1

EAL TEA

TAJA

1/2005

EAL TEA

TAJA

1/2005EESTI A

RH

ITEKTID

E LIIDU

TEAB

ELEHT

2

EAL TEA

TAJA

1/2005

2

EE

STI A

RH

ITEK

TIDE

LIITA

ad

ress:

(juriid

iline

) Lai tn

.29

, Tallin

n 1

01

33

(füü

siline

) Lai tn

.31

, Tallin

n 1

01

33

Tele

fon

/ fak

s: 6411 737, 6411 728E

–po

st: ea

liit@o

nlin

e.e

eh

ttp://w

ww

.arh

liit.ee

Pa

ng

are

kv

isiidid

:E

esti Ü

hisp

an

k,

ko

od

40

1, a

/a 1

00

22

0 1

17

2 0

00

4

Ko

nto

r (Lai tn.31) o

n avatu

d: E-R

kell 9–17

EA

Li ee

stseisu

se k

oo

sole

ku

dto

imu

vad

ne

ljap

äe

viti üle

nä

da

laa

lgu

seg

a k

ell 1

6.3

0.

EA

Li esim

ee

s:M

argit M

utso

EA

Li ase

esim

eh

ed

:Tõ

nu

Laigu

, Ülar M

ark

Arh

itek

tuu

riko

nk

ursid

, Eu

rop

an

:

Tõn

u Laig

u, Em

il Urb

el

EA

L-i pro

jek

tijuh

t:P

ille E

pn

er

EA

L-i sek

retä

r:Sig

ne

Liivale

ht

EA

L-i ko

nto

ris on

võim

alik

tutvu

da

mit-

me

te p

erio

od

iliste a

rhite

ktu

urivä

ljaa

nn

e-

teg

a

(El

Cro

qu

is, d

b,

Ark

itek

tur,

Arch

itectural R

eview, ark jn

e), samu

ti saab

info

rma

tsioo

ni to

imu

vate

st arh

itek

tuu

ri-võ

istlustest, ko

nveren

tsidest, sem

inarid

est,

nä

ituste

st jne

.So

od

salt on

võim

alik osta arh

itektuu

rialast

kirja

nd

ust n

ing

uu

em

aid

aja

kirja

MA

JA,

ER

AM

U ja

EH

ITUS

KU

NS

T nu

mb

reid.

EAL EESTSEISU

SES

EA

L EESTS

EIS

USES

16

. de

tsem

be

r 20

04

Tallinn

a abilin

nap

ea Ü. R

ajasalu tu

t-vu

stab

ee

stseisu

sele

Tallin

na

arh

itek

-tu

urse aren

gu

ga seo

nd

uvaid

plaan

e, mil-

lele järgn

evalt kuju

neb

ka keskustelu

eestseisuse liikm

ete ja Ü. R

ajasalu vah

el.Ü

. Rajasalu

teeb EA

Lile ettepan

eku, et

EAL esitaks Tallin

na lin

navalitsu

sele kir-jaliku

lt pro

bleem

id ja kü

simu

sed, m

isp

uu

du

tavad Tallin

na arh

itektuu

rset aren-

gu

t .Otep

ää vallavalitsus saatis EA

Lile kir-ja, ku

s palu

takse EALilt eksp

ertarvamu

stkah

ele detailp

laneerin

gu

le – Püh

ajärvere

stora

ni re

ko

nstru

ee

rimin

e ja

Tartu

mn

t 4 e

nd

ise k

au

ba

ma

ja ase

nd

am

ine

kõrg

ema h

oo

nestu

sega. M

õlem

a detail-

plan

eering

u p

uh

ul so

ovitakse läb

i detail-

plan

eering

u saad

a ehitu

sõig

us trad

itsioo

-n

iliselt väljakuju

nen

ud

ho

on

etest kõrg

e-m

ate ho

on

ete pü

stitamiseks.

R. K

arp, kes o

n seo

tud

Tartu m

nt 4 asu

vao

bjekti ü

mb

erpro

jekteerimiseg

a, info

r-m

ee

rib e

estse

isust n

ime

tatu

d o

bje

kti

pro

jekteerimisel ü

leskerkinu

d p

rob

lee-m

idest.

EALi eestseisu

s, tutvu

nu

d eelp

oo

l main

i-tu

d d

etailplan

eering

uteg

a, on

arvamu

-se

l, et O

tep

ää

linn

a k

esk

osa

le tu

lek

sko

ostad

a terviklik linn

a areng

up

erspek-

tiive kajastav ja arvestav detailp

lanee-

ring

või lin

nao

sa üld

plan

eering

. Leitak-se, et sellele p

arima lah

end

use saam

i-seks võ

iks välja kuu

lutad

a kas arhitek-

tuu

rivõistlu

s või siis tellid

a antu

d ala h

oo

-n

estamiseks väh

emalt ko

lm visio

on

i eri-

3

EAL TEA

TAJA

1/2005

EAL EESTSEISU

SES

nevatelt arh

itektidelt. Tead

mata laie-

ma

t are

ng

up

ersp

ek

tiivi ja p

iirko

nn

am

ahu

lise areng

u p

laane, ei p

eeta võim

a-liku

ks Tartu m

nt 4 asu

va ob

jekti üm

ber-

pro

jekteerimise ko

hta o

bjektiivse eks-

perth

inn

ang

u ko

ostam

ist; võim

alik oleks

arvestada vaid

olem

asoleva situ

atsioo

-n

iga, m

is aga kõ

igi eeld

uste ko

haselt

teistsug

useks ku

jun

eb.

Püh

ajärve restoran

i rekon

strueerim

ise-o

sas leitakse, et kasutad

a oleva m

ater-jali alu

sel ei ole võ

imalik an

da ü

hest o

t-su

stust kavan

datava h

oo

ne m

ahu

osas,

kuid

kahtlem

ata tekitab reko

nstru

eeri-m

ine kavan

datu

d ku

jul m

itmeid

küsita-

vusi. Lõ

pliku

otsu

se tegem

iseks tuleks

läbi viia p

õh

jalik ekspertiis. K

alkulatsio

o-

nid

e koh

aselt kuju

neb

ekspertiisi h

inn

aks10 000.- kro

on

i. EAL o

n valm

is tegem

aeksp

ertiisi, mille läb

iviimiseks o

n vaja

kind

lasti kõn

ealuse o

bjekti täism

ahu

seskiisp

rojekti (p

laanid

, lõiked

, vaated,

visua

lisee

ring

ud

) ko

os se

letu

skirja

ga

.Eksp

ertiishin

nan

gu

koo

stamin

e võtab

aega ca 2 n

ädalat.

Ote

pä

ä va

llava

litsuse

le o

tsusta

tak

sesaata vastavasisu

line kiri, ku

s lisaks eel-to

od

ule

tule

ks ju

htid

a tä

he

lep

an

u k

aa

sjao

lule

, et k

õik

arh

itek

tuu

riob

jek

tido

n E

esti V

ab

ariig

is ka

itstud

au

torik

ait-

sese

ad

use

ga

nin

g n

en

de

mu

utm

ine

pe

ab

ole

ma

ko

osk

õla

s nim

eta

tud

sea

-d

useg

a.V

astu

skirja

s tule

ks k

ind

lasti ä

ra tu

ua

,et EA

L peab

olu

liseks, et Otep

ää linn

jaü

mb

erkau

dsed

vallad saaksid

om

ale ar-h

itekti, kes om

aks pid

evat ülevaad

et jako

ntro

lli sealse ehitu

stegevu

se üle.

14. detsem

bril 2004 lin

navo

likog

us

toim

un

ud

koh

tum

isel esitati loo

meliitu

-d

e esind

ajaile tutvu

miseks M

etsakalmis-

tu in

fosten

did

e kavand

id. EA

Li esind

aja-ten

a osalesid

nõ

up

idam

isel H. V

olb

erg ja

T. Kalju

nd

i. H. V

olb

ergi sõ

nu

l esitati töö

-rü

hm

ale pro

jekteerija Rjad

nev-M

eristop

rojekt. Selles p

rojektis o

n läh

tutu

d M

et-sa

ka

lmistu

aja

loo

lisest vä

ärtu

sest, Jo

-h

anso

ni p

rojekteeritu

d kab

eli stiilist jain

form

atsioo

ni leid

mise lih

tsusest. See-

tõttu

on

materjaliks p

akutu

d p

easisse-p

ää

su ju

urd

e k

lom

bitu

d p

ae

mü

üri ja

mu

sta po

leeritud

gran

iiti, millele o

n g

ra-veeritu

d tekst, n

ing

kvartalisiseste info

-täh

iste materjaliks lih

vitud

sarrustatu

db

etoo

ni n

ing

mu

sta po

leeritud

gran

iiti.G

raniid

ile süvistatakse valg

e kiri. Gra-

niitp

laadi p

aksuseks o

n 30 m

m. Sissep

ää-su

de in

fosten

did

e kõrg

useks o

n 1.90,

fun

ktsion

aalsete kvartalitähiste p

uh

ul

1.45. Nn

. nu

mereeriv kvartalitäh

is - kvar-talin

um

brig

a risttahu

kas on

veel om

a-ette kvartali m

arkeerimise elem

ent. Ig

ain

fosten

d m

oo

du

stab o

maette terviku

koo

s pin

gi ja täh

isega. K

vartalitähiste

paig

utam

isel tuleb

lähtu

da lo

om

eliitu-

de so

ovist – kas p

ann

a ainu

lt liidu

nim

i jakvartalikaart võ

i tuu

a eraldi välja ka lii-

tud

e po

olt valitu

d lo

om

einim

este nim

ed.

Eestseisus, tu

tvun

ud

nim

etatud

pro

jek-tig

a, kiidab

selle heaks.

H. V

olb

erg

info

rme

erib

ee

stseisu

stLillep

i parg

i (Ru

mm

u tee ja K

ose tee vah

e-lin

e park) rah

vaarutelu

st, mis to

imu

s Piri-ta V

aba A

ja Kesku

ses. Aru

telu p

iirdu

s osa-

võtjate p

oo

lt pro

jekti koh

ta üksn

es küsi-

mu

ste esitamise võ

imalu

sega, sisu

list aru-

4

EAL TEA

TAJA

1/2005

telu ei to

imu

nu

d. A

rutelu

l viibisid

seenio

ri-d

e se

ktsio

on

i esin

da

jad

F. Tom

ps, H

.V

olb

erg ja V. Parker. Seen

iorid

e sektsioo

nkavatseb

om

a kokku

tuleku

l detailp

lanee-

ring

ut aru

tada ja teh

a eestseisusele ette-

pan

ek kavand

i arutam

iseks 13.01.2005to

imu

val eestseisuse ko

oso

lekul.

Ko

nk

ursi A

asta

Be

too

ne

hitis 2

00

4þü

riiliikmeks m

ääratakse EALi p

oo

lt E.U

rbel.

E. Urb

el info

rmeerib

eestseisust K

ul-

tuu

rimin

isteerium

is toim

un

ud

koh

tum

i-sest, ku

s kõn

e all oli ER

Mi u

ue p

eaho

on

earh

itektuu

rse lahen

du

se saamiseks ka-

vand

atav rahvu

svahelin

e kon

kurss. K

oh

-tu

misel o

salesid Eesti R

ahva M

uu

seum

id

irektor Jaan

us Plaat, K

ultu

urim

inistee-

rium

i kultu

uriväärtu

ste osako

nn

a nõ

u-

nik m

uu

seum

ide alal Peeter M

auer n

ing

E. Urb

el EALi esin

dajan

a. Eesti Rah

vaM

uu

seum

i uu

s peah

oo

ne p

eaks valmi-

ma 2008. aastaks. Esialg

sete plaan

ide

koh

aselt kavand

atakse kon

kurss välja

kuu

lutad

a 15. mail 2005. K

oo

soleku

l ot-

sustati, et ER

Mi u

ue p

eaho

on

e arhitek-

tuu

rse lahen

du

se saamiseks ko

rraldata-

va rahvu

svahelise ko

nku

rsi ting

imu

sedko

ostab

EAL. K

on

kursi þü

riisse tuleb

Ees-tist m

äärata 2 inim

est. E. Urb

el arvab,

et tu

leb

leid

a a

rhite

ktu

urib

üro

o, k

es

ha

kk

ak

s ko

osta

ma

võistlu

sting

imu

si.Sam

uti o

n vajalik leid

a nö

tuu

mik, kes

hakkaks aktiivselt teg

elema n

imetatu

drah

vusvah

elise kon

kursi ko

rraldam

isega.

EALi eestseisu

se otsu

sega m

ääratak-se R

and

vere algko

oli h

oo

ne arh

itektuu

-rivõ

istluse zü

riisse järgm

ised EA

Li liik-m

ed: Eva H

irvesoo

, Kalle V

ellevoo

g, In

d-

rek Allm

ann

, An

dres A

lver.M

. Mu

tso in

form

eerib ko

oso

lijaid, et

14. detsem

bril 2004 alu

stas töö

d K

ultu

u-

rimin

isteerium

i juu

rde lo

od

ud

Arh

itek-tu

urik

om

isjon

. Arh

itek

tuu

riko

misjo

ni

esimesel ko

oso

lekul aru

tati kom

isjon

ied

asise töö

korrald

useg

a seon

du

vat.11. d

etsemb

ril 2004 tähistas Eesti H

e-lilo

ojate Liit o

ma 80. aastap

äeva. aasta-p

äeva raames 12. d

etsemb

ril 2004 toi-

mu

nu

d vastu

võtu

l Kad

rioru

lossis viib

iska EA

Li esimees M

. Mu

tso.

On

alanu

d ku

tseom

istamin

e Vo

lita-tu

d arh

itekt V kvalifikatsio

on

ile. Vo

lita-tu

d arh

itekt V ku

tsetun

nistu

ste väljas-tam

ise tasum

äärad (kin

nitatu

d K

ultu

uri

Ku

tsenõ

uko

gu

po

olt 23. n

ovem

bril 2004)

on

järgm

ised: EA

Li liikmetele 4000.- kr,

mitte

liikm

ete

le 5

00

0.- k

r. Nõ

uta

vate

do

kum

entid

e Ku

tsekom

isjon

ile esitami-

se tähtaeg

on

15. jaanu

ar 2005. Ku

tse-ko

misjo

ni esim

ese istun

g to

imu

b 21. jaa-

nu

aril 2005 kell 14.00 EALis.

Ü. M

ark, uu

rinu

d, m

illised o

n võ

imalu

-sed

saada EA

Lile org

anisatsio

on

i tegevu

-seks so

bilikke ru

um

e, jõu

dis järeld

usele,

et ruu

mid

e leidm

ine o

n väg

a keerukas.

(EALi u

ute ru

um

ide vajad

us o

n tekkin

ud

seoses h

etkel rend

il oleva p

inn

a Lai tn 31

rend

ihin

na m

ärgatava su

uren

emiseg

a.) M.

Mu

tso

sõn

ul

on

D

isain

i- ja

Tarbeku

nstim

uu

semis vab

anem

as pin

d. M

.M

utso

lub

ab u

urid

a sealsete üü

ripin

dad

eso

bilikku

st EALi teg

evuseks. Sen

ini ei o

leTallin

na lin

navalitsu

s otsu

stanu

d aad

ressilPo

ska 8 asuva m

aja edasist saatu

st, kust

võib

ka avaned

a võim

alus ru

um

ide ren

ti-m

iseks.

EAL EESTSEISU

SES

5

EAL TEA

TAJA

1/2005

Eestseisus, vaad

anu

d läb

i Lemb

it Tor-

gi EA

Li liikmeks astu

mise avald

use n

ing

tutvu

nu

d tem

a töö

de m

apig

a, otsu

stabü

ksmeelselt L. To

rgi EA

Li liikmeks vastu

võtta.

13

. jaa

nu

ar 2

00

5K

oo

s Lillepi Parg

i Seltsi liikmete En

eja Ilo

Tom

berg

iga, kes ku

tsutu

d kü

lalis-ten

a osalevad

eestseisuse ko

oso

lekul,

käsitletakse Lillepi p

argi d

etailplan

eerin-

gu

t.F. To

mp

s ann

ab eetseisu

sele lüh

iülevaa-

te Lillepi p

argi d

etailplan

eering

ust. D

e-ta

ilpla

ne

erin

gu

ee

smä

rgik

s on

raja

da

Pirita tee 110/Ko

se tee 7a kinn

istul asu

-vasse Lillep

i parki g

olfiväljak, laien

dad

aR

um

mu

tee

2 k

inn

istul a

suva

t Pirita

Selverit nin

g jätta territo

oriu

mil asu

vako

lmn

urkse h

aljasala tipp

üld

kasutata-

vaks. Lillepi p

ark on

halvas seisu

korras –

niid

ualad

soo

stuvad

ja on

võssa kasva-

mas. G

olfiväljaku

plan

eering

ulah

end

u-

se on

koo

stanu

d arh

itekt Peter Ch

am-

berlain

. Planeerin

gu

lahen

du

s näeb

etterajad

a üh

eksa rajaga g

olfiväljak ko

os

harju

tusväljaku

ga. K

uig

i detailp

laneerin

gei n

äe nii ette, p

iiratakse ilmselt ko

gu

go

lfiväljaku territo

oriu

m o

hu

tuse tag

a-m

isek

s 5 m

kõ

rgu

se võ

rkp

iirde

ga

. F.To

mp

si sõn

ul n

õu

ab ig

a go

lfiraja ehita-

min

e suu

re hu

lga p

uu

de m

aha võ

tmist.

Lillepi p

argi d

etailplan

eering

u rah

vaaru-

telul leiti, et g

olfiväljak ei to

hiks o

lla võrk-

aiaga p

iiratud

. Sisuliselt su

lgeks see p

ar-g

i tavakülastajale. Sam

as ei ole ilm

a võrk-

piird

eta turvalise g

olfiväljaku

rajamin

ereaaln

e. 4. jaanau

ril 2005 toim

un

ud

see-

EAL EESTSEISU

SES

nio

ride sektsio

on

i koo

soleku

l tõd

eti, etg

olfiväljaku

koh

t ei ole lin

nap

argis. Leiti,

et Lillepi p

ark tuleks ko

rrastada ja säili-

tada võ

imaliku

lt loo

du

slähed

asel kuju

l.Selle eest, et säilitad

a park kõ

igile lin

na-

kod

anikele, võ

itleb ka ka Lillep

i Pargi

Selts. Seltsi esimees o

n En

e Tom

berg

, kesan

nab

eestseisusele ü

levaate Lillepi Par-

gi Seltsi teg

evusest. Selts o

n arvam

usel,

et Lillepi p

argi territo

oriu

mile g

olfivälja-

ku rajam

ine kätkeb

end

as mitm

eid o

h-

tusid

üm

britsevale keskko

nn

ale: mu

lla-tö

öd

võivad

osaliselt kah

justu

da o

lemas-

olevaid

pu

id ja p

õõ

said, sam

uti tekita-

taks suu

rt kahju

parg

i linn

ustiku

le. Go

l-fiväljaku

rajamisel p

argi territo

oriu

mile

suu

reneb

mü

ratase nin

g tekib

tuu

leko-

rido

r. Sellega kaasu

b läh

ikon

nas elavate

inim

este

e

luk

valite

ed

i la

ng

us.

E.

Tom

berg

rõh

utab

, et põ

him

õtteliselt ei

ole Lillep

i Pargi Selts g

olfiväljaku

raja-m

ise vastu, ku

id o

leks mõ

istlik ja otstar-

bekas, et Lillep

i park jääks avatu

ks kõi-

gile. R

epliig

i korras ü

tleb I. To

mb

erg, et

Jõeläh

tmesse o

n rajam

isel kõig

ile nõ

e-tele vastav 27-rajalin

e go

lfiväljak.H

. Vo

lberg

teeb ü

levaate detailp

laneerin

-g

u p

rojekti seletu

skirjas olevaist lo

od

us-

teadlaste eksp

erthin

nan

gu

ist, mis ü

tleb,

et park o

n h

ästi liigirikas. Id

entifitseeritu

dtakso

nite arv o

n 75, ko

du

maiseid

pu

ittai-m

i on

32. Pargis kasvavad

mitm

ed kaitse-

alused

taimeliig

id, lin

nu

stik on

väga rikka-

lik. Loen

dati 71 liiki, n

eist pesitsejaid

39liiki. Lo

od

ustead

laste arvates niivõ

rd rik-

kalik ja mitm

ekesine ala Tallin

na kesklin

-n

a lähed

uses o

n lo

od

ush

aridu

se seisuko

-h

alt hin

dam

atu väärtu

sega.

6

EAL TEA

TAJA

1/2005

EAL EESTSEISU

SES

Järgn

eb Lillep

i parg

i detailp

laneerin

gu

arutelu

. T. Tallinn

a sõn

ul võ

eti 1994. aas-tal Tallin

nas vastu

linn

avalitsuse m

äärus,

milles o

li ära too

du

d ka m

un

itsipalisee-

ritavate haljasalad

e nim

ekiri linn

aosa-

de

ka

up

a. Se

lles n

ime

kirja

s ei o

lnu

dLillep

i parki. Seeg

a on

Lillepi p

argi terri-

too

rium

reform

imata riig

imaa. K

inn

is-tu

t läbib

Varsaallika o

ja ja kinn

istu m

a-ja

nd

uslik

otsta

rve o

n so

tsiaa

lma

a. A

.So

an

si po

olt 1

92

5. a

asta

l ko

osta

tud

Lillep-V

arsaallika-Iru m

aa-ala plan

eeri-m

iskava näg

i ette Lillepi p

argi ala kasu

-tu

selevõtm

ist Maarjam

äe aedlin

na p

ar-g

ina, m

illesse lõiku

b Pirita tee ääres väi-

keho

on

estusala. (Lillep

i park =

Varsaalli-

ka oja valg

ala, kuh

u p

oln

ud

öko

no

om

ne

maju

ehitad

a.) Preagu

on

park ü

ldm

aa-n

a mu

nitsip

aliseeritud

.M

. Šeini sõ

nu

l on

Lillepi p

arki raske par-

giks n

imetad

a. Parki läbib

vaid ü

ks tee,m

is vastavalt Lillepi p

argi d

etailplan

ee-rin

gu

le peaks säilu

ma ka p

eale go

lfiväl-jaku

rajamist. M

. Šein n

äeb sellele alale

go

lfiväljaku rajam

ises fantastilist m

aas-tiku

arhitektu

urset ku

jun

du

spo

tentsiaali.

Ku

igi ka p

raegu

on

spo

rtimiseks etten

äh-

tud

alad - ten

niseväljak ja jalg

pallip

lats -p

argis o

lemas, ku

id kah

juks ei kasu

tan

eid keeg

i. M. Šein

i arvates on

go

lfiväl-jaku

rajamisele altern

atiiviks korru

sma-

jad

e e

hita

min

e p

arg

i territo

oriu

mile

(seda n

ägi ette ka arh

itekt A. So

ansi p

ro-

jekt).H

. Vo

lberg

Maarjam

äe kauaaeg

se elani-

kun

a meen

utab

, et park teh

ti väga h

ästiko

rda 1980. a. o

lüm

piaks. R

ajati teed,

paig

aldati p

ing

id, u

uen

dati m

uru

, istu-

tati pu

id. A

inu

s defekt sellest ajast o

nsad

evete kanalisatsio

on

i üh

e kaevu p

ai-g

utu

s loh

ku. V

ihm

adeg

a kaev ajab ü

le jau

pu

tab ü

mb

rusko

nd

a. Haljasala läb

ibko

kku 4 teed

ja kõik o

n elavas kasu

tu-

ses. V

iima

sed

kü

mm

ek

on

d a

asta

t on

park täiesti h

oo

ldam

ata.A

. Levald leiab

, et go

lfiväljak on

küll

maastiku

arhitektu

uri o

bjekt, ku

id ku

irajad

a see märg

alale, kuju

neb

parg

ipu

u-

de kad

u väg

a suu

reks – kun

i 100 pu

ud

iga

go

lfiraja

ko

hta

, lisak

s vee

reziim

im

uu

tum

ise tõttu

välja surevad

pu

ud

. T.K

alju

nd

i arva

tes o

lek

s Lillep

i pa

rgi

säilta

min

e k

orra

statu

d lo

od

usp

arg

ina

kõig

e otstarb

ekam.

Aru

telu käig

us tekkin

ud

seisuko

hti:

1.P

arg

i territo

oriu

mile

go

lfivälja

ku

rajatamisel o

n tõ

enäo

line, et o

lemaso

levlo

od

ureþiim

ei säili.2.G

olfiväljaku

rajamisel m

uu

tub

ala pa-

ratamatu

lt suletu

ks; piireteta g

olfim

än-

gu

väljakud

ei oleks tu

rvalised p

argis lii-

kujatele.

3.Kin

dlasti tu

leks välistada p

argi terri-

too

rium

i ho

on

estamin

e (ka kaug

emas

tuleviku

s).4.K

aalud

a tuleks p

argi jätm

ist metsa-

maaks n

ing

selle võtm

ist linn

aparkid

en

imekirja.

