EAS - ETTEVÕTLUS- JA INNOVATSIOONIPOLIITIKA ......ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamist. Nüüd, kolm aastat hiljem ja pärast 2012. aasta suvel avaldatud uuringut,

ETTEVÕTLUS- JA INNOVATSIOONIPOLIITIKA

VAHEHINDAMINE

Pille Mihkelson, Tanel Rebane,

Meelis Kitsing, Karel Lember

Tallinn 2014

2

EESSÕNA

J.M.Keynes on pidanud tõeks, et turumajandus ei saavuta ilma sekkumiseta oma maksimumi. Seevastu A.Smith on pooldanud niiöelda nähtamatu käe põhimõtet, kus turumajandus reguleerib ennast ise. Siiski on valdkondi, kus tänapäeval eksisteerib turutõrge ja tark riiklik poliitika saab astuda samme selle vähendamiseks. Üheks selliseks valdkonnaks on innovatsioon ja teadus- ning arendustegevus. Selles ja teistes valdkondades on Keynesi põhimõttele tuginedes riik astunud samme ja välja töötanud toetuseid, mille üheks rakendajaks on EAS.

Regulaarne ja korrapärane poliitika hindamine peab olema poliitikakujundamise ja elluviimise igapäevane osa. See hindamine ei seisne lihtsalt tehtud investeeringute kokkuarvutamises ja meetmete kokkulugemises, vaid peab välja tooma poliitika abil saavutatud konkreetsed tulemused. Nobeli majanduspreemia laureaat Milton Friedman on kord kirjutanud, et „üks suuremaid vigasid on hinnata poliitikaid ja programme nende kavatsuste, mitte tulemuste järgi.“

Need lihtsad mõtted said aluseks 2011. aasta suvel, kui asusime esimest korda läbi viima ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamist. Nüüd, kolm aastat hiljem ja pärast 2012. aasta suvel avaldatud uuringut, on kätte jõudnud uus, järjekorras teine, ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine. Vahepeal on omandatud kogemusi teiste riikide vahehindamiste ja teooriate pealt. Esimene valminud vahehindamine võeti Technopolise Grupi poolt koostatud niiöelda hindamiste hindamisse, kus analüüsiti selle metodoloogiat ja tulemusi ning hea on tõdeda, et hätta selles tehtud töö ei jäänud. W. Churchill on öelnud, et tõeline geenius peitub võimes hinnata ebakindlat, ohtlikku ja vastukäivat informatsiooni. Ka siin tuleb orienteeruda mitmete erinevate meetoodikate ja tõlgendusvõimaluste vahel.

Sotsiaalteaduste hindamine ei ole võrreldav kontrollitud ajas ja ruumis läbiviidud eksperimendiga. Kerge ei ole luua põhjuslikku seost riigi poliitikate ja konkreetsete tulemuste vahel. Seetõttu oleme käesolevas töös põhjalikumalt lahti mõtestanud võrdlusgruppide moodustamist ja kvantitatiivset analüüsi tervikuna. Tulemuseks on raport, kus lisaks kirjeldavale statistikale, küsitlusele, poolstruktrueeritud intervjuudele oleme ettevõtlustoetuste hindamiseks kasutanud propensity score matchingu ökonomeetrilist mudelit. See töö osa on läbi viidud Tallinna Tehnikaülikooli ja European University Institute´i doktorandi Ricardo Vicente poolt.

Oluline on, et EAS koostöös MKMiga viis selle analüüsi läbi oma koordineerimise all. See erineb tavapärasest toimimisviisist, kus riigiasutused tellivad analoogsed analüüsid mõnest konsultatsioonifirmast või uurimisasutusest. Meie eesmärk on arendada sisemist kompetentsust ja oskuseid hindamiste läbiviimisel, kuna me näeme, et sel viisil saame me aktiivsemalt tegeleda hindamistulemuste reaalses elus kasutuselevõtmisega. Erapooletuse tagamiseks kasutasime ka seekord küsitluse läbiviimisel välise ettevõtte abi. Lisaks võrreldes

3

eelmise korraga tellisime intervjuude läbiviimise Ernst ja Youngi poolt. Intervjuude analüüs seevastu teostati Tartu Ülikooli RAKE uurimiskeskuse poolt. Selle uuringu valmimisse on panustanud paljud inimesed oma nõu ja jõuga.

Me täname osutatud abi eest alljärgnevaid nõustajaid ja abistajaid: Ricardo Vicente, Jaan Masso, Aivar Roop, Tarvo Kallas, Kristiina Niilits, Rene Küttim, Sigrid Vestmann, Taavi Laur, Karina Loi, Mari Valdur, Karl-Kristjan Liiva, Kristina Ojamäe, Mai Beilmann, Elvo Themas, Uku Varblane, Keiu Rõa, Veeli Oeselg, Liina Kirsipuu, Martin Malinovski.

Me oleme neile väga tänulikud osutatud lahke abi eest ja loodame, et selle uuringu teostamiseks tehtud koostöö erinevate organisatsioonide, poliitikakujundajate ning ekspertide vahel aitab tõsta Eesti ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika uuele tasemele. A.Einstein on kord öelnud, et kõike mida saab kokku lugeda ei pruugi alati lugeda ja kõik, mis loeb, ei saa kokku lugeda. Me näeme ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika hindamist kui pidevalt arenevat protsessi. Teie ees on teine versioon. O.Wilde- „puhas ja lihtne tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne,“ head lugemist.

Tanel Rebane Analüüsi- ja strateegia valdkonna juht

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

4

SISUKORD

Eessõna ....................................................................................................................................... 2

1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 8

2. Executive Summary .............................................................................................................. 10

3. EAS-i toetuste analüüs ......................................................................................................... 18

3.1. EAS-IST TOETUST SAANUD PROJEKTIDE KVANTITATIIVNE ANALÜÜS ............................. 18

3.1.1. EAS-i eesmärgid ja peamised tegevused ................................................................ 18

3.1.2. EAS-i ja KredExi klientide osakaal majanduses..................................................... 19

3.1.3. Toetust saanud projektide valimi tutvustus ............................................................. 22

3.1.4. Hinnatavad skeemid ja nende jaotus divisjonide vaatesse ...................................... 23

3.1.5. Uuringusse kaasatud meetmete loetelu ja nende eesmärkide formuleerimine ....... 24

3.1.6. Toetust saanud projektide mahtude ülevaade ......................................................... 28

3. 1.7. Hindamise metoodika ............................................................................................ 30

3.1.8. Toetust saanud ettevõtete majandusnäitajad ........................................................... 32

3.1.9. Valimi keskmised tulemused .................................................................................. 32

3.1.10. Ettevõtete analüüs kriteeriumite lõikes koos võrdlusgrupi korrigeerimistega ...... 35

3.1.11. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs suuruse järgi ........................................ 41

3.1.12. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs tegevusala järgi ................................... 44

3.1.13. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs maakonna järgi .................................... 51

3.1.14. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs toetuse liigi järgi ................................. 55

3.1.15. Toetuste eesmärgiga seotud majandusnäitajad ..................................................... 65

3.1.16. Tegevuse lõpetanud EAS-i toetuste saajad ........................................................... 66

3.1.17. Kokkuvõte kvantitatiivse analüüsi tulemustest ..................................................... 68

3.2. EAS-IST TOETUST SAANUD ETTEVÕTETE ÖKONOMEETRILINE ANALÜÜS ......................... 72

3.2.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 72

3.2.2. Metoodika ............................................................................................................... 73

3.2.3. Tõenäosusel põhineva skooriga sobitamise kriitiline hinnang ............................... 77

3.2.4. Andmed ................................................................................................................... 77

3.2.5. Alamvalimid ........................................................................................................... 80

5

3.2.6. Kirjeldav statistika .................................................................................................. 80

3.2.7. Tulemused ............................................................................................................... 90

3.2.8. Konkreetsete toetuste mõju ..................................................................................... 95

3.2.9. Rohkem kui ühe toetuse saamise mõju ................................................................... 99

3.2.10. Järeldused ............................................................................................................ 101

3.3. EAS-i toetuste mõju Eesti majanduse struktuuri muutustele ...................................... 104

3.4. EAS-ist toetust saanud projektide kvalitatiivne analüüs- küsitlus ............................... 111

3.4.1. Küsimustikule vastanud ettevõtete valimi tutvustus ............................................. 111

3.4.2. Küsimustikule vastanud ettevõtete jagunemine suuruse, tegevusala ja maakonna järgi ................................................................................................................................. 113

3.4.3. Ettevõtete vastused ankeetküsimustiku põhjal ...................................................... 115

3.4.4. Ettevõtete hinnangud EAS-i toetuste mõjule ........................................................ 120

3.5. Semistruktureeritud intervjuud EAS-ist toetust saanud firmade esindajatega ............ 140

3.5.1. EAS-i klientide jaotus ........................................................................................... 140

3.5.2. Intervjuude analüüsi meetod ................................................................................. 141

3.5.3. Intervjuude analüüsi tulemused ............................................................................ 142

3.5.3.1. Alustavate ettevõtete toetus ............................................................................ 142

3.5.3.2. Ekspordi toetus ............................................................................................... 147

3.5.3.3. Innovatsioon ................................................................................................... 155

3.5.3.4. Teadus ja arendustegevuse toetus .................................................................. 159

3.5.3.5. Teadmiste ja oskuste arendamise toetus ......................................................... 163

3.5.3.6. Tööstusettevõtte toetus ................................................................................... 168

3.5.4. Koostöö EASiga .................................................................................................... 175

3.5.5. Üldkokkuvõte ........................................................................................................ 176

4. Kokkuvõte .......................................................................................................................... 178

5. Soovitused poliitikakujundajatele ...................................................................................... 184

Lisad ....................................................................................................................................... 188

Lisa 1. Intervjuude uurimisküsimused ............................................................................ 188

Lisa 2. Ankeetküsimustiku näidis ................................................................................... 191

TABELID

Tabel 1. EASi ja KredExi valimi põhinäitajate koondtabel ..................................................... 20

6

Tabel 2. EASi ja KredExi valimi innovatsiooninäitajate koondtabel ...................................... 21 Tabel 3. Ettevõtete ja toetust saanud projektide jaotus. ........................................................... 22 Tabel 4. Kliendi mõju uuringusse kaasatud skeemid ............................................................... 23 Tabel 5. Toetusi iseloomustavad näitajad. ............................................................................... 29 Tabel 6. Koondanalüüsi tarbeks koostatud võrdlusgrupi kaalud. ............................................ 36 Tabel 7. Võrdlusgrupi tunnused ja nende kujunemine ............................................................. 37 Tabel 8. Eestis tegutsevate ettevõtete valimite suurused ......................................................... 41 Tabel 9. Ettevõtted jaotatult suurusgruppidesse. ...................................................................... 41 Tabel 10. Ekspordimüügitulu keskmised ja muutused ettevõtte suuruse järgi. ....................... 43 Tabel 11. Lisandväärtus töötaja kohta keskmised ja muutused ettevõtte suuruse järgi. .......... 43 Tabel 12. EMTAK 2008 järgi tegevusalade jaotus ja ettevõtete arv. ...................................... 44 Tabel 13. Lisandväärtuse näitajad ja muutused tegevusalade lõikes. ...................................... 49 Tabel 14. Ärikasumi ja tööjõukulude näitajad tegevusalade lõikes. ........................................ 50 Tabel 15. Maakondade lõikes ettevõtete jaotus. ...................................................................... 51 Tabel 16. Lisandväärtuse näitajad toetuse saajate kohta. ......................................................... 54 Tabel 17. Ärikasum ja tööjõukulu maakondade lõikes. ........................................................... 54 Tabel 18. Toetatud ettevõtted ja projektid toetuse liigi järgi. .................................................. 55 Tabel 19. Töötajate arv baasaastal ja hindamise aastal toetuse liikide lõikes. ......................... 56 Tabel 20. Töötajate arvu muutused toetuse liigiti enne ja pärast korrigeerimist. .................... 56 Tabel 21. Keskmised müügitulu mahud toetuse saaja kohta. .................................................. 58 Tabel 22. Lisandväärtuse näitajad toetuse liikide lõikes. ......................................................... 62 Tabel 23. Ärikasumi ja tööjõukulude näitajad toetuste lõikes. ................................................ 64 Tabel 24. Toetuse liikide ja majandusnäitajate vaheline seos, pidades silmas toetuse eesmärki. .................................................................................................................................................. 65 Tabel 25. Tegevuse lõpetanud toetuste saajate toetuste mahud toetuse liikide lõikes ............. 66 Tabel 26. Tegevuse lõpetanud EAS-i toetuse saajad toetuse liikide lõikes ............................. 67 Tabel 27. Tegevuse lõpetanud EAS-i toetuse saajad maakondade lõikes ................................ 67 Tabel 28. Peamised majandusnäitajad toetuse liikide lõikes (roheline värv tähistab paremat tulemust kui võrdlusgrupp, seejuures need lahtrid on jäetud märkimata, kus meetme eesmärgi ja majandusnäitaja vaheline seos puudub). .............................................................................. 69 Tabel 29. Positiivselt liikunud majandusnäitajate dünaamikast arvutatud juurdekasvud ja võrdlus toetuste summadega. ................................................................................................... 71 Tabel 30: Toetatud ettevõtete arv ............................................................................................. 79 Tabel 31: North (Fiktiivne muutuja Harjumaal asuvatele ettevõtetele) ................................... 80 Tabel 32: Ettevõtete arv majandussektorites ............................................................................ 81 Tabel 33: Ettevõtete vanus 2011. aasta lõpus ........................................................................... 82 Tabel 34: Töötajate arv ............................................................................................................ 82 Tabel 35: Müügitulu ................................................................................................................. 83 Tabel 36: Eksporditulud ........................................................................................................... 83 Tabel 37: Eksporditulud töötaja kohta ..................................................................................... 84 Tabel 38: Tööjõukulud ............................................................................................................. 84 Tabel 39: Brutokasumid ........................................................................................................... 85 Tabel 40: Amortisatsioon ......................................................................................................... 86 Tabel 41: Kohustused ............................................................................................................... 86

7

Tabel 42: Varad ........................................................................................................................ 87 Tabel 43: Varade osakaal kohustustest .................................................................................... 88 Tabel 44: Lisandväärtus töötaja kohta ..................................................................................... 88 Tabel 45: Tööjõukulud töötaja kohta ....................................................................................... 89 Tabel 46: Toetuste mõju ettevõtte tulemuslikkusele: ATT, ühendatud valim ....................... 95 Tabel 47: Iga toetusliigi mõju ettevõtte tulemuslikkusele: ATT .............................................. 97 Tabel 48: Rohkem kui ühe toetuse saamise mõju ettevõtte tulemuslikkusele: ..................... 100 Tabel 49. Valimi jaotus OECD klassifikaatori järgi. ............................................................. 104 Tabel 50. Majandusnäitajate muutus ja vastavale jaotusele jagatud toetus. .......................... 105 Tabel 51. Tehnoloogiliste sektorite näitajate muutus Eesti majanduses perioodil 2006–2012. ................................................................................................................................................ 108 Tabel 52. Ettevõtete jaotus sektorites võrreldes Eesti keskmisega (1600 ettevõtet) .............. 108 Tabel 53. Tehnoloogiajaotused lisandväärtuse järgi (1600 ettevõtet) .................................... 109 Tabel 54. Küsimustikule vastanud ettevõtete valim toetuse liikide lõikes. ........................... 112 Tabel 55. Vastanud ettevõtetele väljastatud toetuste karakteristikud..................................... 112 Tabel 56. Kogu valimi ja küsitlusele vastanud ettevõtete võrdlus suuruse järgi. .................. 113 Tabel 57. Kogu valimi ja küsitlusele vastanud ettevõtete võrdlus tegevusala järgi. .............. 113 Tabel 58. Kogu valimi ja küsitlusele vastanud ettevõtete võrdlus maakonna järgi. .............. 114 Tabel 59. Küsitluses kajastatud küsimused toetuse liigi järgi (x-tähistab küsimuse olemasolu konkreetse toetuse liigi küsimustikus) ................................................................................... 121 Tabel 60. Loodud töökohad keskmiselt ettevõtte kohta toetuse liikide lõikes. ...................... 123 Tabel 61. Säilitatud töökohad keskmiselt ettevõtte kohta toetuse liikide lõikes. ................... 124 Tabel 62. Innovatsioonialane koostöö teiste asutuste või institutsioonidega. ........................ 125 Tabel 63. Ekspordimüügitulu numbrid küsitluse ja statistika põhjal. .................................... 128 Tabel 64. Ekspordimüügitulu muutused tänu EAS-i toetustele. ............................................ 129 Tabel 65. EAS-i toetuste olulisus ettevõtte tegevuse arendamisel. ........................................ 134

8

1. SISSEJUHATUS

Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika hindamise eesmärk on hinnata elluviidud meetmete mõju, tõhusust ja mõttekust. Keskseks teemaks on küsimus, et kuivõrd on EAS-i meetmed aidanud kaasa turutõrgete ületamisele. Turutõrke all mõeldakse siin olukorda, kus teenuse pakkumine ei rahulda nõudlust piisavalt. Nimelt on ettevõtetel vajadus uute projektide ja tegevuste finantseerimiseks, ent turult ei ole selle jaoks võimalik kaasata kapitali, kas siis otse-investeeringute ja/või laenudena. Seega ideaalis peaks EAS toetama ennekõike projekte, mida ei saa finantseerida turutingimustel. Kui toetatakse ettevõtteid, kes saavad turutingimustel finantseerida oma projekte samas ulatuses, on tegemist tühimõjuga.

Seega on läbivateks küsimusteks, kas rahaliste vahenditega on toetatud ettevõtteid, kes on suutnud sellega teha tegevusi, mida nad turutingimustes ei oleks suutnud teha? Kuivõrd on nende ettevõte tulemused tänu sellele paranenud ja mis on olnud nende toetuste laiem mõju? Tegemist on küsimustega, mis on olulised nii konkreetselt Eesti kontekstis kui ka maailma majanduses laiemalt. Kas riigi toetustest ettevõtlusele on kasu ja juhul kui on, milles see kasu konkreetselt väljendub? Antud uuring on oluliseks sisendiks Eesti ettevõtlus- ja innovatsiooni-poliitika kujundamisel. Tegemist on teise ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise uuringuga, esimene uuring avaldati 2012. aastal.

Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine analüüsib mõju toetusi ja teenuseid kasutanud ettevõtetele ning toimunud struktuurseid muutusi. Vaatame, kas ettevõtteid toetatakse loogilisel viisil ja kas see aitab kaasa nende arengule. Kas toetust saanud ettevõtete lisandväärtus, müügitulu, eksport, tööjõukulu, töötajate arv, ärikasum, varad ja tööjõukulud on kasvanud? Kas on loodud uued teadmised ja uued töötegemise protsessid? Et toetatud ettevõtete käekäiku paremini hinnata, võrdleme toetust saanud firmade gruppide käekäiku toetust mitte saanud firmadega. Samuti uurime, milline on toetatud firmade sektoriaalne jaotus ja selle dünaamika võrreldes Eesti majandusega.

Uuring kombineerib nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning kasutab nelja erinevat metoodilist lähenemist: kvantitatiivne analüüs EAS-i ja Äriregistri saadud andmete põhjal, toetust saanud ettevõtete analüüs erinevate ökonomeetriliste meetoditega, küsitluste ja semistruktrueeritud intervjuude läbiviimine. Kuna antud uuringu näol on tegemist teise ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamisega, siis võimaldab see võrrelda kahe uuringu peamisi tulemusi omavahel.

Eri metoodikate kasutamise mõte on saada võimalikult täpsed tulemused ja vaadata, kas erinevad meetodid viivad samade tulemusteni. Uuringu käigus koostati unikaalne andmebaas 2 709 EAS-ist toetust saanud firma finantsandmete kohta. See võimaldab välja tuua kirjeldava statistika nende firmade kohta ja näidata erinevusi, kõrvutades toetust saanud ettevõtteid toetust mitte saanud ettevõtetega. Samas ei saa ainult kirjeldava statistika põhjal teha järeldusi mõjude kohta, kuna ettevõtte majandustulemusi mõjutavad ka paljud teised tegurid lisaks riigi

9

poolt antud toetustele. Seetõttu viidi läbi küsitlus, et saada teada ettevõtete hinnanguid EAS-i toetuste rolli kohta ettevõtete arengus. Uuringu raames viidi läbi ka 60 intervjuud ettevõtete juhtidega, et mõista ettevõtetes toimuvaid sügavamaid protsesse, mis kaasnevad riiklike toetuste kasutamisega. Tagamaks erapooletus intervjuude läbiviimisel, viidi intervjuud läbi Ernst & Young Baltic AS poolt ning intervjuude analüüsi teostas Tartu Ülikool. Metoodika kirjeldus on toodud alapeatükis 2.1.7 ja täpsed uurimisküsimused Lisas 1. EAS-i toetuste analüüsi ökonomeetriliste meetoditega kajastab peatükk 2.2. Ülejäänud kahe meetodiga tehtud analüüsid moodustavad uuringu põhiosa.

Uuring on üles ehitatud järgmiselt. Esimese sammuna tuuakse välja kirjeldav statistika toetuste kohta ja EAS-i portfelli olulisus Eesti majanduses. Järgneb analüüs toetuste ja strukturaalsete muutuste seostest, tegevuse lõpetanud ettevõtete analüüs, kes on EAS-ilt toetust saanud ning kokkuvõtted interneti küsitlusest ja semistruktrueeritud intervjuudest. Kokkuvõte võtab kokku uuringu tulemused ja esitab peamised järeldused nendest lähtuvalt. Viimane peatükk pakub välja konkreetsed poliitikasoovitused ja järeldused.

10

2. EXECUTIVE SUMMARY

In 2014 Enterprise Estonia, in co-operation with the Ministry of Economic Affairs and Communications, conducted a mid-term appraisal of our business and innovation policies. This evaluation is the second of two appraisals of Estonian business and innovation policies, the first of which was published in 2012. The aim of the mid-term appraisal is to assess the effect, effectiveness and purposefulness of implemented measures.

The central question is to what extent Enterprise Estonia's (EAS) measures have helped with overcoming market obstructions. A market obstruction in this context is a situation in which supply does not meet demand. This means that companies need to finance new projects and activities, but there is no available capital in the market, either as direct invest mentor loans. Ideally, EAS should support all projects that cannot be financed through the market. If EAS supported enterprises that could finance their projects to the same extent in the market, our influence would be meaningless.

Thus, the main questions are as follows. Have funds been allocated to companies that have used them for activities that they would have been incapable of performing under market conditions? How much have their results improved due to such support, and what has been the wider effect of those supportive measures? These questions are important in the context of the world economy as well as the Estonian one. Is state funding supporting business, and how is that support being expressed? The current evaluation provides the necessary insight for shaping Estonian business and innovation policies.

The mid-term appraisal of business and innovative policies analyses the effect on companies that received funds and services, and the structural changes that have taken place. We will investigate whether the companies are being supported in a logical way and how that support is helping with their development. Have the added value, return on sales, exports, labour costs, employee numbers, business revenues and assets of such companies increased? Have they created new knowledge and labour processes? In order to assess the well-being of supported companies, we will compare the well-being of companies that received supportive measures with those that received no grant. We will also investigate the sectoral distribution of companies that have been granted and its dynamics compared to those of the Estonian economy.

The study combines qualitative and quantitative research methods and takes four different methodological approaches: quantitative analysis based on data obtained from EAS and Commercial Register; analysis of supported companies, using different econometric methods; conducting enquiries; and semi-structured interviews. As the current evaluation is the second

11

mid-term appraisal of business and innovation policies, we will also be able to compare the results of the two studies.

The rationale for using a variety of methodologies was to retrieve the most accurate results possible and identify whether different methodologies lead to the same results. The evaluation period of the observed projects varied from one to six years, depending on the type of supportive measure, and the period from 2007 to 2012 was observed. The current mid-term appraisal included 2709 unique companies, which together were managing a total of 3598 support projects. A unique database of financial data of companies that received support from EAS was created as part of this project. This allows us to create descriptive statistics about such companies and bring out any differences by comparing companies that received EAS support with those that did not. When evaluating enterprise support, a propensity score-matching econometric model was used. This part of the process was carried out by a doctoral student of Tallinn University of Technology and European University Institute, Ricardo Vicente. However, quantitative methods do not usually offer answers to questions like “why?”, meaning that we would have no chance to explain why one or another effect had happened or how companies defined it amongst themselves. For this reason, an online survey was carried out, which asked participating companies to assess the role of EAS grant in the general development of companies. About one-third of participating companies responded to the questionnaire. In addition, in order to understand the deeper processes taking place at the heart of companies when using state benefits, 60 interviews were held with leaders of participating companies. For impartiality, interviews were conducted Ernst & Young Baltic AS and analysed by the University of Tartu.

As a first step, economic outcomes of 2709 companies granted by EAS were observed and then compared to the Estonian average. This group did not include companies that have been deleted from the Commercial Register, liquidated or declared bankrupt. The whole sample included 117 of such companies, or 3.9% of companies receiving EAS support during the evaluation period (2008-2012) (figures based on a preliminary sample that included 2978 companies1). Altogether, EAS had provided 2.6 million euros of grant to companies that had gone out of business within the observed period. The percentage of companies that had terminated their activities during the observation period was highest in the category of research and development (R&D), in which nearly every fifth supported company has now terminated its activities.

Results adjusted by averages of test group for companies that received financial grant show that in six cases out of seven, companies that received financial grant were more successful than those that did not. In terms of added value, return on sales, labour costs, employee numbers, business revenues and added value per employee, companies that received grant have achieved better results than their test group. Only the dynamics of export sales revenues were better in unsupported companies. One of the reasons for this is that companies that received financial grant focused their export activity on large companies that were difficult to match with those in test group, meaning that the increase in export sales revenue of

1 Companies with missing corporate data were dropped from the preliminary sample.

12

companies that received large amounts of financial support (e.g. Ericsson) cannot be counted. Changes in sales revenue and export sales revenue were smaller than in 2012.

Our study also observed how EAS grant awards were divided by sector in terms of the added value of each sector. This part of the survey was written by analysts of the Ministry of Economic Affairs and Communications. Of the companies included in the sample, 59% belong to a sector with a higher added value than the Estonian average. Although companies classified as hi-tech according to the classifications of the Organisation for Economic Co-operation and Development (OECD) have higher added value in other countries and provide lower added value in Estonia, EAS grant awards have mostly been channelled to sectors that are above the national average. This is partially because supported companies are chosen for their capability. Meanwhile, it is noticeable that financial support has had the strongest impact on companies with lower added value, which have managed to demonstrate most rapid growth rate.

The results from the propensity score estimation for the pooled sample support the assertion that the companies which are more likely to receive one or more grants are relatively big, successful, exporting, located in the north of Estonia, and operate mainly in the service sector. Evidence was found that receiving at least one grant of any type has a strong effect, both statistically and economically, on the number of employees, sales revenue, and total labor costs. The estimate for gross profits was significant at 11%. This evidence suggests that EAS grants are indeed contributing to company growth, and most likely to profitability. An intriguing result is that of a strongly significant negative effect on value added per employee; this effect is not driven by the fact that many companies register no employees at all at the baseline year; this effect may be related to some accounting practices concerning depreciation and profits, or to the positive effect on the number of workers, as an increase in this variable may imply a decrease in productivity. The separate analysis of each grant type confirms that the grants, in general, have promoted company growth as measured by sales, number of employees, and total labor costs. Some evidence was also found of export revenues growth. If the number of…firm performance variables that were positively and significantly impacted can be used as a measure of success, then the investment in technology grant, and the knowledge and skills grant are the two most successful grants.

A seemingly anomaly was present in the separate analysis section: two out of the seven grant types exhibit statistically significant negative effects on value added per employee, while only one grant type exhibits a significant and positive effect on that variable. Finally, the group of companies that received more than one grant was also considered. This analysis further reinforced the view that the grants contribute positively to company size, as the effects on sales revenue, export revenues, and total labor costs were strongly significant.

Evaluation results by grant categories

The economic indicators for start-up grant for companies, when corrected against the test group, showed better results in all seven economic indicator categories. Recipients of start-up grant did less well than the test group in the category of sales revenue only. Recipients rated the importance of start-up grant at 5.1 out of 7. New companies were also asked how

13

important they consider start-up grant to be for starting anew company, and 26% of respondents were certain that they could not have set up their company without the grant. Fifteen percent from grant supported companies said, that they would not have gone into business without start-up grant, and 59% would have started a business without the grant but would have done this later and/or on a smaller scale. Based on the interviews we can say that representatives of companies that received start-up grant rate the effect of EAS grant awards on companies positively and can give solid examples of how the support received has assisted with the development of company. Meanwhile, a very large percentage of respondents would still have gone in to business or made investments without EAS support. The general ratings and arguments of companies that received EAS start-up grant were very similar to those provided in the appraisal of 2012. According to the conducted econometric analysis, start-up grant has had a positive effect on the number of employees, sales revenue and labour costs and on the negative added value per employee; and growth grant has not had a positive effect of any of the economic indicators. This is mainly due to the small sample, which doesn´t make the results statistically significant.

When corrected against the test group, economic indicators of different types of grant2 test have been lower only in relation to export sales revenue. Recipients of financial grant in that category rated the importance of such support at 5.9 points, putting it at the top of the total of seven grant categories. Companies that had received multiple grant awards were asked how they would rate the importance of concurrence of multiple grant awards. Most respondents found that the concurrence of multiple grant awards with the development of company is very important for their company’s development and that this strongly supported the general development of the company. If no concurrence with the development of company was noted, it was also often pointed out that the grant awards received were of a very different nature and from different categories, meaning that they could not possibly demonstrate a significant concurrence. According to the conducted econometric analysis, different types of grants have had a positive effect on the sales revenue, export sales revenue, labour costs and gross profits.

In case of skills-based grant awards, five out of seven economic indicators improved compared to the test group. Export sales revenue and labour costs were less dynamic than those of the test group. The importance of grant awards to the development of companies was rated at 5.1 out of 7 by recipients. Recipients of skills- and knowledge-based grant awards were asked for more information about their training budget, and only one-third of respondents actually had one. Compared to the earlier study, the number of companies that had a training budget had dropped (in 2012 it was 54%), and the average amount of the training budget was also lower. Based on the interviews, we can conclude that the representatives of companies that received EAS grant awards in the category of skills and knowledge development rate the effect of such grant as positive and important. Although several representatives also pointed out that the training they had carried out was of such importance that it would probably have been funded by other means if necessary, EAS grant awards helped to increase the quantity and quality of that training. The tone of the interviews was relatively similar to that of 2012. In the earlier assessment, multiple companies also

2 Companies who received more than 1 grant from different grant schemes.

14

pointed out that they would have been able to hold training without the support of EAS, but in smaller quantities and/or within a longer period of time. Meanwhile, current respondents were more aware of the different channels and mechanisms through which the positive effect of grant awards supports the company. According to the econometric analysis, skills- and knowledge-development grant has had a positive effect on the number of employees, sales revenue, labour costs and gross profits. One the other hand negative effect on added value per employee.

Recipients of export grant did not do as well as the test group in export sales revenue. The importance of grant awards for the development of the company was rated at 4.9 points out of 7, making it the lowest-scoring rating in grant categories. Interviews conducted with companies that received export grant revealed that the effect of EAS grant on export revenue is generally not mentioned. Representatives of companies rated the role of EAS grant in the general development of the company positively, also giving a positive rating to projects carried out under export-grant measures. However, only a few representatives pointed out more particular effects, such as expanding into new target markets or a proportional increase in export volumes; most mention a softer and more indirect influence of EAS grant. Altogether, the measure is still considered important and many respondents agreed that without EAS support they would not have entered foreign markets in such great volumes. The tone of the interviews was relatively similar to in 2012, although specific positive outcomes of export grant were mentioned less often. According to the econometric analysis, export grant has not positively affected any of the economic indicators.

The dynamics of economic indicators of receivers of innovation grant exceeded those of the test group in two cases. Changes in employee numbers and labour costs have been positive. The importance of grant awards to company development was rated at 5.1 out of 7 by recipients. Those who received innovation holding grant generally rated positively the contribution of EAS on a particular project. On the negative side, many pointed out that no follow-up projects were carried out after receiving the innovation holding grant, mainly because small companies just do not have the means. In addition, the fact that half of the interviewed companies only applied for innovation holding grant on the suggestion of service providers rather than on their own initiative cannot be considered best practice. Compared to the mid-term assessment of 2012, the companies interviewed expressed greater satisfaction with project results and could also point out more specific effects. Meanwhile, the earlier assessment did not show such a clear lack of initiative in starting innovation projects and, in some cases, low levels of innovation-oriented co-operation. The econometric analysis showed that innovation grant affected companies positively only in the labour cost figures.

The economic indicators of industrial technology investment grant were better than those of the test group. This grant has been important for company development; it received 5.8 points out of 7 in the ratings. Recipients of industrial technology investment grant were asked to what extent the grant award been included in production. A seven-point scale was used, where 1 meant‘0%’and 7 ‘100%’. The average rating was 6.4. The rating of companies on the importance of industrial technology investment grant in their development depends on the importance of the grant award in the company’s economic activities. Most of those

15

interviewed mentioned that they would not have been able to make the same investment without financial support; it would have been made significantly later or in smaller quantities. The positive effect of grant awards can be seen on multiple levels – due to industrial technology investment grant, companies have been able to extend their product portfolio and markets, increase efficiency, increase the complexity of products, improve the qualifications of personnel and generally improve the reputation of the company. In the case of small companies, another dimension is added, which is the courage to express themselves with more ambition and particularity. Discussion provided during the interviews, and the channels through which industrial technology investment grant positively affected the companies, generally resembles the assessment carried out in 2012. Based on the results of the econometric analysis, industrial technology investment grant has had a positive effect on all observed economic indicators.

The dynamics of companies that received research and development (R&D) grant exceeded those of the test group in every economic indicator. The importance of grant to the development of companies was rated at 5.4. Companies were asked about making R&D-oriented investments, with and without the help of EAS grant. Altogether, 53 million euros of R&D investments were made with the help of EAS, which is 90% of all R&D investments. If we analyse the productivity of grant awards in the context of R&D investments, it appears that for every euro of R&D grant invested, 4.4 euros were returned. Compared with the earlier mid-term assessment of business grant awards, indicators have increased markedly: return was only 1.9 euros in the former study. Based on the interview findings, companies who received application grant rated their effect to be important to the general development of the company. Many interviewed companies had used EAS grant awards to carry out key development projects. Some interviewed companies did not consider projects carried out with the help of EAS funds to be fundamentally important in the context of their company’s development, but still rated their general effect to be positive. It was repeatedly pointed out in different interviews that EAS R&D grant has been a major help to companies starting up that have difficulty raising the finance needed to create a product prototype. In the case of companies that are already in business and have greater financial capacity, the grant helps them carry out projects more efficiently, speeding up the company’s development. According to econometric analysis, R&D grant has had only a negative effect on export sales revenue.

Altogether, when put into comparison the dynamics of economic indicators were most successful in the case of start-up and growth grant. Most successful amongst the grant awards designed for companies already in business were the R&D grant and industrial entrepreneur technology investment grant, which increased economic indicators in every field. However, the econometric analysis, which reviewed the importance of grants to the economic indicators, tell somewhat different image. Most successful grants can be regarded as an industrial technology investment grant, start-up grant and skill-based grant. When observing the added value per employee for each grant category, industrial entrepreneur grant stands out: added value per employee was a remarkable 58,000 euros. Innovation holding grant resulted in added value per employee that stayed below the Estonian average, and in several cases also gave lower economic indicators than those of the test group. In the context of

16

importance and effectiveness, R&D grant stands out. Compared to other grant awards, export and setting-up awards were rated to be the least important.

Main conclusions made from the study:

• In the dynamics of economic indicators, companies that received grant awards were more successful than the ones in test group, with the exception of export sales revenue.

• The economic indicators of micro-companies were much less dynamic than those of other groups; those companies also rate their economic standing to be poorer.

• For companies that received grant awards, export sales revenue doubled during the observed period, but the result was still negative compared to test group.

• Industrial technology companies have been successful in terms of economic indicators and in evaluating their economic standing.

• R&D grant has allowed companies to reach commercialisation more easily compared to the earlier assessment, but company volumes are still small.

• The economic indicators of big corporations have been good, exceeding those of small- and medium-sized companies.

• Three-quarters of companies active in the field of R&D took their product innovations to market and two out of three did it thanks to the help of EAS.

• Of all R&D investments, 90% were made with the help of EAS.

• Companies did not rate grant awards to be important in the context of export sales revenue.

• The study showed that every fifth recipient of an R&D grant award has since terminated its activities.

• Not a single recipient of an industrial entrepreneur technology investment grant award has terminated its activities.

• Recipients of export grant award did not believe that it significantly affected export sales revenue.

• Compared to the assessment carried out two years ago, the main competitive advantage of companies that receive grant awards is flexibility, while previously it was quality.

• Entrepreneurs rated the effectiveness of grant awards lower compared to the assessment two years ago. Meanwhile, economic indicators have increased more rapidly.

• Companies view the focus and direction of grant awards rather poorly. EAS should explain in greater detail which support is meant for which type of company.

• Productivity per company has increased the most in the category of industrial entrepreneur technology investment, where additional value has increased by more than 1.7 million euros.

• When forming support measures, we should take the opportunities offered by neighbouring countries and consider their effect on Estonia.

• The R&D grant award was rated the most positive with the strongest effect.

17

• The propensity score-matching econometric model results show that EAS grant awards have a strong, positive effect on sales revenue and labour costs.

• Meanwhile, the results of the econometric analysis show a strong negative effect on added value per employee.

18

3. EAS-I TOETUSTE ANALÜÜS

3.1. EAS-ist toetust saanud projektide kvantitatiivne analüüs

3.1.1. EAS-i eesmärgid ja peamised tegevused

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest

2000. aastal loodud EAS edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadus-asutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.

Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis. Struktuurifondidest on kaasrahastatavad enamik toetusi ja muid programme. EL-i rahastamisperioodil 2007-2013 on kokku rohkem kui 3,4 mld eurost struktuuriabist Eestile EAS-i rakendada 784 mln eurot.

EAS rakendab ettevõtlustegevusi kahe rakenduskava raames. Inimressursi arendamise rakenduskavaga on aastateks 2007–2013 kavandatud haridust ja noorsootööd, teadus- ja arendustegevust, tööhõivet ja tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevused, mille eesmärk on teadmuspõhine majandus ja konkurentsivõime tõstmine. Tegevusi rahastab Euroopa Sotsiaalfond (ESF) 391 517 329 euroga ning Eesti avalik ja erasektor 70 290 199 euroga.

EAS mõjutab oma tegevusega inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks“ järgmisi püstitatud eesmärke:

• Ettevõtete töötajate teadmised ja oskused vastavad ettevõtete vajadustele ning nende arendamine on harjumuspärane

• Ettevõtete otsused on pädevad ja professionaalsed

• Rohkem elujõulisi uusi ettevõtteid

• Teadmised ettevõtlusest ja innovatsioonist on levinud ja hästi kättesaadavad

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava koondab tegevusi, mis soodustavad Eesti ettevõtete arengut, nende tootlikkuse kasvu ning toodete ja teenuste ekspordi alustamist ja arendamist teistesse riikidesse. Samuti on majanduskeskkonna arendamise rakenduskavas

19

(MARK) planeeritud nii regionaalse kui ka riikliku tähtsusega mahukad transpordiinvesteeringud ning infoühiskonna edendamine.

EAS mõjutab oma tegevusega majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime“ järgmisi püstitatud eesmärke:

• Eesti ettevõtetel on ligipääs tootlikkuse arengule suunatud investeeringuteks

• vajalikule kapitalile

• Eesti ettevõtete edukas rahvusvahelistumine

• Ettevõtete tehnoloogiline uuenemine, arendusvõimekuse ja tootlikkuse kasv

• Uute innovaatiliste äriideede juurdevool ja ettevõteteks kasvamine

• Edukas teadmiste ja tehnoloogiasiire

• Toetada loomemajanduse arengut

• Kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik areng

Kaks rakenduskava (mille alla käesolevas uuringus toetused jagunevad) ja 5 peamist EAS-i strateegilist mõju eesmärki ning tegevust on toodud joonisel 1. Täpsem kajastatud toetuste loetelu on toodud järgmises peatükis.

Joonis 1.

3.1.2. EAS-i ja KredExi klientide osakaal majanduses

EASi ja KredExi klientide osakaalu majandusest on uuritud ühtse valimina. Ettevõtted on jaotatud viieaastastesse portfellidesse: 2006-2010 on üks, 2007-2011 on teine ning 2008-2012 on kolmas portfell. See tähendab, et ettevõtted, kes said toetust aastatel 2006-2010 on esimeses portfellis ning need kes 2007-2011 on teises ja sama moodi on ka kolmas portfell koostatud. Muutuste hindamiseks on võetud iga portfelli kõigi ettevõtete andmed vastava portfelli viimase aasta seisuga (ehk siis 2010, 2011 ja 2012 seisuga). Analüüs ongi koostatud nende saadud koondandmete põhjal. Koostatud valimi ettevõtted sai kogutud EASi ja

20

KredExi andmebaasidest ning eemaldatud sai duplikaadid ning ka sihtasutused, mittetulundusühingud, vallavalitsused, FIEd ja teised ettevõtlusega mitte tegelevad üksused. Seetõttu võib arvata, et EASi ja KredExi mõju on suurem kui antud analüüsist võib mulje jääda, sest antud analüüs keskendub ainult ettevõtlusele. Samuti on analüüsitud ainult ettevõtteid kelle kohta olid vajalikud andmed saadaval. Seega põhineb antud mõjuanalüüs väiksemal osal EASi ja KredExi klientidest kui neid tegelikult on. Kui uurida palju kattuvad EASi ja KredExi kliendid, siis 2009-2013 andmete põhjal (eemaldades andmebaasidest ainult duplikaadid) on 33% KredExi klientidest esindatud ka EASi andmebaasis ning teistpidi arvutades 9% EASi klientidest on ka KredExi andmebaasis. Vahe tuleneb sellest, et EASi andmebaas on märgatavalt suurem kui KredExi. Kui oleks EASi andmebaasist eemaldanud ka sihtasutused, mittetulundusühing ja teised ning jätnud ainult ettevõtted, siis tuleks see osakaal 1% võrra suurem (kokku 10%). Siinkohal tasuks ka märkida, et EASi ja KredExi ühisosa 2009-2013 moodustavadki ainult ettevõtted, mis tähendab, et seal ei ole sihtasutusi, FIEsid ja teisi.

Analüüsitud on nelja põhinäitajat: ekspordi müügitulu, lisandväärtus, ettevõtete arv ja töötajate arv. Samuti on uuritud innovatsiooni poolt ning seal vaadatud TjaA kulusid, müügitulu uuenduslikest toodetest ning innovatsioonialast koostööd. Tabel 1 annab ülevaate põhinäitajatest. Antud tabelis ettevõtete arvu näitaja on kõik EASi ja KredExi andmebaasis olnud ettevõtted kokku, kes lähevad antud portfelli alla. Välja toodud number sisaldab ka pankrotti läinud, likvideerimisel olnud ning kustutatud ettevõtteid ja antud staatus on andmebaasist võetud 2013 aasta lõpuseisuga. Seega 2013 lõpus oli 2010 aasta kohta käivas portfellis tegutsevaid ettevõtteid järgi jäänud 83% ettevõtete kogu arvust, 2011 portfellis 88% ning 2012 portfellis 92%. „Eestis“ arv toob võrdluseks vastava näitaja kogu Eesti ettevõtete kohta (v.a. töötajate arv, mis on kõik erinevates sektorites hõivatud kokku). Näitaja „Töötajate arv“ on ettevõtete töötajate arv kokku ettevõtete puhul, kes näitasid töötajate arvuks vähemalt 1. Selliseid ettevõtteid oli antud valimis 2010 portfellis 3589, 2011 portfellis 3798 ja 2012 portfellis 4028. Eestis töötajate arv on kõikides sektorites hõivatud inimeste arv ning mitte ainult ettevõtluses. „Ekspordi müügitulu“ on ettevõtete ekspordi müügitulu kokku ettevõtete puhul, kes näitasid eksporti. Selliseid ettevõtteid oli 2010 portfellis 1630, 2011 portfellis 1689 ja 2012 portfellis 1804. „Lisandväärtus“ on ettevõtete lisandväärtus kokku ettevõtete puhul, kelle kohta oli võimalik lisandväärtust arvutada. Selliseid ettevõtteid oli 2010 portfellis 3232, 2011 portfellis 3549 ja 2012 portfellis 3679.

Tabel 1. EASi ja KredExi valimi põhinäitajate koondtabel

2010 2011 2012

Ettevõtete arv 5 775 5 896 6 254

Eestis 58 347 61 983 66 063

Osakaal 10% 10% 9%

Töötajate arv 101 928 124 187 114 636

Eestis 568 000 603 200 614 900

Osakaal 18% 21% 19%

Ekspordi müügitulu 3 272 766 116 € 4 625 749 597 € 4 938 933 705 €

Eestis 12 684 745 800 € 16 594 963 400 € 17 457 577 800 €

21

2010 2011 2012

Osakaal 26% 28% 28%

Lisandväärtus 1 918 663 092 € 2 608 947 461 € 2 706 256 394 €

Eestis 7 832 385 800 € 9 428 048 900 € 10 096 576 100 €

Osakaal 24% 28% 27%

Tabelist 1 näeme, et EASi ja KredEx kliendid kokku kujutavad endast suhteliselt arvestatavat osa Eesti majandusest. Eriti on seda näha EASi ja KredEx klientide ekspordi müügitulu ja lisandväärtuse puhul, mis kohati ligineb kolmandikule kõigi Eesti ettevõtete vastavast näitajast.

Innovatsiooni kohapealt annab ülevaate tabel 2. Andmed on järgnevatest uuringust: TjaA kulud (2010,2011 ja 2012 kohta) TjaA tegevuse uuringu kohaselt, müügitulu uuenduslikest toodetest 2010 ja 2012 ning koostöö 2010 ja 2012 CIS järgi. Tabeli paremaks seletamiseks järgneb ülevaade näitajate tähendusest. „Valimis ja TjaA kulutustega“ tähendab, et antud arv ettevõtteid sattus TjaA uuringu valimisse, olid esindatud ka EASi ja KredExi valimis ning neil olid TjaA kulutused (vastavad kulutused on toodud „Valimi TjaA kulutused“ all). „Valimis ja tooteuuendustega“ tähendab, et antud arv ettevõtteid sattus innovatsiooniuuringusse, olid ka EASi ja KredExi valimis ning said müügitulu uuenduslikest toodetest (vastav müügitulu on toodud „Uuenduslike toodete müügitulu“ all). „Innovatsiooniuuringu uuenduslike toodete kogu müügitulu“ on innovatsiooniuuringu valimi uuenduslike toodetega ettevõtete müügitulu uuenduslikest toodetest. „Innovatsiooni koostöös osalejad“ tähendab, et antud arv ettevõtteid sattus innovatsiooniuuringusse, olid ka EASi ja KredExi valimis ning osalesid innovatsiooni koostöös. „Innovatsiooni koostöös osalejate koguarv“ on innovatsiooniuuringu valimis olevate ettevõtete koguarv, kes ühtlasi osalesid innovatsiooni koostöös. Oluline on meeles pidada, et antud innovatsiooni uuringud koosnevad valimitest ning kõik EASi ja KredExi kliendid ei pruukinud uuringute valimisse sattuda. See tähendab, et antud tabel esindab vaid neid ettevõtteid, kes sattusid uuringute valimisse. Kuna CIS uuring toimus 2010 ja 2012, siis 2011 kohta andmed puuduvad.

Tabel 2. EASi ja KredExi valimi innovatsiooninäitajate koondtabel

2010 2011 2012

Valimis ja TjaA kulutustega (ettevõtete arv) 191 194 173

Valimi TjaA kulutused (milj. EUR) 3 86,6 212,7 185,9

Kõigi Eesti ettevõtete TjaA kulutused ettevõtlussektoris (milj. EUR) 134 254 239

EASi ja KredExi kulutuste osakaal 65% 84% 78%

Valimis ja toote uuendustega (ettevõtete arv) 279 N/A 244

Uuenduslike toodete müügitulu (milj. EUR) 1316,2 N/A 1005,6

Innovatsiooniuuringu uuenduslike toodete kogu müügitulu (milj. EUR) 2461,5 N/A 1798,9

EASi ja KredExi müügitulu osakaal 53% N/A 56%

Innovatsiooni koostöös osalejad (ettevõtete arv) 275 N/A 272

3 Suurt rolli mängib siin üks ettevõte

22

2010 2011 2012

Innovatsiooni koostöös osalejate koguarv (ettevõtete arv) 443 N/A 383

Osakaal 62% N/A 71%

Tabelist 2 on näha, et EASi ja KredExi klientide hulgas on ka palju neid, kes tegelevad innovatsiooniga seotud tegevustega ning teenivad selle pealt ka tulu. Olulist trendi nende kolme aasta pealt välja lugeda ei saa, seda enam, et sõltub palju ettevõtteid sattusid nii antud analüüsi valimisse kui ka Statistika Ameti poolt läbiviidud uuringutesse. Küll aga on näha teatavad muutused. Kuigi valimisse sattunud TjaA kulutustega ettevõtete arv on 2012 aastaks väiksem on siiski nende ettevõtete TjaA kulutuste suurus palju suurem kui aastal 2010 ning samuti osakaal kõigi Eesti ettevõtete TjaA kulutustest ettevõtlussektoris. Sama lugu on ka uuenduslike toodete müügitulu ja innovatsiooni koostöös osalejate näitajaga. Kuigi valimisse ja uuringutesse on sattunud mõnevõrra vähem ettevõtteid on KredExi ja EASi ettevõtete osakaal tõusnud. Kuna EAS ja KredEx ei ole mõeldud ainult ettevõtluse arendamiseks ja toetamiseks vaid ka innovatsiooni ja sellesse tehtavate investeeringute suurendamiseks, siis võib antud muutusi pidada positiivseks.

3.1.3. Toetust saanud projektide valimi tutvustus

EAS-ist toetust saanud projekte hinnatakse mitu aastat pärast nende lõppu. Sellise ajalise nihke põhjustab asjaolu, et pärast toetuse saamist läheb täiendavalt aega, kuni kõik projekti tulemusel tehtud tegevused peaksid tulemustes väljenduma. Seekordses vahehindamises osaleb 2 709 unikaalset ettevõtet, kellel on kokku 3 598 projekti. Seega on ühe ettevõtte kohta keskmiselt 1,33 projekti. Ettevõtete ja toetust saanud projektide jaotus on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Ettevõtete ja toetust saanud projektide jaotus.

Skeem Ettevõtteid Projekte Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: starditoetus 446 450

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: kasvutoetus 72 72

Starditoetus 24 25

Kasvutoetus 4 7

Eksporditurunduse toetus 81 82

Välismessitoetus 66 172

Ühisturunduse toetus 4 10

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 548 1 030

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus - koolitusosak 1 015 1 165

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, eeluuring

41 79

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus, rakendusuuring

6 13

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 43 107

Innovatsiooniosakute toetusmeede 359 386

23

Hinnatavate skeemide projektid lõppesid ajavahemikul 2009. kuni 2011. aasta. Oluline on projektid jaotada ka selle järgi, milline on projekti lõpust ajavahemik, mille järgi majandustulemusi ettevõtte tasandil vaadatakse. Alustavate ettevõtete, teadmiste ja oskuste, innovatsiooniosakute ning tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuste puhul on eeldatav mõju avaldumise aeg üks aasta, eksporditurunduse, välismessitoetuse, ühisturunduse, ning TjaA projektide puhul aga kaks aastat.

3.1.4. Hinnatavad skeemid ja nende jaotus divisjonide vaatesse

Hindamisse kaasatud skeeme aitab kirjeldada tabel 4.

Tabel 4. Kliendi mõju uuringusse kaasatud skeemid

Kaasatud skeemi nimi Programm-

periood Projektide lõpu aastad

Hinnatavaid kriteeriumitele

vastavaid projekte

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: starditoetus

2007-2013 2009-2011 450

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: kasvutoetus

2007-2013 2010-2011 72

Starditoetus Riigi-eelarvelised

vahendid

2011 25

Kasvutoetus Riigi-eelarvelised

vahendid

2011 7

Eksporditurunduse toetus 2007-2013 2009-2010 82

Välismessitoetus 2007-2013 2009-2010 172

Ühisturunduse toetus 2007-2013 2009-2010 10

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus

2007-2013 2009-2011 1 030

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus – koolitusosak

2007-2013 2009-2011 1 165

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, eeluuring

2007-2013 2009-2010 79

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus, rakendusuuring

2007-2013 2009-2010 13

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus

2007-2013 2009-2011 107

Innovatsiooniosakute toetusmeede

2007-2013 2009-2011 386

KOKKU 3 598

24

3.1.5. Uuringusse kaasatud meetmete loetelu ja nende eesmärkide formuleerimine

Alustavate ettevõtete toetus (programmperiood 2007-2013)

• Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: starditoetus

• Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: kasvutoetus

Määrus: Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord (jõustunud

08.02.2008)

Sõnastab meetme eesmärgid:

1) Meetme raames antava alustava ettevõtja starditoetuse (edaspidi starditoetus) eesmärgiks on jätkusuutliku arenguprognoosiga väikeettevõtjate tekke soodustamine ja ellujäämisvõimaluste parandamine, vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.

2) Meetme raames antava alustava ettevõtja kasvutoetuse (edaspidi kasvutoetus) eesmärgiks on jätkusuutlike kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga väikeettevõtjate tekke- ja arenguvõimaluste parandamine, vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi.

Ekspordisuunalised toetused (programmperiood 2007-2013)

Määrus: Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord (jõustunud 17.02.2008)


Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk.

Määrus: Välismessitoetuse tingimused ja kord (jõustunud 03.08.2008)


Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ettevõtjate välismessidel osalemise ja külastamise toetamise kaudu, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist, suureneb eksportivate ettevõtjate hulk ning paraneb Eesti ettevõtjate, toodete ja teenuste tuntus ja maine välisriikides.

Määrus: Ühisturunduse toetamise tingimused ja kord (jõustunud 01.08.2008)


Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine välisturgudel ettevõtjate ühisturundustegevuse toetamise kaudu, mille tulemusena kasvab

25

ettevõtjate müügitulu ekspordist, suureneb eksportivate ettevõtjate hulk ning paraneb Eesti ettevõtjate, toodete ja teenuste tuntus ja maine välisriikides.

Ettevõtluse suunalised toetused (programmperiood 2007-2013)

• Teadmiste ja oskuste arendamise toetus, sh koolitusosaku toetus

• Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus

Määrus: Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord (jõustunud

29.06.2008) (1)

Sõnastab meetme eesmärgid (1):

Meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu.

Meetme elluviimise tulemusena on: 1) ettevõtjate ja ettevõtete juhtide otsused muutuvas majandus- ja turusituatsioonis vastavad vajadusele, sealhulgas osatakse juhtimisotsuseid tulemuslikult ellu viia ning ettevõtjad on jätkusuutlikud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised;

2) ettevõttes tööl ettevõtja vajadustele vastava kompetentsiga kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua lisandväärtust ning toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist.

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord (jõustunud

15.06.2008) (2)

Sõnastab meetme eesmärgid (2):

Toetuse andmise eesmärgiks on tööstusettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ning suure mõjuga investeeringute aktiivne kaasamine Eesti majandusse läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa tööstusettevõtjate tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust loovate töökohtade loomisele.

Teadus- ja arendustegevuse toetused (programmperiood 2007-2013)

Määrus: Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord (jõustunud

25.05.2008)

• Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, eeluuring

• Teadus- ja arendustegevuse projektide toetus, rakendusuuring

26


Meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtjate jätkusuutlik ning keskkonnasäästlik areng uute konkurentsivõimeliste toodete, teenuste, tehnoloogiate, tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate olulise täiustamise toetamise kaudu, mille tulemusena:

1) kasvab ettevõtjate käive (sealhulgas ekspordikäive); 2) suureneb kõrge lisandväärtusega ja keskkonnasäästlike toodete ning teenuste osakaal ettevõtjate käibes; 3) kasvab tööstusomandi õiguskaitsetaotluste arv; 4) kasvavad ettevõtjate TA tegevuse- ning innovatsiooniinvesteeringud; 5) areneb ettevõtjate ja teadusasutuste vaheline koostöö; 6) kasvab ressursisääst; 7) väheneb saasteheide ning jäätmeteke.

Määrus: Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord (jõustunud 07.02.2009)


Meetme eesmärgiks on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, teadus- ja arendusasutustega ning insenertehnilisi- ja disainiteenuseid pakkuvate ettevõtjatega (sealhulgas tootmise-, tehnoloogia- ja IT-alaseid konsultatsioone ning tööstusdisainilahendusi pakkuvad äriühingud) tehtava koostöö tihendamise ning intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu, mille tulemusena:

1) suurenevad VKEde teadlikkus ja oskused teadmiste ja tehnoloogiate kasutamisest äritegevuse arendamisel; 2) suurenevad VKEde teadlikkus ja oskused disaini- ning insenertehniliste lahenduste kasutamisest uute toodete, teenuste ning tehnoloogiate arendamisel; 3) suureneb ülikoolide, teadusasutuste ja innovatsioonialase teenuse osutajatega koostööd tegevate VKEde hulk; 4) kasvab ülikoolides loodud teadmiste rakenduslikkus ning väärtus VKEde jaoks; 5) laienevad ülikoolide teadmiste- ja tehnoloogiasiirde keskuste teenustepaketid; 6) tiheneb VKEde koostöö insenertehnilisi- ja disainiteenuseid pakkuvate ettevõtjatega; 7) paraneb VKEde intellektuaalomandi kaitse, standardiseerimise ja sertifitseerimise alane teadlikkus ja võimekus.

27

Joonis 2. Meetmete eesmärkide täitmine4

Konkurentsivõime kava Eesti 2020 EASi hinnatud toetusmeetmetega seotud indikaatorid

Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses

Eesmärk 2015: 0,1%

Tulemus 2011: 0,099%

Teadus- ja arendustegevuse investeeringute tase

Eesmärk 2015: 2% SKPst

Tulemus 2012: 2,12%

Tööjõukulude kasv ei ületa tootlikkuse kasvutempot

Eesmärk 2015: 0%

Tulemus 2012: ei ole saavutatud (2012: tööjõu ühikukulu kasv 5,6%, 2012: tööjõuviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel kasv 3,5%)

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava 2007-2013 EASi hinnatud toetusmeetmetega seotud indikaatorid

Kaasatud erasektori investeeringud uutesse masinatesse ja seadmetesse

Eesmärk 2015: 0,13 mld EUR (2007-2015)

Tulemus 2013: 0,1936 mld EUR

Eksportivate ettevõtete arv

Eesmärk 2015: 8 700

Tulemus 2012: 11 281

Ekspordikäibe kasv toetatud ettevõtete hulgas

Eesmärk 2015: Keskmine nominaalkasv 20%

Tulemus 2013: 6,3%

Eksporditurunduse toetust saanud ettevõtete arv

Eesmärk 2015: 346

Tulemus 2013: 580

Uutest toodetest ja teenustest saadava müügitulu osatähtsus toetatud ettevõtete kogukäibest

Eesmärk 2016: 25%

Tulemus 2012: 21,1%

Toetatud projektide raames tehtud erasektori T&A investeeringud

4 Roheline värvus tähistab saavutatud ning punane värvus saavutamata eesmärki.

28

Eesmärk 2015: 38,35 mln EUR

Tulemus 2013: 82,5 mln EUR

Lisandväärtus töötaja kohta

Eesmärk 2015: 32 000 EUR

Tulemus 2012. 23 500 EUR

Ettevõtete innovatsiooni investeeringud

Eesmärk 2016: 2,6%

Tulemus 2012: 2,6%

Inimressursi arendamise rakenduskava 2007-2013 EASi hinnatud toetusmeetmetega seotud indikaatorid

Ettevõtete osakaal, kes on saanud koolitustoetust kõigi potentsiaalsete toetuse saajate seast

Eesmärk 2013: 5%

Tulemus 2013: 3,54%

Toetatud ettevõtete arv aastas, mis on saanud toetust nõustamisteenuse kasutamiseks

Eesmärk 2013: 600

Tulemus 2013: 147

Toetatud alustavate ettevõtete arv aastas

Eesmärk 2013: >350

Tulemus 2013: 336

Ellujäämismäär toetust saanud alustavate ettevõtjate seas

Eesmärk 2013: 85%

Tulemus 2013: 95,7%

3.1.6. Toetust saanud projektide mahtude ülevaade

Kokku moodustasid loetletud skeemide toetused 50,5 mln eurot. Koos oma- ja kaasfinantseeringuga oli projektide kogumaksumus 123,3 mln eurot. Skeemide lõikes välja antud toetused on toodud joonisel 3.

29

Joonis 3.

Keskmine toetuse summa oli seejuures 14 045 eurot ning maksimum 1 661 703 eurot, mis anti välja tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse raames. Täiendav toetusi iseloomustav statistika on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Toetusi iseloomustavad näitajad.

Meede Keskmine toetuse summa

Mediaan toetuse summa

Maksimum toetuse summa

Miinimum toetuse summa

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: starditoetus 5 786 6 391 7 000 739

Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetus: kasvutoetus 25 828 31 531 32 000 3 150

Starditoetus 6 198 7 000 7 000 2 356

Kasvutoetus 30 061 32 000 32 000 22 488

Eksporditurunduse toetus 70 460 83 852 127 823 5 432

Välismessitoetus 11 037 6 679 63 060 1 917

Ühisturunduse toetus 22 048 12 562 63 912 2 724

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 5 285 3 068 426 294 1 000

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus – koolitusosak 833 952 959 110

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, eeluuring 14 353 14 478 19 174 3 084

Teadus- ja arendustegevuse projektide 179 905 145 564 467 218 33 873

2 603 782

1 859 631 154 954

210 425

5 777 735

1 898 449220 480

5 443 347

970 286

1 133 853

2 338 770

26 242 149

1 680 229

Toetuste summad kokku, eurot

Alustava ettevõtja stardi- jakasvutoetus: starditoetusAlustava ettevõtja stardi- jakasvutoetus: kasvutoetusStarditoetus

Kasvutoetus

Eksporditurunduse toetus

Välismessitoetus

Ühisturunduse toetus

Teadmiste ja oskuste arendamisetoetusTeadmiste ja oskuste arendamisetoetus - koolitusosakTeadus- ja arendustegevuse projektidetoetamine, eeluuringTeadus- ja arendustegevuse projektidetoetus, rakendusuuringTööstusettevõtjatehnoloogiainvesteeringu toetusInnovatsiooniosakute toetusmeede

30

Meede Keskmine toetuse summa

Mediaan toetuse summa

Maksimum toetuse summa

Miinimum toetuse summa

toetus, rakendusuuring Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 245 254 165 674 1 661 703 25 590

Innovatsiooniosakute toetusmeede 4 353 3 196 16 000 592

Tabelist 5 on näha, et kõige suuremate toetuste summadega on tegemist tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu ja TjaA (rakendusuuring) toetuste puhul. Kõrvutades mediaani ja aritmeetilist keskmist, näeme, et varieeruvus toetuste lõikes on suurim tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse puhul. Nimetatud skeemis on väljamakstud toetusi 26 000 eurost kuni 1 662 000 euroni.

