Eesti Disaini Leht #2 2013 EDL

1

EEsti Disaini LEhtMoeprograMM on

Mänguline ja üllatab!

SooMe diSain:

lõpuni tiMMitud

näituS „Mateeria”

eSitleb autoreid

KonKurSi „eeSti juurte juurde”

pareMad palad

26.09–29.09.2013 – Disainiöö otsib Disaini piirE – no 2

diSainiöö tutvuStab diSainer Matti õunapuu loodud revolutSiooniliSt eleKtrirollerit.

iMerataSt Saab näha ja proovida diSainiöö telgiS tartu Mnt 1.

2 3

Eesti Disaini Leht / No 2 26.09–29.09.2013 Eesti Disaini Leht / No 2 26.09–29.09.2013

Merike rehepapp: „Disainiõpe on nagu mört – sideaine, millega me kõiki teisi valdkondi kokku seome.„ Foto: pelle Kalmo

eeSti diSaini- feStival otSib diSaini piire

Tänavune Disainiöö (26.–29. september) otsib disaini piire ja toob näiteid, kuidas mõõta disaini. Disain ümbritseb meid kõik-jal, kuidas aga hinnata head disaini ja kus peituvad disaini juured? Taas on üleval küsimus: disain kui tarbekunst või disain versus tarbekunst. Ka Eestis on see teema viimasel ajal palju kirgi lõkkele puhunud. Kus siis on disaini piirid? 1980ndatel sosistati Eesti Kunsti- instituudi disainikateedris, et disainil pole tulevikku: plaanimajanduses polnud kon-kurentsi, mistõttu tööstusdisainile puudus sotsiaalne tellimus. Täna, rohkem kui 30 aastat hiljem, kui konkurents ajab üle ääre ja eksport on meie riigi prioriteet, sosistatakse taas, et tööstus-disainile pole sotsiaalset tellimust. Miks? Laskumata siin põhjuste analüüsi, on Eestis kujunenud olukord, kus enamik disainereid on väikeettevõtjad, kes tegelevad väikeste tooteseeriate valmistamisega – olgu need siis tekstiilikaubad, ehted, keraa-mika, aksessuaarid. Siia kuulub ka tööstus-disainereid, kes loovad juba tuntud kvali-teedis valgustite ja väikemööbli sarju. Kõik need disainerid püüavad leida ise ostjat, tootjat ja turundajat. Siiski vähestel disaineritel Eestis on õnnestunud koonduda büroodesse ja pak-kuda disainiteenust tootjale. Ja vaid ühe käe sõrmedel võib üles lugeda disainerid, kes on leidnud koosseisulise koha tootmisette-võttes. Kujunenud olukorrale vaatamata on paljud tööstusdisainerid Eestis arvamusel, et väikeseeriatena loodud disain ei ole nagu „päris”, see oleks justkui halvem kui suur-tootmises loodud tööstusdisain. Ent maail-mas on tänapäeval taas saanud disainerite huvi keskmeks tarbekunst, nüüd küll varus-tatud uue tööstusrevolutsiooni CAD/CAM tööriistadega. See lubab eemalduda mass- tootmisest ja standardiseerimisest ning anda disainile unikaalesemetele omaseid jooni. Kogu küsimus taandub sellele, milline disainimaastik sobib Eestile. Kas väike- seeriana toodetud disainese välistab mass-toote või võivad nad eksisteerida sõbralikult kõrvuti? Millist disainirolli soovib näha Eesti riik ja millist Eesti inimene?

Elektrirolleri stigo disainiprotsess kestis viis aastat ja valminud on viies prototüüp. Milliste probleemidega tuli maadelda selle tulemuse saavutamiseks?Töö algas minu jaoks harjumatul viisil. Arutasime teemat ning selle lahendusi igal nädalal koos tellijaga. Nii kujunes tegelikult meeldiv tööõhkkond, kus tekkis palju ideid, millele mina pidin leidma reaalseid konst-ruktsiooni- ja disainilahendusi. Hindasime neid koos ja liikusime samm-sammult edasi. Algul arutlesime lühikese perioodi jook-sul sobiva linnalise elektrisõiduki suuruse ja tüübi üle. Kui oli otsustatud personaalse kaherattalise sõiduki kasuks, siis kerkisid oluliseks küsimused energiasalvestite ja jõuallika valikust. Pikka aega oli problee-miks sobiva mootori ning akude leidmine.

Kas eesmärgid pandi paika projekti algul või kujunesid need töö käigus?Nn toast-tuppa-kontseptsioon klaarus aja-pikku. Kuid kokkupandavat kaasaskantavat ratast pidasime vajalikuks juba alguses. Ka selle, kuidas sõidukit kaasas kanda, otsus-tasime võrdlemisi algstaadiumis. Selge oli see, et arvestades akude ja mootori kaalu, polnud reaalne konstrueerida ratast, mille saaks nii-öelda selga võtta. Töötasin läbi mitmeid lisaratastel järelveetavaid versioo-ne, analoogsena väikeste reisikohvrite või kotikärudega.

Viimase prototüübi tehniline lahendus erineb oluliselt eelmiste omast. Mis tingis tehnilise lahenduse muutmise? Kes on tehnilise lahenduse autor?Tegelikult ületasid tellija soovid ja nägemu-sed polüfunktsionaalsuse ja tehnilise täius-likkuse mõttes tihti võimalused, mida saaks kätkeda endas käepärane tarbeese. Panipaik sülearvutile, poe ostukorvi asendamine, elektriliste ajamite ja lukustite kasutamine kokkupanekul-lahtivõtmisel, süsinikfiibrist kere. Need teemad katsetasime läbi ja mitu neist valmisid, kas makettidena või töötava-te prototüüpidena. Olles pika toodete disainimise koge-musega, teadsin, et hea asi on lihtne ja orgaanilise iseloomuga. Nägemus viimases prototüübis kasutatud konstruktsioonist saatis mind pikka aega. Kui mul lõpuks tek-kis võimalus võtta ainuvastutus prototüübi väljatöötamisel enda peale, siis sündis sobiv lahendus kohe. Aega võttis siiski lukustite ja muude sõlmede variantide väljatöötamine. Nii et viimase tehnilise lahenduse kallal töö-tasin üksinda umbes pool aastat, mille järel organiseerisin ja suures osas ka valmistasin aasta jooksul mõnekümnese näidisseeria.

sageli tingib materjali valik disainilahen-duse ja vastupidi. Millist rolli mängis materjal stigo kujunemisprotsessis? Kuna sel tootel on tähtis väike kaal, siis

tingis see muidugi ka materjali, milleks valisin alumiiniumtorud, mis sobivad ka valmistamise lihtsuse ja odavuse poolest.

teame, et hea disain on funktsionaalne, kasutajale mugav, ergonoomiline, esteeti-line, arvestab tootmisvõimalustega ja tel-lija rahakotiga. stigo funktsionaalsus oli algusest peale paigas. Kui palju tuli tööd teha ja vaeva näha, et saada võrr ergo-noomiliseks ja mugavaks? Kuidas jõudsid viimase tulemuseni?Selle toote puhul on raske rääkida konst-ruktsioonist ja disainist eraldi. Siin on kõik orgaaniline. Mitte ühtegi detaili ei ole kujundatud dekoratiivsel eesmärgil. Kõik osised ja komponendid on vajalikud, mitmed neist multifunktsionaalsed. Hoolimata ratta väiksusest, pidasin tähtsaks head sõidu-asendit. See sobib eri kasvuga inimestele. Kes ratast proovinud, toonitavad mõnusat sõiduelamust. Arusaadav ja skemaatiline kokkupakkimise printsiip suurendab usal-dusväärsust.

Kui palju tuli tehnilises lahenduses teha kompromisse, et saavutada stigo esteeti-line tulemus; või vastupidi, kui palju tuli teha esteetika osas kompromisse, et saa-vutada viimane tehniline lahendus?Tegelikult settis nende aastate jooksul eri-neva keerukusega konstruktsioonide proo-vimisel tekkinud arusaam, et õige lahendus peab olema nii lihtne kui võimalik. Ja selge dünaamikaga, eesmärgipärasust rõhutava-test joontest tekib siis iseenesest graatsia.

Mida hindad stigo juures kõige rohkem, mis on sinu kõige suurem saavutus selles disainiprotsessis?Kõige suuremaks saavutuseks selles prot-sessis pean seda kogemust, et oma arusaa-madele truuks jäädes, oma sisetunnet us-kudes tuleb õige lahendus nagu iseenesest, ilma pingutuseta ja loomulikult. Ja sestap on see arusaadav ka teistele.

Käib KoKKu nagu vihMavari

Stigo on kerge elektriline motoroller, vaja-dusel momentselt kokkupandav ja järelevee-tav. Ta on kompaktse disainiga, äärmiselt funktsionaalne ning kergesti kasutatav. Kokkupandult meenutab see ratastel paga-sit ja sellepärast on kergesti kaasavõetav siseruumidesse ning avalikesse transpordi-vahenditesse. See L1e klassi tänavasõiduk

Matti õunapuu: „SiSetunnet uSKudeS tuleb lahenduS iSeeneSeSt”

Äsja esitleti ainulaadse tehnilise lahendusega elektrirollerit stigo, mis käib kergesti kokku, on järel-veetav ja kõikjale kaasavõetav, mida saab laadida tavalisest elektri- pistikust ja mis võtab vähe ruumi. EnE LÄKK küsib elektrimopeedi disainerilt Matti ÕunapuuLt, kuidas ratas sündis.

aalub 16,5 kg, arendab kiirust 25 km/h ning on võimeline sõitma 40 km kaugusele ühe akulaadimisega tavalisest seinakontaktist. Disain: Eesmärgiks oli luua isiklik linnaline sõiduvahend, mida oleks võimalikult kerge ja lihtne kasutada igasusguses transpor-diolukorras, nii sõidukina kui ka teekonna pikendusena ühiskondlikes transpordiva-hendites, eskalaatoritel ja liftides. Konst-ruktsioonis on taotletud funktsionaalset

selgust ja lihtsat tehnoloogilisust. Sihiks on ergonoomiline sõiduasend, hoolimata väikestest mõõtudest.

Konstruktor ja disainer: Matti Õunapuu, MadisStuudio OÜTootja: Stigo Ltd

Eksponeeritud eksemplarid on katseseeriast.

4 5


stella, sind tuntakse ju eel-kõige oskusliku nahadisai-nerina. nüüd oled juba aas-taid tõestanud ennast väga hea projektijuhina. sa annad silmad ette paljudele profes-sionaalsetele meeskondadele, omamata eelnevat suurüri-tuste korraldamise kogemust ja vastavat haridust, EKa lõpetasid küll cum laude. alates 2010. aastast oled aktiivselt Disainiöö korral-damises kaasa löönud, endal tööd nii palju, et magami-sekski pole mahti. Miks?Mulle on alati igasugune korraldamistöö meeldinud, Di-sainiöö puhul on aga kaks ühes – nii hingelähedane teema kui ürituse organiseerimine. Di-sainiöö korraldamine on mulle loomulikult väga suur lisatöö ja septembris on juba aastaid ööd suhteliselt lühikesed, kuid samas on mul võimalik ise midagi ära teha Eesti disaini tutvustamise heaks, saan Eesti disainimaastikul omamoodi kaasa rääkida ja ühtlasi olla palju paremini kursis praegu siin ja mujal toimuvaga. Nii kerge on n-ö rongist maha jääda ja erialasest ringkonnast

eemalduda – Disainiöö kuida-gi distsiplineerib ja hoiab ärk-sana. Ei oleks ma selle festivali meeskonda sattunud, oleksin ma paljude väärt kogemuste võrra vaesem – nii halbade kui heade. Ma ei tunneks neid paljusid lahedaid, andekaid ja inspireerivaid inimesi, kellest nii mõnigi on saanud minu heaks sõbraks. Seni on kaasa-rääkimine ja millegi suurema edendamine väga motiveeriv olnud. Mul on küll oma bränd, mida arendan ja mis nõuab tohutult energiat, kuid Disai-niöö on mulle samuti oluline ja südamelähedane, seega ma olen hea meelega nõus Disai-niööd korraldama ka oma niigi väheste unetundide arvelt. See festival võtab palju, kuid annab rohkem.Mis mulje sulle jättis Disai-niöö enne, kui sa ise liitusid korraldustiimiga? Mida sa ütled Disainiöö meeskonna kohta?Kõrvalt vaadates ei hoomanud ma ilmselt seda töömahtu, mis festivali korraldusega kaasneb – kui palju detaile peab läbi mõtlema ja millega arvestama, et üritus koos püsiks. Nii pal-

judes kohtades on võimalik, et kogu tehtule tõmmatakse vesi peale, kuna midagi jäi koge-mata kahe silma vahele. Õnneks on meil aga suure-pärane meeskond, kes on halbadest ja probleemsetest olukordadest välja tulnud. Vii-mastel aastatel on liitunud ka palju väärt inimesi, kes on väga head ajaplaneerijad ja kohuse-tundlikud, kaotamata seejuu-res loovust. Minu enda tööle on eriti inspireerivalt mõjunud festivali tehnilise direktori Andre Poopuu, moeprogrammi bossi Piret Mägi ja kõige-kõi-gema vabatahtliku Angeelika Põldaru korraldusmeeskonna-ga liitumine. Ma tean, et võin nende peale alati sada protsen-ti kindel olla, et nad viitsivad kaasa mõelda ja teevad kõik ära, mis lubatud. Koos on ker-gem ehitada ühtset struktuuri uuteks festivalideks, et iga järgmine kord oleks lihtsam, et kõikidest vigadest saaks õpi-tud. Ma ei ole õnneks pidanud kordagi tundma, et olen oma probleemiga üksi, ja see ei ole tegelikult üldse nii tavaline asi.Ma tean, et korraldajatel on alati nii kiire, et ise ei jõua

kõikidel avamistel ja üritustel käiagi. Missugused on seni sinu kõige ägedamad elamu-sed olnud? Ja mida tahaksid kindlasti sel aastal vaatama minna?See aasta tahaksin ma tõesti jõuda viimaks kõik üritused läbi käia! Kataloogiga töötades olen programmiga väga hästi kursis ja ma olen festivali osas tohutult põnevil, aga reaal-sus on ilmselt muidugi teine ning ma jõuan vaid valitud üritustele, seega prioriteediks võtan sedakorda näitused ja moeprogrammi. Varasematest aastatest on mulle mällu sööbi-nud moesõu MOMENT, mis oli tõeliselt vaatemänguline, samuti 2009. aasta disainioksjon, mis oli koos Pecha Kuchaga – sel-list melu sooviks igal aastal! Kindlasti oli erakordne kogemus kontseptuaalne Malaisia-Taani ühisprojekt ”Man & God” aas-tal 2011, mis oleks oma disaini piiride kompimise temaatikaga hästi sobinud ka selleaastasse programmi. Ja ma arvan, et nii tugevat ülevaatlikku disaini- ja innovatsiooninäitust nagu Ene Läki kureeritud UUTMOODI 2011. aastal annab kaua oodata.

KaheKõne teeMal „diSainiöö”

Kaks Disainiöö juhti, iLona GurJanoVa ja stELLa sooMLais juhatavad festivali sisse.

Mida sa soovitaksid vaatama minna nendel inimestel, kes tavaliselt kunsti- või disaininäitustele ei satu? Missugused näitused tões-tavad, et disaini puhul ei ole tegemist mingi elitaarse nähtusega, vaid inimese ootustest ja vajadustest lähtuva protsessiga? Usun, et MATEERIA näitus Disainielevaatoris, kus on esindatud 52 disainerit, annab päris hea ülevaate sellest, kui käegakatsutav on disain Ees-tis tegelikult. Ma soovitaksin vaadata ka Disainerite Näoraa-matu näitust EKA fuajees, mis tutvustab nii disainereid kui ka nende tooteid, mis on meie ümber kogu aeg kasutuses. Samuti toovad tavainimesele Eesti disaini lähemale Eesti disaini vaateaknad Kauba-majas (Laikmaa t), kuhu on koondatud jällegi reaalsed esemed, mida inimesed poest ostaksid ja igapäevaelus ka-sutaksid. Eesti inimesed ei tunne veel hästi kohalikke disainereid ja nende tooteid. Kas Disaini-öö saab olla neile teejuhiks? Kui tekib soov osta või tellida

Eesti disaini, kuhu peaks siis pöörduma? Peale juba mainitud Disai-nielevaatori on festivali ajal avatud näiteks Eesti disaini pop-up-pood Kaubamajas, kus saab nii disaineritega kohtuda kui osta kaasa nen-de tooteid. Sel aastal on ka näiteks Disainiöö lounge sisustatud Eesti disaini too-detega, millega saab tutvuda Disainiöö telgis EKA vana maja platsil (Tartu mnt 1). Peale festivali müüb koha-likku disaini Eesti Disaini Maja galerii. Mina isiklikult soovitaksin festivali ajal ringi käies kontaktandmed üles märkida ning kui midagi meeldib, ka otse disaineriga ühendust võtta. Omast käest tean, et paljud ei julge disai-nerile isiklikult e-kirja saata, vaid eelistavad toote ostmist edasimüüjalt. Karta pole sa-mas ju midagi, disainerid on täiesti tavalised inimesed, kellel on väga hea meel näha oma klienti ihusilmaga, ning pole harv ka see, kui sellisest isiklikust kontaktist kasvab välja pikaajaline koostöö või suisa sõprus.