H. K

iik tutvu

stab eestseisu

sele ideed

luu

a Kau

nite K

un

stide A

kadeem

ia. H.

Kiig

e sõn

ul o

n K

aun

ite Ku

nstid

e Akad

ee-m

ia loo

min

e ideetasan

dil o

lnu

d Eestis

arutu

sel jub

a 7 aastat, kuid

selle teostu

-sen

i ei ole kah

juks veel jõ

utu

d, sed

a po

-

7

EAL TEA

TAJA

1/2005

EAL EESTSEISU

SES

liitikute o

tsustam

atusest tin

gitu

na. K

au-

nite K

un

stide A

kadeem

ia tegu

tseks sar-n

aselt Eesti Teadu

ste Akad

eemiag

a (shakad

eemiku

te tasustam

ise küsim

uses).

Kau

nite K

un

stide A

kadeem

ia olu

liseksfu

nktsio

on

iks oleks rah

vusvah

eliste su-

hete aren

dam

ine, Eesti ku

ltuu

ri tutvu

s-tam

ine m

aailmas, tasu

ta kon

verentsid

eja lo

eng

ute ko

rraldam

ine jn

e. Akad

ee-m

ia rahastajaks o

leks riik finan

tseerimi-

seg

a riig

iee

larve

st. Ka

van

da

tava

ak

a-

deem

ia koo

sseisu p

eaks kuu

lum

a 6 kun

s-tiala esin

dajad

, igalt alalt 2.

Kau

nite K

un

stide A

kadeem

ia loo

min

e on

hetkel seisu

s, kus o

n lo

od

ud

initsiatiiv-

gru

pp

MTÜ

Eesti Kau

nite K

un

stide A

ka-d

ee

mia

. Kin

nita

tud

on

ka

ak

ad

ee

mia

põ

hikirja eeln

õu

. H. K

iik leiab, et in

itsia-tiivg

rup

pi võ

iks kuu

lud

a ka 2 arhitekti

nin

g teeb

eestseisusele selleko

hase et-

tepan

eku.

Enn

e H. K

iige ettep

aneku

suh

tes kind

laseisu

koh

a võtm

ist peab

eestseisus vaja-

likuks aru

tada akad

eemia lo

om

ise sisu-

lises va

jad

use

s: nä

it. ka

s ak

ad

ee

mia

dsellises täh

end

uses o

n Eu

roo

pas ü

leüld

i-se p

rog

ressi teenistu

ses või täh

end

avadn

ad ka reg

ressi (I. Jalas). K. V

ellevoo

gp

eab I. Jalase p

oo

lt esitatud

küsim

ust

igati õ

igu

statuks ja esitab

küsim

use, kas

mitte akad

eemia seisu

koh

ad, ko

rd ju

ba

välja öeld

ud

, ei jää mitte lõ

plikeks ja vaid

-lu

stam

isele

mitte

ku

ulu

vate

ks. Se

lline

kahtlu

s joh

tub

tõsiasjast, et akad

eemia

po

sitsion

eerib en

nast aju

trustin

a, mille

liikmeteks o

sutu

vad tõ

enäo

liselt om

aeriala au

toriteed

id, kelle arvam

ust p

o-

leks eetiline tag

antjärele arvu

stada.

V. Valk ja Y. A

lend

er tutvu

stavad eest-

seisusele id

eed lu

ua M

TÜ N

OSE (Eesti

Arh

itektide Liid

u N

Oo

rteSEktsioo

n) n

ing

OÜ

NO

DI (a

rhite

ktu

urib

üro

o N

Oo

red

DIsa

ine

rid). M

õle

ma

id ü

he

nd

ab

sõn

an

oo

red täh

end

uses avatu

s, inn

ovatiivsu

s,lo

ovu

s, küsitlev-skep

tiline m

õtlem

ine,

disku

ssioo

n, revo

lutsio

on

. NO

SEsse võik-

sid ku

ulu

da n

ii arhitektu

uri õ

pp

ivad n

oo

-red

, linn

aplan

eerijad, sisearh

itektid, kes

veel ei kvalifitseeru lo

om

eliitu ku

ulu

ma,

aga ka kõ

ik asjast hu

vitatud

no

ored

mis-

tahes teistest lo

om

eliitud

est. NO

DI o

lekso

ma o

lemu

selt äriüh

ing

, millel o

n 3 o

sa-n

ikku – V. V

alk, Y. Alen

der, T. K

öller. N

OD

Iaitaks N

OSE id

eid reaalselt ellu

viia.V

. Valg

u sõ

nu

l on

NO

DI sen

ini p

idan

ud

om

a p

roje

ktid

e e

lluviim

isek

s kü

sima

KU

LKA

lt rahalisi vah

end

eid EA

Li vahen

-d

usel. K

un

a NO

DI p

oo

lt kavand

atud

jaläb

iviidavad

pro

jektid võ

ivad ko

hati vas-

tuo

llu m

inn

a EALi p

õh

ikirjalise tegevu

-seg

a, leiab V. V

alk, et lihtsam

oleks rah

a-lisi vah

end

eid tao

tleda o

tse NO

SEle.T

õsta

tub

kü

simu

s – millin

e o

n N

OD

I/N

OSE ed

aspid

ine seo

s EALig

a. Eestsei-su

s leiab, et seo

s võib

laialivalgu

vaks ku-

jun

eda. Leitakse, et N

OD

Ile on

kergem

raha tao

tleda ku

i NO

SEle. On

ju N

OD

Ip

õh

ikiri jub

a kinn

itatud

, NO

DI ko

du

lehe

jaoks K

ULK

Alt rah

agi saad

ud

. Leitakse,et N

OD

I ja NO

SE temaatika vajab

veelsü

venem

ist.Tartu

Üliko

ol ko

rraldab

TÜ N

arva Ko

l-led

þi uu

e õp

peh

oo

ne arh

itektuu

rilise la-h

end

use väljaselg

itamiseks riig

ihan

keid

eekon

kursi. Id

eekon

kursi tin

gim

used

on

koo

stanu

d Tartu

Üliko

ol. Selleg

a soo

-

8

EAL TEA

TAJA

1/2005

vivad võ

istluse läb

iviijad, et EA

L nim

e-taks väh

emalt kaks o

map

oo

lset esind

a-jat id

eekon

kursi riig

ihan

ke kom

isjon

i.Id

eekon

kursi tin

gim

usteg

a põ

hjaliku

mtu

tvum

ine jääb

E. Urb

eli ülesan

deks n

agu

ka züriiliikm

ete määram

ine.

4.03.2005 toim

uvad

EKA

rektori vali-

mised

. Eestseisuse o

tsuseg

a määratak-

se EALi esin

dajaks EK

A rekto

ri valimise

valimisko

gu

sse M. M

utso

. Ase

nd

usliik

-m

ek

s mä

ära

tak

se T. La

igu

.1

1. ja

an

ua

ril 20

05

toim

us H

arid

us-

ja Teadu

smin

isteerium

i Tallinn

a esind

u-

ses k

oo

sole

k, m

is oli a

jen

da

tud

Ee

stiEh

itusettevõ

tjate Liidu

, Eesti Ehitu

sma-

terja

lide

Too

tjate

Liidu

ja K

inn

isvara

Ha

lda

jate

ja H

oo

lda

jate

Liidu

po

olt

03

.11

.20

04

ha

ridu

s- ja te

ad

usm

inistri-

le sa

ad

etu

d ü

hisk

irjast, m

illes n

ime

ta-

tud

liitud

e e

sind

aja

d te

eva

d e

ttep

an

e-

ku

arh

itek

tiõp

pe

üle

viimise

ks E

esti

Ku

nstiakad

eemiast Tallin

na Teh

nikaü

li-k

oo

li, mislä

bi lo

od

eta

kse

saa

vuta

da

arh

itek

tiõp

pe

tug

eva

m te

hn

iline

tase

.K

oo

sole

ku

pä

eva

ko

rd o

li järg

min

e: a

r-h

itek

ti-õp

pe

ka

va ja

täie

nd

ko

olitu

sesu

un

du

s taid

e ja

teh

no

loo

gia

sün

tee

si-le

(dr J. So

ole

p); va

jad

us tu

ge

vda

da

teh

no

loo

gia

õp

et a

rhite

ktik

oo

lituse

s(EEL/EETL). K

oo

soleku

st olid

osa võ

tma

ku

tsutu

d n

ii kõ

rgh

arid

use

kva

litee

di

ku

i ka

ku

tsek

valifik

atsio

on

i tun

nu

sta-

mise

ga

teg

ele

vad

tipp

am

etn

iku

d, sa

-m

uti k

irja a

lga

taja

d. E

ALi e

sind

aja

na

osa

lesid

ko

oso

lek

ul M

. Mu

tso ja

Tõ

nu

Laig

u. A

rhite

ktiõ

pp

e T

TÜ

sse ü

leviim

i-se

ide

e o

lulisim

põ

hje

nd

us o

li see

, et

mu

jal m

aa

ilma

s on

arh

itek

tiõp

e te

hn

i-

kaüliko

olid

e juu

res nin

g eh

itajad ei o

lera

hu

l ee

sti arh

itek

tide

teh

nilise

ette

-va

lmistu

seg

a. H

arid

us- ja

Tea

du

smin

is-te

eriu

mi e

sind

aja

d te

gid

ko

oso

lek

ul

ettepan

eku m

oo

du

stada ko

misjo

n, kes

ha

kk

ak

s arh

itek

tiõp

pe

tem

aa

tika

ga

ed

asi te

ge

lem

a. K

om

isjon

otsu

stati

luu

a K

ultu

urim

iniste

eriu

mi ju

ure

s te-

gu

tseva

arh

itek

tuu

riko

misjo

ni ju

urd

e.

Leiti, e

t ko

misjo

ni tö

össe

tule

ks k

aa

sa-

ta kind

lasti Harid

us- ja Tead

usm

inistee-

rium

i nin

g E

esti E

hitu

sette

võtja

te Lii-

du

esind

ajad.

Ee

stseisu

s, vaa

da

nu

d lä

bi O

tep

ää

valla

valitsu

se p

oo

lt EA

Li saa

de

tud

täie

nd

ava

kirja

Ote

pä

ä k

ah

e d

eta

ilpla

-n

ee

ring

u – P

üh

ajä

rve re

stora

ni re

-k

on

strue

erim

ine

ja Ta

rtu m

nt 4

en

dise

ka

ub

am

aja

ase

nd

am

ine

kõ

rge

ma

ho

o-

ne

stuse

ga

– ko

hta

, on

arva

mu

sel, e

ttäien

dava in

fo p

õh

jal on

mõ

lemale d

e-ta

ilpla

ne

erin

gu

le võ

ima

lik e

ksp

ertiis

teh

a. N

ime

tatu

d k

irjast se

lgu

s, et O

te-

pä

ä lin

na

ke

sko

sa k

oh

ta o

n p

lan

ee

ring

jub

a k

oo

statu

d. Ü

. Ma

rk, k

es k

äis O

te-

pääl kõ

nealu

ste ob

jektideg

a tutvu

mas,

leia

b, e

t Ote

pä

ä k

on

tek

stis on

ma

jako

rruselisu

se äärmin

e maksim

um

piir 4.

Otsu

stata

kse

, et m

õle

ma

le o

bje

ktile

ha

kk

ab

ek

spe

rtiisi ko

osta

mist E

ALi

po

olt ju

htim

a T. Ta

llinn

. Ek

spe

rtiisi te-

ge

mise

ko

gu

ma

ksu

mu

sek

s on

12

00

0.-

kro

on

i. Ote

pä

ä va

llava

litsuse

le o

tsus-

tata

kse

saa

ta va

stava

sisulin

e k

iri.M

. Soo

saa

r saa

tis EA

Li kirja

, mille

stu

tvusta

b id

ee

d k

orra

lda

da

20

05

. aa

s-ta

ke

vad

el P

ärn

us k

on

vere

nts, m

illete

em

ad

on

järg

mise

d:

EAL EESTSEISU

SES

9

EAL TEA

TAJA

1/2005

1. Linn

ade p

öö

ramin

e näo

ga vee p

oo

le.2. Pro

bleem

id lin

nad

e kaitsmisel vee stii-

hia eest.

3. Berliin

i deklaratsio

on

i rakend

amin

eB

alti riikides.

Ko

nveren

tsile plaan

itakse kutsu

da ka

väliskülalisi. K

on

verentsi eeld

atavd ko

r-rald

ajad o

n Pärn

u U

ue K

un

sti Mu

useu

m,

Pärnu

linn

, CITTA

D’A

CQ

UA

– CITIES O

NW

ATER

(Ven

eetsia). M. So

osaar n

äeksm

eelsasti, et korrald

ajate hu

lka kuu

luk-

sid ka EA

Li esind

ajad.

Eestseisus leiab

, et M. So

osaare ettep

a-n

ek on

teretuln

ud

ja nim

etatud

kon

ve-ren

ts igati ko

rraldam

ist väärt.M

. Mu

tso p

akub

välja mõ

tte luu

a eral-d

i mittetu

lun

du

süh

ing

un

a loo

meliitu

de

liit. K. V

ellevoo

g rõ

hu

tab, et sisu

liseltp

eaks olem

a niisu

gu

ne liit ü

hisko

nn

ap

oo

lt aktsepteeritav su

rvegru

pp

. Loo

me-

liitud

e liit oleks sid

uvaks lü

liks eri vald-

kon

dad

e om

avahelisel su

htlem

isel. Sa-m

uti võ

imald

aks see teha o

peratiivselt

üh

isavaldu

si, ettepan

ekuid

jne. Lo

om

e-liitu

de liid

u ü

heks fu

nktsio

on

iks võiks o

llaka reg

ulaarsete seltsko

nd

like üritu

stek

orra

lda

min

e (n

äite

ks su

vel V

iinistu

sM

anitski ku

nstim

uu

seum

is). Loo

meliitu

-d

e liidu

loo

mise id

ee leiab eestseisu

sep

oo

lt toetu

st.T. K

aljun

di, kelle ü

lesand

eks jäi koo

s-tad

a Metsakalm

istu arh

itektide kalm

e-a

la id

ee

pro

jek

ti arh

itek

tuu

rivõistlu

setin

gim

used

, info

rmeerib

eestseisust, et

võistlu

sting

imu

sed o

n valm

is ja oo

tavadeestseisu

sega ko

oskõ

lastamist. N

imeta-

tud

võistlu

sting

imu

stega p

õh

jalikum

tut-

vum

ine jääb

E. Urb

eli ülesan

deks.

10

. ve

eb

rua

r 20

05

Riig

ikog

u liig

e M. So

osaar, kes ku

tsutu

dkü

lalisena o

saleb eestseisu

se koo

soleku

lPlan

eerimissead

use m

uu

tmise sead

use

eelnõ

ug

a seon

du

vas arutelu

s, teavitabko

oso

lijaid faktist, et V

V kiitis 27. jaa-

nu

aril 2005 toim

un

ud

istun

gil h

eaks pla-

neerim

isseadu

se mu

utm

ise seadu

se eel-n

õu

. Seadu

se eelnõ

u esitatakse R

iigiko

-g

ule

kin

nita

mise

ks e

esm

ärg

iga

an

da

majan

du

s- ja kom

mu

nikatsio

on

imin

ist-rile vo

litusn

orm

Euro

op

a Majan

du

spiir-

kon

na liikm

esriigis võ

i Šveitsis arhitekti

kutsekvalifikatsio

on

i tõen

davate d

oku

-m

entid

e loetelu

kehtestam

iseks. Keh

ti-va sead

use ko

haselt an

takse majan

du

s-ja ko

mm

un

ikatsioo

nim

inistrile vo

litus

ke

hte

stad

a E

Li liikm

esriig

is arh

itek

tiku

tsekvalifikatsioo

ni o

man

dam

ist tõen

-d

avate do

kum

entid

e loetelu

.U

ue sead

use eeln

õu

väljatöö

tamise ju

u-

res osales ka EA

L, kes lisaks sellele, et oli

nõ

us p

laneerim

isseadu

se § 13 lõike 3

mu

utm

ise eelnõ

u sisu

ga, esitas o

malt

po

olt ka m

õn

ed täien

davad

ettepan

e-ku

d. EA

L avaldas arvam

ust, et p

laneeri-

missead

use § 13 lõ

ike 3 viiman

e lause

tule

ks u

mb

er sõ

na

stad

a ja

säte

stad

ajärg

miselt: „Eu

roo

pa M

ajand

usp

iirkon

-n

a liikmesriig

is või Šveitsis arh

itekti kva-lifikatsio

on

i tõen

davate d

oku

men

tide

loetelu

, mis võ

imald

avad n

end

e om

ani-

ku

l alustad

a arhitektu

urialast teg

evust

om

and

atud

õig

uste võ

i kehtivate siseriik-

like sätete alusel, keh

testab m

ajand

us- ja

kom

mu

nikatsio

on

imin

ister”. Vastav m

uu

-d

atus p

aluti sisse viia ka seletu

skirja lisana

oleva raken

du

sakti pealkirja.

EAL EESTSEISU

SES

10

EAL TEA

TAJA

1/2005

Majan

du

s- ja Ko

mm

un

ikatsioo

nim

inis-

teerium

oli ag

a seisuko

hal, et n

imeta-

tud

mu

ud

atuse teg

emin

e ei ole p

õh

jen-

da

tud

. Asja

olu

, et va

stava

id E

uro

op

aM

ajand

usp

iirkon

na liikm

esriikides võ

iŠveitsis väljastatu

d ku

tsekvalifikatsioo

-n

i tõen

davaid

do

kum

ente o

mavad

isikud

võivad

Eestis osu

tada teatu

d arh

itektuu

-rialaseid

teenu

seid (n

äiteks ehitu

ssea-d

use ko

haselt p

rojekteerid

a), tulen

ebe

risea

du

stest (e

hitu

ssea

du

s, pla

ne

eri-

missead

use § 13 lõ

iked 1 ja 2) n

ing

eivaja eelto

od

ust tu

lenevalt erald

i sätes-ta

mist.

Aru

telu

kä

igu

s pe

eti o

lulise

ks, e

t ku

ip

lan

ee

rimisse

ad

use

mu

utm

ise se

ad

u-

se eelnõ

u jõ

uab

Riig

ikog

usse, p

eaks seem

ine

ma

pra

eg

use

st Ke

skk

on

na

ko

mis-

jon

i hald

usalast K

ultu

uriko

misjo

ni h

al-d

usa

lasse

. (Arh

itek

tuu

r, sh k

a p

lan

ee

-rim

ine

, on

om

a o

lem

use

lt eh

itatu

dk

esk

ko

nd

, ja se

etõ

ttu k

ultu

urisfä

äri

kuu

luv.) Eestseisu

s leiab, et A

rhitektu

u-

rinõ

uk

og

u n

ing

EA

L võik

sid p

öö

rdu

da

selle

ko

ha

se e

ttep

an

ek

ug

a R

iigik

og

uK

ultu

uriko

misjo

ni p

oo

le.A

. Levaldi sõ

nu

l avaldas 07.02.2005 to

i-m

un

ud

Rah

vusvah

elisel arhitektu

urip

o-

liitikate semin

aril hr A

. Sagn

e (EAN

) ar-vam

ust, et EL liikm

esriigid

peaksid

om

ariig

ihan

keseadu

sed viim

a 2006. aastaksvastavu

sse EL seadu

sega. EA

N o

n välja

töö

tanu

d ka vastava d

irektiivi (Pub

licPro

curem

ent G

uid

elines), ku

idas ko

han

-d

ada ko

halikku

riigih

ankesead

ust vasta-

vusse EL avalike h

ang

ete seadu

sand

lu-

sega.

KU

LKA

nõ

uko

gu

arhitektu

uri sih

tka-p

itali esimees P. Pere in

form

eerib eest-

seisust K

ULK

A arh

itektuu

ri aastapree-

mia

te vä

ljaa

nd

mise

ga

seo

nd

uva

test

pro

bleem

idest. 2004. aasta K

ULK

A arh

i-tektu

uri sih

tkapitali aastap

reemiatele

võis esitad

a kand

idaate arh

itektuu

ri, si-searh

itektuu

ri, linn

aplan

eerimise, m

aas-tiku

arhitektu

uri, keskko

nn

adisain

i, res-tau

reerimise/reko

nstru

eerimise ja arh

i-te

ktu

uria

lase

teg

evu

se va

ldk

on

na

st.2004. aastal esitati arh

itektuu

ri sihtka-

pita

li aa

stap

ree

mia

tele

ka

nd

ide

erim

aü

le 40 ob

jekti.P. Pere arvates o

n K

ULK

A aastap

reemia-

tele kand

idaatid

e/ettepan

ekute esitam

i-se aeg

oln

ud

siiani liialt lü

hike. Sam

uti

lang

evad p

reemiate jag

amised

suh

teli-selt lü

hikesse ajap

erioo

di. P. Pere p

akub

välja mõ

tte, et ehk o

leks otsatarb

ekased

aspid

iselt tuu

a eramu

või väikeo

bjekt

eraldi välja (su

urte, m

ahu

kate ob

jekti-d

e kõrval jäävad

väikeob

jektid tah

es-tah

tmata p

isut teisejärg

ulisse p

ositsio

o-

ni, erim

ahu

lisi ob

jekte on

raske võrrel-

da). Eh

kki järgm

isel korral teg

eleb arh

i-tektu

urip

reemiale esitatu

d kan

did

aati-d

e töö

de h

ind

amiseg

a uu

s zürii, p

eab P.

Pere vajalikuks, et zü

riile esitataks seni-

sest tun

du

valt põ

hjaliku

mad

ja etteval-m

istatu

ma

d m

ate

rjalid

. Sam

uti p

ea

ks

an

tam

a ro

hk

em

ae

ga

zürii k

oo

sseisu

valimiseks. M

. Mu

tso arvates võ

ib p

rob

-leem

e tekitada ka o

bjekti valm

imisaeg

.H

oo

ne vastu

võtm

ine ei p

ruu

gi veel tä-

hen

dad

a, et ho

on

e oleks arh

itekti po

olt

lõp

likult lõ

petatu

d.

Eestseisus leiab

, et lisaks KU

LKA

arhitek-

EAL EESTSEISU

SES

11

EAL TEA

TAJA

1/2005

tuu

ri aastapreem

iatele võiks välja an

da

ka EALi arh

itektuu

ripreem

iat. Ku

i seda

teha, p

eaksid o

lema fikseeritu

d p

reemia

and

mise kin

dlad

kriteerium

id. M

. Mu

tsoa

rvate

s võ

iks

EA

Liarh

itektuu

ripreem

ia(te) and

min

e toim

u-

da 10. o

ktoo

bril EA

Li aastapäeval. O

k-to

ob

ris on

plaan

is korrald

ada ka eesti

arhitektu

uri p

äevad.

Läti Arh

itektide Liit saatis EA

Li kirja,m

illes palu

takse, et EAL esitaks o

malt

po

olt esin

daja ko

nku

rsi Läti parim

arhi-

tektuu

r aastal 2004 züriisse. A

nalo

og

sep

alvega kirjad

said ka Leed

u, So

om

e jaTaan

i arhitektid

e liidu

d. K

on

kurss h

õlm

abjärg

misi o

bjekte ja vald

kon

di: u

useh

iti-sed

, maastiku

d, aiad

, üld

plan

eering

ud

,p

rojektid

, võistlu

stöö

d, reko

nstru

eerimi-

ne, restau

reerimin

e, haljastam

ine, kesk-

kon

naku

jun

du

s, linn

aplan

eerimin

e, sise-ku

jun

du

s.Zü

riiliikme reisi- ja m

ajutu

skulu

d tasu

bko

nku

rsi korrald

aja. Kah

juks ei m

aksaLäti-p

oo

l zürii liikm

ele päevarah

a (st töö

-tasu

).Le

itak

se, e

t EA

Li esin

da

ja p

ea

ks zü

riitö

öst kin

dlasti o

sa võtm

a. EALi-p

oo

lsekszü

riiliikmeks m

ääratakse ajakirja Maja

peato

imetaja Triin

Ojari, kellelt tu

lebselleks n

õu

solek saad

a.A

javahem

ikus 11.-19. m

ärts 2005 toi-

mu

vad Tallin

na K

ino

majas ju

ba seitsm

en-

dat ko

rda Eesti film

i päevad

. Filmip

äe-vad

el tuleb

näitam

isele suu

rem o

sa vii-m

ase aasta joo

ksul valm

inu

d p

rofessio

-n

aalsete filmiteg

ijate ja –tud

eng

ite töö

-d

est, mille lin

astum

ise eelvalikuko

mis-

jon

, ko

osse

isus A

nd

res Sö

öt, K

ristiina

David

jants, R

ein M

aran, M

ait Laas ja Tõ-

nis K

ask, kinn

itab. Ü

heksa p

äeva joo

ksul

näid

atakse Tallinn

a Kin

om

ajas pro

gram

-m

i, mis sisald

ab en

das n

ii män

gu

-, lüh

i-,d

ok

um

en

taa

l-, tu

de

ng

i- k

ui

ka

anim

afilme, ü

hteko

kku lig

ikaud

u 80 li-

nateo

st. Aastase eesti p

rofessio

naalse

filmito

od

ang

u ko

on

dam

ine ü

htseks p

rog

-ram

miks o

n väärtu

s nii lo

ojate ku

i vaa-tajate jao

ks nin

g ü

levaatlik filmip

äeva-d

e pro

gram

m p

akub

kõig

ile mid

agi.