3. 1.7. Hindamise metoodika

Hindamiste metoodika võib suures plaanis jagada kaheks. Esimese moodustavad erinevad kvalitatiivsed meetodid ja teise kvantitatiivsed. Hindamise metoodika valik sõltub hinnatavatest subjektidest ja hindamise eesmärgist. Kvalitatiivse hindamismetoodika alla kvalifitseeruvad küsitlused, intervjuud, fookusgrupid, ekspertide paneelid jne. Kvantitatiivsete alla erinevad statistilised ja ökonomeetrilised metoodikad ja niinimetatud võrdlusgrupi põhised lähenemised. Käesolevas hindamises kasutatakse varem nimetatutest mitmeid kombineeritult, sest soovitakse saada põhjalik ülevaade põhjuslikest seostest ja teha nendest lähtuvalt poliitikasoovitusi. Kuna hindamise subjektiks on ettevõtted ja nende käitumuslik muutus, mis on esile kutsutud toetuse saamise põhjal, siis tegu ei ole niiöelda kontrollitud ruumis või ajas toimuva hindamisega. Tegemist on sotsioloogilise hindamisega, mis kasutab kvalitatiivsetest meetoditest küsitlust, dokumendi analüüsi, poolstruktureeritud intervjuusid, ekspertide gruppi (peer review). Kvantitatiivsetest meetoditest on kasutusel võrdlusgrupi põhine statistiline analüüs ja propensity score matchingu ökonomeetriline meetod.

Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika mõjude hindamisel analüüsime mõjusid toetusi ja teenuseid kasutanud ettevõtetele ning aset leidnud struktuurseid muutusi. Vaatame, kas ettevõtteid toetatakse loogilisel viisil, mis aitab kaasa nende arengule (toetust saanud firmade lisandväärtuse kasv, nende poolt loodud uued teadmised, uued töötegemise protsessid jms). Toetuste mõju strukturaalsetele muudatusele saab vaadata nii sektorite lõikes kui ka sektorite sees. Siin saab võrrelda toetust saanud firmade gruppide käekäiku toetust mitte saanud firmadega konkreetse sektori sees (lisandväärtuse kasv, ekspordi osakaalu kasv jne). Samuti saab võrrelda, milline on EAS-i klientide sektoraalne jaotus ja selle dünaamika võrreldes Eesti majandusega.

Järgmisena on toodud vahehindamise peamised uurimisküsimused, millele otsitakse vastuseid.

Uurimisküsimused

Selle hindamise käigus on eesmärgiks saada vastused järgmistele üldistele uurimisküsimustele:

31

1) Kas riigi poolt EAS-i kaudu toetatud ettevõtted on paremini hakkama saanud (lisandväärtus on kasvanud)? Kas ettevõtete edukama toimimise saab kirjutada nende toetuste arvele? Kas ja millises ulatuses on nende toetusskeemide roll ja neid rakendavate organisatsioonide tegevus vajalik?

2) Kas Eesti majanduse struktuur on muutunud õiges suunas? Kas kõrgema lisandväärtusega tegevuste osakaal majanduses on kasvanud? Milline on siin olnud riiklike meetmete roll? Kuidas jagunevad toetust saanud alustavad ettevõtted? Kui suur osakaal nendest on liikunud kõrge lisandväärtusega sektoritesse ja/või sektorite sees kõrge lisandväärtusega valdkondadesse?

3) Kui paljud EAS-i toetavatest ettevõtetest on alustanud arendustegevusega esmakordselt? Kas neil on olemas T&A kulud? Kas neil on arendusvõimekus tekkinud?

4) Millisel määral on tootearendus jõudnud eksporti? 5) Millised oleksid ettevõtetele alternatiivsed rahastamisvõimalused? Kas toetatud

tegevused oleks ellu viidud ka ilma toetuseta? 6) Kuivõrd on toetuse saamise tulemusel tehtud tegevused põhjustanud ettevõttes

käitumuslikku muutust? 7) Tulu-kulu analüüs ehk kuidas tulu toetuseuro kohta mõõdetuna väljendub ekspordi

juurdekasvuna? Eraldi püstitati uurimisküsimused intervjuude läbiviimiseks. Need täiendavad varem kirjeldatud vahehindamise uurimisküsimusi ja keskenduvad ennekõike ettevõtjate poolsele hinnangule. Toetuse liikide lõikes püstitatud intervjuude uurimisküsimused on toodud lisas 1. Intervjuude uurimisküsimused

1) Milline on olnud Teie hinnangul EAS-i panus Teie ettevõtte arengusse? 2) Kas Teie ettevõtte turupositsioon on paranenud või halvenenud? Kuidas Te hindate

EAS-i rolli selles? 3) Millised olid prognoosid projekti kohta, mida Te tegite toetuse küsimise hetkel? Mis

ulatuses on need prognoosid täitunud? Kui suur on olnud kõrvalekaldumine ja kui jah, siis miks see on toimunud?

4) Millised alternatiivsed võimalused olid Teil projekti finantseerimiseks kui EAS-i toetust ei oleks saanud kasutada?

5) Kas Te oleksite teinud investeeringu projekti ka ilma EAS-i toetuseta? Juhul kui Te oleksite teostanud sama projekti ilma EAS-i toetuseta, siis kas Te oleksite selle teinud sama kiiresti ja samas mahus?

6) Kas Teie ettevõtte jaoks on toonud projekti elluviimine kaasa nö käitumuslikku

muutust5 ettevõtte tegevuses? 7) Milliseid EAS-i teenuseid Te teate veel peale kasutatud toetuse? 8) Milline oli EAS-i toetuste roll Teie ettevõtte jaoks majanduskriisi ajal (juhul kui

projekti elluviimine jäi perioodi)? Kuidas see konkreetselt väljendus (töökohtade säilitamine vms)?

5 Käitumuslik muutus- pikaajaline muutus tegutsemises tänu projektile

32

9) Kas Teie ettevõte tegeleb arendustegevusega? Millised on konkreetsed näited arendustegevusest?

10) Kuivõrd on Teie ettevõttes kasvanud teadmismahukad tegevused? Millised on konkreetsed näited selle kohta?

11) Kas EASi toetust tulemusel on kasvanud kvalifitseeritud tööjõud Teie ettevõttes (insenerid, arendustöötajad jms)?

3.1.8. Toetust saanud ettevõtete majandusnäitajad

Kvantitatiivse analüüsi osas hindame seitset erinevat näitajat: töötajate arv, müügitulu, eksport, tööjõukulu, ärikasum, varad ja lisandväärtus töötaja kohta. Võrreldes eelmise läbiviidud vahehindamisega oleme analüüsi lisanud ühe täiendava näitaja, milleks on varad. Lisaks tasemete kirjeldusele pannakse järgnevas analüüsis suurt rõhku dünaamika hindamisele. Käesolev peatükk keskendub toetuste tulemusnäitajatele. Kogu kvantitatiivse analüüsi osas valitseb järgmine loogika: hindame tulemusnäitajaid ja saame sellest analüüsist teada suhtelise toetuste jagunemise edukuse ettevõtete majandusnäitajatele. Oluline on siinkohal rõhutada, et lisaks EAS-i välja antud toetustele mõjutavad ettevõtete majandustulemusi ka muud tegurid, mida kirjeldava kvantitatiivse analüüsiga ei ole võimalik mõõta. Valitud majandusnäitajad ei ole otseselt seotud toetuse eesmärgi hindamisega, vaid nendega antakse hinnang toetust saanud ettevõtete majandusnäitajate liikumisele ehk analüüsitakse, kuivõrd edukatesse ettevõtetesse toetuste kaudu investeeritud on. Kui ettevõtete majandusnäitajate dünaamika on olnud positiivne, siis see tähendab, et toetuse „kasvupinnas“ on olnud soodne. Toetuste eesmärgiga seotud indikaatorid on toodud eraldi peatükis.

Järgnev peatükk analüüsib toetust saanud ettevõtete majandusnäitajaid ja võrdleb toetust saanud ettevõtet toetust mitte saanud ettevõttega.

3.1.9. Valimi keskmised tulemused

Valimi koostamine

Kõikide toetust saanud ettevõtete majandustulemuste saamiseks tehti päring Äriregistrile. Saadud andmestikku korrigeeriti käsitsi ja tehti täiendavaid väljavõtteid ettevõtte tasandil. Valimi analüüsiks võeti välja ettevõtted, kes praegusel hetkel enam ei tegutse. Lisaks pidi vaatluse alt välja jätma ettevõtteid, kelle majandustulemused ei ole teada. Näiteks alustavatele ettevõtetele mõeldud toetuste valimis on hulgaliselt selliseid firmasid, kellel enne toetuse saamist majandusaasta aruanne puudus. Seetõttu ei ole neid ettevõtteid võimalik projekti algusest hinnata ja need ettevõtted tuleb samuti valimist välja arvata. Ettevõtete majandusnäitajaid hinnatakse projekti algusest kuni hindamise aastani, mis on sõltuvalt toetuse liigist projekti lõpust kuni kaks aastat. Seejuures on oluline projekti alguse kuupäev. Kui projekt algas kalendriaastal enne 30. juunit, siis võetakse baasaastaks (võrdluse alus) eelnev majandusaasta. Kui aga hiljem kui 30. juuni, siis on baasaasta jooksev kalendriaasta. See kõik kokku tähendab, et projektide hindamise periood võib varieeruda ühest kuni kuue

33

aastani sõltuvalt toetuse liigist, ning vaatluse all on aastad 2007 kuni 2012. Valimi kvalitatiivselt täidetud majandustulemuste analüüs põhineb 2 709 ettevõtte üksikandmetel.

Summaarne analüüs

Kogu kvantitatiivse analüüsi loogika põhineb kahel defineeritud suurusel: baasaasta ja hindamise aasta. Baasaasta on projekti alguse aasta, mis võib varieeruda valimi sees 2007. kuni 2011. aastani. Hindamise aasta tähendab projekti lõpust kas 1 või 2 aasta möödumist ja see näitab toetuse võimalikku tulemuslikkust ettevõtete majandusnäitajatele. Igal valimis sisalduval ettevõttel on määratud nii baasaasta kui ka hindamise aasta, mis tähendab, et iga ettevõtte puhul vaadatakse tegelikult erinevat ajapiiri ja muutust majandusnäitajates. Kõik majandusnäitajad on arvutatud 2 709 ettevõtte puhul eraldi, mis muudab tulemuse oluliselt täpsemaks.

Valimis sisalduvad ettevõtted on väga erineva suurusega. On hulk ettevõtteid, kellel ei ole ühtegi töötajat ja on ettevõtteid, kellel on üle 3 000 töötaja. Kokku töötas baasaastal toetust saanud ettevõtetes 77 620 inimest. Hindamise aastal oli vastav näitaja 77 128, seega tervikuna on toetust saanud ettevõtete töötajate arv vähenenud 492 inimese võrra. Keskmiselt oli ühel ettevõttel nii baasaastal kui ka hindamise aastal 30 töötajat. Protsentuaalselt on töötajate arv seega vähenenud 0,6%. Tööjõukulu suurenes 22,9%. Võrreldes 2012. aastal läbi viidud uuringu tulemustega, on ettevõtete töötajate arvu vähenemine olnud väiksem. Kui käesolevas uuringus langes töötajate arv hindamise aastal võrreldes baasaastaga 0,6% võrra, siis eelmises uuringus 7,1%. Keskmine töötajate arv on vähenenud 2012. aastal 85,4 töötajalt 30ne töötajani.

Müügitulu kasv on toetust saanud ettevõtetel olnud oluline. Baasaastal müüsid ettevõtted kaupu ja teenuseid kokku 6,3 mld euro ulatuses, hindamise aastal aga ligikaudu 10,0 mld euro väärtuses. Müügitulu kasvas vaadeldaval perioodil 58%, mis on märkimisväärne kasv. Ühe ettevõtte kohta kasvas müügitulu keskmiselt 1,0 miljonit eurot. Kui vaadata ettevõtte suurust iseloomustavat keskmist müügitulu, siis tegemist on tasemega, mis ületab Eesti keskmist üle 5 korra. Keskmine müügitulu EAS-ist toetust saanud ettevõttel baasaastal oli 2,4 mln eurot, hindamise aastal 3,9 mln eurot. Võrdluses 2012. aastal läbi viidud uuringuga, kus müügitulu kasvas hindamise perioodil 21%, on seekord muutus olnud suurem (2014. aasta uuringus 58%). 2012. aastal läbi viidud mõju uuringu keskmine toetuse saaja müügitulu oli hindamise aastal 8,6 mln eurot. Seega on keskmine müügitulu toetust saanud ettevõtete puhul võrreldes eelmise uuringuga alanenud.

Ekspordimüügitulu on kasvanud veelgi rohkem. Kui müügitulu kasvas 58%, siis piiri taha minevate kaupade ja teenuste akumuleeritud näitaja tervelt 100%. Sellest saab järeldada, et ekspordile orienteeritus on vaadeldavas valimis oluliselt suurenenud. Ekspordi osakaal müügitulust on ettevõtete valimis ligikaudu pool. Iga müügiks toodetud eurost läheb 52 senti tegelikult piiri taha. Kokku eksportisid ettevõtted baasaastal 2,2 mld euro väärtuses, hindamise aastal aga juba 4,5 mld euro eest. Keskmine ekspordimüügitulu ühe ettevõtte kohta oli baasaastal 1,0 mln eurot, hindamise aastal aga 2,0 mln eurot. Võib öelda, et käesolevas uuringus kajastatud ettevõtted ekspordivad neljandiku kogu Eesti kaupadest ja teenustest. Võrreldes 2012. aastal läbi viidud uuringuga on ekspordimüügitulu kasvanud kiiremini (2012.

34

aastal 46%). Keskmine ekspordimüügitulu ühe ettevõtte kohta on seevastu vähenenud (2012. aastal 4,8 mln eurot).

Ettevõtted on oma kasumlikkust vaadeldaval perioodil oluliselt suurendanud. Ärikasum on ettevõtetel antud perioodil kasvanud 42%. Baasaastal teenisid valimis olevad ettevõtted kokku 525 mln eurot, hindamise aastal aga 746 mln eurot. Keskmiselt teenis üks ettevõte hindamise aastal üle 287 000 euro ärikasumina. Eelmise mõju uuringu vastav tulemus oli 600 000 eurot. Seega on keskmine ärikasum toetust saanud ettevõtete puhul võrreldes eelmise uuringuga alanenud. 2012. aastal läbi viidud uuringus kasvas ärikasum hindamise perioodil 0,5% (2014. aasta uuringus 42%).

Võrreldes 2012. aastal läbiviidud vahehindamisega on lisatud uus analüüsitav näitaja varad, mis on antud perioodil toetust saanud ettevõtete puhul vähenenud (-14%). Kui baasaastal omasid ettevõtted varasid 8,3 mld euro väärtuses, siis hindamise aastaks vähenes näitaja väärtus 7,2 mld euroni. Hindamise aastal oli ettevõtete keskmine varade väärtus 2,8 miljonit eurot.

Lisandväärtus on valimis olevatel ettevõtetel perioodi jooksul mõnevõrra kasvanud. Kui baasaastal oli ettevõtete lisandväärtus kokku 2,1 mld eurot, siis hindamise aastaks oli näitaja suurenenud 2,3 mld euroni. Lisandväärtuse arvutamisel on kasutatud kolme komponenti - tööjõukulud, ärikasum ja aruandeaasta kulum. Varude muutus on sellepärast välja jäetud, et kõigi ettevõtete kohta ei ole võimalik eristada varude muutust, mis tulnud valmis- ja lõpetamata toodangu muutusest. Lisandväärtus töötaja kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud 19,3%. See tähendab, et väiksemate töötajate arvuga on ühiku kohta töö tehtud ära efektiivsemalt. Hindamise aastal oli lisandväärtus töötaja kohta 31 948 eurot, mis on Eesti keskmisest enam kui kolmandiku võrra suurem. 2012. aasta mõju uuringu vastav tulemus oli 26 800 eurot. Seega on keskmine lisandväärtus töötaja kohta toetust saanud ettevõtete puhul võrreldes eelmise uuringuga suurenenud. Samuti on lisandväärtuse töötaja kohta kasv olnud hindamise perioodil käesolevas uuringus kiirem võrreldes eelmise uuringuga (vastavalt 19,3% 2014. aastal ja 7,7% 2012. aastal).

35

Kokkuvõtlikult on baasaasta ja hindamise aasta muutused toodud joonisel 4.

Joonis 4.

3.1.10. Ettevõtete analüüs kriteeriumite lõikes koos võrdlusgrupi korrigeerimistega

Täiendav toetuste analüüs hõlmab nelja lõiget. Tulemusi analüüsitakse meetme, tegevusala, maakonna ja suuruse järgi. Alakriteeriumite moodustamisel arvestati asjaoluga, et analüüsi-tavasse gruppi jääks rohkem kui 30 ettevõtet (tegevusalade lõikes vähemalt 50 ettevõtet). Tegevusalade analüüsis käsitletakse EMTAK 2008 kahekohalist jaotust, kokku on analüüsis kajastatud 19 tegevusala gruppi. Maakondade analüüsi osas ei ole valimi jaotusest tulenevalt võimalik leida tulemusi Hiiu maakonna kohta. Kokku on nelja lõike kohta alatasemeid 45 ja analüüsi tehti 7 iseloomustava näitaja kohta.

Võrdlusgruppide moodustamine

Võrdlusgruppide moodustamine on vajalik võrdlemaks toetust saanud ettevõtete tulemusi toetust mitte saanud ettevõtete tulemustega. Kui eelnevalt käsitleti analüüsis lihtsalt toetust saanud ettevõtete tulemuste kirjeldamist, siis järgnevalt pööratakse tähelepanu dünaamikale ja leitakse tulemusnäitajad, mis juba otseselt kirjeldavad toetuste võimalikku mõju ettevõtete tulemustele. Võrdlusgruppide moodustamisel kasutati Äriregistri majandusnäitajaid. Võrreldes eelmise vahehindamisega 2012. aastal on seega metoodikas toimunud muutus. Kui varasemal korral kasutati makroandmeid, mis olid pärit statistikaametist, siis seekord on tegu võrdlusgruppide moodustamise juures mikroandmetega. See tähendab, et seekord korrigeeritakse toetuse saajate mikroandmeid võrdlusgruppide mikroandmetega See annab võrdlusgrupile juurde oluliselt täpsust ja seega on tulemuste võrdlemise juures mõju arvestamine selgem.

-0,6%

58,2%

100,2%

22,9%

42,0%

8,0%

19,3%

-14,0%

-20% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 120%

Töötajate arv

Müügitulu

Eksport

Tööjõukulud

Ärikasum

Kulum


Varad

Peamiste majandusnäitajate muutused võrreldes baasaastaga

36

Majandusnäitajate dünaamika arvutamine

Toetust saanud ja võrdlusgrupi moodustavate ettevõtete majandusnäitajate dünaamika leiti võrreldavate andmete pealt, majandusnäitajad pärinevad Äriregistri andmebaasist. See tähendab, et alati kontrolliti nii baasaasta kui ka hindamise aasta majandusnäitajate olemasolu. Sellised olukorrad, kus näiteks baasaastal oli ettevõtte tulemus puudu ja hindamise aastal oli ettevõttes 100 töötajat, majandusnäitajate dünaamikasse arvesse ei läinud. Tulemused leidi võrreldavate andmete pealt.

Tabel 6. Koondanalüüsi tarbeks koostatud võrdlusgrupi kaalud.

Periood 2007-2012

2008-2010

2008-2011

2008-2012

2009-2010

2009-2011

Perioodi osakaal muutusest 0,9% 0,6% 2,3% 5,3% 5,4% 36,6%

Periood 2009-2012

2010-2011

2010-2012

2011-2012

2007-2011

Kokku

Perioodi osakaal muutusest 21,8% 4,6% 18,2% 4,1% 0,2% 100%

Tabelist on näha, et kõige olulisema kaaluga on 2009. aasta ja 2011 aasta muutus.

Nii toetust saanud ettevõtetel kui ka kõikidel Eestis tegutsevatel ettevõtetel on mingisugused ühised tunnused, mis neid ettevõtteid ühendavad, aga samas ka eristavad. Toetust saanud ettevõtete võrdlemine matching põhimõttel kasutab ettevõtetel eksisteerivaid tunnuseid selleks, et kombineerida ettevõtete kogumeid ühesuguste tunnuste abil. Sisuliselt tähendab see seda, et toetust saanud ettevõtteid võrreldakse toetust mittesaanud ettevõtetega, kes on ühesuguste tunnustega (matched pairs). Ehk kahel võrreldaval valimil peaks ainuke vahe olema toetuse saamine või mittesaamine. Selleks on esmalt vaja koostada tunnuste nimekiri, millest omakorda ettevõtete kogumid, keda võrdlema asutakse. Andmete kättesaadavus seab esimesed takistused. Leppida tuleb ainult nende andmetega, mis on kvantitatiivsed ja kättesaadavad ettevõtete majandusaasta aruandest. Kui toetust saanud ettevõtete käest on võimalik koguda ka teisi, kvalitatiivseid andmeid, siis kõikide Eestis tegutsevate ettevõtete kohta ei ole see mõeldav. Seega ettevõtteid iseloomustavateks tunnusteks valiti esialgu:

• Toetuse saamine vs mittesaamine

• Tegevusala (EMTAK kood)

• Piirkond, kus tegutsetakse

• Töötajate arv

• Müügitulu

• Ekspordimüügitulu

• Tegutsemisaeg

• Tööjõukulud töötaja kohta

Loetelus on toodud 8 peamist majandusnäitajat/tunnust, mis peaksid olulises osas ettevõtete karakteristikuid iseloomustama (tabel 7). Igale ettevõttele on iseloomulikud veel täiendavad

37

näitajad, mis jäävad kvalitatiivseks ja ei ole seetõttu võimalik mudelisse lisada. Näiteks ettevõtte ärimudel või konkurentsieelised on sellised tunnused, mis aitaksid seletusvõimet parandada, aga kõikide Eesti ettevõtete kohta ei ole kunagi sellist infot võimalik koguda. Seega koostati järgnevalt kaheksa näitaja osas tunnuste grupid, seejuures esimene tunnus võeti tingimuslikuks ja see sai olla ainult kas 0 või 1, ehk 0 vastas toetuse mittesaamisele ja 1 saamisele. Seitsme tunnuse osas koostati põhjalikud iseloomustavad grupid. Arvulistele näitajatele koostati vahemikud, nii et näiteks müügitulu oli jaotatud viieks suurusgrupiks. Tegevusala osas oli esialgu kasutusel teise tasandi EMTAK kood. Sellise detailsusastmega tunnuse grupid moodustasid kokku üle 153 000 erineva tunnusega grupi. See tähendab seda, et kui Eestis on ca 75 000 ettevõtet, siis igasse gruppi oleks jagunud 0,5 ettevõtet ehk detailsusaste oli liiga suur. Mudeliga läbiti astmeliselt mitmeid detailsuse kitsendusi ja lõpuks jõuti tulemuseni, kus 66 000 jaotust oli esimene realistlik number, millega arvutusi alustada. Seitse tunnust ja nende jaotused tähendasid seda, et võimalikke kombinatsioone oli 66 000, mis tähendas, et keskmiselt jagus igasse gruppi 1,13 ettevõtet. Tunnused on toodud joonisel 5.

Tabel 7. Võrdlusgrupi tunnused ja nende kujunemine

Toetuse saamine vs mittesaamine (tingimuslik tunnus)

Ei

Jah

Tegevusala (1 kohaline EMTAK)

Piirkond Tegutsemis-aeg

Ettevõtte suurus

Müügitulu Ekspordimüügitulu Tööjõukulu töötaja kohta

22 jaotist Harjumaa sh Tallinn

0-3 aastat Töötajate arv puudu

Müügitulu puudu

Ekspordimüügitulu puudu

Tööjõukulu puudu

Muu Eesti 4-7 aastat Mikro 0- 958 674 € 0- 958 674 € <13 109 €

8-14 aastat Väike 958675-6 007 694 €

958675-6 007 694 € >= 13 109 €

15 ja rohkem aastat

Keskmine 6 007 695-35 982 258 €

6 007 695-35 982 258 €

Suur >

35 982 258 €

> 35 982 258 €

38

Piirkond 2 jaotustEMTAK 1 kohaline

(22 jaotust)

Suurusgrupp (töötajate arvu järgi) (5 jaotust)

Müügitulu grupid(5 jaotust)

Tegutsemisaja grupid (4 jaotust)

Põhja-Eesti (Harju)

Ülejäänud piirkonnad

MÄETÖÖSTUS (5-9)

TÖÖTLEV TÖÖSTUS (10-33)

ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD

ÕHUGA VARUSTAMINE (35)

VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON; JÄÄTME- JA

SAASTEKÄITLUS (36-39)

EHITUS (41-43)

HULGI- JA JAEKAUBANDUS; MOOTORSÕIDUKITE JA

MOOTORRATASTE REMONT (45-47)

VEONDUS JA LAONDUS (49-53)

MAJUTUS JA TOITLUSTUS (55-56)

INFO JA SIDE (58-63)

FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS (64-66)

KINNISVARAALANE TEGEVUS (68)

KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS (69-

75)

HALDUS- JA ABITEGEVUSED (77-82)

HARIDUS (85)

TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE (86-

88)

KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG (90-93)

MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED (94-96)

Kuni 3 aastat

3-7 aastat

8-14 aastat

15 ja rohkem

0 €

0,01-0,96 mln €

0,97-6,00 mln €

6,01- 35,98mln €

Mikro (0-9 töötajat)

Väike (10-49 töötajat)

Keskmine (50-249 töötajat)

Suur (250 ja rohkem töötajaid)

Tööjõukulu puudu

Tööjõukulu alla Eesti keskmise töötaja kohta

(<13109€)

Tööjõukulu üle Eesti keskmine töötaja kohta (>=13109€)

2 2x22=44 176x5=880 880x5=440044x4=176 22000x3=66000

35.99 ja rohkem mln €

PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA

KALAPÜÜK (1-3)

KODUMAJAPIDAMISTE KUI TÖÖANDJATE TEGEVUS (97-

98)

EKSTERRITORIAALSETE ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTE TEGEVUS (99)

TEGEVUSALA TEADMATA (x)

AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; KOHUSTUSLIK SOTSIAALKINDLUSTUS (84)

Töötajate arv puudu Müügitulu puudu

Ekspordimüügitulu grupid

(5 jaotust)

0 €

0,01-0,96 mln €

0,97-6,00 mln €

6,01- 35,98mln €

4400x5=22000

35.99 ja rohkem mln €

Ekspordimüügitulu puudu

Tööjõukulu töötaja kohta (3 jaotust)

Joonis 5. Võrdlusgrupi tunnused

39

Äriregistrist laeti alla Eestis tegutsevate ettevõtete andmed aastatel 2007 kuni 2012. Kokku oli kasutada ca 90 000 ettevõtte andmed. Esimene kitsendus, mis andmete osas tuli teha, oli ekspordimüügitulu tunnuse kasutamine. Nimelt ekspordimüügitulu oli korrektselt olemas aastast 2009. Siis oli aasta, kui muutus majandusaasta aruannete esitamise süsteem, mis tõi kaasa digitaalse esitamise võimaluse, mis omakorda tähendas andmete paremat kuvamist. Seega tuli 2007-2009 aastatel leppida 7 kohalise tunnusega ja jätta ekspordimüügitulu kajastamata.

Kõikide Eestis tegutsevate ettevõtete kohta moodustati seitsmekohalisest tunnusest koosnev kood (toetuse saamine või mitte saamine oli juba lahku löödud kaheks valimiks). Näiteks kui ettevõtte müügitulu jäi vahemikku 0,01 kuni 0,96 miljonit eurot, siis ettevõtte sai selles alajaotises number 2 koodi tunnuse. 2007-2009. aastal kasutati 7 kohalist ja 2010-2011 8 kohalist koodi. Ühe ettevõtte näitel koostatud tunnuse kood on järgmine:

C N 2 1 2 2 1 1011

Toodud näites koostatud tunnuse kohta on Eestis kokku 98 ettevõtted, kellest 5 on toetust saanud. Nendest moodustub toetuse saajate grupp ja ülejäänud 93st ettevõttest võrdlusgrupp.

Iga toetust saanud ettevõte ja ka kõik Äriregistris tegutsevad ettevõtted said külge vastava tunnuse koodi. Seega oli koostatud 2 valimit, kus ühes oli 2710 ettevõtet ja teises ca 90 000. Oluline on siinkohal välja tuua, et toetust saanud ettevõtetel ei olnud alati võrdsel arvul kokku

sobitatud võrdlusgrupi ettevõtteid. Võrdlusgrupi piiriks, mis ühe toetust saanud ettevõtte kohta miinimumina leiti oli 5 või rohkem ettevõtet. Seega need toetust saanud ettevõtted, kelle võrdlusgrupis oli 0-4 ettevõtet, endale võrdlusgruppi ei saanud ja jäeti korrigeeritud tulemuste arvutustest välja. Oma korda toetust saanute hulgas seati piir, et peale nende ettevõtete toetuse

saajate väljaarvamist, kellel võrdlusgruppi ei olnud, pidi analüüsitavad grupis olema vähemalt 10 ettevõtet. Ehk selle ülesande eesmärk oli kokku sobitada ettevõtted enne toetuse saamist ja siis võrrelda nende käekäiku toetuse mõju avaldumise järgselt. Selleks vaadati iga ettevõtte toetuse saamise kuupäeva ja nendel ettevõtetel, kellel toetuse saamine oli enne 30.06, võeti baasaastaks

eelmine majandusaasta ja nendel, kellel saamine oli pärast 30.06, jooksev majandusaasta. Iga alguse aasta kohta moodustati kaks valimit. Esimene oli toetuse saajatest ja teine Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Kokku oli esialgu seega 5 korda kaks valimit (aastad 2007 kuni 2011).

Töötleva tööstuse ettevõte

Harjumaal tegutsev

3-7 aastat tegutsenud

Müügitulu 1 kuni 958 675 €

Mikro ettevõte (0-9 töötajat)

Tööjõukulu töötaja kohta < 13 109 €

Ekspordi-müügitulu 1 kuni

958 675 €

Hindamise periood 2010-2011

40

Joonis 6.Näitlik toetuse saajate ja kontrollgrupivõrdlus

Kuna kõikidel ettevõtetel olid küljes tunnused, siis Eestis eksisteerivate ettevõtete valimisse jäeti alles ainult need tunnused, mis leidsid kajastust ka toetust saanud ettevõtete valimis. Selliseid unikaalseid tunnuseid oli kokku toetuse saajate valimis 887. See näitab seda, et toetuse saajate hulgas ei ole valim väga homogeenne. Kokku ca 2700 ettevõtte kohta leiab keskmiselt 3 sarnaste tunnustega ettevõtet.

Toetuse saajate valimist õnnestus leida võrdlusgrupp, mis koosnes vähemalt 5 ettevõttest kokku 1 764 ettevõttele. See tähendab, et 65% toetuse saajatest said endale võrdlusgrupi. Seejuures ühes võrdlusgrupis võis olla 5 kuni 1 311 ettevõtet. Mediaan oli 41 ja keskmine 105 ettevõtet ühes võrdlusgrupis. Mõistagi ei leidunud võrdlusgruppi sellistele ettevõtetele nagu näiteks Ericsson Eesti AS. Eestis lihtsalt ei ole teist sellist ettevõtet, mis võrdlusgrupi kitsendusega valimisse jääks. Kõige rohkem oli ühes võrdlusgrupis 1 311 ettevõtet. See grupp vastas järgmistele tunnustele:

� Kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusala ettevõte (Eestis kokku üle 10 000 ettevõtte)

� Harjumaal sh Tallinnas paiknev � 4-7 aastat tegutsenud � Mikro ettevõte � Müügitulu 0 kuni 958 675 € � Eksport 0 € � Tööjõukulud töötaja kohta puudu

Toetuse

efekt

Toetuse saamine, võrdlusgrupi moodustamine

Eestis tegutsevad ettevõtted

Tul

emus

Aeg Tulemuse hindamine

41

Lisaks puhastati andmeid kvaliteediprobleemidest tulenevalt. Lõpuks olid perioodi alguse aastate lõikes Eestis tegutsevate ettevõtete valimite suurused järgmised:

Tabel 8. Eestis tegutsevate ettevõtete valimite suurused

Perioodi alguse aasta Ettevõtteid toetuse saajate valimis

Ettevõtteid võrdlusgrupis

2007 29 2 213

2008 222 11 999

2009 1 730 26 617

2010 619 15 931

2011 110 10 577

KOKKU 2710 67 337

Kokku oli seega võrdluseks kasutusel olevaid ettevõtteid üle 67 000, sealhulgas ettevõtted, mida

kasutati mitu korda, sest perioodi pikkus oli erinev.

Tulemuste leidmisel ei saa toetust saanud ettevõtete tulemusi lihtsalt korrigeerida võrdlusgrupi tulemustega. See tähendaks seda, et iga ettevõte saaks valimis võrdse kaalu ehk tulemusi leitakse

aritmeetilise keskmine pealt. Kuna ettevõtted ja nende mahud on erinevad, siis tulemusi peab korrigeerima analüüsitava grupi tasandil (nt starditoetus või mikroettevõtted või Harju maakond), sest sellel juhul on tegemist kaalutud tulemuste leidmisega, kus pärast tulemuste korrigeerimist mõjutab suurettevõtte müügitulu kasv tulemust rohkem kui mikroettevõtte oma. Seega leiti nii

toetuse saajate kui ka võrdlusgruppide kohta perioodi alguse aasta koondtulemus ja perioodi lõpu koondtulemus ning seda igas tunnuse grupis. Nende majandusnäitajate summade pealt omakorda dünaamika. Kasutusel oli töötajate arv, müügitulu, tööjõukulu, ärikasum, lisandväärtus töötaja kohta ja ekspordimüügitulu.

3.1.11. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs suuruse järgi

Suuruse järgi analüüsis on ettevõtted jaotatud 4 gruppi. Mikro- (0-9 töötajat), väike- (10-49), keskmised (50-249) ja suurettevõtted (üle 250). Suuruse järgi koostatud valimi jaotus on toodud tabelis 9. Suurettevõtete puhul ei olnud tulemust võimalik võrdlusgrupiga võrrelda, kuna toetuse saajate hulgas ei olnud piisavalt ettevõtteid, kellele sobitamise abil oleks võrdlusgrupp leidunud.

Tabel 9. Ettevõtted jaotatult suurusgruppidesse.

42

Mikro Väike Keskmine Suur

65,6% 22,1% 10,3% 2,0%

Müügitulu muutuse järgi on olnud ülekaalukalt edukaimad suurettevõtted, kelle näitaja on võrreldes baasaastaga kasvanud 47,6%. Kui arvestada vastava võrdlusgrupi muutust, siis toetust saanud ettevõtted on kasvanud perioodil 12% kiiremini. See tähendab, et toetustena jagatud eurod on leidnud hea kasvupinnase suurettevõtete näitajates. Keskmiselt oli suurettevõtete müügitulu hindamise aastal 92 mln eurot, mis on väga kõrge näitaja ja millest tulenevalt on suurettevõtete osatähtsus valimi müügitulus kõrgeim (vt joonis 7.).

Joonis 7.

Jooniselt on näha, et müügitulu ja valimis osalemise vahel valitseb pöördvõrdeline seos. Peaaegu pool kõikide ettevõtete müügitulust annavad suurettevõtted.

Oluliselt väiksema müügitulu muutusega on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKE). Mikroettevõtetel suurenes müügitulu võrreldes baasaastaga 19,5%, väikeettevõtetel 28,3% ja keskmise suurusega ettevõtetel 27,1%. VKE puhul saab siiski tõdeda, et võrreldes võrdlusgrupiga osutusid nad edukaks. Väikeettevõtete müügitulu kasvas võrdlusgrupiga võrreldes 6,5% ja keskmistel ettevõtetel 9,2% kiiremini kui vastavate gruppide Eesti keskmine. Võrdlusgrupist mõnevõrra kehvema tulemuse on saanud mikroettevõtted (-7%). Viimasest saab järeldada, et EAS-i toetuste sekkumine ei ole müügitulu muutust arvesse võttes

olnud mikroettevõtete puhul edukas. Kolmest suurusgrupist kahe puhul ületab toetust saanud ettevõtete valim võrdlusgruppi (suurettevõtete puhul ei olnud tulemust võimalik võrdlusgrupiga

65,6%

22,1%

10,3%

2,0%6,8%

11,4%

32,7%

49,1%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%


Osatähtsus valimis ja müügitulus suurusgruppide järgi

Osatähtsus valimis(kokku = 100)

Osatähtsus müügitulus(kokku = 100)

43

võrrelda, kuna toetuse saajate hulgas ei olnud piisavalt ettevõtteid, kellele sobitamise abil oleks võrdlusgrupp leidunud).

Ekspordimüügitulu on kõige rohkem kasvanud suurettevõtetel (207,0%) ning seejuures peab märkima, et suurettevõtted andsid 53% kogu ekspordimüügitulust. Kui võtta arvestusest välja Ericsson, on suurettevõtete ekspordimüügitulu kasvanud 207,0% asemel 54,8%. Keskmiselt viis üks suurettevõte hindamise aastal riigist välja kaupu ja teenuseid 50,0 mln euro väärtuses, ilma Ericsssoni panuseta on vastav näitaja 23,1 mln eurot. Kokku kasvas eksport vaadeldaval perioodil 100,2% ning ilma Ericssoni panuseta 47,4%.

Keskmisest madalamat ekspordimüügitulu muutust näitasid nii mikro-, väike- kui ka keskmised

ettevõtted. Arvestades võrdlusbaasi muutust, oli tulemus kõige parem keskmise suurusega ettevõtetel (+12%). Mikro- ja väikeettevõtetel jäi ekspordi tulemus võrdlusgrupi tulemustele alla (vt tabel 10.).

Tabel 10. Ekspordimüügitulu keskmised ja muutused ettevõtte suuruse järgi.

Mikro Väike Kesk Suur

Ekspordi müügitulu keskmiselt baasaastal

180 176 560 235 4 080 323 15 221 141

Ekspordi müügitulu keskmiselt hindamise aastal

160 297 832 941 5 986 934 49 720 613

Ekspordi müügitulu muutus korrigeeritult, %

-6,9% -28,2% 12,1% -6

Lisandväärtuse töötaja kohta kõrgeim näitaja oli keskmise suurusega ettevõtetel, ületades hindamise aastal 33 800 eurot töötaja kohta, kasvades võrreldes baasaastaga 37,1% võrra.

Märkimisväärne lisandväärtuse kasv töötaja kohta leidis aset ka suurettevõtete hulgas, kelle vastav näitaja kasvas võrreldes baasaastaga 29,7%. Mikroettevõtted olid ainukesed, kelle lisandväärtus töötaja kohta hindamise aastaks vähenes (-39,4%). Võrdlusgrupi tulemustega korrigeerides on näha, et vaid väikeettevõtete tulemus on negatiivseks (-1%) (vt tabel 11). Mikro- ja keskmise suurusega ettevõtete lisandväärtused töötaja kohta ületavad oluliselt võrdlusgrupi

tulemusi (vastavalt +15,7% ja +24,4%). Lisandväärtus on näitaja, mis iseloomustab ettevõtete tootlikkust ja näitab, kui produktiivsed suudetakse olla. Ülejäänud kaks ettevõtteid iseloomustavat näitajat on toodud joonisel 8.

Tabel 11. Lisandväärtus töötaja kohta keskmised ja muutused ettevõtte suuruse järgi.

6 Tulemust ei ole võimalik võrdlusgrupiga võrrelda, kuna toetuse saajate hulgas ei olnud piisavalt ettevõtteid, kellele sobitamise abil oleks võrdlusgrupp leidunud.

44

Mikro Väike Kesk Suur

Lisandväärtus töötaja kohta keskmiselt baasaastal

54 433 20 296 24 709 25 401

Lisandväärtus töötaja kohta keskmiselt hindamise aastal

32 984 24 447 33 864 32 428

Lisandväärtus töötaja kohta muutus korrigeeritult, %

15,7% -1,1% 24,4% -1

Joonis 8.

3.1.12. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs tegevusala järgi7

Tegevusalade analüüsi osas on kajastatud 19 tegevusala kahekohalise EMTAK 2008 koodi järgi. Selle jaotusega kaetakse 64% kogu valimist, see tähendab 1 741 ettevõtte tulemused. Kajastatud tegevusalad ja ettevõtete arv on toodud tabelis 12. Toiduainete tootmise tegevusala puhul ei

olnud tulemust võimalik võrdlusgrupiga võrrelda, kuna toetuse saajate hulgas ei olnud piisavalt ettevõtteid, kellele sobitamise abil oleks võrdlusgrupp leidunud.

Tabel 12. EMTAK 2008 järgi tegevusalade jaotus ja ettevõtete arv.

EMTAK EMTAK nimetus Ettevõtteid valimis

71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs 148

46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 148

69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine 147

7 Analüüs on teostatud toetuse saajate põhitegevusala järgi.

21,3% 23,1% 23,2% 22,7%

-29,0%

76,2%

97,2%

23,3%

-40%

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%


Ettevõtete ärikasumi ja tööjõukulu muutus suurusgruppide järgi

Tööjõukulu muutus, %

Ärikasumi muutus, %

45

EMTAK EMTAK nimetus Ettevõtteid valimis

43 Eriehitustööd 138

62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 109

56 Toidu ja joogi serveerimine 107

25 Metalltoodete tootmine 99

70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 93

41 Hoonete ehitus 92

16 Puidutöötlemine 85

74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 79

96 Muu teenindus 71

85 Haridus 68

73 Reklaamindus ja turu-uuringud 61

47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 58

82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 57

31 Mööblitootmine 52

45

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont 52

10 Toiduainete tootmine 50

Tabelist on näha, et kõige rohkem on ettevõtteid tegevusalade lõikes arhitekti- ja inseneritegevustes, järgnevad hulgikaubandus (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad) ning juriidilised toimingud ja arvepidamine. Vaadates suurima esindatusega tegevusala, arhitekti- ja inseneritegevust, selgub, et 76 ettevõtet tegelevad ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamisega ja 41 ettevõtet arhitektitegevustega.

Keskmine töötajate arv on suurim toiduainete tootmises ning puidutöötlemises, kus hindamise aastal on ühes ettevõttes keskmiselt hõivatud vastavalt 90 ja 59 inimest. Suurim töötajate lisandumine on aset leidnud jaekaubanduses, kus hindamise aastal töötab tervelt 41,7% rohkem inimesi kui baasaastal. Kõige enam on töötajate arv võrreldes baasaastaga vähenenud reklaaminduse ja turu-uuringute tegevusalal (-16,8%) ning hariduses (-13,4%). Kui arvestada võrdlusgrupiga korrigeerimist, siis kõige kehvema tulemuse võrreldes võrdlusgrupiga on saanud reklaaminduse ja turu-uuringute tegevusala (-20,2%). Tegevusaladest kõige parem on korrigeeritult töötajate arvu dünaamika olnud toidu ja joogi serveerimise tegevusalal, kus toetuse saajad on ületanud tegevusala keskmist muutust 57%.

Müügitulu arvestuses on tegevusaladest kõige kõrgem keskmine müügitulu ettevõtte kohta samuti toiduainete tootmises, kus näitaja ületab 11 mln eurot. Võrreldes baasaastaga on muutus olnud suurim mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüügi ning remondi tegevusalal, müügitulu on hindamise aastal võrreldes baasaastaga kasvanud tervelt 94,9%. Tegevusaladest on

46

oluliselt müügitulu kasvatanud ka hoonete ehitus ja reklaamindus ning büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused. Ühegi hindamises oleva toetust saanud ettevõtete valimisse kuuluva tegevusala puhul ei ole müügitulu võrreldes baasaastaga kahanenud. Võrdlusgrupiga tulemusi korrigeerides on esirinnas samad tegevusalad (hoonete ehitus, metalltoodete tootmine, mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont) ja lisaks metalltoodete tootmine. Kõige enam ületab võrdlusgrupi tulemust hoonete ehituse tegevusala (+142%). Kaheksateistkümnest tegevusalast on müügitulu arvestuses positiivse tulemuse saanud kümme tegevusala.

Ekspordimüügitulu on tegevusaladest kõige kiiremini kasvanud hoonete ehituses (+199%) ning hariduse tegevusalal (+192%). Keskmine ekspordimüügitulu ettevõtte kohta on suurim puidutöötlemises, ületades 4,5 mln eurot. Nelja tegevusala puhul oli ekspordimüügitulu muutus negatiivne. Suurimad langused leidsid toetust saanud ettevõtete valimis aset muu kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (-82,9%) ning reklaaminduse ja turu-uuringute (-20,5%) tegevusalal. Tulemusi võrdlusbaasiga korrigeerides on edukamad tegevusalad hoonete ehitus, haridus ning eriehitustööd (vastavalt +701,8%, +414,7% ja +66,0%). Võrdlusgrupist parema tulemuse on kokku saanud seitse tegevusala (vt joonis 10.). Suurimad allajääjad toetust mitte saanud ettevõtete tulemustele on EAS-i valimis toidu ja joogi serveerimise, muu teeninduse ning arhitekti- ja inseneritegevuste valdkonnas. Toetuse liikide jagunemine kõige edukamate tegevusalade lõikes lähtuvalt ekspordimüügitulu tulemustest on toodud joonisel 9.

Ekspordimüügitulu arvestuses edukaimate tegevusalade toetuste jagunemine (% toetuste mahust, eurot)

47

Joonis 9.

0,4%

7,4%

12,4%

8,8%

66,8%

3,6% 0,5%

Hoonete ehitus

Alustava ettevõtja stardi- jakasvutoetus: kasvutoetus

Alustava ettevõtja stardi- jakasvutoetus: starditoetus


Innovatsiooniosakutetoetusmeede

Teadmiste ja oskuste arendamisetoetus

Tööstusettevõtjatehnoloogiainvesteeringu toetus

Välismessitoetus

20,3%

27,0%

17,9%

23,6%

7,5%

3,5%

Eriehitustööd






Välismessitoetus

23,5%

8,9%

11,2%

11,4%

20,9%

4,1%

5,1%14,9%

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja

mootorrattad






Teadus- ja arendustegevuseprojektide toetamine, eeluuring


Välismessitoetus

48

Joonis 10. 8

8 Kui muutus on suurem kui 1000%, on sellele seatud piir (1000%).

77,2%

93,8%

-16,0%

74,2%

64,2%

43,8%

58,8%

10,9%

199,0%

46,4%

-82,9%

74,4%

192,0%

-20,5%

118,9%

39,7%

28,0%

52,7%

-0,7%

-177,5%

-36,1%

-148,0%

66,0%

11,7%

40,9%

-74,4%

-50,4%

-136,1%

34,2%

-62,0%

35,1%

-74,2%

-45,7%

-200% -100% 0% 100% 200%

Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine jaanalüüs

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid jamootorrattad

Juriidilised toimingud ja arvepidamine

Eriehitustööd

Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

Toidu ja joogi serveerimine

Metalltoodete tootmine

Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine

Hoonete ehitus

Puidutöötlemine

Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

Muu teenindus

Haridus

Reklaamindus ja turu-uuringud

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuseabitegevused

Mööblitootmine

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüükning remont

Toiduainete tootmine

Ekspordimüügitulu muutused tegevusalade lõikes

Ekspordi müügitulu muutus, % Ekspordi müügitulu muutus korrigeeritult, %

701,8%

-397,6%

414,7%

-1000,0%

49

Lisandväärtus on võrreldes baasaastaga kõige rohkem kasvanud jaekaubanduses ning hulgikaubanduses (vastavalt 68,9% ja 51,9%). Tervikuna on lisandväärtus võrreldes baasaastaga vähenenud kolmel tegevusalal, seejuures on suurim langus toimunud reklaaminduse ja turu-uuringute valdkonnas tegutsejatel (-15,3%). Kui leida lisandväärtused töötaja kohta, siis seitse tegevusala on jäänud võrdlusgrupile alla (vt tabel 13.). Keskmine lisandväärtus töötaja kohta hindamise aastal on suurim programmeerimise, konsultatsioonide jms tegevuse valdkonnas, ületades 35 000 eurot, väikseim aga toidu ja joogi serveerimise ettevõtetel (9 676 eurot). Parima tulemuse lisandväärtuse muutuses töötaja kohta on saavutanud eriehitustööde tegevusala ning puidutöötlemise ettevõtted, vastavalt 46,5% ja 39,3%. Kui võrrelda toetuse saajate lisandväärtust töötaja kohta võrdlusgrupi tulemustega, siis võrdlusgrupist märgatavalt parema tulemuse on saanud hoonete ehituse ettevõtted (+105,5%) ning oluliselt kehvema tulemuse toidu ja joogi serveerimise tegevusala ettevõtted (-70,0%).

Tabel 13. Lisandväärtuse näitajad ja muutused tegevusalade lõikes.

Keskmine lisandväärtus töötaja kohta

hindamise aastal

Lisandväärtuse töötaja

kohta muutus

Lisandväärtuse töötaja kohta

muutus korrigeeritult

Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

21 341 -4,2% 0,2%

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

30 001 18,2% -21,2%

Juriidilised toimingud ja arvepidamine 22 666 6,3% 6,6%

Eriehitustööd 30 637 46,5% -18,5%

Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused 35 169 25,5%

20,7%

Toidu ja joogi serveerimine 9 676 15,4% -70,0%

Metalltoodete tootmine 27 519 30,9% 10,7%


16 968 8,4% 27,0%

Hoonete ehitus 32 094 28,5% 105,5%

Puidutöötlemine 29 601 39,3% 17,0%


20 303 2,5% -30,8%

Muu teenindus 27 400 20,6% -60,5%

Haridus 21 856 16,7% -25,2%

Reklaamindus ja turu-uuringud 27 224 8,0% 37,4%

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad 17 936 13,2%

-11,8%

Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused 13 929 9,6%

20,6%

50


hindamise aastal

Lisandväärtuse töötaja

kohta muutus

Lisandväärtuse töötaja kohta

muutus korrigeeritult

Mööblitootmine 18 303 22,9% 3,8%

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

27 435 24,3% 11,3%

Toiduainete tootmine 19 905 4,3%

- 9

Ülejäänud näitajad ja muutused tegevusalade lõikes on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Ärikasumi ja tööjõukulude näitajad tegevusalade lõikes.

Ärikasum keskmiselt hindamise

aastal

Ärikasumi muutus

korrigeeritult, %

Tööjõukulu keskmiselt hindamise

aastal

Tööjõukulu muutus

korrigeeritult, %

Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

26 866 63,0% 129 028 1,0%

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

135 554 -111,5% 276 440 31,0%

Juriidilised toimingud ja arvepidamine

25 481 56,0% 66 590 17,1%

Eriehitustööd 159 604 -76,9% 221 429 7,1%

Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

94 353 932,5% 486 077 24,3%

Toidu ja joogi serveerimine 13 866 -132,7% 134 203 -0,7%

Metalltoodete tootmine 231 128 -22,4% 716 763 27,9%


11 850 79,6% 87 677 72,2%

Hoonete ehitus 201 264 922,8% 418 346 19,9%

Puidutöötlemine 579 073 -27,9% 818 611 7,1%


8 558 -49,1% 78 004 -37,0%

Muu teenindus 41 772 -244,1% 100 859 -21,4%

Haridus 19 801 -7,1% 110 217 -8,1%

Reklaamindus ja turu-uuringud

60 802 123,7% 140 249 -5,6%


51


aastal

Ärikasumi muutus

korrigeeritult, %


aastal


korrigeeritult, %

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

19 337 -17,7% 66 157 13,2%

Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused

14 205 -188,9% 87 158 80,7%

Mööblitootmine 208 253 98,6% 556 836 -22,8%

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

43 452 266,3% 148 471 -0,8%

Toiduainete tootmine 389 784 63,0% 962 675 - 10

3.1.13. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs maakonna järgi

Eesti haldusjaotuse järgi 15-st eksisteerivast maakonnast on käesolevas analüüsis kajastatud 14.

Piisavalt ettevõtteid ei olnud valimis vaid Hiiu maakonnast. Kokku moodustasid 14 maakonda kogu valimist 99,7%, st esindatud oli 2 701 ettevõtet. Ettevõtete jaotus maakondade lõikes on toodud tabelis 15. Järva ja Valga maakonna puhul ei olnud tulemust võimalik võrdlusgrupiga võrrelda, kuna toetuse saajate hulgas ei olnud piisavalt ettevõtteid, kellele sobitamise abil oleks

võrdlusgrupp leidunud.

Tabel 15. Maakondade lõikes ettevõtete jaotus.

Maakonnad Ettevõtteid valimis

Harju maakond 1637

Tartu maakond 376

Viljandi maakond 76

Pärnu maakond 118

Järva maakond 36

Võru maakond 42

Saare maakond 54

Ida-Viru maakond 91

Põlva maakond 29

Jõgeva maakond 41

Valga maakond 42


52

Maakonnad Ettevõtteid valimis

Rapla maakond 54

Lääne-Viru maakond 66

Lääne maakond 39

Tabelist on näha, et üle poolte ettevõtetest on Harju maakonnast, järgnevad Tartu maakond 98 ja Pärnu maakond, vastavalt 376 ja 118 ettevõttega.

Töötajaid ühe ettevõtte kohta oli kõige rohkem Ida-Viru maakonnas, kus keskmiselt oli ühes ettevõttes palgal 81 töötajat. Vaadeldaval perioodil kaheksal maakonnal töötajate arv suurenes ning kuuel maakonnal vähenes. Töötajate arv kasvas kõige enam Võru maakonnas (+22,6%) ning

vähenes Järva maakonnas (-14,5%). Kui ettevõtete näitajat korrigeerida võrdlusbaasiga, siis 12 maakonnast 8 on toetust mitte saanud ettevõtetest olnud edukamad töökohtade loomisel ja säilitamisel. Harju maakond, kus on hõivatud rohkem kui pooled toetuse saajate töötajatest, on korrigeeritud tulemusega (+2,4%) üsna tagasihoidlik. Võrdlusgrupist oluliselt kehvema tulemuse on saanud Ida-Viru maakonna ettevõtted (-27,6%), lisaks jäid võrdlusgrupile töötajate arvu muutuse osas alla Lääne, Saare ja Jõgeva maakonna ettevõtted.

Ettevõtete müügitulust kokku annavad Harjumaa ettevõtted 69%, tootes aasta jooksul üle ligi 7

mld euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Võrreldes baasaastaga on Harjumaa ettevõtete müügitulu kasvanud 58,5%. Edukaim müügitulu kasvataja maakondade võrdluses on olnud Ida-Viru maakond, kus näitaja on kasvanud 142,7%. Vaadeldaval perioodil ei ole ühegi maakonna lõikes müügitulu kahanenud. Kui müügitulu dünaamikat korrigeerida maakondade võrdlusbaasiga, siis suurima kasvu on teinud Põlva (+185,4%) ja Pärnu (+38,3%) maakonnad. Maakondade arvestuses on korrigeeritud müügitulu kasvanud 9 maakonnal 12-st. Võrdlusgrupist kehvem tulemus on Lääne (-32,4%), Ida-Viru (-9,5%) ja Viljandi maakonnal (-2,3%).

Ekspordimüügitulust tervelt 71% tuleb Harju maakonnast. Harju maakonna ettevõtete osatähtsus uuringu valimist on 60%. Hindamise aastal eksportisid Harjumaa ettevõtted üle 1,8 mld euro väärtuses enam kaupu ja teenuseid kui toetuste projektide alguses, mis tähendab 131% suurust kasvu võrreldes baasaastaga. Keskmisest suuremat ekspordimüügitulu kasvu näitasid ka Saare (+83,8%), Lääne-Viru (+78,6), Jõgeva (57,4%) ja Valga (+55,4%) maakonna ettevõtted. Ekspordimüügitulu ei vähenenud hindamise aastaks ühegi maakonna puhul. Kui tulemusi võrdlusbaasiga korrigeerida, siis selgub, et 12 maakonnast on vaid 2 toetust võrdlusgrupist olnud edukamad ekspordimüügitulu osas, nendeks on Põlva (+73,5%) ja Saare (+3,8%) maakond. Kõige enam jääb toetust saanud ettevõtete tulemus võrdlusgrupile alla Jõgeva (-107,0%) ja Rapla (-94,8%) maakonnas.

53

Lisandväärtus kasvas hindamise aastal kõikides maakondades, välja arvatud Viljandi maakonnas. Suurim lisandväärtuse kasv oli Ida-Viru maakonnas (+105,6%). Lisandväärtus langes kahe maakonna puhul, Viljandi (-29,1%) ja Järva (-5,4%) maakonnas. Harjumaa ettevõtete poolt loodud lisandväärtus kasvas võrreldes baasaastaga hindamise aastal 1,5%. Lisandväärtus töötaja kohta kasvas samuti kõige enam Ida-Viru maakonna puhul (+139,9%) (vt tabel 16). Suurim lisandväärtus töötaja kohta oli Ida-Viru maakonna ja Harjumaa ettevõtetel, kus ühe töötaja kohta loodi väärtust vastavalt üle 43 800 ja 33 600 euro. Tulemusi võrdlusgrupiga korrigeerides selgub, et seitsme maakonna tulemused ületavad võrdlusgrupi tulemusi. Suurimad korrigeeritud lisandväärtuse töötaja kohta kasvatajad on pärit Põlva ja Tartu maakonnast.

Joonis 11.

131,3%

44,5%

37,6%

54,9%

19,2%

17,3%

83,8%

51,9%

15,5%

57,4%

55,4%

37,7%

78,6%

29,8%

-6,8%

-5,1%

-70,5%

-37,0%

-54,4%

3,8%

-90,2%

73,5%

-94,8%

-56,7%

-26,7%

-100% -50% 0% 50% 100% 150%

Harju maakond

Tartu maakond

Viljandi maakond

Pärnu maakond

Järva maakond

Võru maakond

Saare maakond

Ida-Viru maakond

Põlva maakond

Jõgeva maakond

Valga maakond

Rapla maakond

Lääne-Viru maakond

Lääne maakond

Ekspordi müügitulu muutus valimi ettevõtetes maakonna järgi


-107,0%

54

Tabel 16. Lisandväärtuse näitajad toetuse saajate kohta.

Keskmine lisandväärtus töötaja

kohta hindamise aastal

Keskmise lisandväärtuse töötaja kohta muutus

Keskmise lisandväärtuse töötaja

kohta muutus korrigeeritult

Harju maakond 33 692 5,9% 26,4%

Tartu maakond 24 696 28,4% 42,4%

Viljandi maakond 19 791 -5,7% -22,8%

Pärnu maakond 21 969 40,7% -13,6%

Järva maakond 19 986 10,8% - 11

Võru maakond 28 788 36,7% 21,0%

Saare maakond 27 517 60,0% -9,5%

Ida-Viru maakond 43 871 139,9% -42,9%

Põlva maakond 24 377 30,4% 60,3%

Jõgeva maakond 23 513 18,2% 27,5%

Valga maakond 27 212 61,4% - 5

Rapla maakond 22 146 61,9% 4,4%

Lääne-Viru maakond 25 171 18,1% 2,4%

Lääne maakond 20 021 13,3% -14,8%

Ülejäänud iseloomustavad näitajad maakondade lõikes on toodud tabelis 17.

Tabel 17. Ärikasum ja tööjõukulu maakondade lõikes.

Ärikasum keskmiselt

hindamise aastal

Ärikasumi muutus

korrigeeritult, %

Tööjõukulu keskmiselt

hindamise aastal


korrigeeritult, %

Harju maakond 343 268 146,7% 533 036 11,4%

Tartu maakond 132 025 131,5% 266 784 33,4%

Viljandi maakond 140 030 -11,2% 252 897 22,8%

Pärnu maakond 266 959 9,1% 359 926 -1,2%

Järva maakond 64 338 - 5

407 783 - 5

Võru maakond 257 392 95,7% 212 418 21,5%

Saare maakond 190 555 -172,3% 280 937 -4,3%

Ida-Viru maakond 614 783 -165,2% 1 349 506 8,7%


55

Ärikasum keskmiselt

hindamise aastal

Ärikasumi muutus

korrigeeritult, %

Tööjõukulu keskmiselt

hindamise aastal


korrigeeritult, %

Põlva maakond 212 230 462,5% 349 726 32,9%

Jõgeva maakond 74 188 60,1% 150 255 22,8%

Valga maakond 214 229 - 5 303 015 - 5

Rapla maakond 62 170 -59,8% 250 874 0,7%

Lääne-Viru maakond 322 091 -12,1% 441 622 29,9%

Lääne maakond 93 364 -117,2% 329 772 -3,0%

3.1.14. Toetust saanud ettevõtete valimi analüüs toetuse liigi järgi

Toetuse liigi järgi on analüüs jaotatud kaheksaks grupiks. Hulk ettevõtteid on sellised, kes on saanud mitut eri liiki toetust. Nende puhul leitakse majandusnäitajate dünaamika selle järgi, mis on saadud toetuste kõige varasem ja hilisem kuupäev. See tähendab, et mitme toetuse korral vaadatakse varaseima toetuse saamise hetke ja hiliseima toetuse lõppemise hetke. TjaA toetus hõlmab endas nii eeluuringut kui ka rakendusuuringut. Selliseid ettevõtteid, kes on teostanud EAS-i abiga eeluuringu, aga ei ole rakendusuuringuni jõudnud, on 41. Ettevõtete ja projektide jaotus on toodud tabelis 18.

Tabel 18. Toetatud ettevõtted ja projektid toetuse liigi järgi.

Toetatud ettevõtteid Toetatud projekte

Alustavate ettevõtete starditoetus 437 437

Alustavate ettevõtete kasvutoetus 54 54

Erinevad toetused ühe ettevõtte kohta 274 784

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 1 491 1 823

Ekspordi toetus 103 136

Innovatsioon 268 268

TjaA toetus 45 52

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 39 44

Tabelist on näha, et kõige vähem on toetatud ettevõtteid valimis tehnoloogiainvesteeringu toetuse puhul. Ülekaalukalt suurim valim on teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saajatel. Kui

vaadata, millise toetuse liigi lõikes on ühe ettevõtte kohta keskmiselt kõige rohkem projekte, siis siin on oodatult esikohal erinevat liik toetuste kategooria, kus näitaja ületab 2,8. Ettevõtete profiil erinevate toetuste puhul on väga erinev, mis tuleb välja järgnevates majandusnäitajates.

56

Keskmine töötajate arv ettevõtte kohta hindamise aastal on suurim tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse puhul, kus ühes ettevõttes töötab keskmiselt 65 töötajat. Väikseima keskmise töötajate arvuga on alustavate ettevõtete starditoetuse saajad (2 töötajat). Töötajate arvud toetuse liikide lõikes on toodud tabelis 19.

Tabel 19. Töötajate arv baasaastal ja hindamise aastal toetuse liikide lõikes.

