Ee Small Hydro

  • View
    101

  • Download
    0

Embed Size (px)

Transcript

EUROOPA VIKEHDROENERGEETIKA ASSOTSATIOON

VIKEHDROENERGEETIKA

Vikehdroenergeetika puhas ja sstev tulevukutehnoloogia

with support from:

TT 1918

VIKEHDROENERGEETIKA TNANE OLUKORDMRATLUS:ee energia on kindlasti kige rohkem ja kige kauem kasutatud taastuvenergia allikas. 22% maailma elektritoodangust toodetakse hdroelektrijaamades, millest paljud on vikehdrojaamad vimsusega alla 10 MW. Euroopas on rajatud le 17400 vikehdroelektrijaama. Vikehdrojaamade vimsuse lemist piiri mratletakse riigiti erinevalt (1,5 kuni 25 MW), kuid ldiselt on aktsepteeritud piiriks 10 MW, mille on heaks kiitnud ka Euroopa Vikehdroenergia Assotsiatsioon (ESHA). Vikehdroenergeetika pole lihtsalt suurte hdroelektrijaamade vhendatud variant. Philiste nuete rahuldamiseks on vaja eriseadmeid, silmas pidades lihtsust, suurt energiatoodangut, maksimaalset tkindlust ja lihtsat kitust, millega tulevad toime ka mittespetsialistid. Phinudeks vee energia kasutamisel on luua kunstlik veesurve nii, et veehaardekanali vi -toru (survetoru) kaudu jesngist krvale juhitud vesi voolab turbiinile ja sealt allavoolu tagasi jkke. Vikehdrojaamad on peamiselt nn otsevoolu jaamad (seetttu ei vaja nad suuri veehoidlaid, mille jaoks tuleb ehitada suuri tamme ja basseine). Turbiine on laias laastus kahte liiki: AKTIIVTURBIINID (eelkige Pelton-tpi), milles veejuga suunatakse turbiini rootorile, mis on ettenhtud joa suuna muutmiseks ja seega veest kineetilise energia ammutamiseks. Turbiin sobib suurte survekrguste ja vikeste vooluhulkade puhuks. REAKTIIVTURBIINID (eriti Francis- ja Kaplantpi), mis ttavad vette sukeldatult ja tekitavad hdrodnaamilise tsteju, mis ajab ringi turbiinilabasid. Need turbiinid sobivad keskmistele vi madalatele survekrgustele ja keskmistele kuni suurtele vooluhulkadele.

V

VIKEHDROELEKTRIJAAMADE KOGUVIMSUS1980 EL-s paigaldatud koguvimsus (MW) Maailmas paigaldatud koguvimsus (MW) EL-s paigaldatud koguvimsus (% maailmas paigaldatud koguvimsustest) 5900 19000 31.05 1985 6700 21000 31.90 1990 7700 24000 32.08

Allikas: The Future for Renewable Energy 2, 2002

1995 9000 27900 32.26

2000 9600 37000 25.95

2005 10300 46000 22.39

2010 11000 55000 20

Hdroenergeetika on paigaldatud vimsuste ja energiatoodangu osas mahukaim elektrit tootev taastuvenergia tehnoloogia nii Euroopas kui kogu maailmas. Hdrojaamade tiga vib ulatuda kuni 100 aastani. EL riikides, kus ka hdroelektrijaamad on kige vanemad, on peaaegu 45% jaamade iga le 60 aasta ja 68% le 40 aasta.