Filmip

äevade to

imko

nd

pö

örd

us EA

Lip

oo

le palveg

a, et EAL n

imetaks ka o

malt

po

olt esin

dajad

Filmip

äevade zü

riisse.EA

Li-po

olseteks zü

riiliikmeteks m

äära-takse K

. Vellevo

og

ja Ü. M

ark.K

ULK

A erald

as Metsakalm

istu arh

i-tektid

e kalmeala arh

itektuu

rivõistlu

seko

rraldam

iseks 60 000.-EEKi. A

ntu

d ra-

hasu

mm

a on

mõ

eldu

d vaid

preem

iatem

aksmiseks, kah

juks ei sisald

u selles þü

-riiliikm

ete töö

tasu. En

ne võ

istluse välja

kuu

lutam

ist tuleks zü

riiliikmetelt kü

si-d

a, kas nad

on

nõ

us teg

ema sed

a töö

dta

suta

.Tartu

Üliko

oli N

arva Ko

lledþi u

ue õ

p-

peh

oo

ne id

eekon

kursi ko

rraldam

isega

seon

du

valt esitab E. U

rbel kü

simu

se, kasvõ

istlustin

gim

used

tuleks ka m

uin

sus-

kaitsega ko

oskõ

lastada. Eestseisu

s leiab,

et see on

vajalik.M

ah

tra Ta

lura

hva

mu

use

um

ile u

ue

peah

oo

ne eskiisp

rojekti leid

miseks ko

r-rald

atava arhitektu

urivõ

istluseg

a seon

-d

uvalt leiab

E. Urb

el, et antu

d ju

hu

l eio

le avalikku võ

istlust m

õtet ko

rraldad

a,o

tstarbekas o

leks korrald

ada p

iiratud

osalu

sega arh

itektuu

rivõistlu

s, st võist-

EAL EESTSEISU

SES

12

EAL TEA

TAJA

1/2005

lejate leidm

iseks korrald

atakse eelvoo

r,ku

s soo

vijad esitavad

nõ

utavad

do

ku-

men

did

nin

g þü

rii valib n

end

e hu

lgast

võistlu

sel osalejad

. Esialgsete kalku

lat-sio

on

ide ko

haselt so

ovib

Mah

tra Talurah

-vam

uu

seum

antu

d arh

itektuu

rivõistlu

-se

läb

iviimise

ks k

üsid

a K

ULK

Alt 1

30

000.- EEKi, m

is eestseisuse arvates o

nü

lepaku

tud

. Reaaln

e sum

ma võ

iks olla

po

ole väiksem

nin

g sellisel ju

hu

l toetaks

ka EAL m

uu

seum

i po

olt K

ULK

Ale esita-

tavat rahatao

tluse p

alvet.Tallin

na Lo

om

aaed so

ovib

koo

stöö

dEesti K

ultu

urkap

itali ja EALig

a, et viiariig

ihan

ke korras läb

i Tallinn

a Loo

maaia

läänevärava h

oo

ne id

eekon

kurss n

ing

sõlm

ida ka selleko

han

e lepin

g. Id

eekon

-ku

rsi ting

imu

sed ko

ostab

TSM Pro

jekti-ju

htim

ise OÜ

, kellele lisaks peaks leid

ma

ka EAList arh

itekti, kes aitaks kaasa kon

-k

ursitin

gim

uste

sisulise

l ko

osta

mise

l.Eestseisu

se arvates võiks selleks in

ime-

seks olla T. Laig

u.

Tõ

statu

b k

üsim

us, k

elle

lt tellid

aE

RM

i rah

vusva

he

lise a

rhite

ktu

urivõ

ist-lu

se tin

gim

use

d. Lä

hia

jal tu

lek

s ha

ka

-ta

teg

ele

ma

ka

züriiliik

me

te le

idm

ise-

ga

. Arh

itek

tuu

rivõistlu

se n

ö o

rgk

om

i-te

esse

tule

ks lisa

ks P. E

pn

erile

mä

ära

-ta

vee

l 3 in

ime

st. Leita

kse

, et o

rgk

o-

mite

esse

võik

sid k

uu

lud

a M

. Pre

em

, L.La

pin

, L. Jän

es, T. La

igu

. Org

ko

mite

eü

lesand

eks peaks jääm

a ka arhitektu

u-

rivõistlu

se ting

imu

ste koo

staja(te) leid-

min

e. P. E

pn

eri ü

lesa

nd

ek

s jää

b vä

ljase

lgita

da

, ke

s teg

ele

s Ka

drio

ru K

un

sti-m

uu

seu

mi a

rhite

ktu

urivõ

istluse

ting

i-m

uste

ko

osta

mise

ga

.

09.02.2005 toim

us R

ahan

du

smin

istee-riu

mis

ko

htu

min

e,

ku

s k

äsitle

tip

rojekteerim

is-ehitu

stöö

võtu

riigih

ang

e-te p

rob

lemaatikat. K

oh

tum

ine o

li ajen-

datu

d kah

est kirjast: Eesti Projektb

üro

o-

de Liid

u p

oo

lt Rah

and

usm

inisteeriu

mile

saadetu

d kirjast n

ing

Eesti Sisearhitek-

tide Liid

u ja EA

Li po

olt R

ahan

du

smin

is-teeriu

mile saad

etud

üh

iskirjast. LisaksE

ALi e

sind

aja

tele

osa

lesid

ko

htu

mise

lEesti Sisearh

itektide Liid

u ja R

ahan

du

s-m

inisteeriu

mi esin

dajad

. A. Levald

ann

abko

htu

misest lü

hiü

levaate:K

oo

sole

ku

p

õh

isõn

um

o

li(tu

levikup

ersepektiivis) lah

utad

a riigi-

han

gete läb

iviimisel p

rojekteerija ja eh

i-taja. K

ahtlem

ata on

ehitu

settevõtjatel

suu

r om

apo

oln

e hu

vi koo

slust p

rojektee-

rija nin

g eh

itaja mitte lah

utad

a. EALi

esin

da

jad

tutvu

stasid

ko

ha

lolija

ileEA

Nist tu

lnu

d so

ovitu

si avalike han

gete

seadu

sand

luse ko

han

dam

iseks/ raken-

dam

iseks tarbija ja eh

itiste kvaliteedi h

u-

vide

s, se

da

P

ub

lic P

rocu

rem

en

tG

uid

elines’i alu

sel. An

tud

soo

vituste n

äol

on

tegem

ist nö

tug

imaterjalig

a, millele

toetu

des ko

halikku

riigih

ang

ete seadu

stm

uu

ta saaks.K

oh

tum

ise tulem

usen

a otsu

stati mo

o-

du

stada vastav tö

ög

rup

p, kes h

akkabko

os R

ahan

du

smin

isteerium

i ja Majan

-d

us- ja K

om

mu

nikatsio

on

imin

isteerium

iesin

dajateg

a välja töö

tama täien

du

set-tep

aneku

id, m

ida saaks sisse viia R

iigi-

han

gete sead

usesse.

M. M

utso

on

arvamu

sel, et EALi-p

oo

lsedtö

ög

rup

i liikmed

võiksid

Sisearhitektid

eLiid

u p

oo

lt määratu

d tö

ög

rup

i liikmete-

EAL EESTSEISU

SES

13

EAL TEA

TAJA

1/2005

ga täien

du

settepan

ekute välja tö

ötam

i-se

l k

oo

stöö

d

teh

a.

Leita

kse

, e

tp

rojekteerim

is-ehitu

stöö

võtu

riigih

ang

e-teg

a tegelem

a hakkav tö

ög

rup

p võ

iksteh

a Ku

ltuu

rimin

isteerium

ile ettepan

e-ku

EAN

i eelpo

ol m

ainitu

d so

ovitu

ste tõl-

kimiseks eesti keeld

e. Vajaliku

ks peetak-

se ka 07.02.2005 toim

un

ud

Rah

vusvah

e-lisel arh

itektuu

ripo

liitikate semin

aril esi-n

enu

d A

. Sagn

e ettekand

e teksti tõlki-

mist eesti keeld

e. J. Soo

lep lu

bab

EKA

nim

el küsid

a raha n

imetatu

d m

aterjali-d

e tõlkim

iseks.15. veeb

ruaril 2005 kell 17.00 to

imu

bEesti N

äituste p

aviljon

i kon

verentsisaa-

lis OÜ

AB

R-K

on

sult, O

Ü A

D A

nsam

bel ja

OÜ

AB

Re

in M

uru

la p

oo

lt ko

osta

tud

„Ru

ssalka mo

nu

men

di ja Pirita jõ

e vahe-

lise ala visioo

nid

e/eskiiside“ tu

tvustam

i-n

e ja arutelu

nen

de ü

le nin

g Pirita TO

Pid

etailplan

eering

u tu

tvustam

ine ja aru

-te

lu n

en

de

üle

. Leita

kse

, et k

ind

alsti

peaksid

nen

del o

salema ka EA

Li eest-seisu

se liikmed

.Eestseisu

s, vaadan

ud

läbi V

elle Kad

a-lip

u EA

Li liikmeks astu

mise avald

use n

ing

tutvu

nu

d tem

a töö

de m

apig

a, otsu

stabü

ksmeelselt V

. Kad

alipu

EALi liikm

eksvastu

võtta.

EALi p

alus Tallin

na K

esklinn

a Valitsu

-selt ab

i aidata võ

imalu

sel leida EA

Lileo

rga

nisa

tsioo

ni te

ge

vuse

ks va

jalik

ud

ruu

mid

. Ü. M

ark edastas ko

oso

lekule

mailitsi in

fo, et Tallin

na K

esklinn

a Valit-

susel o

n p

akkud

a EALile o

rgan

isatsioo

ni

töö

ks vajalikke ruu

me aad

ressil Van

atu-

ru kael 8 II ja III ko

rrusel. Paku

tavaks pin

-n

a suu

ruseks o

n ca 110 m

², üü

rihin

naks

7.- kr/m². M

aja om

aniku

ks on

Tallinn

alin

n. Tallin

na lin

n an

naks ru

um

id EA

Likasu

tusse lm

a tähtaja g

arantiita. M

ajalo

n ko

htu

vaidlu

s, mistõ

ttu sed

a mü

üa ei

saa. Ü. M

argi sõ

nu

l saaks paku

tavatesseru

um

idesse lisaks tö

öru

um

idele sisse sea-

da ka kü

laliskorteri.

Ee

stseisu

s tutvu

b ru

um

ipla

an

ide

ga

jale

iab

, et n

ee

d ru

um

id p

ea

ksid

ole

ma

EALile so

biliku

d.

Eesti Ku

ltuu

rkapitalile 2005. aasta II

kvartali rahatao

tluste esitam

ise viima-

ne täh

taeg o

n 20. veeb

ruar 2005. Sel-

lest tulen

evalt vajab läb

imõ

tlemist, m

il-liste EA

Li pro

jektide, ü

rituste, välisläh

e-tu

ste jm

s jao

ks p

ea

ks K

ULK

Ale

EA

Lip

oo

lt rahatao

tluse esitam

a.A

. Eigi p

eab vajaliku

ks auto

rikaitse-tee-m

alise

tea

be

pä

eva

ko

rrald

am

ist nin

gselle läb

iviimiseks tao

tleda K

ULK

Alt ra-

halisi vah

end

eid. Leitakse, et o

tstarbe-

kas oleks ko

rraldad

a niisu

gu

ne teab

e-p

äev koo

stöö

s Sisearhitektid

e Liidu

jaPro

jektbü

roo

de Liid

ug

a.A

. Eigi teeb

ettepan

eku lu

ua Sisearh

i-tektid

e Liidu

ja EALi au

torikaitse ü

his-

ko

misjo

n. Se

e m

õte

leia

b e

estse

isuse

po

olt to

etust. Lisaks Sisearh

itektide Lii-

du

le ja EALile o

tsustatakse lü

litada ko

-m

isjon

i töö

sse ka EPBL.

16. veebru

aril 2005 on

Tallinn

a Arh

i-tektu

urin

õu

kog

us teiste kü

simu

ste seaskõ

ne all ka Sakala K

eskuse u

us ü

mb

er-ja ju

urd

eehitu

spro

jekt. AS U

us Sakala

po

olt ko

rraldatu

d Sakala K

eskuse arh

i-tektu

uriko

nku

rsi võitn

ud

arhitektu

urib

ü-

roo

Arh

itektuu

riagen

tuu

r arhitektid

elesu

rusid

ehitu

settevõtjad

võistlu

sjärgselt

EAL EESTSEISU

SES

14

EAL TEA

TAJA

1/2005

peale h

oo

ne eh

itusm

ahtu

de su

uren

da-

mist, m

istõttu

tekkisid vastu

olu

d arh

i-tektu

urib

üro

o ja eh

itusettevõ

tjate va-h

el. Sellest joh

tuvalt lo

ob

us arh

itektuu

-rib

üro

o A

rhitektu

uriag

entu

ur u

ue Saka-

la Kesku

se pro

jekti koo

stamisest. Saka-

la Kesku

se arend

aja AS U

us Sakala tellis

uu

e ho

on

e eskiispro

jekti ing

lise firmalt

Bu

rrow

s Cave Ltd

. Arh

itekt R. Pu

usep

pk

oo

stas p

roje

ktile

uu

ed

väh

en

da

tud

mah

ud

. Eestseisus leiab

, et uu

e SakalaK

eskuse h

oo

nem

aht o

n siiski liig

a suu

r.Ü

he varian

din

a paku

takse välja uu

e kon

-ku

rsi korrald

amist. A

rhitektu

urin

õu

ko-

gu

sse kuu

luvad

EALi liikm

ed o

tsustavad

lähiajal u

uesti an

tud

teema ju

urd

e taga-

si pö

örd

ud

a, et kuju

nd

ada ko

nkreetsem

seisuko

ht u

ue Sakala K

eskuse p

rojekti

ja eelkõig

e mah

tud

e osas, m

ille platvo

r-m

ile jäädakse ka A

rhitektu

urin

õu

kog

us.

T. Tallinn

, kelle ülesan

deks jäi ko

osta-

da eksp

ertiishin

nan

g kah

ele Otep

ää de-

tailplan

eering

ule (Pü

hajärve resto

rani

rekon

strueeerim

ine ja Tartu

mn

t 4 end

i-se

ka

ub

am

aja

ase

nd

am

ine

kõ

rge

ma

ho

on

estuseg

a), käis Otep

ääl kõn

ealuste

ob

jektideg

a tutvu

mas. T. Tallin

n an

nab

eestseisusele teh

tud

töö

st lüh

ikokku

võt-

te ja lub

ab eksp

erthin

nan

gu

täistekstieestseisu

sele mailitsi ed

astada.

M. M

utso

eestvedam

isel vaadatakse

üle n

ing

täiend

atakse EALi 2005. aasta

tegevu

skava.

10

. mä

rts 20

05

Majan

du

s- ja Ko

mm

un

ikatsioo

nim

i-n

isteerium

saatis EALile läb

ivaatamiseks

ja arvamu

se avaldam

iseks plan

eerimis-

seadu

se mu

utm

ise seadu

se eelnõ

u va-

riand

i. Ko

os Eesti M

aastikuarh

itektide

Liidu

esind

ajatega, kes ku

tsutu

d kü

lalis-ten

a osalevad

EALi eestseisu

se koo

sole-

kul, lo

od

etakse kon

struktiivselt läb

i aru-

tada p

laneerim

ise korrald

amin

e Eestisja vajad

usel teh

a asjakoh

aseid ettep

a-n

ekuid

Planeerim

isseadu

se mu

utm

iseks.EM

ALi ju

hatu

se esimees H

. Kalb

erg n

ing

juh

atuse liig

e T. Mu

ru tu

tvustavad

eest-seisu

sele Eestis õp

etatavat kõrg

harid

ust

and

vat maastiku

arhitekti eriala, m

illep

õh

isisuks o

n p

laneerim

ine, välialad

e- javälirajatiste p

rojekteerim

ine n

ing

halja-

salade h

oo

ldam

ine. M

aastikuarh

itektieriala lõ

petan

ud

töö

tavad ü

ldju

hu

l pla-

neerin

gu

te osako

nd

ades, p

laneerin

gu

teteen

istustes, ajalo

oliste p

arkide säilita-

mise ja h

oo

ldam

ise alal.K

un

a maastiku

arhitektid

tegelevad

nii

detailp

laneerin

gu

te kui ü

ldp

laneerin

gu

-te ko

ostam

isega, so

ovib

K. V

ellevoo

gtead

a, kui p

alju o

n m

aastikuarh

itekti-d

el tegelikku

ses kom

peten

tsi plan

eerin-

gu

te k

oo

stam

isek

s, st ku

i põ

hja

liku

ltkäsitletakse m

ahu

list keskkon

da m

aas-tiku

arhitekti erialaõ

pp

es, ja kui p

aljum

aastikuarh

itekte on

tegeliku

lt kaasa-tu

d lin

nakeskko

nn

a kuju

nd

amisse. A

m-

men

davat vastu

st ta om

a küsim

ustele

kahju

ks ei saa. M. M

utso

arvates on

tihe-

asustu

sega alal m

aastikuarh

itektil kaht-

lem

ata

väg

a k

ee

rulin

e p

lan

ee

ring

uid

ko

osta

da

, ku

na

ma

astik

ua

rhite

ktid

el

pu

ud

ub

selleks küllald

ane ettevalm

istus.

M. M

utso

arvates tõstatu

b Plan

eerimis-

seadu

se mu

utm

isega seo

nd

uvalt 2 o

lu-

list põ

hikü

simu

st: kes võib

juh

tida d

etail-

EAL EESTSEISU

SES

15

EAL TEA

TAJA

1/2005

plan

eering

ute ko

ostam

ist ja kes peaks

detailp

laneerin

gu

te koo

stamisp

rotsessi

kaasatud

olem

a, st kes peaksid

olem

an

eed vastu

tavad sp

etsialistid, kes o

ma

allkirjaga p

laneerin

gu

d (sed

a sõltu

valtp

laneerin

gu

liigist) kin

nitavad

. EMA

Liju

hatu

se liikmed

on

seisuko

hal, et ise-

seisvalt ja om

a vastutu

sel võiksid

detail-

plan

eering

uid

koo

stada võ

i nen

de ko

os-

tamist ju

htid

a need

arhitektid

, maasti-

kuarh

itektid võ

i plan

eerijad, kelled

eleo

n o

mistatu

d vastav ku

tse. Sellekoh

asem

uu

datu

se tahaksid

maastiku

arhitektid

ka Planeerim

isseadu

se § 13 lõikesse 2

sisse viia, seda alates 1. jaan

uarist 2007.

H. K

alberg

rõh

utab

, et maastiku

arhitek-

tid o

n h

uvitatu

d sellest, et n

eile antaks

õig

us ju

htid

a plan

eering

ute ko

ostam

ist.K

ind

lasti ei toh

iks plan

eering

u ko

osta-

jaks olla ag

a äsja koo

li lõp

etanu

.Eestseisu

s leiab, et sõ

na p

laneerija o

nväg

a laialivalgu

v ja defin

eerimata. M

.M

utso

on

seisuko

hal, et d

etailplan

eerin-

gu

koo

stajaks ei sob

i vaid m

aastikuarh

i-tekti h

aridu

sega sp

etsialist. Detailp

la-n

eering

u ko

ostam

ist võiks kü

ll juh

tida

maastiku

arhitekt, ku

id p

rotsessi p

eakskin

dlasti o

lema kaasatu

d ka arh

itekt.Plan

eerimissead

usesse p

eaks olem

a sis-se kirju

tatud

, milliste erialad

e spetsialis-

te tu

lek

s de

tailp

lan

ee

ring

ute

ko

osta

-m

isse kaasata. Seega p

eaksid d

etailpla-

neerin

gu

te vastavate osad

e koo

stamise

eest vastutam

a vastavate erialade sp

et-sialistid

.Eestseisu

s, vaadan

ud

ja arutan

ud

läbi ka

M. So

osaare ettep

aneku

d Plan

eerimis-

seadu

se mu

utm

ise osas, o

tsustab

EALi-

po

olsed

sellekoh

ased seisu

koh

ad sõ

nas-

tada lõ

pliku

lt koo

soleku

väliselt.Tartu

Linn

avalitsus saatis EA

Lile kir-ja, m

illes teatatakse, et Tartu Lin

nava-

litsuse arh

itektuu

ri ja ehitu

se osako

nn

a-le esitati 02.03.2005 eh

ituslo

a taotlem

i-seks O

tt Ojam

aa po

olt aad

ressile Kald

atee 24 p

rojekteeritu

d ko

rterelamu

-äri-h

oo

ne eelp

rojekt, m

ille arhitektu

urn

elah

end

us o

sakon

na arvates kah

justab

An

ne

linn

a e

luk

esk

ko

nd

a. N

ime

tatu

dkirjas p

alub

Tartu Lin

navalitsu

s, et EAL

teeks antu

d p

rojektile eksp

ertiisi. EALi-

po

olseks eksp

ertiisi läbiviijaks m

ääratak-se M

. Preem.

Võ

rum

aale kavand

atava “Eesti ema“

mo

nu

men

di kavan

di zü

riisse määratak-

se EALi p

oo

lt I. Jalas.N

OD

I elluku

tsuja V

. Valg

u in

itsiatiivilo

n läb

i viidu

d m

itmeid

hu

vitavaid p

ro-

jekte, kahju

ks on

NO

DI aktiivn

e tegevu

stän

aseks peatu

nu

d. N

OD

Isse ei ole vär-

vatud

tegevliikm

eid sam

uti p

ole lo

od

ud

juh

atust. V

. Valk o

n p

idan

ud

vajalikuks

om

a eesmärkid

e elluviim

iseks NO

DIile

pro

jektijuh

i palkam

ist, milleks ag

a ei ole

EALil rah

alisi võim

alusi. K

ULK

A o

n seisu

-ko

hal, et N

OD

I rahastam

ine saab

toim

u-

da vaid

pro

jektipõ

hiselt, alalise p

rojekti-

juh

i palkam

ist KU

LKA

ei võim

alda. Eest-

seisu

s leia

b, e

t no

orte

sek

tsioo

ni tö

öp

eab jätku

ma n

ing

kui V

. Valk ei so

ovi

antu

d tin

gim

ustel sektsio

on

i töö

d ju

hti-

da, tu

leb p

ann

a kuu

lutu

s kod

uleh

ele uu

eju

hi leid

miseks.

EALi Tartu

sektsioo

n so

ovib

om

a or-

gan

isatsioo

ni ed

asiseks tegevu

seks ren-

tida aastaks U

gala ko

rpo

ratsioo

ni m

a-

EAL EESTSEISU

SES

16

EAL TEA

TAJA

1/2005

jas (Do

mu

s Do

rpaten

sis) asuvaid

ruu

me.

Ku

na Tartu

sektsioo

n käib

koo

s üks ko

rdku

us, vajatakse ru

um

e vaid ko

nkreetse-

te koo

skäimiste ajaks. Ü

ür Tartu

sekt-sio

on

ile U

ga

la k

orp

ora

tsioo

ni m

aja

so

leks 150.- kr tun

ni eest. Ü

ldju

hu

l kesta-vad

Tartu sektsio

on

i koo

soleku

d 2 tu

nd

i.A

asta

joo

ksu

l tee

ks se

e k

ok

ku

30

00

.-kro

on

i. Tartu sektsio

on

soo

vib tead

a, kasEA

Lil oleks võ

imalik Tartu

sektsioo

ni te-

gevu

st rahaliselt to

etada n

ing

eraldad

an

imetatu

d su

mm

a ruu

mid

e rend

iks.Eestseisu

s suh

tub

sellisesse ruu

mid

e ra-h

asta

misse

soo

sivalt n

ing

võim

alu

sel

pü

ütakse leid

a vajamin

ev sum

ma.

Tõd

etakse, et on

aeg h

akata tegele-

ma 2005. aasta EA

Li aastanäitu

se ette-valm

istamiseg

a. Tõstatu

b kü

simu

s, kesvõ

iks seekord

set aastanäitu

st vedam

aja

ku

ree

rima

ha

ka

ta. E

estse

isus p

ea

bo

tstarbekaks p

ann

a EALi ko

du

lehekü

l-jele ku

ulu

tus, et EA

L otsib

kuraato

reidEesti arh

itektuu

ripäevad

e raames ko

os-

tata

va E

ALi a

asta

nä

ituse

tarvis. E

ALi

aastanäitu

se ting

nim

etuseks p

akutak-

se märksõ

na “väike”.

EAL EESTSEISU

SES

17

EAL TEA

TAJA

1/2005

EA

LI ÜLD

KO

GU

,17. M

ÄR

TS 2

005

1. P

ÄE

VA

KO

RR

A K

INN

ITAM

INE

Ko

oso

lekule reg

istreerus 106 EA

Li liiget.