Töötajaid kokku

hindamise aastal

Töötajaid kokku

baasaastal

Töötajaid keskmiselt hindamise

aastal

Töötajaid keskmiselt baasaastal

Alustavate ettevõtete starditoetus 1 016 556 2 1

Alustavate ettevõtete kasvutoetus 321 170 7 4

Erinevat liiki toetuste kategooria 13 886 13 968 53 52

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 51 113 51 704 37 36

Ekspordi toetus 5 006 5 867 51 59

Innovatsioon 2 578 2 642 10 10

TjaA toetus 662 513 16 14


2 546 2 200 65 58

Tabelist on näha, et poolte toetuse liikide puhul on töötajate arv ettevõtte kohta vähenenud ja teise poole puhul kasvanud. Kõige rohkem on töötajate arv suurenenud erinevat kasvutoetuse (88,9%) ning starditoetuse (82,7%) saajate puhul. Summaarselt on suurima töötajaskonnaga teadmiste ja oskuste toetuse valim, kus kokku on hõivatud üle 51 000 inimese. Tulemusi võrdlusgrupiga korrigeerides selgub, et kõigi kaheksa toetuse liigi tulemused ületavad võrdlusgrupi tulemusi. Parima tulemuse on saanud alustavate ettevõtete starditoetuse saajad,

kellel korrigeeritud töötajate arv on kasvanud 86,7%. Töötajate arvu kasv ei ole alati korrelatsioonis toetusest avalduva mõjuga. Näiteks tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu puhul on töötajate arv eeldatavalt pigem langemas, sest investeeritud on seadmetesse, mis aitab automatiseerida tegevust ja seetõttu saab töötajate arvel efektiivsus tõusta. Seega nimetatud

toetuse liigi puhul ei saa töötajate arvu muutuse põhjal lõplikke hinnanguid anda. Töötajate arvu muutused on toodud tabelis 20.

Tabel 20. Töötajate arvu muutused toetuse liigiti enne ja pärast korrigeerimist.

Töötajate arvu muutus, %

Töötajate arvu muutus korrigeeritult, %

Alustavate ettevõtete starditoetus 82,7% 86,7%

Alustavate ettevõtete kasvutoetus 88,8% 3,7%

Erinevat liiki toetuste kategooria -0,6% 3,4%

57


Töötajate arvu muutus korrigeeritult, %

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus -1,1% 3,4%

Ekspordi toetus -14,7% 4,9%

Innovatsioon -2,4% 13,4%

TjaA toetus 29,0% 37,5%

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 15,7% 11,0%

Joonisel 12 on toodud toetuse liikide lõikes ettevõtete töötajate arvu muutus projekti alguse aastal, projekti lõpu aastal ja hindamise aastal.

58

Joonis 12.

Keskmine müügitulu ettevõtte kohta on suurim tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajate puhul, ületades 12 mln eurot. Järgnevad erinevat liiki toetuste kategooria ja teadmiste ja oskuste arendamise toetust saanud ettevõtted. Müügitulu on kasvanud kõigi toetuse liikide puhul.

Suurim kasv on olnud kasvu- ja starditoetuse (vastavalt +207,6% ja +194,4%) puhul. Kõige tagasihoidlikum müügitulu tõus on aga ekspordi toetuse saajatel (+8,5%). Võrdlusgrupi tulemustega korrigeerides selgub, et kasvutoetuse (-35,2%) ja innovatsiooni toetuse (-0,7%) tulemused muutuvad negatiivseteks ning on võrdlusgrupi tulemustest kehvemad. Võrdlusgrupist

oluliselt parema tulemuse on saanud starditoetuse saajad (+120,0%). Müügitulu mahud toetuse liikide lõikes on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 21. Keskmised müügitulu mahud toetuse saaja kohta.

0

10

20

30

40

50

60

70

Projekti alguse aasta Projekti lõpu aasta Hindamise aasta

Toetuse saajate töötajate arvu liikumine projekti algusest kuni hindamise aastani (keskmine töötajate arv ettevõtte kohta)

Alustavate ettevõtetestarditoetus

Alustavate ettevõtetekasvutoetus

Erinevat liiki toetustekategooria

Teadmiste ja oskustearendamise toetus

Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus

Tööstusettevõtjatehnoloogiainvesteeringutoetus

59

Hindamise aasta

Baasaasta Müügitulu % muutus

korrigeeritult Alustavate ettevõtete starditoetus 110 124 36 682 120,0% Alustavate ettevõtete kasvutoetus 476 045 166 634 -32,5% Erinevat liiki toetuste kategooria 6 253 243 4 538 907 10,7% Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 4 940 612 2 811 108 4,1% Ekspordi toetus 4 875 291 4 335 705 13,8% Innovatsioon 732 928 600 394 -0,7% TjaA toetus 906 533 617 807 27,1% Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 12 097 354 7 369 806 71,8%

Ekspordimüügitulu on suurenenud seitsme toetuse liigi lõikes, kuid vähenenud ekspordi toetuse puhul (-0,5%). Keskmine ekspordimüügitulu on kõige suurem tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajate grupis, ületades 7,8 mln eurot. Seejuures eksporditoetuse saajate keskmine ekspordimüügitulu on üle 2,33 mln euro, jäädes alla ka erinevat liiki toetuste kategooria (4,0 mln eurot) ning teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saajatele (2,53 mln eurot). Ekspordimüügitulu dünaamikat toetuse liikide lõikes hinnates selgub, et kiireim kasv on toimunud alustavate ettevõtete stardi- ja kasvutoetuse saajate hulgas (võrreldes baasaastaga vastavalt 217,8% ja 362,7%) ning teadus-ja arendustegevuse toetuse saajate hulgas (234,7%). Seejuures kahe alustajatele mõeldud toetuse saajate keskmised ekspordimüügitulud ettevõte kohta on keskmiselt hindamise aastal stardi puhul ligi 17 000 eurot ja kasvu puhul üle 271 000 euro. Tulemusi võrdlusgrupiga korrigeerides selgub, et võrdlusgrupi tulemusi on ületanud nelja ning nendele alla jäänud samuti 4 toetuse liigi saajad. Oluliselt on toetust mitte saanud ettevõtete tulemuste dünaamikat ületanud alustavate ettevõtete stardi- ja kasvutoetuse saajad (vastavalt 141,9% ja 101,1%). Kõige enam on võrdlusgrupi tulemustele alla jäänud ekspordi (-39,7%) ja innovatsiooni (-35,4%) toetuste saajad. Ekspordimüügitulu muutused on toodud joonisel 13.

60

Joonis 13.

Joonisel 14 on toodud toetuse liikide lõikes ettevõtete ekspordimüügitulu muutus projekti alguse aastal, projekti lõpu aastal ja hindamise aastal.

217,8%

362,7%

38,4%

155,1%

-0,5%

25,3%

234,7%

89,6%

141,9%

101,1%

-94,4%

-15,9%

-39,7%

-35,4%

47,1%

33,6%

-200% -100% 0% 100% 200% 300% 400%

Alustavate ettevõtete starditoetus

Alustavate ettevõtete kasvutoetus

Erinevat liiki toetuste kategooria


Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringutoetus

Ekspordi müügitulu muutused toetuse liikide lõikes


61

Joonis 14.

Keskmised varad ettevõtte kohta on suurimad tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajate puhul, ületades 12 mln eurot. Järgnevad erinevat liiki toetuste kategooria ja teadmiste ja

oskuste arendamise toetust saanud ettevõtted, mõlema toetuse puhul on keskmised varad ligikaudu 3,5 miljonit eurot. Võrreldes baasaastaga on varad kõige enam kasvanud just alustavate ettevõtete stardi- ja kasvutoetuse puhul (vastavalt 134,7% ja 131,2%), kuid nimetatud toetuste puhul on varade baastase ka oluliselt madalam kui teiste toetuste puhul. Starditoetuse puhul ulatub varade tase ettevõtte kohta keskmiselt 54 tuhande euroni ning kasvutoetuse puhul 230 tuhande euroni. Varade muutused toetuse liikide lõikes on toodud joonisel 15.

0

1 000 000

2 000 000

3 000 000

4 000 000

5 000 000

6 000 000

7 000 000

8 000 000

9 000 000

Projekti alguseaasta

Projekti lõpu aasta Hindamise aasta

Toetuse saajate ekspordimüügitulu liikumine projekti algusest kuni hindamise aastani (keskmine ekspordimüügitulu

ettevõtte kohta) Alustavate ettevõtetestarditoetus




Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus


62

Joonis 15.

Lisandväärtus kasvas vaadeldaval perioodil kõikide toetuse liikide puhul, kuid kõige enam stardi- ja kasvutoetuste puhul (175,1% ja 120,5%). Lisandväärtus töötaja kohta on suurim tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajatel (58 200 eurot). See on ka kooskõlas meetme eesmärkidega, sest tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu peamiseks tulemuseks peakski olema kõrge tootlikkus ja selle kasv. Dünaamikat töötaja kohta analüüsides on näitaja kasvanud kõigi kaheksa toetuse liigi puhul. Eksporditoetuse puhul on tootlikkuse kasv on saavutatud vaatamata töötajate arvu vähenemisele. Tulemusi võrdlusgrupiga korrigeerides selgub, et ainult innovatsiooni toetuse (-28,0%) saajad on jäänud mitte toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse dünaamikale alla. Tulemusi on kõige enam ületanud ekspordi arendamise toetuse (+679,8%) ja alustavate ettevõtete kasvutoetuse saajad (+82,0%). Lisandväärtuse muutused on toodud tabelis 22.

Tabel 22. Lisandväärtuse näitajad toetuse liikide lõikes.


hindamise aastal (€)

Keskmise lisandväärtuse töötaja kohta muutus, %

Keskmise lisandväärtuse töötaja kohta

muutus korrigeeritult, %

Alustavate ettevõtete starditoetus 12 348 50,1% 20,3%

Alustavate ettevõtete kasvutoetus 16 996 46,3% 82,0%

Erinevat liiki toetuste kategooria 34 103 20,1% 24,4%

Teadmiste ja oskuste arendamise 31 712 14,3% 8,1%

134,7%

131,2%

-32,3%

-17,4%

16,2%

11,7%

52,7%

98,0%

-80% -40% 0% 40% 80% 120% 160%





Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringutoetus

Varade muutused toetuse liikide lõikes

63


hindamise aastal (€)

Keskmise lisandväärtuse töötaja kohta muutus, %

Keskmise lisandväärtuse töötaja kohta

muutus korrigeeritult, %

toetus

Ekspordi toetus 26 991 53,1% 679,8%

Innovatsioon 19 963 12,9% -28,0%

TjaA toetus 23 697 37,9% 36,1%

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 58 247 56,9% 31,8%

Joonisel 15 on näidatud ettevõtete lisandväärtuse muutus töötaja kohta toetuse liikide lõikes projekti alguse aastal, projekti lõpu aastal ja hindamise aastal.

Joonis 15.

Vaatame kahte liiki toetusi põhjalikumalt. Esimene on alustavate ettevõte starditoetus, mille keskmine lisandväärtus töötaja kohta on toetuse liikidest madalaim (hindamise aastal 12 348

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

Projekti alguse aasta Projekti lõpu aasta Hindamise aasta

Lisandväärtuse muutus töötaja kohta toetust saanud ettevõtetel projekti algusest kuni hindamise aastani (keskmine

lisandväärtus töötaja kohta)Alustavate ettevõtetestarditoetus




Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus


64

eurot), ja tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus (hindamise aastal 58 247 eurot), mille puhul antud näitaja tulemus, vastupidi, on toetuse liikidest kõrgeim.

Alustava ettevõtte starditoetuse puhul on valimis 437 ettevõtet. Kõige rohkem ehk 205 starditoetust saanud ettevõtet on Harju maakonnas, järgnevad Tartu ja Pärnu maakond, vastavalt 71 ja 40 ettevõttega. Peamiselt on tegemist mikroettevõtetega, kus töötab 0-9 töötajat. Selliseid ettevõtteid on 398 ning lisaks 22 väike ettevõtet, ühtegi keskmist ega suurettevõtet antud toetuse valimis ei ole. Kõige enam starditoetust saanud ettevõtteid tegutseb toidu ja joogi serveerimise ning muu teeninduse tegevusalal. Lisandväärtus töötaja kohta on kasvanud 72% ettevõtetest, kelle puhul oli antud näitaja võimalik leida, ehk kokku 137 ettevõttel 191st. 246 ettevõtte puhul ei ole võimalik lisandväärtust arvutada, sest vajalikud komponendid andmetes puuduvad. Kuigi toetuse liikide lõikes on lisandväärtus starditoetuse puhul kõige madalam, on see hindamise aastal võrreldes baasaastaga kasvanud kõikidest teistest toetuse liikidest kiiremini ning kasv ulatub koguni 175,1%ni. Kui aga arvestada, et ka töötajate arv on antud perioodil oluliselt kasvanud, siis see toob kaasa lisandväärtuse töötaja kohta kasvu 50,1% võrra. Lisandväärtust töötaja kohta on kiiremini kasvanud vaid ekspordi arendamise ning tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse puhul. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu puhul oli valimis 39 ettevõtet. Nendest 18 on keskmise suurusega 16 väikese suurusega ettevõtet ning 5 mikroettevõtet. Kõige enam on ettevõtteid Harju maakonnast ning Tartu maakonnast, vastavalt 13 ja 6 ettevõtet. Suurim arv ettevõtteid tegutseb metalltoodete toomise ja puidutöötlemise

valdkonnas. Lisandväärtus töötaja kohta on antud toetuse puhul kasvanud 82% ettevõtetest, ehk 30 ettevõttel 37st. Kahe ettevõtte puhul ei ole võimalik lisandväärtust arvutada, sest vajalikud komponendid andmetes puuduvad. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu ettevõtete puhul paistab silma oluliselt kõrgem keskmine lisandväärtus töötaja kohta, mis hindamise aastal oli

ligikaudu 58 tuhat eurot. See ületab kokkuvõttes Eesti keskmist ligi kaks ja pool korda. Mis aga veelgi olulisem, vaatamata väga kõrgele tasemele ollakse liikunud hindamise aastaks veelgi kõrgemale tasemele ehk võrreldes baasaastaga on näitaja kasvanud 56,9%.

Ärikasumi ja tööjõukulude näitajad toetuse liikide lõikes on toodud tabelis 23.

Tabel 23. Ärikasumi ja tööjõukulude näitajad toetuste lõikes.


aastal

Ärikasumi muutus

korrigeeritult, %


aastal


korrigeeritult, %

Alustavate ettevõtete starditoetus 6 887 43,9% 20 009 174,7%

Alustavate ettevõtete kasvutoetus 30 703 167,1% 78 075 96,6%

Erinevat liiki toetuste kategooria 592 216 16,0% 914 586 18,7%

65


aastal

Ärikasumi muutus

korrigeeritult, %


aastal


korrigeeritult, %

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 310 661 77,9% 557 167 -0,1%

Ekspordi toetus 443 406 110,2% 774 803 11,0%

Innovatsioon 49 531 -59,3% 151 365 14,3%

TjaA toetus 37 629 983,2% 309 587 43,4%

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 2 043 096 40,2% 1 266 852 33,2%

3.1.15. Toetuste eesmärgiga seotud majandusnäitajad

Käesolev analüüs uurib ettevõtete majandusnäitajate liikumist ja võrdleb seda toetust mitte saanud ettevõtete omaga. Majandusnäitajate plokis on valitud 7 erinevat näitajat, mis aitavad iseloomustada ettevõtte majanduslikku käekäiku. Kõik nendest ei ole iga toetuse puhul toetuse eesmärgiga seotud ja vähemalt ühel juhul võivad liikuda isegi vastupidises suunas (tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteering ja töökohad). Järgnevas tabelis tuuakse kõigi toetuse liikide ja kasutatud majandusnäitajate omavaheline seos, pidades silmas toetuse väljaandmisel seatud eesmärki. Kasutatakse nö „valgusfoori“ värve, kus roheline tähendab positiivset seost, valge on neutraalne ja punane näitab negatiivse seose olemasolu. Tabelist on välja jäätud varad, sest neid ei ole ühegi meetme puhul eraldi eesmärgina välja toodud. Varasid analüüsitakse kui täiendavat kirjeldavat näitajat.

Tabel 24. Toetuse liikide ja majandusnäitajate vaheline seos, pidades silmas toetuse eesmärki.

Müügitulu Ekspordi- Töötajate

arv

Lisand-väär-tus töötaja

kohta Ärikasum

Töö-jõukulu müügitulu





Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus

66


Tabelist on näha, et valdav osa kasutusel olevaid majandusnäitajaid on värvitud suuremas osakaalus roheliseks. On selge, et läbi ekspordimüügitulu suurenemise kasvab ka müügitulu, kuid kuna seda ei ole eraldi eesmärgiks seatud, siis on antud näitaja mõnedel juhtudel värvitud valgeks. Ärikasum ja tööjõukulud on otseselt seatud lisandväärtusega, sest nimetatud näitajad on viimase komponentideks.

3.1.16. Tegevuse lõpetanud EAS-i toetuste saajad

Oluline on analüüsida toetust saanud ettevõtete nimekirja jätkusuutlikkuse aspektist. Eraldi vaadatakse toetuse liikide lõikes ettevõtteid, kes enam ei tegutse, st on kas pankrotis, registrist kustutatud või likvideerimisel. Kokku oli kogu valimis hindamise perioodil (2008.-2012.a.) selliseid ettevõtteid 117 ehk 3,9% toetuse saajatest. Kokku on EAS vaadeldaval perioodil

selliseid ettevõtteid toetanud 2,6 miljoni euroga. Toetuse liikide lõikes on EAS kõige suuremas mahus finantseerinud tänaseks tegevuse lõpetanud erinevate toetuste kategoorias olevaid ettevõtteid (vt tabel 25).

Tabel 25. Tegevuse lõpetanud toetuste saajate toetuste mahud toetuse liikide lõikes

Otsustatud finantseerida, eurot

Alustavate ettevõtete starditoetus 82 917 Alustavate ettevõtete kasvutoetus 44 696 Erinevat liiki toetuste kategooria 1 059 544 Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 288 405 Ekspordi toetus 335 270 Innovatsioon 92 184 TjaA toetus 715 023 Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 0

Kõige kõrgem oli lõpetanud ettevõtete osakaal teadus-ja arendustegevuse toetuse puhul, kus pea iga viies toetust saanud ettevõte on tänaseks oma tegevuse lõpetanud (18%) (vt tabel 26). Järgmise suurema osakaaluga tegevuse lõpetanud toetuse liik on ekspordi suuna toetused, kus 8% enam ei tegutse. Arvuliselt kõige rohkem tegevuse lõpetanud ettevõtteid oli teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saanute hulgas, see on 69 ettevõtet ehk 59% kõikidest valimi pankrottidest. Samas on antud toetuse saajate osakaal kogu valimist samuti suur, moodustades 54%. Ühtegi

67

tegevust lõpetanud ettevõtet ei olnud hindamise perioodil tööstustehnoloogia investeeringu toetuses.

Maakondade lõikes vaadatuna on kõige suurem osakaal tegevuse lõpetanud ettevõtetest Hiiu maakonnas (11%) (vt tabel 27). Arvuliselt on näitaja kõrgeim Harju maakonnas, kus 76 ettevõtet valimi 117st praeguseks hetkeks enam ei tegutse. Valga maakonnas ei ole hindamise perioodil ükski EAS-st toetust saanud ettevõte oma tegevust lõpetanud.

Tabel 26. Tegevuse lõpetanud EAS-i toetuse saajad toetuse liikide lõikes

Ettevõtteid, tk

Ettevõtete osakaal pankrottide koguarvust

Toetuse pankrottide

osakaal EAS-i portfellist

Toetuse osakaal EAS-i

portfellist, arvuliselt


16 14% 3% 16%


2 2% 4% 2%


4 3% 1% 11%


69 59% 4% 54%

Ekspordi toetus 9 8% 8% 4%

Innovatsioon 8 7% 3% 11%

TjaA toetus 9 8% 18% 2%


0 0% 0% 1%

Tabel 27. Tegevuse lõpetanud EAS-i toetuse saajad maakondade lõikes

Ettevõtteid, tk Ettevõtete osakaal pankrottide koguarvust

Toetuse pankrottide osakaal EAS-i

portfellist



Harju maakond 76 65% 4% 61%

Järva maakond 1 1% 3% 1%

Viljandi maakond 4 3% 5% 3% Ida-Viru maakond

1 1% 1% 3%

Tartu maakond 16 14% 4% 14%

Jõgeva maakond 1 1% 2% 1% Lääne-Viru maakond

1 1% 1% 3%

Pärnu maakond 2 2% 2% 4%

68

Ettevõtteid, tk Ettevõtete osakaal pankrottide koguarvust

Toetuse pankrottide osakaal EAS-i

portfellist



Saare maakond 3 3% 5% 2%

Põlva maakond 2 2% 7% 1%

Lääne maakond 3 3% 7% 1%

Rapla maakond 4 3% 7% 2%

Hiiu maakond 1 1% 11% 0%

Võru maakond 2 2% 5% 1%

Valga maakond 0 0% 0% 1%

Kokkuvõtlikult võib öelda, et pankrottide protsent on võrreldes 2012. aastal tehtud

vahehindamisega langenud. Kaks aastat tagasi analüüsitud ettevõtetest ei tegutsenud enam 5,7%, seekord 3,9%. Seega on tegevuse lõpetanud ettevõtete osakaal langenud 1,8%-punkti. EAS on senisest rohkem tähelepanu pööramas ettevõtete finantsilisele jätkusuutlikkusele projektide hindamise käigus. Samas peab märkima, et teatud riski võtmine on vajalik selleks, et saavutada

edu, kui mängus on innovatsioon.

3.1.17. Kokkuvõte kvantitatiivse analüüsi tulemustest

Kvantitatiivse analüüsi tulemusena saab öelda, kuidas toetust saanud ettevõtete majandustulemused on liikunud ja analüüsida seda, kuivõrd edukasse „pinnasesse“ toetuste näol

on investeeritud. Kui toetust saanud ettevõtete majandusnäitajad on liikunud võrdlusgruppidest edukamalt, siis võib väita, et majandusnäitajate dünaamika aspektist on toetuseid jagades talitatud õigesti. Kvantitatiivne analüüs ei saa anda vastuseid toetuste mõjule, sest ettevõtete majandusnäitajaid mõjutavad lisaks toetustele veel kümned muud tegurid. Samuti ei saa vastata

lisanduvuse küsimusele. Viimastele küsimustele vastamisel saab abiks olla kvalitatiivne hindamine.

Kokkuvõtlikult võib analüüsi tulemuste kohta öelda, et seitsmest näitajast kuue puhul on toetust

saanud ettevõtted olnud edukamad kui toetust mitte saanud ettevõtted. Töötajate arvu, müügitulu, tööjõukulude, ärikasumi, lisandväärtuse ja lisandväärtuse töötaja kohta osas on toetust saanud ettevõtted saavutanud märgatavalt paremaid tulemusi võrreldes võrdlusgrupiga. Vaid toetust saanud ettevõtete ekspordimüügitulu dünaamika jääb alla mitte toetust saanud ettevõtete omale.

Siin on üheks põhjuseks toetuse saajate hulgas ekspordi kontsentreerumine suurettevõtetele, kellele ei ole võimalik leida võrdlusgrupis niiöelda sarnaseid ettevõtteid ja seetõttu ei saa suurte toetuse saajate (nt Ericsson) ekspordimüügitulu kasvu ka arvesse võtta. Võrdlusgrupiga korrigeeritud majandusnäitajad on toodud joonisel 16. Võrreldes 2012. aasta uuringu tulemustega

69

on käesolevas uuringus töötajate arvu (2012. aastal 4,4%), tööjõukulude (2012. aastal 1,6%), ärikasumi (2012. aastal -6,9%) ja lisandväärtuse töötaja kohta (2012. aastal -1,1%) korrigeeritud muutused olnud suuremad. Eelmise uuringu tulemustele on alla jäänud müügitulu ja ekspordimüügitulu muutused (2012. aastal vastavalt 26,5% ja 34,3%). Kui 2012. aastal jäid toetust saanud ettevõtete tulemused alla toetust mitte saanud ettevõtete omadele ärikasumi ja lisandväärtuse töötaja kohta osas, siis käesolevas uuringus jäid toetust saanud ettevõtete tulemused alla vaid ekspordimüügitulu osas.

Joonis 16.

Samas peab majandusnäitajate tõlgendamisel veelkord rõhutama, et kõik toetused ei pea kõiki majandusnäitajaid võrdväärselt mõjutama ehk mõju ja majandusnäitaja dünaamika vahel ei pea alati eksisteerima tugevat positiivset korrelatsiooni (näiteks varasemalt toodud tööstusettevõtja

tehnoloogiainvesteeringu näide).

Tuues tulemused välja toetuse liikide lõikes, on näha, et enamik tabeli lahtritest on värvunud

roheliseks, ehk toetust saanud valimi ettevõtted on saanud parema tulemuse kui võrdlusgrupp (vt tabel 28).

Tabel 28. Peamised majandusnäitajad toetuse liikide lõikes (roheline värv tähistab paremat

tulemust kui võrdlusgrupp, seejuures need lahtrid on jäetud märkimata, kus meetme eesmärgi ja majandusnäitaja vaheline seos puudub).

18,4%

16,8%

78,4%

15,0%

-19,0%

11,9%

6,8%

-40% -20% 0% 20% 40% 60% 80% 100%


Lisandväärtus

Ärikasum

Tööjõukulud

Ekspordimüügitulu

Müügitulu

Töötajate arv

Peamiste majandusnäitajate muutused toetust mitte saanud ettevõtete tulemustega korrigeeritult

70

Töötajate

arvu muutus Müügitulu

muutus

Ekspordi-müügitulu

muutus


muutus

Kokku



Erinevad toetused


Ekspordi toetus

Innovatsioon

TjaA toetus


Toetuse liikide lõikes on töötajate arvu ja keskmise lisandväärtuse töötaja kohta muutus ületanud võrdlusgruppi nende toetuste puhul, kus meetme eesmärgi ja majandusnäitaja vahel eksisteerib seos. Alustavate ettevõtete kasvutoetuse puhul on müügitulu muutus jäänud alla võrdlusgrupi tulemustele ning erinevaid toetusi saanud ettevõtete ja eksporditoetust saanud ettevõtete puhul on ekspordimüügitulu muutus olnud väikesem võrdlusgrupi omast. Ekspordimüügitulu on ka ainuke näitaja, mis kokkuvõttes koondtulemustes langes (-19%). Teisest aspektist paistab silma alustavate ettevõtete starditoetusse edu ekspordimüügitulu kasvatamisel. Rohkem kui 140%

suurune kasv võrreldes võrdlusbaasiga näitab, et ettevõtlusmaastik on saanud tublisid tegijaid juurde ja need ettevõtted on tugevalt orienteeritud välisturule. Eksporditoetuse saajad on edukad lisandväärtuse kasvatamises, toetust saanud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ületab võrdlusgrupi oma rohkem kui kuuekordselt.

Ettevõtete suurusest tulenevaid kokkuvõtteid tehes eristuvad mikroettevõtted, kellel võrreldes projekti alguse eelse ajaga on töötajate arv ja lisandväärtus töötaja kohta langenud. Samuti oli 2012. aasta uuringu tulemuste põhjal mikroettevõtetel läinud võrreldes projekti alguse eelse ajaga

oluliselt halvemini. Ka võrdlusgrupiga korrigeerides jääb töötajate arv negatiivseks ning lisaks muutuvad negatiivseks ka müügitulu ja ekspordimüügitulu. Võimalik, et mikroettevõtete puhul peaks tegema veel täiendava analüüsi ja kasutama selleks veel täpsemaid vasteid toetust mitte saanud ettevõtete kohta. Suurettevõtted on näidanud kokkuvõttes kõige positiivsemaid tulemusi,

samad tulemused olid ka 2012. aastal läbi viidud uuringus. Müügitulu, ekspordimüügitulu ja lisandväärtus töötaja kohta näitajad on võrreldes toetuse eelse ajaga kasvanud, vähenenud on vaid töötajate arv. Suurettevõtete puhul ei olnud tulemust võimalik võrdlusgrupiga võrrelda, kuna toetuse saajate hulgas ei olnud piisavalt ettevõtteid, kellele sobitamise abil oleks võrdlusgrupp

leidunud.

71

Samas ekspordimüügitulu 207% suurenemine võrreldes toetuse eelse ajaga näitab üheselt, et suurettevõtted on majandusnäitajates olnud väga edukad. Valimis olevad ettevõtted on vaadeldaval perioodil kasvatanud eksporti üle 1,6 miljardi euro.

Tegevusaladest on kõige paremaid tulemusi saavutanud hoonete ehitus, haridus ja eriehitustööd. Nimetatud kolme tegevusala ettevõtted on ekspordimüügitulu kasvatanud vastavalt 702%, 415% ja 66% kiiremini kui toetust mitte saanud ettevõtted. Kokku on kolme tegevusala eksport kasvanud 66 mln eurot. Samas kui vaadata absoluutväärtuses ekspordimüügitulu kasvu võrreldes baasaastaga, on hulgikaubanduse puhul ekspordi kasv olnud 130 mln ja puidutöötlemises 102 mln, metalltoodete tootmises 101 mln. Vaadates lisandväärtust, on kõige suurem kasv aset leidnud hoonete ehituse ettevõtetel, kus näitaja on toetust mitte saanud ettevõtetest kasvanud kaks ja pool korda kiiremini.

Positiivse tulemuse saanud majandusnäitajate põhjal ettevõtete kumuleeritud juurdekasvu leides jõuame arusaamani, mil määral toetust saanud ettevõtted on olnud edukamad kui toetust mitte

saanud. Selleks tuleb võtta muutuse protsent, mille võrra toetust saanud ettevõtted on võrdlusgruppi edastanud - see on nö lisandunud juurdekasv, mida toetust mitte saanud ettevõtted ei saavutanud.12 Juurdekasvud tuleb seostada ettevõtete majandusnäitajate baastasemetega, st nende näitajatega, mis ettevõtetel olid enne toetuste saamist. Tabelis 29 on toodud majandusnäitajad, muutused ja tulemused.

Tabel 29. Positiivselt liikunud majandusnäitajate dünaamikast arvutatud juurdekasvud ja võrdlus toetuste summadega.

Toetust saanud ettevõtted vs

võrdlusgrupp13

Ettevõtete majandus-näitajate baastase14

Juurdekasvud, mida toetust mitte saanud ettevõtted ei saavutanud15

Ühe toetuse € kohta

saavutatud juurdekasv16

Töötajate arv 6,8% 77 620 5 278 0,0

Müügitulu (€) 11,9% 6 301 464 787 749 874 310 14,8

Tööjõukulu (€) 15,0% 941 544 104 141 231 616 2,8

Ärikasum (€) 78,4% 525 283 558 411 822 309 8,2

Lisandväärtus (€) 16,8% 2 052 988 939 344 902 142 6,8

12Tuleb selgitada, et kogu muutus ei ole tingitud toetusest, kuid võib eeldada, et mingi osa on. 13 Need on toetust saanud ettevõtete võrdlusgrupi dünaamikaga korrigeeritud protsendid 14 Kõigi valimisse kaasatud ettevõtete toetuste projektide eelsed majandusnäitajad (ehk lähtekohad) 15 Need on baastasemete põhjal arvutatud juurdekasvud, võttes aluseks need tulemused, mille võrra toetusi saanud ettevõtted võrdlusgruppi ületasid. Ehk tegemist on suurusega, milleni toetust mitte saanud ettevõtted reaalsuses ei oleks jõudnud. 16 Toetuste summaks on arvestatud 50,0 mln eurot, ehk sees on need ettevõtetele antud toetused, mida majandusnäitajate arvestuses ei saanud kajastada (polnud andmeid).

72

Toetust saanud ettevõtted vs

võrdlusgrupp13

Ettevõtete majandus-näitajate baastase14

Juurdekasvud, mida toetust mitte saanud ettevõtted ei saavutanud15

Ühe toetuse € kohta

saavutatud juurdekasv16

Lisandväärtus töötaja kohta (€) 18,4% 26 777 4 927 0,0

Tabelist on näha, et võrreldes võrdlusgrupiga on toetust saanud ettevõtted kõige edukamalt

kasvatanud ärikasumit. Sellest tulenevalt on toetust saanud ettevõtete ärikasum kasvanud üle 400 mln euro võrra rohkem kui võrdlusgrupil. Kvalitatiivne analüüs saab selgitada, palju sellest saab kanda toetuse arvele ja kui palju on põhjustatud muude tegurite poolt. Ühe välja antud toetuse euro kohta on ärikasum kasvanud 8,2 eurot. See ei näita hetkel põhjuslikku seost toetuse saamise

ja kirjeldatud näitajate kasvudünaamika vahel. Sellele otsib vastuseid ökonomeetriline ja kvalitatiivne analüüs.

3.2. EAS-ist toetust saanud ettevõtete ökonomeetriline analüüs

3.2.1. Sissejuhatus

See uuringu osa hindab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt pakutavate toetuste mõju ettevõtete tulemuslikkusele, kasutades tõenäosusel põhinevat sobitamist (propensity score

matching – PSM) (Rosenbaum, Rubin 1983).

Mõjuanalüüs on tehtud võrreldes ettevõtteid, mis said toetusi (toetatud rühm/testrühm – treatment

group), ettevõtetega, mis toetusi ei saanud (kontrollrühm – control group). Selle ülesande oluliseks osaks on leida kriteeriumid, mille alusel kontrollrühma ettevõtteid toetusi saavate ettevõtetega võrrelda. Kui rühmad on omavahel võrreldavad, saab kontrollrühma tulemuslikkuse näitajate abil hinnata toetatud rühma tulemuslikkust vastupidises maailmas, kus need ettevõtted

toetusi ei saaks. Toetuste hinnanguline mõju on seega tulemuslikkuse mõõdete erinevus toetatud ettevõtete ja nende ettevõtete vahel, mis ei saanud toetust, tingimusel, et need ettevõtted on omavahel võrreldavad.

Võrreldavuseks on kaks kriteeriumit. Esiteks toetatud rühm ja kontrollrühm peavad olema sarnased tõenäosusel põhineva skoori poolest. See on hinnanguline tõenäosus, et ettevõte saab toetust. See tõenäosus on eeldatavalt sõltuv muutujatest nagu töötajate arv, müügitulu ja brutokasum. Tõenäosusel põhinevatele skooridele vastavalt jagatakse toetatud ettevõtted ja kontrollettevõtted rühmadesse. Rühmasiseselt viiakse läbi testid, et hinnata, ega toetatud ja kontrollettevõtted pole oluliselt erinevad muutujate poolest, mida on kasutatud tõenäosusel

73

põhineva skoori hindamiseks. Kui testid läbitakse edukalt, on toetatud ettevõtted ja kontrollettevõtted omavahel võrreldavad; seega võib kontrollettevõtteid kasutada lähendina, et hinnata toetatud rühma tulemuslikkust juhul, kui nad toetusi ei saaks.

EAS eraldab toetusi, et edendada Eesti ärisektori kasvu, eriti ekspordisektorit, ja regionaalarengut. Igal toetusel on kindel eesmärk; sõltuvalt eesmärgist on 7 erinevat toetuse liiki: ekspordiplaani toetus, innovatsioonitoetus, kasvutoetus, starditoetus, teadus- ja arendustegevuse toetus, teadmiste ja oskuste arendamise toetus ja tehnoloogiainvesteeringute toetus. Iga ettevõte võib saada rohkem kui ühte toetust.

Sel uurimusel on järgmine struktuur: teine alapeatükk tutvustab kasutatud metoodikat ja annab sellele kriitilise hinnangu; neljas alapeatükk kirjeldab andmeid; seitsmendas alapeatükis esitatakse tulemused; viimastes alapeatükkides võetakse tulemused kokku ja tehakse järeldused.

3.2.2. Metoodika

Selle uurimuse analüüsid tuginevad tõenäosusel põhineval sobitamisel (Rosenbaum and Rubin, 1983).

Iga toetusliigi kohta leitakse logistiline (logit) suurima tõepära hinnang toetuse saamise skoorile (propensity score). Logistiline regressioonimudel (logit-model) ja probit-mudel (probit-model) on mõlemad sobilikud olukorras, kus on ainult kaks valikut (toetust saadakse või toetust ei saada) nad annavad sarnase tulemuse (Caliendo and Kopeinig, 2005). Kaasatud muutujad on võetud andmekogust (vt järgmine osa). Tõenäosusel põhinev skoor on tõenäosus, et antud ettevõte saab toetust, sõltuvalt muutujate komplektist. Kasutades logit-i spetsifikatsiooni, avaldub tõenäosusel põhinev skoor p(Xi) ettevõtte i jaoks järgmiselt:

�� ≡ �� = 1|�� =��

�� (1)

kus Di omandab väärtuse „1“ toetusi saavate ettevõtete puhul ja „0“ vastupidisel juhul; Xi on selgitavate (sõltumatute) muutujate kogum (regressors/covariates), mis määravad toetuse saamist kuni juhusliku tegurini ning mis sisaldavad konstanti, ja h(.) on nende muutujate lineaarne funktsioon.

Muutujad, mis sisalduvad kogumis X, peavad olema sellised, et pärast nende järelekontrollimist

on jaotus toetuse saamiseks suvaline. Muutujad peavad suutma intuitiivselt süstemaatilisel viisil selgitada, miks mõned ettevõtted saavad toetusi, samas teised mitte, aga see selgitus ei saa olla kunagi täielik: mõned juhuslikud tegurid jäävad üle.

Formaalselt on spetsifikatsioon kehtiv, kui tõenäosusskoor ei ole mõjutatud segavatest faktoritest

ja järgnev hüpotees peab paika:

74

��0�, ��1� ⊥ |�� (2)

kus Y(1) ja Y(0) on vastavalt tulemused toetuse korral ja toetuse mittesaamise korral. See tähendab, et toetuse saamist (toetus, D) võib pidada puhtalt juhuslikuks, st mitte sõltuvaks ettevõtte tulemist, mis ise omakorda sõltub ettevõtte omadustest enne toetust (X). Seega on need omadused need, mis määravad nii toetuse saamise kui ka tulemused.

Sõltuvalt skoorist, ei tohiks võimalikud toetuse saamise tagajärjed, mõjud (selles uurimuses kui ettevõtte tulemuslikkus) määrata, kas ettevõte saab toetust või mitte.

Selle järgi, tingimusel, et ettevõtetel on sama skoor, on toetuse saamine juhuslik ja ettevõtted, mis saavad toetusi ja mis mitte, on statistiliselt sarnased.

Võrreldavus ja juhuslikkus näitavad, et see meetod kujutab juhuslikku katset, milles indiviidid on valitud katsesse juhuslikult ning jaotatud kontrollrühma ja toetatud rühma samuti juhuslikult.

Segavate muutujate puudumine tuleneb tasakaalueeldusest, mis omakorda tuleneb tõenäosusel põhineva skoori definitsioonist (vt. proof in Ichino, 2007). Tasakaalueeldus (balancing

assumption) on:

⊥ �|�� (3)

See tähendab, et teades tõenäosusel põhinevat skoori, ei ütle ettevõtete omadused enne toetuste saamist meile midagi uut selle kohta, milline on võimalus, et ettevõte saab toetust; see peab paika siis, kui tõenäosusel põhinev skoor oli hinnatud kasutades neid ettevõtte omadusi, mis otsustavad toetuste määramise süstemaatilisel viisil.

Tõenäosusel põhinev skoor peaks seega kokku võtma kõik need olulised tegurid, mis otsustavad toetamise süstemaatilisel viisil ja mõjutavad võimalikku tulemit; kontrollides neid tegureid sõltuva muutuja suhtes, määravad juhuslikud (mittesüstemaatilised) tegurid viimaks, millised ettevõtted saavad toetusi ja millised mitte.

Tõenäosusel põhineva skooriga sobitamise paikapidavus sõltub seega oluliselt korrektsest funktsiooni h(x) spetsifikatsioonist. Millised on siis need muutujad, mis peaksid olema kaasatud, sest nad määravad, millised ettevõtted saavad toetusi ja ka omavad mõju võimalikele tulemustele, tagajärgedele?

Ettevõtted peavad esitama taotluse EAS-ile; see taotlus hõlmab mitmeid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid elemente ettevõtte tulemuslikkuse kohta. Ettevõtted, millel on suurem tõenäosus olla majanduslikult edukas, saavad suurema tõenäosusega toetust.

Seega on heaks lähtepunktiks sellised tulemuslikkust näitavad muutujad, mida ettevõtted EAS-ile hindamiseks esitavad. Need tegurid võivad selgitada toetuste määramist ja tulevast

tulemuslikkust.

Paljud neist muutujatest on omavahel tugevas korrelatsioonis. Näiteks ei peaks olema üllatus, et kõrge tootlikkusega ettevõtted on keskmisest rohkem tulutoovamad. Seetõttu ei ole oluline

75

omada juurdepääsu kõigile muutujatele, sest paljud neist joonistavad sama pildi ettevõtte tulemuslikkusest ja seega selle tõenäosusest saada toetust ning selle võimalikest tagajärgedest.

Näiteks üritades ennustada, kas ettevõte saab ekspordiplaani toetust, ei anna müügitulu näitaja

palju juurde, kui oleme juba hinnanud eksporditulusid.

EAS-il oli ligipääs ka juhtimise kvaliteedi elementidele. Töö peatüki autoril ei ole neile elementidele juurdepääsu. Siiski on mõistlik eeldada, et kõrged majanduslikud ja finantsilised tulemused käivad käsikäes samaväärse juhtimisega; seega omades juurdepääsu esimestele

(kvantitatiivsetele) andmetele, ei tohiks olla probleem, et puudub kvalitatiivne informatsioon juhtimise kohta. Siiski ei saa välistada, et kaks ettevõtet, mis on tulemuslikkuse muutujate poolest (enne toetusi) peaaegu identsed, on juhtimise kvaliteedilt oluliselt erinevad.

Tuleb märkida, et muutujad, mis otsustavad toetuse määramise ja mis hindavad ettevõtete tulevikutulemusi, peavad kattuma, sest toetusi antakse pigem ettevõtetele, mis on tõenäoliselt

tulevikus edukad.

Pärast esimest otsust, millised sõltumatud muutujad (regressors) kaasata, leitakse tõenäosusel põhinevad skoorid suurima tõepära hinnangu kaudu1. Siis on tasakaalueeldus (3) algoritmi abil kontrollitud.

Toetatud ja kontrollettevõtted on esialgu jaotatud 5 plokki (blocks), mis põhinevad tõenäosuslike skooride võrdsete vahemikega intervallidel. Igas plokis arvutatakse keskmised tõenäosusel põhinevad skoorid kontrollettevõtete ja toetatud ettevõtete kohta. Kui keskmised näitajad toetatud ja kontrollide vahel ühes plokis oluliselt erinevad, siis see plokk jagatakse pooleks, arvutatakse uued keskmised ja võrreldakse iga väiksema plokiga. Protsess jätkub kuni keskmised skoorid toetatud ja kontrollettevõtete kohta igas plokis on sarnased.

Seejärel toimub teine võrreldavuse kontroll. Igas plokis viiakse läbi testid veendumaks, et iga (tõenäosusel põhineva skoori) võrrandisse kaasatud muutuja keskmised väärtused ei erine oluliselt toetatud ja kontrollide vahel. Kui see on nii, võib olla kindel, et tasakaalueeldus kehtib2. Vastupidisel juhul peab muutma h(x) spetsifikatsiooni ehk otsustama ümber, milliseid muutujaid kaasata tõenäosusel põhineva skoori võrrandisse.

Seega hinnatakse tulemuslikkuse muutujaid, mida kasutab toetust andev asutus ja mis tõenäoliselt mõjutavad ettevõtte tuleviku tulemusi. Seejärel valitakse välja täpne muutujate komplekt, mis tagab toetatud ettevõtete ja kontrollettevõtete võrreldavuse igas plokis ja kaastakse need tõenäosusel põhineva skoori võrrandisse. Valitud spetsifikatsioon tagab, et tasakaalueeldus peab paika.

Algoritm rakendab üldist toetustingimust (common support condition). See tähendab, et jäetakse välja sellised kontrollettevõtted, mille tõenäosusel põhinevad skoorid asuvad väljaspool

1 Hea sissejuhatus suurima tõepära hinnangu meetoditesse on leitav Wooldridge (2002). 2 See meetod kindlustab, et vajalikud tingimused (3) jaoks peavad paika; siiski need tingimused ei ole piisavad

(Becker and Ichino, 2002).

76

tõenäosusel põhinevate skooride vahemikku toetatute jaoks. Sarnaselt jäetakse välja toetatud ettevõtted, kui vastavad tõenäosusel põhinevad skoorid on väljaspool kontrollgrupi tõenäosusel põhinevate skooride vahemikku. Üldise toetustingimuse alusel selgunud kontroll- ja toetatud ettevõtete arv tuuakse välja tulemusi kajastavates tabelites.

Kui tõenäosusel põhinevad skoorid on hinnatud ja tasakaalueeldus peab paika, siis viimane samm selles analüüsis on hinnata keskmist toetuse mõju (average treatment on the treated effect –

ATT).

ATT on ettevõtte tulemuslikkuse muutuse oodatav väärtus, mis arvatakse olevat põhjustatud toetusest ja see kehtib ettevõtetele, mis said toetust ja ettevõtetele, mis on nendega sarnased.

On erinevaid viise, kuidas arvutada ATT-d, kõik põhinevad samal tõenäosusel põhineva skoori hinnangul. Need on lähima naabri otsimine (nearest-neighbor matching), raadiuse lõikes sobitamine (radius matching), kernel-sobitamine (kernel matching) ja rühmadesse sobitamine

(stratification matching) (Becker and Ichino, 2002). Need peaksid kõik viima sama tulemuseni suure valimi korral, (Caliendo and Kopeinig, 2005), mis on siinkohal tagatud, sest võimalike kontrollettevõtete arv on üle 55 tuhande.

Töös teostatakse rühmadesse sobitamist (stratification matching), teatud ka kui tõenäosusel

põhineva skoori põhjal rühmitamine (blocking-on-the-propensity-score) (Rosenbaum and Rubin, 1983). See meetod kasutab algoritmist leitud tõenäosusel põhineva skoori plokke, mis on kirjeldatud ülal. Iga ploki jaoks arvutab see erinevuse keskmises tulemuses toetatute ja kontrollide vahel:

�� =∑ ��

��∈ �!�

"!� −

∑ �$%

$∈ �!�

"!% (4)

kus q on ploki indeks, I(q) on ettevõtete komplekt plokis q, ��& ja �'

( on vastavalt toetatud

ettevõtte i tulemused ja kontrollettevõte j tulemused, )�& ja )�

( on vastavalt toetatud ja

kontrollettevõtete arv plokis q.

Viimasena, ATT on nende erinevuste kaalutud keskmine, kus on kaalud vastavad toetatud ettevõtete osakaalule igas plokis:

�* = ∑ ��"!

�

"�

+�,� (5)

kus Q on plokkide koguarv, ja NT on kogu toetatud ettevõtete arv.

Arvutades ATT-d, kehtib ülalpool kirjeldatud üldine toetustingimus (common support condition)

enne �� arvutamist.

77

3.2.3. Tõenäosusel põhineva skooriga sobitamise kriitiline hinnang

Eespool kirjeldatud meetodi peamine tugevus on see, et toetatud rühma ja kontrollrühma võrreldavusele esitatakse väga nõudlikud tingimused. Kui need tingimused on rahuldatud, võib

olla väga kindel, et kontrollrühma saab kasutada toetatud rühma lähendina olukorras, kus rühm toetust ei saaks.

Need tingimused on nõudlikud, sest esiteks, tõenäosusel põhinevad skoorid peavad olema sarnased toetatud rühma ja kontrollrühma vahel. Tõenäosusel põhinevad skoorid ise sõltuvad

paljudest muutujatest, mis teooria ja terve mõistuse kohaselt peaks mõjutama toetuste määramist ja tagajärgi. Teiseks, isegi kui ettevõtetel on sarnased skoorid, on siiski ka nõutud, et rühmad ei erineks oluliselt ühegi muutuja korral.

Peamine tõenäosusel põhineva skooriga sobitamise puudus on mittearvestamine erinevate toetustasemetega. Selles uurimuses toetuse suurus varieerub. Tõenäosusel põhineva skooriga

sobitamist on kasutatud selleks, et hinnata toetuse saamise mõju versus selle mittesaamise mõju, sõltumatult toetuse suurusest. Seega see meetod ei anna vastust marginaalefekti küsimustele stiilis „Milline on oodatav mõju tulemuslikkusele, kui toetus suureneb 1 euro võrra, sõltuvalt mõnest muutujast?“.

Siiski, seda metoodikat on kasutatud selleks, et hinnata pidevalt varieeruvaid tunnuseid. Näiteks, Black and Smith (2004) hindavad kõrgkvaliteediga kolledžis käimise mõju; neil on juurdepääs kolmele kolledžikvaliteedi näitajale, millest nad tuletavad kvaliteediindeksi; testrühma tunnus on määratletud kui käimine sellises kolledžis, mis kuulub kvaliteediindeksi kõrgeimasse kvartiili.

Seega, niikaua, kui kaks kolledžit on kõrgeimal kvaliteedikvartiilil, ei loe, kas ühel on kõrgem kvaliteet kui teisel: viibimine ühes või teises on täpselt sama, need mõlemad kuuluvad testrühma alla.

Antud uurimust tuleks vaadata kui üht teiste ökonomeetriliste ülesannete seas; kindlus tulemustes

sõltub seega selliste tulemuste stabiilsusest läbi erinevate uuringute, mis kasutavad erinevaid meetodeid.

3.2.4. Andmed

Andmed on iga-aastased ja kaasavad kõiki 2 709 Eesti ettevõtet, mis said EAS-i toetusi (toetatud

rühm/testrühm), ja 56 900 Eesti ettevõtte kogumit, mis on kontrollrühma kandidaadid. See kogum koosneb Eesti ettevõtetest, mis on tegutsevad ja mis ei saanud ühtegi EAS-i toetust.

Iga toetatud ettevõtet vaadeldi kahel erineval hetkel: aasta enne toetuse saamist (baasaasta) ja 1, 2 või rohkem aastat pärast toetuse saamist (hindamisaasta). Baasaastad on 2007, 2008, 2009, 2010 ja 2011. Hindamisaastad on 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012. Sõltuvalt baasaasta ja hindamisaastate vahelisest kombinatsioonist on kokku 11 alamvalimit (vt Tabel 30 allpool).

Andmestiku muutujad on:

78

� ngrant: saadud toetuste arv; � ccode, dcode, ecode, …: fiktiivne muutuja, mis vastab EMTAK koodile, mis määratleb

ettevõtte majandusliku aktiivsuse; EMTAK koodid on Eesti vasted Euroopa Ühenduste majandustegevuse nomenklatuuri (Nomenclature of Economic Activities – NACE) koodidele; andmestik koosneb ettevõtetest, mis tegutsevad kõikides sektorites välja arvatud mäetööstuses (EMTAK koodid A ja B) ja avalikus halduses (EMTAK kood O); ja see ei hõlma koodi T ettevõtteid (kodumajapidamiste toodang);

� age07, age 08, age09, age10, age11: ettevõtte vanus päevades loendatuna iga baasaasta viimasest päevast;

� north: fiktiivne muutuja ettevõtetele asukohaga Harjumaal, mis on Eesti suurim maakond rahvaarvu ja majandusaktiivsuse poolest ja mis hõlmab pealinna Tallinna3;

� employ: töötajate arv;

� salerev: müügitulu eurodes; � exprev: eksporditulu eurodes; � labcost: kogu tööjõukulud eurodes; � gprofit: brutokasumid eurodes; � depre: amortisatsioon eurodes; � liabi: kogu kohustused eurodes; � varad: kogu varad eurodes; � vaddemp: lisandväärtus töötaja kohta eurodes (võrdne labcost, gprofit ja depre summaga,

kõik jaotatud employ (töötajate arvu) vahel); � costemp: tööjõukulud töötaja kohta eurodes (labcost jaotatud employ (töötajate arvu)

vahel).

Kõik muutujad eurodes arvestavad inflatsiooni, et kajastada Eesti hinnataset 2013. aastal,

kasutades ametlikku tarbijahinnaindeksit4.

Need muutujad on olulised ettevõtte suuruse, tulemuslikkuse ja finantsseisundi näitajad. Nad on arvesse võetud EAS-i poolt, otsustamaks toetuse määramist, ja on ka mõistlik eeldada, et samad muutujad on korrelatsioonis teiste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete elementidega, mida hinnati

enne toetusotsust. Lisaks, ettevõtte suurus ja finantsolukord määravad osaliselt selle tulevased tulemused.

Ettevõtte vanus on lisatud, kuna üks EASi peamisi eesmärke on edendada ettevõtete kasvu. Ei ole põhjust eeldada, et ettevõtte kasvu profiil on lineaarne ja veelgi vähem eeldada, et kasvuprofiilid on lineaarsed igas ja kõikides majandussektorites. Vastupidiselt, autor eeldab, et nooremad ettevõtted kasvavad kiiremini kui vanemad. Seega on vaja kontrollida, kui kaua on ettevõte tegutsenud hinnates toetuste mõju ettevõtte suuruse muutujatele.

3 Eesti maakonnad ei kvalifitseeru kui poliitilis-administratiivne tasand, sest seal ei ole valitsusi ja valitud

parlamente kesktasandil. 4 Eesti Statistikaametist

79

Geograafiline näitaja on kaasatud sellepärast, et üks EAS-i eesmärkidest on edendada regionaalarengut ja seega kahe sarnase ettevõtte puhul võib toetuse saamise otsustavaks teguriks olla nende asukoht.

EMTAKi koodidele vastavalt loodud majandussektorite fiktiivsed muutujad võimaldavad eristada tööstussektorit, mis toodab tõenäoliselt rahvusvaheliselt kaubeldavat toodangut, teenindussektorist. Lisaks jagatakse teenindussektor suuremateks kategooriateks.

Majandussektoritele on loodud fiktiivsed muutujad, sest EAS võib olla eriti aldis (või eriti tõrges)

määrama toetusi teatud sektorite ettevõtetele, näiteks tööstussektorile. Toetuse andja võib olla eriti huvitatud näiteks ekspordi edendamisest, kuid ettevõtted ja sektorid on rahvusvahelise kaubandusega seotud erineval määral; seega tuleks analüüsis kontrollida majandussektorite osatähtsust.

Veelgi enam, sektorite fiktiivsed muutujad võimaldavad võrreldavust suurendada. See on vajalik,

sest kaks sarnaste finantsnäitajatega ettevõtet võivad olla väga erineva olemusega, tootes täiesti erinevaid väljundeid. Ettevõtte olemus mängib arvatavasti rolli ka toetuste saamises ja võimalike tagajärgede määratlemises. Seega peaksid analüüsi olema lisatud ka muutujad, mis kirjeldavad ettevõtete tüüpi.

Lähenedes asjale tehniliselt, on võimalik, et ilma fiktiivsete muutujateta satuksid võrdlusesse kaks ettevõtet, millest üks toodab rahvusvaheliselt kaubeldavat toodangut ja teine pakub mitte-kaubeldavat teenust, sest nende finantsandmed olid statistiliselt sarnased.

Tabel 30: Toetatud ettevõtete arv

Baasaasta Hindamine Eksp.

(1)

Innov.

(2)

Kasvu

(3)

Stardi

(4)

T&A

(5+6)

T&O

(7)

Tehn.

(8)

>1

(9)

Kokku

2007 2011 3 1 1 5

2007 2012 14 10 24

2008 2010 13 1 2 16

2008 2011 3 6 4 4 20 7 6 12 62

2008 2012 30 8 8 14 84 144

2009 2010 17 1 127 1 146

2009 2011 3 68 15 68 1 800 5 31 991

2009 2012 46 7 11 41 14 345 12 116 592

2010 2011 23 5 77 21 126

2010 2012 4 103 18 187 1 161 19 493

80

2011 2012 31 1 59 19 110

Kokku

103

268

54

437

45

1489

39

274

2709

Märkused: Kasutatud alamvalimid on rasvases kirjas. Toetuse liigid ilmuvad järgmises järjekorras: ekspordiplaani toetus, innovatsioonitoetus, kasvutoetus, starditoetus, teadus- ja arendustegevuse toetus, teadmiste ja oskuste arendamise toetus ja tehnoloogiainvesteeringu toetus. Viimane veerg enne veergu “Kokku” viitab nendele ettevõtetele, mis said rohkem kui ühte toetust.

Vastavalt EMTAK kateogoriseerimisele, on ettevõtted jaotatud viiekohalisse süsteemi. Antud analüüsis on fiktiivsed muutujad defineeritud kõige üldisemal tasandil (EMTAK tähed) luues selliselt 18 muutujat. Kahekohalise koodi kasutamine oleks tähendanud rohkem kui sadat sektori muutujat.

3.2.5. Alamvalimid

Toetatud ettevõtted võib jaotada baasaasta ja hindamisaastate järgi ja vastavalt saadud toetusliigile. Tabelis 30 on toodud vaatluste arvud igas alamvalimis. Järgides esimest kriteeriumi on seal 11 alamvalimit, iga vastab reale tabelis 30. Tabeli veerud loetlevad ettevõtteid, mis said ainult ühte toetust. Eelviimane veerg vastab ettevõtetele, mis said rohkem kui ühte toetust.

Kasutatud alamvalimid kuvatakse rasvases kirjas, hindamaks toetuste mõju.

3.2.6. Kirjeldav statistika

Järgnevad tabelid toovad välja kasutatud muutujate kirjeldavad statistikud. Hinnad eurodes arvestavad inflatsiooni, et näidata 2013. aasta hindu. Valimis on 2 709 toetusi saanud ettevõtet ja

56 900 kontrollrühma liiget; puuduvate andmete tõttu on mõnede muutujate kohta vähem vaatlusi.

Tuleb märkida, et mitmel ettevõtetel on 0 töötajat ja 0 eksporditulu.

Tabel 31: North (Fiktiivne muutuja Harjumaal asuvatele ettevõtetele)

t keskmine N

0 0.60 56,890

1 0.60 2,709

Märkused: Toetatud ettevõtted: t=1; kontrollrühm: t=0.

81

Tabel 32: Ettevõtete arv majandussektorites

82

Tabel 33: Ettevõtete vanus 2011. aasta lõpus

Märkused: Toetatud ettevõtted: t=1; kontrollgrupp: t=0. Ettevõte vanus päevades.

Tabel 34: Töötajate arv

t, aasta Kesk-mine

sd min max N

0

2008 7 39 0 2,599 43,181

2009 7 38 0 2,506 27,870

2010 6 29 0 2,096 28,346

2011 6 33 0 2,032 36,377

2012 5 31 0 2,127 40,978

1

2008 66 132 0 1,322 220

2009 29 155 0 3,329 1,699

2010 17 56 0 787 778

2011 17 66 0 1,222 1,261

2012 45 168 0 3,066 1,280

Märkused: Toetatud ettevõtted: t=1; kontrollgrupp: t=0.

83

Tabel 35: Müügitulu

t, aasta Keskmine sdmin max N

0

2008 808,905 8,007,222 0830,708,864 43,181

2009 535,067 6,522,015 0692,428,608 44,478

2010 592,681 5,148,238 0383,196,800 28,346

2011 698,532 5,944,232 0495,326,592 36,377

2012 694,908 6,882,153 0550,319,232 40,978

1

2008 7,050,105 18,715,948 0216,006,448 222

2009 2,121,747 10,419,980 0228,710,720 1,724

2010 2,392,539 18,041,624 0455,870,944 779

2011 1,586,728 7,679,555 0170,463,712 1,261

2012 6,571,024 44,337,159 01,368,005,888 1,274

Märkused: Toetatud ettevõtted: t=1; kontrollgrupp: t=0; väärtused 2013 eurodes.

Tabel 36: Eksporditulud


0

2008 . . . . 0

2009 163,404 5,312,064 0667,549,056 31,798

2010 462,388 2,255,077 097,947,392 7,735

2011 563,704 2,856,781 091,845,392 9,472

2012 136,251 1,894,723 0247,740,880 40,978

1

2008 3,756,800 9,269,692 071,798,720 220

2009 805,215 5,027,105 0106,843,760 1,624

84

2010 880,899 4,740,206 064,051,152 626

2011 707,602 5,738,957 0169,556,160 1,166

2012 3,891,765 43,191,698 01,338,101,376 999


Tabel 37: Eksporditulud töötaja kohta


Tabel 38: Tööjõukulud

t, aasta Keskmine sd min max N

0

2008 106,318 572,888 034,577,404 31,089

85

t, aasta Keskmine sd min max N

2009 83,992 491,003 033,628,660 29,671

2010 73,106 416,497 024,833,682 28,346

2011 87,236 485,126 035,059,584 26,200

2012 59,455 429,303 036,648,752 40,978

1

2008 1,093,307 2,623,545 032,613,062 215

2009 462,403 2,611,669 055,950,172 1,655

2010 302,042 1,231,201 021,854,226 698

2011 243,966 911,828 016,003,894 1,242

2012 783,630 3,122,741 061,734,952 1,155


Tabel 39: Brutokasumid

t, aasta Kesk-mine

sdmin max N

0

2008 26,469 584,460 -33,897,900 42,224,352 43,159

2009 6,402 431,369 -21,103,448 39,284,084 44,169

2010 25,190 350,390 -7,081,885 25,740,678 28,334

2011 41,930 568,825 -31,994,696 61,449,944 36,376

2012 47,641 703,103 -48,539,076 63,813,100 40,978

1

2008 691,815 4,397,740 -15,828,832 47,393,420 222

2009 146,426 1,755,505 -5,830,044 63,548,284 1,728

2010 227,118 2,271,490 -5,927,161 49,589,736 781

2011 153,811 1,437,403 -926,359 36,668,668 1,262

2012 453,688 2,645,040 -1,452,564 46,364,856 1,282


86

Tabel 40: Amortisatsioon

t, aasta Kesk-

mine

sd min max N

0

2008 28,494 326,864 035,113,884 31,573

2009 25,883 277,559 037,243,800 31,576

2010 25,224 250,304 028,808,656 25,058

2011 25,413 294,674 040,223,276 27,526

2012 22,823 375,845 051,525,416 40,978

1

2008 378,630 1,862,316 021,354,862 216

2009 140,675 1,037,784 021,178,422 1,652

2010 290,061 5,846,170 0157,320,736 727

2011 56,523 272,805 05,385,320 1,230

2012 353,936 3,156,521 093,955,088 1,229


Tabel 41: Kohustused


0

2008 452,562 7,030,672 01240535296 48,918

2009 437,948 5,654,868 0762,508,928 45,700

2010 415,166 6,509,738 0877,795,392 43,664

2011 390,322 5,578,524 0653,245,056 41,635

2012 319,676 3,880,021 0501,766,784 38,405

1

2008 3,483,032 15,069,446 0189,901,072 222

2009 1,372,373 10,107,813 0262,544,816 1,729

87


2010 1,292,106 19,829,462 0549,788,928 781

2011 549,797 3,619,308 0107,253,528 1,263

2012 2,201,376 18,652,336 0510,006,208 1,282


Tabel 42: Varad


0

2008 848,086 9,929,251 0 1583269248 48,918

2009 844,344 8,654,806 0 1102351488 45,700

2010 826,781 10,291,320 0 1186543360 43,664

2011 818,887 9,503,840 0 917,384,192 41,635

2012 734,793 7,190,907 0 796,597,184 38,405

1

2008 8,215,931 40,424,442 2,366 542,573,952 222

2009 2,693,109 19,031,605 0 485,666,976 1,729

2010 3,870,615 61,249,841 0 1679399296 781

2011 1,288,388 7,633,654 0 221,618,416 1,264

2012 4,504,425 27,804,405 0 678,766,784 1,284


88

Tabel 43: varade osakaal kohustustest


Tabel 44: Lisandväärtus töötaja kohta

t, aasta Kesk-

mine

sd min max N

0

2008 20,273 109,712 -6,744,630 6,008,558 24,471

2009 16,149 75,891 -3,463,089 2,075,154 16,933

2010 17,280 71,367 -3,519,915 2,795,160 21,634

2011 21,479 98,317 -3,404,481 6,433,156 20,396

2012 21,662 136,273 -2,781,634 14,314,900 25,504

89

t, aasta Kesk-mine

sd min max N

1

2008 30,146 44,840 -132,966 440,892 197

2009 18,914 34,648 -756,821 512,879 1,235

2010 25,378 109,392 -123,769 1,906,145 493

2011 19,809 41,035 -180,004 1,101,905 989

2012 24,291 31,880 -358,409 484,834 966


Tabel 45: Tööjõukulud töötaja kohta

t, aasta Kesk-mine

sd min max N

0

2008 10,214 10,248 0369,481 27,302

2009 10,360 8,315 2,054 171,699 18,629

2010 8,805 7,878 0203,572 24,018

2011 9,448 8,271 864 287,839 22,341

2012 8,425 8,899 0458,467 25,504

1

2008 17,540 17,407 0213,633 197

2009 12,278 12,700 0274,265 1,262

2010 10,827 15,260 0284,378 512

2011 10,848 7,877 066,085 1,005

2012 13,317 9,074 0110,830 982

Märkused: Toetatud ettevõtted: t=1; kontrollgrupp: t=0; väärtused 2013 eurodes

90

3.2.7. Tulemused

Märkus: kõik hinnad on 2013 aasta kohta eurodes.