Kas Disainiöö slogan „Disaini piire otsides” pani sind ennast ka imestusega mõtlema selle teema üle? Kas tegid enda jaoks mõne huvi-tava avastuse?Disainiöö selleaastane slogan pani mind vägagi mõtlema ja endas sellistele küsimustele vastuseid leidma, mis ei ole ol-nud aga sugugi nii kerge! Olen tegelikult parajalt segaduses ja hea meelega võtan festivali raa-mes aja selleks, et disaini piiride teemal mõtiskleda ja vastuseid leida. Ilmselt on aga tegemist siiski suurema teemaga, mis pole üldse mustvalge, ning ma juurdlen nende küsimuste üle veel nii mõnelgi Disainiöö festi-valil.sinu tegevus on seotud moe-ga ja aksessuaaridega. Disai-nid väljapaistvaid nahktoo-teid. Missuguseid selle aasta Disainiöö moeetendusi sa välja tooksid?Sellel aastal on meil minu hinnangul väga tugev ja mit-mekesine moeprogramm. Piret Mägi, kes on meie meeskon-nas uus inimene, on teinud kiiduväärt tööd ja kokku pan-nud suurepärase programmi,

sisustades ära iga festivali õhtu. Ma tõepoolest ei oska sealt midagi rohkem esile tuua, mina kavatsen küll absoluutselt kõik õhtud veeta moodi nautides, neljapäeval ise ka tegelikult teiste disainerite-ga laval olles.Kui sulle antaks võlukepike, mida sa sellega välja võluksid selle nimel, et Disainiöö veel paremini välja kukuks?Ma võluksin rohkem karismaa-tilisi disainiteadlikke inimesi, keda kuulaks nii poliitikud, ametnikud, disainerid, ettevõt-jad, investorid kui tarbijad ning kellel endal oleks motivatsiooni Eesti disaini asja ajada. Festi-vali suur eesmärk on teadvus-tamine, kuid see toimub üks kord aastas, rauda oleks aga vaja taguda kogu aeg. Kõigeks selleks oleks vaja inimesi, kes on oma ala professionaalid, ole-mata seejuures ülbed, ja kes ei pelga rääkida ikka ja jälle, mis on disain, kellele seda vaja on, mida saaks selle edendamiseks ära teha, milline on disaineri argipäev, millised on koostöö-variandid teiste erialadega ning kes on Eesti disainerid ja mida neil pakkuda on.

6 7

1 3

2

pareMad palad KonKurSilt „eeSti juurte juurde”


Eesti Disainerite Liit korraldas disainikonkursi „Eesti Juurte Juurde”, millele tähtajaks laeku-nud 40st tööst valis žürii välja 22 nominenti. Kuna kolm parimat avalikustatakse alles Disainiöö pi-dulikul galaõhtul, siis Eesti Disaini Lehe toimetus tegi oma valiku põ-nevatest töödest. Võistlusele oodati traditsioonilistest kujun-duspõhimõtetest, tehnikatest ja tehnoloo-giatest inspireeritud tänapäevases võtmes kujundatud disaintooteid. Esitatud tööde teemade haare oli üllatavalt suur: arhitek-tuuriobjektidest kübarateni ja lauanõudest padinateni. Zhürii arvates oli prototüüpide tase väga ebaühtlane. Oli meisterlikult val-mistatud ja igapidi läbikomponeeritud toot-misküpseid esemeid, oli ka selliseid, mis vajavad kõvasti edasiarendamist. Välja jäid paljud väga hea tasemega käsitööesemed, mis aga ei kvalifitseerunud disainikonkurs-sile. Kõige suuremat elevust tekitasid padi-nad, autor KERTU RATTASEPP. Ega algul aru ei saanud, mis asjandused need on. Keegi arvas, et väikese koera rihmad, teine arvas, et tegu on sadomasohhistiga. Autor aga oli teinud uurimistöö, millest selgus, et padinad ehk saabaste alla nahkrihmade või nööridega köidetavad teravate kidade-ga lauakesed olid Eestis laialt tuntud juba keskajas. Eriti aga Loode-Eestis, saartel ja läänerannikul, sealhulgas ka Edela-Soo-me rannikul. Padinad hõlbustasid libedal jääl kõndimist, neid kasutasid kalastajad põrutamispüügil, samuti rannaroo niitjad. Antud padinate puhul on lisaks praktilisele väärtusele, milleks on libedal kõndimise-ga edukalt toimetulek, keskendutud ka visuaalsele esteetikale ning soovile anda edasi eestlaslikku olemust ning põhjamaist

minimalismi. Oluliseks on peetud muuta nn jäärauad ehk padinad naisterahvastele kandmiseks atraktiivsemaks ning võimalust neid kinnitada ka erineva kontsa ja tallaga saabaste külge.Toote tegemisel on autor kasutanud Jõgeval pargitud Saaremaa lehmade nahku, millele laserlõikusega lõi-gatud Pöide ja Pühalepa vöökirjast on inspi-reeritud motiivid. Libeda vastu on padinate külge kinnitatud terasketid, mis nakkuvad jäässe ka läbi lume ja tänavasoola. Zhürii veendus, et padinad on saabastele lihtsasti kinnitatavad, muutes jalatsi ilme huvitava-maks, ent jäädes siiski eestlaslikult tagasi-hoidlikuks, mille disain annab meile aimu ka rahvuslikust kultuuripärandist. Teine elevust tekitav objekt oli kokkupan-dav välikäimla ÖÖSORRr, autor LASSE IRA. Autori sõnul on hetkel saada olevad puidust välikäimlad enamasti tootja poolt lõpuni kokkupandud ja viimistletud, mistõt-tu on tülikas transportida. Osavam inimene saab suvilasse või taluhoovi välikäimla ehitamisega ka ise hakkama, aga see on siiski suhteliselt aeganõudev protsess. Toode ÖÖSORR koosneb eelnevalt mõõtu lõigatud ja osaliselt viimistletud elementi-dest, mida inimene saab hõlpsalt ise kokku monteerida ja ka oma soovi järgi viimistle-da. Käimla võib jätta ka viimistlemata kuna see on valmistaud kas OSB plaadist või niiskuskindlast vineerist. Toote valmista-miseks kulub neli, 1250 × 2500 × 15mm mõõdus plaati, mille lahtilõike skeem on koostatud nii, et järele ei jää mitte ühtegi kasutut tükki, kõik elemendid kasutatakse ära. Alles jääb ainult saepuru. Lampkast valmistatakse 30 mm veekindlast vineerist. Kogu tootmine ja kasutatav materjal on loodusõbralik! Toode mahub viide 1250 × 750 × 150 mm mõõdus pakki. Autor on mõelnud iga väikse nüansi peale. Et käimlat saab koostada ka ilma lampkastita, seda ju-hul kui soovitakse kasutada plastikust kom-

postkäimlat, et võib kasutada seda hoopis aiamajana, kus ladustada aiatööriistu. Et võimalus toodet pakendada ja ladustada laseb toodet lihtsalt müüa ehituspoodides ja on eraisikul sõiduautoga transporditav. Et erinevalt valmis käimlatest on elementidest käimla purunenud või mädanenud osasid lihtne vahetada. Toote koostamine ja pai-galdamine on jõukohane ühele inimesele. Nagu juba öeldud sai, oli eksponaate seinast seinani. Tähelepani äratasid villased nahkkindad, autor TARMO KATTAGO, sõrmkindad, kus kombineeritud on kaks es-mapilgul ühitamatut materjali: kodumaine villane seelikukangas ja maailma tippkva-liteediga kindanahk. Rahvuslikke triibulisi kangaid on erinevates rõivaesemetes ja aksessuaarides väga palju ekspluateeritud, aga teadaolevalt pole sellist kombinatsiooni (nahast ja triibukangast sõrmkindad) veel kasutatud. Konkursitöö näol on tegu uudse idee ja esialgse prototüübiga, mida autor lubab edasi arendada.Esikmudel sai valmis disainikonkursiks. Eestis pole probleemi tootmise organiseerimisega, sest kogu vajalik tehnoloogia, seadmepark ja oskajad inimesed on siin kohapeal olemas ning va-jalikud materjalid hõlpsalt hangitavad. Loo-detavasti omavad need turul läbilöömiseks head potentsiaali. Konkurssile laekus ka üks arhitektuurne väikeobjekt – varjualune QT. Nimelt tuli sisearhitekt TARMO PIIRMETS välja huvi-tava varjualusega, mis olevat inspiratsiooni saanud lauavirnast. Lauavirn aias on ju eestlastele omane, vaat et saanud juba arhi-tektuurseks objektiks. Et tuul laudu kuiva-na hoiaks, pannakse laudade vahele klotsid. Sellisest lihtsast võttest tuli idee teha var-jualune, mis sobiks Eesti talumaastikku, aga ka aedadesse. Pannes laudade vahele klotsid teatud rütmiga, saab moodustada põnevaid mustreid. Seda ehitist saab ko-handada kas väliköögiks, istumisnurgaks või lausa duššivõtmise kohaks. Autoril on plaanis hakata varjualust tootma. Märkimisväärne on ka veel RAILI KEIVI serviis „Portselan kohtub betooni-ga”. Selle tegemise impulsiks kujunesid

Eesti Filmiarhiivist pärit meeleolukad fotod 1955.–1970. aastate Tallinna kohviku-interjööridest. Katsetuste baasil arenes kohvikumeeleolust inspireeritud serviis. Betooni ja portselani ühendamise mõttest kasvas välja kaks erinevat sarja: kohvikann koos tassidega ning eksperimentaalsed betoonkandikud, milles kasutati vanu port-selannõusid. Keraamika iseloomustab alati ajastut, milles ta sündis. Tutvudes kohaliku kohvikukultuuri ajalooga sai pidama jäädud kontrastiderohkele ja modernistlikule nõu-kogudeaegsele kohvikukultuurile – perioo-dile, mida on sageli nimetatud ka betoo-niajastuks. Betoon, mis seostub paljudele eelkõige mastaapse arhitektuuriga, on seekord leidnud koha kohviserviisi osana. Industriaalne betoon astub siin dialoogi õrna ja peene portselaniga. Rõivabränd k00d.ee on aga huvitava ta-gapõhjaga, autor MARLIS LUCILA PIIR-SALU. K00d on juba tuntud kui kohalikust Eesti lõngast disainkudumite valmistaja, kus iga tootega on kaasas QR k00d. Mil-leks? Sellega on võimalik teadlikuks saada taludest, kust vill pärineb. Toormaterjal, vill pärineb erinevatest Eesti taludest. Väiketa-ludes on talunikud ise on oma villa lõngaks teinud. Kudumite tootmiseks on autor vali-nud kindla jämedusega lõngad, mis sobivad Eesti kudumisettevõtete tehnoloogiaga. Kasutab vaid värvimata naturaalseid lamba-villatoone, et hoida toote omahinda madalal ja olla loodussõbralik. Autor katsetab käsi-kudumismasinal erinevaid kudumipindasid, mis võiksid sobida Eesti kudumisettevõtete tehnoloogiaga, et k00d.ee hakaks disainku-dumeid tootma. Neid ja kõiki teisi huvitavaid eksponaate saab näha näituse Arhitektuuri. Ja disaini-galeriis 26.09–05.10.2013

Zhürii oli kooseisus moedisainerid Ivo Nikkolo ja Aldo Järvsoo ning Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili õppejõud Ave Matsin ja Eesti Kunsti- akadeemia rahvakunsti ja kultuuriant-ropoloogia õppejõud Kadri Viires, valis välja järgmiste nomi

8 9

soome disainerite pEKKa harni ja YuKa taKahashi näitus „Vastupidav ilu„ on üks oodatui-maid Disainiöö näitusi. Jätku-suutlikkus, inimmõõtme olemas-olu ja ökonoomseim lahendus on märksõnad, mis iseloomustavad mis tahes nende loodud disaini. pekkat ja Yukat küsitleb Karin-ELs VaaDEr.

Mis see vastupidav ilu siis õieti on?Näitus „Vastupidav ilu” kriipsutab alla igapäevaobjektide kauakestvat esteetilist väärtust. Kui inimesed armuvad mingisse esemesse, siis nad seda ka hoiavad ja kan-navad selle eest hoolt. Ilu ja hing on peami-sed väärtused disainis.

Mis väärtust loob disain? Mida see ühiskonnale annab? Hea disain on hea maitse ja õigete valikute küsimus. Hea disain teeb objektid lihtsa-maks, paremini kasutatavaks ja ilusamaks materjali ja energiat säästval viisil. Hea disain teenib inimesi, viies enda olemasolu miinimumini. See asetab inimese esiplaa-nile ning paneb esemed tasakaalu ümbrit-seva keskkonna ja maailmaruumiga.

Kas masstoodangusse minev disain ei kaota oma võlu? Pigem vastupidi. Tööstus on see, kus disaini on tõesti vaja. Küsimus ei ole kvantiteedis, vaid kvaliteedis. Masstoodang pakub öko-loogiliseks disainiks rohkem võimalusi. Kohalikku käsitööd kasutaval väiketootmisel on oma võlu ja kestlikud väärtused teistel põhjustel.

Jätkusuutlikkus, multifunktsionaalsus, esteetilisus, ergonoomilisus. Kui te saak-site võtta sellest loetelust oma disaini vaid kolm omadust, siis millise te välja jätaksite? Nende seast ei saa kõrvale jätta ühtegi oma-dust, pigem neid on veel rohkem. Samas on keeruline teha ühtaegu lihtsat, multifunkt-sionaalset, ilusat, kaubanduslikku, unikaa-lset masstoodangut ning odavat, kohalikku, kestlikku, kõrge tasemega toodet rahvusva-helisele turule, mis oleks sobilik kõikidele inimestele igas kliimavöötmes. Ehk tahame disainilt liiga palju?

Disainis on lahendusviise lõputult. Mis määrab lõpuks selle valiku? Selgus, puhtus ja lihtsus... ning korrata seda nii kaua, kuni disain on valmis.

Kuidas erineb disainerlik mõtteviis tavainimese omast? On küsitav, kas tavalist mõtlemist üldse olemas on. Me kõik oleme individualistid, meil on üsna sarnased põhivajadused ning seetõttu oleme võrdlemisi sarnased. Kui meie põhivajadused on rahuldatud, tahavad mõned inimesed olla väga erinevad, unikaalsed ja šikid – ning see on koht, kus tuleb mängu eksklusiivne disain. Disainerlik mõtlemine ei tohiks tugineda sellele eksklusiivsele maail-male. Disain peaks lahendama reaalseid prob-leeme ning tegema inimesed õnnelikumaks, olles osa looduse harmooniast.

Kas on olemas õiget ja valet disaini? Pole mingit vahet hea ja halva disaini vahel senikaua, kuni inimesed seda ei märka. Materialistlik tarbija on kaotanud autent-sete materjalide tunnetuse. Goethe on öel-nud, et pole midagi halvemat kui fantaasia, millel puudub hea maitse.

Milline teadmine disainivaldkonnast peaks inimestel kindlasti olema? Meie parimad traditsioonilised objektid on kujundatud sajanditepikkuse evolutsiooni-protsessi teel veel enne seda, kui tööstus-disain üldse tekkis. Uus disain peaks seda pikka arenguteed austama. Meie esemed ei tohiks olla disainitud tulnukatele, kes elavad maailmaruumist väljas. Need peaksid olema disainitud inimestele, kes elavad siin sellel planeedil. Disain peaks olema tundekül-lasem ja delikaatsem. Uus disain ei tohiks minna vastuollu ümbritseva keskkonna ja kultuuriga. Hea disain on tihtipeale nähta-matu.

Mis sõnumit edastab näitus „Vastupidav ilu”? Väljapanekus on Soome disainerite loo-ming, mis näitab, kui paljudel eri viisidel on võimalik rakendada jätkusuutlikku disaini.Välja pandud tööd on tehtud mitmesu-gustest naturaalsetest ja biolagunevatest materjalidest, sealhulgas puit, paber, õlekõrred ja nöör. Need kõik on lokaalsed, mittetoksilised ja taaskasutatavad. Jätkusuutliku disaini sotsiaalne ja kultuu-riline haare saab pakkuda veel ökoloogilise-maid võimalusi: näiteks strateegilise disaini kontseptsioonid ja mittemateriaalsed disai-nialad, nagu teenusedisain, organisatsioo-nide käitusmustrite ümberhindamine ning tegutsemise muutmise viisid. Rohkem saab

Karin-ELs VaaDEr küsib Lahti biennaali ’13 kuraatorilt ELina isotaLoLt, miks näituskastides on.

