.2.1.3 Võistleja peab võistlussõidu ajal kandma kinniseid jalanõusid ja sokke. Keelatud on plätude, sandaalide jms. kandmine.2.2 ÜLDNÕUDED SÕIDUKILE2.2.1 Sõidukis ei või olla kinnitamata esemeid ja aku peab olema jäigalt kinnitatud sõiduki ke-re külge. Juhul, kui aku ei asu sõiduki originaalasukohas, peab aku läheduses olema täiendav massilüliti.2.2.2 Sõidukil ei või olla mistahes vedelike lekkeid. Võistluse ajal peab kliimaseade või kondit-sioneer olema välja lülitatud, vältimaks kondentsi tilkumist rajale.2.2.3 Sõidukil peab juhiistmel olema vähemalt 3-punkti turvavöö. Sõidukites, kuhu on paigal-datud turvapuur, peab juhiistmel olema vähemalt 4-punkti turvavöö. Võistlussõidu ajal peab turvavöö olema kinnitatud.2.2.4 Sõidukil, mis saavutab rajal lõppkiiruseks üle 240 km/h, peab olema FIA reeglite kohane pidurdusvari või -varjud.2.2.5 Sõiduki esiosal või katusel peab olema sõiduki pukseerimist võimaldav veoaas või -konks.2.3 MOOTOR JA LISASEADMED2.3.1 Lubatud on kasutada sisepõlemismootoreid. Mootori modifitseerimine on lubatud.2.3.2 Sõiduki sisepõlemismootor peab käivituma starteriga.2.3.3 Mootori kinnituspunktide arv kere külge ei või olla väiksem kui mootori tootja poolt ette nähtud. Kinnituste muutmine ja lisakinnitused on lubatud.

189

2.3.4 Roots-tüüpi kompressori kasutamisel peavad turvakinnitused vastama SFI 14.1 nõuetele.2.3.5 Kütuse- ja õlitorud ning voolikud peavad olema kaitstud kompressori rihma ümbruses. Kaitse peab olema voolikutel ja/või rihmal.2.3.6 Kõikidel vedelikjahutusega sõidukitel peab olema vähemalt 0.5 liitrise mahutavusega pai-supaak, mis on kinnitatud jäigalt sõiduki kere või mootori külge. Jahutusvedelikuna on soovi-tav kasutada ainult vett.2.3.7 Kuivkarteri kasutamise korral on nõutud vähemalt 1 liitrise ülevoolupaagi kasutamine.2.3.8 Filtreerimata karterituulutus väliskeskkonda on keelatud.2.3.9 Väljalaskekollektorite kasutamine on kohustuslik. Väljalaskesüsteem peab olema lekete ja vigastusteta ning kindlalt kinnitatud nii, et mistahes võistlussituatsioonis oleks välistatud välja-laskesüsteemi kokkupuude maapinnaga.2.4 TOITESÜSTEEM JA KÜTUSED.2.4.1 Sisepõlemismootori korral on lubatud kasutada kõiki jaevõrgus müüdavaid kütuseid ja võistlusotstarbelisi pliivabasid bensiine.2.4.2 Kütusepaak peab olema sõitjaruumist eraldatud tihendatud tulekindla vaheseinaga viisil, et sõitjateruumi kütuse sattumine oleks välistatud.2.4.3 Kogu toitesüsteem (kütusepaak, -torud, -pump jne.) peavad asuma väljaspool sõitjaruu-mi ja seespool kere gabariite.2.4.4 Komposiitmaterjalist kütusepaak peab olema maandatud.2.4.5 Kütusepaak peab olema ventileeritud välisõhku.2.5 NITROSEADMED2.5.1 Lubatud on kasutada vaid avalikult turustatavaid, sertifitseeritud ja ametliku tootja poolt valmistatud nitrosüsteeme.2.5.2 Nitrogaasi pudel peab olema kinnitatud sõiduki kere külge jäigalt. Lubatud on kasutada nitrokomplektiga kaasas olevaid originaalkinnitusi, kuid soovitav on kasutada kuni 15kg kaa-luga pudelite puhul kahte vähemalt 25mm laiust terasvitsaga kinnitust ja üle 15 kg pudelite pu-hul vähemalt kolme 25mm laiust terasvitsaga kinnitust.2.5.3 Nitrogaasi pudeli pudelil peab olema selge vastav märgistus.2.5.4 Nitrogaasi pudel peab olema varustatud ülesurveventiiliga, mis peab olema ventileeritud juhikabiinist väljapoole. Ülesurveventiili modifitseerimine on keelatud.2.5.5 Nitrosüsteemi ei tohi olla võimalik sisse lülitada siis, kui sõiduki süüde on välja lülitatud.2.5.6 Nitrosüsteemil peab olema oma eraldiseisev sulavkaitse.2.5.7 Nitrosüsteemil peab olema juhi käeulatuses lüliti, mille juures peab olema selgelt loetav silt “N2O. ON / OFF”.2.5.8 Nitrosüsteemi aktiveerimine peab olema teostatud nii, et süsteem saab aktiveeruda ainult täisgaasil. Gaasipedaali vabastamisel peab nitrosüsteem välja lülituma. Juhul kui aktiveerimi-ne on teostatud elektrooniliselt läbi mootori juhtaju või eraldiseisva kontrolleri, peab see olema dubleeritud ka gaasihoovastikus asuva lülitiga.2.5.9 Nitrogaasi pudeli kraan peab olema suletud rehvide soojendamise (nn. „burnout“-i) ajal ja seda tohib avada vaid vahetult enne stardijoonele asetumist (nn. „stage“-mist“).2.6 KÄIGUKAST2.6.1 Käigukastil peab olema tagurpidikäik.2.6.2 Keelatud on kasutada järelturu spetsiaalseid käigukaste (näiteks „Liberty“, „Lenco“, „GForce“, „Jerico“ jms.).2.6.3 Automaatkast peab olema varustatud tagurpidikäigu eksliku lülitamise vastase blokeeringuga.2.6.4 Automaatkastiga sõiduk ei tohi käivituda juhul, kui mõni käik on sisse lülitatud.2.6.5 Automaatkasti puhul on lubatud kasutada vaid kõrgsurve õlivoolikuid.

190

2.7 KERE JA INTERJÖÖR2.7.1 Sõidukil ei tohi olla ohtlikke avarii või amortisatsiooni jälgi.2.7.2 Sõidukil peavad olema vähemalt töökorras lähituled, pidurituled ja suunatuled.2.7.3 Sõidukil peavad olema esiuksed, mis peavad olema avatavad nii seest- kui väljastpoolt ko-gu võistluse vältel.2.7.4 Juhi ja kõrvalistuja uksed peavad olema polsterdatud. Muu polster võib olla eemaldatud.2.7.5 Lisaks sõidukil standardsena kasutatavatele plast- ja komposiitmaterjalidest osadele on lubatud vahetada plast- või komposiitmaterjalist osade vastu kapott, pakiruumi luuk, esime-sed poritiivad ja stanged. Isepaigaldatud plast- või komposiitmaterjalist uste kasutamine on lubatud juhul, kui sõidukil on FIA nõuetele vastava turvapuur (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 16).2.7.6 Lubatud on paigaldada tugevdus- ja ohutusstruktuure, mis on vastavuses FIA poolt keh-testatud standarditele. Kõikjal, kus juhi kiiver võib sattuda kontakti turvakaare või turvapuuri-ga, peavad viimatinimetatud olema kaetud pehme polstriga, mille paksus on vähemalt 6 mm. (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 22). Juhi kiivri ja turvakaare vahe peab normaalasendis istudes olema vähemalt 3” (76 mm).2.7.7 Sõiduki esimesed ja tagumised poolraamid peavad olema originaalsed. Lubatud on amor-tisaatori ülemise kinnituse modifitseerimine. Kere kandevstruktuuri muudatused ja asendami-ne on lubatud kui uue detaili materjaliks on sama paksusega esialgse detaili materjal. Kere kan-devosa tulemüürist kuni esimese sillatalani peab säilima originaalne ning esimene sillatala peab olema kinnitatud originaalsetesse kinnituskohtadesse. Esimeste poritiibade sisemisi kandev-struktuure on lubatud modifitseerida ja asendada vaid turvapuuri olemasolul.2.7.8 Tuuleklaas peab olema standardne ja ilma nähtavust segavate vigastusteta. Muude klaaside asemel võib kasutada vähemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksiklaasi ehk polükarbonaati.2.7.9 Sõitjaruum peab olema eraldatud mootorist ja jõuülekandest. Esimeses tuleseinas ei tohi olla liigseid avasid, vaid need tuleb sulgeda alumiinium- või terasplekiga. Sõitjaruumis ei tohi olla kü-tuse või mootori jahutussüsteemi torusid ja -voolikuid, v.a. standardne salongisoojendus.2.7.10 Armatuurlaua võib eemaldada või asendada isevalmistatuga vaid turvapuuri olemas-olul. Mitteoriginaalse näidikuteploki ja lülitite paigaldamiseks võib armatuurlauda teha vasta-vad muudatused. Sõitja ümbruses ja armatuurlaua jäikadel osadel ei tohi olla teravaid nurki või väljaulatuvaid detaile, mis võivad tekitada vigastusi.2.7.11 Esiistmed peavad olema terved ja vigastusteta ning kinnitatud jäigalt sõiduki kere või raami külge. Esiistmete seljatugi peab olema fikseeritav ülemisse asendisse, kui istme tootja on selle ette näinud. Sõitjaistmel on peatugi kohustuslik.2.7.12 Kõrvalistuja- ja tagaistmed võib eemaldada.2.8 VEERMIK2.8.1 Sõidukil peavad olema hüdraulilised pidurid kõigil ratastel. Piduritorud ei tohi asetseda kardaanitunnelis ega olla sõidukipõhja kõige madalam osa.2.8.2 Kõigis vedavates sildades on kohustuslik kasutada diferentsiaale. Kinnikeevitamise teel teostatud 100%-lise blokeeringu kasutamine on keelatud.2.8.3 100%-lise blokeeringuga (nn. „spooliga“) varustatud sõidukitel on kohustuslik kasutada võistlusotstarbelisi terasest pooltelgi ja C-klipi elimineerijaid.2.8.4 Sõiduki rehvid ja veljed peavad olema kogu laiuses kaetud ja ei tohi ulatuda kere gabarii-tidest väljapoole. Kindlalt kinnitatud ja ilma teravate nurkadeta tiivalaiendid on lubatud. Rehvi kontakt sõiduki keredetailidega peab olema välistatud. 2.8.5 Mittestandardsete velgede kasutamine on lubatud. Igasugune velgede modifitseerimine on keelatud.

191

2.8.6 Lõigatud turvisemustriga rehvide kasutamine on keelatud.2.8.7 Rehvide kiirusindeks peab vastama vähemalt sõiduki poolt saavutatavale lõppkiirusele ja kaaluindeks sõiduki võistluskaalule.2.8.8 Rehvidel ei tohi olla mehhaanilisi vigastusi, koordi paljandeid ega pundumisi.2.9 SÕIDUKI MIINIMUMKAALUD2.9.1 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal), ei tohi olla väiksem kui:Mootori töömaht: Võistluskaal: .kuni 2000 cm3 450 kg + iga algav 100 cm3 üle 1000 cm3 lisab 40 kg.2001...3000 cm3 850 kg + iga algav 100 cm3 üle 2001 cm3 lisab 20 kg.3001...5000 cm3 1050 kg + iga algav 100 cm3 üle 3001 cm3 lisab 10 kg.Üle 5001 cm3 1250 kg + iga algav 100 cm3 üle 5001 cm3 lisab 5 kg, kuid kokku mit-

te üle 1400 kg2.9.2 Lubatud on lisada jäigalt kere külge kinnitatud ballasti, kuid mitte rohkem kui 50 kg.2.9.3 Miinimumkaalu määratlemiseks ühte ülelaadimismeetodit kasutaval sõidukil korruta-takse mootori töömaht koefitsiendiga 1.7, korraga mitut ülelaadimismeetodit (mehaaniline + keemiline) kasutaval sõidukil korrutatakse mootori töömaht koefitsiendiga 2.3, rootormooto-riga sõiduki mootori töömaht korrutatakse koefitsiendiga 2.0. ja ülelaadimist kasutava rootor-mooriga sõiduki mootori töömaht korrutatakse koefitsiendiga 3.4.3. Lisanõuded B- ja C-klassi sõidukitele.Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud.3.1 Täisslikkrehvide ja DOT-märgistusega tänavaslikkrehvide (nt. Mickey Thompson „ET Street“ jms.) kontaktptinna laius võib olla maksimaalselt 10.5”.3.2 Originaalse tagavedrustuse asendamine „4-link“ ja „ladder-bar“ tüüpi vedrustusega on kee-latud.4. Lisanõuded ja reeglid Pro-Street sõidukitele.Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud.4.1 Turvakaar või -puur peab olema sõiduki kandevstruktuuride (raam, poolraam) külge kee-vitatud vastavalt FIA reeglitele. Poltimine on keelatud.4.2 Tulemüüri võib asendada tervikuna mittepõlevast materjalist detailiga vaid juhul, kui ta ei ole kandevstruktuuri osa.4.3 Lubatud on tagumiste (tulemüürist tahapoole jäävate) kere kandeosade eemaldami-ne ja muutmine, nn. „backhalfing“ ning orignaalse tagavedrustuse asendamine „4-link“ ja „ladderbar“ tüüpi vedrustusega.4.4 Kõikide klaaside asemel võib kasutada vähemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksi-klaasi ehk polükarbonaati.4.5 Lubatud on vahetada plast- või komposiitmaterjalist osade vastu tagumised poritiivad ja katuse katteplekk.4.6 Jahutusvedelikuna on lubatud kasutada ainult vett.4.7 Kütustena on lubatud on kasutada ka alkoholkütuseid.4.8 Kasutatava käigukasti tüüp ei ole piiratud.4.9 Kasutatavate rehvide mõõt- ja mark ei ole piiratud.4.10 Sõidukile peab olema kinnitatud tagapaneelile nähtavasse kohta vähemalt 1 töötav pidu-rituli, muud tuled ei ole nõutud.4.11 Soovitav on mootorialuse SFI reeglitele vastava kaitsekoti kasutamine.4.12 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal), sõltuvalt kasutatava mootori tüübist, töömahust ja ülelaadimise meetodist, ei tohi olla väiksem kui:

192

Rootormootor, sõltumata ülelaadest ja töömahust 794 kg4-silindriline mootor, sõltumata ülelaadest ja töömahust 816 kg6-silindriline mootor, sõltumata ülelaadest ja töömahust 1021 kg„Modular V8“ kuni 300cid, ülelaadimisega 1111 kg„Modular V8“ 310-330cid, ülelaadimisega 1134 kg„Small Block“, vabalthingav 907 kg„Small Block“, keemilise ülelaadimisega 998 kg„Small Block“, ühe turbo, roots- või tsentrifugaalkompressoriga 1179 kg„Small Block“, kruvikompressoriga 1225 kg„Small Block“, kahe või enama turboga 1302 kg„Big Block“, vabalthingav 975 kg„Big Block“, keemilise ülelaadimisega, „Bore center“ kuni 5“ 1179 kg„Big Block“, keemilise ülelaadimisega, „Bore center“ üle 5“ 1202 kg„Big Block“, tsentrifugaalkompressoriga 1270 kg„Big Block“, roots-tüüpi kompressoriga, töömahuga kuni 455cid 1225 kg„Big Block“, roots-tüüpi kompressoriga, töömahuga 456cid või rohkem 1293 kg„Big Block“, kruvi-tüüpi kompressoriga, töömahuga kuni 455cid 1270 kg„Big Block“, kruvi-tüüpi kompressoriga, töömahuga 456cid või rohkem 1361 kg„Big Block“, ühe turboga või kahe turboga labade läbimõõduga kuni 91mm 1293 kg„Big Block“, kahe turboga labade läbimõõduga 92mm või rohkem 1338 kg.5. Lisanõuded ja reeglid Outlaw sõidukitele.Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud.5.1 Lubatud on kasutada toruraamil sõidukeid, mis peavad vastama SFI 25.1E, 25.2 või 25.4 reeglile.5.2 Lubatud on kasutada „dragster“- ja „altered“-tüüpi sõidukeid, mis peavad vastama SFI nõuetele.5.3 Kõikide klaaside asemel võib kasutada vähemalt 3 mm paksust purunemiskindalt pleksi-klaasi ehk polükarbonaati.5.4 Lubatud on vahetada plast- või komposiitmaterjalist osade vastu kõik keredetailid.5.5 Jahutusvedelikuna on lubatud kasutada ainult vett.5.6 Kütustena on lubatud on kasutada ka alkoholkütuseid.5.7 Kasutatava käigukasti tüüp ei ole piiratud.5.8 Kasutatavate rehvide mõõt- ja mark ei ole piiratud5.9 Sõidukile peab olema kinnitatud tagapaneelile nähtavasse kohta vähemalt 1 töötav piduri-tuli, muud tuled ei ole nõutud.5.10 Soovitav on mootorialuse SFI reeglitele vastava kaitsekoti kasutamine.5.11 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal) ei ole piiratud.6. Lisanõuded ja reeglid Bracket-klassi sõidukitele.Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud.6.1 Sisepõlemismootori korral on lubatud kasutada vaid jaevõrgus müüdavaid kütuseid.6.2 Keelatud on kõik taimerid, mis mõjutavad gaasipedaali või käiguvahetust. Lubatud on nn. „throttle stop“ ja „delay box’i“ kasutamine.6.3 Võistluskorras sõiduki kaal koos juhiga (ehk võistluskaal), ei tohi olla väiksem kui:4-silindrilised mootorid 600 kgmuud mootorid 950 kg.7. Lisanõuded ja reeglid Streetman-klassi sõidukitele.Vastuolude korral üldiste nõuetega, on lisanõuded ja reeglid ülimuslikud.7.1 Osaleda on lubatud vaid sõidukiga, mis ei sõida kiiremini kui 11.499 sek.8. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.999 sek või kiiremini.

193

8.1 Manuaalkäigukasti puhul on standardse hooratta ja sidurikorvi kasutamine keelatud.Hooratas ja sidurikorv peavad vastama SFI 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 või 1.5 nõuetele.8.2 Tubeless-tüüpi rehvi puhul on mutriga kinnitatavad ventiilide kasutamine kohustuslik.9. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.499 sek või kiiremini.9.1 Kehtivad kõik nõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.999 sek või kiiremini.9.2 Sõidukil peab olema väline peavoolulüliti (mille asukoht peab olema sõiduki tagaosal), mis peab katkestama aku, generaatori, tuled, süüte ja muud vooluahelad ja seiskama mootori. Lüli-ti tuleb märgistada sinise kolmnurgaga, mille küljepikkus on 80 mm.9.3 Sõidukil peab olema FIA nõuetele vastav turvakaar (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 12). Turvakaar peab olema sõiduk kandevstruktuuride (raam, poolraam) külge keevitatud või polditud metallplaatidega vastavalt FIA reeglitele.9.4 Sõidukil peab olema kardaanirõngas mõõtmetega 6 mm x 50 mm x 360 kraadi, mis ei tohi asetseda esimesest kardaaniristist rohkem kui 152 mm kaugusel.9.5 Kõik kasutatavad õli- ja kütusevoolikud ja -torud peavad olema ühendatud keermesliidetega, klamberliidete kasutamine on keelatud.9.6 Alumiiniumist rattamutrite ja poltide kasutamine on keelatud. Rattamutrid ei tohi olla kinnised, nn. „kübar” tüüpi. Rattapoldi ots peab ulatuma mutri välistasapinnast üle vähemalt 3 mm.9.7 Sõiduki juhiistmel peab olemad turvavöö, mis vastab SFI 16.1 nõuetele.10. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 10.999 sek või kiiremini.10.1 Kehtivad kõik nõuded sõidukitele, mis sõidavad 11.499 sek või kiiremini.10.2 Sõidukil peab olema FIA nõuetele vastava turvapuur (vt. http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, „Drawings“, joonis 16). Turvapuur peab olema sõiduk kandevstruk-tuuride (raam, poolraam) külge keevitatud või polditud metallplaatidega vastavalt FIA reeglitele.10.3 Kohustuslik on kasutada SFI 18.1 nõuetele vastavat väntvõlli eespoolset hooratast (damper) ja SFI 29.1 nõuetele vastavat flexplate’i.10.4 Märgkarteri kasutamise korral on nõutud karteri tuulutusega ühendatud vähemalt 1 liit-rise ülevoolupaagi kasutamine.10.5 Kohustuslik on kasutada võistlusotstarbelisi terasest pooltelgi ja C-klipi elimineerijaid.10.6 Kohustuslik on kasutada vähemalt 6 mm paksust käigukasti turvamatti. Manuaalkastiga sõi-duk puhul peab turvamatt katma kogu sidurikoja, automaatkastiga sõidukil kogu käigukasti.10.7 Juhi iste peab olema jäigalt fikseeritud seljatoega mis on kinnitatud turvapuuri horison-taaltoru külge. Toru „C“, http://www.fia.com/sport/Regulations/dragregs.html, Drawings“, joo-nis 16).10.8 Kohustuslik juhipoolse aknavõrgu kasutamine. Aknavõrk peab olema seestpoolt kinnita-tud turvapuuri ülemise ja keskmise küljetoru külge.10.9 Kohustuslik on kasutada mittepõlevast materjalist spetsiaalset sõiduülikonda ja sokke ning kiivrisukka.10.10 Kohustuslik on kasutada jalatseid, mis peavad katma pahkluud.10.11 Kohustuslik on kasutada spetsiaalseid kindaid, mis peavad kas täielikult olema valmista-tud nahast või kinda sisemine pool nahast ja kinda vooder ja kinda välimine pool 100% puuvil-lasest mittepõlevast materjalist. Kindad peavad katma osaliselt ka käise. Kindad ei tohi olla per-foreeritud, olenemata ava suurusest.10.12 On lubatud kasutada vaid SNELL või SFI homologeeringuga kiivreid. Homologeering võib olla aegunud10.13. Soovitav on kasutada tulekustutussüsteeme.11. Lisanõuded sõidukitele, mis sõidavad 8.499 sek või kiiremini.11.1 Kehtivad kõik nõuded sõidukitele, mis sõidavad 10.999 sek või kiiremini.11.2 Kui sõiduk on ehitatud toruraamile, siis peab turvapuur vastama FIA SFI 25.4 nõuetele.11.3. Sõiduki originaalse põhja kasutamisel peab turvapuur vastama FIA SFI 25.5 nõuetele.

194

Nõuded kiirendusvõistluse rajaskeemileRaja skeemil on oluline ära märkida/määrata:- võistlusraja nimi, maakond, valdaja (aadress, telefon);- rada ise (raja võimalikult täpne kuju, teekatte tüüp), raja pikkus ja laius, sõidusuund, vahe-

maad, stardi- (stardikoridor) ja finišiala, pidurdusmaa (pidurdusmaa pikkus), tagasisõit;- turvapiirded, aiad (asetsemine ja kirjeldus - piirete/aedade materjal ja kõrgus);- boksiala, parkla;- lähemal kui 30 m raja servast paiknevad ohtlikud esemed, elektriliinide postid, puud, kivid,

ehitised jm;- pealtvaatajate asukohad, tribüünid, pealtvaatajatele keelatud tsoon;- kiirabi, tuletõrje- ja/või päästemeeskonna asukoht;- turvameeste asukohad;- toitlustus, WC-asukohad.Skeemi koostab võistluse korraldaja formaadile A3 või A4. Mõõtkavas M 1:500 või M:1000 või M:2000, põhja-lõuna suund.

195

E-rühma tehnilised tingimused alates 01.01.2009

E 2WD

1. MÄÄRATLUSKasutada võib ainult rühmadesse A ja N homologeeritud autosid, millede homologatsioonitähtaeg on lõppenud ja samuti mittehomologeeritud autosid. Mittehomologeeritud autode kasutamine on lubatud ainult juhul, kui nad vastavad FIA Lisa J Art. 252 ja 253-le.

2.KAALU ALAMMÄÄRADkubatuur 2 klappi silindrile üle 2 klapi silindrilekuni 1000 cm3 620 kg 700 kg1300 cm3 700 kg 760 kg1600 cm3 780 kg 850 kg2000 cm3 860 kg 930 kg2500 cm3 940 kg 1030 kg3000 cm3 1020 kg 1110 kgüle 3000 cm3 1100 kg 1200 kg

3. LUBATUD MUUDATUSED ja TÄIENDUSED3.1 Mootor3.1.1 Mootorit on lubatud vahetada sama automargi piires. Kinnituspunkte kerele võib lisada3.1.2 Algset kubatuuri võib muuta hülssides, puurides või kolvikäiku muutes.3.1.3 Väntvõll on vaba.3.1.4 Väntvõlli laagrite tüüp ja arv tuleb säilitada.3.1.5 Plokikaas on vaba, kui silindri kohta on 2 klappi.Homologeerimata mitmeklapilistel moo-toritel peab kasutama algset plokikaant. Sama automargi mitmeklapilisi mootoreid võib kasu-tada vaid tehase komplektsuses, tingimusel, et võistleja suudab dokumentaalselt tõestada konk-reetse auto margi ja mudeli, kust mootor on pärit. Nukkvõllide arv ja paigutus tuleb säilitada igasuguste mootorite puhul.3.1.6 Turbo- ja kompressormootorid on keelatud klassides alla 2000 cm3 (s.t. kubatuur x 1,7 on alla 2000 cm, vankel- ja diiselmootoritel x1,5). Maksimaalne turbo õhuvõtuava läbimõõt peab vastama rühma A nõuetele.3.1.7 Gaasipedaali ja segusiibrite vaheline ühendus peab olema mehhaaniline.3.1.8 Väljalaskekollektor on vaba, summuti müratase peab vastama FIA mürapiiridele rallidel – 103 dBA/3500pm3.1.9 Õlitussüsteem on vaba, õliradiaatori paigaldamine väljapoole kereplekke on lubatud ai-nult allapoole esirataste telgi ja mitte väljapoole kere ülaltvaadet. Ei ole lubatud paigaldada sa-longi.3.1.10 Nukkvõll(id) ja klapimehanism on vabad järgmistel eeldustel:- võllide arv ja asukoht tuleb säilitada- reguleeritav nukkvõll on lubatud- klapivedrude tüüp ja tööpõhimõte tuleb säilitada.3.1.11 Jahutussüsteem: ventilaator, veepump ja radiaator on vabad, kuid neid ei või paigalda-da salongi.

196

3.1.12 Hooratas on vaba.3.1.13 Toitesüsteem on vaba.3.1.14 Võistlusklassides kuni 2500 cm k.a. võib mootori töömaht ületada võistlusklassis luba-tud töömahtu kuni +2,5%.3.2 Jõuülekanne3.2.1 Sidur on vaba järgmiste piirangutega:- sidurit võib juhtida ainult juhi jalaga, kui teistsugune süsteem pole homologeeritud (esitada

homologatsioon)- automaatkäigukasti sidur peab olema homologeeritud (esitada homologatsioon).3.2.2 Homologeeritust erineva käigukasti kasutamine on lubatud järgmiste piirangutega:- algne asukoht tuleb säilitada- ainult mehhaaniline käigukast, mida kontrollib mehhaaniliselt juht, on lubatud- töötav tagurpidikäik on kohustuslik- käigukangi asukoha muutmiseks vajalikud keremuudatustööd on lubatud.3.2.3 Lubatud ainult üks vedav sild. Neljarattaveolist autot võib muuta kaherattaveoliseks.3.2.4 Poolteljed on vabad.3.2.5 Peaülekanne koos korpusega ja diferentsiaal on vabad. Diferentsiaal on kohustuslik.3.2.6 Tagasild on vaba, telje tüüp tuleb säilitada.3.3 Vedrustus3.3.1 Tugivarred ja õõtshoovad on vabad järgmiste piirangutega:- vedrustuse tüüp peab säiluma- kasutada võib konkreetsele automudelile ette nähtud tugivarsi ja õõtshoobi, mida võib tu-

gevdada- lubatud on kasutada ka tõmmatud torust (vajalik sertifikaat) õõtshoobi ja tugivarsi,eeldusel

et need on võimalik asendada algsetega- vedrustuse ja sillakinnituste puksid on lubatud asendada nn.uniball tüüpi puksidega- teljevahet võib muuta kuni 30 mm.3.3.2 Vedrustuse osade kinnituspunktid auto kerele on vabad.3.3.3 Lisatugesid võib paigaldada, vältimatud keremuudatused on lubatud.3.3.4 Lisavedrude paigaldamine on lubatud juhul, kui põhivedru tüüp ja tegevuspõhimõte säiluvad.3.3.5 Aktiivvedrustus ja sõidu ajal muudetav vedrustus ning amortisaatorid on keelatud, mui-du on amortisaatorid vabad.3.3.6 Stabilisaatorid on vabad, ka juhul, kui nad on vedrustuse osadeks.3.3.7 Rooliülekande korpus tuleb säilitada algsena. Roolivõimendi võib lisada või eemaldada.3.3.8 Homologeeritust erinev neljarattajuhtimine on keelatud (esitada homologatsioon).3.3.9 Veljed ja rehvid peavad vastama rühma A nõuetele.3.4 Kere3.4.1 Kereehitus peab olema terasest, 2- ja 4-ukseversioonide kasutamine on lubatud. Kergen-damised ja muudatused, mida ei ole konkreetselt lubatud, on keelatud. Tugevdamine on luba-tud ka juhul, kui tugevdav materjal ei järgi algset materjali. Kõik luugid ja uksed peavad olema väljast avatavad. Esiuksed peavad olema avatavad nii seest kui väljast.3.4.2 Plastikakende kasutamine on lubatud, välja arvatud tuuleklaas. Plastikust aknad peavad olema purunematust (kokkupainutamisel mittepurunevast) materjalist, minimaalse paksuse-ga 1,2 mm. Plastikust küljeaknad tohib auto kerele kinnitada ainult liimimise ja/või neetimise teel, needi läbimõõt kuni 3,2 mm.

197

3.4.3 Mootoriruumi kate, pagasiruumi(taga)luuk, tagumised uksed ja esiporitiivad (juhul kui on tehase poolt polditavad) võivad olla kiudmaterjaliga armeeritud plastikust (paksus 1,5-2,5mm) või alumiiniumist (paksus 1,0-1,5mm). Mootoriruumi kattesse võib lisaks tehase luu-gis olevatele algsetele avadele teha kuni 2 õhuvõtuava kogupindalaga 500cm2 (tolerants+0cm2).Lisaavade pindala mõõdetakse mootoriruumi katte tasapinnal, olenemata õhukogujate, ribide vms. olemasolust ja kujust. Avad tuleb katta metallvõrguga või ribidega, mis ei tohi olla mooto-riruumi katte pinnast kõrgemal kui 35 mm. Esiuksed peavad olema algsed.3.4.4 Salongi ventileerimiseks on katusele lubatud paigaldada õhuvõtja(d), mis peab(vad) vas-tama auto homologatsioonile. Lubatud on kasutada ka teistele automarkidele homologeeritud õhuvõtjaid.3.4.5 Esiuste polster tuleb juhul, kui ei kasutata algset polstrit, asendada 1 mm paksuse alumii-nium- või teraslehega. Kõik muu polsterduse võib eemaldada. Kindalaeka võib eemaldada.3.4.6 Armatuurlaud peab pärinema vähemalt samalt automargilt. Teistsuguse näidikuteploki ja lülitite paigaldamiseks võib armatuurlauda teha vastavad muudatused.3.4.7 Rattatelgede alapoolel olevad õhujuhtijad on vabad. Spoilerid võib eemaldada. Homologeerimata spoilereid võib kasutada järgmistel tingimustel:- ülalt- ja eestvaates ei või nad ületada auto äärejooni- spoiler koos oma kinnitusega peab küljeltvaates mahtuma 20 x 20 cm ruudu sisse.3.4.8 Tiibade pinnimine on lubatud. Tiivalaiendid on lubatud, nende materjal on vaba, kuid auto ei või ühestki kohast muutuda laiemaks kui 14 cm. Tiivalaiendi alt võib tiiva ära lõigata. Tiivakoopa sisepleki muutmine (mitte eemaldamine) rattaruumi suurendamiseks on lubatud. Poritiib peab alati katma ratast 50° tahapoole ja 30° ettepoole rattatelge läbivat vertikaaljoont.3.4.9 Kaitseraudade kasutamine ei ole nõutud, välja arvatud neil autodel, millel kaitseraua eemaldamine muudab auto konstruktsiooni,või muutub ohtlikuks kas sõitjaile või pealtvaata-jaile (näit. Samara). Juhul kui kaitseraud eemaldatakse, tuleb ka nende kinnitused eemaldada. 3.4.10 Esivõre muutmine või vahetamine on lubatud, eemaldamine keelatud.3.4.11 Tagavararatta koobast auto all võib muuta summutisüsteemi paigaldamiseks. Tagakivi-põlle sisse võib teha ava summuti läbiviimiseks.3.4.12 Kui kütusepaak asub pagasiruumis, peab paaki ja sõitjateruumi eraldama tule-ja vede-likukindel vahesein.3.4.13 Kui ei kasutata auto algseid istmekinnitusi ,siis tuleb istmed kinnitada kahele nelikant-torule (min.25x25x3mm) mis keevitatakse risti auto pikiteljega ,küljekarbi ja kesktunneli vahe-le. Iga kinnituspunkt peab olema tugevdatud 40cm2 suuruse ja 3mm paksuse tugevdusplaa-diga. Tugevdusplaadi ühe külje mõõde vähemalt 60mm.Istmete kinnituskronsteine vahetult sõiduki põrandale kinnitada on keelatud. Lubatud on ka kasutada istmekinnitusi vastavalt FIA joonisele 253-65B.Istme küljekinnituste min. paksus 3mm (kergsulami puhul 5mm) kui ei ole homologeeritud teisiti.3.5 Pidurid3.5.1 Homologeerimata mitteblokeerivad pidurid on keelatud.3.5.2 Käsipidur ehk seisupidur on kohustuslik.3.5.3 Juhul kui ei kasutata algset pidurisüsteemi, on vähemalt kahekontuurilised pidurid ko-hustuslikud.3.5.4 Muus osas on pidurid vabad.3.6 Muu varustus3.6.1 Juhtmete ja torude süsteemi paigutust ja materjali võib muuta (see puudutab ak-napesu-, õhu-, jahutusvedeliku- ja kütusetorusid ning pidurivedeliku torusid/voolikuid, vedrustussüsteemi ja elektrijuhtmeid). Vedelikutorud võivad kulgeda läbi salongi, kuid

198

salongis ei või olla mingeid ühenduskohti va. vältimatud ühendused käsipidurile,kütusepumbale, -filtrile ja -paagile,mida tohib teha ainult koonusega või metalltihendseibiga tihenduvate metallkeermesiitmikega. Kuumade vedelikutorude juhtimine läbi salongi on keelatud, kui see ei ole ette nähtud tehase poolt. Sellisel juhul peavad nad olema efektiivselt kaitstud. Mittemetal-list vedelikutorud salongi sees ei ole lubatud, v.a metallvarjestusega teflon kütuse- ja pidurivoo-likuid. Aknapesu voolikud võivad olla plastist.Kõik torustikud peavad olema korrektselt kinni-tatud kerele ja kaitstud hõõrdumise eest. Auto külgedel ei tohi turvapuuri ja kere vahelt läbi viia ühtegi juhet, voolikut ega toru.3.6.2 Soojendusseadmete muutmine ja eemaldamine on lubatud eeldusel, et tuuleklaasi ja esi-ukseklaaside “Higistamise” vältimine oleks tagatud.3.6.3 Juhul kui kütusepaagi algne asukoht asub pakiruumis, võib tema asukohta muuta sama ruumi piires. Kütusepaagi võib vahetada mõne teise autotehase valmistatud paagiga, või FIA FT3;FT5 samuti SFI ohutu paagiga. Samuti on lubatud kasutada ka muid autospordiks ettenäh-tud ohutuid kütusepaake. Igal sellisel paagil peab olema peale trükitud:- tootja nimi- paagi mudel/seerianumber - kehtiv kuni või valmistamise aeg3.6.4 Kõiki ohutuid paake/turvapaake tohib kasutada kehtivusaja lõppedes veel +2(kaks) aastat.3.6.5 Kütusepaagi täiteava peab asetsema auto välispinnal. Kütusepaagi tuulutus peab olema viidud väljapoole auto keret ja omama tagasivoolu klappi.3.7 Erimäärused3.7.1 Auto aerodünaamika ei või olla sõidu ajal reguleeruv, kui ei kasutata täielikult homologeeritud süsteemi.3.7.2 Mittehomologeeritud keraamilisi osi ei saa kasutada v.a. siduriketta kattematerjal.3.7.3 Titaanist, mittehomologeeritud süsinikkiust ja kevlariga tugevdatud materjalist osade ka-sutamine on keelatud.3.8 Ohutusmäärused3.8.1 Kõik ohutusprobleemid on lubatud lahendada A rühma tehniliste tingimuste piires, seal-juures neid ohtlikkuse suunas ületamata.3.8.2 Alumiiniumohutuspuur on keelatud.3.8.3 Tulekustutussüsteem ei ole nõutud, kuid soovitatav.3.8.4 Võistlustel peavad sõitjad kandma vähemalt FIA 1986 standarditele vastavaid sõiduüli-kondi, näokatteid, pikka aluspesu, sokke, kingi ja kindaid. Kaardilugejalt ei nõuta vaid kindad.Lubatud kasutada ka SFI-3.3/10;SFI-3.3/15;SFI-3./20 näokatteid, kindaid, sokke, pesu, kingi SFI 3.2A/10; SFI 3.2A/15; SFI 3.2A/20 sõiduülikondi3.8.5 Turvavööd peavad olema FIA homologeeritud, laiusega min 3” ja vähemalt 4-punkti kin-nitusega.Lubatud kasutada ka SFI 16.1 ja SFI 16.5 min 3” ja vähemalt 4-punkti kinnitusega pöörd- või surupäästikuga turvavöösid.3.8.6 Peale vöödele märgitud kehtivusaja lõppu võib neid kasutada veel 2(kaks) aastat ainult Eesti territooriumil toimuvatel võistlustel.3.8.7 Istmed peavad vastama vähemalt FIA 1986 standarditele.3.8.8 Kõik võistlejad peavad kandma kiivreid, mis vastavad ühele järgnevatest standarditest (FIA Technical list Nr.25)- Snell Foundation 2000-SA;2005-SA- SFI Foundation, SFI spec 31.1A ja 31.2A

199

- British Standard Institution BS-6658-85 type A/FR- FIA 8860-20043.8.9 Ohutusstruktuurid peavad vastama FIA VM lisa J Art 253 punktile 8.3.8.10 Alates 01.01.2010 on HANS kaelatugi kõikides klassides/rühmades kohustuslik. Luba-tud kasutada FIA ja SFI 38.1 standardile vastavaid HANS kaelatugesid.

E –4WD TEHNILISED TINGIMUSED Alates 01.01.2004

1. MÄÄRATLUS1.1 Kasutada võib ainult rühmadesse A ja N homologeeritud nelikveolisi autosid,millede homologatsioonitähtaeg on lõppenud. Mittehomologeeritud autode kasutamine on keelatud.1.2 Autod peavad täielikult vastama oma lõppenud homologatsiooni ja selle lisade tingimus-tele.1.3 Võistelda võib klassides ainult üle 2000 cm.Turbomootoritel peab kubatuur x 1.7 >2000 cm

2. ÜLDISED MÄÄRUSED2.1 Kõik autod peavad vastama grupi N ja A üldistele määrustele vt.FIA VM lisa J art.2523. ERIMÄÄRUSED, LUBATUD MUUDATUSED JA TÄIENDUSED3.1 Erimäärused ning lubatud muudatused ja täiendused peavad vastama rühma Avastavatele nõuetele ja tingimustele vt.FIA VM lisa J Art.255 p.1 kuni p.5.9.3

4. SÕITJATE OHUTUSVARUSTUS4.1 Sõitjate ohutusvarustus peab vastama FIA VM LisaL pt.III

200

RAHVARALLI JA RAHVASPRINDI TEHNILISED TINGIMUSED 2009Kehtib alates 01.01.2009

1. MÄÄRATLUS Kasutada võib kõiki kehtivat tehnoülevaatust omavaid M1- ja N1-kategooria (ainult Moskvich liiga autod) kinnise kerega 2WD ja 4WD sõidukeid (sõidukid vastavuses kehtiva liiklusseadu-sega). Moskvich Liiga autod peavad vastama Moskvich Liiga kehtivatele tehnilistele tingimus-tele (ML Standard).

Kehtiva ASN tehnilise kaardiga sõidukite kasutamine on lubatud ainult klassides 4WD (ainult rahvasprintidel) ja 2WD Sport (rahvasprintidel ja noortesprintidel klassides V16 ja V18). Rah-varallidel on ASN tehnilise kaardiga 4WD ja 2WD Sport autode kasutamine keelatud (v.a klas-sis V21 2WD ASN tehnilise kaardiga autod).Kõik muudatused, mida konkreetselt pole lubatud, on keelatud!Automudeli määratlusel lähtutakse auto VIN koodist ja tüübikinnitusest.

2. LUBATUD MUUDATUSED ja TÄIENDUSED2.1 Mootor2.1.1 Mootorit ei või asendada teise automargi mootoriga (lubatud koos vastava märkega au-to registreerimistunnistusel).2.1.2 Algset kubatuuri võib muuta hülssides, puurides või kolvikäiku muutes.2.1.3 Autode kubatuur võib olla maksimaalselt 2,5% suurem klasside täpsusnormidega võrrel-des (s.t. klassis 1600cm on lubatud sõita kuni 1640cm).2.1.4 Väljalaskekollektor peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nähtud. Lubatud on kasutada mittealgseid summuteid. Kui autol on tootja poolt ettenähtud katalüsaator, on see nõutud ja peab olema töökorras. Summuti müratase ei tohi ületada 90 dBA 4000 pööret/min režiimis Low.21.5 Väljalaskesüsteem peab olema terve, lekketa ja vigastusteta.2.1.6 Heitgaasid peavad olema vastavuses hetkel Eesti Vabariigis kehtiva keskkonnaministri määrusega, mis kajastab M1 sõidukite heitgaasi norme. Klass 4WD autod peavad olema koos-kõlas autoralli A-rühma vastavate nõuete ja tingimustega, mis on määratletud FIA VM lisa J Art.255 p.5.1.16.2.1.7 Nukkvõllid ja nukkvõlli rattad peavad olema algsed ja konkreetsele automudelile auto-tootja poolt ettenähtud (v.a punkti 2.1.1 puhul).2.1.8 Sisselaskesüsteem peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nähtud (v.a punk-ti 2.1.1 puhul). Sisselaskesüsteemi osad on kõik auto mootorisse õhuvoolu vahendavad või re-guleerivad komponendid. Sisselaskesüsteemi komponente (sh. õhutorud, õhufiltri korpus) on keelatud eemaldada. Lubatud on kasutada mittealgset filtreerivat elementi.2.2 Jõuülekanne2.2.1 Peaülekanne, käigukasti ülekanne, käigukasti korpus ja diferentsiaal peavad olema algsed ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud. Diferentsiaal blokeeringu kasutami-ne on keelatud, välja arvatud juhul, kui autotootja on tootnud konkreetse auto diferentsiaal blo-keeringuga. 100% blokeering on igal juhul keelatud!2.3 Vedrustus2.3.1 Vedrustuse tüüp peab säiluma - kasutada võib ainult konkreetsele automudelile autotoot-ja poolt ettenähtud tugivarsi ja õõtshoobi.

201

2.3.2 Vedrude tüüp ja tegevuspõhimõte peavad säiluma, kuid võib paigaldada jäigemaid ved-rusid.2.3.3 Stabilisaatorid on vabad, ka juhul, kui nad on vedrustuse osadeks.2.3.4 Kõik vedrustuse ja veermiku komponendid peavad olema tehniliselt korras ja lõtkudeta.2.4 Veljed ja rehvid2.4.1 Keelatud on kiilasrehvid (slikid). Kiilasrehviks loetakse ka rehvi, mille vulkaniseeritud mustri sooned moodustavad vähem, kui 17% veerepinna pindalast.2.4.2 Turvisemustri lõikamine on lubatud ainult spetsiaalsetel võidusõidurehvidel. 2.4.3 Rehvi turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 mm vähemalt 75 protsenti veere-pinnast ja seda terve võistluse jooksul.2.4.4 Rehvidel ei tohi olla mehaanilisi vigastusi ega koordi paljandeid.2.4.5 Jääl ja lumel sõidetavatel etappidel võib võistlusjuhendiga lubada naastrehvide kasutamist. Klassid 4WD; 2WD-SPORT; V16, V18 ja V21 võivad kasutada Rootsi MM / FIA talirehve, mis vastavad järgnevatele tingimustele:1) naastud peavad olema kõvast materjalist ja teritamata2) naastu põiklõige peab moodustama kogu naastu ulatuses täisringi3) naast ei tohi olla torujas ega seest õõnes ka kulununa4) tüveosa läbimõõt kuni 9 mm5) naastu keskosa kõvasüdamiku läbimõõt on vähemalt 2,5 mm. Südamik peab olema homo-

geenne ja lamedalt lõigatud6) naastu pikkus kuni 20 mm7) naastu kaal on kuni 4 grammi8) naastud tuleb rehvile kinnitada väljastpoolt9) naastude arv on kuni 20 tk rehvi veerepinna ümbermõõdu iga vabalt valitud pikkusdetsi-

meetri kohta. Klassides MOSKVICH; 2WD-A; 2WD-B; NAISED, J16 ja J18 kehtivad naastrehvidele järgmi-sed piirangud:1) kui M1 ja N1 kategooria sõidukil kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõidu-

ki kõikidel ratastel. 2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui: rehvis, mille velje läbimõõt on =<13” – 90 rehvis, mille velje läbimõõt on =<15” – 110 sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on >15” – 130 ülejäänud rehvidel – 150 3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25 protsenti

võrreldes suurima naastude arvuga rehviga; Uutel naastatud M1 ja N1 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatu-da rohkem kui 1,2 mm. Kasutuses olevatel naastatud M1 ja N1 kategooria sõiduki rehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm.5) rehvide naastamiseks võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suure-

mad kui: M1 kategooria sõidukil – 120 torkejõud N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g; N1 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g; Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas;2.4.6 Keelatud on kasutada rehvisoojendajaid ja rull-pinke.2.5 Kere ja elektrisüsteem2.5.1 Kere kandevkonstruktsiooni ja keredetaile ei tohi ümber ehitada ega muuta. Kergenda-mised ja muudatused, mida ei ole konkreetselt lubatud, on keelatud.

202

2.5.2 Autosisene polsterdus, armatuur ja muud ettenähtud detailid peavad säiluma algsed ja au-tomudelile tootja poolt ette nähtud. Kahemahulistel autodel on lubatud võistluse ajal eemalda-da tagumine aknalaud ehk ”mütsiriiul”.2.5.3 Näidikute plokk peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenäh-tud. Lülitite ja lisanäidikute paigaldamiseks võib armatuurlauda teha vastavad muudatused. Ar-matuurlaual ja selle osadel ei tohi olla teravaid nurki või väljaulatuvaid detaile, mis võivad põh-justada vigastusi.2.5.4 Kõik klaasid peavad olema E-, e- või DOT-sertifikaadiga, valmistaja juhendi kohased ja pragudeta.2.5.5 Akendel võib kasutada kilesid, mis on vastavuses kehtiva Liiklusseadusega.2.5.6 Autol ei tohi olla kere külge kinnitatud väljaulatuvaid mittevajalikke esemeid ja seadmeid (va. haagisekonks).2.5.7 Esivõre peab olema algne, selle eemaldamine on keelatud. 2.5.8 Istekohtade arv autos peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt et-tenähtud.2.5.9 Auto peab olema esteetilise välimusega. Autol ei tohi olla avarii või amortisatsiooni taga-järgi, mis võiksid segada sõiduki juhtimist või mõjutada võistluste ohutust.2.5.10 Keelatud on teha autol elektrisüsteemimuudatusi ja ümberehitust, kui see mõjutab auto võimsust ja turvalisust. Elektriühendused ja kontaktid peavad olema korrektselt ühendatud ja kinni kaetud (isoleeritud), et välistada lühiseid. Aku asukoht peab olema algne.2.5.11 Autol peavad säiluma ja töötama kõik automudelile tootja poolt ette nähtud elektrisüs-teemi komponendid (tuled, signaal, kojamehed jne).2.5.12 Auto peajuhtplokk (aju) peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ette nähtud. Programmeeritava aju, lisaaju või võimsust lisavate kiipide kasutamine on keelatud (v.a klassides V16, V18, V21, 2WD Sport ja ASN-tehnilist kaarti omavad 4WD autod).2.5.13 Lubatud on kasutada autodel põhjakaitseid, lisatulesid ja porilappe. Kui autolt on eemal-datud lisatuled, ei tohi lisatulede kinnitused ulatuda auto gabariitidest väljapoole.2.5.14 Esimeste amordikannude vaheline tugevdustala (nn.„strutbar”) on lubatud.2.6 Pidurid2.6.1 Pidurisüsteem (kõik komponendid, mis mõjutavad pidurite tööd alates piduripedaalist kuni piduriketasteni) peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenäh-tud ning töökorras.2.6.2 Mehhaaniline käsipidur ehk seisupidur on kohustuslik.2.6.3 Keelatud on kasutada õlikäsipidurit (v.a juhul, kui see on konkreetse automudeli autotoot-ja poolt ettenähtud).2.6.4 Keelatud on kasutada lisa piduriregulaatorit.2.6.5 Autodel, millel piduriregulaatorid on ettenähtud autotootja poolt, on keelatud eemaldada või lukustada piduriregulaatoreid.2.6.6 Pidurivõimenduse väljalülitamine ja eemaldamine on keelatud.2.6.7 Kui tootja on automudelile ette näinud ABS-pidurid, on süsteemi eemaldamine keelatud, kuid süsteemi võib välja lülitada.2.7 Toitesüsteem (kütusesüsteem)2.7.1 Kütusesüsteem (kõik komponendid alates kütusepaagi korgist kuni plokikaaneni) peab olema algne ja automudelile tootja poolt ette nähtud.2.7.2 Keelatud on kasutada täiendavat kütuserõhuregulaatorit ning muuta muul viisil tootja poolt ette nähtud kütuserõhku.2.7.3 Lubatud on kasutada ainult kütust (bensiin, diiselkütus – nt.95E, 98E, D), mida on võima-lik osta Eesti territooriumilt jaemüügist. Võidusõidukütuse kasutamine on lubatud ainult klas-

203

sides V16, V18, V21, 2WD-Sport ja ASN tehnilise kaardiga 4WD-autodel.2.8 Rool2.8.1 Roolisüsteem peab olema algne ja konkreetsele automudelile autotootja poolt ettenäh-tud ning töökorras.2.8.2 Rooliratas on lubatud vahetada väiksema, sport-tüüpi rooli vastu.2.8.3 Rooliülekande korpus ja ülekanne peab olema algne ja konkreetsele automudelile auto-tootja poolt ettenähtud.2.8.4 Rool peab olema terve ja ilma remondijälgedeta.2.9 Muu varustus2.9.1 Lisa- ja ohutusvarustus peab vastama vähemalt Liiklusseadusest tulenevatele nõuetele.2.9.2 Keelatud on eemaldada tagaklaasi kojameest ja kojamehemootorit, juhul kui see on konk-reetsele automudelile autotootja poolt ettenähtud.2.9.3 Pukseerimissilmus auto ees ja taga on kohustuslik. Kui automudelil on tootja ette näinud teisaldatavad pukseerimisaasad, siis tuleb see aas võistluse ajaks paigaldada ühte olemasoleva-tes pukseerimisaasa paigalduskohtadest (soovitatavalt tagumisse)..2.9.4 Keelatud on paigaldada sõitjateruumi tugevdus- ja ohutusstruktuure (turvapuur, ajuti-ne turvapuur).2.9.5 Sõidukil peavad olema nõuetele vastavad, Autoregistrikeskuse poolt väljastatud registree-rimismärgid.2.9.6 Sõidukile tuleb paigaldada kogu võistluse ajaks korraldaja poolt ettenähtud kohtadele võistlusnumbrid ja reklaamkleebised.2.9.7 Sõidukil ei tohi olla nähtaval teiste võistluste stardinumbreid ja sümboolikat; usulisi, polii-tilisi, rassistlikke, ebaeetilisi ning Keeleseadusega vastuolus olevaid loosungeid ja sümboolikat.

3. OHUTUSMÄÄRUSEDTurvavarustuse vastavust ja selle kasutamist puudutavad tehnilise komisjoni otsused ei kuu-lu vaidlustamisele. Ohutusmääruste mistahes punkti eiramine toob kaasa kohese võistlustelt eemaldamise või starti mittelubamise.3.1 Tulekustuti on kohustuslik. Tulekustutussüsteem ei ole nõutud.3.2 Autos ei tohi olla mingeid kinnitamata esemeid.3.3 Aku peab olema kinnitatud kas algse kinnitusega või vähemalt kahe metallist klambri ja ka-he minimaalselt 8mm poldiga. Aku plussklemm peab olema kaetud. 3.4 Auto kõik uksed peavad olema avatavad nii seest- kui väljastpoolt terve võistluse kestel. Au-to aknad ja katuseluuk peavad olema nõuetekohaselt suletavad.3.5 Kahemahulise kerega auto tagaluuk peab olema avatav väljastpoolt kogu võistluste kestel.3.6 Autol ei tohi olla vedelike lekkeid ega liiklusohtlikke lõtke.3.7 Auto piduritorud ja voolikud ei tohi olla mõranenud ega roostetanud.3.8 Võistlustel peavad sõitjad kandma kinnirihmatud ja vigastusteta auto- või motokiivrit (v.a rahvaralli VM ettenähtud juhtudel, kus ei ole kiivri kandmine kohustuslik). Kiivrid tuleb esita-da tehnilisele komisjonile enne võistluse algust kontrollimiseks. Kiivril peab olema E-tähistus, DOT-markeering või FIA homologeering (võib olla aegunud). Kiiver peab olema puhas, pra-gudeta ja rebenditeta ning ei tohi olla ülevärvitud.3.9 Autos peavad olema kogu võistluse vältel ohukolmnurk, esmaabipakk ja tulekustuti. Ohu-tusvarustus peab olema kinnitatud nii, et see sõidu ajal lahti ei tuleks. Tulekustuti peab asuma kergesti ligipääsetavas kohas, olema töökorras ja kehtiva ülevaatusega. Tulekustuti ülevaatus kehtib üks aasta.3.10 Ohutusvarustus peab olema kergesti kättesaadav.3.11 Tulekustuti tuleb kinnitada koos metallist hoidiku/kronsteiniga, mis peab olema kinnita-

204

tud auto kerele minimaalselt kahe 6mm poldiga. Kustuti tuleb kronsteini külge kinnitada kahe kiirpäästikuga metallvitsaga. 3.12 Sõiduriietus peab olema pikkade varrukatega.3.13 Istmed ja turvavööd peavad olema algsed ja automudelile tootja poolt ette nähtud. 3.14 Keelatud on kasutada turvavöösid, millel on õlavöödel vahekarabiini kinnitused.3.15.Keelatud on kasutada istmeid, millel puuduvad peatoed või millele tootja pole peatugesid ette näinud. Istmekinnitused peavad olema istmel automudelile tootja poolt ettenähtud. 3.16 Lubatud on kasutada ka kiivreid, mis vastavad ühele järgnevatest standarditest:- Snell Foundation 1995-SA, 2000-SA ja 2005-SA- SFI Foundation, SFI spec 31.1A ; 31.1 ; 31.2A; 31.2- British Standard Institution BS-6658-85 type A/FR, type A

4. SPORTAUTODASN tehnilise kaardiga autod peavad vastama tehnilise kaardile märgitud võistlusklassi tehni-listele tingimustele. Selliste autodega võisteldes peab kasutama antud võistlusklassis nõutud tur-vavarustust.

205

Tehnilised joonised (FIA VM Lisa J Art 251-255)

206

207

208

209

210

211

212

213

214

215

216

217

218

219

220

221

2009. a EESTI AUTORALLI MEISTRIVÕISTLUSTE JA KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

1 . MV/KV ÜLDKORRALDUS1.1. 2009. a. Eesti autoralli meistrivõistlused ja karikavõistlused (MV/KV) toimuvad seeria-võistlusena arvestusklasside kaupa. Igaks võistluseks koostatav ralli korraldaja eraldi juhendi. MV/KV peakorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL) ja EAL rallikomitee. MV osana peetakse ka Eesti karikavõistluste (KV) arvestust eri klassides, mis on sätestatud eraldi juhenditega, ning absoluutarvestuse karikavõistlusi.1.2. MV/KV viiakse läbi vastavuses EAL võistlusmäärustega, käesoleva üldjuhendiga ning etappide juhenditega. Etapi juhendi projekt esitatakse EAL rallikomiteele 2 kuud enne võist-lust. Juhend avaldatakse paberil ja kodulehel hiljemalt 1 kuu enne rallit.1.3. Võimalikud muudatused MV/KV üldjuhendisse koostab EAL rallikomitee, need kehtestab EAL. Muudatused jõustuvad pärast nende avaldamist EAL veebilehel.1.4. MV peakorraldaja aadress: Vabaduse pst 15, Tallinn 11214, telefon 639 8666, faks 6398553. E-mail: eal@sport.ee, võrguleht www.autosport.ee

2 . MV ARVESTUSKLASSIDMV peetakse järgmistes arvestusklassides (EAL ralliautode klassid):1. rühm A üle 2000 cm3, E 4WD (WRC, A8, E12);2. rühm N üle 2000 cm3 (N4, Super2000);3. rühm A, N 2WD kuni 2000 cm3 (N1, N2, N3, A5, A6, A7, Super1600);4. rühm E 2WD (E9, E10, E11) (sätestatud eraldi juhendis)5. klubide (võistkondade) arvestus.KV arvestust peetakse eraldi üldjuhendi kohaselt klassides- väljavõtetena eri E 2WD rühma klassides E9, E10, E11 (sätestatud eraldi juhendis)- teise liiga sõitjatele (sätestatud eraldi juhendis)- absoluutarvestuses.