Vastavalt EA

Li uu

ele kehtivale p

õh

ikir-jale, m

is võeti vastu

4. no

vemb

ril 2004to

imu

nu

d E

ALi ü

ldk

og

u e

rak

orra

lisel

koo

soleku

l läbiviid

ud

hääletam

ise tule-

mu

sel, on

üld

kog

u o

tsustu

svõim

eline sõ

l-tu

mata o

salejate arvust.

EA

Li esim

ee

s tutvu

stab

ko

ha

lolija

tele

üld

kog

u ko

oso

leku p

äevakord

a; üld

ko-

gu

kiidab

päevako

rra heaks.

2. Ü

LEV

AA

DE E

ALi LIIK

MESK

ON

NA

ST

JA S

TRU

KTU

UR

IÜK

SU

STE

ST

(M. M

UTSO

)Seisu

ga 17. m

ärts 2005 kuu

lub

EALi 369

liiget.

Surm

a läbi lah

kusid

EALi liikm

ed En

eA

urik

07

.07

.19

46

-13

.03

.20

04

, Pa

ula

Ko

ido

19.10.1920-26.03.2004, Jüri Jaa-

ma

2

9.1

2.1

93

6-8

.08

.20

04

, V

era

Afan

asjeva 06.10.1928-17.12.2004, Ain

oA

sszon

y 11.06.1939-10.02.2005.La

hk

un

ud

EA

Li liikm

eid

mä

lesta

tak

selein

aseisakug

a.

Uu

ed

EA

Li liikm

ed

:1. Lem

bit To

rk - sün

d. 04.06.1959. aas-

tal. 1984. aastal lõp

etas Toro

nto

Üliko

o-

li dip

l. arhitektin

a. Töö

tab arh

itektuu

ri-b

üro

os TO

RK

AR

HITEK

TID O

Ü.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r.62

/1

6.1

2.2

00

4

2. Velle K

adalip

p - sü

nd

. 25.03.1963. aas-

tal. 1986. aastal lõp

etas ERK

I dip

l. arhitek-

tina. Tö

ötab

arhitektu

urib

üro

os JV

R O

Ü.

Alu

s: EA

Li ee

stseisu

se o

tsus n

r. 64

/1

0.0

2.2

00

5

EA

Li juh

atu

s:esim

ees - M. M

utso

aseesimees - T. Laig

uaseesim

ees - Ü. M

ark

EA

Li ee

stseisu

s: I. Allm

ann

, A. Eig

i, E.H

irvesoo

, I. Jalas, M. K

aasik, T. Kalju

nd

i,A

. Levald, Ü

. Peil, A. Siim

, M. Sh

ein, J.

Soo

lep, T. Tallin

n, V. To

miste, E. U

rbel, K

.V

ellevoo

g, V. V

alk, H. V

olb

erg, E. V

äärt-n

õu

, M. Preem

, M. H

aas, F. Tom

ps +

EALi

juh

atus (M

. Mu

tso, T. Laig

u, Ü

. Mark).

M. M

utso

teeb ettep

aneku

T. Kalju

nd

i ase-m

ele, kes on

väga väh

e osalen

ud

eestsei-su

se töö

s, kaasata eestseisusesse Laila

Põd

ra. Üld

kog

u kiid

ab ettep

aneku

heaks.

Au

ko

hu

s: F. Tom

ps, T. Jo

and

i, R. R

aig.

Revisjo

niko

misjo

n: A

. Ko

tli, T. Mõ

tus, E.

Raig

na.

3. E

ALi TE

GE

VU

SE

AR

UA

NN

E A

JAV

A-

HE

MIK

U 2

00

4. V

EE

BR

. – 20

05

. MÄ

RTS

KO

HTA

(M. M

UTSO

)

AR

HITE

KTU

UR

IPO

LIITIKA

-ALA

NE

TE-

GEV

US

1. Ku

ltuu

rimin

isteerium

i juu

rde arh

itek-tu

uriko

misjo

ni m

oo

du

stamin

e. (Arh

itek-tu

uriko

misjo

ni esim

ees on

EALi esim

eesM

. Mu

tso, aseesim

ehed

T. Laigu

ja V.

Kaasik.)

2. Rah

vusvah

elise arhitektu

urip

oliitika-

EAL Ü

LDK

OG

UEA

L EESTSEISUSESEA

L EESTSEISUSES

18

EAL TEA

TAJA

1/2005

te semin

ari korrald

amin

e Tallinn

as 07.veeb

ruaril 2005. (Sem

inari p

atroo

niks o

liH

ollan

di su

ursaad

ik Joan

na M

. van V

liet.Sem

inari ku

raator o

li P. Epn

er. Töö

gru

p-

pi ku

ulu

sid T. Laig

u, V

. Kaasik, M

. Mu

tso,

M. H

ansar Pran

tsuse K

ultu

urikesku

sest.)3

. Teg

ele

min

e õ

igu

sloo

me

ga

seo

tud

pro

bleem

ideg

a, nag

u n

äiteks paran

du

s-ettep

aneku

te tegem

ine eh

itus- ja p

la-n

eerimissead

usesse, PTÜ

täiend

usette-

pan

ekute väljatö

ötam

ine jm

s.4. A

uto

rikaitseseadu

se läbitö

ötam

ine ar-

hitektu

uri seisu

koh

alt (koo

stöö

s Ku

ltuu

ri-m

inisteeriu

mi ju

risti Too

mas Sep

pelig

a).5. EA

Li, ESLi, EPBLi ü

hisko

htu

min

e Ra-

han

du

smin

isteerium

i esind

ajatega, tee-

maks eh

itus-p

rojekteerim

isalane riig

i-h

ang

e.6. K

oo

stöö

parlam

end

iliikme M

ark Soo

-saareg

a, kes on

om

a süd

ameasjaks võ

t-n

ud

plan

eerimissead

use m

uu

tmise.

AR

HITE

KTI K

UTS

E• EA

Li kutseko

misjo

ni tö

ö käivitam

ine.

• Vo

litatud

arhitekt V

kutsestan

dard

ik

oo

stam

ine

, kva

lifika

tsioo

nisü

stee

mi

loo

min

e ja selle rakend

amin

e.• V

olitatu

d arh

itekt V ku

tsetun

nistu

steväljastam

ine.

EA

Li ku

tsek

om

isjon

i ku

ulu

va

d jä

rg-

mise

d isik

ud

: A. A

lver, EAL; A

. Eigi, EA

L;A

. Levald, EA

L; P. Pere, EAL; M

. Shein

,EA

L; T. Tallinn

, EAL; K

. Vellevo

og

, EAL; T.

Skolim

ow

ski, Eesti Planeerijate Ü

hin

g; T.

Tarbe, Eesti Pro

jektbü

roo

de Liit; T. Paaver,

Eesti Linn

ade Liit; K

. Ro

des, K

utsekvalifi-

katsioo

ni Sih

tasutu

s; T. Tamm

is, EKA

.

KO

MM

UN

IKA

TSIO

ON

IALA

NE

TEG

EV

US

(trükised

, meed

ia, suh

tlus)

EALi in

fop

äevad, sem

inarid

, väljasõid

ud

• 18.06.2004 - Tallinn

a kesklinn

a ehitu

s-m

ääruse tu

tvustam

ine K

irjanike M

ajam

usta laeg

a saalis. Arh

itektuu

ribü

roo

Urb

an M

ark koo

stöö

s Tartu Ü

likoo

li Geo

-g

raa

fia In

stituu

di ja

Ke

skk

on

na

firma

Hen

drikso

n &

Ko

-ga o

n läb

iviinu

d u

urin

-g

ud

ja teinu

d an

alüü

si kesklinn

a alal.In

fop

äeval tutvu

stasid o

ma sen

i tehtu

dtö

öd

ehitu

smääru

se väljatöö

tamisel Ü

larM

ark (Urb

an M

ark OÜ

) ja Rein

Ah

as (TÜG

eog

raafia Institu

ut).

• 10.-12.08.2004 - EALi õ

pp

esõit So

om

e(H

eino

la ehitu

smessi ja Pu

nkah

arjus asu

-va R

etretti kun

stimu

useu

mi kü

lastami-

ne). Ü

ritus to

imu

s seenio

ride sektsio

on

ieestvõ

ttel.• 19.08.2004 - EA

Li eestseisuse laien

da-

tud

väljasõid

uistu

ng

Tartusse. Ü

ritus to

i-m

us seen

iorid

e sektsioo

ni eestvõ

ttel.• 16.09.2004 - EA

Li eestseisuse laien

da-

tud

väljasõid

uistu

ng

Paldiskisse. Ü

ritus

toim

us seen

iorid

e sektsioo

ni eestvõ

ttel.• 4.11.2004 - EA

Li erakorralin

e üld

kog

u.

Üld

kog

u ko

kkuku

tsum

ise eesmärg

iks oli

viia läbi h

ääletamin

e EALi p

õh

ikirja vas-tavu

sse viimiseks keh

tiva seadu

sand

lu-

se ja praktiliste vajad

usteg

a.• 06.01.2005 - M

etasemin

ar (Viru

kes-ku

se 5. ja 6. korru

sel).• 26.01.2005 - Pirita tee tu

levikuvisio

o-

nid

e arutelu

Eesti Näitu

ste Sinises Pavil-

jon

is.• 25.02.2005 - N

õm

me lin

nao

sa ehitu

s-m

äärust tu

tvustav teab

epäev arh

itekti-

EAL Ü

LDK

OG

U

19

EAL TEA

TAJA

1/2005

dele N

õm

me K

ultu

urim

ajas. Ehitu

smää-

rust tu

tvustasid

määru

se koo

stajad - ar-

hitektid

Siiri Ko

ot ja M

argu

s Ko

ot n

ing

An

dres Levald

.

EALi ko

du

lehekü

lje toim

etamin

eEA

Li kod

uleh

e toim

etaja on

P. Epn

er.

Ajakirja Eh

itusku

nst välja an

dm

ine

Ehitu

skun

sti peato

imetaja o

n I. R

uu

di.

EALi Teataja välja an

dm

ine

EALi Teataja ilm

ub

kord

kvartalis, lehte

toim

etab S. Liivaleh

t.

Arh

itektuu

rinäitu

ste korrald

amin

eEA

Li aastanäitu

se Ko

rterelamu

& A

sum

(kuraato

rid A

. Maasik ja U

. Luu

re) eks-p

on

eerimin

e ränd

näitu

sena (R

oterm

ann

iSo

olalao

s, Pärnu

Mu

useu

miaid

as, Tartus

Sõb

ra Kesku

ses, Ku

ressaares, Ko

htla-Jär-

vel).

EALi su

vepäevad

e läbiviim

ine

2004. aasta EALi su

vepäevad

teemal Elu

linn

as to

imu

sid 4

.-6.0

6.2

00

5 O

tep

ää

l,P

üh

ajä

rve P

uh

ke

ko

du

s. Suve

pä

eva

de

org

aniseerijad

: I. Allm

ann

, K. V

ellevoo

g,

M. K

aasik, M. M

utso

, I. Paju (N

ord

De-

koo

r), P. Epn

er.

Filmid

Arh

itektuu

rifilmi M

aja 2003 too

tmin

e,au

toriteks P. B

ramb

at ja M. M

utso

.

EALi aastap

äeva tähistam

ine

8.10.2004 - EALi 83. sü

nn

ipäeva täh

ista-m

ine m

atineeg

a restoran

is le Bo

nap

arte.

Edu

ka arhitektu

urialase teg

evuse eest

anti EA

Li aukiri Peep

Vassiljevile ja p

os-

tuu

mselt Peed

u V

oo

rman

sikule. Ettekan

-d

ega esin

es kun

stiteadlan

e Triin O

jari.

KO

OSTÖ

ÖE

ALil o

li ja o

n p

ide

v ko

ostö

ö jä

rgm

isteo

rga

nisa

tsioo

nid

e ja

asu

tuste

ga

:E

esti M

aa

- ja M

aja

om

an

ike

LiitE

esti P

roje

ktb

üro

od

e Liit

Ee

sti Pla

ne

erija

te Ü

hin

gE

esti K

un

stiak

ad

ee

mia

Arh

itek

tuu

ri- ja d

isain

iga

lerii P

ärn

um

aa

nte

el

Ee

sti Ku

ltuu

rimin

istee

rium

Eesti loo

meliid

ud

Üksiku

te pro

jektide o

sas oli EA

Lil koo

s-tö

ö H

olla

nd

i Suu

rsaa

tko

nn

ag

a, P

ran

t-su

se Ku

ltuu

rikeskuseg

a, Briti N

õu

kog

u-

ga

, Pä

rnu

Uu

e K

un

sti Mu

use

um

iga

(M.

Soo

saar). Ho

lland

i Suu

rsaatkon

na eest-

võtte

l toim

us k

oh

tum

ine

EA

Li ja n

en

-d

e E

uro

op

a riik

ide

ku

ltuu

rike

sku

ste ja

saa

tko

nd

ad

e va

he

l, ke

llel o

n e

sind

atu

sE

estis. Se

llel k

oh

tum

isel o

li EA

Li esin

-d

aja

tel võ

ima

lus tu

tvusta

da

ko

kk

utu

l-n

uile

EA

Li sen

ist teg

evu

st ja tu

levik

u-

pla

an

e.

KO

OS

TÖÖ

PR

OJE

KTID

:• A

rhitektu

urivõ

istluse Parim

tellisho

o-

ne 2003 – 2004 ko

rraldam

ine ko

ostö

ös

Wien

erberg

er AS-i ja Eesti K

ultu

urkap

i-talig

a.• A

rhitektu

uriko

nku

rsi Eesti parim

pu

it-eh

itis 2003-2004 korrald

amin

e koo

stöö

sEesti M

etsatöö

stuse Liid

ug

a.

EAL Ü

LDK

OG

U

20

EAL TEA

TAJA

1/2005

EE

STI A

RH

ITEK

TUU

RI TU

TVU

STA

MIN

EV

ÄLIS

RIIK

IDE

S• 10.09-7.11.2004 to

imu

s Ven

eetsia 9. rah-

vusvah

eline arh

itektuu

ribien

naal M

eta-m

orfo

osid

. Arh

itektuu

ribien

naalil Eestit

esind

anu

d eksp

ositsio

on

, mille id

ee auto

-riks o

li Kristjan

Ho

lm, leid

is laialdast ja p

ea-m

iselt p

ositiivse

t vastu

ka

ja. Lisa

ks K

.H

olm

ile kuu

lusid

bien

naali ko

rraldu

stoim

-ko

nd

a Ag

u K

ülm

, Jukka-Pekka Jalo

vaara,Liin

a Jänes, M

adis Jü

rgen

, Tõn

u K

aalep,

An

dres K

urg

, Marg

it Mu

tso, H

ann

es Praks,M

arek Strand

berg

, Villem

Valm

e. Eesti eks-p

ositsio

on

i kuraato

riks oli Pille Ep

ner.

• Ven

eetsia 9. arhitektu

urib

ienn

aali ka-jastas d

oku

men

taalfilm Su

rm V

eneetsias

Ku

uku

lgu

r Filmilt. Film

i auto

riteks olid

M. K

õrver, A

. Maim

ik, R. To

lk. NO

DI eest-

võttel lin

astus b

ienn

aalifilm ka Tallin

na

Arh

itektuu

ri- ja Disain

igaleriis.

• EAL teg

i ettepan

eku esitad

a Mies van

der R

oh

e Aw

ard 2005 p

reemiale järg

-m

ised Eesti arh

itektuu

ri-ob

jektid:

1. S. Valln

eri ja I. Peili pro

jekteeritud

Oku

-p

atsioo

nid

e mu

useu

m.

2. Ko

smo

se/Co

o p

oo

lt loo

du

d rid

aelamu

-test ja ko

rtermajad

est koo

snev ko

mp

-leks Laag

ris.3. M

artin A

un

ini p

rojekteeritu

d h

otell

Ülem

iste.4. O

Ü A

D A

nsam

bli p

rojekteeritu

d Jaan

iSeeg

i paviljo

n Tartu

maan

teel.5. M

uru

& Pere p

rojekteeritu

d vaskela-

mu

Tabasalu

s.• EA

Li esind

ajad H

. Kesler, M

. Mu

tso, Ü

.M

ark, T. Laigu

koh

tusid

Leedu

s Leedu

Ar-

hitektid

e Liidu

esimeh

e pro

f. Vytau

tas J.D

icius’eg

a.

• AS G

laverbel B

altica kutsel o

salesidEA

Li esimees M

. Mu

tso ja EA

Li suvep

äe-vad

e peao

rgan

isaator I. A

llman

n EA

Lie

sind

aja

ten

a

Pra

ha

s to

imu

nu

dG

laverbeli id

aeuro

op

a osako

nd

ade p

idu

-liku

l kokku

saamisel, m

is oli p

üh

end

atud

uu

te liikmesriikid

e liitum

isele EU-g

a. Sõi-

du

eesmärg

iks oli sõ

lmid

a suh

teid EA

Li2005. aasta su

vepäevad

e kuld

spo

nso

ri-g

a, kelleks on

AS G

laverbel.

• AS W

ienerb

erger ku

tsel külastasid

M.

Mu

tso ja E. U

rbel EA

Li esind

ajatena V

ii-n

i, kus to

imu

s arhitektu

urivõ

istluse Pa-

rim Tellish

oo

ne 2002-2003 lõ

pp

üritu

s jaraam

atu B

rick Aw

ard 2004 au

hin

dad

ejag

amin

e.

VÄ

LISK

ÜLA

LISE

D• 1.04.2004 - R

IBA

(Ro

yal Institu

te of

British

Arch

itects) esind

ajate visiit Tallin-

nasse. R

IBA

esind

ajad M

r. Paul H

yett,R

IBA

end

ine p

residen

t ja rahvu

svahelise

kom

itee juh

ataja, nin

g A

lexand

er Scott-

Wh

itby, ü

liõp

ilane, R

IBA

üliõ

pilasn

õu

ko-

gu

liige, ko

htu

sid ka EA

Li esind

ajatega.

Kü

lalised tu

tvustasid

EALi esin

dajatele

om

a org

anisatsio

on

i nin

g arh

itektuu

riõp

-p

esüsteem

i Ing

lismaal. V

isiidi eesm

ärgiks

oli ko

ntaktid

e ja koo

stöö

loo

min

e RIB

An

ing

Eesti Arh

itektide Liid

u ja Eesti K

un

sti-akad

eemia arh

itektuu

riosako

nn

a vahel.

• 6.01.2005 - Au

stria arhitekti ja teo

ree-tiku

Paul R

aspo

tnig

’u avalik lo

eng

EALis

teemal A

ustria kaasaeg

ne arh

itektuu

r.Lo

eng

viidi läb

i EALi ja A

ustria Su

ursaat-

kon

na vah

elise koo

stöö

na.

• 06.02.2005 - Tallinn

as 07.02.2005 toi-

mu

nu

d R

ahvu

svahelise arh

itektuu

ripo

lii-

EAL Ü

LDK

OG

U

21

EAL TEA

TAJA

1/2005

tika

sem

ina

ri raa

me

s kü

lalise

sine

jate

vastuvõ

tt EALis.

VÄ

LISS

UH

TLUS

EAL ku

ulu

b järg

mistesse rah

vusvah

elis-tesse o

rgan

isatsioo

nid

esse:• A

CE – Eu

roo

pa A

rhitektid

e Nõ

uko

gu

(EALi esin

dab

A. Levald

)• B

AU

A – B

altimaad

e Arh

itektuu

riliitu-

de Ü

hen

du

s (EALi esin

dab

H. K

esler)• U

IA - R

ahvu

svahelin

e Arh

itektide Liit

(EALi esin

dab

H. K

esler)K

oo

stöö

lepin

g o

n sõ

lmitu

d Šo

ti Arh

itek-tid

e Liidu

ga.

KO

OS

TÖÖ

EE

STI A

JALE

HTE

DE

GA

Pe

am

ised

aja

leh

ed

, ke

lleg

a E

AL te

eb

koo

stöö

d, o

n Eesti Eksp

ress, Eesti Päe-valeh

t ja Sirp.

EA

Li SEK

TSIO

ON

IDEA

Lil on

2 piirko

nd

likku sektsio

on

i - Pär-n

u sektsio

on

ja Tartu sektsio

on

. Eraldi

sek

tsioo

nin

a tö

öta

b E

ALis se

en

iorid

esektsio

on

ja no

ortesektsio

on

NO

DI.

3.1

. ÜLE

VA

AD

E E

ALi S

EEN

IOR

IDE S

EK

T-S

IOO

NI TE

GE

VU

SE

ST (M

. MU

TSO)

EALi seen

iorid

e kog

uarv o

n 140 in

imest.

EALi seen

iorid

e sektsioo

ni ko

kkutu

lekud

toim

usid

2004. aastal kord

kuu

s, kokku

üh

eksal korral. K

eskmin

e osavõ

tt oli 15-

20 inim

est.1. EA

Li seenio

ride sektsio

on

i kokku

tule-

kutel täh

istati:• Eesti V

abariig

i vastuvõ

tmist N

ATO

-sse;• Eesti V

abariig

i vastuvõ

tmist Eu

roo

pa

Liitu;

• EALi 83. aastap

äeva;• ku

tsuti kü

lla ja vestlusele g

eolo

og

Rein

Einasto

;• ü

levaate Lihu

la vabad

usvõ

itlejate mä-

lestussam

ba afäärist an

dis Eesti V

aba-

du

svõitlejate Liid

u ju

htko

nd

a kuu

luv see-

nio

r Hein

o K

erde;

• loo

meliitu

de ü

hise h

oo

ldeko

du

rajami-

se idee aren

gu

st rääkis Heili V

olb

erg;

• tähistati tu

nn

ustu

ssõn

ade ja lilled

ega

sektsioo

ni liikm

ete sün

nip

äevi;• tao

tleti KU

LKA

arhitektu

uri sih

tkapi-

talilt EAL seen

iorid

ele tervisetoetu

st jam

aksti abivajajatele vastavalt avald

us-

tele 35 000.- kroo

ni.

2. Seenio

ride sektsio

on

i algatu

sel ja eest-ved

amisel ko

rraldati K

ULK

A arh

itektuu

risih

tkapitali to

el 11.-12. aug

ustil 2004. a.

õp

pereis So

om

e marsru

ud

il Tallinn

-Helsin

-g

i-Pun

kaharju

-Mikkeli-H

eino

la elamu

-m

ess-Helsin

gi-Tallin

n. O

savõtjaid

oli 51.

Õp

pereis ku

jun

es erialaliselt kasuliku

ks jam

uljetero

hkeks.

3. Alg

atati ja korrald

ati EALi eestseisu

selaien

datu

d väljasõ

idu

istun

g Tartu

sse 19.au

gu

stil 2004. a. EALi esim

ehe M

. Mu

tsoju

htim

isel.4. A

lgatati ja ko

rraldati EA

Li eestseisu-

se deleg

atsioo

ni sõ

it Paldiskisse 16. sep

-tem

bril 2004. a. K

. Vellevo

og

i juh

timisel,

et selgitad

a koh

apealseid

võim

alusi ela-

mu

messi ko

rraldam

iseks.5. K

orrald

ati traditsio

on

iliselt EALi 83.

aa

stap

äe

va

täh

istam

ine

p

idu

liku

matin

eega 08. o

ktoo

bril 2004. a. resto

-ran

is le Bo

nap

arte.6. K

orrald

ati traditsio

on

iline EA

Li jõu

lu-

lõu

na 16. d

etsemb

ril 2004. a. restoran

is

EAL Ü

LDK

OG

U

22

EAL TEA

TAJA

1/2005

le Ch

ateau.

EALi seen

iorid

e sektsioo

ni tö

ö p

õh

iliseksin

itsiaatoriks, eesm

ärkide p

üstitajaks ja

ellu

viijak

s on

oln

ud

jätk

uva

lt He

iliV

olb

erg, kes o

n p

älvinu

d sektsio

on

i liik-m

ete suu

re lug

up

idam

ise ja toetu

se.Sektsio

on

i töö

pid

eva korrald

amise eest

ho

olitse

vad

sek

tsioo

ni ju

ha

taja

Fred

iTo

mp

s, asejuh

atajad O

lga K

on

tšajeva jaEn

no

Raag

. Juh

atuse reservliikm

ed o

nV

old

emar H

erkel ja Maim

u K

aarnaväli.

Ak

tiivliikm

ed

E

vi H

erk

el

ja

Ma

lleN

orm

ak

.Tõ

hu

sat abi ü

rituste ko

rraldam

isel on

saadu

d EA

Li pro

jektijuh

ilt Pille Epn

erilt,sekretärilt Sig

ne Liivaleh

elt ja raamatu

-p

idajalt A

nn

e Kerg

elt.