Toetuste mõju ettevõtte tulemuslikkusele

Töö peatüki autor alustas tulemuste osa hinnates ühe või enama mistahes toetuse saamise mõju ettevõtte tulemuslikkusele. Ühendades erinevad toetuste liigid ja kaasates ettevõtted, mis said rohkem kui üht toetust, on võimalik kasutada valimit, mis koosneb 991-st toetatud ettevõttest perioodil 2009–2011.

Kontrollrühma andmestik on väga suur (56 900 ettevõtet), kuid kui toetatute rühm (testrühm) on jaotatud rühmadeks ajahetkede ja toetusliikide alusel, siis enamik saadud alamvalimitest on väikesed. See tekitab probleeme tõenäosusel põhinevate hinnangute leidmisel. Suurima saadavaloleva alamvalimi kasutamine lahendab selle probleemi ja võimaldab teha järeldusi, mida hiljem kasutatakse iga toetusliigi eraldiseisvas analüüsis.

Tõenäosusel põhineva skoori hinnangusse kaasatud muutujad on majandussektori muutujad, ettevõtte vanus, north, employ, salerev, exprev, labcost, gprofit, vaddemp ja varadliabi. Võrrandisse lisatakse asukoha fiktiivne muutuja, sest toetusi andev asutus on huvitatud regionaalarengust.

Müügitulu, eksporditulu, brutokasum ja lisandväärtus töötaja kohta on kõik ettevõtlusedu mõõdikud; lisandväärtus töötaja kohta on ettevõtte efektiivsuse mõõde.

Töötajate arv koos kogu tööjõukuludega haarab nii ettevõtte suurust kui ka ettevõtte profiili inimkapitali kasutamise seisukohalt, eeldusel, et tööjõukulud töötaja kohta peegeldavad tööjõu tootlikkust. Kogu kohustused on finantsilise seisundi mõõde. Sektori fiktiivsed muutujad näitavad osaliselt ettevõtte olemust, mida finantsandmed ei kajasta; võrdlusgrupiks on other, mis hõlmab peamiselt teenindusettevõtteid.

Ettevõtte vanust kontrollitakse, kuna on tõenäoline, et ettevõtte kasvumäärat muutuvad ajas tulenevalt ettevõtte elutsüklist.

Varade osakaal kohustustest on finantsseisundi mõõde. Ühelt poolt on madalam määr märk lihtsast ligipääsust laenudeni, mis viitab sellele, et laenuandjatele on ettevõte finantsiliselt tugev ja majanduslikult elujõuline. Teiselt poolt on madalam määr objektiivne indikaator rahalisest haprusest. See muutuja on seetõttu nii sisukas kui ambivalentne,

Majandussektorite fiktiivsed muutujad kirjeldavad ettevõtte olemust väljaspool finantsandmeid; referentsgrupiks on gcode, mis vastab peamiselt hulgi-ja jaemüügi ettevõtetele. Selline muutujate komplekt annab hea pildi ettevõtte edust, läbitungivusest välisturgudel, efektiivsusest, finantsilisest seisundist ja äri tüübist. Seega on väga usutav, et need muutujad

91

määravad tõenäosuse, et ettevõte saab toetust ja ka selle, milliseks kujuneb tulemuslikkus juhul, kui ettevõte ei saa toetust.

Tõenäosusel põhineva skoori logistilise (logit) hinnangu tulemused on esitatud järgmises tabelis:

Logistiline regressioon Vaatluste arv = 14 393

LR chi2(13) = 405.34

Prob > chi2 = 0.0000

Kõik muutujad, välja arvatud north ja fiktiivsed muutujad, mis on seotud kinnisvarasektori (lcode) ja elektri ning gaasi pakkumisega, on tugevalt olulised 1%-lisel olulisuse tasemel

92

(kahepoole olulisustest) tõenäosusel põhineva skoori hinnangus, ülejäänud muutujad on olulised 5% olulisustasemel.

Muutujad, mida arvestatakse eurodes, on kõik positiivse märgiga, välja arvatud müügitulu,

lisandväärtus töötaja kohta ja varade osakaal kohustustest. Töö peatüki autor ootas, et kõik muutujad peale kohustuste omavad positiivset mõju tõenäosusel põhinevale skoorile.

EAS kipub andma toetusi suhteliselt suurtele ettevõtetele5. Töötajate arvu ja kogu tööjõukuludega seotud oluline positiivne efekt kinnitab seda. Miinusmärgiga müügitulu võib olla märk sellest, et

EAS on valmis andma toetusi eelkõige sellistele ettevõtetele, mis, kontrollides suuruse kui sõltumatu muutuja mõju (controlling for size), omavad kasvupotentsiaali müügi seisukohalt. Üks EAS-i eesmärkidest on edendada ettevõtte kasvu ja kaks toetusliiki on spetsiaalselt suunatud sellele eesmärgile.

Samamoodi negatiivne hinnang lisandväärtusele töötaja kohta on märk sellest, et toetusasutus

tahab edendada ettevõtete efektiivsust ja on seega vähem valmis andma toetust nendele ettevõtetele, mis juba on kõrge efektiivsusega (kontrollides teisi tegureid). Selle põhjenduse toetuseks tuleb märkida, et suurim toetusliik perioodi 2009–2011 jooksul on just „teadmised ja oskused“ (800 toetust), mille eesmärgiks on suurendada töötajate tootlikkust.

On tõendeid, et EAS vaatab ka kasumlikkust otsustamaks, millised ettevõtted saavad toetusi, sest brutokasumi hinnang on positiivne ja tugevalt oluline. Seega, suurema tõenäosusega saavad toetust ettevõtted, mis on juba edukad.

Eksporditulude hinnang on tugevalt oluline ja positiivse märgiga. See on tõend, et EAS kaldub andma toetusi just eksportivatele ettevõtetele. Tasub märkida, et aastal 2009 ei teeninud üldse tulusid ekspordilt ligi 41% kontrollrühmast ja 38% toetatud ettevõtetest.

Varade osakaalul kohustustest on tugevalt negatiivne märk. Üks võimalik seletus on see, et EAS annab toetusi majanduslikult kõige elujõulisematele ettevõtetele ja märk elujõulisusest on finantsvõimendus.

Regionaalarengu tähtsust arvestades peaks north olema negatiivse märgiga, mis tähendab, et eelistatakse Eesti perifeerias asuvaid ettevõtteid. Kuid nagu eelpool mainitud, annab EAS toetusi enamjaolt suurtele firmadele, mis tavaliselt asuvad pealinna ümbruses, Põhja-Eestis. Siiski ei selgita see muutuja north positiivset märki, sest mudelisse oli lisatud juba mitmeid suuruskontrolli muutujaid. Üks võimalik selgitus positiivsele märgile on see, et pealinnas on ligipääs võimule ja otsustusringkonnale. North ei ole statistiliselt oluline 10% olulisusnivool.

Ootuspäraselt on ettevõtte vanuse koefitsient negatiivne: kaks EASi selget eesmärki on julgustada ettevõtte kasvu ja toetada alustavaid ettevõtteid, nendeks eesmärkide täitmise toetamiseks on EASil kaks toetust.

5 Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

93

Majandussektorite fiktiivsetele muutujatele antud hinnangute märgid näitavad, kas mingi kindla sektori ettevõtted saavad toetusi suurema või väiksema tõenäosusega kui võrdlusrühma liikmed, sealjuures hoitakse teisi tegureid muutumatutena. Võrdlusrühm other koosneb põhiliselt hulgi- ja jaemüügi ettevõtetest ja see on vastavuses ca 23% kontrollrühma vaatlustega ja ca 10% toetusrühma ettevõtetega.

Sektorid, mida esindavad muutujad construction, wholesale, realestate ja public, toodavad mitte-kaubeldavat väljundit. On teada, et EAS huvitub ekspordi toetamisest, mistõttu töö peatüki autor eeldas, et nende muutujate hinnangute märgid on negatiivsed. Tulemused kinnitavad seda eeldust, kuigi construction ja public ei ole statistiliselt olulised 10% olulisusnivool. Muutujal manuf on statistiliselt oluline negatiivne märk, mis tähendab, et võrdlusrühma liikmetel on suurem võimalus saada toetusi, ceteris paribus tingimusel, kui manuf-grupi alla kuuluvatel ettevõtetel.

Tõenäosusel põhinevaid skoore on kasutatud selleks, et sobitada toetatud ja kontrollettevõtteid; juhul, kui keskmine tõenäosusel põhinev skoor ei ole oluliselt erinev toetusrühma ja kontrollettevõtete puhul, on plokkide (blocks) arv 8.

Antud plokkides testiti tasakaaluomadus (balancing property) ja see peab paika; see kinnitab, et iga ploki ja 13 selgitava muutuja suhtes ei ole erinevus kontrollettevõtete keskmise ja toetatud ettevõtete keskmise vahel statistiliselt oluline. Lühidalt: kontroll- ja toetatud ettevõtted on võrreldavad. Järgnevas tabelis on toodud ettevõtete jaotus ploki kohta, pärast üldise toetustingimuse (common support condition) kehtestamist.

Bloli

alaväärtuse

d (p-score)

t

0 1 Kokku

.0129262

.025

.05

.1

.2

.4

.6

.8

4,000 72

2,266 80

7,135 492

127 23

24 12

7 4

5 4

2 5

4,072

2,346

7,627

150

36

11

9

7

Kokku

13,566 692

14,258

Märkus: ühise toetuse valik on tehtud

Seejärel kasutatakse neid plokke selleks, et hinnata keskmist toetusefekti toetatutel: iga ploki jaoks arvutatakse erinevus keskmises tulemuslikkuses toetatute ja kontrollide vahel; ATT on

94

nende erinevuste kaalutud keskmine, kus kaalud saadakse toetatud ettevõtete osakaalu kaudu igas plokis (vt võrrand 5).

Tabel 46 allpool esitab ATT hinnangud; sama tabeli skeemi kasutatakse, kui antakse ülevaade

tulemustest igale toetusele eraldi.

Baasaasta ja hindamise aastad on esitatud esimeses reas; järgnevad toetatute ja kontrollrühma valimi suurused; hinnangulised keskmised toetuse efektid toetatutel on esitatud ettevõtte kuue tulemuslikkuse mõõte kaudu; viimaks on esitatud toetatud ja kontrollettevõtete arvud üldises

toetuspiirkonnas. Need numbrid on väiksemad kui vastavad tegelikud arvud, sest esines puudulikke andmeid ja välja jäeti ka toetatud ettevõtted (kontrollettevõtted), mille hinnatud tõenäosusel põhinev skoor jäi väljapoole kontrollrühma (toetatud rühma) skooride vahemikku.

Olulisuse tasemed ühepoolse testi jaoks on tähistatud „***“, „**“ ja „*“ vastavalt tasemetele 1%, 5% ja 10%. Statistilised olulisustestid põhinevad bootstrap-tehnika abil leitud standardvigadel,

mille arvutamiseks tehti 100 kordust.

Peale lisandväärtuse töötaja kohta ja eksporditulude töötaja kohta on kõik hinnatud efektid positiivsed; ilma eranditeta on kõik hinnangud nullist oluliselt erinevad.

Peamine järeldus on see, et EAS-i toetustel on tugev, oluline ja positiivne üldmõju ettevõtte suurusele, mõõdetuna töötajate arvu, müügitulu ja kogu tööjõukulude kaudu. Mõju hinnati kaks aastat pärast toetuse eraldamist. Keskmine müügitulu 2011. aastal nii toetatud kui kontrollettevõtete jaoks oli 721 349 eurot; seega, hinnanguline mõju müügitulule on majanduslikult oluline. Sarnaselt on mõju kogu tööjõukuludele majanduslikult oluline, sest keskmine oli 93 399. Keskmine töötajate arv 2009. aastal oli 7,18; ATT tasemel 5 on seega oluline. Lisaks, ettevõtte suuruse kasv ei näi tulevat kasumlikkuse arvelt, sest hinnang brutokasumile on oluline 5% olulisustasemel.

Mitteolulised hinnangud eksporditulule võivad olla tingitud sellest, et suure hulga ettevõtete eksporditulu on 0.

Negatiivne efekt lisandväärtusele töötaja kohta on tugevalt oluline 5% olulisustasemel. Üks võimalik selgitus sellele pealtnäha ootamatule tulemusele on vähenev tööjõu piirtootlikkus. Toetuse saamise tagajärjel kasvavad ettevõtted suuruselt ning tööjõu tootlikkus väheneb.

Teine võimalik seletus tuleneb sellest, et paljudel ettevõtetel ei olnud ühtegi töötajat. Kui mitmed toetatud ettevõtted ei omanud töötajaid baasaastal, aga palkasid mõned pärast toetuse saamist, siis lisandväärtus töötaja kohta vähenes, sest murru nimetaja (jagaja) suurenes. Antud alamvalimi 991 liikme seast olid 258 ettevõttet 2009. aastal registreerinud 0 töötajat. Sarnaselt, 6 574 kontrollettevõttel ei olnud baasaastal töötajaid. Kuid kõik need ettevõtted olid juba ära jäetud tõenäosusel põhineva skoori võrrandi hinnangust, sest neil ettevõtetel puuduvad osad andmed.

95

Tabel 46: Toetuste mõju ettevõtte tulemuslikkusele: ATT, ühendatud valim

Üks või rohkem toetust

Baasaasta 2009

Hindamisaasta 2011

Toetatute arv 991

Kontrollide arv 56,900

Töötajate arv 5,44***

Müügitulu 743,955**

Eksporditulu 47,244

Eksporditulu töötaja kohta -38,558***

Tööjõukulud 94,117***

Lisandväärtus töötaja kohta -1,892**

Brutokasumid 90,272**

Toetatud üldises toetuses 653

Kontrollid üldises toetuses 13,610

Märkused: mõju on hinnatud nende ettevõtete jaoks, kes said vähemalt üht mistahes liiki toetust. Finantsarvud on 2013 eurodes. ***, **, ja * tähistavad 1%, 5%, ja 10% olulisustasemeid (vastavalt).

3.2.8. Konkreetsete toetuste mõju

Selles osas on hindamine viidud läbi eraldi iga toetusliigi jaoks; ainult ettevõtted, mis said ühte ja

ainult ühte toetust hoitakse toetatute rühmas.

Tõenäosusel põhineva skoori võrrandites (igale toetusele üks) kaasatud muutujad on samad, mida kasutati eelmises osas. Esiteks, on väga tõenäoline, et ettevõtte finantsandmed on kandvas rollis iga toetuse saamisel ja ettevõtte tulemustes. Lisaks on nende muutujate kaasamine õigustatud tugeva statistilise olulisusega, mis registreeriti tõenäosusel põhinevate skooride hinnangus, kasutades suuri valimeid nii kontrollrühma kui ka toetusrühma korral (vt eelmine osa).

Seega, kasutades palju väiksemaid valimeid ettevõtete jaoks, mis said ainult ühte spetsiifilist toetust, hoitakse muutujaid isegi siis, kui need pole statistiliselt olulised. Kui näitajad on kõrge olulisusega suurtes valimites, omistatakse mitteolulisus väikestes valimites valimi ebapiisavale

suurusele.

96

Samuti, hoides kõiki muutujaid, on tasakaalustav omadus (balancing property) testitud üle suurema muutujate arvu, seega on garanteeritud, et toetatavad ja kontrollid on võrreldavad üle mitmete oluliste mõõdete.

Tabel 47 esitab hinnangulised ATT-d iga toetusliigi jaoks üle ettevõtte kuue tulemuslikkuse mõõtme, kasutades sama skeemi nagu eelmises tabelis. Esitatud on kaks veergu ekspordiplaani toetuse jaoks; teises veerus on välja jäetud ettevõtted 0 ekspordituluga baasaastal.

Ajaline erinevus baasi ja hindamisaasta vahel ei ole fikseeritud üle toetuste. Seega peaks olema

ettevaatlik võrreldes kahe erineva toetusliigi mõju samale tulemuslikkusnäitajale.

Lisaks, iga toetuse liik on eeldatavasti ühe või mitme erineva ja spetsiifilise eesmärgiga. Seega, kuigi ei pruugi olla õige võrrelda eksporditoetuse efekti ning teadmiste ja oskuste toetuse efekti samale eksporditulule, esineb toetusliigi ja tulemuslikkusmuutuja paare, mis on erilise huvi all. Näiteks eksporditoetus ja eksporditulud on selline paar, kus spetsiifiline toetuseesmärk leiab

vastavuse muutujaga, mis otseselt mõõdab seda eesmärki.

Nagu eespool öeldud, iga tõenäosusel põhineva võrrandi selgitavad muutujad, on samad, mida kasutati eelmises osas. Esinevad siiski mõned erandid. Selleks, et tagada tasakaaluomadus (balancing property), lisati eksporitulude ja tööjõukulude ruudud eksporditoetuse korral (ainult

teine veerg) ja innovatsiooni toetuse korral; müügitulu ruudud lisati teadmiste ja oskuste toetuse korral; ning vanust ei kaasatud stardi-ja kasvutoetuse korral. Eksporditulud ei kajastu TjaA toetuse hinnangutes, sest sellised andmed kontrollgrupi kohta 2008. aastal puudusid.

Kõikide toetuste (peale tööstustehnoloogia toetuse) puhul jäeti välja mõned majandussektori fiktiivsed muutujad, sest need ennustasid selgelt ette toetuste määramist või mittemääramist, takistades niiviisi võrdlusvõimalust. Näiteks kasvutoetuse alamvalimis ei olnud toetusrühmas ühtki ehitusettevõtet, mis tähendab, et tasakaalutingimus (balancing property) ei ole täidetud. Taoliste olukordade tõttu pidi kontrollrühmast palju vaatlusi eemaldama.

Üldiselt näitavad selgitavad muutujad madalat olulisust tõenäosusel põhinevate skooride võrrandites enamike toetusliikide puhul. Eranditeks olid starditoetuse ning teadmiste ja oskuste arendamise toetuse juhud6. Pole üllatav, et starditoetuse ning T&O-arendamise toetuse hinnanguteks kasutati kahte suurimat toetusrühma alamvalimit, vastavalt 187 ja 800 ettevõtet. See tulemus kinnitab ideed, et mitteolulisus tõenäosusel põhinevale hinnangule on peamiselt tingitud väikesest valimi suurusest.

Nagu oodatud, omavad enamik hinnatud ATT-sid positiivset märki: üldiselt, EAS-i toetused annavad positiivse panuse ettevõtte tulemuslikkusele.

6 Detailsed hinnangu tulemused kõigi tõenäosusel põhinevate skooride võrrandite jaoks on nõudmisel kättesaadavad.

97

Tabel 47: Iga toetusliigi mõju ettevõtte tulemuslikkusele: ATT

Märkused: Toetatute gruppi on kaasatud ainult need ettevõtted, kes said ühte toetust. Toetusliigid ilmnevad järgmises järjekorras: kaks veergu ekspordiplaani toetuse jaoks, innovatsioonitoetus, kasvutoetus, starditoetus, teadus- ja arendustoetus, teadmiste ja oskuste arendamise toetus ning tehnoloogiainvesteeringu toetus. Eksporditoetuse teine veerg: ettevõtted nullekspordiga baasaastal on välja jäetud. Finantsarvud on 2013 eurodes. ***, **, ja * tähistavad 1%, 5%, ja 10% olulisustasemeid (vastavalt).

Neljal seitsmest toetusliigist on statistiliselt oluline positiivne mõju töötajate arvule, starditoetuste, ekspordi toetuse ja tööstustehnoloogia toetuse puhul on olulisuse tase 1% ja TjaO toetuse puhul on olulisuse tase 10%, mis vastab suurimale toetusrühmale. Seega võib öelda, et üldiselt aitavad EAS-i toetused kaasa töökohtade kasvule toetusi saavates ettevõtetes. Kui spetsiifiline eesmärk peaks olema noorte ettevõtete laiendamine, siis on tugevalt oluline toetuse mõju tööhõivele tõend sellest, et see toetus on oma peamises eesmärgis edukas.

Kolm seitsmest toetusliigist näitavad tugevat olulist mõju müügitulule. Veelkord, see on märk sellest, et EAS-i toetused saavutavad oma eesmärgi edendamaks ettevõtte kasvu.

98

Neli toetust näitavad positiivset (suurendavat) mõju kogu tööjõukuludele. See võib osaliselt olla tingitud töötajate arvu suurenemisest eksporditoetuste, starditoetuste, teadmiste ja oskuste arendamise toetuste ja tehnoloogiatoetuste korral; ja osaliselt töötajate tootlikkuse tõusust võrreldes mittetoetatud ettevõtetega, eeldades et palgad on tugevalt seotud tootlikkusega7.

Eksporditoetuse mõju ekspordituludele on mõlemal juhul mitte oluline: ekspordituludega ja ilma baasaastal. Siiski on oluline mõju ekspordituludele töötaja kohta.

Tehnoloogiainvesteeringute toetusel on tugevalt oluline mõju eksporditulude suurendamisele ja

T&A-tegevuse toetusel on tugevalt oluline negatiivne mõju ekspordituludele – viimase põhjused ei ole selged.

Ainult ühel toetusel on oluline positiivne mõju brutokasumile, milleks on tehnoloogiatoetus.

Ainult üks toetus näitab olulist positiivset mõju kõigile ettevõtte tulemuslikkuse mõõdetele: see on tehnoloogiainvesteeringute toetus. Teadmiste ja oskuste arendamise toetus näitab olulist

positiivset mõju neljale kaheksast muutujas; statistiliselt oluline negatiivne efekt ekspordituludele töötaja kohta võib olla tingitud olulise ja postiivse mõju kombinatsioonist töötajate arvule koos mitte olulise ja negatiivse mõjuga ekspordile.

Sarnaselt sellele, mis leiti eelmises osas, leiab taaskord tõestust oluline negatiivne mõju lisandväärtusele töötaja kohta. On raske põhjendada seda anomaaliat. Pealegi on tulemused vastuolulised: tehnoloogiatoetusel on eelnimetatud muutujale tugevalt oluline mõju nii statistiliselt kui ka majanduslikult.

Kokkuvõtteks, kui toetusi eraldi analüüsida, siis leiab tugevat tõestust, et EAS-i toetused aitavad kaasa ettevõtte kasvule, mõõtes seda läbi müügitulude ja töötajate arvu. Leiab mõningast tõestust, et toetused soodustavad eksporditulu, kuigi on tõendeid ka vastupidisest suunast. Toetused, mis tunduvad olevat edukamad, on tehnoloogiainvesteeringute toetus ja T&O-arendamise toetus. Mitmes osas esineb anomaalne tulemus: leiti olulised negatiivsete mõjudega hinnangud lisandväärtusele töötaja kohta. Teine anomaalne tulemus on T&A toetuste tugevalt oluline mõju ekspordituludele.

Toetused on raha ja raha olemus jääb samaks, sõltumata sellest, kuidas seda sildistatakse. Samas tulemused näitavad, et erinevatel toetusliikidel on üpris erinevad mõjud ettevõtte tulemuslikkusele nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. See viitab sellele, et erinevused erisuguste toetuste määramise kriteeriumites on olulised. Edukamate toetusliikide puhul (edukus tähendab suuremat arvu positiivseid olulisi mõjusid) võib seega öelda, et toetuste määramise kriteeriumid on olnud adekvaatsemad kui vähem edukate toetuste vastavad kriteeriumid.

Seda argumentatsiooni tuleb siiski parandada kahe punktiga. Esiteks on mitmeid sobilikke viise, kuidas määratleda toetuse edu (ja edu kellele täpselt?); ja iga sellist viisi peaks võrdlema toetuse alternatiivkuluga. Teiseks on tulemused selles ökonomeetrilises ülesandes allutatud tüüpilistele

7 Arvestades, et Eesti tööturg on suhteliselt liberaalne ja ametiühingud ei näi olevat eriti tugevad, siis suurenemine kogu tööjõukuludes võib alahinnata üldist tootlikkuse kasu.

99

ökonomeetrilise ülesande piirangutele, nimelt andmete kvantiteedile ja kvaliteedile, ja kogu reaalmaailmale omasele juhuslikkusele.

3.2.9. Rohkem kui ühe toetuse saamise mõju

See alajaotus hõlmab ettevõtteid, mis said rohkem kui ühte toetust. Kasutatud alamvalim kaasab 116 ettevõtet ja vastab 2009–2012 perioodile.

Tõenäosusel põhineva skoori võrrandisse kaasatud muutujad on samad, mida kasutati varem, pluss tööjõukulude ruut; selle muutuja kaasamine oli vajalik, et tasakaalueeldus (balancing

property) oleks täidetud.

Tabel 48 esitab ATT-de hinnangud.

Nagu oodatud, on kõik efektid positiivsed. Eelpool märgitud anomaalia siin ei esine, sest ATT efekti hinnag lisandväärtusele töötaja kohta on oluline ja positiivne. Kõik efektid, peale mõju ekspordituludele töötaja kohta, on olulised.

Selle alamvalimiga on veelkord leidnud tõestust, et toetused aitavad kaasa ettevõtte suurusele, mõõdetuna tulude (nii kogutulud kui ka eksport) ja kogu tööjõukulude seisukohalt. Lisaks on leitud, et toetused panustavad ekspordi edendamisse, tuludele ja lisandväärtusele töötaja kohta.

100

Tabel 48: Rohkem kui ühe toetuse saamise mõju ettevõtte tulemuslikkusele:

ATT

Rohkem kui üks toetus

Baasaasta 2009

Hindamisaasta 2012

Toetatute arv 116

Kontrollide arv 56,900

Töötajate arv 12,82**

Müügitulu 4,338,678***

Eksporditulud 3,562,680**

Eksporditulud töötaja kohta 16,249

Kogu tööjõukulud 389,742*

Kokku tööjõukulud töötaja kohta 3,264***

Brutokasumid 216,322*

Lisandväärtus töötaja kohta 4,758*

Toetatud üldises toetuses 80

Kontrollid üldises toetuses 11,414

Märkused: Mõju on hinnatud nendele ettevõtetele, kes said rohkem kui ühte toetust. Finantsarvud on 2013 eurodes. ***, **, ja * tähistavad 1%, 5%, and 10% olulisustasemeid (vastavalt)

3.2.10. Järeldused

EAS jaotab suuri summasid toetusraha erasektorile, et edendada ettevõtte kasvu, ekspordi laiendamist, regionaalarengut ja erasektori teadus- ja arendustegevust. Arvestades kaasatud summasid, on suur huvi hinnata toetuste efektiivsust nende eesmärkide saavutamiseks. Üks võimalik viis hinnata toetuste mõju on tõenäosusel põhineva sobitamise kaudu.

Kuigi see meetod ei anna marginaalseid mõjuhinnanguid (ühe euro mõju, hoides kõik muu samal tasemel), siis selle tugevuseks on testrühma ja kontrollrühma vahelise võrreldavuse tagamine (see on võrreldavus ettevõtete vahel, mis said toetusi ja mis ei saanud). Kui see võrreldavus on garanteeritud, võib toetust saavaid ettevõtteid hinnata statistiliselt vastupidises maailmas, kus samad ettevõtted ei saa toetust.

Selle uurimuse spetsiifilises analüüsiosas oli võimalike kontrollettevõtete komplekt väga suur, hõlmates peaaegu kõiki olemasolevaid ja tegutsevaid Eesti ettevõtteid. Kuid toetatud ettevõtete jagamine toetusliigi, baasaasta ja hindamisaastate alusel viis paljude väikeste valimiteni testrühma poolel. Toetatud ettevõtete väikese arvu probleem lahendati, koondades kõik toetusliigid konkreetseks baas-hindamisaasta kombinatsiooniks. See võimaldas saada parema pildi, millised muutujad kaasata tõenäosusel põhineva skoori võrranditesse.

On väga tõenäoline, et finants- ja majandusandmed ettevõtte tasandil aitavad kaasa toetuse määramisele (st toetuse saamisele) ja ettevõtte tulemuslikkusele hindamisaastal. Kättesaadavate muutujate komplektist kaasati iga toetusliigi jaoks eraldi loodud tõenäosusel põhineva skoori võrranditesse need, mis said tulemuseks kõrge olulisuse võrrandis, mis koostati koondvalimi jaoks. Samuti kaasati need muutujad, mida arvatavasti EAS otsustamisel kaalus.

Tõenäosusel põhinev sobitamine koondvalimi kohta tõendas, et ettevõtted, millel on suurem tõenäosus ühe või enama toetuse saamisel, on suhteliselt suured, edukad, eksportivad ja noored.

Leidis kinnitust, et vähemalt ühe mistahes liiki toetuse saamisel on tugev mõju töötajate arvule, müügitulule, brutokasumitele ja kogu tööjõukuludele (nii kogu tööjõukuludele kui kui töötaja kohta) nii statistiliselt kui majanduslikult. See lubab oletada, et EAS-i toetused panustavad ettevõtte kasvule ja kasumitele.

Intrigeeriv tulemus on tugevalt oluline negatiivne mõju lisandväärtusele töötaja kohta; see mõju ei ole ajendatud asjaolust, et paljud ettevõtted registreerisid baasaastal 0 töötajat; see mõju võib olla seotud mõningaste raamatupidamistavadega, mis puudutavad amortisatsiooni ja kasumit. Tootlikkuse langusega võib olla seotud töötajate arvu suurenemine.

Iga toetusliigi eraldiseisvad analüüsid kinnitavad, et toetused üldiselt on edendanud ettevõtte kasvu, mõõdetuna müügi, töötajate arvu ja kogu tööjõukulude kaudu. Tõendeid leiti ka eksporditulu kasvu kohta tehnoloogiatoetuste puhul. Kui ettevõtte edukuse mõõtühikuna kasutada nende tulemuslikkusnäitajate arvu, mis olid positiivselt ja oluliselt mõjutatud, siis oleks kaks kõige edukamat toetusliiki tehnoloogiatoetus ja teadmiste ja oskuste arendamise toetus.

102

Eraldiseisvate analüüside alajaotuses esines märgatav anomaalia: kaks seitsmest toetusliigist näitavad statistiliselt olulist negatiivset mõju lisandväärtusele töötaja kohta, kuid ainult üks toetusliik näitab olulist ja positiivset mõju sellele muutujale.

Lõpuks hinnati ka ettevõtteid, mis said rohkem kui ühte toetust. Need analüüsid kinnitasid veelgi, et toetused aitavad positiivselt kaasa ettevõtte suurusele, sest mõjud töötajate arvule, müügitulule, eksporditulule ja kogu tööjõukuludele olid tugevalt olulised.

103

Viited

Becker, Sascha O., and A. Ichino (2002), "Estimation of Average Treatment Effects Based on Propensity Scores", The Stata Journal, 2(4): 358-377.

Black, Dan A., and J. A. Smith (2004), "How Robust is the Evidence on the Effects of College Quality? Evidence from Matching", Journal of Econometrics, 121: 99 - 124.

Caliendo, M., and S. Kopeinig (2005), "Some Practical Guidance for the Implementation of Propensity Score Matching", IZA Discussion Paper Series, 1588.

Ichino, Andrea (2007), "The Problem of Causality in Microeconometrics", mimeo, University of Bologna.

Rosenbaum, P.R., and D.B. Rubin (1983), "The Central Role of the Propensity Score in Observational Studies for Causal Effects", Biometrika, 70(1): 41-55.

Wooldridge, Jeffrey M. (2002), "Econometric Analysis of Cross Section and Panel Data", MIT Press, Cambridge (USA), and London (UK).

104

3.3. EAS-i toetuste mõju eesti majanduse struktuuri muutustele

EAS-i toetusi analüüsiti ka OECD klassifikaatori järgi liigitades. Andmebaasi töötluse järel jäi järgi 2065 ettevõtet, kellel olid olemas vajalikud majandusnäitajad põhianalüüsi tegemiseks (algne valim oli 2709) ja keda oli võimalik ka vastavalt OECD klassifikaatori järgi liigitada. Analüüsid, mis vajasid võrdluse loomiseks ettevõtete andmete olemasolu nii baasaasta kui ka hindamisaasta kohta põhinevad väiksemal valimil. Kui konkreetne analüüs ja tabel on koostatud väiksema ettevõtete valimi pealt, siis on see vastavalt välja toodud tabeli juures. Tabel 46 annab ülevaate põhivalimi (2065 ettevõtet) jaotusest. Tabelist selgub, et suurema osa EAS-i toetustest läks madaltehnoloogilistele tootmisettevõtetele – 27% kogu toetusest. Samas moodustas antud jaotus baasaastal kogu põhivalimi ettevõtete töötajatest 21% ning 12% ettevõtetest. Vastavas jaotuses oli lisandväärtus töötaja kohta üks madalamaid, ulatudes 24 200 euroni (vt tabel 46). Kui arvestada, et perioodil 2006–2012 oli Eesti keskmine lisandväärtus töötaja kohta 19 800 eurot aastas, ületasid madaltehnoloogilise tootmisega tegelevad EAS-i kliendid seda näitajat, isegi siis, kui vaadata Eesti lisandväärtust töötaja kohta ainult aastal 2012, mil see oli 23 500 eurot. Lisandväärtus töötaja kohta oli kõrgeim kõrgtehnoloogiliste teadmistemahukate teenuste ja muude sektorite puhul, vastavalt 46 339 eurot ja 45 567 eurot. Suurimat lisandväärtust töötaja kohta näidanud kõrgtehnoloogilised teadmistemahukad teenused ületasid 2011 aasta Eesti keskmist lisandväärtust töötaja kohta Eurostati andmetel 1,3 kordselt, samal ajal kui Soomes ületas 1,2 kordselt, Lätis 1,5 kordselt ning Iirimaal 1,9 kordselt. Kõrgtehnoloogilise tootmise jaotuse kõrge protsendilisele muutusele annab tugevalt tooni üks ettevõte, ilma selleta oleks lisandväärtus töötaja kohta muutus 143% asemel 61%. Teadmistemahuka finantsteenuste lisandväärtuse muutus jääb endiselt negatiivseks isegi kui eemaldada üks suurema muutusega ettevõte. Tabel 47 annab ülevaate tootmissektori ja teenuste sektori põhinäitajate muutustest.

Tabel 49. Valimi jaotus OECD klassifikaatori järgi.

OECD klassifikaator Ette-võtete

arv

% kogu valimi ette-

võtetest

Toetuse summa, €

% kogu toetusest

Toetuse summa

ettevõtte kohta, €

Lisand-väärtus töötaja kohta

hindamise aastal, €

Lisand-väärtuse töötaja kohta

muutus, %

Tootmine

Kõrgtehnoloogiline 23 1% 407 000 2% 17 716 30 347 143%

Kesk-Kõrgtehnoloogiline

74 4% 2 450 000 11% 33 114 32 582 44%

Kesk-Madaltehnoloogiline

158 8% 5 310 000 24% 33 608 33 386 42%

Madaltehnoloogiline 243 12% 5 858 000 27% 24 108 24 208 19%

Teenused

Teadmistemahukad teenused

105

OECD klassifikaator Ette-võtete

arv

% kogu valimi ette-

võtetest

Toetuse summa, €

% kogu toetusest

Toetuse summa

ettevõtte kohta, €

Lisand-väärtus töötaja kohta

hindamise aastal, €

Lisand-väärtuse töötaja kohta

muutus, %

-Teadmistemahukad turuteenused (va kõrgtehnoloogia ja finantsteenused)

422 20% 1 150 000 5% 2 726 17 373 1%

-Kõrgtehnoloogilised teadmistemahukad teenused

143 7% 1 588 000 7% 11 108 46 339 2%

-Teadmistemahukad finantsteenused

25 1% 93 000 0% 3 705 6 168 -8%

-Teised teadmistemahukad teenused

156 8% 680 000 3% 4 359 22 252 62%

Väikese teadmistemahukusega teenused

-Väikese teadmistemahukusega turuteenused

534 26% 2 626 000 12% 4 917 31 247 26%

-Teised väikese teadmistemahukusega teenused

55 3% 264 000 1% 4 808 26 932 6%

Muud 232 11% 1 489 000 7% 6 420 45 567 128%

Kokku 2065 100% 21 915 000 100%

Keskmine 10 614 31 300 32%

Tabel 50. Majandusnäitajate muutus ja vastavale jaotusele jagatud toetus.

% kogu toetusest

Töötajate arv

muutus, %

Müügi-tulu

muutus, %

Eksport muutus,

%

Tööjõu-kulud

muutus, %

Äri-kasum

muutus, %

Lisand-väärtus töötaja kohta,

muutus %

Kõrgtehnoloogiline 2% 51% 602% 695% 76% 400% 143%


11% 9% 58% 72% 31% 147% 44%


24% 3% 36% 71% 27% 92% 42%

Madaltehnoloogiline 27% 2% 34% 41% 16% 46% 19%

-Teadmistemahukad turuteenused (va kõrgtehnoloogia ja finantsteenused)

5% -9% 1% -39% -4% -26% 1%

-Kõrgtehnoloogilised teadmistemahukad teenused

7% 3% 11% 3% 24% -30% 2%

-Teadmistemahukad 0% -5% -23% 28% -8% -28% -8%

106

% kogu toetusest

Töötajate arv

muutus, %

Müügi-tulu

muutus, %

Eksport muutus,

%

Tööjõu-kulud

muutus, %

Äri-kasum

muutus, %

Lisand-väärtus töötaja kohta,

muutus %

finantsteenused

-Teised teadmistemahukad teenused

3% -2% 8% 2% 9% 354% 62%

-Väikese teadmistemahukusega turuteenused

12% 9% 47% 75% 22% 107% 26%

-Teised väikese teadmistemahukusega teenused

1% 6% 34% 59% 21% 24% 6%

Muud 7% -12% 112% 56% 35% 30% 128%

Kui vaadelda jaotusi ettevõtete arvu järgi ning vastavale jaotusele läinud toetuse osakaalu, siis hakkavad silma kesk-madaltehnoloogiline tootmine ja teadmistemahukad turuteenused. Kesk-madaltehnoloogiline tootmine sai 24% kogu toetusest kuid esindas 8% ettevõtteid, samas teadmistemahukad turuteenused esindasid 20% valimi ettevõtetest kui sinna läks 5% kogu toetusest. Vaadates saadud toetuse summat ettevõtte kohta, siis siin paistab silma tootmise alla kuuluvad ettevõtted, kes said rohkem toetusi ettevõtte kohta kui teenusettevõtted. Samuti on tootmisse läinud suurem osa toetuse kogumahust.

Kõrgtehnoloogilise sektori madal osakaal toetatute hulgas tuleneb asjaolust, et sinna kuulub vähe majandusharusid (farmaatsiatööstus ja elektroonikatööstus). Samuti oli näiteks Eestis Statistikaameti andmetel farmaatsiasektoris kokku 2012. aastal 12 ettevõtet.

107

Joonis 17.

Tabel 48 annab ülevaate Eesti majanduses toimunud sektorite näitajate muutustest perioodil 2006-2012 ning joonis 17 võrdleb vastavale sektorile läinud toetuste mahtu ja sama sektori osakaalu majanduses (läbi töötajate arvu ja müügitulu). Eestis tervikuna on ettevõtete arv enim kasvanud teadmistemahukate teenuste osas. Samas antud sektori töötajate osakaal oli kogu Eesti töötajate arvust 17% ning 16% kogu toetustest läks antud sektorisse. Madaltehnoloogilisse tootmisse läks 27% toetuse kogu summast, siis ettevõtete arv antud sektoris Eestis üldiselt ei ole muutust näidanud. Kõrgtehnoloogilises sektoris on vähenenud nii ettevõtete arv kui ka töötajate arv kuid antud sektoril on ette näidata suurim müügitulu ja ekspordi tulu suurenemine. Samuti on ka muudesse sektoristesse kuuluvate ettevõtete

1%

4%

6%

13%

17%

42%

16%

2%

11%

24%

27%

16%

13%

7%

4%

4%

5%

9%

8%

55%

16%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Kõrgtehnoloogiline



Madaltehnoloogiline



Muud

Toetuse jagunemise vs sektorite osakaal majanduses

Antud sektori töötajate osakaal kõigi Eesti ettevõtete töötajate arvust

Antud sektorile läinud % toetustest

Antud sektori müügitulu osakaal kõigi Eesti ettevõtete müügitulust

108

müügitulu ja eksport kasvanud rohkem kui kesk-kõrgtehnoloogilise tootmise ja teadmistemahukate teenuste puhul.

Tabel 51. Tehnoloogiliste sektorite näitajate muutus Eesti majanduses perioodil 2006–2012.

Sektor Ettevõtete arvu muutus, %


Müügitulu muutus, %

Ekspordi tulu muutus, %

Kõrgtehnoloogiline -3% -3% 33% 38%

Kesk-Kõrgtehnoloogiline 2% 2% 10% 11%

Kesk-Madaltehnoloogiline 4% -2% 4% 8%

Madaltehnoloogiline 0% -5% 2% 4%


9% 2% 6% 11%


3% -1% 5% 8%

Muud 6% 2% 12% 21%

Üldistades võib öelda, et EAS on toetused suunanud pigem kõrgema lisandväärtusega sektoritesse. Samas, kuigi OECD liigitab mitmed EAS-i toetatud sektorid madaltehnoloogilisteks ning suuresti ka madalama lisandväärtusega sektoriteks, on Eesti oludes ka nende lisandväärtus olnud töötaja kohta riigi keskmisest kõrgem. Tabel 49 annab ülevaate kuidas jagunevad valimi ettevõtted lisandväärtuse taseme alusel võrreldes Eesti keskmisega vastavates sektorites. Antud tabeli puhul peaks meeles pidama, et see on koostatud väiksema valimi (1600 ettevõtet) põhjal, sest esialgses valimis oli mitmeid ettevõtteid, kelle kohta puudusid andmed või ei olnud võimalik teatud näitajaid arvutada, et neid oleks saanud antud tabeli koostamise aluseks võtta. Vähem kui neljandik antud valimi ettevõtetes oli lisandväärtus toetuse saamise hetkel suurem kui 130% sama sektori Eesti keskmisest lisandväärtusest. Kõige rohkem on lisandväärtus töötaja kohta kasvanud sektorites, kus lisandväärtus töötaja kohta on toetuse saamise hetkel olnud alla 70% sama sektori Eesti keskmisest. See on ka mõistetav, kuna madala baastaseme pealt on oluliselt lihtsam kiiret kasvu näidata.

Tabel 52. Ettevõtete jaotus sektorites võrreldes Eesti keskmisega (1600 ettevõtet)

Ettevõtete arv

Töötajate arv

Toetuse summa,

€

Lisand-väärtus töötaja kohta, €

Lisand-väärtuse muutus töötaja kohta

Toetus ettevõtte kohta, €

Kõrge lisandväärtus (>130% sektori keskmisest)

370 20 796 8 726 939

43 503 7% 23 586

Keskmine lisandväärtus (70%-130% sektori keskmisest)

445 21 706 4 679 816

19 177 31% 10 516

109

Madal lisandväärtus (<70% sektori keskmisest)

785 20 521 6 516 828

7 971 155% 8 302

Mõnevõrra murettekitav on asjaolu, et toetust saanud ettevõtete hulgas langes hindamise perioodil kõrgema lisandväärtusega jaotuses ettevõtetearv 12%. Samas töötajate arv suurenes antud sektoris 1%. Sektori keskmisest enam kui 30% väiksema lisandväärtusega jaotuses kasvas ettevõtete arv 2% ning 70%-130% sektori keskmisest grupis suurenes ettevõtete arv 7%. Töötajate arv nendes jaotustes muutus vastavalt -10% ja +17% (vt joonis 18) (1 519 ettevõtet).

Joonis 18.

Lisandväärtus töötaja kohta on tõusnud aga kõigis kolmes grupis, enim on see tõusnud madala lisandväärtusega grupis, kus see töötajate arvu langusest hoolimata tõusis 45%. Kuigi võiks arvata, et töötajate arvu vähenemine vähendab ka tööjõukulusid ning seega osa lisandväärtusest, siis antud rühm on siiski suutnud märkimisväärselt kasvatada lisandväärtust töötaja kohta.

Tabel 53. Tehnoloogiajaotused lisandväärtuse järgi (1600 ettevõtet)

Kõrge lisandväärtus (>130% sektori

keskmisest)

Keskmine lisandväärtus (70%-130% sektori

keskmisest)

Madal lisandväärtus (<70% sektori

keskmisest)

Sektor Ettevõtete arv

Töötajate osakaal, %

Ettevõtete arv


Ettevõtete arv


-12%

7%

2%

1%

17%

-10%

30%

25%

45%

-20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50%

Kõrge lisandväärtus (>130% sektori keskmisest)

Keskmine lisandväärtus (70%-130% sektorikeskmisest)

Madal lisandväärtus (<70% sektori keskmisest)

Muutused lisandväärtuse järgi jaotatud sektorite lõikes

Ettevõtete arv Töötajate arv Lisandväärtus töötaja kohta (€)

110

Kõrgtehnoloogiline 9 3% 4 3% 8 3%


19 6% 17 12% 31 7%


45 13% 57 10% 45 9%

Madaltehnoloogiline 61 31% 73 20% 74 12%


94 16% 151 31% 280 38%


96 21% 96 11% 252 20%

Muud 46 9% 47 13% 95 10%

Kokku 370 100% 445 100% 785 100%

Võrreldes antud analüüsi 2012. aastal toimunud EASi hindamisega, siis nüüd läbiviidavasse vahehindamisse jääb ka majandussurutise järgsed aastad, mis aitavad leevendada toimunud languse mõjusid statistikale. Seetõttu kirjeldav statistika toimunud muutuste kohta paistab positiivsem kui ta oli seda 2 aastat tagasi. Lisandväärtus töötaja kohta on 2014 aasta valimis nii tootmissektorites kui ka teenuste sektorites kõrgem kui ta oli seda 2012 aasta valimis. Vaadates toetuste jaotumist 2014 ja 2012 kohta, siis paistab tootmissektorisse läinud toetuste jaotused sarnased nii protsendiliselt kui ka järjestuselt: kõige enam toetust on läinud madaltehnoloogilisse tootmisse ning kõige vähem kõrgtehnoloogilisse. Teenuste osas on ka järjestus sama kuid erinevus protsendilises toetuste jagunemises suurem. Seega suurt muutust missugustesse sektoritesse kui palju toetustest läheb ei ole. Lisandväärtuse analüüse võrreldes selgus, et seekord näitasid kõrge (>130% sektori keskmisest), keskmise (70%-130% sektori keskmisest) ja madala lisandväärtusega (<70% sektori keskmisest) grupid kõik positiivset muutust lisandväärtuses töötaja kohta. Aastal 2012 oli kõrge lisandväärtusega grupis lisandväärtuse muutus töötaja kohta negatiivne. Kui vaadata kõrge lisandväärtusega gruppi, siis nii 2012 kui ka 2014 langes hindamisaastaks vastavas grupis olevate ettevõtete arv. Küll aga 2014 suurenes keskmise lisandväärtusega grupi ettevõtete arv protsendiliselt rohkem kui madala lisandväärtusega grupp, 2012 oli see vastupidine. Arvulise külje pealt vaadatuna, siis 2014 vähenes kõrge lisandväärtusega grupis ettevõtete arv 44 võrra, keskmises suurenes 31 võrra ning madalas ka suurenes 13 võrra. Sellest on näha, et peale toetuse saamist on toimunud väikene ettevõtete ümberjagunemine gruppide vahel.

Võrreldes antud analüüsi ka KredExi vastava osaga, siis on nii teatud erinevusi kui ka sarnasusi. KredExi puhul on analüüsitud müügitulu, töötajate arvu ning lisandväärtust ja seega ei ole analüüs niivõrd põhjalik kui EASi puhul. Siiski selgub, et KredExi puhul on kõrgtehnoloogiline tootmine näidanud negatiivseid muutusi samas EASi kliendid on aga saavutanud suuri protsendilise tõuse. Vaadates teisi tootmissektoreid, siis nende puhul on näha EASi ja KredExi klientide tulemuste puhul rohkem sarnasusi - eriti töötajate arvu muutuses. Teenuste puhul on müügitulu, töötajate arvu ja lisandväärtuse muutusi vaadates erinevusi rohkem kui sarnasusi ning neid siinkohal välja tuua ei ole mõttekas. Samas KredExi

111

ja EASi klientide iseloom ongi üldiselt erinev ning seetõttu on ka selline erisus tulemustes oodatav.

Valimis olevatest ettevõtetest kuulub 59% Eesti keskmisest kõrgema lisandväärtusega sektoritesse. Kuigi klassifikaatori järgi kõrgtehnoloogilised sektorid, mis mujal riikides on kõrgema lisandväärtusega, annavad Eestis vähem lisandväärtust, on EAS-i toetused läinud siiski pigem sektoritesse, mis Eesti siseselt on üle keskmise. Siin on üheks põhjuseks asjaolu, et toetatavaid ettevõtteid valitaksegi võimekuse järgi. Samas on märgata, et toetuste mõju on tugevam olnud pigem madalama lisandväärtusega ettevõtete puhul, kus on suudetud kiiremat kasvu näidata. Samuti on näha, et Eesti majanduses on lisandväärtuse jaotumine sektorites mõnevõrra erinev kui OECD riikides keskmiselt. Siin tuleb vahe asjaolust, kus meie tööstuse raskuskese vastava sektori väärtusahelal paikneb. Kui Eestisse on tulnud peamiselt madalama väärtusega tegevused vastavas sektoris, on ka loogiline, et lisandväärtus on madalam. Liikudes väärtusahelas ülespoole või saavutades jõukamate riikidega sarnase sektori struktuuri, on võimalik, et ka Eesti majanduse lisandväärtuse jaotus hakkab rohkem kokku minema OECD klassifikaatoriga. Järgnevalt uuritakse toetuste mõju ettevõtete majandusnäitajatele kvalitatiivses analüüsipeatükis, kus esmalt on käsitletud ettevõtete hulgas läbiviidud küsitluse tulemusi.

3.4. EAS-ist toetust saanud projektide kvalitatiivne analüüs- küsitlus

3.4.1. Küsimustikule vastanud ettevõtete valimi tutvustus

Valimisse kuulunud ettevõtetele saadeti EAS-i ja MKM-i koostöös valminud küsimustik. Küsimustiku väljatöötamisel osalesid EAS-i arendusüksuse inimesed, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse spetsialistid ning MKM-i analüüsitalitlus. Küsimustik koostati seitsmes erinevas versioonis, sõltuvalt toetuse eripärast. Küsimustikus kajastatud küsimuste arv jäi vahemikku 20-29. Ettevõtetele saadeti vastamiseks juba eeltäidetud majandusnäitajatega küsimustiku vorm. Juhul, kui üksik majandusnäitaja oli puudu, said ettevõtted need sisestada. Küsimustiku väljasaatmine toimus 04.03.2013 ja küsimustik suleti 31.03.2014. Kõrgema vastamismäära saamiseks kasutati korduvat meili teel meeldetuletamist ja suure osa mitte vastanud ettevõtetega võeti telefoni teel ühendust. Küsimustik saadeti vastamiseks 2 709-le ettevõttele ja kokku saadi vastuseid 928 ettevõttelt (188 ettevõtet ei täitnud küsimustikku täielikult). Vastamismäär ulatus sellest tulenevalt ligikaudu 34%ni. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kogutud ettevõtete vastuste valim tagab piisava mahu, et teostada ristanalüüsi soovitud kriteeriumite lõikes. Toetust saanud ettevõtete valim toetuse liikide lõikes on toodud tabelis 51. Ettevõtetele saadetud küsimustiku näidised on toodud Lisas 2.

112

Tabel 54. Küsimustikule vastanud ettevõtete valim toetuse liikide lõikes.

Skeem Vastanud ettevõtteid

Vastamismäär

Alustava ettevõtja kasvutoetus 25 32,9%

Alustava ettevõtja starditoetus 197 41,9%

Eksporditurunduse toetus 35 43,2%

Välismessitoetus 20 30,3%

Ühisturunduse toetus 1 25,0%

Innovatsiooniosakute toetusmeede 128 35,7%

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 482 30,8%

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamine, eel- ja rakendusuuring

18 38,3%

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 22 51,2%

Tabelist on näha, et kõige kõrgem vastamismäär on olnud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu ja starditoetuse toetuste puhul. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu puhul on rohkem kui pooled ettevõtted oma vastuse andnud. Madalaim on vastamismäär ühisturunduse toetuse puhul.

Kokku on vastanud ettevõtted toetust saanud 18,1 mln eurot. Toetatud projekte on ühe ettevõtte kohta keskmiselt 1,4, kokku seega 1 283 projekti. Vastanud ettevõtete toetuseid iseloomustavad karakteristikud on toodud tabelis 52.

Tabel 55. Vastanud ettevõtetele väljastatud toetuste karakteristikud.

Vastanud ettevõtteid 928

Vastanud ettevõtete projekte 1 283

Toetused kokku, € 18 137 009

Keskmine toetuse summa, € 14 136

Mediaan toetuse summa, € 3 196

Maksimum toetuse summa, € 692 911

Miinimum toetuse summa, € 112

Kui analüüsida välja antud toetuste mahu järgi vastanud ettevõtete valimi esinduslikkust, siis selgub, et selle järgi on vastanud ettevõtete toetused 36% kõikidest välja antud toetustest. Tükiarvuliselt oli vastamise protsent peaaegu samal tasemel (34%). Kui võrrelda kogu valimi keskmist toetust vastanute valimi keskmisega, siis nähtub, et ka see näitaja oli mõlemal puhul samal tasemel (vastavalt 14 045 eurot kogu valimil ja 14 136 eurot küsitlusele vastanud ettevõtete puhul). Kõige suurema toetuse saanud ettevõte Sangla Turvas AS (summas 1 661 703 eurot) ei vastanud küsimustikule. Kogu ettevõtete valimi kohta kehtib tõdemus, et toetuse summad varieeruvad väga palju. Suured toetused tõstavad üles keskmise, samal ajal kui mediaan on üle nelja korda väiksem.

113

Vastanud toetust saanud ettevõtete projektid olid kogumaksumuses 44,1 mln eurot. Omafinantseeringuna kaasasid ettevõtted 59% ehk 25,9 mln eurot, mis näitab, et välja antud toetustest suuremas mahus oli ettevõtetel ise vaja tegevusi rahastada.

Järgmises plokis tutvustatakse küsitlusele vastanud ettevõtete jaotust suuruse, tegevusala ja maakonna järgi. Võrreldakse küsitlusele vastanud ettevõtete jaotust kogu valimi jaotusega.

3.4.2. Küsimustikule vastanud ettevõtete jagunemine suuruse, tegevusala ja maakonna järgi

Suuruse järgi on küsitlusele vastanud ettevõtete valim sarnane kogu valimiga. Võrreldes kogu valimiga on küsitlusele vastanud ettevõte hulgas väiksem osakaal mikro ettevõteteid (vt tabel 53).

Tabel 56. Kogu valimi ja küsitlusele vastanud ettevõtete võrdlus suuruse järgi.


Kogu valimi osakaal 65,6% 22,1% 10,3% 2,0%

Küsitlusele vastanud ettevõtete osakaal 62,6% 23,4% 11,9% 2,2%

Vastamismäär 34,1% 37,9% 41,4% 37,7%

Tegevusala järgi analüüsis kajastati 19 suurima esindatusega 2-kohalist EMTAK-i koodi, mis katsid kogu valimist 63%. Võttes samad tegevusala koodid kasutusele ka küsitlusele vastanud ettevõtete valimi hindamiseks, selgub, et 19 tegevusala katab 61% küsitlusele vastanute valimist. Seega ei ole ka tegevusala puhul antud vastuste osakaal oluliselt erinev kogu valimi osakaalust. Kõige aktiivsemalt on küsitlusele vastanud programmeerimise ja arhitekti- ja inseneritegevuste ettevõtted. Väiksem vastamismäär on peakontorite tegevuse, juhtimisalase nõustamise ning juriidiliste toimingute ja arvepidamise tegevusalade puhul. Osakaalud ja vastamismäärad kogu valimi ja küsitluse osas on toodud tabelis 54.

Tabel 57. Kogu valimi ja küsitlusele vastanud ettevõtete võrdlus tegevusala järgi.

EMTAK EMTAK nimetus Kogu valimi

osakaal

Küsitlusele vastanud ettevõtete osakaal

Vastamis-määr

71 Arhitekti- ja inseneritegevused; teimimine ja analüüs

8,6% 7,3% 45,9%

46 Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

8,6% 5,1% 31,8%

69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine 8,6% 3,8% 23,8%

43 Eriehitustööd 8,1% 5,2% 34,8%

62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms 6,4% 5,8% 49,5%

114

EMTAK EMTAK nimetus Kogu valimi

osakaal

Küsitlusele vastanud ettevõtete osakaal

Vastamis-määr

tegevused

56 Toidu ja joogi serveerimine 6,2% 2,9% 25,2%

25 Metalltoodete tootmine 5,8% 4,6% 43,4%

70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 5,4% 2,2% 21,5%

41 Hoonete ehitus 5,4% 2,4% 23,9%

16 Puidutöötlemine 5,0% 2,9% 31,8%

74 Muu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 4,6% 2,7% 31,6%

96 Muu teenindus 4,1% 2,2% 28,2%

85 Haridus 4,0% 2,2% 29,4%

73 Reklaamindus ja turu-uuringud 3,6% 1,7% 26,2%

47 Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

3,4% 2,4% 37,9%

82 Büroohaldus, büroode ja muu äritegevuse abitegevused

3,3% 3,0% 49,1%

31 Mööblitootmine 3,0% 1,6% 28,8%

45 Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

3,0% 1,6% 28,8%

10 Toiduainete tootmine 2,9% 1,5% 28,0%

Maakondade lõikes kasutati analüüsis 14 maakonda 15st. Välja jäi vaid Hiiu maakond, kus ei olnud piisavalt ettevõtteid, et tulemusi analüüsida. Võrreldes küsitlusele vastanute maakondlikku jaotust kogu valimiga, selgub, et suurim erinevus kahe vahel on 1,5%-punkti, mis näitab, et ka selles arvetuses on kõrvalekalle küsitlusele vastanute hulgas olnud minimaalne. Võrdlus on toodud tabelis 55.

Tabel 58. Kogu valimi ja küsitlusele vastanud ettevõtete võrdlus maakonna järgi.

Maakonnad Kogu valimi osakaal Küsitlusele vastanud ettevõtete osakaal

Vastamismäär

Harju maakond 60,4% 58,9% 33,4%

Tartu maakond 13,9% 15,4% 38,0%

Viljandi maakond 2,8% 2,4% 28,9%

Pärnu maakond 4,4% 4,6% 36,4%

Järva maakond 1,3% 1,6% 41,7%

Võru maakond 1,5% 2,3% 50,0%

Saare maakond 2,0% 2,3% 38,9%

Ida-Viru maakond 3,4% 3,0% 30,8%

Põlva maakond 1,1% 1,3% 41,4%

Jõgeva maakond 1,5% 0,9% 19,5%

115

Maakonnad Kogu valimi osakaal Küsitlusele vastanud ettevõtete osakaal

Vastamismäär

Valga maakond 1,5% 2,0% 45,2%

Rapla maakond 2,0% 2,3% 38,9%

Lääne-Viru maakond 2,4% 1,3% 18,2%

Lääne maakond 1,4% 1,4% 33,3%

Käesolevas peatükis analüüsiti peamisi küsitlusele vastanud ettevõtete karakteristikuid, järgnevalt pööratakse tähelepanu küsitluse tulemustele ja ettevõtete hinnangutele.

3.4.3. Ettevõtete vastused ankeetküsimustiku põhjal

Küsitlus oli üles ehitatud selliselt, et esimeses osas uuriti ettevõtte ärimudeli kohta, milles sisaldub näiteks konkurentsieelis, peamised sihtturud jne. See küsimuste plokk oli kõigil vastajatel ühesugune. Edasised küsimused sõltusid konkreetsest toetuse liigist.

Ettevõtte hetke majandusseis

Esimeses küsimuses pidid ettevõtted andma hinnangu oma praegusele majandusseisule. Keskmiselt hindasid ettevõtted olukorda 7 palli skaalal17 hindega 4,7, mis vastab keskmisest paremale olukorrale ja mida võib sõnades iseloomustada „heaga“. Minimaalset hinnangut kasutasid ettevõtted ühel korral ning maksimaalset 48 korral. Maakondade lõikes andsid parima tulemuse ettevõtte hetke majandusseisule Jõgeva maakonna ettevõtted (5,4 palli). Kõige tagasihoidlikum oli tulemus Pärnu maakonna ettevõtete puhul, kes hindasid oma seisu 4,3 palli vääriliseks. Rohkem kui pooli vastanud ettevõtteid sisaldav Harju maakond sai hindeks 4,7 palli, mis on samas väärtuses keskmise hinnanguga. Saadud toetuse liikide lõikes oli kõige parem hinnang majandusseissule tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajate hulgas (5,7 palli). Kõige tagasihoidlikuma hinnangu ettevõtte hetke majandusseisule andsid innovatsioonitoetuse saajad (4,2). Tegevusalade lõikes on ettevõtte majandusseisule kõige kõrgema hinnangu andnud puidutöötlemise ning juriidiliste toimingute ja arvepidamise tegevusala esindajad (5,1 palli). Kõige kesisemalt on majandusseisu ettevõtte jaoks hinnanud muu kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse esindajad, keskmiselt 4,2 palli. Ettevõtte suuruse järgi on kõrgeima hinnangu majandusseisule andnud suurettevõtted ja keskmise suurusega ettevõtted, hinnates olukorda 5,3 palliga. Kõige tagasihoidlikuma, kuid siiski positiivsele poolele jääva tulemuse on saanud mikroettevõtted (4,5).