3 . MV ETAPPIDE KALENDERPLAANAeg Võistlus 07.-08.02.2009 Põlva talveralli01.-02.05.2009 Tallinna ralli19.-20.06.2009 Viru ralli17.-18.07.2009 Võru ralli 21.-22.08.2009 Paide ralli18.-19.09.2009 Viljandi ralli09.-10.10.2009 Saaremaa ralli

4 . MV OSAVÕTJAD4.1. MV-d on lahtised arvestusklassides 1, 2, 3 ja 4, tulemuse võivad saada kõikide riikide sõitja- ja registreerijalitsentside omanikud. Väliskodakondsetelt nõutakse vormikohase MV osavõtu-avalduse täitmist ning sarjamaksu 100 euro tasumist kuni enne arvestuse saamist.4.2. Rühmade A, N, E 4WD autodega Eesti sõitjatel peab lahtistel rallidel olemarahvusvaheline sõitjalitsents.4.3. Rallidest osavõtutingimused määratletakse iga võistluse juhendis (maksud, tähtajad, do-kumendid, reklaam jmt).

222

5. SÕITJATE MV/KV TULEMUSED5.1. MV/KV arvestust peetakse arvestusklasside kaupa.5.2. MV/KV tulemusi arvestatakse meeskonniti I juhi saavutuste järgi rallide finišiprotokolli-de alusel.5.3. Sõltuvalt toimunud etappide arvust võetakse MV/KV lõpptulemuste arvutamisel klassides arvesse paremaid tulemusi N-1 etapilt, kus N on toimunud etappide arv.5.4. Etapil saavad arvestusklassides 1, 2, 3 kümme paremat arvestuspunkte vastavalt 15, 12, 10, 8, 6, 5, 4, 3, 2, 1.5.5.b Absoluutarvestuses saavad igal etapil punkte 50 paremat sõitjat vastavalt 65, 60, 55, 50, 46, 45, 44 jne punkti. 5.5. MV/KV arvestusklassis loetakse toimunuks siis, kui kõikidel etappidel kokku on startinud vähemalt 10 eri meeskonda (I juhti). Etapp loetakse toimunuks, kui masinaklassis stardib ral-lil 6 eri meeskonda.5.6. Kui MV/KV medalivõitja meeskonnas on etappidel võistelnud mitu II juhti, siis autasusta-misele kuuluva ühe II juhi nimetab medalisõitja I juht. Ühes arvestusklassis võib üks sportlane (II juht) saada vaid ühe medali (kõrgema koha).5.7. Arvestuspunktide võrdsuse korral eelistatakse meeskonda, kes on etappidel saavutanud rohkem võite, teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasise võrdsuse korral eelistatakse pare-mat viimasel, siis eelviimasel jne toimunud etapil.5.8. Kui meeskonna etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise eest või ebasport-liku käitumise tõttu, ei kuulu see etapp p.5.3 alusel nõrgema tulemusena MV arvestusest N-1 süsteemis mahaarvamisele.5.9. Esildisi MV/KV etapi punktide arvutuse kohta võtab vastu EAL sekretariaat kuni järgmise rallikomitee koosolekuni peale etapi toimumist.

6. KLUBIVÕISTKONDADE MV6.1. Klubivõistkondade arvestust peetakse ainult konkreetsel rallil võistkondlikus arvestuses re-gistreerunud võistkondade vahel. 6.2. EAL registreerijalitsentsi omanikklubid esitavad igaks võistluseks neid esindavad kolm meeskonda.6.3. Klubivõistkonna tulemus rallil määratakse kuni kahe parema meeskonna absoluutarvestu-se punktitabeli kohapunktide liitmise teel. (absoluutarvestuse punktiarvestus vt punkt 5.4.b).6.4. Lõpptulemusena arvestatakse punkte kõikidelt etappidelt.

7. MV AUTASUSTAMINE7.1. EAL autasustab iga arvestusklassi MV kolme paremat meeskonda karikate ja medalitega hooaja lõpul. Samas autasustatakse KV klasside võitjaid.

223

2009. a. HONDA RACING NOORTERALLI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED

ÜLDJUHEND

1. HONDA RACING NOORTERALLI ÜLDKORRALDUS1.1. 2009. a. Honda Racing noorteralli Eesti meistrivõistlused (NRMV) toimuvad seeriavõist-lusena arvestusklasside kaupa. Igaks võistluseks koostab ralli korraldaja eraldi juhendi. NRMV peakorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL), EAL Rallikomitee ja Noortekomitee.1.2. NRMV viiakse läbi EAL võistlusmääruse, käesoleva üldjuhendi ning etappide juhendite kohaselt. Juhendid avaldatakse paberil ja kodulehel 1 kuu enne etapirallisid.1.3. Võimalikud muudatused NRMV üldjuhendisse koostab EAL rallikomitee või noorteko-mitee. Muudatused kehtestab EAL. Muudatused jõustuvad pärast nende avaldamist EAL-i lii-du veebilehel.1.4. NRMV peakorraldaja aadress: Vabaduse pst 13,Tallinn 11214, telefon 6398666, faks 6398553.E-mail: eal@sport.ee, võrguleht www.autosport.ee

2. NRMV ARVESTUSKLASSIDNRMV peetakse järgmistes arvestusklassides (EAL ralliautode klassid):2.1. Noored 16. I juhi vanus 14-16 aastat. (I juht sündinud 1993.-1994. aastal) Võistelda võib ai-nult 2wd A, N ja E rühma autodel, mille mootori kubatuur on kuni 1600 cm3 .I juht peab omama lapsevanema kirjalikku luba võistlustel osalemiseks.2.2. Noored 18. I juhi vanus 16-18 aastat. (I juht sündinud 1991.-1992. aastal) Võistelda võib ai-nult 2wd A, N ja E rühma autodel, mille mootori kubatuur on kuni 2000 cm.I juht peab omama lapsevanema kirjalikku luba võistlustel osalemiseks, juhul kui tal ei ole juhtimisõigust.2.3. Juunior 21. I juhi vanus 18-21 aastat. (I juht sündinud 1988.-1990. aastal) Võistelda võib ai-nult 2wd A, N ja E rühma autodel, mille mootori kubatuur on kuni 3500 cm.2.4. II Liiga. Võistelda võib ainult 2wd A, N ja E rühma autodel2.5. Klubivõistkondade (registreerijate) arvestus.

3. NRMV ETAPPIDE KALENDERPLAANEtappide arv ei ole kindel, kuid minimaalselt toimub 3 ja maksimaalselt 5Aeg Võistlus23.-24.01.2009 Võru talveralli18.-19.04.2009 Otepää ralli05.-06.09.2009 Tallinna ralli31.10.-01.11.2009 Haapsalu ralli

4. NRMV OSAVÕTJAD4.1 . NRMV on lahtised kõigis arvestusklassides. Tulemuse võivad saada ka välisriikide sõitja- ja registreerijalitsentside omanikud. Välissõitjatelt nõutakse kõikide HONDA NOORTERAL-LI EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE üldjuhendi ja võistlusjuhendi punktide vormikohast täit-mist.4.2. Kõikide arvestusklasside kaardilugejad peavad omama juhtimisõigust.

224

4.3. Alates NRMV teisest etapist peavad noorterallil A või N rühma tingimuste kohase võistlusautoga sõitjad kasutama HANS süsteemi. Rahvusliku klassi autodel võistlejatele on HANS tungivalt soovituslik.4.4. Rallidest osavõtutingimused (maksud, tähtajad, dokumendid, reklaam jms), määratletak-se võistlusjuhenditega, kuid noortekomitee soovituslik osavõtutasu kõigis klassides on maksi-maalselt 3500 EEK. (225 EUR).4.5. NRMV etapi maksimaalne osalejate arv võib olla 60. Kui osaleda soovijate arv ületab seda, on eelisõigus saada osaleda esmalt arvestusklassil 2.1. ja siis arvestusklassil 2.2.

5. NRMVTULEMUSED5.1. NRMV arvestust peetakse arvestusklasside kaupa.5.2. NRMV tulemusi arvestatakse meeskonniti I juhi saavutuste järgi rallide finishiprotokollide alusel.5.3. NRMV arvestatakse klassides 2.1, 2.2 ja 2.3 lõpptulemuste arvutamisel kõiki 3-5 etappi. Klass 2.4.saab punkte Eesti autoralli karikavõistluste 2009. aasta üldjuhendi kohaselt.5.4. Etapil saavad arvestusklassides 2.1., 2.2. ja 2.3. viisteist paremat arvestuspunkte vastavalt 21, 17,14, 12, 11, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1.5.5. Arvestusklass 2.4 (II liiga) saab punkte Eesti autoralli karikavõistluste 2009. aasta üldjuhen-di kohaselt. Kümme paremat saavad arvestuspunkte vastavalt 15, 12, 10, 8, 7,6, 5, 4, 3, 2 ning kõik teised finišeerunud 1 punkti5.6. NRMV arvestusklassis loetakse sari toimunuks siis, kui kõikidel etappidel kokku on starti-nud vähemalt kuus eri meeskonda (I juhti). Etapp loetakse toimunuks, kui masinaklassis star-dib rallil neli autot.5.7. Arvestuspunktide võrdsuse korral eelistatakse meeskonda, kes on etappidel saavutanud rohkem võite, teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasise võrdsuse korral eelistatakse pare-mat viimasel, siis eelviimasel jne toimunud etapil.5.8. Kui meeskonna etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise eest või ebasport-liku käitumise tõttu, ei kuulu see etapp antud võistlejal NRMV üldtulemuste arvestusse.5.9. Esildisi NRMV etapi punktide arvutuse kohta võtab vastu EAL sekretariaat kuni järgmise rallikomitee koosolekuni peale etapi toimumist.

6. KLUBIVÕISTKONDADE NRMV6.1. Klubivõistkondade arvestust peetakse EAL registreerijalitsentside alusel.6.2. Meeskond võib hooaja jooksul võistkonda vahetada vaid ühe korra.6.3. Iga registreerijat esindab vaid üks klubivõistkond.6.4. Klubivõistkonna tulemus rallil määratakse kuni kahe parema meeskonna absoluutarves-tuse kohapunktide liitmise teel. Absoluutarvestuses saavad igal etapil punkte 50 parimat sõitjat vastavalt punktitabelile 65, 60, 55, 50, 46, 45, 44,... 3, 2, 1.6.5. Lõpptulemustena arvestatakse punkte kõikidelt etappidelt.

7. VÕISTLUSRADA, RAJAGA TUTVUMINE.7.1. NRMV lisakatsete kogupikkus on 40 km (+/- 20%).7.2. Lisakatsed võivad korduda maksimaalselt 3 korda.7.3. Ohutuse tagamiseks võib võistlusrajale paigaldada kiirust piiravaid elemente. Kiirust pii-rava elemendi juurde pandud rajamärgistuslindist läbi sõitmist loetakse raja mitteläbimiseks. Lindist läbi sõitmise korral peab võistleja rajale naasma samast kohast, kus ta lindi läbis.

225

7.4. Kiirust piiravate elementide mitteläbimine toob võistlejale kaasa antud lisakatse oma arves-tusklassi halvima aja + 1minut, iga järgnev elemendi mitteläbimine samal lisakatsel toob kaa-sa ajatrahvi üks minut.Kiirust piiravate elementide juures peab olema faktikohtunik.7.5. Kui kiirust piiravate elementidena kasutatakse tünne, siis iga ümber aetud tünni eest saab võistleja karistada 20 sekundit. Kehtima jääb ka üldjuhendi punkt 7.3.7.6. Rajaga tutvumise üldine kiirusepiirang on maksimaalselt 60km/h.7.7. Rajaga tutvumiseks võib kasutada ka võistlusautot.7.8. Rajaga tutvumiseks võib kasutada ainult tänavasõidurehve.7.9. Korraldaja peab tagama tutvumise ajal lisakatsete sulgemise võistlusklasside 2.1. ja 2.2. jaoks.7.10. Võistlusklasside 2.1. ja 2.2. I juhid, kellel ei ole juhtimisõigust, peavad andma juhti-misõiguse üle kümme meetrit pärast lisakatse STOP ala lõppu nii tutvumise kui ka võist-luste ajal.8. RALLIGA TAASLIITUMINE8.1 Kõikide arvestusklasside katkestanud võistlejad, keda pole diskvalifitseeritud, võivad ralliga uuesti liituda võistluste juhi poolt antud ajal ja AKP-s. Ralliga taasliituva võistlusauto ja võist-konna vastavust kõigile nõuetele peab enne taasliitumist kontrollima antud võistluse tehniline komisjon. Vajadusel kontrollib meeskonda arst. Ralliga taasliituv võistkond saab iga läbimata li-sakatse eest oma arvestusklassi parima aja + 5 minutit.8.2 Arvestusklassid 2.1, 2.2 ja 2.3 saavad ralliga taasliitumise korral vastavalt oma lõppjärjestu-se eest punkte. Arvestusklass 2.4 (II liiga) ralliga taasliitumise korral lõppprotokollis kohta kir-ja ei saa.9. MV AUTASUSTAMINE9.1. EAL autasustab iga arvestusklassi NRMV kolme paremat meeskonda ning võistkonda ka-rikate või medalitega hooaja lõpul.9.2. Kui NRMV medalivõitja meeskonnas on etappidel võistelnud mitu II juhti, siis autasusta-misele kuuluva ühe II juhi nimetab medalivõitja I juht. Ühes arvestusklassis võib üks sportlane (II juht) saada vaid ühe medali (kõrgema koha).

226

2009. a. AUTORALLI E-2WD EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE JA KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

1 . MEISTRIVÕISTLUSTE JA KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDKORRALDUS1.1. 2009. a Eesti autoralli rahvusliku rühma meistrivõistlused (MV) toimuvad seeriavõistluse-na arvestusklassides E9, E10 ja E11 ühiselt. MV peakorraldaja on Eesti Autospordi Liit (EAL) ja EAL Rallikomitee. MV osana peetakse ka rahvusliku klassi karikavõistluste (KV) arvestust eri klassides.1.2. MV/KV viiakse läbi EAL võistlusmäärustega, käesoleva üldjuhendiga ning etappide ju-hendite kohaselt. 1.3. Võimalikud muudatused MV/KV juhendis koostab EAL rallikomitee, need jõustab EAL. Muudatused jõustuvad pärast nende avaldamist EAL-i veebilehel.1.4. MV/KV peakorraldaja aadress: Vabaduse pst 15,Tallinn 11214, telefon 6398666, faks 6398553. E-mail: eal@sport.ee, veebileht www.autosport.ee

2 . MV ARVESTUSKLASSIDE-2WD MV peetakse ühises arvestuses E9,E10 ja E11 klassi kuuluvatel autodel sõitjate vahel.KV arvestust peetakse eraldi üldjuhendi kohaselt klassides E9, E10, E11;

3 . MV ETAPPIDE KALENDERPLAANAeg Võistlus 07.-08.02.2009 Antsla ralli01.-02.05.2009 Tallinna ralli19.-20.06.2009 Viru ralli17.-18.07.2009 Võru ralli21.-22.08.2009 Paide ralli18.-19.09.2009 Viljandi ralli09.-10.10.2009 Saaremaa ralli

4 . MV/KV OSAVÕTJAD4.1. MV ja KV on lahtised ning tulemuse võivad saada kõikide riikide sõitja- ja registreerija-litsentside omanikud. Välisriigi sõitjalitsentsi korral on nõutav Eestis kehtiv kindlustus. Välis-kodakondsetelt nõutakse vormikohase MV/KV osavõtuavalduse täitmist ning sarjamaksu 200 eurot tasumist enne arvestuse saamist.

5. SÕITJATE MV/KV TULEMUSED5.1. MV arvestust peetakse ühiselt. KV arvestust peetakse eraldi klassides E9, E10 ja E11.5.2. MV/KV tulemusi arvestatakse meeskonniti I juhi saavutuste järgi rallide finišiprotokolli-de alusel.5.3. Sõltuvalt toimunud etappide arvust võetakse MV/KV lõpptulemuste arvutamisel klassides arvesse paremaid tulemusi N-1 etapilt, kus N on toimunud etappide arv.

227

Punktiarvestuse tabelKoht E-2WD ühisklassis E-2WD kohapunktid Koht klassis Klassilisapunktid1 30 1 62 27 2 43 24 3 34 22 4 25 20 5 16 187 168 149 1310 1211 1112 1013 914 815 716 617 518 419 320 2

5.4. Etapil saavad E-2WD absoluutarvestuse kakskümmend paremat E-2WD kohapunkte ja klasside viis paremat lisapunkte klassi tulemuse põhjal, mis liidetakse punktiarvestuse tabeli kohaselt. Kõik lõpetanud saavad ühe (1) punkti. Punkte saavad ka võistlejad, kes lõpetavad ral-li superally-süsteemis. 5.5. MV/KV loetakse toimunuks siis, kui kõikidel etappidel kokku on startinud vähemalt 10 eri meeskonda (I juhti). Etapp loetakse toimunuks siis, kui masinaklassis stardib rallil üks mees-kond. Kui etapil stardib KV klassis vähem kui kolm meeskonda, ei jagata sellel etapilt lisapunk-te. Punktide saamiseks peab klassis startima vähemalt 3 (kolm) meeskonda. Klasse ei liideta. Auto peab vastama oma ülesantud klassile. 5.6. Kui MV/KV medalivõitja meeskonnas on etappidel võistelnud mitu II juhti, siis autasusta-misele kuuluva ühe II juhi nimetab medalisõitja I juht. Ühes arvestusklassis võib üks II juht saa-da vaid ühe medali (kõrgema koha).5.7. Arvestuspunktide võrdsuse korral eelistatakse meeskonda, kes on etappidel saavutanud rohkem võite või E-2WD teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasise võrdsuse korral eelis-tatakse paremat viimasel, siis eelviimasel jne toimunud etapil.5.8. Kui meeskonna etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise eest või ebasport-liku käitumise tõttu, ei kuulu see etapp p 5.3 alusel nõrgema tulemusena MV/KV arvestusest N-1 süsteemis mahaarvamisele.7. MV AUTASUSTAMINE7.1. EAL autasustab MV-arvestuses E-2WD kolme enim punkte kogunud meeskonda karikate ja medalitega hooaja lõpul. Samas autasustatakse KV-arvestuse klasside parimaid.

228

RALLISPRINDI 2009 a. EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

1. MV ÜLDKORRALDUS2009. a. Eesti meistrivõistlused (MV) rallisprindis peetakse mitmeetapilise rahvusliku seeria-võistlusena. Korraldatakse kuni 9 etappi vastavalt EAL kalenderplaanile. Üldkorraldajaks Eesti Autospordi Liit. Iga etapi korraldaja koostab eraldi võistluse juhendi, kus esitatakse täpsed osa-võtutingimused, ajakava, kohtunikud, auhinnad jne.2. MV OSAVÕTJADMasinaklassides 3.2.1, 3.2.2, 3.2.5 ja 3.2.6 on lubatud sõita sõitjalitsentsi omava täiskasvanud kaassõitjaga. MV-l osalejad peavad esitama sõitjalitsentsid, registreerijalitsentsi, võistlusauto tehnilise kaardi, juhiload ja allkirjastatud osavõtuavalduse. Noorsõitjatelt nõutakse EAL sõit-jalitsentsi. Võistlustel vajalik täiskasvanud kaassõitja, kes ei saa osaleda võistlejana teistes masi-naklassides. Kaassõitjata võib noor (V16, V18) võistelda radadel, millede trass kulgeb üldliik-luseks suletud alade piires.3. MV MASINAKLASSID3.1 Võisteldakse autodel, mis on EAL võistlusmäärustike (VM) kohased kas ralliks, rallikros-siks või ringrajasõiduks ning mis omavad ASN tehnilisi kaarte.Märge tehnilisel kaardil (näit. ERK) on aluseks võistlusauto identifitseerimiseks arvestusklas-si kuulumisel.3.2 MV arvestust peetakse kuues klassis: 1. sõiduautod 4WD (rühmades A,N,E - 4 WD ja E turbomootoritega) 2. sõiduautod Ralli 2WD (ralli ja teine liiga) 3. sõiduautod Sprint 2WD (ERK, ringrada) 4. veoautod GAZ 51 ja 52 (R 6) ning GAZ 53 (V 8) 5. V16 (noored kuni 16 aastat 2WD kuni 1600cc) 6. V18 (juuniorid kuni 18 aastat 2WD kuni 2000cc)4. VÕISTLUSTE KÄIKVõisteldakse EAL VM pt rallisprint järgi:4.1 Sõidetakse 3 vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg ning vooru kiireim omas ar-vestusklassis saab ühe punkti, teise aja saavutanu saab kaks punkti jne. Etapi paremus saadakse kolmest voorust kahe parema tulemuse summeerimisel. Etapi tulemuse saamiseks peab võist-leja läbima vähemalt kaks sõiduvooru. Võrdsete punktide korral saab määravaks parim aeg mistahes voorus.4.2. Stardijärjekord arvestusklasside kaupa:- esimeseks vooruks võistluste juhi poolt- teiseks vooruks vastupidises järjekorras esimesele voorule klasside kaupa- kolmandaks vooruks teise vooru stardijärjekord.Võistleja peab ilmuma eelstarti vastavalt vooru stardijärjekorrale, hilinejaid vooru starti ei lubata.5. MV TULEMUSED5.1. Igas arvestusklassis saavad iga etapi 10 paremat arvestuspunkte süsteemis 20 -15-12-10-8-6-4-3-2-1.Esimesel ja viimasel etapil on punktisüsteemiks 30-24-20- 17-15-13-11-9-7-6-5-4-3-2-1 viieteistkümnele paremale arvestusklassides.

229

5.2. MV tulemused selguvad arvestuspunktide liitmisel. Arvestatakse paremaid tulemusi (punkte) etappidelt süsteemis 9 etapist 8, 8 etapist 7, 7 etapist 6, 6 etapist 5 paremat tulemust või kõik 5,4,3,2 etapitulemust. Toimub kuni 9 etappi.5.3. Võrdsete punktisummade puhul eelistatakse võistlejat, kes on etappidel saavutanud roh-kem võite, teisi, kolmandaid jne kõrgemaid kohti. Edasisel võrdsusel otsustab parem koht vii-masel toimunud etapil.5.4. MV loetakse toimunuks, kui hooaja jooksul on klassis startinud vähemalt 7 erinevat sõit-jat. MV etapp loetakse toimunuks, kui stardib vähemalt 5 eri sõitjat.5.5. Vaidlusesildisi MV punktiarvestuse kohta võtab EAL vastu 3 päeva jooksul peale etapijärg-se punktitabeli avaldamist EAL võrgulehel.5.6. Kui sõitja etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise või ebasportliku käitu-mise eest, ei kuulu see etapp p.5.2. alusel nõrgema tulemusena MV arvestuses mahaarvamisele (tühistatud etapitulemus jääb punktitabelisse).5.7. Sõitjate arvestusklassidesse kuulumise tingimuste muutumisel sõitjate varasemaid tulemu-si teise klassi üle ei kanta ning hooaja jooksvaid punktitabeleid ümber ei arvutata.

6. MV AUTASUSTAMINE6.1. MV kokkuvõttes autasustatakse iga arvestusklassi 3 paremat pilooti EAL medalite ja kari-katega hooaja lõpupeol 2009. a. detsembrikuus.

2009. a Eesti meistrivõistluste üldjuhend rallikrossis sõiduautodele1. ÜLDKORRALDUS1.1. 2009. a Eesti meistrivõistlused rallikrossis (MV) sõiduautodele korraldatakse Eesti Auto-spordi Liidu (EAL) poolt mitmeetapilise lahtise seeriavõistlusena. Igaks etapiks koostab võist-luse läbiviija eraldi juhendi.1.2. MV viiakse läbi vastavuses EAL võistlusmäärustega, kehtivate tehniliste tingimustega, Ees-ti Rallikrossi Komitee (ERK) poolt kehtestatud vastavate juhenditega, käesoleva üldjuhendiga ja etappide juhenditega. MV üldjuhend on kinnitatud EAL juhatuses.1.3. Võimalikud muudatused üldjuhendisse või kalenderplaani esitatakse ERK poolt ja kehtes-tatakse hiljemalt 30 kalendripäeva enne võistlusi, avaldatakse EAL poolt. Talviste etappide pu-hul min 5 päeva enne võistlust.1.4. MV etappide arv on minimaalselt 3 ja maksimaalselt 8.2. MV VÕISTLUSAUTOD, ARVESTUSKLASSID2.1. Võistlusautod peavad vastama kehtivatele tehnilistele tingimustele ning omama EAL võist-lusauto tehnilist kaarti. Välisvõistlejate võistlusautod peavad omama päritoluriigi ASN (Autori-te Sportive Nationale) tehnilist kaarti.2.2. Võistlusauto peab kandma EAL korra kohaseid kirjeid(võistlusnumbrid auto küljel ja esiklaasi paremas servas üleval, reklaam, nimed, tähistused jmt). Võistlusnumbrid vastavalt 2008. a. MV tulemustele klasside kaupa.Division 1: 1-99 ERC: 101-199ERC Standard: 201-299ERC Junior: 301-399

230

Esmased numbrid väljastab EAL.2.3. MV arvestusklassid:2.3.1. ERC Junior: noored 12-17. a (kaasa arvatud) Alla 12-aastasel on eriloa saamiseks vajalik eelnev kaheaastane võistlusstaaž näiteks kardispordis.Vastavalt tehnilistele tingimustele ERC STANDARD AUTOD (ERC STANDARD) koos täien-davate piirangutega. Kehtivad alates 01.01.2009. Noortel, kes on vanemad, kui 16 aastat (sün-niaasta alusel) või kes on tulnud sõiduautode rallikrossis Eesti meistriks, on lubatud üle minna teistesse võistlusklassidesse. Tagasi noorteklassi minna ei saa. Erandina on lubatud osalemine superkrossisarja vabaklassis (ja ainult) ning jääraja karikavõistluste piigiklassis.Alates 9 eluaastast võimalik noorteklassis startida noorvõistleja EAL eriloal järgmistel tingimustel:1) taotlus ja nõusolek lapsevanemalt2) arvestada noorvõistleja kasvu ja varasemat kogemust3) noortelitsentsi olemasolu4) auto üle vaadata koos noorvõistlejaga juhitoolis, nõutav homologeeritud juunioride iste, au-tol EAL kaart5) Noorvõistlejal peab olema vähemalt autospordi homologeeringuga riietus, õige mõõdu ja kaaluga kiiver, sussid, rihmad jmt.2.3.2. ERC STANDARD limiteeritud vabadustega ümberehitatud 2WD autod vastavalt tehni-listele tingimustele: ERC STANDARD AUTOD (ERCSTANDARD). Kehtivad alates 01.01.2009.2.3.3. ERC 2WD autod vastavalt tehnilistele tingimustele: RALLIKROSSIAUTOD (ERC). Kehtivad alates 01.01.2009.2.3.4. Division 1 A-rühma ja ST autod vastavalt FIA VM Lisa J.3. MV OSAVÕTJAD3.1. MV-l võivad osaleda autosportlased, kes omavad Eestis kehtivat sõitja- ja registree-rijalitsentsi.4. KOHUSTUSLIKUD STARDIMAKSUD4.1. StardimaksKlass / Eelregistreerimisel / RegistreerimiselvõistluspaigasERC JUNIOR / 500 kr / 800 krERC STANDARD / 800 kr / 1200 krERC / 1000 kr / 1400 krDIVISION 1 / 1000 kr / 1400 kr4.2. Registreerimine4.2.1. Eelregistreerimise korral loetakse võistleja registreerunuks raha laekumisel läbiviija kon-tole. Eeltoodud summad on lõplikud.4.2.2. Läbiviija on kohustatud nõudmisel kõigile võistlejatele väljastama tasumist tõendava tše-ki või arve. 4.2.3. Läbiviija vastutab stardimaksu tagastamise eest juhul, kui võistlust ei toimu. Võistleja mit-testartimisel stardimaksu ei tagastata.5. MV VÕISTLUSKÄIK5.1. Läbiviija kohustub tagama igale võistlusklassile vähemalt kakskümmend minutit treening-aega.5.2. Toimub kolm eelsõiduvooru ja finaalsõidud C, B, A. Eelsõiduvoorus sõidetakse 4 ringi, fi-naalsõitudes 6 ringi. Ühes sõidus stardib 4 kuni 5 autot.5.3. Kui arvestusklassis on osavõtjaid kuni 5, peetakse kaks eelsõiduvooru.

231

5.4. Esimese eelsõiduvooru stardijärjekord loositakse. Peakohtuniku otsusega võib kasutada ka teisi meetodeid esimese vooru stardijärjekorra leidmiseks (hooaja kiiruslik edetabel, loosimine klasside kaupa). Ametlikul teadetetahvlil avaldatakse ühes ühises reas eelsõiduvooru stardijär-jekorra protokoll, mis hõlmab kõiki arvestusklasse. Teise ja kolmanda eelsõiduvooru stardijär-jekord koostatakse eelmise vooru tulemuste põhjal ümberpööratud järjestuses – esmalt need, kes ei saanud tulemust ja seejärel aeglaseimast kiireimani. Kui võistleja ei stardi omas sõidus, siis asendatakse ta võimalusel järgmise võistlejaga nimetatud protokollis. Kui võistleja ei saa starti-da temale ettenähtud sõidus, siis peab ta sellest koheselt informeerima eelstardi kohtunikku.5.5. Võistleja on kohustatud eelstarditsooni saabuma eelstardikohtuniku rohelise lipuga anta-va märguande peale. Samuti antakse märku vilkuva kollase tulega mille juures on tahvel vasta-va stardi numbriga. Märguande alguseks võib kõige varem olla eelmise sõidu start. Eelstart on võistlejale avatud 2 minutit pärast märguannet.5.5.1. Rehvipuhastuskiirendus starditsoonis on keelatud.5.6. Stardikorraldus: eelsõitudes 4 kuni 5 autot ühest reast, finaalsõitudes 8 autot paigutuse-ga 2-2-2-2 malekorras, kusjuures autode stardiridade ja -kolonnide piki- ja külgvahed vähe-malt 1 m.5.7. Start grupistardina paigalt, töötava mootoriga ühest reast. Stardi märguandeks on punas-te fooritulede kustumise hetk (punane tuli vähemalt 3 sekundit) või sähvatus (vastavalt võist-luse juhendile).5.8. Valestardi korral hoiatus ja teistkordsel rikkumisel stardist eemaldamine. Starditsoonis on keelatud esimesed 30 meetrit vahetada stardikoridori. Keeluala lõppu tähistavad rohelised li-pud. Stardikoridori on lubatud vahetada ainult seiskunud või väga aeglaselt liikuvast autost möödumiseks.5.9. Eelsõidus kiireima aja saavutanu saab 1 punkti, teine 2 punkti jne. Võrdne aeg annab võrd-selt punkte. Võistleja, kes ei lõpetanud eelsõitu, teenib punkte võrdselt eelsõidus startinud au-tode arvuga. Diskvalifitseeritud võistlejad saavad 5 lisapunkti. Igas eelsõiduvoorus fikseeritakse võistlejate distantsi läbimise aeg 0,1 sekundilise täpsusega.5.10. Finaalsõitudesse pääsevad sõitjad, kes on saanud tulemuse vähemalt ühest eelsõiduvoorust. 5.11. Finaalsõitude koosseisude määramine.Võistleja, kes kahe parema eelsõiduvooru kokkuvõttes kogus kõige vähem punkte, valib stardi-koha A-finaali esireas. Võistleja, kes kogus suuruselt järgmise punktisumma, stardib vabalt ko-halt jne. Mitme võistleja võrdse punktisumma korral eelistatakse eelsõitudes paremat aega näi-danud võistlejat.Punktide ja aegade võrdsuse korral eelistatakse viimases toimunud eelsõiduvoorus parema tu-lemuse saanud võistlejat. C-finaal - võistlejad, kes said eelsõitudes 16-9 koha; B-finaal - võistle-jad, kes said eelsõitudes 8-5 koha ja C-finaali 4 paremat; A-finaal - võistlejad, kes said eelsõitu-des 4-1 koha ja B-finaali 4 paremat.Kui B- või C- finaalis peaks startima neli või vähem võistlejat, siis B- või C-finaali ei toimu ja võistleja saab oma koha kõrgemasse finaali vastavalt eelsõitude tulemustele.5.12. Kui A või B-finaali pääsenu ei saa startida, jääb tema stardikoht täitmata ja finaalikoht asendamata teise sõitjaga, samas saab mittestartinu MV tulemusena kirja oma finaali viima-se koha. C-finaali jõudnu mittestartimisel avaldatakse uus stardikorralduse protokoll, katkes-tanud asendatakse varusõitja(te)ga vastavalt eelsõitude tulemustele. Nad stardivad viimastena eelsõitude tulemuste järjekorras.5.13. MV etappidel võistlusmääruse (VM) rikkujaid karistab võistluse juht võistluse käigus. Karistuse võib määrata ka ERK kui hiljem ilmneb täiendavaid tõendeid. Karistus tehakse tea-tavaks hiljemalt kolme päeva möödumisel võistluse toimumisest. Karistused sõltuvalt rikku-miste tõsidusest, korduvusest (kohtunike töö segamine, ebasportlikud sõiduvõtted, ebasport-lik käitumine jmt eest).

232

6. MV TULEMUSED6.1. MV paremusjärjestuse määravad võistlejate poolt kogutud punktisummad MV etappidelt, kusjuures arvesse võetakse: kuni 4 etapi puhul kõik toimunud etapid, alates 5-ndast etapist N-1 etappi (N on toimunud etappide arv). Tulemust arvestatakse alates startimisest treeningsõitu. Maha ei saa arvata halvima tulemusena mistahes põhjusel diskvalifitseeritud sõidu tulemust.6.2. Igal etapil antakse kaheteistkümnele esimesele võistlejale punkte vastavalt 15-12-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1. Igal etapil omas arvestusklassis eelsõiduvoorude kiireima aja saavutanud võistle-jat premeeritakse ühe lisapunktiga. Võrdsete aegade korral saab lisapunkti kahe eelsõidu kok-kuvõttes väikseima aja saanud võistleja. Punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on rohkem võite (teisi, kolmandaid jne kohti). Lõpliku kohtade jagunemise määrab pa-rem tulemus viimaselt toimunud etapilt, seejärel eelviimaselt jne.6.3. Kirjalikke esildise MV punktiarvestuse kohta võetakse EAL-i sekretariaadis vastu 3 töö-päeva jooksul pärast etapi toimumist. Protestiaeg etappidel on 20 minutit pärast antud sõidu tulemuste avaldamist.7. “JOKKER LAP”7.1. Vastavalt võistlusjuhendile võib kasutada kohustuslikku lisatasku läbimist ehk nn. “Jokker lap” läbimist. Sellisel juhul, on kõik võistlejad kõikides eelvoorudes ja finaalsõitudes kohustatud läbima ühel korral lisatasku. „Jokker Lap-i“ on keelatud läbida esimesel ringil. Läbimata jätmi-se korral on eelsõitudes ajatrahv 120 s ja finaalis sõidu tühistamine.7.2. Lisatasku läbimiseks kuluv aeg peab olema minimaalselt 2 s pikem, kui paralleelse rajalõi-gu läbimiseks kuluv aeg.7.3. Lisatasku min laius on 10m ja max 14m. Sisenemine ja väljumine ei tohi olla sõidutrajek-tooril. Kahe raja vaheline piire peab olema ohutu. Rajale tuleku kiirus peab olema vähemalt sa-ma, kui samal rajalõigul sõitvate autode oma.7.4 Lisataskust väljumise juures peab olema rajakohtunik.8. TEHNILINE KONTROLL8.1. Korraldaja on kohustatud tagama tehnilise komisjoni võimekuse teostada võistlussõiduki-te ning võistlejate varustuse tehnilistele tingimustele vastavuse kontrolliks.8.2. Kohustusliku süvendatud tehnilise kontrolli peavad läbima igas võistlusklassis võistluse kolm paremat. 9. BOKSIALA9.1. Boksialal on lubatud suurimaks kiiruseks 5km/h.9.2. Igal võistlejal peab oma olema boksis vähemalt üks tulekustuti minimaalse aktiivaine ko-gusega 6 kg.9.3. Igal võistlejal peab olema vastupidavast ja vedelikke mitteläbilaskvast materjalist võistlus-auto aluskate min mõõtmetega 5x4 m.9.4. Võistleja boksi mõõtmed on max 8x10 m.9.5. Võistleja boksialal tohib olla peale võistlusauto veel ainult üks tehnilise abi auto ühe võist-leja kohta.9.6. Meeskonda võib kuuluda peale sõitja veel maksimaalselt 4 liiget.10. LÄBIVIIJA VASTUTUS10.1. Kõik läbiviimisega seotud isikud vastutavad kehtestatud reeglite ja üldjuhendi täitmise eest. ERK otsuste ja Üldjuhendi eiramine võistluse läbiviimisega seotud isikute poolt, viib ka-ristuseni mis määratakse vastavalt karistuste tabelile.11. MEISTRIVÕISTLUSTE AUTASUSTAMINE11.1. EAL autasustab MV 3 paremat karikate ja medalitega.11.2. MV autasustamine toimub EAL 2009. a. hooaja lõpetamisel.

233

2009. aasta SUPERKROSSI KARIKAVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND

I Üldkorraldus. 1. Superkrossi Karikavõistlused (edaspidi SKV), korraldatakse Erki Sport poolt mitmeetapili-se seeriavõistlusena.2. SKV viiakse läbi kooskõlas EAL kiirusalade võistlusmäärustikuga, ralli- ja autokrossi ning ringrajasõidu võistlusmäärusega, ja käesoleva SKV üldjuhendiga.3. SKV organisaatori aadress on MTÜ ERKI SPORT Kahva tee 1 Papsaare Audru v. Pärnu-maa Eiki Eriste - 5154591 Erko Eriste - 5287454 Villu Teearu - 5215199

II SKV etappide kalenderplaanSuperkrossis toimub 2008. hooajal 12. etappi.I etapp jäärada 11. jaanuar Pärnu II etapp jäärada 25. jaanuar TallinnIII etapp jäärada 8. veebruar ViljandiIV etapp rallikross 8. märts TaaliV etapp rallikross 12. aprill PärnuVI etapp rallikross 26. aprill TaaliVII etapp ringrada 17. mai PärnuVIII etapp ringrada 21. juuni PärnuIX etapp ringrada 26. juuli PärnuX etapp autokross 16. august Taali XI etapp autokross 13. september Põltsamaa XII etapp autokross 4. oktoober TaaliEtappide toimumiskohad võivad hooaja kestel muutuda. Võistlused teistes Eesti linnades väljaspool SKV karikasarja.III SKV arvestusklassid1. Noored A 12-17 aastat sõiduautod 2WD kuni 1600cm3 2. Noored B 12-17 aastat sõiduautod 2WD kuni 1600cm3 (müügikohustus) 3. Sõiduautod 2WD Esisild kuni 2000cm3 ( müügikohustus )4. Sõiduautod 2WD Tagasild Lada ja Moskvitsh klass kuni 2000cm3 5. Sõiduautod Vaba klass (4WD eraldi arvestus, ringrajavõistlustel BMW klass eraldi arvestus)6. Veteranid 7. Võistkondlik arvestus- Auto kaal vastavalt kubatuurile ERK tehnilised tingimused 2009.a.- Võistlusnumbrid organisaatorilt. Võistlusnumber taga külje akendel ja esiklaasi paremas

servas üleval.- Ühel autol võib võistelda kaks võistlejat ,finaalsõitu pääseb eelsõidu parim.- Üks võistleja võib võistelda kahes masinaklassis ühe autoga.IV SKV autode tehnilised tingimused1. Klassides Noored A, 2WD Lada klass ja Vaba klass osalevad autod peavad vastama 2009. aasta superkrossi tehnilistele tingimustele. Ringrajavõistlustel Super 1600 autode ohutusvarus-tuse tingimustele.

234

2. Klassides Noored B ja 2WD esisild autod peavad vastama 2009. aasta superkrossi tehnilistele tingimustele, ainult diferentsiaalide blokeeringud ja blokeerivad võtted keelatud. Mootori sisse-lase peab olema algne. Ringrajavõistlustel Super 1600 autode ohutusvarustuse tingimustele.3. 4WD autod Division 1 klassi tehnilistele tingimustele.4. BMW klass, BMW 2009 aasta teh. tingimustele.5. Lubatud kasutada vaid ühesuguse mustriga MASTER Nordic 2 rehve. Talvel võib igas mustri klotsis olla 1 kuni 13.2 mm pikkune ja 2.5 mm läbimõõduga kõvasulamiga naast, naastude lii-mimine keelatud, lubatud ainult Vaba klassi autodel. Ringrajavõistlustel võib kasutada ainult 195/50x15 MASTER STEEL ML- Sport rehve. Rehvimustri lõikamine keelatud.V SKV osavõtjad1. SKV-st osavõtjad peavad esitama igal etapil:a. Täidetud ja allkirjastatud vormikohase osavõtuavalduse, müügikohustusega klassides koos autoomaniku nõusolekuga pärast võistlust võistlusauto müümises, koos tõestusmaterjaliga au-to kuulumist temale või õigust müüa. b. EAL võistlejalitsentsi. c. EAL registreerija litsentsi.d. EAL auto tehnilise kaardi.e. Stardimaks klassides Noored A, 2WD esisild, 2WD Lada, Vaba klass, eelregistreerimisel 800 kr ( kui ei osale, kantakse järgmisele võistlusele või tagastatakse 400.-), kohapeal 1000.-, aasta et-temaks võistlus 600.-, eelmise etapi võitja järgmisel etapil osavõtumaksu ei tasu.Stardimaks klassis Noored B ja Veteranid eelregistreerimisel 100.- kr, kohapeal 500.-Eelregistreerimine sooritada autospordiajakirja rally.ee veebilehel. Võistleja loetakse eelregistreerunuks rally.ee registreerimisankeedi täitmisel ja raha laekumisel korraldaja kon-tole. h. Aasta ettemaksu tasunu mittestartimisel tagastatakse stardimaks miinus 50%.2. Võistkondlikul arvestusel täidetakse ühekordselt võistkonna registreerimise avaldus. Võist-konna registreerimistasu on 1000.- Järgmisel etapil uut avaldust täitma ei pea. Võistkonna koos-seisu muutmisel tuleb esitada muutmise avaldus, tasu 300.- krooni kord. VI Võistluse käik1. Jää- lumerajavõistlus 3 etappi turniiritabeli järgi (võib kasutada ka autokrossi süsteemi), kõik sõidavad kõigiga läbi. Võistlus koosneb treeningsõidust, kontrollsõidust üks ring aja pea-le ja võistlussõitudest. Kui osaleb alla 9 võistleja toimub kaks eelsõitu ja üks finaalsõit, 9 ja roh-kema arvu osavõtjatega võistlused vastavalt turniiritabeli 9, 12 või 16 järgi + varuvõistlejad, iga sõidu võitja saab 1 punkti, teine 2, kolmas 3, neljas 4 punkti. Katkestamine võistlussõidus, kui stardis 3 võistlejat 3+1 punkti, kui 4 siis 4+1. Oma sõitu mittetulemine samuti sõitjate arv + 1 punkt, stardib varuvõistleja. Ringide arv võistlusjuhendiga. Sõidu võitja võistleja, kel väiksem punktide summa, võrdsuse korral määrab paremuse parim koht omavahelises sõidus.2. Rallikrossi võistlused peetakse vastavalt rallikrossi võistlusmäärustikule ja koosneb tree-ningsõidust, 3-st eelsõitust aja peale 4 autot reas, C-, B-finaalsõidust, kust kaks parimat pää-sevad kõrgemasse finaalsõitu ja A finaalsõidust. Finaalsõitudes 8 autot, stardipaigutus 2-2-2-2 malekorras. Eel- ja finaalsõitude ringide arv esitatakse võistlusjuhendis.3. Autokross a. Kasutatakse stardipaigutust 2-3-2-3-2.b. Finaalsõitudes lubatakse korraga starti kuni 12 võistlejat.c. Kontrollsõitude koosseisud loositakse, korraga lubatakse starti kuni 5 võistlejat.d. Kontrollsõitudes läbitakse kolm ringi, teise ja kolmanda ringi aeg fikseeritakse eraldi.e. Parima ringiaja võrdsuse korral võrreldakse teist aega. Edasise võrdsuse korral saab eelise hil-jem startinud võistleja.

235

f. Võistluste käik, kui osaleb kuni 12 võistlejat:1. Toimub kaks poolfinaalsõitu kumbki 7 ringi ja finaalsõit 9 ringi.2. Esimeses poolfinaalsõidus stardivad võistlejad vastavalt kontrollsõitude paremusjärjestusele. Poolfinaali võitja saab 1 punkti, teine 2 punkti jne.3. Poolfinaalsõitudes saadud punktid summeeritakse. Väikseima punktisumma saavutanud võistleja valib finaalis stardikoha esimesena jne. Punktide võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on parem tulemus (koht) teises poolfinaalsõidus.4. Võistleja peab poolfinaalsõitudes läbima vähemalt 30% ringide arvust (5 ringi), et pääseda fi-naalsõitudesse.g. Võistluste käik, kui osaleb 13 kuni 24 võistlejat:1. Toimub kaks poolfinaalsõitu kumbki 7 ringi, C-, B-finaal 5 ringi ja A-finaal 9 ringi.2. Kontrollsõidus parima aja saavutanud võistleja stardib esimeses poolfinaalis, teise aja saavu-tanud võistleja teises poolfinaalis, kolmas esimeses, neljas teises jne.3. Võrdse aja saavutanud võistlejad stardivad erinevates poolfinaalides. Kontrollsõidus parema ringiaja saavutanud võistleja valib poolfinaalis stardikoha esimesena, teise aja saavutanud järg-misena jne.4. Kummastki poolfinaalist pääseb 4 paremat võistlejat otse A-finaali, järgmised 4 otse B-finaali ning 4 viimast C-finaali. C-finaalist pääseb 4 esimest B-finaali ja sealt 4 esimest A-finaali.4. Stardikoha oma finaalsõidus valib esimesena esimese poolfinaali võitja, teisena teise pool-finaali võitja, kolmandana esimese poolfinaali teine, neljandana teise poolfinaali teine jne. C-, B-finaalist edasipääsenud võistlejad valivad stardikohad vastavalt oma finaali paremusjärjes-tusele (kohale).5. Ringrajavõistlused 3 etappi peetakse vastavalt ringrajasõidu võistlusmäärustikule. Treeningsõit, üks ring aja peale, parim aeg arvesse I sõidu stardijärjekorra määramiseks, esiko-halt stardib võistleja esineses sõidus kelle ringi aeg oli parim jne. Teises sõidus stardib esireast esimese sõidu kuues võistleja, siis viies jne.Seitsmendalt kohalt stardib viimane võistleja, siis eelviimane jne. Ringide arv võistlusjuhendiga. Ühel etapil 1 tunni sõit koos kohustusliku reh-vivahetusega boksis. Ühel etapil kasutatakse klassikalist (ei toimu ümberpööramist teises sõi-dus) ringrajasõitu.6. Veteranide sõidus distants ½ võistlussõidust. Stardijärjestus kontrollsõidu (ühe ringi aeg)järgi.7. Igal võistlusel vastavalt soovile, mehaanikute võidusõit, stardijärjestus Noored B, Noored A, Esisild, Tagasild Lada, Vaba klass ja 4 WD, ringide arv ½ võistlussõidust. 8. Võistlejate soovil ka SUPERFINAALSÕIT RÄNDKARIKALE, kus stardivad iga masina-klassi 2(3) parimat võistlejat järjekorras vastavalt Noored B, Noored A, Esisild, Tagasild Lada ja Vaba klass, välja arvatud 4WD autod. Ringide arv ½ võistlussõidust.9. Pärast igat finaalsõitu kinnine parkla kõigile võistlusautodele, väljaarvatud need, kes lähevad järgmisse sõitu. Autod vabastatakse parklast pärast müügiaja lõppu, mis on 30min pärast auta-sustamist. Ostuavalduste puudumisel pärast autasustamist.10. Võistkonna esindaja esitab kirjalike proteste võistluste juhile, kõik protestid tuleb lahendada koheselt. Võistkonna liikmete poolt võistluse segamisel on korraldajal õigus trahvida võistlejat, esimene kord 500.- teistkordsel rikkumisel 1000.- korduva või tahtliku tehniliste eeskirjade rik-kumise eest 1000.- Noorteklassis protestimaksu ei nõuta.VII SKV Tulemused1. Igas masinaklassis arvestatakse SKV etappide punkte järgmiselt: I – 15, II – 12, III – 10, IV – 9, V – 8, VI – 7, VII – 6, VIII – 5, IX – 4, X – 3, XI – 2, XII – 1, XIII jne. 1 punkti. Kui masinaklassis stardib 5 või alla selle võistleja, siis saadakse punkte 8 – 6 – 5 – 4 – 3. Kui star-dib klassis alla kolme osaleja, siis etapp arvesse ei lähe. Et saada täisarv etapi punkte, peab võist-

236

leja läbima vähemalt 30% võistlusjuhendis etteantud ringidest, vastasel korral saab 1 punkti. Viimasel autokrossi etapil saavad osalejad punkte I-23, II-18, III-14, IV-12, V-11, VI-9, VII-8, VIII-6, IX-5, X-4, XI-3, XII jne. 2 punkti. Kui osalejaid on viis või vähem, siis saavad osalejad punkte (12-9-8-6-5).2. Iga etapi antud masinaklassi eelsõitude võitja saab lisa 1 punkti, elektroonilise ajamõõtega mõõtmisel ka kiirema ringi sõitjale 1 lisapunkt.3. SKV kokkuvõtlik aasta paremusjärjestus masinaklassis selgub nimetatud 12 etapi punkti-de liitmise teel. Kaheteistkümnest etapist arvestatakse üheksa etapi tulemust, maha saab arva-ta ühte tulemust kas jäärajalt, rallikrossilt, ringrajalt või autokrossilt. Mitme sportlase punkti-summade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat kellel on rohkem võite (teisi, kolmandaid jne. kõrgemaid kohti.) Lõpliku kohtade jagunemise määrab parem tulemus viimaselt peetult eta-pilt, seejärel eelviimaselt jne.4. Võistkonnavõistluse paremuse, 6 võistlejat, kes registreeritakse aasta algusel, võistlusel mää-rab nelja parima võistleja punktide suurim summa, võrdsuse korral noorteklassi parim või, kus masinaklassis on osalejaid rohkem. Aastaarvestuses on parim võistkond, kel suurim punkti-summa.5. Rändkarika hoidjaks saab võistleja kes superfinaalsõidus esimesena ületab finišijoone. VIII SKV autasustamine1. Iga masinaklassi 3 paremat võistlejat autasustatakse igal etapil karikatega. Klassi eelsõidu pa-rimat medaliga.2. Jääraja, rallikrossi, ringraja ja autokrossi iga 3 etapi parimat igas masinaklassis autasustatak-se eraldi.3. Võistkonnaarvestuses parimaid võistkondi autasustatakse igal etapil medalitega, aastaarves-tuses parimale karikas.4. Superfinaali võitja saab enda valdusse rändkarika, mille omanikuks saab aasta lõpus võistle-ja, kes on aasta jooksul rohkem kordi olnud karika võitja etappidel. Etapivõitude võrdsuse kor-ral eelistatakse võistlejat, kes sai viimase võidu hiljem.5. Parimale naisvõistlejale ja noorimale osalejale igal etapil medal.6. Mehaanikute sõidu võitjaid autasustatakse medalitega.7. Aastaarvestuses iga masinaklassi 3-le parimale, SKV punktide alusel suur karikas.8. Aastaarvestuses Pärnumaa 3-e parimat võistlejat igas masinaklassis autasustatakse Pär-numaa meistrimedalitega. Teiste maakondade meistrimedalid.IX Võistlusauto müük1. Auto ostusoov tuleb fikseerida kirjalikult ja sellest iformeeritakse auto omaniku pärast võist-lussõitu.2. Ostusoovi avalduse tasu on 500.- mida ei pea tasuma auto omanik, kui osaleb pakkumisel. Auto ost-müük vormistatakse pärast enampakkumist, enampakumise tulu jääb korraldajale. Auto eest tasutakse sularahas, auto läheb kohe üle ostjale, või ülekandega, tähtaeg üks ööpäev, auto jääb korraldaja valdusse raha laekumiseni. Auto hind 40000.- krooni X Reklaam1. Esiklaasi ülaservas kohustuslik, paremal võistlusauto number, keskel SUPERKROSS, vasa-kul Erki Sport logo, teised reklaamid keelatud. 2008 aasta klassi võitjal võitja embleem auto esikapotil, teise koha saanul hõbeda embleem ja kolmanda koha saanul pronks embleem. Esi-kapoti eesserval rally.ee. Korraldajal on õigus veel kolmele reklaampinnale autol.

237

2009. a. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED VEOAUTOKROSSIS

ÜLDJUHEND

1. ÜLDKORRALDUS1.1. 2009.a. Eesti meistrivõistlused autokrossis (edaspidi MV) korraldatakse Eesti Autospordi Liidu ja EAL Veoautokomitee poolt mitmeetapilise rahvusliku seeriavõistlusena. Igaks etapiks koostab võistluste korraldaja eraldi juhendi, mis kooskõlastatakse Veoautokomitees (VAK).1.2. MV viiakse läbi vastavuses EALi Võistlusmäärustega, rahvuslike tehniliste tingimustega, käesoleva Üldjuhendiga ja etappide juhenditega.1.3. MV koosneb 5- 9 etapist vastavalt EALi võistluskalendrile.1.3.1. Etapi ärajäämise, asendamise ja/või toimumiskuupäeva muutmise otsustab VAK ning avalikustab selle VAK-i esimehe või aseesimehe poolt allkirjastatud bülletäänis. Etapi ärajäämi-sest või asendamisest informeeritakse võistlejaid hiljemalt eelmise etapi toimumise ajal.Kui etapi toimumiskuupäev muutub ühe päeva võrra, piisab, kui sellest teavitatakse etapi ju-hendis, kus kuupäeva muutmist eraldi rõhutatakse.1.4. Osavõtumaks kuni 600 EEK-i.1.4.1. Etapi korraldaja võib etapi juhendis nõuda eelregistreerimist ja stardiraha eelnevat tasumist, kuid ta peab tagama, et võistleja mittestartimise korral tagastatakse 90 protsenti stardirahast. Kor-raldaja on kohustatud väljastama kõigile võistlejatele tasumist tõendava tšeki või arve.2. ARVESTUSKLASSID2.1. MV korraldatakse järgmistes arvestusklassides:2.1.1. veoautod GAZ- 51/52 kuni 4000 cc R6 mootoriga2.1.2. veoautod GAZ- 53 kuni 4500 cc V8 mootoriga2.1.3. veobagid GAZ- 51/52 kuni 4000 cc R6 mootoriga2.1.4. veobagid GAZ- 53 kuni 6000 cc V8 mootoriga2.2. Juhul, kui mõni nimetatud arvestusklassidest ei omanda osalejate vähesuse tõttu kahel aas-tal järjest meistrivõistluste staatust, kustutakse see klass meistrivõistluste Üldjuhendist.2.3. Võistlusautod peavad vastama kehtivatele tehnilistele tingimustele ning omama võistlusau-to tehnilist kaarti. Võistlusautodele esitatavad nõuded on kirjas Tehnilistes tingimustes.2.4. Võistlusauto peab kandma EAL VM kohaseid kirjeid (võistlusnumbrid, tähistused jmt.). 2009. a. MV võistlusnumbrid vastavalt 2008. a. Eesti autokrossi MV tulemustele.2.5. Reklaam vastavalt EALi Võistlusmäärustikule. EAL reserveerib kõikidel MV-del osaleva-te veoautode mõlemal kapotiserval ja MV-del osalevate veobagide mõlemal küljel ühe reklaa-mipinna. Numbritele ja reklaamidele esitatavad nõudmised on kirjas Tehnilistes tingimustes ja Võistlusmäärustes.3. MV OSAVÕTJAD3.1. MV-l osalejad peavad esitama sõitja- ja registreerijalitsentsi, allkirjastatud osavõtuavaldu-se ja võistlusauto tehnilise kaardi.3.2. Võistlejate vanusepiir alates 16. eluaastast (sünniaasta järgi).4. VÕISTLUSTE KÄIK4.1. Võisteldakse autokrossi võistlusreeglite järgi.4.1.2. Autokrossi võistlus koosneb treeningsõitudest, ajavõtuga kontrollsõitudest, poolfinaal- ja finaalsõitudest. Finaalsõitude arv sõltub osavõtjate arvust.4.1.3. Kasutatakse stardipaigutust 2-3-2-3-24.1.4. Ajavõtt 0,1-sekundilise täpsusega.4.1.5. Võistlejaid informeeritakse finišini jäänud ringide arvust eritahvlitega.