1Lahti on soome tööstuslinn, mis on eelkõige tuntud oma suure disainialase kompetentsi poolest. Kuidas on selle tasemeni jõutud? Lahti traditsioon on tõepoolest olla tugev tööstuslinn. Allhanked on meie „salarelvaks„. Lahti piirkonnas on suur suhteliselt väikeste pere-firmade võrgustik, need on ekst-reemselt kiired, paindlikud ja loo-mingulised. Teadmine, kuidas teha suure-pärast disaini, on meie edu võti. Ning muidugi ka meie laialda-selt tunnustatud disainikool – Lahti Disaini-instituut.

2Kuidas aga sai alguse Lahti biennaal? Oli vajadus luua näitus, mis esitleb Lahti piirkonna ettevõtteid ja nende tööstusdisaini oskusi. Kaks esimest biennaali, mis kesken-dusid tarbijatele, leidsid aset Lahtis. Lahti biennaal ‘11 külastas ka Tallinna. Seekordne biennaal on keskendunud rohkem välismaale.

3Mis on Lahti biennaali kontseptsioon? Ma olen tundma õppinud Lahti piirkonna ettevõtteid ning pakku-nud paljudele võimalust meie näitu-sega ühineda. Need ettevõtted saa-vad meiega liituda, makstes teatud nominaaltasu, ning võtta siis osa kõikidest näitustest, millega ühi-neme. Meil on näitustel palju mit-mesuguseid tooteid. Hea disain koosneb mitmetest teguritest. Või tegelikult hea firma ja hea disaineri koostöö tulemuseks on hea toode.

4Mis aga on rändnäituse Lahti biennaal ‘13 kontseptsioon? Nagu juba mainitud, on meie selleaastaseks märklauaks välismaa. Me oleme külastanud Peterburi, Berliini, Oslot ning nüüdseks oleme jõudnud Tallinna.

5Kust tuli mõte teostada välja- panek viisil, nagu seda on tehtud näitusel Lahti biennaal ’13? Idee kasutada vineerkaste tuli minult. Ma olen laisk projektihaldur! Ma ei tahtnud ehitada näitust aina uuesti ja uuesti. Nali! Tõde on see,


hea diSain on õigete valiKute KüSiMuS

et küsimus on hinnas. Me oleme säästnud tohutul hulgal aega ja raha tänu sellele kiirele süsteemile. Meie näitus on praegu Habitares, Helsin-gis. Mul võttis üksipäini selle näi-tuse ülespanemine kolm tundi aega! Ning samuti ei tohiks unustada ka rohelist mõtteviisi – me ei jäta endast prahti maha. Me võtame kõik endaga kaasa.

6Mis roll on näitusel väljapandud kasevineerist kastidel? Kastid käituvad nagu näituse konst-ruktsioonid. Kastide paigutamise ja nende lahtiste ustega saan luua huvitavaid ruume ja vaateid.

7Mis roll on kohal, kuhu rändnäitus Lahti biennaal ’13 üles pannakse? Me võtame osa näitustest, õpime nendest ja proovime aru saada, mis tüüpi näitused on parimad meie idee heaks ning kasulikud meie ette- võtetele. Näitus Lahti biennaal ’13 on osa meie IDEAL-projektist, mis on finantseeritud Euroopa Regionaal-arengu Fondi (ERDF) ja Lahti linna poolt. See projekt on meid julgusta-nud otsima uusi ideid ning võtma ka riske. See ei tähenda seda, et Tallinn on meie jaoks risk. Vastupidi.

teha vähemaga. Ning saab teha aina öko-noomsemalt, kui disainivõimalused tööstus-toodangus on rakendatud korrektselt. Kuid siiski on selle näituse suurim rõhu-asetus vastupidaval ilul. Kui see omadus meie esemetel puudub, siis muutuvad need kiiresti prügiks. See väljapanek kinnitab, et üha rohkem Soome disainereid ja firmasid otsib jätkusuutliku arengu uusi väljakutseid, tegemata kompromisse ei disainis ega tootmises.

8Lahti biennaal on olemas ka virtuaalnäitusena, mis on üles pandud veebi. Kuidas see on mõju-tanud „päris” näituse külastata-vust? Ausalt öeldes, ma veel ei tea. Ma loodan parimat. Kõigele lisaks on see väga ökonoomne viis selle näituse dokumenteerimiseks. Kui me võrdleme raamatute trükihinda ning tehtud digitaalset versiooni, siis pole küsimustki, mis tuleb kokkuvõttes efektiivsem.

9Mis sõnumit edastab Lahti biennaal ’13? Soomes on olemas ka teine linn peale Helsingi. Selle nimi on Lahti!

diSainigurMaani lahti Menüü

10 11

Mari isopahKaLa (35) on üks 2013. aasta soome disainifoorumi noore disaineri auhinna kahest võitjast. Mari on vabakutseline disainer, kes õppis Lahti Disaini-instituudis mööblidisaini ja siseku-jundust ning pälvis magistrikraadi helsingi Kunsti- ja Disainiülikoo-list. Žürii tõi välja tema põhjaliku ja asjatundliku lähenemisviisi oma tööle ja toodetele. Mari isopahkala on traditsioonilise autorirolli esin-daja disainivaldkonnas, arendab seda julgelt edasi ja ületab piire. Küsib Karin-ELs VaaDEr.

Kuidas jõudsid disainini? Ma arvan, et disain valis minu. Ma ehk lihtsalt ei taibanud tol hetkel, et see ongi disain. Ma armastan ilusaid vorme juba väga noorest east saadik. Minu jaoks oli see juba sel ajal loomulik.

Mis on sinu tegevussuunad disainis?Ma tegutsen selle järgi, mida süda mulle ütleb. Kui miski tundub imelik või mitte piisavalt hea, siis ma ei tee seda. Alati peab olema põhjus, et midagi teha. Viimasel ajal on selleks põhjuseks olnud toote hing – ei loe ainult funktsionaalsus, vaid ka visuaalne külg.

sinu töö on väga mitmekülgne. töötad nii sise- ja mööblikujunduse ning valgustuse kui ka klaasi, söögitarvikute ja juveelidega. Kuidas sa iseloomustaksid oma disaini-loomingut?See ei ole poeetiline ega ka tööstuslik. Mu disainil on alati selge funktsioon, kuid olemata ei jää ka isikupärasus. Võib öelda, et mu disain on hingestatud.

„puhas ja professionaalne lähenemine tööle ja selle tulemile,” iseloomustas soome disainifoorumi žürii sinu tehtud töid, valides sind 2013. aasta nooreks disaineriks. Kas olid selle üle üllatunud? See on alati üllatus, kui sind tunnustatakse või millegagi autasustatakse. Elu on oota-matu. Ma olen väga rahul, et mind on sel-lise tunnustusega pärjatud, sest viimastel aastatel olen ma palju tööd teinud ja vaeva näinud.

iina VuoriVirta õppis toote-disaini Lahti Disainiinstituudis ja beckmani Disainikolledžis stock-holmis. hetkel on ta stockholmis Konstfacki kunsti, käsitöö ja di-sainikolledži magistrant. Žürii tõi eraldi välja iina Vuorivirta tööde üllatava ja omapärase olemuse. pidevalt uusi väljendusviise ja vorme otsides esitab Vuorivirta oma alternatiivsete disainidega väljakutse tervele disainivald- konnale.

Kuidas sinust sai disaineri? Mu ema on tekstiilidisainer ning isa fo-tograaf – seega mu karjäärivalik polnud just eriline üllatus. Ma olen pärit väga loo-mingulisest perekonnast; kasvanud üles maakohas, mis ümbritsetud metsaga ning kasvanud üles kõikide nende materjalidega, mis sinna kuuluvad. Mänguruum lõppes seal, kus olid mu kujutlusvõime piirid.

Kirjelda enda kui disaineri igapäeva-tegevusi Ma armastan varajaseid hommikuid rohkem kui midagi muud. Koidu ajal esinev vaikus ning tardumus on mu uskumatuks inspi-ratsiooniallikaks. Need hetked endaga ning sügav keskendumine on alus produktiivseks päevaks. Päeva jooksul meeldib mulle ühest tegevusest teise üsna kiirelt lülituda – ke-raamikastuudiost raamatukokku uuringuid tegema, kirjutuslaua tagant kohtumisele või klaasistuudiost kesklinna kohvikusse, kus tegeleda oma meilidega. Stuudios veedetud päevad venivad üsna pikaks, kuid ma naudin igat tundi sellest! Kogemata kutsun tihti-peale oma stuudiot isegi koduks.

sa õppisid Lahti Disainiinstituudis ja beckmans’i Disainikolledžist tootedisaini erialal. praeguseks aga töötad juba ma-gistrikraadi kallal Konstfacki kunsti-, käsi-töö- ja disainiülikoolis. Kust ja milline idee tuli magitritöö jaoks?Kui õppisin veel Lahti Disainiinstituudis, oli mul kuldaväärt võimalus katsetada erinevate materjalide kallal – neid vormimida, murda, venitada, painutada, kägardada, pragun-dada, kokku murda. Jätkades Beckmans’i kolledžis oli mul vaja neid teadmisi ja oskusi juba disainiprotsessi rakendada. Pärast lõ-petamist oli vaja aega ja kohta, et arendada välja oma edasine suund. Otsustasin teha järgmise sammu ning alustada magistri-õpingutega.

Milline materjal on su lemmik? Miks just see? Klaas – tema ilu, selgus, vaikus, rahu.

Millised probleemid sul disainimisel kõige sagedamini ette juhtuvamad? Ma olen innukas pealehakkaja õppimaks ja tegemaks midagi uut. Mulle meeldib su-kelduda tundmatusse ja teha asju, millega ma veel tuttav pole – seda kõike selleks, et tõugata oma piire kaugemale, igas või-malikus suunas. Kuid kõige väljakutsuvam on määratleda mõned piirangud ning teha kindlad otsused – need on protsessi teatud kohtades vajalikud.


diSain valiS Mari iSopahKala

noorena pärjatud

Kust tulevad sinu ideed?Elust endast. Ma vaatlen asju. Isegi siis, kui ma neid ei mõista… Ning sel hetkel, kui olen õigel ajal õiges kohas, kargavad kogu-tud ideed ja mõtted mu alateadvusest välja? Nii saab igapäevane elu osaks mu tööst ja vormidest.

sinu loodud juveelikollektsiooni talve pärl on palju ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Kas see on siiani sinu parim töö? Ma ei sea oma eesmärke niiviisi. Mul on mitmeid häid töid. Samuti mõned halve-mad.

oled vabakutseline disainer, kes on teinud palju töid mitmetele ettevõtetele ning asutanud ka enda disainibüroo Mari isopahkala Design. Milline projekt on siiani olnud kõige keerukam? Iga uus materjal, millega töötama hakkan, on uueks väljakutseks. Näiteks klaas on väga nõudlik materjal. Samuti valgustus. Viimased tööd juveeli ja söögiriistadega on olnud keerulised mikrotasandil. Nahk ega suu ei valeta. Kui kaelakee ei tundu mugav või kui kahvel kleepub keele külge, siis on see halb disain.

sul on palju kogemusi disainitiimides töötamisega. Marimekko, Lapponia Jewelry, Woodnotes Finland on vaid mõni nendest. Mis vahe on üksi ja koos grupiga töötamisel?Disainer vajab alati tiimi. Ma ei tööta kunagi üksinda. Ilma oskuslike meistriteta poleks ma suutnud hakkama saada asja-dega, mida olen teinud.

oled omandanud bakalaureusekraadi Lahti Disainiinstituudis mööbli- ja sise-kujunduse erialal ning magistrikraadi helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis tarbe-kunsti ja disaini erialal. Kui erinev on koolis õpetatav reaalsuses toimuvast?Ärimaailmas käivad asjad teistmoodi, kuid need aitavad arendada ideid edasi. Ma tun-nen, et olen saanud väga hea hariduse. Oma mitmekülgse tausta tõttu olen võimeline töötama väga erinevate projektidega.

Kuidas leidsid oma esimese töökoha disainivaldkonnas?Ma panin sellele ise aluse ning eksponee-risin seda. Seejärel leidsid õiged inimesed minu...

Mis on modernses disainis oluline? Ma esindan disainis traditsioonilist autor-sust, kuid siiski ületan piire. Ma arvan, et huvitav ja paljutähendav disain on oluline – see on ekstreemselt ilus ja kvaliteetne.

Kellega sa tööalaselt kõige rohkem kokku puutud? Mulle meeldib oma töö käigus jutustada lugusid ning teha seda nii, et kõik leiaksid oma tee, kuidas seda lugeda ja tõlgendada. Teha lugu ning luua seeläbi isiklik suhe ob-jektiga.

Lõpeta lause esimese pähetuleva seosega. Disain kui … ? Peegel asjadele, mis meid ümbritseb. Mis sõnumit sa soovid oma loominguga edastada? Soovin luua rohkem mõtestatud esemelist maailma.

Soome disainifoorumi noore disaineri aastapreemia antakse silmapaistvate uute loominguliste ideede või oskuste eest ühele või mitmele disainerile või meeskonnale. Auhinna eesmärgiks on julgustada noori disainereid looma originaalseid ja kompro-missituid disaine.

2013. aasta soome disainifoorumi noore disaineri aastaauhinna pälvisid disainerid Mari isopahkala (sündinud 1978) ja iina Vuorivirta (sündinud 1988). 2000. aastal asutatud noore disaineri aastaauhinda jagati juba kaheteistkümnendat korda.

12 13

truMMineiuSt Moeintelligent

Marit iLison on valitud Eesti Ekspressi areeni tulevikutäheks. teda on nimetatud ka vaikseks moeintelligendiks, kes võitleb oma loominguga kiirmoe ja sisutühjade, glamuursete moesõude vastu. ta on ühes isikus nii moelooja, kunst-nik, disainer, rätsep, õppejõud kui ka trummilööja bändis Väljasõit rohelisse. tal on Disainiööl oma sõnum edastada. Milline, küsib EnE LÄKK.

oma Disainiöö etenduse ja näituse tutvustuses nimetasid ennast nii kunstni-kuks kui disaineriks. Kuidas oled suutnud kaks nii erinevat lähenemisviisi ühitada? on ju kunstnik see, kes tõstatab küsimusi ja jätab lahendused igaühe enda mõtisk-leda, vastupidi disainerile, kes otsib ja pakub üleskerkinud ülesannetele ja probleemidele võimalikke lahendusi. Kas see on põhjus, miks esitled oma loomin-gut kahel viisil: näitusel ja etendusel? Sildid on keerulised ning tegelikult ma liht-salt loon ja teen asju. Kuid selleks, et teised ka mõistaksid, millega tegelen, või et teatud sihtgrupp mõistaks mind paremini, tuleb seda kuidagi nimetada. Inimesena huvitab mind reaalsus ja inimeksistents Maal

ning eri projektide kaudu käsitlengi seda teemat – disaineri ja konstruktorina prak-tiliselt rõivaid valmistades ning kunstni-kuna abstraktsemalt ja kontseptuaalsemalt. Mulle meeldib luua erinevaid maailmu, mis algavad loo ja kontseptsiooniga ning lõp-pevad reaalsete toodetega – minu jaoks on need nii loomulikult seotud, et minu arvates ei saagi praegusel ajal teisiti. Lisaks tahan ennekõike luua tundeid ja kogemusi, olgu see siis hästiistuva pintsaku kandmine või ruumiinstallatsiooni kogemine – mõlemad on seotud keha ja ruumi suhtega.

sa oled Kunstiakadeemia magistritööst alates uurinud ja esitlenud kontseptuaal-set moodi, mida Eestis väga palju just ei kohta. Kuidas sa defineerid kontseptuaal-set moodi, mis on selle eesmärk ja kas sulle tundub, et oled oma seatud sihid selles osas saavutanud?Sõna „kontseptuaalne” on tänapäeval kuidagi devalveerunud, kuid minu jaoks tähendab see sümbolite kaudu mõtete ja loo esitamist, mis algavad pigem ideest ja prob-leemikäsitlusest kui lihtsalt vajadusest või tahtest uusi kehakatteid disainida. See on võimalus suunata vaatajat-kogejat välise – mõjusa visuaalse vormi kaudu märkama sisulisi teemasid. Ma ei tea, kas olen sihi saavutanud, kuid kui olen oma töödega suutnud pakkuda hetki, mil vaataja enda ja argielu korraks unustab, võin öelda, et saan rahule jääda.