Projekti eesmärkide täitmine

Järgmiseks andsid ettevõtted hinnanguid projekti raames tehtud tegevuste eesmärkide täitmise

kohta. Kasutusel oli 5 palli skaala18. Kui ühel ettevõttel oli rohkem kui üks projekt, siis ta hindas

17 Hinne 1- „väga halb“, hinne 7- „suurepärane“ 18 Hinne 1 „ei täitunud üldse“, hinne 5 „täitusid täielikult“

116

kõiki projekte. Lisaks pidid ettevõtted andma ka hinnangu eesmärkide täitmise/mitte täitmise kohta. Tervikuna hindasid ettevõtted projektide raames seatud eesmärkide täitmist 4,1 palliga, mis vastab tasemele „täitusid pea täielikult“. Seejuures on rohkem kui kolmandik ettevõtetest andnud eesmärkide täitumisele maksimaalse hinde. Kõige halvema võimaliku hinde on andnud vaid 1,4% vastajatest ehk 13 ettevõtet. Nendel vastajatel, kellel oli rohkem kui 1 projekt, kujunes keskmiseks hinnanguks 4,2 palli, ehk pisut kõrgem tulemus kui kõikide projektide keskmine näitaja. Maakondade lõikes oli projektide eesmärkide saavutamine kõige parem Jõgeva ja Ida-Viru maakonna ettevõtetel (4,3 palli). Harju maakonna ettevõtted andsid keskmisest pisut madalama tulemuse ehk 4,0 palli. Kõige tagasihoidlikumalt nägid eesmärkide täitmist Võru maakonna ettevõtted (3,7 palli). Tuleb rõhutada, et ettevõtte majandusseisu ja projekti raames seatud eesmärkide täitmise vahel on nõrk seos (korrelatsioon 0,31). Võrreldes eelmise ettevõtlustoetuste vahehindamisega on seos kahe näitaja vahel veelgi rohkem lahknenud (2012. aastal oli tulemus 0,5). Tegevusalade lõikes saavutasid projektide eesmärkide täitmisel parimaid tulemusi eriehitustööde, hoonete ehituse, hariduse ning juriidiliste toimingute ja arvepidamise ettevõtted (4,3). Kõige tagasihoidlikuma tulemuse projekti eesmärkide täitmise kohta on andnud mööblitootmisega tegelejad (3,1 palli). Ettevõtte suuruse järgi on projektide käigus seatud eesmärgid kõige paremini täitunud suurettevõtetel, kes on andnud hinnanguks 4,3 palli. Keskmisest veidi madalama tulemuse on saanud mikroettevõtted, saades tulemuseks 4,0 palli.

Ettevõtted, kes andsid projektide eesmärkide täitmise kohta maksimaalsed hinded, on hinnanguna eesmärkide täitmise kohta kirjutanud järgmist19:

Tööstustehnoloogia investeeringu saaja, tegutseb plasttaara tootmise valdkonnas

Eesmärgid täitusid täies mahus. Müügitulu kasvus on olnud oluline roll kasvanud

tootmisefektiivsusel ja tootmisvõimsuste suurendamisel, mis on lubanud suurendada toodete

eksporti Skandinaaviasse.

Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saaja, tegutseb ehitusliku insener-tehnilise projekteerimise ja nõustamise osutamise valdkonnas

Eesmärgid täideti ning ilma toetuseta oleks tõenäoliselt tol hetkel need koolitused kas jäänud

toimumata või edasi lükatud. Ettevõtte edasine tegevus oli otseselt seotud konkreetsete

koolituste teemadega.

Teadus- ja arendustegevuse toetuse saaja, tegutseb patareide ja akude tootmise valdkonnas

Uurisime aatomkihtsadestuse (ALD) meetodi sobivust tahkoksiid-kütuselementide tootmiseks.

Saime teada, et meetod on rakendatav ja parandab oluliselt meie toodet.

Ekspordiplaani elluviimise toetuse saaja, tegutseb veoste ekspedeerimise valdkonnas

19 Valikuliselt valitud ettevõtete enda sõnastus retsenseerimata kujul

117

Toetust taotleti stendipinna üürimiseks, messistendi kujundamiseks ja ehitamiseks, info ja

reklaammaterjalide valmistamiseks ning sõidu-ja majutuskuludeks. Vene turul oli sel ajal

Transrussial osalemine sümboolse tähtsusega ja tol hetkel oli sellise signaali saatmine meie

partneritele meie arvates oluline. Varasematele kogemustele tuginedes eeldasime, et

suurendame oma allhankijate baasi, kuid seoses majanduskriisiga olid sel ajal paljud vedajad

turult lahkunud. Messil oli palju potentsiaalseid kliente, kes otsisid endale partnereid. Saime

192 kontakti ning sõlmisime ka konkreetseid koostöölepinguid.

Alustavate ettevõtete starditoetuse saaja, tegutseb hulgikaubanduse valdkonnas

Projekt käivitus väga hästi. Tööl on kolm inimest, käimas on uute töötajate värbamine.

Kasutame palju ka alltöövõttu. Toodangust 95% ekspordime.

Alustavate ettevõtete kasvutoetuse saaja, tegutseb rajatiste ehituse valdkonnas

Tänu soetatud seadmetele oleme konkurentsivõimelised nii Eesti kui ka välisturul (Rootsi,

Soome).

Innovatsiooniosaku toetuse saaja, tegutseb äri- ja muu juhtimisalase nõustamise valdkonnas

Projekti raames teostati vajalikud analüüsid ravimuda kvaliteedi, koostise ning erinevate

töötlemisprotsesside hindamiseks, et planeerida erinevate ravimudapõhiste toodete

turuletoomist. Projekti eesmärgid täideti ning mudatoode on tänaseks tehtud

kaubandusvõrgus kättesaadavaks. Sihtgrupp hõlmab ka Eestit külastavaid turiste, kes ostavad

mudatoodet selle tervisele suunatud omaduste, nahaprobleemide leevenduse ning

üldtervistava toime tõttu, samuti on toode Lääne-Eurooplase jaoks huvitav.

Erinevaid toetusi saanud ettevõte, tegutseb kinnituselementide ja keermestatud toodete tootmise valdkonnas

Teadmiste ja oskuste arendamise toetusega arendati meeskonna müügioskusi - tasus ära.

Teise Teadmiste ja oskuste arendamise toetusega arendati ISO juurutamist - tasus ära 100%

Tööstustehnoloogiainvesteeringu toetus - käivitas ettevõttes tööstustehnoloogilise

arenguhüppe, peale toetust on investeeringud ja arengud aina jätkunud - 100%.

Toodud on ka ühe ettevõtte hinnang eesmärkide täitmise kohta, kes on andnud hinnangu „ei täitunud üldse“:

Innovatsiooniosaku toetuse saaja, tegutseb mööbli ja sisutusesemete paranduse valdkonnas

Projekt ei ole läinud töösse Rootsi osapoole huvi kaotamise tõttu. Otsin uusi võimalusi

projekti ellu viimiseks ja ei ole veel loobunud. Kohtume uuesti aprillis, käesoleval aastal

toimuval skandinaavia suurimal ehitusmessil "Nord Bygg 2014" Stockholmis.

Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saaja, tegutseb arhitektitegevuste valdkonnas

118

Loodetud tõus ja eelis tööturul jäi tulemata.

Eksporditurunduse toetuse saaja, tegutseb muude mootorsõidukite müügi valdkonnas

Tegevuse eesmärk oli Ukraina turule sisenemine meie toodetavate raskeveotreileritega.

Valmistasime tootenäidise turul tutvustamiseks, osalesime messidel, tegime taustauuringut ja

koostasime potentsiaalsete klientide ning edasimüüjate andmebaasi, tegime sihtturul

reklaami, sõlmisime lepingud kolme edasimüüjaga, koolitasime edasimüüjaid nii

müügiprotsessi osas kui tehnilise toe pakkumise osas. Üldise majanduslanguse olukorras jäi

müük sihtturule alla kriitilise piiri ning hääbus jätkuinvesteeringute suutmatuse tõttu.

Kokku oli ettevõtteid, kes andsid kõige nõrgema hinde kolmteist, sealhulgas kaheksa teadmiste ja oskuste arendamise, üks ekspordi arendamise ning 4 innovatsiooniosaku toetuse saajat.

Vastanud ja toetust saanud ettevõtete ärimudeli kirjeldus

Keskmine tegutsemisaeg vastanud ettevõtetel oli 10,9 aastat. Seejuures maksimaalselt oli üks paberi- ja papitootmise tegevusala ettevõte tegutsenud 280 aastat. Töötajate arv ettevõtte kohta varieerus nullist kuni 2 056ni. Keskmine töötajate arv ettevõtte kohta oli 34 inimest (võrdluseks Eesti keskmine 6 töötajat). Kokku oli küsitlusele vastanud ettevõtetes ligi 30 000 töötaja, mis moodustab ca 5% kogu tööhõivest Eestis.

Ettevõtte omanduse jaotuse järgi olid vastusevariandid jaotatud neljaks. 100% Eesti kapitalil põhinev kapitali jaotuse formaat oli kõige popaulaarsem ja selle märkisid tervelt 88% vastanutest. 100% väliskapitalil põhineva jaotusega on küsimustiku täitnud ettevõtetest 7%. 1%-50% ning 51%-99% kapitali jaotusega ettevõtteid oli vastajate hulgas vastavalt 2% ning 3%.

Peamise sihtturuna on ettevõtted märkinud Eesti, Soomet ja Rootsit. Märgitud on ka suuremaid piirkondi, nagu Baltikum, Skandinaavia, Euroopa Liit või Aasia. Kaugematest piirkondadest on esindatud Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Jaapan, Korea, Türgi jne. Peamistest toodetest on ettevõtted märkinud väga laia spektri. Kategooriatest on enim esindatud ehitusega seonduv, erinevad metalltooted, teenuste pakkumine (sh projekteerimine, veoteenused, nõustamine) jne.

Äri tüüpi kirjeldatakse peamise tulu toova tegevuse järgi. Ligi pooltel juhtudel on ettevõtted vastanud, et nad on lõpptarbijale müüjad (47%). Järgnevad allhankija ning turuliidri staatused, vastavalt 17% ja 15%-ga. Vahendajaid, turule tulijaid ning „muu“ kategooria hinnanguid on vastanutest kokku 21%. Muu kategooria all on vastajad välja toonud, et ollakse nii allhankijad, vahendajad kui ka lõpptarbijale müüjad olenevalt tellijast/turust. Samuti tuuakse veel välja tootja ning teenuse pakkuja funktsioone. Tulemustest selgub, et kõige suurem osa ettevõtetest on kas lõpptarbijale müüjad või allhankijad. Võrreldes 2012. aastal läbi viidud uuringuga ei ole ettevõtete äri tüübis olulisi muudatusi toimunud. Ka eelmise uuringu

119

tulemuste põhjal oli vastajatest kõige suurem osakaal lõpptarbijale müüjaid (43%), seejärel turuliidreid (19%) ning allhankijaid (17%).

Positsiooni väärtusahelas kirjeldavad ettevõtted järgmiselt. Vastanutest 47% on ainult omatoodete/teenuste pakkujad. 40% on vastanud, et lisaks omatoodetele/teenustele on nende portfellis koht ka allhankel. Ainult allhankega tegelejaid on 5% vastajatest ja vahendustegevusega on hõivatud 4% ettevõtetest. Vastusevarianti „muu“ pidas ettevõtte positsiooni kohta väärtusahelas sobilikuks 4% vastajatest.

Peamise konkurentsieelisema on ettevõtted märkinud paindlikkust (30% vastanutest), efektiivsust (25%) ja hinda (17%) (vaata joonis 19). Kõige vähem on konkurentsieelisena välja toodud innovatsiooni (1%). Kokku andsid ettevõtted hinnangu kuni kolmele konkurentsieelisele. Need ettevõtted, kes on hinnanud esimeseks konkurentsieeliseks paindlikkust, on teise eelisena kõige rohkem märkinud kvaliteeti (53% vastanutest).

Võrreldes 2012. aastal läbi viidud uuringu tulemustega on ettevõtete hinnangud konkurentsieelisele mõnevõrra muutunud. Eelmises uuringus pidasid ettevõtted kõige olulisemaks konkurentsieeliseks kvaliteeti (40%), paindlikkust (22%) ja efektiivsust (13%). Seega pidasid ettevõtjad 2012. aasta uuringus kvaliteeti kõige olulisemaks, kuid käesoleval aastal alles kuuendaks konkurentsieeliseks. Samuti on käesolevas uuringus hind märgitud kolmanda konkurentsieelisena, kuid eelmises uuringus alles viiendana. Mõlema uuringu tulemuste põhjal peavad ettevõtted oluliseks konkurentsieeliseks paindlikkust ja efektiivsust.

Joonis 19.

120

3.4.4. Ettevõtete hinnangud EAS-i toetuste mõjule

EAS-i toetuste mõju hinnangut küsiti erinevate majandusnäitajate muutuste kohta. Kasutati seitset erinevat versiooni, eristades alustavaid ettevõtteid, teadmiste ja oskuste toetuse saajaid, ekspordi, TjaA, innovatsiooni, tööstustehnoloogia investeeringu ning erinevate toetuste kategooria toetust saanud ettevõtteid.

Ettevõtete käest küsiti hinnangut toetuse olulisuse kohta ekspordimüügitulu muutusele (alustavate ettevõtete käest paluti hinnangut müügitulu muutusele). Samuti olid uurimisobjektiks töökohtade loomine ja säilitamine tänu toetusele, innovatsioonialane koostöö, tooteinnovatsioon ning T&A investeeringud (v.a. alustavate ning teadmiste ja oskuste arendamise toetuste küsimustikud). Lisaks uuriti, mida hinnatakse EASist abi saamisel ettevõtte jaoks kõige kasulikumaks, millise valdkonna toetusi peetakse ettevõtte arendamiseks kõige olulisemateks ning millise hinnangu annab ettevõte EASi toetuste olulisele ettevõtte tegevuse arendamisel. Täiendavalt uuriti, kas ettevõtte jaoks on projekti

elluviimine kaasa toonud nö käitumusliku muutuse20.

Alustavate ettevõtete käest küsiti täiendavalt, kuivõrd oluliseks nad peavad toetuse mõju ettevõtlusega alustamisel. Ekspordi toetuse puhul uuriti, kas toetust saanud ettevõte on tänu ekspordisuunalisele toetusprojektile sisenenud uutele sihtturgudele ning milliseid muutuseid tõi kaasa projekti elluviimine. Ekspordi ning tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt küsiti veel, kui suurt osa ettevõtte ekspordimüügitulust ostetakse sisendina sisse ning

20 Käitumuslik muutus on sekkumisest (nt toetus) tingitud muutus ettevõtte tegevuses. Käitumusliku muutuse võib jaotada neljaks: laienemine tootmistegevuses; kui ühekordne innovatsiooni-, teadus- ja arendustegevus (edaspidi TjaA); püsiv muutus TjaA ning innovatsiooniga seotud ettevõtte tegevuses; ettevõtte tegevuse püsiv muutus üldiselt.

1%

4%

6%

17%

18%

25%

30%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Innovatsioon

Kvaliteet

Muu

Ressurss

Hind

Efektiivsus

Paindlikkus

Ettevõtete vastuste jagunemine konkurentsieelise küsimusele

Peamine konkurentsieelis

121

tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt ka seda, kui suur osa ekspordimüügitulu sisendina kasutatud sisse ostetud kaupade, teenuste väärtusest on Eesti päritolu. Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatel paluti hinnangut, kuivõrd suures mahus on teostatud investeering käesoleval hetkel tootmises rakendatud, kuidas mõjutas tehtud investeering toote paiknemist väärtusahelas ning kas tehtud investeering aitas ettevõttel tootlikkust kasvatada.

T&A toetuse puhul uuriti ettevõtetelt, kas nende poolt elluviidud projekt on jõudnud kommertsialiseerimiseni. Teadmiste ja oskuste arendamise küsimustikus paluti vastuseid täiendavalt koolituseelarve olemasolu ning selle suuruse kohta ja hinnangut ettevõtte koolitus ja/või nõustamismahu muutusele pärast projekti. Erinevaid toetuseid saanud ettevõtetelt küsiti hinnangut, kuivõrd oluliseks nad peavad toetuste koosmõju ettevõtte arengule. Küsimuste jaotus toetuse liikide lõikes on toodud tabelis 56.

Tabel 59. Küsitluses kajastatud küsimused toetuse liigi järgi (x-tähistab küsimuse olemasolu konkreetse toetuse liigi küsimustikus)

Mida küsiti Vastuse formaat

Stardi- ja

kasvu-toetus

Ekspordi toetus

TjaA toetus

Teadmiste ja oskuste

arendamise toetus

Tööstus-tehnoloogia

investeeringu toetus

Inno-vatsioon

Erine-vad

Toetuse olulisus ekspordimüügitulu muutusele

hinnang skaalal

x x x x x

Toetuse olulisus müügitulu muutusele

hinnang skaalal

x

Tänu toetusele loodud töökohad

Jah/ ei x x x x x x x

Tooteinnovatsiooni tutvustamine

jah, tänu EAS-i abile/ jah/ ei

x x x x x x

Innovatsioonialane koostöö teiste asutustega

Vastuse variandid

x x x x x x x

Ekspordimüügitulu muutus tänu toetusele

% x x x x

Säilitanud töökohti tänu toetusele

Jah/ ei x x x x

TjaA suunaliste investeeringute tegemine

jah, tänu EAS-i abile

(summa)/ jah

(summa)/ ei

x x x x x

Müügitulu teenimine (uutest) innovaatilistest

Jah/ ei x x x x x

122

Mida küsiti Vastuse formaat

Stardi- ja

kasvu-toetus

Ekspordi toetus

TjaA toetus

Teadmiste ja oskuste

arendamise toetus

Tööstus-tehnoloogia

investeeringu toetus

Inno-vatsioon

Erine-vad

toodetest

Koolituseelarve olemasolu

Jah (summa)/

ei

x

Toetuse olulisuse kohta ekspordimüügitulu muutusele andsid vastuse need ettevõtted, kellel ekspordimüügitulu olemas oli. Stardi- ja kasvutoetuse saajatelt küsiti EASi toetuse olulisust müügitulu muutusele, kuna ekspordini alustavad ettevõtted tihti veel jõudnud ei ole. Kokku laekus antud küsimusele 469 vastust. Kõikide vastuste keskmine tulemus 7-palli skaalal oli 3,8 ehk „oli keskmiselt oluline“. Samasuguse hinnang andsid vastajad toetuse olulisuse kohta ekspordimüügiulu muutusele ka 2012. aasta ettevõtlustoetuste hindamise käigus. Minimaalseid vastuseid toetuse olulisuse kohta on andnud 23% ja maksimaalseid 12% vastajatest.

Analüüsides toetusskeeme, mis otseselt ekspordimüügitulu muutust võiksid mõjutada (eksport, TjaA, tööstustehnoloogia investeering), selgub, et keskmine tulemus tõuseb 4,3 pallini. Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse puhul oli keskmine tulemus 4,6 palli, T&A toetuse puhul 4,3 palli ning eksporditoetusel 4,1 palli.

Madalaima hinnangu andsid teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saajad, 3,2 palli. Alustavad ettevõtted hindasid selle küsimuse puhul toetuse mõju müügitulu muutusele, seda starditoetuse puhul 3,5 palliga ning kasvutoetusel 5,3 palliga, mis on ka kõrgeim hinnang antud küsimuse puhul.

Töökohad

85% küsimustikule vastajatest ehk 504 ettevõtet tõid välja, et vaadeldaval perioodil on nende ettevõte loonud uusi töökohti (vt joonis 20).

Loodud töökohti on eristatud ka keskmisest kõrgema ja kõrge väärtuse järgi21. Seejuures keskmisest kõrgema ja kõrge väärtusega loodud töökohad sisalduvad üldises loodud töökohtade näitajas. Keskmisest kõrgema väärtusega töökohti loodud töökohtadest 40% ning kõrge väärtusega töökohti 18%.

Joonis 20.

21 Keskmisest kõrgem väärtus tähendab, et töökohal töötav inimene teenib üle keskmise palga (aluseks on võetud 2010. aasta näitaja ). Kõrge väärtusega töökoht on defineeritud kui 2 korda keskmist ületav (hinnanguliselt on selliseid töökohti 6-8% kõikidest).

123

Töökohtade loomine toetuse liikide lõikes on toodud tabelis 57.

Tabel 60. Loodud töökohad keskmiselt ettevõtte kohta toetuse liikide lõikes.

Loonud töökohti, % Sh. loonud keskmisest kõrgema väärtusega

töökohti, %

Sh. loonud kõrge väärtusega töökohti,

% Alustavate ettevõtete starditoetus

89% 20% 12%


100% 9% 9%

Erinevad toetused ühe ettevõtte kohta

91% 42% 21%


81% 44% 19%

Ekspordi toetus 89% 40% 16%

Innovatsioon 76% 38% 9%

TjaA toetus 100% 60% 33%


100% 69% 19%

Tabelist on näha, et kõik kasvutoetuse, TjaA ja töötussettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajatest vastanud tõid välja, et on perioodil loonud uusi töökohti. Seejuures on 60% TjaA toetust saanud ettevõtetest loonud keskmisest kõrgema väärtusega töökohti ning kolmandik ettevõtetest kõrge väärtusega töökohti. Eristuvad ka tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajad, sest toetuse iseloom on pigem suunatud vajaliku aparatuuri ostmisele ja sellest tulenevalt töökohtade (võimalikule) kaotusele.

Eraldi uuriti ka töökohtade säilitamist (safeguard) tänu EAS-i toetusele. Sellele küsimusele andsid positiivse hinnangu 66% vastanutest. Märkima peab, et ettevõtted andsid hinnangu

15%

85%

40%

18%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Perioodil ei ole loonud uusi töökohti

Loonud töökohad

sh. loodud töökohad, mis onkeskmisest kõrgema väärtusega

sh. loodud töökohad, mis on kõrgeväärtusega

Töökohtade loomine

124

projekti lõpust kuni 2 aasta jooksul säilitatud töökohtade kohta. Toetuse liikide lõikes küsiti töökohtade säilitamist ekspordi arendamise, TjaO, TjaA ning erinevate toetuste kategooria ettevõtetelt. Tulemused on toodud tabelis 58.

Tabel 61. Säilitatud töökohad keskmiselt ettevõtte kohta toetuse liikide lõikes.

Säilitatud töökohad, %

Erinevad toetused ühe ettevõtte kohta 79%

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 62%

Ekspordi toetus 71%

TjaA toetus 63%

Tabelist on näha, et kõige suurema osakaaluga on töökohti säilitatud erinevate toetuste kategooria puhul.

Tooteinnovatsioon, koostöö ning TjaA investeeringud

Eraldi plokina uuriti ettevõtete tulemusi innovatsiooni ja tootearenduse osas. Alustati küsimusega, mis uuris innovaatilise tootega22 turule tulekut ehk tooteinnovatsiooni tutvustamist. Antud küsimust küsiti kõikidelt toetuse saajatelt, välja arvatud teadmiste ja oskuste arendamise toetuse puhul. Vastanud ettevõtetest ligi pooled (47%) on taolise tootega turule tulnud. 2012. aastal läbi viidud uuringus oli vastav näitaja 58%. Positiivsed vastused jagunesid kaheks, nimelt eristati neid ettevõtteid, kes on turule tulnud tänu EAS-i toetuse abile ning neid, kes on turule tulnud ilma EASi abita. Ligikaudu pooled ettevõtted, kes on innovaatilise tootega turule tulnud, on teinud seda tänu EAS-i toetuse abile. Positiivne on tõdeda, et EAS on pooltele ettevõtetele, kes innovaatilise tootega turule tulnud, olnud selles vallas abiks. Kui EAS-i toetatud ettevõtete valimis oli kokku 47% ettevõtetest tooteinnovatsiooni tutvustanud, siis Eesti keskmine näitaja on võrdluseks 25,4% (CIS 201023). TjaA toetuse saajatest on 75% vastanutest tooteinnovatsiooni turule tutvustanud. Positiivselt vastanutest 67% on teinud seda tänu EAS-i abile.

Innovatsioonialase koostöö24 küsimuse juures olid välja toodud erinevad partnerid, kelle kohta hinnangut küsiti. Tervelt 77% ehk 647 vastajat märkis, et nende ettevõte on teiste

22 Tooteinnovatsioon: uus või oluliselt muudetud toode (kaup või teenus), mis on turule toodud. Toote juures on seejuures muudetud põhiomadusi, tehnilist spetsifikatsiooni, lisatud tarkvara või teisi immateriaalseid komponente, kasutusotstarvet või kasutajasõbralikkust 23CIS - ettevõtete innovatsiooniuuring (Community Innovation Survey ). „Uuenduslikkus luubi all“, autor Aavo

Heinlo, Statistikaamet. 24 Koostöö teiste ettevõtete ja organisatsioonidega on üheks edu saavutamise võtmeteguriks nii firmade tegevuses üldiselt kui ka innovatsiooni läbiviimisel. Koostöö innovatsiooniprotsessis tähendab lihtsamate või keerukamate ühisoperatsioonide kavandamist ja teostamist. Ta kuulub, eelkõige resultaatide etteplaneeritavuse keerukuse tõttu, firmade koostöö „kõrgema pilotaaži“ hulka, olles siinkohal võrreldav näiteks turustamisalase koostööga või isegi keerukam.

125

asutuste või institutsioonidega innovatsioonialast koostööd teinud. Innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete arv on ka üks Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 indikaatoritest, mille sihttase aastal 2020 on 780 ettevõtet. Seega saab öelda, et EAS-i kliendiportfellist märkimisväärne osa teinud innovatsioonialast koostööd. Kõige rohkem on ettevõtted märkinud, et innovatsioonialast koostööd on tehtud klientide ja tarbijatega (24,9%). Ka seadmete, materjali, pooltoodete ja tarkvara tarnijatega (16,7%) ning ülikoolide ja kõrgkoolidega (11,0%) on ettevõtted suuremal määral innovatsioonialast koostööd teinud. Täpselt samasugune järjestus kolme kõige kõrgema osakaalu järgi oli ka 2012. aastal läbiviidud uuringu tulemustes. Põhjalikum vastuste jagunemine on toodud tabelis 59.

Tabel 62. Innovatsioonialane koostöö teiste asutuste või institutsioonidega.

Innovatsioonialase koosöö partnerid % vastanud ettevõtetest25

% CIS uuringu järgi

Kliendid ja tarbijad 24,9% 10,2%

Seadmete, materjali, pooltoodete, tarkvara tarnijad 16,7% 11,2%

Ülikoolid ja kõrgkoolid 11,0% 4,1%

Oma kontserni teised ettevõtted 8,8% 10,2%

Konkurendid ja teised ettevõtted samast majandusharust 8,3% 4,8% Välisriigis paiknevad asutused/ettevõtted, kellega on innovatsioonialast koostööd tehtud 7,5% 14,5% Konsultatsioonifirmad, kommertslaborid või eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused 6,9% 5,4%

Riiklikud või avalik-õiguslikud teadusasutused 2,4% 1,1%

Tabelist on näha, et riiklike või avalik-õiguslike teadusasutustega koostöö kogemus on ettevõtetel kõige väiksem. Koostöö riiklike või avalik-õiguslike teadusasutustega oli kõige väiksem ka 2012. aastal läbiviidud uuringu tulemuste põhjal. Võrreldes küsitlusele vastanud ettevõtete tulemusi Eesti keskmisega, selgub, et kahes alajaotustes on EAS-i valimi ettevõtted vähem innovatsioonialast koostööd teinud. Nendeks alajaotusteks on oma kontserni teised ettevõtted ning välisriikides paiknevad ettevõtted. Oluliselt rohkem innovatsioonialast koostööd on EASi valimi ettevõtted võrreldes Eesti keskmisega teinud klientide ja tarbijatega, ülikoolide ja kõrgkoolidega ning seadmete, materjali, pooltoodete ja tarkvara tarnijatega.

Teadus ja arendus (TjaA)26 suunalisi investeeringuid on vastanud ettevõtted kokku teinud 58,6 mln euro väärtuses. Ettevõtetest 54% vastas, et nemad TjaA investeeringuid ei ole teinud. Positiivsed vastused jagunesid kaheks: TjaA investeeringute tegemine ilma EAS-i abita ja EAS-i abiga. 31% ettevõtteid vastas viimase variandiga ehk investeeringuid on tehtud tänu EAS-i abile ning 15% leidis, et on teinud TjaA investeeringuid ilma EASi abita.

25 Vastused ületavad 100% piiri, sest üks ettevõte võis märkida rohkem kui 1 vastuse võimaluse 26 Teadus- ja arendustegevus (TjaA): loov süstemaatiline töö, mille eesmärk on teadmiste kasv, kaasa arvatud inimest, kultuuri ja ühiskonda puudutavad teadmised, ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus jaguneb: alusuuringud, rakendusuuringud, katse- ja arendustööd. TjaA hulka ei kuulu seda toetavad tegevusalad.

126

Ettevõtetel, kes olid TjaA suunale panustanud tänu EAS-i abile, oli keskmine investeeringu suurus 654 tuhat eurot. Maksimaalselt oli üks ettevõte investeeringu teinud 12,3 mln euro väärtuses. Kokku oli EAS-i abil tehtud TjaA investeeringuid 53 mln eurot, mis on 90% kõikidest TjaA investeeringutest. Ilma EAS-i abita tegid ettevõtted kokku investeeringuid 6,4 mln euro ulatuses, keskmine investeeringu suurus oli seejuures 146 tuhat eurot ning maksimaalne investeering 2 miljonit eurot. Kui analüüsida toetuste nö tootlikkust TjaA investeeringute kontekstis, siis selgub, et üks investeeritud euro on TjaA investeeringutes tähendanud 4,43 eurot (sisse arvestatud ka need toetused, mis TjaA investeeringuid ei ole kaasa toonud). Võrreldes eelmise ettevõtlustoetuste vahehindamisega on antud näitaja oluliselt kasvanud, eelmises uuringus oli näitaja vastavalt 1,86 eurot. Kui TjaA investeeringuid olid ettevõtted kokku teinud 58,6 mln euro väärtuses, siis vastav EAS-i poolt antud toetuste summa on 13,2 mln eurot.

Täiendavalt uuriti ettevõtete käest müügitulu kohta, mis on teenitud uutest innovaatilistest toodetest27. Pooled ettevõtetest vastasid, et on teeninud müügitulu sellistest toodetest (51%). Antud küsimust on oluline analüüsida, kuna müügitulu uutest innovaatilistest toodetest näitaja on üks Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 eesmärkidest. Ettevõtluse kasvustrateegias seatud eesmärk aastaks 2020 on 18%. Seega on juba praegusel hetkel EAS-i klientide portfelli osakaal kolm korda kõrgema osatähtsusega, kui aastaks 2020 püstitatud strateegia eesmärk. EAS-i portfelli ettevõtete, kes on teeninud müügitulu uutest (innovaatilistest) toodetest, müügitulu on hinnataval perioodil kasvanud 26%. Võrdlusgruppi kuuluvate ettevõtete müügitulu on samal ajal kasvanud 31%. Seega ei ole EAS-ilt toetust saanud ettevõtete puhul uute (innovaatiliste) toodete juurutamine seni nähtavat majanduslikku mõju kaasa toonud.

TjaA toestust saanud ettevõtetelt küsiti, kas nende poolt elluviidud projekt jõudis kommertsialiseerimiseni (st eel- ja/või rakendusuuringu tulemus toodi turule). Neljateistkümnest vastanud ettevõttest kümme ehk 71% tõdesid, et nende projektid on jõudnud kommertsialiseerimiseni. Ühe projekti osas toodi välja, et tegemist oli eeluuringuga ning ühel juhul suleti eeluuringus ettevalmistatud rakendusuuringu programm enne taotluse sisseandmist. Ülejäänud kahel projektil seisab kommertsialiseerimine veel ees. Üks vastajatest tõi välja, et kuigi rakendusuuring on tegemata, siis toimub pidev areng eeluuringus näidatud suunas.

Ekspordimüügitulu

Küsimustikus pöörati ekspordi, TjaA, tööstustehnoloogia investeeringu ning erinevate toetuste kategooria puhul olulist tähelepanu ekspordimüügitulu muutusele ja ettevõtete hinnangutele, kuidas see muutus tänu toetusele. Ekspordimüügitulu muutuse küsimusele andsid vastuse 179 ettevõtet, nende hinnangut tõlgendame kogu nelja meetme valimile (ettevõtteid, kes nelja liiki toetusi vaatluse all oleval perioodil said, oli 393). Nelja meetme ettevõtete hulgas on 93 ettevõtet sellised, kellel ekspordimüügitulu vaatluse all oleval

27 Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest, mis on turul uued

127

perioodil on langenud28. Positiivses suunas on ekspordimüügitulu liikunud 242 ettevõttel. Ekspordimüügitulu keskmine muutus oli perioodil +1,0 mln eurot, mis on lähedane eelmise mõju uuringu tulemusega (+1,1 mln eurot). Kokku suurenes küsimustikule vastanud ettevõtete ekspordimüügitulu perioodil 408,9 mln euro võrra (eelmises mõju uuringus +213,0 mln eurot). Hindamise aastal moodustas vastanud ettevõtete eksport kokku 1,45 mld eurot, mis on 9% kogu Eestist aasta jooksul välja viidava kauba ekspordist (valimisse kuuluvad ettevõtted moodustavad samas Eesti eksportööridest 2,6%). Kõige suurema ekspordimüügitulu muutuse on perioodil teinud puhastatud naftatoodete tootja, kasvatades riigist väljaviidava kauba väärtust 36 mln euro võrra. Analüüsides ekspordimüügitulu protsentuaalset muutust, selgub, et antud toetusi saanud ettevõtete tulemus on kasvanud 39,2% võrra, mis on oluliselt kõrgem võrreldes 2012. aastal läbi viidud uuringu tulemusega (18,8%).

Küsimustikus küsiti ettevõtetelt toetuse olulisust ekspordimüügitulule protsentuaalselt. Oli ettevõtteid, kes alles esimest korda alustasid eksporti ja said seda teha tänu EAS-i abile, aga ka neid, kes juba väga suurtes mahtudes välisturgudel tegutsesid. Ettevõtete vastused toetuse olulisuse osas varieerusid 0% kuni 100%. See tähendab, et osad ettevõtted ei näinud toetusel mitte mingisugust rolli, osad aga väga suurt. Keskmine toetuse olulisus ekspordimüügitulu muutusele oli 14%, mis on madalam eelmise uuringu tulemusest (23%). Ettevõtetest 59% vastasid, et toetus ei avaldanud ekspordimüügitulu muutusele mõju.

Vastanud ettevõtete valimis oli neid ettevõtteid, kelle ekspordimüügitulu oli perioodil langenud. Nendelt ettevõtetelt küsiti, kas langus oleks ilma EAS’i toetuseta olnud veel suurem. Ka toetuse olulisuses tuli hinnangu andmise juures sisse märgatav vahe, kui tegemist oli negatiivse muutusega. Ettevõtted, kelle ekspordimüügitulu oli perioodil kasvanud, nägid toetuse mõju suuremana kui need, kelle eksport vähenes. Positiivse ekspordimüügitulu muutusega ettevõtete keskmine tulemus toetuse olulisuse kohta muutusele oli 18,3% (vt joonis 21). Võrreldes 2012. aastal läbi viidud uuringuga on tulemus langenud, mil näitaja ulatus 29,2%ni29. Negatiivse ekspordimüügitulu muutusega ettevõtete hinnang on võrreldes 2012. aasta uuringu tulemusega jäänud samale tasemele, vastavalt 10,6% käesolevas uuringus ja 10,0% eelmises uuringus.

28 Perioodi sisse jäid majanduskriisi aastad 29 Seejuures tuleb arvestada, et 2012. aastal läbi viidud uuringus olid antud küsimuse valimisse kaasatud ka teadmiste ja oskuste arendamise toetuse saajad, keda käesoleva uuringu antud küsimuse valimis ei olnud.

128

Joonis 21.

Erinevate toetuse liikide kaupa hinnang ekspordimüügitulu muutusele, mis on saavutatud tänu EAS’i toetusele, on toodud tabelis 60. Leides ekspordimüügitulu muutused iga ettevõtte tasandil ja arvutades selle põhjal ekspordimüügitulu muutuse absoluutnumbrid, mis on saavutatud tänu EAS-i abile, selgub, et 54,2 mln eurot on kokku see summa, mida ettevõtted ise ei oleks suutnud oma müüginumbrites ilma EAS-ita kajastada (vt tabel 60).

Tabel 63. Ekspordimüügitulu numbrid küsitluse ja statistika põhjal.

Ekspordi-müügitulu baasaastal

Ekspordi-müügitulu hindamise

aastal

Eksport vähenenud

Eksport suurenenud

Ettevõtte hinnang EAS-i osale

ekspordimüügitulu muutuses


156 670 210

297 077 280 7 ettevõtet 31 ettevõtet 9,5%

Ekspordi toetus 217 344 506 216 205 855 31 ettevõtet 57 ettevõtet 13,9%

T&A toetus 6 596 691 22 080 469 10 ettevõtet 16 ettevõtet 10,3%


661 239 975

915 365 549

45 ettevõtet 138 ettevõtet 15,5%

Kokku 1 041 851 383 1 450 729 153 93 ettevõtet 242 ettevõtet 14,3%

Tabelist nähtub, et kõige kõrgema hinnangu EAS-i osale ekspordimüügitulu muutuses on andnud erinevaid toetuse liike saanud ettevõtted. Ekspordimüügitulu on absoluutnumbrites enim kasvatanud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajad, just selle toetuse liigi saajad hindavad samas EAS’i osa ekspordimüügitulu saavutamises kõige madalamalt. Eksporditoetust saanud ettevõtete ekspordimüügitulu on hindamise aastal võrreldes baasaastaga vähenenud ning madalam on ka nende ettevõtete hinnang EAS-i osale ekspordimüügitulu muutuses (2014. aastal 13,9% ja 2012. aastal 24%).

10,6%

14,3%

18,3%

0% 5% 10% 15% 20%

Keskmine hinnang toetuse olulisuse kohta, kuiekspordimüügitulu muutus oli negatiivne

Keskmine hinnang toetuse olulisuse kohtaekspordimüügitulu muutust arvestades

Keskmine hinnang toetuse olulisuse kohta, kuiekspordimüügitulu muutus oli positiivne

Ettevõtete hinnang ekspordimüügitulu muutuse kohta, mis on saavutatud tänu EAS'i toetusele

129

Tabel 64. Ekspordimüügitulu muutused tänu EAS-i toetustele.

Ekspordi-müügitulu,

mis saavutatud tänu EAS’i

abile

Keskmise ekspordi kasv tänu EAS’ile

ettevõtte kohta

Toetus kokku Keskmine toetus

ettevõtte kohta

Ühest toetuse eurost

tekkinud eksport


13 338 672 342 017 10 052 586 257 759 1,3

Ekspordi toetus 158 273 1 537 3 262 167 31 672 0,0

T&A toetus 1 594 829 35 441 1 366 358 30 364 1,2

Erinevat liiki toetuste kategooria 39 389 464 143 757 25 926 127 94 621 1,5

Kokku 54 164 692 117 494 40 607 239 88 085 1,3

EAS-i abil saavutatud ekspordist 73% on tulnud erinevat liiki toetuste kategooriast. Keskmine ekspordi kasv tänu EAS’ile ettevõtte kohta on suurim aga tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse puhul. Kui võrrelda välja antud toetuse suurust ja ekspordi näitajat, siis kõige efektiivsem on erinevat liiki toetuste kategooria, kus ühest toetuse eurost tekkinud eksport on 1,5 eurot. Ekspordi toetuse puhul on selles näitajas ebakõla, sest toetuse saajad on hinnanud toetuse olulisust ekspordimüügitulu muutusele küll võrreldes teiste toetuste liikidega üsna kõrgeks, kuid ekspordi mahud on hindamise aastaks võrreldes baasaastaga vähenenud ning ühest toetuse eurost täiendavat eksporti ei teki. Keskmisena on välja antud toetused eksporti vastu andnud 1,3 euro väärtuses, 2012. aastal oli vastav tulemus 6,5 eurot. Seega on EAS kulutanud oluliselt rohkem eurosid ühe ühiku ekspordi kasvuks.

Ekspordimüügitulu „kaudsed efektid“

Edasi uuriti ettevõtetelt, kui suurt osa ettevõtte ekspordimüügitulust ostetakse sisendina sisse. Antud küsimust küsiti ekspordi ning tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt. Küsitlusankeedis tuli ettevõtetel märkida protsent-osakaal, mille väärtuses ostetakse kaupu ja teenuseid sisse. Kokku vastas küsimusele 49 ettevõtet ning ettevõtjate hinnangutest lähtuvalt ostetakse keskmiselt 23% ettevõtte ekspordimüügitulust sisendina sisse. Sisse on ostnud ettevõtted seega 23% ja ettevõttes kohapeal loonud 77% teenitud ekspordimüügitulust. Võrreldes 2012. aastal läbiviidud uuringuga, on kohapeal teenitud ekspordimüügitulu osakaal märgatavalt suurenenud (2012. aasta osakaal 57% ja 2014. aastal 77%). Maksimaalse hinnanguna on ühel korral ekspordi toetuse puhul välja toodud 85%.

Antud küsimusele vastanud ettevõtted olid hindamise aastal eksportinud kokku 202,1 mln euro väärtuses. Sellest 46,1 mln eurot on ettevõtted sisse ostnud ja ülejäänud väärtuse ettevõttes kohapeal loonud. Maksimaalselt on üks ettevõte ekspordimüügitulu sisendina sisse ostnud 12,2 mln euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Ettevõttes loodav maksimaalne väärtus on see-eest 38,7 mln eurot, mis on pärit veondust abistavate tegevusalade valdkonnast.

130

Keskmiselt on üks ettevõte sisse ostnud 940 tuhande euro väärtuses kaupu ja teenuseid, kohapeal valmistanud aga 3,2 mln euro väärtuses.

Kohapeal valmistatud ekspordimüügitulu sisend tähendab seda, et väärtus on loodud Eestis, kasutades selleks kohalikku tööjõudu ja muid ressursse. 77%-suurune kohapeal valmistatud toodangu osakaal näitab, et EAS-ist toetust saanud kliendid ei ole väga impordimahukad ettevõtted ning suurem osa väärtusest luuakse kasutades kohalikku tööjõudu ja ressursse. Oluline on vaadata selle päritolu ehk seda, kas sisseostetavad kaubad ja teenused on Eestist või piiri tagant. Kui sisendina kasutatav toore on valmistatud Eestis kohapeal, siis tähendab see seda, et eksportivad ettevõtted kasutavad tarneahelas teisi Eesti ettevõtteid, kes võib-olla ise ei ekspordi, kuid toodavad eksportööridele allhanget. Sellist ahelat saab nimetada ekspordi teise ringi ehk kaudseteks efektideks. Suur osa Eestis tegutsevaid ettevõtteid (tihti VKEd30) elavad seega sümbioosis eksportivatega, kasu saavad mõlemad.

Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt küsiti, kui suur osa ekspordimüügitulu sisendina kasutatud sisse ostetud kaupade ja teenuste väärtusest on Eesti päritolu. Ekspordimüügitulu Eestimaine sisend on seitsmeteistkümnel küsimusele vastanud ettevõtetel kokku 40,1 mln eurot. See on summa, mida teenivad teised Eesti ettevõtted, kes võib-olla ise ei ekspordi. Keskmiselt on üks ettevõte Eestimaist sisendit toodangus kasutanud 2,4 mln euro väärtuses. Maksimaalne Eesti päritoluga ekspordimüügitulus kasutatud sisend on 13,9 mln eurot. See ettevõte on tegev puidu saagimise ja hööveldamise valdkonnas. Protsentuaalselt on Eesti päritolu sisendi osakaal keskmiselt 41%. Võrreldes eelmise, 2012. aastal läbi viidud uuringuga on Eesti päritolu sisendi osakaal suurenenud kaheksa protsendipunkti võrra, 2012.aastal oli see 33%.

Uued ekspordi sihtturud

Eksporditoetust saanud ettevõtetelt küsiti, kas nende ettevõte on tänu ekspordisuunalisele toetusprojektile uutele sihtturgudele sisenenud. Rohkem kui pooled ettevõtted (61%) vastasid, et on sisenenud uutele sihtturgudele tänu EAS’i toetusprojektile. Need, kes uutele sihtturgudele ei sisenenud tõid samas välja, et uutele turgudele ei sisenetud, kuid leiti uusi kliente vanadel turgudel ning kindlustati ka positsiooni olemasolevatel turgudel.

Antud küsimusele vastas 31 ettevõtet ning uute sihtturgudena toodi välja: Suurbritannia, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Holland, Läti, Venemaa, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Türgi, Põhja-Küpros, Korea, Lõuna-Aafrika, Island, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Araabia Ühendemiraadid, Iraan, Malaisia, Vietnam, Costa Rica.

Eksporditoetuse saajatelt küsiti, milliseid muutuseid ettevõttes tõi kaasa projekti elluviimine (vt. joonis 22). Kolmandik ettevõtetest märkisid ära ekspordi sihtturgude laienemise, suure

30 Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted

131

osakaaluga olid ka uue ekspordipartneri leidmine välisriigis ning ekspordi tooteportfelli laienemine. Kõige väiksem arv vastajatest märkis ära uue müügiesinduse loomise välisriigis. Täiendavalt toodi välja, et projekti elluviimine on kaasa toonud sidemete tugevnemise ekspordipartneritega ning ühe ettevõtte puhul aidatakse projekti elluviimise järgselt oma klientidel leida uusi partnereid sihtturgudel. Ühes vastuses märgiti ettevõttes toimunud muutusena Soome lõpptarbijate osakaalu suurenemine klientuuris ning kõrvalmõjuna kaugmüügi ja juriidilistele isikutele müügi suurenemine Soome.

Joonis 22.

Tööstustehnoloogia investeering

Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt küsiti, kuivõrd suures mahus on teostatud investeering käesoleval hetkel tootmise rakendatud. Kasutati 7-palli skaalat, kus 1 tähendas „0%“ ja 7 „100%“. Keskmiselt hindasid ettevõtted investeeringu rakendatust 6,4 palliga. Kõige madalamat võimalikku hinnangut ei antud ühelgi korral. Madalaim antud hinne selle küsimuse puhul oli „5“ ning sellega hindasid küsimust 11% vastanutest. Kõrgeima võimaliku hindega hindasid küsimust rohkem kui pooled vastajatest (56%). Seega saab tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajate vastuste põhjal öelda, et väga suures mahus on teostatud investeering ka käesoleval hetkel tootmise rakendatud.

Järgmiseks uuriti, kas tehtud investeering aitas ettevõttel tootlikkust kasvatada. Suur osa vastajatest leidis, et investeering on aidanud nende ettevõttel tootlikkust kasvatada. Vaid kaks vastajat kaheteistkümnest leidsid, et investeeringul ei ole tootlikkusele positiivset mõju olnud.

Konkreetsete näidetena tõid tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajad välja järgmist:

3%

5%

14%

21%

21%

32%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Välisriigis loodi uus müügiesindus

Välisriigis lisandus ekspordi agent(id)

Lisandus ekspordi müügiesindaja(d)

Ekspordi tooteportfelli laienemine

Välisriigis leiti uus ekspordipartner

Ekspordi sihtturgude laienemine

Projekti elluviimisega kaasnenud muutused ettevõttes

132

Soetatud seadmete tootlikkus on eelnevatega võrreldes ca 50% suurem, kuid eelkõige on

tegemist kvaliteedis tuntava paranemisega ja materjali efektiivsemast kasutamisest saadud

tuluga.

Tootlikkuse kasv on saadud suurema tootlikkusega seadmetest (ca 40%) ja pidevast

tootmisprotsessist (ca 60% ) varem kasutatud perioodilise protsessi asemel.

Automaatstantsi ei saa võrrelda käsistantsiga, tootlikkus ja täpsus suurenesid kordades.

Tehtud investeering aitas mõningal määral kasvatada meie ettevõtte tootlikkust, kuna

suurenes meie teenuste maht.

Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt uuriti ka seda, kuidas on tehtud investeering toote paiknemist väärtusahelas mõjutanud. Vastajad leidsid, et investeering ei ole toote paiknemist väärtusahelas mõjutanud. Pigem toodi välja, et investeering on aidanud toote kvaliteeti, konkurentsivõimet ja valmimise kiirust tõsta ning ettevõtte positsiooni tugevdada. Samuti on investeering kaasa toonud võimaluse toota keerukamaid ning väärtuslikumaid tooteid.

Koolituseelarve

Teadmiste ja oskuste toetuse saajatelt uuriti täiendavalt koolituseelarve olemasolu kohta. Küsimusele vastas 385 ettevõtet, kellest 31% vastasid, et eelarve on olemas. Nendel ettevõtetel, kellel koolituseelarve eksisteeris, oli see keskmiselt suurusjärgus 25 000 eurot. Minimaalne ja maksimaalne koolituseelarve olid vastavalt 200 ja 360 000 eurot.

Võrreldes 2012. aastal läbiviidud uuringuga on koolituseelarvega ettevõtete osakaal vähenenud. Eelmise mõju uuringu tulemuste põhjal eksisteeris koolituseelarve 54% vastajatest. Samuti on madalam keskmise koolituseelarve maht (2012. aastal keskmiselt 44 000 eurot).

Ettevõtetel paluti hinnata ka ettevõtte koolitus ja/või nõustamismahu muutust pärast projekti. 39% vastajatest leidsid, et nende ettevõtte koolitus ja/ või nõustamismaht on pärast projekti suurenenud, 11% vähenenud ning 50% vastajatest oli koolituseelarve jäänud samale tasemele.

Ettevõtlusega alustamine

Alustavate ettevõtete käest küsiti täiendavalt, kuivõrd oluliseks nad peavad toetuse mõju ettevõtlusega alustamisel. Vastanutest 26% leidsid, et nad ei oleks alustanud ettevõtlusega ilma toetuseta. Ülejäänud vastused jagunesid kaheks. 15% vastajatest oleksid alustanud ettevõtlusega ka ilma toetuseta ja samaaegselt ning sarnases mahus ning 59% vastajatest oleksid alustanud ettevõtlusega ka ilma toetuseta, kuid hiljem ja/või väiksemas mahus (vt joonis 23). Küsitluse tulemustest lähtuvalt saab öelda, et stardi- ja kasvutoetuse mõju ettevõtlusega alustamisel on oluline.

133

Joonis 23.

Käitumuslik muutus

Ettevõtetelt küsiti, kas nende ettevõtte jaoks on projekti elluviimine toonud kaasa nö käitumusliku muutuse31 ettevõtte tegevuses. Hinnangud jagunesid võrdselt pooleks - pooled vastanud ettevõtetest leidsid, et projekti elluviimine on nende ettevõttes käitumusliku muutuse kaasa toonud, ning teine pool vastajatest käitumuslikku muutust nende ettevõttes ei näinud.

Käitumusliku muutusena tõid vastajad välja ettevõtte toomistegevuse laienemist, muudatusi protsessides ning suuremat panust tootearendusele ning rahvusvahelistele turgudele orienteerumist. Enim on hakatud tähelepanu pöörama toodete kvaliteedile ja innovatiivsusele, samuti teadus- ja arendustegevusele. Mitmed ettevõtted märkisid ära, et projektides osalenud töötajate teadlikkus ja professionaalsus on oluliselt suurenenud ning projekti elluviimine on kasvatanud ärialast enesekindlust. Starditoetuse saajad märkisid, et toetuse saamine ning ettevõtlusega alustamine on nende jaoks käitumuslik muutus. Mitmetes vastustes toodi välja, et just tänu toetusele sai ettevõtte tegevus alguse.

EAS-i toetuste olulisus

Kõik vastanud ettevõtted andsid hinnangu toetuste olulisusele nende ettevõtte tegevuse arendamisel. Kasutati 7-palli skaalat, kus 1 tähendas „ei ole oluline“ ja 7 „väga oluline“. Keskmiselt hindasid ettevõtted toetuste olulisust 5,4 palliga (mediaan 6,0). Minimaalse ja maksimaalse hinde andsid vastavalt 2% ja 24% vastanud ettevõtetest. See tulemus näitab, et keskmiselt on ettevõtted EAS-i tegevust hinnanud pigem väga oluliseks. Toetuse liikide lõikes on ettevõtted näinud EAS-i toetuste olulisust ettevõtte arendamisel kõige suuremana erinevate toetuste kategooria puhul (vt tabel 62). Ekspordi toetuse saajad on andnud selles

31 Käitumuslik muutus on sekkumisest (nt toetus) tingitud muutus ettevõtte tegevuses. Käitumusliku muutuse võib jaotada neljaks: laienemine tootmistegevuses; kui ühekordne innovatsiooni-, teadus- ja arendustegevus (edaspidi TjaA); püsiv muutus TjaA ning innovatsiooniga seotud ettevõtte tegevuses; ettevõtte tegevuse püsiv muutus üldiselt.

26%

15%

59%

0% 20% 40% 60% 80%

Ei oleks alustanud ettevõtlusega ilmatoetuseta

Oleksin alustanud ettevõtlusega ka ilmatoetuseta ja samaaegselt ning sarnases mahus

Oleksin alustanud ettevõtlusega ka ilmatoetuseta, kuid hiljem ja/või väiksemas

mahus

Toetuse mõju ettevõtlusega alustamisel

134

lõikes madalama hinnangu kui teised toetuse jaotused. Ekspordi toetus sai ka 2012. aastal läbiviidud ettevõtlustoetuste vahehindamises antud küsimuses madalaima hinde võrreldes teiste toetuse liikidega.

Tabel 65. EAS-i toetuste olulisus ettevõtte tegevuse arendamisel.

Toetuse liik Ettevõtja keskmine hinnang

Alustavate ettevõtete starditoetus 5,8

Alustavate ettevõtete kasvutoetus 5,1

Erinevad toetused ühe ettevõtte kohta 5,9

Teadmiste ja oskuste arendamise toetus 5,1

Ekspordi toetus 4,9

Innovatsioon 5,1

TjaA toetus 5,4

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetus 5,8

Et saada põhjalikum ülevaade ettevõtjate vajadustest ning hinnangustes toetuse valdkondade ja EAS’i kasutegurite kohta, küsiti ettevõtetelt järgnevad kaks küsimust. Kõige olulisema toetuste valdkonnana ettevõtte arendamiseks peavad vastajad teadmiste ja oskuste arendamise valdkonna toetusi (31% vastanutest), ekspordi arendamise valdkonna toetusi (24% vastajatest) ning põhivara investeeringute valdkonna toetusi (21% vastajatest) (vaata joonis 24). Kõige vähem olulisemateks valdkondadeks on märgitud uue äriplaani teostamise toetamist ning ekspertide kaasamise toetamist (mõlemal juhul 4% vastajatest). Kokku andsid ettevõtted hinnangu kuni kolmele toetuse valdkonnale määrates prioriteedid. Need ettevõtted, kes on hinnanud kõige olulisemaks toetuse valdkonnaks teadmiste ja oskuste arendamise toetusi, on tähtsuselt teisena enim märkinud põhivara investeeringute toetamist (27% vastanutest).

Lisaks oli vastajatel võimalik välja tuua nende ettevõtte jaoks oluline valdkond, mida nimistus ei olnud, valides variandi „muu“. Vastajad tõid mitmel korral välja turundustegevuste toetamise (sh reklaami- ja turunduskampaania toetamine, internetireklaam), välismessidel osalemise, intellektuaalse omandi (kaubamärgid, patendid jms) registreerimise toetamise. Samuti märgiti oluliste valdkondadena ära innovatiivsed IT rakendused, IT arenduse tugi, tarkvaraarendus ja vastavad soetused ning kogemusõpe teistes riikides ja ettevõtetes.

Joonis 24.

135

Ettevõtetelt küsiti, mida nad hindavad EAS’ist abi saamisel oma ettevõtte jaoks kõige kasulikumaks. Kõige kasulikuma tegurina märgiti ülekaalukalt EAS’i poolne finantseering (45% vastajatest), seejärel idee teostamine tänu EAS’ile (14% vastajatest) ja taotlemise kogemus (13% vastajatest) (vaata joonis 25). Kõige vähem olulise tegurina on välja toodud kliendihalduri nõustamist (3% vastajatest). Üllatuslikult vähe tähtsa tegurina nägid alustavad ettevõtted maakondlike arenduskeskuste nõustamist või muid teenuseid (5% vastajatest). Kokku andsid ettevõtted hinnangu kuni kolmele ettevõtte jaoks kasulikule tegurile määrates prioriteedid. Need ettevõtted, kes on hinnanud kõige kasulikumaks teguriks EAS’i poolset finantseeringut, on tähtsuselt teise kasutegurina enim märkinud idee teostamist tänu EASile (39% vastanutest).

Ka selle küsimuse puhul oli vastajatel võimalus lisaks etteantud vastusevariantidele tuua välja omapoolne kõige kasulikum tegur, valides „muu“. EAS’st abi saamisel märkisid kaks innovatsiooni toetust saanud ettevõtet ära ülikooliga suhte loomise ja nõustamise. Samuti toodi välja professionaalsete oskuste arendamist, kvaliteedisertifikaadi saamist ja ISO juurutamist, võimalust keskenduda arengule ning intellektuaalomandi kaitsmise alast abi. Üks vastaja tõi välja, et tänu toetusele sai korrastatud ettevõtte struktuuri, korrastatud protsesse ja pandud paika arengusuunad tuleviku jaoks ning hindas seda enda ettevõtte puhul kõige olulisemaks teguriks EAS’st abi saamisel. Samuti on välja toodud, et tänu EAS’st toetuse saamisele on tekkinud väga hea globaalse turu tunnetus, mida ilma kontaktüritusteta (messid, külastused) ei ole võimalik saada (millistel turgudel on meil tegutseda, kuhu rohkem ja kuhu vähem energiat suunata). Üks vastaja tõi välja, et EAS’i toetus andis julguse teha investeeringud nii tootmisbaasi kui ka turundusse, mis on aidanud tema ettevõtte arengule väga suurelt kaasa.

4%

4%

6%

8%

21%

24%

31%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%

Uue äriplaani teostamise toetamine

Ekspertide kaasamise toetamine

Teadus- ja arendustegevuse toetamine

Innovatsioonialase koostöö toetamine

Põhivara investeeringute toetamine

Ekspordi arendamine

Teadmiste ja oskuste arendamine

Ettevõtete vastuste jagunemise kõige olulisema EAS'i toetuse valdkonna kohta

Kõige olulisem toetuse valdkond ettevõtte arendamiseks

136

Joonis 25.

Nendelt ettevõtetelt, kes on saanud mitut erinevat toetust, küsiti, kuivõrd oluliseks nad peavad toetuste koosmõju ettevõtte arengule. Enamus vastajaid leidsid, et toetuste koosmõju ettevõtte arengule on olnud väga oluline ja toetanud ettevõtte üldist arengut. Juhul kui erinevate toetuste koosmõju ettevõtte arengule ei nähtud, toodi mitmel korra välja, et toetused on üsna erineva eesmärgiga ja erinevast valdkonnast ning seetõttu ei ole nende vahel ka koosmõju.

Positiivse koosmõjuna ettevõtte arengule toodi mitmel korral välja tööstustehnoloogia investeeringu toetus ja ekspordi ning eksporditurunduse toetus. Samuti märgiti ära teadmiste ja oskuste arendamise toetuse ning välismessi ja alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse omavaheline positiivne koosmõju ning eksporditoetuse ja tööstustehnoloogia investeeringu toetuse koosmõju.

Konkreetsete näidetena toetuste koosmõju kohta ettevõtte arengule tõid mitut toetust saanud ettevõtted välja järgmist:

Tehnoloogiainvesteeringu kaasabil soetatud seade tõstis ettevõtte konkurentsivõimet, mida

andis välismessidel osalemiseks positiivse tõuke. Kokkuvõttes aitas see ettevõtte

turupositsiooni kindlustada.

Peame koosmõju ülioluliseks. Näiteks saime 2 korda eksporditoetust (mis sisaldas väga

pehmeid väärtusi nagu messitoetus, koduleht ja trükimaterjali toomine), kuid et rahuldada

seejärel järsku suurenevat müüki, oli vajalik konkreetne toetus tööstusseadmete soetamiseks.

Samal ajal saime väikese toetuse koostööks Tallinna Ülikooliga, mis aitas eksporditurgude

jaoks disainida uusi innovaatilisi tootesarju. Sellisena moodustus pakett nende kolme toetuse

koosmõjust ja arenesime uutele turgudele ja laiendasime tootevalikut.

3%

11%

11%

13%

14%

45%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%

Kliendihalduri nõustamine

Uued ideed tulevikuks

Äriplaani koostamine (sh läbimõeldus)

Taotlemise kogemus

Idee teostamine tänu EASile

EASi poolne finantseering

EAS'ist abi saamisel kõige kasulikum tegur

137

Toetuste mõju on olnud suur. Tähtsaim on tehnoloogia investeering, kuid koos

eksporditoetusega on olnud võimalik ligi pääseda suurtele klientidele.

Kindlasti on oluline koosmõju. Tehnoloogiainvesteeringute tegemine ning messidel käimine

on mõlemad meie jaoks hädavajalikud müügikäibe hoidmiseks ja kasvatamiseks.

Toetuste koosmõju on väga oluline. X toodet ostvad kliendid nõuavad FSC sertifitseeritud

toodet (oleme saanud abi firma FSC sertifitseerimiseks). Samas, oleme saanud ekspordi

toestust, mille abil käisime messidel ja saime pakkuda klientidele nende poolt nõutavat FSC

sertifitseeritud toodet.

Hilisem toetus oli abiks, et suudaksime investeeringute läbi tekkinud tootmismahu kasvu

hallata.

Koosmõju on teadlikkuse suurenemine, oskus koostada ja kirjutada erinevaid ettevõtte

tegevust peegeldavaid analüüse ja tekste. Projektide tõttu suurenes ettevõttesisene koostöö ja

saime julgust uuteks projektideks.

Pean oluliseks, kuna kasutatud toetused aitavad teineteist paremini ellu rakendada. Nende

koosmõjul on kasvavas trendis tootlikus inimese kohta ning on paranenud teised ettevõtte

majanduslikud näitajad.

Koolituse toetuse ja välisturgudele laienemise toetuste koosmõjus oleme saavutanud hästi

toimiva tütarfirma Valgevenes. Ukraina turg toimis hästi aastatel 2008-2009. Siis algas

tagasiminek tänu üha enam halvenevale poliitilisele ja majandusolukorrale.