238

4.1.5.1. Valestart. Kui auto liikumine toimub enne fooritulede süttimist, siis katkestatakse star-diprotseduur punase lipuga, valestartija saab hoiatuse ja stardiprotseduur läheb kordamisele. Teistkordne valestart sama võistleja poolt (enne fooritule süttimist) toob kaasa stardist eemal-damise ja võistlusprotokolli kantakse ta kui mittestartinu. Kui valestart toimub stardiprotse-duuri osas, kus fooris on süttinud punane tuli, või lipp on üleval, siis karistatakse valestartijat kümne sekundilise peatusega selleks ettenähtud kohas. Valestardi karistuse peab võistleja ära kandma hiljemalt enne neljandalt ringilt tulekut. Valestardi karistust fikseeriv kohtunik peab olema varustatud stopperiga ja 10 sekundit on karistuse kandmise minimaalne aeg. Ohutuse tagamiseks tohib rajale tagasi sõita ainult kohtuniku märguandel.4.1.5.2. Võistlejad peavad tulema eelstarti hiljemalt selleks ajaks, kui eelmise sõidu liider läheb viimasele ringile. Hilinejaid starti ei lubata, v.a juhul kui võistleja või tema esindaja teatab sel-lest eelnevalt võistluse juhile.4.1.6. Poolfinaal- ja finaalsõidus stardib 12 võistlejat.4.1.7. Kontrollsõitude koosseisud loositakse. Korraga võib rajal sõita kuni 5 võistlusautot. Kont-rollsõitudes läbitakse kolm ringi, teise ja kolmanda ringi aeg fikseeritakse eraldi. Parima ringi-aja võrdsuse korral võrreldakse paremuselt teise ringi aega. Edasise võrdsuse korral saab eelise hiljem startinud võistleja.4.1.8. Kui masinaklassis osaleb 12 või vähem võistlejat, peab võistleja finaalsõitudesse pääsemi-seks läbima poolfinaalsõitudes vähemalt 5 ringi.4.1.8.1. Poolfinaalsõidus mittestartinud võistleja saab suurima punktisumma selles poolfinaal-sõidus ja lisaks 10 punkti.4.1.8.2. Kui masinaklassis osaleb alla nelja võistleja, sõidavad nad poolfinaalides koos teise veo-autode klassiga (veobagid koos teise veobagiklassiga). Start antakse klassidele eraldi, intervalli-ga 10 – 20 sekundit. Finaalsõitudes võistlevad kõik arvestusklassid eraldi.4.1.9. Võistluste käik kui osaleb kuni 12 võistlejat:4.1.9.1. Toimub kaks poolfinaalsõitu 6 ringi ja finaalsõit 12 ringi.4.1.9.2. Esimeses poolfinaalsõidus stardivad võistlejad vastavalt kontrollsõitude paremusjärjes-tusele. Poolfinaali võitja saab 1 punkti, teine 2 punkti jne.4.1.9.3. Teises poolfinaalsõidus stardivad võistlejad vastavalt esimese poolfinaalsõidu tulemus-tele. Poolfinaali võitja saab 1 punkti, teine 2 punkti jne.4.1.9.4. Poolfinaalsõitudes saadud punktid summeeritakse. Väikseima punktisumma saavu-tanud võistleja valib finaalis stardikoha esimesena jne. Punktide võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel oli parem tulemus (koht) teises poolfinaalsõidus.4.1.10. Võistluste käik kui osaleb 13 kuni 24 võistlejat:4.1.10.1. Toimub kaks poolfinaalisõitu kumbki 6 ringi, C-, B-finaal 6 ringi ja A-finaal 12 ringi.4.1.10.2 Kontrollsõidus parima aja saavutanud võistleja stardib esimeses poolfinaalis, teise aja saavutanud võistleja teises poolfinaalis, kolmas esimeses, neljas teises jne.4.1.10.3. Võrdse aja saavutanud võistlejad stardivad erinevates poolfinaalides. Kontrollsõidus parema ringiaja saavutanud võistleja valib poolfinaalis stardikoha esimesena, teise aja saavuta-nud järgmisena jne.4.1.10.4. Kummastki poolfinaalist pääseb 4 paremat võistlejat otse A-finaali, järgmised 4 võist-lejat otse B finaali ning 4 viimast C- finaali. C- finaalist pääseb 4 esimest B- finaali ja sealt 4 esi-mest A- finaalsõitu.4.1.10.5. Stardikoha finaalsõidus valib esimesena poolfinaalide võitjatest võistleja, kellel oli kontrollsõitudes parem tulemus, kolmandana valib finaalsõidu stardikoha poolfinaalides teise koha saavutanud sõitjatest võistleja, kellel oli kontrollsõitudes parem tulemus jne. C-, B-finaa-list edasipääsenud võistlejad valivad stardikohad vastavalt oma finaali paremusjärjestusele (ko-hale). Võistleja mittestartimise korral jääb tema stardikoht tühjaks.

239

4.1.11. Võistluste käik kui osaleb 25 või enam võistlejat:4.1.11.1. Toimub kolm poolfinaalisõitu igaüks 6 ringi, E-, D-, C-, B-finaal 6 ringi ja A-finaal 12 ringi.4.1.11.2. Kontrollsõidus parima aja saavutanud võistleja stardib esimeses poolfinaalis, teise aja saavutanud teises poolfinaalis, kolmanda aja saavutanud kolmandas poolfinaalis, neljas esime-ses jne.4.1.11.3.Võrdse aja saavutanud võistlejad stardivad erinevates poolfinaalides. Kontrollsõidus parema ringiaja saavutanud võistleja valib esimesena stardikoha omas poolfinaalis, teise aja saavutanud järgmisena jne.4.1.11.4. Igast poolfinaalist pääseb 2 paremat võistlejat otse A-finaali, järgmised 2 võistlejat ot-se B- finaali järgmised 2 võistlejat otse C-finaali, järgmised 2 võistlejat D-finaali ning ülejäänud E- finaali. Igast finaalist pääsevad 6 paremat järgmisse finaalsõitu.4.1.11.5. Stardikoha finaalsõidus valib esimesena poolfinaalide võitjatest võistleja, kellel oli kontrollsõitudes parem tulemus jne. B-, C-, D-, E-finaalist edasipääsenud võistlejad valivad stardikohad vastavalt oma finaali paremusjärjestusele (kohale).4.2. Igale arvestusklassile peab olema Juhendiga tagatud vähemalt 5 minutit treeningsõiduaega.4.3. Ühel autol võib võistelda üks võistleja. Ühel etapil võib võistleja võistelda vaid ühes arves-tusklassis.4.4. Võistlussõitude paremusjärjestus selgub vastavalt läbitud ringide arvule ja finišijoone üle-tamise järjestusele.4.5. Võistlussõidu katkestajad järjestatakse vastavalt läbitud ringide arvule. Ühel ja samal ringil katkestajatest saab parema koha võistleja, kes ületas katkestamisele eelnenud ringil finišijoone esimesena. Esimesel ringil katkestajate järjestus vastavalt stardi järjestusele.4.6. Võistlussõidu katkestamine. Võistlussõit võib katkeda vääramatu jõu tõttu või võistluse ju-hi otsusel (rada on läbimatu, rajal raske avarii, massiline valestart vms.)4.6.1. Poolfinaal- või finaalsõit, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu enne, kui liider on läbinud 30 protsenti täisringidest, kuulub asendamisele. Asendussõidu start an-taksemitte enne kui 20 minutit pärast võistlejate naasmist boksidesse. Asendussõidu läbiviimiseks võib muuta võistluste ajakava (muuta näiteks erinevate klasside või poolfinaalide stardiaegu).4.6.2. Poolfinaalsõidus, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu enne Üldju-hendis ette nähtud ringide arvu täitumist, kuid liider on läbinud rohkem kui 30 protsenti rin-gidest, kuulutatakse tulemused välja vastavalt katkestamisele eelnenud ringi finišijoone ületa-mise järjestusele.4.6.3. Finaalsõidus, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu siis, kui liider on läbinud 31-60 protsenti ringidest, kuulutatakse tulemused välja vastavalt katkestamisele eel-nenud ringi finišijoone ületamise järjestusele, kuid võistlejad saavad üldisesse punktitabelisse pool punktidest, mis on ette nähtud käesoleva Üldjuhendiga. (vaata ka punkt 5.1.2)4.6.4. Finaalsõidus, mis lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu siis, kui liider on lä-binud üle 60 protsendi ringidest, kuulutatakse tulemused välja vastavalt katkestamisele eelne-nud ringi finišijoone ületamise järjestusele.4.7. Võistlustulemuste lõpp-protokollis esitatakse võistlejate andmed, saavutatud kohad, ajad, katkestamised ja katkestamiste põhjused kõigi võistlusel registreerinute kohta vastavalt EALi Aastaraamat pt. E Art.6.6.4.8. Esildisi saab esitada võistluste juhile 15 minuti jooksul pärast esialgsete tulemuste avaldamist antud võistluse teadetetahvlil. (Vt. EALi Aastaraamat Rahvusvahelised võist-lusmäärused pt. XII .)

240

5. MV TULEMUSED5.1. Iga etapi 12 esimest võistlejat omas klassis saavad punkte järgmiselt:15-13-11-9-8-7-6-5-4-3-2-Viimasel väljakuulutatud etapil saavad võistlejad punkte järgmiselt: 23- 20- 17- 15- 13- 11- 9- 8- 7- 6- 5- 45.1.2. Juhul, kui etapil osaleb arvestusklassis vähem kui 5 (viis) võistlejat; kui finaalsõit lõpeb võistluse juhi otsusel või vääramatu jõu tõttu enne, kui liider on läbinud 60 protsenti ringidest, või kui kõik võistlejad katkestavad, saavad 12 esimest võistlejat punkte järgmiselt: 8-7-6-5-4-4-3-3-2-2-1-1.5.2. MV tulemused selguvad arvestuspunktide liitmisel. Arvesse lähevad kõik toimunud MV etapid.5.3. Mitme sportlase punktisummade võrdsuse korral eelistatakse võistlejat, kellel on rohkem etapivõite ( teisi, kolmandaid jne. kõrgemaid kohti). Edasise võrdsuse korral on määravaks pa-rem tulemus viimaselt toimunud etapilt, seejärel eelviimaselt jne.5.4. Võistlusauto mittevastavusel veoautode ja veobagide tehniliste tingimuste punktidele 2.1;3.1 kuni 3.6.1; 4.2 ja 4.3 tühistatakse kogu hooaja tulemus.5.5. Kirjalike esildisi MV punktiarvestuse kohta saab esitada EAL-i sekretariaati kolme päeva jooksul pärast punktitabeli avaldamist EAL-i võrgulehel.6. MV AUTASUSTAMINE6.1. MV arvestusklassis loetakse toimunuks kui hooaja jooksul on osalenud vähemalt seitse võistlejat. Võistleja loetakse etapil osalenuks, siis kui ta on ületanud vähemalt ühes võistlussõi-dus stardijoone.6.2. MV igal etapil autasustab etapi korraldaja kolme paremat võistlejat karikaga. Juhul, kui sa-mas masinaklassis startis viis või vähem võistlejat, võib korraldaja autasustada ainult võitjat.6.3. Eesti MV 2009. aasta kokkuvõttes autasustab EAL kolme paremat võistlejat igas arvestus-klassis karikaga.6.4. MV autasustamine toimub EAL-i 2009.a. hooaja lõpetamisel.7. LISASÄTTED7.1. Käitumine ja trahvid võistluspaigas.7.1.1. Võistluspaigas liikuvas autos/bagis või mõnes muus sõidukis on lubatud sõita ainult ka-biinis/kokpitis. Igasugune astmelaudadel, veokastis või mujal masinate liikumise ajal sõitmine on keelatud. Trahv rikkumise eest on 500 EEK. Trahv määratakse määrust rikkuva meeskon-na võistlejale.7.1.2. EAL`is registreeritud võistluste ning ametlike treeningute ajal vastutab võistleja enda ja oma kaaskondlaste käitumise eest võistluspaigas. Võistluste käigus tekkinud küsimuste, prob-leemide või ettepanekutega võib võistluse kohtunike poole pöörduda ainult võistleja või tema registreerija klubi esindaja. Võistlussõidu toimumise ajal kohtunike töö segamine ja takistami-ne on keelatud. Ebasportliku käitumise või kohtunike töö segamise eest on trahv 1000 EEK.7.2. Trahvi määramise õigus võistluspaigas on ainult võistluse juhil.7.3. Trahvi tasumata jätmise korral ei lubata võistlejat järgmisesse võistlusstarti või jäetakse väl-ja kuulutamata tema võistlustulemus.7.4. Boksides on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 20 km/h.8. ÜLDJUHENDI KEHTIMINE8.1. Käesolev Üldjuhend kehtib 31. detsembrini 2009 (V.a. erandjuhtumil, mis on toodud punktis 1.3.1.).8.2. Antud Üldjuhendiga ja Lisadega reglementeerimata olukorrad lahendatakse vastavuses FIA määruste ja normdokumentidega.

241

EAL rahvasprindi karikavõistluste üldjuhend 2009Kehtib alates 01.01.2009

1. KARIKAVÕISTLUSE (KV) ÜLDKORRALDAJA1.1. 2009. a KV üldkorraldajad on Eesti Autospordi Liit koostöös spordiklubidega.1.2. KV iga etapivõistluse jaoks koostatakse juhend andmetega osavõtutingimustest, program-mist, rajast, auhindadest jne. Juhendi kooskõlastab Rahvaspordi komitee ja registreerib EAL sekretariaat.1.3. Üldjuhendi muudatused ja täiendused, mis on üldjuhendi osaks, avaldatakse mitte hiljem kui 7 päeva enne järgmist etapivõistlust. 2. KV ETAPPIDE KALENDERPLAAN31.01.09 Kiltsi rahvasprint15.02.09 Pärnu jää 200925.04.09 Türi rahvasprint10.05.09 Kehtna rahvasprint24.05.09 Jõhvi rahvasprint30.05.09 Hiiumaa rahvasprint13.06.09 Jaanimäe rahvasprint04.07.09 Märjamaa rahvasprint11.07.09 Laitse rahvasprintSõltuvalt ilmastikutingimustest jätavad korraldajad õiguse muuta võistluspaiga asukoh-ta ja aega. 3. KV OSAVÕTJAD, ARVESTUSKLASSID, VÕISTLUSAUTOD3.1 KV OSAVÕTJAD:3.1.1) Osaleda võivad kõik Eesti Vabariigis kehtivat B-kategooria juhiluba omavad kodanikud.3.1.2) Keelatud on osaleda piiratud juhtimisõigusega võistlejatel, välja arvatud noorte-klassides.3.1.3) Kõigil võistlejatel peavad omama kehtivat juhiluba (v.a noorteklassides) ja rahvaspor-di võistlejakaarti või EAL võistlejalitsentsi. Võistlustel kohapeal rahvaspordi võistlejakaarti ega EAL võistlejalitsentsi ei müüda.3.2 KV ARVESTUSKLASSID:Kõikide klasside autod (v.a 2WD Sport ja 4WD –ASN kaardiga) peavad vastama rahvaralli ja rahvasprindi tehnilistele tingimustele.3.2.1. Klass (MOSKVICH) - sõidukid peavad olema kooskõlas kehtivate MOSKVICH liiga tehniliste tingimustega. 3.2.2. Kuni 1600 cm3 mootoriga kaherattaveoliste autodega võistlejad (2WD-A)Klassi 2WD-A loetakse võistlusautod, mille tegelik mootori kubatuur koos mõõtmisveaga ei ületa 1640 cm3. Mootori kubatuuri arvutamisel korrutatakse vankelmootori töömaht koefit-siendiga 1,5 ja igasuguse ülelaadimisega mootori töömaht koefitsiendiga 1,7. 3.2.3. Üle 1600 cm3 mootoriga kaherattaveoliste autodega võistlejad (2WD-B)Klassi 2WD-B loetakse võistlusautod, mille tegelik mootori kubatuur koos mõõtmisveaga on üle 1640cm3. Mootori kubatuuri arvutamisel korrutatakse vankelmootori töömaht koefitsien-diga 1,5 ja igasuguse ülelaadimisega mootori töömaht koefitsiendiga 1,7.3.2.4. Neljarattaveoliste autodega võistlejad (sh. ASN tehnilise kaardiga omavad neljarattaveoli-sed autod) (4WD). Ülelaadimisega 4WD autode turbokõri peab olema kooskõlas maksimaal-

242

selt kehtivate FIA A-rühma reeglitega.3.2.5. Kaherattaveoliste ASN tehnilise kaardiga autodega võistlejad (2WD Sport). Klassis 2WD Sport on lubatud kasutada ka ERK (eesti rallikrossi) tingimustele vastavaid autosid. 3.2.6. Kaherattaveoliste autodega naisvõistlejad (NAISED)3.3 VÕISTLUSAUTOD:3.3.1. Võistlusautod (v.a ASN tehnilise kaardiga 2WD-Sport ja 4WD autod) peavad vastama rahvaralli ja rahvasprindi tehnilistele tingimustele. 3.3.2. Võistlusautod klassis 2WD Sport peavad vastama minimaalselt kehtivatele E-rühma tin-gimustele (krossiautod ERK tehnilistele tingimustele). 3.3.3. Klassis 4WD võib kasutada tava-4WD autosid ja ASN tehnilise kaardiga võistlusautosid. ASN tehnilist kaardiga autod peavad vastama minimaalselt kehtivatele E-rühma tingimustele. 3.3.4. Tehnonõuded võistlusautodele on sätestatud rahvaralli ja rahvasprindi tehniliste tingi-mustega. Korraldajal on õigus esitada võistluse juhendis täiendavaid nõudmisi rehvidele.3.3.5. Võistlusnumbrid ja reklaamid väljastab korraldaja. Paigaldus vastavalt võistlusjuhendile või võistluse juhi korraldusele.3.3.6. Võistlusauto peab liikuma mootori või inertsi jõul.3.3.7. Võistlusautol peab olema läbitud tehnoülevaatus sellekohase kehtiva märkega registree-rimistunnistusel. 3.3.8. Keelatud on kiilasrehvid (slikid). Kiilasrehviks loetakse ka rehvi, mille vulkaniseeritud mustri sooned moodustavad vähem, kui 17% veerepinna pindalast.3.3.9. Rehvi turvisemustri lõikamine ja lõigatud rehvide kasutamine on sätestatud rahvaralli ja rahvasprindi tehnilistes tingimustes. 3.3.10. Rehvi turvisemustri sügavus peab olema vähemalt 1,6 mm vähemalt 75 % veerepinnast ja seda kogu võistluse jooksul.3.3.11. Rehvidel ei tohi olla üheski kohas mehhaanilisi vigastusi ega koordi paljandeid.3.3.12. Keelatud on kasutada rehvisoojendajaid ja rull-pinke.4. VÕISTLUSTE KÄIK4.1. Starditakse eraldistardist, paigalt, töötava mootoriga. 4.2. Stardisignaali andmise kord määratakse võistlusjuhendiga.4.3. Valestardi eest karistatakse 10 sekundiga, mis lisatakse vooru sõiduajale. 4.4. Finiš on lendav kui võistlusjuhend ei määra teisiti. 4.5. Ajamõõtmine toimub 0,1 sekundi täpsusega. 4.6. Sõidetakse kolm vooru, teises ja kolmandas voorus starditakse pööratud järjekorras võrrel-des esimesega (klasside järjestus ei muutu). Sõltuvalt osalejate arvust on korraldajal õigus teha stardi järjekorras muudatusi, et tagada sujuv võistluste käik. 4.7. Lubatud on sõita vaid tähistatud võistlusrajal vastavalt rajaskeemile. Raja läbimine valelt poolt rajatähiseid või rajapiirdeid loetakse raja mitteläbimiseks ja selle vooru tulemust võistle-jal ei arvestata. 4.8. Korraldajal on õigus võistlusjuhendiga määrata karistusi rajatähiste ja rajapiirete puude-te eest. 4.9. Võistleja, kes mistahes põhjusel avab võistlusrajal autoukse või väljub autost, loetakse an-tud voorus katkestanuks. 4.10. Kordusstardi loa võib anda võistluse juht võistlejale, kes startis võistluse katkestamise ja katkestamise põhjustanud sündmuse vahelisel ajal ning rajakohtunike ettekande alusel võistle-jale, kes sattus tehnilise rikkega aeglaselt liikuva eessõitja taha ja möödasõit oli takistatud. Kor-dusstartijad stardivad samas voorus oma võistlusklassi lõpus.

243

5. VÕISTLUSE TULEMUSED5.1. Sõidetakse kolm vooru. Igas voorus fikseeritakse raja läbimise aeg ning vooru kiireim omas arvestusklassis saab ühe punkti, teise aja saavutanu saab kaks punkti jne.5.2. Etapi paremus saadakse kolmest voorust kahe parema tulemuse summeerimisel.Etapi tulemuse saamiseks peab võistleja läbima vähemalt kaks sõiduvooru. Võrdsete punktide korral saab määravaks parim aeg mistahes voorus. Võrdsete aegade korral saab määravaks pa-rem aeg esimeses (siis teises jne.) voorus.5.3. Võistleja diskvalifitseerimisel võistlustelt kuuluvad ülejäänud sõitjate voorupunktid selles võistlusklassis ümberarvutamisele.5.4. Finišis või võistlejate parklas peab olema infotahvel või ekraan mitteametlike tulemuste jooksvaks esitamiseks. 5.5. Esialgsed tulemused avaldatakse ametlikul teadetetahvlil ja hoitakse seal 30 minutit.6. KV TULEMUSED 6.1. KV arvestust peetakse individuaalselt. KV punkte saavad võistlejad, kellel on kehtiv rahva-spordi võistlejakaart või ASN sõitjalitsents. 6.2. Võistleja osaleb KV arvestuses, kui ta on osalenud hooajal ühes võistlusklassis vähemalt ühel etapil. Etapil osalemiseks loetakse startimist vähemalt ühes voorus. 6.3. Igal etapil omistatakse finišiprotokollide järgi arvestuspunkte igas võistlusklassis esimese-le viieteistkümnele võistlejale vastavalt 20-16-14-12-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1. Kui etapil stardib klassis alla 6 võistleja ( v.a. klassis NAISED, kus arvestusse läheb iga võistlus, millel stardib vähe-malt 3 osalejat) , siis karikasarja arvestuspunkte selles klassis sel etapil ei anta.6.4. Võistlusel omistatakse igas klassis päeva parima vooruaja väljasõitnule 1 lisapunkt.6.5. KV lõpptulemused selguvad kogutud arvestuspunktide liitmisel, kusjuures arvesse lähevad 10-st etapist 8 parema etapi tulemused. (Etappide arvu muutumisel peetakse arvestust süstee-mis N-2, kus N on toimunud etappide arv, vähem kui 8 etapi toimumise korral N-1.) 6.6. Võrdsete punktisummade puhul on võistlejate eelistusjärjekord: 1) rohkem etappe, kus osaletud2) kõrgemad kohad etapivõistlustel3) parem tulemus viimasel (siis eelviimasel jne.) toimunud etapil.6.7. Kui sõitja etapitulemus tühistatakse tehniliste eeskirjade rikkumise või ebasportliku käitu-mise pärast, ei kuulu see etapp nõrgema tulemusena KV arvestuses mahaarvamisele (tühista-tud etapitulemus jääb punktitabelisse). 6.8. Võistleja diskvalifitseerimisel võistlustelt kuuluvad ülejäänud sõitjate voorupunktid selles võistlusklassis ümberarvutamisele.7. KV AUTASUSTAMINE7.1. Iga klassi 6 paremat (hooaja punktitabeli järgi) autasustatakse karikatega või meenetega.7.2. Korraldajad ja sponsorid võivad välja panna eriauhindu. 7.3. KV parimate autasustamine toimub 2009. a hooaja lõpuüritusel.

244

2009. a rally.ee karikavõistluste üldjuhend rahvarallis1. KV ÜLDKORRALDAJAD1.1. 2009. a rally.ee autospordiajakirja karikavõistluste (KV) üldkorraldaja on EAL Rahvaspor-di Komitee, koostöös EAL Noortekomitee ja rally.ee autospordiajakirjaga. 1.2. Üldjuhendi muudatused ja täiendused, mis on üldjuhendi osaks, vormistab EAL Rahva-spordi Komitee ja need avaldatakse vähemalt 14 päeva enne võistlust.2. KV KALENDERPLAAN2.1. KV arvestusse kuulub kuni 8 etappi.2.2. KV etappide loetelu:14. veebruar Koeru 11. aprill Kesk-Eesti16. mai Valgamaa 27. juuni Põlvamaa12. september Läänemaa 24. oktoober Harjumaa 28. november Saaremaa 3. KV OSAVÕTJAD3.1. KV arvestuses võib osaleda ASN sõitjalitsentsi või rahvasportlase võistlejakaarti omav võistleja.3.2. Juht võib eri etappidel võistelda erineva kaardilugejaga, kuid hooaja kokkuvõttes autasusta-takse ainult ühte kaardilugejat, kelle enne viimast osavõistlust nimetab juht.4. KV ARVESTUSKLASSID, AUTOD4.1. KV arvestusklassid:4.1.1. Neljarattaveolistel autodel osalevad võistlejad (4WD)4.1.2. Kaherattaveolistel autodel kuni 1600 cm3 osalevad võistlejad (2WD-V)4.1.3. Kaherattaveolistel autodel üle 1600 cm3 osalevad võistlejad (2WD-S)4.1.4. Naised (I juht naine) kaherattaveolistel autodel (N)4.1.5. Kuni 18-aastased noored (k.a.) ainult kaherattaveolistel tänavaautodel (J18). Kuni 16-aas-tased noored autodel kuni 1600 cm3 ning kuni 18-aastased noored autodel kuni 2000 cm3.4.1.6. Kuni 21-aastased noored (k.a.) EALi kaardiga kaheveolistel autodel (V21).4.1.7. Moskvich Liiga autod (ML)4.2. Võistelda on lubatud sõiduautodel, millised on lubatud rahvaralli võistlusmäärustikuga ja mis vastavad kehtivatele rahvasprindi ja rahvaralli tehnilistele tingimustele.4.3. KV korraldaja reserveerib iga võistlusauto esikapotil reklaampinna suurusega kuni 50x20 cm.5. KV TULEMUSED 5.1. Igal etapil omistatakse finišiprotokollide järgi arvestuspunkte iga arvestusklassi esimesele viieteistkümnele vastavalt20-16-14-12-11-10-9-8-7-6-5-4-3-2-1.5.2. KV tulemused selguvad kogutud arvestuspunktide liitmisel, kusjuures maha arvestatak-se üks halvim tulemus, kui etappe toimub kuni kuus (N-1, kus N tähistab toimunud etappi-de arvu) või kaks halvimat tulemust, kui etappe toimub 7 kuni 8 (N-2, kus N tähistab toimu-nud etappide arvu). 5.3. Võrdse punktisumma puhul eelistatakse võistlejat, kes on saavutanud rohkem kõrgemaid etapikohti, edasi paremat tulemust viimasel (eelviimasel jne) toimunud etapil.

245

5.4. KV loetakse toimunuks, kui kogu hooaja jooksul on etappidel klassis kokku startinuid vä-hemalt 3.5.5. Kui on klassis startinuid hooaja jooksul vähem kui 3, autasustatakse ainult klassivõitjat.6. VÕISTLEMISE KORD 6.1. Võisteldakse EAL rahvaralli võistlusmääruse eeskujul.6.2. KV tulemuste kohta võtab EAL Rahvaspordi Komitee vastu kirjalikke proteste 3 päeva jooksul pärast etapi toimumist. 7. KV AUTASUSTAMINE 7.1. Iga klassi kolme parimat ekipaaži autasustatakse hooaja lõpus karikatega.7.2. KV parimate autasustamine toimub eeldatavalt 28. novembril 2009. a Orissaare Spordi-hoones. 7.2.1. EAL Rahvaspordi Komitee ja KV peakorraldaja jätavad endale õiguse teha autasustami-se ajas ja kohas muudatusi, teavitades võistlejaid sellest eelnevalt vähemalt 14 päeva enne au-tasustamist.

246

AUTORALLI MEISTRIVÕISTLUSED 2008 Põlva 23.veebr

Tallinn 09.-10.mai

Rakvere 27.-28.juuni

Võru 18.-19.juuli

Paide 22.-23.aug

Viljandi 12.-13.sept

Saaremaa 10.-11.okt

WRC A8 E12koht piloot kaardilugeja auto mark registreerija 1 2 3 4 5 6 7 Punktid

kokku

1 Aivo Hintser Janek Tamm Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

10 15 12 6 k 10 8 61

2 Jaanus Murakas Jaago Kuriks Mitsubishi Lancer Evo 7 M.K.E. Motorsport Silberauto

12 6 4 12 12 k 12 58

3 Slava Popov Talis Perosti Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team

k k 15 10 4 15 k 44

4 Marko Virkoja Silver Havamaa / Ivo Tuiken / Mihkel Sagar

Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK - 10 - - 15 - 15 40

5 Marko Kasepõld Rein Jõessar Mitsubishi Lancer Evo 6 Märjamaa Rally Team

- - - - 10 12 10 32

6 Sergey Zhidkov Andrey Konovalenko

Subaru Impreza A-Racing - 8 10 k - - 5 23

7 Taivo Jaansoo Olavi Konsa / Peter Loorits

Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Racing k k 8 4 5 k 6 23

8 Holger Kangro Martin Härma Audi 80 Quattro SK Villu 1 5 5 2 k 5 0 18 9 Mihkel Vaidlo Risto Kippasto Mitsubishi Lancer EVO 3 / 5 Team RRC 3 12 k k k - 2 17 10 Urmo Aava Kuldar Sikk Citroen C4 World Rally Team Estonia - - - 15 - - - 15 11 Kaspar Koitla Greta

Germanaviciute Subaru Impreza AG Racing 15 - - - - - - 15

12 Timo Tooming Karl Koosa Subaru Impreza 555 GC8 Navaka Racing SK

- k 6 - 6 k 3 15

13 Raul Viilo Taivo Tuusis Subaru Impreza WRX STI A-Karuse AMK

6 k k 8 k - k 14

14 Alo Hintser Oliver Tampuu Mitsubishi Galant / Lancer EVO 6 AGK Sportdrive

4 k - k - 8 k 12

15 Tarmo Savisaar Tarmo Lai Mitsubishi Lancer Evo 6 SK Jokker - k - - 8 - k 8 16 Ahti Sei Indrek Lepp Subaru Impreza Team RRC 8 - - - - - - 8 17 Margus Uleksin Hannes

Männamets / Hanno Lõpp Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing - 4 - k k k 4 8

18 Aleksandr Gorlashkin Valentin Rodionov / Vasily Mirkotan

Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

2 - - 5 - - - 7

19 Alari Kupri Alar Tatrik / Roman Sokolov

Mitsubishi Galant VR4 / Subaru Impreza A-Racing

- - - k - 6 - 6

20 Riho Rähn Andrus Toom Mitsubishi Lancer Evo 5 Team RRC 5 - - - - - - 5 21 Jaan Teesalu Kalle Kalmus Toyota Celica E.H.R. Garage - - - 3 k - - 3 22 Allar Goldberg Mihkel Lääne Lancia DeltaHF Integrale Team RRC - - - - - - 1 1

Roman Sokolov Robert Lostsenikov / Alari Kupri

Mitsubishi Galant VR4 / Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

k - - - - - k 0

Martin Goldberg Kaarel Lääne Lancia DeltaHF Integrale Team RRC - k - k - - - 0 Jaakko Keskinen Juha Heikkilä Toyota Corolla WRC Progress

Motorsport Finland - k k - - - - 0

Priit Saluri Indrek Lepp Mitsubishi Lancer EVO 5 / 8 Team RRC - - k k - - - 0 Timo Kallingo Lauri Annuk Mitsubishi Galant A-Racing - - k - - - - 0 Hanno Viik Tom Rist / Armo Avila Subaru Impreza E-Autoline Racing

Team - - - - - k k 0

N4+Super20001 Ott Tänak Raigo Mõlder / Kristo

Kraag Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

10 15 (8) 15 15 10 15 80 (88)

2 Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder

Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi

12 10 15 8 k 15 12 72

3 Margus Murakas Silver Kütt Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E. Motorsport Silberauto

15 6 12 10 10 5 k 58

247

4 Egon Kaur Simo Koskinen Subaru Impreza WRX STI / Spec C OK TSK

8 k 10 12 8 12 k 50

5 Rainer Aus Kristo Kraag / Urmas Roosimaa / Toomas Kasak

Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC / Harju KEK Ralliklubi

0 8 2 6 12 k DSQ 28

6 Janis Vorobjovs Guntis Ervalds Mitsubishi Lancer Evo 9 SEB / Team RRC

6 12 5 2 - - - 25

7 Kert Uus Alo Ivask / Matti Janhunen

Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC - k 3 4 6 k 8 21

8 Ago Ahu Kalle Ahu Subaru Impreza STI / Spec C Subaru Autospiritist

4 4 6 5 k - k 19

9 Priit Saluri Indrek Lepp Mitsubishi Lancer EVO 9 Team RRC - - - - - 4 10 14 10 Georg Gross Madis Halling /

Kristo Kraag Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

k k 1 1 4 8 k 14

11 Ivars Caune Vladimirs Barinovs Mitsubishi Lancer Evo 9 ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina

3 5 - - - - 5 13

12 Martins Bucins Renars Francis Mitsubishi Lancer Evo 9 ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina

5 k - - - - 6 11

13 Aigar Pärs Kristo Kallas Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

- - - - 5 6 k 11

14 Ats Remmelg Janek Saveljev / Urmas Karik

Subaru Impreza WRX STI Cueks Racing

2 k - 3 - - 4 9

15 Marko Kasepõld Rein Jõessar Mitsubishi Lancer Evo 6 Märjamaa Rally Team

- 3 4 k - - - 7

16 Riho Rähn Andrus Toom Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team RRC

- 1 - 0 2 - 2 5

17 Siim Plangi Gabriel Müürsepp Subaru Impreza WRX Spec C G.M. Racing SK

- - - 0 3 k 1 4

18 Radik Shaymiev Timur Kafarov Peugeot 207 Sport TAIF Rally Team - 0 - - - - 3 3 19 Mait Meriloo Mihkel Haug Mitsubishi Lancer Evo 9 NORPOT

Racing - 2 - - - - - 2

20 Aleksander Käo Riho Luik Subaru Impreza NORPOT Racing 1 0 - - - - - 1 Kaido Raiend Hanno Hussar Mitsubishi Lancer Evo 6 NORPOT

Racing - - k 0 k - - 0

Priit Pettai Priit Kinnunen Subaru Impreza Team RRC DNS - - - - - - 0 Haiti Arendi Erik Sei Mitsubishi Lancer Evo 6 Harju KEK

Ralliklubi - - - - - - 0 0

N1+N2+N3+A5+A6+A7+Super16001 Reiko Lempu Indrek Jõeäär Honda Civic Type-R Team HH

Racing 12 k 10 8 15 10 12 67

2 Kaspar Koitla Greta Germanaviciute

Honda Civic Type-R AG Racing - k 12 15 k 15 15 57

3 Priit Ollino Eero Uustalu Renault Clio R3 Jaanimäe RT - 4 8 12 12 12 8 56 4 Arvo Ojaperv Jarno Talve / Avo

Kristov / Tarmo Kaseorg Renault Clio OK TSK 15 15 k k - 8 10 48

5 Kristen Kelement Timo Kasesalu Citroen C2 Jaanimäe RT 10 8 k 6 10 k 6 40 6 Hendrik Kers Raino Verliin /

Viljo Vider Renault Clio Team RRC k 12 6 k 6 - k 24

7 Rivo Vähi Ain Heiskonen Honda Civic Type-R G.M. Racing SK - - 5 10 8 k k 23 8 Risto Märtson Ilmar Pukk Ford Focus Navaka Racing SK - 10 0 k 3 - 5 18 9 Janek Minkovski Martin Ansi Ford Focus Navaka Racing SK 6 k 2 3 2 4 k 17

10 Aigar Pärs Kristo Kallas Honda Civic OK TSK - k 15 DSQ - - - 15 11 Rait Sinijärv Raido Loel Honda Civic Type-R Märjamaa

Rally Team - 6 4 4 k k k 14

12 Timo Heiskonen Andres Ots Honda Civic Type-R G.M. Racing SK 5 k k 0 0 5 3 13 13 Sander Pärn Ken Järveoja Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte

Rallitiim - - - k 5 6 k 11

14 Alexey Shemet Mikhail Soskin Citroen C2 R2 A-Racing 3 5 3 0 - - - 11 15 Rünno Ubinhain Riho Teinveld /

Carl Terras Nissan Almera GTI LaitseRallyPark 8 2 0 k - - k 10

248

16 Roland Murakas Kalle Adler / Martin Järveoja

Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto

- - - 5 k k 2 7

17 David Sultanjants Jaan Põldsepp Honda Civic Type-R Paide ASK - k k 2 4 k k 6 18 Jari Jaakkola Tatu Nukki Honda Civic Type-R Jari Jaakkola 4 1 - - 1 - - 6 19 Anre Saks Rainer Maasik Honda Civic Type-R E-Autoline

Racing Team - k 1 1 0 3 k 5

20 Kristo Subi Hanno Tamtik / Teele Sepp

Honda Civic Type-R OK TSK - - - - - k 4 4

21 Romet Tsirna Alari Jüriöö Honda Civic Type-R A-Racing k 3 - - - - - 3 22 Otto Täht Rivo Hell Renault Clio 2,0 Sport JMS Racing - - - - - - 1 1

Armo Avila Jörgen Pukk Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team

- k k - k k - 0

Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK k k - - - - - 0

Hanno Viik Karle Rahu Renault Clio E-Autoline Racing Team

- k - - - - - 0

Martin Kiil Riivo Mesila / Mihkel Haavel

Seat Ibiza Cueks Racing - k - - - - k 0

KLUBIDE (VÕISTKONDADE) ARVESTUS1 047 Subaru Autospiritist 99 109 96 104 109 105 65 687

Ott Tänak Raigo Mõlder / Kristo Kraag

Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

55 65 50 60 65 55 65

Ago Ahu Kalle Ahu Subaru Impreza STI / Spec C Subaru Autospiritist

44 44 46 44 k - k

Georg Gross Madis Halling / Kristo Kraag

Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

k k 34 36 43 50 k

Aigar Pärs Kristo Kallas Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

44 45 k

2 022 Team RRC 70 101 87 83 85 43 105 574 Ahti Sei Indrek Lepp Subaru Impreza Team RRC 36 - - - - - -Riho Rähn Andrus Toom Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9 Team

RRC 34 41 - 31 39 - 29

Mihkel Vaidlo Risto Kippasto Mitsubishi Lancer EVO 3 / 5 Team RRC

29 36 k k k - 18

Rainer Aus Kristo Kraag Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC 28 Indrek Tammvere Teele Sepp Lada Samara Team RRC k - - - - - -Hendrik Kers Raino Verliin / Viljo Vider

Renault Clio Team RRC k 35 33 k 31 - k

Priit Pettai Priit Kinnunen Subaru Impreza Team RRC DNS - - - - - -Janis Vorobjovs Guntis Ervalds Mmitsubishi Lancer EVO 9 Team

RRC 60 45 40 - - -

Allar Goldberg Mihkel Lääne VAZ 2105 / Lancia DeltaHF Integrale Team RRC

- k - - - - 3

Kert Uus Alo Ivask / Matti Janhunen

Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC - k 42 43 46 k 50

Martin Goldberg Kaarel Lääne Lancia DeltaHF Integrale Team RRC - k - k - - -Priit Saluri Indrek Lepp Mitsubishi Lancer EVO 5 / 8 / 9

Team RRC - - k k - 43 55

3 001 Harju KEK Ralliklubi 60 105 101 91 60 65 85 567 Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder

Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi

60 55 65 46 k 65 60

Rainer Aus Urmas Roosimaa / Toomas Kasak

Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi

50 36 45 60 k DSQ

Haiti Arendi Erik Sei Mitsubishi Lancer Evo 6 Harju KEK Ralliklubi

- - - - - - 25

249

4 039 OK TSK 82 64 95 79 77 98 60 555 Egon Kaur Simo Koskinen Subaru Impreza WRX STI / Spec C

OK TSK 50 k 55 55 50 60 k

Arvo Ojaperv Jarno Talve / Avo Kristov / Tarmo Kaseorg

Renault Clio OK TSK 32 37 k k - 38 34

Lauri Reintam Oliver Peebo VAZ 2108 OK TSK 27 27 28 24 27 34 26 Tanel Müürsepp Neeme Järvpõld Lada Samara OK TSK k k k k - - 5 Toomas Aavisto Kalle Kaljula Ford Escort RS 2000 OK TSK - 3 k k k - k Aigar Pärs Kristo Kallas Honda Civic OK TSK - k 40 DSQ Oliver Ojaperv Raul Kulgevee Lada Samara OK TSK - - - 9 17 18 9 Kristo Subi Hanno Tamtik / Teele Sepp

Honda Civic Type-R OK TSK - - - - - k 23

5 003 M.K.E. Motorsport Silberauto 105 63 64 91 97 44 50 514 Margus Murakas Silver Kütt Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E.

Motorsport Silberauto 65 46 60 50 55 44 k

Jaanus Murakas Jaago Kuriks Mitsubishi Lancer Evo 7 M.K.E. Motorsport Silberauto

40 17 4 41 42 k 42

Roland Murakas Kalle Adler / Martin Järveoja

Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto

- - - 27 k k 8

6 008 Sar-Tech Motorsport 49 71 50 36 69 52 52 379 Lembit Soe Ahto Pihlas Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport 31 40 k k 37 k k Janek Mõik Tarmo Varvas Lada VFTS Sar-Tech Motorsport 18 20 k 6 k 21 17 Harald Torn Lembit Pajusaar Mitsubishi Colt Sar-Tech Motorsport 9 4 - k 15 - 4 Einar Soe Tarmo Kaseorg / Imre Kuusk

Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport k k 11 - k - k

Timmu Kõrge Erki Pints Lada VFTS Sar-Tech Motorsport k - - - k k 6 Rando Turja Ain Sepp / Aivo Turja

Lada VFTS Sar-Tech Motorsport k 10 5 k k k k

Kristo Puusepp Külvar Mand Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport - 31 32 26 32 k 35 Raido Laulik Tõnis Viidas Nissan Sunny GTI Sar-Tech

Motorsport - 18 18 10 k 31 15

Janek Salong Krisjan Voksepp Lada Samara Sar-Tech Motorsport - - k 4 k 20 13 Kristjan Lüüding Jaanus Lüüding BMW Compact Sar-Tech Motorsport - - - - 7 - k Kaino Traumann Mait Koosa VW Golf I Sar-Tech Motorsport - - - - - - k Avo Reimal Argo Sepp VW Golf Sar-Tech Motorsport - - - - - - k Kaljo Sadam Andres Maripuu AZLK 2140 Sar-Tech Motorsport - - - - - - k

7 030 G.M. Racing SK 40 33 56 53 74 65 50 371 Timo Heiskonen Andres Ots Honda Civic Type-R G.M. Racing SK 21 k k 0 23 36 14 Tarmo Järveoja Martin Järveoja Ford Fiesta G.M. Racing SK 19 - - k - - -Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK k k - - - - -

Jaan Pettai Inger Tuur Lada Samara G.M. Racing SK k 33 27 21 k 29 22 Rivo Vähi Ain Heiskonen Honda Civic Type-R G.M. Racing SK - - 29 32 33 k k Siim Plangi Gabriel Müürsepp Subaru Impreza WRX Spec C G.M.

Racing SK - - - 13 41 k 28

8 012 Jaanimäe RT 24 51 55 63 71 40 64 368 Kristen Kelement Timo Kasesalu Citroen C2 Jaanimäe RT 24 30 k 29 35 k 31 Rudolf Rohusaar Mihkel Sagar / Germo Grünthal

VW Golf / Nissan Sunny GTI Jaanimäe RT

k k k k k - 0

Martti Varik Priit Holtsmann Lada Samara Jaanimäe RT k k 20 0 - - -Priit Ollino Eero Uustalu Renault Clio R3 Jaanimäe RT - 21 35 34 36 40 33 Tarmo Tiits Enar Saar VW Golf GL Jaanimäe RT - 2 - 0 9 k -Olavi Jüriöö Alari Jüriöö Lada VFTS Jaanimäe RT - - - - - - 1

250

9 034 Märjamaa Rally Team 25 72 70 25 40 42 41 315 Marko Kasepõld Sven Raid Lada Samara / Mitsubishi Lancer Evo

6 Märjamaa Rally Team 25 43 44 k 40 42 41

Asso Ojandu Rein Jõessar Lada Samara Märjamaa Rally Team DSQ - - - - - -Rait Sinijärv Raido Loel Honda Civic Type-R Märjamaa

Rally Team - 29 26 25 k k k

10 028 AGK Sportdrive 70 38 38 63 0 50 36 295 Aivo Hintser Janek Tamm Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK

Sportdrive 37 38 38 35 k 26 36

Alo Hintser Oliver Tampuu Mitsubishi Galant / Lancer EVO 6 AGK Sportdrive

33 k - k - 24 k

Aleksandr Gorlashkin Valentin Rodionov / Vasily Mirkotan

Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

26 - - 28 - - -

Roman Sokolov Robert Lostsenikov / Alari Kupri

Mitsubishi Galant VR4 / Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

k - - - - - k

11 010 LaitseRallyPark 62 12 48 49 12 42 38 263 Einar Laipaik Siimo Suvemaa BMW M3 LaitseRallyPark 39 k 41 33 k 27 38 Rünno Ubinhain Riho Teinveld / Carl Terras

Nissan Almera GTI LaitseRallyPark 23 7 3 k - - k

Mart Kask Tanel Maasoo BMW 320 / 318 is LaitseRallyPark k 0 7 0 12 k k Indrek Ups Marten Madissoo Honda Civic CRX LaitseRallyPark - 5 - - - - -Viljar Ventsel Kristjan Värv VAZ 21053 LaitseRallyPark - - - 16 - - -Kalle Kask Almar Hindo BMW 318 LaitseRallyPark - - - - - 15 -

12 016 Navaka Racing SK 22 32 40 22 54 35 47 252 Janek Minkovski Martin Ansi Ford Focus Navaka Racing SK 22 k 17 22 26 35 k Risto Märtson Ilmar Pukk Ford Focus Navaka Racing SK - 32 10 k 28 - 27 Timo Tooming Karl Koosa Subaru Impreza 555 GC 8 Navaka

Racing SK - k 23 - 22 k 20

Olavi Pukk Tarvo Saar Opel Kadett Navaka Racing SK - k k k k - -Rico Rodi Raimo Lillemets Opel Astra Navaka Racing SK - - - k - k k

13 025 ProRex Racing 13 28 38 12 46 63 21 221 Meelis Orgla Margus Metssalu Nissan Sunny GTI ProRex Racing 13 19 14 12 21 30 k Vahur Err Meelis Goldberg Nissan Sunny GTI ProRex Racing k k 24 k 25 33 21 Raivo Reineberk Lembit Suit Honda Civic ProRex Racing - 9 - k - - -

14 013 A-Racing 33 48 53 3 14 38 30 219 Reemo Michelson Andrus Valdmaa

Ford Escort RS 2000 A-Racing 17 8 - k - - -

Alexey Shemet Mikhail Soskin Citroen C2 A-Racing 16 23 22 3 - - -Mirko Usin Oliver Linno VW Golf 2 A-Racing 7 k 9 k 14 k -Romet Tsirna Alari Jüriöö Honda Civic Type-R A-Racing k 12 - - - - -Janar Nagel Linnar Simmo VW Golf 2 A-Racing k - - - - 16 0 Sergey Zhidkov Andrey Konovalenko

Subaru Impreza A-Racing - 25 31 k - - 30

Timo Kallingo Lauri Annuk Mitsubishi Galant A-Racing - - k - - - -Alari Kupri Alar Tatrik / Roman Sokolov

Mitsubishi Galant VR4 / Subaru Impreza A-Racing

- - - k - 22 -

Andres Olvik Tõnu Raudkats AZLK 2140 A-Racing - - - - k - -

15 035 Team HH Racing 30 0 37 30 38 39 37 211 Reiko Lempu Indrek Jõeäär Honda Civic Type-R Team HH

Racing 30 k 37 30 38 39 37

251

16 043 Paide ASK 0 47 0 26 74 14 43 204 Märt Heinlik Siim Oja Lada Samara Paide ASK k - k k - k -Marko Virkoja Silver Havamaa / Ivo Tuiken / Mihkel Sagar

Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK - 34 - - 45 - 43

Meelis Vaarma Urmet Aare Lada Samara Paide ASK - 13 - 8 k 14 k David Sultanjants Jaan Põldsepp Honda Civic Type-R Paide ASK - k k 18 29 k k Jaak Palmisto Germo Grünthal VW Golf Paide ASK - - - - 8 - -

17 040 Ekström Rally Team 5 0 43 39 16 46 0 149 Roman Solujazikov Robert Kaskema

Honda Civic CRX Ekström Rally Team

5 - - - - - -

Slava Popov Talis Perosti Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team

k k 43 39 16 46 k

Mihkel Kärner Karle Rahu Opel Ascona B Ekström Rally Team k - - - - - -

18 019 SK Roolivelled 8 32 27 14 13 32 16 142 Kristo Tamm Kermo Kärtmann / Carl Terras / Olavi Kask

Nissan Sunny GTI / BMW 325 SK Roolivelled

8 - - 0 - k 0

Jan Õunaste Jarno Talve / Peter Loorits

Nissan Sunny SK Roolivelled - 26 21 14 13 32 16

Lauri Ristolainen Madis Enok Lada VFTS SK Roolivelled - 6 6 - - - -Madis Enok Tõnis Enok Lada 2105 SK Roolivelled - - - - - - 0

19 024 SK Villu 29 38 20 21 0 30 0 138 Holger Kangro Martin Härma Audi 80 Quattro SK Villu 15 14 8 2 k 17 0 Rain Johanson Henri Franke Ford Sierra SK Villu 14 k 12 0 - - -Marko Mättik Toomas Tauk Toyota Corolla GT / BMW 325 SK

Villu k 24 k 19 k k k

Kajar Vassil Alar Rosenberg Lada VFTS SK Villu - - - 0 - - -Villu Mättik Mait Mättik VAZ 2105 SK Villu - - - k - - -Rrin Tomingas Inese Käspri BMW Compact RN SK Villu - - - k - - 0 Aimar Aavik Indrek Irs / Ervin Tserljuk

Ford Escort MK2 SK Villu - - - k - 13 -

Vello Lõugas Mait Mättik Lada 2105 SK Villu - - - - - k 0

20 007 Cueks Racing 42 0 0 42 0 0 44 128 Ats Remmelg Janek Saveljev / Urmas Karik

Subaru Impreza WRX STI Cueks Racing

42 k - 42 - - 44

Martin Kiil Riivo Mesila / Mihkel Haavel

Seat Ibiza Cueks Racing - k - - - - k

21 048 NORPOT Racing 38 70 0 17 0 0 0 125 Aleksander Käo Riho Luik Subaru Impreza NORPOT Racing 38 28 - - - - -Mait Meriloo Mihkel Haug Mitsubishi Lancer Evo 9 NORPOT

Racing - 42 - - - - -

Kaido Raiend Hanno Hussar Mitsubishi Lancer Evo 6 NORPOT Racing

- - k 17 k - -

22 045 E-Autoline Racing Team 0 0 28 11 30 53 0 122 Mait Madik Priit Hain Nissan Sunny GTI E-Autoline

Racing Team - k - - - 25 k

Hanno Viik Karle Rahu / Tom Rist / Armo Avila

Renault Clio / Subaru Impreza E-Autoline Racing Team

- k - - - k k

Argo Aednurm Tõnis Kask Mitsubishi Colt E-Autoline Racing Team

- k - - - k -

Taavi Kivistik Taavi Riit / Maila Vaher

Opel Astra E-Autoline Racing Team - k 15 k 11 - k

Anre Saks Rainer Maasik Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team

- k 13 11 19 28 k

Armo Avila Jörgen Pukk Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team

- k k - k k -

252

23 029 MR Racing 0 0 30 23 18 0 32 103 Taivo Jaansoo Olavi Konsa / Peter Loorits

Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Racing k k 30 23 18 k 32

24 037 E.H.R. Garage 0 16 19 15 20 19 10 99 Avo Kivinukk Tiit Tiivoja BMW Compact E.H.R. Garage k 16 19 k 20 19 10 Alar Hermanson Heiti Laast / Andre Vare

Opel Kadett C / GT E E.H.R. Garage DNS - k - - - -

Harri Rodendau Tom Rist Ford Escort M2 E.H.R. Garage DSQ k - k k - -Jaan Teesalu Kalle Kalmus Toyota Celica E.H.R. Garage - - - 15 k - -

25 038 JMS Racing 11 11 16 0 0 23 35 96 Janis Kajo Jaak Sarv / Paavo Pärnakivi

VW Golf JMS Racing 11 11 16 0 - 23 11

Margus Uleksin Hannes Männamets / Hanno Lõpp

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing - 0 - k k k 24

Otto Täht Rivo Hell Renault Clio 2,0 Sport JMS Racing - - - - - - 7

26 015 A-Karuse AMK 35 0 0 38 0 0 0 73 Raul Viilo Taivo Tuusis Subaru Impreza WRX STI A-Karuse

AMK 35 k k 38 k - k

27 Aava-Sikk Noorte Rallitiim 0 0 0 0 30 37 0 67 Sander Pärn Ken Järveoja Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte

Rallitiim - - - k 30 37 k

28 World Rally Team Estonia 0 0 0 65 0 0 0 65 Urmo Aava Kuldar Sikk Citroen C4 World Rally Team

Estonia - - - 65 - - -

29 014 SK Jokker 0 0 0 0 34 0 0 34 Tarmo Savisaar Tarmo Lai Mitsubishi Lancer Evo 6 SK Jokker - k - - 34 - k Kaido Viira Tarmo Vajak Daewoo Lanos SK Jokker - k - - - - -Andres Lichtfeldt Ivar Maran Ford Escort SK Jokker - - k - k - k

30 044 Kehtna AMK 10 15 0 6 0 0 2 33 Enn Kasari Hannes Kuusmaa Nissan Sunny Kehtna AMK 10 15 - 5 - - 2 Koit Repnau Teele Sepp / Kaido Kurvits

Lada Samara Kehtna AMK - - - 1 k - k

31 046 Yellow Racing 0 0 0 0 0 0 19 19 Madis Mägi Jaan Halliste BMW Compact Yellow Racing k k k k k - 19

32 026 Jakoch Racing 12 0 0 0 0 0 0 12 Rein Koch Andre Vare Honda Civic Jakoch Racing 12 k - k k k k

33 041 Reinsalu Sport 0 0 0 0 10 0 0 10 Ivar Koppel Rutt Läänemets / Kaupo Koppel

Ford Sierra Reinsalu Sport k - - - 10 - -

020 Erki Sport 0 0 0 0 0 0 0 0 Erko Eriste Alo Ivask Lada Samara Erki Sport k - - - - - -

023 AMK Ligur Racing 0 0 0 0 0 0 0 0 Virko Juga Tarvo Aulik / Sven Raid / Ilmar Pukk

Lada Samara AMK Ligur Racing - k k 0 - k k

253

2. liiga koht

piloot kaardilugeja auto mark registreerija 1 2 3 4 5 6Punktid kokku

1 Peep Kurm Konstantin Sorohov

VW Golf Cueks Racing 8 10 6 k 10 8 42

2 Margus Kluge Priit Püss Honda Civic ProRex Racing (3) 3 4 10 8 15 40 (43)

3 Olavi Kask Alvar Paulus / Kristo Tamm

BMW 325 SK Roolivelled 4 4 3 12 k 12 35

4 Ivar Rühka Janno Hert VW Golf 2 Jakoch Racing k 7 1 15 k 10 33

5 Sander Pärn Ken Järveoja Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte

Rallitiim 15 15 k - - - 30

6 Roland Murakas Kalle Adler Honda Civic Type-R M.K.E.

Motorsport Silberauto - 12 12 - - - 24 7 Otto Täht Rivo Hell Renault Clio JMS Racing 5 k 5 k 12 k 22 8 Rico Rodi Raimo Lillemets Opel Astra Navaka Racing SK - 8 10 - - - 18

9 Alari Kupri Innar Nemvalts / Alar Tatrik

Subaru Impreza / Mitsubishi Galant A-Racing 7 2 7 - - - 16

10 Henri Pihel Martin Rimmel / Priit Gradov

Mitsubishi Lancer Evo 6 Jaanimäe RT - - - - 15 k 15

11 Siim Plangi Gabriel Müürsepp Subaru Impreza WRX Spec C G.M.

Racing SK - - 15 - - - 15

12 Urmas Hani Hannes Männamets

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing 12 - - - - - 12

13

Kaarel Kurvits Robert Lostsenikov / Germo Grünthal

VW Golf 2 Paide ASK

- - - - 5 7 12 14 Kristo Riive Jaanus Hõbemägi Ford Escort Jaanimäe RT - - - - 6 5 11

15 Vahur Kellamov Marko Keerberg

AZLK 2140 / Lada Samara A-Racing 1 k 1 6 3 - 11

16 Mait Koosa Priit Koosa VW Golf A-Karuse AMK 10 - - - - - 10

17 Olavi Jüriöö Tiit Jüriöö / Rasmus Niinemäe

Lada VFTS Jaanimäe RT - - - 7 - 2 9

18 Margus Ojaots Marek Laur / Martin Meltsov

Honda Civic G.M. Racing SK 6 - - k - 3 9

19 Erkki Jürgenson Jaanus Piller BMW 316 A-Racing - - - 8 - - 8 20 Oliver Ojaperv Raul Kulgevee Lada Samara OK TSK - - 8 - - - 8 21 Rainer Kens Andrus Karu VAZ 2105 Yellow Racing 2 k - k - 6 8 22 Reimo Tammiku Carl Terras VAZ 2105 SK Jokker - k - - 7 k 7

23 Kalle Melioranski Martin Mäeks

IZ 412 IE E.H.R. Garage 1 5 k - k 1 7

24 Meelis Lillemets Mart Teesalu Ford Escort Reinsalu Sport - 6 - - k k 6 25 Ergo Paat Vaido Sinisalu Audi 80 Coupe Märjamaa Rally Team - - 1 - - 4 5 26 Tarvi Poola Margi Merilainen VAZ 2105 G.M. Racing SK - - k k 4 k 4

27 Mikk Koppel Christopher Robin Kulbok

Nissan Sunny Gti ProRex Racing - - 2 - - - 2

28 Indrek Irs Arvo Liimann AZLK 2140 E.H.R. Garage - - - - - 1 1 29-30 Martin Merelaid Henri Pihel Lada Samara OK TSK - - 1 - - - 1 29-30 Sander Tiisler Marek Sarapuu Honda Civic Type-R G.M. Racing SK - - 1 k - - 1 31-33 Kristjan Kask Arvo Liimann AZLK 2140 E.H.R. Garage 1 k k - k - 1

31-33 Tarmo Reineberk Raivo Reineberk

Honda Civic CRX ProRex Racing 1 - - - - - 1

31-33 Andres Olvik Tõnu Raudkats AZLK 2140 A-Racing 1 - - - - - 1 Rivo Vähi Marek Sarapuu VW Golf 2 G.M. Racing SK k - - - - - 0 Allain Karuse Mario Karuse Opel Astra A-Karuse AMK k - - - - - 0 Henri Haav Tauno Männi Lada Samara Märjamaa Rally Team - k - - - - 0 Martin Valter Tarvi Hints Lada Samara Cueks Racing - - k - - - 0 Andrus Mäeots Martin Seljamäe

AZLK 2140 Rallitiim Hobikad - - k - - k 0

AUTORALLI KARIKAVÕISTLUSED 2008 Põlva 23.veebr

Tallinn 09.-10.mai

Rakvere 27.-28.juuni

Võru 18.-19.juuli

Paide 2.-23.aug

Viljandi 12.-13.sept

254

E13+E14 Põlva 23.veebr

Tallinn 09.-10.mai

Rakvere 27.-28.juuni

Võru 18.-19.juuli

Paide 22.-23.aug

Viljandi 12.-13.sept

Saaremaa 10.-11.okt

koht piloot kaardilugeja auto mark registreerija 1 2 3 4 5 6 7 Punktid kokku

Aare Müil Tiit Vanamölder GAZ 51 Märjamaa Rally Team - - - - - - 15 15 Jaanus Ligur Aivar Kender GAZ 51A AMK Ligur Racing - - - - - - 12 12 Priit Liblik Riivo Mesila GAZ 52-04 Sar-Tech Motorsport - - - - - - 10 10 Marco Lee Heiti Mering GAZ 51 AMK Ligur Racing - - - - - - 8 8 Tarmo Silt Kaupo Kukk GAZ 51 Märjamaa Rally Team - - - - - - 6 6 Holger Enok Kalle Iljas / Rain Koit

GAZ 52 Märjamaa Rally Team - *(1.) - - - - k 0

Peeter Silde Margus Künnap GAZ 5204 Kehtna AMK - - - - - - k 0 Ants Kristall Kaarel Lumi GAZ 51 Märjamaa Rally Team - - - - - - k 0

Vastavalt KV Üldjuhendi punktile 5.6 ei loeta antud klassis KV toimunuks.