3.2

. ÜLE

VA

AD

E N

OD

I TEG

EV

US

ES

T(M

. MU

TSO)

M. M

utso

ann

ab ko

halo

lijaile ülevaate

V. Valg

u ko

ostatu

d ko

kkuvõ

ttest NO

DI

senise teg

evuse ko

hta:

1. Asu

tamin

e, eesmärkid

e sõn

astami-

ne

. Ma

nife

st ilmu

s Ee

sti Pä

eva

leh

es

aug

ustis 2004. N

OD

I põ

hikiri o

n kin

nita-

tud

EALi eestseisu

ses.2. Tu

nn

usg

raafika loo

min

eLo

go

kuju

nd

as spo

nso

rluse ko

rras kuju

n-

du

sgra

afik

Aa

da

m K

aa

rma

disa

inib

ü-

roo

st Labo

r, mille eest talle su

ur tän

u.

3. Ven

eetsia arhitektu

urib

ienn

aali näi-

tuse

k

aja

stam

ine

E

estis:„

Surm

Ve

ne

etsia

s” e

silina

stus 1

8. o

kto

ob

ril2004 K

uku

klub

is, too

tja Ku

uku

lgu

r Film–

auto

rid M

ariann

e Kõ

rver, An

dres M

ai-m

ik, Rain

Tolk. Film

i näid

ati kolm

e näd

a-la vältel Laste M

aailma g

alerii aknal.

4. „Ko

mm

On

” wo

rksho

p ko

ostö

ös K

a-levi ko

mm

itehaseg

a toim

us 14.-17. o

k-to

ob

ril 2004, millele järg

nes n

äitus tar-

beku

nstim

uu

seum

is jaanu

arini 2005.

5. „Han

salite” wo

rksho

p ko

ostö

ös EK

A,

Tallinn

a Valg

usfestivali ja lin

navalitsu

seam

etitega. W

orksh

op

i tulem

usi kajastati

näitu

sel Laste Maailm

a galeriis d

etsemb

-ris 2004. V

almis b

ukleti m

akett., kuid

ra-h

astamisvõ

imalu

ste nap

pu

se tõttu

po

lesed

a võim

alik tiraþeerida.

6. Installatsio

on

„Valg

usku

pp

el” Raeko

-ja p

latsil 1.-6. veebru

aril 2005. See oli jätk

Han

salite wo

rksho

pile. Teo

stajaks oli ar-

hitektu

uri- ja p

rod

uktsio

on

ibü

roo

ZiZi &Yo

Yo. Ü

ritus to

imu

s koo

stöö

s ho

lland

iarh

itekti Win

y Maas´ig

a arhitektu

urib

ü-

roo

st MV

RD

V, kes kü

lastas antu

d ü

ritu-

se raames ka Tallin

nat. Sü

nd

mu

sest too

-tis film

i Allfilm

(auto

r Rein

Ko

tov). In

s-tallatsio

on

leidis laiald

ast po

sitiivset ka-jastam

ist rahvu

svahelises p

ressis.7

. NO

DI ve

eb

ifoo

rum

i alg

us. N

OD

Ive

eb

ileh

ek

ülg

sün

dis 2

00

5 ja

an

ua

ristä

nu

Ku

ltuu

rka

pita

li toe

tuse

le. Se

lletä

isma

hu

s välja

are

nd

am

isek

s on

vaja

lisare

ssursse

. Ve

eb

ileh

e k

uju

nd

as

Aa

da

m K

aa

rma

(Lab

orin

t). Alg

ne

leh

e-

kü

lg

pre

sen

tee

rib

Ha

nsa

litew

orksh

op

pi ja V

algu

skup

li installatsio

o-

ni. E

dsa

pid

i pe

ak

s leh

ek

ülg

ku

jun

em

afo

oru

mik

s.V

. Va

lgu

seisu

ko

ht o

n, e

t NO

DI e

da

sisea

ktiivse

teg

evu

se a

luse

ks o

n p

roje

kti-

juh

i pa

lka

min

e, m

ille ja

ok

s on

kü

situd

ab

i KU

LKA

lt, sen

i tulu

tult. P

roje

ktiju

hi

leidm

iseni N

OD

I-l edasin

e tegevu

s pu

u-

du

b.

EAL Ü

LDK

OG

U

23

EAL TEA

TAJA

1/2005

3.3

Ü

LE

VA

AD

E

AR

HIT

EK

TU

UR

I-V

ÕIS

TLUS

TES

T (M. M

UTSO

)2004. ja 2005. aasta ü

ldko

gu

de to

imu

-m

ise vahelisel p

erioo

dil EA

Liga ko

ostö

ös

korrald

atud

võistlu

sed o

lid järg

mised

:

• Aa

sta b

eto

on

eh

itis 20

03

(-mä

rts2004), p

eakorrald

aja Eesti Ehitu

smater-

jalide To

otjate Liit.

Tulem

used

:P

ea

pre

em

ia – Eram

u V

iimsis, arh

itek-tu

urib

üro

o Em

il Urb

el. Au

hin

na saajad

:p

rojekteerija TA

Ko

nsu

lt OÜ

, beto

on

itöö

-d

e teostaja M

apri Pro

jekt OÜ

, beto

on

i-seg

u: H

C B

etoo

n A

S.Eria

uh

ind

– Lasnam

äe spo

rdih

oo

ne Tal-

linn

as, a

rhite

ktid

Siiri Va

llne

r, Ha

nn

oG

rosssch

mid

t, Tom

om

i Hayash

i.E

riau

hin

d – Ekseko

seafarmi sõ

nn

iku-

ho

idla V

iljand

imaal V

iiratsis, mo

nteeri-

tavad järelp

ing

estatavad rõ

ng

asmah

u-

tid A

S E-Beto

on

elemen

t.

• Ven

eetsia

9. ra

hvu

svah

elise

arh

itek-

tuu

ribie

nn

aali „

Meta

mo

rfoo

sid“ ra

a-

me

s Ve

ne

etsia

s ek

spo

ne

erita

va

ee

s-ti e

ksp

ositsio

on

i ide

ek

on

ku

rss(26.04-07.05.2005).Tu

lemu

sed:

I pre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all „HO

BU

-N

E“, auto

r Kristja

n H

olm

.II p

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all „TA

KTI-

KA

“, a

uto

rid K

aja

Pa

e, K

ai K

uu

sk,

Ka

iko

Kiv

i, Ind

rek

Tiig

i, Ro

be

rtG

luck

ma

n, R

ein

Ah

as, Ü

lar M

ark

.III p

reem

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all „META

-M

OR

FOO

S: OB

JEKTIST SÜ

ND

MU

SENI“,

auto

r Re

ne

e P

uu

sep

p.

• Ee

sti Ma

an

tee

mu

use

um

i vä

liala

de

maastik

uarh

itektu

urn

e id

eeko

nku

rss(16.01-15.04.2004), p

eakorrald

aja EestiM

aanteem

uu

seum

koo

stöö

sEesti M

aastikuarh

itektide Liid

ug

a.Tu

lemu

sed:

I pre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all „SEIKLU

SM

AA

L JA Õ

HU

S“, auto

r Marg

it Kärn

er.

II p

ree

mia

–

töö

m

ärg

usõ

na

a

ll„SU

PERH

IGH

WA

Y“ au

torid

Ka

rli Luik

,R

alf Lõ

ok

e, M

aa

rja K

ask

.III p

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all „PEA

-TEE“, au

torid

Taa

vi K

un

ing

as, A

nd

rus

Pa

du

, Ma

rtin P

rom

mik

.E

rgu

tusp

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all

„SUU

R M

UN

A“, au

torid

Pire

t Loo

ve

er,

Re

mi K

üb

ar.

Erg

utu

spre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all„C

OM

O EL R

AY

O“, au

torid

Maria

Pu

kk,

Iva

r Lub

jak

.

• Pä

rnu

s Aid

a tn

5 ä

ri- ja e

lum

aja

ar-

hite

ktu

uriv

õistlu

s (04.06-19.07.2004),p

eakorrald

aja OÜ

Uu

e Veski V

ara.Tu

lemu

sed:

I p

ree

mia

– tö

ö

mä

rgu

sõn

a

all

„HA

NA

MI“, au

tor A

nd

res Le

mb

er.

II pre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all „RIIU

L“,au

tor P

eete

r Varra

k.

III pre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all „KA

BE“,

auto

r Sv

en

Ko

pp

el.

Erg

utu

spre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all„Ü

HEN

DA

TUD

“, auto

rid M

argit K

ärner

ja Ülo

-Tarmo

Stöö

r.

• Sõ

me

ru k

esk

use

ho

on

e a

rhite

ktu

u-

rivõ

istlus (09.08-07.10.2004), p

eakor-

raldaja Sõ

meru

Vallavalitsu

s.

EAL Ü

LDK

OG

U

24

EAL TEA

TAJA

1/2005

Tulem

used

:I p

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all „K

ÕR

RE-

LINE“, au

torid

Ra

lf Lõo

ke

se ja M

aa

rjaK

ase

.II p

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all „A

RA

-TA

“, auto

r An

dre

s Lem

be

r.E

rgu

tusp

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all

„MU

LTIKA

S“, auto

rid Tõ

nu

Laa

ne

mä

eja K

ad

ri Ke

rge

.E

rgu

tusp

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all

„ALLEE“, au

torid

Tarm

o M

aiste

ja An

d-

res Le

mb

er.

Erg

utu

spre

em

ia – tö

ö m

ärgu

sõn

a all„

JÄT

KU

V M

AA

STIK

“, a

uto

rid M

arg

itK

ärn

er ja Ü

lo-Ta

rmo

Stö

ör.

• Ee

sti pa

rim te

llisho

on

e 2

00

3-2

00

4,

peako

rraldaja W

ienerb

erger A

S.Tu

lemu

sed:

I pre

em

ia – ko

rterelamu

Tallinn

as, Ran

-n

iku tee 2a, arh

itekt Tiit Trum

ma

l.II p

ree

mia

– tellisfassaadig

a Silmaravi

Erakliinik Tallin

nas, R

ahu

tn 2a, arh

itektR

ain

e K

arp

.

• Vilja

nd

i Me

tsak

alm

istu k

ab

eli a

r-h

itektu

uriv

õistlu

s. Vt p

ealkirja alt Eestiarh

itektuu

rikon

kurssid

e tulem

used

.

• Mõ

isav

ah

e ja

Nõ

lva

ku

tän

av

ate

,La

mm

i tee n

ing

kavan

data

va ja

lgp

al-

listaad

ion

i vah

elise

ala

ho

on

estu

ska-

va

ide

ek

on

ku

rss. Vt p

ealkirja alt Eestiarh

itektuu

rikon

kurssid

e tulem

used

.

3.4

. EA

Li 20

05

. AA

STA

TEG

EV

US

KA

VA

ST (M

. MU

TSO)

25. septem

bil 2004 to

imu

s Kab

erneem

es

EALi eestseisu

se väljasõid

uistu

ng

. Välja-

sõid

uistu

ng

i eesmärg

iks oli sü

vend

atult

läbitö

ötad

a EALi ed

asine teg

evuskava.

Tänaseks o

n kavan

datu

st läbiviid

ud

järg-

mised

üritu

sed:

• 02.01.2005-22.02.2005 – Lasnam

äe Ju-

malaem

a kiriku h

oo

ne arh

itektuu

rikon

-ku

rss• 03.01.2005-28.02.2005 – R

and

vere Alg

-ko

oli h

oo

ne arh

itektuu

rivõistlu

s• 06.01.2005 - Eesti lo

om

eliitud

e üh

isse-m

inar

• 26

.-27

.01

.20

05

– EA

Li juh

atu

se ja

BA

UA

Eesti esind

aja visiit Leetu• 6.-7.02.2005 – R

ahvu

svahelin

e arhitek-

tuu

ripo

liitikate semin

ar Tallinn

as• 15.02.2005 – Teab

epäev teem

al Piritatee ja TO

Pi plan

eering

• 17.03.2005 – EALi ü

ldko

gu

koo

solek

• 25.02.2005 – Teabep

äev teemal N

õm

-m

e ehitu

smääru

s ja Nõ

mm

e keskosa p

la-n

eering

• Seewald

i ala plan

eerimisko

nku

rssJärg

e on

oo

tamas järg

mised

tegevu

ska-vasse sissekirju

tatud

üritu

sed ja ettevõ

t-m

ised:

• Metsakalm

istul asu

va arhitektid

e kal-m

eala kuju

nd

amise ko

nku

rss• Film

i Maja 2003 esilin

astus ETV

-s• Teab

epäev teem

al SAPA

uu

s struktu

ur

• BA

UA

koo

solek Tallin

nas

• Semin

ar valdad

e, maako

nd

ade ju

hti-

dele n

end

e arhitektu

uritead

likkuse tõ

st-m

iseks• Teab

epäev teem

al Kõ

rgh

oo

nete tee-

map

laneerin

g• R

ah

vusva

he

line

sem

ina

r tee

ma

l Pa

-n

eelelamu

rajoo

nid

EAL Ü

LDK

OG

U

25

EAL TEA

TAJA

1/2005

• Ko

nveren

ts Linn

ad vee ääres (ko

os Pär-

nu

Uu

e Ku

nsti M

uu

seum

iga) Pärn

us

• Rah

vusvah

eline ko

nku

rss ERM

i (EestiR

ahva M

uu

seum

i) uu

e peah

oo

ne arh

i-tektu

urse lah

end

use saam

iseks• B

AU

A ja U

IA Eesti esin

daja n

ing

EALi

esimeh

e visiit Peterbu

ri seoses U

IA II re-

gio

on

i töö

koo

soleku

ga

• EALi ju

hatu

se visiit Šoti A

rhitektid

e Lii-tu• A

jakirja Ehitu

skun

st koo

stamin

e ja trük-

kiand

min

e• Film

i Maja 2004 ko

ostam

ine

• Loo

meliitu

de ü

hisliid

u lo

om

ine

• Osavõ

tt UIA

kon

gressist Istan

bu

lis• Seen

iorid

e sektsioo

ni eestvõ

ttel õp

pe-

reis St. Peterbu

ri• Seen

iorid

e sektsioo

ni eestvõ

ttel EALi

maako

nn

apäeva ko

rraldam

ine V

iljand

i-m

aal• EA

Li 2005. aasta suvep

äevade läb

ivii-m

ine N

arva-Jõesu

us läb

ival teemal Täies-

ti uu

s arhitektu

ur

• Ko

nku

rsi korrald

amin

e pro

jektide saa-

miseks Tartu

Ku

nstim

uu

seum

i ja linn

a-raam

atuko

gu

ho

on

etele• K

on

kurss Ü

hisp

ang

a pu

hkem

aja pro

-jekti saam

iseks• R

ahvu

svahelin

e Tallinn

a Arh

itektuu

ri-trien

naal

• Kan

did

aatide esitam

ine M

ies van d

erR

oh

e Aw

ard au

hin

nale

• EALi 84. aastap

äeva tähistam

ine aja-

vahem

ikus 10.-17. o

kt. 2005• A

uto

riõig

uste sem

inar

• Ajakirja Eh

itusku

nst ko

ostam

ine ja trü

k-kian

dm

ine

• Väike jõ

ulu

vastuvõ

tt

• Loo

meliitu

de ü

hin

e uu

saastapid

u• 06/60 K

ultu

urifestival

• Lahtiste u

ste päevad

arhitektu

urib

ü-

roo

des

• Arh

itektuu

riteemalin

e semin

ar no

or-

tele

4. V

OLITA

TUD

AR

HITE

KT V

KU

TSE

OM

ISTA

MIS

ES

T (I. HEIN

SOO

)I. H

einso

o, EA

Li esind

aja Ku

ltuu

ri Ku

tse-n

õu

kog

us, alu

stab o

ma ettekan

net kü

-sim

useg

a, kas tegevp

rojekteerijate kva-

lifikatsioo

ni tag

amin

e-kon

trollim

ine o

nü

ldse vajalik. I. H

einso

o o

n seisu

koh

al, etü

hisko

nd

on

selle meie eest ära o

tsusta-

nu

d - kõ

igis aren

enu

d riikid

es on

pro

jek-te

erim

ine

reg

ule

eritu

d te

ge

vusva

ld-

kon

d. Sed

a tehakse kas riikliku

lt või o

nsee d

elegeeritu

d vastavatele õ

pp

easu-

tusetele võ

i eriala üh

end

ustele. Eestis

toim

ub

regu

latsioo

n p

rojekteerim

isette-võ

tete koh

ustu

sliku reg

istreerimise kau

-d

u M

ajand

usteg

evuse R

egistris vastava

eriala vastutava sp

etsialisti äranäitam

i-seg

a.O

luko

rd o

n kah

juks sellin

e, et MTR

i kan-

deid

tegelikku

ses ei kon

trollita. O

n ilm

-selg

e, et selline o

luko

rd ei o

le no

rmaal-

ne n

ing

sellele on

otsitu

d ka väljap

ääsu.

Praegu

kehtiva sead

usan

dlu

se raamid

eso

n võ

imalik arh

itektide p

ädevu

st kon

t-ro

llida ku

tsekvalifikatsioo

ni o

mistam

isealu

sel. EAL o

n saan

ud

õig

use o

mistad

aarh

itektidele ku

tsekvalifikatsioo

ni. A

r-h

itektide ku

tsestand

ardi (V

olitatu

d ar-

hitekt V

) töö

tas välja Eesti Arh

itektide

Liidu

initsiatiivil K

ultu

uri K

utsen

õu

kog

uju

urd

e mo

od

ustatu

d tö

örü

hm

.

EAL Ü

LDK

OG

U

26

EAL TEA

TAJA

1/2005

Ee

sti ku

tsek

valifik

atsio

on

i süste

em

ism

ää

ratle

tak

se k

utse

kva

lifika

tsioo

ni

nõ

ud

eid viiel tasem

el. Arh

itektide ku

t-sekvalifikatsio

on

e on

vaid ü

ks - V tase.

Vo

litatud

arhitekt V

kutsekvalifikatsio

o-

ni o

mistam

ise eesmärg

iks ei ole m

itten

iivõrd

arh

itek

tide

kla

ssifitsee

rimin

e,

vaid teatu

d - vastu

tusõ

igu

seks vajaliku -

taseme kin

dlu

stamin

e. Seni, ku

ni Eh

itus-

seadu

sesse ei ole vastavat m

uu

datu

stsisse viid

ud

, ei too

Vo

litatud

arhitekt V

ku

tsek

valifik

atsio

on

i om

istam

ine

ole

-m

asolevas sü

steemis en

dag

a mu

ud

atusi

kaasa.V

olitatu

d arh

itekt V ku

tse om

istamin

eo

n arh

itektidele su

hteliselt lih

tsaks teh-

tud

- vastavalt kinn

itatud

kutsekvalifi-

katsioo

ni tõ

end

amise ja o

mistam

ise kor-

rale toim

ub

volitatu

d arh

itekti taseme

tõen

dam

ine d

oku

men

tide alu

sel (mär-

kuseks: n

õu

tavateks do

kum

entid

eks on

harid

ust tõ

end

av do

kum

ent, tö

öalase

kog

emu

se kirjeldu

s ja materjal viim

ase10 aasta tö

öd

e koh

ta). EALi ku

tsekom

is-jo

ni n

ö o

tsustavd

istun

gid

toim

uvad

esi-alg

u 4 ko

rda aastas. EA

Li kutseko

misjo

-n

i esimees o

n A

. Eigi.

I. Hein

soo

koo

statud

täistekst-materjal

Vo

litatu

d a

rhite

kt V

ku

tseo

mista

mise

koh

ta (jagatu

d välja ü

ldko

gu

koo

sole-

kul):

Eesti Arh

itektide Liit o

n ikka seisn

ud

ar-h

itekti kutse väärtu

stamise eest. A

rhi-

tektide m

aine h

oid

mise ü

heks tõ

hu

sai-m

aks viisiks on

ho

olitsed

a, et kõig

i alalteg

utsejate p

ädevu

s oleks p

iisav neile

pü

stitatavate ülesan

nete täitm

iseks.

Pädevu

snõ

ue p

uu

du

tab eelkõ

ige n

eidju

ba tö

öko

gem

useg

a arhitekte, kes ju

-h

ivad ja ko

ntro

llivad arh

itektuu

rset pro

-jekteerim

ist nin

g ka vastu

tavad lõ

pp

tu-

lemu

se eest ettevõttes, ku

s nad

töö

ta-vad

või n

eid, kes kan

natavad

samasu

-g

ust vastu

tust fü

üsilisest isiku

st ettevõt-

jana.

Vastavalt Eh

itussead

use (R

T I 2002, 47,297) § 41 o

n Eestis p

rojekteerim

isalallu

batu

d teg

utsed

a isikul, ku

i ta on

ette-võ

tja äriseadu

stiku täh

end

uses n

ing

talo

n: riikliku

erinõ

ueteg

a tegevu

saladel

teg

utse

va

te

ette

võ

tjate

re

gistri

registreerin

g ja vastavasisu

line õ

igu

ssu-

he sead

uses n

imetatu

d p

ädeva isiku

ga

(vastutava sp

etsialistiga) võ

i peab

füü

si-lisest isiku

st ettevõtja ise o

lema p

ädev

tegu

tsema vastu

tava spetsialistin

a.Sam

a seadu

se § 47 määratleb

vastuta-

va spetsialistin

a isiku, kel p

eab o

lema:

om

istatu

d k

utse

kva

lifika

tsioo

n k

utse

-sead

use täh

end

uses võ

i erialane kõ

rg-

harid

us ja erialan

e kolm

eaastane tö

ö-

kog

emu

s.K

ahju

ks ei kirjelda an

tud

seadu

s ja ega

ei saagi kirjeld

ada, m

illistele nõ

uetele

peab

vastama ja m

ida sisald

ama eriala-

ne kõ

rgh

aridu

s arhitektiõ

pp

es, samu

ti eip

iisa reeglin

a vaid ko

lmeaastasest tö

ö-

kog

emu

sest vastutam

aks end

a ja om

ako

lleegid

e töö

eest sellisel laialdasi tead

-m

isi nin

g su

urt ko

gem

ust n

õu

dval erialal,

nag

u o

n arh

itektuu

r. Prob

leemi teravu

sttõ

en

da

b rid

a k

oh

alik

e o

ma

valitsu

stek

om

isjon

ide

sse jõ

ud

nu

d k

um

ma

lisi jakü

ün

dim

atuid

pro

jekte, koo

statud

tun

d-

matu

te kõrg

koo

lide tu

nd

matu

te lõp

e-

EAL Ü

LDK

OG

U

27

EAL TEA

TAJA

1/2005

tajate po

olt (sam

as on

selge, et ain

uü

ksitu

nn

ustatu

d ü

likoo

li – näit Eesti K

un

sti-akad

eemia – d

iplo

m iseen

esest ei saao

lla päd

evuse ab

solu

utseks g

arantiiks).

On

selge, et sellises o

luko

rras on

EestiA

rhitektid

e Liidu

kui arh

itekte üh

end

a-va

org

an

isatsio

on

i üle

san

de

ks m

ida

gi

ette võtta, kaitsm

aks ehitatavat kesk-

kon

da, ag

a ka tellijaid eb

apäd

evate pro

-jekteerijate vig

ade ja ko

lleege o

maen

-d

a saamatu

sest tulen

eva vastutu

se koo

r-m

a eest.Teg

elikult o

n Eesti A

rhitektid

e Liit jub

aaastaid

pü

üd

nu

d keh

tivate võim

aluste

piirid

es om

ada ü

levaadet p

rojekteerim

is-tu

rul teg

utsejatest ja n

end

e kvalifikat-sio

on

ist nin

g o

salenu

d p

rojekteerijate

päd

evuse ko

ntro

llimisel o

ma esin

dajate

kaud

u eh

itus- ja p

rojekteerim

isettevõ-

tete litsentseerim

ise kom

isjon

is. Kah

juks

asend

us p

ärast praeg

use Eh

itussead

use

kehtestam

ist litsentseerim

ine ettevõ

t-ja reg

istreerimiseg

a ja koo

s sellega ka-

du

s igasu

gu

ne reaaln

e kon

troll teg

utse-

vate pro

jekteerijate kvalifikatsioo

ni ü

le.Eesti A

rhitektid

e Liidu

juu

rde m

oo

du

s-tatu

d tö

örü

hm

leidis, et keh

tiva seadu

s-an

dlu

se raamid

es on

vastutava arh

itek-ti p

ädevu

st võim

alik tagad

a vaid ku

tse-kvalifikatsio

on

i tõen

dam

ise ja om

istami-

se kaud

u.

Ku

tseseadu

s, mis sätestas ku

tsekvalifi-katsio

on

inõ

uete väljatö

ötam

ise alused

nin

g ku

tse-kvalifikatsioo

ni tõ

end

amise

ja o

mista

mise

ting

imu

sed

nin

g k

orra

,jõ

ustu

s 19.01.2001.a.V

asta

valt K

utse

sea

du

sele

loo

di 3

1.

au

gu

stil 20

01

.a. K

utse

kva

lifika

tsioo

ni

sihtasu

tus e K

utseko

da. K

utseko

da ko

r-rald

ab ku

tsenõ

uko

gu

de tö

öd

, kutsestan

-d

ardite väljatö

ötam

ist, täiend

amist ja

paran

dam

ist, kutsekvalifikatsio

on

i tõen

-d

amise ja o

mistam

ise nõ

uete väljatö

ö-

tamist n

ing

peab

volitatu

d tö

ötlejan

aku

tseregistrit.