Toetuste mõju on kindlasti oluline, kuigi mitte ainuke arengumootor. Majandustarkvara

juurutus oli oluline tootmise juhtimise süsteemi loomisel. Tehnoloogiatoetus võimaldas

rakendada uusi tehnoloogiaid ja pakkuda uusi teenuseid. Tootmisprotsesside arendamine lõi

aluse üksustevahelise koostöösüsteemi tekkimisele. Koosmõjuna suurenes firma tootlikkus ja

konkurentsivõime turgudel.

Väga oluliseks. Oleme saanud tuge nii toodete arendamises kui müügis, selle arvelt oleme

saanud keskenduda oma põhitegevusele ehk tootmisele. Müügi ja turundustoetuste tähtsust on

võimatu alahinnata, kuna EAS'i poolt toetatud messid ja sihtriikide külastused on aidanud

meid mitte ainult "kaardil hoida", vaid kindlustanud nähtavuse ja müügi erinevatel turgudel.

Erinevad toetused on omavahel oluliselt seotud, ühelt poolt tootearendus ning teiselt poolt brändi kui sellise turundamine. Nende koosmõju on olnud väga oluline. Ettevõtted said anda ka kommentaare senisele koostöökogemusele EAS-iga ja teha täiendavaid ettepanekuid tuleviku tegevuste parandamiseks. Ettevõtted, kes andsid madalaima

138

võimaliku hinde EAS’i toetuste olulisusele nende ettevõtte tegevuse arendamisel, on kommentaaridena toonud välja järgmist32:

Ettevõte w Innovatsiooniosaku summa ühe ettevõtte kohta on liiga väike, et sellest nii suurt ja nii otseselt mõõdetavat kasu saada, nagu te siin küsimustikus kirjeldate.

Ettevõte v

EASi poolt seatud tingimused ekspordiplaani elluviimisel olid ebareaalsed. Meie toote müük välisturgudele eeldab aastatepikkust tööd ja ettevalmistust, rahastamisel seati tingimuseks, et tehing toimuks esimese aasta jooksul. Seetõttu nõuti meilt saadud toetus tagasi. Kui uurisime, kas seda nõuet ka reaalselt rakendatakse, siis vastati, et üldjuhul mitte. Kahjuks see ei pidanud paika ning sel juhul me oleks toetusest loobunud ning oma tegevused teisiti planeerinud.

Ettevõte u

Kuna meie toetusprogramm oli esimesi sellelaadseid, siis oli kogu nõutav paberimajandus väga segane. Tulevikus on mõtekas teha programme väiksemas mahus /projektidena ning minimaalse bürokraatiaga. Lihtsalt ettevõtjad ei räägi sama keelt kui EAS reeglid/nõuded. Kantseliitlikud normatiivid on ebaselged talupojamõistusega ettevõtjale eriti rahvusvaheliselt tegutsevale.

Ettevõte y

Klienditeenindus abivalmis, taotlemine aeganõudev. Tegelikult on väikeettevõttel kaduvväike võimalus toetust saada, kuna omafinantseeringu summad on suured ning ei ole väikestele ettevõtjatele jõukohased. Meie ettevõte tegeleb moedisaini ja pideva tootearendusega, oleks väga vaja toetust tark- ja riistvarale, kuna teeme seda kõike käsitsi kiviaja meetodil. Kahjuks siiani ei ole EASil olnud pakkuda sellist projekti.

Ettevõte z Palju paberimajandust

Ettevõte x Oleme osalenud ühel koolitusel. Keeruline aruandluse protsess.

Oluliselt suurem osa ettevõtteid on andnud maksimaalse positiivse hinde EAS’i toetuste olulisusele nende ettevõtte tegevuse arendamisel ja nende kommentaarid on järgmised33 (valikuliselt):

Ettevõte x

EASi klienditeenindus on olnud väga operatiivne, ettevõttekeskne ja hooliv. Konsultantide nõuanded ja kontroll olid väga tulemuslikud. Tundsime end kliendina väärtuslikena, ehkki meie projektid ei olnud mahu poolest suured. Aitäh! EAS võiks ka tulevikus toetada väikeettevõtete teadmiste ja oskuste arendamist, kuna see jääb paljudele muidu kättesaamatuks samas paljud teadmistemahukad ettevõtted nadu koolitusfirmad on ja jäävad väikeettevõteteks.

Ettevõte y

Oleme saanud kiired vastused oma küsimustele ja soovitame oma klientidele alati EAS toetusmeetmeid, kui neil on vajadus toetust kasutada. Konsultandid on väga põhjalikud ja head suhtlejad. Vastuse saab kõigile tekkivatele küsimustele. Loomulikult on oluline, et taotleja ise oma tegevusse 100%liselt usuks, siis on tõenäoline, et selle jätkusuutlikkust tunnustab ka EAS. Meie firma on EASga juba pikaajaliselt koostööd teinud ja hoiame end pidevalt kursis erinevate toetusmeetmete ja uudistega. Iganädalased uudistekirjad ning koolitused ja teemalised üritused on heaks abiks. EASi teenused on ettevõtetele kasulikud ja vajalikud soovitaksin neid kõikidele

Ettevõte z Oleme EAS teenuste tasemega väga rahul, kuna see on võimaldanud tõsta meie ekspordipotentsiaali ja taganud jätkusuutliku arengu

Ettevõte w Meie kogemused EASga on olnud väga positiivsed klienditeenindus on olnud asjatundlik ja abistav, nii taotlemise kui aruandluse protsess on olnud läbipaistvad ja selgelt teostatavad.

Ettevõte q Oleme väga rahul senise koostööga. Hoiame alati pilgu peal uutel võimalustel, mida EAS pakub.

Ettevõte r

Senine koostöökogemus on olnud positiivne. Klienditeenindus on abivalmis, meeldiv suhtlus. Toetusskeemi tingimused olid ideaalsed (nii koolitusosaku kui innovatsiooniosaku toetus 100%). Taotlemise ja aruandluse protsess olid loogilised, vastus projekti taotlustele saabus kiiresti võrreldes muude EL toetusprojektidega (PRIA; LEADER). Ka edaspidi võiks olla

32 Ettevõtete kommentaarid on toodud retsenseerimata kujul 33 Ettevõtete kommentaarid on toodud retsenseerimata kujul

139

selliseid toetusmeetmeid, nendest on suur abi ettevõtte edasiarendamisel.

Ettevõte t

Klienditeenindus on väga hea, toetusskeemi tingimused ja taotlemise või aruandluse protsessi ülesehitus on adekvaatsed, motiveerivad ning distsiplineerivad. Väga positiivse mõjuga on asjaolu, et oleme õppinud äriplaani koostama, hindama selle tulemusi ja planeerima tegevusi, turvatunnet välisturgudega suhtlema.

Ettevõte u

Meie kogemus on väga hea, isegi vaatamata ühe ekspordi arendamisega seonduva taotluse rahuldamata jätmisele oli taotlemise protsess ning EAS konsultantidega tehtud ettevalmistav koostöö ekspordiplaani ja ärimudeli seisukohalt kasulik ning ettevõtte jaoks väärtuslik. Tulevikus kavatseme proovida koostööd EAS esindajatega välisriikides, et kaasata neid ekspordisuunalistel tegevustel.

Ettevõte i EAS andis meie toote arendusele uued suunad ning oleme EAS tööga väga rahul. Oleme saanud igakülgset abi kõikidele oma küsimustele. Loodame, et meie koostöö sujub ka edaspidi.

Ettevõte o Alustava ettevõtte toetus põhivara soetamise eesmärgil on kergendanud oluliselt ettevõtte tegevust.

Ettevõte p Meie kogemus on olnud positiivne, inimesed kellega suhelnud oleme on väga abivalmis ja meeldivad. Puudub liigne bürokraatia, toetuste taotlemiste ja väljastamise kord on loogiline ja arusaadav.

Ettevõte ü Ettevõte x on väga rahul koostöökogemusega EASiga. Toetuse taotlemise süsteem ja protsess on arusaadav, loogiline ja kaasaegne, klienditeenindus kiire ja piisav, aruandlussüsteem piisav ja kaasaegne (mitte liiga pealiskaudne ja mitte ebaotstarbekalt mahukas).

Ettevõte õ Ainult positiivne tagasiside kõikides aspektides!

Ettevõte d

Koostöö EASiga oli meie ettevõtte seisukohalt väga oluline. Pikemas perspektiivis saime hea kogemuse lähtudes ettevõtte jätkusuutlikkusest. EASi toetusskeemi tingimused ja taotlemise kord olid arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Projekt aitas suuresti kaasa ettevõtte arendamisele läbi detailse äriplaani koostamise. Usume, et äriplaani läbitöötamine on alustavale ettevõttele väga vajalik ja kindlasti annab võimaluse näha kaugemale, kui tahame/suudame ning ennetada ootamatuid riske, mis võivad ettevõttes esile tekkida.

Ettevõte ä Senine koostöökogemus on olnud väga positiivne, lisaks on väga hea, et on säilinud ka edaspidine huvi ettevõtte tegevuse kohta, pidevalt saadetakse uut informatsiooni võimalikest koolitustest ja infopäevadest.

Ettevõte c Saame anda väga positiivse hinnangu, meetmed ja aruandlus on arusaadav. Edaspidi plaanime kasutame kindlasti EAS’i tuge ekspordi võimekuse tõstmiseks, inimeste koolitamiseks ja vajalike seadmete soetamiseks.

Ettevõte v Aastate jooksul on oleme koostöös EASiga teinud mitmeid ettevõtte tegevust toetavaid ja arendavaid projekte ja hindame selle koostöö tähtsust väga kõrgelt.

Ettevõte e Reaalset tegevust alustavate firmade toetamine on ülioluline, sest kõige raskem on uuel firmal alati läbi murda ja esimese kasumini jõuda. Just seda vahepealset likviidsuse vaakumit aitavad täita ettevõtlustoetused.

Ettevõte ö Koostöö oli sujuv. Hindan väga kõrgelt EAS konsultantide toetust ja professionaalset teenindust.

140

3.5. Semistruktureeritud intervjuud EAS-ist toetust saanud firmade esindajatega

Kogumaks infot, mida ei ole võimalik saada majandusaasta aruannetest pärineva finantsstatistika ja online-küsitluse põhjal, viidi EAS-i klientidega läbi semistruktureeritud intervjuud. Intervjuud on sobiv meetod ka selleks, et saada infot, mis võimaldab juba kogutud andmeid täpsustada ja seletada. Intervjuud viidi läbi 60 EAS-i kliendiga. Keskmiselt kestsid intervjuud ühe tunni.

Intervjuude läbiviimiseks oli ette valmistatud intervjuu kava (vt lisa 1), mis koosnes ühistest küsimustest, mida küsiti kõigilt ettevõtetelt, ning spetsiifilistest küsimustest, mida küsiti ainult mingit konkreetset toetust saanud ettevõtetelt. Samas ei peetud intervjuu kavast küsimuste järjekorra mõttes rangelt kinni, vaid intervjueerija sai vastavalt vestluse käigule küsimuste järjekorda varieerida ja küsida täpsustavaid küsimusi. Oluline oli katta intervjuu kavas ette nähtud teemad.

Valimi koostas EAS. Eesmärgiks oli erinevalt 2012. aasta uuringust valimisse kaasata mitte ainult kõige suuremaid ettevõtteid, vaid võimalikult erinevad toetust saanud ettevõtteid, nii suuri, keskmiseid kui ka väga väikese käibega. Valimi moodustamisel jagati ettevõtted müügitulu järgi kvintiilidesse ning valimisse võeti igast kvintiilist ca 3 esindajat. Valimit koostades vaadati ka ettevõtete geograafilist jaotust ning jälgiti, et võimalusel oleksid kaasatud ettevõtted erinevatest Eesti piirkondadest.

Intervjueeritavate valikul võeti aluseks EAS-i poolt ette antud nimekiri. Intervjuupalve saadeti isikule, kes oli EAS-i poolt koostatud tabelis taotleja esindaja või projektijuht, kuid osad ettevõtted pakkusid ise välja kellegi teise või kutsusid kedagi intervjuule veel juurde.

Intervjuud viisid läbi Ernst&Young Baltic AS’i konsultandid. Intervjuu läbiviijad tutvusid eelnevalt ettevõtete finantsnäitajatega ja tegevuse eripäradega. Mõne intervjuu juures viibis EAS-iga kooskõlastatult ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi praktikant. Intervjuud lindistati ja neist koostati kirjalik kokkuvõte (2–5 lk). Lindistus tagab juhul, kui kokkuvõte tundub liiga napp või jääb ebaselgeks, võimaluse pöörduda tagasi algmaterjali juurde.

3.5.1. EAS-i klientide jaotus

EAS-i programmide kliendid jagati vastavalt suunitlusele järgmistesse gruppidesse, millest igaühes viidi läbi 10 intervjuud:

Alustavad ettevõtted (10)

Eksport (10)

Innovatsioon (10)

Teadus ja arendus (10)

141

Teadmiste ja oskuste arendamine (10)

Tööstus (10)

Ettevõtted valiti valimisse lähtuvalt põhimõttest, et esindatud peaksid olema nii erineva suurusega kui ka erinevates Eesti piirkondades tegutsevad ettevõtted, et tekiks üldpilt EAS-i toetusi saanud ettevõtete kogemustest. Siinkohal tuleb siiski märkida, et kvalitatiivintervjuude eesmärk ei ole representatiivsuse saavutamine, vaid erinevate EAS-i klientide kogemuste ja soovituste mitmekülgsuse vahendamine.

3.5.2. Intervjuude analüüsi meetod

Semistruktureeritud intervjuude analüüsi eesmärk on tuua välja ja käsitleda teemasid, mis tõstatusid intervjueerimise käigus. Kvalitatiivne analüüs põhineb keskmiselt 2–3 lehekülje pikkustel intervjuude kokkuvõtetel. Analüüsi teostajale olid kättesaadavad ka intervjuude lindistused, mis võimaldasid kokkuvõttes esinenud küsitavuste korral pöörduda tagasi algallika juurde.

Intervjuude kokkuvõtete analüüsiks kasutati teemaanalüüsi (template analysis) meetodit, mis on mõeldud kvalitatiivsete andmete sisu analüüsimiseks teemade ja tähenduste kontekstis. Intervjuude kokkuvõtted kõigepealt selekteeriti ja korrastati: teksti interpreteerimisel jaotati selle sisu lähtuvalt uurimisküsimustest kategooriatesse (nt EAS-i panus ettevõtte arengusse, EAS-i toetuse mõju ettevõttele jms), mida parandati ja täpsustati analüüsi käigus. Kategooriate moodustamisele läheneti üldjuhul deduktiivselt, st kategooriad moodustati lähtuvalt uurimisküsimustest, kuid mõningail juhtudel, kui intervjuudes kerkis üles teemasid, mis polnud otseselt uurimisküsimustega kaetud, kuid mis tundusid tervikpildi saamisel olulised välja tuua, kasutati ka induktiivset lähenemist ning analüüsi lisati tekstist tulenevalt uusi kategooriaid. Intervjuude kokkuvõtted kategoriseeriti seeläbi analüütilisteks ühikuteks.

Kvalitatiivse analüüsi tulemuste esitamisel lähtuti põhimõttest, et kõik intervjuudes avaldatud arvamused ja seisukohad on tervikpildi saamisel olulised. Seetõttu pole raportis kajastamist leidnud mitte üksnes mitmetest erinevatest intervjuudest kõlama jäänud laiemalt levinud seisukohad, vaid välja on toodud ka üksikutes intervjuudes väljendatud üldistest hoiakutest kõrvale kalduvaid või ekstreemsemaid arvamusavaldusi, sellele ka vastavalt viidates.

Intervjuude tõlgendamist raskendas intervjuude kokkuvõtete kohati ebaühtlane tase. Osad kokkuvõtted olid väga detailsed ja hästi struktureeritud, kuid oli ka raskemini jälgitavaid kokkuvõtteid, kus erinevad teemad olid esitatud läbi-segi või edasi antud suhteliselt lakooniliselt. Mitmed intervjuud tegelikult ei andnud vastust kõigile intervjuukavas püstitatud uurimisküsimustele. Nimetatud probleemid võisid tuleneda ühelt poolt üldistuste tegemisest kokkuvõtete koostamisel kui ka intervjueeritava valmisolekust küsimustele avatult vastata.

Käesolevas osas on intervjuud kodeeritud nii, et 60 intervjuud jaotuvad võrdselt erinevate toetusmeetmete lõikes. Intervjuud on kodeeritud vastavalt toetusmeetmele: alustavate

142

ettevõtete stardi- ja kasvutoetust34 saanud ettevõtted on A1 – A10, ekspordi arendamise toetust35 saanud on E1 – E10, innovatsiooniosaku toetust saanud36 on I1 – I10, teadus ja arendus on TA1 – TA10 (lisaks T&A rakendusuuringu toetuse saanutele kuuluvad siia gruppi ka mitmest erinevast meetmest toetusi saanud ettevõtted), teadmiste ja oskuste arendamise toetust37 saanud on TO1 – TO10 ning tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetust38 saanud on TÖ1 – TÖ10.

Intervjuude vastuseid on kõigepealt analüüsitud nende kuue grupi lõikes eraldi. Uuringuaruande lõpus on esitatud toetusmeetmete ülene hinnang koostööle EAS-iga, samuti on toodud üle mitme grupi tehtud üldisemad järeldused.

3.5.3. Intervjuude analüüsi tulemused

3.5.3.1. Alustavate ettevõtete toetus

Alustavate ettevõtete toetust saanud ettevõtete esindajatega viidi läbi 10 intervjuud. Kõik intervjueeritud on kodeeritud allpool vastavalt A1 – A10. Alustavate ettevõtete toetuste grupis intervjueeriti seitset starditoetust saanud ettevõtet (kodeeritud vastavalt A1, A4, A5, A6, A7, A8 ja A9) ja kolme kasvutoetust saanud ettevõtet (kodeeritud vastavalt A2, A3 ja A10), mistõttu on järgnevas analüüsis toodud eraldi välja stardi- ja kasvutoetuse mõju ettevõtete tegevusele. Toetuse saamise esmase finantseerimisotsuse vastuvõtmise aeg jääb vahemikku 2010-2011. Alustava ettevõtja starditoetuse (edaspidi starditoetus) eesmärgiks on jätkusuutliku arenguprognoosiga väikeettevõtjate tekke soodustamine ja ellujäämisvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi, kasvutoetuse eesmärgiks on jätkusuutlike kasvu- ja ekspordipotentsiaaliga väikeettevõtjate tekke- ja arenguvõimaluste parandamine vähendades finantseerimisvõimaluste kättesaadavuse takistusi39.

EAS-i panus ettevõtte arengusse

Kõik intervjueeritud ettevõtete esindajad peavad EAS-i panust ettevõtte arengusse oluliseks ning valdavalt ollakse seisukohal, et EAS-i panus ettevõtte arengusse on olnud suur. Toitlustusettevõte A6 esindaja rõhutab, et väikeses kohas on alustaval ettevõttel väga raske järje peale saada ning EAS-i toetus tegi alustamise üldse võimalikuks. Ka ettevõtete A8 ja A9

34 MKMi määrus “Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/12916763 35 MKMi määrus “Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/119072011004 36 MKMi määrus “Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/113072012005 37 MKMi määrus “Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/119072011005 38 MKMi määrus “Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/13313894 39 MKMi määrus “Alustava ettevõtja stardi- ja kasvutoetuse tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/12916763

143

esindajad möönavad, et ettevõtlusega alustades on EAS-i toetusest palju abi, sest investeeringuteks vajaliku kapitali leidmine on alustavale ettevõttele keeruline ja EAS-i toetus on hea võimalus sellest probleemist üle saada. Kuna investeeringuteks kapitali leidmine pole keeruline mitte üksnes alustavatele, vaid ka juba tegutsevatele väikeettevõtetele, on ka kasvutoetust saanud ettevõtete A2, A3 ja A10 esindajad sama meelt, et EAS-i toetus on aidanud teha olulisi investeeringuid ning võimaldanud ettevõttel lõppkokkuvõttes kiiremini kasvada.

Elektri- ja sidevõrgu ehitus- ja hooldeteenuseid pakkuva ettevõtte A5 esindaja seevastu jääb eriarvamusele ja leiab, et kuna EAS-i poolt toetatud projekt oli väikesemahuline, mingist märkimisväärsest panusest ettevõtte arengusse rääkida ei saa ning ettevõte oleks ka ilma toetuseta samamoodi edasi liikunud. Ettevõtte esindaja on veendunud, et see oleks tegelikult isegi halb, kui EAS-i toetuse mõju oleks suurem olnud, sest see ei ole õige ettevõtlus, kui EAS-i toetusi nähakse algusest peale äriplaani osana.

Toetuse toel ilusalongi pidamisega alustanud ettevõtja A1 ei suuda toetuse mõju osas ühest seisukohta võtta. Ta on kindel, et toetus ettevõttele kahjuks kindlasti ei tulnud ning toetuse saamine oli kahtlemata positiivne kogemus, kuid möönab samas, et toetust sai küsitud natuke vale asja jaoks, mistõttu ei saanud toetus ka kõige asjakohasemalt kasutatud.

Positiivse poole pealt toob ettevõte A6 esindaja veel välja, et alustava ettevõtja jaoks on rahaliste toetuste kõrval väga kasulikud ka EAS-i korraldatud koolitused ning toob konkreetseid näiteid, kuidas koolitustel omandatud teadmised on nende ettevõttes praktilist rakendust leidnud ning aidanud ettevõttel uusi kliente juurde võita.

Starditoetuse mõju ettevõtlusega alustamisele

Seitse kümnest intervjueeritud ettevõttest sai starditoetust, mille peamine eesmärk on aidata kaasa ettevõtlusega alustamisele. Seetõttu uuriti ettevõtete esindajatelt, kas ettevõtlusega oleks alustatud ka ilma EAS-i toetuseta.

Mitmed starditoetust saanud ettevõtted oleksid ilmselt tegevust alustanud ka ilma EAS-i toetust saamata. Nii näiteks oleks ettevõte A8 rajajad EAS-i toetuseta otsinud ettevõtte käivitamiseks teisi vahendeid, näiteks võtnud laenu. Samas möönab ettevõtte esindaja, et pole sugugi kindel, kas nii uus ettevõte oleks üldse laenu saanud. Sellisel juhul oleksid investeeringud edasi lükkunud ja ettevõtte areng oleks olnud aeglasem. Lõppkokkuvõttes on ettevõte rahul, et tänu EAS-i toetusele on suudetud laenu võtmist vältida.

Sarnasel seisukohal on ettevõtete A7 ja A9 esindajad, kes usuvad, et ettevõtted oleks loodud ka ilma EAS-i toetuseta, see oleks olnud lihtsalt aeganõudvam ning vähemalt esimestel aastatel ka vähem tasuv. Ka ettevõtte A1 juht arvab, et oleks hakanud ettevõtlusega tegelema ka ilma toetuseta, sest äriplaani EAS-i saatmise ajaks oli ilusalong juba soetatud ning selle arendamisega oleks nagunii edasi mindud. Seda enam, et põhivara soetamiseks võeti ka kolmeaastane väikelaen. Samas möönab intervjueeritav, et koostöö EAS-iga on olnud talle alustava ettevõtjana väga arendav, sest toetuse taotlemiseks vajaliku äriplaani koostamine sundis tegevuse enda jaoks hoopis põhjalikumalt läbi mõtlema.

144

Õppemänge tootva ettevõtte A4 esindaja märgib, et neilgi puudus varasem ettekujutus äriplaani koostamisest. Ilma EAS-i toetuseta oleksid nemadki otsinud alternatiivseid rahastusvõimalusi, sh projektiraha küsimist näiteks Hasartmängumaksu nõukogult. Erinevalt ettevõttest A1 nemad pangalaenud võtmist ei kaalunud.

Ettevõtte A6 esindaja annab vastukäivaid ütlusi selles osas, kas ettevõtlusega oleks alustatud ka ilma EAS-i toetuseta või mitte. Intervjuu jooksul väidab ta nii seda, et kohvikut sai alustada ainult tänu EAS-ile, sest alustamiseks omavahendid nappis ja pangalaenu ei soovitud võtta, kui ka seda, et ilmselt oleks investeeringud tehtud siiski ka ilma EAS-i abita, kuigi tunduvalt pikema perioodi jooksul.

Kõige skeptilisem EAS-i toetuse rolli osas ettevõtlusega alustamisel on ettevõtte A5 esindaja, kes on veendunud, et EAS-i toetus ettevõtte kasvamist ei mõjutanud ja toetuseta oleks teisiti olnud ainult see, et esialgu oleks soetatud natukene odavamad tööriistad. Kuna soetatud tööriistad olid ettevõtte toimimiseks hädavajalikud, oleks need igal juhul ostetud ka omavahenditest, kuid toetuseta oleks tulnud teha veidi järeleandmisi seadmete kvaliteedi osas. Tööriistade paremast kvaliteedist tulenevale teenuste efektiivsemale osutamisele võis toetus seega kaasa aidata küll. Ettevõtte esindaja lisab, et professionaalsed tööriistad olid ka töötajatele meelepärasemad ja töömotivatsioon seetõttu võib-olla kõrgem.

Kasvutoetuse mõju

Kolm kasvutoetust saanud ettevõtet hindasid EAS-i toetuse mõju nende ettevõtte kasvule väga positiivselt. Ettevõtete A2 ja A3 esindajad toovad välja, et tänu EAS-i toetusele saadi kiiremini soetada ettevõttele vajalikud seadmed, milleta poleks jõutud sellisesse seisu, kus ollakse täna. Ka ettevõtte A10 esindaja toonitab, et väikeettevõttel on investeeringuteks vajalikeks vahenditest pidevalt puudus, mistõttu on EAS-i toetus väga oluline, aidates ületada arengutakistusi ja võimaldades kiiremini kasvada.

Samas kinnitab ettevõtte A2 esindaja, et ettevõtlusega oleks alustatud ka ilma EAS-i toetuseta ning samuti oleks otsitud muid vahendeid laienemiseks. Seega leiab ta, et ilma EAS-ita oleks laienemine ikkagi toimunud, kuid see oleks olnud keerulisem ning oleks tulnud võtta oluliselt suuremaid isiklikke riske (nt kodu pantimine laenu saamiseks). EAS-i toetuse abil oli kasv kiirem ja valutum.

Toetuse põhimõtteliselt samasugust rolli riskide hajutajana toob välja ettevõtte A3 esindaja, kes leiab, et ilma EAS-i toetuseta poleks investeeringuprojekti suudetud nii kiiresti ja sellises mahus kindlasti realiseerida ning oleks tulnud edasi liikuda omavahendite toel ja väiksemas mahus. Ettevõtte esindaja hindab EAS-i mõju ettevõtte turupositsioonile väga oluliseks, sest tänu toetusele sai noor ettevõte endale turupositsiooni üldse looma hakata ning laieneda ka Soome turule.

Ka ettevõtte A10 esindaja leiab, et EAS-i toetus on aidanud ettevõttel kasvada ja turupositsiooni laiendada, sest tänu investeeringule suudekase pakkuda laiemat sortimenti tooteid. Samas möönab ta, et investeering oleks samas mahus tehtud ka ilma EAS-i toetuseta, sest see oli ettevõtte arengu seisukohast hädavajalik. Kuna alustaval ettevõttel oleks sellist

145

investeeringut olnud väga raske ilma kõrvalise abita teha, siis peab ta EAS-i toetust siiski väga oluliseks. Tänu investeeringutele on kasvanud nii müügimaht kui ka ekspordikäive.

EAS-i roll majanduslangusest väljatulekul

Starditoetust saanud ettevõtted reeglina EAS-i toetuse rolli seoses majanduslanguse ja sellest väljatulekuga ei näe. Nii möönab ettevõtte A6 esindaja, et majanduskriis andis nende ettevõttes küll tugevalt tunda, kuid ning selle mõjust üle saamiseks on tulnud endal rohkem tööd teha. Majanduslanguse mõju olenes ilmselt ka ettevõtte tegevusalast, sest kui näiteks õppemänge tootva ettevõtte A4 esindaja nendib, et vähemalt nende sektoris ei ole majanduskriisist ülesaamist ikka veel märgata, siis ettevõtte A8 esindaja sõnul majanduskriis neid eriti ei puudutanud, sest laste sünnipäevi ikka peetakse, kui hind on vähegi konkurentsivõimeline. Ettevõtte A10 puhul ei saa majanduskriisi ületamisest aga rääkida, sest tegutsema hakati alles pärast kriisi lõppu.

Üldisest mustrist erineb ettevõte A2, mille esindaja on veendunud, et EAS-i toetus on nende turupositsiooni läbi keeruliste aastate väga positiivselt mõjutanud, kuna EAS-i toel soetati uued korralikud seadmed, mille abil uusi kliente juurde võideti ning Rootsi turule laieneti. Majanduskriis mõjutas ettevõtet tugevalt ning EAS-i toetuse abil soetatud kaasaegsed seadmed ja Rootsi turule laienemine aitasid äärmiselt raske perioodi üle elada. Ettevõtja hinnangul kestab kriis Eestis ikka veel edasi ning ilma Rootsi turuta oleks neil väga raske hakkama saada.

Teist äärmust esindab ettevõte A5, mille esindaja ei usu, et EAS-i toetatud projekt kuidagi nende turupositsiooni mõjutanud oleks. Tema hinnangul andis projekt ainult mingi kaudse eelise, kuna saadi soetada professionaalsed tööriistad, millega töötamine mõjus hästi efektiivsusele ja töötajate töömotivatsioonile. EAS-i toetuse mõju majanduskriisist väljatulekule pole tema hinnangul võimalik adekvaatselt hinnata, kuna projekt toimus majanduskriisi järgselt.

Muud EAS-i toetused

Ettevõtetel on koostööst EAS-iga erinevad kogemused, sest osad neist on saanud üksnes starditoetust, kuid teised on taotlenud ka teisi EAS-i toetuseid. Ettevõtted A1, A4, A8, A9 muid EAS-i toetuseid saanud ei ole. Kolm peamist põhjendust teiste toetuste mitte taotlemiseks on teadmatust pakutavatest võimalustest, teiste toetusmeetmete sobimatus antud ettevõtte jaoks ning aruandluse keerukus. Nii näiteks nendib, et ettevõtte A4 esindaja, et ta pole ennast teiste EAS-i pakutavate toetustega kurssi viinud ning kuna ettevõtte müüginumbrid pole meediakajastustele vaatamata kasvanud, siis arvestades, et EAS-i toetusega kaasneb lisaks rahale ka vastutuse võtmine, aruandlus ja muud kohustused, ei ole nad tahtnud täiendavaid riske võtta. Ettevõttes A8 ollakse teadlik kasvutoetusest, kuid arvatakse, et mängutoa jaoks nad seda ei saaks. Muud infot neil teiste EAS-i toetuste kohta ei ole, kuid ettevõtte esindaja tunnistab, et nad pole ka aktiivselt uurinud.

Teine grupp ettevõtteid on pärast starditoetuse saamist edukalt veel teisigi EAS-i toetuseid taotlenud. Nii näiteks on starditoetuse osas üsna skeptiliselt meelestatud ettevõte A5 saanud

146

lisaks ka kasvu- ja eksporditoetust ning nende meetmete kasulikkuse osas on ettevõtte esindaja positiivsemalt meelestatud. Ka ettevõte A2 on saanud eksporditoetust ning kaalub veelgi EAS-ist toetuste taotlemist, kuigi on rahulolematu aruandluse keerukusega. Ettevõtte A10 esindaja näeb vajadust eelkõige tehnoloogiatoetuste järele, kuigi vajalikud investeeringud tehtaks vajadusel ka omavahenditest. Samuti on uuritud eksporditoetuse võimalusi, aga selle kasutegurit on peetud liiga väikeseks.

Eelnevatega võrreldes vahepealsesse kategooriasse paigutub ettevõtte A7, mille esindaja käis kasvutoetuse osas konsultatsioonidel, kuid ei saanud seda. Kuna ettevõttel on koostööst EAS-iga positiivne kogemus, siis siiski ei välistata veel mõne toetuse taotlemist tulevikus, kui ettevõte peaks laienema.

Kokkuvõte

Üldiselt hindavad stardi- ja kasvutoetust saanud ettevõtete esindajad EAS-i toetuste mõju ettevõtte arengule positiivselt ning oskavad tuua ka konkreetseid näiteid, kuidas toetus on ettevõtte arengut toetanud. Samas oleks peaaegu kõigi intervjueeritute hinnangul ettevõtlusega alustatud või investeeringuid tehtud ka ilma EAS-i toetuseta. EAS-i toetuse positiivset mõju näevad ettevõtete esindajad peamiselt selles, et tänu toetusele sai ettevõte käivitamiseks või kasvuks vajalikud investeeringud tehtud kiiremini, vähem isiklikke riske võttes ning mõningail juhtudel ka kvaliteetsemalt (nt hindamiskõlbuliku äriplaani koostamise või paremate tööriistade soetamise tõttu). Stardi- ja kasvutoetust saanud ettevõtete üldised hinnangud ning esitatud argumendid ja näited on väga sarnased varasema, 2012. aastal läbi viidud „Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise“ raames tehtud intervjuudes tooduga.

Soovitused

Stardi- ja kasvutoetust saanud ettevõtete esindajad esitasid mitmeid ettepanekuid, kuidas EAS-i tegevust ettevõtjasõbralikumaks muuta. Kõige enam valmistab ettevõtetele sarnaselt 2012. aasta hindamisega probleeme toetuse taotlemisprotsessi ja aruandluse keerukus. Ettevõtte A1 esindaja arvab, et eriti just alustavate ettevõtjate jaoks võiksid toetusskeemid minna lihtsamaks ja paindlikumaks. Ettevõtte A2 taunib aga just aruandluse keerukust ja liigset „kopika tagaajamist“.

Ettevõtte A6 esindaja kritiseerib seda, et omaosalusena tuli maksta käibemaks, mistõttu jäi EAS-i toetuse osa veidi väikeseks. Ta leiab, et käibemaksu kohustust ei peaks alustaval ettevõttel olema. Ka ettevõtte A1 ja A3 esindajad leiavad, et omafinantseeringute tegemine on alustavatel ettevõtetel väga raske.

Ettevõtte A6 esindaja toetab seda, et alles peaks jääma suund, et väikeettevõtted saavad stardi- ja kasvutoetust seadmete ja masinate ostmiseks. Väikeettevõtetele suunatud toetustega seotud soovitusi teeb ka ettevõtte A3 esindaja, kes teeb ettepaneku mikro- ja väikeettevõtetele suunatud eksporditoetuse loomiseks, sest ka nemad sooviksid välisturgudele laieneda, kuid

147

praegu ollakse erinevate toestuste taotlemiseks liiga väikesed. Samuti võiks ettevõtte A3 arvates eksisteerida kasvutoetus number kaks ettevõtetele, kes tahavad teha teise arenguhüppe. Ettevõtte A6 esindaja arvates peaks EAS aga rohkem arvestama piirkondlike eripäradega ja rohkem toetama väikelinnades tegutsevaid väikeseid ettevõtteid.

Ühe täiendava dimensioonina ilmnes intervjuusid analüüsides, et mitmed alustavad ettevõtjad ei olnud väga hästi kursis, milliseid tegevusi EAS toetab, mistõttu ei ole nende poolt esitatud kriitika ja soovitused kohati pädevad. Nii näiteks heitis ettevõtte A1 esindaja EAS-ile ette, et alustavate ettevõtete puhul toetatakse üksnes turundustegevust, aga mitte investeeringuid põhivarasse. Selline teadmatus erinevatest toetusvõimalustest viitab sellele, et alustavate ettevõtete toetuste puhul tuleks pöörata veelgi suuremat rõhku teavitusele ja konsultatsioonidele, et algajad ettevõtjad oleksid teadlikud erinevatest toetustest ning oskaksid analüüsida, millist toetust nad oma ettevõtte käivitamiseks kõige enam vajaksid.

Ettevõtte A5 intervjuust selgub, et rohkem teavitust toetusmeetmete kohta tahaksid ja vajaksid ka ettevõtted, kes on korra või paar juba EAS-ilt toetust saanud. Ettevõtte A5 esindaja: „Võib-

olla EAS võiks rohkem teavitada praeguseid partnereid uutest suundadest, a la saata meil, et

nüüd võid taotleda seda ja teist toetust.“ Teavitustegevuse tõhustamist läbi otseposti ja meililistide toetab ka ettevõte A7. See viitab aga sellele, et ettevõtetes puudub sageli teadlikkus isegi erinevatest infokanalitest, mida EAS oma meetmete tutvustamisel kasutab.

3.5.3.2. Ekspordi toetus

Ekspordi toetust saanud ettevõtete esindajate seas viidi läbi 10 intervjuud. Kõik intervjuud on kodeeritud allpool vastavalt E1 – E10. Ettevõtted E1, E3, E5, E6 ja E7 said eksporditurunduse toetust, ettevõtted E2, E4 ja E9 välismessitoetust, ettevõte E10 sai nii eksporditurundust kui ka välismessitoetust. Ettevõte E8 on ainuke, mis sai ühisturunduse toetust. Toetuse saamise esmase finantseerimisotsuse vastuvõtmise aeg jääb vahemikku 2008-2010. Eksporditoetuste andmise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ekspordialase konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, suurendamaks ettevõtete müügitulu ekspordist, kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaalu ettevõtja ekspordi müügitulus ning turgude geograafia laienemist.40


Üldiselt peavad eksporditoetust saanud ettevõtete esindajad EAS-i panust ettevõtte arengus oluliseks ning leiavad, et tänu eksporditoetusele on saanud turundustegevusi suuremalt ette võtta ja kiiremini välisturgudele laieneda. Nii näiteks peab keskmise suurusega ettevõtte E4 esindaja EAS-i välismessi toetust ettevõttele oluliseks, sest ilma selleta neil ühes naaberriigis ilmselt oma esindajat ei oleks. Samuti poleks ilma toetuseta tehtud mitmeid asju võrreldavas mahus.

Mikroettevõtte E5 esindaja hindab, et EAS-i toetus on aidanud riske maandada ning seetõttu on toetuse abil tehtud eksportimist toetavaid tegevusi, mida ettevõtja poleks julgenud muidu

40 MKMi määrus “Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/119072011004

148

ette võtta. Päris kindlasti ei oleks turundustegevusi saanud teha samas mahus ning oleks tulnud piirduda üksnes poolega nüüd teoks tehtud tegevustest. Eksporditoetus on olnud oluline nii välisturgudele sisenemiseks kui ka kliendi- ja partnerlussuhete loomiseks. Tänu EAS-i toetusele on ettevõte saanud luua sidemeid kaugematel ja suurema ostujõuga turgudel nagu USA.

Ka küttesüsteemidega tegeleva väikeettevõtte E6 esindaja nendib, et ilma EAS-i toetuseta ei oleks nii julgelt välismessidele mindud, kuigi ettevõtte jaoks on messid väga tähtis kanal, mille kaudu uusi kliente leida ning umbes 90% ettevõtte kontaktidest on just nimelt erinevatelt messidelt saadud. Messide kaudu on ettevõte endale leidnud ka mitmed uued sihtturud.

Ettevõtete E7 ja E8 ei osanud välja tuua sedavõrd konkreetseid näiteid toetuse mõjust, kuid EAS-i rolli ettevõtte arengu seisukohalt hindavad positiivseks nemadki. Toiduainete tööstuses tegutseva keskmise suurusega ettevõtte E7 esindaja nendib, et kuigi protsendiliselt on EAS-i toetuse mõju väga raske välja tuua, on tähtis iga toetus, mis aitab kiiremini edasi liikuda ja kiiremini uutele turgudele siseneda. Ühisturunduse toetust saanud ettevõtte E8 esindaja hindab EAS-i toetuse mõju ettevõtte arengule positiivseks ning seda eeskätt just projektiga kaasnenud info liikumise ja saadud kogemuse tõttu.

Mööblitööstuses tegutseva keskmise suurusega ettevõte E9 on lisaks välismessitoetusele saanud hiljem ka eksporditurunduse ja ühisturunduse toetusi ning seetõttu leiab nende esindaja, et konkreetselt välismessi toetuse mõju ettevõtte arengule välja tuua on võimatu, ning erinevate toetuste mõju saab vaadata kombineerituna. Seejuures peab E9 esindaja toetuste mõju kahtlusteta oluliseks. Suur osa ettevõtte käibest tekib ekspordist ning messidel osalemine on andunud Euroopa Liidu riikides uusi kliendikontakte ja loonud tarnevõimalusi.

Suurettevõtte E10 esindaja möönab, et suurettevõttena oleksid nad saanud hakkama ka ilma toetuseta, kuid EAS-i toel oli võimalik tegevusi ellu viia suuremas mahus ja ulatuslikumalt. EAS-i meetmeid peab ta ettevõtte arengu kiirendiks, sest suurem ja parem esindatus messidel on aidanud kaasa oma kliendibaasi tekkele.

Veidi skeptilisem on välismessitoetust saanud ettevõtte E2 esindaja, kes nendib, et EAS-i toetusest on neile nii palju kasu olnud, et nad on saanud selgeks, millised on nende jaoks õiged messid ja et EAS-i poolt toetatud üldmessidel osalemine neile edu ei too. Ettevõte hindab tulemuslikumaks väga spetsialiseeritud valdkonna messidel osalemist ning plaanib tulevikus just väiksematele messidele keskenduda. Samas möönab ettevõtte esindaja, et messidel osalemine on kallis, mistõttu kulub igasugune toetus ära.

Üldiselt väga positiivsete hinnangute taustal eristub ettevõte E3, mille juht leiab, et EAS-i toetusel ei olnud ettevõttele sisulist mõju, sest see moodustas projektist väga väikese osa (alla 10%). Päris teise äärmusesse kuulub aga ettevõtte E1 juhi hinnang, et EAS-i mõju ettevõtte arengule on olnud hoopis pidurdav, sest kokkuvõttes kaasnesid tagasimaksete tõttu toetusega ettevõtte jaoks finantskahjud.

149

EAS-i eksporditoetuste mõju

Üldiselt on intervjueeritud ettevõtete esindajad seda meelt, et messidel osalemise ja muu turundustegevuse mõju mõõta on väga keeruline, sest mõju võib avalduda pikema aja jooksul (näiteks võib ka aastate eest loodud kontaktist kunagi tulu tõusta). Suurettevõtte E10 esindaja leiab, et hinnangut messidel osalemisest saadud tulule anda on väga keeruline, kuna mess näitab eelkõige seda, et ettevõte on pildil, samas on keeruline kindlaks teha, millise turundustegevuse tagajärjel täpselt konkreetne klient ettevõttesse tuli. Messide osalemise kasuna nimetab E10 esindaja seda, et ettevõte saab korraga mitme kliendiga kohtuda ja kliendid omakorda mitme tootjaga.

Messide kasuna nimetavad intervjueeritud võimalust oma kaubamärki uutel turgudel tutvustada. Ettevõtte E4 juhi sõnul on EAS-i toetused aidanud neil eeskätt just Venemaa suunal tegutseda ning tänaseks on kaubamärgi tuntus Venemaal suhteliselt kõrge. Poliitilist olukorda arvestades tahetakse tulevikus siiski panna suuremat rõhku ka Euroopa turule.

Valdavalt peetakse eksporditoetuse mõju ettevõttele positiivseks isegi juhul, kui selle abil tehtud tegevused ei ole oluliselt uusi väliskliente toonud, sest mitmetes ettevõtetes võetakse messidel osalemist justkui õppimise kohana. Näiteks toob ettevõtte E4 juht välja, et lisaks oma toodangu tutvustamisele ja uute klientide leidmisele, on välismessidel osalemisest olnud palju kasu ka selleks, et end uute trendidega kursis hoida. Sellega nõustub ettevõtte E9 esindaja, kes lisab, et messidel käimise kasu seisnes kasvõi selles, et teiste väljapanekutest õpiti, kuidas ja millega tasuks ise edaspidi välja minna.

Väikeettevõte E2 on tänu EAS-i toetatud messikülastustele jõudnud äratundmisele, millistel messidel nende ettevõttel üldse osaleda tasuks. Nagu eespool toodud, siis ettevõtte E2 esindaja peab oma ettevõtte seisukohalt tulemuslikumaks väiksematel ja spetsialiseeritumatel messidel osalemist. Just sellistel spetsialiseeritud messidel osalemine Skandinaavia riikides on seni aidanud kõige paremini ettevõtte müüginumbreid kasvatada ja täna läheb ligikaudu 30% toodangust Soome. Ettevõtte esindaja hinnangul on Skandinaavia turule sisenemiseks peale messikülastuste oluline ka kohalik kontakt ning selle puudumise taha on tõenäoliselt jäänud ka Rootsi turule sisenemine.

Eeskätt õppimiskogemus oli EAS-i toetatud projekt ka mikroettevõttele E8. Kuigi ettevõtte esindaja peab EAS-i projekti ettevõttele kasulikuks ja positiivseks kogemuseks, mis võimaldas tutvuda turundustegevusega teises riigis, peab ta nentima, et tulemused olid juurde saadud klientide osas üsna kesised ning reaalseid lepinguid, mis ühisturunduse projekti tulemusel sõlmitud oleks, ei järgnenud. Kokkuvõttes oli projekti mõju ekspordikäibele väike. Samas on ettevõttes hiljem analüüsitud, miks tookordne projekt soovitud tulemusi ei andnud, ning võetud seda õppetunnina. Ettevõtte E8 esindaja: „Meil oli vaja keskmisest ettevõttest

suuremaid kliente, neid oli raske leida. Hiljem on neid Eestisse tulnud, on olnud ka päringuid

meile hiljem. Püsikliente ei tekkinud, meie projektijuhtide oskus Soome keele rääkimisel oli

halb – see oli ka faktoriks, miks edu ei saavutatud.“ Ettevõtte esindaja järeldab, et võõral turul

150

läbilöömise eelduseks on see, et ettevõtte palgal on kohalik inimene, kes kohapealseid olusid tunneb ja suudab klientidega nende emakeeles suhelda.

Kriitilisemalt on meelestatud väikeettevõtte E3 juht, kes võtab eksporditoetuse osas kohati iroonilise hoiaku ja märgib, et tänu EAS-i toetusele saadi kogemus, milline bürokraatia Eesti ettevõtlusmaastikul valitseb. Ettevõtte esindaja pidas negatiivset kogemust ka üheks põhjuseks, miks edaspidi otsustati keskenduda tegevusele eelkõige välisturgudel.

Negatiivne kogemus on ka ettevõtte E1 juhil, kes nendib, et EAS-i toetuse positiivset mõju välja tuua ei saa, sest lääne turgudele projektiga siseneda ei õnnestunud ning tänaseks on mõõteriistade tootmise ja arendusega tegelenud ettevõte üldse tegevusvaldkonda vahetanud. Messidel saadi küll suhteliselt palju kontakte (nt Saksamaal, Poolas), kuid lääne turule sisenemisel sai ettevõttele saatuslikuks liiga kõrge hind, mistõttu ei suudetud võistelda Hiina tootjatega. Ettevõtte juht on EAS-i toetusmeetme suhtes üsna rahulolematu ning kritiseerib EAS-i arusaamist turundustoetusest: „EAS väga hästi teemast sisuliselt aru ei saanud,

põhiküsimus oli, et mitu ühikut on müüdud, mitte toimiv turundustugi jms, mis oleks vajalikud

edaspidise edu saavutamiseks.“

EAS-i eksporditoetuste mõju ekspordikäibe kasvule

Ettevõtted hoiduvad eksporditoetuste mõju ekspordikäibele hinnates konkreetseid numbreid ja protsente välja toomast. Räägitakse pigem sellest, millistele turgudele ollakse toetatud projekti teostamise järgselt sisenenud või millised turud on hiljuti ära kukkunud. Kui numbritest siiski räägitakse, siis märgitakse eelkõige seda, kui suure osa ettevõtte käibest eksport moodustab, kuid ei osata nimetada, kui palju EAS-i toetus on aidanud seda kasvatada.

Tõenäoliselt kõige positiivsemalt hindab EAS-i toetuse mõju ekspordikäibe kasvule ettevõtte E6 esindaja, kes küll toonitab, et EAS-i eksporditoetuse mõju väga raske hinnata, sest see mõju ei ole kohene, kuid nendib samas, et mõju on kahtlemata olemas ja ettevõtte turupositsioon on toetuse tulemusena paranenud, sest 90% kontaktidest on saadud just nimelt messikülastustelt, mida ka EAS on toetanud.

Pigem positiivseks hinnatakse EAS-i toetuse mõju ekspordikäibe kasvule ka elektroonikaettevõttes E5, mille ekspordi osakaal on aasta-aastalt suurenenud, moodustades tänaseks 94% käibest. Oma osa selles on ettevõtte esindaja hinnangul EAS-i toetusel, mis on aidanud luua sidemeid nt USA-s, mis on ettevõtte jaoks väga oluline turg, kuid mille külastamine klientidega näost näkku kohtumiseks on väga kallis.

Ettevõtted E1 ja E3 EAS-i toetuse mõju ekspordikäibe kasvule ei näe. Ettevõtte E1 hinnangul oli ekspordikäibe kasv marginaalne ning see oleks saavutatud ka ilma EAS-i toetuseta. Ettevõte E3 tegutseb küll paljudel välisturgudel, kuid ei pea EAS-i toetuse mõju oluliseks ei nendele turgudele sisenemise ega ka ekspordikäibe kasvu seisukohast. EAS-i toetus ekspordikäibe kasvu ei mõjutanud, kuna toetus moodustas tühise osa projekti maksumusest. Samas projekt tervikuna töötas ja tõi sisse ettevõttele uusi kliente.

151

Ettevõte E2 on välisturgudel tegutsemisel raksustes, sest viimase aasta jooksul kaotanud mitmed olulised eksporditurud nagu Saksamaa ja Inglismaa. Järele on jäänud üksnes Soome ning väikesel määral ka Läti ja Leedu. Samas hindab ettevõte toetuse mõju eelnenud aastate eksportkäibe suurendamisel siiski oluliseks.

EAS-i toetuse roll majanduslangusest väljatulekul

Eksporditoetust saanud ettevõtted kogesid majanduslangust väga erinevalt. Intervjueeritud ettevõtete seas on nii neid, kelle tegevusele majanduskriis olulist mõju avaldas (kuni tegevusvaldkonna kardinaalse muutmiseni), kui ka neid, kes hindavad majanduslanguse perioodi enda jaoks hoopis positiivseks; on neid, kelle EAS-i toetus raskest perioodist üle aitas, kui ka neid, kelle jaoks EAS-i toetus oli majanduslangusest väljatulekul pigem kõrvalise tähtsusega.

Valdavalt toovad ettevõtted, kes hindavad EAS-i rolli majanduslangusest väljatulekul oluliseks, välja seda, et tänu välismessidel osalemisele on leitud uusi sihtturge, mis on aidanud keerulisel ajal kas riske hajutada või siis korvata seniste sihtturgude ära kukkumist. Näiteks ettevõtte E4 juht leiab, et kuna masuaeg oli ettevõttele raske, poleks EAS-i toetuseta kindlasti saanud sel ajal messil osaleda ning seeläbi oleksid tootmismahud väiksemaks jäänud, sest koduturul ning Lätis ja Leedus müük vähenes.

Välisturgude olulisust majanduslanguse üleelamisel märgib ka ettevõtte E5 esindaja. Majanduskriisi negatiivset mõju aitas ettevõtte E5 jaoks EAS-i toetus leevendada sel viisil, et osad toetuse abil tekkinud uued kliendid ja partnerid jäid püsima ka kriisi ajal. Ettevõtte turupositsioon on peale majanduskriisi iga aastaga paranenud ning ekspordi osakaal, mis on pidevalt suurenenud, moodustab tänaseks 94% käibest. Oma osa selles on EAS-i toetusel, mis on aidanud luua sidemeid kaugematel ja kallimatel välisturgudel, nt USA-s. Kriisi aeg oli ettevõtte jaoks siiski väga keeruline, kuna nende toode on suunatud uuendusmeelsetele klientidele, kes kriisi ajal otsustasid innovaatilistesse toodetesse investeerimist sageli edasi lükata. Tulenevalt ettevõtte toodangu eripärast otsest kaitset EAS-i projekt kriisi ajal seega ei pakkunud.

Ka ettevõtte E9 esindaja sõnul olid eksportturgudel leitud kliendid masu ajal olulised tootmise jätkamiseks ja töökohtade säilimiseks. Majanduskriisi ajal koondamised küll toimusid, aga neid ei olnud eriti palju.

Ettevõtte E6 esindaja saab EAS-i toetuse mõjust majanduskriisist tingitud raskuste leevendamisel tuua väga konkreetse näite. Nimelt oli ettevõte suhteliselt raskes seisus, sest keskendutud oldi ainult ühele välisturule. Tänu messikülastusele saadi keset majanduskriisi uusi kontakte ning leiti uued sihtturud. Kuna eksport moodustab 80-90% ettevõtte käibest, on eksporditoetuse rolli raske ülehinnata. Ettevõtte esindaja hinnangul tänu EAS-ile ellu jäädigi.

Veidi tagasihoidlikum on oma hinnangutes ettevõtte E7 esindaja, kes arvab, et EAS-i toetus oli majanduskriisi ülesaamisel kindlasti abiks, aga toetuse konkreetseid mõjusid sellest aspektist välja ei too. Nendib ainult, et ettevõte nägi kriisis pigem uusi arenguvõimalusi. Ka ettevõtte E2 esindaja nendib, et masu tabas ettevõtet tugevalt, muutes kasutuks kõik

152

varasemad prognoosid. Nende ettevõte reageeris ekspordituru kokkutõmbumisele kvaliteedile rõhumisega ning senisest suuremat tähelepanu hakati pöörama disainile. EAS-i toetuse mõju ettevõtte esindaja välja ei too.

EAS-i suhtes väga kriitiline ettevõtte E1 juht kahetseb, et nende turule minek langes kokku just majanduskriisi tekkimise ajaga. Ekspordile orienteeritud tootmine ja tegutsemine tekitas ettevõtte finantsidesse suure augu ning ühel hetkel ei olnud tootmine enam mõttekas, mistõttu vahetati tegevusala. EAS-i toetus majanduskriisi mõjusid leevendada ei aidanud, pigem vastupidi, sest vajadus toetusraha tagasi maksta halvendas ettevõtte situatsiooni veelgi.

Üldisest mustrist eristub ka ettevõtte E8 esindaja arvamus, et EAS-i projekti laadseid asju saigi teha üksnes masuaegsetes tingimustes, kus tööd oli vähem ning tekkis aeg planeerimiseks ja tulevikule mõtlemiseks. Praegu midagi sellist enam ette võtta ei jõuaks, sest muud tööd on niigi palju. Ka ettevõtte E3 juhi hinnangul oli periood 2008-2010 nende valdkonna jaoks uute võimaluste periood ja majanduskriisi ajal klientide arv kasvas ning kuna langust polnud, siis ei vajatud ka kõrvalist abi sellest välja tulekuks.

Kokkuvõte

Eksporditoetuse peamine eesmärk on suurendada Eesti firmade eksporti. Eksporditoetust saanud ettevõtetega tehtud intervjuudest aga selgub, et EAS-i toetuse mõju ekspordikäibele pigem ei nimetata. Ettevõtete esindajad hindavad EAS-i rolli ettevõtete üldises arengust reeglina siiski positiivselt, samuti on valdavalt positiivne hinnang eksporditoetuse raames ellu viidud projektile. Samas konkreetsemaid järelmeid nagu uutele sihtturgudele laienemine või ekspordi osakaalu kasv toovad välja üksikute ettevõtete esindajad ning rohkem mainitakse pehmemaid ja kaudsemaid aspekte (kaubamärgi tuntuse kasv, õppimine edaspidiseks turundustegevuseks vms). Meedet peetakse kokkuvõttes siiski oluliseks ning paljudes intervjuudes märgiti, et ilma EAS-i toetuseta poleks välisturundusega nii suures mahus tegeletud. Intervjuude üldine tonaalsus on sarnane 2012. aastal läbi viidud vahehindamises tooduga, mõnevõrra vähem on nimetatud eksporditoetuse konkreetseid kasusid.

Soovitused

Ettevõtjad esitasid mitmeid ettepanekuid, kuidas saaks toetuste jagamist tulemuslikumaks muuta. Liigne bürokraatia toetuse taotlemisel ja aruandlusel on ka eksporditoetust saanud ettevõtete puhul probleem, mida väga sageli välja tuuakse. Kuigi EAS on teinud jõupingutusi bürokraatia vähendamiseks, nähakse siiski parandamisruumi. Näiteks ettevõtte E2 esindaja möönab, et asjaajamine ja dokumentatsioon on EAS-i toetuste puhul sedavõrd aeganõudvad, et väikesel ettevõttel ei jätku lihtsalt jõudu ja motivatsiooni aruandlusega toime tulekuks. Kuigi abi on tore saada, ei tasu selline paberimajandus ennast ettevõtja hinnangul lihtsalt ära. Iseäranis rahulolematu on EAS-i bürokraatiaga ettevõtte E3 juht, kes võrdleb kodumaist aruandlust oma teistest riikidest (nt Kanada) saadud kogemusega, kus asjad toimivad tema sõnul oluliselt paremini. Ta rõhutab, et kui tuge pakkuv institutsioon oma bürokraatiaga ettevõtet lämmatab, siis pole see enam toetamine. Ettevõtte E3 juht: „Näiteks kui lõin

Kanadasse ettevõtte ja sinna töötajaid palgale võtsin, siis võeti minuga mingi agentuuri poolt

153

ise ühendust ja öeldi, et maksavad 10% palgakulust kinni, kuna võtan tööle kohalike inimesi.

Asi piirdus minu ühe allkirjaga ja oli tehtud.“ Sellele, et kohati on taotlemine ja hilisem aruandlus liiga keeruliseks aetud, viitab ka keskmise suurusega ettevõtte E4 juhi arvamus, et määrused ja eeskirjad võiks kirjutada nii, et need oleksid üheselt tõlgendatavad ja tavainimesele arusaadavad.

Huvitav on märkida, et intervjuudes tõstatus korduvalt erinevate ettevõtete võrdse kohtlemise teema, kusjuures arusaam sellest, milliseid ettevõtteid EAS-i toetusmeetmed eelisseisu seavad, olenes ootuspäraselt konkreetse ettevõtte mastaabist. Väikeettevõtte E1 juhi hinnangul on EAS-i toetused suunatud eelkõige suurfirmadele ja väikestele ettevõtetele neist toetustest suurt abi ei ole. Kuna tootmise juurutamine ja turule minek uue tootega on pikk protsess, siis oleks tema arvates vaja väikefirmadele pakkuda pikemaajalist toetust. Ühekordse toetusega ei ole võimalik olulisi tulemusi saavutada. Suurettevõtte E10 esindaja seevastu leiab, et hoopis suurettevõtted on EAS-i toetusi taotledes mõnevõrra ebasoodsas positsioonis, sest kui näiteks soovitakse hakata tegelema uue valdkonnaga, siis toetusele ei kvalifitseeruta, kuigi teema on ettevõtte jaoks uus ning vajab samasuguseid investeeringuid nagu väikeste ja alustavate ettevõtete korral. Ettevõtte esindaja hinnangul on see kaasa toonud olukorra, kus EAS-ist toetuse saamiseks asutatakse uusi ettevõtteid ja kogu äriplaan on üles ehitatud toetuse saamise peale. Ettevõtte esindaja arvates tuleks ära otsustada, kas soovitakse panustada suurtesse konkurentsivõimelistesse ettevõtetesse või on eesmärgiks toetada väikseid ja keskmisest suurema riskiga ettevõtmisi, millest märgatav osa võib ebaõnnestuda.

Ettevõtte E4 juht toob sisse erinevate sektorite vahelise võrdsuse teema, rõhutades, et toetuste jagamine peab kindlasti toimuma võrdselt, teatud sektoreid eelistamata. EAS võiks väärtustada ka madalama lisandväärtusega tootjaid, kes asuvad ääremaadel, sest töökohtade säilitamine, regionaalmajanduslik tasakaal jms aspektid on samuti olulised ning kõigist ei tule IT-inimesi, paljud soovivad teha lihtsat tööd.

Konkreetselt välisturundustegevusi puudutavate meetmete osas võiks mitmete intervjueeritud ettevõtjate hinnangul olla rohkem paindlikkust ja valdkonnaspetsiifilist lähenemist. Näiteks ettevõtte E2 kogemus näitab, et suuremat rõhku võiks panna väiksematel ja spetsiifilisematel messidel osalemise toetamisele, sest osade ettevõtete puhul suured üldmessid ei tööta, sest ettevõtte peamine sihtgrupp (konkreetsel juhul arhitektid) suurtel üldmessidel lihtsalt ei osale. Seetõttu on esindatus nö segmendimessidel kohati tulemuslikum. Sama meelt on ettevõtte E8 esindaja, kes samuti rõhutab vajadust osaleda kitsamatel sektori messidel, kus ostjate grupp on selgepiirilisem. Vajadust spetsiifilisema lähenemise järgi nimetas ka ettevõtte E4 esindaja, kes leiab, et EAS-i erinevad välisturundustoetused, nt nn riiklikud stendid on väga head, kuid tuleb tähele panna, et ka need ei tööta kõigi tegevusvaldkondade puhul. On valdkondi, kus ühistegevusest pole väga palju abi, samas nt rõivatootmise valdkonnas võiks tema arvates ühistegevusi veelgi rohkem toetada.

Problemaatiliseks peetakse, et toetust taotledes tuleb väga täpselt määratleda oma sihtturud. Ettevõtte E6 esindaja jaoks on mõistetamatu EAS-i nõue, et nimetataks ära konkreetsed riigid, kuhu eksporditakse, kuna ettevõte ise näeb oma sihtgruppe riikide gruppidena või isegi

154

maailmajagudena. Samuti on ettevõtte seisukohalt küsitav EAS-i eeldus, et mess toimub potentsiaalses ekspordi sihtriigis, kuigi ettevõte ise otsib näiteks Saksamaa messilt üle maailma kokku tulevaid edasimüüjaid, kes nende toodangut edasi müüma võiksid hakata. See, et mess toimub Saksamaal, ei tähenda, et eksport peaks toimuma Saksamaale. Ettevõtte esindaja hinnangul võiks EAS kaaluda, et neid dimensioone ei tohiks omavahel nii rangelt siduda.

Ettevõtte E10 esindaja leiab, et EAS võiks olla paindlikum ka tegevuste sisu osas, sest vajadused võivad ajas muutuda ja vastavalt sellele võiks olla võimalik teha projektis korrektuure. Samuti võiks mitme ettevõtte hinnangul olla abikõlbulike tegevuste ring laiem. Ettevõtete E3 ja E10 esindajad leiavad, et EAS peaks toetama ka tarnijate külastusi, mida kunagi toetati, aga mis nüüd on ära jäänud. Ettevõtte E10 esindaja toonitab, et tarnijate külastused on väga oluline osa välisturule minekust.