AUTORALLI KARIKAVÕISTLUSED 2008 absoluutarvestus koht piloot kaardilugeja auto mark registreerija 1 2 3 4 5 6 7 Punktid

kokku 1 Ott Tänak Raigo Mõlder /

Kristo Kraag Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

55 65 (50) 60 65 55 65 365 (415)

2 Margus Remmak Urmas Roosimaa / Olaf Suuder

Mitsubishi Lancer Evo 9 Harju KEK Ralliklubi

60 55 65 46 k 65 60 351

3 Margus Murakas Silver Kütt Mitsubishi Lancer Evo 9 M.K.E. Motorsport Silberauto

65 46 60 50 55 44 k 320

4 Egon Kaur Simo Koskinen Subaru Impreza WRX STI / Spec C OK TSK

50 k 55 55 50 60 k 270

5 Marko Kasepõld Sven Raid / Rein Jõessar

Lada Samara / Mitsubishi Lancer EVO 6 Märjamaa Rally Team

25 43 44 k 40 42 41 235

6 Rainer Aus Kristo Kraag / Urmas Roosimaa / Toomas Kasak

Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC / Harju KEK Ralliklubi

28 50 36 45 60 k DSQ 219

7 Reiko Lempu Indrek Jõeäär Honda Civic Type-R Team HH Racing

30 k 37 30 38 39 37 211

8 Aivo Hintser Janek Tamm Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

37 38 38 35 k 26 36 210

9 Priit Ollino Eero Uustalu Renault Clio R3 Jaanimäe RT - 21 35 34 36 40 33 199 10 Kaspar Koitla Greta

Germanaviciute Subaru Impreza / Honda Civic Type-R AG Racing

41 k 39 37 k 41 39 197

11 Janis Vorobjovs Guntis Ervalds

Mitsubishi Lancer Evo 9 SEB / Team RRC

46 60 45 40 - - - 191

12 Jaanus Murakas Jaago Kuriks Mitsubishi Lancer Evo 7 M.K.E. Motorsport Silberauto

40 17 4 41 42 k 42 186

13 Kert Uus Alo Ivask / Matti Janhunen

Mitsubishi Lancer Evo 9 Team RRC

- k 42 43 46 k 50 181

14 Ago Ahu Kalle Ahu Subaru Impreza STI / Spec C Subaru Autospiritist

44 44 46 44 k - k 178

15 Einar Laipaik Siimo Suvemaa BMW M3 LaitseRallyPark 39 k 41 33 k 27 38 178 16 Riho Rähn Andrus Toom Mitsubishi Lancer Evo 5 / 9

Team RRC 34 41 - 31 39 - 29 174

17 Lauri Reintam Oliver Peebo VAZ 2108 OK TSK 27 27 28 (24) 27 34 26 169 (193)

18 Georg Gross Madis Halling / Kristo Kraag

Subaru Impreza WRX STI Subaru Autospiritist

k k 34 36 43 50 k 163

19 Kristo Puusepp Külvar Mand Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport

- 31 32 26 32 k 35 156

20 Kristen Kelement Timo Kasesalu

Citroen C2 Jaanimäe RT 24 30 k 29 35 k 31 149

255

21 Slava Popov Talis Perosti Mitsubishi Lancer Evo 6 / 8 Ekström Rally Team

k k 43 39 16 46 k 144

22 Arvo Ojaperv Jarno Talve / Avo Kristov / Tarmo Kaseorg

Renault Clio OK TSK 32 37 k k - 38 34 141

23 Ivars Caune Vladimirs Barinovs

Mitsubishi Lancer Evo 9 ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina

43 45 - - - - 45 133

24 Jaan Pettai Inger Tuur Lada Samara G.M. Racing SK k 33 27 21 k 29 22 132 25 Aigar Pärs Kristo Kallas Honda Civic / Subaru Impreza

WRX STI OK TSK / Subaru Autospiritist

- k 40 DSQ 44 45 k 129

26 Ats Remmelg Janek Saveljev / Urmas Karik

Subaru Impreza WRX STI Cueks Racing

42 k - 42 - - 44 128

27 Marko Virkoja Silver Havamaa / Ivo Tuiken / Mihkel Sagar

Mitsubishi Lancer Evo 8 Paide ASK

- 34 - - 45 - 43 122

28 Janek Minkovski Martin Ansi Ford Focus Navaka Racing SK 22 k 17 22 26 35 k 122 29 Jan Õunaste Jarno Talve /

Peter Loorits Nissan Sunny SK Roolivelled - 26 21 14 13 32 16 122

30 Meelis Orgla Margus Metssalu

Nissan Sunny GTI ProRex Racing

13 19 14 12 21 30 k 109

31 Lembit Soe Ahto Pihlas Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport

31 40 k k 37 k k 108

32 Vahur Err Meelis Goldberg Nissan Sunny GTI ProRex Racing

k k 24 k 25 33 21 103

33 Taivo Jaansoo Olavi Konsa / Peter Loorits

Mitsubishi Lancer Evo 3 MR Racing

k k 30 23 18 k 32 103

34 Hendrik Kers Raino Verliin / Viljo Vider

Renault Clio Team RRC k 35 33 k 31 - k 99

35 Priit Saluri Indrek Lepp Mitsubishi Lancer EVO 5 / 8 / 9 Team RRC

- - k k - 43 55 98

36 Risto Märtson Ilmar Pukk Ford Focus Navaka Racing SK - 32 10 k 28 - 27 97 37 Timo Heiskonen Andres Ots Honda Civic Type-R G.M.

Racing SK 21 k k 0 23 36 14 94

38 Rivo Vähi Ain Heiskonen Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

- - 29 32 33 k k 94

39 Raido Laulik Tõnis Viidas Nissan Sunny GTI Sar-Tech Motorsport

- 18 18 10 k 31 15 92

40 Martins Bucins Renars Francis

Mitsubishi Lancer Evo 9 ParexLizings Rally Team / Elina Karkllina

45 k - - - - 46 91

41 Sergey Zhidkov Andrey Konovalenko

Subaru Impreza A-Racing - 25 31 k - - 30 86

42 Tomi Rönnemaa Harri Savolainen / Tero Rönnemaa

Toyota Corolla GT SPAUK Rally Team Police Finland / Tero Rönnemaa

6 22 25 20 k k 12 85

43 Avo Kivinukk Tiit Tiivoja BMW Compact E.H.R. Garage k 16 19 k 20 19 10 84 44 Mihkel Vaidlo Risto Kippasto Mitsubishi Lancer EVO 3 / 5

Team RRC 29 36 k k k - 18 83

45 Siim Plangi Gabriel Müürsepp

Subaru Impreza WRX Spec C G.M. Racing SK

- - - 13 41 k 28 82

46 Janek Mõik Tarmo Varvas Lada VFTS Sar-Tech Motorsport 18 20 k 6 k 21 17 82 47 Rait Sinijärv Raido Loel Honda Civic Type-R Märjamaa

Rally Team - 29 26 25 k k k 80

48 Radik Shaymiev Timur Kafarov

Peugeot 207 Sport TAIF Rally Team

- 39 - - - - 40 79

49 Raul Viilo Taivo Tuusis Subaru Impreza WRX STI A-Karuse AMK

35 k k 38 k - k 73

50 Janis Kajo Jaak Sarv / Paavo Pärnakivi

VW Golf JMS Racing 11 11 16 0 - 23 11 72

256

51 Anre Saks Rainer Maasik Honda Civic Type-R E-Autoline Racing Team

- k 13 11 19 28 k 71

52 Sander Pärn Ken Järveoja Citroen C2 R2 Aava-Sikk Noorte Rallitiim

- - - k 30 37 k 67

53 Aleksander Käo Riho Luik Subaru Impreza NORPOT Racing

38 28 - - - - - 66

54 Urmo Aava Kuldar Sikk Citroen C4 World Rally Team Estonia

- - - 65 - - - 65

55 Timo Tooming Karl Koosa Subaru Impreza 555 GC 8 Navaka Racing SK

- k 23 - 22 k 20 65

56 Alexey Shemet Mikhail Soskin

Citroen C2 R2 A-Racing 16 23 22 3 - - - 64

57 Alo Hintser Oliver Tampuu Mitsubishi Galant / Lancer EVO 6 AGK Sportdrive

33 k - k - 24 k 57

58 Holger Kangro Martin Härma

Audi 80 Quattro SK Villu 15 14 8 2 k 17 0 56

59 Aleksandr Gorlashkin Valentin Rodionov / Vasily Mirkotan

Mitsubishi Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

26 - - 28 - - - 54

60 Oliver Ojaperv Raul Kulgevee Lada Samara OK TSK - - - 9 17 18 9 53 61 David Sultanjants Jaan

Põldsepp Honda Civic Type-R Paide ASK - k k 18 29 k k 47

62 Jari Jaakkola Tatu Nukki Honda Civic Type-R Jari Jaakkola 20 1 - - 24 - - 45 63 Marko Mättik Toomas Tauk Toyota Corolla GT / BMW 325

SK Villu k 24 k 19 k k k 43

64 Mait Meriloo Mihkel Haug Mitsubishi Lancer Evo 9 NORPOT Racing

- 42 - - - - - 42

65 Janek Salong Krisjan Voksepp Lada Samara Sar-Tech Motorsport

- - k 4 k 20 13 37

66 Ahti Sei Indrek Lepp Subaru Impreza Team RRC 36 - - - - - - 36 67 Roland Murakas Kalle Adler /

Martin Järveoja Honda Civic Type-R M.K.E. Motorsport Silberauto

- - - 27 k k 8 35

68 Meelis Vaarma Urmet Aare Lada Samara Paide ASK - 13 - 8 k 14 k 35 69 Tarmo Savisaar Tarmo Lai Mitsubishi Lancer Evo 6 SK

Jokker - k - - 34 - k 34

70 Rünno Ubinhain Riho Teinveld / Carl Terras

Nissan Almera GTI LaitseRallyPark

23 7 3 k - - k 33

71 Enn Kasari Hannes Kuusmaa Nissan Sunny Kehtna AMK 10 15 - 5 - - 2 32 72 Harald Torn Lembit Pajusaar Mitsubishi Colt Sar-Tech

Motorsport 9 4 - k 15 - 4 32

73 Mirko Usin Oliver Linno VW Golf 2 A-Racing 7 k 9 k 14 k - 30 74 Taavi Kivistik Taavi Riit /

Maila Vaher Opel Astra E-Autoline Racing Team

- k 15 k 11 - k 26

75 Rain Johanson Henri Franke Ford Sierra SK Villu 14 k 12 0 - - - 26 76 Haiti Arendi Erik Sei Mitsubishi Lancer Evo 6 Harju

KEK Ralliklubi - - - - - - 25 25

77 Mait Madik Priit Hain Nissan Sunny GTI E-Autoline Racing Team

- k - - - 25 k 25

78 Reemo Michelson Andrus Valdmaa

Ford Escort RS 2000 A-Racing 17 8 - k - - - 25

79 Margus Uleksin Hannes Männamets / Hanno Lõpp

Mitsubishi Lancer Evo 6 JMS Racing

- 0 - k k k 24 24

80 Kristo Subi Hanno Tamtik / Teele Sepp

Honda Civic Type-R OK TSK - - - - - k 23 23

81 Alari Kupri Alar Tatrik / Roman Sokolov

Mitsubishi Galant VR4 / Subaru Impreza A-Racing

- - - k - 22 - 22

82 Martti Varik Priit Holtsmann Lada Samara Jaanimäe RT k k 20 0 - - - 20 83 Madis Mägi Jaan Halliste BMW Compact Yellow Racing k k k k k - 19 19 84 Tarmo Järveoja Martin

Järveoja Ford Fiesta G.M. Racing SK 19 - - k - - - 19

257

85 Mart Kask Tanel Maasoo BMW 320 / 318 is LaitseRallyPark

k 0 7 0 12 k k 19

86 Kaido Raiend Hanno Hussar Mitsubishi Lancer Evo 6 NORPOT Racing

- - k 17 k - - 17

87 Janar Nagel Linnar Simmo VW Golf 2 A-Racing k - - - - 16 0 16 88 Viljar Ventsel Kristjan Värv VAZ 21053 LaitseRallyPark - - - 16 - - - 16 89 Kalle Kask Almar Hindo BMW 318 LaitseRallyPark - - - - - 15 - 15 90 Jaan Teesalu Kalle Kalmus Toyota Celica E.H.R. Garage - - - 15 k - - 15 91 Rando Turja Ain Sepp / Aivo

Turja Lada VFTS Sar-Tech Motorsport k 10 5 k k k k 15

92 Aimar Aavik Indrek Irs / Ervin Tserljuk

Ford Escort MK2 SK Villu - - - k - 13 - 13

93 Romet Tsirna Alari Jüriöö Honda Civic Type-R A-Racing k 12 - - - - - 12 94 Rein Koch Andre Vare Honda Civic Jakoch Racing 12 k - k k k k 12 95 Lauri Ristolainen Madis Enok Lada VFTS SK Roolivelled - 6 6 - - - - 12 96 Einar Soe Tarmo Kaseorg /

Imre Kuusk Toyota Starlet Sar-Tech Motorsport

k k 11 - k - k 11

97 Tarmo Tiits Enar Saar VW Golf GL Jaanimäe RT - 2 - 0 9 k - 11 98 Ivar Koppel Rutt Läänemets /

Kaupo Koppel Ford Sierra Reinsalu Sport k - - - 10 - - 10

99 Raivo Reineberk Lembit Suit Honda Civic ProRex Racing - 9 - k - - - 9 100 Jaak Palmisto Germo

Grünthal VW Golf Paide ASK - - - - 8 - - 8

101 Kristo Tamm Kermo Kärtmann / Carl Terras / Olavi Kask

Nissan Sunny GTI / BMW 325 SK Roolivelled

8 - - 0 - k 0 8

102 Otto Täht Rivo Hell Renault Clio 2,0 Sport JMS Racing

- - - - - - 7 7

103 Kristjan Lüüding Jaanus Lüüding

BMW Compact Sar-Tech Motorsport

- - - - 7 - k 7

104 Janno Older Jussi Kulmala BMW M3 Janno Older - - - 7 - - - 7 105 Timmu Kõrge Erki Pints Lada VFTS Sar-Tech Motorsport k - - - k k 6 6 106 Tanel Müürsepp Neeme

Järvpõld Lada Samara OK TSK k k k k - - 5 5

107 Indrek Ups Marten Madissoo Honda Civic CRX LaitseRallyPark

- 5 - - - - - 5

108 Roman Solujazikov Robert Kaskema

Honda Civic CRX Ekström Rally Team

5 - - - - - - 5

109 Allar Goldberg Mihkel Lääne VAZ 2105 / Lancia DeltaHF Integrale Team RRC

- k - - - - 3 3

110 Toomas Aavisto Kalle Kaljula Ford Escort RS 2000 OK TSK - 3 k k k - k 3 111 Olavi Jüriöö Alari Jüriöö Lada VFTS Jaanimäe RT - - - - - - 1 1 112 Koit Repnau Teele Sepp /

Kaido Kurvits Lada Samara Kehtna AMK - - - 1 k - k 1

Hanno Viik Karle Rahu / Tom Rist / Armo Avila

Renault Clio / Subaru Impreza E-Autoline Racing Team

- k - - - k k 0

Virko Juga Tarvo Aulik / Sven Raid / Ilmar Pukk

Lada Samara AMK Ligur Racing - k k 0 - k k 0

Rico Rodi Raimo Lillemets Opel Astra Navaka Racing SK - - - k - k k 0 Andres Lichtfeldt Ivar Maran Ford Escort SK Jokker - - k - k - k 0 Roman Sokolov Robert Lostsenikov / Alari Kupri

Mitsubishi Galant VR4 / Lancer Evo 6 AGK Sportdrive

k - - - - - k 0

Martin Kiil Riivo Mesila / Mihkel Haavel

Seat Ibiza Cueks Racing - k - - - - k 0

Kaino Traumann Mait Koosa VW Golf I Sar-Tech Motorsport - - - - - - k 0 Avo Reimal Argo Sepp VW Golf Sar-Tech Motorsport - - - - - - k 0 Kaljo Sadam Andres Maripuu AZLK 2140 Sar-Tech Motorsport - - - - - - k 0 Armo Avila Jörgen Pukk Honda Civic Type-R E-Autoline

Racing Team - k k - k k - 0

Märt Heinlik Siim Oja Lada Samara Paide ASK k - k k - k - 0

258

Argo Aednurm Tõnis Kask Mitsubishi Colt E-Autoline Racing Team

- k - - - k - 0

Harri Rodendau Tom Rist Ford Escort M2 EHR Garage DSQ k - k k - - 0 Olavi Pukk Tarvo Saar Opel Kadett Navaka Racing SK - k k k k - - 0 Andres Olvik Tõnu Raudkats AZLK 2140 A-Racing - - - - k - - 0 Einar Valdmaa Janno Older Toyota Corolla GT Einar

Valdmaa - - - - k - - 0

Gabriel Müürsepp Ain Heiskonen

Honda Civic Type-R G.M. Racing SK

k k - - - - - 0

Indrek Tammvere Teele Sepp Lada Samara Team RRC k - - - - - - 0 Erko Eriste Alo Ivask Lada Samara Erki Sport k - - - - - - 0 Mihkel Kärner Karle Rahu Opel Ascona B Ekström Rally

Team k - - - - - - 0

Asso Ojandu Rein Jõessar Lada Samara Märjamaa Rally Team

DSQ - - - - - - 0

Priit Pettai Priit Kinnunen Subaru Impreza Team RRC DNS - - - - - - 0 Alar Hermanson Heiti Laast / Andre Vare

Opel Kadett C / GT E E.H.R. Garage

DNS - k - - - - 0

Kaido Viira Tarmo Vajak Daewoo Lanos SK Jokker - k - - - - - 0 Martin Goldberg Kaarel Lääne

Lancia DeltaHF Integrale Team RRC

- k - k - - - 0

Jaakko Keskinen Juha Heikkilä

Toyota Corolla WRC Progress Motorsport Finland

- k k - - - - 0

Timo Kallingo Lauri Annuk Mitsubishi Galant A-Racing - - k - - - - 0 Kajar Vassil Alar Rosenberg Lada VFTS SK Villu - - - 0 - - - 0 Villu Mättik Mait Mättik VAZ 2105 SK Villu - - - k - - - 0 Vello Lõugas Mait Mättik Lada 2105 SK Villu - - - - - k 0 0 Rudolf Rohusaar Mihkel Sagar / Germo Grünthal

VW Golf / Nissan Sunny GTI Jaanimäe RT

k k k k k - 0 0

Rrin Tomingas Inese Käspri BMW Compact RN SK Villu - - - k - - 0 0 Madis Enok Tõnis Enok Lada 2105 SK Roolivelled - - - - - - 0 0

259

Koht

Pilo

ot/k

aard

iluge

ja(d)

Võist

lusa

uto

Põlv

aTa

llinn

Viru

Lõun

a- E

esti

Paid

eVi

ljand

iSa

arem

aako

kku

MV

pu

nktid

ko

kku

Kehv

em

tulem

usLõ

plik

KV

MV

KV

MV

KV

MV

KV

MV

KV

MV

KV

MV

KV

MV

KV

MV

klkl

boon

uskl

boon

uskl

boon

uskl

boon

uskl

boon

uskl

boon

uskl

boon

uskl

boon

us1

Laur

i Rein

tam

/ O

liver

Pee

boLa

da S

amar

aE9

158

107

128

128

128

1510

128

8857

145

1712

82

Eina

r Laip

aik

/ Siim

o Su

vem

aaBM

W M

3E1

115

100

1510

1510

015

415

1075

4411

90

119

3Kr

isto

Puus

epp

/ Kül

var

Man

dTo

yota

Star

let

E912

815

915

915

90

015

972

4411

60

116

4Ja

an P

etta

i / In

ger T

uur

Lada

Sam

ara

E90

159

107

107

012

510

757

3592

092

5Ja

n Õ

unas

te /J

arno

Talv

e, Pe

ter L

oorit

sN

issan

Sunn

yE1

012

612

412

37

112

88

363

2588

088

6Va

hur E

rr /

Mee

lis G

oldb

erg

Niss

an Su

nny G

TIE1

00

015

50

127

159

156

5727

840

847

Lem

bit S

oe /

Aht

o Pi

hlas

Toyo

ta St

arlet

E10

159

1510

00

1510

00

045

2974

074

8Av

o Ki

vinu

kk /

Tiit

Tiiv

oja

BMW

Com

pact

E11

012

122

015

512

012

637

700

709

Mee

lis O

rgla

/ Mar

gus

Met

ssalu

Niss

an Su

nny G

TIE1

07

28

27

102

106

86

050

1868

068

10Ja

nek

Mõi

k / T

arm

o Va

rvas

Lada

VFT

SE1

010

510

30

74

61

104

4713

600

6011

Mar

ko M

ättik

/ To

omas

Tau

kBM

W 3

25/T

oyot

a C

orol

laE1

115

510

125

010

00

4710

570

57

12Ra

ido

Laul

ik /

Tõni

s Viid

asN

issan

Sunn

y GTI

E10

71

101

81

010

77

242

1254

054

13To

mi R

önne

maa

/ H

arri

Savo

laine

n, T

ero

Rönn

emaa

, A

ntti

Linn

aket

o

Toyo

ta C

orol

la G

TE9

78

48

68

60

00

738

1654

054

14Ja

nis K

ajo /

Jaak

Sar

v, Pa

avo

Pärn

akiv

iV

W G

olf

E910

66

110

26

392

410

41

15En

n Ka

sari

/ Han

nes

Kuus

maa

Niss

an Su

nny

E11

810

810

360

360

36

16O

liver

Ojap

erv /

Rau

l Ku

lgev

eeLa

da S

amar

aE9

710

47

05

294

330

33

17M

irko

Usin

/ O

liver

Lin

noV

W G

olf

E98

05

18

24

026

228

028

18H

arald

Tor

n / L

embi

t Pa

jusa

arM

itsub

ishi C

olt

E10

65

83

625

328

028

19Re

emo

Mich

elson

/ Ei

nar

Vald

maa

Ford

Esc

ort R

S 20

00E1

112

48

020

424

024

20Ja

nek

Salo

ng /

Krist

jan

Voks

epp

Lada

Sam

ara

E90

50

80

81

211

220

22

E-rü

hma

mei

striv

õistl

uste

pun

ktid

200

8

260

21Ra

in Jo

hans

on /

Hen

ri Fr

anke

Ford

Sier

raE1

08

36

317

320

020

22Vi

ljar V

entse

l / K

ristja

n Vä

rvVA

Z 21

053

E10

154

154

190

1923

Mar

ko K

asep

õld

/ Sve

n Ra

idLa

da S

amar

aE9

127

127

190

1924

Mee

lis V

aarm

a / U

rmet

Aar

eLa

da S

amar

aE9

76

06

00

190

190

1925

Mar

t Kas

k / T

anel

Maa

soo

BMW

318

E10

03

46

60

00

190

190

1926

Tarm

o Jä

rveo

ja / M

artin

Jä

rveo

jaFo

rd F

iesta

E10

126

012

618

018

27Re

in K

och

/ And

re V

are

Hon

da C

ivic

E11

101

07

00

00

171

180

1828

Mad

is M

ägi /

Jaan

Hall

iste

BMW

Com

pact

E10

00

00

012

512

517

017

29Ta

avi K

ivist

ik /

Taav

i Riit

, M

aila

Vahe

rO

pel A

stra

E10

08

05

013

013

013

30Kr

istjan

Lüü

ding

/ Ja

anus

Lü

üdin

gBM

W C

ompa

ctE1

112

012

012

012

31M

artti

Var

ik /

Priit

H

oltsm

ann

Lada

Sam

ara

E90

07

32

93

120

12

32Ko

it Re

pnau

/ Te

ele S

epp,

Ka

ido

Kurv

itsLa

da S

amar

aE9

47

011

011

011

33Ja

nno

Old

er /

Juss

i Kul

mal

aBW

M M

3E1

110

100

100

1034

Mait

Mad

ik /

Priit

Hain

Niss

an Su

nny G

TIE1

00

73

07

310

010

35Kr

isto

Tam

m /

Kerm

o Kä

rtman

n, C

arl T

erra

sN

issan

Sunn

y GTI

E10

55

00

100

100

10

36Ta

rmo

Tiits

/ En

ar S

aar

VW

Gol

f GL

E10

44

20

010

010

010

37Ra

ndo

Turja

/ A

in S

epp,

A

ivo

Turja

Lada

VFT

SE1

00

63

00

00

09

09

09

38Ti

mm

u Kõ

rge /

Erk

i Pin

tsLa

da V

FTS

E90

05

04

90

90

939

Aim

ar A

avik

/ In

drek

Irs,

Ervi

n Ts

erlju

kFo

rd E

scor

t MK

2E1

10

80

80

80

8

40Kr

isto

Tam

m /

Olav

i Kas

kBM

W 3

25E1

18

80

80

841

Jana

r Nag

el / L

inna

r Sim

mo

VW

Gol

f II

E10

05

03

80

80

842

Laur

i Rist

olain

en /

Mad

is En

okLa

da V

FTS

E94

48

08

08

43To

omas

Aav

isto

/ Kall

e Ka

ljula

Ford

Esc

ort R

S 20

00E1

17

00

00

70

70

7

44Re

in T

omin

gas /

Ines

e Käs

priB

MW

Com

pact

E11

07

70

70

745

Rom

an S

oluj

azik

ov /

Robe

rt

Kask

ema

Hon

da C

ivic

CRX

E96

60

60

6

46Vi

rko

Juga

/ Ta

rvo

Aulik

, Sv

en R

aid, I

lmar

Puk

kLa

da S

amar

aE9

03

30

00

60

60

6

261

47Ra

ivo

Rein

eber

k / L

embi

t Su

itH

onda

Civ

icE9

50

50

50

5

48Ei

nar S

oe /

Tarm

o Ka

seor

g,

Imre

Kuu

skTo

yota

Star

letE1

00

05

00

50

50

5

49O

lavi J

üriö

ö / A

lari J

üriö

öLa

da V

FTS

E10

55

05

05

50Ka

lle K

ask

/ Alm

ar H

indo

BMW

318

E10

40

40

40

451

Rudo

lf Ro

husa

ar /

Mih

kel

Saga

r, G

erm

o G

rünt

hal

VW

Gol

f, N

issan

Sunn

y E1

00

00

00

44

04

04

52In

drek

Ups

/ M

arte

n M

adiss

ooH

onda

Civ

ic CR

XE9

33

03

03

53Iv

a Kop

pel /

Rut

t Lää

nem

ets,

Kaup

o Ko

ppel

Ford

Sier

raE1

00

33

03

03

54Ta

nel M

üürs

epp

/ Nee

me

Järv

põld

Lada

Sam

ara

E90

00

03

30

30

3

55M

ärt H

einlik

/ Si

im O

jaLa

da S

amar

aE9

02

00

02

02

02

56Ka

jar V

assil

/ A

lar R

osen

berg

Lada

VFT

SE1

02

20

20

257

Mad

is En

ok /

Tõni

s Eno

kLa

da 2

105

E92

20

20

258

Olav

i Puk

k / T

arvo

Saa

rO

pel K

adet

tE1

00

01

01

01

01

59Ja

ak P

almist

o / G

erm

o G

rünt

hal

VW

Gol

fE1

01

10

10

1

60Ve

llo L

õuga

s / M

ait M

ättik

Lada

210

5E9

00

11

01

01

61M

arko

Mät

tik /

Toom

as T

auk

Toyo

ta C

orol

la G

TE9

00

00

00

62In

drek

Tam

mve

re /

Teele

Se

ppLa

da S

amar

aE9

00

00

00

63Er

ko E

riste

/ A

lo Iv

ask

Lada

Sam

ara

E90

00

00

064

Ass

o O

jandu

/ Re

in Jõ

essa

rLa

da S

amar

aE9

00

00

00

65A

llar G

oldb

erg /

Mih

kel

Lään

eVA

Z 21

05E9

00

00

00

0

66H

arald

Tor

n / L

embi

t Pa

jusa

arM

itsub

ishi C

olt

E90

00

00

0

67Vi

llu M

ättik

/ M

ait M

ättik

VAZ

2105

E90

00

00

068

Eina

r Vald

maa

/ Ja

nno

Old

erTo

yota

Cor

olla

GT

E90

00

00

069

Mih

kel K

ärne

r / K

arle

Rahu

Ope

l Asc

ona B

E10

00

00

00

70A

rgo

Aedn

urm

/ Tõ

nis K

ask

Mits

ubich

i Col

tE1

00

00

00

00

071

Kaid

o Vi

ira /

Tarm

o Va

jakD

aew

oo L

anos

E10

00

00

00

72A

ndre

s Lich

tfeld

t / Iv

ar

Mar

anFo

rd E

scor

tE1

00

00

00

00

0

73Ri

co R

odi /

Rai

mo

Lille

met

sO

pel A

stra

E10

00

00

00

00

074

Har

ri Ro

dend

au /

Tom

Rist

Ford

Esc

ort M

K2

E11

00

00

00

00

0

262

75A

lar H

erm

anso

n / H

eiti

Laas

t, A

ndre

Var

eO

pel K

adet

t CE1

10

00

00

00

76A

ndre

s Olv

ik /

Tõnu

Ra

udka

tsA

ZLK

214

0E1

10

00

00

0

77Ka

ino

Trau

man

n / M

ait

Koos

aV

W G

olf

E10

00

00

00

78Av

o Re

imal

/ Arg

o Se

ppV

W G

olf

E90

00

00

079

Kaljo

Sad

am /

And

res

Mar

ipuu

AZL

K 2

140

E90

00

00

0

E9Põ

lva

Talli

nnVi

ruLõ

una-

Ees

tiPa

ide

Vilja

ndi

Saar

emaa

kokk

uKo

htPi

loot

/kaa

rdilu

geja(

d)Võ

istlu

saut

oK

lass

klas

skl

ass

klas

skl

ass

klas

skl

ass

klas

sK

VLõ

plik

1La

uri R

einta

m /

Oliv

er P

eebo

Lada

Sam

ara

E915

1012

1212

1512

8878

2Kr

isto

Puus

epp

/ Kül

var M

and

Toyo

ta St

arlet

E9

1215

1515

015

7272

3Ja

an P

etta

i / In

ger T

uur

Lada

Sam

ara

E90

1510

100

1210

5757

4Ja

nis K

ajo /

Jaak

Sar

v, Pa

avo

Pärn

akiv

iV

W G

olf

E910

66

110

639

395

Oliv

er O

japer

v / R

aul K

ulge

vee

Lada

Sam

ara

E97

107

529

296

Mirk

o U

sin /

Oliv

er L

inno

VW

Gol

fE9

80

51

84

2626

7Ja

nek

Salo

ng /

Krist

jan V

okse

ppLa

da S

amar

aE9

05

08

821

218

Mee

lis V

aarm

a / U

rmet

Aar

eLa

da S

amar

aE9

76

06

019

199

Mar

ko K

asep

õld

/ Sve

n Ra

idLa

da S

amar

aE9

1212

1210

Koit

Repn

au /

Teele

Sep

p, K

aido

Kurv

itsLa

da S

amar

aE9

47

011

1111

Mar

tti V

arik

/ Pr

iit H

oltsm

ann

Lada

Sam

ara

E90

07

29

912

Tim

mu

Kõrg

e / E

rki P

ints

Lada

VFT

SE9

00

54

99

13La

uri R

istol

ainen

/ M

adis

Enok

Lada

VFT

SE9

44

88

14Ro

man

Sol

ujaz

ikov

/ Ro

bert

Kask

ema

Hon

da C

ivic

CRX

E96

66

15Vi

rko

Juga

/ Ta

rvo

Aulik

, Sve

n Ra

id, I

lmar

Puk

kLa

da S

amar

aE9

03

30

06

616

Raiv

o Re

ineb

erk

/ Lem

bit S

uit

Hon

da C

ivic

E95

05

517

Indr

ek U

ps /

Mar

ten

Mad

issoo

Hon

da C

ivic

CRX

E93

33

18Ta

nel M

üürs

epp

/ Nee

me J

ärvp

õld

Lada

Sam

ara

E90

00

03

33

19M

ärt H

einlik

/ Si

im O

jaLa

da S

amar

aE9

02

00

22

20M

adis

Enok

/ Tõ

nis E

nok

Lada

210

5E9

22

221

Vello

Lõu

gas /

Mait

Mät

tikLa

da 2

105

E90

11

122

Mar

ko M

ättik

/ To

omas

Tau

kTo

yota

Cor

olla

GT

E90

00

23In

drek

Tam

mve

re /

Teele

Sep

pLa

da S

amar

aE9

00

024

Erko

Eris

te /

Alo

Ivas

kLa

da S

amar

aE9

00

025

Ass

o O

jandu

/ Re

in Jõ

essa

rLa

da S

amar

aE9

00

026

Alla

r Gol

dber

g / M

ihke

l Lää

neVA

Z 21

05E9

00

00

27H

arald

Tor

n / L

embi

t Paju

saar

Mits

ubish

i Col

tE9

00

028

Villu

Mät

tik /

Mait

Mät

tikVA

Z 21

05E9

00

0

263

29Ei

nar V

aldm

aa /

Jann

o O

lder

Toyo

ta C

orol

la G

TE9

00

030

Kaljo

Sad

am /

And

res M

arip

uuA

ZLK

214

0E9

00

031

Avo

Reim

al / A

rgo

Sepp

VW

Gol

fE9

00

0x

Tom

i Rön

nem

aa /

Har

ri Sa

volai

nen,

Ter

o Rö

nnem

aa, A

ntti

Linn

aket

oTo

yota

Cor

olla

GT

E97

88

80

07

3838

E10

Põlv

aTa

llinn

Viru

Lõun

a- E

esti

Paid

eVi

ljand

iSa

arem

aako

kku

koht

Pilo

ot/k

aard

iluge

ja(d)

Võist

lusa

uto

klas

skl

ass

klas

skl

ass

klas

skl

ass

klas

skl

ass

KV

1Ja

n Õ

unas

te /

Jarn

o Ta

lve,

Pete

r Lo

orits

Niss

an Su

nny

E10

1212

127

128

63

2Va

hur E

rr /

Mee

lis G

oldb

erg

Niss

an Su

nny G

TIE1

00

015

012

1515

573

Mee

lis O

rgla

/ Mar

gus M

etss

aluN

issan

Sunn

y GTI

E10

78

710

108

050

4Ja

nek

Mõi

k / T

arm

o Va

rvas

Lada

VFT

SE1

010

100

74

610

475

Lem

bit S

oe /

Aht

o Pi

hlas

Toyo

ta St

arlet

E10

1515

00

150

045

6Ra

ido

Laul

ik /

Tõni

s Viid

asN

issan

Sunn

y GTI

E10

710

80

107

427

Har

ald T

orn

/ Lem

bit P

ajusa

arM

itsub

ishi C

olt

E10

65

86

258

Mar

t Kas

k / T

anel

Maa

soo

BMW

318

E10

03

46

60

019

9Ra

in Jo

hans

on /

Hen

ri Fr

anke

Ford

Sier

raE1

08

63

1710

Vilja

r Ven

tsel /

Kris

tjan

Värv

VAZ

2105

3E1

015

1511

Taav

i Kiv

istik

/ Ta

avi R

iit, M

aila

Va

her

Ope

l Astr

aE1

00

80

50

13

12Ta

rmo

Järv

eoja

/ Mar

tin Jä

rveo

jaFo

rd F

iesta

E10

120

1213

Mad

is M

ägi /

Jaan

Hall

iste

BMW

Com

pact

E10

00

00

012

1214

Krist

o Ta

mm

/ Ke

rmo

Kärtm

ann,

C

arl T

erra

sN

issan

Sunn

y GTI

E10

55

010

15Ta

rmo

Tiits

/ En

ar S

aar

VW

Gol

f GL

E10

44

20

1016

Rand

o Tu

rja /

Ain

Sep

p, A

ivo

Turja

La

da V

FTS

E10

06

30

00

09

17Ja

nar N

agel

/ Lin

nar S

imm

oV

W G

olf I

IE1

00

53

818

Mait

Mad

ik /

Priit

Hain

Niss

an Su

nny G

TIE1

00

70

719

Eina

r Soe

/ Ta

rmo

Kase

org,

Imre

Ku

usk

Toyo

ta St

arlet

E10

00

50

05

20O

lavi J

üriö

ö / A

lari J

üriö

öLa

da V

FTS

E10

55

21Ka

lle K

ask

/ Alm

ar H

indo

BMW

318

E10

44

22Ru

dolf

Rohu

saar

/ M

ihke

l Sag

ar,

Ger

mo

Grü

ntha

lV

W G

olf,

Niss

an Su

nny

E10

00

00

04

4

23Iv

ar K

oppe

l / R

utt L

ääne

met

s, Ka

upo

Kopp

elFo

rd Si

erra

E10

03

3

24Ka

jar V

assil

/ A

lar R

osen

berg

Lada

VFT

SE1

02

225

Olav

i Puk

k / T

arvo

Saa

rO

pel K

adet

tE1

00

01

01

26Ja

ak P

almist

o / G

erm

o G

rünt

hal

VW

Gol

fE1

01

1

264

27M

ihke

l Kär

ner /

Kar

le Ra

huO

pel A

scon

a BE1

00

028

Arg

o Ae

dnur

m /

Tõni

s Kas

kM

itsub

ichi C

olt

E10

00

029

Kaid

o Vi

ira /

Tarm

o Va

jakD

aew

oo L

anos

E10

00

30A

ndre

s Lich

tfeld

t / Iv

ar M

aran

Ford

Esc

ort

E10

00

00

31Ri

co R

odi /

Raim

o Li

llem

ets

Ope

l Astr

aE1

00

00

032

Kain

o Tr

aum

ann

/ Mait

Koo

saV

W G

olf

E10

00

E11

Pilo

ot/k

aard

iluge

ja(d

)Võ

istlu

saut

okl

ass

tule

mus

edPõ

lva

Talli

nnV

iru

Lõun

a-

Eest

iPa

ide

Vilj

andi

Saar

emaa

kokk

u

koht

klas

skl

ass

klas

skl

ass

klas

skl

ass

klas

sK

V1

Eina

r Laip

aik

/ Siim

o Su

vem

aaBM

W M

3E1

115

015

150

1515

752

Avo

Kivi

nukk

/ Ti

it Ti

ivoj

aBM

W C

ompa

ctE1

10

1212

015

1212

633

Mar

ko M

ättik

/ To

omas

Tau

kBM

W 3

25/T

oyot

a Cor

olla

E11

1510

120

100

474

Enn

Kasa

ri / H

anne

s Kuu

smaa

Niss

an Su

nny

E11

810

810

365

Reem

o M

ichels

on /

Eina

r Vald

maa

Ford

Esc

ort R

S 20

00E1

112

80

206

Rein

Koc

h / A

ndre

Var

eH

onda

Civ

icE1

110

07

00

017

7Kr

istjan

Lüü

ding

/ Ja

anus

Lüü

ding

BMW

Com

pact

E11

120

128

Jann

o O

lder

/ Ju

ssi K

ulm

ala

BWM

M3

E11

1010

9A

imar

Aav

ik /

Indr

ek Ir

s, Er

vin

Tser

ljuk

Ford

Esc

ort M

K2

E11

08

810

Krist

o Ta

mm

/ O

lavi K

ask

BMW

325

E11

88

11To

omas

Aav

isto

/ Kall

e Kalj

ula

Ford

Esc

ort R

S 20

00E1

17

00

00

712

Rein

Tom

inga

s / In

ese K

äspr

iBM

W C

ompa

ctE1

10

77

13H

arri

Rode

ndau

/ To

m R

istFo

rd E

scor

t MK

2E1

10

00

00

14A

lar H

erm

anso

n / H

eiti L

aast,

And

re V

are

Ope

l Kad

ett C

E11

00

015

And

res O

lvik

/ Tõ

nu R

audk

ats

AZL

K 2

140

E11

00

265

NOORTERALLI MEISTRIVÕISTLUSED 2008JUUNIOR 21Võru Tallinn Otepää Haapsalu11.-12. jaan 20.-21. juuni 06.-07. sept 01.-02. nov

koht piloot auto mark 1 2 3 4 Punktidkaardilugeja registreerija kokku

1 Kaspar KoitlaGreta Germanaviciute / Rein Jõessar / Kristo Kallas

Nissan Sunny / Honda Civic Type-RSMR Motorsport / AG Racing

17 21 k 21 59

2 Priit OllinoSilver Kütt / Eero Uustalu

Renault Clio R3Jaanimäe RT

- 17 21 17 55

3 Rivo VähiMargus Zolotov / Ain Heiskonen

VW Golf / Honda Civic Type-RG.M. Racing SK

14 14 14 11 53

4 Indrek UpsMarten Madissoo / Tarmo Lai

Honda Civic CRXLaitseRallyPark

k 10 17 9 36

5 Hendrik KersRaino Verliin

Renault ClioTeam RRC

21 12 k k 33

6 Kristen KelementTimo Kasesalu

Citroen C2Jaanimäe RT

- 11 k 14 25

7 Reiko LempuIndrek Jõeäär

Honda Civic Type-RTeam HH Racing

- - - 12 12

8 Romet TsirnaAlari Jüriöö

Honda Civic Type-RJaanimäe RT

12 - - - 12

9 Mirko Usin Oliver Linno

VW GolfA-Racing

11 - - - 11

10 Rudolf RohusaarLoona Pärnakivi

Nissan Sunny GTIJaanimäe RT

- - - 10 10

11 Ivar RühkaJanno Hert

VW Golf 2Jakoch Racing

- 9 k - 9

12 Maila VaherKarita Kivi

Nissan Sunny GTISar-Tech Motorsport

- - - 8 8

Märt HeinlikSiim Oja

Lada Samara Paide ASK

- - - k 0

NOORED 18

koht piloot auto mark 1 2 3 4 Punktidkaardilugeja registreerija kokkuTimo HeiskonenAndres Ots

Honda Civic Type-RG.M. Racing SK

17 21 21 14 73

2 Rein Koch Andre Vare

Honda CivicJakoch Racing

14 14 14 17 59

3 Sander TiislerKaido Kaasik / Gabriel Müürsepp

Honda Civic Type-RG.M. Racing SK

k 17 17 9 43

4 Oskar Georg NaruskMart Ojaperv

Nissan AlmeraOK TSK

- - 11 21 32

5 Simmo ArendiToivo Rühka

Ford Escort RS 2000Harju KEK Ralliklubi

- 12 8 12 32

6 Henry AsiMartin Ansi

VAZ 2105OK TSK

- 11 7 10 28

7 Steven ViiloTaivo Tuusis

Toyota StarletA-Karuse AMK

21 - k - 21

266

8 Ken TornLembit Pajusaar

Mitsubishi ColtSar-Tech Motorsport

- - 10 8 18

9 Revo TaarJörgen Pukk

VW GolfPaide ASK

- - 12 - 12

10 Otto TähtRivo Hell

Renault ClioJMS Racing

12 - - - 12

11 Henri HaavIndrek Napp

Lada SamaraMärjamaa Rally Team

- - - 11 11

12 Roland MurakasKalle Adler

Toyota Yaris / Honda Civic Type-RM.K.E Motorsport Silberauto

11 k - k 11

13 Kaarel KurvitsMihkel Sagar

VW Golf 2Paide ASK

- - 9 - 9

Joosep NaruskKalle Kalmus / Margus Ainsalu

Mitsubishi Colt / VW Golf 3G.M. Racing SK

k - - k 0

Mellis LillemetsMart Teesalu

Ford EscortReinsalu Sport

- k - k 0

Ott KiilEnn Kiil

Opel Kadett 1,8 GSISar-Tech Motorsport

- k - k 0

NOORED 16

koht piloot auto mark 1 2 3 4 Punktidkaardilugeja registreerija kokku

1 Siim PlangiIndrek Lepp / Marek Sarapuu

Citroen C2G.M. Racing SK

21 21 9 21 72

2 Sander PärnKen Järveoja

Citroen C2Aava-Sikk Noorte Rallitiim

17 17 17 12 63

3 Oliver OjapervJarno Talve

Lada SamaraOK TSK

12 9 14 17 52

4 Martin KangurMeelis Vooro / Martin Järveoja

Citroen C2Aava-Sikk Noorte Rallitiim

k 14 21 14 49

5 Miko-Ove NiinemäeRasmus Niinemäe / Kristo Kraag

Citroen C2Jaanimäe RT

11 10 10 9 40

6 Karl JalakasRainer Laipaik

VAZ 2105Sar-Tech Motorsport

- 6 11 10 27

7 Markus AbramKristjan Novitski

Honda CivicMerkomar Motorsport

14 12 k k 26

8 Rainer RohtmetsHenri Franke / Margus Mets

Lada SamaraOK TSK

- 11 12 k 23

9 Valdur KompTom Rist / Avo Kivinukk

VW Golf 2Sar-Tech Motorsport

- - 8 11 19

10 Ken TornLembit Pajusaar / Harald Torn

Mitsubishi ColtSar-Tech Motorsport

10 8 - - 18

11 Karl Kruuda Martin Järveoja

Citroen C2Aava-Sikk Noorte Rallitiim

k 7 7 - 14

Allan PopovSergei Larens / Aivar Järvet

Mitsubishi Colt / Citroen SaxoEkström Rally Team

k k k DSQ 0

Rene LuhamaaMihkel Lääne

Ford FiestaJMS Racing

- k k - 0

267

koht

pilo

otau

to m

ark

Võr

uK

ehtn

aP

ärnu

Nar

vaS

aare

maa

Laits

eH

iium

aaK

ehal

aP

unkt

id

kaar

dilu

geja

reg

istr

eerij

a9.

veeb

r3.

mai

4.m

ai24

.mai

14.ju

uni

13.ju

uli

16.a

ug25

.okt

kokk

u

1S

iim P

lang

iM

arek

Sar

apuu

Citr

oen

C2

G.M

. Rac

ing

SK

30(1

2)20

2015

1220

3014

7 (1

59)

2M

artin

Kan

gur

Mee

lis V

ooro

Citr

oen

C2

Aav

a-S

ikk

Noo

rte

Ral

litiim

-15

1515

2020

15k

100

3S

ande

r P

ärn

Ken

Jär

veoj

aC

itroe

n C

2A

ava-

Sik

k N

oort

e R

allit

iim24

2010

1012

158

k99

4

Mar

kus

Abr

amM

artin

Rim

mel

/ K

ristja

n N

ovits

ki /

Jarm

o V

õsa

Hon

da C

ivic

Mer

kom

ar M

otor

spor

t20

8k

88

1012

2086

5A

llan

Pop

ovA

ivar

Jär

vet

Mits

ubis

hi C

olt /

Citr

oen

Sax

oE

kstr

öm R

ally

Tea

m15

612

1210

6(4

)24

85 (

89)

6O

liver

Oja

perv

Avo

Kris

tov

/ Rau

l Kul

geve

eLa

da S

amar

aO

K T

SK

17

(3)

64

48

617

62 (

65)

7K

arl K

ruud

aM

artin

Jär

veoj

aC

itroe

n C

2A

ava-

Sik

k N

oort

e R

allit

iim-

108

k6

310

-37

8R

aine

r R

ohtm

ets

Mar

gus

Met

sV

AZ

210

8O

K T

SK

13-

--

1-

315

32

9M

iko-

Ove

Niin

emäe

Ras

mus

Niin

emäe

Citr

oen

C2

Jaan

imäe

RT

-2

-6

34

-13

28

10K

arl J

alak

asT

oom

as J

alak

asV

AZ

210

5S

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

91

--

21

-11

24

11R

ene

Luha

maa

Mih

kel L

ääne

For

d F

iest

aJM

S R

acin

g11

0-

--

--

-11

12V

aldu

r K

omp

Tom

Ris

tV

W G

olf

2S

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-4

-3

--

--

7

13E

nar-

Kla

us K

unm

anV

W G

olf

2E

rki S

port

--

4-

--

--

4

14K

en T

orn

Mits

ubis

hi C

olt

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t-

--

--

2-

-2

RALL

ISPR

INDI

MEI

STRI

VÕIS

TLUS

ED 2

008

V16

268

koht

pilo

otau

to m

ark

Võr

uK

ehtn

aP

ärnu

Nar

vaS

aare

maa

Laits

eH

iium

aaK

ehal

aP

unkt

idP

unkt

id

kaar

dilu

geja

reg

istr

eerij

a9.

veeb

r3.

mai

4.m

ai24

.mai

14.ju

uni

13.ju

uli

16.a

ug25

.okt

kokk

uko

kku

1

San

der

Tiis

ler

Indr

ek L

epp

/ Mar

ek S

arap

uu /

Gab

riel M

üürs

epp

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

G.M

. Rac

ing

SK

(k)

2015

20(8

)8

2030

113

(121

)12

1

2T

imo

Hei

skon

enA

ndre

s O

ts /

Ain

Hei

skon

enH

onda

Civ

ic T

ype-

RG

.M. R

acin

g S

K(1

.)15

2015

(12)

1512

2410

1 (1

13)

113

3R

auno

Oru

põld

Ope

l Ast

raK

ehtn

a A

MK

-(1

0)12

1210

1210

2076

(86

)86

4R

olan

d M

urak

asK

alle

Adl

er /

Urm

as K

ünst

ler

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

M.K

.E. M

otor

spor

t Silb

erau

to-

12-

k20

2015

k67

67

5O

skar

Geo

rg N

arus

kR

aul K

ulge

vee

Ope

l Ast

raO

K T

SK

-4

-8

36

617

4444

6H

enry

Asi

Mar

gus

Laas

ik /

Mar

tin A

nsi

VA

Z 2

105

OK

TS

K-

3-

102

44

1336

36

7R

ein

Koc

hA

ndre

Var

eH

onda

Civ

icJa

koch

Rac

ing

-8

--

15-

--

2323

8R

evo

Taa

rJö

rgen

Puk

kV

W G

olf 2

Pai

de A

SK

--

--

410

8-

2222

9S

imm

o A

rend

iG

abrie

l Müü

rsep

p / H

aiti

Are

ndi

For

d E

scor

t RS

200

0H

arju

KE

K R

allik

lubi

--

--

-3

311

1717

10H

enrr

i Haa

vLa

da S

amar

aM

ärja

maa

Ral

ly T

eam

--

--

--

-15

1515

11M

eelis

Lill

emet

sM

art T

eesa

luF

ord

Esc

ort

Rei

nsal

u S

port

-6

8-

k-

--

1414

12E

rik R

auds

epp

Hon

da C

ivic

Erk

i Spo

rt-

-10

--

--

-10

10

13O

tto T

äht

Riv

o H

ell

Ren

ault

Clio

JMS

Rac

ing

(2.)

--

-6

--

-6

6

14K

arl-A

rtur

Viit

raF

ord

Esc

ort

OK

TS

K-

--

--

21

-3

3

15K

aare

l Kur

vits

VW

Gol

f 2P

aide

AS

K-

--

--

-2

-2

2

16K

en T

orn

Mits

ubis

hi C

olt

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t-

--

-1

--

-1

1Jo

osep

Nar

usk

Mits

ubis

hi C

olt

G.M

. Rac

ing

SK

(k)

--

--

--

-0

0R

eigo

Roo

stO

pel K

adet

tS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-k

--

0-

--

00

Ned

dy-M

artin

Too

mLa

da V

FT

SLa

itseR

ally

Par

k-

--

-0

--

-0

0

V18

269

koht

pilo

otau

to m

ark

Võr

uK

ehtn

aP

ärnu

Nar

vaS

aare

maa

Laits

eH

iium

aaK

ehal

aP

unkt

id

kaar

dilu

geja

reg

istr

eerij

a9.

veeb

r3.

mai

4.m

ai24

.mai

14.ju

uni

13.ju

uli

16.a

ug25

.okt

kokk

u

1M

argu

s R

emm

ak

Urm

as R

oosi

maa

/ O

laf S

uude

rM

itsub

ishi

Lan

cer

Evo

9H

arju

KE

K R

allik

lubi

30-

--

1520

(*1.

)24

89

2O

tt T

änak

R

aigo

Mõl

der

Sub

aru

Impr

eza

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t24

--

-20

--

3074

3S

lava

Pop

ovT

alis

Per

osti

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 6

/ 8

Eks

tröm

Ral

ly T

eam

-12

-15

-12

-17

56

4P

riit S

alur

iM

itsub

ishi

Lan

cer

Evo

5 /

9T

eam

RR

C-

--

2010

--

1141

5R

iho

Räh

nA

ndru

s T

oom

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 5

/ 9

Tea

m R

RC

1510

(*2.

)6

3-

(*2.

)7

41

6A

go A

huK

alle

Ahu

Sub

aru

Impr

eza

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t20

k-

-6

--

1339

7G

eorg

Gro

ssM

adis

Hal

ling

Sub

aru

Impr

eza

Gro

ssi R

ally

Tea

m /

Sub

aru

Aut

ospi

ritis

t-

--

--

15-

2035

8K

ert U

usA

lo Iv

ask

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 9

Tea

m R

RC

-15

--

--

-15

30

9M

arko

Virk

oja

Silv

er H

avam

aa /

Siim

Oja

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 8

Pai

de A

SK

-k

-8

810

--

26

10E

gon

Kau

rS

imo

Kos

kine

nS

ubar

u Im

prez

aO

K T

SK

-20

(*1.