oled võtnud teravalt sõna kiirmoe ja selle masstootmise vastu. samas oled kritisee-rinud ka moesõusid, mida valmistatakse ette pool aastat ja suures osas praktikan-tide tasuta orjatööga. Etendusteks kuluta-takse meeletuid summasid, aga lõpptule-mus on vaid 8 minutit mõttetut glamuuri ja sära. Millist rõivaste loomise ja esitle-mise viisi pead kõige mõistlikumaks?Ühe hea ja korraliku toote välja toomine nõuab tohutult aega, katsetamist ja tööd ning seega tundub suurte kollektsioonide välja toomine lihtsalt ressursi raiskamisena. Nii tehakse, sest moekalender jookseb omasoodu ja bränd peab pildil olema. Tege-likult võiks kõike olla palju vähem ja palju

Eesti Disaini Leht / No 2 26.09–29.09.2013 Eesti Disaini Leht / No 2 ??.00.2013

väärtuslikumat. Alternatiiv oleks näiteks disaineri kollektsiooni järgi isiklike mudelite tellimine, unikaalsed tiražeeritavad projek-tid ning lihtsad ja väheste toodetega, kuid kauakestvad seeriad. Mulle meeldib mõte, et saan sedasama toodet ka mitme aasta pärast osta, kui näiteks eelmine on ära kulunud või kadunud. Esitlustega on kee-rulisem, kuna paratamatult on siin suur roll kontaktidel ja turundusel, samuti on rõivast vaja näha inimese seljas.

oled kunagi arvustanud moetööstuses iga hinna eest brändi loomist ja vaid kasumile orienteerumist. tänaseks oled õppinud asjadele teisiti vaatama: ettevõtlus on paratamatu, kuid tuleb leida viis, kuidas teha seda nii, et kedagi ei kahjusta. usud, et selle sajandi moetööstuses ja ka kogu ühiskonnas peab olema mingi uus ja parem tee, mis põhineb loojate omavahe-lisel koostööl, sünergial ja naturaalmajan-dusel. selle väitega annad sa surmahoobi kapitalismile. olen sinuga ühel meelel, aga mis oleks sellele majandus- ja ühis-kondlikule korrale alternatiiv?Jah, kapitalism ei sobitu uue aja loovener-giaga. Eelmisel suvel käisin Gotlandil koh-tumas Taani ja Rootsi kultuuri- ja majan-dusministritega ning seal tuli eriti teravalt esile motivatsiooni küsimus – tänapäeva loovinimesi ei motiveeri niivõrd raha, kui-võrd just südamest tulev kirg ja tahe midagi teha. Sarnaselt start-up ettevõtjatega investeeritakse kogu vaba ressurss edasi loomingusse. Probleem tekib siis, kui loovtöö viljad ja raha jõuavad inimesteni,

kes selle sisendiga tegelenud pole ning raha süsteemist välja hakkavad võtma. Leian, et pole vaja püstloodis kasvu, vaid stabiilsust, väärtuse andmist ja väärtustamist. See- pärast teoretiseerin ma brändide „surmast”, mil brändi nime kandva EI SAA HÄSTI ARU disaineri lahkumisel võiks lõppeda ka bränd, sest tegelikku hinge seal taga enam ei ole. See ehk annaks parema võimaluse järgmistel disaineritel esile kerkida. Prakti-liselt on vaja väga head lüli tootja ja tarbija vahel ning usun, et internetil on selles osas veel maad areneda.

Milline on sinu sõnum Disainiöö festivali esimesel päeval avataval näitusel hop-galeriis ja mida tähendab pealkiri „teine”? Millist ideed kannab laupäeval Kultuurikatla aias esitlusele tulevas Moekolmiku sõus sinu etendus? Ühelt poolt viitab „Teine” otseselt järgar-vule, kuna mõlemad, nii isikunäitus kui ka naistekollektsioon, on minu teised. Teiselt poolt märgib tähenduslikult hulka, mis on väljaspool valitud või eelistatud gruppi. Barjääri isiku ja teda ümbritseva maailma vahel. Hoolimata sellest, et oleme pidevalt ümbritsetud nii massidest kui infost, on üksildus üks tänapäeva suurimaid sotsiaa-lseid probleeme ning näitusel käsitlengi eraldatuse teemat. Moeetendusel esitlen näituseidee esteetikast lähtuvat sooja ja sumedat ready-to-wear kollektsiooni – osakest minu maailmast, mille vaa-taja endaga kaasa saab viia. Loodetavasti pakub see häid tundeid ja kestvaid mälestusi.

Mood paKub pingetsel Disainiööl on tohutult põnevat moeprogrammi oodata. tõsi, tegu on suure saladusega ja kõike välja lobiseda ei saa, aga veidi võib saladusekatet kergitada küll.

Reet Aus näitab oma uut 2014. aasta kevadsuvist kollektsiooni REET AUS IN BEXIMCO. Reet Aus on Eesti esi-mene moedoktor. Oma uurimistöös pani Reet aluse väärtustava taaskasutuse disaini- ja tootmismudelile, mis võimal-dab luua minimaalse keskkonnamõjuga moodi. Reet rakendas seda meetodit Bangladeshi suurimas kanga- ja rõiva-tootjatehases Beximco, kus kasutas uue disaini loomiseks suurtööstuse tootmis-jääke – tulemuseks 65 % vee ja energia kokkuhoidu. Beximco tootmisjääkidest valmis kollektsioon, mida müüakse edu-kalt Berliini kolmes moeäris. Reet Aus on loonud koolkonna ja pannud aluse lii-kumisele Trash to Trend. Aus on kümne-konna teatrilavastuse ja mitmete filmide kostüümikunstnik. Ta on paljude kodu-maiste moešõude autor ja löönud kaasa rohketes rahvusvahelistes moeüritustes. Tema tööd on tunnustatud auhindadega ja see on leidnud meedikajastust nii kodu- kui välismaal. Reet Ausist on saanud üks Disainiöö kaubamärke. Oma kollektsioo-ni esitleb ta Disainiöö galaüritusel, kus modellideks on 50 „tavalist” disainerit. Etendusel viibib ka Beximco juht Major Shaikh Khalid Raihan (Retd), CSCM. Moeetendus toimub neljapäeval, 26. sep-tembril kell 21.00 pidulikul galaõhtul, mis algab kell 20.00. Reet Ausi õpilane Marta Moorats keskendus oma magistritöös „Disai-niprotsess läbi keskkonnateadlike vali-kute” kestliku moetoote loomisele. Töö praktilises osas disainis ta „jäätmetest” moeka kleidikollektsiooni Marta Cycles, mis sündis sõjaväe mahakantud lan-gevarjudest. Idee sai ta oma vanaema jutust, kuidas sõja ajal põldudele jäetud langevarjukangast rõivaid õmmeldi. Nüüdisajal põletatakse amortiseerunud

langevarjud. Marta Mooratsil õnnestus oma kollektsiooni tegemiseks saada hävi-tamisele määratud langevarjud, mis olid kunagi Nõukogude armee jaoks toodetud ja kuulusid nüüd Eesti Vabariigi sõjaväe langevarjuklubile. Moorats leidis sellele puuvillast ja nailonist materjalile nuti-ka rakenduse. Lisaks väärtust loovale taaskasutusele, konstrueeris ta rõivaste loomiseks null-jäätmete (zero-waste) lõiked, nii, et juurdelõikusel ei teki jääke. Ristkülikukujulisi kangatükke kasutades valmisid tal avara lõikega ja uudse silue-tiga kleidid. Seda kollektsiooni esitleb ta Disainiööl Kultuurikatla aias pühapäeval 29. septembril kell 16. 00 .Pühapäevasel etendusel astub ka publiku ette maalähe-dase erksa kudumikollektsiooniga Liisa Soolepp (loe intervjuud ülejärgmisel le-heküljel). Reedel esitleb Xenia Joost oma kõrg-moelikku rõivaloomingut. Alati sädeleva Joosti inspiratsiooniallikaks on Charlie Chaplin, kelle kaudu disainer jutustab oma lugu. Laupäevane etendus „Moe-kolmik” aga on täis suuri üllatusi. Ma-terjalide ja loomingu juurte juurde viib KOLMIK-MOEETENDUS, kus esitle-takse rõivabrändi k00d.ee, autor Marlis Lucila Piirsalu (vaata ka lk 6-7). Põnevat kollektsiooni näeb JOHANNA NURMilt, kes on küll noor tegija moemaastikul, aga pälvinud juba rahvusvahelist tähelepanu. Elamuslikku rõivakunsti etendust pakub MARIT ILISON (vaata intervjuud järgmi-sel leheküljel). Esimesed kaks etendust toimuvad Disainiöö telgis ja teised kaks Kultuurikatla Aias. Laupäevane eten-dus on tasuta, aga eelregistreerimisega [email protected]. Kõige selle vägeva programmi promootoriks on Piret Mägi, kes omakorda saadab siirad tänud koos-tööpartneritele.

reet aus

Marta Moorats

Johanna nurm

Xenia Joost

14 15

KunStniKupiSiKuga teKStiilidiSainer

Liisa sooLEpp on juba mitmel Disainiööl tuntust kogunud oma vapustavalt põnevate mustrite ja värvirikaste kudumitega. EnE LÄKK uurib, kuidas sünnib tema looming.

alustan sellest, et selgitada välja, kelleks sa ennast rohkem pead, kas kunstnikuks või disaineriks.Kindlat piiri ma ei oska tõmmata ja ega ma selle peale eriti palju ei mõtle ka. Võin vaid oletada, et kudumeid välja mõeldes olen rohkem disainer, teatritöid tehes rohkem kunstnik. Parimatel päevadel saavad mõle-mad kvaliteedid mu töödes ja tegemistes kokku.

Kust said oma kunstnikupisiku? Tee kunstini pole üldse olnud nii ühene ja sirgjooneline. Pigem oli õde see, kellele kunstnikugeeni omistati, mina lihtsalt kortsutasin paberit ja veeretasin kriite. Kuigi nukkudele ja hiljem ka endale riideid õmmelda oli minu suur hobi ja kirg, olin üsna veendunud, et valin õppimiseks hoo-pis mõne bioloogiaga seonduva eriala, pool aastat saigi maastikukaitse ja -hoolduse erialal õpitud. Huvi kunsti vastu sütitas fotoring, kuhu keskkooli lõpuklassis poolju-huslikult sattusin. Väga oluline mõjutaja oli ka põhikooliaegne huvijuht Meeli Metstak, kes innustas õpilasi kõigest kättejuhtu-vast looma fantaasiakostüüme ja osalema noortele suunatud moekonkurssidel. Tänu sellele tekkis soov minna sisseastumiseksa-meid tegema Tartu Kõrgemasse Kunsti- kooli. Joonistamise ja maalimisega mul varem eriti kokkupuudet ei olnud, sestap sai katsetel palju punastada. Tekstiilieriala oli mul algul üldse teine eelistus ja sinna sisse sain ka suure ringiga. Kuigi tekstiilikunstnik on eesti kontekstis rahateenimise mõttes üsna abstraktne eriala, pole ma pärast kooli lõpetamist valikut kahetsenud.

Kuidas jõudsid just tekstiilierialani?Tol ajal, kui tekstiiliosakonda sisse astusin, mul selle ala perspektiividest väga avarat ülevaadet ei olnud. Sõna „tekstiilikunst” seostus kõige rohkem riigiasutuste fuajee-des rippuvate gobeläänidega ja suure kon-kurentsiga, et oma tööle mõni selline telli-mus saada. Olin üsna rahutu ja paaril kor-ral mõtlesin isegi eriala vahetada. Kunagi kolmandal kursusel hakkasid asjad rohkem

paika loksuma, avastasin endas kunstni-kupotentsiaali, misläbi suutsin enese jaoks mõtestada õpitava eesmärgid ja tekkis eri-alaline motivatsioon.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?Suhtun materjali suure respektiga ja rais-kamist ei salli, seetõttu pean oma loomingu puhul oluliseks, et asjad oleksid ainulaad-sed ja originaalsed, ent samas ka kantavad ja praktilised. Oma disaine luues soovin, et need kestaksid hooajast hooaega, mitte ei järgiks hetketrende. Ma ei püüa luua igal hooajal uusi mudeleid, vaid arendan edasi ja täiendan olemasolevaid.

palun kirjeda, kuidas sünnib sinu prototüüp?Selles protsessis on mõni protsent inspi-ratsiooni ja palju protsente lihtsalt tööd ja katsetamist värvide, materjalide, mustrite, faktuuride ja lõigetega. Tihtipeale ei tee ma enne isegi ühtegi tööjoonist, vaid vaatan vabalt, mis suunas asi arenema hakkab.

Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Haldjad, müstikud ja kõik inimesed, kes seisavad väljaspool tühiste asjade nimel kiirustamist.

Milline roll on sinu loomingus materjalil? Kust hangid oma materjali?Materjaliküsimuste üle juurdlen rohkem seoses teatritööga. Kudumeid luues eeldan, et materjal oleks parima kvaliteediga. Väl-din sünteetikat, kasutan puuvillast, villast, poolvillast lõnga, mida tellin erinevatelt lõnga importivatelt ettevõtetelt.

sinu kudumid on põhjamaisele maitsele tavatult rõõmsad, värviküllased ja rikka-liku mustriga. Kust ammutad oma ideid?Värvid ja mustrid on mind alati paelunud. Kuigi võin imetleda mustas ja hallis peituvat lihtsust ja elegantsi, ei tekita need värvid minus kui loojas enamasti piisavalt reso-nantsi, vähemalt siiamaani pole tekitanud. Ideed sünnivad rohkem aistingutest, lõh-nadest, maitsetest, tunnetest kui otsestest visuaalsetest stiimulitest.

tänapäeval räägitakse palju loomemajan-dusest, juba koolipingis õpetatakse ette-võtlust. Kuidas oled sina suutnud ühitada kaht valdkonda: enda majandamist ja loo-meprotsessi? Kas saad oma loomingust ära elada või pead töötama kuskil mujal, et teha loomingut?Kuidagi on kujunenud nii, et kogu selle aja pärast kooli lõpetamist olen jäänud truuks vabakutselisusele. Eks palgatööl on ka palju plusse ja ahvatlusi, aga kuidagi ei ole raatsinud vabadust oma aja üle ise otsus-tada kindlate töölepingute vastu vahetada.Tegutsen mitmel rindel: olen teinud töid teatris kunstnikuna ja kostüümikunstnikuna ja nüüd viimastel aastatel olen tõsisemalt käsile võtnud kudumite disainimise. Kui-dagi on õnnestunud ära elada. Loomulikult on ette tulnud ka keerulisemaid aegu, kus tõsiselt olen kaalunud, et peaks ikka „kor-raliku” töö leidma, aga lõpuks on asjad jälle laabuma hakanud ja vabakutselise staatus säilinud. Mida aeg edasi, seda rohkem olen selgeks mõelnud, mida päriselt teha tahan,

ja seda saan ma teostada ainult ise oma aja peremees olles.

Kas kavatsed luua oma firma ja hakata tiražeerima oma kudumeid?Jah, selline soov on mul küll.

oled olnud mitme teatrilavastuse kunstnik. Kui palju erineb see töö tekstiili- disaineri tööst?Eneselegi märkamatult olen tõesti teinud eri teatrites kostüümikunstnikuna/kunst-nikuna kaastööd rohkem kui 25 lavastuse juures. Lavastusele kujundust luues sõltub resultaat suuresti lavastaja ja kunstniku vahelisest sünergiast, kuidas ideed arenema hakkavad ja kuidas valminud kujundust lõpuks kasutatakse. Töö on kollektiivsem, arvestada tuleb mitmete instantsidega ja nende töö eripäradega. Lisaks raamistab mõtteid ja inspiratsiooniotsinguid konk-reetne tekst ja ruum, mille sees töö käib. Teatrikujundust luues puhastan ruumi ja seejärel loon sinna visuaalse struktuuri, mis aitab lugu ja atmosfääri edasi kanda. Kudumeid disainides olen sõltumatum, pidepunkte, millega arvestada, on vähem, pean ise endale eesmärgid ja ülesanded püstitama.

Millist tööd sooviksid kõige rohkem teha, kui saaksid vabalt valida?Lisaks kudumidisaineri ja teatrikunstniku ametitele prooviksin kindlasti veel rantjee ja aedniku eriala. Aednik sellepärast, et sel-les on midagi väga konkreetset ja praktilist, paned seemne mulda, rohid ja hoolitsed ja


kui kõik hästi läheb, tuleb saak ning pole pidevat tarvidust rääkida kunstist ja selle suhtelistest, mõõtmatute väärtustega viljadest. Rantjee „amet” seostub päikese ja puhkusega ning see oleks ju lihtsalt tore.