Ku

tsekoja ju

urd

e on

mo

od

ustatu

d ku

t-sen

õu

kog

ud

– vastava tegevu

svaldko

n-

na tö

ötajate, tö

öan

djate, ku

tse- ja eri-alaü

hen

du

ste nin

g riig

i esind

ajate koo

s-tö

öo

rgan

id. K

utsen

õu

kog

u p

ädevu

s on

and

a tegevu

slub

a kutsekvalifikatsio

on

io

mistavale o

rgan

ile.E

AL o

n e

sind

atu

d K

utse

ko

ja K

ultu

uri

Ku

tsenõ

uko

gu

s, kus 8. m

ail 2004.a. anti

Eesti Arh

itektide Liid

ule arh

itekti kut-

set om

istava org

ani teg

evuslu

ba. Sam

askin

nitati Eesti K

un

stiakadeem

ia, Tallin-

na Teh

nikakõ

rgko

oli ja Eesti A

rhitekti-

de Liid

u esin

dajatest n

ing

praktiseeriva-

test arhitektid

est mo

od

ustatu

d tö

örü

h-

ma p

oo

lt välja töö

tatud

volitatu

d arh

i-tekti ku

tsestand

ard, m

is kirjeldab

arhi-

tektidele esitatavaid

kutseo

skusn

õu

ded

.K

un

a nii Eh

itussead

us ku

i ka Majan

du

s-teg

evuse R

egister ei erista erin

evaid vas-

tutava sp

etsialisti tasemeid

, otsu

stati kaku

tsekvalifikatsioo

ni o

mistam

isel piird

u-

da ü

he – vo

litatud

arhitekti – tasem

ega.

Va

stava

lt ku

tsesta

nd

ard

ile o

n vo

litud

arhitekt Eh

itussead

use vastu

tava spet-

sialisti mõ

istele vastav tipp

spetsialist, kes

on

võim

eline iseseisvalt ja o

mal vastu

tu-

sel koo

stama, ko

nsu

lteerima, h

ind

ama

ja juh

tima m

aa-alade, lin

nad

e ja asulate

ruu

milisi p

laneerin

gu

id n

ing

ehitiste p

ro-

jekte.

EAL Ü

LDK

OG

U

28

EAL TEA

TAJA

1/2005

Pärast kutset o

mistava o

rgan

i õig

uste

saa

mist m

oo

du

stati E

esti A

rhite

ktid

eLiid

u ju

urd

e kutseko

misjo

n – vo

litatud

arhitekti ku

tsekvalifikatsioo

ni tõ

end

a-m

ist ja om

istamist ko

rraldav o

rgan

, kesteg

utseb

vastavalt om

a tegevu

sstatuu

-d

ile. Ko

misjo

ni esim

eheks valiti staaþi-

kas kolleeg

Ad

o Eig

i.O

ma n

eljand

al koo

soleku

l, mis to

imu

s18. veeb

ruaril 2005.a. vaatas ku

tseko-

misjo

n läb

i esimesed

25 laekun

ud

aval-d

ust ja o

tsustas o

mistad

a volitatu

d arh

i-tekti ku

tse 19 taotlejale.

Ku

i saab väljastatu

d p

iisav arv kutsetu

n-

nistu

si (kaetud

peaks o

lema en

amik tän

ap

raktiseerivaid arh

itekte), on

Eesti Ar-

hitektid

e Liidu

l koo

s Ehitu

sinsen

eride Lii-

du

ga võ

imalu

s pö

örd

ud

a seadu

sand

jap

oo

le taotlu

sega kõ

rvaldad

a Ehitu

ssea-d

usest säte, m

is võim

aldab

pro

jekteeri-m

ise valdko

nn

as tegu

tseda vastu

tavatesp

etsialistiden

a ka kutsekvalifikatsio

o-

ni m

itteom

avatel isikutel. Sam

asuu

nali-

ne m

uu

datu

s on

plaan

is sisse viia ka Pla-n

eerimissead

usesse.

Seejuu

res ei takista seadu

semu

ud

atus

kuid

agi ü

kskõik m

illise koo

lituseg

a arhi-

tektidel jätkam

ast töö

d valitu

d erialal,

see vaid välistab

vastutu

se viimise ku

t-sestan

dard

iga keh

testatust m

adalam

a-le tasem

ele.A

rhitekt o

n ü

likoo

li või selleg

a võrreld

a-va õ

pp

easutu

se lõp

etanu

d isik. D

iplo

-m

eeritud

arhitekt võ

ib tö

ötad

a om

a eri-alal, tal o

n vastavalt A

uto

riõig

use sea-

du

sele kõik õ

igu

sed lo

od

ud

arhitektu

u-

riteose au

torin

a. Ku

id ta ei võ

i enn

e voli-

tatud

arhitekti ku

tse om

istamist ko

rral-

dad

a ressurssid

e jagam

ist ja teiste töö

dn

ing

vastutad

a selle töö

eest (Ehitu

ssea-d

use sõ

nastu

s), st esined

a ettevõtte vas-

tutava sp

etsialistina võ

i tegu

tseda vas-

tutava fü

üsilisest isiku

st ettevõtjan

a.Sam

as ei ole kelleltki võ

etud

võim

alust

tõsta o

ma kvalifikatsio

on

kutsen

õu

etesesitatu

d tasem

eni. K

a ei ole p

ädevu

setõ

end

amist teh

tud

üleliia keeru

liseks.V

asta

valt k

inn

itatu

d k

utse

-kva

lifika

t-sio

on

i tõen

dam

ise ja om

istamise ko

rra-le

toim

ub

volita

tud

arh

itek

ti tase

me

tõen

dam

ine d

oku

men

tide alu

sel, st ha-

ridu

st tõe

nd

ava

do

ku

me

nd

i, töö

ala

seko

gem

use kirjeld

use ja viim

aste aasta-te tö

öd

e põ

hjal.

Kõ

igi ku

tsestand

ardit ja ku

tse om

ista-m

ise kord

a käsitlevate do

kum

entid

ega

saab tu

tvud

a EAL ko

du

lehekü

ljel.

5. V

OLITA

TU

D A

RH

ITE

KT V

KU

TS

E-

TUN

NIS

TUS

TE K

ÄTTE

AN

DM

INE

(EOK

PE

ASE

KR

ET

ÄR

JA K

ULT

UU

RI K

UT

SE-

NÕ

UK

OG

U ESIM

EES T. TÕN

ISE)EO

K p

easekretär ja Ku

ltuu

ri Ku

tsenõ

u-

kog

u esim

ees T. Tõn

ise ann

ab p

idu

likult

üle ku

tsetun

nistu

sed n

eile 19 arhitekti-

le, kellele EALi ku

tsekom

isjon

om

istasV

olitatu

d arh

itekt V ku

tse. Vo

litatud

ar-h

itekt V ku

tsetun

nistu

ste said:

1. Mai Šein

2. Kalle V

ellevoo

g3. A

do

Eigi

4. Too

mas Paaver

5. Ülar M

ark6. Tiit To

miste

7. Tiina O

run

uk

8. An

dres Põ

ime

EAL Ü

LDK

OG

U

29

EAL TEA

TAJA

1/2005

9. Ilmar H

einso

o10. V

elle Kad

alipp

11. Too

mas K

ivi12. Ed

da So

olep

13. An

u K

otli

14. Tõn

u K

ull

15. Arvi A

asmaa

16. Enn

Rajasaar

17. An

dres Lu

ng

e18. H

ind

rek Kesler

19. Ind

rek Allm

ann

6. Ü

LEV

AA

DE

EA

Li TAR

TU S

EK

TSIO

O-

NI TÖ

ÖS

T 20

04

. AA

STA

L (M. PR

EEM)

EAL Tartu

sektsioo

nis ei to

imu

nu

d eel-

misel aastal liikm

eskon

nas m

uu

tusi, st

liikmesko

nd

on

end

iselt 23-liikmelin

e.V

astavalt põ

hikirjale o

n sektsio

on

i liige

Tartus võ

i lähim

aakon

nas tö

ötav võ

i põ

-h

ieluko

hta o

mav EA

Li liige.

Ho

olim

ata sellest, et Raivo

Män

dm

aa oli

sun

nitu

d lah

kum

a Tartu lin

naarh

itektiko

halt ja et M

. Preem asu

s töö

le Tallinn

aLin

nap

laneerim

ise Am

etisse, on

mõ

le-m

ad väh

emalt p

assiivselt edasi sektsio

on

iliikm

ed n

agu

ka Ülevi Eljan

d V

algast.

2004. aastal toim

un

ud

Tartu sektsio

on

iü

ritustest võ

ttis keskmiselt o

sa 8-10 ini-

mest, seeju

ures ka EA

Li veel mitte ku

u-

luva

id a

rhite

kte

ja sise

ku

jun

da

jaid

.Sekstio

on

i kolm

eliikmelisest ju

hatu

sestjä

tka

b n

ö ju

ha

tuse

ak

tiivesim

eh

en

aA

nd

res Lun

ge, ku

igi fo

rmaalselt o

n ju

-h

atuse esim

ees M. Preem

, kun

i sektsioo

ni

koo

solek tu

leb vajaliku

s kvoo

rum

is kok-

ku ja ta ü

mb

er valib.

Nag

u varasem

atelgi aastatel to

imu

vadTartu

sekstioo

ni ko

oso

lekud

iga ku

u tei-

sel te

isipä

eva

l alg

use

ga

ke

ll 16

.00

Do

mu

s Do

rpaten

sise ruu

mid

es (Üliko

oli

tn7/R

aekojap

lats 1). Ko

oso

lekud

toim

u-

sid reg

ulaarselt, ju

un

ist aug

ustin

i peeti

vahet.

Kevad

el arutati lin

navalitsu

se soo

vil Tartuarh

itektuu

rinõ

uko

gu

loo

mist, teh

ti om

a-p

oo

lsed ettep

aneku

d selle fu

nktsio

on

i-d

e ja koo

sseisu m

ääramiseks, ku

id kah

-ju

ks on

arhitektu

urin

õu

kog

u Tartu

s siia-m

aani lo

om

ata. Kevad

el plan

eeriti kasu

vine reis K

uram

aaga tu

tvum

a, kuid

ot-

sustaval h

etkel jäi vaid 9 h

uvilist, m

is bu

ssitellim

iseks oli liig

a väike arv ja seetõttu

jäi jub

a peaaeg

u trad

itsioo

niliseks ku

ju-

nev su

vine ü

hisreis eelm

isel aastal ära.M

ais mu

utu

s oo

tamatu

lt aktuaalseks lin

-n

avalitsuse rü

nn

ak linn

aarhitekti vastu

.K

uig

i sektsioo

ni ko

oso

lekul aru

tati seda

tee

ma

t ja sa

ad

eti ü

ksm

ee

lne

, Ra

ivoM

änd

maad

toetav kiri lin

nap

eale, seda

ei arvestatud

ja linn

arhitekt o

li sun

nitu

dlah

kum

a. Sama teem

a jätkuks aru

tatilin

naeh

ituse ju

htim

ise küsim

usi Tartu

s kase

pte

mb

riku

isel k

oo

sole

ku

l, ku

s ikk

aveel p

oln

ud

leitud

uu

t linn

aarhitekti ja

nen

diti, et sellin

e olu

kord

on

lub

amatu

ja oleks so

biv aeg

teha ka lin

avalitsuse

struktu

urid

es mu

ud

atusi, et arh

itektide

osa o

luliselt su

uren

dad

a. Vastavat seisu

-ko

hta kajastav kiri saad

eti ka linn

apea-

le. Selle toetu

seks saatis kirja ka EALi

juh

atus. Lin

nap

ealt Laine Jän

eselt tuli

aga fo

rmaaln

e vastus, m

is sisulise kü

si-m

use asen

das vaid

lub

adu

sega tõ

sta lin-

naarh

itekti palka.

Kõ

ige arvu

kam o

li Tartu sektsio

on

i mai-

kuin

e koo

solek, ku

s tutvu

ti Tartu van

ast

EAL Ü

LDK

OG

U

30

EAL TEA

TAJA

1/2005

vang

last Rein

Kilg

i po

olt elam

uks ü

mb

ere

hita

tava

ho

on

eg

a. E

hitu

st tutvu

stas

üm

be

reh

ituse

au

tor A

ivar R

oo

saa

re,

ho

on

es oli eksp

on

eeritud

palju

ajaloo

lisikih

istusi ja o

li ka põ

nevaid

plaan

ilahen

-d

usi. K

õig

es kum

as aga läb

i, et Ro

osaa-

rel on

arhitektu

uriajalo

olase h

aridu

s jaseeg

i lõp

etamata, ku

id ajakirjan

du

sesesitletakse ted

a kui arh

itekti. See po

levist p

äris koh

ane. Sü

gisel tu

tvuti tü

hjalt

seisva üliko

oli en

dise h

aavakliiniku

ga

Too

mel, m

ille koh

ta on

koo

statud

pro

-jekt ü

mb

erehitam

iseks 29-korterig

a ela-m

uks. K

oh

alolijate p

oo

lt leidis tu

nn

us-

tust kü

ll osavu

s nen

de ko

rterite pakki-

misel sellesse h

aiglah

oo

nesse, ag

a tege-

likult p

eeti seda id

eed kü

llaltki kurio

os-

seks. 2004. a. oli ka arh

itekt Ud

o Tiir-

maa 75. a. ju

ub

el, millest võ

ttis osa ju

ha-

tus ja arvu

kalt arhitekte. Ju

ulis – au

gu

s-tis o

li TÜ A

jaloo

mu

useu

mi V

alges Saalis

M. P

ree

mi a

rhite

ktu

urse

te o

bje

ktid

e,

maalid

e ja graafika n

äitus, m

is oli ko

mp

-lekteeritu

d tem

a 55. sün

nip

äeva pu

hu

lja

mille

ava

mise

st võttis o

sa a

rvuk

alt

Tartu arh

itekte. Detsem

briku

ine ko

os-

olek o

li üh

tlasi ka aastavahetu

se pid

u,

mis o

li üh

end

atud

uu

e lokaali „Su

ud

le-vad

Tud

eng

id” tu

tvum

isega, m

ille koh

taan

dis selg

itusi siseku

jun

daja ja lo

kaali üks

om

anikke Ü

llar Varik. O

savõtt o

li arvu-

kas ja kulg

es meeleo

lukalt. Jaan

uariku

i-sel n

api o

savõtu

ga ko

oso

lekul p

üü

ti kok-

ku sead

a aasta töö

plaan

i ja peeti ü

hist

väljasõitu

suvel vajaliku

ks. Veeb

ruari ja

märtsi ko

oso

lekud

kulg

esid ju

ba A

nd

resLu

ng

e käe all.

7. Ü

LEV

AA

DE

EA

Li PÄ

RN

U S

EK

TSIO

O-

NI TÖ

ÖS

T (M. H

AA

S)Pärn

u sektsio

on

on

tegu

tsenu

d ko

oskõ

-las o

ma p

õh

imääru

sega – elavd

ada p

iir-ko

nn

a arhitektid

e om

avahelisi ko

ntak-

te ja tõsta n

end

e erialast aktiivsust o

sa-le

ma

ks o

rga

nise

eritu

lt arh

itek

tuu

ri-keskko

nn

a kuju

nd

amisel.

Sektsioo

ni liikm

ed käisid

tutvu

mas Pär-

nu

uu

sehitisteg

a – Raivo

Puu

sepa p

ro-

jekteeritud

veekeskuseg

a ja Pärnu

uu

eh

aiglag

a. Arh

itektidele p

idas lo

eng

u d

r.R

emm

el, kes on

uu

rinu

d Pärn

u lin

na ra-

viasutu

ste ajalug

u lin

na asu

tamisaeg

a-d

eni välja. Pikem

alt peatu

s dr. R

emm

elSillu

tuse tn

. haig

lal, mille staatu

s on

het-

kel lahtin

e. Pärnu

arhitektid

e arvatesso

biks h

aiglaks p

rojekteeritu

d h

oo

net

kasutad

a med

itsiini o

tstarbel, n

äitekstaastu

sravi fun

ktsioo

nis. Sektsio

on

tegi

ettepan

eku võ

tta kaun

i arhitektu

urig

ah

oo

ne m

uin

suskaitse alla. Pärn

u sekt-

sioo

ni ko

oso

lekutel o

n o

ma firm

ade to

o-

dan

gu

t tutvu

stamas käin

ud

VELU

X, V

I-K

ING

WIN

DO

W ja A

UM

A EX

PO.

2004. a. suvel täh

istati Tiiu K

esküla 50.

juu

belit ja käeso

leva aasta algu

ses Mai-

mu

Palmi 80. ju

ub

elit. Pärnu

arhitektid

ejõ

ulu

pid

u to

imu

s traditsio

on

iliselt 6. jaa-n

uaril, õ

igeu

su jõ

ulu

laup

äeval. Seda tä-

histati p

idu

liku õ

htu

söö

gig

a Un

gari kõ

rt-sis Lah

ke Mad

jar.Sektsio

on

i liikmed

on

koo

s vaadan

ud

jaaru

tanu

d kõ

iki olu

lisemaid

Pärnu

detail-

plan

eering

uid

. Erilise hu

vi ob

jektiks on

ol-

nu

d p

laneerin

gu

osako

nn

as koo

statud

Pär-n

u m

iljöö

väärtuste ja kõ

rgh

oo

nete tee-

map

laneerin

g. V

ist lausa ü

le Eesti on

tea-

EAL Ü

LDK

OG

U

31

EAL TEA

TAJA

1/2005

da Pärn

u ärim

ehe Elm

ar Lepa so

ov en

nast

linn

a ajalukku

jäädvu

stada “p

ilvelõh

kuja”

ehitam

isega. Saad

es inn

ustu

st koo

stami-

sel olevast teem

aplan

eering

ust, o

tsustas

Lepp

kaks teemat o

mavah

el üh

end

ada ja

“pilvelõ

hku

ja” seekord

ho

op

is miljö

öväär-

tuslikku

piirko

nd

a rajada. K

un

a E. Lepp

ostis ära 1-2-ko

rruseliste ag

ulim

ajade ra-

joo

nis o

leva veetorn

i, siis on

intern

eti nal-

javenn

ad ka so

biva ku

ju Lep

a “pilvelõ

hku

-jale” p

akkun

ud

. Ko

os ettep

aneku

ga Pär-

nu

Porn

uks ü

mb

er nim

etada.

Teine valu

s teema o

n kiiresti ja ko

ntro

lli-m

atult vo

hav elam

ueh

itus, eriti väikeela-

mu

d. Eram

aja pro

jekti on

valmis ko

osta-

ma p

ea igaü

ks, kes joo

nt tõ

mm

ata mõ

is-tab

. Et maam

õõ

tjad p

laneerin

gu

id ja m

a-jap

rojekte teevad

, on

amm

u tead

a asi.K

uid

Pärnu

s on

eramu

te pro

jekteerijana

teada ka ü

ks raamatu

pid

aja ja kog

un

i lif-tim

ehh

aanik. R

ääkimata arvu

katest ehi-

tusin

senerid

est, kes kasutavad

om

a pro

-jektid

e kinn

itamiseks aeg

a, kui lin

naarh

i-tekt p

uh

kusel o

n. N

ii kerkibki lin

nap

ilti so-

bim

atuid

uu

sehitisi võ

i üm

bereh

itamise-

ga riku

tud

vanu

maju

.Sektsio

on

i koo

soleku

tel on

suu

re kurb

u-

sega n

end

itud

, et Pärnu

linn

avoliko

gu

pla-

neerin

gu

kom

isjon

ist on

välja arvatud

mõ

-lem

ad arh

itektid – M

. Kais ja E. B

ernard

.Seo

ses sellega o

n teravalt ü

les kerkinu

darh

itektuu

rinõ

uko

gu

taastamin

e Pärnu

linn

as.Pärn

u sektsio

on

on

teinu

d ettep

aneku

kam

aavalitsuse ju

urd

e vastava harid

useg

ain

imese o

mavalitsu

ste nõ

ustajan

a töö

levõ

tmise. V

äikesed vallad

ei ole võ

imelised

palkam

a vallaarhitekti. Sellest tu

lenevalt

teevad sed

a töö

d su

valise ettevalmistu

se-g

a inim

esed. See to

ob

meeld

e nõ

ukaaeg

-se lo

o, ku

idas ü

hes U

urali väikelin

nas p

ea-arh

itekti valiti. Kan

ditaatid

eks olid

juu

k-su

r ja miilits. A

metisse valiti ju

uksu

r, sesttem

al oli o

ma en

dises am

etis natu

ke kun

s-tig

a kokku

pu

ud

et oln

ud

.Jo

htu

valt valdad

e po

liitikast meelitad

aü

ksikisiku tu

lum

aksu laeku

mise n

imel val-

da elan

ikke juu

rde, o

n lin

naü

mb

ruse val-

dad

es pu

hken

ud

tõelin

e ehitu

sbu

um

. Ehi-

tatakse üles p

apist ja vatist “p

õrsakeste”

maju

, millel p

ole sõ

nag

a arhitektu

ur m

i-d

agi p

istmist. Sektsio

on

i liikmed

on

ürita-

nu

d ko

haliku

ajalehe kau

du

inim

este tead-

likkust tõ

sta, kirjutad

es ise ajalehele ja

and

es intervju

usid

. Samu

ti saadeti o

ma-

valitsustele järg

mise sisu

ga m

ärgu

kiri:"O

n h

ea tõd

eda, et Pärn

u ja Sin

di lin

nas

nin

g lin

na läh

ivaldad

es ehitu

stegevu

s aas-tateg

a ho

og

ustu

b. Ü

ha en

am eh

itatakseka väikeelam

uid

, samu

ti remo

nd

itakse jateh

akse kapitaalseid

üm

bereh

itusi o

le-m

asolevatele h

oo

netele. Ig

ale ehitu

seleeeln

eb p

rojekteerim

ine. Eh

itusp

rojektile

esitatavad n

õu

ded

sätestab Eesti V

abarii-

gi Eh

itussead

us, m

is kehtestati 2002. aas-

tal.N

imetatu

d sead

use §18 ja §47 alu

sel võib

ehitu

spro

jekte koo

stada võ

i kon

trollid

a jao

ma allkirjag

a kinn

itada ain

ult erialase

kõrg

harid

use ja ko

lmeaastase tö

öko

ge-

mu

sega sp

etsialist (arhitektu

urse p

rojek-

ti pu

hu

l seega kõ

rgh

aridu

sega arh

itekt).See sead

use säte p

eaks tagam

a tellijalekvaliteetse p

rojektd

oku

men

tatsioo

ni, m

iso

n o

mako

rda eeld

useks ken

a, head

e pro

-p

ortsio

on

ideg

a ja olem

asolevasse kesk-

EAL Ü

LDK

OG

U

32

EAL TEA

TAJA

1/2005

kon

da so

biva eh

itise kerkimiseks.

Kah

juks ei täid

eta om

avalitsustes alati

seda sead

usesätet, m

ille tulem

usen

a kan-

natab

ehitiste kvaliteet n

ing

ehitiste välis-

ilme m

eie linn

ades ja kü

lades. Eb

apäd

e-valt ja p

rojekteerim

isõig

ust m

itteom

ava-te isiku

te po

olt ko

ostatu

d p

rojektid

e akt-sep

teerimiseg

a ann

ab o

mavalitsu

s roh

eli-se tee p

iirkon

na elu

keskkon

na väärtu

sekah

anem

isele, mis o

n vastu

olu

s meie kõ

i-g

i üld

iste hu

videg

a.O

luko

rras, kus m

aakon

nakesku

ses Pärnu

steg

utseb

ligi 40 kõ

rgh

aridu

sega arh

itekti,kellel o

n vastavad

erialased tead

mised

,o

skused

ja kog

emu

sed n

ing

juriid

iline p

ro-

jekteerimisõ

igu

s, pu

ud

ub

vajadu

s riigis

kehtivat ko

rda eirata.

Eestimaa h

ea asustu

silme säilitam

iseks jakvaliteetsete u

useh

ituste tag

amiseks p

a-lu

me Teil an

tud

pro

bleem

i väga tõ

siseltsu

htu

da n

ing

kon

trollid

a Teie om

avalitsu-

se piirko

nn

as ehitu

sloa tao

tlemisel esita-

tavate ehitu

spro

jektide ko

ostajate p

äde-

vust.

Vajad

usel väljastam

e Teile meile tead

a-o

levate Pärnu

s ja Pärnu

maal teg

utsevate

akadeem

ilise kõrg

harid

useg

a arhitektid

en

imekirja, kellel o

n iseseisev p

rojekteeri-

misõ

igu

s. Reeg

lina o

n vastu

tusõ

igu

sega

arhitektid

e liidu

liikmed

, nim

ekiri on

kät-tesaad

av EAL ko

du

lehelt.“

Ku

id rah

aahn

ete kinn

isvaraarend

ajatesu

rve on

väga võ

imas, n

ii et ajuti tekib

loo

-tu

setuse tu

nn

e. Ka van

ajum

al tun

du

b o

le-vat Pärn

u lin

na ed

asise eksisteerimise vas-

tu. Ig

atahes 9. jaan

uaril tah

tsivad h

iigel-

lained

linn

a maam

un

a päält m

inem

a pü

h-

kida.