)-

--

--

20

11M

arko

Kas

epõl

dR

ein

Jões

sar

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 6

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m /

Keh

tna

AM

K-

6-

104

--

-20

12T

aivo

Jaa

nsoo

Ola

vi K

onsa

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 3

MR

Rac

ing

118

--

--

--

19

13M

argu

s U

leks

inH

anne

s M

änna

met

sM

itsub

ishi

Lan

cer

Evo

6JM

S R

acin

g9

4-

--

6-

-19

14A

ts R

emm

elg

Ale

ksan

dr G

orla

nov

Sub

aru

Impr

eza

Cue

ks R

acin

g17

--

--

--

-17

15R

oman

Sok

olov

Laur

i Ann

uk /

Jane

k T

amm

Mits

ubis

hi V

R4

Gal

ant

AG

K S

port

driv

e13

k-

--

--

-13

16A

lo H

ints

erJa

nek

Tam

m /

Oliv

er T

ampu

uM

itsub

ishi

VR

4 G

alan

t / L

ance

r E

vo 6

AG

K S

port

driv

ek

k-

-12

--

k12

17M

argu

s M

urak

asM

itsub

ishi

Lan

cer

Evo

9M

.K.E

Mot

orsp

ort S

ilber

auto

--

-12

--

--

12

18A

leks

ande

r K

äoR

iho

Luik

Sub

aru

Impr

eza

Nor

pot R

acin

g-

--

--

--

99

4WD

270

19U

rmas

Han

iM

itsub

ishi

Lan

cer

Evo

6JM

S R

acin

g-

--

--

8-

-8

20A

are

Müi

lT

iit V

anam

ölde

rM

itsub

ishi

Lan

cer

Evo

6M

ärja

maa

Ral

ly T

eam

--

--

--

-6

6

21A

lari

Kup

riIn

nar

Nem

valts

/ A

lar

Tat

rikS

ubar

u Im

prez

aA

-Rac

ing

kk

--

--

-5

5

22Ja

nek

Tam

mT

imo

Kal

lingo

Mits

ubis

hi G

alan

t VR

4A

GK

Spo

rtdr

ive

--

--

--

-4

4

23O

liver

Tam

puu

Tim

o K

allin

goM

itsub

ishi

Gal

ant V

R4

AG

K S

port

driv

e-

--

--

--

33

24T

oom

as S

arap

Mits

ubis

hi L

ance

r E

vo 8

Pai

de A

SK

--

--

2-

--

2

RALL

I 2W

D

koht

pilo

otau

to m

ark

Võr

uK

ehtn

aP

ärnu

Nar

vaS

aare

maa

Laits

eH

iium

aaK

ehal

aP

unkt

id

kaar

dilu

geja

reg

istr

eerij

a9.

veeb

r3.

mai

4.m

ai24

.mai

14.ju

uni

13.ju

uli

16.a

ug25

.okt

kokk

u

1K

aspa

r K

oitla

And

res

Ots

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

AG

Rac

ing

/ G.M

. Rac

ing

SK

--

2020

k20

1530

105

2

Riv

o V

ähi

Ste

ven

Viil

o / M

arek

Lau

r /

Mar

tin M

elts

ov /

Ain

Hei

skon

enV

W G

olf /

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

G.M

. Rac

ing

SK

136

15(4

)8

1220

1589

(93

)

3H

endr

ik K

ers

Rai

no V

erlii

nR

enau

lt C

lioT

eam

RR

C30

10-

12-

--

2072

4K

riste

n K

elem

ent

Tim

o K

ases

alu

Citr

oen

C2

Jaan

imäe

RT

-15

--

1215

-24

66

5R

aido

Lau

likT

õnis

Viid

asN

issa

n S

unny

GT

IS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-0

-10

68

1217

53

6A

rvo

Oja

perv

Avo

Kris

tov

Ren

ault

Clio

OK

TS

K-

810

815

4-

-45

7P

riit O

llino

Eer

o U

usta

luR

enau

lt C

lio R

3Ja

anim

äe R

T-

2012

-10

--

-42

8R

eiko

Lem

puIn

drek

Jõe

äär

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

Tea

m H

H R

acin

g17

--

-20

--

-37

9G

abrie

l Müü

rsep

pA

in H

eisk

onen

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

G.M

. Rac

ing

SK

2412

--

--

--

36

10La

uri R

eint

amO

liver

Pee

bo /

Kris

tjan

Vär

vV

AZ

210

8O

K T

SK

114

--

-10

--

25

11Ja

an P

etta

iIn

ger

Tuu

rLa

da S

amar

aG

.M. R

acin

g S

K7

3-

2-

--

1123

271

12M

ario

Kar

use

Prii

t Koo

saO

pel A

stra

A-K

arus

e A

MK

20-

--

--

--

20

13M

artin

Val

ter

Too

mas

Val

ter

/ Tar

vi H

ints

VA

Z 2

108

OK

TS

K /

Cue

ks R

acin

g-

0-

62

-8

-16

14D

avid

Sul

tanj

ants

Jaan

Põl

dsep

pH

onda

Civ

ic T

ype-

RP

aide

AS

K-

28

k-

6-

-16

15E

inar

Val

dmaa

Toy

ota

Cor

olla

GT

IE

inar

Val

dmaa

--

-15

--

--

15

16R

aul V

iilo

Tai

vo T

uusi

sT

oyot

a S

tarle

tA

-Kar

use

AM

K15

--

--

--

-15

17M

argu

s O

jaot

sM

artin

Mel

tsov

Hon

da C

ivic

G.M

. Rac

ing

SK

--

--

--

-13

13

18Ja

nek

Sal

ong

Kris

tjan

Vok

sepp

Lada

Sam

ara

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t-

--

--

-10

-10

19M

artin

Mer

elai

dH

enri

Pih

elV

AZ

210

8O

K T

SK

-0

6-

4-

--

10

20Ja

nis

Kaj

oJa

ak S

arv

VW

Gol

f 2JM

S R

acin

g1

--

--

--

910

21M

ait K

oosa

Prii

t Koo

saV

W G

olf 1

A-K

arus

e A

MK

9-

--

--

--

9

22M

ärt H

einl

ikS

iim O

jaLa

da S

amar

aP

aide

AS

K3

--

--

0-

69

23Ja

ak P

alm

isto

VW

Gol

fP

aide

AS

K-

--

--

--

77

24M

ihke

l Kär

ner

Kar

le R

ahu

Ope

l Asc

ona

BE

kstr

öm R

ally

Tea

m6

--

--

--

-6

25E

inar

Lai

paik

BM

W M

3La

itser

ally

Par

k-

--

-3

2-

-5

26A

vo R

eim

alA

rgo

Sep

pV

W G

olf

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t-

--

--

--

55

27R

omet

Tsi

rna

Ala

ri Jü

riöö

Hon

da C

ivic

A-R

acin

g5

--

--

--

-5

28Jo

uni P

apun

enT

albo

t Sun

beam

160

0O

K T

SK

--

4-

--

--

4

29R

aine

r La

ipai

kV

AZ

210

5S

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

--

--

00

-4

4

30R

ünno

Ubi

nhai

nR

iho

Tei

nvel

dN

issa

n A

lmer

a G

TI

Laits

eRal

lyP

ark

4-

--

--

--

4

31V

iljar

Ven

tsel

VF

TS

Laits

eRal

lyP

ark

--

--

-3

--

3

272

32M

art K

aaris

toR

ain

Vill

oN

issa

n S

unny

GT

IS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-0

-3

--

--

3

33In

drek

Nap

pV

AZ

210

8M

ärja

maa

Ral

ly T

eam

--

--

--

-3

3

34M

artti

Var

ikP

riit H

olts

man

nLa

da S

amar

aJa

anim

äe R

T2

--

--

--

-2

35R

ain

Vill

oN

issa

n S

unny

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t-

--

--

1-

-1

36Le

mbi

t Soe

Aht

o P

ihla

sT

oyot

a S

tarle

tS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-k

--

1-

--

1

37A

in R

ajas

Aud

i 80

Jaan

imäe

RT

--

-1

--

--

1

38T

imo

Vaa

rman

nE

rik L

epik

son

Nis

san

Alm

era

GT

IO

K T

SK

-1

--

--

--

1Ja

nar

Nag

elLi

nnar

Sim

mo

VW

Gol

f 2A

-Rac

ing

0-

--

--

--

0Iv

ar K

oppe

lR

utt L

ääne

met

sF

ord

Sie

rra

Rei

nsal

u S

port

0-

--

--

--

0V

ahur

Kel

lam

ovA

ZLK

214

0 / V

AZ

210

8A

-Rac

ing

0k

--

--

--

0A

ndre

s O

lvik

Tõn

u R

audk

ats

AZ

LK 2

140

A-R

acin

g0

0-

--

--

-0

Mar

ko L

aane

saar

Tõn

u R

audk

ats

AZ

LK 2

140

A-R

acin

g0

0-

--

--

-0

Mar

ko K

asep

õld

Sve

n R

aid

Lada

Sam

ara

Mär

jam

aa R

ally

Tea

mk

--

--

--

-0

Vah

ur E

rrM

eelis

Gol

dber

gN

issa

n S

unny

GT

IP

roR

ex R

acin

g-

0-

--

--

-0

Rai

t Sin

ijärv

Rai

do L

oel

Hon

da C

ivic

Typ

e-R

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m-

0-

--

--

-0

Ric

o R

odi

Rai

mo

Lille

met

sO

pel A

stra

Nav

aka

Rac

ing

SK

-0

--

--

--

0P

eep

Kur

mK

onst

antin

Šor

ohov

VW

Gol

f 2C

ueks

Rac

ing

-0

--

--

--

0H

anno

Viik

Prii

t Hai

nR

enau

lt C

lioA

-Aut

olin

e R

acin

g T

eam

-0

--

--

--

0R

aivo

Rei

nebe

rkLe

mbi

t Sui

tH

onda

Civ

icP

roR

ex R

acin

g-

0-

--

--

-0

Ola

vi K

ask

Kris

to T

amm

BM

W 3

25S

K R

ooliv

elle

d-

0-

--

--

-0

273

Mik

k K

oppe

lC

hris

toph

er R

obin

Kul

bok

Nis

san

Sun

nyP

roR

ex R

acin

g-

0-

--

--

-0

Mee

lis H

irbau

mO

pel A

stra

GS

IP

aide

AS

K-

0-

--

--

-0

Rei

mo

Tam

mik

uC

arl T

erra

sV

AZ

210

5S

K J

okke

r-

0-

--

--

-0

Mirk

o U

sin

Oliv

er L

inno

VW

Gol

f 2A

-Rac

ing

-0

--

--

--

0Iv

ar R

ühka

VW

Gol

f 2Ja

koch

Rac

ing

-0

--

--

--

0T

arm

o R

eine

berk

Hon

da C

ivic

CR

XP

roR

ex R

acin

g-

k-

--

--

-0

Mee

lis O

rgla

Mar

gus

Met

ssal

uN

issa

n S

unny

GT

IP

roR

ex R

acin

g-

k-

--

--

-0

Ein

ar S

oeT

arm

o K

aseo

rgT

oyot

a S

tarle

tS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-k

--

0-

--

0E

nn K

iilO

pel K

adet

tS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-k

--

0-

--

0E

rkki

Jür

gens

onB

MW

316

A-R

acin

g-

--

k-

--

-0

Ale

ksan

dr T

svet

kov

VW

Gol

f 2E

kstr

öm R

ally

Tea

m-

--

k-

--

-0

Ste

pan

Tsv

etko

vV

W G

olf 2

Eks

tröm

Ral

ly T

eam

--

-k

--

--

0K

aljo

Sad

amA

ZLK

214

0S

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

--

--

0-

--

0M

argu

s K

luge

Hon

da C

ivic

VT

IP

roR

ex R

acin

g-

--

--

0-

-0

Laur

i Ris

tola

inen

Lada

210

5S

K R

ooliv

elle

d-

--

--

0-

-0

Kris

tjan

Lüüd

ing

BM

WS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

--

--

-0

--

0K

alle

Kas

kT

anel

Maa

soo

BM

W 3

18is

Laits

eRal

lyP

ark

--

--

-0

--

0A

imar

Aav

ikIn

drek

Irs

For

d E

scor

t MK

2S

K V

illu

--

--

-0

--

0M

adis

Eno

kLa

da 2

105

SK

Roo

livel

led

--

--

-0

--

0R

isto

Mär

tson

Ilmar

Puk

kF

ord

Foc

usN

avak

a ra

cing

SK

--

--

--

-k

0

274

koht

pilo

otau

to m

ark

Võr

uK

ehtn

aP

ärnu

Nar

vaS

aare

maa

Laits

eH

iium

aaK

ehal

aP

unkt

id

reg

istr

eerij

a9.

veeb

r3.

mai

4.m

ai24

.mai

14.ju

uni

13.ju

uli

16.a

ug25

.okt

kokk

u

1M

artin

Saa

rV

W G

olf 2

Opt

itran

s T

ehni

kasp

ort

3020

2015

2020

-30

155

2M

argu

s Ja

mne

sLa

da S

amar

aC

ueks

Rac

ing

2415

1012

-12

2020

113

3T

arvo

Mar

dist

eB

MW

325

i / N

issa

n S

unny

GT

IS

ar-T

ech

Mot

orsp

ort

-8

1520

86

1511

83

4A

ndre

s R

eite

lN

issa

n S

unny

SK

Vill

u15

44

612

k12

760

5H

enri

Fra

nke

Suz

uki B

alen

o / N

issa

n S

unny

SK

Vill

uk

68

104

810

1359

6M

argu

s O

jaot

sH

onda

Civ

icG

.M.R

acin

g S

K20

10-

-10

10-

-50

7Im

re R

eisi

nV

W G

olf

Pro

Rex

Rac

ing

13k

68

64

-9

46

8M

adis

Uib

oF

ord

Esc

ort

Rei

nsal

u S

port

--

12-

-15

-15

42

9S

ten

Oja

Lada

Sam

ara

SM

R M

otor

spor

t-

--

--

--

2424

10V

eiko

Kõo

puu

VW

Gol

f 2K

ehtn

a A

MK

113

--

--

-4

18

11S

ten

Kar

uks

VA

Z 2

108

Yel

low

Rac

ing

Tea

m-

--

--

--

1717

12U

rmo

Luts

VW

Gol

fG

.M.R

acin

g S

K17

--

--

--

-17

13K

aino

Tra

uman

nV

W G

olf 1

Sar

-Tec

h M

otor

spor

t-

--

-15

--

-15

14A

sso

Oja

ndu

VA

Z 2

108

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m-

12-

--

--

-12

15T

arm

o R

eine

berk

Hin

da C

ivic

CR

XP

roR

ex R

acin

g9

--

--

--

-9

16K

ati R

iidak

VW

Gol

f 2K

ehtn

a A

MK

72

--

--

--

9

17A

ndre

Kur

gLa

da S

amar

aA

MK

Lig

ur r

acin

g-

--

--

--

66

18Ja

nno

Ligu

rLa

da S

amar

aA

MK

Lig

ur r

acin

g-

--

--

--

55

19T

auri

Jaan

son

Ope

l Ast

raO

ptitr

ans

Teh

nika

spor

t-

-3

--

--

-3

Sla

va P

opov

Lada

Sam

ara

Eks

tröm

Ral

ly T

eam

--

--

--

k-

0

SPRI

NT

2WD

275

VEO

AUT

OD

koht

pilo

otau

to m

ark

Võr

uK

ehtn

aP

ärnu

Nar

vaS

aare

maa

Laits

eH

iium

aaK

ehal

aP

unkt

id

reg

istr

eerij

a9.

veeb

r3.

mai

4.m

ai24

.mai

14.ju

uni

13.ju

uli

16.a

ug25

.okt

kokk

u

1R

aivo

Pru

kner

GA

Z 5

1K

ehtn

a A

MK

--

--

-20

2015

55

2H

elm

ut U

usm

ägi

GA

Z 5

1M

ärja

maa

Ral

ly T

eam

-20

-(1

.)-

610

945

3H

olge

r E

nok

Kal

le Il

jas

GA

Z 5

2M

ärja

maa

Ral

ly T

eam

-12

--

-15

150

42

4Ja

anus

Lig

urG

AZ

51A

AM

K L

igur

Rac

ing

--

--

--

-30

30

5O

lev

Hel

üG

AZ

51

Tam

salu

AM

K-

15-

--

8-

730

6M

arco

Lee

GA

Z 5

1A

MK

Lig

ur R

acin

g-

--

--

--

2424

7M

ikk

Mäe

saar

GA

Z 5

3A

-Kar

use

AM

K(2

.)-

--

--

-20

20

8M

ait M

äesa

arG

AZ

53

A-K

arus

e A

MK

(1.)

--

--

--

1717

9P

eete

r S

ilde

GA

Z 5

2K

ehtn

a A

MK

(3.)

k-

(2.)

--

86

14

10A

nts

Kris

tall

GA

Z 5

1M

ärja

maa

Ral

ly T

eam

-k

--

--

-13

13

11K

alle

Ilja

sG

AZ

52

Erk

i Spo

rt-

--

--

-12

-12

12A

are

Müi

lG

AZ

51

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m-

--

--

12-

-12

13T

arm

o S

iltG

AZ

51

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m-

--

--

--

1111

14H

anne

s T

ürnp

uG

AZ

51

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m-

--

--

10-

-10

15La

uri L

eite

nB

agi 5

1T

amsa

lu A

MK

--

--

--

-5

5

16In

gar

Sas

siB

agi 5

3T

amsa

lu A

MK

--

--

--

-4

4

276

17K

risto

Laa

dre

GA

Z 5

3M

.K.E

. Mot

orsp

ort S

ilber

auto

--

--

--

-3

3

18R

ait S

inijä

rvG

AZ

52

Mär

jam

aa R

ally

Tea

m-

--

--

--

22

19M

arko

Tiin

asG

AZ

52

Tam

salu

AM

K-

--

--

--

11

Birg

er R

asm

usse

nG

AZ

51

Tam

salu

AM

K-

--

--

--

00

Mar

t Kor

kG

AZ

53

VA

SK

Ple

kiki

isu

--

--

--

-0

0R

ünno

Niit

salu

GA

Z 5

3T

amsa

lu A

MK

--

--

--

-0

0V

iljar

Kas

kG

AZ

53

AM

K L

igur

Rac

ing

--

--

--

-0

0

NO

ORT

E RA

LLIS

PRIN

T 20

08

J16

koht

pi

loot

au

to m

ark

Talli

nn 0

9.

mai

Sa

arem

aa 1

5.

juun

i Ja

anim

äe 0

5.

juul

i Ta

basa

lu 2

8.

sept

Ra

nnu

18.

okt

Punk

tid

kokk

u 1

Mirk

o Ka

unis

Hon

da C

ivic

12

12

9

(5)

12

45 (5

9)

2 To

ny V

õsur

H

onda

Civ

ic

(2)

8 12

12

8

40 (4

2)

3 O

liver

Vilm

s H

onda

CRX

6

6 5

(4)

6 23

(27)

4

Sand

er L

inna

ks

Hon

da C

ivic

4

4 2

8 -

18

5 M

artin

Reil

ent

VW

Gol

f 1

8 -

6 3

-17

6

Jaan

is Tu

ll H

onda

Civ

ic

3 k

4 1

5 13

7

Tane

l Tre

iel

VW

Gol

f 2

0 5

3 0

-8

8 H

eigo

Sep

Ford

Fies

ta

5 3

-0

-8

9 O

liver

Hein

soo

Ford

Esc

ort /

Hon

da C

ivic

0

-0

6 -

6 10

Re

ne K

ruus

imäg

i Fo

rd F

ocus

1

2 1

0 1

5 11

Ka

rl Ta

rren

d H

onda

Civ

ic

--

-0

4 4

12

Rene

Luh

amaa

H

onda

Civ

ic CR

X

--

--

3 3

13

Joon

as T

anel

Lään

e H

onda

Civ

ic CR

X

--

-2

0 2

14

Mat

hi K

ivi

Toyo

ta St

arlet

-

--

-2

2 15

Ke

nnet

h Se

pp

VW

Gol

f 2

-1

0 0

-1

Sim

o Va

rblan

e O

pel C

orsa

0

-k

0 -

0

277

Mer

ilin

Mäe

kivi

VA

Z 21

08

0 -

0 -

-0

Kasp

ar K

asar

i Pe

ugeo

t 206

-

-0

0 -

0 Fr

edde

rick

Grü

nber

g N

issan

Sunn

y -

-0

0 -

0 Tõ

nn L

õppe

Fo

rd F

ocus

-

-0

--

0 Ra

smus

Uus

tuln

d M

itsub

ishi C

olt 1

,6

--

0 -

-0

Tony

Maim

re

Ope

l Tig

ra

0 -

--

-0

J18

koht

pi

loot

au

to m

ark

Talli

nn 0

9.

mai

Sa

arem

aa 1

5.

juun

i Ja

anim

äe 0

5.

juul

i Ta

basa

lu 2

8.

sept

Ra

nnu

18.

okt

Punk

tid

kokk

u 1

Raun

o-O

lavi R

uut

Hon

da C

ivic

12

(6

) 6

12

12

42 (4

8)

2 St

even

Viil

o Re

naul

t Clio

Spor

t 8

12

8 (4

) 8

36 (4

0)

3 M

ihke

l Riim

an

Ope

l Astr

a 5

(4)

12

6 5

28 (3

2)

4 Kr

istjan

Sini

k H

onda

CRX

6

8 (4

) 8

6 28

(32)

5

Robe

rt Lu

ts

VW

Gol

f 3 G

TI

4 -

5 -

4 13

6

Sand

er S

epp

Mits

ubish

i Col

t, 1,

6 -

3 3

--

6 7

Jürg

en R

iit

Hon

da C

ivic

CRX

0

--

5 -

5 8

Taav

i Piip

uu

VW

Gol

f 3 G

TI

-5

--

-5

9 M

ario

Ken

dra

VW

Gol

f 2

1 -

0 3

-4

10

Rom

an B

urki

n N

issan

100

NX

0

-2

2 -

4 11

Ja

an U

mda

H

onda

Civ

ic 1,

5 3

k -

--

3 12

H

ans-

Krist

en L

eet

Maz

da 3

23 M

io

2 -

--

-2

13

Loon

a Pär

naki

vi

Ford

Fies

ta

0 k

-1

-1

14

Ger

t-Kau

po K

ähr

Hon

da C

ivic

0

-1

--

1 M

adis

Kruu

sma

Mos

kvits

h -

-0

--

0 G

leb B

ogda

nov

VW

Gol

f 1

--

0 -

-0

Kasp

ar K

aabe

l M

itsub

ishi E

clips

e 0

--

--

0

V16

koht

pi

loot

au

to m

ark

Talli

nn 0

9.

mai

Sa

arem

aa 1

5.

juun

i Ja

anim

äe 0

5.

juul

i Ta

basa

lu 2

8.

sept

Ra

nnu

18.

okt

Punk

tid

kokk

u 1

Siim

Plan

gi

Citro

en C

2 12

12

12

(8

) 9

45 (5

3)

2 M

artin

Kan

gur

Citro

en C

2 8

k 8

6 11

33

3

Sand

er P

ärn

Citro

en C

2 6

8 5

(4)

6 25

(29)

4

Alla

n Po

pov

Citro

en S

axo

s160

0 1

5 (1

) 12

4

22 (2

3)

5 M

arku

s Abr

am

Hon

da C

ivic

5

6 6

(2)

5 22

(24)

6

Karl

Kruu

da

Citro

en C

2 4

4 3

5 -

16

7 O

liver

Ojap

erv

Lada

Sam

ara

3 -

4 3

-10

278

8 Ra

iner

Roh

tmet

s La

da S

amar

a 0

2 2

1 3

8 9

Mik

o-O

ve N

iinem

äe

Citro

en C

2 2

3 0

-2

7 10

Ka

rl Ja

lakas

Va

z 210

5 0

1 0

--

1 A

ndre

Kur

g La

da S

amar

a 0

--

-1

1 Va

ldur

Kom

p V

W G

olf 2

0

--

--

0 Ja

nno

Ligu

r La

da S

amar

a 0

--

--

0 Re

ne L

uham

aa

Ford

Fies

ta

0 -

--

-0

Enar

-Klau

s Kun

man

V

W G

olf 2

0

--

--

0 O

liver

Rau

am

Citro

en C

2 -

--

0 -

0

V18

koht

pi

loot

au

to m

ark

Talli

nn 0

9.

mai

Sa

arem

aa 1

5.

juun

i Ja

anim

äe 0

5.

juul

i Ta

basa

lu 2

8.

sept

Ra

nnu

18.

okt

Punk

tid

kokk

u 1

Rolan

d M

urak

as

Hon

da C

ivic

Type

-R

8 12

8

12

(3)

40 (4

3)

2 Sa

nder

Tiis

ler

Hon

da C

ivic

Type

-R

12

6 5

8 (5

) 31

(36)

3

Tim

o H

eisko

nen

Hon

da C

ivic

-

8 6

5 6

25

4 O

liver

Ojap

erv

Rena

ult C

lio

--

--

12

12

5 Jo

osep

Laik

soo

Hon

da C

ivic

Type

-R

--

12

--

12

6 H

enry

Asi

VAZ

2105

2

(1)

3 4

2 11

(12)

7

Kaar

el Ku

rvits

V

W G

olf 2

-

--

6 4

10

8 O

tto T

äht

Rena

ult C

lio Sp

ort

6 3

--

-9

9 Ra

uno

Oru

põld

O

pel A

stra

5 4

--

-9

10

Sam

uli V

uoris

alo

Hon

da C

ivic

Type

-R

4 -

4 -

-8

11

Sten

Oja

La

da S

amar

a -

--

-8

8 12

Re

in K

och

Hon

da C

ivic

-

5 -

--

5 13

Si

mm

o A

rend

i Fo

rd E

scor

t RS

2000

1

-2

--

3 14

M

eelis

Lill

emet

s Fo

rd E

scor

t 3

--

--

3 15

Re

vo T

aar

VW

Gol

f 2

-2

k -

-2

Joos

ep N

arus

k V

W G

olf

--

--

1 1

Reig

o Ro

ost

Ope

l Kad

ett

0 0

--

-0

Ned

dy M

artin

Too

m

Lada

VFT

S -

0 -

--

0

279

RALLIKROSSI EESTI MEISTRIVÕISTLUSED 20081. Kehala rallikross 2. Laitse rallikross 3. Põltsamaa rallikross4. Vasalemma rallikross 5. Laitse rallikross

Division 1

Koht Auto 1 2 3 4 5 Summa Kokku 1 Imre Saks Mitsubishi Lancer Evo 3 / Evo 5 16 15 16 16 12 75 63 2 Aivars Kokoriss VW Golf 12 12 24 24 3 Risto Simonen Subaru Impreza WRX STI 15 15 15 4 Silvo Viitanen Ford Escort Cosworth RS 4x4 13 13 13 5 Väino Laatsarus Toyota Celica GT 12 12 12 6 Jari Kokko Volvo S 40 11 11 11 7 Tarvo Mardiste BMW 325i 10 10 10ERC 1 Martin Saar VW Golf II 16 3 12 12 13 56 53 2 Sten Oja VAZ 2108 12 15 10 9 15 61 52 3 Silver Havamaa Honda Civic Type-R 7 3 16 16 10 52 49 4 Andrus Karu Lada VFTS 6 10 8 8 5 37 32 5 Kalle Kask BMW 318is 10 5 7 7 8 37 32 6 Kevo Kärp VAZ 2101 12 3 5 6 26 26 7 Ove Pärtelson VAZ 2108 0 9 5 9 23 23 8 Imre Reisin Audi 90 Coupe GT 9 4 6 3 0 22 22 9 Tatjana Eliseejeva VAZ 21083 8 9 17 17 10 Arne Tamtik VAZ 21051 8 1 4 4 17 17 11 Ivar Koppel Ford Sierra 6 7 13 13 12 Marko Mättik Toyota Corolla 10 10 10 13 Kalmer Vaht VAZ 2101 7 7 7 14 Mait Mättik VAZ 2105 6 6 6 15 Rommi Pukk BMW 318 4 4 4 16 Margus Tammoja Honda Civic 2 2 2ERC Junior 1 Janno Õis Honda Civic 16 16 10 16 DSQ 58 48 2 Andre Kurg Lada Samara 8 12 8 10 15 53 45 3 Arvo Kask VW Golf II 12 4 16 9 8 49 45 4 Sander Roosimaa VW Golf II 5 6 6 12 13 42 37 5 Sven Kallas Lada Samara 10 8 5 8 10 41 36 6 Janno Ligur Lada Samara 9 10 7 6 9 41 35 7 Grete Männikus Lada Samara 5 12 5 6 28 28 8 Joel Alliksaar VW Golf II 7 9 9 25 25 9 Enar-Klaus Kunman VW Golf II 7 7 14 14 10 Tanel Plakso Lada Samara 7 4 11 11 11 Karmo Roots VW Golf II 6 6 6ERC Standard 1 Sten Karuks VAZ 2108 16 16 16 16 16 80 64 2 Ain Heamäe VW Golf II 5 12 10 9 10 46 41 3 Tauri Jaanson Opel Astra 12 8 5 10 8 43 38 4 Vahur Kupper Opel Kadett GSI 9 9 9 6 9 42 36 5 Erki Külvi VW Golf 6 10 7 12 6 41 35 6 Rainer Schultz VAZ 2108 7 7 6 7 12 39 33 7 Urmo Luts VW Golf II 10 6 8 5 29 29 8 Mareck Pukk Peugeot 205 GTI 12 8 7 27 27 9 Hannes Lips VW Golf II 8 8 8

1 halvima punktisummaga etapp ei läinud arvesse.

280

2WD

esi

Koht

Sõitj

aAu

to1

23

45

67

89

1011

12Su

mm

aKo

kku

1M

argu

s Sui

gusa

arO

pel A

stra

1215

1216

815

68

157

411

810

8 2

Kasp

ar P

alok

VW

Gol

f II

1010

118

87

104

410

85

9582

3Ra

imo

Reek

VW

Gol

f II

129

129

75

56

99

8378

4Ka

ido

Ora

vV

W G

olf I

I5

515

109

712

103

7676

5En

o Kr

iibi

VW

Gol

f II

76

910

104

123

75

7370

6St

en K

aruk

sVA

Z 21

0815

165

513

5454

7Va

hur K

uppe

rO

pel K

adet

t GSi

87

93

89

650

50 8

Rain

er S

chul

tzVA

Z 21

084

119

1539

39 9

Taur

i Jaa

nson

Ope

l Astr

a15

136

3434

10

Alar

i Uus

naV

W G

olf I

I9

87

36

3333

11

Aar

e Jür

gens

onO

pel K

adet

t7

96

27

3131

12

Ivo

Uut

arPe

ugeo

t 205

Gti

87

1515

13

Ain

Hea

mäe

VW

Gol

f II

1212

12 1

4A

nar K

lade

VW

Gol

f I6

612

12 1

5M

arec

k Pu

kkPe

ugeo

t 205

Gti

55

52W

D ta

ga 1

Kevo

Kär

pVA

Z 21

019

157

79

166

915

168

117

104

2Ka

lmer

Vah

tVA

Z 21

0113

88

612

94

912

1697

93 3

Ain

ar A

rula

VAZ

2105

610

55

57

55

612

1010

8671

4A

rne T

amtik

VAZ

2105

14

94

69

78

956

56 5

Dan

el Iv

ask

VAZ

2105

59

107

3131

6H

ardo

Suur

oja

VAZ

2105

99

1230

30 7

And

res K

ask

VAZ

2101

810

725

25 8

Kalle

Iljas

VAZ

2101

88

8 9

Jaan

us H

õbem

ägi

VAZ

2101

77

7 1

0M

artin

Kik

kas

VAZ

2107

66

6

SUPE

RKRO

SSI K

ARI

KAVÕ

ISTL

USED

200

81.

Aud

ru su

perk

ross

2. A

udru

supe

rkro

ss3.

Aud

ru su

perk

ross

4. A

udru

supe

rkro

ss5.

Aud

ru su

perk

ross

6. T

aali

supe

rkro

ss7.

Aud

ru su

perk

ross

8. A

udru

supe

rkro

ss9.

Aud

ru su

perk

ross

10. T

aali

supe

rkro

ss11

. Põl

tsam

aa su

perk

ross

12. A

udru

supe

rkro

ss

281

noor

ed A

1Ka

rl Ra

udse

ppH

onda

Civ

ic6

1216

1011

159

156

810

118

106

2N

ikol

ai M

artse

nko

Citro

en S

axo

VTS

915

1615

126

1285

85 3

And

re K

urg

Lada

Sam

ara

310

712

128

510

315

691

85 4

Jann

o Li

gur

Lada

Sam

ara

48

89

99

49

55

104

8472

5Er

ik R

auds

epp

Hon

da C

ivic

1012

87

75

4949

6Jo

el A

lliks

aar

VW

Gol

f III

811

77

841

41 7

Gre

te M

änni

kus

VW

Gol

f II

57

94

1237

37 8

Stev

en P

uust

Toyo

ta C

orol

la6

38

623

23 9

Toom

as L

õhm

usLa

da S

amar

a6

78

2121

10

Kerr

o Kõ

vaV

W G

olf

105

1515

11

Mar

tin S

eppa

mV

W G

olf I

I5

813

13 1

2Sa

nder

Roo

simaa

VW

Gol

f II

67

1313

13

Enar

-Klau

s Kun

man

VW

Gol

f II

77

7 1

4Sv

en K

allas

Lada

Sam

ara

66

6no

ored

B 1

Jann

o Õ

isH

onda

Civ

ic9

1616

105

1515

1510

110

1 2

Sand

er P

almist

eV

W G

olf I

412

129

1510

93

38

78

100

90 3

Heig

o Kr

iibi

VW

Gol

f II

59

913

109

107

105

1299

89 4

Enar

-Klau

s Kun

man

VW

Gol

f II

76

159

15

126

97

7776

5Ka

iro K

allas

Audi

80

/ Hon

da C

ivic

36

77

68

615

47

99

8774

6M

artin

Sep

pam

VW

Gol

f II

610

88

1312

48

6969

7A

rvo

Kask

VW

Gol

f II

810

53

35

126

1062

62 8

Sand

er R

oosim

aaV

W G

olf I

I12

613

1647

47 9

Jana

r Leh

tniit

VW

Gol

f II

64

47

86

843

43 1

0Tõ

nis H

omm

ikV

W G

olf

1611

633

33 1

1Ta

nel T

epan

diVA

Z 21

087

79

1033

33 1

2Ka

rmo

Root

sV

W G

olf I

I8

68

628

28 1

3Ra

in R

augm

äeO

pel K

adet

t5

38

8 1

4Si

lver

Õis

VAZ

2101

55

5 1

5D

eivid

Kan

delin

VW

Gol

f II

44

4

282

võist

kond

1H

onda

plu

ss34

2551

4337

5230

5214

4541

1443

843

8 2

Ligu

r Rac

ing

3737

4444

2735

1634

4726

347

347

vaba

1Va

hur M

itjan

Suba

ru Im

prez

a15

1616

169

1616

104

104

2A

in H

eam

äeV

W G

olf I

I8

98

1010

1012

774

74 3

Ove

Lin

kV

W G

olf I

I6

812

104

76

1568

68 4

Gen

adi P

edra

sO

pel K

adet

t9

129

53

88

963

63 5

Jann

o To

omin

gO

pel C

orsa

68

76

109

854

54 6

Erko

Eris

teLa

da S

amar

a12

1616

953

53 7

Rom

mi P

ukk

BMW

318

68

912

1247

47 8

Mad

is Ta

fena

uH

onda

Civ

ic10

79

78

4141

9Si

lver

Hav

amaa

Hon

da C

ivic

Type

-R8

1624

24 1

0Jo

el A

lliks

aar

VW

Gol

f III

312

924

24 1

1O

ve P

ärte

lson

VAZ

2108

107

724

24 1

2M

argu

s Tam

moj

aH

onda

Civ

ic10

919

19 1

3Re

ne V

inna

lBM

W 3

2512

618

18 1

4A

rgo

Alev

VW

Gol

f7

41

618

18 1

5St

en K

aruk

sVA

Z 21

0813

1313

16

Rolan

d Fe

odor

ovH

onda

Civ

ic Ty

pe-R

1313

13 1

7Ka

rl Ra

udse

ppH

onda

Civ

ic10

1010

18

Sten

Oja

VAZ

2108

1010

10 1

9A

smo

Aulik

Ope

l Asc

ona B

99

9 2

0Pr

iit H

aljen

dBM

W 3

187

77

21

Imre

Reis

inAu

di 9

07

77

22

Rain

er S

chul

tzVA

Z 21

085

55

23

Ruve

Ves

kiBM

W 3

255

55

24

Rom

et T

sirna

Hon

da C

ivic

22

2H

onda

Civ

icve

tera

n 1

Toiv

o M

aks

Volv

o 74

00

00

0

3 ha

lvim

a pun

ktisu

mm

aga e

tapp

i ei l

äinu

d ar

vess

e.

283

GAZ 51/52Koht Meeskond 1 2 3 4 5 6 7 8 Summa 1 Rainer Vissel 5 13 2 15 13 15 2 13 78 2 Tarmo Kihulane 9 9 13 9 6 11 8 9 74 3 Marko Tiinas 8 5 9 8 7 8 7 11 63 4 Andris Jurcins 15 3 0 15 2 9 15 59 5 Tarmo Ilves 11 4 1 11 9 3 13 4 56 6 Taavi Pindis 4 3 11 13 4 6 5 2 48 7 Marek Kõbu 2 15 6 3 8 7 41 8 Bruno Leimanis 6 0 2 5 5 15 7 40 9 Ott Kevvai 13 11 15 39 10 Aivar Kender 11 13 11 3 38 11 Birger Rasmussen 7 8 0 4 2 4 3 5 33 12 Tarmo Kuus 6 8 5 0 6 25 13 Tiit Veebel 7 1 9 4 21 14 Olev Helü 3 5 3 1 8 20 15 Aigars Ozolins 7 4 6 17 16 Raivis Lokmanis 1 7 8 17 Igor Kelk 6 6GAZ 53 1 Sigmar Tammemägi 15 15 11 15 11 15 11 15 108 2 Mait Mäesaar 13 13 15 9 15 8 15 13 101 3 Mikk Mäesaar 11 11 13 3 13 2 13 9 75 4 Vaiko Samm 9 3 6 8 6 13 7 6 58 5 Argo Allik 8 5 7 6 8 11 4 7 56 6 Margus Erin 7 2 9 7 9 5 5 5 49 7 Erko Sibul 1 9 8 13 4 3 9 1 48 8 Kristo Laadre 5 6 4 7 6 8 8 44 9 Viljar Kask 4 4 5 5 5 7 6 3 39 10 Silver Tammemägi 8 11 11 30 11 Mart Kork 6 1 9 4 20 12 Kaimar Valner 2 7 2 4 15 13 Rünno Niitsalu 3 3 2 8 14 Aare Teder 4 4 15 Marek Piigli 1 0 1 16 Priit Teivejõe 0 0 0 17 Kalju Parker 0 0Veobagi 51/52 1 Vahur Lillmann 3 11 15 11 13 15 15 15 98 2 Margus Vainumets 11 15 13 15 15 5 11 8 93 3 Anti Viibur 15 9 11 13 9 11 5 11 84

Autokross 20091. Tapa autokross 2. Varstu autokross 3. Smiltene autokross 4. Hinsa autokross5. Tääksi autokross 6. Tamsalu autokross 7. Varstu autokross 8. Tapa autokross

284

4 Marek Leegiste 13 13 4 5 4 13 13 65 5 Lauri Leiten 9 6 9 9 11 9 DSQ 9 62 6 Rain Veissbach 7 0 7 8 8 9 7 46 7 Igor Kelk 5 7 8 8 7 7 4 46 8 Elmar Leiten 4 8 7 6 6 6 6 43 9 Ivars Jansons 8 6 2 8 13 37 10 Mairo Muinast 6 5 6 3 0 7 5 32 11 Mardo Mäeots 4 5 4 0 13 12 Guldar Kiviro 2 0 0 2Veobagi 53 1 Kardo Künnapuu 13 6 13 15 15 15 13 90 2 Andrus Tiideberg 15 15 9 11 15 13 78 3 Frank Tiideberg 11 11 7 7 6 7 6 15 70 4 Igor Korobov 9 7 11 8 7 11 5 5 63 5 Kristjan Tiideberg 9 8 13 9 8 4 9 60 6 Aleksei Orlov 8 8 11 8 9 7 8 59 7 Ingar Sassi 15 13 9 11 48 8 Tanel Kihulane 13 13 8 34 9 Marek Kõbu 11 6 17 10 Kalmer Henrikson 9 9 11 Renee Rannamäe 7 7

285

Eesti

mei

striv

õistl

used

ring

raja

sõid

us 2

008

Vorm

el-B

altic

1.et

app

Riia

03.

-04.

052.

etap

pPä

rnu

28.-2

9.06

3.et

app

Pärn

u 12

.07

KOK

KU

Koht

Nim

iAu

toRi

ik1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1

Toom

as K

allas

maa

Reyn

ard

893

EST

2525

3D

NF

252

2525

313

32

Teet

Nur

meo

jaBo

wm

an B

C2ES

T16

1620

1416

1698

3Eg

idiju

s Gut

arav

icus

Dall

ara F

394

LIT

DN

FD

NS

2516

120

2082

4Ka

rel K

oitle

ppD

allar

a F39

4ES

T20

20D

NS

2060

Nor

mun

ds Su

beck

isRe

ynar

dLA

TD

NS

DN

FD

NF

DN

F0

Vorm

el-R

enau

lt1.

etap

pRi

ia 0

3.-0

4.05

2.et

app

Pärn

u 28

.-29.

063.

etap

pPä

rnu

12.0

7KO

KK

UKo

htN

imi

Auto

Riik

1.sõ

it2.

sõit

lisa

1.sõ

it2.

sõit

lisa

1.sõ

it2.

sõit

lisa

1Je

sse K

rohn

FR20

00FI

N25

253

2525

310

62

Mar

tin L

aur

FR20

00ES

T20

16D

NF

1225

253

101

3Er

ko V

allba

umFR

2000

EST

1620

68

504

Kevi

n Ko

rjus

FR20

00ES

T20

2040

5Ka

rl O

skar

Liiv

FR20

00ES

T12

1628

6Vi

lle M

iilum

äki

FR20

00FI

N14

1428

7To

omas

Heik

kine

nFR

2000

FIN

1610

268

Kalle

Kul

man

enFR

2000

FIN

86

149

Jess

e Lain

eFR

2000

FIN

104

14Jo

hann

es M

oor

FR20

00ES

TD

NF

DN

S0

Hen

ri To

umala

FR20

00FI

ND

NF

DN

S0

BMW

Koht

Nim

iAu

toRi

ik

1.et

app

Pärn

u 28

.-29.

062.

etap

pPä

rnu

12.0

73.

etap

pPä

rnu

08.-0

9.08

4.et

app

Riia

30.

-31.

08KO

KK

U1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1

Ruve

Ves

kiES

T16

1025

2025

2520

251

167

2Ro

land

Feod

orov

EST

2525

216

253

14D

NF

125

162

154

3Re

ne V

inna

lES

T20

1614

1416

201

1620

137

4Pe

ep P

ihot

aloES

T12

141

1212

2014

1D

NF

DN

S86

5Kr

isto

Krin

pus

EST

1412

2016

616

DN

FD

NS

84

286

6In

drek

Nils

onES

T10

DQ

12D

NF

1214

487

Alla

n Ti

gane

812

1412

468

Eero

Pes

urES

T10

2030

9Je

sper

Sar

onES

T8

DN

F10

1028

Supe

r-20

00

Koht

Nim

iAu

toRi

ik

1.et

app

Alas

taro

14.

-15.

062.

etap

pPä

rnu

28.-2

9.06

3.et

app

Ahv

enist

o 06

.-07.

09KO

KK

U1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1

Mik

ko E

skeli

nen

BMW

320

siFI

N25

253

1210

120

2512

12

Jani

s Hor

eliks

Hon

da C

ivic

Type

-RLA

T16

DN

F25

161

2520

310

63

Raim

o H

aukk

aV

W G

olf 5

GTI

EST

1416

1625

616

934

Ari

Laiv

ola

Seat

Tol

edo

Cupr

aFI

N20

2014

DN

F1

1614

855

Mik

ko T

iain

enBM

W 3

20si

FIN

812

820

14D

NF

626

Urm

as K

itsin

gBM

W 3

20si

EST

1214

10D

NF

1212

607

Mar

tin M

erisa

arH

onda

Civ

ic Ty

pe-R

EST

1010

20D

NF

408

Jere

Weli

nFo

rd F

ocus

FIN

36

DN

F12

10D

NF

319

Jarn

o O

llika

inen

Hon

da C

ivic

Type

-RFI

ND

NS

DN

S6

1420

10Jo

ni A

rpia

inen

Hon

da C

ivic

Type

-RFI

N4

812

11Pa

si Lä

htee

nmäk

iH

onda

Civ

ic Ty

pe-R

8D

NF

812

Mik

a Hein

onen

Skod

a Okt

avia

RS

FIN

6D

NF

6Ju

kka H

elpi

Hon

da C

ivic

Type

-RFI

ND

NF

DN

S0

Supe

r-16

00

Koht

Nim

iAu

toRi

ik

1.et

app

Riia

03.

-04.

052.

etap

pPä

rnu

28.-2

9.06

3.et

app

Pärn

u 12

.07

4.et

app

Pärn

u 08

.-09.

08KO

KK

U1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1

And

res H

allV

W G

olf 4

EST

1612

114

141

2525

114

161

140

2To

omas

Sirg

VW

Gol

f 3ES

T16

2014

2020

201

111

3Ka

rolis

Dol

eba

Hon

da C

ivic

CRX

LIT

2525

1225

166

109

4Ra

ul K

aru

VW

Gol

f 2ES

T14

1410

1216

1410

1010

05

Erko

Eris

teLa

da S

amar

aES

T25

DN

F2

DN

S16

225

251

966

Kasp

ar A

ruve

eLa

da 2

101

EST

2016

24

1020

DN

F4

1490

7M

adis

Kase

met

sTo

yota

Yar

isES

T6

8D

NF

1212

1250

8A

rdi A

olaid

VW

Gol

f 2ES

T8

612

DN

F6

840

287

9A

rman

ds K

eišš

LAT

2016

3610

Toom

as Ja

nuV

W G

olf 2

EST

1010

8D

NF

2811

Mih

kel S

elber

gV

W G

olf

EST

DN

F20

DN

SD

NS

20

Noo

red

Koht

Nim

iAu

toRi

ik

1.et

app

Pärn

u 18

.05

2.et

app

Pärn

u 28

.-29.

063.

etap

pPä

rnu

12.0

74.

etap

pPä

rnu

08.-0

9.08

5.et

app

Riia

30.

-31.

08KO

KK

U1.

sõit

2.sõ

itlis

a*1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1.

sõit

2.sõ

itlis

a1

Mar

tin S

eppa

mV

W G

olf 2

EST

1614

1416

1616

2520

125

253

191

2Er

ik R

auds

epp

Hon

da C

ivic

EST

1020

2525

325

252

1214

DN

FD

NS

161

3Ka

rl Ra

udse

ppH

onda

Civ

icES

T20

251

2020

2020

116

16D

NF

DN

S15

94

Tõni

s Hom

mik

VW

Gol

f 2ES

T14

1212

DN

F10

1420

252

2020

149

5En

ar-K

laus K

unm

anV

W G

olf 2

EST

DN

SD

NS

10D

NF

1210

1410

1616

886

Stev

en P

uust

Toyo

ta C

orol

laES

T8

68

1214

1210

1282

7N

ikol

ai M

artše

nko

Citro

en S

axo

EST

2516

1614

718

And

re K

urg

EST

1210

229

Jann

o Li

gur

EST

68

1410

Karm

o Ro

ots

EST

DN

F4

4

1.et

apil

ei ol

e arv

esta

tud

“kiir

eima r

ingi

aja” l

isapu

nkte

, ses

t või

stlus

el ka

suta

tud

ajavõ

tusü

steem

ei võ

imald

anud

seda

.

Eesti

4x4

KV

2008

Klas

s TR-

1Te

ami n

imi

Võist

lus

I juh

tM

udak

oon

Suve

sõit

Klap

erjah

tKu

kepe

aAv

oKO

KK

Unu

mbe

rKo

htPu

nkte

Koht

Punk

teKo

htPu

nkte

Koht

Punk

teKo

htPu

nkte

Koht

Punk

teK

ULL

AM

ÄE

101

Mad

is A

gur

120

120

78

313

313

166

MA

AST

URI

D10

2To

omas

Kär

p2

162

163

131

204

112

65KO

STIV

ERE

4X4

GA

RAG

E11

9Ra

ul A

ava

00

411

411

216

120

358

CARS

ERV

ICE

110

Vahu

r Rom

et4

115

109

60

02

164

43M

ÄRJ

AD

HÄ

RJA

D10

4Er

mo

Soob

ik3

136

96

95

100

05

41H

ARR

AST

AJA

D10

5M

art N

uut

78

313

00

411

k0

632

WÜ

RTH

107

And

res T

uisk

69

200

510

87

00

726

MU

ST N

OO

L10

8Pr

iit A

hven

105

78

105

00

96

824

OFF

-RO

AD

WO

LFS

115R

Alex

ey G

olub

ev0

00

01

200

00

09

20V

IIMSI

AU

TOH

OO

LDU

S12

4Ra

smus

Laa

nsalu

114

87

150

00

69

1020

288

MU

DA

RAK

ETT

154

Rene

Der

rik0

016

014

17

87

811

17D

RUŽB

A15

9Im

re H

einsa

ar0

00

02

160

00

012

16A

DI T

EAM

151

Arm

and

Zlat

in12

315

011

46

90

013

16VÄ

IKE

Q-K

ULG

UR

111

And

rus L

aul

510

114

00

00

00

1414

MU

DA

KU

KK

121

Mait

Met

saalt

00

123

00

00

510

1513

AURO

RA12

3O

lari V

ainok

ivi

96

170

170

00

87

1613

RITS

U T

EAM

116

And

rus R

andm

aa8

70

00

00

00

017

7O

C14

0LA

igar

s Mizg

a0

00

08

70

00

018

7TO

ORI

K11

3In

drek

Nik

ker

00

141

00

96

k0

197

INTE

REK

SPRE

SS15

5M

arte

n Er

mas

t0

09

60

00

00

020

6M

UD

AH

ING

115

Aiv

ar A

mbr

osev

its0

010

50

00

0k

021

5RA

TTU

RID

145

Arto

Kün

napa

s0

00

012

30

00

022

3W

EBSE

RVIC

E.EE

153

Alek

sand

er H

unt

00

132

00

00

00

232

GJ M

EIST

RID

158

Ger

do T

enno

kese

00

00

132

00

00

242

G-T

EAM

132

Mar

t Vär

nik

00

180

00

00

00

250

ROH

ELIS

ED15

6M

arko

Tiit

s0

019

00

00

00

026

0JE

EBU

112

Urv

o M

änna

ma

00

00

160

00

00

270

PÕRR

SSA

D15

7Ta

rvo

Jões

te0

00

0k

00

00

028

0TU

LEV

IK18

80

00

0k

00

00

029

0PH

ILIP

RAC

ING

189

Raul

Kas

esalu

00

00

k0

00

k0

300

Klas

s TR-

2Te

ami n

imi

Võist

lus

I juh

tM

udak

oon

Suve

sõit

Klap

erja

htKu

kepe

aAv

oKO

KK

Unu

mbe

rKo

htPu

nkte

Koht

Punk

teKo

htPu

nkte

Koht

Punk

teKo

htPu

nkte

Koht

Punk

teSE

REN

GET

I20

1M

atis

Trei

k 0

120

87

216

120

163

BLO

CK21

6In

gar M

äesa

lu3

132

166

93

132

162

581

HO

BUJÕ

UD

208

Reig

o Li

ukke

nen

120

411

00

120

k0

351

PORI

VORM

EL20

7Si

im M

arku

s2

165

103

130

04

114

50SI

LBER

AUTO

203

Toom

as K

reek

k 0

313

411

510

313

547

STA

R TE

AM

202

Alv

ar T

ähe

510

k 0

216

411

k0

637

VIL

NIS

ZEI

ZA20

1LVi

lnis

Zeiza

00

00

120

00

00

720

D-9

020

6A

ndre

s Palo

tu4

110

00

00

00

08

11IL

MA

RIN

E21

7H

ardo

Mer

e0

00

05

100

00

09

10PA

LMS

218

Ant

i Puu

sepp

00

00

k0

69

k0

109

KU

TSA

R RA

CIN

G20

4Kr

istjan

Kut

sar

00

00

78

00

00

118

NA

KSI

TRA

LLID

215

Priit

Mid

ri0

00

0k

00

00

012

0

289

Klass VabaTeami nimi Võistlus I juht Mudakoon Suvesõit Klaperjaht Kukepea Avo KOKKU

nr Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte Koht Punkte

PORIKÄRBES 407 Rommi Sulg 3 13 1 20 5 10 1 20 k 0 1 63MUDAKOPRAD 412 Vallo Sassi 5 10 5 10 1 20 2 16 3 13 2 59PLEKSOR 421 Romet Elmaste 1 20 0 0 2 16 0 0 7 8 3 44BLENDMAN 404 Tarmo Kurson 8 7 3 13 4 11 6 9 k 0 4 40ARTIST 443 Mait Valdra 9 6 k 0 k 0 3 13 2 16 5 35FIONA 441 Maire Midri 12 3 6 9 k 0 5 10 5 10 6 32FUNCRUISER 417 Ülo Kurvits 0 0 13 2 3 13 8 7 6 9 7 31SOOKONN 449 Arvet Adson 17 0 12 3 0 0 4 11 4 11 8 25PALTO 464 Toivo Tubli 0 0 0 0 6 9 7 8 8 7 9 24SUZUKE 445 Heino Üürike 4 11 4 11 k 0 0 0 0 0 10 22KUNINGAS 440 Tarmo Ivanov 15 0 0 0 0 0 0 0 1 20 11 20SHREK 401 Jaanus Paju 2 16 11 4 0 0 0 0 0 0 12 20KONN 448 Vaiko Järvi 7 8 10 5 k 0 0 0 10 5 13 18TANGO 458 Peep Kreitsberg 0 0 2 16 0 0 0 0 0 0 14 16VILKAR 402 Raido Kolk 6 9 k 0 k 0 9 6 0 0 15 15SNEGUROCHKA 453 Urmas Kungla 16 0 8 7 7 8 0 0 0 0 16 15AMATÖÖRID 432 Hannes Välja 10 5 7 8 0 0 0 0 0 0 17 13MUDAMIISU 456 Anti Kiiver 0 0 k 0 k 0 10 5 9 6 18 11SUSLIK OFFROAD 409 Rasmus Himma 11 4 0 0 0 0 11 4 0 0 19 8NOVAAS MK 406 Al-der Parnabas 14 1 9 6 k 0 0 0 k 0 20 7VISA HULKUR 109 Mait Vanem 13 2 k 0 k 0 0 0 0 0 21 2RÖÖVLID 408 Raul Pehter 18 0 k 0 k 0 0 0 0 0 22 0RYKIJA 447 Petrik Mõttus 19 0 0 0 0 0 0 0 0 0 23 0TONDIPÜÜDJAD 428 Raivo Uras 20 0 0 0 0 0 0 0 0 0 24 0TIBU 452 Kaarel

Prommik21 0 k 0 k 0 0 0 0 0 25 0

HARILIKUD 451 Jaan Pedajas 22 0 0 0 k 0 0 0 0 0 26 0TEAM LORD 411 Marek-Rando

Keskküla23 0 0 0 0 0 0 0 0 0 27 0

AVASTE SÕBRAD 405 Aare Kaar 24 0 0 0 0 0 0 0 0 0 28 0PORIKALA 434 Raigo Sestverk 25 0 0 0 0 0 0 0 0 0 29 0VIIGARDI 444 Marko Lillep 26 0 0 0 0 0 0 0 0 0 30 0RAMBO 450 Rando Aaren 27 0 0 0 0 0 0 0 0 0 31 0KÄHRIKUD 454 Kristjan Krabi 0 0 k 0 0 0 0 0 0 0 32 0ÄMBLIK 422 Rainer Oja 0 0 k 0 k 0 0 0 0 0 33 0CAPRA 457 Mardo Tigane 0 0 k 0 0 0 0 0 0 0 34 0MÕNUMUMMID 455 Jaanus Lind 0 0 k 0 0 0 0 0 0 0 35 0DD TEAM 436 Andrei Kurakov 0 0 k 0 k 0 0 0 k 0 36 0MAADEVAHETAJAD 459 Kristjen Kuus 0 0 k 0 0 0 0 0 0 0 37 0VABATAHTLIKUD 415 Tõnis Tatar 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 38 0KÜLAKURNAJAD 462 Einar Tõnstrom 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 39 0TITANIC 419 Argo Tiilen 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 40 0ONIAR 425 Raido Loel 0 0 0 0 k 0 0 0 k 0 41 0PANDAKARU 463 Maiko Ratner 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 42 0H TEAM 426 Heiki Volver 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 43 0KODUTUD 461 Viljar Kiivet 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 44 0BADASS 427 Indrek Teppor 0 0 0 0 k 0 0 0 0 0 45 0JUMALAHEAD 467 Per Munck 0 0 0 0 0 0 0 0 k 0 46 0

290

Kla

ss

Koh

t N

imi

Aut

o m

ark

A

A

A

K

A

K

K

K

K

K

A

K

A

kokk

u Lõ

pp-

tule

mus

1

23

45

67

89

1011

1213

M

1 M

arko

Ees

pakk

M

oskv

ich A

ZLK

214

0 12

16

12

x

14

21

21

21

21

16

20

16

21

211

171

M

2 Ra

in P

ruul

IZ

412

21

21

21

16

21

9 0

6 16

21

17

11

16

19

6 15

7 M

3

Mar

ko K

ukuš

kin

Mos

kvich

16

11

16

9

16

12

9 16

0

14

10

21

14

164

134

M

4 A

rgo

Kuut

ok

AZL

K 2

140

14

14

14

21

5 10

16

14

11

9

11

14

12

165

130

M

5 A

hto

Moo

r A

ZLK

214

0 4

9 11

x

10

11

14

11

12

11

14

10

11

128

105

M

6 En

n La

anso

o jr.

IZ

271

51

10

x x

12

12

16

8 7

14

12

12

12

x 11

5 10

0 M

7

Kalle

Kru

usm

a M

oskv

ich

8 6

9 x

8 8

7 12

10

8

8 5

8 97

78

M

8

Tarm

o Re

mm

et

AZL

K 2

140

5 x

10

7 7

x 11

x

9 6

9 9

9 82

77

M

9

Mar

tin Ju

he

IZ41

2 0

2 6

11

9 x

0 9

8 4

x 7

10

66

66

M

10

Mar

ko L

aane

saar

A

ZLK

214

0 9

5 x

x x

x 12

8

x x

x x

x 34

34

M

11

Ru

slan

Ples

hano

v IZ

Kom

bi

6 8

7 4

6 2

0 0

x x

x x

x 33

33

M

12

Ra

iner

Saa

rnak

A

ZLK

214

0 0

x 8

6 0

7 x

5 7

x x

x x

33

33

M

13

Taiv

o Si

sas

AZL

K 2

140

x 12

x

14

x x

x x

x x

x x

x 26

26

M

14

Kr

istjan

Kru

us

IZ 4

12

x x

x x

11

14

x x

x x

x x

x 25

25

M

15

A

rgo

Nur

s IZ

412

IE

0 0

5 10

0

x 4

x 4

x x

x x

23

23

M

16

Rene

Uuk

ared

a M

oskv

its 2

140

0 0

x 8

0 x

6 0

x x

x 6

x 20

20

M

17

Kr

istjan

Kih

o A

ZLK

214

0 SL

0

0 x

x x

x 10

10

x

x x

x x

20

20

M

18

And

rus R

aissa

r A

ZLK

214

0 7

10

x x

x x

x x

x x

x x

x 17

17

M

19

M

art P

arbo

IZ

412

IE

x 7

x x

4 x

5 x

x x

x x

x 16

16

M

20

Ka

imar

Sild

am

AZL

K21

40

x 4

x x

0 x

x 0

x x

x 8

x 12

12

M

21

M

arko

Ass

er

AZL

K 2

140

x 0

4 x

1 x

x 0

6 x

x x

x 11

11

M

22

Ja

nar N

agel

M

oskv

ich A

ZLK

214

0 11

x

x x

x x

x x

x x

x x

x 11

11

M

23

U

rmas

Roo

s A

ZLK

214

0 x

0 x

x x

x 0

0 x

10

x x

x 10

10

M

24

U

rmas

Ilum

ets

AZL

K 2

140

0 0

x x

2 4

1 x

x x

x 2

x 9

9 M

25

Ra

ido

Leem

et

Mos

kvich

0

x x

x x

5 2

1 x

x x

x x

8 8

M

26

Ergo

Paa

t IZ

412

2

0 x

x x

6 x

x x

x x

x x

8 8

M

27

Alo

Pau

met

s M

oskv

its 2

140

3 x

x 5

x x

x x

x x

x x

x 8

8

Rahv

aspr

indi

kar

ikav

õistl

used

200

81. 20

.04.

2008

Võ

ru

2. 1.05

.200

8 Ke

htna

3. 18.0

5.20

08

Jõhv

i

4. 25.0

5.20

08

Taali

5. 01.0

6.20

08

Hiiu

maa

6. 07.0

6.20

08

Laits

e

7. 06.0

7.20

08

Jaan

imäe

8. 26

.07.

2008

La

itse

9. 06.0

9.20

08

Muh

u

10.

14.0

9.20

08

Laits

e

11.

21.0

9.20

08

Jõhv

i

12.

27.0

9.20

08

Vasa

lemm

a

13.