Intervjuudest selgub, et mõned ettevõtted ootaksid EAS-i abi välisspetsialistide leidmisel. Ettevõtte E2 esindaja nendib, et alati ei ole Eestis kohapealt võtta piisavalt head spetsialisti ning sellisel juhul võiks EAS pakkuda ettevõtetele abi välisriikidest kompetentse spetsialisti leidmisel. Ettevõtte E4 juht kiidab EAS-i uut teenust välisnõunike palkamise võimaluse näol (kohalik ekspert sihtturgudel). Tema arvates oleks kasulik ka arendustöötajate toetus.

Ettevõte E10 esindaja toob välja ka ühe laiema välisturgudele minekut takistava probleemi, mis tuleneb Eesti geograafilisest asendist. Ettevõte on oma tegevuse jooksul kogenud, et kuigi tehasehinna võrdluses ollakse väga konkurentsivõimelised, siis toote transport nullib selle eelise, sest Eesti ettevõtete mahud on suurte logistikafirmade jaoks väga väikesed. Ettevõtte esindaja on veendunud, et logistika probleem vähendab ettevõtte toodangu konkurentsivõimet paljude klientide silmis. Ettevõte on juba käinud majandusministrile välja mõtte, et oleks vaja luua ühtne riigi poolt arendatud süsteem vaheladudega suurte turgude lähedal (nt Hollandis või Belgias), kust oleks lihtne toodet lõpptarbijani viia. Tänu sellele oleks ettevõttel lihtsam asju ajada ja hind võiks samuti olla soodsam tänu konsolideerimisest saadud efektile. Eraldi tegutsedes ei ole selline lahendus konkurentsivõimeline. Kui ettevõtted oleksid koondunud suuremasse gruppi, siis see pakuks suuremat huvi võimalikele välispartneritele kohapealse teenuse pakkumiseks. Seega võiks EAS tema arvates toetada hoopis sellist ühisprojekti, mitte iga ettevõtte eraldiseisvaid eksporditegevusi.

Ettevõtte A3 esindaja teeb ettepaneku väikeettevõtte eksporditoetuse loomiseks, sest kuigi ettevõttel on selge soov ja siht välisturgudele laienemiseks, ollakse praegu erinevate toestuste küsimiseks liiga väikesed.

Ühe ekspordi edendamisega haakuva mõtte esitab ettevõte TA6, mille sõnul on nende tegevust välisriikides raskendanud riigi esindajate puudumine piirkonnas, näiteks Lähis-Idas. Ametliku riigiesindaja puudumine seab ettevõtte sihtturul teiste riikidega võrreldes halvemasse positsiooni. Samas nõustub ettevõtte esindaja, et see on laiem teema, mis jääb väljapoole toetusskeeme.

155

3.5.3.3. Innovatsioon

Innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete esindajatega viidi läbi 10 intervjuud. Kõik intervjuud on kodeeritud vastavalt I1 – I10. Toetuse saamise esmase finantseerimisotsuse vastuvõtmise aeg jääb vahemikku 2010-2011. Innovatsiooniosaku meetme eesmärgiks on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine läbi teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, teadus- ja arendusasutustega ning insenertehnilisi- ja disainiteenuseid pakkuvate ettevõtjatega tehtava koostöö tihendamise ning intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu.41 Intervjueeritud ettevõtetest enamus kuulus väikeettevõtete kategooriasse, üks ettevõte klassifitseerub suurettevõtteks.


Üldiselt hindavad innovatsiooni toetust saanud ettevõtete esindajad EAS-i panust ettevõtte arengusse oluliseks ja positiivseks, ühtegi negatiivset hinnangut ei ole esitatud. Mõned ettevõtted ei ole intervjuudes EAS-i üldise panuse kohta oma arvamust välja toonud.

Mikroettevõtte I9 esindaja leiab, et innovatsioonitoetus omab ettevõtte arengus ja innovatsiooni edendamisel olulist rolli, kuna tänu sellele on välja töötatud uusi tooteid ning erialased teadmised ja oskused on viidud uuele tasemele. Samuti mikroettevõtete kategooriasse kuuluv arhitektuuriteenuseid osutav ettevõtte I1 esindaja toob konkreetse panusena välja EAS-i toetuse mõju ettevõtte teadmiste ja oskuste laiendamisel energiasäästliku projekteerimise valdkonnas, mida kasutatakse igapäevases töös üha rohkem. Samuti arhitektuuri vallas tegutseva ettevõtte I3 esindaja arvab, et ei oska EAS-i rolli piisavalt hinnata, kuid avaldab arvamust, et EAS on ehitus- ja projekteerimisturgu suhteliselt palju mõjutanud. Ettevõtte esindaja nendib, et kuna nende tegevusvaldkonnas toimuvad pidevad arengud, millega tuleb ennast kursis hoida, siis on EAS-i toetustest olnud kahtlemata abi, kuna ilma selleta oleks projekti raames toimunud ettevõtte kvalifikatsiooni arendavad tegevused liiga kulukad olnud.

Ka ettevõtte I4 esindaja hindab EAS-i rolli ettevõtte arengus oluliseks. EAS-i panus ettevõtte arengusse on seda suurem, et ettevõte on lisaks innovatsiooniosakutele saanud ka teadmiste ja oskuste arendamise ja ühisturunduse toetusi.

Ettevõtte I3 esindaja rõhutab, et innovatsiooni toetamisega peaks kindlasti jätkama. Tema meelest on see olulisemgi kui olemasolevate töökohtade säilitamisele suunatud tegevused, kuigi samas näeb intervjueeritav innovatsiooni ja uute töökohtade vahel tihedat seost.

Innovatsiooniosaku mõju

Innovatsiooniosaku toetuse raames on intervjueeritud ettevõtted teinud koostööd peamiselt Tartu Ülikooliga, vähemal määral ka teiste Eesti kõrgkoolidega. Mitmed innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtetest (I1, I3, I4, I5, I9) on osalenud Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori ja selle spin-off ettevõtte Passivehouse OÜ passiivmajade

41 MKMi määrus “Innovatsiooniosakute toetusmeetme tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/113072012005

156

energiatõhususe nõustamisel. Koostööd hinnatakse üldiselt heaks isegi juhul, kui see on praeguseks katkenud. Ettevõtete esindajad toovad näiteid tarkvara- ja arvutuslahendustest, mis koolituse järgselt kasutusele võeti. Ettevõtte I3 esindaja jutust selgub, et pärast toetuse lõppu võib koostöö jätkumist takistada ühelt poolt teenusepakkuja kõrge hind ning teiselt poolt ettevõtte piiratud ajaressurss. Näiteks on Tartu Ülikool pakkunud nimetatud ettevõttele ka sama valdkonna jätkukoolitusi, kuid ettevõte ei näe võimalusi neil omavahenditest osaleda. Teise probleemina nimetab ettevõtte I3 esindaja, et see, et koolitusel osalemine osutuks tulemuslikuks, nõuab ettevõttelt märkimisväärselt ajaressurssi, mida väikeettevõttes reeglina ei ole.

Selgub, et pooled intervjueeritud innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtetest on jõudnud EAS-i toetusmeetmeni teenusepakkuja kaudu. Näiteks võeti passiivmajade nõustamise osas ettevõtetega ühendust ülikooli enda poolt ning pakuti valmis paketti, mille hulka kuulus ka EAS-ilt innovatsiooniosaku toetuse taotlemine. Ettevõtete I4 ja I5 esindajatega tehtud intervjuudest selgub, et tegelikult ettevõtted paljuski ka ise eelistavad sellist lähenemist, sest taotlusprotsess on piisavalt keeruline selleks, et ettevõtted ise taotlemise ette võtaks. Samas märgitakse intervjuudes, et kui keegi teine taotlusdokumendid ettevõtte eest korda ajab, ollakse meelsasti valmis uuenduslikkust toetavates projektides osalema.

Mõningatel juhtudel on teenusepakkujad läinud veelgi kaugemale nõustamiskutse saatmisest koos pakkumisega EAS-i toetuse osas ise taotlusdokumentidega tegeleda. Märgiline on mikroettevõtte I6 juhtum, mis sai toetust elektrivõrgu ja piksevarda ülespanekuks. Seejuures pakkus teadus- ja arenduspoole partner (toetuse saaja ei suuda meenutada, kes ja kust) piksevarda paigutamise ise välja, kuigi ettevõte ise polnud vajadust selle järele näinud.

Näide oluliselt teadlikumast toetuse taotlejast on soola-aerosoolide tootmisega tegelev ettevõte I7, kes otsis ise koostöövõimalusi Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudiga, kus oli võimalik nende toote katsetamine laboritingimustes. Ettevõte on koostööga väga rahul, sest projekt aitas toodet täiustada ning pakkuda klientidele ja partneritele kindlustunnet mõõtmiste korrektsuse ja täpsuse osas. Ettevõtte hinnangul lisab see nende tootele usaldusväärsust, kui Tartu Ülikooli teostatud mõõtmised kinnitavad nende enda tulemusi. Ettevõttel on mitmeid ideid, kuidas koostöö ülikooliga võiks jätkuda ning millised uuringud aitaksid toodet veelgi edasi arendada, kuid puuduvad vahendid nende uuringute tellimiseks. Seetõttu peab ettevõtte esindaja kahetsusväärseks, et innovatsiooniosaku toetust saab kasutada ainult ühel korral. Siinkohal on koostöö jätkusuutlikkuse mõttes oluline aspekt just ettevõtte suurus ja sellega haakuv finantsiline võimekus, sest näiteks suurettevõte I10 koostöö jätkamisel teadus- ja arendusasutusega rahalisi probleeme ei näe.

Kuigi kalatooteid valmistava ettevõtte I8 teadlikkus oma eesmärkidest, mida innovatsiooniosaku projektiga saavutada soovitakse, polnud eelnevalt käsitletud ettevõtte I7-ga võrreldes madalam, jäid tulemused oluliselt tagasihoidlikumaks. Ettevõte tegi koostööd kahe kõrgkooliga ning kui koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga välja töötatud disainilahendused on juba paar aastat kasutuses, siis koostöös Eesti Maaülikooliga uute energiatõhusate tehnoloogiate väljatöötamine nii tulemuslik ei olnud. Oodatud innovaatilist

157

lahendust ei saanud ettevõtte esindaja hinnangul tekkida juba osalt seetõttu, et Maaülikoolis puudus korralik laboratoorium ja kaasaegsed tehnilised võimalused vastavaks arendustegevuseks. Ettevõtte esindaja meelest on kahetsusväärne, et paremate tehniliste võimalustega Tallinna Tehnikaülikool polnud koostööst projekti väiksuse tõttu huvitatud.

Ettevõttel I2 on innovatsiooniosaku projektiga võrdlemisi erilaadne kogemus. Kuigi EAS-i poolt rahastatud projekti raames õnnestus valmis ehitada meditsiiniseadme prototüüp, mille väljatöötamiseks raha taotleti, tuli seadme arendamisega samal ajal turule konkureeriv toode, millega ei suudetud konkureerida. Seega ei ole innovatsiooniosaku raames arendatud toode kunagi turule jõudnud ning tänaseks on ettevõte tegevuse Eesti turul lõpetanud.


Majanduskriis mõjutas enamikke innovatsiooniosaku toestust saanud ettevõtetest, kellega intervjuu läbi viidi. Vaid üksikud ettevõtted märkisid, et EAS-i toetus aitas neil kiiremini või lihtsamalt majanduslangusest välja tulla. Ettevõtte I3 esindaja toonitab, et majanduskriisi mõjul pidi ise „silmad rohkem lahti hoidma“ ja uusi võimalusi otsima hakkama. Kuna uudsete lahenduste otsimine ongi osa innovatsioonist, siis oli tema hinnangul ka EAS-i toetusel selles oma osa. Kõige olulisemaks hindab EAS-i rolli majanduskriisist üle saamisel ettevõtte I9 juht, samas jätab ta täpsustamata, kuidas konkreetselt EAS-i toetus aitas ettevõttel majanduslangusele vastu seista.

Ka ettevõtte I8 esindaja peab innovatsiooniosaku toetust ettevõtte jaoks oluliseks muuhulgas seetõttu, et toetust saadi ettevõtte jaoks keerulisel ajal (küll pärast majanduskriisi põhja): „See

aeg, kui projekti ellu viisime, oli see väga palju abiks, iga rahaline abi oli sel hetkel tähtis.“ Tänu projektile on paranenud ettevõtte konkurentsivõime ning eksport on laienenud uutele sihtturgudele.

Kokkuvõte

Innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete esindajad annavad EAS-i üldisele panusele ja konkreetse projekti panusele ettevõtte arengus valdavalt positiivseid hinnanguid. Üldiselt oskavad ettevõtete esindajad välja tuua ka konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas toetusest on kasu olnud. Negatiivse poole pealt saab välja tuua seda, et innovatsiooniosaku toetusele pole järgnenud jätkuprojekte ja seda paljuski seetõttu, et väikeettevõtetel pole selleks jätkunud omavahendeid. Heaks tavaks ei saa lugeda ka seda, et pooled intervjueeritud ettevõtetest on jõudnud EAS-i innovatsiooniosaku toetuseni teenusepakkuja soovitusel, mitte oma initsiatiivil. Võrreldes 2012. aastal läbi viidud „Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamisega“ on intervjueeritud toetuse raames tehtud projekti tulemustega mõnevõrra rohkem rahul, sh osatakse nimetada konkreetseid mõjusid. Samas ei ole varasemas hindamises sedavõrd selgelt ilmnenud nö pakkumuse poole initsiatiiv innovatsiooniprojekti algatamisel.

Soovitused

158

Intervjueeritud ettevõtted nimetasid mitmeid ootusi ja ettepanekuid seoses innovatsiooni ja arendustegevust toetavate meetmetega. Lisaks rahalisele toele ootavad ettevõtted EAS-ilt ka strateegilist nõu. Ettevõtte I3 esindaja soovitab, et EAS võiks ettevõtteid toetada rohkem strateegilise poole pealt, näiteks saata ettevõtetesse konsultante, kes vaataks ettevõtet tervikuna (sh hindaks tootmisprotsesside tõhusust ja teeks ettepanekuid protsessiinnovatsioonideks) ja soovitaks seejuures, milliseid toetusi tasuks erinevate tegevuste jaoks küsida.

Pigem meetme-spetsiifiline on ettevõtte I2 esindaja ettepanek, et vaja oleks luua arendustöötajate toetus. Konkreetselt innovatsiooniosaku toetusi puudutava ettepaneku toob välja ka ettevõtte I8 esindaja, kelle meelest võiks EAS võtta ette samme muutmaks olukorda, et mõned ülikoolid pakuvad innovatsiooniosaku meetme raames teenust valikuliselt vaid suurtele projektidele ja ettevõtetele. I2 esindaja arvates võiksid EAS-i nimekirja kuuluvad teadusasutused teha rohkem koostööd ka väikeettevõtetega, sest näiteks konkreetse ettevõtte puhul ei andnud projekt soovitud tulemusi just seetõttu, et kõrgkoolis, mis oli valmis ettevõttega koostööd tegema, puudus vajalik tehnoloogiline baas.

Käärid erineva suurusega ettevõtete võimaluste vahel tõstatusid ka teistes intervjuudes. Ettevõtte I7 esindaja leiab, et mikroettevõtete seisukohast oleks hea, kui minimaalse abikõlbuliku toetuse summa ei oleks fikseeritud: lubatud võiksid olla ka 1000–2000 eurosed toetused, sest väikestel ja alustavatel ettevõtetel ei ole tihti omafinantseeringu jaoks piisavalt käibevarasid ning samuti puudub kindlustunne laenu võtmiseks. Tegelikult innovatsiooniosaku meede võimaldabki ka väiksemaid projekte, kuid ettevõte ei ole sellest ilmselt teadlik. Ettevõtte mastaabi dimensioon kõlas intervjuudes erinevatest vaatenurkadest: kui väikeettevõte I7 esindaja toob välja, et nad ei kvalifitseeru mitmetele toetustele oma väiksuse tõttu, siis suurettevõtte I10 esindaja rõhutab, et nad on paljude EAS-i meetmete jaoks liiga suured.

Võrreldes teiste toetusmeetmete gruppidega märgivad innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete esindajad kõige vähem bürokraatlikku taotlemise ja aruandluse protseduuri. Ühelt poolt on see tunnustus, et meetme kasutamine on suudetud võimalikult lihtsaks muuta nagu meetme planeerimisel ka kavandati. Samas on tõenäoliselt teatav osa ka sellel, et enam kui pooltel juhtudel on toetuse taotlemise ja aruandlusega tegelenud teenusepakkuja ning ettevõtte kokkupuude sellega on olnud minimaalne. Taotlemise keerukusele teeb siiski vihjeid ettevõtte I5 esindaja, kes toonitab, et EAS-i toetustega ei tohiks kaasneda liiga palju asjaajamist, eriti väikestele ettevõtetele suunatud toetuste puhul. Ettevõtte esindaja nendib, et kui Tartu Ülikool teenuse pakkujana ei oleks nende eest ise toetusega kaasnevat dokumentatsiooni korda ajanud, siis ettevõte ise ei oleks suure tõenäosusega seda tegema hakanud. Seetõttu leiab ta, et mikroettevõtete jaoks võiks EAS-is olla inimene, kes aitab kogu dokumentatsiooni korda ajada. Sarnase ettepaneku abistava isiku osas esitas ka ettevõtte I7 esindaja. Ettevõtte I3 esindaja leiab, et EAS-i kontrollmehhanism peaks olema parem, sest praegu on koormus seoses igasugu andmete esitamisega liiga suur. Samas näiteks ettevõtete I6 ja I8 esindajad asjaajamise keerukuse üle ei kurda.

159

Aruandlusega seonduvalt on ettevõtte I3 esindaja häiritud, et teda EAS-i toetatud projektiga seoses sageli tülitatakse, sh nõutakse osalemist uuringutes. Ajamahukuse tõttu on see tema hinnangul ettevõttele lisakulu, mis vähendab projektis osalemisest saadud tulu.

Võrreldes teiste intervjuude gruppidega tõstatub innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete esindajatega tehtud intervjuudes infopuudus erinevate teiste EAS-i toetusmeetmete osas. Ettevõtte I1 esindaja arvates võiks teavitus EAS-i toetustest toimuda näiteks erialaliitude kaudu, sest ettevõttel puudub ressurss EAS-i taotlusvoorude pidevaks jälgimiseks. Sageli ei osata arvata, millisest meetmest oma ideele toetust võiks taotleda. Sama märgib ettevõtte I2 esindaja, kelle arvates võiks toetusvõimaluste tutvustamiseks korraldada nt infopäevi. Kuigi EAS-i koduleht leiab positiivset märkimist, tuuakse välja, et alati ei osata vajalikku infot kodulehelt leida. Ettevõtetes on väga erinev teadlikkus EAS-i poolt kasutatavatest infokanalitest ja erinev võimekus vajalikku infot otsida: kui ettevõtte I8 esindaja tunneb puudust EAS-i uudiskirjadest, siis näiteks ettevõtte I4 esindaja on info liikumisega väga rahul, sh EAS-i infokirjadega.

3.5.3.4. Teadus ja arendustegevuse toetus

Teadus ja arendustegevuse toetust saanud ettevõtete esindajatega viidi läbi 10 intervjuud. Kõik intervjuud on kodeeritud allpool vastavalt TA1 – TA10. Käesolev grupp on suhteliselt heterogeenne ning sisaldab nii teadus- ja arendustegevuse projektide toetust, teadmiste ja oskuste arendamise toetust kui ka mitmest eri meetmest toetust saanud ettevõtteid. Toetuse saamise esmase finantseerimisotsuse vastuvõtmise aeg jääb vahemikku 2008-2011. Ettevõtted TA1, TA2, TA3, TA5, TA8 ja TA10 said rakendusuuringu toetust, TA7 ja TA9 said nii teadmiste ja oskuste arendamise kui ka rakendusuuringu toetust ning TA4 ja TA6 said nii teadmiste ja oskuste arendamise, eeluuringu kui ka rakendusuuringu toetust. Seejuures on 4 ettevõtet saanud toetust kolmele või enamale projektile (sh olid ettevõtted saanud eksporditurunduse toetust, tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringu toetust, välismessitoetus). Seega on intervjueeritute seas suhteliselt suure struktuurivahendite projektide kogemusega ettevõtteid.

Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise eesmärgiks on Eesti ettevõtjate jätkusuutlik ning keskkonnasäästlik areng uute konkurentsivõimeliste toodete, teenuste, tehnoloogiate, tootearendusprotsesside arendamise või olemasolevate olulise täiustamise toetamise kaudu.42 Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu.43


42 MKMi määrus „Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise tingimused ja kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13223991 43 MKMi määrus “Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/119072011005

160

Eranditult kõik intervjueeritud ettevõtete esindajad hindavad EAS-i panust ettevõtte arengusse positiivselt, lahknevusi hinnangutes esineb selles osas, kas EAS-i panust peetakse suureks või pigem tagasihoidlikuks.

Kõige olulisemaks hindab EAS-i panust ettevõtte TA1 esindaja, kes leiab, et ilma EAS-i toetuseta ei oleks toote prototüüpi valmis saadud ning ettevõttel ei oleks täna toodet, mida müüa. Tänu toetuse abil välja arendatud tehnoloogiale ollakse hetkel väga mitmetel kaugetel turgudel (nt Jaapanis). Ka mikroettevõtte TA4 esindaja hinnangul on EAS-i roll ettevõtte arengus olnud märkimisväärne ning EAS-i poolt toetatud projektid on olnud keskse tähtsusega ettevõtte tegevuse alustamisel, sest nende toel oli võimalik alustada tootearendusega. Ilma EAS-i toetusteta oleks tootearenduse protsess võtnud rohkem aega ning see olnuks palju keerulisem. Alustaval ettevõttel on keeruline saada pangapoolset finantseeringut ning kuna ettevõtte TA4 toode on väga kapitalimahukas valdkonnas, ei oleks seda suudetud välja töötada ainult ettevõtte osanike finantseeringuga. Lisaks tekitasid EAS-i toetused usaldust ja atraktiivsemat kuvandit väliste investorite jaoks, mille tulemusel olid investorid avatumad ettevõttesse raha paigutama. EAS-i toetuse olulisust kapitalimahuka ettevõtmisega alustamisel toob välja ka farmaatsiatööstuses tegutsev ettevõte TA5, kes samas siiski rõhutab, et nende valdkonnas pole tõsise arendustöö puhul EAS-i toetused piisavad ning vajalik on leida globaalne partner.

Intervjuudest nähtub, et siiski mitte kõigi projektide puhul ei jõuta nii kiirete tulemusteni. Masinatööstuse valdkonnas tegutsev väikeettevõte rakendusuuringu toetuse toel tehtud arendustegevuse tulemusel hetkel veel midagi ei tooda, kuid ettevõtte esindaja hindab EAS-i toetust siiski oluliseks – toetuse abil tehti oluline eeltöö ning majandustingimuste paranedes sihtturgudel on võimalik uus mudel tootmisesse lasta, kogu vajalik dokumentatsioon ja teadmised selleks on olemas.

Mõnedest intervjuudest selgub, et EAS-i toetus on aidanud lõpule viia projekte, millega muidu poleks olnud võimalik edasi minna. Üheks tüüpiliseks näiteks on ettevõte T6, mille esindaja kinnitab, et ainult omafinantseeringu toel ei oleks projektiga edasi mindud. Ettevõtte TA7 esindaja nendib, et nende uusim tooteperekond on olemas ainult tänu EAS-i toetusele. Samas on ettevõte ka veidi mures EAS-i toetuste suure mõju pärast ettevõttele. Ettevõtte tunnetab, et pikemas perspektiivis on ohtlik toetustest sedavõrd palju sõltuda ja klientide asemel suures mahus EAS-iga suhelda.

Samuti esitatakse intervjuudes näiteid, kuidas toetus on võimaldanud teha asju efektiivsemalt. Keskmise suurusega masinatööstuse ettevõtte TA8 esindaja peab EAS-i rolli ettevõtte arengus märkimisväärseks just seetõttu, et ilma EAS-i toeta ei oleks tema hinnangul saanud tootearendusprojekte sedavõrd efektiivselt ellu viia. Mitmetes intervjuudes tuuakse välja EAS-i toetuse rolli arengu kiirendamisel. Väikeettevõtte TA9 esindaja arvab, et tootearendusprojektid oleks kindlasti ette võetud ka ilma EAS-i toetuseta, kuid sellisel juhul oleks need võtnud rohkem aega. Seega on EAS-i toetus aidanud kaasa ettevõtte kiiremale arengule. EAS-i toetusi kui ettevõtte arengut kiirendavat impulssi märgib ka ettevõtte TA10 esindaja.

161

Intervjuust keskmise suurusega tootmisettevõtte TA2 esindajaga selgub, et EAS-il on teeneid ka ühe väga unikaalse tootmisharu säilimisel Eestis. Ettevõtte TA2 esindaja nendib, et kuigi midagi põhimõttelist EAS-i toetus ettevõttes muutnud ei ole, tuleb toetuse positiivseks panuseks lugeda seda, et tootmisharu Eestis endiselt eksisteerib – Skandinaavia ja Balti regioonis ollakse viimane oma valdkonnas tegutsev ettevõte.

Toetuse pikemaajalise panuse osas märgib uuenduslikku tehnoloogiat arendava väikeettevõtte TA1 esindaja, et tehnoloogia arendusprojektid peaksid kindlasti jätkuma, sest toetused on vajalikud, kui tahetakse, et Eesti kõrgtehnoloogia valdkonnas edasi liiguks ning seatud sihid ei jääks üksnes loosungiteks.

Teadus ja arendustegevuse toetuste mõju

Praktiliselt kõik intervjueeritud ettevõtete esindajad rõhutavad, et innovatsioon ja tootearendus on nende valdkonnas sedavõrd olulised ning sellega tegeletakse pidevalt, mistõttu ei saa öelda, et tänu EAS-i toetusmeetmetele oleks hakatud tootearendust rohkem tähtsustama. Samas on toetus võimaldanud arendustegevust suuremalt ja julgemalt ette võtta. Näiteks tehnoloogiaettevõtte TA1 esindaja peab EAS-i toel tehtud tootearendust ettevõtte jaoks väga oluliseks, kuid nendib, et arendustegevus on ettevõtte tegevusvaldkonnas paratamatult oluline ning sellega tegeletakse pidevalt. Küll aga on ettevõtte TA 1 projektil olnud kasulikud järelmid müügi ja eksportkäibe kasvu näol. Oluliseks arendustegevuse dimensiooniks hindab ettevõtte esindaja seejuures protsessiinnovatsiooni ja efektiivsemate lahenduste otsimist tootmises.

Eelnevalt märgiti põgusalt mikroettevõtte TA4 näidet, kus ilma EAS-i toetuseta oleks olnud peaaegu võimatu vajalikku tootearendust ette võtta, sest vajaminevad summad olid suured ning pangad poleks alustavale ettevõttele prototüübi arendamiseks finantseeringut pakkunud. EAS-i toetus võimaldas äratada usaldust ka teistes investorites ning seeläbi jõudis ettevõte töötava ja kommertsialiseeritava tooteni. Praeguseks on ettevõtte turusituatsioon suhteliselt tugev, sest oma valdkonnas ollakse praktiliselt ainuke väikeettevõte, millel on valmidus viia ellu ka väiksema mastaabiga projekte, mis suurfirmadele ei ole atraktiivsed. Väikeettevõtte TA5 esindaja toob välja sama nüansi, et alustaval ettevõttel on arendusprojekti jaoks väga keeruline laenu saada. Samas leiab TA5 esindaja, et ettevõte oleks arendustegevuseks leidnud ka muid võimalusi lisaks EAS-i toetusele.

Keskmise suurusega tööstusettevõtte TA2 juht leiab, et EAS-i toetus polnud mitte üksnes rahaline, vaid ka moraalne, sest see julgustas tootearendusega jätkama. Päris kindlasti oleks arendustegevus ilma toetuseta oluliselt kauem aega võtnud. Ka väikeettevõtte kategooriasse kuuluv TA3 esindaja arvab, et tänu EAS-i toetusele oli arendusprojekti teostamine võimalik palju kiiremini. Samas näiteks keskmise suurusega teenusmajanduse ettevõtte TA7 esindaja on toetuse osas skeptilisem ja arvab, et ilma EAS-i toetuseta tehtaks arendusprojekte ehk targemalt ja läbimõeldumalt. Ettevõtte TA7 esindaja leiab, et projekti mõju mõõtmiseks oleks vaja teostada suurem uuring ja tunnetuslikult on keeruline öelda, milline on mõne konkreetse

162

projekti mõju olnud. Ta usub, et EAS-i toetusel on ettevõtte arendustegevusele ja innovatsioonile üldiselt positiivne mõju, kuid seda pole võimalik mõõta.


Paljud intervjueeritud ettevõtete esindajad pidasid majanduslanguse aega oma tegevusvaldkonnas väga keeruliseks ning toetused olid abiks keerulisest perioodist väljatulekul. Ettevõtte TA4 esindaja leiab, et majanduskriisi ajal olid EAS-i toetused selles mõttes abiks, et ettevõttel oli teadus- ja arendustegevuse toetusega tagatud vajalik inimressurss arendustööde jätkamiseks. Toetused aitasid majanduskriisi ajal kaasata tootearendusse vajalikke insenere ja teadlasi, mis muidu oleks piiratud rahaliste ressursside tõttu olnud raskendatud. Toetuse kui puhvri mõju oli seda olulisem, et investorite kaasamine oli majanduskriisi ajal keeruline.

Kõige äärmuslikum on ettevõtte TA2 juhtum. Ettevõtte esindaja usub, et just EAS-i toetus aitas neil masu üle elada, sest tänu toetusele sai raskel perioodil tootearendusele keskenduda. Kuigi ka ettevõtte TA3 esindaja nendib, et masu negatiivne mõju ettevõttele oli märgatav, ei nimeta ta EAS-i toetuse mõju kriisist üle saamisel. Majanduskriisi mõju on ettevõtte jaoks jätkuvalt tunnetatav, seda ka välisturgudel.

Ettevõtete TA1 ja TA6 tegevusvaldkondades oli globaalse majanduslanguse mõju väiksem, kuid sellest hoolimata hindavad ettevõtete esindajad EAS-i toetuse mõju oma turupositsioonile üldiselt positiivseks. Sarnaselt mitme teise arvamusega ei saa ettevõtte TA1 esindaja hinnangul seda mõju siiski kvantifitseerida, mil määral on toetus ettevõtte turuosa kasvatada aidanud. Ettevõtte TA6 esindaja arvab, et EAS-i toetus on ettevõtte turupositsiooni mõjutanud seeläbi, et on julgustanud investeerima, see omakorda on võimendanud tootearendust.

Kokkuvõte

Nii rakendusuuringu kui ka teadmiste ja oskuste arendamise toetust saanud ettevõtete esindajad hindavad toetuse panust ettevõtte arengu seisukohalt oluliseks. Mitmetes intervjueeritud ettevõtetes on EAS-i toetuse toel ellu viidud ettevõtte edasise arengu seisukohalt võtmetähtsusega arendusprojekte. Mõnes intervjueeritud ettevõttes ei peeta EAS-i toel läbiviidud projekte ettevõtte üldise arengu seisukohalt sedavõrd oluliseks, kuid siiski positiivse mõjuga. Korduvalt tuuakse erinevates intervjuudes välja seda, et EAS-i teadus ja arendus toetus on suureks abiks alustavatele ettevõtetele, kellel on keeruline leida toote prototüübi väljatöötamiseks finantsvahendeid. Pikemaajaliselt tegutsevate ja suurema finantsvõimekusega ettevõtete puhul aitab toetus arendusprojekte efektiivsemalt ellu viia, kiirendades seeläbi ettevõtete arengut.

Soovitused

Teadus ja arendustegevuse projektide toetust saanud ettevõtete esindajatega tehtud intervjuudes tõstatus jälle teravalt toetuse taotlemise ja aruandluse keerukuse probleem. Ettevõtte TA1 esindaja võrdleb Eesti ettevõtlustoetuste taotlemis- ja aruandlusprotsessi

163

Soomega ning leiab, et Eestis on see põhjendamatult keeruliselt korraldatud. Sellises mahus aruandlus on tema hinnangul asjatu rahakulutamine. Liigset bürokraatiat heidavad EAS-i toetusmeetmetele ette ka väikeettevõtete TA3 ja TA10 esindajad. Erinevalt teistest, kes on liigse bürokraatia tõttu rahulolematud, leiab keskmise suurusega ettevõtte TA7 esindaja, et toetuse taotlemine peabki olema tüütu ja mõistuse piires keeruline, et toetust küsiksid ainult need, kellel seda tõesti on vaja. Samas ülima täpsuse tagaajamist aruandluse juures taunib temagi ning leiab, et kui protsessi lihtsustada, siis aruandluse poolt, mitte taotlemist.

Ettevõtte TA2 juht leiab, et aruandluse keerukus seab toetuste jagamisele ja kasutamisele palju piiranguid. Tema hinnangul on abikõlbulikkuse reeglites liiga vähe paindlikkust ning ei ole võimalik arvestada spetsiifilisemate valdkondade eripäradega. Ka suurettevõtte TA6 esindaja leiab, et kartus rahade väärkasutuse pärast on kohati ülepingutatud ning iseäranis väga pikkade ja finantsilises mõttes suurte projektide puhul peaks olema võimalik lähtuvalt turusituatsioonist projekti käigus rohkem sisulisi suunamuutuseid teha. Eelnevatega on ühte meelt ettevõtte TA10 esindaja, kes arvab, et EAS-i arendustegevuse meede peaks olema paindlikum ja arvestama, et kui tegeletakse millegi uue arendamisega, ei ole võimalik lõpptulemust ette teada ja täpselt ennustada.

Spetsiifiliselt teadus- ja arendustegevuse meedet puudutavate soovitusena nähakse ettevõtete poolt vajadust meetme abikõlbulike tegevuste laiendamiseks. Väikeettevõtte TA5 esindaja märgib, et paljudel juhtudel jääb teadmusmahuka arendustöö tegemiseks EAS-i toetusest väheks, kuid investorite kaasamine eeldab teatud professionaalseid oskuseid. Seetõttu võiks tema meelest uuel programmiperioodil olla abikõlbulik ka professionaalsete finants- ja õigusekspertide kaasamine välisturgudel. See on ettevõtete jaoks oluline kulu, mis on vältimatu ja tuleb praegusel juhul tasuda omavahenditest. Kõige spetsiifilisemad soovid on ettevõttel TA7, mille esindaja avaldab lootust, et peagi avaneb diagnostika meede, sest nende ettevõte on seda juba kaua oodanud.

3.5.3.5. Teadmiste ja oskuste arendamise toetus

Käesolevasse gruppi kuuluvad ettevõtted on saanud teadmiste- ja oskuste arendamise toetust. Toetuse saamise esmase finantseerimisotsuse vastuvõtmise aeg jääb vahemikku 2009-2011. Kokku viidi teadmiste ja oskuste arendamise toetust saanud ettevõtete esindajatega läbi 10 intervjuud, mis on kodeeritud vastavalt TO1 – TO10. Valdavalt olid intervjueeritud ettevõtted saanud toetust ühele projektile, kümnest kaasatud ettevõttest üks oli saanud toetust kahele projektile, üks ettevõte kuuele projektile ning üks ettevõte neljateistkümnele projektile.

Toetuse eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu. Toetusmeede on olnud tulemuslik, kui selle tulemusena vastavad ettevõtjate ja ettevõtete juhtide otsused muutuvale majandus- ja turusituatsioonile, paraneb

164

ettevõtete jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime ning ettevõtte personal on kvalifitseeritud ja ettevõtte vajadustele vastava kompetentsiga.44


Valdavalt hindavad intervjueeritud ettevõtted teadmiste ja oskuste arendamise toetuse abil läbiviidud koolitusi ettevõtte arengu seisukohalt oluliseks. Seejuures on hinnangud sarnased nii väikeste, keskmiste kui ka suurettevõtete esindajate seas.

Väikeettevõtte TO4 esindaja hindab teadmiste ja oskuste arendamise meetme toetusega läbi viidud koolitust oluliseks, sest koolituse kaudu kasvas ettevõtte finantsanalüüsi võimekus ja aruandluse kvaliteet, mis kokkuvõttes suurendas ettevõtte atraktiivsust välispartnerite silmis. Samas möönab TO4 esindaja, et kogumõju ettevõttele võinuks olla suurem, kuid seda vähendas majanduskriisi tugev negatiivne mõju kogu sektorile. Sarnaselt hindasid ka väikeettevõtete TO3 ja TO5 esindajad koolituse panust oluliseks ning näevad samalaadsete koolituste järele suurt vajadust ka edaspidi.

Väikeettevõtetes on initsiatiiv teadmiste ja oskuste arendamise toetuse taotlemiseks paiguti seostatav konkreetse isikuga. Näiteks ettevõttes TO9 andis koolitusosaku taotlemise tõuke finantsjuhi enda initsiatiiv ja tunnetatud vajadus arengu järele. Koolituse tulemusel kasvas samas oluliselt kogu ettevõtte finantspoole know-how.

Enamikus intervjueeritud väikeetevõtetes ei oleks ilma toetuseta koolitust sellises mahus läbi viidud. Näiteks ettevõtte TO3 esindaja möönab, et alternatiivi ei olnud ja koolitus oleks siiski tehtud, kuid seda oluliselt väiksemas mahus. Sama leiab ka ettevõtte TO4 esindaja, kelle sõnul oleks kindlasti vaadatud teisi võimalusi projekti elluviimiseks. Ettevõtte TO9 esindaja tunnistab, et koolituse maksumus oleks nii eraisiku kui väikeettevõtte jaoks olnud ületamatult suur, seetõttu oli EAS-i panus väga oluline. Mõneti eripäraseks näiteks on väikeettevõte TO10, mille esindaja tunnistab, et kuigi EAS-i toetus oli hea võimalus, mida kasutada, oleks ettevõte samalaadse koolituse läbi viinud ka omavahenditest.

Kõige rohkem teadmiste ja oskuste arendamise projekte ellu viinud suurettevõtte TO2 esindaja hinnangul seisneb toetuste suurim väärtus selles, et need on võimaldanud olulisi teemasid ettevõttes laiemalt käsitleda ning kaasata oluliselt rohkem inimesi, kui oleks saanud pelgalt omavahenditest koolitades. Üldine fookus koolituste kavandamisel oli erialaste teadmiste kasvul, eesmärgiga suurendada insenertehniliste teadmiste osa. Samas tunnistab ettevõtte esindaja, et paiguti tekkis koolitamisel sõltuvus EAS-i toetustest. Kui toetused ära kadusid, tunnetati koolituste järele jätkuvat vajadust, sest üldkoolituste ja tugiüksuste koolitused sõltusid otseselt EAS toetustest. Ettevõtte esindaja lisas, et toetuse abil tehtud koolitustel on eskaleeruv efekt – koolitatute kaudu jõuab teave ka teiste töötajateni.

Teise, samuti korduvalt teadmiste ja oskuste arendamise toetust kasutanud suurettevõtte TO7 esindaja märgib, et toetus oli oluline selles plaanis, et ettevõttes olid parajasti käimas suured

44 MKMi määrus “Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/119072011005

165

struktuursed muutused ning seetõttu otsiti võimalusi võimalikult paljude töötajate koolitamiseks. Kuigi esindaja hinnangul oleks ettevõte samad tegevused viinud ellu ka ilma toetuseta, siis ilmselt oleks seda tehtud madalama kvaliteediga (nt ei oleks kaasatud väliskoolitajaid). Projektid andsid uusi teadmisi, kuidas muutusi juhtida ja kuidas personali selleks ette valmistada. Täiendavate dimensioonidena nimetab ettevõtte esindaja ka mõju juhtpersonali säilitamisele ning teenuse ja teeninduse kvaliteedi tõusule (uute lahenduste tutvustamine muutus kvaliteetsemaks).

Koolituse kulude optimeerimist nimetab olulise panusena ka suurettevõtte TO8 esindaja. Kuna organisatsioon on suur ja koolitada on vaja paljusid, on koolituse kulu väga suur. Kuigi ettevõte koolitab pidevalt ka omavahenditest, oli EAS-i toetuse panus siiski märkimisväärne. Intervjuus märgitakse, et samasuguse koolitusprojekti elluviimine oleks ilma toetuseta olnu välistatud. Tõenäoliselt oleks tehtud väiksemas mahus koolitus võimalikult väikeste kuludega.

Ettevõtete teadlikkus erinevatest EAS-i toetusmeetmetest on suhteliselt erinev, seejuures ei ole ka kõigil suurettevõtetel väga head ülevaadet EAS-i pakutavast – näiteks ettevõte TO7 esindaja tunnistab, et koolitustoetuseni jõudmine oli mõneti juhuslik ning sellist inimest, kes regulaarselt toetuste infot monitooriks ja haldaks, hetkel ettevõttes ei ole. Intervjueeritute seas on ka väikeettevõtteid, kus ei olda teiste toetusmeetmetega kursis ning ei peeta neid ettevõttele vajalikuks (nt TO3). Lisaks teadmiste ja oskuste arendamise toetusele on mõned intervjueeritud ettevõtted kasutanud ka teisi toetusmeetmeid, näiteks tehnoloogiainvesteeringu toetust, ekspordi toetust ja alustava ettevõtte toetust. Samuti on mõeldud innovatsiooniosaku meetme peale (TO5). Ühe ettevõtte (TO6) hoiak toetuste suhtes on mõneti negatiivne, sest seoses sihtturu majandusolukorra halvenemisega ei suudetud ekspordiplaane täita ning toetus võeti ära. Edaspidi nähakse vajadust tehnoloogilise (energia)efektiivsuse parendamisele suunatud toetuste järele, samuti võiks EAS-i abiga toetada sisekoolitajate võrgustiku loomist ettevõttes (TO2).

Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse mõjud

Enamasti said projekti taotlemisel püstitatud eesmärgid ja prognoosid suures osas täidetud. Kuna projektid olid suhteliselt erinevad nii sisu kui ka finantseeringu mahu mõttes, siis sellevõrra erinevad olid ka prognoositud mõjud. Seejuures oli toetuse raames rahastatud projektide fookus koolitusel ja uute teadmiste pakkumisel. Sedalaadi tegevuste mõjud ilmnevad pikema perioodi jooksul ning ei ole tihti kvantifitseeritavad. Seetõttu on intervjueeritute sõnul teadmiste ja oskuste arendamise toetuse raames elluviidud projektide mõju hindamine ettevõtte tootlikkusele ja lisandväärtusahelas liikumisele keeruline.

Näiteks väikeettevõtte TO9 eemärk oli koolituse abil omandada rohkem teadmisi investeeringutegevuste ja ettevõtte hindamise kohta, et teada ettevõtte tänast väärtust turul. Ettevõte hindab koolituse eesmärgid saavutatuks. Väikeettevõttel TO1 oli väga konkreetne eesmärk osaleda valdkonna rahvusvahelisi tippe koondaval konverentsil ja koguda infot suhteliselt spetsiifilises intellektuaalomandi teemalises arutelus. Ka ettevõtte TO3 eesmärk oli toetatud projekti raames osaleda valdkondlikul konverentsil. Mõlemal juhul saadi toetuse abil

166

planeeritud tegevused ellu viia. Samas suurettevõtte TO8 eesmärk oli oluliselt laiem ja seondus pikaajalise efektiivsuse suurendamisega ning müügi kasvatamisega. Selle realiseerumise hindamine on paratamatult subjektiivsem, kuid ettevõtte esindaja sõnul võib osa ettevõtte kasvust omistada toetuse abil tehtud koolituste positiivsele mõjule. Ka suurettevõtte TO7 eesmärgid olid laiemad ja raskemini mõõdetavad, kuid intervjueeritu sõnul on märke, et koolituse tulemusel muutusid töötajad efektiivsemaks ja töötajate keskmine kvalifikatsioon tõusis (sh esinemiskogemus, koostööoskused). Mõningatel juhtudel tõid ettevõtted välja, et projekti realiseerumise tulemuslikkust mõjutas sektori üldine langus (nt TO4).

Toetuse mõju konkurentsivõimele ja turupositsioonile selgitatakse erinevalt. Näiteks ettevõtte TO1 esindaja näeb toetuse raames tehtud konverentsikülastustel seost siseriiklikest konkurentidest eristumisega, kuna tekkis parem ülevaade uutest suundumustest. Samamoodi selgitab konkurentsipositsiooni paranemist ka ettevõtte TO3 esindaja, kelle hinnangul on uute trendidega kursisolek ülimalt oluline. Suurettevõtte TO2 esindaja näeb toetuse mõju konkurentsipositsiooni parandamisel eelkõige selles, et valdkonna jaoks keerulisel ajal 2010-2012 andis koolitus võimaluse saada parema pildi olukorrast ja tulevikuväljavaadetest. Tööstusettevõte TO8 esindaja selgitab toetuse mõju konkurentsipositsioonile sellega, et koolituse abil suudeti kindlustada oma eelisseisundit teenuse kvaliteedi osas teiste siseriiklike konkurentide ees. Leidus ka ettevõtteid, mille esindajate hinnangul teadmiste ja oskuste arendamise toetuse raames teostatud projekt ettevõtte turupositsioonile ja konkurentsivõimele mõju ei avaldanud (nt TO9, TO10).

Mõju tootlikkusele mõtestati enamasti kui efektiivsuse kasvu. Näiteks ettevõte TO4 esindaja sõnul mõjutas projekt ettevõtet peamiselt kulude optimeerimise seisukohast. Kuna aruandluse kvaliteet ja kulude üle kontroll muutus tõhusamaks, kasvas efektiivsus. Paraku suurenes efektiivsus töötajate arvu arvelt – kuna ettevõtte käive ei kasvanud, oldi sunnitud ka personali vähendama. Suurettevõte TO2 esindaja toob teadmiste ja oskuste arendamise toetuse positiivse mõjuna samuti välja tööjõu efektiivistumise. Samas ei ole sellega kaasnenud tööjõu optimeerimist, pigem on töökohti juurde loodud. Ettevõtte hilisem struktuurne personali optimeerimine tulenes eeskätt turuolukorra muutustest, EASi toetustel sellele mõju ei olnud. Turutingimuste halvenemine oli töökohtade arvu vähenemise põhjuseks ka ettevõttes TO4. Ka mitmetes teistes intervjueeritud ettevõtetes ei nähta toetuse abiga tehtud projektil mõju ettevõtte töötajate arvule (nt TO10, TO5, TO6). Samas on näiteid ettevõtetest, kus kvalifitseeritud tööjõu hulk on projektile järgnenud aastatel oluliselt kasvanud ning ettevõte näeb selles oma osa ka teadmiste ja oskuste arendamise toetusel (nt TO8).

Toetuse mõju arendustegevusele nähakse näiteks selles, et ettevõttesse on toodud protsesse, mida varem sisse osteti (TO2). Samuti nähakse arendustegevuse ilminguna seda, et ettevõttel on tekkinud uusi suundi, kuhu tegevust laiendada, sh kasvasid oluliselt teadmusmahukad tegevused (TO4). Samuti võib pidada positiivseks mõjuks arendustegevusele seda, kui ettevõte on kaasatud rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse, mis pikemas plaanis loovad ettevõttele uusi võimekusi ja teenuseid (TO5). Tootmisettevõte TO8 esindaja märkis, et kuigi

167

klassikalises tähenduses uusi tooteid ei arendata, siis protsesse täiustatakse pidevalt ning toetuse abil tehtud koolitustel oli sellesse oluline panus. Ettevõtte esindaja leiab, et projektijuhtimise mõttes on saavutatud Eesti absoluutne tipptase.

Konkreetsete uuendusprojektide näidetena saab nimetada ka ettevõtte TO1 poolt märgitud liikumist efektiivsemate IT-lahenduste poole, muutmaks teatud tööprotsessid rohkem tarkvarapõhiseks ja vähendades inimtöö osa. Idee sellisteks lahendusteks saadi EAS-i teadmiste ja oskuste arendamise toetuse raames külastatud konverentsilt. Samas leidus ka ettevõte, mis toetuse mõju arendustegevusele ei täheldanud (näiteks TO6).

Mitmed ettevõtted näevad teadmiste ja oskuste arendamise toetuse projektidel mõju ka ettevõtte käitumuslikele muutustele. Näiteks suurettevõte TO2 esindaja märkis, et toetuse abil teotatud koolituste tulemusel on organisatsiooni siseselt toimunud muutused, tugiüksused on saanud võimekamaks ning ettevõtte sisemised protsessid on tugevamaks muutunud. Seejuures on saavutatud muutused ka organisatsioonikultuuris, kasvanud professionaalsus ja orienteeritus tulemustele, sisemine tõhusus on saanud normiks, avardunud on personali silmaring ja mõttemaailm. Sarnaselt märgib ka suurettevõte TO8 esindaja, et osaliselt tänu toetuse abil tehtud koolitustele on terve organisatsioon oluliselt muutunud – tööde kvaliteet on juhitud ja muutunud tunduvalt stabiilsemaks. Väikeettevõtete gruppi esindava ettevõtte TO9 esindaja toob käitumusliku muutusena välja, et ettevõtte asjaajamine on muutunud kindlakäelisemaks ning pööratakse rohkem tähelepanu asjaajamise korrektsusele.

EAS-i mõju majanduslangusest väljatulekul

Valdavalt viidi intervjueeritud ettevõtetes teadmiste ja oskuste arendamise meetme projektid ellu 2008-2010 majanduslangusele järgnenud kasvufaasis. Seetõttu ei osanud ettevõtted seostada toetuse mõju majanduslanguse ja sellest väljatulekuga. Näiteks suurettevõte TO8 esindaja tunnistab, et projekti ajaks oldi juba majanduskriisist väljas ning EAS-i toetuse panust kriisi mõjude leevendamisele ei saa seetõttu täheldada. Enamik ettevõtteid, kes kriisi perioodil personali vähendas, tegi need otsused enne EAS-i toetuse saamist.

Kokkuvõte

Üldiselt peavad teadmiste ja oskuste arendamise toetust saanud ettevõtete esindajad EAS-i toetust oluliseks ja positiivseks. Kuigi mitmete ettevõtete esindajad möönavad, et tehtud koolitused olid ettevõtte edasise arengu seisukohalt sedavõrd olulised, et nende läbiviimiseks oleks leitud ka muid vahendeid (sh täielik omafinantseering), võimaldas EAS-i toetus nende sõnul koolitusi teha suuremalt (osaleda sai rohkem inimesi) ja kvaliteetsemalt (nt väliskoolitajate kaasamine). Ettevõtete esindajad toovad konkreetseid näiteid sellest, kuidas EAS-i toel läbiviidud koolitused on aidanud läbi turupositsiooni kindlustamise, töötajate motiveerituse, innovatsiooni vms ettevõtte arengusse panustada. Intervjuude tonaalsus on suhteliselt sarnane eelmise, 2012. aastal teostatud „Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamises“ tooduga. Ka varasemas hindamises rõhutasid mitmed ettevõtted, et oleksid teinud koolitused ka ilma EAS-i toetuseta, aga väiksemas mahus ja/või pikema ajaperioodi jooksul. Samas on käesoleval juhul intervjueeritavad paremini teadvustanud ja selgitanud

168

erinevaid kanaleid ja mehhanisme, mille kaudu toetuse positiivne mõju ettevõtte tegevust mõjutab.

Soovitused

Sarnaselt teisi EAS-i toetuseid saanud ettevõtetele tõstatus ka teadmiste ja oskuste arendamise toetusmeedet kasutanud ettevõtete esindajatega tehtud intervjuudes taotlus- ja aruandlusprotsessi keerukuse teema. Uue nüansina tuli sisse EAS-i tingimuste muutlikkus, mis teeb ettevõtted toetuse taotlemise suhtes ettevaatlikuks. Seetõttu näeb ettevõtte TO1 esindaja ühe olulise soovitusena vajadust hoida toetuste tingimused ja kogu protseduuriline pool võimalikult stabiilsena. See, kui nõuded muutuvad, tekitab ettevõtetes palju ebakindlust.

Toetuste taotlemise ja aruandluse protseduurilise poole osas märkis enam kui kümne eduka taotluse kogemusega ettevõtte TO2 esindaja, et koolitusprojektide puhul on administreerimise töö nii mahukas, et muudab väiksematele koolitusprojektidele toetuse taotlemise mõttekuse kohati kaheldavaks. Seejuures on viidatud Lätile, kus protsess on intervjueeritava sõnul taotlejatele tehtud lihtsamaks, sh korraldatud läbi erialaliidu. Ühe võimalusena taotlemise protsessi lihtsustada pakub TO3 tõhusamate digitaalvormide rakendmaist, et vältida andmete dubleerimist, vigu ja ebaloogilisi sisestusi.

Taotlus- ja aruandlusprotseduuride keerukusele vaatamata on jätkuv nõudlus meetme järele olemas, näiteks ettevõtte TO4 esindaja on väga huvitatud koolitustoetuste jätkumisest, sest ettevõte ei taha praeguses ebaselges ja keerukas olukorras ise täiendavaid koolituskulutusi teha.

Ühe ettepanekuna nägi suurettevõte TO8 vajadust protsesside parendamisele ja optimeerimisele suunatud konsultatsioonide ja nõustamiste järele (nt LEAN jms). Efektiivsusele suunatud teadmuse kasvatamiseks mõeldud meetmeid pidas oluliseks ka TO2. Üheks soovituseks seoses teadmiste ja oskuste arendamise meetme eesmärkidega oli pöörata rohkem tähelepanu turundusinimeste kvalifikatsiooni tõstmisele. Ettevõtte TO3 hinnangul tuleks toetuste kavandamisele läheneda aga senisest komplekssemalt – pakkuda erinevaid lahendusi ja võimalusi ning teha see protsess ettevõtte jaoks võimalikult mugavaks.

Kõige kriitilisem seisukoht EAS-i koolitustoetuste osas tuleb ekspordi toetusi saanud ettevõtete seas analüüsitud ettevõtte E10 esindajalt (ettevõte on korduvalt saanud ka teadmiste ja oskuste arendamise toetust), kes leiab, et EAS-i koolitused on oluliselt turgu rikkunud, kuna koolituste hinnad läksid arusaamatult kõrgeks. Intervjueeritu sõnul oli koolitusteks struktuurifondidest suhteliselt lihtne raha saada ning selle tagajärjeks oli suur nõudlus koolituste järele. See rikkus turgu ja paljudel juhtudel ei olnud koolituste hinnad õigustatud. Esindaja lisab, et kohati ei ole hinnad siiani turuolukorrale vastavaks muutunud.

3.5.3.6. Tööstusettevõtte toetus

Käesolevasse gruppi kuuluvad ettevõtted on saanud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetust. Toetuse saamise esmase finantseerimisotsuse vastuvõtmise aeg jääb vahemikku 2008–2010. Tööstusettevõtte toetust saanud ettevõtete esindajatega viidi läbi 10 intervjuud,

169

mis on kodeeritud allpool vastavalt TÖ1–TÖ10. Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse andmise eesmärgiks on tööstusettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ning suure mõjuga investeeringute aktiivne kaasamine Eesti majandusse läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa tööstusettevõtjate tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja kõrgemat lisandväärtust pakkuvate töökohtade loomisele45. Valdavalt olid intervjueeritud ettevõtted saanud toetust ühele projektile, kümnest kaasatud ettevõttest üks oli saanud toetust kahele tehnoloogiainvesteeringu projektile.


Intervjueeritud ettevõtete hinnang tehnoloogiainvesteeringu toetuse ja EAS-i tegevuse panusele ettevõtte arengusse on suhteliselt erinev. Väiksemad ettevõtted hindasid toetuse panust valdavalt suuremaks ning suuremad ettevõtted vähemoluliseks, st toetuse panus sõltub sellest, kui suur on toetuse osakaal ettevõtte majandustegevuses.

Näiteks ettevõtte TÖ1 esindaja hinnangul ei oleks ettevõte praeguses situatsioonis, kui ettevõte ei oleks tööpingi ostmiseks toetust saanud. Uus tööpink aitas ettevõttel oluliselt tootesortimenti laiendada ning võimaldas teenida tulu, millega järgmisi investeeringuid ellu viia. Seeläbi on ettevõtte töötajate arv järgnevatel aastatel oluliselt kasvanud ning käive mitmekordistunud. Tänu käibe suurenemisele on olnud võimalik personalitingimusi parandada, pakkuda töötajatele koolitusi jms. Ka väikeettevõtte TÖ6 esindaja on maininud, et ilma toetuseta oleks ettevõte pidanud 2010. aastal koondama 10 inimest. Tänu toetuse eest soetatud keevitusrobotile suudeti leida uusi turge ja välditi tööjõu vähendamist. Sarnaselt eelmise näitega hindab ka TÖ6 esindaja toetuse panust mitmele aspektile – nii efektiivsuse kasvule, klientide/turgude laienemisele, käibe olulisele kasvule ja kvalifitseerituse taseme tõusule. Ka ettevõte TÖ7 esindaja nimetab toetuse olulisima mõjuna uut taset toodete kvaliteedis ja tootearenduse kiirenemist. Väikeettevõtete gruppi kuuluva ettevõtte TÖ8 esindaja lisab ühe dimensioonina ka seda, et toetus on pannud ettevõtte ambitsioonikamalt ja suuremalt mõtlema selle peale, kuhu oleks võimalik jõuda.

Suurettevõtte TÖ2 esindaja hinnangul on EAS-i panus olnud kindlasti oluline, kuid firma on niivõrd suur, et EAS-i mõju ei ole ettevõtte toimimise jätkusuutlikkust oluliselt mõjutav. Teise suurettevõtte TÖ4 esindaja hinnangul on toetus aidanud eelkõige suurendada ekspordivõimekust ja kindlustada jätkusuutlikkust.

Hinnang toetuse panusesse sõltub mõistetavalt ka toetuse taotlemise ja aruandlusega seonduvast kogemusest. Näiteks oli EAS-i panuse suhtes kriitiliselt meelestatud ettevõte TÖ4, mille esindaja sõnul on hetkel õhus see, et ettevõte on sunnitud toetuse tagasi maksma. Kuigi esindaja möönab, et EAS-i poolt oldi abivalmid ja näidati üles aktiivsust, et probleemi lahendada, pole tänaseks seda veel juhtunud.

45 MKMi määrus “Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord” https://www.riigiteataja.ee/akt/13313894

170

Enamik intervjueeritud ettevõtteid möönis, et omavahenditest ei oleks olnud võimalik vastavat investeeringut teha, selle tegemine oleks lükkunud oluliselt pikema ajaperioodi peale või oleks investeering tehtud väiksemas mahus. Toetuse mõju nähakse eelkõige olulises ajasäästus projekti eluviimisel. Seda on märkinud näiteks väikeettevõtte TÖ1 esindaja, kes lisas, et projekt oleks realiseeritud ka ilma EAS-i toetuseta, kuid tunduvalt hiljem ja mitte sellises mahus. Üheks dimensiooniks on seejuures riskijulgus – väikeettevõtte TÖ1 esindaja tunnistab, et nad oleksid oodanud selle projektiga, kuni oleksid julgenud riski võtta. Ka väikeettevõtte TÖ8 esindaja möönab, et investeering muutus konkurentsis püsimiseks vältimatuks, kuid ilma toetuseta oleks see tehtud märksa hiljem. Ülejäänutest erineb väikeettevõte TÖ6, mille esindaja hinnangul oleks investeering tehtud ka ilma EAS-i toetuseta, sest ettevõte seisis valiku ees, kas võtta juurde suures mahus tööjõudu või minna üle uuele tehnoloogiale. Ettevõte valis teise suuna ja juhul, kui toetust ei oleks saadud, oleks investeeringut finantseeritud laenukapitalist.

Keskmise suurusega ettevõtte TÖ3 esindaja märgib, et investeeringu tegemiseks oleks alternatiivina kasutatud pangalaenu, kuid laenumaksete tegemine oleks kriisi perioodil osutunud keeruliseks. Samuti keskmise suurusega ettevõtete gruppi kuuluva ettevõtte TÖ9 esindaja tunnistab, et projekti rahastamiseks ei nähtud neil EAS-i poolt jaotatavatele vahenditele alternatiive.

Ka suurettevõtte TÖ2 esindaja hinnangul oleks investeeringute tegemine ilma toetuseta olnud keerulisem ja riskantsem, kuid tagantjärgi on raske öelda, kuidas oleks investeeringu elluviimise osas otsustatud. Suurettevõtte TÖ5 esindaja sõnul on keeruline öelda, kas ilma EAS-i toetuseta oleks investeering toimunud aasta, kaks või enam hiljem. Kuigi tagantjärgi on selge, et projekt oleks ära tasunud ka ilma toetuseta, ei oleks sel momendil seda nii kiiresti ette võetud. Samuti tuuakse ühe aspektina välja (TÖ4), et investeeringu tegemisel ilma toetuseta oleks see pikaks ajaks halvanud paljude muude ettevõtte vajadustega tegelemise.

Lisaks tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetusele hindavad ettevõtted teadlikkust EAS-i võimalustest suhteliselt heaks. Näiteks ettevõtte TÖ2 esindaja selgitab, et info on kättesaadav, EAS-i uudiskiri tuleb e-postile ning EAS-i koduleht pakub samuti põhjalikku infot. Suhtumine nö pehmemate toetuste suhtes on kahetine. Näiteks väikeettevõtte TÖ1 esindaja märgib, et „pehmeid“ asju ollakse uurinud (eelkõige koolituse meedet) ning ettevõte on paarist kontaktide loomise reisist osa võtnud. Väikeettevõtte TÖ8 esindaja sõnul on teiste toetuste kasu kohati isegi suurem – ettevõte on saanud korduvalt eksporditoetust, millega on käidud välismessidel. Ka keskmise suurusega ettevõtte TÖ10 esindaja märgib, et teadmiste ja oskuste arendamise meetmest saadi meeskonnatöö koolitust (see oli buumi ajal, kui ei suudetud enam hallata oma tegevusi ja õhkkond muutus närviliseks), millest oli palju kasu – omavaheline suhtlemine paranes, asjadest hakati ühtemoodi aru saama jne. Samas suurettevõtted leiavad, et tehnoloogiasse investeerimise toetused on olnud suurema kaaluga. Näiteks ettevõtte TÖ2 esindaja on märkinud, et pehmed teemad pigem jääks ära, kuna administreerimise ja bürokraatia maht on toetuste kasutamisel suur. Samal arvamusel, et

171

„pehmed“ tegevused siiski ei ole samaväärse kaaluga, on suurettevõte TÖ4, mille esindaja sõnul on ettevõte taotletud ka eksporditurunduse toetusi.

Tööstusettevõtte toetuse mõjud

Ettevõtete esindajate hinnangul toetuse taotlemisel seatud eesmärgid ja tehtud prognoosid toetuste mõju ja tulemuslikkuse osas üldjoontes täitusid. Mõistetavalt on ettevõtete rahulolu investeeringuga erinev – teatud juhtudel on ootused realiseerunud täielikult (TÖ6) ning ootusi isegi ületati (TÖ9, TÖ10), teatud juhtudel täitusid prognoosid osaliselt. Näiteks ettevõtte TÖ1 esindaja sõnul loodeti suuremat mõju ekspordimahtude kasvule, kuid selgus, et ettevõtte tootmisvõimsused jäävad vaatamata investeeringule siiski liiga väikeseks.