HDROENERGIA VIKETOOTMINE EUROOPA LIIDUS

9.000 8.000 7.000 6.000 5.000 4.000 3.000 2.000

VHEJ < 1 MW VHEJ 1-10 MW Eurostati 1998. a andmeil 1.000 0

Holland

Luksemburg

Hispaania

Saksamaa

Portugal

Kreeka

Rootsi

Belgia

Itaalia

Iirimaa

Austria

Suurbritannia

Prantsusmaa

Soome

Island

Taani

Norra

VIKEHDROENERGIA JA KESKKONNAPIIRANGUDKeskkonnakaitsjad, kes on vastu vikehdroenergia kasutamisele tema negatiivse mju prast mbritsevale keskkonnale (peamiselt kalandusele ja jekeskkonnale), pavad luua institutsionaalseid ja keskkonnaalaseid tkkeid vikehdroenergeetika tulevikuplaanidele. See pidurdab paljude arenenud riikide edusamme vee energia kasutamisel. Need vited on siiski sageli seotud ainult ksikjuhtudega ja neid ei saa seostada vikehdroenergiaga ldises mttes. Vikehdroenergeetika moodne tehnoloogia ja tiustatud kidumeetodid vhendavad pidevalt lokaalset keskkonnamju. Vastupidi - vikehdroenergeetika avaldab tunduvat positiivset mju loodusele ja hiskonnale: ta asendab fossiilktustel phinevat elektritootmist, mis tekitab kahjulikke heitmeid, nagu kasvuhoonegaasid ja vveldioksiid. CO2 heitkogused on vhenenud 32 000 000 tonni ja vveldioksiidi omad 105 000 tonni aastas. Vikehdroenergeetika vhendab ka jgede leujutusega seotud ohte. Real juhtude vib vikehdroenergeetika tegelikult suurendada bioloogilist mitmekesisust.

VIKEHDROENERGEETIKA ARENGUPOTENTSIAALVikehdroenergeetikal on tohutu seni ammendamata potentsiaal, mis vimaldab tal aidata mrkimisvrselt kaasa energiavajaduse rahuldamisele tulevikus. Palju on veel tiustamise ja optimeerimise vimalusi. Olemasolevate jaamade ige kitamine ja uuendamine viks anda olulise panuse vikehdroenergeetika arengusse. Euroopas annab vikehdroenergeetika, vaatamata tema osa vhenemisele 86%-lt 60%-ni taastuvenergia tootmise installeeritud koguvimsusest, kindlalt suurima panuse energiavajaduse rahuldamisel. Euroopal pakub parimal kaasaegsel tasemel vikehdrotehnoloogiat, kuigi kodune turg muutub ha ahtamaks vaatamata puhta energia tootmise rahvuslikele eesmrkidele. Uutele vikehdrorajatistele lubade hankimine prkub ha arvukamatele institutsionaalsetele ja keskkonnaalastele piirangutele. Seetttu on EL tootjatele parimaks kodumaiseks turuks olemasolevate jaamade moderniseerimine. EL-s on aktiivseimateks vikehdroenergeetika arendajateks Saksamaa, Hispaania ja Kreeka, kus vikehdrojaamade elektritoodang kasvab kiiremini kui teistes EL liikmesmaades. Vljaspool Euroopat avanevad uued vimalused ekspordiks ja tehnoloogia siirdeks, mis pakuvad hid vljavaateid EL tootjatele; majanduslik kasv ja energiavajaduse suurenemine suunavad hdroenergia edasist arengut. Aasia (eriti Hiina ja India) on oma 83 000 MW ressursiga muutumas liidriks hdroenergeetika alal.

HDROENERGIA VARU JA KASUTAMINE EESTIS

V

Vaatamata sellele, et Eesti 7308 vooluveekogust on enamik pikkusega alla 10 km, vhem kui 50 je vooluhulk letab 2 m3/sek ja ainult 14 jel on see le 10 m3 /sek ning et pinnavormide suhtelised krgused ei leta enamasti 20 m, ulatudes harva 50 m-ni, leidub siiski mitusada vee-energia kasutamiseks klbulikku koondatud langusega jeosa, millest suur osa on ka varem kasutusel olnud.Soome laht

Eesti jgede hdroenergeetiliseks potentsiaaliks on hinnanguliselt 2535 MW (seda ilma Narva piirijeta) aastase kogutoodanguga 0,20,4 TWh. Kirjalikud andmed vesiveskitest Eestis prinevad juba 13. sajandist. Aastal 1843 Kreenholmis kiku lastud vesirattad olid oma aja maailma vimsaimad. Esimene 200 kW generaatoriga Kunda tsemenditehase hdroelektrijaam lasti kiku 1893. a.

Balti meri

Nmmeveski 280 kW Prangli Oruveski 18 kW Jgala 1300 kW Kotka 160 kW Kunda 200 kW Naissaar Linname 1152kW Kunda Kunda Silla 330 kW Maardu Tallinn Kohtla-Jarv Joaveski 300 kW Paldiski Linnuse 170 kW Sillame Tammiku 50kW Vetla 110kW Rakvere Saunja 100 kW Kehra Tapa Lilli 246 kW Keila-Joa 320 kW Kehra 120 kW Soodla 160 kW Kaunissaare 264 kW Pikaveski 61 kW Tudulinna 150 kW Vormsi