Mida pead oma töös kõige tähtsamaks?Rõõmu. Kui rõõm tehtavast tööst ära kaob, siis pole seda enam mõtet edasi teha.

Kas sind huvitab, mida arvavad sinu tööst inimesed? Ikka huvitab. Iseasi, kas ma sellepärast midagi teisiti tegema hakkan.

Kui palju mõjutab mood sinu tegemisi?Moe suhtes olen enda puhul täheldanud teatavat tagurlikkust. Mind on alati ärrita-nud, kui suur hulk inimesi mingil ajahetkel hakkab käituma ühtemoodi, ühesuguseid asju normiks pidama, asjadest ühtmoodi arvama. Kuid tõsi on ka see, et olen nii mõnegi moodsa ilmingu pika hambaga omaks võtnud ja leidnud, et see on ümb-ritsevaga sama keele rääkimise lihtsamaks teinud.

Kuna tänavuse Disainiöö peateema on „Disaini piire otsides”, siis viimane küsi-mus oleks: kas disain on kunst või disain versus kunst?Sõltub disainist ja sõltub kunstist.

Kui varem pole Disainiööl Eesti disainihariduse temaatikat kajas-tatud, siis sel aastal on külastajatel võimalik tutvuda nelja kodumaise disainikooliga ja neid kõrvutada. Disainielevaatori näituste raames avatakse 26. septembril spetsiaa-lne väljapanek eesmärgiga anda ülevaade disainihariduse tasemest ja õppimisvõimalustest üle Eesti. näha saab üliõpilaste edukamaid töid ja saavutusi disaini valdkonnas. Ülevaate teeb Liina puusEpp.

praKtiline ja KooStööd SooduStav diSainihariduSTartu Kõrgem Kunstikool (TKK) esitleb Disainiööl mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengite loomingut: esmakursuslaste disainitud taburette, kahe osakonna koos-tööprojekti 8:TOOL ning valikut disaini-valdkonna lõputöödest. Näitusel esindatud disainiobjektides varieeruvad vormid ja materjalid ning tekstiil astub dialoogi metalli või puiduga.

Projekt 8:TOOL on tootearendusprojekt, mis on keskendunud žakaartelgedel kootud kangaste kasutusvõimalustele mööblidisai-nis. Projektis osales 20 mööbli- ja tekstii-lieriala tudengit, kes töötasid disainimees-kondadena. Tudengite koostöö tulemusena valmis kaheksa tooliprototüüpi, igale prototüübile on loodud tooli idee ja vormila-hendusega orgaaniliselt seotud žakaarkan-gas. Projekti juhendasid Jaak Roosi, Katrin Trumm ja Aet Ollisaar. 8:TOOL on tähele-panu pälvinud tänavusel Stockholmi mööb-limessil ning kutsutud osalema rahvusvahe-lisel disainimessil Tent London. Nii Disai-nielevaatoris nähtavad tööd kui ka vilistlaste senised saavutused annavad kinnitust, et TKK disainiharidus soodustab uute brän-dide teket. Tuntumate seas on näiteks Karl Annus, Stella Soomlais, Sille Sikmanni bränd Schekmann, Triinu Pungitsa bränd Triinu Pungits Fashion ning Mari Kõrge-saare bränd Hõõgniit.

TKK on ainus rakenduslikku kõrgharidust andev kunstikõrgkool Eestis. Ülikooli-dega võrreldes on rakenduskõrgkoolide õppekavades pööratud rohkem tähelepanu praktikale ja projektidele. TKK projektid on leidnud tee prototüüpide ja kasutatavate disaintoodeteni. Näiteks Tartu linnaliinibus-side infograafika, Tarmeko nagid, Võru maa-konna 1. klassi laste koolimütsid. Lisaks on töökodade sisseseaded viidud täiesti uuele

tunnustust ning pälvinud konkurssidel ja näitustel hulganisti preemiaid. Disainiööl on esindatud kaheksa disainieriala ja lisaks sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala üli-õpilaste verivärske bränd SAM.

SAM on Eesti Kunstiakadeemia sisearhi-tektuuri ja mööblidisaini tudengite tuliuus disainibränd. SAM on omamoodi ideede-labor, mis julgustab läbi proovima ning teostama ka kõige lennukamaid mõtteid. SAM on mõeldud neile, kes hindavad eks-perimentaalseid esemeid, isenägu tooteid ning värsked ideid. Üliõpilased tegelevad nii mööbli, valgustite kui ka väikevormidega. Autorid leiavad, et eesti disain ei tohiks olla midagi eksklusiivset, vaid seda peaks saama igaüks endale koju osta. Kunstiakadeemia üliõpilaste asjad hakkavad silma mõnusalt värske lähenemisega, kus on noore inimese kompleksivaba uljust. Sisearhitektuuri ja mööblidisaini mar-keeriv, rahvusvahelise kõlaga nimetus SAM viitab ka sellele, et bränd pakub tudengi-tele võimalust samm sammu haaval saada meisterlikeks disaineriteks. „Dresseerimata tooted,” iseloomustab tabavalt II kursuse tudeng Kätlin Pesur SAMi alla koondatud asju. Kui juba varem oli hea alus mööblidisai-neriks kasvamisel olemas, siis mööbli- ja üldse disainile spetsialiseerujaid nappis, mis viitab küll osalt meie tööstuse olukorrale ehk sellele, et firmad päris oma tootearen-dusse ei investeeri, ent ka lõpetanute vähe-sele enesekindlusele. Õppurite juhendajate meelest ongi SAM suurepärane hüppelaud, mis kannustab tudengite loovust, alga-tusvõimet, aga ka ettevõtlikkust. Brändiga õpitakse selgeks tootearendamise loogika; õpitakse selgeks uusi materjale ning teh-noloogiaid; saadakse aru, et andekusest ei piisa, kui puudub võime oma ideid selgitada ja suhelda tootja ning kliendiga. Praegu on tudengid kätt proovinud too-lide tegemisel, kavandatud on puidust ja vineerist serveerimisaluseid, 3D vineerist valgusteid. Praegu on taas pooleli uued tooli ning nüüdisaegsed leiliruumi aksessuaarid. „Noorte ideed on julged ja jõulised, kuid vajavad tuge Eesti tootjatelt, et koos luua uusi inspireerivaid esemeid, mis sobiks igasse Eesti kodusse ja ka piiri taha,” leiab neid juhendav õppejõud Liisa Põime. Ettevõtjatele pakutakse võimalust aka-deemia õppejõudude juhendamisel koos tudengitega välja töötada uusi tooteid ja prototüüpe, mille lisaväärtuseks peale põneva idee võimalus kaubastada ning kohalikel ja rahvusvahelistel messidel tut-vustada oma toodangut koos moeka tuden-gibrändi SAM nimega.

Veel püütakse teha koostööd välise-sindustega, et nende abil oma loomingut tutvustada. Tudengeid paelub eriti võimalus minna Jaapani, Hiina ja Saksa turule, mille nimel pingutusi juba tehakse.

Eesti Kunstiakadeemia heatasemelist disai-nialast kõrgharidust kinnitab ja tõendab ennekõike üliõpilaste rahvusvaheline edu. Igal aastal saavutavad EKA üliõpilased ja õppejõud oma eriala konkurssidel pea-auhindu või on valitud finalistide sekka. Tänavu valis Itaalia kakskeelne disaini- ja arhitektuuriajakiri Ottagono maailma 187 disainiülikooli seast välja 10 ülikooli, kus tehakse eesrindlikku disaini. Nende kümne seas toodi välja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini doktori Kärt Ojavee uurimus-töö nutitekstiilide vallas. Ülikooli tugevus ja trump on eri distsiplii-nide kooslus ja sünergia, mis võimaldab igal üliõpilasel leida oma tee – õppida disai-nieriala vabade kunstide suunitlusega või õppida vabasid kunste ja pühenduda raken-duskunstile. Eesti Kunstiakadeemia loob selleks soodsad tingimused ja võimalused. www.artun.ee

ettevõtliKu diSaini eeStvedajadEesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor (EEK) loomemajanduse õppetooli disaini suund on välja pannud sisekujunduse, rõivadisaini ja graafilise disaini erialade üliõpilaste ja vilistlaste tööd. Väljapaneku nimi on „EEK disain – ettevõtlik disain”. Mida see tähen-dab? Loomemajanduse õppetooli juhataja Siim Sultsoni sõnul on EEK disainihariduse eripäraks just seotus ettevõtlusega. Üliõpi-lased saavad majanduse ja ettevõtlusalaseid aineid ning suur tähtsus on ettevõtluse ja eriala praktikatel. EEK-s hariduse saanud disainer suudab asutada valdkonnaga seotud väikeettevõtte ning luua ise uusi töökohti.

tasemele, mis annab tudengitele võimaluse töötada disainiinkubatsioonikeskkonnas ja ettevalmistuse toimetulekuks Eestis ja välismaal. TKK disainihariduse eesmärk on anda lõpetajale disainiülesannete lahenda-miseks ning klientidega suhtlemiseks vajali-kud teadmised ja oskused. www.artcol.ee päriMuSKultuur ja Moodne diSainTallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži käsi-töötehnoloogiate ja disaini (KTD) osakonna näituse väljapanek Disainiöö raames koos-neb enamasti kursusetöödest ja esimeste lõpetanute diplomitöödest. Õppekava juhi Arvo Pärensoni sõnul on eriala rakendusliku suunitlusega ning toetub oma tegevustes pärimuslikule kultuurile. Tooted sünnivad ideest teostuseni, ühendades muistse ja moodsa, traditsioonilised ja tänapäevased tehnoloogiad, jätkusuutlikkuse ja ettevõtlik-kuse. Oma ekspositsiooniga püüavad KTD tudengid ja vilistlased näidata erinevaid lahendusi ja tõlgendusi tooteloomes. Sel näitusel on esindatud ka praktilised kasu-tatavad tooted, üks nendest on näiteks diplomitöö „Taktiilne mäng” erivajadustega (nägemispuuetega) lastele.

KTD tugevus seisneb hästi varustatud töö-kodades, mis loovad head eeldused oma ideede teostamiseks ja manuaalsete oskuste arendamiseks. Disainialast õpet annavad eranditult EKA haridusega tuntud õppejõud ja praktikud. Kooli disainihariduse üldisem eesmärk on regionaalsest aspektist luua sild disaineri ja tootja vahele. Selgitada tänapäeva tootedisaini olemust ja selle lahutamatut osa meie kõigi igapäevases elus. Rõhuasetus on tervisetoodete loomisel koostöös Tervisedenduse kompetentsikes-kusega TERE. Kolledži õppeprogrammis on see valdkond omandamas üha suuremat osakaalu. See on sotsiaalselt vajalik ja tund-lik teema, millest tulevikus kujuneb just sellele koolile omane disainihariduse suund. http://www.tlu.ee/haapsalu-kolledzh

looMingule Suunatud MõteStatud diSainEesti Kunstiakadeemia (EKA) esitleb disainierialade üliõpilaste töid, mis on saa-vutanud nii kohalikku kui rahvusvahelist

diSainihariduSeSt eeStiS

16 17

KoduMaiSe diSainMööbli uuS tuleMine

Since deSign – väärtuS taaSKaSutuSe Kaudu

Since Design on pühendunud väärtust tõstvale taaskasutusele. Bränd disainib ja toodab sisustusaksessuaare ja mööblit hoo-nete ajaloolise väärtusega lammutusjää-kidest. Enamik toormaterjalist pärineb eri tüüpi Tallinna puumajadest. Nende hoonete ehitusaastad jäävad vahemikku 1870–1940, mil hoogustus pealinna tööstusareng ning puitasumite rajamine. Toodangu disain saab enamasti alguse olemasolevast mater-jalist. Iga toode on kordumatu ja omanäo-line, sest teist samasugust puidumaterjali, värvigammat ja profiili ei leia kusagilt. Iga palk, laudis, uks või aken räägib oma loo, mis on sinna talletunud aastakümnete jook-sul ning omandanud tajutava hinge ja väe. Moodsa disaini abil liidetakse kokku uus ja vana, mis ühisel jõul peavad vastu veel järgmised sada aastat.

www.sincedesign.ee


WarM north – ajatu KoduMaine diSain

Warm Northi bränd on sündinud disainer Aap Piho käe all, kes Haagi Kuninglikust Kunstiakadeemiast naastes otsustas Hol-landis kogetud maailmavaadet ja ellusuh-tumist kodumaa elukeskkonnas rakendada. Uus kaubamärk sai välja töötatud kõigest kolme kuuga – alates esimesest toote-perekonnast kuni turunduseni – ja nägi ilmavalgust 2012. aastal. Warm Northi disain on lihtne ja loomulik, pidades sil-

mas eelkõige põhjamaa inimeste väärtusi ning keskkonda. Ja seda mitte ainult sisus, vaid ka brändi välises vormis. Warm North ei disaini tingimata igaks hooajaks uut mööblit, vaid pigem rahulikke ja ajatumaid tooteid, mis sünnivad koostöös disaineri ja kliendiga. Loomingus kasutatakse koha-like tootedisainerite ja meistrite oskusi ning looduslikke, sooje materjale. Väga oluline on brändile funktsionaalsus ja mugav toote kasutus, mitte ainult ilus disan.

www.warmnorth.com

Koostöös sisearhitektiga on tänavuse Disainiöö linnaku interjööri loomisele kaasa aidanud kohalikud disainmööbli tootjad. telgis asub mugav lounge, mille on sisearhitekt Liina Vaino kujundanud Eesti disainerite uuemate toodetega. Esindatud on Warm northi, Derelicti, since Designi, Keha3 ja toivo raidmetsa mööbel, 4roomi valgustid, tekstiil ruumis ja okka akustilised paneelid, snakefloorsi puitvaip, Kristo Lillipuu ja Kaili-Lotta Juhkami tooted. samuti tutvustame sisearhitektuuri magistrantide disainitud pinke ja Lahti biennaal ’13 rändnäituse tootekujunduslikku boksi. Kolmekesi saab kätt proovida Eestis leiutatud triljardi lauas. derelict – puidu uuS hingaMine

Derelict Furniture on Eesti kaubamärk, mis pöördub ajalooliste juurte juurde modernsel uuskasutuslikul moel – nüüdisaegse ja kvaliteetse kaudu, mis on valmistatud huvi-tava looga vanast mahakantud materjalist. See võib olla näiteks Tallinna hipodroomi puit-terrass või Riigimetsa Majandami-se Keskuse (RMK) raja äärse lagunenud metsamaja materjal, aga ka vanad kuurid, kõdunevad puiduvirnad või tööstuste jää-gid. Mööblieseme ideeks on leida tasakaal mehaanilise töötlemisprotsessi täpsuse

ning puidu enda „ebatäiuslikkuse” vahel. Just sellest, et puit on praguline ja kulunud, sünnibki tema värvinüansside ja tekstuuri ilu. Nii seisneb Derelict Furniture tootmis-protsess jääkpuidu puhastamises, kokku-liimimises ja õigesse mõõtu kalibreerimi-ses vajaliku mööblieseme tarbeks. Disaini poolest on Derelict tooted minimalistlikud, kuid tugeva struktuuriga. Derelicti eesmärk on luua ühtset vormikeelt järgivaid vastupi-davaid mööbliesemeid ning tänu kasutatud materjalile kujuneb iga ese kordumatuks. www.derelict.eu

18 19


anne-liiS leht ja KriSti rinKjobAnne-Liis ja Kristi leidsid teineteist EKAs, kus nad olid ühel kursusel, omavaheline klapp tundus väga hea. Pärast EKA lõpe-tamist otsustasid neiud oma stuudio teha. Annkris-Glass sai registreeritud 2007. aastal. Annkris-Glassis valmivad peami-selt mitmesugused klaasist tarbeesemed ja sisustuselemendid. Võimalusel tehakse koostööd ka teiste alade loovinimestega, et klaasi kasutusvõimalusi veelgi laiendada.