05.0

9.20

08

Rapl

a

291

M

28

Han

do L

eicht

er

Mos

kvits

412

0

0 x

x x

x x

x x

x 7

x x

7 7

M

29

Ervi

n Ke

vai

Mos

kvich

0

0 x

x x

x 0

0 x

2 x

4 x

6 6

M

30

Mak

sim M

asni

kov

AZL

K 2

140

SL

0 3

x x

x x

3 x

x x

x x

x 6

6 M

31

A

inar

Lep

p IZ

412

x

x x

x 0

x x

0 5

x x

x x

5 5

M

32

Erm

o Je

edas

IZ

412

x

0 x

x 4

x 0

x x

x x

x x

4 4

M

33

Silv

er Si

ivelt

A

ZLK

214

0 x

x x

x x

x 0

4 x

x x

x x

4 4

M

34

Uno

Vilg

ats

Mos

kvich

AZL

K 2

140

0 0

x x

0 3

0 0

x x

x 0

x 3

3 M

35

Iv

o Lo

og

IZ41

2 0

0 x

x x

0 x

0 x

x x

3 x

3 3

M

36

Veik

o Kõ

opuu

M

oskv

ich A

ZLK

214

0 x

x x

x x

x x

x x

3 x

x x

3 3

M

37

Arn

o M

etsa

luik

A

ZLK

214

0 x

0 x

x x

x x

x x

1 x

x x

1 1

M

38

Mar

ko Si

ilman

n M

oskv

ich

x x

x x

x 1

x x

x x

x x

x 1

1 M

39

Va

ller P

õldr

a M

oskv

ich

1 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 1

1 M

40

M

argo

Lin

k A

ZLK

214

0 x

1 x

x x

x x

x x

x x

x x

1 1

M

41

Karm

o Ke

erd

AZL

K 2

140

x x

x x

x x

x x

x x

x 1

x 1

1 M

42

In

drek

Mäe

stu

AZL

K 2

140

SL

0 0

x x

x x

0 0

x x

x x

x 0

0 M

43

Av

o Li

nd

AZL

K 2

140

0 0

x x

x x

x 0

x x

x x

x 0

0 M

44

M

ehis

Aan

IZ

412

0 0

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 M

45

V

ladim

ir Sõ

ptse

nko

AZL

K 2

140

x 0

x x

x x

0 x

x x

x x

x 0

0 M

46

N

eimo

Nur

met

A

ZLK

214

0 x

0 x

x x

x 0

x x

x x

x x

0 0

M

47

Mar

gus P

ärs

IZ 4

12

0 0

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 M

48

M

eelis

Valt

na

Mos

kvich

x

x x

x x

0 0

x x

x x

x x

0 0

M

49

Imre

Jelle

A

ZLK

214

0 x

x x

x x

x 0

0 x

x x

x x

0 0

M

50

Jann

o Se

pp

IZ 4

12-0

5 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

M

51

Mar

io T

ompe

l M

oskv

ich

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 M

52

Ja

ano

Vaht

ra

AZL

K 2

140

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

x 0

0 M

53

M

arek

Lin

k A

ZLK

214

0 x

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

M

54

Meig

o Ve

ne

IZ 4

12-0

5 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

M

55

Indr

ek N

igul

IZ

412

x

x x

x 0

x x

x x

x x

x x

0 0

N

1 A

lisa K

itsas

N

issan

Sunn

y GTI

14

21

11

21

21

21

20

16

16

12

16

21

x

210

171

N

2 Si

rje P

otise

pp

Niss

an Su

nny G

TI

21

16

17

16

14

11

17

21

14

21

21

12

21

222

169

N

3 M

aila V

aher

N

issan

Sunn

y GTI

11

14

12

14

12

14

14

14

21

16

9

14

12

177

129

N

4 In

ger T

uur

VW

Gol

f 12

10

20

12

16

16

11

12

12

11

14

10

11

16

7 12

5 N

5

Krist

in K

utse

r H

onda

Civ

ic

10

12

9 x

x x

10

11

x 10

x

11

14

87

87

N

6 Er

ika T

effo

VW

Gol

f 2

x 9

x x

x 12

12

x

x x

11

16

x 60

60

N

7

Tiin

a Jür

iöö

Niss

an A

lmer

a x

6 10

11

11

10

x

x x

8 x

x x

56

56

N

8 A

nnela

Roh

ejärv

V

W G

olf3

9

7 14

x

x x

x x

x 9

12

x x

51

51

N

9 Ka

ti Ri

idak

V

W G

olf 3

GTI

x

11

x x

x x

x x

x 14

x

x 16

41

41

N

10

A

nneli

Ahu

V

W G

olf

16

4 x

x x

x x

x x

x x

x x

20

20

N

11

Liis

Kütti

s N

issan

Che

rry

8 5

x x

x x

x x

x x

x x

x 13

13

292

N

12

Tiin

a Tuu

r V

W G

olf

x x

x x

x x

x x

x x

10

x x

10

10

N

13

Katri

n M

urak

as

Hon

da C

ivic

Type

-R

x 8

x x

x x

x x

x x

x x

x 8

8 N

14

Ti

ia M

ägi

VW

Gol

f 7

x x

x x

x x

x x

x x

x x

7 7

2WD

-A

1 Ve

iko

Veld

eman

n H

onda

Civ

ic

21

14

12

x 17

16

x

14

21

21

16

K

20

172

146

2WD

-A

2 H

anno

Raie

nd

Hon

da C

ivic

14

10

14

21

14

14

16

21

11

9

9 15

6

174

139

2WD

-A

3 Ke

rt Kä

rbo

Hon

da

17

12

17

16

20

11

10

12

12

14

12

16

14

183

138

2WD

-A

4 Kr

isten

Kele

men

t Ci

troen

7

16

11

14

x x

21

16

x 16

11

20

9

141

134

2WD

-A

5 Ja

lar Si

ldni

k V

W G

OLF

12

21

20

x

x x

x 0

14

8 21

12

12

12

0 10

8 2W

D-A

6

Alar

Lain

e M

itsub

ishi C

olt

10

7 10

11

11

9

5 9

16

12

14

11

10

135

104

2WD

-A

7 Kr

istjan

Kas

k H

onda

Civ

ic

3 11

2

12

12

12

14

10

x x

5 10

5

96

91

2WD

-A

8 M

ati R

eilen

t V

W G

olf 1

x

x 7

8 x

21

11

8 x

10

7 x

x 72

72

2W

D-A

9

Esko

Viir

g H

onda

Civ

ic

0 4

6 5

2 x

0 5

8 6

10

9 17

72

70

2W

D-A

10

H

eiki L

uts

VW

Gol

f 8

6 8

x x

10

12

11

x x

8 x

x 63

63

2W

D-A

11

In

drek

Haa

mer

H

onda

Civ

ic

0 x

x 9

9 8

8 6

9 7

x 7

8 71

58

2W

D-A

12

Ra

ivo

Sarv

H

onda

Civ

ic 1

6 0

x 3

7 6

7 0

10

11

0 x

x 50

50

2W

D-A

13

Ja

nek

Rööb

ing

Hon

da C

ivic

Crx

0 3

4 0

6 3

0 4

5 5

x 8

11

49

49

2WD

-A

14

Mat

i Kut

ser

Hon

da

9 9

9 K

x

x x

x x

x x

x 7

34

34

2WD

-A

15

Taav

i Riit

H

onda

Civ

ic Cr

x 11

5

x x

4 x

x x

6 x

x 6

x 32

32

2W

D-A

16

Pr

iidu

Man

dre

Hon

da C

RX

1 0

5 1

5 1

x 3

x x

6 x

x 22

22

2W

D-A

17

Iv

o Kr

uusi

Peug

eot 2

06

0 1

x 7

x x

6 7

x x

x x

x 21

21

2W

D-A

18

M

arti

Rillo

V

W G

olf I

II

0 0

0 x

x 7

x x

x 4

x 4

x 15

15

2W

D-A

19

A

ndru

s Kol

k V

W G

OLF

x

x x

4 x

2 4

2 x

x x

x x

12

12

2WD

-A

20

Jaak

Sar

v V

W

2 x

x x

8 x

x x

x x

x x

x 10

10

2W

D-A

21

Ja

nis K

ajo

VW

GO

LF

x x

x x

10

x x

x x

x x

x x

10

10

2WD

-A

22

Har

ri Jõ

gisa

lu

VAZ

2108

x

x x

10

x x

x x

x x

x x

x 10

10

2W

D-A

23

Im

re K

aru

Lada

Sam

ara

x x

x 0

3 4

1 1

x x

x x

x 9

9 2W

D-A

24

A

ndre

s Ran

dvee

r To

yota

Cor

olla

x

x x

x x

x 9

x x

x x

x x

9 9

2WD

-A

25

Ott

Rein

aas

Hon

da C

ivic

x

8 x

x x

x x

x x

x x

x x

8 8

2WD

-A

26

Mar

ek L

aur

Hon

da C

ivic

1 4

x 1

x x

x 2

x x

x x

x x

7 7

2WD

-A

27

Mar

gus J

ärve

l To

yota

Cor

olla

x

0 x

2 x

5 x

x x

x x

x x

7 7

2WD

-A

28

Tarm

o Pe

ddai

M

itsub

ishi C

olt

0 x

3 x

x x

3 x

x x

x x

x 6

6 2W

D-A

29

O

tt N

ootre

VA

Z 21

05

x x

x 6

x x

x x

x x

x x

x 6

6 2W

D-A

30

Ja

nno

Paga

r VA

Z 21

05

x x

x x

x 0

0 x

x 2

x 3

x 5

5 2W

D-A

31

Jü

rgen

Riit

H

onda

Civ

ic CR

X

x x

x x

x x

x x

x x

x 5

x 5

5 2W

D-A

32

A

rvi H

ain

VW

Pol

o 5

x x

x x

x x

x x

x x

x x

5 5

2WD

-A

33

Tane

l Mõt

s V

W G

olf

0 x

x x

x x

x x

x 3

0 x

x 3

3 2W

D-A

34

Ta

rmo

Kikk

atalo

Pe

ugeo

t 206

x

2 x

x x

x x

x x

x x

x x

2 2

2WD

-A

35

Toiv

o D

itman

n La

da S

amar

a x

x x

x x

0 0

0 x

x x

x x

0 0

2WD

-A

36

Gar

ry A

ren

Hon

da C

ivic

x

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

293

2WD

-A

37

Mar

tin M

eltso

v To

yota

Cor

olla

1 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-A

38

Illim

ar H

irsni

k N

issan

Che

rry

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-A

39

M

ait M

äesa

ar

Maz

da M

X-3

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-A

40

M

adis

Säre

kann

o N

issan

Sunn

y x

x x

x x

x x

x x

x x

K

x 0

0 2W

D-A

41

Le

nnar

Ber

gman

n To

yota

Cor

olla

1 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-A

42

Klen

Valt

ing

VAZ

2108

x

x x

0 x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-A

43

Paav

o Pä

rnak

ivi

Ford

Fies

ta

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-A

44

To

omas

Too

me

Toyo

ta C

orol

la

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-A

45

Ti

it Re

inaa

s VA

Z 21

06

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-A

46

Ja

an K

ask

Niss

an Su

nny

x x

x x

x x

x x

x x

x K

x

0 0

2WD

-A

47

Rein

Vill

o VA

Z 21

05

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-A

48

A

ldis

Toom

e To

yota

Cor

olla

x

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-A

49

Kaar

el Pl

oom

Fo

rd F

iesta

0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-A

50

And

rias M

aasa

lu

VAZ

2105

x

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-A

51

Rasm

us N

iinem

äe

Citro

en C

2 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

1 G

ert A

asm

äe

BMW

M3

21

15

11

12

x 21

8

21

21

20

16

x 16

18

2 16

3 2W

D-B

2

Enn

Kasa

ri Se

at L

eon

14

7 21

9

12

11

21

11

10

14

12

K

14

156

128

2WD

-B

3 To

omas

Vas

k BM

W 3

25i

11

8 12

21

9

12

4 9

12

9 21

11

10

14

9 11

9 2W

D-B

4

Ago

Ont

on

Maz

da B

K-3

/ To

yota

0

6 4

16

20

9 9

16

6 10

5

7 21

12

9 11

2 2W

D-B

5

Han

no S

ooka

nd

Niss

an A

lmer

a GTI

10

11

3

11

8 14

16

14

7

13

10

16

4 13

7 11

2 2W

D-B

6

And

rus T

oom

BM

W 3

25i

9 12

9

14

16

x x

10

9 7

11

10

9 11

6 98

2W

D-B

7

Jaan

us P

iller

BM

W 3

25i

12

16

14

3 15

0

1 2

8 5

14

6 12

10

8 83

2W

D-B

8

Enn

Sups

Fo

rd E

scor

t x

0 x

x x

3 5

8 14

16

9

21

6 82

79

2W

D-B

9

Raid

o To

nts

VW

Gol

f 6

9 7

10

x 16

11

12

x

x x

x x

71

71

2WD

-B

10

Kaup

o Pl

akso

BM

W 3

30 D

16

20

5

x 10

x

x x

x x

x x

x 51

51

2W

D-B

11

Ra

ik-K

arl A

arm

a V

W G

OLF

x

x x

x x

x x

4 16

11

2

8 5

46

46

2WD

-B

12

Tim

o Ku

kk

Audi

Cou

pe

0 0

0 8

6 5

0 0

11

8 1

x x

39

39

2WD

-B

13

Alm

er B

ärg

Hon

da C

ivic

Type

-r

0 0

16

x 7

0 2

x x

x 7

x x

32

32

2WD

-B

14

Priit

Sikk

V

W G

olf

8 0

0 D

Q

x 7

10

x x

x 6

x x

31

31

2WD

-B

15

Jann

o N

utov

H

onda

Civ

ic Ty

pe-r

2

10

8 x

5 x

x x

x x

8 x

x 33

31

2W

D-B

16

M

arek

Haib

a VA

Z210

73

0 0

0 0

x 0

7 x

x 6

3 14

x

30

30

2WD

-B

17

Jaan

Kas

k N

issan

Sunn

y 0

3 0

4 x

6 12

x

x x

x x

x 25

25

2W

D-B

18

Im

re R

andm

äe

BMW

325

i Tou

ring

0 0

6 x

11

x x

x x

x x

x 8

25

25

2WD

-B

19

Rain

Kalj

ura

BMW

325

i 7

x 10

7

x 0

0 x

x x

x x

x 24

24

2W

D-B

20

Ja

an K

ollo

H

onda

Civ

ic Ty

pe-R

x

x x

x x

8 14

x

x x

x x

x 22

22

2W

D-B

21

Bo

ris E

rmak

ov

Hon

da C

ivic

Type

-R

0 0

2 x

3 2

0 3

x x

0 4

7 21

21

2W

D-B

22

A

lari K

üttim

Au

di 8

0 x

x x

x 2

x 3

6 x

x x

9 x

20

20

2WD

-B

23

Imre

Van

ik

Niss

an Su

nny

x x

x 2

x 0

x x

x x

x 12

x

14

14

2WD

-B

24

Aim

ar A

pri

BMW

M3

x x

x x

x x

x x

x x

x x

11

11

11

294

2WD

-B

25

Mee

lis L

iivra

nd

VW

Gol

f x

x x

x x

10

x x

x x

0 x

x 10

10

2W

D-B

26

Kr

isto

Kruu

s BM

W 3

20

x x

x x

x x

x 7

x 3

x x

x 10

10

2W

D-B

27

Ka

ido

Kruu

s BM

W 3

20

x x

x x

x x

x 5

x 4

x x

x 9

9 2W

D-B

28

A

lo P

õder

BM

W 3

25i

x 1

x 6

x 0

x x

x x

x x

x 7

7 2W

D-B

29

M

adis

Säre

kann

o N

issan

Sunn

y 1

x 0

1 x

4 0

x x

x x

x x

6 6

2WD

-B

30

Urm

et Jä

nes

Maz

da M

X-5

x x

1 x

4 0

x 1

x x

x x

x 6

6 2W

D-B

31

Ka

arel

Ploo

m

VW

GO

LF

x x

x x

x x

6 x

x x

x x

x 6

6 2W

D-B

32

Ja

llo K

aasik

M

azda

323

5

x 0

x x

x 0

x x

x x

x x

5 5

2WD

-B

33

And

rus K

üttim

Au

di 8

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

5 x

5 5

2WD

-B

34

Toom

as K

riisa

Re

naul

t Clio

x

5 x

x x

x x

x x

x x

x x

5 5

2WD

-B

35

Sand

ro T

iisler

H

onda

Civ

ic

4 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 4

4 2W

D-B

36

Ra

ul P

õder

salu

Re

naul

t Clio

x

4 x

x x

x x

x x

x x

x x

4 4

2WD

-B

37

Raiv

o Jo

hann

es

Hon

da C

ivic

Type

-R

x x

x x

x x

x x

x x

4 x

x 4

4 2W

D-B

38

Iv

ar P

uuse

pp

Rena

ult C

lio

x x

x x

x x

x x

x x

x x

3 3

3 2W

D-B

39

H

eiki R

auba

Pe

ugeo

t 205

GTI

3

x x

x x

x x

x x

x x

x x

3 3

2WD

-B

40

Rom

et T

sirna

H

onda

Civ

ic Ty

pe-R

x

2 x

x x

x x

x x

x x

x x

2 2

2WD

-B

41

Reem

o M

ichels

on

Niss

an 3

50z

x x

x x

x x

x x

x x

x x

2 2

2 2W

D-B

42

U

rmas

Vas

sus

Niss

an A

lmer

a gti

0 x

0 0

x 1

0 x

x x

x x

x 1

1 2W

D-B

43

Ja

nno

Uus

leer

BMW

M3

x x

x x

x x

x x

x x

x x

1 1

1 2W

D-B

44

M

argu

s Mar

diste

V

W G

OLF

x

0 0

x x

0 x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

45

Raid

o Pa

juss

aar

Ford

Sier

ra

x 0

x 0

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

46

Va

llo V

ahes

aar

Ford

Sier

ra

x 0

x 0

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

47

Ka

rry K

üüne

mäe

V

W G

olf

0 0

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

48

Ev

ar Il

isson

BM

W 3

25i

x x

0 x

x x

x 0

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

49

Ro

meo

Mõi

stus

VW

Gol

f 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

50

Rona

ld Jü

rgen

son

Peug

eot 2

05 G

TI

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

51

Ti

it Ra

ttase

p H

onda

Civ

ic Ty

pe-R

x

DQ

x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

52

Tõnu

Raa

g Pe

ugeo

t 205

GTI

0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

53

And

rus V

aldm

aa

Niss

an 3

50z

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

0 2W

D-B

54

Se

rgei

Ivas

k BM

W 3

25i

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

55

Si

mo

Saar

Fo

rd E

scor

t 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

56

Taav

i Siru

li V

W G

OLF

x

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

57

Arg

o M

ust

VW

GO

LF

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

58

A

ivo

Män

gel

Toyo

ta C

elica

x

x x

x x

0 x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

59

Fred

Hein

la

BMW

320

i x

x x

x x

x x

0 x

x x

x x

0 0

2WD

-B

60

Han

nes M

änna

met

s Fo

rd E

scor

t 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

61

Gun

nar O

jasaa

r vo

lksw

agen

golf

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

62

Er

ki M

õisa

BM

W 3

25i

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0

295

2WD

-B

63

Alar

Alli

k V

W Si

rocc

o x

x x

0 x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

64

Arv

o El

m

Volv

o 24

0 x

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

65

Erki

Lum

iste

Audi

80

x x

x x

0 x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

66

A

rgo

Sepp

M

azda

323

x

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

67

Riiv

o Ja

llai

BMW

323

i 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

68

And

rei B

urki

n N

issan

100

nx

x x

x x

x x

x x

x x

0 x

x 0

0 2W

D-B

69

M

ati M

änna

N

issan

Sunn

y x

x x

x x

0 x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

70

Rain

er U

mbl

eja

Ford

Sier

ra

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

71

Ra

iko

Orin

BM

W 3

25i

x x

x x

x x

x 0

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

72

Kr

istjan

Haib

a BM

W 3

25i T

ourin

g 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

73

Jann

o Su

ve

BMW

320

i x

x 0

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-B

74

Jaan

us R

eisik

BM

W 3

20

x x

x x

x x

x 0

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

75

A

ndre

s Vas

ar

Ope

l Kad

ett G

SI

x x

x x

0 x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-B

76

Jo

rma K

ase

VW

GO

LF

x x

x 0

x x

x x

x x

x x

x 0

0 4W

D

1 Ra

nno

Bund

sen

Suba

ru

21

17

20

21

21

21

21

12

x 21

21

x

9 20

5 17

9 4W

D

2 Ra

iner

Par

ik

Mits

ubish

i Evo

9

14

20

14

14

16

14

11

14

16

12

x 20

12

17

7 14

2 4W

D

3 Vi

rgo

Arg

e M

itsub

ishi E

vo 8

16

x

12

16

12

16

16

20

14

14

12

14

14

176

136

4WD

4

Helm

et P

alm

Mits

ubish

i EVO

8

12

14

17

9 14

12

12

11

11

11

16

x

21

160

125

4WD

5

Raul

Jeet

s M

itsub

ishi E

VO 9

10

2

x 10

11

11

14

17

21

16

8

17

8 14

5 12

2 4W

D

6 El

vis P

ukk

Suba

ru Im

prez

a x

8 10

x

10

9 10

10

x

10

x 11

7

85

85

4WD

7

Ars

i Tup

its

Suba

ru Im

prez

a 0

6 3

0 6

7 8

7 x

8 10

K

10

65

62

4W

D

8 A

lex R

aadi

k Su

baru

Impr

eza

5 3

7 x

4 x

x 0

x 9

14

10

16

68

61

4WD

9

Rain

Ran

nala

M

itsub

ish L

ance

r EVO

5

x 7

x 8

x 10

x

9 12

x

x 12

x

58

58

4WD

10

A

rdo

Roo

Mits

ubish

i lan

cer

0 4

5 5

x 5

9 x

x 7

9 x

x 44

44

4W

D

11

Alla

n Ki

vise

lg

Mirs

ubish

i Lan

cer E

VO 8

x

12

11

x 9

x x

x x

x x

x 11

43

43

4W

D

12

Mih

kel V

aidlo

M

itsub

ishi L

ance

r Evo

5

0 6

3 0

6 7

8 6

x x

x x

x 36

36

4W

D

13

Tarm

o Si

lt M

itsub

ishi L

ance

r EVO

9

x 11

6

11

7 x

x x

x x

x x

x 35

35

4W

D

14

Ain

Kas

tan

Mits

ubish

Lan

cer E

VO 3

x

10

9 7

8 x

x x

x x

x x

x 34

34

4W

D

15

Juho

Too

mik

Su

baru

Impr

eza

6 9

x 6

x x

x x

x x

x x

x 21

21

4W

D

16

Jaan

us St

einfe

ldt

Audi

S2

2 x

2 x

x x

x x

10

x x

x 4

18

18

4WD

17

Ri

ho R

ähn

Mits

ubish

i Lan

cer E

vo 5

7

x x

x x

x x

x x

x 11

x

x 18

18

4W

D

18

Aim

ur P

indi

s To

yota

0

x x

x x

x x

4 x

x x

8 5

17

17

4WD

19

Ja

an K

ronb

erg

Suba

ru Im

prez

a x

1 1

x 3

0 x

5 x

6 x

x x

16

16

4WD

20

A

re U

urim

äe

Suba

ru Im

prez

a x

x x

x x

8 x

8 x

x x

x x

16

16

4WD

21

Ra

iko

Aru

Su

baru

Impr

eza

x 5

x 4

x 6

x x

x x

x x

x 15

15

4W

D

22

Avo

Kang

ro

Mits

ubish

i Lan

cer E

VO 3

4

x 8

x x

x x

x x

x x

x x

12

12

4WD

23

M

ika K

osun

en

Mits

ubish

i Col

t CZ3

x

x x

12

x x

x x

x x

x x

x 12

12

4W

D

24

Raul

Viil

o Su

baru

Impr

eza

11

x x

x x

x x

x x

x x

x x

11

11

4WD

25

A

are P

ukk

Suba

ru Im

prez

a STI

9

x x

x x

x x

x x

x x

x x

9 9

296

4WD

26

H

anno

Viik

Su

baru

Impr

eza

x x

x x

x x

x x

x x

x 9

x 9

9 4W

D

27

Taav

i Silt

Su

baru

Impr

eza

x x

x 3

5 x

x x

x x

x x

x 8

8 4W

D

28

And

res K

ask

Suba

ru Im

prez

a STI

8

x x

x x

x x

x x

x x

x x

8 8

4WD

29

A

rgo

Kang

ro

Mits

ubish

i Evo

lutio

n 3

3 x

4 x

x x

x x

x x

x x

x 7

7 4W

D

30

Jane

k A

asm

a M

itsub

ishi L

ance

r Evo

8

x x

x x

x x

x x

x x

x x

6 6

6 4W

D

31

Har

di Si

ilats

Su

baru

Impr

eza

x x

x 1

x 4

x x

x x

x x

x 5

5 4W

D

32

Heig

o En

den

Suba

ru Im

prez

a x

x x

2 x

1 x

x x

x x

x x

3 3

4WD

33

Im

re S

aks

Mits

ubish

i Lan

cer E

VO5

0 x

x 0

x 2

x x

x x

x x

x 2

2 4W

D

34

Krist

o Ta

gavä

li Su

baru

Impr

eza

x x

x 0

2 x

x x

x x

x x

x 2

2 4W

D

35

Raun

o Ro

o M

itsub

ishi L

ance

r 1

x x

x x

x x

x x

x x

x x

1 1

4WD

36

M

ait K

oosa

Su

baru

Impr

eza

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 4W

D

37

Jaan

us A

rof

Mits

ubish

i Lan

cer

x x

x x

x x

x x

x x

x x

K

0 0

4WD

38

A

lar R

osen

berg

Au

di s4

0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-Spo

rt

1 Er

kki J

ürge

nson

BM

W 3

16

8 20

17

12

21

x

8 x

x 7

21

10

14

138

116

2WD

-Spo

rt

2 Ta

rmo

Rein

eber

k H

onda

Civ

ic CR

X

11

10

12

21

12

2 11

11

x

8 16

12

x

126

114

2WD

-Spo

rt

3 Va

hur V

ene

VW

Gol

f 0

14

14

x 16

8

14

21

x 11

12

K

x

110

110

2WD

-Spo

rt

4 Ro

met

Kor

s V

W G

olf

7 12

20

x

14

11

12

12

x 10

14

K

x

112

105

2WD

-Spo

rt

5 M

adis

Uib

o Fo

rd E

scor

t RS

6 9

11

16

x 6

9 14

x

14

10

x x

95

95

2WD

-Spo

rt

6 A

llan

Popo

v Ci

troen

Sax

o S1

600

0 x

x x

x x

x 16

x

21

11

x 21

69

69

2W

D-S

port

7

Jan

Õun

aste

N

issan

Sunn

y GTI

12

x

x x

x 16

21

x

x x

x 16

x

65

65

2WD

-Spo

rt

8 Ra

ido

Laul

ik

Niss

an Su

nny G

Ti

x x

x x

x 14

16

x

x x

x 21

x

51

51

2WD

-Spo

rt

9 Ka

ino

Trau

man

n G

OLF

1

0 8

10

x x

12

10

x x

x x

x x

40

40

2WD

-Spo

rt

10

Revo

Taa

r V

W G

olf 2

x

x x

x x

x x

14

x 16

x

x x

30

30

2WD

-Spo

rt

11

Rivo

Väh

i V

W G

olf 2

21

x

x x

x x

x x

x x

x x

x 21

21

2W

D-S

port

12

M

artin

Saa

r V

W G

olf

x x

x x

x 21

x

x x

x x

x x

21

21

2WD

-Spo

rt

13

Jarn

o Ta

lve

Niss

an Su

nny G

TI

9 x

x x

x 10

x

x x

x x

x x

19

19

2WD

-Spo

rt

14

Reig

o La

ulik

N

issan

Sunn

y GTI

x

x x

x x

4 x

x x

x x

14

x 18

18

2W

D-S

port

15

Si

mm

o A

rend

i Fo

rd E

scor

t RS

2000

x

x x

x x

x 7

10

x x

x x

x 17

17

2W

D-S

port

16

Ka

spar

Koi

tla

Hon

da-C

ivic

Type

-R

x 17

x

x x

x x

x x

x x

x x

17

17

2WD

-Spo

rt

17

Hen

drik

Ker

s Re

naul

t Clio

16

x

x x

x x

x x

x x

x x

x 16

16

2W

D-S

port

18

St

en O

ja

Lada

Sam

ara

x x

x x

x x

x x

x x

x x

16

16

16

2WD

-Spo

rt

19

Jaan

Pet

tai

Lada

Sam

ara

14

x x

x x

x x

x x

x x

x x

14

14

2WD

-Spo

rt

20

Mar

tti V

arik

La

da S

amar

a x

x x

14

x x

x x

x x

x x

x 14

14

2W

D-S

port

21

Im

re R

eisin

V

W G

olf G

TI

0 x

x x

x 1

x x

x x

x x

11

12

12

2WD

-Spo

rt

22

Rain

er R

ohtm

ets

Lada

Sam

ara

x x

x x

x x

x x

x 12

x

x x

12

12

2WD

-Spo

rt

23

Eiki

Lill

BM

W 3

25 I

x x

x x

x x

x x

x x

x x

12

12

12

2WD

-Spo

rt

24

Raiv

o Re

ineb

erk

Hon

da C

ivic

x

11

x x

x x

x x

x x

x x

x 11

11

2W

D-S

port

25

M

adis

Enok

La

da 2

105/

VFT

S x

x x

x x

x x

x x

x x

11

x 11

11

2W

D-S

port

26

Ta

uri J

aans

on

Ope

l Astr

a x

x x

11

x x

x x

x x

x x

x 11

11

297

2WD

-Spo

rt

27

Indr

ek N

ilson

BM

W 3

2510

x

x x

x x

x x

x x

x x

x 10

10

10

2W

D-S

port

28

O

lavi K

ask

BMW

325

10

x

x x

x x

x x

x x

x x

x 10

10

2W

D-S

port

29

M

argu

s Klu

ge

Hon

da C

ivic

x

x x

x x

9 x

x x

x x

x x

9 9

2WD

-Spo

rt

30

And

res R

eitel

N

issan

x

x x

x x

x x

x x

9 x

x x

9 9

2WD

-Spo

rt

31

Veik

o Kõ

opuu

V

W G

olf 2

x

7 x

x x

x x

x x

x x

x x

7 7

2WD

-Spo

rt

32

Mar

t Kaa

risto

N

issan

Sunn

y x

x x

x x

7 x

x x

x x

x x

7 7

2WD

-Spo

rt

33

Krist

o Ta

mm

N

issan

Sunn

y GTI

5

x x

x x

x x

x x

x x

x x

5 5

2WD

-Spo

rt

34

Peep

Kur

m

VW

GO

LF

x x

x x

x 5

x x

x x

x x

x 5

5 2W

D-S

port

35

Ke

rmo

Kärtm

ann

Niss

an Su

nny G

TI

4 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 4

4 2W

D-S

port

36

Ta

rvo

Mar

diste

BM

W 3

25i

x x

x x

x 3

x x

x x

x K

x

3 3

2WD

-Spo

rt

37

Ott

Kiil

Ope

l Kad

et

3 x

x x

K

x x

x x

x x

x x

3 3

2WD

-Spo

rt

38

Enn

Kiil

Ope

l Kad

et

2 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 2

2 2W

D-S

port

39

Re

igo

Roos

t O

pel K

adet

t x

x x

K

K

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-Spo

rt

40

Halj

a Silm

V

W G

olf 2

x

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-Spo

rt

41

Rein

Tom

inga

s BM

W C

ompa

ct

x x

x x

x x

x k

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

42

Ta

rmo

Tiits

V

W G

OLF

GL

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

43

In

drek

Ups

H

onda

Civ

ic CR

X

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

44

Ri

co R

odi

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

45

Ja

nek

Salo

ng

Lada

Sam

ara

x x

x x

x x

x x

x 0

x x

x 0

0 2W

D-S

port

46

M

argu

s Pih

lak

VW

Gol

f 0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-Spo

rt

47

Tim

mu

Kõrg

e La

da V

FTS

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

48

H

anno

Hus

sar

VW

GO

LF

x x

x x

x x

x x

x x

x K

x

0 0

2WD

-Spo

rt

49

Hen

ri Fr

anke

Su

zuki

Bale

no

x x

x K

x

x x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-Spo

rt

50

Hen

ry A

si VA

Z 21

05

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

51

Sa

nder

Tiis

ler

Hon

da C

ivic

Type

-R

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

52

St

en Su

vem

aa

Lada

210

5 x

x x

x x

0 x

x x

x x

x x

0 0

2WD

-Spo

rt

53

Raul

Kul

geve

e La

da V

FTS

x x

x x

x x

x x

x x

x K

x

0 0

2WD

-Spo

rt

54

Priit

Püs

s H

onda

Civ

ic

x x

x x

x 0

x x

x x

x x

x 0

0 2W

D-S

port

55

U

rmo

Luts

V

W G

olf

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 0

0 RS

Klu

bid

kK

ass

Klu

biN

imi

Aut

o m

ark

1.2.

3.4.

5.6.

7.8.

9.10

.11

.12

.13

.K

okku

KOH

T2W

D-A

A

MV

Rac

ing

Kert

Kärb

o H

onda

17

12

17

16

20

11

10

12

12

14

12

16

14

1

2WD

-A

AM

V R

acin

g H

anno

Raie

nd

Hon

da C

ivic

14

10

14

21

14

14

16

21

11

9

9 15

6

2WD

-B

AM

V R

acin

g Pr

iit Si

kk

VW

Gol

f 8

0 0

DQ

x

7 10

x

x x

6 x

x 2W

D-A

A

MV

Rac

ing

Krist

jan K

ask

Hon

da C

ivic

3

11

2 12

12

12

14

10

x

x 5

10

5 2W

D-B

A

MV

Rac

ing

Jann

o N

utov

H

onda

Civ

ic Ty

pe-r

2

10

8 x

5 x

x x

x x

8 x

x 2W

D-B

A

MV

Rac

ing

Alm

er B

ärg

Hon

da C

ivic

Type

-r

0 0

16

x 7

0 2

x x

x 7

x x

Kok

ku

39

33

47

49

46

37

40

43

23

23

21

31

25

432

298

M

A.L

.M.A

. Rac

ing

Rain

Pru

ul

Mos

kvich

16

21

9

0 6

16

21

17

11

16

2 M

A

.L.M

.A. R

acin

g M

artin

Juhe

M

oskv

ich

11

9 x

0 9

8 4

x 7

10

M

A.L

.M.A

. Rac

ing

Arg

o N

urs

Mos

kvich

10

0

x 4

x 4

x x

x x

M

A.L

.M.A

. Rac

ing

Mar

ko E

espa

kk

Mos

kvich

x

14

21

21

21

21

16

20

16

21

Kokk

u 37

44

30

25

36

45

41

37

34

47

32

9

2WD

-A

AM

V R

acin

g 2

Heik

i Lut

s V

W G

olf

6 8

x x

10

12

11

x x

8 x

x 3

2WD

-A

AM

V R

acin

g 2

Priid

u M

andr

e H

onda

Civ

ic CR

X

0 5

1 5

1 x

3 x

x 6

x x

N

AM

V R

acin

g 2

Alis

a Kits

as

Niss

an Su

nny

21

11

21

21

21

20

16

16

12

16

21

x N

A

MV

Rac

ing 2

Er

ika T

effo

Ford

Pum

a 9

x x

x 12

12

x

x x

11

16

x Ko

kku

36

24

22

26

43

44

30

16

12

35

37

0 32

5

4WD

RR

C

Raul

Jeet

s M

itsub

ishi E

VO 9

10

2

x 10

11

11

14

17

21

16

8

17

8 4

2WD

-B

RRC

A

ndru

s Too

m

BMW

325

i 9

12

9 14

16

x

x 10

9

7 11

10

9

4WD

RR

C

Imre

Sak

s M

itsub

ishi L

ance

r EVO

5 0

x x

0 x

2 x

x x

x x

x x

Kokk

u 19

14

9

24

27

13

14

27

30

23

19

27

17

246

2WD

-B

AM

V R

acin

g 3

Jaan

Kol

llo

Hon

da C

ivic

Type

-R

8 14

x

x x

x x

x 5

2WD

-B

AM

V R

acin

g 3

Mee

lis L

iivra

nd

VW

Gol

f 10

x

x x

x 0

x x

18

14

0 0

0 0

0 0

32

2WD

-A

JMS

Racin

g Ja

ak S

arv

VW

2

x x

x 8

x x

x x

x x

x x

6 2W

D-A

JM

S Ra

cing

Kaar

el Pl

oom

Fo

rd F

iesta

0

x x

x x

x x

x x

x x

x x

2WD

-B

JMS

Racin

g H

anne

s Män

nam

ets

Ford

Esc

ort

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x 2W

D-A

JM

S Ra

cing

Paav

o Pä

rnak

ivi

Ford

Fies

ta

0 x

x x

x x

x x

x x

x x

x Ko

kku

2 0

0 0

8 0

0 0

0 0

0 0

0 10

299

klass sõitja sõiduk 1. 2. 3. 4. kokkuA-klass (Eesti meistrivõistlused) - auto kuni 4l. Vabalthingav1. Biezais, Agris BMW E-30 915 915 663 664 31572. Pesur, Eero BMW M3 510 716 715 509 24503. Shabalin, Andrei Honda Civic 613 664 916 21934. Salmre, Kristjan BMW 540 662 511 510 510 21935. Kesa, Paul BMW 325 ix 714 512 613 18396. Ojaveer, Rain Honda Civic Crx 100 613 511 512 17367. Koclamazasvili, Artjom BMW 318 516 715 12318. Vahar, Maigi Opel Ascona 512 614 11269. Järv, Joosep BMW 318 100 510 511 112110. Nurmi, Jussi Volkswagen Kupla 916 91611. Boroško, Stanislav Honda Civic 511 51112. Lipp, Margo BMW 318 509 50913. Grünberg, Margus Porsche Carrera 4S 509 50914. Puusepp, Ivar Renault Clio 509 50915. Marlen, Villu Audi Cupee 208 208 416B-klass (Eesti meistrivõistlused) - auto üle 4l. vabalthingav ja kuni 4 l. ülelaadimisega, v.a bigblock1. Krum, Kaido BMW 316 915 915 916 100 28462. Zausajevs, Ilmars Audi S2 714 663 509 915 28013. Voit, Markel Toyota Supra 666 514 614 716 25104. Mäesepp, Viljar Nissan 300zx 511 610 715 664 25005. Bulankin, Jevgeni Toyota MR2 510 712 613 613 24486. Ando, Indrek BMW 325IX 512 516 512 15407. Puhmas, Henri Audi 90 513 511 512 15368. Valdmann, Indrek Lada 2101 200 509 100 510 13199. Kägu, Kulno Mitsubishi EVO 9 609 510 111910. Soots, Lauri BMW 323 200 511 71111. Hinn, Riivo Ford Taunus 200 511 71112. Iljin, Aleksei Subaru Impreza 208 208C-klass (Eesti meistrivõistlused) - auto üle 4 l. ülelaadimisega ja bigblock1. Heinonen, Oskari Chevrolet Chevelle Malibu 916 916 916 27482. Hatšaturjan, Artur Mercedes-Benz SL 55 AMG 510 615 511 511 21473. Laumets, Levo Dodge Viper 816 664 613 20934. Ingermann, Janno Chevrolet Corvette 505 713 510 204 19325. Melts, Jane Mercedes Benz C 32 amg 611 512 208 200 15316. Tiido, Imre Chevrolet Chevelle Malibu 100 100 715 613 15287. Tael, Sulev Chevrolet Corvette Z06 506 512 509 15278. Hunt, Alari Chevrolet Corvette 764 664 14289. Vürst, Kristin Chervolet Corvette 509 511 205 122510. Kasch, Ken Audi S6 Avant 508 510 206 122411. Kask, Sander Audi S6 204 509 206 207 112612. Sikk, Peeter Chevrolet Camaro 1015 101513. Patshijev, Mika Petteri Plymouth Belvedere 715 71514. Wasström, Niklas Plumouth Valiant 664 66415. Vali, Fred Chevrolet Camaro 612 61216. Kaunissaar, Arno Mercedes-Benz E55 Amg T 607 60717. Kautto, Jussi Audi RS-6 513 51318. Puhmas, Henri Audi 90 512 51219. Ljahh, Aleksei Mitsubishi 3600GT 510 51020. Tammsalu, Toomas VW New Beetle 509 50921. Käbi, Kristjan Chevrolet Monte Carlo 207 20722. Soldan, Ivo Audi 200 205 205

Eesti meistrivõistlused kiirendussõidus 20081. etapp Speedest Dunlop Nightrace -30.05.2008 - 31.05.2008

2. etapp Speedest Dunlop Racing- 21.06.2008 - 22.06.2008

3. etapp Tuning Hitz Race - 02.08.2008

4. etapp Battery Race 2008 - 29.08.2008 - 30.08.2008

300

D-klass (Eesti meistrivõistlused) - autode vabaklass (outlaw)1. Kuriks, Lauri Pontiac Trans Am 816 816 615 816 30632. Vitsut, Taavo-Erkki Chevrolet Camaro 615 615 816 615 26613. Hunt, Alari Chevrolet Corvette 564 5644. Heinonen, Oskari Chevrolet Chevelle Malibu 564 564Bracket- klass (BR-klass) (Eesti meistrivõistlused)1. Kalda, Ardo Chevrolet Camaro 1011 513 1007 608 31392. Narits, Marko Nissan Sunny GTi 507 610 762 1004 28833. Nõmm, Tanel Audi A4 713 805 810 512 28404. Toomeoja, Ahto Ford Mustang GT 502 1004 713 515 27345. Hantson, Hanno Pontiac Firebird 505 714 515 809 25436. Siimson, Delvis Volkswagen Golf 806 501 603 614 25247. Tiisler, Arne Toyota Supra 754 502 608 506 23708. Luhaäär, Kristo Pontiac Firebird TA 500 753 505 501 22599. Hani, Argo Ford Focus RS 508 512 511 703 223410. Lehtpuu, Rainer Opel Vectra 514 508 614 511 214711. Vasar, Ahto Opel Vectra 616 506 506 510 213812. Kravets, Ago Chevrolet Camaro 615 616 200 516 194713. Pajuste, Indrek Mazda MX-5 511 609 505 162514. Hani, Rene Audi Coupe 609 615 200 142415. Davõdov, Anvar VW Golf 610 507 111716. Priidemann, Aleksandr Honda Civic 609 504 111317. Käbi, Kristjan Chevrolet Corvette 752 75218. Tihvan, Kristo Pontiac Trans AM GTA 503 200 70319. Voip, Ahto Dodge Dart Swinger 200 502 70220. Nyström, Toni Ford Mustang 613 61321. Fros, Renee BMW 745d 607 60722. Sauväli, Risto Mercedes Benz E 55 amg 516 51623. Kikkatalo, Tarmo Ford Escort 512 51224. Kruus, Lauri Ford Mustang GT 501 50125. Fros, Renee BMW 745 d 501 50126. Kaunissaar, Arno Mercedes-Benz E55 Amg T 200 200

Eesti rahvuslikud rekordidAegKlass Nimi Sõiduk ET Võistluse nimetus Koht KuupäevA Eero Pesur BMW 325l 11.786 Kohuke Race Pärnu lennuväli 22.juuli.06B Kaido Krum BMW 316 9,187 Speedest Nightrace Haapsalu lennuväli 30.mai.08C Peeter Sikk Chevrolet Camaro 11,133 Speedest Nightrace Haapsalu lennuväli 30.mai.08D Lauri Kuriks Pontiac Trans-Am 8,207 American Beauty

DragraceHaapsalu lennuväli 13.juuli.08

LõppkiirusKlass Nimi Sõiduk Kiirus Võistluse nimetus Koht KuupäevA Eero Pesur BMW 325l 188,57 Kohuke Race Pärnu lennuväli 22.juuli.06B Kaido Krum BMW 316 254,34 Speedest Nightrace Haapsalu lennuväli 30. mai 2008C Levo Laumets Dodge Viper 206,2 Tartu Autoklubi

DragRaadi lennuväli 26. aprill 2008

D Taavo-Erkki Vitsut Chevrolet Camaro 277,45 Speedest Racing Raadi lennuväli 21.-22. juuni 2008Rajarekordid

Koht ET KiirusHaapsalu lennuväli 7.893 302.50Pärnu lennuväli 8.323 275,9Raadi lennuväli 8.400 277,45Ülenurme lennuväli 8,818 258,78

301

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 1 / 8

(CN) Chine / China

Shangai Volkswagen Automotive Co. Ltd A 5669 POLO 1.6 – 1'595cc 01.01.2004 2011 N 5669 POLO 1.6 – 1'595cc 01.01.2004 2011

(CZ) République Tchèque / Czech Republic

Skoda A 5528 FELICIA – 1'289.4cc 01.12.1994 2010 A 5551 FELICIA 1.6 – 1'598cc 01.03.1996 2010 A 5606 OCTAVIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.07.1999 2012 A 5633 FABIA 1.4 – 1'397.2cc 01.09.2001 2014 A 5634 FABIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.10.2001 2014 A 5635 FABIA 1.4 16V – 1'389.9cc 01.10.2001 2014 A 5663 FABIA RS – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3 01.07.2003 2010 A 5670 OCTAVIA 1.8 20V 4x4 TURBO – 1'781 x 1.7 = 3'027.7cc 01.03.2004 2011 But Homologation Valid Only in Group NA 5721 NEW FABIA 1.9 TDi PD 77 kW – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.11.2008 2015 A 5722 OCTAVIA 2.0 FSI 110 kW – 1'984.3cc 01.11.2008 2015 But Homologation Valid Only for EngineN 5528 FELICIA – 1'289.4cc 01.12.1994 2010 N 5551 FELICIA 1.6 – 1'598cc 01.03.1996 2010 N 5606 OCTAVIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.07.1999 2012 N 5633 FABIA 1.4 – 1'397.2cc 01.10.2001 2014 N 5634 FABIA 1.9 TDI – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.10.2001 2014 N 5635 FABIA 1.4 16V – 1'389.9cc 01.10.2001 2014 N 5663 FABIA RS – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3 01.01.2004 2010 N 5670 OCTAVIA 1.8 20V 4x4 TURBO – 1'781 x 1.7 = 3'027.7cc 01.03.2004 2011

Tatra S.A. Koprivnice T4 4050 T815 2ZVR45 16.400 4x4.1 – 15'874cc 01.01.2003 2010 T4 4051 T815 2TVR45 14.450 4x4.1 – 19'000cc 01.01.2003 2010 T4 4062 T815 2Z0R45 12 400 4x4.1 – 15'874cc 01.01.2006 2013 T4 4063 T815 2T0R45 14 450 4x4.1 – 19'000cc 01.01.2006 2013

(D) Allemagne / Germany

Audi C2 5 C.BLOCK 80 16V / C.HEAD V8 QUAT – 1'983cc 01.04.1993 C2 21 AUDI R4 2.0L 16V – 1'984cc 01.04.1994

B.M.W.A 5624 BMW 320i (E46) 01.03.2001 2010 A 5654 BMW 330d – 2926.1 X1.5 = 4'389.1cc 01.01.2003 2014 A 5658 BMW 320 E46/4FL – 2'174.2cc 01.04.2003 2014 A 5696 BMW E90 320si – 1'997.4cc 01.04.2006 2015 A 5698 BMW E87 120d – 1'995 x 1.5 = 2'992.5cc 01.04.2006 2016 C2 2 S14 (BMW M3) – 2'302.1cc 01.01.1993 C2 3 M42 (318iS) – 1'796cc 01.01.1993 C2 26 M42 (318 is) – 1'796cc 01.03.1995 F3 325 318iS 01.03.1999 F3 334 E90 320si – 1'997.4cc 01.10.2006 N 5624 BMW 320i (E46) 01.03.2001 2010 N 5654 BMW 330d – 2926.1 X1.5 = 4'389.1cc 01.01.2003 2014 N 5658 BMW 320 E46/4FL – 2'174.2cc 01.04.2003 2014 N 5698 BMW E87 120d – 1'995 x 1.5 = 2'992.5cc 01.04.2006 2016

Daimler-Chrysler AG C2 12 MERCEDES 220E (W124) – 2'201.4cc 01.08.1993 F3 330 MERCEDES BENZ M 271 01.04.2002 T2 2001 MERCEDES BENZ G 270 CDI – 2'703 x 1.5 = 4'054.5cc 01.01.2005 2014 T4 4058 UNIMOG U400 – 6'374.00cc 01.01.2004 2014+ T4 4059 UNIMOG U500 – 6'374.00cc 01.01.2004 2014+ T4 4066 MERCEDES-BENZ AXOR 1833 AK 4X4 - 7'201cc 01.12.2007 2014

General Motor Europe F3 327 OPEL/VAUXHALL ZAFIRA X 18 XE – 1'796cc 01.03.2000

302

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 2 / 8

M.A.N. T4 4042 L2000 10.224 LAEC 01.01.1999 2009+ T4 4049 MAN 27.464 DFAC – 12'816.5cc 01.01.2003 2010 T4 4060 M.A.N. 18.530 FAC – 12'816.5cc 01.01.2005 2012 T4 4061 M.A.N. 18.531 FAC – 12'816.5cc 01.01.2006 2013 T4 4065 MAN TGA 18.480 4x4 – 12'419.10cc 01.01.2007 2014 T4 4068 MAN TGA 26.480 6x6 – 12'491.10cc 01.01.2008 2015

Adam Opel AG A 5516 OPEL/VAUXHALL CORSA-B 1.6i – 1'598cc 01.04.1994 2009 A 5589 OPEL/VAUXHALL ASTRA-G-CC – 1'998cc 01.07.1998 2009 A 5613 OPEL ASTRA - OPC – 1'998.4cc 01.04.2000 2009 A 5638 OPEL CORSA 1.8 16 V – 1'795.6cc 01.01.2002 2014 A 5699 OPEL ASTRA H GTC – 1'909.6 x 1.5 = 2'864.4cc 01.04.2006 2013 A 5700 OPEL ASTRA H GTC-OPC / VXR – 1'998.2 x 1.7 = 3'397cc 01.04.2006 2013 A 5720 OPEL CORSA D OPC / VXR - 1'597.9 x 1.7 = 2'716.4cc 01.09.2008 2015 C2 6 OP/VAUXH ASTRA-F 2.0 C20XE 16V – 1'998cc 01.04.1993 F3 310 OPEL/VAUXHALL ASTRA-A 16V – 1'998cc 01.04.1993 F3 333 ZAFIRA B – 1'598cc 01.04.2006 N 5516 OPEL/VAUXHALL CORSA-B 1.6i – 1'598cc 01.04.1994 2009 N 5613 OPEL ASTRA - OPC – 1'998.4cc 01.04.2000 2009 N 5699 OPEL ASTRA H GTC – 1'909.6 x 1.5 = 2'864.4cc 01.04.2006 2013 N 5700 OPEL ASTRA H GTC-OPC / VXR – 1'998.2 x 1.7 = 3'397cc 01.04.2006 2013 N 5720 OPEL CORSA D OPC / VXR - 1'597.9 x 1.7 = 2'716.4cc 01.09.2008 2015

Porsche GT2 003 911 GT3 RS (997) 01.02.2007 2014 NGT 2 PORSCHE 911 GT 3 01.03.2000 2011 NGT 8 911 GT3 RS – 3'598.1cc 01.03.2004 2011 T2 2008 CAYENNE S - 4806.2cc 01.12.2007 2014

Volkswagen A 5568 POLO 16V 1.4 – 1'390cc 01.03.1997 2009 A 5615 POLO GTI – 1'598cc 01.04.2000 2009 A 5620 POLO 1.4 – 1'389.9cc 01.11.2000 2009 A 5648 GOLF TDI GTI (110kw) – 1'896.2 x 1.5 = 2'884.3cc 01.05.2002 2009 A 5653 POLO 1.4 (MK4) – 1'389.9cc 01.01.2003 2010+ C2 7 GOLF GTI 16V 1.8L – 1'781cc 01.04.1993 C2 8 GOLF GTI 16V 2.0L - 1'984cc 01.04.1993 F3 302 PASSAT – 1'984cc 01.08.1991 F3 309 19 GOLF GTI – 1'781cc 01.04.1993 F3 311 17 GOLF GTI – 1'588cc 01.04.1993 F3 336 GOLF 5 – Engine Identity CBF – 1'984.3cc 01.07.2007 N 5568 POLO 16V 1.4 – 1'390cc 01.03.1997 2009 N 5615 POLO GTI – 1'598cc 01.04.2000 2009 N 5620 POLO 1.4 – 1'389.9cc 01.11.2000 2009 N 5648 GOLF TDI GTI (110kw) – 1'896.2 x 1.5 = 2'884.3cc 01.05.2002 2009 N 5653 POLO 1.4 (MK4) – 1'389.9cc 01.01.2003 2010+

(E) Espagne / Spain

SeatA 5586 CORDOBA – 1'595.4cc 01.04.1998 2009 A 5640 LEON 1.9 TDI (110 KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.01.2002 2011 A 5643 IBIZA 1.9 TDI (96 KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.04.2002 2014 A 5657 TOLEDO 1.8 20V – 1'780cc 01.04.2003 2011 A 5664 LEON CUPRA R – 1'780.8 x 1.7 = 3'027.4cc 01.08.2003 2011 A 5675 ALTEA 2.0 FSI – 1'984.3cc 01.08.2004 2014 A 5683 IBIZA CUPRA D – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.07.2005 2014 A 5687 LEON 2.0 TFSI – 1'984.3 x 1.7 = 3'373.3cc 01.08.2005 2014 A 5711 LEON 2.0 TDI 125 KW – 1'968.5 x 1.5 = 2'952.7cc 01.07.2007 2014 C2 30 TOLEDO GT 01.08.1995 N 5586 CORDOBA – 1595.4cc 01.04.1998 2009 N 5640 LEON 1.9 TDI (110KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.01.2002 2011 N 5643 IBIZA 1.9 TDI (96 KW) – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.04.2002 2014 N 5657 TOLEDO 1.8 20V – 1'780cc 01.04.2003 2011 N 5664 LEON CUPRA R – 1'780.8 x 1.7 = 3'027.4cc 01.08.2003 2011 N 5675 ALTEA 2.0 FSI – 1'984.3cc 01.08.2004 2014 N 5683 IBIZA CUPRA D – 1'896.2 x 1.5 = 2'844.3cc 01.07.2005 2014

303

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 3 / 8

N 5687 LEON 2.0 TFSI – 1'984.3 x 1.7 = 3'373.3cc 01.08.2005 2014 N 5711 LEON 2.0 TDI 125 KW – 1'968.5 x 1.5 = 2'952.7cc 01.07.2007 2014

(F) France / France

Citroën A 5564 SAXO VTS – 1'590cc 01.03.1997 2010 A 5626 XSARA 2 VTS 2,0 L 16V – 1'999.16cc 01.03.2001 2011 A 5672 C2 GT – 1'592.64cc 01.04.2004 2014 A 5702 C4 VTS 2.0i 16V – 1'999.52cc 01.12.2006 2014+ N 5564 SAXO VTS – 1'590cc 01.03.1997 2010 N 5626 XSARA 2 VTS 2,0 L 16V – 1'999.16cc 01.01.2002 2011

Peugeot A 5627 206 XS – 1'587.46cc 01.03.2001 2013 A 5665 307cc TYPE 3BRFKC – 1'997.43cc 01.01.2004 2013 A 5666 307 XSI – 1'997.42cc 01.01.2004 2013 A 5667 206 RC / GTI 180 – 1'997.43cc 01.01.2004 2013 A 5682 407 2.2e – 2'230.6cc 01.05.2005 2013 A 5705 207 SPORT – 1'587.46cc 01.01.2007 2014 C2 28 405 MI 16 – 1'904.5cc 01.04.1995 C2 36 406 SV 1,8L 01.03.1997 N 5666 307 XSI – 1'997.42cc 01.01.2004 2013 N 5667 206 RC / GTI 180 – 1'997.43cc 01.01.2004 2013 N 5682 407 2.2e – 2'230.6cc 01.05.2005 2013

Renault A 5601 MEGANE COUPE DIESEL DTI DA0N – 1'870 x 1.5 = 2'805cc 01.03.1999 2009 A 5616 CLIO RENAULT SPORT 2.0 16v (CBOM) – 1'998cc 01.05.2000 2011 A 5636 CLIO 1.6 - 16V TYPE CB1D0 – 1'597.5cc 01.12.2001 2011 A 5637 CLIO SPORT 2.0 TYPE CB1N – 1'998.4cc 01.12.2001 2011 A 5659 CLIO RS 2.0 (CB1N) RAGNOTTI – 1'998.4cc 01.04.2003 2010+ A 5692 LOGAN 1.6 – 1'598.4cc 01.01.2006 2014 A 5693 LOGAN 1.4 – 1'390cc 01.01.2006 2014 A 5704 CLIO RENAULT SPORT (CR1N) – 1'998.4cc 01.01.2007 2014 C2 27 CLIO WILLIAMS 01.04.1995 C2 38 CLIO WILLIAMS 01.03.1997 C2 43 CLIO WILLIAMS 01.02.1999 F3 314 CLIO WILLIAMS – 1'998cc 01.03.1994 F3 321 MEGANE COUPE 01.03.1998 F3 328 CLIO RENAULT SPORT 2.0 – 1'998.4cc 01.03.2001 N 5601 MEGANE COUPE DIESEL DTI DA0N – 1'870 x 1.5 = 2'805cc 01.07.2001 2009 N 5616 CLIO RENAULT SPORT 2.0 16v (CBOM) – 1'998cc 01.05.2000 2011 N 5636 CLIO 1.6 - 16V TYPE CB1D0 – 1'597.5cc 01.12.2001 2011 N 5637 CLIO SPORT 2.0 TYPE CB1N – 1'998.4cc 01.12.2001 2011 N 5659 CLIO RS 2.0 (CB1N) RAGNOTTI – 1'998.4cc 01.04.2003 2010+ N 5692 LOGAN 1.6 – 1'598.4cc 01.01.2006 2014 N 5693 LOGAN 1.4 – 1'390cc 01.01.2006 2014 N 5704 CLIO RENAULT SPORT (CR1N) – 1'998.4cc 01.01.2007 2014 T4 4041 KERAX 385 6X6 Type 33EVC2 – 11'121.6cc 01.01.1999 2016 T4 4046 KERAX 420 33BVB4 – 11'121.6cc 01.12.2001 2013

(GB) Grande Bretagne / Great Britain

Aston Martin Lagonda Ltd GT 016 DB 9 COUPE 01.06.2004 2011

FordA 5567 KA – 1'298cc 01.03.1997 2011 A 5578 PUMA – 1'679cc 01.02.1998 2010 A 5596 FOCUS – 1'990.4cc 01.01.1999 2011 A 5649 FOCUS ST 170 – 1'988.04cc 01.07.2002 2009 A 5662 FIESTA (B257) - 1'596cc 01.07.2003 2014+ A 5680 FOCUS (C307) – 1'998.8cc 01.05.2005 2014+ A 5681 FIESTA ST – 1'998.8cc 01.05.2005 2014+ A 5689 FOCUS C-MAX – 1'798.5cc 01.11.2005 2014 A 5690 FOCUS ST – 2'521 x 1.7 = 4'521.7cc 01.11.2005 2014+ C2 9 2.5L PROBE ENGINE – 2'497cc 01.04.1993 C2 34 COSWORTH YB 01.11.1996

304

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 4 / 8

C2 35 ZETEC 01.12.1996 F3 317 ESCORT RS COSWORTH – 1'994.5cc 01.01.1995 F3 329 Zetec SE Engine 01.07.2001 N 5567 KA – 1'298cc 01.03.1997 2011 N 5578 PUMA – 1'679cc 01.02.1998 2010 N 5596 FOCUS – 1'990.4cc 01.01.1999 2011 N 5649 FOCUS ST 170 – 1'988.04cc 01.07.2002 2009 N 5662 FIESTA (B257) - 1'596cc 01.07.2003 2014+ N 5680 FOCUS (C307) – 1'998.8cc 01.05.2005 2014+ N 5681 FIESTA ST – 1'998.8cc 01.05.2005 2014+