Narva

Slantsy

Krdla

Rapla Haapsalu Vana-Vigala 150 kW Mustvee Srevere Koseveski 40kW Laupa 25 kW Vaimastvere 100 kW Peipsi Pltsamaa 100 kW Jgeva Saarje 20 kW Vhma Tori 10 00 kW Painkla 140 kW Vike Kamari 200kW Levi 1000 kW Prnu Viljandi Trve 120 kW Lelle Jndja 200 kWSindi 1200 kW

Hiiumaa

Paide

Gdov

Muhu Vilsandi

jrv

Virtsu

SaaremaaKuressaareAbrukaKihnu

VrtsjrvHellenurme 36kW

Tartu

VenemaaPihkva jrv Rpina 75 kW Rpina 200 kW

Kaarli 3kW Trva

Elva Saesaare 240kW 92kW Restu 45 kW Peri 4 kW Plva

58

Irbeni vinKolka

Ruhnu Saar

Aloja

Leevaku 210kW Leevi 250 kW Kakkoveski 18kW Rujiena Vru Valga Oruveski 18kW Burtnieku Saarlas 30kW Ezers Nursi 25 kW Laukla 50kW

Pihkva Petseri Harjasaugu 50 kW Korela 20 kWMe 25 kW

Riia laht

LtiLimbazi

Strenci ValmieraVahtra 80 kW

Aluksne

TTAVAD (PUNASED) JA LHIAJAKS KAVANDATUD (SINISED) HDROJUJAAMAD EESTIS

Enne Teist Maailmasda oli ts 921 hdroturbiini ja vesiratast koguvimsusega le 27,5 MW, nende toodang kattis 28% summaarsest energiatarbimisest. Hdroelektrijaamade koguvimsuseks oli 9343 kW ja nende toodang 28 770 MWh moodustas 28,6% elektrijaamade kogutoodangust. Sja ajal enamik veejuseadmeid purustati. Aastail 1945-1950 taastati palju endisi ja lasti kiku uusi hdrojaamu. 1949. a oli Eestis 43 hdrojaama koguvimsusega 1138,4 kW. Edaspidi seoses plevkivienergeetika arenguga tunnistati veeju kasutamine ebaperspektiivseks ning hdrojaamad olid mratud vljasuremisele. Veeju kasutamise uus tus algas peale taasiseseisvumist: 1991. a taastati Saesaare HEJ Ahja jel, 1993. a Leevaku ja Kotka jaamad Vhandu ja Valgejel. Jrgnes rea endiste jaamade taastamine ja vesiveskite rekonstrueerimine elektrijaamaks.

EESTI HDROELEKTRIJAAMADE KOGUVIMUSE DNAAMIKA1980 0,28* prognoos

1985 0,22

1990 0,20

1995 0,7

2000 1,5

2005* 5,8

2010* 10,5Eestis on silinud paarsada elektrienergia tootmiseks sobivat veskikohta. Eestis tegutseb mitu hdroenergeetika ettevtet, huvi vee-energia kasutamise vastu on les nidanud Eesti Energia, mitmed kohalikud omavalitsused ja eraisikud. Avaldatud on soovitused vikehdrojaamade projekteerimiseks (P. Raesaar Vee-energia Eestis), KaguEesti Vikehdroelektrijaamade projekti raames on koostatud abimaterjalid Internetis vikehdroelektrijaama rajajatele.

Aastal 2002 ttas Eestis 18 minihdroelektrijaama koguvimsusega 3454 kW ja ligikaudse keskmise aastase kogutoodanguga 19000 MWh. Seisuga mrts 2004 oli Eesti jaotusvrkudesse hendatud le 20 minihdroelektrijaama ja rida mikrojaamu (vimsusega alla 10 kW) koguvimsusega 5,4 kW ja ligikaudse keskmise aastase kogutoodanguga 30000 MWh. Suurimaks ja moodsaimaks on aastal 2002 kiku lastud Linname HEJ Jgala jel vimsusega 1125 kW.

Philiselt kasutatakse Francise ja Kaplani turbiine koos asnkroongeneraatoritega. Lhitulevikus kavandatakse taastada 28 suuremat endist hdroelektrijaama ja vesiveskit koguvimsusega 5,6 MW ja aastase kogutoodanguga 34000 MWh. Taastamisvrilised on veel 5 endist suuremat hdroelektrijaama koguvimsusega ligi 0,5 MW ja aastase kogutoodanguga 3000 MWh. Veeju viimase aja kasutuselevtu tempo on keskmiselt umbes 0,4-