Miks valisite disaini eriala? Me valisime materjali – klaasi. Edasine tuli iseenesest.Mis on teie loomingu põhimõtted? Ühendada funktsionaalsus ja esteetika antud hetkel parimal viisil.Mida peate oma töödest kõige tugeva-maks, miks? Meile endale on kõige südamelähedasemad kindlasti veinipokaali tallast valmistatud „Sõlg”, vaagen „Käpikud”, vaas „Tiivad” ja valgusti „Võrgutaja”. Nende tööde puhul on meil õnnestunud oma püstitatud eesmärk maksimaalselt täide viia. Kui suur roll on teie loomingus materjalil? Materjalil on meie loomingus väga oluline roll. Kuna tegu on väga tehnilise ja keeruka materjaliga, siis on iga idee teostamine klaasis väljakutse. Ja võib-olla just tänu selle keerukusele ei ole tulnud tüdimust, vaid on säilinud uudishimu ja soov materjal üle kavaldada ja kõik oma ideed teoks teha.Kas disain on kunst? Oleneb, mis nurga alt vaadata. Mõlemale on omane loomingulisus ja visuaalne või materialiseeritud väljendusoskus. Samas on disaineri ja kunstniku töö ülesanne, töö ole-mus ja eesmärgid kardinaalselt erinevad.Mis on hea disain? Heas disainis on ühendatud kasutusmu-gavus, funktsionaalsus, jätkusuutlikkus ja esteetika.Mida annab disain maailmale? Parema elukeskonna.Mis on disainerlik mõtlemine? Võime näha asju teise nurga alt ja esitada uutmoodi küsimusi.Kui suur on disaineri vabadus? Vahel suur ja vahel väga väike. Kuidas mõjutab kultuur disaini? Keskkond, kus me elame, mõjutab meie käitumist, mõtteid ja loomingut. Tihtipeale tajume seda alles hiljem. Mis on disaini eesmärk? Muuta meie elu planeedil Maa paremaks.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised? Kindlasti on. Head disainilahendused

on need, mille kasutusmugavus ja väär-tus ei ole ajaga kahanenud. Head näited on Alfonso Bialetti espressokann ja Arne Jacobseni toolid. Klaasi alalt on head näited Tapio Wirkkala tööd.Millised tunnusjooned on heal disainil? Kestev, jätkusuutlik, funktsionaalne, esteetiline.Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks? Disainer on leiutaja ja avastaja. Igas disai-neris peab olema tükike Christoph Kolumb-ust või Vasco da Gamat, et minna tundma-tule maale, teadmata, mis sind ees ootab. Kasuks tuleb ka natuke lapsikust ja naiiv-sust ning usku, et kõik on võimalik.Mis on Eesti disain? Minimalistlik ja lihtne oma vormilt ja värvilt, kuid samas maalähedane.

anniKe laigo Annike Laigo on õppinud tekstiilidisaini Eesti Kunstiakadeemias, Soomes ning Taanis. Ta on osalenud paljudel näitustel ning saanud mitmeid autasusid ja pree-miaid. Olulisimaks saavutuseks on Eesti tähtsaima disainiauhinna Bruno võit 2006. aastal kogu loomingu, kuid eelkõige innovaatilise, pimedas helendava vaiba eest. Õpingute ajal asutas oma stuudio, mis on tänaseks kasvanud peamiselt vaipade toot-jaks. Tema käekiri on selge ja lihtne, isegi ajatu. Tema töödesse on kodeeritud see „miski” – alati värske, üllatav ja uusi uksi avav.

Miks valisid disaini eriala? Olen õppinud mitmes tänases pildis disai-niga seostatavas koolis. Lõpetasin Tartu Kunstikooli kunstilise kujundaja ehk deko-raatori eriala, mille lõputööks tegin siiditrü-kis sisustustekstiilide kollektsiooni. Pärast mõnda aastat rändamist otsustasin EKAsse astuda, kus kaalusin veel klaasi ja disaini eriala vahel. Arvasin millegipärast, et disaini sisse ei saa. Mul on suguvõsas kokkupuude moe- ja tekstiiliga olemas, tädi on mulle olnud heaks nõuandjaks. Lisaks leidsin Taanis rahvaülikoolis õppides õpetaja, kes seda potentsiaali minus tähele pani – siis proovisin tekstiili. Tolleaegses tekstiili eriala õppekavas muidugi disainiga erilisi kokku-puuteid ei olnud, pigem oli selline suund võõras – au sees oli klassikaline tekstiili-kunst. Mina olin veel enne esimesele kursu-sele asumist õppinud Koldingi Disainikoolis ja minu noor maailmapilt kujunes peaaegu kahe Taanis veedetud aasta jooksul. Tagasi tulles oli raskusi kunstile orienteeritud süsteemis oma asja ajada, kuid põikpäise inimesena olen seda teinud ikkagi. Minu

õnneks on see keeruline, samas loogiline tee viinud mind eneseteostuseni nii, nagu seda olen sisimas soovinud.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Ma ei ole enda jaoks põhimõtteid lahti (h)arutanud. Ilmselt on loomingu põhimõtted sisse kodeeritud subjektiivsete otsuste jada. Tegutsen vaistu- ja vajaduste põhiselt ja usaldan ennast (see ei tähenda muidugi, et poleks vaja maadelda kahtlustega, kas teh-tavad otsused on õiged). Kasutan teadmisi, mis aja jooksul kõrva taha on jäänud, ja olen avatud uuele. Pean oluliseks piisavat paind-likkust. Näiteks, et lahti lasta ideest, mis ei taha toimima hakata, selleks, et anda teed uuele, mis viib tulemuseni. Üks põhimõte on küll kindel – ma ei võta vastu töid, mille suhtes puudub mul veendumus, et olen kliendiga samal lainel.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes? Hmm, õnnestunumad on ellu jäänud ja neid küsitakse siiani. Minu bestseller on Kivi-istmed, neil täitub tänavu kümme aastat esmaesitlusest. Selle tähtpäeva tähistami-seks on Kividel nüüd uued moodsad katted. Tihedalt kannul on 3D Stripe – eterniidi-laineline vaip, mis aastal 2000, kui see loo-dud sai, oli konservatiivses vaibamaailmas uuenduslik. Tõin tavalisse tasapindsesse vaipa reljeefi ja kolmemõõtmelisuse, samas säilitades tavapärase, vaibale omase funkt-sionaalsuse – tegemist on tarbeeseme, mitte kunstiteosega. Täna olen rahul uue vaibaseeriaga FLOAT. Olen selle valmis-tamisel lähenenud vaibale väga ebatradit-sioonilisel viisil nii, et saavutan maalilised, akvarellilaadsed värviefektid.Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema? Kes teeb, sellel ikka juhtub. Aga õnneks mitte tihti!Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud? Impulsse saan kõikjalt ja pidevalt, keskkond ongi ehk kõige suurem mõjutaja.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks? Kivi – Kivi väärtus on selle pehme, kolme- mõõtmeliselt ümar, orgaaniline vorm. Loo-mise hetkel ei olnud disainimaailmas sel-lised vormid veel kuigi levinud ja seetõttu oli Kivi uudne, originaalne. Paradoksaal-sust looduse ja tarbeeseme vahel rõhutas ka käsitöövildist, päris kivi meenutav kate. Arvan, et need, kes me olime 2003 St. Etienne’i disainibiennaalil kohal, mäletame seda melu, mis toimus Eesti väljapanekul Kivide ümber. Kive olen aastate jooksul müünud laialt üle maailma, näiteks kuul-sas ABC Carpet & Home’i kaubamajas NewYorgis. Sama tähtsaks pean lainelist vaipa 3D Stripe, mis valmis ühes Eesti ettevõttes minu koolilõputööna ja osutus nii heaks, et keegi rootslane esitas selle mõni aasta hil-jem oma nime all kandideerimaks kuulsale Svensk Formi disainiauhinnale ja ... sai ka tunnustatud. Kõige rohkem ajakirjanduse tähelepanu on saanud helendava vaiba projekt, millega olen jõudnud eksootilise publikuni näiteks Iisraelis, Taiwanis, Hongkongis, Koreas.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil? Materjal on oluline, mõne projekti puhul väga oluline. Näiteks ei sobi Kivide jaoks enamik traditsioonilisi kangaid ja vaipade puhul võib õnnestunud tulemus sõltuda mikronitest. Samas ei tee ma vist midagi LÄHTUVALT materjalist, see on ikkagi üks idee elluviimise vahenditest.

Hea materjal äratab alati tundeid. Vaimus-tava tekstiili puhul on kihiti kombineeritud taktiilsus, kujundusotsused, tehnoloogiliste võimaluste kasutus, materjalivalik ja ülla-tusmoment. Üks viimase aja vau-efekti teki-tanud suur lemmik on saanud nüüd Kivide uueks katteks.Kas disain on kunst? Selle muna versus kana tüüpi küsimusega ma ennast enam ei vaeva :) Mis on hea disain? Head disaini peaks olema mugav kasutada, see peaks olema eri meeltele meeldiv tajuda ja kui peaks mingil põhjusel sellest loo-buma, siis oleks hirmus kahju.Mida annab disain maailmale? Disain ehk edendab maailma, loob uued standardid, mille kaudu kasvab teadlikkus mugavusest. Mida ta võtab? – ehk muudab ka mugavamaks ja laisemaks ja võimalik, et seeläbi ka abitumaks. Kindlasti aga rikastab positiivsete aistingutega.Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks? Pioneer, maadeavastaja... ilmselt võin ennast nii nimetada. See on uudishimu ja julguse rakendamine.Mis on Eesti disain? Eesti disain on kombinatsioon meie ühisest kultuuriruumist ja individuaalsetest koge-mustest.

elga jaZZOlga Jazepova on noor disainer, kelle nimi on tuntust kogunud juba nii meie kui ka välismaa moeringkondades. Aastal 2011 asutas Olga kaubamärgi ELGA JAZZ, mida esitles ERKI moesõul. Samal aastal lõpe-tas ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, kus sai vajaliku nahadisaineri ABC. Teisel bakalaureuseaastal õnnestus tal õppida kuulsas Brera Kunstiakadeemias Milanos, kust ta sai külge itaaliapisiku. See oli ka põhjus, miks Olga pärast EKA diplomi saamist läks praktikale Itaalia kaubamärgi Max Mazza juurde. Itaalias olles jäi talle silma konkursikuulutus maineka Domuse akadeemia stipendiumile. Võttes julguse kokku, kandideeris ta stipendiumile ja sai kõrgkooli sisse ning aasta pärast lõpetas selle cum laude. Värske magistri jalanõu-de-kollektsioone esitleti rahvusvahelisele publikule Milanos ja kajastati moeajakirja Vogue Itaalia väljaandes uute talentide rub-riigis. Lisaks õpingutele Itaalias töötas ta stilistina mitmes moeajakirjas (The Fashio-nisto, The Ones 2 Watch jt) ning paljude kuulsate kaubamärkide juures (Giada Gab-rielli, Trussardi jt). Domuse akadeemias sai Olga Jazepova tuttavaks India päritolu Amal Kiran Janaga, kes kaitses samuti magistri-

diSainielevaator eSitleb: näituS „Mateeria”

Kuidas üks materjal muudab erineva tegija käes välimust ja funktsiooni, saab näha näitusel „MatEEria”, kus neljaosalise sarja teemadeks on: nahk, tekstiil, keraamika/klaas ja mööbel/valgustid. Disainielevatatoris saab Eesti disain mõõtu võtta soome ja Valgevene loominguga.

Eesti Disaini Leht kutsus „Mateeria” autoreid lahti mõtestama disaini olemust, ärgitas otsima disaini piirde. Mõtisklema sellegi üle, kuidas hinnata head disaini, kus peituvad disaini juured. toome järgnevatel lehekülgedel teieni disainerite mõtisklused.

20 21


kraadi Domuse akadeemias, ja temast sai Olga tiimikaaslane firmas Elga Jazz. Oma jalavarje ja kotte on nad müünud Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Eestis. Tänavukevadisel moesündmusel FIBIT esitlesid nad uut kollektsiooni Emanational Schism, mis on inspireeritud usust.

elMet treierKui puutükk vedeleb niisama nurgas, siis see lihtsalt ei anna Elmetile asu. Veaks ta sealt välja, puuriks talle mõne augu, lihviks vähe ja hööveldaks ühe faasi. Võiks teda siis tundide kaupa vahtida, iga nurga alt – mõeldes, mida on veel vaja, et temast saaks just SEE, eriline ja liikuv, vajalik kõigile…

elna KaaSiKElna lõpetas 1983. aastal Eesti Kunstiinsti-tuudi tekstiili eriala. Ta on töötanud kanga-vabrikus Keila ja Kunstikombinaadis ARS kudumisateljee kunstilise juhina. 1992. aastast kasutab loomingus kauba-märki ELNADISAIN. 1995. aastast alates on oma ateljee – teostusfirma ARSi majas. Loomingut iseloomustavad sisustusteks-tiilide terviklahendused ning rõivalisandid, sallide ja pontšode väiketiraažid. Tekstiilidisainis kasutab omanäolist auto-ritehnikat, mis põhineb kanga lõimelõngade ja lõngavihtide värvimisel. Disainiloomingu põhimõte on mäng materjalidega, kasutades lihtsat tehnoloogiat ja askeetlikku kujun-dust. Tema tootedisainis on aktuaalne taas-kasutuse teema – paberist ja kohvipakki-dest linikud. Isikunäitused on olnud Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Jaapanis.

Miks valisid disaini eriala?Õppisin kunstnikuks. Näen oma mõtle-mises ja ka loomingus kahte poolt, kunst-nikku ja disainerit. Pigem kunstipool annab ideid disainile. Disainerimõte on arenenud toodangu kavandamise käigus: kangavabri-kus Keila, kombinaadis ARS ja oma firmas väiketiraažid.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Lihtsuses peitub geniaalsus. Minu põhi-mõtteks on ühest ideest arendada

maksimaalselt erinevaid tootevariante või-malikult lihtsa tehnoloogiaga.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Võib-olla taaskasutuse teema: paberi, aja-lehtede ja kohvipakkide kudumine vaibaks.Mis on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Eesti rahvakunst ja jaapani esteetika.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Hindan oma sisustustekstiile ja linaseid kardinapaneele metaniidipõimega. Tähtsustan oma töödes lisaks disainile head teostuskvaliteeti.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Idee ja materjal on võrdsel kohal.Mida annab disain maailmale?Muutumist ajas ja stiilis.Mis on disainerlik mõtlemine?Disainerlik mõtlemine eeldab loomeprot-sessis terviku arvestamist ja tehnoloogia tundmist.Kui suur on disaineri vabadus?Mida suurem professionaalsus, seda suu-rem vabadus.Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?Disain koos tehnoloogiaga on tuleviku kujundajad.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuur ja disain mõjutavad teineteist vastastikku.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Lahkarvamused on käsitöö, tarbekunsti ja disaini piiride tunnetamise osas.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?Esimesena meenub Alvar Aalto, kuigi ta oli arhitekt.

eMMa lepperMannEmma Leppermanni mahlakalt magushapu nime taha peidavad end igapäevatöö kõrvalt tagasihoidlikult kunstnikud Merle Suurkask, Liisa Kallam, Mae Kivilo, aeg-ajalt ka Jaana Jüris ja Kairi Mändla. Emma kirg on käsitöö, nutikad lahen-dused, huvitavad ja naturaalsed materjalid, naermaajavad olukorrad ning üle kõige müstilised lood. Emma Leppermann loob lusti ja kirega inimesele, kes soovib ka väikestes asjades leida ilu ja harmooniat. Tööprotsess on aeglane, kuid põhjalik, alustades mater-jalide töötlemisest või materjali loomisest lausa kiust peale. Viltimine, kangastelgedel kudumine, siiditrükk, värvimine jm käsitöö-tehnikate oskuslik kasutamine võimaldab valmistada väga isikupäraseid ja erilisi esemeid. Aastatepikkune kogemus kohtumistest oma klientidega Emma Leppermanni stuu-diopoes Tallinnas, Vene tänaval on andnud väärtuslikud teadmised inimeste soovidest ning eelistustest. Väikeseeriate tootmiseks tehakse koostööd ka teiste Eesti ettevõte-tega. Teatrikunstnike ja tekstiilikunstnike sünergiast sünnivad põnevad näitused ning projektitööd disaini- ja arhitektuuriagentuu-

ridele ja muuseumidele. Emma Leppermann on elustiil, töö ning armastus.