8. Ü

LEV

AA

DE

EA

Ni TE

GE

VU

SE

ST

(A. LEV

ALD

)Eu

roo

pa A

rhitektid

e Nõ

uko

gu

(EAN

) te-g

eleb arh

itektide ku

tse ja tegevu

se kait-seg

a Euro

op

as. EAN

i tegevu

sest and

is 7.veeb

ruaril 2005 Tallin

nas to

imu

nu

d R

ah-

vusvah

elisel arhitektu

urip

oliitikate sem

i-n

aril ülevaate ka EA

Ni p

easekretär hr A

.Sag

ne. Tän

aseks on

EAL o

lnu

d EA

Ni täislii-

ge aasta.

Kaks ko

rda aastas to

imu

vad EA

Ni p

eaas-sam

bleed

. EAN

il on

mitm

ed tö

örü

hm

ad,

kes valmistavad

Euro

op

a arhitektid

e üh

is-seisu

koh

ti ette. Kah

juks ei o

le EALil p

iisa-valt vah

end

eid, et EA

Ni tö

örü

hm

ades ak-

tiivselt osaled

a. EAL kasu

tab EA

Ni sekre-

tariaadi p

oo

lt mailitsi ed

astatud

info

rma-

tiivset materjali, sam

uti teab

evahetu

stkaks ko

rda aastas to

imu

vatel EAN

i üld

ko-

gudel. EAN

sekkub Euroopa Kom

isjoni töös-se, et m

uu

ta euro

direktiive arh

itektide

jaoks so

od

samaks. H

iljaaegu

võeti vastu

uu

s avalike han

gete d

irektiiv. EAN

on

väl-ja tö

ötan

ud

ka vastava juh

end

materjali

(Pub

lic Procu

remen

t Gu

idelin

es) Euro

op

aavalike h

ang

ete seadu

sand

luse, arh

itek-tu

uriteen

uste ja arh

itektuu

rivõistlu

steko

hta. N

imetatu

d d

oku

men

t abistab

vas-tava eu

rod

irektiivi nõ

uete sisseviim

iselrah

vuslikku

seadu

sand

lusesse. EA

Ni ü

heks

soo

vituseks o

n, et tu

levikup

erspektiivis la-

hu

tataks pro

jekteerimish

ang

e ehitu

shan

-kest, ei esitataks h

ang

etel osalem

isel dis-

krimin

eerivaid n

õu

deid

(käive jms) n

ing

ar-h

itektiteenu

ste ostm

isel han

kekorras läh

-tu

taks senisest en

am kvaliteed

ist. Seep

rob

leem o

n aktu

aalne ka Eestis. H

ilja-aeg

u R

ahan

du

smin

isteerium

is toim

un

ud

EAL Ü

LDK

OG

U

33

EAL TEA

TAJA

1/2005

koo

soleku

l, kus käsitleti p

rojekteerim

is-eh

itustö

övõ

tu riig

ihan

gete p

rob

lemaati-

kat, tutvu

stasid EA

Li esind

ajad EA

Ni ko

os-

tatud

juh

end

materjali avalike h

ang

etesead

usan

dlu

se koh

and

amiseks/raken

da-

miseks tarb

ija ja kvaliteedi h

uvid

es.2005. aasta o

n Eu

roo

pa arh

itektide jao

kskah

ekord

selt Luksem

bu

rgi eesistu

misaas-

ta: EAN

i praeg

un

e presid

ent M

arie-Hele-

ne Lu

cas on

Luksem

bu

rgist p

ärit nin

g Lu

k-sem

bu

rg o

n esim

esel po

olaastal ka Eu

roo

-p

a Liidu

eesistuja. 2005. aasta ju

un

is toi-

mu

b Lu

ksemb

urg

i korrald

amisel Eu

roo

pa

arhitektu

urip

oliitikate fo

oru

m, m

illel osa-

levad liikm

esriikide ku

ltuu

rimin

istrid. N

i-m

etatud

foo

rum

ist võtavad

kind

lasti osa

ka Eesti esind

ajad n

ing

see ann

ab võ

ima-

luse tu

tvustad

a Eestis arhitektu

urip

oliiti-

ka vallas tehtu

t.EA

N o

n an

dn

ud

välja arhitektu

urip

oliitika

raamatu

(Policy B

oo

k), mille eestikeeln

etõ

lge o

n ettevalm

istamisel. Eestikeeln

etõ

lkevariant an

takse välja dig

itaalselt. Sel-lele C

D-le o

n võ

imalik salvestad

a ka Euro

o-

pa A

rhitektid

e Direktiiv ja selleg

a seon

-d

uv, Eesti A

rhitektu

urip

oliitika ko

os in

glis-

keelse tõlkeg

a jm.

Üh

eks EAN

i olu

lisimaks teem

aks on

Euro

o-

pa Liid

u sisetu

rg. Eu

roo

pa K

om

isjon

i po

olt

on

kavand

atud

siseturu

regu

leerimin

eku

tsealase tegevu

se liberaliseerim

ise suu

-n

as, mis p

uu

du

tab ka arh

itekti kutseala.

EAN

i survel o

n kavan

datavas d

oku

men

dis

õn

nestu

nu

d säilitad

a Arh

itektide D

irektiivip

õh

imõ

tted. K

ui vastav d

irektiiv vastu võ

e-takse, an

takse kind

lasti ka soo

vitusi, ku

i-d

as seda liikm

esriikides, sh

Eestis, raken-

dad

a.

9. Ü

LEV

AA

DE U

IA-B

AU

A TE

GEV

USEST

(H. K

ESLER)

1. Lüh

iülevaad

e UIA

olem

usest

Eesti koo

s Läti ja Leedu

ga m

oo

du

stab U

IA-

s (Intern

ation

al Un

ion

ofA

rchitects) o

ma-

ette sektsioo

ni, m

ille nim

etus o

n B

AU

A(B

altic Arch

itects Un

ion

s Asso

ciation

).U

nio

n In

ternatio

nale d

es Arch

itectes (UIA

)– R

ahvu

svahelin

e Arh

itektide Liit - asu

ta-tu

d 1948. aastal, seab

eesmärg

iks üh

en-

dad

a kõig

ist rahvu

stest arhitekte ü

le kog

um

aa sõltu

mata rah

vusest, rassist, relig

ioo

-n

ist, erialasest väljaõp

pest võ

i arhitektu

u-

rikoo

lkon

nast.

UIA

liikmeteks o

n erialaliid

ud

. UIA

esin-

dab

roh

kem ku

i 1.5 miljo

nit arh

itekti om

a92 rah

vusliku

org

anisatsio

on

i kaud

u. U

IAo

n ü

ks suu

remaid

valitsusväliseid

org

ani-

satsioo

ne. U

IA tö

ö o

n h

eaks kiitnu

d ka

ÜR

O.

UIA

liikmeso

rgan

isatsioo

nid

on

geo

graa-

filiselt jagatu

d 5 reg

ioo

ni:

I Reg

ioo

n: Lään

e-Euro

op

aII R

egio

on

: Ida-Eu

roo

pa ja Läh

is-Ida

III Reg

ioo

n: A

meerika

IV R

egio

on

: Aasia ja A

ustraalia

V R

egio

on

: Aafrika

Eesti Arh

itektide Liit o

n U

IA liig

e 1993.aastast B

AU

A (B

altimaad

e Arh

itektide Lii-

tud

e Asso

tsiatsioo

n) ko

osseisu

s. BA

UA

ku

ulu

b II re

gio

on

i ko

os A

rme

en

ia,

Azerb

aidþaan

i, Bo

snia ja H

ertsego

viina,

Bu

lgaaria, H

orvaatia, K

üp

rose, Tšeh

hi,

Gru

usia

, K

ree

ka

, U

ng

ari,

Iisrae

li,K

asashtan

i, Liiban

on

i, Palestiina, Po

ola, R

u-

meen

ia, Ven

emaa, Slo

vakkia, Sloveen

ia,Sü

üria, M

akedo

on

ia, Türg

i, Ukrain

a, Us-

EAL Ü

LDK

OG

U

34

EAL TEA

TAJA

1/2005

bekistan

i ja Jug

oslaaviag

a.U

IA täh

tsaimad

ülesan

ded

ja eesmärg

ido

n m

ääratud

põ

hikirjag

a:• p

arand

ada in

imeste elu

ting

imu

si eritiaren

gu

maad

es,• so

od

ustad

a arhitektu

uri- ja lin

nap

lanee-

rimise alase h

aridu

se arenem

ist,• so

od

ustad

a arhitektid

e üh

end

uste su

ht-

lemist teiste erialad

e ja hu

vivaldko

nd

ade-

ga, m

is on

seotu

d eh

ituse ja p

laneerim

ise-g

a,• esin

dad

a eriala rahvu

svahelisel tasan

dil

suh

eldes selliste o

rgan

isatsioo

nid

ega n

agu

UN

ESCO

, UN

IDO

, WH

O, W

TO, m

is tun

nu

s-tavad

UIA

-t ametliku

lt ainsa sellealase

org

anisatsio

on

ina,

• esind

ada erialah

uvisid

suh

eldes teiste

arhitektu

urio

rgan

isatsioo

nid

e ja arhitek-

tideg

a rahvu

slikul ja rah

vusvah

elisel tasan-

dil,• teh

a koo

stöö

d valitsu

sväliste org

anisat-

sioo

nid

ega in

terdistsip

linaarsete ko

ntak-

tide aren

dam

isel.

UIA

presid

ent o

n Jaim

e Lerner (B

rasiilia).U

IA p

eakorter asu

b aad

ressil:51, ru

e Rayn

ou

ardF-75016 Paristel. +

33 (1) 45 24 36 88faks +

33 (1) 45 24 02 78e-p

ost: u

ia@u

ia-architectes.o

rg

BA

UA

(B

altic

Arch

itects

Un

ion

sA

ssociatio

n) eksisteerib

vaid fin

antsilistel

kaalutlu

stel, kun

a liikmem

aks jagu

neb

3m

aa vahel. EA

Li aastamaks o

n u

. 12 000EEK

.

2. Tegevu

saruan

ne - 2004. aasta

2004.-2005. aastal on

Eesti BA

UA

eesistu-

jariik. Eestipo

olsed

koh

ustu

sed h

õlm

avadU

IA-g

a kirjavahetu

se pid

amist ja aastas

paaril ko

oso

lekul käim

ist nin

g väh

emalt

kahe B

AU

A ko

oso

leku ko

rraldam

ist Ees-tis. EA

L on

oln

ud

aktiivne Leed

u su

un

al. M.

Mu

tso, Ü

. Mark, T. Laig

u ja H

. Kesler viib

i-sid

2005. a jaanu

aris Viln

iuses, ku

s uu

en-

dati su

hted

Leedu

Arh

itektide Liid

u ju

ht-

kon

nag

a.Eesti A

rhitektid

e Liidu

jaoks o

n o

lulin

e saa-d

a info

rmatsio

on

i UIA

tegevu

sest. EAL o

nh

uvitatu

d eelkõ

ige arh

itekti kutseg

a seon

-d

uvatest teem

adest, rah

vusvah

elistest ar-h

itektuu

rivõistlu

stest ja arhitektu

urip

ree-m

iatest. UIA

kaud

u saad

akse teavet kaväljasp

oo

l Euro

op

at toim

uvast. EA

L peab

olu

liseks osaled

a om

a regio

on

i olu

lisema-

tel töö

koo

soleku

tel.3. Teg

evusp

aan 2005. aastaks

Ap

rillis toim

ub

BA

UA

töö

koo

solek Tallin

-n

as, kus p

eamise teem

ana o

n aru

telu all

UIA

struktu

uri m

uu

tmin

e – nim

elt on

Balti

riikide so

ov o

lla samas reg

ioo

nis Eu

roo

pa

Liidu

liikmesriikid

ega. O

n alu

st loo

ta, etEu

roo

pa n

n. “van

ade liikm

esriikide” p

oo

lto

n p

raegu

seks hetkeks see so

ov aktsep

-teeritav. Sam

uti o

n Läti U

IA esin

daja h

r.Ju

ris Skalberg

s vestelnu

d U

IA esim

eseviitse-p

residen

di h

r. Geatan

Siew’g

a, keso

n d

eklareerinu

d, et U

IA ja tem

a isiklikult

on

töö

tamas välja u

ut U

IA reg

ion

aalsestru

ktuu

ri süsteem

i ja UIA

-sse kuu

lum

isekriteeriu

me. B

AU

A selle aasta esim

esetö

öko

oso

leku ü

ks eesmärke o

n Tallin

nas

toim

uvaks tö

öko

oso

lekuks vastavasisu

li-se p

öö

rdu

mise teksti ko

ostam

ine, ko

os-

EAL Ü

LDK

OG

U

35

EAL TEA

TAJA

1/2005

kõlastam

ine ja allakirju

tamin

e.1.-5. ap

rillini 2005 to

imu

b Peterb

uris järg

-m

ine U

IA II reg

ioo

ni liikm

esmaad

e töö

-ko

oso

lek ja regio

on

i presid

entid

e koh

tu-

min

e. Ka EA

Li esind

aja on

sinn

a kutsu

tud

ja EAL o

n o

ma n

õu

soleku

osalem

iseks and

-n

ud

. Eestit esind

ab EA

Li esimees M

argit

Mu

tso ja B

AU

A Eesti sektsio

on

i presid

ent

H. K

esler. enn

e Istanb

ulis to

imu

vat kon

g-

ressi oleks o

tstarbekas tead

a saada V

e-n

emaa seisu

koh

ti UIA

–s peatselt läb

ivii-d

avate struktu

raalsete mu

ud

atuste o

sas.Sam

uti o

n kasu

lik seda fo

oru

mit kasu

ta-d

es teadvu

stada en

dale p

rotsesse m

eileläh

imas su

urlin

nas Peterb

uris ku

i ka Ve-

nem

aal laiemalt.

2.-7. juu

lini 2005 to

imu

b U

IA ko

ng

ress Is-tan

bu

lis, kuh

u sõ

idavad

Eestit esind

ama

M. M

utso

, Ü. M

ark, T. Laigu

ja H. K

esler.U

IA tän

avun

e kon

gress o

n erilin

e sellesm

õttes, et aru

tamisele-o

tsustam

isele tu-

levad m

itmed

org

anisatsio

on

iga seo

tud

mu

ud

atused

. Balti riikid

e erialaliite hu

vi-tavad

kõig

e roh

kem eeso

otavad

struktu

u-

rimu

utu

sed ag

a ka sellega kaasn

evad võ

i-m

alikud

mu

utu

sed U

IA tö

ö sisu

osas. K

a-van

datakse U

IA reg

ioo

nid

e üm

berko

rral-d

amist, ku

na vah

epealsete kiirete p

oliiti-

liste muudatuste ajajärgul liideti nn “uued”

liikmesm

aad U

IA-g

a kiirustad

es ja pig

emg

eog

raafilist asuko

hta n

ing

riikide eeln

e-vat in

tegreeritu

st silmas p

idad

es. Sellepä-

rast on

otsu

stanu

d m

inn

a seekord

seleko

ng

ressile nn

“tug

evdatu

d” ko

osseisu

s,et lu

ua ja aren

dad

a suh

teid p

artneriteg

aeeld

atavas Euro

op

a Liidu

liikmesm

aidko

on

davas U

IA reg

ioo

nis. Sam

uti tu

leb o

llavalm

is tõrju

maks teatu

d riikid

e katseid

olem

asolevat stru

ktuu

ri säilitada võ

i meie

hu

vide vastaselt m

uu

ta.H

. Kesler avald

ab lo

otu

st, et antu

d fo

oru

-m

il on

võim

alik saada in

form

atsioo

ni selle

koh

ta, millin

e on

arhitektu

urivald

kon

na

hetkeo

luko

rd ja aren

gu

d m

aailmas n

ing

millised

on

pro

bleem

id seo

ses arhitekti ro

llija p

ositsio

on

iga ü

hisko

nn

as seoses kiirelt

areneva g

lob

aliseeruva m

aailmam

ajand

u-

sega.

Suh

tlemin

e UIA

võrg

ustiku

s aitab eesti

arhitektid

el võrreld

a ja määratled

a end

täpsem

alt nii Eu

roo

pa ku

i ka maailm

ako

ntekstis.

10. E

ALi A

UK

OH

TU A

RU

AN

NE

(T. JOA

ND

I)T. Jo

and

i, EALi au

koh

tu esim

ehe sõ

nu

l lae-ku

s 2004. ja 2005. aasta üld

kog

ud

e toi-

mu

mise vah

elisel perio

od

il EALi au

koh

tu-

le vaid ü

ks märkim

istvääriv kaebu

saval-d

us - H

elmi Sakko

vi pö

örd

um

ine EA

Li au-

koh

tu p

oo

le seoses Tartu

Üliko

oli ü

hisela-

mu

te rekon

strueerim

ise pro

jektiga Tar-

tusse N

arva maan

teele. Üh

iselamu

esialg-

se pro

jekti auto

riteks on

Rau

l-Levroit K

ivija H

elmi Sakko

v.R

ekon

strueerim

ispro

jekti koo

stajaks oli

RTG

Projekt, p

rojekteerijaks siseku

jun

da-

ja Uko

Kü

nn

ap. Pro

jekteerija U. K

ün

nap

tegi o

ma tö

ö, o

mam

ata koo

skõlastu

st pro

-jekti alg

auto

ritega (ko

oskõ

lastuse p

idi

võtm

a tellija). Alg

pro

jekti auto

rid said

üm

berp

rojekteerim

isest teada, ku

i ehitu

s-teg

evus ju

ba käis. H

. Sakkov ja R

. Levroit ei

ole m

uu

datu

ste tegem

ist avalikult vaid

-lu

stanu

d eg

a nõ

ud

nu

d au

toriõ

igu

ste sea-d

usest tu

lenevaid

õig

usi. Siseku

jun

daja U

.

EAL Ü

LDK

OG

U

36

EAL TEA

TAJA

1/2005

EAL Ü

LDK

OG

U / A

RH

ITEKTU

UR

IKO

NK

UR

SSID EESTIS

AR

HITE

KTU

UR

IKO

NK

UR

SID

EE

STIS

Metsa

kalm

istu a

rhite

ktid

e k

alm

e-

ala

ide

ep

roje

kti a

va

lik a

rhite

ktu

uri-

võ

istlus

Ko

rrald

aja

: EAL ko

ostö

ös Eesti K

ultu

ur-

kapitalig

a.E

esm

ärk

: saada M

etsakalmistu

l asuva

arhitektid

e kalmeala terviklik p

laneerin

-g

ulin

e-kuju

nd

uslik id

eekavand

, mille la-

hen

du

s korrastab

olem

asolevad

ja ku-

jun

dab

uu

ed kalm

egru

pid

, teerajad, väi-

kevorm

id, h

aljastuse ja h

eakorrastu

se.V

õistlu

se tu

lem

use

na

leita

v töö

, mis

peab

väärtustam

a Metsakalm

istu m

il-jö

öd

nin

g o

lema kalm

istuku

jun

du

se ees-k

uju

an

dva

ks n

äite

ks, jä

äb

ka

lme

ala

edasp

idise kavan

dam

ise aluseks.

Þü

rii: Esimees arh

itekt Marg

it Mu

tso(EA

Li esimees), liikm

ed arh

itektid Tiin

aTa

llinn

(EA

L), Ülle

Grish

ak

ov, A

nd

res

Leva

ld (E

AL), Ja

an

Ollik

(EA

L), Tiit

Kalju

nd

i (EAL) ja ku

nstitead

lane M

artK

alm (EK

A). Zh

ürii varu

liige o

n sku

lpto

rEkke V

äli. Zürii sekretär o

n EA

Li pro

jek-tiju

ht Pille Ep

ner.

Au

hin

na

fon

d:

Preemiateks ja o

stud

eks on

ette näh

tud

60 000.- kroo

ni, m

is jaotu

b järg

miselt:

I preem

ia – 30 000.- krII p

reemia – 20 000.- kr

III preem

ia – 10 000.- kr

Ko

nku

rss kuu

lutatakse välja 4

. ap

rillil2

00

5; võ

istlustö

öd

e esitamise täh

taeg2

3. m

ai 2

00

5 k

ell 1

2.0

0. V

õistlu

sting

i-m

usi väljastatakse Eesti A

rhitektid

e Lii-d

ust (Lai 29, Tallin

n). V

õistlu

sting

imu

ste

Kü

nn

ap o

n tein

ud

ka varem ü

mb

erehitu

-se p

rojekte teiste au

torite tö

öd

ele, rikku-

des eh

itussead

ust, au

toriõ

igu

se seadu

st jaEA

Li kutseeetika n

orm

e (n Tartu

Veekes-

kus, K

ääriku Pu

hke- ja Sp

ord

ikeskus jt). A

r-vestad

es ülalto

od

ut leid

is EALi au

koh

us,

et Tartu ü

hiselam

ute reko

nstru

eerimis-

pro

jekti koo

stamisel (au

tor U

. Kü

nn

ap p

ro-

jekteerimisb

üro

ost U

-Disain

OÜ

, vastutav

spetsialist arh

itekt A. K

adarik) o

n riku

tud

arhitektid

e kutse-eetika n

orm

e. Vastavalt

auto

riõig

use sead

usele o

n arh

itektil mu

u-

hu

lgas a) õ

igu

s teose p

uu

tum

atusele, b

)õ

igu

s teose täien

dam

isele ja teose lisad

e-le. A

uko

hu

s teeb h

oiatu

se sisearhitekt U

.K

ün

nap

ile ja pro

jekteerimisb

üro

o U

-Disain

OÜ

arhitektu

urilise p

rojekteerim

ise eestvastu

tavale spetsialistile A

. Kad

arikule ar-

hitektid

e eetikano

rmid

e rikkum

ise eest.

11. R

EV

ISJO

NIK

OM

ISJO

NI A

RU

AN

NE

(E. RA

IGN

A)

E. Raig

na an

nab

ülevaate EA

Li 2004. aas-ta m

ajand

usteg

evuse revid

eerimise ko

h-

ta.

12. H

ääle

tam

ine E

ALi p

õh

ikirja

vasta

-vu

sse v

iimise

ks Lo

ovisik

ute

ja lo

om

e-

liitud

e se

ad

use

ga

M. M

utso

tutvu

stab ko

halo

lijaile EALi p

õ-

hikirja, m

is on

vastavusse viid

ud

Loo

visiku-

te ja loo

meliitu

de sead

useg

a. Jurist M

.A

vaste vastab seo

ses EALi p

õh

ikirja mu

u-

datu

se sisseviimiseg

a üleskerkin

ud

küsi-

mu

stele. Loo

visikute ja lo

om

eliitud

e sea-d

useg

a koo

skõlla viid

ud

EALi p

õh

ikirja-g

a on

võim

alik tutvu

da EA

Li kod

uleh

e-kü

ljel.

37

EAL TEA

TAJA

1/2005

AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSSID

VÄ

LISMA

AL

kom

plekt m

aksab 100.- kr. V

õistlu

se üld

-tin

gim

usi saab

lug

eda EA

Li kod

uleh

ekül-

jelt ww

w.arh

liit.ee

AR

HITE

KTU

UR

IKO

NK

UR

SSID

VÄ

LISM

AA

LR

ah

vu

svah

elin

e a

rhite

ktu

uriv

õist-

lus E

UR

OPA

N 8

EU

RO

PAN

8 o

tsib te

osta

tav

aid

ide

idte

em

al “

Eu

roo

pa

lik lin

na

likk

us ja

strate

eg

ilised

pro

jektid

”.

EUR

OPA

N 8 o

n rah

vusvah

eline arh

itek-tu

urivõ

istlus, m

illes osalevad

19 Euro

o-

pa riiki 75 erin

eva võistlu

salaga. Eesti sel

korral kru

ntid

ega esin

datu

d ei o

le, küll

aga võ

ivad m

eie arhitektid

võistlu

sesto

sa võtta kõ

igil an

tud

krun

tidel. EU

RO

-PA

N o

n su

un

atud

alla 40 aasta vanu

ste-le elu

kutselistele eu

roo

pa arh

itektide-

le, õh

utad

es neid

tegelem

a elamu

arhi-

tektuu

ri ja plan

eerimiseg

a Euro

op

a lin-

nad

es. Võ

istluse o

bjekt o

n seo

tud

see-tõ

ttu alati elam

ise ja linn

aga. V

õistlejad

võiva

d va

ba

lt valid

a m

aa

, ku

s reg

ist-reeru

da. R

egistreeru

da saab

ka intern

etiteel. EU

RO

PAN

8 ametlik ko

du

lehekü

lgo

n w

ww

.eu

rop

an

-eu

rop

e.n

et. Ig

a riigi

rahvu

slik zhü

rii selgitab

võitjad

ja teiseko

ha o

man

ikud

, kellele antakse au

hin

nad

.V

õistlu

ste org

aniseerijad

aitavad au

hin

na

võitn

ud

tiimid

el kind

lustad

a tellimu

sedp

rojektid

e teostam

iseks. Au

hin

natu

d tö

öd

ekspo

neeritakse n

äitusel ja avald

ataksetrü

kises. EUR

OPA

N 7 o

n võ

imalu

s ja põ

h-

jus o

rgan

iseerida ko

htu

misi m

itmete p

art-n

erite, korrald

ajate, linn

aesind

ajate, pro

-fessio

naalid

e, zhü

riide ja võ

istlejate vahel.