Lotus GT2 002 EXIGE – 1'796cc 01.09.2005 2012

Morgan Motors Co Ltd NGT 006 AERO 8 – 4'398cc 01.07.2003 2010

Rover Cars A 5639 MG ROVER 25 – 1'588.4cc 01.01.2002 2009+ A 5644 MG ZR 105 – 1'396cc 01.04.2002 2009 A 5645 MG ZR 160 – 1'796cc 01.04.2002 2009 N 5644 MG ZR 105 – 1'396cc 01.04.2002 2009 N 5645 MG ZR 160 – 1'796cc 01.04.2002 2009

Vauxhall C2 41 VAUXHALL C20XE 16 VALVE ENGINE 01.03.1998

(HU) Hongrie / Hungary

Magyar Suzuki Corporation A 5686 IGNIS – 1'490.9cc 01.07.2005 2012 N 5686 IGNIS – 1'490.9cc 01.09.2005 2012

(I) Italie / Italy

Alfa Romeo A 5574 156 T.SPARK 2.0 16V – 1'969.46cc 01.01.1998 2009 A 5625 147 T.SPARK 2.0 16V – 1'969.47cc 01.03.2001 2014 A 5642 156 T.SPARK 1.8 16V 01.03.2002 2010 C2 4 C.BLOCK 164 2.0 TU/C.HEAD 155 QUA 4 – 1'995cc 01.01.1993 C2 29 155 2.0 T.SPARK SUPER 16V 01.06.1995 C2 39 T.SPARK 1.8 16V 01.07.1997 C2 42 T. SPARK 1.8 16V 01.03.1998 F3 304 TWIN SPARK 2.0 – 1'995cc 01.01.1993 F3 318 155 2.0 T.SPARK SUPER 16V 01.06.1995 F3 322 T. SPARK 1.4 / 1.6 16V 01.03.1998 N 5574 156 T.SPARK 2.0 16V – 1'969.46cc 01.01.1998 2009 N 5625 147 T.SPARK 2.0 16V – 1'969,47cc 01.03.2001 2012 N 5642 156 T.SPARK 1.8 16V 01.03.2002 2010

Ferrari GT 014 575M MARANELLO 01.10.2003 2010 GT2 004 F430 01.03.2007 2014 NGT 7 360 CHALLENGE STRADALE – 3'586.2cc 01.03.2004 2011

Fiat A 5593 SEICENTO SPORTING – 1'108.3cc 01.10.1998 2010 A 5595 SEICENTO SPORTING ABARTH – 1'108.3cc 01.12.1998 2010 A 5602 PALIO 1.6 16V – 1'580.66cc 01.03.1999 2009 A 5609 PUNTO HGT 1.8 16v – 1'746.96cc 01.11.1999 2012 A 5641 STILO 1.8 16V – 1'746.96cc 01.02.2002 2012 A 5678 PANDA 1.2 8V – 1'241.86cc 01.03.2005 2014 A 5691 PUNTO 1.2 8V My05 – 1'241.86cc 01.12.2005 2014+ A 5708 PUNTO 1.9 8v MJT SPORT – 1'909.6 x 1.5 = 2'864.4cc 01.03.2007 2014+ A 5709 PANDA 1.4 16V 100HP – 1'368cc 01.03.2007 2014+ F3 303 TIPO i.e. 16V – 1'755.6cc 01.10.1992 N 5593 SEICENTO SPORTING – 1'108.3cc 01.10.1998 2010 N 5595 SEICENTO SPORTING ABARTH – 1'108.3cc 01.12.1998 2010 N 5602 PALIO 1.6 16V – 1'580.66cc 01.03.1999 2009 N 5609 PUNTO HGT 1.8 16v – 1'746.96cc 01.11.1999 2012

305

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 5 / 8

N 5641 STILO 1.8 16V – 1'746.96cc 01.02.2002 2012 N 5709 PANDA 1.4 16V 100HP – 1'368cc 01.03.2007 2014

Iveco S.p.A. T4 4055 ML140 E24W – 5'883.3cc 01.01.2004 2013 T4 4056 MP190 E44W – 12'882.5cc 01.01.2004 2011 T4 4064 AT190 T44W – 12'882.5cc 01.01.2006 2013

Automobili Lamborghini S.p.A. GT 015 MURCIELAGO 01.04.2004 2011

Maserati GT 012 3200 GT 01.04.2002 2009 GT 017 MC 12 – 5'998.8cc 01.11.2004 2012+ N-GT 004 COUPE – 4'243.83cc 01.03.2003 2012+ GT2 001 COUPE GRAN SPORT – 4'243.83cc 01.04.2005 2012+

(J) Japon / Japan

Daihatsu A 5661 SIRION/STORIA (M101S) – 1'298cc 01.07.2003 2011+ A 5685 SIRION / BOON (M301S) – 1'298.00cc 01.07.2005 2014 N 5661 SIRION/STORIA (M101S) – 1'298cc 01.07.2003 2011+ N 5685 SIRION / BOON (M301S) – 1'298.00cc 01.07.2005 2014

FujiA 5480 SUB. IMPREZA 555 GC8 – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc 01.04.1993 2010 A 5575 SUB FOR 2.0 4WD T SF – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc 01.01.1998 2009 A 5591 SUB LEG 2.0 4WD TUR BH – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5 01.10.1998 2010 A 5614 SUB. PLEO SEDAN-RA – 658 x 1.7 = 1'118.5cc 01.04.2000 2013 A 5621 SUB. IMPREZA WRX SEDAN 2.0 4WD TURBO 01.12.2000 2009 A 5650 SUB.IMPREZA WRX Sti, GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.07.2002 2009+ A 5651 SUB.IMPREZA WRX Sti(E), GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.12.2002 2009+ A 5652 SUB.IMPREZA WRX (E), GDA – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.01.2003 2013 A 5656 SUB.IMPREZA WRX Sti (2002) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.03.2003 2013 A 5671 SUB. IMPREZA RS (A), GDE – 2'457.2cc 01.04.2004 2012 A 5676 SUB. IMPREZA WRX STi (2004) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.11.2004 2013 But Homologation Valid Only in Group NA 5695 SUB. IMPREZA WRX STi (2005) – 1'997.8 x 1.7 = 3'396.3cc 01.01.2006 2014 But Homologation Valid Only in Group NA 5713 SUB. IMPREZA 20S (2007), GH7 - 1'997.8cc 01.01.2007 2014 A 5714 SUB. IMPREZA WRX STI (2007), GRB - 3'396.3cc 01.01.2008 2015 But Homologation Valid Only in Group NC2 10 EJ20 ENGINE (A-5422) – 1'994.4cc 01.04.1993 C2 11 EJ20 ENGINE – 1'994.4cc 01.04.1993 N 5480 SUB. IMPREZA 555 GC8 – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc 01.04.1993 2010 N 5575 SUB FOR 2.0 4WD T SF – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc 01.01.1998 2009 N 5614 SUB. PLEO SEDAN-RA – 658 x 1.7 = 1'118.5cc 01.04.2000 2013 N 5621 SUB. IMPREZA SEDAN 2.0 4WD TURBO, GD 01.12.2000 2009 N 5650 SUB.IMPREZA WRX Sti, GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.07.2002 2009+ N 5651 SUB.IMPREZA WRX Sti(E), GDB – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.12.2002 2009+ N 5652 SUB.IMPREZA WRX (E), GDA – 1'994.3 X 1.7 = 3'390.3cc 01.04.2003 2013 N 5656 SUB.IMPREZA WRX Sti (2002) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.03.2003 2013 N 5671 SUB. IMPREZA RS (A), GDE – 2'457.2cc 01.04.2004 2012 N 5676 SUB. IMPREZA WRX STi (2004) – 1'994.3 x 1.7 = 3'390.3cc 01.11.2004 2013 N 5695 SUB. IMPREZA WRX STi (2005) – 1'997.8 x 1.7 = 3'396.3cc 01.01.2006 2014 N 5714 SUB. IMPREZA WRX STI (2007), GRB - 3'396.3cc 01.01.2008 2015 T 1090 SUB. SF 4WD, SF – 1'994.4 x 1.7 = 3'390.5cc 01.01.1997 2009

Hino Motors, Ltd T4 4057 RANGER PRO FT, FT1JGP – 7'962.00cc 01.01.2004 2011

Honda A 5552 CIVIC 3 DOOR SiR (EK4) – 1'596cc 01.04.1996 2009 A 5590 INTEGRA TYPE-R (DC2) European – 1'797.2cc 01.07.1998 2009 A 5646 CIVIC TYPE R (EP3) – 1'998.2cc 01.04.2002 2012 A 5697 ACCORD EURO R (CL 7) – 1'998.2cc 01.04.2006 2014 A 5710 CIVIC TYPE R (FN 2) – 1'998.2cc 01.04.2007 2014 A 5716 CIVIC TYPE R (FD2) – 1'998.2cc 01.03.2008 2015 But Homologation Valid Only for EngineC2 13 B18B ENGINE – 1'834cc 01.10.1993

306

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 6 / 8

C2 14 B16A ENGINE (A-5487) – 1'596cc 01.10.1993 C2 15 B18C ENGINE – 1'798cc 01.10.1993 C2 23 H22A ENGINE – 2'156cc 01.01.1995 F3 301 B21A1 ENGINE – 2'056cc 01.07.1991 F3 306 CIVIC 3 DOOR SIR.II (A-5444) – 1'596cc 01.01.1993 F3 307 PRELUDE 4WS(BA5) (A-5357) – 1'958cc 01.01.1993 F3 308 PRELUDE 4WS(BA5) (A-5357 04/01ET) – 1'958cc 01.01.1993 F3 313 B18C ENGINE – 1'798cc 01.10.1993 F3 319 H22A ENGINE – 2'156cc 01.01.1997 F3 323 H22A/F20B ENGINE 01.07.1998 F3 331 F20C ENGINE / K20A ENGINE 01.01.2003 F3 332 F20C ENGINE / K20A ENGINE 01.03.2004 N 5646 CIVIC TYPE R (EP3) - 1'998.2cc 01.04.2002 2012 N 5552 CIVIC 3 DOOR SiR (EK4) – 1'596cc 01.04.1996 2009 N 5590 INTEGRA TYPE-R (DC2) European – 1'797.2cc 01.07.1998 2009 N 5710 CIVIC TYPE R (FN 2) – 1'998.2cc 01.04.2007 2014 N 5716 CIVIC TYPE R (FD2) – 1'998.2cc 01.03.2008 2015 But Homologation Valid Only for Engine

Isuzu T 1098 BIGHORN (UBS73G) – 2'999.3 x 1.7 = 5'098.8cc 01.07.1999 2010 T 1099 BIGHORN (UBS26G) – 3'494.2cc 01.07.1999 2010 T 1112 D-MAX (TFS26) – 3'494.3cc 01.07.2003 2014 T 1113 D-MAX (TFS77) – 2'999.3 x 1.5 = 4'499cc 01.07.2003 2014 T2 2002 D-MAX (TFS-85) – 2'999.3 x 1.5 = 4'499cc 01.10.2005 2014 T2 2003 D-MAX (TFS-85H) – 2'999.3 x 1.5 = 4'499cc 01.03.2007 2014

Mazda Motor Co C2 24 KL – 2'496,5cc 01.03.1995 NGT 003 MX-5 – 1'839.6cc 01.08.2002 2012

MitsubishiA 5585 LANCER EV (CP9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc 01.04.1998 2009 A 5629 LANCER EV (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc 01.04.2001 2010 A 5632 LANCER (CS2A) – 1'468.4cc 01.07.2001 2011 A 5660 LANCER EVO VIII (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc 01.04.2003 2010 A 5673 LANCER EVO VIII MR (CT9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc 01.04.2004 2011 But Homologation Valid Only in Group NA 5688 LANCER EVO IX (CT9A) – 2'002 x 1.7 = 3'403.4cc 01.09.2005 2014 But Homologation Valid Only in Group NA 5718 LANCER EVOLUTION X (CZ4A) – 1'998.2 x 1.7 = 3'397 cc 01.08.2008 2015 F3 315 4G93 ENGINE – 1'834cc 01.03.1994 F3 324 4G93 (GDI) ENGINE 01.07.1998 N 5585 LANCER EV (CP9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc 01.04.1998 2009 N 5629 LANCER EV (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc 01.04.2001 2010 N 5660 LANCER EVO VIII (CT9A) – 1'997.4 x 1.7 = 3'395.6cc 01.04.2003 2010 N 5673 LANCER EVO VIII MR (CT9A) – 1'998.8 x 1.7 = 3'398cc 01.04.2004 2011 N 5688 LANCER EVO IX (CT9A) – 2'002 x 1.7 = 3'403.4cc 01.09.2005 2014 N 5718 LANCER EVOLUTION X (CZ4A) – 1'998.2 x 1.7 = 3'397 cc 01.08.2008 2015 T 1086 CHALLENGER – 2'835.2 x 1.7 = 4'819.8cc 01.01.1997 2009 T 1100 PAJERO TURBO DIESEL (V68) – 3'200 x 1.5 = 4'800cc 01.10.1999 2012 T 1104 PAJERO WAGON TD (V78) – 3'200.5 x 1.5 = 4'800.75cc 01.10.2000 2012 T 1105 PAJERO WAGON 3500 GDI (V75) – 3'497cc 01.10.2000 2012 T 1107 PAJERO 3500 GDI (V65) – 3'497cc 01.12.2000 2012 T2 2004 PAJERO TURBO DIESEL (V88W) – 3'200.5 x 1.5 = 4'800.8cc 01.04.2007 2014 T2 2005 PAJERO TURBO DIESEL (V98W) – 3'200.5 x 1.5 = 4'800.8cc 01.04.2007 2014 T2 2007 PAJERO 3800 MIVEC (V97W) - 3'827.6cc 01.12.2007 2014

Nissan C2 16 SR20DE ENGINE (A-5427) – 1'998.2cc 01.10.1993 C2 17 SR20DE ENGINE (A-5461) – 1'998cc 01.10.1993 C2 18 SR20DE ENGINE – 1'998cc 01.10.1993 C2 19 SR20DE ENGINE – 1'998cc 01.10.1993 F3 326 SR20VE ENGINE 01.01.2000 NGT 005 FAIRLADY Z (Z33) – 3'498.4cc 01.03.2003 2014 T 1093 PATROL (TBSY61) – 4'478.8cc 01.01.1998 2014 T 1095 PATROL (KASY61) – 4'169.2cc 01.04.1998 2012 T 1106 PATHFINDER (LR50) – 3498.6cc 01.10.2000 2011 T 1108 DOUBLE CAB (D22) – 2'494.4 x 1.5 = 3'741.6cc 01.01.2001 2011 T 1109 PATROL (TESY61) – 2'953.2 x 1.5 = 4'429.8cc 01.01.2001 2014

307

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 7 / 8

T 1110 DOUBLE CAB (D22) – 2'485.4 x 1.5 = 3'728.0cc 01.03.2002 2014 T 1111 PATROL (TGPSY61) – 4'758.7cc 01.04.2002 2014 T2 2006 NAVARA DOUBLE CAB (D40) – 2'488.5 x 1.5 = 3'732.75cc 01.06.2007 2014 T2 2009 PATHFINDER (R51) – 2'488.5 X 1.5 = 3'732.75CC 01.02.2008 2015

SuzukiA 5555 BALENO 1600 (GC31S) – 1'590.5cc 01.07.1996 2009 A 5557 BALENO WAGON 1800 (GC41W) – 1'839.6cc 01.10.1996 2009 A 5605 BALENO 1800 (GC41S) – 1'839.9cc 01.07.1999 2009 A 5628 IGNIS (FH) – 1'328.4cc 01.04.2001 2011 A 5668 IGNIS (MH) – 1'328.4cc 01.01.2004 2013 A 5674 IGNIS SPORT – 1'490.9cc 01.07.2004 2013 A 5684 2005 SWIFT (RS) – 1'328.4cc 01.07.2005 2014 A 5703 SWIFT SPORT (RS) – 1'586.4cc 01.01.2007 2015 A 5712 SX4 LX (RW) - 1'995cc 01.10.2007 2014 N 5555 BALENO 1600 (GC31S) – 1'590.5cc 01.07.1996 2009 N 5557 BALENO WAGON 1800 (GC41W) – 1'839.6cc 01.10.1996 2009 N 5605 BALENO 1800 (GC41S) – 1'839.9cc 01.07.1999 2009 N 5628 IGNIS (FH) – 1'328.4 01.04.2001 2011 N 5668 IGNIS (MH) – 1'328.4cc 01.01.2004 2013 N 5674 IGNIS SPORT – 1'490.9cc 01.07.2004 2013 N 5703 SWIFT SPORT (RS) – 1'586.4cc 01.01.2007 2015 T 1101 GRAND VITARA 2500 (TD62V) – 2'493.8cc 01.01.2000 2011

Toyota A 5619 TOYOTA YARIS 3DOOR (NCP10) – 1'299cc 01.08.2000 2012 C2 1 3S-GE ENGINE - 1'998cc 01.01.1993 C2 20 3S-GE ENGINE - 1'998cc 01.10.1993 C2 22 3S-GE ENGINE - 1'998cc 01.07.1994 C2 33 3S-GTE ENGINE 01.10.1996 C2 40 3S-GE ENGINE – 1'998cc 01.10.1997 F3 305 3S-GE ENGINE – 1'998cc 01.01.1993 F3 312 3S-GE ENGINE – 1'998cc 01.10.1993 F3 316 3S-GE ENGINE – 1'998cc 01.07.1994 F3 320 3S-GE ENGINE – 1'998cc 01.10.1997 F3 335 1AZ-FE – 1'998.2cc 01.01.2007 N 5619 TOYOTA YARIS 3DOOR (NCP10) – 1'299cc 01.08.2000 2012 T 1087 LAND CRUISER (VZJ95) – 3'378cc 01.01.1997 2009 T 1088 LAND CRUISER (KZJ90) – 2'982 x 1.7 = 5'069.4cc 01.01.1997 2009 T 1089 LAND CRUISER (KZJ95) – 2'982 x 1.7 = 5'069.4cc 01.01.1997 2009 T 1096 LAND CRUISER (HDJ100) – 4'163.9 x 1.7 = 7'078.6cc 01.07.1998 2014 T 1097 LAND CRUISER (HDJ101) – 4'163.9 x 1.7 = 7'078.6cc 01.07.1998 2014 T 1114 LAND CRUISER (KDJ120) – 2'982.2 x 1.5 = 4'473.2cc 01.11.2003 2014 T 1115 LAND CRUISER (KDJ125) – 2'982.2 x 1.5 = 4'473.2cc 01.11.2003 2014 T2 2010 LAND CRUISER (VDJ200) – 4'461.2 x 1.5 = 6'691.8cc 01.04.2008 2015

(MAL) Malaisie / Malaysia

ProtonA 5715 WAJA 1.8 – 1'784cc 01.01.2008 2015 A 5719 SATRIA NEO – 1'596.84cc 01.08.2008 2015 N 5719 SATRIA NEO – 1'596.84cc 01.08.2008 2015

(NL) Pays Bas / Netherlands

DAF Trucks B.V. T4 4052 FAV CF 75.530 – 12'583cc 01.01.2003 2010

Ginaf Trucks B.V. T4 4053 GINAF X2222 – 12'583cc 01.12.2003 2010 T4 4054 GINAF X2223 – 12'583cc 01.12.2003 2010

(RO) Roumanie / Rumania

SC Roman SA T4 4039 26.550 DFA – 14'593.8cc 01.12.1998 2009+ T4 4040 16.550 FA – 14'593.8cc 01.12.1998 2009+

308

LISTE DES VEHICULES / PAYS LIST OF VEHICLES / COUNTRIES

N° Homologation Description Début Fin

VoituresPays_2009 – Dernière modification le 19.12.2008 8 / 8

(RU) Russie / Russia

Kamaz Inc. Naberezhnye Tchelny T4 4048 KAMAZ-4911 – 17'241cc 01.01.2003 2010 T4 4067 KAMAZ-4326 – 10'857.4cc 01.01.2008 2015

VazA 5587 LADA 110-2,0 (VAZ-21106) – 1'998.2cc 01.05.1998 2012 A 5655 LADA 112 (VAZ-2112) – 1'499.8cc 01.03.2003 2010+ A 5717 LADA 119 (Vaz 11194) – 1'390cc 01.03.2008 2015 N 5587 LADA 110-2,0 (VAZ-21106) – 1'998.2cc 01.03.1999 2012 N 5655 LADA 112 (VAZ-2112) – 1'499.8cc 01.03.2004 2010+ N 5717 LADA 119 (Vaz 11194) – 1'390cc 01.03.2008 2015

(S) Suède / Sweden

Saab A 5525 900 TURBO – 1'985 x 1.7 = 3'374.5cc 01.07.1994 2010 A 5677 SAAB 9-3 AERO SPORT SEDAN – 1'998.2 x 1.7 = 3'396.9cc 01.01.2005 2012 N 5525 900 TURBO – 1'985 x 1.7 = 3'374.5cc 01.07.1994 2010

Volvo A 5647 S60 2.0 T – 3'360.9cc 01.04.2002 2009 A 5694 S40 2,4 – 2'434.8cc 01.01.2006 2013 C2 25 850 T-5 B5234FT1 01.03.1995 N 5647 S60 2.0 T – 3'360.9cc 01.04.2002 2009 N 5694 S40 2,4 – 2'434.8cc 01.01.2006 2013

(USA) Etats Unis / United States

Chevrolet A 5679 OPTRA / LACETTI – 1'998cc 01.04.2005 2012 N 5679 OPTRA / LACETTI – 1'998cc 01.04.2005 2012

Chrysler C2 32 NEON 2 LITRE 01.03.1996 C2 37 NEON 2.0 L 01.03.1997 GT2 5 DODGE VIPER GTS 01.04.1996 2009

General Motors GT1 002 CORVETTE Z06 01.05.2006 2013

Saleen Mustang SR GT 013 SALEEN S7 01.04.2003 2011+ GT1 001 SALEEN S7 TWIN TURBO 01.05.2006 2013

(ZA) Afrique du Sud / South Africa

Toyota South Africa A 5607 COROLLA RSi 20v 157cc 01.10.1999 2009 A 5701 RUN X RSi – 1'795.5cc 01.12.2006 2014 N 5607 COROLLA RSi 20v 157cc 01.10.1999 2009

Volkswagen South Africa A 5706 GOLF (MK 5) 2.0 FSI – 1'984.3cc 01.02.2007 2014 A 5707 POLO (MK 4) 1.4 – 1'389.9cc 01.02.2007 2014

309

Sõitjalitsents (sisaldab elukindlustust võistlustel). Alates 01.10. sõitjalitsentsid 40% võrra odavamad. rahvusvaheline (plastikkaart) 3000.- rahvuslik/II liiga ralli ja kiirendus 1500.-/ 700.- bagid / veoautod 800.- / 1000.- noored 400.- kiirtöö (lisatasu trükikojale) 2 tööpäeva 200.- dublikaat 50% alghinnast ühekordne litsents 500.-Rahvaspordi Võistlejakaart (ainult internetipanga ülekandega)

650.-

Kardispordi rahvuslikud litsentsid klass Cadet, Micro 1700.- klass Raket, Rotax-Junior 2000.- klass Rotax-Max, Rotax Masters, DD2, KZ, KF3 2300.-Kardispordi rahvusvaheline litsents 3000.-Erinumber kardispordis 500.- Klubi vahetus hooaja kestel 1000.-Kardivõistluste registreerimistasud EMV etapi registreerimistasu 3000.- + 100 eek iga sõitja kohtaKardisportlaste osavõtutasudVõistluse osavõtutasu eelregistreerunutele (va. klassis Cadet) 750.-Võistluse osavõtutasu võistluspäeval registreerides (va. klassis Cadet)

1000.-

Võistluse osavõtutasu eelregistreerunutele klassis Cadet 400.-Võistluse osavõtutasu võistluspäeval registreerides klassis Cadet

550.-

Registreerijalitsents (plastikkaart) eraisik 5000.- klubi MTÜ ja EAL liikmemaks 8000.- kardiklubi registreerijalitsents 3500.- firma/asutus 12.000.- + KM dublikaat 1000.-Auto tehniline kaart ja FIA turistiluba kehtiva homologeeringuga 3000.- kõik ülejäänud autod 600.- dublikaat 2 x alghind FIA Driving Permit 800.- A,N homologatsiooniraamat FIAst 1500.-

EAL HINNAKIRI 2009

310

Sportlaste osavõtumaksude ülemmäärad (juhendites) : Rallid A, N, E 2000+ 6000.- E rühm / II liiga 4500.-/3500.- veoauto 2000.- rahva/noorte 1000.- / 3500.- Rallikross/Veoautokross 1500.-/1000.- Rahvasprint 750.-/500.- Ringrada 4000.- Rallisprint/ sprint üle 6 km rajal 1000.-/1500.-Võistluste/juhendite registreerimine EAL-s (korraldusluba): Rahvusvaheline ( FIA Int.non-championship) 18000.- + FIA maks 24000.- Ralli välisvõistlejate osavõtuga 15000.- Ringrajavõistlused välisvõistlejate osavõtuga 10000.- Rahvuslik 2 x osavõtumaks (kõrgeim) Rajaluba, ühekordne 100.- Rajalitsents püsirajale 1500.- Protestimaks (max) 8000.- Apellatsioonimaks 25000.- Võistluste kalendrikautsjon 3000.-Ajamõõdusüsteemi rent: hinnad netto (lisandub

käibemaks) Ralli ajamõõduteenus 15000.- Rahvaralli,noorteralli ajamõõduteenus 8475.- Rallisprindi ajamõõduteenus 5000.- Muu, 1 päev 5000.- Ringrada 1 päev 7500.- Lisapäev 3000.- Transponderi rent päevas iga võistleja kohta 100.- Off-Road 7500.- Rallikross 6000.- Jäärada 6000.- Ralli ohutusautode 2 tk teenus 10000.-

311

Kuupäev Võistlus Klassid Koht17-18.04.09 Eesti avavõistlus C/M/R/ RJ/RM/DD2 Põltsamaa01.-02.05.09 BKV I C/M/R/ RJ/RM/DD2/

KZ2Läti

8-9.05.09 Eesti MV I C/M/R/ RJ/RM/DD2 Aravete23-24.05.09 Eesti MV II C/M/R/ RJ/RM/DD2 Rapla12-13.06.09 Eesti MV III C/M/R/ RJ/RM/DD2 Aravete26-27.06.09 Eesti MV IV C/M/R/ RJ/RM/DD2 Põltsamaa

3-4.07.09 BKV II C/M/R/ RJ/RM/DD2/KZ2

Leedu

01.08.09 Eesti V C/M/R/ RJ/RM/DD2 Käina14-15.08.09 BKV III C/M/R/ RJ/RM/DD2/

KZ2Rapla

4-5.09.09 Eesti VI C/M/R/ RJ/RM/DD2 Põltsamaa18-19.09.09 BKV IV C/M/R/RJ/RM/DD2

KZ2/KF3Aravete

25-26.09.09 BKV V C/M/R/ RJ/RM/DD2/KZ2

Läti

Eesti meistrivõistlusedBalti karikavõistlused

EESTI KARDISPORDI KALENDER 2009

KARDISPORT

312

EKL KARDISPORDI VÕISTLUSMÄÄRUSEDRAHVUSLIKEL KARDIVÕISTLUSTEL, MEISTRIVÕISTLUSTEL, KARIKAVÕIST-LUSTEL JA AUHINNAVÕISTLUSTEL KEHTIVAD ÜLDISED REEGLIDSISUKORD1. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE2. VÕISTLUSTE STATUUT3. KARDID4. VÕISTLUSTE REGISTREERIMINE5. VÕISTLUSE KUUPÄEVA MUUTMINE JA VÕISTLUSE ÄRAJÄTMINE6. VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE7. VÕISTLEJAD8. REGISTREERIMISTE KINNITAMINE9. ÜLDISED TINGIMUSED10. TEHNILINE ÜLEVAATUS JA DOKUMENTIDE KONTROLL11. PÄÄS VÕISTLUSRAJALE12. KÜTUS13. PARC FERMÉ14. ÜLDINE OHUTUS15. SIGNAALLIPPUDE TÄHENDUS16. JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE 17. TREENINGSÕIDUD18. OSAVÕTJATE KOOSOLEK19. STARDIRIVI20. STARDIPROTSEDUUR21. VÕISTLUSSÕIDU VÕI TREENINGSÕIDU PEATAMINE22. VÕISTLUSSÕIDU UUS START 23. FINIŠ24. ÜLDISED SÕIDUREEGLID RAJAL25. MÖÖDASÕIT26. RINGIGA MÖÖDASÕIT27. KARDI PEATAMINE VÕIDUSÕIDU AJAL28. SÕIT REMONDI- VÕI HOOLDUSALALE29. AVARII RAJAL30. REEGLID MÄÄRUSTEVASTASE SÕIDU VÄLTIMISEKS 31. VÕISTLUSKLASSID JA -TULEMUSED32. PROTESTID JA APELLATSIOONID33. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE34. VÕIDUSÕIDU AUS JA ERAPOOLETU KAJASTAMINE MEEDIASEesti Kardiliit (siin ja edaspidi EKL) on Eesti Autospordiliidu (siin ja edaspidi EAL) poolt tunnustatud alakomitee, mis tegeleb kardispordi juhtimise ja kordineerimisega Eesti Va-bariigi territooriumil vastavalt EKL-i ja EAL-i põhikirjadele ning normdokumentideleEKL tagab Eesti Vabariigis Kartide rahvuslike võistluste (edaspidi Võistlused) järelevalve ja heatasemelise läbiviimise.Kardispordi rahvusvahelist suhtlust (rahvusvahelised litsentsid, -osavõtutasud, -stardi-load, -rajalitsentsid, rahvusvaheline võistluskalender jne.) korraldab EAL1. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINEKõik EKL-i kalendrisse kantud Võistluste juhendid (siin ja edaspidi Võistlusjuhendid) peavad olema kooskõlas Rahvusvahelise Spordikoodeksi (siin ja edaspidi Koodeks) ja selle lisadega, käesolevate Võistlusmäärustega ja EKL-i Ametlike Bülletäänidega.

313

2. VÕISTLUSTE STATUUTKõik Võistlused peavad vastavalt Koodeksile olema kantud EKL-i Rahvuslikku Võistluskalend-risse (siin ja edaspidi Võistluskalender).3. KARDIDVõistlustel võib kasutada ainult karte, mis vastavad CIK-FIA Kartide Tehnilistele Tingimustele (CIK-FIA Karting Technical Regulations) või EKL-i Kartide Tehnilistele Tingimustele. 4. VÕISTLUSTE REGISTREERIMINE4.1) Ainult EKL-i Meistrivõistlustel võib kasutada nimetusi “Eesti“, “Regiooni“ (näiteks Harju-maa) või “Linna“.4.2) Võistlusi võib korraldada ainult EKL-i poolt homologeeritud ringradadel.4.3) Võistlus kantakse Korraldaja taotluse alusel Võistluskalendrisse eeldusel, et Võistlus vastab Koodeksi ja selle lisade tingimustele. 4.4) Kui EKL annab Võistluste korraldusõiguse üle kolmandale isikule, vastutab EAL-i ees kõi-kide reeglite täitmise eest Võistlustel EKL.4.5) Võistluskalender valmistatakse igal aastal ette EKL-i juhatuse (siin ja edaspidi Juhatus) poolt, kes esitab selle iga-aasta jaanuaris toimuvale EKL-i üldkoosolekule (siin ja edaspidi Üld-koosolekule).4.6) EKL-il on õigus kohaldada ja arendada Eestis CIK-FIA poolt loodud rahvusvahelisi võist-lusklasse. 4.7) EKL võib luua eesti rahvuslikke võistlusklasse, mis on Eesti tingimustele tehniliselt ja ma-janduslikult sobivaimad. Need võistlusklassid peavad aitama võistlejatel siseneda rahvusvahe-listesse võistlusklassidesse ja/või aitama tegeleda võistlusspordiga rahvuslikul tasemel.5. VÕISTLUSE KUUPÄEVA MUUTMINE JA VÕISTLUSE ÄRAJÄTMINEVõistluse kuupäeva muutmisest või Võistluse ärajätmisest on Korraldaja kohustatud EKL-ile kirjalikult teatama vähemalt üks kuu enne Võistluskalendrisse kinnitatud Võistluse kuupäeva. Sellisel juhul võib EKL nõuda Korraldajalt trahvi tasumist, mis võrdub 10% Võistluskalendris-se kandmisel tasutavast Võistluse korraldustasust. Juhul, kui korraldaja teatab EKL-ile Võistlus-te kuupäeva muutmisest või Võistluste ärajätmisest vähem kui kuu aega ette, võib EKL nõuda trahvi tasumist, mis võrdub 20%-ga Võistluskalendrisse kandmisel tasutavast Võistluse korral-dustasust.6. VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINEIga Võistlusjuhendisse sisse viidud muudatus või täiendus peab olema avaldatud vastavalt Koo-deksile, kaasa arvatud nummerdatud ja kuupäevaga varustatud bülletäänid, mis loetakse Võist-lusjuhendi lahutamatuks osaks.7. VÕISTLEJAD7.1) Võistlustel osalemiseks peab võistlejal olema CIK-FIA liikmeks oleva ASN-I poolt välja antud kehtiv Rahvuslik- või Rahvusvaheline Registreerija ja Võistleja Litsents (Koodeksi ar-tikkel 108)7.2) Registreerija Litsents ei tohi olla väljastatud alaealisele isikule. 8. REGISTREERIMISTE KINNITAMINEKorraldaja võib Võistlusjuhendiga kindlaks määrata Võistlustel osalevate kartide vähima arvu. Kui eelregistreerimisel seda arvu ei täideta, on Korraldajal õigus Võistlus ära jätta.9. ÜLDISED TINGIMUSED9.1) Registreerija on kohustatud tagama kõikide temaga seotud isikute poolse Koodeksis, Teh-nilistes Tingimustes ja Võistlusmäärustes sätestatud nõuete täitmise.9.2) Kui Registreerija ei ole Võistlusel isiklikult kohal, peab ta kirjalikult määrama esindaja. 9.3) Isik, kes teeb muudatusi registreeritud kardi juures ükskõik millises Võistluse faasis vastu-tab Registreerijaga koos ja eraldi Koodeksi ja EKL-i reeglite täitmise eest.9.4) Registreerijad on kohustatud tagama nende kartide vastavuse ja ohutuse kogu treeningu ja võistluse vältel.

314

10. TEHNILINE ÜLEVAATUS JA DOKUMENTIDE KONTROLL10.1) Iga Registreerija peab Võistlusjuhendis ettenähtud ajal ja kohas toimuval Dokumenti-de kontrollil ning Tehnilisel ülevaatusel esitama kõik nõutavad dokumendid ja vajaliku infor-matsiooni.10.2) Võistlejad ja Registreerijad, kes ei ole Tehnilist ülevaatust ja Dokumentide kontrolli läbi-nud ettenähtud ajal, ei või osaleda Võistlustel. Erandi võib teha ainult Žürii otsusel.10.3) Registreerijalt, Võistlejalt ega üheltki teiselt kardiga seotud isikult ei tohi nõuda allkirja ühelegi dokumendile, mis ei ole eelnevalt kinnitatud EKL-i poolt.10.4) Võistluste juht või Võistluste arst võib mistahes ajal Võistluste käigus nõuda Võistlejalt arstliku kontrolli läbimist.10.5) Võistlustel ei ole lubatud kasutada ühtegi karti, mis ei ole läbinud tehnilist ülevaatust.10.6) Tehnilised kontrollid võivad igal ajal Võistluste käigus:a)Kontrollida kardi ja Võistleja varustuse vastavust kehtestatud nõuetele;b)Nõuda Registreerijalt Tehniliste Tingimuste täitmise kontrollimiseks kardi lahtivõtmist;c)Nõuda Registreerijalt kontrollimiseks vajalike kardi osade või näidiste esitamist;10.7) Kui karti on peale Tehnilise Kontrolli läbimist lahti võetud, ümber ehitatud või paranda-tud viisil, mis võib avaldada mõju kardi ohutusele või seada kahtluse alla kardi vastavuse keh-testatud nõuetele või on sellised tagajärjed saabunud avarii tulemusena, tuleb kart esitada täien-davaks tehniliseks ülevaatuseks.10.8) Võistluste juht võib nõuda iga avariis osalenud kardi peatamist ja tehnilist ülevaatamist.10.9) Dokumentide kontrolli ja Tehnilist ülevaatust võivad läbi viia ainult selleks määratud ametlikud isikud. Nimetatud ametlikud isikud vastutavad ka tegevuse eest Hooldusaladel ja Parc Fermés ning on õigustatud andma Registreerijatele korraldusi.10.10) Võistluste juht/žürii vormistab protokolli kõigi Tehnilise Kontrolli poolt avastatud mit-tevastavuste kohta kõigi kartide juures ja esitab need vastava nõude saamisel teistele Registree-rijatele. Nimetatud protokoll, välja arvatud kütuseproovid, ei sisalda ühtegi arvnäitajat,.10.11) Kardi Tehniliseks ülevaatuseks esitamine väljendab kinnitust selle vastavuse kohta keh-testatud nõuetele.10.12) Dokumentide kontrollis saab iga Registreerija igale oma Võistlejale Tehnilise Passi. Kõik varustust puudutavad andmed peavad olema kantud Tehnilisele Passile enne Tehnilisele Kont-rollile esitamist. Täielikult täitmata Tehniline Pass lükatakse tagasi.10.13) Kõik stardinumbrid ja reklaamid peavad olema kardile kantud enne Tehnilist Kontrolli.10.14) Võistleja ei või vahetada oma varustust, kui ta ei ole seda eelnevalt Tehnilisele ülevaatu-sele esitanud.11. PÄÄS VÕISTLUSRAJALE11.1) Õigus pääseda võistlusrajale on ainult Võistlusjuhendis fikseeritud ametlikel isikutel.11.2) Ajakirjanikud pääsevad võistlusrajale ainult Korraldajalt saadud loa alusel ning nad on kohustatud täitma kõiki neile ametlike isikute poolt antud ohutusnõudeid.12. KÜTUSKasutatav kütus peab vastama EKL-I Tehniliste Tingimustele. 13. PARC FERMÉ13.1) Õigus siseneda Parc Fermé alale on ainult vastava loaga ametlikel isikutel. Igasugune sek-kumine Parc Fermés on lubatud ainult nimetatud ametlike isikute loal.13.2) Niipea, kui on näidatud finišilippu kehtib Parc Fermé kord ka alal finišijoonest kuni Parc Fermé sissepääsuni.13.3) Parc Fermé peab olema piisava suurusega ja kaitstusega, et välistada kõrvaliste isikute sis-sepääs sinna.14. ÜLDINE OHUTUS14.1) Võistlejatel on rangelt keelatud võistlusrajal kardiga sõita vastu liikumissuunda, välja ar-vatud juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik kardi kõrvaldamiseks ohuolukorrast.

315

14.2) Võistlejad võivad võistlusrada kasutada ainult vabatreeningute, ajakontrollsõitude ja fi-naalsõitude ajal ja peavad sel ajal täitma kõiki ringrajal sõitmist reguleerivaid Koodeksi ja Võist-lusmääruste sätteid.14.3) Vabatreeningute, ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal katkestanud kart tuleb võistlusra-jalt eemaldada nii kiiresti kui võimalik kohta, kus see ei ole ohtlik või ei takista teisi võistlejaid. 14.4) Kui võistleja ei saa kardiga ohtlikust kohast ära sõita, on rajakohtunikud kohustatud võist-lejat aitama. Kui sellise abi osutamise käigus kart käivitub, ei lähe selles ajakontrollsõidus või võistlussõidus finišeerimisel saadud tulemus arvesse. 14.5) Kui võistlusklassis Cadet jääb võistleja kinni raja servale või kokkupõrke tagajärjel ei pää-se ise liikuma kuid kardi mootor töötab ja kart ning võistleja ei ole vähemalgi määral viga saa-nud, on rajakohtunikud kohustatud võistleja uuesti liikuma aitama. Võistlejal endal on keelatud kardist väljuda, et karti liikuma aidata. Selle nõude rikkuja kõrvaldatakse võistluselt.14.6) Katkestanud võistleja peab jääma oma kardi juurde kuni vabatreeningu, ajakontrollsõidu või finaalsõidu lõpuni. Võistlejal on keelatud oma kardi juurest lahkuda, välja arvatud arstiabi saamiseks või ohutuse tagamiseks.14.7) Kui võistlusklassis Cadet võistleja katkestab, ei tohi ta oma kardist väljuda, vaid peab tõs-tetud käega andma märku katkestamisest. Rajakohtunikel on kohustus toimetada kart koos sel-les istuva võistlejaga ohutusse kohta. 14.8) Kui treeningsõidud viiakse läbi mitmes osas, tuleb kõik katkestanud kardid viia vaheajal tagasi hooldusalale ning nendega võib osaleda järgnevatel treeningsõitudel.14.9) Keelatud on igasugune tööriistadega remont väljaspool Hooldusalasid. Keelatud on mis-tahes tööriista või varuosa karti kaasa võtmine. Võistleja võib saada abi ainult Võistlusjuhendis või võistlejate koosolekul määratud hooldusalal.14.10) Kui tankimine on lubatud, siis tohib seda teostada ainult selleks ette nähtud alal.14.11) Mitte keegi peale võistleja ja kohtunike ei või seiskunud karti puutuda enne, kui see on hooldusalal, välja arvatud juhtudel, kus see on otseselt Reeglitega või Koodeksiga ette nähtud.14.12) Kui võistlusrada on treeningute ajal või treeningute järgselt ja peale finišit Võistluste juhi poolt suletud ning enne kui kõik kardid, sõltumata sellest, kas nad liiguvad või mitte, on jõud-nud hooldusalale või Parc Fermé- sse, ei või keegi võistlusrajale minna, välja arvatud oma üles-andeid täitvad rajakohtunikud ja sõitvad võistlejad.14.13) Ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal on võistlejal keelatud seiskunud kardi käivitami-ne lükkamise teel. Võistleja ei või võistluste ajal saada võistlusrajal kõrvalist abi, välja arvatud re-mondialal, kuhu ta peab jõudma omal jõul.14.14) Treeningute ja kogumisringi ajal on remondialal lubatud kiiruse piirangu kehtestamine. Kiiruse piirangut rikkunud võitslejat karistatakse vastavalt Reeglitele või Koodeksile.14.15) Võistleja, kelle kardil on vabatreeningute, ajakontrollsõitude ja finaalsõitude ajal ajal teh-niline rike, on kohustatud ohutuse tagamiseks võistlusrajalt esimesel võimalusel lahkuma.14.16) Peale kokkupõrget ei tohi võistleja võistlusrajalt lahkuda ilma žürii nõusolekuta.14.17) Ametlikud korraldused antakse võistlejatele Koodeksis ette nähtud signaallippudega. Registreerijatel ei ole lubatud sarnaseid lippe kasutada.14.18) Iga võistleja, kes soovib võistlusrajalt lahkuda, naasta hooldusalale või peatuda remondi-alal, peab oma kavatsusest aegsasti märku andma ning tagama seejuures ohutuse.14.19) Võistleja, kes Võistluste ajal, välja arvatud viimasel ringil, rikub Tehnilisi Tingimusi, on Peakohtuniku korraldusel kohustatud peatuma remondialal ja parandama rikke enne võistlus-rajale naasmist.14.20) Võistlejad peavad osaledes treeningsõitudel, ajakontrollsõitudel ja finaalsõitudel kand-ma täisvarustust vastavalt Tehniliste Tingimustele.14.21) Osavõtjate laagris on keelatud jalgrataste, mootorrataste, scooterite või muude mootor-sõidukite kasutamine.

316

14.22) Korraldaja peab tagama Rahvuslike Reeglite peatükkides 10 ja11 sätestatud ohutusva-hendite olemasolu alates treeningsõitude algusest kuni Võistluse lõpuni.14.23) “Vihmasõidu” tingimustes (vastav märguanne antakse Võistluste juhi poolt) on rehviva-liku õigus võistlejatel. Võistluste juhil on õigus kasutada musta lippu võistleja suhtes, kes kasu-tab ilmselgelt ebaõigeid rehve ja on teiste võistlejatega võrreldes liiga aeglane ning ohtlik.15. SIGNAALLIPPUDE TÄHENDUS15.1) Märguanded signaallippudega, mida annab võistluste juht või stardi- finišikohtunik star-dijoonel:a)Stardilipp:Roheline lipp või rahvuslipp. Lippu kasutatakse stardikäskluse andmiseks erandkorras (näit., kui foor puudub või ei tööta). Paigaltstardi korral ei tohi lipu aeglase peakohale tõstmisega alus-tada enne, kui kõik kardid on oma stardikohtadel. Lippu ei tohi peakohal hoida rohkem kui 6 sekundit. Stardihetkeks on lipu järsk allarabak. Seda lippu võib kasutada ka treeningsõitude stardikäskluse andmiseks.b)Punane lipp:Liikuvat punast lippu näidatakse stardijoonel, kui on otsustatud treening- või võistlussõit kat-kestada. Punase lipuga võivad võistluste juht või tema asetäitja tähistada ka raja sulgemist.c)Malelipp:Liikuv malelipp näitab, et treening või võistlussõit on lõppenud.d)Must lipp:Seda lippu kasutatakse, kui võistlejale on vaja teada anda, et ta peab järgmisel ringil peatuma boksis või mõnes muus võistlusjuhendiga määratud kohas. Kui võistleja ei allu mingil põhjusel märguandele, ei näidata seda lippu ikkagi rohkem, kui nelja ringi jooksul. Musta lipu näitamise otsuse võtab vastu võistluste juht. Sellisest otsusest tuleb koheselt tevitada meeskonda.e)Must lipp oranži ringiga (diameetriga 40cm) keskel:Seda lippu kasutatakse, kui on vaja võistlejale anda märku, et tema kardil on tehniline rike, mis ohustab teda ennast või teisi ja tähendab, et võistleja peab järgneval ringil siirduma boksi. Kui tehniline rike on kõrvaldatud, võib võistleja jätkata võidusõitu.f)Must- valge diagonaallipp:Seda lippu näidatakse võistlejale ainult ühe korra, et anda talle teada hoiatusest ebasportliku käitumise eest rajal.Eelneva kolme lippu(d,e ja f) tuleb näidata liikumatuna koos musta tahvliga (suurusega A3-A2), millele on kantud võistleja number, kellele lippu näidatakse. Neid lippe võib näidata ka mujal, kui stardijoonel, kui võistluste juht peab seda vajalikuks.Üldjuhul näidatakse kahte eelnevat lippu (e ja f) võistluste juhi otsusel, aga ka žürii liikmete nõudmisel.15.2) Rajakohtunike poolt antavad märguanded:a) Kollane lipp:Sellega antakse võistlejatele märku ohust rajal ja seda tehakse kahel moel järgnevate tähendus-tega:- Üks lehvitatav kollane lipp: Aeglusta oma kiirust, ära soorita möödasõitu, valmistu sõidu-

suuna muutmiseks. Rajal või rajapeenral on takistus.- Kaks lehvitatavat kollast lippu:Aeglusta oma kiirust, ära soorita möödasõitu, valmistu sõidusuuna muutmiseks või peatumi-seks. Ees on takistus, mis sulgeb osaliselt või täielikult raja. Möödasõit on keelatud alas esime-sest kollasest lipust, kuni järgmise KP-ni.b)Kollane lipp punaste triipudega:Seda lippu näidatakse liikumatuna, et hoiatada võistlejaid vee või õli tõttu libedaks muutunud rajast. Seda lippu näidatakse vähemalt nelja ringi jooksul, või kuni rajakattel taastub normaal-ne olukord.

317

c) Sinine lipp:Seda lippu näidatakse liikuvana sõitjale, kellest hakkab mööduma tunduvalt kiirem sõitja.d) Valge lipp:Seda lippu näidatakse liikuvana, et anda võistlejatele märku ees liikuvast olulisest aeglasemast sõidukist.e)Roheline lipp:See lipp näitab, et rada on vaba.Seda lippu võib kasutada võistluste juhi otsusel ka treeningsõidu või ajakontrollsõidu lähte and-misel. Erandina, foori rikke korral, võib kasuta ka stardimärguande andmiseks.16. JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE Kõik ajakontrollsõitude ja finaalsõitude tulemused, samuti kõik võistluste ametlike isikute otsu-sed pannakse välja ametlikule teadetetahvlile.17. TREENINGSÕIDUD17.1) Sama kord ja ohutusnõuded, mis kehtivad rajal ja hooldusaladel finaalsõitude ajal, kehti-vad seal ka treeningsõitude ajal.17.2) Ükski võistleja ei tohi osaleda võistlussõitudel, kui ta ei ole eelnevalt osalenud vähemalt ühel vabatreeningul.17.3) Võistluste juht või stardikohtunik võivad katkestada treeningsõidud, raja vabastamiseks ja kartide eemaldamiseks, nii tihti ja nii kauaks, kui nad vajalikuks peavad.17.4) Iga ajakontrollsõidus läbitud ringi aeg mõõdetakse ja arvestatakse stardijärjekorra välja-selgitamisel.17.5) Kui võistleja peatub ajakontrollsõiduajal remondialal või hoolduaaladel, siis on see lõplik ja ta ei või enam uuesti ajakontrollsõidule startida.18. OSAVÕTJATE KOOSOLEK18.1) Definitsioon: registreerijate ja sõitjate koosolek on võistluste juhi poolt korraldatud kõiki-de võidusõidust osavõtvate registreerijate ja võistlejate kokkusaamine. 18.2) Koosoleku eesmärk: teavitada registreerijaid ja sõitjaid võidusõidu läbiviimist puudutava-test spetsiifilistest punktidest võistlusjuhendis; teavitada neid üldistest ja spetsiifilistest ohutus-nõuetest rajal; anda selgitusi reeglite tõlgendamisega seonduva kohta.18.3) Koosoleku toimumise aeg on määratud võistluste ajakavas. Ajakavas märgitud aeg loe-takse koosoleku alguse ajaks ning koosolekule pääsemise lõppajaks. Koosolek viiakse läbi alati enne ajakontrollsõite. Erakorralisi koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele.18.4) Kõikide registreerijate ja sõitjate kohalviibimine koosolekul on kohustuslik, sellest mitte-kinnipidamisel on ettenähtud karistus. Võimalik on võistluselt eemaldamine. 19. STARDIRIVI19.1) Ajakontrollsõidu lõppedes avaldatakse ametlikud ajakontrollsõidu tulemused ja stardi-järjekord.19.2) Ainult ametlikes tulemustes nimetatud võistlejad omavad õigust startida eelfinaal- ja fi-naalsõitudes.19.3) Iga registreerija, kelle kart/kardid mingil põhjusel ei saa startida või kellel on põhjust ar-vata, et tema kart/kardid ei ole valmis startima, peab antud asjaolust informeerima eelstardiala kohtuniku, kes esimesel võimalusel informeerib võistluste juhti.19.4) Stardirivi koostatakse võistlejate poolt ajakontrollsõidus saavutatud kiireimate aegade jär-gi. Juhul, kui üks või mitu sõitjat on saavutanud sama kiireima aja, määratakse nendevaheline stardijärjekord paremuselt teise aja järgi jne. 19.5) Parima stardikoha saavutanud võistlejal on õigus valida stardikoht (vasakul või paremal rajapoolel). Oma otsuse peab ta teatama Võistluste juhile niipea, kui ta saabub eelstardialas-se. See valik muudab ainult esimest rida, vastupidiselt teistele. Kui seda ei toimunud, starditak-se nii, nagu sellel rajal on varem starditud või, kui tegemist on uue ringrajaga, Žürii poolt mää-ratud positsioonilt.

318

19.6) Pääs eelstardialasse suletakse 5 minutit enne ajakavas ettenähtud stardiaega. Iga kart, mis ei ole selleks ajaks võtnud oma kohta stardirivis, ei või seda enam hiljem teha, väljaarvatud eri-juhtumid, kus seda lubatakse žürii otsusega.19.7) Iga võistleja, kes on ajaliimidi piires koos oma kardiga saabunud eelstardialale, loetak-se startinuks.20. STARDIPROTSEDUUR20.1) Stardikäsklus antakse tuledega või lipuga.20.2) Stardiprotseduuri tüüp peab olema kindlaks määratud Võistlusjuhendis. See võib olla ai-nult, “veerevstart-” või “paigaltstart” tüüpi, stardirivi peab koosnema kahest kartide reast. 20.3) Stardikäskluse andmiseks peab võistluste juht või stardikohtunik asuma platformil, mis asetseb vähemalt 5 meetri kaugusel raja servast ja esimese ohutusrajatise taga.20.4) 25 meetrit enne stardijoont peab olema kollast värvi joon, enne selle joone ületamist on kiirendamine keelatud. Veerevstardi korral võib see joon ja stardijoon olla tähistatud pehme-te koonustega. (4 koonust raja teljel, nendest esimene kollasel joonel või selle puudumisel 25 meetrit enne stardijoont ja viimane stardijoonel. Lisaks 2 koonust stardijoonel kumbki 3 meet-ri kaugusel raja teljel asuvast koonusest)20.5) Niipea, kui Võistluste juht, või stardikohtunik annavad eelstardialal märguande kartide käivitamiseks, on võistlejad ”stardikohtuniku võimu all” ja nad ei tohi enam kõrvalist abi kasu-tada.20.6) Sõitja, kes ei aseta ennast koos oma töötava kardiga õigeagselt ”stardikohtuniku võimu al-la”, võib hiljem lahkuda eelstardialalt ainult stardikohtuniku või eelstardikohtuniku loaga.20.7) Enne, kui start antakse läbivad kardid ühe kogunemisringi. Kogunemisringi ajal on möö-dasõit keelatud. Selle reegli rikkujat karistatakse võistluste juhi või žürii otsusel 10 sekundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega.20.8) Kui võistleja jääb kogunemisringil seisma, ükskõik millisel põhjusel, ei või ta uuesti liiku-ma hakata enne, kui kogu stardirivi on temast möödunud ja peab startima stardirivi lõpust. Kui ta hakkab liikuma enne stardirivi, lootuses, et juhtiv kart temast möödub, näidatakse talle mus-ta lippu ja kõrvaldatakse võistlussõidust.20.9) Veerevstardi korral, võib hilinenud võisteja oma kohale rivis sõita ainult nii, et see ei takis-ta teisi võistlejaid ja et see toimub enne kollase joone ületamist esimesel kogunemisringil.20.10) Paigaltstardi korral võib hilinenud võistleja sõita oma kohale rivis, kuni punased tuled stardifooris ei ole veel süttinud.20.11) Oma koha tagsivõtmiseks stardirivis ei või kasutada muud teed, kui ainult võistlusteks kasutatav rada.20.12) Kui võistluste juhi või stardikohtuniku arvates on võistleja jäänud kogunemisringil seis-ma teise võistleja süül, võib stardikohtunik peatada kogunemisringi ja alustad uut stardiprotse-duuri algse stardiriviga või võib anda takistatud võistlejale võimaluse võtta sisse oma õige koht stardirivis.20.13) Stardikohtunik annab stardikäskluse niipea, kui ta on stardiriviga rahul.20.14) Korduva valestardi korral võib stardikohtunik katkestada stardiprotseduuri punase lipu-ga ja teavitada sellest võistluste juhti. Võistluste juht võib süüdi olnud võistlejat karistada 10 se-kundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega. Uus start antakse viivitamatult.20.15) Stardis “varastamise” ja stardi takistamise eest karistatakse 10 sekundilise ajatrahviga või võistlussõidust kõrvaldamisega.20.16) Niipea, kui stardikäsklus on antud, on igasugune abi kartidele keelatud, v.a. abi kartide parkimisel ohutusse kohta. 20.17) Käigukastita ja siduri ning sidurita kartide veerevstart stardifooriga: Kogunemisringi lõ-pus lähenevad kardid stardijoonele kahes rivis ja aeglustatud kiirusega. Kui kardid lähenevad põleb stardifooris punane tuli (punased tuled). Ükski kart ei või kiirendada enne punase tule (punaste tulede) kustumist. Kardid peavad säilitama oma koha stardirivis kuni stardikäskluse

319

andmiseni. Kui stardikohtunik on stardiriviga rahul annab ta stardikäskluse, kustutades puna-sed tuled stardifooris. Kui ta ei ole stardiriviga rahul, lülitab ta sisse stardifoori oranži tule, mis tähendab veel ühte kogunemisringi.20.18) Käigukastita ja siduri ning sidurita kartide veerevstart stardilipuga: Kogunemisringi lõpus lähenevad kardid stardijoonele kahes rivis ja aeglustatud kiirusega. Kui kardid lähenevad, tõstab starter stardilipu aeglaselt peakohale. Ükski kart ei või kiirendada või sooritada möödasõitu enne kollase joone ületamist ja mitte mingil juhul enne stardikäskluse andmist. Kui stardikohtunik on stardiriviga rahul annab ta stardikäskluse, stardilipu järsu al-larabakuga. Kui ta ei ole stardiriviga rahul, jätab ta stardilipu peakohale, mis tähendab veel üh-te kogunemisringi.20.19) Käigukastita ja siduriga kartide paigaltstart stardifooriga: Kogunemisringi lõpus võta-vad kardid sisse oma stardikohad ja eelstardikohtunik seisab punase ülestõstetud lipuga stardi-joonel. Kõik tuled stardifooris on välja lülitatud. Võistlusklassis Cadet võivad hooldajad aida-ta võistlejad oma stardikohale ja lahkuvad koheselt rajalt. Kui kõik kardid on liikumatult oma kohtadel, liigub eelstardikohtunik stardirivi taha. Kui ta on stardiriviga rahul tõstab ta stardiri-vi taha jõudes selle märgiks rohelise lipu, nüüd on võistlejad stardikohtuniku võimu all. Star-dikohtunik lülitab sisse stardifoori punase tule (punased tuled), mis põlevad automaatselt kuni 4 sekundit. Stardisignaali annab stardikohtunik lülitades punased tuled selle 4 sekundi jooksul käsitsi välja või kustuvad nad automaatselt 4 sekundi pärast.Kui stardikohtunik ei ole stardiprotseduuriga rahul, lülitab ta sisse oranži tule, ka punased tu-led jäävad põlema. See tähendab, et mootorid tuleb välja lülitada ja stardiprotseduuri alustatak-se uuesti. Veel üks kogunemisring tuleb läbida.Kui võistleja ei saa startida, peab ta jääma oma karti ja tõstma selle märgiks käe. Kogumisringi(-de) ajal on stardiharjutused keelatud.20.20) Käigukastita ja siduriga kartide paigaltstart stardilipuga: Kogunemisringi lõpus võtavad kardid sisse oma stardikohad ja eelstardikohtunik seisab punase ülestõstetud lipuga stardijoo-nel. Võistlusklassis Cadet võivad hooldajad aidata võistlejad oma stardikohale ja lahkuvad ko-heselt rajalt. Kui kõik kardid on liikumatult oma kohtadel, liigub eelstardikohtunik stardirivi ta-ha. Kui ta on stardiriviga rahul tõstab ta stardirivi taha jõudes selle märgiks rohelise lipu, nüüd on võistlejad stardikohtuniku võimu all. Stardikohtunik tõstab stardilipu aeglaselt peakohale. Stardisignaali annab stardikohtunik stardilipu järsu allarabakuga.Kui stardikohtunik ei ole stardiprotseduuriga rahul, tõstab ta üles teises käes oleva punase lipu. See tähendab, et mootorid tuleb välja lülitada ja stardiprotseduuri alustatakse uuesti. Kui võistleja ei saa startida, peab ta jääma oma karti ja tõstma selle märgiks käe. Kogumisringi(-de) ajal on stardiharjutused keelatud.21. VÕISTLUSSÕIDU VÕI TREENINGSÕIDU PEATAMINE21.1) Juhul, kui tekib vajadus võistlussõidu või treeningsõidu peatamiseks kuna ringrada on blokeeritud õnnetuse tõttu või ilmastikutingimused on muutnud ohtlikuks võistlussõidu või treeningsõidu jätkamise, annab sellest märku võistluste juht punase lipuga stardi- finišijoonel. Otsuse võistlussõidu või treeningsõidu peatamiseks võivad vastu võtta vaid võistluste juht (või, kui ta on lahkunud, tema asetäitja). 21.2) Kui sõidu peatamise signaal on antud treeningsõidu ajal, langetavad kõik kardid koheselt kiiruse ja suunduvad aeglaselt tagasi hooldusalale, kõik rajale jäetud kardid eemaldatakse;21.3) Kui sõidu peatamise signaal on antud finaalsõitude ajal, peavad kõik kardid koheselt lan-getama kiiruse ja suunduma tagasi hooldusalale arvestades et:- sõidu tulemuseks loetakse viimase ringi lõpu tulemus enne peatumissignaali andmist, - kardid või päästeautod võivad olla rajal, - ringrada võib olla täiesti blokeeritud õnnetuse tõttu,- ilmastikutingimused võivad olla muutnud võimatuks suure kiirusega sõitmise rajal.