Miks valisid disaineri eriala? See on üks loomise väljund, soov mõelda asjade olemusele sügavamalt.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Materjali olulisus asjade loomisel, ühe stuudio kunstnike erinevate käekirjade, oskuste, kogemuste ühendamine, seeläbi ootamatumate ideede ja disainilahenduste sündimine.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Jutustuse või loo kaasamine disainilahen-dusse.Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead häbenema oma tehtut? Järjest vähem, kogemus on õpetanud.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud? Stuudio Emma Leppermanni kunstnikud.Palun nimeta ese(med), mida esitled näitu-sel „Mateeria”. Mütside sari-Amelia.Kui suur roll on materjalil sinu loomingus? Tihtipeale materjal panebki looma ja Emma Leppermanni tekstiilikunstnikud ongi vahel ise materjali loojad. Kas disain on kunst? Disain on kunst luua head disaini.Mis on hea disain? Sisu, vorm ja materjal harmoonilises põne-vas koosluses.Mida annab disain maailmale? Võimaluse eristuda, tunda end hästi.Mis on disainerlik mõtlemine? Olla loov ja samas funktsionaalne.Kui suur on disaineri vabadus? Sõltub indiviidist. Kuidas mõjutab kultuur disaini? Kindlasti mõjutab, kui mitte teadlikult, siis alateadlikult. Seda ei peagi alati otseselt näha olema vaid tunda. Kõik on koosmõjus. Mis on disaini eesmärk? Luua mõtestatud ja loovaid lahendusi. Kas on olemas aegumatuid disaini-lahendusi? Millised? On muidugi, kus esineb sisu ja vormi ja materjali tasakaal.Millised tunnusjooned on heal disainil? Lihtne ja geniaalne.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks? Läbi disaini muutub maailm veelgi mitme-kesisemaks ja paljud probleemid leiavad lahenduse.Mis on Eesti disain? Eesti disaini nägu on alles kujunemas.

ene raud Ene tegeleb portselanist nõude disainiga. Viimasesse sarja „Linnupette lusikad” kuuluvad portselanist lusikad, mis mõel-dud suupistete ja vürtside serveerimiseks. Lisaks lusikatele on sarjas portselanist ser-veerimiskausid. Tööd on valminud Helsingis Aalto ülikoolis vahetusõpingute ajal. Inspiratsiooni ja jõudu uute nõude loo-miseks ammutan Saaremaa kodutalust ja inimestest, kes kirglikult seiklevad kulinaar-setel radadel. Minu suurimaks missiooniks on kvali-teetse keraamilise nõu kaudu tunnustada toitu ja muuta einestamine eriliseks rituaa-liks.

Miks valisid disaineri eriala?Otseselt ei püüelnud sinnapoole, aga järeli-kult on see loomuses.Mis on sinu loomingu põhimõtted?See, et kopeerimine pole jätkusuutlik. Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Portselanist „Linnupette” suupistelusikad, mis said kõrget tunnustust Eesti Disaine-rite Liidu konkursil „Väike asi”. Siiani olen pidevas otsingus, et muuta lusikaid veelgi ergonoomilisemaks.Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Sellised situatsioonid tekivad tavaliselt aja-puudusest, vähestest ressurssidest, kogene-matusest ja klientidest, kelle nägemused ei ühti kuidagi minuga. Kuna olen veel noor disainer, siis võtan ebaõnnestumisi õppetunnina. Üldiselt olen oma tööde juures äärmiselt noriv, et kõik oleks perfektne.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Lapsena suutis vanaisa mind tihti üllatada kohalikust savist voolitud linnuviledega ja kasetohust karpidega, mille ta metsas jalu-tuskäigul valmistas marjade jaoks. Oma ehtsuse ja leidlikkusega julgustas vanaisa mind omi lahendusi leidma. Ema loetud unejutud Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetest juttudest”. Siis tabas mind suur müstiliste lugude vaimustus. Tänaseni meeldib mulle oma loomingusse lisada veidi müstikat ja iidset jõudu. Disaineritest eeskujud Kaj Franck, Ursula Munch-Petersen, Nathalie Lahdenmäki, Leo Rohlin.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Oma töös hindan kõige enam vormi mängu. Esemetes loon omapärase vormiliikumise, mis oleks igast vaatenurgast uus ja huvitav.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Materjali moodustab põhiliselt portselan ja savi. See on mateeria, millel on ürgne vägi, iseloom ja mälu. Ääretult inspireeriv.Kuidas mõista disaini?Disain kui teadlikult juhitud protsess.Mis on hea disain?Hea disain täidab oma püstitatud eesmärki ja on esteetiliselt nauditav.Mida annab disain maailmale?Organiseerib ja mõtestab inimeste vajadusi. Ideaalis muudab elu paremaks.Mis on disainerlik mõtlemine?Pidev küsimuste esitamine ja lahenduste otsimine.Kui suur on disaineri vabadus?Disaineri vabadus on piirides ehk vabadus on piiratud olukorra reeglitega. Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Kõigil disaineritel on kohustus tegeleda toote loomisel keskkonna ja sotsiaalsete

aspektidega. Kuna maailma ressursid on piiratud. Kuidas mõjutab kultuur disaini?Nii nagu kasvupinnas mõjutab saaki.Mis on disaini eesmärk?Muuta inimeste ja asjade vaheline suhe nauditavamaks.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Disaini mõiste esmane probleem algab sellest, et ei suudeta tõmmata selget piiri disaini, kunsti ja käsitöö vahel. Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?Igaviku mõistes ei ole olemas aegumatuid disainlahendusi, kõik on muutustes. Millised tunnusjooned on heal disainil?Disain, mis täidab oma eesmärgi, on estee-tiliselt nauditav, arvestab keskkonnaga. Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Disainer on pidevas liikumises ja uudishi-mulik iga ettetuleva mäe ületamisel. Mis on Eesti disain? Eesti disain on konkurentsivõimeline ja leidlik.

enn praKSOn lõpetanud Tartu ülikooli 1991. aastal ja pärast seda õppis Tartu Kõrgemas Kuns-tikoolis mööblidisaini. Enn on tegelenud mitme loomingulise alaga, nagu fotograafia, sisekujundus, tootedisain. 1999. aastal asu-tas Avatud Koolitusstuudio OÜ, mis pakub loovat koolituskeskkonda. Ennu Tartus too-detavad paindvineerist mängukärud on leid-nud äramärkimist ka väljaspool Eestit.

Kas disain on kunst?Kunst on disaini kuhugi liigitada või mahu-tada. Ehk pigem niipidi.Mis on hea disain?Hea disain annab ajastule oleku ja näo.Mida annab disain maailmale?Mida on disain maailmale andnud? Me ju mäletame, kui meenutame.Mis on disainerlik mõtlemine?Materjalis ei ole midagi kinni. Mõtted kipuvad ajas kinni jääma.Kui suur on disaineri vabadus?Disaineri vabadus on olla hea ka mitte-disainer olles.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuurita oleks vaid funktsionaalsed lahendused.Mis on disaini eesmärk?Olla elu „pärisosa”.Kas on olemas aegumatuid disaini-lahendusi? Millised?On: ratas, muna.Millised tunnusjooned on heal disainil?

Kui aeg parandab haavad, siis disain jääb samaks.Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?Disainer vahendab päris väärtusi päris- maalastele. Mis on Eesti disain? Eesti disain on konku-rentsivõimeline ja leidli.

evelin KuMMelEvelin on noor keraamik, kes on lõpeta-mas oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes. Ta on olnud vahetustudeng Ungaris. Oma töös kasutab ta peamiselt portselani ning on keskendunud jooginõude valmistamisele. Viimastel aastatel on Evelin korraldanud EKA sõbrapäeva tassimüüki.Ta on Bruno 2012 nominent. Need on nõud, mis on valmistatud restoranile Black Taverna Lounge.

Miks valisid disaini eriala? Disain on minu jaoks juhuslikult tekkinud suund, mida oma loomingus olen kasuta-nud.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Minu loomingu põhimõtted on lihtsus ja mugavus, või ka „less is more”.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Arvan, et praeguse seisuga on minu õnnes-tunumad tööd mu tassid (nimi puudub) ning sojakastme/õli pudelid. Kui suur roll on sinu loomingus materjalil? Töötan peamiselt portselaniga, kasutan kipsvorme. See meetod eeldab suurt eeltööd – ideest mudeli ja kipsvormi valmimiseni, alles siis hakkab tootmine, tootmisprotsess ise on kiirem. Kui olen kord juba oma idee realiseerinud kipsvormi, siis edaspidi saan seda kiiremini paljundada. Eri materjalid vajavad erinevaid oskusi ja teadmisi. Hetkel meeldib mulle portselan. Portselan ei ole lihtne materjal, tuleb olla kannatlik. Lisaks ei tea kunagi päris kindlalt lõpptulemust, ahjus võib nii mõndagi juhtuda.Kuidas mõista disaini?Disaini võib mõista mitmeti. Isiklikult leian, et disain on see, kui miski loodu täidab oma funktsiooni ja töötab ilma kasutusjuhendita.Kas disain on kunst?Disainis võib olla kunsti ja kunstis disaini. Kas disain on kunst, on juba iseküsimus, mingil määral võivad need kaks kattuda.Mis on hea disain?Kas on olemas halba disaini? Kui puudub hea disain, siis leian, et polegi disaini. Seega pole ei head ega halba disaini, vaid disain lihtsalt kas on või ei ole.

Mida annab disain maailmale? Mugavust ja lihtsust.Mis on disainerlik mõtlemine? Disainerlik mõtlemine on praktiline mõtle-mine maailmast.Kui suur on disaineri vabadus?Disaineri vabadus on täpselt nii suur, kui on tema fantaasia.Millised tunnusjooned on heal disainil? Kasutajasõbralikkus, lihtsus, mugavus.

harri ehrlichTema puhul on paberite järgi tegu graafi-lise disaineriga. Ta on õppinud Eesti Kuns-tiülikoolis ja täiendanud end Saksamaal, Halles (Kunsthochschule). Ta on töötanud graafilise disainerina, aga samuti ajakirja kujundajana ja veebidisainerina. Hetkel töö-tab Baltecos koosseisulise disainerina, mis võimaldab tal teha ühtaegu graafilist disaini ja tootedisaini. Harri leiab, et iga toode peaks pakkuma esteetilist elamust (vähemasti ideaalis). Funktsionaalsus, kasutajasõbralikkus, keskkonnatundlikkus – need on tähtsad nagunii. Vana ja krestomaatiline (hea) disaini põhitõde less is more on kindlasti omal kohal ka täna, aga varem või hiljem tekib sellele vastuväide: less is bore. See-tõttu üritab ta teha asju nii, et less oleks ikka less, kuid samas ta ei oleks nii bore.

Miks valisid disaini eriala?Oli ja on kõige cool’im eriala.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Kui ühtemoodi ei saa, siis tee teisiti, ja kui teisiti ei saa, siis tee kolmandat moodi. Aga tõsisemalt rääkides, funktsionaalsus ja ausus peaksid olema iseenesestmõistetavad asjad – need peavad olema igal heal tootel paigas. Kui nendele lisada veel esteetiline kriteerium, siis on tulemus täiuslik. Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Viimase aasta jooksul tehtud töödest ehk selline toode kui n-ö kivivann nimega Vero (Balteco).Kui sageli on sul ette tulnud ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Loomulikult on seda ette tulnud, võib-olla isegi pooltel juhtudel. Ideede pehmenda-mine aga ei pruugi alati tähendada seda, et peab hiljem hirmsasti häbenema.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Jasper Morrison, Matteo Thun, Nato Fukasawa.Kui suur roll on sinu loomingus

materjalil? Materjali valik on paljuski oludest tingitud. Näiteks mitmesugused kõrgtehnoloogilised materjalid ei tule kõne alla, sest põlve otsas ei tee nendest isegi prototüüpi. Ei saa öelda, et üks materjal oleks lemmikum kui teine. Valik on ajapikku iseenesest paika loksunud. Nendeks on vineer, vaik, puit. Kas disain on kunst?Disain muidugi ei ole kunst, aga mõnikord ta võib olla servapidi selle sees. Eesti keeles on selline tore sõna nagu „tarbekunst”, mis peaks kõik ära ütlema, kuigi ega ei ütle ka. Tegelikult mahub disaini sisse palju rohkem kui tarbekunsti sisse. Heaks näiteks kunsti ja disaini suhtest oleks ehk Moooi (M. Wanders) toodang, mis tihtipeale meenutab dekoori, millele on antud kolmas mõõde ja kiiksuga look.Mis on hea disain?Esteetiliselt nauditav, innovatiivne, lisaväär-tust loov, keskkonnasõbralik... siia saaks panna veel sõnu ritta. Seega, hea disaini definitsioone (tunnuseid) on rohkem kui üks. Lisaks mainitutele on veel paar-kolm olulist nüanssi, ilma milleta ei ole hea disain piisavalt hea. Need oleks: pikaealisus, inim-lik mõõde ja emotsionaalne side. Mõned ütlevad, et disain on seda parem, mida vähem teda (näha) on. Arvan, et nii lihtne see ka pole, vähemasti mitte alati. Mida annab disain maailmale?Suuresti üldistades: aitab vaadata lootus-rikkamalt tulevikku ja enamgi veel: luua ise parem tulevik.Mis on disainerlik mõtlemine?Ideaalis peaks see olema võimalikult komp-leksne lähenemine. Teisisõnu, disainer ei peaks olema pelgalt see tüüp, kes teeb mingile enam-vähem valmis tootele „ilusa ja müüva” kesta ümber, vaid ta sekkub prot-sessi võimalikult varakult. Disainer peaks lahendama probleeme või veelgi parem – suutma neid ennetada, mis tähendaks tege-likult probleemi väljamõtlemist ja siis selle lahendamist. Hea disainer suudab ise enn-nast taastoota vastavalt aja muutumisele. Moto võiks olla: võimatu on võimalik.Kui suur on disaineri vabadus?Oleneb muidugi valdkonnast, tellijast, teh-noloogiast/materjalist ja mõnikord ka disai-neri endale seatud piiridest. Tootedisainis on tihtipeale vabadus õige väike ja otseses sõltuvuses tehnoloogiast. Graafilises disai-nis on see vabadus palju suurem, kuigi siin kipub tekkima alateadvuslik sõltuvus tark-varast, mis on paratamatu ajastu märk.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuur, täpsemalt öeldes olmekultuur, mõjutab disaini otseselt ja igapäevaselt. Näiteks: enamikus arenenud riikides on märkimisväärne olmekultuuri tase (millised on inimeste kodud ja ühiskondlikud hooned, milliseid tarbekaupu nad eelistavad, mil-liseid riideid kannavad jne). Sellised maad on teisalt tuntud kui disainimaad (nt Põh-jamaad). Nad on suutelised oma kultuuri/disaini ka müüma. Mida sügavam on olme-kultuuri kiht, seda laiem on disaini kande-pind ja üldine teadlikkus (ei osta esimest ettejuhtuvat odavat ukselinki).Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?See vastus on osalt kattuv vastusega küsi-musele „mis on hea disain?”. Üldistades võiks veel lisada, et on kaks poolt. Ühed (ortodoksid), kes väidavad: less is more, ja teised (oponendid), kes vastavad: less is bore. Absoluutset tõde pole ja enamasti on tõde (hea disain) kusagil keskel.Kas on olemas aegumatuid disaini-lahendusi? Millised?Oleneb, kui pikk ajatelg vaatluse alla võtta. Mida pikem aeg vaatluse alla võtta, seda

22 23


vähem on aegumatuid lahendusi. Tegelikult ei tea selliseid.Mis on Eesti disain? Eesti disain võiks ideaalis olla Eesti visiit-kaart maailmas, kuigi sinna on väga, väga pikk maa minna. Eesti disain on laias laas-tus niisama hea kui Eesti riik.

heleri alexandra SitS Heleri Alexandra Sits on 2012. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri lõpetanud tekstiilidisainer. Esialgu eelkõige rõivadi-sainile keskendunud, kasvas aga tema huvi interjööritekstiilide vastu ning magistri-õpingutega paralleelselt alustas Heleri tööd disainerina ühes Euroopa suurimas käsi-tafting-tehnikas vaipade tootmisega tege-levas ettevõttes OÜ Valley. Viljakas koos-töös valmis ka Heleri magistritööna loodud vaibakollektsioon „Personal Identity”. Suuremate projektide raames on Heleri disaininud vaipasid hotellide presidendis-viitidesse Euroopas, nagu näiteks Hotel Atlantic Kempinski Hamburgis ning Grand Hotel Kempinski High Tatras. Loomingus hindab ta kvaliteetseid materjale ja meister-likku tehnika valdamist, et luua kvaliteetne ning kauakestev ese, mis oleks intrigeeriv ja samas maitsekas. Talle meeldib võtta vastu uusi väljakutseid ja püüelda parima võima-liku lahenduse poole.

igor volKovIgor Volkov lõpetas Eesti Kunstiakadee-mia (EKA) tootedisaini eriala 2001. aastal.Vahetusüliõpilasena on ta ennast täienda-nud Helsingi Kunsti ja Disaini Ülikoolis. Igor on teinud koostööd mitmete Eesti ja Euroopa ettevõtetega uute toodete aren-damisel. Ta on õpetanud tudengeid EKA Rakenduskunstikoolis. Tänaseks loob Igor Volkov oma toodangut LUM* kaubamärgi all. Toodete valmistamisel kasutab leidlikult ja säästlikult materjali võimalusi. Igor on veendunud, et ilu peitub lihtsuses.

inga Koppel Inga Koppel on lõpetanud Eesti Kunstiaka-

deemia klaasikunsti osakonna 1999. aastal. Ta usub minimaalsete vahenditega kunsti loomise võimalikkusse. Tema looming on pigem inklusiivne kui eksklusiivne. Ta on klaasikunstnik, kes ühendab klaasesemete esteetika asjakohase rakendusega. Oma kunsti loob ta omaenda stuudios Inga Koppel Stuudio OÜ.

inga radiKainen 2012. aastal kaitses Inga magistrikraadi Eesti kunstiakadeemia nahakunsti erialal, kus ta õppis kottide ja nahaaksessuaari disaini. Lisaks õppis ta jalanõudisaini Peterburi Riiklikus Tehnoloogia ja Disaini Ülikoolis. Inga on osalenud mitmetel rah-vusvahelistel disainikonkurssidel nii Eestis kui ka välismaal. Inga hindab kõrgelt loodust, looduslikke materjale. Tema disain on tihtilugu just loodusest ja selle mitmekesisusest inspi-reeritud. Tema jaoks on disain defineeritud lihtsuse, funktsionaalsuse, elegantsi kaudu ning seejuures ei tohiks unustusse jääda graafilisus ning looduslikud mustrid, fak-tuurid, moodulid ja põimed. Kooskõlastatud disaini elemendid annavad tugeva ja välja-peetud tulemuse.