EUR

OPA

NI eesm

ärgiks o

n g

enereerid

aid

eid ja laien

dad

a arusaam

ist elamu

ka-van

dam

ise ja plan

eerimise teem

al täna-

seks avardunud Euroopas ning soosida sellen

imel ko

ostö

öd

ja vahetu

si erinevate m

aa-d

e vahel;

• aidata n

oo

ri arhitekte n

end

e ideed

e rea-liseerim

isel Euro

op

as;• aid

ata linn

u ja aren

dajaid

, kes paku

vadvälja võ

istlusalad

, uu

end

uslike arh

itektuu

r-sete ja p

laneerin

gu

liste ideed

e leidm

isellin

nas;

• eden

dad

a elamu

ehitu

st eksperim

en-

taalsete pro

jektide ja u

uen

du

slike urb

a-n

istlike ideed

ega.

Võ

istlus ku

ulu

tati välja 7. m

ärtsil 2

005.

Viim

ane p

äev võistlu

sele registreerim

isekso

n esm

aspäev, 26. sep

temb

er 2005.K

üsim

uste esitam

ise viiman

e päev (o

nlin

e-fo

oru

m ig

a krun

di ko

hta) o

n 7. m

ai 2005.V

astused

küsim

ustele p

ann

akse intern

et-ti ü

les enn

e 21. maid

2005.V

õistlu

stöö

de saatm

ise viiman

e päev o

nesm

aspäev, 2

6. se

pte

mb

er 2

005.

Sekretariaati peavad

töö

d jõ

ud

ma h

ilje-m

alt esmasp

äeval, 17. okto

ob

ril 2005.Eelvalik rah

vusliku

zhü

rii po

olt teh

aksen

ovem

bris-d

etsemb

ris 2005.Eelvaliku

läbin

ud

võistlu

stöid

analü

üsib

javõ

rdleb

Euro

op

a tasemel ko

misjo

n, tu

le-m

used

esitakse linn

ade ja þü

riide fo

oru

-m

il, mille järg

selt rahvu

slik þürii teeb

om

alõ

pliku

valiku jaan

uaris 2006.

Võ

istluse tu

lemu

sed ku

ulu

tatakse väljaesm

aspäeval, 1

3 v

eeb

ruaril 2

006.

Ra

hvu

svah

elin

e tu

lem

uste

esitle

min

eto

imu

b ju

un

is 2006.

38

EAL TEA

TAJA

1/2005

EESTI AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSSID

E TULEM

USED

EESTI A

RH

ITEK

TUU

RI-

KO

NK

UR

SSID

E TU

LEM

USED

Vilja

nd

i Me

tsak

alm

istu k

ab

eli a

r-h

itektu

uriv

õistlu

sV

iljand

i Linn

avalitsuse p

oo

lt korrald

atud

arhitektu

urivõ

istluse tu

lemu

sed o

n järg

-m

ised:

I pre

em

ia (60 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „M

OR

IKO

”, auto

r An

dre

s Lem

-b

er (O

Ü M

ale Arh

itektid).

II pre

em

ia (40 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „A

KIR

A”, au

tor A

nd

res Le

mb

er

(OÜ

Male A

rhitektid

).III p

ree

mia

(25 000.- kr) – töö

märg

usõ

-n

a all „POR

TA”, au

tor E

mil U

rbe

l (Arh

i-tektu

urib

üro

o Em

il Urb

el OÜ

), kaasa töö

-tas O

tt Hirv

eso

o.

Erg

utu

spre

em

iad

(á 15 000.-kr) – töö

dm

ärgu

sõn

ade „M

AA

” ja „LÄH

EDA

L” all,au

torid

vastavalt Ott K

ad

arik

, Ville

mTo

miste

ja Mih

ke

l Tüü

r (OÜ

AB

Ko

s-m

os)

nin

g

Ve

ron

ika

V

alk

, Y

ok

oA

len

de

r, Tuu

li Kö

ller (K

avakava OÜ

).

Mõ

isav

ah

e ja

Nõ

lva

ku

tän

av

ate

,La

mm

i tee n

ing

kavan

data

va ja

lgp

al-

listaad

ion

i vah

elise

ala

ho

on

estu

ska-

va id

eeko

nku

rssTartu

Linn

avalitsuse p

oo

lt korrald

atud

kon

kursile kvalifitseeru

s 6 töö

d. V

õistlu

-se tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (100 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

sõ-

na

all „

IHA

“, a

uto

rid O

tt Ka

da

rik,

Ville

m To

miste

ja Mih

ke

l Tüü

r (OÜ

AB

Ko

smo

s).II p

ree

mia

(70 000.- kr) – töö

märg

usõ

-n

a all „POO

LSAA

R“, au

torid

Jaak-A

dam

Loo

ve

er, To

om

as P

aa

ve

r, Lau

ri Sa

ar

ja Ka

rri Tiigiso

on

.III p

ree

mia

(40 000.- kr)– töö

märg

usõ

-n

a all „AN

NEM

AA

GIA

“, auto

r Ma

rgit

Kä

rne

r. Ko

nsu

ltan

din

a o

sale

s Ra

ivo

Ko

tov.

Ostu

pre

em

ia (10 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

-sõ

na all „LA

VM

I”, auto

rid M

arg

us M

ais-

te, Le

mb

it-Ka

ur S

töö

r, Ra

ivo

Ko

tov,

Üla

Ko

pp

el ja Tõ

nis S

av

i.

Seew

ald

i ala

pla

neerim

isko

nku

rssSA

Põh

ja–Eesti Reg

ion

aalhaig

la po

olt

korrald

atud

kutsu

tud

kon

kursile laeku

s5 võ

istlustö

öd

. Võ

istluse tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (50 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

sõn

aall „A

LLEAA

”, auto

rid Jü

ri Ma

rtson

,R

asm

us R

ein

olt, Iv

o-M

artin

Veelm

aa

(AB

Loko

mo

tiiv OÜ

).E

rgu

tusp

ree

mia

– töö

märg

usõ

na all

„FA

R”

, au

tor Ü

lar M

ark

(OÜ

Urb

an

Mark).

Ro

term

an

ni k

va

rtali a

rhite

ktu

uri-

võ

istlus

Man

uten

t OÜ

po

olt ko

rraldatu

d võ

istlu-

sele laekus 6 tö

öd

.V

õistlu

se võitjaks ku

ulu

tati arhitektu

u-

ribü

roo

Ko

smo

s OÜ

.

Lasn

am

äe

Jum

ala

em

a k

iriku

arh

i-te

ktu

uriv

õistlu

sTallin

na Lin

naeh

ituse A

S po

olt ko

rralda-

tud

arh

itek

tuu

rivõistlu

sele

lae

ku

s 4võ

istlustö

öd

, mille

st ain

ult ü

ks va

stas

täielikult ran

getele kan

oo

nilistele tin

gi-

mu

stele. Võ

istluse tu

lemu

sed:

I pre

em

ia (50 000.- kr) – tö

ö m

ärgu

sõ-

na all „N

IKO

L“, auto

r Ole

g Z

em

tšug

ov

39

EAL TEA

TAJA

1/2005

(AB

Z-Projekt O

Ü), N

iko

lai D

jatk

o (V

al-g

evene) ja E

vg

en

i Ko

lom

en

kin

(Valg

e-ven

e).Erg

utu

spre

em

ia (15 000.- kr) – tö

ö m

är-g

usõ

na all “R

OSA

RIU

M”, au

torid

Ve

ro-

nik

a V

alk

ja Yo

ko

Ale

nd

er (O

Ü ZiZi ja

YoYo

).E

rgu

tusp

ree

mia

(000.- kr) – töö

mär-

gu

sõn

a

all

“K

OLM

”,

au

torid

Jü

riM

artso

n, R

asm

us R

ein

olt ja Iv

o-M

ar-

tin V

ee

lma

(AB

Loko

mo

tiiv OÜ

).II ja III p

reemia jäid

þürii o

tsusel välja an

d-

mata vastavatasem

eliste töö

de p

uu

du

-m

ise tõttu

.

Aa

sta b

eto

on

eh

itis 20

04

Eesti Ehitu

smaterjalid

e Too

tjate Liidu

jaEesti B

etoo

niü

hin

gu

po

olt ko

rraldatu

dvõ

istlusele laku

s 25 töö

d. V

õistlu

se tule-

mu

sed:

Peap

reem

ia – Ü

lemiste h

otell Tallin

nas,

arhitekt M

artin

Au

nin

.Te

llija a

uh

ind

– AS N

oravest.

Pro

jek

tee

rija a

uh

ind

– AS EA

Ren

g.

Ko

nstru

ktsio

on

ide a

uh

ind

– City Plaza

kon

struktsio

on

id, In

senerib

üro

o Pike O

Üja Tiit M

asso

.E

hita

ja a

uh

ind

– AS FK

SMB

eto

on

i au

hin

d –V

eskimö

ldre lasteaia

ja Rakvere sp

ord

ihalli b

etoo

nelem

end

id,

AS E-B

etoo

nelem

ent.

Tellija

ja sise

ku

jun

da

ja e

riau

hin

d –

eramu

Silgu

tänaval Tallin

nas, au

tor R

ai-

na

Lillep

õld

.

TOIM

UB

EESTIS

RO

TER

MA

NN

I SO

OLA

LAD

U(Tallin

n, A

htri 2)

Keld

risaalisn

ovem

ber 2004 - m

ai 2005A

rhite

ktu

urim

uu

seu

mi u

us a

asta

näi-

tus „

Arh

itek

tuu

ris pe

eg

eld

uv

aja

lu-

gu

“

23.05.2005 – 12.06.2005E

esti K

un

stiak

ad

ee

mia

lõp

utö

öd

Arh

itektuu

rimu

useu

mi su

ures saalis

09.03.2005 – 17.04.2005V

alv

e P

orm

eiste

r (19

22

-20

02

) – Ee

stim

aa-a

rhite

ktu

uri u

uen

daja

28.04.2005 – 22.05.2005M

uin

susk

aitse

ku

u: E

esti, Lä

ti ja Le

e-

du

mu

insu

ska

itse n

äitu

s

23.05.2005 – 12.06.2005E

esti K

un

stiak

ad

ee

mia

lõp

utö

öd

22.06.2005 – 18.09.2005S

oo

me

ja E

esti a

rhite

ktu

urisu

hte

dlä

bi sa

jan

dite

24.09.2005 – 23.10.2005U

rba

nistlik

an

tolo

og

ia: S

tock

ho

lmi

po

rtreed

Galeriil

17.03.2005 – 17.04.2005S

ee

wa

ldi m

aa

-ala

pla

ne

erim

isko

n-

ku

rsi töö

d

EESTI AR

HITEK

TUU

RIK

ON

KU

RSSID

E TULEM

USED

/ TOIM

UB

EESTIS

40

EAL TEA

TAJA

1/2005

23.05.2005 – 12.06.2005E

esti K

un

stiak

ad

ee

mia

lõp

utö

öd

22.06.2005 – 18.09.2005S

oo

me

ja E

esti a

rhite

ktu

urisu

hte

dlä

bi sa

jan

dite

Avatu

d: 1. o

kt. - 18. mai K

-P k

l 11

-18

.19. m

ai – 30. sept. K

-R 1

2.0

0-2

0.0

0, L-P

11.0

0–1

8.0

0Ta

suta

kü

lastu

spä

ev ig

a k

uu

viima

ne

reede.

http

://ww

w.arh

itektuu

rimu

useu

m.ee

TOIM

UB

VÄ

LISM

AA

L

RO

OTS

I AR

HITE

KTU

UR

IMU

US

EU

M(Sto

kho

lm, Fred

sgatan

12)

Me

ie lo

od

us ku

ni 22. m

ai 2005N

äitu

sel sa

ab

vaa

da

ta vä

ljap

an

ek

ut

Meie lo

od

us, m

is esind

as Põh

jamaad

ea

rhite

ktu

uri k

a 9

. rah

vusva

he

lisel

Ven

eetsia arhitektu

urib

ienn

aalil.

Pu

itkiu

kasu

tam

isvõ

imalu

sed

– valik

võ

istlustö

id ku

ni 10. ap

rill 2005P

uitk

iud

pla

ad

i leiu

tas W

illiam

Ma

son

1920. aastatel. Näitu

sel on

väljas valikro

otsi ü

liõp

ilaste võistlu

stöö

dest, m

is tut-

vustavad

pu

itkiu erin

evaid kasu

tamisvõ

i-m

alusi.

http

://ww

w.arkitektu

rmu

seet.se

SO

OM

E A

RH

ITEK

TUU

RIM

UU

SE

UM

(Helsin

gi, K

asarmikatu

24 )

Ka

j En

glu

nd

– arh

itek

t (19

05

-19

76

)ku

ni 03.04.2005

Näitu

s, mis o

n p

üh

end

atud

sajand

i mö

ö-

du

misele arh

itekt Kaj En

glu

nd

i sün

nist,

ann

ab ü

levaate tema lo

om

ing

ust.

Va

lgu

s ja v

orm

kun

i 03.04.2005N

äitus kajastab

Un

gari kaasaeg

set ar-h

itektuu

ri ja foto

graafiat aastatel 1927-

1950.

http

://ww

w.m

fa.fi.

No

rra, Stavang

erTö

östu

spära

nd

i ko

nvere

nts

21

.04

.20

05

–24

.04

.20

05

http

://ww

w.m

useu

msn

ett

Ro

otsi, G

öteb

org

Elu

urb

an

isee

run

ud

ke

skk

on

na

s3

0.0

5.2

00

5–0

4.0

6.2

00

5

Šveits, Luzern

, Ku

ltuu

ri-ja Ko

oso

lekukes-

kus

Ho

telli tu

lev

ik – a

rhite

ktu

uria

lase

dd

isku

ssioo

nid

Luze

rnis

24

.06

.20

05

–25

.06

.20

05

http

://ww

w.arch

itecturetalks.o

rg

Türg

i, Istanb

ul, K

on

gressikesku

sU

IA 2

2. m

aa

ilma

ko

ng

ress

03

.07

.20

05

–07

.07

.20

05

ww

w.u

ia2005istanb

ul.o

rg

TOIM

UB

VÄ

LISMA

AL / A

RH

ITEKTU

UR

INÄ

ITUSTE K

ESKU

SED EU

RO

OPA

S / JUU

BILA

RID

41

EAL TEA

TAJA

1/2005

JUU

BILA

RID

Märts

03.03.1950 – Kiira So

osaar

55

03.03.1955 – Rau

l Vaikso

o5

009.03.1945 – M

ai Lum

e6

010.03.1930 – M

all Krig

ul

75

13.03.1925 – Tiiu A

rgu

s8

021.03.1955 – Tiiu

Sepm

an5

024.03.1935 – M

ilvi Vain

ik7

0

Ap

rill09.04.1950 – M

alle Laan5

513.04.1955 – U

rve Ru

kki5

017.04.1940 – To

om

as Rein

65

Mai

04.05.1925 – Heili V

olb

erg8

012.05.1935 –M

ari Ad

er7

021.05.1950 –M

aie Kais

55

Juu

ni

07.06.1925 – Laine To

mb

erg8

0

AR

HITE

KTU

UR

INÄ

ITUS

TEK

ESK

USEID

EU

RO

OPA

S:

Ho

llan

di

Arh

itek

tuu

riinstitu

ut

(Ne

the

rlan

ds A

rchite

cure

Institu

te)

Mu

seum

park 25, R

otterd

am.

Info

: http

://ww

w.n

ai.nl

Viin

i Arh

itek

tuu

rike

sku

s (Arch

itektur

Zentru

m W

ien) M

useu

mp

latz 1.In

fo: h

ttp://w

ww

.azw.at

So

om

e

Arh

itek

tuu

rimu

use

um

Kasarm

ikatu 24, H

elsing

i.In

fo: h

ttp://w

ww

.mfa.fi

Ro

otsi

Arh

itek

tuu

rimu

use

um

Fredsg

atan 12 ja Skep

psh

olm

en C

hu

rch,

Stockh

olm

.In

fo: h

ttp://w

ww

.arkitekturm

useet.se

TOIM

UB

VÄ

LISMA

AL / A

RH

ITEKTU

UR

INÄ

ITUSTE K

ESKU

SED EU

RO

OPA

S / JUU

BILA

RID

42

EAL TEA

TAJA

1/2005

TEATED

SEENIO

RITELE

TÄH

ELE

PAN

U!

EA

L liikm

em

aksu

(1000.- k

roo

ni a

asta

s; seenio

ridel ku

ni 70 elu

aastani 120.- kro

on

i)saab

tasud

a pan

ga ü

lekand

ega EA

L-i arvele.EA

L rekvisiid

id: Ü

HISPA

NK

arveldu

sarve 100 220 117 20004, koo

d 401. M

aksekorral-

du

sel palu

me kin

dlasti ära n

äidata n

imi, kellelt su

mm

a on

laekun

ud

. Liikmem

aksu o

nvõ

imalik tasu

da ka Eesti A

rhitektid

e Liidu

s, Lai 31 korru

s, töö

päeviti kella 9.00 -17.00-n

i.

TEA

TED

SEEN

IOR

IDELE

2005. aasta algu

ses eraldas K

ULK

Aa

rhite

ktu

uri sih

tka

pita

l see

nio

ride

le2004. aasta terviseto

etuseks 35 000.- kr.

19

see

nio

rarh

itek

ti esita

sid tä

hta

jak

savald

used

koo

s makstu

d arveteg

a. Toe-

tuse said

kõik, to

etussu

mm

ad o

lid tao

t-letu

st väiksemad

. Loo

detavasti an

nab

ar-h

itektuu

ri sihtkap

ital seenio

ridele tervi-

seto

etu

st ka

20

05

. aa

stal. V

õim

alu

sel

kom

pen

seeritakse prillid

e, retseptiravi-

mite o

stud

, taastusravi, h

amb

aravi nin

gm

uu

d raviteen

used

. Ko

mp

enseerim

ise-le ku

ulu

vad ain

ult retsep

tiravimid

. NB

!Esitatu

d arvetel võ

ib p

eal olla ü

ksnes ret-

sep

tiravim

ite m

ak

sum

us ja

ei m

ida

gi

mu

ud

. Kõ

ik k

om

pe

nse

erita

vad

arve

dp

ea

vad

ole

ma

nim

elise

d, p

itsatig

a ja

mitte van

emad

kui 2005. aastast.

Seenio

ride sektsio

on

i initsiatiivil o

nko

rraldam

isel EALi liikm

ete õp

pereis

ajaloo

lise ja kaasaegse arh

itektuu

riga

tutvu

miseks 06.-08. au

gu

stil 2005 mars-

ruu

dil San

kt Peterbu

rg-Tsarsko

e Selo-

Peterho

f-Kro

on

linn

(sõit ü

le kaitsetam-

mi b

ussig

a). Reisi ko

rraldaja o

n Tiit R

ei-sid

OÜ

. Reisi h

ind

on

1510.- kroo

ni +

viisaja kin

dlu

stus 430.- kro

on

i. Ko

gu

maksu

-m

us 1940.- kro

on

i. Maju

tamin

e (2 öö

dk

oo

s ho

mm

iku

söö

gig

a) o

n h

ote

llis„K

apelia“. Passid

viisade vo

rmistam

iseksp

alum

e tuu

a EALi n

eli näd

alat enn

e reisialg

ust. Lisaks p

assidele, m

is peavad

keh-

tima veel 6 ku

ud

pärast reisi lõ

pp

u, o

nvajalik 1 fo

to ja järg

mised

and

med

reisi-ja ko

hta: ko

du

ne aad

ress, amet, tö

ö-

koh

t, töö

koh

a aadress. O

n lo

otu

st saa-d

a a

rhite

ktu

uri sih

tka

pita

lilt toe

tust

transp

ord

i eest tasum

iseks ja võim

alu-

sel hin

naso

od

ustu

ste tegem

iseks pen

sio-

närid

ele. Osa võ

tta soo

vijail palu

me tea-

tada EA

Li hiljem

alt 2. maiks 2005.

EALi ju

hatu

s ja seenio

ride sektsio

on

korrald

avad sep

temb

ri algu

ses EALi

päeva V

iljand

is. Osavõ

tuso

ovist p

alum

eteatad

a EALi 26. au

gu

stiks 2005. Täp-

sem in

form

atsioo

n ü

rituse ko

hta ilm

ub

järgm

ises Teatajas.Seen

iorid

e järgm

ised ko

kkutu

lekud

toim

uvad

5. aprillil, 3. m

ail, 7. juu

nil 2005

algu

sega kell 14.00 EA

Lis.

43

EAL TEA

TAJA

1/2005

20

02

(850.-, seenio

rid 120.-)

Merzin

, Ilon

aM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dPõ

ldm

e, Jann

oPäh

n, A

go

Veb

er, Rein

20

03

(1000.-, seenio

rid 120.-)

Kaasik, M

arkus

Ko

pp

el, Kalle

Lub

jak, IvarLu

hse, R

aLu

up

, Rein

Merþin

, Ilon

aM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dN

iisuke, M

aajaO

llik, JaanPõ

ldm

e, Jann

oPäh

n, A

go

Pähn

, Kairi

Pü

ssim, P

ee

ter

Tamb

oo

m, Elsa

Tom

berg

, Katrin

Tuh

al, Tanel

Veb

er, Rein

Vo

lkov, Ike

20

04

(1000.-, seenio

rid 120.-)

Arike, U

rmas

Aru

laid, K

erstiEljan

d, Ü

leviEtverk, K

atrinH

ansb

erg, R

einH

uim

erind

, JaakH

ürd

en, R

iho

Hü

tt, Mari-A

nn

(120.-)Jag

om

ägi, R

iho

Kaarep

, An

ne

Kaasik, M

arkus

Kaasik, V

eljo (120.-)

Ka

da

rik, A

nd

res

Kad

arik, Mart

Ka

sem

ets, Siiri

Ke

sler, H

ind

rek

Kirikal, H

eliK

irsima, A

nd

riK

lamm

er, Ilmar

Ko

pp

el, Kalle

Ko

se, An

ne

Ku

lbach

, An

uK

uld

sepp

, Harri

Ku

ll, Rau

lK

õll, H

ans

Kõ

o, M

artinK

ün

nap

u, Liivi

Laan, M

alleLaan

emaa, K

irsti (120.-)Laan

soo

, Enn

Lass, Jüri

Kam

a, Aiki

Lepik, K

alevLep

p, Lo

on

aLu

bjak, Ivar

Luh

se, Ra

Lukk, M

aritsaLu

kk, Too

mas

Lum

e, Mai

Lun

ge, A

nd

resLu

up

, Rein

Maasik, A

et (120.-)M

almre, V

aldu

r (120.-)M

erzin, Ilo

na

Mu

hk, A

nn

eM

äesalu, A

nts

Mäll, Ferd

inan

dM

änd

maa, R

aivoN

igu

l, Tiina (500.-)

Niisu

ke, Maja

Niitla, In

drek

Nu

rm, M

eelisN

õm

mik, O

laviO

jari, An

dres

Ollik, Jaan

Pa

lm, E

ero

Palm, Ü

loPu

usep

p, In

drek

Põld

me, Jan

no

Pähn

, Ag

oPäh

n, K

airiP

üssim

, Pe

ete

rR

ann

ula, K

alleR

ass, Rein

oR

aud

sepp

, Maie (120.-)

Rau

kas, Ing

aR

emi, M

arisR

enter, Jü

riR

ikkinen

, Arvo

Risto

ja, ErkiR

ing

o, A

nd

res (120.)R

oh

tla, Villu

Saar, Ülar

Schu

lts, Aivo

Siim, A

nd

resSm

irno

v, Kristi

Smu

škin, R

om

anSo

olep

, Jüri

Soo

saar, Kiira

Tamb

oo

m, Elsa

Tamm

, Ralf

Tamm

aru, Liin

aTam

mis, To

om

asTaras, H

eikiTarb

e, Tõn

isTe

ed

um

äe

, Tarm

oT

iide

ma

nn

, Jaa

nTo

mb

erg, K

atrinTo

min

gas, R

einTru

u, M

eeliTu

hal, Tan

elU

dras, M

aiU

rb, Peep

Ušn

itškova, Larissa

Vald

ur, Ilm

arV

allner, Siiri

Veb

er, Rein

Vo

lkov, Ike

Kre

vald

, Kristja

n

EA

L LIIKM

EM

AK

SU

VÕ

LGLA

SED

SE

ISU

GA

22

.03

.20

05

EAL LIIK

MEM

AK

SU V

ÕLG

LASED

44

EAL TEA

TAJA

1/2005