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse mõju ettevõtte üldisele konkurentsivõimele ja turupositsioonile hinnati valdavalt positiivseks. Väikeettevõte TÖ1 esindaja hinnangul konkurentsivõime suurenes ja ettevõte muutus kliendile väärtuslikumaks, sest ollakse võimeline pakkuma laiemat spektrit teenustest. Keskmise suurusega ettevõte TÖ9 esindaja märgib, et konkurentsivõime paranemine on seotud suutlikkusega toota suuremaid mahtusid, tootmises on vähem seisakuid ning partnerite usalduse võitmisel ei ole vähetähtis ka uue tehase atraktiivne visuaalne pool. Turupositsiooni paranemisele tänu tehnoloogiainvesteeringule viitab ka ettevõte TÖ3 esindaja, kelle hinnangul on ettevõtte seadmepark väga hea võrreldes sektori teiste sarnase mastaabiga ettevõtetega. Siiski nendib ettevõtte esindaja, et keeruline on tagada kõikidele tehnoloogiainvesteeringu toetusega soetatud seadmetele pidev koormus. Ka ettevõte TÖ6 esindaja nimetab toetuse kaasabil saavutatud kõrget tehnoloogilist taset peamiseks konkurentsieeliseks Eestis.

Enamik intervjueeritud ettevõtetest tõi välja investeeringu positiivset mõju tehnilisele tootlikkusele. Seda nimetasid nii väikesema (TÖ1, TÖ8), keskmise (TÖ9, TÖ10) kui ka suurema tegevusmahuga ettevõtete esindajad (TÖ2). Väiksemate ettevõtete gruppi kuuluva ettevõtte TÖ6 esindaja selgitas, et tootlikkus on kindlasti kasvanud tänu suurenenud paindlikkusele – eelmisel aastal valmistati pool miljonit detaili, mis jagunesid 2500 erineva toote vahel. Sellest tulenevalt on vajalik olla võimalikult paindlik ning toetusega ostetud keevitusrobot on üheks selliseks seadmeks, mis võimaldab kiiresti üle minna ühelt tootelt teisele. Kasvanud paindlikkusega seonduvalt selgitab tootlikkuse kasvu ka ettevõtte TÖ9 esindaja.

Koos tehnilise tootlikkuse suurenemisega näeb enamik intervjueeritud ettevõtteid ka toodangu lisandväärtuse suurenemist. Näiteks suurettevõtete gruppi kuuluva ettevõtte TÖ2 esindaja toob välja toote liikumise nö premium-segmenti, mis saavutati uudsete materjalide kasutamisega. Ka ettevõtte TÖ5 esindaja näeb investeeringu tagajärjel tekkinud lisandväärtuse kasvu, mis seisneb selles, et ettevõte on võimeline rohkem ja keerulisemaid detaile ise valmistama. Sarnase hinnangu annab ka ettevõtte TÖ8 esindaja, kelle sõnul on toode läinud keerukamaks, suuremaks ja kvaliteetsemaks. Kvaliteedi näol suurenenud toote väärtust rõhutab ka ettevõtte TÖ10 esindaja.

172

Mitmed intervjueeritud ettevõtted näevad saadud toetuse raames tehtud investeeringul märkimisväärset mõju ka ekspordivõimekuse suurendamisel. Skandinaavia turule allhankeid tegeva ettevõtte TÖ3 esindaja kinnitab, et võimekus tellimusi täita on tänu toetusele paranenud, tänu investeeringule saavutatud mitmekordset ekspordimahtude kasvu kinnitab ka ettevõte TÖ9 esindaja. Üheks dimensiooniks on tänu investeeringule laienenud tooteportfell ja kvaliteetsem toode, mida on võimalik laiematele turgudele ja suuremale hulgale klientidele pakkuda (TÖ5, TÖ6). Ettevõtte TÖ7 esindaja rõhutab, et toetus aitas parandada positsiooni välisturgudel eelkõige seeläbi, et oli võimalik tegeleda tootearendusega, mis oleks ilma EASi toetuse kaudu soetatud pingita olnud võimatu. Seeläbi saavutati tootekvaliteedi osas oma nišis sisuliselt turuliidri positsioon Euroopas.

Ekspordivõimekuse suurendamisel ei ole vähetähtis ka investeeringu tagajärjel paranenud maine, mida rõhutab ettevõtte TÖ7 esindaja. Väikeettevõte TÖ1 esindaja leiab, et kuigi tehtud investeering tõstis ekspordivõimekust, siis ettevõtte jaoks on esmatähtis koduturul olemas olla. Kui ettevõtte kapatsiteet on koduklientidega kaetud, siis see ei võimalda väljapoole vaadata. Samas on ettevõtte toodang sisendiks teistele Eesti tööstusettevõtetele ning liigub lõpptoodangu osana valdavalt ikkagi välisturule. Eripäraseks näiteks on ettevõte TÖ10, mille puhul ekspordi kasvatamine ei olnud ettevõtte jaoks investeeringu eesmärgiks. Transpordikulud moodustavad ettevõtte toodangu hinnast väga suure osa, mistõttu eksport ei ole väga rentaabel ning ettevõte on keskendunud valdavalt siseturule.

Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse mõju selgitamisel töökohtade arvu muutumisele on mitu dimensiooni. Ühelt poolt on ettevõtteid, kus töötajate arv on investeeringu tagajärjel selgelt kasvanud. Intervjueeritud ettevõtetest on sellised eelkõige toetuse saamisel väikeettevõtte gruppi kuulunud (nt TÖ1) või siis investeeringu tulemusel tegevusvaldkondi laiendanud ettevõtted (nt TÖ5, TÖ9). Teisalt on investeeringu tagajärjel mitmetes ettevõtetes suurenenud tootmisprotsessi efektiivsus, mis on toonud kaasa töökohtade arvu stabiliseerumise (nt TÖ3) või isegi kahanemise (TÖ4), samas kui ettevõtte tegevusmaht on suurenenud ja lisandväärtus ühe töötaja kohta oluliselt kasvanud ehk teisisõnu on muutunud rõhuasetus töökohtade osas – juurde on tulnud tarka tööjõudu, vähenenud lihttööd. Selles nähakse ka teadmismahukate tegevuste kasvu ettevõttes. Peaaegu kõigis intervjueeritud ettevõtetes nimetatakse, et töötajad on muutunud kvalifitseeritumaks (TÖ2, TÖ3, TÖ4, TÖ6, TÖ7, TÖ8, TÖ10), sest keerulisemad masinad ja seadmed nõuavad järjest kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid ning ettevõtted teevad ise jõupingutusi, et personali kvalifikatsiooni tõsta. Jätkuvalt on probleemiks spetsiifiliste oskustega töötajate leidmine. Ettevõte TÖ5 esindaja märkis, et täiendavate töötajate värbamist takistas spetsiifiliste oskustega inimeste puudumine, mistõttu püüti koostöös kutsekoolidega hakata arendama uut robotseadmete operaatori õppesuunda.

Rääkides investeeringu mõjust ettevõtte arendustegevusele, selgus, et mitmetes ettevõtetes traditsioonilist arendustegevust ei toimu (TÖ1, TÖ9, TÖ10) või toimub see välisriikides (TÖ2, TÖ6) ja ei ole seetõttu otseselt mõjutatud vaadeldavast toetusest. Arendustegevus seisneb mitme ettevõtte puhul selles, et tõstetakse tööprotsesside efektiivsust ja töötatakse

173

välja tulemuslikumaid tootmisviise (TÖ1, TÖ6). Toetuse mõjuna arendustegevusele nimetas ettevõtte TÖ3 esindaja samm-sammult õppimist – investeeringuga soetatud seadmed võimaldavad toota keerukamaid asju, tootmisprotsessi käigus areneb omakorda ettevõtte töötajate võimekus ehk keerukamaid tellimusi võib mõtestada kui arendustegevust.

Ühe toetusega kaasnenud käitumusliku muutusena nimetas ettevõtte TÖ5 esindaja ettevõtte varasemast aktiivsemat orienteeritust välisturgudele ja eksporditurgude laiendamisele. Käitumusliku muutusena on märgitud ka kiirenenud kohanemisvõimet ja reageerimist turutingimuste muutusele (TÖ6 ja TÖ8).

EAS-i mõju majanduslangusest väljatulekul

Mitmed käesolevasse gruppi kuuluvad ettevõtted märkisid, et 2008-2010 majanduslangus neid otseselt ei mõjutanud (TÖ2, TÖ9) või mõjutas isegi positiivselt (TÖ9), kuid oli ka neid, mille puhul kriis avaldas tugevat negatiivset mõju (TÖ10). Valdavalt leidsid ettevõtted, et EASi toetus ei olnud väga oluline mõjur kriisist väljatulekul. Mõnel puhul oli see tingitud sellest, et projekt viidi ellu ajal, kui ettevõte oli juba kriisist väljunud (TÖ1). Samuti leiti, et projekt oleks ellu viidud ka ilma toetuseta (TÖ5). Samas nähti toetusel siiski mõju selles võtmes, et see suurendas ettevõtte kindlust ja stabiilsust (TÖ3, TÖ8), võimaldas fokusseerida teatud segmentidele (TÖ2) ning toetuse kaasabil laienes välisturgude geograafiline haare ja paranes ettevõtte reorienteerumisvõimekus (TÖ6).

Pikemaajaliste positiivsete mõjudena nimetas ettevõtte TÖ8 esindaja seda, et tänu toetuse mõjul tekkinud arenguimpulsile on ettevõte teinud käesoleval aastal ligi 2 korda suurema investeeringu omavahendite eest. Samuti on ettevõte muutunud pankade jaoks atraktiivseks ja usaldusväärseks kliendiks ning pankadest on lihtne saada edasiste investeeringute jaoks vahendeid.

Ettevõtte TÖ3 esindaja näeb vajadust edaspidi oluliselt ettevõtte strateegiat muuta – uuendada nii juhtimisstruktuuri kui üldist ärimudelit, sest ollakse liigselt sõltuvad senistest ühelaadsetest suurklientidest, kes on sattunud raskustesse. Seejuures on tehnoloogiainvesteeringul teatav roll ees seisvate valikuvõimaluste laiendamisel.

Kokkuvõte

Ettevõtete hinnang tehnoloogiainvesteeringu toetuse panusele ettevõtte arengus sõltub sellest, kui suur on toetuse osakaal ettevõtte majandustegevuses. Enamik intervjueerituid möönis, et omavahenditest ei oleks olnud võimalik vastavat investeeringut teha, selle tegemine oleks lükkunud oluliselt pikema ajaperioodi peale või oleks investeering tehtud väiksemas mahus. Toetuse positiivne mõju avaldub mitmeti – tehtud tehnoloogiainvesteeringu abil on suudetud tootesortimenti ja turgude geograafiat laiendada, suurendada efektiivsust, tõsta toodete keerukust, suurendada personali kvalifikatsiooni ja parandada ettevõtte mainet. Väikeettevõtete puhul lisandub ühe dimensioonina julgus ambitsioonikamalt ja suuremalt mõelda. Intervjuudes toodud argumendid ja tehnoloogiainvesteeringu positiivsete mõjude avaldumise kanalid on üldjoontes sarnased 2012. aasta hindamise raames märgituga.

174

Soovitused

Mitmed ettevõtted nõustuvad, et tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetust saab käsitleda turu tasakaalu rikkumisena, mis tekitab turul ebavõrdse konkurentsi. Seetõttu tunnevad ettevõtted muret, et toetuste süsteem ei võimalda turumajanduse potentsiaali täiel määral ärakasutamist, mis pikaajaliselt vähendab EL-i konkurentsivõimet. Seetõttu näevad radikaalsemad intervjueeritud vajadust EL-i toetused üldse ära kaotada. Leebema variandina soovitatakse piirata tehnoloogiainvesteeringu toetuste osakaalu maksimaalselt 25%-ni investeeringu mahust – ühelt poolt välistatakse sel juhul „mütsiga lööjad“, samas võimaldab selline toetusmäär piisavalt äririske maandada.

Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ettevõte TÖ2 hinnangul toimub naaberriikides Lätis ja Leedus toetuste jagamine oluliselt liberaalsematel tingimustel, mistõttu on Eesti ettevõtete konkurentsivõime vaatepunktist toetuste jagamine väga oluline. Seetõttu viidatakse vajadusele toetuste kujundamisel jälgida ka naaberriikide tingimusi ja praktikaid, et tagada ettevõtetele regionaalsete konkurentidega võrreldes sarnased eeldused.

Mitmes intervjuus märgiti, et tehnoloogiainvesteeringu toetuse prioriteet peaks olema tootmise efektiivistamine ning suurema tootmispotentsiaali tekitamine, seejuures tuleks tähelepanu pöörata ekspordile orienteeritud valdkondadele. Ühe ettepanekuna märgiti tehnoloogiainvesteeringu toetuse kombineerimist hoonete ehitamiseks suunatud toetusega (TÖ8).

Ühe väikeettevõtja (TÖ6) hinnangul võiks kaaluda, et senisest enam toetusi ei oleks suunatud mitte vahetult ettevõtetele, vaid ülikoolide, erialaliitude või teatud teadusasutuste kaudu, kes oleksid võimelised konsulteerima ja toetama ettevõtteid toetusraha paremaks kasutamiseks. Ettevõtja hinnangul ei pruugi väikesed Eesti ettevõtted teha ise kõige õigemaid otsuseid toetuste kasutamise osas.

Toetuste jagamise protseduurilise poole pealt märkis ettevõte TÖ5 mõneti heitlikku protsessi, kus toetuse väljamaksmine ei kulgenud sujuvalt ning nihkus ligi pool aastat – see tekitab ettevõtjas ebakindlust. Samuti nimetati toetuste taotlemist keerukaks muutva aspektina muutuvaid abikõlblikkuse tingimusi ja sellega kaasnevat ebaselgust (TÖ8). Samas oli ka neid ettevõtteid, kes rõhutasid eraldi, et toetuse taotlemise ja asjaajamise pool oli väga hea ning kõik sujus takistusteta(TÖ10).

Ühe takistusena näeb ettevõtte TÖ10 esindaja, et toetuste voorude ajaraam ja ettevõtte investeeringuvajaduse perioodid ei pruugi kattuda. Seda peetakse takistuseks eelkõige väikeettevõtete jaoks, kes peavad oma otsustes olema väga paindlikud ning võimalusel aktiivselt reageerima turu vajadustele. Seetõttu soovitas ettevõte rakendada ajaliselt laiemaid programme.

175

3.5.4. Koostöö EASiga

Kuigi iga ettevõtte personaalne kogemus on erinev, on ettevõtted EAS-iga koostööga valdavalt rahul. Leitakse, et koostöö toetuse taotlemisel ja hilisemal aruandlusel sujus suuremate tõrgeteta, küsimuste tekkimisel oli võimalik paluda konsultatsiooni, EAS-i spetsialistid olid professionaalsed ja kõik toimis täpselt. Selline seisukoht domineerib erinevates intervjuude gruppides. Seejuures on hinnangud valdavalt positiivsed ka toetuste taotlemisel väiksemat kogemust omavatel ettevõtetel. Näiteks starditoetust saanud ettevõtte (A4) hinnangul oli EASi konsultatsioon toetuse taotluse esitamisel väga põhjalik („nagu eksamil“), kuid üldiselt sujus kõik normaalselt.

Alustava ettevõtte starditoetust saanud märgivad ühe koostööga seonduva dimensioonina seda, et koostöö oli ettevõte jaoks arendav, sest toetuse taotlemiseks vajaliku äriplaani koostamine sundis tegevuse enda jaoks hoopis põhjalikumalt läbi mõtlema (A1).

Intervjueeritud ettevõtjad on olnud suhteliselt mõistvad ka olukordades, kus on tulnud toetusega seonduvat dokumentatsiooni täpsustada. Näiteks ettevõte E6 märkis, et oldi sunnitud projekti eesmärki ümber sõnastama, samas laabus edasine koostöö probleemideta. Ettevõte E8 puhul ilmnesid aruandluses mõningad nüansid, mis tekitasid finantsides probleeme, kuid need suudeti koostöös EAS-iga lahendada. Samas on ka kriitilisemaid seisukohti. Näiteks on ette heidetud, et tagasiside küsimine EAS-i poolt on kohati kaootiline.

Samuti võib intervjuude põhjal märkida, et EAS-i esindajate visiidid ettevõtetesse ei ole häirivad. Näiteks tööstusettevõtte (TA8) peab positiivseks, et EAS on käinud kohapeal ettevõtte tegevusega tutvumas ka suuremate delegatsioonidega. Sarnaselt märgib ettevõte A1, et korduvalt käidi ettevõttes koha peal kontrollimas, kuid seda ei peeta halvaks.

Peamine kriitika kõigis intervjuude gruppides seondus eelkõige toetusega kaasneva dokumentatsiooni suure mahuga. Sellest on lähemalt kirjutatud analüüsi iga alapeatüki juures. Seejuures eristub suhteliselt selgelt innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete grupp, kuhu kuulunud ettevõtted tunnistasid, et innovatsiooniosak on suhteliselt lihtne toetusmeede, mis kätkeb endas vähe aruandlust (I7, I9).

Ühe EAS-i personali puudutava ettepaneku esitas ettevõte TA1, mille arvamuse kohaselt võiks EAS-i meeskonda kaasata rohkem ettevõtluskogemusega inimesi. Intervjueeritu arvates võiks alternatiivina kaaluda teatava mentorsüsteemi rakendamist, kus mentor nõustaks EAS-i projektide hindamise meeskonna konsultante reaalse äritegevuse osas. See tõstaks EAS-i teenuse kvaliteeti, sest konsultandid oskaksid seeläbi pakkuda sisulisemaid soovitusi. Enamate praktikute kaasamise vajadust EAS-i meeskonda toodi välja ka teistes intervjuudes. Mõnes intervjuus oodati EAS-ilt suuremat initsiatiivi, et ka ise aktiivsemalt läheneda erinevates sektorites tegutsevatele ettevõtetele

176

3.5.5. Üldkokkuvõte

Üldine tonaalsus EAS-i meetmete ja nende mõjude kohta on kõigis intervjuude gruppides positiivne. Siiski ilmnevad erinevat toetust saanud ettevõtete vastustest teatavad lahknevused. Kõige positiivsemaks ja suuremat mõju omavaks hindavad ettevõtted teadus- ja arendustegevuse rakendusuuringu toetust. EAS-i toetus on aidanud lõpule viia projekte, millega muidu poleks olnud võimalik edasi minna. Toetus on võimaldanud arendustegevust suuremalt ja julgemalt ette võtta. Samuti on toetusel moraalne roll ja see on julgustanud tootearendusega jätkama. Teadus ja arendus toetus on suureks abiks alustavatele ettevõtetele, kellel on keeruline leida toote prototüübi väljatöötamiseks finantsvahendeid. Pikemaajaliselt tegutsevate ja suurema finantsvõimekusega ettevõtete puhul aitab toetus arendusprojekte efektiivsemalt ellu viia, kiirendades seeläbi ettevõtete arengut.

Valdavalt positiivselt on meelestatud ka eksporditoetust saanud ettevõtted. Kuigi mitmete ekspordi edendamisele suunatud tegevuste (nt messidel osalemise) mõju on väga keeruline (eriti kvantitatiivselt) mõõta ja see võib avalduda pikema aja jooksul, leiavad ettevõtted, et tänu eksporditoetusele on saanud turundustegevusi suuremalt ette võtta ja kiiremini välisturgudele laieneda. Seejuures on välismessidel osalemine väikeettevõtete jaoks oluline ka pelgalt rahvusvahelise kogemuse andmise mõttes.

Ka innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete esindajad annavad EAS-i üldisele panusele ja konkreetse projekti mõjule ettevõtte arengus valdavalt positiivseid hinnanguid. Seejuures rõhutatakse taotlemise ja aruandluse protseduurilist lihtsust. Heaks tavaks ei saa lugeda seda, et pooled intervjueeritud ettevõtetest on jõudnud EAS-i innovatsiooniosaku toetuseni teenusepakkuja soovitusel, mitte oma initsiatiivil.

Intervjueeritud ettevõtete hinnang tehnoloogiainvesteeringu panusele sõltub toetuse osakaalust ettevõtte majandustegevuses. Mõistetavalt on ka ettevõtete rahulolu investeeringuga erinev – teatud juhtudel on ootused realiseerunud täielikult või ootusi isegi ületatud, teatud juhtudel täitusid prognoosid osaliselt. Enamik intervjueerituid möönis siiski, et omavahenditest ei oleks olnud võimalik vastavat investeeringut teha, selle tegemine oleks lükkunud oluliselt pikema ajaperioodi peale või oleks investeering tehtud väiksemas mahus. Toetuse positiivne mõju avaldub mitmeti – tehtud tehnoloogiainvesteeringu abil on suudetud tootesortimenti ja turgude geograafiat laiendada, suurendada efektiivsust, tõsta toodete keerukust, suurendada personali kvalifikatsiooni ja parandada ettevõtte mainet. Väikeettevõtete puhul lisandub ühe dimensioonina julgus ambitsioonikamalt ja suuremalt mõelda.

Kuigi teadmiste ja oskuste arendamise meetme abil läbiviidud koolitused olid ettevõtete edasise arengu seisukohalt sageli sedavõrd olulised, et nende läbiviimiseks oleks leitud ka muid vahendeid (sh täielik omafinantseering), võimaldas EAS-i toetus koolitusi teha suuremalt (osaleda sai rohkem inimesi) ja kvaliteetsemalt (nt väliskoolitajate kaasamine). Ettevõtete esindajad toovad konkreetseid näiteid sellest, kuidas koolitused on aidanud läbi

177

turupositsiooni kindlustamise, töötajate motiveerituse, innovatsiooni vms ettevõtte arengusse panustada.

Alustava ettevõtte stardi- ja kasvutoetuse osas on hinnangud toetuse mõju ja tähtsuse osas eelnevatest gruppidest tagasihoidlikumad. Mitmed starditoetust saanud ettevõtted oleksid ilmselt tegevust alustanud ka ilma toetuseta, kuigi see oleks nõudnud rohkem aega. Üheks alustava ettevõtte toetusega seotud kaudseks mõjuks on EAS-iga koostöö arendav roll – toetuse taotlemiseks vajaliku äriplaani koostamine sundis ettevõtted ärimudeli enda jaoks põhjalikumalt läbi mõtlema. Kasvutoetuse positiivsete mõjudena märgiti võimalust teha kasvuks vajalikud investeeringud kiiremini ja vähem isiklikke riske võttes.

Kuigi iga ettevõtte personaalne kogemus on erinev, ollakse EAS-iga koostööga valdavalt rahul, toetuste taotlemine ja hilisem aruandlus on sujunud suuremate tõrgeteta, küsimuste tekkimisel oli võimalik paluda konsultatsiooni. Ettevõtted näevad EAS-i teenuse kvaliteeti tõstva arenguna suurema ettevõtluskogemusega konsultantide lisamist EAS-i meeskonda. See võimaldaks pakkuda ettevõtetele projektide läbiviimisel sisulisemaid soovitusi.

Sarnaselt varasema, 2012. aasta hindamisega on üheks keskseks soovituseks ettepanek bürokraatia vähendamiseks EAS-i toetuste taotlemisel ning toetuste kasutamise aruandlusel. Seda on märkinud erinevatesse gruppidesse kuuluvad ettevõtted, vähemoluline on see vaid innovatsiooniosaku meedet saanud ettevõtete jaoks. Teised soovitused on spetsiifilisemad ning need on esitatud analüüsi alapeatükkide lõpus.

178

4. KOKKUVÕTE

Käesolev ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine analüüsis mõju EASi toetuseid ja teenuseid kasutanud ettevõtetele ning toimunud struktuurseid muutusi. Uuringus vaadeldud projektide hindamise periood varieerus ühest kuni kuue aastani sõltuvalt toetuse liigist ning vaatluse all olid aastad 2007 kuni 2012. Seekordses vahehindamises osales 2 709 unikaalset ettevõtet, kellel oli kokku 3 598 toetuse projekti. Hindamiseks kasutati organisatsioonide enda kogutud andmeid ja Äriregistris saada olevat infot, vaadeldi toetatud ettevõtete majandusnäitajate muutumist ajas ja kõrvutati neid võrdlusgrupiga ning kasutati propensity

score matchingu ökonomeetrilist mudelit. Toetuse saajatele saadeti online küsimustik, millele vastas ligikaudu kolmandik ettevõtetest. Lisaks sellele viidi läbi 60 semistruktrueeritud intervjuud ettevõtete juhtidega.

Esimese sammuna vaadeldi 2 709 EAS-ist toetust saadud ettevõtte majandustulemusi ning võrreldi neid Eesti keskmisega. See grupp ei sisalda firmasid, kes on tänaseks Äriregistrist kustutatud, likvideeritud või pankrotis. Kokku oli kogu valimis hindamise perioodil (2008.-2012.a.) selliseid ettevõtteid 117 ehk 3,9% toetuse saajatest (leitud esialgsest valimist, mis oli 2978 ettevõtet46). Kokku on EAS vaadeldaval perioodil tegevuse lõpetanud ettevõtteid toetanud 2,6 miljoni euroga. Kõige kõrgem oli tegevuse lõpetanud ettevõtete osakaal teadus-ja arendustegevuse toetuse puhul, kus uuringusse kaasatud valimist pea iga viies toetust saanud ettevõte on tänaseks oma tegevuse lõpetanud.

Toetust saanud ettevõtete võrdlusgrupi keskmistega korrigeeritud tulemused näitavad, et seitsmest näitajast kuue puhul on toetust saanud ettevõtted olnud edukamad kui toetust mitte saanud ettevõtted. Töötajate arvu, müügitulu, tööjõukulude, ärikasumi, lisandväärtuse ja lisandväärtuse töötaja kohta osas on toetust saanud ettevõtted saavutanud märgatavalt paremaid tulemusi võrreldes võrdlusgrupiga. Vaid toetust saanud ettevõtete ekspordimüügitulu dünaamika jääb alla mitte toetust saanud ettevõtete omale. Siin on üheks põhjuseks toetuse saajate hulgas ekspordi kontsentreerumine suurettevõtetele, kellele ei ole võimalik leida võrdlusgrupis sarnaseid ettevõtteid ja seetõttu ei saa suurte toetuse saajate (nt Ericsson) ekspordimüügitulu kasvu ka arvesse võtta. 2012. aastal läbi viidud uuringu tulemustele on alla jäänud müügitulu ja ekspordimüügitulu muutused.

Uuringus vaadeldi ka EASi toetuste jagunemist kõrge ja madala lisandväärtusega sektorite lõikes. Valimis olevatest ettevõtetest kuulub 59% Eesti keskmisest kõrgema lisandväärtusega sektoritesse. Kuigi OECD klassifikaatori järgi kõrgtehnoloogilised sektorid, mis mujal riikides on kõrgema lisandväärtusega, annavad Eestis vähem lisandväärtust, on EAS-i toetused läinud siiski pigem sektoritesse, mis Eesti siseselt on üle keskmise. Siin on üheks 46 Esialgsest valimist arvati välja tegevuse lõpetanud ja need ettevõtted, kellel majandusaasta andmed puudu

179

põhjuseks asjaolu, et toetatavaid ettevõtteid valitaksegi võimekuse järgi. Samas on märgata, et toetuste mõju on tugevam olnud pigem madalama lisandväärtusega ettevõtete puhul, kus on suudetud kiiremat kasvu näidata.

Ökonomeetria analüüsist järeldub, et toetustel on nii statistiliselt kui ka majanduslikult tugev mõju töötajate arvule, müügitulule ja tööjõukuludele. Sellest võib järeldada, et toetused aitavad ettevõtetel kasvada. Samas lisandväärtusele töötaja kohta on uuringu tulemustel toetused mõjunud negatiivselt. Seega tootlikkust ei ole toetused soovitud kujul kasvatanud. Vaadates eraldi tulemusi toetuse liikide lõikes, paistavad väga positiivselt silma tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saajad. Nendel ettevõtetel on tõestatud positiivne mõju kõikidele majandusnäitajatele, sealhulgas tootlikkusele. Lisaks on häid tulemusi saavutanud starditoetuse ning teadmiste ja oskuste arendamise toetuse kliendid. Kõige vähem mõjusamad on toetustest ökonomeetrilise analüüsi järgi olnud innovatsiooniosaku toetusmeede ja ekspordi suunalised toetused.

Uuringu tulemused toetuse liikide lõikes

Alustavate ettevõtete starditoetuse majandusnäitajad on võrdlusgrupiga korrigeeritult saavutanud kõigi seitsme majandusnäitaja puhul paremad tulemused. Kasvutoetuse saajad on võrdlusgrupile alla jäänud vaid müügitulu näitaja osas. Toetuste olulisust ettevõtte arengule on starditoetuse saajad hinnanud 5,8 palliga ja kasvutoetuse saajad 5,1 palliga seitsmest. Alustavate ettevõtete käest küsiti täiendavalt, kuivõrd oluliseks nad peavad toetuse mõju ettevõtlusega alustamisel. Vastanutest 26% leidsid, et nad ei oleks alustanud ettevõtlusega ilma toetuseta. Ülejäänud vastused jagunesid kaheks. 15% vastajatest oleksid alustanud ettevõtlusega ka ilma toetuseta ja samaaegselt ning sarnases mahus ning 59% vastajatest oleksid alustanud ettevõtlusega ka ilma toetuseta, kuid hiljem ja/või väiksemas mahus. Intervjuudest lähtuvalt saab öelda, et stardi- ja kasvutoetust saanud ettevõtete esindajad hindavad EAS-i toetuste mõju ettevõtte arengule positiivselt ning oskavad tuua ka konkreetseid näiteid, kuidas toetus on ettevõtte arengut toetanud. Samas oleks peaaegu kõigi intervjueeritute hinnangul ettevõtlusega alustatud või investeeringuid tehtud ka ilma EAS-i toetuseta. Stardi- ja kasvutoetust saanud ettevõtete üldised hinnangud ning esitatud argumendid ja näited on väga sarnased varasema, 2012. aastal läbi viidud „Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise“ raames tehtud intervjuudes tooduga. Lähtuvalt läbiviidud ökonomeetrilisest analüüsist on starditoetus avaldanud positiivset mõju ettevõtete töötajate arvule, müügitulule ja tööjõukuludele ning negatiivset mõju lisandväärtusele töötaja kohta. Kasvutoetus ei ole avaldanud statistiliselt olulist positiivset mõju ühelegi majandusnäitajale. Siin on peamiseks probleemiks valimi väiksus, analüüsis sai kasutada ainult kuut ettevõtet, mis ei ole piisav tagamaks statistiliselt olulisi tulemusi.

Erinevat liiki toetuste kategooria majandusnäitajad on võrdlusgrupiga korrigeeritult olnud kehvemad vaid ekspordimüügitulu osas. Toetusest olulisust hindavad selle kategooria toetuse saajad 5,9 punktiga, mis on toetuse liikide lõikes kõrgeim tulemus. Mitut erinevat toetust saanud ettevõtetelt küsiti, kuivõrd oluliseks nad peavad toetuste koosmõju ettevõtte arengule.

180

Enamus vastajaid leidsid, et toetuste koosmõju ettevõtte arengule on olnud väga oluline ja toetanud ettevõtte üldist arengut. Juhul kui erinevate toetuste koosmõju ettevõtte arengule ei nähtud, toodi mitmel korra välja, et toetused on üsna erineva eesmärgiga ja erinevast valdkonnast ning seetõttu ei ole nende vahel ka koosmõju. Ökonomeetrilise analüüsi tulemustel on erinevat liiki toetused avaldanud positiivset mõju müügitulu, ekspordimüügitulu, tööjõukulude ja ärikasumi kasvule ja negatiivset mõju mitte ühelegi majandusnäitajale. Sellest saab järelda, et erinevad toetused on ettevõtete majandusnäitajatele mõjunud positiivselt.

Teadmiste ja oskuste toetuste puhul on seitsmest majandusnäitajast viis liikunud positiivses suunas võrreldes võrdlusgrupiga. Võrdlusgrupist on kehvemad olnud ekspordimüügitulu ja tööjõukulude näitajate dünaamika. Toetuste olulisust ettevõtte arengule on toetuse saajad hinnanud 5,1 palliga seitsmest. Teadmiste ja oskuste toetuse saajatelt uuriti täiendavalt koolituseelarve olemasolu kohta. Kolmandikul vastajatest oli koolituseelarve olemas. Võrreldes eelmise uuringuga on koolituseelarvega ettevõtete osakaal vähenenud (2012. aasta tulemus oli 54%). Samuti on madalam keskmise koolituseelarve maht. Intervjuude tulemusena saab öelda, et üldiselt peavad teadmiste ja oskuste arendamise toetust saanud ettevõtete esindajad EAS-i toetust oluliseks ja positiivseks. Kuigi mitmete ettevõtete esindajad möönavad, et tehtud koolitused olid ettevõtte edasise arengu seisukohalt sedavõrd olulised, et nende läbiviimiseks oleks leitud ka muid vahendeid, võimaldas EAS-i toetus nende sõnul koolitusi teha suuremalt ja kvaliteetsemalt. Intervjuude tonaalsus on suhteliselt sarnane eelmises uuringus tooduga. Ka varasemas hindamises rõhutasid mitmed ettevõtted, et oleksid teinud koolitused ka ilma EAS-i toetuseta, aga väiksemas mahus ja/või pikema ajaperioodi jooksul. Samas on käesoleval juhul intervjueeritavad paremini teadvustanud ja selgitanud erinevaid kanaleid ja mehhanisme, mille kaudu toetuse positiivne mõju ettevõtte tegevust mõjutab. Lähtuvalt läbiviidud ökonomeetrilisest analüüsist on teadmiste ja oskuste arendamise toetus avaldanud positiivset mõju töötajate arvule, müügitulule, tööjõukuludele ja ärikasumile. Negatiivset mõju seevastu lisandväärtusele töötaja kohta.

Ekspordi toetuse saajad on võrdlusgrupi tulemustele alla jäänud ekspordimüügitulu osas. Toetuste olulisust ettevõtte arengule on toetuse saajad hinnanud 4,9 palliga seitsmest, mis on toetuse liikide lõikes madalaim tulemus. Küsitlus näitab, et ekspordimüügitulu muutusele on toetus mõju avaldanud ettevõtete hinnangu läbi keskmiselt 4,1 palli vääringus 7 palli skaalal. Eksporditoetust saanud ettevõtetega tehtud intervjuudest selgub, et EAS-i toetuse mõju ekspordikäibele pigem ei nimetata. Ettevõtete esindajad hindavad EAS-i rolli ettevõtete üldises arengust reeglina siiski positiivselt, samuti on valdavalt positiivne hinnang eksporditoetuse raames ellu viidud projektile. Samas konkreetsemaid mõjusid nagu uutele sihtturgudele laienemine või ekspordi osakaalu kasv toovad välja üksikute ettevõtete esindajad ning rohkem mainitakse pehmemaid ja kaudsemaid aspekte. Meedet peetakse kokkuvõttes siiski oluliseks ning paljudes intervjuudes märgiti, et ilma EAS-i toetuseta poleks välisturundusega nii suures mahus tegeletud. Intervjuude üldine tonaalsus on sarnane 2012. aastal läbi viidud vahehindamises tooduga, mõnevõrra vähem on nimetatud eksporditoetuse

181

konkreetseid kasusid. Ökonomeetrilise analüüsi tulemuste põhjal ei ole ekspordi toetus avaldanud positiivset mõju ühelegi majandusnäitajale.

Innovatsiooni toetust saanud ettevõtete majandusnäitajate dünaamika on kahel juhul seitsmest võrdlusgrupi oma ületanud. Töötajate arvus ja tööjõukuludes on muutused olnud positiivsed. Toetuste olulisust ettevõtte arengule on toetuse saajad hinnanud 5,1 palliga seitsmest. Innovatsiooniosaku toetust saanud ettevõtete esindajad annavad oma intervjuudes EAS-i üldisele panusele ja konkreetse projekti panusele ettevõtte arengus valdavalt positiivseid hinnanguid. Negatiivse poole pealt saab välja tuua seda, et innovatsiooniosaku toetusele pole järgnenud jätkuprojekte ja seda paljuski seetõttu, et väikeettevõtetel pole selleks jätkunud omavahendeid. Heaks tavaks ei saa lugeda ka seda, et pooled intervjueeritud ettevõtetest on jõudnud EAS-i innovatsiooniosaku toetuseni teenusepakkuja soovitusel, mitte oma initsiatiivil. Võrreldes 2012. aastal läbi viidud vahehindamisega on intervjueeritud ettevõtted toetuse raames tehtud projekti tulemustega mõnevõrra rohkem rahul, sh osatakse nimetada konkreetseid mõjusid. Samas ei ole varasemas hindamises sedavõrd selgelt ilmnenud nö pakkumuse poole initsiatiiv innovatsiooniprojekti algatamisel ja mõnedel juhtudel innovatsioonialase koostöö niiöelda sisuline puudumine. Ökonomeetrilise analüüsi tulemuste põhjal on innovatsiooni toetus avaldanud positiivset mõju ettevõtete tööjõukuludele.

Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse majandusnäitajad on võrdlusgrupiga korrigeeritult saavutanud kõigi seitsme majandusnäitaja puhul paremad tulemused. Ettevõtte arengule on toetus olnud oluline, 7 palli skaalal on keskmiseks tulemuseks 5,8 palli. Tööstustehnoloogia investeeringu toetuse saajatelt küsiti, kuivõrd suures mahus on teostatud investeering käesoleval hetkel tootmisse rakendatud. Kasutati 7-palli skaalat, kus 1 tähendas „0%“ ja 7 „100%“. Keskmiselt hindasid ettevõtted investeeringu rakendatust 6,4 palliga. Ettevõtete hinnang tehnoloogiainvesteeringu toetuse panusele ettevõtte arengus sõltub sellest, kui suur on toetuse osakaal ettevõtte majandustegevuses. Enamik intervjueerituid möönis, et omavahenditest ei oleks olnud võimalik vastavat investeeringut teha, selle tegemine oleks lükkunud oluliselt pikema ajaperioodi peale või oleks investeering tehtud väiksemas mahus. Toetuse positiivne mõju avaldub mitmeti – tehtud tehnoloogiainvesteeringu abil on suudetud tootesortimenti ja turgude geograafiat laiendada, suurendada efektiivsust, tõsta toodete keerukust, suurendada personali kvalifikatsiooni ja parandada ettevõtte mainet. Väikeettevõtete puhul lisandub ühe dimensioonina julgus ambitsioonikamalt ja suuremalt mõelda. Intervjuudes toodud argumendid ja tehnoloogiainvesteeringu positiivsete mõjude avaldumise kanalid on üldjoontes sarnased 2012. aasta hindamise raames märgituga. Ökonomeetrilise analüüsi tulemuste põhjal on tööstustehnoloogia investeeringu toetus avaldanud positiivset mõju ettevõtete kõikidele vaadeldavatele majandusnäitajatele.

Teadus- ja arendustegevuse toetust saanud ettevõtete majandusnäitajate dünaamika on kõigi seitsme näitaja puhul võrdlusgrupi tulemusi ületanud. Toetuste olulisust ettevõtte arengule on toetuse saajad hinnanud 5,4 palliga. Ettevõtete käest küsiti teadus- ja arendustegevuse suunaliste investeeringute tegemise kohta, seda nii ilma EAS-i abita kui abiga. Kokku oli

182

EAS-i abil tehtud TjaA investeeringuid 53 mln eurot, mis on 90% kõikidest TjaA investeeringutest. Kui analüüsida toetuste tootlikkust TjaA investeeringute kontekstis, siis selgub, et üks investeeritud euro on TjaA investeeringutes tähendanud 4,43 eurot. Võrreldes eelmise ettevõtlustoetuste vahehindamisega on antud näitaja oluliselt kasvanud, eelmises uuringus oli näitaja vastavalt 1,86 eurot. Intervjuude tulemuste põhjal hindavad rakendusuuringu toetust saanud ettevõtete esindajad toetuse panust ettevõtte arengu seisukohalt oluliseks. Mitmetes intervjueeritud ettevõtetes on EAS-i toetuse toel ellu viidud ettevõtte edasise arengu seisukohalt võtmetähtsusega arendusprojekte. Mõnes intervjueeritud ettevõttes ei peeta EAS-i toel läbiviidud projekte ettevõtte üldise arengu seisukohalt sedavõrd oluliseks, kuid siiski positiivse mõjuga. Korduvalt tuuakse erinevates intervjuudes välja seda, et EAS-i teadus ja arendus toetus on suureks abiks alustavatele ettevõtetele, kellel on keeruline leida toote prototüübi väljatöötamiseks finantsvahendeid. Pikemaajaliselt tegutsevate ja suurema finantsvõimekusega ettevõtete puhul aitab toetus arendusprojekte efektiivsemalt ellu viia, kiirendades seeläbi ettevõtete arengut. Lähtuvalt läbiviidud ökonomeetrilisest analüüsist ei ole teadus- ja arendustegevuse toetus avaldanud positiivset mõju ühelegi majandusnäitajale ning negatiivset mõju ekspordimüügitulule.

Kokkuvõttes olid majandusnäitajate dünaamika võrdluses edukaimad alustavatele ettevõtetele suunatud stardi- ja kasvutoetus. Juba tegutsevatele ettevõtetele mõeldud toetustest saavutasid väga häid tulemusi teadus- ja arendustegevuse ning tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetused, kus mõlemal juhul kasvasid toetuse saamise ajal kõik peamised majandusnäitajad. Siiski ökonomeetrilisest analüüsist, kus vaadati toetuste olulisust majandusnäitajate muutusele, kuvandus mõneti teistpidi pilt. Edukamateks toetusteks võib pidada tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringut, starditoetust ning teadmiste ja oskuste arendamise toetust. Vaadates erinevate toetuse gruppide ettevõtete lisandväärtust töötaja kohta, jääb silma tööstusettevõtja toetus, kus lisandväärtus töötaja kohta on koguni 58 tuhat eurot. Eesti keskmisest madalam lisandväärtus töötaja kohta on innovatsiooniosaku toetusel, mille kliendid on ka majandusnäitajate dünaamikas mitmel juhul võrdlusgrupile alla jäänud. Toetuse olulisuse ja mõjususe osas paistab silma teadus- ja arendustegevuse toetus. Võrreldes teiste toetustega, on ettevõtted vähem oluliseks ja mõjusaks pidanud ekspordi ja starditoetust.

Uuringust esilekerkinud peamised järeldused:

� Majandusnäitajate düünamikas on toetuse saajad olnud edukamad võrdlusgrupist kõigi näitajate osas, välja arvatud ekspordimüügitulu;

� Mikro ettevõtete majandusnäitajate dünaamika on olnud oluliselt kehvem kui teistel gruppidel, samuti hindavad need ettevõtted oma hetke majandusseisu kehvemini;

� Ekspordimüügitulu on toetuse saajatel analüüsitaval perioodil kahekordistunud, aga võrreldes võrdlusgrupiga on tulemus negatiivne;

� Tööstustehnoloogia ettevõtted on väga edukad nii majandusnäitajates kui ka hinnangus oma majandusseisule;

183

� Teadus- ja arendustegevuse toetus on võrreldes eelmise hindamisega oluliselt paremini jõudnud kommertsialiseerimiseni, siiski on ettevõtete mahud väikesed;

� Suurettevõtete majandusnäitajate dünaamika on olnud väga hea, ületades väikese ja keskmise suurusega ettevõtete majandusnäitajate dünaamikat;

� Teadus- ja arendustegevuse toetuse puhul on kolm neljandikku tooteinnovatsiooni turule tutvustanud ja sellest 2/3 on teinud seda tänu EASile;

� Kõikidest tehtud TjaA investeeringutest on 90% tehtud EASi abil; � Ekspordimüügitulu muutusele nägid ettevõtted toetustel väikest mõju; � Uuringu tulemuste järgi on iga viies TjaA toetuse saaja tänaseks päevaks oma

tegevuse lõpetanud; � Ükski tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse saaja ei ole oma tegevust

lõpetanud; � Ekspordi toetuse saajad nägid toetusel nappi mõju ekspordimüügitulu kasvule; � Võrreldes kahe aasta taguse hindamisega, on toetust saanud ettevõtete peamiseks

konkurentsieeliseks saanud paindlikkus, kui varasemalt oli selleks kvaliteet; � Ettevõtjate hinnangu läbi on mõnevõrra vähenenud toetuste mõjusus võrreldes kahe

aasta taguse hindamisega. Samas ettevõtete majandusnäitajate kasvud on olnud edukamad;

� Ettevõtete arusaam toetuste fookusest ja suunatusest on pigem kehv. EASil on vaja oluliselt paremini selgitada, mis toetus ühele või teisele ettevõttele mõeldud on;

� Enim on tootlikkus ühe ettevõtte kohta kasvanud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu meetmes, kus ühel ettevõttel on loodav lisandväärtus suurenenud üle 1,7 miljoni euro;

� Toetusmeetmete kujundamisel peab jälgima konkureerivate naaberriikide pakutavaid võimalusi ning arvestama, mis positsiooni see loob Eestile;

� Kõige positiivsemaks ja suuremat mõju omavaks toetuseks hindavad ettevõtted teadus- ja arendustegevuse rakendusuuringu toetust;

� Propensity score matchingu ökonomeetrilise mudeli tulemustest lähtuvalt omavad EASi toetused tugevat positiivset mõju töötajate arvule, müügitulule ja tööjõukuludele;

� Seevastu tugev negatiivne mõju on lähtuvalt ökonomeetrilise analüüsi tulemustest lisandväärtusele töötaja kohta.

184

5. SOOVITUSED POLIITIKAKUJUNDAJATELE

2012. aasta vahehindamise poliitikasoovitustega arvestamine

� Kuigi EASi toetusi saanud ettevõtete majandustulemused on KredExi finantsinstrumente saanute omadest tugevamad, on kulu neile suhtena saavutatavatesse tulemustesse ebaproportsionaalselt suur. Seega kasvab 2014+ meetmetes finantsinstrumentide osakaal ettevõtluse hoogustamise kogueelarves märkimisväärselt.

� Raport toob välja vajaduse parandada EASi tulemuslikkust majandusstruktuuri muutuste hoogustamisel. 2014+ rakenduv nutika spetsialiseerumise kasvualade süsteemne arendamine ning teisalt ettevõtluse kasvustrateegias kirjeldatud klientide segmenteerimisloogika aitavad koosmõjus majandust targemaks teha.

� Töökohtade loomisele on varasema hindamisperioodi meetmed mõjunud positiivselt kuigi korrelatsioon ei ole kuigi tugev. Soovitus tööhõive eesmärk meetmetesse sisse kirjutada on tänaseks realiseerunud valikuliselt. Vähemalt Eesti keskmisel tasemel tasustatud töökohtade loomine on läbivalt eesmärgina sees uue ettevõtlustegevuse käivitamisel, näiteks stardi- ja kasvutoetuse ning suurinvestori- ja teenuskesksuste toetamisel. Tegutseva ettevõtluse uuenemisel võib esmane efekt töökohtadele olla mõlemasuunaline.

� Toetusskeemide tühimõju vähendamiseks antud soovitused on tänaseks ellu viidud osaliselt. Kindlasti on vähenenud ettevõtete üksikprojektide toetamine ning proportsionaalselt suurenemas laenude-tagatiste kättesaadavus ja ettevõtete koostööalgatuste (nagu TAKid ja klastrid) hoogustamine. Samas on endiselt palju tööd tarvis teha katalüsaatori efekti süsteemsemaks muutmisel suurte investeeringute toetamisel.

� Raporti soovitus meetmete edupõhiseks ehk ettevõtja käekäigust sõltuvaks disainimine ei ole tänaseks soovitatud kujul veel rakendunud. Neid võimalusi analüüsitakse 2014+ finantsinstrumentide kujundamisel.

� Suur osa raporti soovitustest keskendub vajadusele toetussüsteemi parima efekti saavutamiseks ettevõtjate hoolikamalt valimisele, nende põhjalikule tundmaõppimisele ja toetustegevuste terviklikuks muutmisele. Seejuures tuleks nõudlikumaks muutuda ka toetusrahaga saavutatavate eesmärkide, näiteks lisandväärtuse kasv, realiseerumise osas. 2014. aastal katsetatakse uut toetusmudelit, mille raames tehakse sobilikku kliendisegmenti kuuluvale ettevõtjale esmalt põhjalik diagnostika kitsaskohtade ja arenguvajaduste määratlemiseks misjärel koostab ettevõtja tegevuskava lähiaastatel soovitud tulemusteni jõudmiseks. EASil on seejuures peamiselt nõustav, kuid ka kaasfinantseeringut võimaldav roll. Samuti muutuvad tulemuste osas nõudlikumaks võrgustikele – klastritele ja TAKidele – suunatud toetusmeetmed.

2014. aasta vahehindamise järeldused poliitikakujunduseks

185

� Vaatamata toetustesüsteemi aastatepikkusele ajaloole selgus intervjuude tulemusena jätkuv vajadus teavitus- ja selgitustöö järele sihtrühmades. Paljudel klientidel on ebatäielik pilt nii toetusvõimalustest tervikuna kui ka konkreetse meetme kasutusvõimalustest. Meetmete arvukus ja ebapiisav tähelepanu pööramine nõustamisele tuleks asendada konsolideeritud, põhjaliku ettevalmistusega ja hästi suunatud tegevustele. Seda loogikat järgib käesolevast aastast rakendunud ettevõtja arenguplaani toetusmeede. Lisaks on tarvis järjepidevalt kommunikeerida nii EASi siseseid võimalusi kui ka riigi ja kohaliku tasandi ettevõtluse hoogustamise tegevuste tervikloogikat.

� Ülekaalukalt on koostöös EASiga kõige olulisemaks hinnatud finantseeringu saamist. Samas nähtub tulemustest, et projektide ettevalmistuse, jätkusuutlikkuse, kliendisuhte arendamise jms osas on veel palju arenguruumi. Selle lahenduseks võiks olla finantseeringu kättesaadavaks tegemine läbi laenu-/tagatistoodete ja EASi tegevuse keskendumine senisest rohkem ettevõtjate arengu sisulisele nõustamisele.

� Erinevat liiki toetuste mõju nt ekspordikäibele ja lisandväärtusele on väga erinev, seega ei sõltu tulemuslikkus niivõrd sellest mis tegevusi täpselt toetada kuivõrd ilmselt sellest milline klient valida �arenguprogrammi loogika järgib just seda põhimõtet

� Suurima mõjuga toetuseks on ootuspäraselt kujunenud tehnoloogiainvesteeringute toetus. Seega on investeeringute võimaldamine ettevõtjatele arengus võtmetähtsusega ning vahendite piiratuse tõttu tuleks leida võimalusi investeerimiskapitaliks tulevikus, seda näiteks laenutoote turule toomise näol.

� Konkurentsieelisena hindavad ettevõtjad võrreldes varasemaga kvaliteedi asemel pigem paindlikkust. Sellest tulenevalt tuleks analüüsida vajadust ja võimalusi paindlikkuse komponentide arendamiseks (protsessid, efektiivsus, disain jms).

� Murekohaks on mikroettevõtjate vähene tulemuslikkus EASi tegevusele seatud eesmärkide osas. Seejuures näitavad häid tulemusi alustavad ettevõtjad, kuid pikema tegevusajalooga mikroettevõtjad on pigem nõrgad. Seega tuleks juba nii ettevõtlusega alustamisel kui ka tegutsevate ettevõtjate toetamisel tugevalt arvestada kasvu- ja laienemisvõimekust, et tulevikus suuremana edukamalt hakkama saada.

� Suurettevõtetel on läinud keskmisest suhteliselt paremini. Kuna toetusvõimalused otsefinantseeringuteks vähenevad, tuleks tehnoloogiainvesteeringute asemel keskenduda pigem abile uutele turgudele sisenemisel ja tootearendusel. Nendel ettevõtetel on reeglina võimekus materiaalseteks investeeringuteks eraturult kapitali kaasata.

� EASi kliendihalduse kvaliteeti hindavad ettevõtjad keskpäraseks ja ei pea seda ettevõtja arengu seisukohalt väga oluliseks, mistõttu tuleks keskenduda väiksemale arvule klientidele põhjalikumalt. Seda põhimõtet kasutatakse uuel perioodil läbivalt.

Ettevõtlusega alustamine

� Kuigi starditoetust saanute ellujäämismäär ületab tugevalt Eesti keskmist, pidasid praegusel kujul toimivat starditoetust paljud alustavad ettevõtted ebaoluliseks. Edaspidi tuleb võtta selge suund toetamaks ambitsioonikamaid alustavaid ettevõtjaid ja kasutada

186

selleks vajadusel suuremat toetusmäära. Lisaks tuleb võimalikult hästi kombineerida alustava ja kogenud ettevõtja kogemus.

Eksport

� Välisturundustegevusi puudutavate meetmete osas peaks senisest rohkem arvestama erinevate sektorite spetsiifikaga ning sellest tulenevalt rakendama valdkonnaspetsiifilist lähenemist.

� Ekspordi sihtriikide valikul tuleks leida tasakaal nõudluse ja pakkumise poolega. Ühelt poolt on võimalik rakendada senisest rohkem suunavat pakkumist. Teisalt peaks meetmete väljatöötamisel olema senisest enam rõhku erinevate (sh. kaugete turgudel) kompetentside ja toetavate tegevuste võimaldamisel.

� Alustavate ettevõtete kasvutoetuse mõjude analüüsist selgus, et toetust saanud ettevõtete eksport on arenenud võrdlusgrupist kiiremini. See kinnitab vajadust alustava ettevõtja toetuse tugevamale seostamisele ekspordinäitajatega.

Innovatsioon

� Innovatsiooniosaku toetusmeetme puhul on raportis murekohtadena üles tõstetud jätkukoostöö vähesus ja poolte projektide puhul pakkujapoolne eestvedamine.

� Esimese kitsaskoha lahendamiseks tuleks osakuga soodustada jätkukoostöö teket, mida võimaldaks näiteks mahukama nn jätkuosaku rakendamine koostöö süsteemsemaks muutmiseks. Samuti on variant võimaldada ühel ettevõttel osakut korduvalt kasutada näiteks sagedusega kord aastas või muudel sarnastel alustel.

� Teise kitsaskoha lahendamiseks on otstarbekas senine ettevõtjapoolse panuse nõudeta toetus asendada omaosalust sisaldava skeemiga. Isegi väikesemahuline taotlejapoolne panustamine motiveeriks ettevõtjat põhjalikumalt läbi mõtlema tegeliku vajaduse projekti järele ning olema seega ka teenusepakkuja töö suhtes nõudlikum. Samuti viiks selle mudeli rakendamine tõenäoliselt senisest innovatsioonivõimekamate ettevõtjate osakaalu suurenemiseni taotlejaskonnas.

Teadus- ja arendustegevus

� Võrreldes teiste meetmetega suur pankrotistunud ettevõtjate osakaal toetuse saajate hulgas- kõrgema tehnoloogia riskiga TjaA tegevuste toetamisel tuleb toetused suunata ettevõtjatele, kelle majanduslik edu ei sõltu ühest projektist, vaid kes projekti tehnoloogilisel ebaõnnestumisel on suutelised saadud uut teadmist rakendama oma järgmistes arendusprojektides. Lisaks peavad TjaA toetust saavad ettevõtjad omama teadmisi, oskusi ja ressursse TjaA tulemuste rakendamiseks või realistlikku plaani, kuidas puudujääv juurde tekitada.

187

� TjaA toetuste tulemused on paranenud võrreldes eelmise meetmete hindamisega ja 90% kogu Eesti ettevõtete TjaAst tehakse EASi toel- TjaA toetuste jagamisel tuleks jätkata eksperthindamisega, kus kaasatakse nii valdkonna majandus- kui ka tehnoloogia eksperdid, kes lisaks projekti hindamisele nõustavad ettevõtjat projekti läbiviimisel ja tulemuste rakendamisel. Lisaks peaks TjaA tegevuste toetamisel arvestama, kuidas need tegevused sobituvad muude ettevõtja tegevustega, moodustades ühtse terviku. TjaA toetamisel tuleks rakendada ettevõtja arenguplaani ja seda toetava kliendihalduse põhimõtteid, kus lisaks rahastamisele toetatakse ettevõtjat ka nõustamise ja ekspertiisiga.

188

LISAD

Lisa 1. Intervjuude uurimisküsimused

Üldised küsimused

1. Milline on olnud Teie hinnangul EAS-i panus Teie ettevõtte arengusse? 2. Kas Teie ettevõtte turupositsioon on paranenud või halvenenud? Kuidas Te hindate

EAS-i rolli selles? 3. Millised olid prognoosid projekti kohta, mida Te tegite toetuse küsimise hetkel? Mis

ulatuses on need prognoosid täitunud? Kui suur on olnud kõrvalekaldumine ja kui jah, siis miks see on toimunud?

4. Millised alternatiivsed võimalused olid Teil projekti finantseerimiseks kui EAS-i toetust ei oleks saanud kasutada?

5. Kas Te oleksite teinud investeeringu projekti ka ilma EAS-i toetuseta? Juhul kui Te oleksite teostanud sama projekti ilma EAS-i toetuseta, siis kas Te oleksite selle teinud sama kiiresti ja samas mahus?

6. Kas Teie ettevõtte jaoks on toonud projekti elluviimine kaasa nö käitumuslikku muutust47 ettevõtte tegevuses?

7. Milliseid EAS-i teenuseid Te teate veel peale kasutatud toetuse? 8. Milline oli EAS-i toetuste roll Teie ettevõtte jaoks majanduskriisi ajal (juhul kui

projekti elluviimine jäi perioodi)? Kuidas see konkreetselt väljendus (töökohtade säilitamine vms)?

9. Kas Teie ettevõte tegeleb arendustegevusega? Millised on konkreetsed näited arendustegevusest?

10. Kuivõrd on Teie ettevõttes kasvanud teadmismahukad tegevused? Millised on konkreetsed näited selle kohta?

11. Kas EASi toetust tulemusel on kasvanud kvalifitseeritud tööjõud Teie ettevõttes (insenerid, arendustöötajad jms)?

Spetsiifilised küsimused gruppide lõikes

Alustavad ettevõtted

47 Käitumuslik muutus- pikaajaline muutus tegutsemises tänu projektile

189

1. Kuidas mõjutas EASi toetus ettevõtlusega alustamist? Kas oleksite alustanud ettevõtlusega ilma EASi toetuseta? Milliseid täiendavaid finantseerimise allikaid kasutasite?

2. Mis oli EASi toetuse saamise eesmärk ja mille jaoks te seda kasutasite? Mida Te oleksite teinud teisiti ja/või ei oleks teinud ilma EAS-i toetuseta?

3. Kas EASi toetus on võimaldanud Teie ettevõttel kiiremini kasvada? Miks? Miks mitte?

Eksport

1. Kuidas mõjutas EASi toetus ekspordikäibe kasvu? Milline oleks olnud Teie hinnangul käibe kasv ilma EASi toetuseta? Miks?

2. Kas Teie firma tegeleb tootearendusega? Juhul kui jah, siis kuidas kajastub see tootearendus Teie firma ekspordis? Kas eksportturgudele minek on toonud kaasa uute toodete arendamise?

3. Millistele uutele turgudele olete Te laienenud (maade, kaubagruppide jne lõikes)? Kas ja kuidas on EASi toetus Teid aidanud? Kas EASi toetus on olnud abiks turupositsiooni säilitamisel?

4. Kas lõite saadud toetuse abil töökohti? Kas säilitasite tänu saadud toetusele töökohti?

Teadus

1. Kuivõrd olete te rakendanud protsessiinnovatsiooni ja kas see on kasvanud? Millised on konkreetsed näited? Mis on olnud EASi toetuste roll selles?

2. Kas Te olete arendanud uusi tooteid? Kuidas on EASi toetused Teid selles osas aidanud?

3. Kuidas on kasvanud tehnoloogiline innovatsioon Teie ettevõttes? Milliseid konkreetseid näiteid oskate Te tuua? Mis on olnud EASi toetuste roll selles?

4. Kas EAS-i toetusel arendatud tooted ja teenused on aidanud kaasa Teie ettevõtte müügi- ja ekspordikäibe kasvule? Millistele uutele turgudele Te olete läinud nende toodetega? Millised on need konkreetsed tooted?

Teadmised ja oskused

1. Milliseks Te hindate enda ettevõtte konkurentsivõimet? 2. Kuidas on EAS-i toetused aidanud seda parandada? Palun tooge konkreetseid näiteid. 3. Kas EAS-i toetused on aidanud ette võtta innovatsiooniprojekte? 4. Siin võib spetsiifiliselt küsida erinevate toetuste kohta olenevalt seda, mida ettevõte on

saanud (koolitus, arendustöötaja jms.)?

Tööstus

1. Milliseks Teie hindate enda ettevõtte konkurentsivõimet? 2. Kuidas on EAS-i toetused aidanud seda parandada? Palun tooge konkreetseid näiteid?

190

3. Kas oleksite investeeringu teinud ilma EASi toetuseta? 4. Kas tehtud investeering aitas Teie ettevõttel tootlikkust kasvatada? Palun tooge

konkreetseid näiteid? 5. Kas tänu tehtud investeeringule sai Teie ettevõte töötajate arvu optimeerida? 6. Kuidas mõjutas tehtud investeering Teie ettevõtte toote paiknemist väärtusahelas?

Palun kirjeldage kui ettevõtte toode liikus väärtusahelas. 7. Kas tehtud investeering on mõjutanud Teie ettevõtte ekspordivõimekust?

Innovatsioon

1. Milleks kasutasite innovatsiooniosaku toetust, milline asutus oli teenuse osutaja? 2. Kas innovatsiooniosaku järgselt on sama asutusega koostöö jätkunud? Palun tooge

konkreetseid näiteid? 3. Kas innovatsiooniosaku kasutamise järgselt on suurenenud ettevõtte investeeringud

teadus- ja arendustöösse (sh. disaini)? 4. Millist kasu saite Teie hinnangul esmasest koostöökokkupuutest teadusasutusega?

Palun tooge konkreetseid näiteid? 5. Milline võiks Teie hinnangul olla jätkutegevus innovatsiooniosakule? Kas riik peaks

jätkutegevuse juures kuidagi sekkuma või saab ettevõte sellega ise hakkama? 6. Kuidas mõjutas innovatsiooniosak ettevõtte konkurentsivõimet? Palun tooge

konkreetseid näiteid?

EASi vahehindamise lisaküsimused innovatsiooniosaku puhul:

7. Millistest vahenditest olete rahastanud innovatsiooniteenuse pakkujaga jätkukoostööd? 8. Milliseks hindate Teile osutatud teenuse kvaliteeti? 9. Milline oli koostöö innovatsiooniosaku kaastaotlejatega projekti kestel ja pärast

projekti lõppemist? 10. Millises valdkonnas ja millise innovatsiooniteenuse osutajaga teeksite tulevikus

koostööd? Palun põhjendage. 11. Kas oleksite valmis suurema osaku summa puhul panustama ka omaosalusega?

191

Lisa 2. Ankeetküsimustiku näidis

Documents

EAS - ETTEVÕTLUS- JA INNOVATSIOONIPOLIITIKA ......ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamist. Nüüd, kolm aastat hiljem ja pärast 2012. aasta suvel avaldatud uuringut,