320

Järgnev protseduur on erinev ja oleneb võidusõidu liidri poolt enne sõidu peatamise signaa-li läbitud ringide arvust:Variant A: Läbitud alla 2 ringi. Punkte välja ei anta. Kui võidusõitu on võimalik jätkata, kohal-datakse punkt 22 variant A-dVariant B: Läbitud üle 2 ringi, kuid vähem kui 75% distantsist (ümardatult lähima kõrgema ringide arvuni). Kui võidusõitu on võimalik jätkata, kohaldatakse punkt 22 variant B-d. Kui võidusõitu ei ole võimalik jätkata antakse välja pooled punktid.Variant C: Läbitud rohkem, kui 75% distantsist (ümardatult lähima kõrgema ringide arvuni). Kardid saadetakse otse Parc Fermésse ja võidusõit loetakse lõppenuks hetkel, kui juhtiv kart ületas finišijoone sõidu peatamise signaali andmisele eelnenud ringi lõpus. Punktid antakse välja täismahus.22. VÕISTLUSSÕIDU UUS START 22.1) Kartidega tegelemine on lubatud ainult hooldusalal, samuti on lubatud kasutada varu-osasid ja tankida.22.2) Variant A: juhul, kui alla 2 ringi oli läbitud, antakse uus start 30 minuti jooksul pärast pu-nase lipu näitamist (vastavalt punkti 19 tingimustele). Uue sõidu distantsi pikkuseks on kogu esialgse sõidu distantsi pikkus. Esialgne start tühistatakse ja kuulutatakse kehtetuks. Stardirivi jääb samaks. Sõitjatel, kes ületasid finiši joone ringi lõpus enne sõidu peatamise signaali and-mist ja sõitjatel, kes viibisid hooldusalal punase lipu näitamise hetkel, on lubatud uuesti startida, kas originaalkardiga või tagavara kardiga. Vabad kohad stardirivis jäävad tühjaks.22.3) Variant B: juhul, kui üle 2 ringi oli läbitud, antakse uus start 30 minuti jooksul pärast pu-nase lipu näitamist (vastavalt punkti 19 tingimustele). Uue sõidu pikkuseks on ettenähtud rin-gide arvu ja läbitud ringide arvu vahe. Sõitjatel, kes ületasid finišijoone sõidu peatamise signaa-lile eelnenud ringi lõpus ja sõitjatel, kes viibisid hooldusalal punase lipu näitamise hetkel, on lubatud uuesti startida kas originaalkardiga või tagavarakardiga. Nii esimene- kui tagavarakart lubatakse eelstardialasse kaasa võtta. Stardijärjekord määratakse üks ring enne sõidu peatamist lõppenud ringi lõpetamise järjestuse kohaselt. Võistlussõidu tulemus saadakse peatatud sõidu ja uue stardi järgse sõidu aegade liitmise teel.23. FINIŠ23.1) Võidusõidu lõppu tähistav signaal antakse finiši joonel niipea, kui juhtiv kart on selle üle-tanud, olles läbinud kas kogu ettenähtud distantsi või suurima distantsi ette nähtud aja jook-sul.23.2) Juhul, kui ei ole tegemist punktis 21 variant A nimetatud asjaoludega, aga sõidu lõppu tä-histav signaal antakse enne, kui juhtiv kart on läbinud ettenähtud ringide arvu või enne mää-ratud aja möödumist, loetakse võidusõit lõppenuks hetkel, mil juhtiv kart viimati ületas joone enne signaali andmist. 23.3) Kui mingil põhjusel võidusõidu lõppu tähistava signaali andmisega hilinetakse, loetak-se võidusõit lõppenuks hetkel, mil ta normaalselt oleks pidanud lõppema, kui poleks toimu-nud hilinemist.23.4) Pärast võidusõidu lõppu tähistava signaali saamist suunduvad kõik kardid otse, ilma pea-tumata ning ilma igasuguse kõrvalise abita (v.a. vajadusel rajakohtunikud), parc fermé- sse. Klassifitseerunud kart, kes ei suuda omal jõul jõuda parc fermé-sse, pannakse rajakohtunike valve alla, kes juhendavad kardi toimetamist suletud parki ettenähtud viisil.23.5) Et finišeerumine loetaks toimunuks, peab võistleja ületama finišijoone oma kardis istudes.24. ÜLDISED SÕIDUREEGLID RAJAL24.1)Võistluste ajal võib võidusõiduks kasutada ainult tähistatud võistlusrada. 24.2)Igasugune sõit rajal võib toimuda ainult võistlussuunas.24.3)Kui konkurente ei ole vahetus läheduses, võib võistleja kasutada kogu raja laiust.24.4)Kurvides ja nendele eelnevatel ja järgnevatel rajalõikudel võib sõita vabalt valitud trajek-tooril, järgides raja servade tähistust.

321

24.5)Kurvi “lõikamine” üle poole kardi laiuse võrra võib kaasa tuua võistlustelt eemaldamise. 24.6)Mitme kardi üheaegsel liikumisel samal rajalõigul on trajektoori valiku eesõigus eessõitjal. Eessõitja eelisõigus kaob, kui talle järgnenud võistleja kart on jõudnud eessõitva kardi kõrva-le. Kõrvalejõudmise asendiks on eessõitva kardi tagarataste ja tagasõitva kardi esirataste jõud-mine ühele sirgele.24.7)Kõrvutisõitmisel nii sirgetel kui kurvides peavad mõlemad võistlejad tagama kaassõitja-le võimaluse rajal püsimiseks (piisava laiusega rajakoridori), liikuda võib vaid rööpsetel trajek-tooridel.24.8)On keelatud sõiduvõtted, mis takistavad teisi sõitjaid, nagu liialt varajasede suunamuut-mised, tahtlik kartide kiilumine kurvi sise- või välisserva suunas ning muud reeglitevastased sõiduvõtted, süüdiolevat sõitjat karistatakse tahtlikus määrusterikkumises. Korduv rikkumine (ka tahtmatu viga) võib kaasa tuua võistleja eemaldamise.24.9)Tõsiste sõiduvigade kordumine või kardi üle kontrolli kaotamine (näit. rajalt väljasõit) võib süüdlasele kaasa tuua eemaldamise.24.10)Avariiohu vältimiseks rajalt väljasõitnut ja võistluse jätkanut võib võistluste juht mitte ka-ristada, kui väljasõit (näit. “lõikamise” tunnustega) ei andnud võistlejaile mingeid eeliseid kon-kurentide ees.25. MÖÖDASÕIT25.1)Möödasõit on lubatud mõlemalt poolt. 25.2)„Katmine“ (möödasõidu takistamine) on keelatud. „Katmiseks“ loetakse sõidujoone muutmist sirgel rajalõigul kaasvõistleja möödasõidu takistamiseks. Süüdiolevat sõitjat karista-takse tahtlikus määrusterikkumises. Korduv rikkumine toob kaasa võistleja eemaldamise.25.3)Pidev kõrvuti sõitmine või eest-küljelt mitme kardiga segamine on keelatud. 25.4)Kaasvõistleja tahtlik või tahtmatu takistamine ühe või mitme võistleja poolt on keelatud.26. RINGIGA MÖÖDASÕIT26.1)Otsekohe, kui raja sirgel osal on kiirem kart eessõitjale järele jõudnud, peab eessõitja and-ma teed kiiremale, hoidudes rajaserva.26.2)Kui aeglasem eessõitja ei märka kiiremat või ei lase teda mööduda, peavad rajakohtuni-kud aeglasemat võistlejat siniste lippudega informeerima. Võistlejat, kes ei allu sellele märgu-andele, võidakse karistada hoiatusega. Korduv siniste lippudega antava signaali ignoreerimine võib kaasa tuua antud võistleja eemaldamise.27. KARDI PEATAMINE VÕIDUSÕIDU AJAL27.1)Võistleja, kes soovib rajalt ära sõita, peab sellest teisi varakult informeerima (ülestõstetud käega) ning eemalduma rajalt ohutuse seisukohalt sobivaimas kohas.27.2)Kui võistleja kart on tahtmatult või sõitja tahtliku tegevuse tulemusel peatunud (seisku-nud) rajal, tuleb teha kõik, et kart võimalikult kiiresti rajalt eemaldada ohutusse paika. Kui sõit-ja ei suuda seda ise teha, on rajakohtuniku kohustus teda abistada.27.3)Juhul, kui sõitjal õnnestub kõrvalist abi kasutamata rajale tagasi sõita ilma, et ta võistlus-määrustikku oleks rikkunud või et ta oleks väljasõiduga seoses teiste ees mingeid eeliseid saa-nud, siis seda sõitjat ei karistata.27.4) Kütte- ja määrdeainete lisamine võistlussõidu ajal on keelatud väljaspool remondi ja hooldusalasid.27.5) Raja ääres seiskunud karti ei tohi keegi teine peale sõitja (või erandina kohtuniku) puudu-tada. Rikkumisel võistleja tulemus tühistatakse.27.6) Kardi lükkamine piki rada (kui see pole seotud kardi ohutusse tsooni eemaldamisega) või kardi lükkamine üle finishijoone on keelatud ja toob kaasa võistlustulemuse tühistamise.27.7) Kui võistleja eemaldub rajal seiskunud kardist kasvõi hetkekski mistahes põhjusel, siis loetakse ta võistluse katkestanuks. Katkestanud sõitja on kohustatud võimalikult kiiresti teisi sõitjaid jälgides eemalduma ohutusrajatise taha. Võistleja ei tohi ületada rada enne võistlussõi-du lõppu, vaid peab ootama ohutuspiirde taga.

322

28. SÕIT REMONDI- VÕI HOOLDUSALALE28.1)Aeglustusrada enne remondi- ja hooldusalasid loetakse remondi- ja hooldusalade osaks.28.2)Treeningsõitude ja võistluste ajal on võistleja kohustatud sissesõiduks remondi- või hool-dusalale kasutama aeglustusrada. Rikkumine toob kaasa võistlussõidust eemaldamise.28.3)Sõitja, kes on otsustanud rajalt remondi- või hooldusalasse sõita, peab sellest varakult (käe tõstmisega) teisi sõitjaid informeerima ja tagama kaasvõistlejate ohutuse.28.4)Rada ja aeglustusrada eraldava, raja pinnale värvitud, joone ületamine on keelatud mõ-lemat pidi.28.5)Rajale tuleku tsoonis rajale värvitud joone (eraldab rada ja kiirendusrada) ületamine üks-kõik, millise rajale tuleva kardi osaga on keelatud.29. AVARII RAJALPeale iga tõsisemat avariid rajal (kardi ümberpaiskumine, kokkupõrge, põrge vastu rajapiirdeid jm) on võistleja kohustatud ilmuma arstlikule ülevaatusele võistluste arsti juurde ning peale se-da esitama kardi tehnilisele kontrollile kontrollimiseks.30. REEGLID MÄÄRUSTEVASTASE SÕIDU VÄLTIMISEKS 30.1)Määrustevastased sõiduvõtted toovad kaasa võistluste ebaausaid tulemusi ja loovad ohu-olukordi rajal. Kardivõidusõitudel tuleb määrustevastase sõidu vältimiseks toimida järgmiselt:a)Määrustevastaseid sõiduvõtteid ei tohi mingil juhul lubada.b)Rajakohtunikud, stardikohtunik ja žürii liikmed peavad võistluste juhti/žürii esimeest teavi-tama igast määrustevastase sõidu juhtumist.30.2) Määrustevastaseks sõiduks loetakse järgmised olukorrad: · sõitja ”rammis” (sõitis otsa) kaasvõistlejale tagant või küljelt;· tuules sõites sõitja ”nügis” eessõitjat;· sõitja ei allunud signaallipuga antud korraldusele;· sõitja põhjustas kokkupõrke;· sõitja surus teise sõitja rajalt välja;· sõitja tõkestas reeglitevastaselt teise sõitja põhjendatud möödumismanöövrit;· sõitja takistas reeglitevastaselt teist sõitjat möödasõidu ajal.· sõitja „kattis“ muutis sõidujoont ühel sirgel üle ühe korra;· sõitja kiilus teise sõitja kurvi sise- või välisserva;30.3)Kui võistluste kohtunikud tuvastavad määrustevastase sõidu, peab võistluste juht andma korralduse sõitja hoiatamiseks hoiatuslipu ja numbritahvliga. Hoiatusmärguannet tuleb näidata kahel ringil. Kui määrustevastane sõit leidis aset võistluste lõppfaasis ning hoiatust lipumärguan-dena ei jõuta sõitjale edastada, siis tuleb võistluste juhil anda hoiatus võistlussõidu lõppedes.30.4)Kui sõitja kordab määrustevastast sõitu, kas samas või järgmises võistlussõidus, siis peab võistluste juht võistleja eemaldama võistlussõidust, peatades ta musta lipu ja numbritahvliga. Peatamise põhjus teatatakse sõitjale hooldusalasse jõudmisel. Kui määrustevastane sõit leidis aset võistluste lõppfaasis ning lipumärguannet ei jõuta sõitjale edastada, siis tuleb võistluste ju-hil võistleja eemaldada peale võistlussõidu lõppu.30.5) Kui määrustevastane sõit on tuvastatud, siis võib võistluste juht või žürii vastava otsususe vastu võtta ka sõitjat küsitlemata.30.6)Kui määrustevastane sõit leidis aset ajakontrollsõidu ajal, tühistab võistluste juht/žürii võistleja ajakontrollsõidus saavutatud kolme parima ringi ajad;30.7)Võistlejad on kohustatud olema võistluspaigal võistlustulemuste esitamiseni teadetetahvlil.30.8)Võistluste juhi või zürii otsus määrustevastaseid sõiduvõtteid kasutanud võistleja kohta on lõplik ja ei kuulu protestimisele.30.9)Võistluste juht/ žürii esimees on kohustatud määrustevastases sõidus süüdiolevate võistle-jate kohta tegema ettekande EKL-ile.

323

31. VÕISTLUSKLASSID JA -TULEMUSED31.1)Võistlusjuhendiga võib korraldaja jagada kardid võistlusklassidesse, kas kubatuuri või mõne muu tunnuse järgi.31.2) Žürii esimees peab saatma võistluste tulemused EKL-i juhatusele kolme päeva jooksul, peale võidusõitu.32. PROTESTID JA APELLATSIOONIDVõistlusjuhend peab sisaldama kogu vajalikku proteste ja apellatsioone puudutavat informat-siooni, koos EKL-i poolt määratud protesti- ja apellatsioonitasudega33. VÕISTLUSMÄÄRUSTE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE33.1)Vastavalt Koodeksile omab ainult EKL õigust otsustada reeglite tõlgendamist puudutava üle. EKL ei oma õigust piirata koodeksis ettenähtud apelleerimisõigust.33.2) Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst.34. VÕIDUSÕIDU AUS JA ERAPOOLETU KAJASTAMINE MEEDIASVõidusõidu korraldaja kindlustab, et võidusõitu ajakirjanduses kajastama määratud isik korral-dab seda ausalt ja erapooletult.

EKL ERIREEGLID KARDISPORDI TIITLIVÕISTLUSTELE (MEISTRIVÕISTLUSTELE, KARIKAVÕISTLUSTELE JA AUHINNAVÕISTLUSTELE)SISUKORD1.REEGLID2.KORRALDUS3.TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI REGISTREERIMINE 4. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI KUUPÄEVA MUUTMINE VÕI ETAPI ÄRAJÄTMINE5. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPPIDE VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE 6.EKL-i VAATLEJAD7.AMETLIKUD ISIKUD8.PÄÄS EELSTARDIALASSE9.KÜTUS10.REHVID11.VÕISTLUSNUMBRID JA SÕITJATE NIMED 12.DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHNILINE ÜLEVAATUS13.KOOSOLEKUD14.ÜLDINE OHUTUS15.KARTIDE LUBATUD ARV RAJAL 16.REKLAAM17.VÕISTLUSMÄÄRUSTE JA ERIREEGLITE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE 18.PROTESTID JA APELLATSIOONID19.TRAHVID20.KARISTUSED21.KUJUNDUSE JA TSEREMOONIA REEGLID22.FILMIMISE ÕIGUSED23.LISAD

1.REEGLIDKäesolevad Erireeglid kehtivad lisaks Võistlusmäärustele EKL-i kardispordi meistrivõist-lustel, karikavõistlustel ja auhinnavõistlustel.EKL, Eesti Autospordiliidu (siin ja edaspidi EAL) poolt tunnustatud alakomitee, tagab

324

Eesti Vabariigis kardispordi rahvuslike võistluste järelevalve ja heatasemelise läbiviimise.Eesti Vabariigis korraldab kardispordi rahvuslikke meistrivõistluseid, karikavõistluseid ja auhinnavõistluseid (siin ja edaspidi EKL Tiitlivõistlused) EKL ja need on ühtlasi EKL -i omand.Kõik osapooled (EKL, Korraldajad, Rajahaldajad, Registreerijad ja Võistlejad) kohustuvad kinni pidama kõigist Tiitlivõistlustel kehtivatest reeglitest2.KORRALDUSEKL-I Tiitlivõistlused korraldatakse ühe- või mitme etapilise võistlusena3. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI REGISTREERIMINE 3.1) EKL omab ainuõigust Tiitlivõistluste kalendri kindlaksmääramisel ja korraldajate volita-misel tegevusse.3.2)EKL omab ainuõigust delegeerida Tiitlivõistluste etapi korraldamine teisele isikule, koos Korraldusloa väljastamisega.3.3)Juhul, kui EKL delegeerib Tiitlivõistluste etapi korraldamise teisele isikule, jääb ta vis-à-vis vastutavaks kõigist kardispordireeglitest kinnipidamise eest.3.4) Meistrivõistluste etapid toimuvad ainult EKL-i poolt homologeeritud ringradadel.3.5)Kõik avaldused Tiitlivõistluste etappide korraldamiseks peavad olema jõudnud EKL-i ju-hatusele hiljemalt võistluste korraldamisele eelneva aasta 31.-ks detsembriks.3.6)Kõik Tiitlivõistluste etappide korraldajad kohustuvad järgima kõiki Tiitlivõistlusi regulee-rivaid akte.3.7)Ühe ja sama Meistrivõistluste etappide vahe peab olema vähemalt kaks nädalat. EKL jä-tab endale õiguse vähendada või suurendada nimetatud ajavahemikku erakorraliste asjaolu-de ilmnemisel.3.8) Meistrivõistluste punkte jagatakse etapil, kui võistlusklassis stardib vähemalt 6 võistlejat.3.9)Iga korraldaja, kes soovib kaasata uut võidusõitu Tiitlivõistluste raames, peab konsulteeri-ma EKL–iga, kes nimetab ametisse vähemalt ühe EKL-i poolse vaatleja, kes peab kohal viibi-ma eelneva aasta võidusõidul, mis tahetakse kaasata järgneva aasta EKL-i Tiitlivõistluste ka-lendrisse.4. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPI KUUPÄEVA MUUTMINE VÕI ETAPI ÄRAJÄTMINE 4.1)EKL võib määrata asendusvõistluse ärajäetud Tiitlivõistluste etapi asemel või Tiitlivõistlus-te etapi asemel, mille toimumise kuupäeva on muudetud, valides reservis olevate hulgast.4.2) Tiitlivõistluste etapi kuupäeva muutmine või ärajätmine vähem kui ühe kuulise etteteata-misega, võib kaasa tuua keeldumise antud võidusõidu või iga muu sama korraldaja poolt pa-kutud võidusõidu kaasamisest järgmise aasta Tiitlivõistlustel, välja arvatud EKL-i poolt aktsep-teeritud force majeure juhtudel.5. TIITLIVÕISTLUSTE ETAPPIDE VÕISTLUSJUHENDITE AVALDAMINE 5.1)30 päeva enne Tiitlivõistluste etappi saadab korraldaja Tiitlivõistluste etapi Võistlusjuhen-di EKL-i Juhatusele kinnitamiseks, kes peale kinnitamist avaldab selle internetileheküljel www.autosport.ee.5.2) Iga spetsiifiline reegel, mida korraldaja tahab lisada Tiitlivõistluste etapi Võistlusjuhendisse, tuleb eelnevalt kooskõlastada EKL-iga. Ainult EKL-iga kooskõlastatult võivad nimetatud spet-siifilised reeglid jõustuda Tiitlivõistluste etappidel. EKL tagab, et kõik registreerijad on teadli-kud nimetatud spetsiifilistest reeglitest.5.3) Tiitlivõistluste etappide Võistlusjuhendid, avaldatakse eesti- ja inglise keeles.5.4)Eksklusiivne õigus siduda firmanime või kaubamärki Tiitlivõistlustega on EKL-il6.EKL-i VAATLEJAD6.1)Igale Tiitlivõistluste etapile võib EKL nimetada vaatleja(d).6.2)EKL-i vaatleja(-te) roll on juhatada võidusõidul vastutavaid ametnikke, kontrollida, et jär-gitakse kõiki Tiitlivõistluste reegleid, teha vajadusel märkusi ning koostada võistluste korralda-mise kohta raport.

325

7. AMETLIKUD ISIKUD7.1)EKL nimetab igale Tiitlivõistluste etapile ametisse alljärgnevad ametlikud isikud:- Kaks žürii liiget, üks neist nimetatakse Žürii Esimeheks;- Võistluste Juht; - Tehniline Kontroll;- Peaajamõõtja;7.2)Alljärgnevad ametlikud isikud nimetab Tiitlivõistluste etapi korraldaja saates Tiitlivõistlus-te etapi Võistlusjuhendi EKL-i Juhatusele kinnitamiseks:- Üks žürii liige;- Stardikohtunik;- Rajakohtunike Ülem;- Võistluste Sekretär;- Võistluste Arst;- Teadustaja7.3) Žürii liikmed ja Võistluste Juht peavad olema kohal hiljemalt üks tund enne dokumenti-de kontrolli lõppu.7.4)Rajakohtunike ülem peab jääma Võistluste Juhtimiskeskuse juurde ja olema kontaktis kõi-gi rajakohtunike postidega igal ajal, kui kartidel on lubatud sõita rajal.7.5)Žürii esimees, Võistluste Juht, Stardikohtunik ja Tehniline Kontroll peavad olema pidevas raadio- või telefoniühenduses.8. PÄÄS EELSTARDIALASSEEelstardialasse on lubatud siseneda ainult sõitjal ja ühel mehaanikul koos sõitja kardiga. Pääs stardirivvi on võimalik Võistlusmääruste punktis 19 määratud ajavahemiku jooksul. Sisenemi-ne eelstardialasse on lõplik v.a. Võistlusmääruste punktis 22 kirjeldatud juhtumid.9. KÜTUSVastavalt EKL-i Tehnilistele Tingimustele.10. REHVID 10.1) Vastavalt EKL-i Tehnilistele Tingimustele.10.2) Rehvid markeeritakse tehnilise kontrolli poolt peale ajakontrollsõitu. Vihma korral toi-mub markeerimine peale esimest võistlussõitu, mil neid rehve kasutati.10.3) Võistleja võib eelstrardialasse kaasa võtta ühe jooksu vihmarehve. Kui võistluste juhi või zürii otsuse alusel toimub „vihmasõit”, on võistleja kohustatud kasutama vihmarehve. Rehvide vahetus kardil toimub eelstardialas viie (5) minuti jooksul. Nimetatud aja jooksul tohib kardil vahetada rattaid (velgedel vihmarehvid vajadusel koos esirummudega) ja vähendada rehvide rõhku (rõhk on rehvidesse eelnevalt pumbatud). Kõik muud käesolevas punktis nimetamata seadistuse muutmised on keelatud.11. VÕISTLUSNUMBRID JA SÕITJATE NIMED 11.1)Võistlusnumbrid peavad vastama EKL-i Tehnilistele Tingimustele.11.2)Sõitja nimi peab olema kantud mõlemale külgvoolundile, peab olema selgelt loetav ja vas-tavuses EKL-i Tehniliste Tingimustega.11.3)Sõitja päritolumaa lipp peab olema vastavuses tema passiga.12. DOKUMENTIDE KONTROLL JA TEHNILINE ÜLEVAATUS12.1) Võistlusmääruste punkt 1012.2)Võistlustel kontrollib EKL kõiki litsentse.12.3)Võistluste tehnilisel ülevaatusel markeeritakse (plommitakse) mootorite põhiosad- kar-ter, silinder ja silindripea.13. KOOSOLEKUD13.1) Võistlusmääruste punkt 1813.2)Iga registreerija ja sõitja suhtes, kes ei osalenud koosolekul, kohaldatakse keeldu osaleda võistlustel, kuni on tasutud žüriile EKL-i poolt kehtestatud trahv 500 krooni.

326

14. ÜLDINE OHUTUSVõistlusmääruste punkt 1415.KARTIDE LUBATUD ARV RAJAL Suurimad lubatud kartide arvud rajal ajakontrollsõitudes ja finaalsõitudes on järgmised:klassis Cadett 20 karti;klassis Micro 26karti;klassis Raket 32 karti;klassis Rotax-Junior 32 karti;klassis Rotax-Max 32 karti;klassis KF3 32 karti;klassis KF2 32 karti.16. REKLAAM16.1)Korraldaja võib nõuda, et reklaam oleks paigaldatud võistlusnumbrite taustale vaid EKL-i otsese loaga.16.2)Selline reklaam võistlusnumbrite taustal ei tohi olla üle 20 cm lai ja 5 cm kõrge ning peab paiknema võistlusnumbri kohal või all.16.3)Kõik reklaammaterjalid (loosungid, tahvlid jmt.), mis paigaldatakse ringrajaalale, peab eelnevalt ohutuse osas EKL-iga kooskõlastama. 16.4)Ohutuse tagamiseks on kõik maalingud ringraja pinnal, v.a. raja piirjooned ja stardijoo-ned keelatud.17. VÕISTLUSMÄÄRUSTE JA ERIREEGLITE KOHALDAMINE JA TÕLGENDAMINE 17.1)Vastavalt Koodeksile, omab ainult EKL õigust otsustada reeglite tõlgendamist puuduta-va suhtes.17.2)EKL ei oma õigust piirata Koodeksis ettenähtud apelleerimisõigust.17.3)Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst.18. PROTESTID JA APELLATSIOONID18.1)Protesti esitamise õigus on ainult registreerijatel. Protestid peavad olema esitatud kirjali-kult võistluste juhile või tema asetäitjale 10 minuti jooksul pärast kvalifikatsioonisõidu ametli-ke tulemuste avaldamist ja 30 minuti jooksul pärast eelfinaali ja finaali ametlike tulemuste aval-damist. Protesti esitamisega kaasneb ka EKL-i poolt kehtestatud protestitasu (1000krooni või 70eurot) maksmine. Protestitasu võib maksta Eesti kroonides või Eurodes.18.2)Võistluste juhi või tema asetäitja äraolekul, esitatakse protestid žürii liikmetele või ühe-le neist.18.3)Kui protest rahuldatakse, siis protestitasu tagastakse. Žürii otsuse peale, mis tuleneb FIA Rahvusvaheliste Võistlusmääruste artiklitest 171 – 179 on võimalik edasi kaevata kooskõlas FIA Rahvusvaheliste Võistlusmääruste XIII peatükiga.19. TRAHVID 19.1)Trahvi võib määrata igale registreerijale, sõitjale, abilisele või korraldajale, kes ei täida võistluste ametlike isikute korraldusi. Kõik trahvid määrab EKL võistluste žürii otsusel või et-tepanekul.19.2)Kõik trahvid tuleb tasuda EKL-ile 48 tunni jooksul, kuid trahvid alla 1000krooni tuleb ta-suda viivitamatult.20. KARISTUSED Žürii liikmetel peab olema võimalik võtta arvesse kõiki karistusi, mis on sõitjatele määratud Tiitlivõistluste eelnevatel etappidel. Võistlustele järgneval päeval peab iga etapi žürii esimees esitama EKL-ile karistuste raporti. Selle raporti toimetab EKL arvesse võtmiseks järgmise eta-pi žürii esimehele. 21. KUJUNDUSE JA TSEREMOONIA REEGLID21.1) Tiitlivõistluste etappide plakatitel ja kavadel peab olema esinduslikul kohal EKL-i logo.

327

21.2)Kavad ja tulemuste loetelud peavad sisaldama sõitjate perekonnanime, eesnime ja rah-vust, registreerijate nime ja rahvust, kasutatud šassii tootjat ja võistlusnumbrit.21.3)Võistluste pidulik avamine, koos sõitjate tutvustamisega peab toimuma enne finaalsõitu-de algust.21.4)Võistluste pidulikul avamisel peavad sõitjad viibima sõiduülikonnas ja koos kiivriga.21.5)Võitjate autasustamise tseremoonia peab olema hoolikalt ette valmistatud ja toimuma poodiumil. Nõuded poodiumile esitab EKL.21.6)Iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat autasustatakse vähemalt karikaga.21.7)Autasustatavad võistlejad peavad poodiumile ilmuma sõiduülikonnas.22. FILMIMISE ÕIGUSEDEKL Tiitlivõistluste etappide kajastamine meedias peab olema aus ja erapooletu, vastavalt Võist-lusmääruste punktile 34.

EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE ÜLDJUHEND KARDISPORDI RAHVUSLIKES VÕISTLUSKLASSIDES SISUKORD1. ÜLDISED KOHUSTUSED2. ÜLDISED TINGIMUSED3. EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE KARDISPORDI RAHVUSLIKES VÕISTLUSKLASSI-DES PÕHIMÕTTED JA KORRALDAMINE 4. VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED5.REGISTREERIJATE OSAVÕTUAVALDUSED 6. SÕITJAD7. KARDID JA VARUSTUS 8.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÄBI VIIMINE9.STARDIJÄRJEKORRAD10.STARDIPROTSEDUUR11.VÕISTLUSSÕIDU PEATAMINE12.UUS START13.FINIŠ14.PARC FERMÉ15.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÕPPTULEMUSED16.JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELE17. MÄÄRUSTEVASTANE SÕIT18.PROTESTID JA APELLATSIOONID 19.TRAHVID 20.KARISTUSED 21.AUTASUSTAMINE22.OSAVÕTUTASUD Eesti Meistrivõistlused Kardispordi Rahvuslikes Võistlusklassides (siin ja edaspidi Meist-rivõistlused) korraldab EKL ja need on ühtlasi ka EKL -i omand. Meistrivõistlustel antak-se välja Eesti Noortemeistri tiitlid võistlusklassides Micro ja Raket ning Eesti Meistri tiitlid võistlusklassidess KF3 ja KF2.1. ÜLDISED KOHUSTUSED1.1) Kõik võistlustel osalevad võistlejad, registreerijad ja ametlikud isikud kohustuvad ise ja oma töötajate ja esindajate nimel täitma kõiki nõudeid, mis tulenevad FIA Spordikoodeksist (“Koodeksist”), Kardispordi Tehnilistest Tingimustest (“Tehnilistest Tingimustest”), Kardi-spordi Võistlusmäärustest (“Võistlusmäärustest”), Erireeglitest ja käesolevast Üldjuhendist.

328

2. ÜLDISED TINGIMUSED2.1) Ainult EKL-il on õigus teha muudatusi käesolevas Üldjuhendis. 2.2)Reeglite tõlgendamisel tekkivate vaidluste korral on määravaks eestikeelne tekst.2.3)Registreerija kohustus on tagada, et kõik tema registreerimisavaldusega seotud isikud jäl-givad kõiki nõudeid, mis tulenevad Koodeksist, Tehnilistest Tingimustest, Võistlusmäärusest, Erireeglitest ja käesolevast ÜldjuhendistKui registreerija ei saa viibida võistlustel, peab ta kirjalikult nimetama esindaja.2.4)Isik, kes on teinud muudatusi registreeritud kardi juures ükskõik millises võistluste faasis on üksinda või koos registreerijaga vastutav selle eest, et tehtud muudatused vas-tavad reeglitele.2.5)Registreerijad peavad tagama, et nende kardid vastavad kinnitatud tingimustele ja ohutus-nõuetele kogu võistluste vältel.3. EKL EESTI KARDISPORDI MEISTRIVÕISTLUSTE RAHVUSLIKES KLASSIDES PÕHIMÕTTED JA KORRALDAMINE 3.1)Meistrivõistlused viiakse läbi ühe (1) etapilisena. Noorte Meistrivõistlused viiakse läbi kuue etapilisena ja iga etapp hõlmab kahte võidusõitu.3.2)Iga Meistrivõistluste etapp on eraldi rahvuslik võistlus.3.3)Noorte Meistrivõistluste etapid toimuvad:09.05-10.05 Eesti Noorte MV I etapp Aravetel;04.07-05.07 Eesti Noorte MV II etapp Aravetel;18.07-19.07 Eesti Noorte MV III etapp Raplas;01.08-02.08 Eesti Noorte MV IV etapp Käinas;15.08-16.08 Eesti Noorte MV V etapp Raplas;19.09-20.09 Eesti Noorte MV VI etapp Põltsamaal3.4)Eesti Meistrivõistlused klassides KF3 ja KF2 toimuvad 28.-31.augustil 2008 Aravetel.3.5) Meistrivõistluse võib ära jätta klassis, milles esimese etapi tehnilist ülevaatust läbib vähem, kui 6 karti. Otsuse selle kohta teeb EKL-i Üldkoosolek.4. VÕISTLUSKLASSID JA TULEMUSED4.1)Meistrivõistlused korraldatakse ja tulemused arvestatakse eraldi võistlusklassides Micro, Raket, KF3 ja KF2.4.2)Igal Meistrivõistluse etapil toimub võistlus ka võistlusklassile Cadet. Võistlusklassis Cadet punktiarvestust ei peeta ja Eesti Noortemeistri tiitlit välja ei anta.4.3)Eesti Noortemeistri tiitlid klassides Micro ja Raket antakse sõitjatele, kes koguvad etappide kokkuvõttes suurima arvu punkte. Eesti Meistri tiitel klassides KF3 ja KF2 antakse välja võistle-jatele, kes võidavad võistlusel vastavas klassis finaalsõidu., 4.4)Punkte antakse iga etapi eelfinaalis 12 esimesele lõpetajale järgmiselt: 15, 12, 10, 9, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 ja finaalis esimesele 12 lõpetajale järgmiselt: 30, 24, 20, 18, 16, 14, 12, 10, 8, 6, 4, 2.4.5)Arvesse lähevad kõigi etappide eelfinaalide ja finaalide tulemused.4.6)Kui Võistlussõit katkestatakse antakse punkte vastavalt Võistlusmääruste punktile 21.4.7)Punktisummade võrdsuse korral antakse meistritiitel finaalsõitudes rohkem paremaid kohti (I, II, III, jne.) saanud võistlejale. Edasise võrdsuse korral arvestatakse paremat tulemust viimase toimunud etapi finaalsõidus, kus vähemalt üks vaatlusalusest sõitjast punkte sai.5.REGISTREERIJATE OSAVÕTUAVALDUSED5.1)Registreerijad peavad omama kehtivat rahvuslikku või rahvusvahelist registreerija litsentsi.5.2)Osavõtuavaldused tuleb registreerijate poolt esitada EKL-i poolt kinnitatud osavõtuavaldu-se vormil (Erireeglite Lisa) või EKL ametlikul veebilehel (www.autosport.ee). 5.3)Meistrivõistluste etapi osavõtuavaldused eelregistreerimiseks tuleb esitada hiljemalt võist-luse eelse nädala pühapäevaks.

329

5.4)Osavõtuavalduse võib esitada ka Meistrivõistluste etapi dokumentide kontrollis, kus sama-aegselt tasutakse ka osavõtutasu.5.5)Meistrivõistluste etapi osavõtjate nimekiri koos võistlejate numbritega avaldatakse interne-tileheküljel www.autosport.ee/kart 5 päeva enne võistluste algust.5.6)Osavõtuavaldus peab sisaldama:a)kinnitust, et avalduse esitaja on lugenud Koodeksit, Tehnilisi Tingimusi, Võistlusmäärusi, Erireegleid ja Üldjuhendit ning saab nendest aru. Avalduse esitaja peab kinnitama enda ja kõi-gi endaga kaasas olevate osavõtjate nimel, et austab ja täidab neid reegleid.b)Võistleja nime.6.SÕITJAD6.1)Kõik võistlustest osavõtvad sõitjad peavad omama kehtivat rahvuslikku või rahvusvahelist võistlejalitsentsi.6.2)Sõitjate vanusepiirid võistlusklassides:Cadet- 6-8Micro 8-10Raket 10-14KF3 13-15KF2 alates 156.3)Vanusepiire arvestatakse järgmiselt:- Võistleja võib osaleda võistlusklassis juba selle kalendriaasta algusest, kui tal täitub võistlus-

klassis nõutav vanuse alampiir. - Võistleja võib osaleda võistlusklassis selle kalendriaasta lõpuni, kui tal täitus võistlusklassi

ülempiiriks olev vanus.- Võistlusklassis Cadet peab võistleja olema saanud 6 aastat vanaks, enne kui ta üldse võistel-

da tohib.6.4)Võistlusklassi vahetamine madalamat vanust nõudva võistlusklassi vastu on keelatud:- Võistlusklassis Micro võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis Cadet.- Võistlusklassis Raket võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis Micro.- Võistlusklassis KF3 võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis Raket.- Võistlusklassis KF2 võistelnu ei tohi enam võistelda võistlusklassis KF3.7.KARDID JA VARUSTUS 7.1)Meistrivõistlustel aktsepteeritakse ainult karte, mis vastavad Rahvuslikele Tehnilistele Tin-gimustele7.2)Igal võistlejal on õigus esitada tehnilisele kontrollile ülevaatuseks järgmine varustus: 1raam, 2mootorit, 1 jooks ”slick” kumme ja 1 jooks ”märjailma” kumme.7.3)Varustuse vahetamine:Sõitjate vahel on keelatud vahetada raame, mootoreid, raame koos mootoriga ja kumme. Igasu-gune raami, mootori ja raami koos mootoriga vahetus eelfinaali ning finaali stardiprotseduuri ajal ning võistlusõidu ajal on keelatud. Selle reegli rikkujad kõrvaldatakse võistlustelt.7.4)Vahetada on lubatud ühte rehvi, kui selleks on saadud eelnevalt luba tehniliselt kontrollilt. 8.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÄBI VIIMINE8.1)Igal Meistrivõistluste etapil peavad igas võistlusklassis toimuma vähemalt järgmised võist-lussõidud: vabatreening, ajakontrollsõit ja kaks Võidusõitu, mida nimetatakse vastavalt “Eelfi-naal” ja ”Finaal”.8.2)Vabatreeningud:Ajakavas peab olema ette nähtud igale võistlusklassile 6x10min. vabatreeninguid reedel ja 10min. laupäeva hommikul. 8.3)Ajakontrollsõidud:Ajakontrollsõitudes võivad osaleda ainult tehnilise kontrolli läbinud võistlejad. Igale võistlus-klassile on ette nähtud üks 10minutiline ajakontrollsõit.

330

- Võistlusklassides Micro, Raket, KF3 ja KF2 võivad võistlejad startida ajakontrollsõidule oma äranägemise järgi.

- Võistlusklassis Cadet lähetab võistlejad ajasõidule stardikohtunik. Võistlejad lähetatakse pii-savate (umbes 50 meetriste) vahedega meistrivõistluste punktiseisu järjekorras (esimesel etapil numbrite järjekorras).

- Iga võistleja, kes ületab eelstardiala lõppu tähistava joone, loetakse startinuks olenemata oludest ja tema ringiaegasid hakatakse arvestama. Aega mõõdetakse igal täisringil ja arves-se läheb iga võistleja parim aeg. Võrdse tulemuse korral otsustab paremuse paremuselt tei-ne aeg jne. Ajakontrollsõidu lõplik paremusjärjestus määratakse kõigi võistlejate parimate ringiaegade järgi.

- Kui võistleja ei saanud aega, peab ta startima rivi lõpust. Kui mitu võistlejat ei saanud aega, otsustatakse nende omavaheline stardijärjekord loosi teel.

- Lükkajatel on keelatud abistada võistlejaid peale eelstardiala lõppu tähistava joone ületa-mist.

- Kui võistleja peatub remondi- või hooldusalas on tema ajakontrollsõit lõppenud.8.4)Eelfinaalid:Eelfinaalide pikkused stardist kuni finišilipuni on minimaalne ringide arv, mis on vajalik nõu-tava distantsi saavutamiseks. Nõutavad distantsid klasside kaupa on järgmised:- Cadet 8km;- Micro 10km;- Raket 14km;- KF3 16km;- KF2 18km;Eelfinaalsõitude stardijärjekorrad määratakse ajakontrollsõitude tulemuste järgi.8.5)Finaalid:Finaalide pikkused stardist kuni finišilipuni on minimaalne ringide arv, mis on vajalik nõutava distantsi saavutamiseks. Nõutavad distantsid klasside kaupa on järgmised:- Cadet 10km;- Micro 12km;- Raket 16km;- KF3 18km;- KF2 20km;Finaalsõitude stardijärjekorrad määratakse eelfinaalsõitude tulemuste järgi.8.6)Võistlusklassis Cadet võib Võistluste Juht/Žürii lühendada vihma korral distantsi pikkust 60%-ni punktides 8.4) ja 8.5) ettenähtust. 9.STARDIJÄRJEKORRAD9.1)Ajakontrollsõitude lõppedes avaldatakse ametlikud ajakontrollsõitude tulemused ja eelfi-naalide stardijärjekorrad.9.2)Eelfinaalide lõppedes avaldatakse ametlikud eelfinaalide tulemused ja finaalide stardijär-jekorrad.9.3)Ainult ametlikes tulemustes nimetatud võistlejad omavad õigust startida eelfinaal- ja fi-naalsõitudes.9.4)Parima stardikoha saavutanud võistlejal on õigus valida stardikoht (vasakul või paremal ra-japoolel). Oma otsuse peab ta teatama võistluste juhile niipea, kui ta saabub eelstarditsooni. Kui seda ei toimunud, starditakse nii, nagu sellel rajal on varem starditud.9.5)Pääs eelstarditsooni suletakse 5 minutit enne ajakavas ettenähtud stardiaega. Iga kart, mis ei ole selleks ajaks võtnud oma kohta stardirivis, ei või seda enam hiljem teha, väljaarvatud eri-juhtumid, kus seda lubatakse žürii otsusega.

331

10.STARDIPROTSEDUUR10.1) Võistlusmääruste punkt 2010.2)Võistlusklassides Micro, Raket,KF3 ja KF2 antakse veerevstart vastavalt Võistlusmäärus-te punktile 20.16. 10.3) Võistlusklassis Cadet antakse paigaltstart vastavalt Võistlusmääruste punktile 20.18. 10.4)Žürii liikmed võivad kasutada video- või muid elektroonilisi süsteeme, mis aitavad neil vastu võtta otsuseid. Žürii otsus võib muuta faktikohtunike otsuse. 10.5)Iga Koodeksi, Võistlusmääruste ja käesoleva Üldjuhendi rikkumine stardiprotseduuri ajal toob kaasa võistleja eemaldamise võistlustelt.11.VÕISTLUSSÕIDU PEATAMINEVõistlusmääruste punkt 21.12.UUS STARTVõistlusmääruste punkt 22.13.FINIŠVõistlusmääruste punkt 23.14.PARC FERMÉVõistlusmääruste punkt 13.15.MEISTRIVÕISTLUSTE ETAPPIDE LÕPPTULEMUSEDIgas võistlusklassis on Meistrivõistluste etapi lõpptulemuseks finaalsõidu lõpptulemus.16.JUHISED JA INFORMATSIOON OSAVÕTJATELEVõistlusmääruste punkt 1617. MÄÄRUSTEVASTANE SÕITVõistlusmääruste punkt 30.18.PROTESTID JA APELLATSIOONID Erireeglite punkt 18.19.TRAHVID Erireeglite punkt 1920.KARISTUSED Erireeglite punkt 2021.AUTASUSTAMINE21.1)Meistrivõistluste etapil autasustatakse iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat vähemalt karikatega. Võistlusklassis Cadet autasustatakse ka kõiki ülejäänud võistlejaid.2.2)Meistrivõistluste autasustamistseremoonia toimub EKL-i hooaja pidulikul lõpetamisel ja seal autasustatakse iga võistlusklassi kolme paremat võistlejat karikatega. Võistlusklassis cadett autasustatakse ka kõiki ülejäänud võistlejaid.22.OSAVÕTUTASUD 22.1)Osavõtutasud tuleb eelregistreerimisel tasuda registreerijate poolt EKL-i arveldusarvele nr. 221024914621 Hansapangas või dokumentide kontrollis.22.2)Osavõtutasu võistleja kohta ühel Noorte Meistrivõistluste etapil on 750 krooni, eelregist-reerunud võistlejatele või 1000 krooni, kui osavõtuavaldus esitatakse dokumentide kontrol-lis. Võistlusklassi Cadet osavõtutasud on vastavalt 400 krooni või 550 krooni. Võistlusklassides KF3 ja KF2 on Meistrivõistluste osavõtutasu vastavalt 1 000 krooni või 1 250 krooni.

332

MICROpos sõitja 10.05.2008 12.07.2008 19.07.2008 2.08.2008 23.08.2008 20.09.2008 kokku1. Jan Erik Meikup 7 + 0 9 + 24 8 + 30 15 + 30 15 + 30 15 + 30 2132. Ralf Aron 15 + 30 12 + 30 15 + 20 8 + 24 12 + 0 7 + 14 1873. Ermo Pihtjõe 12 + 24 15 + 0 9 + 24 10 + 20 10 + 24 12 + 24 1844. Oliver Nurmik 10 + 16 0 + 18 12 + 18 7 + 12 9 + 16 9 + 18 1455. Kermo Pihelgas 8 + 18 5 + 0 0 + 16 0 + 16 8 + 20 8 + 16 1156. Mark Rõõmussaar 9 + 20 1 + 12 0 + 14 12 + 18 2 + 18 2 + 0 1087. Cristopher Vaalma 5 + 12 7 + 16 7 + 10 4 + 6 7 + 12 6 + 10 1028. Ian Adrian Jõeorg 4 + 14 10 + 20 6 + 0 2 + 10 5 + 0 10 + 20 1019. Erki Mitman 6 + 10 4 + 10 10 + 12 9 + 14 4 + 0 5 + 12 9610. Siret Räämet 3 + 8 6 + 14 5 + 6 3 + 0 1 + 8 3 + 8 6511. Jan Markus Kõõra 2 + 6 3 + 0 0 + 4 0 + 2 3 + 10 1 + 4 3512. Ingus Belakovs 0 + 0 0 + 0 0 + 0 5 + 8 6 + 14 0 + 0 3313. Mihhail Budovskis 0 + 0 0 + 0 4 + 8 6 + 4 0 + 0 0 + 6 2814. Kasparas Tiskovas 0 + 0 8 + 8 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 1615. Aleks Timm 0 + 0 2 + 6 0 + 2 0 + 0 0 + 0 0 + 2 1216. Artur Ploom 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 4 + 0 417. Jan Varlakov 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 018. Lukas Stanevicius 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 019. Valters Zviedris 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 020. Viesturs Kalnins 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0RAKETpos sõitja 10.05.2008 12.07.2008 19.07.2008 2.08.2008 23.08.2008 20.09.2008 kokku1. Martin Rump 12 + 24 15 + 30 15 + 30 0 + 30 15 + 30 15 + 0 2162. Kairo Kivi 15 + 30 8 + 24 12 + 24 15 + 20 3 + 24 10 + 30 2153. Mihhail Vovtsok 5 + 12 9 + 20 9 + 18 10 + 18 8 + 16 12 + 18 1554. Fred Jonas Alliksaar 10 + 18 12 + 8 8 + 16 12 + 24 9 + 18 7 + 6 1485. Karl Robert Valk 9 + 20 10 + 6 3 + 14 9 + 16 7 + 14 9 + 24 1416. Remo Rahula 8 + 16 6 + 4 0 + 12 0 + 0 10 + 20 8 + 20 1047. Karl Soidla 7 + 0 0 + 18 10 + 20 6 + 0 12 + 2 6 + 16 978. Karl Lõoväli 3 + 10 7 + 16 0 + 0 0 + 12 2 + 6 0 + 12 689. Andreas Otti 0 + 6 0 + 0 7 + 0 8 + 14 0 + 12 4 + 14 6510. Marten Teppan 0 + 0 4 + 12 6 + 10 3 + 10 6 + 4 3 + 0 5811. Tanel Tammeveski 2 + 8 1 + 2 4 + 8 4 + 0 5 + 10 2 + 10 5612. Kaspar Kallasmaa 4 + 4 2 + 10 5 + 0 5 + 8 0 + 8 5 + 0 5113. Kaspar Kanne 0 + 2 3 + 14 0 + 0 7 + 0 0 + 0 1 + 0 2714. Christopher Juul 6 + 14 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 2015. Olga Sergejeva 1 + 0 0 + 0 0 + 6 0 + 0 4 + 0 0 + 8 1916. Tomas Jurevicius 0 + 0 5 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 517. Arvidas Siaurys 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 018. Eimantas Siaurys 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 019. Kristo Freienthal 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 020. Paulius Paskevicius 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 021. Vadims Dzjubenko 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0 + 0 0

Statoil Eesti Meistrivõistluste tulemused 2008

333

Rota

x Ju

nior

Ees

ti 20

08

Driv

er1

23

45

67

8To

tal

Plac

eC

hass

ieA

rave

teR

apla

Ara

vete

Rap

laK

äina

Rap

laA

rave

tePõ

ltsam

aaBP

poin

tsA

avo

Talv

ar

Intre

pid

3455

3455

3455

*31

*50

3455

3355

3352

3455

462

2I

Nan

ci Ri

stla

Zana

rdi

3049

3249

3246

2847

*27

*43

3052

3148

3252

456

2II

Han

s Vill

emi

Tony

Kart

3148

*27

4829

5030

4933

4931

4928

*46

3350

456

2III

Karl

Saar

e Za

nard

i29

4530

4734

5525

5029

5029

4730

494

553

4Kr

isten

Lao

s In

trepi

d24

*36

*21

4530

4929

4829

4628

4624

4329

464

520

5In

no P

uuse

pp

Zana

rdi

2742

*20

*40

3147

2646

2240

2643

2744

2747

449

96

Mar

io H

auga

s Za

nard

i25

4424

4428

4824

4428

45*2

342

26*3

826

454

497

7Ra

igo

Jego

rov

CRG

3350

3150

3352

DF

DF

3052

3448

3250

449

58

Patri

k Lu

mist

e CR

G23

4119

3827

4422

4223

*35

*19

3921

3724

434

447

9Ka

rl So

ngise

pp

Intre

pid

2847

2932

2539

3148

2044

2848

442

310

Kons

tant

ins C

alko

Intre

pid

3252

3352

3252

3247

3455

442

111

Mär

ten

Met

savi

ir Za

nard

i22

4622

3917

4127

4025

4531

384

397

12To

mas

Jure

viciu

s Za

nard

i25

3726

4222

3723

414

253

13Ch

risto

pher

Aks

el

CRG

2645

2137

2138

1831

423

714

Rena

rs E

kis

Gill

ard

2646

2545

3049

221

15Ke

vin

Põõs

aste

Za

nard

i26

4314

4123

4517

421

316

Rein

is N

itiš

Gill

ard

2743

3247

1342

204

17C

onra

d H

ildeb

rand

En

ergy

2444

2441

133

18M

atas

Kizm

is In

repi

d23

4320

4025

4412

619

Roju

s Rim

kus

Bire

l25

4267

20H

arald

s Gar

kakl

is G

illar

d28

3765

21Jo

akim

Pet

erso

n To

nyKa

rt22

3961

22Ri

char

d O

kkelb

org

Tony

Kart

1936

5523

* Halv

im tu

lemus

, mis

on m

aha a

rves

tatu

d* R

esul

ts no

t cou

nted

334

Rota

x M

aste

rs /

DD-2

Ees

ti 20

08

Driv

er1

23

45

67

8To

tal

Plac

eC

hass

ieA

rave

teR

apla

Ara

vete

Rap

laK

äina

Rap

laA

rave

tePõ

ltsam

aaBP

poin

tsSa

uliu

s Poc

evici

us

Mar

anell

o16

4734

5534

5233

5532

4928

4334

524

568

IA

rgo

Tam

m

CRG

3352

*21

4833

4728

4734

5230

*37

3250

3046

456

6II

Ivar

Vee

rus

Ener

gy32

5029

5032

5230

48*2

7*4

733

5029

4829

484

564

IIIA

ndre

s Jää

ts

Ener

gy34

5530

5229

4931

50*2

043

2948

2740

27*3

94

548

4M

äido

Ville

ms

Intre

pid

3047

2749

31*4

327

4929

4928

46*2

545

3149

454

15

Raul

Erik

CR

G31

4928

4530

4629

4528

4527

44*2

3*4

226

454

522

6Ek

e Nur

m

Intre

pid

2845

2544

2745

2644

3250

2638

2847

450

97

Juha

n M

altna

Za

nard

i27

4623

4325

44*2

1*3

825

4225

4222

3925

444

476

8Er

kki L

ehist

e En

ergy

2224

5033

5531

5234

5233

554

445

9Ja

nek

Nap

a CR

G31

3932

4330

4830

4732

504

386

10Ju

rijus

Step

enin

as

Zana

rdi

2441

2648

2347

2444

428

111

Vita

lijus

Gud

zenk

o M

aran

ello

2642

2644

2445

2141

427

312

Urm

as K

oppe

l G

illar

d29

4832

4631

4623

213

Arn

e Reh

i In

trepi

d28

4246

3146

193

14G

vido

Stali

dsan

s G

illar

d34

5533

5517

715

Mee

lis L

aido

Tony

Kart

3455

8916

Toom

as V

abam

äe

Intre

pid

2643

6917

Han

no R

ajam

ets

Ener

gy33

3467

18H

eikki

Hõb

emäg

i En

ergy

1649

6519

Vita

utas

Pot

eluna

s M

aran

ello

2240

6220

* Halv

im tu

lemus

, mis

on m

aha a

rves

tatu

d* R

esul

ts no

t cou

nted

335

Rota

x M

ax E

esti

2008

Driv

er1

23

45

67

8To

tal

Plac

eC

hass

ieA

rave

teR

apla

Ara

vete

Rap

laK

äina

Rap

laA

rave

tePõ

ltsam

aaBP

poin

tsTõ

nis L

iigm

ann

Tony

Kart

3455

3455

3355

34*4

434

5233

5233

50*3

155

461

3I

Ant

ti Ra

mm

o To

nyKa

rt32

50*2

047

2947

3155

3255

31*3

932

4732

524

576

IIKe

rt Ve

llam

a G

illar

d25

*45

3148

3450

*21

5033

5034

5534

5527

464

576

IIIM

artin

Täh

t Bi

rel

3352

3352

3052

3352

3049

*25

4525

*44

2545

456

04

Mar

io V

endl

a In

trepi

d30

4930

4931

4929

48*2

644

3250

30*3

833

504

558

5Tõ

nis V

anas

elja

Intre

pid

2948

3250

2748

3245

3148

3046

2849

454

36

Kare

l Ver

gi

Zana

rdi

2846

2945

2845

*26

*42

2947

2747

2746

2948

452

57

Rain

Lau

pa

Zana

rdi

2742

*24

4325

*40

2747

2846

2848

2948

3049

452

18

Mih

kel M

altna

Za

nard

i*2

444

2542

24*4

025

4327

4529

4924

4326

444

494

9Ka

ijo K

aasik

En

ergy

2641

2646

2846

2639

2332

2443

440

410

Siim

Siim

ussa

ar

Wild

Kart

2343

2340

2340

2444

2342

432

911

Brun

o Pa

abot

In

trepi

d21

3914

3922

4117

612

Kevi

n Ko

rjus

Zana

rdi

3147

3049

157

13Ke

vin

Gra

chol

ski

Mar

anell

o27

4620

4113

414

Geo

rg V

ann

Intre

pid

3152

34?

127

15Ka

rel K

oitle

pp

Zana

rdi

3246

7816

Joha

nnes

Moo

r In

trepi

d28

4775

17 D

ainis

Safo

novs

M

sKar

t28

4472

18Ru

ben

Lars

son

Tony

Kart

2645

7119

Don

atas

Kun

drot

as

Zana

rdi

2641

6720

Rein

is St

aken

s G

illar

d24

4165

21Kr

istap

s Gas

paro

vics

Gill

ard

2242

6422

Sam

atav

icius

Vaid

otas

Intre

pid

1940

5923

Har

alds G

arka

klis

Gill

ard

2137

5824

* Halv

im tu

lemus

, mis

on m

aha a

rves

tatu

d* R

esul

ts no

t cou

nted