Miks valisid disaini eriala?See juhtus kuidagi juhuslikult, kuid samas ka mitte. Minu jaoks see ongi nii loomulik ja loogiline tee. Kui olin lõpetanud kunstikooli ning oli aeg ülikooli minna, valisin ma Eesti Kunstiakadeemia, ja mis oli minu jaoks kõige üllatavam, saingi sisse. See eriala on väga vaheldusrikas ning ei esine rutiini. Nii see kõik alguse sai ning enam ei õnnestu seda peatada ja ei taha ka.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Minu jaoks on loomingu põhimõtted need, kui ma suudan oma tootes kõige efektiiv-semal moel kokku panna vormi, väljanä-gemise ja kauakestva kasutuskõlblikkuse. Püüan säilitada unikaalsust, luues väikesi tooteseeriaid ning tellimustöödena ainuek-semplare.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Minu suuremad ideed on just kõige lihtsa-mad disainilahendused, mida olen kasuta-nud oma toodetes. Disainilahenduse lihtsus ongi võlusõna ning kui sellega kaasneb veel funktsionaalsus ja esteetilisus, siis saangi öelda, et see on õnnestunud idee. Kui sageli on sul tulnud ette ideede peh-mendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbe-nema?Üldiselt ma teen vahet tellimustööde tege-misel ning oma kollektsiooni loomisel, sest

need on kaks eri asja. Esimesel puhul on tähtis tellijaga suhelda ja loomulikult tuleb teha kompromisse, kuid enda sisetunnet ei tohi unustada. Siin aitavad kaasa üksteise mõistmine ja usaldamine. Oma kollekt-siooni luues kuulan oma sisemist häält ning usaldan iseennast.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Minu loomingut mõjutavad lähedased ini-mesed, sõbrad minu ümber, kindlasti ka õppejõud ning koolid, kus ma käinud olen. Iga päev mõjutavad mind loodus, maailm ning elu ise. Kedagi eraldi ma ei oska välja tuua, sest kõikide mõjurite kooslus teebki minust nii disaineri kui inimese.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Kõige tugevamaks hindan ma materjali tundmist ja selle kasutamist. Minu disain on tihtilugu just loodusest ja selle mitmeke-sisusest inspireeritud. Minu jaoks on disain defineeritud lihtsuse, funktsionaalsuse, ele-gantsi kaudu ning seda ma hindan materjali valides. Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Minu looming ongi materjalipõhine tege-vus. Minu ülesanne on naha kui materjali ilu välja tuua. Samas meeldib mulle kasu-tada nahka ebatavalisel moel, tehes erine-vaid faktuure ja vorme. See ongi minu jaoks põnev, kuidas laiendada naha kasutusvõi-malusi ning piire, murdes tavalised etteku-jutused naha kohta, sest nahast annab teha kõike.Kuidas mõista disaini?Disain peaks olema iseenesestmõistetav, kaasahaarav, huvitav ja innovaatiline.Kas disain on kunst?Disain on puhastatud, lihvitud ja toodetav kunst.Mis on hea disain?Hea disain on suuremale inimgrupile aru-saadav ja vastuvõetav. Tunnusjoonteks võib pidada inimsõbralikkust, kasutussõbralik-kust, kauakestvust, loodussäästvust ning personaalsust.Mida annab disain maailmale?Hea disain näitab maailma arenemise suunda, tutvustab uusi tehnoloogilisi või-malusi ning seda kõike juba esemete tasan-dil. Kui suur on disaineri vabadus?Disaineri vabadus sõltub disaineri julgusest, samas ka eesmärgist, mille nimel disainer töötab. Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Ta mängib tähtsat rolli, esiteks suunab ja lihtsustab valiku tegemist ning info vastu-võtmist. Teiseks näitab ta ühiskonnas toi-muvat muutumist ja peegeldab ühiskonna kultuuri nii riigis kui ka väljaspool seda. Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuur peegeldub disainis. Kõik ümber-ringi toimuv mõjutab kas otseselt või kaud-selt kõiki inimesi, ka disainereid, kes mär-kavad, panevad tähele ümbritsevat kesk-konda.Mis on disaini eesmärk?Disaini põhieesmärgiks võib olla vabadus, mis muudab inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks. Samas ka esteetiliste tõeks-pidamiste arendamine ning kaasaegsete tehnoloogiate laiemale ringile tutvustamine.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Täiesti aegumatuid disainilahendusi minu meelest ei saagi olla, kuna pidevalt areneb tehnoloogia, muutub maailm, muutuvad materjalid ning esteetilise väljanägemise põhimõtted. Seda võib võrrelda näiteks sel-lise aegumatu esemega nagu tool. Tema funktsioon on olnud aastate vältel aegu-

matu, muutunud on läbi aja vaid tema väli-mus, materjal, tootmise meetod. Tänapäeval on tooli disainilahendusi väga erinevaid. Minu arvates ei peagi olema täiesti aegu-matuid disainilahendusi, muidu hakkab nii disaineritel kui ka tarbijatel igav siin maail-mas.Millised tunnusjooned on heal disainil?Heal disainil on tasakaalus funktsionaalsus, kvaliteet, väärtuslikud materjalid, kasutus-sõbralikkus. Samas on ka tähtis, mida ese/toode/teenus tarbijale jutustab ning kui-das tarbija ennast ise tunneb seda tarbides. Hinnangu annab heale disainile eelkõige väliskeskkond, mitte disainer.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Sest just nimelt disainerid otsivad ja vaata-vad, mis on veel puudu ümbritsevas maail-mas, kuidas annab teha asju teisiti, mis on see, mida veel ei ole, ja mida annab disai-niga parandada. Sellega disainerid tegele-vad iga päev.Mis on Eesti disain?Eesti disainiks võib nimetada kulutuuripä-randit; seda, mis on tehtud eestlaste poolt oma rahvale ning mis muutub ajas kultuuri-pärandiks.

jaana päevaJaana Päeva õppis Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas ning lõpetas ülikooli 2001. aastal kunstimagistri kraadiga. Sel-lest ajast on aktiivselt osalenud näitustel, köitnud raamatuid, proovinud kätt nii ins-tallatsiooni kui kunstnikuraamatu vallas, kuid lemmikuks on siiski koti- ja jalatsidi-sain. Tööalaselt on nahakunsti osakonnaga seotud olnud alates 1998. aastast. 2007. aastast töötab sama aksessuaarisuuna dotsendina ja külalisõppejõuna HAMKi (Soome) jalatsidisaini osakonnas. On koostanud loengusarja aksessuaa-ridele (kottidele, jalatsitele, peakatetele ja kinnastele) keskenduvast moeajaloost ning see on tihtipeale ka tema loomingu inspiratsiooniallikaks ning käivitavaks jõuks. Loomingu puhul on talle väga oluline kontseptsioon, idee, millele toetub nii toote vorm, siluett kui dekoor. Meeldivad intri-geerivad kooslused, kerge iroonia ja uute tehniliste võtete ning konstruktsioonide leiutamine. Tema töid on Eesti Tarbekunsti ja Disaini Muuseumi, Offenbachi Naha- ja Jalatsi-muuseumi (Saksamaa), Elda jalatsimuu-seumi (Hispaania), Borlänge linnamuu-seumi (Rootsi) ning erakogudes. Viimase, näitusel „Mateeria” esitletava kollektsiooni inspiratsiooniks on 1930ndate

kotidisain – nurgelised, samas naiselikud siluetid, peen elegants, art déco hõng. Miks valisite disaini eriala?Tegelikult valisin ma omal ajal nahakunsti eriala, kuid nii nagu õpe on EKAs aastatega muutunud disainikesksemaks, olen ka mina enda jaoks valitud eriala korduvalt ümber mõtestanud ning eelistan pigem probleemi-keskset ja kontseptuaalset kui dekoratiivset lähenemist.Mis on teie loomingu põhimõtted?Loomingu puhul on minu jaoks väga olu-line kontseptsioon, idee, millele toetub nii loodava vorm, siluett kui dekoor. Meeldivad intrigeerivad kooslused, kerge iroonia ja uute tehniliste võtete ning konstruktsioo-nide leiutamine. Kes on teie loomingut kõige rohkem mõjutanud?Ajalugu, moeajalugu ja maailma rahvaste etnograafia on tihtipeale minu loomingu inspiratsiooniallikaks ning käivitavaks jõuks. Kui suur roll on teie loomingus materjalil?Materjalidel on väga oluline roll – omadu-sed, värv ja faktuur kannavad endas alati sõnumeid ja tähendusi, mida annab kont-septsiooni huvides võimendada, vastandada jne. Kotikonstruktsioonid on lisaks materja-litundlikud, seega eeldavad head materjali-tundmist vormi ja stilistika valikul.Kuidas mõista disaini?Sõna „disain” on muutunud nii laiatähen-duslikuks tarbesõnaks, et seda on võimatu üheselt defineerida (disainitakse ju näiteks ka õppekavu, tarkvara ja teenuseid). Disaini võiks mõista kui valdkonda, milles luuakse uut, paremat, toimivat, vajalikku.Kas disain on kunst?See oleneb muidugi, kuidas mõlemat mõis-tet defineerida, aga tundub küll, et klassi-kaks muutunud disain omandab kunstiteo-sega võrdse staatuse.Mis on hea disain?Hea disain on vajalik ja ilus.Kui suur on disaineri vabadus?Oma tööd tehes on disaineril alati piirid, mille raamidesse ta peab jääma, ning tin-gimused, mida arvestada, kuid samal ajal peab disainer suutma olla ka vaba. Midagi uut ja innovatiivset tekib kastist väljapoole mõeldes.Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?Kindlasti väga olulist rolli, probleemide lahendamine/ennetamine on tulevikku vaa-tav ja õnnestumise korral uut reaalsust loov tegevus.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?Praegu on populaarsed raamatud, kus järjestatakse mingis kitsas valdkonnas n-ö maailma muutnud ideid. Need on omas ajas olulised, visionäärlikud, tähtsad algtõukena, aga kas nad on iseenesest aegumatud... elu ju muutub, vajadused muutuvad... Aeg, mille jooksul mõistet „disain” on kasuta-tud, ja aegumatus / inimkonna ajalugu on nii erineva pikkusega ajaühikud, et me ei saa tuleviku suhtes kindlalt väita ei üht ega teist.

julia Maria Künnap

Julia Maria Künnap on Eesti Kunstiakadee-mia ehtekunsti eriala lõpetanud kunstnik, kes töötab eri materjalidega ja eri valdkon-dades – ehetest ja aksessuaaridest mööbli ja animafilmini.Tema olulisemate tööde hulka kuulub ka Tartu Jaani kiriku altari-hõbe. Julia Maria Künnapit on tunnustatud Roman Tavasti stipendiumi, Ruth Reisert-Hafneri stipendiumi, ajakirja Kunst.ee aas-tapreemia ning Red Doti disainiauhinnaga. Hetkel on kunstniku töölaual terve rida värsket disaini teel seeriatootmisse – ala-tes mööbliesemeist, lõpetades käekottide ja kingadega. Lapse söögitooli MARI disain on hinna-tud maailma ühe olulisima disainiauhinnaga Red Dot. Eesti Tarbekunsti ja Disainimuu-seum on valinud tooli oma kollektsiooni. Kuni 2011. aasta suveni eksponeeritakse seda Saksamaal Essenis maailma suurimal nüüdisdisaini väljapanekul Red Doti muu-seumis ja 2010. aasta suvel Eesti disaini näitusel Eesti saatkonnas Helsingis.

Kadi heKtorVaikse ja tagasihoidliku Kadi sees on peidus suur jõud. Valjuhäälselt ta oma ideid ei kuu-luta, vaid teeb ja toimetab. Valmisesemetes on tunnetatav kunstniku kindlustunne. Ta ei eksi oma valikutes ja töömeetodites. Kaasa on aidanud ilmselt kauaaegne ja pidev praktika. Savid, glasuurid ja põletused on läbi katsetatud – valitud sobilikest parim. Kadile meeldib „ise toota”, et veidigi tasa-kaalustada seda ettenägelikku ja ratsionaal-set disainerit endas. Teine Kadi omadus, millest paljudel vajaka jääb, on kannatlikkus. See jõud oma töö lõpuni viia, mitte olla kärsitu viimist-lemisel. Oodata õiget hetke ja ruumi, mil eksponeeritav teos hakkaks kõlama. Tema töid iseloomustab rütmikus. Ese koosneb mingist korduvast mustrist või liigutusest. Eksponeeritud on toote üles-ehitus ja konstruktsioon. Selgus ja lihtsus, mis samas on puhta vormi eelduseks, pakub Kadi puhul küllaga üllatusi. Kadist võib ägedaid üllatusi oodata. Ise istub vaikselt paigal, aga laseb loovusel lennata. Kadi eristub teistest noortest keraamiku-test ehk just oma tõsiduse ja materjalile kes-kendumise poolest. Võtta ette töömahukaid teoseid ja need perfektselt teostada on just see, mis teda 2010 aasta keraamiku nomi-nendi tiitlini viis.

Mis on hea disain? Kui vorm ja kasutajasõbralikkus moodusta-vad nauditava ning hästi toimiva terviku.Mis on disainerlik mõtlemine? Leida nutikaid, originaalseid, uuenduslikke

ja hästi toimivaid lahendusi.Kui suur on disaineri vabadus? Mitte nii suur kui skulptoril või maalikunst-nikul, aga kindlasti suurem kui raamatupi-dajal.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel? Tundub, et järjest suuremat.Mis on disaini eesmärk? Luua mugavam, püsivam ja ka sügavam suhe tehismaailma ja selle kasutaja vahel.Millised tunnusjooned on heal disainil?See peab olema üllatav, originaalne, kasuta-jasõbralik, terviklik, ilus, innovaatiline.Miks valisid disaii eriala? Valisin keraamiku elukutse, siis veel endale teduvustamata, et disainerlik mõtlemine on üks tore lisavõimalus sellel erialal.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Hetkel – leida kompromiss tegemisrõõmu ja ellujäämise vahel.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil? Väga oluline – siiski, ideed ja visioonid on olulisemad.

Kadi paaSiKLõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli nahadisaini osakonna. Hetkel täiendab ta end EKA disaini magistriõppes, mille käigus plaanib noor disainer välja töötada naiste anatoomilise sisetallaga jalatsimu-deli prototüübi(d) koostöös Eesti jalatsi-tööstusega. Kingadisaini õppis Kadi 2010. aastal Erasmuse raames Soomes HAMK University of Applied Science’is. Oma loomingulisteks eeskujudeks peab ta Chie Miharat, Hester van Eeghenit ja Stella Soomlaisi. Disainimisel taotleb Kadi puhast, skandi-naavialikult minimalistlikku joont, mida on vürtsitatud naiselike detailidega. Üha süm-paatsemaks muutub talle „aeglase” disaini põhimõte – luua esemeid, mis ei järgi moetrendide hooajalisust, vaid on kvaliteet-sed ja meie kliimas funktsionaalsed ning ka esteetiliselt ajatud. Veel meeldib Kadile mängida vastanditega, nagu nt mehelik/naiselik, elegantne/arhitektuurne jne. Kuna naha kui materjali päritolu ja tootmise mõju keskkonnale on üsna vastuolulised, püüab Kadi alati mõelda, kuidas kasutada materjali põhjendatult (pigem kasutusväärtuse kui dekoreerimise eesmärgil). Tooted gooti arhitektuurist inspireeritud kollektsioonist ”Our Lady of Paris” (2011 kevad): naiste portfell Chapelle („Kott kui kirik” – üks viimsena säilinud püha ja puu-tumatu ruum naisele tema kiire tempoga toimekas igapäevaelus. Need, kes söanda-vad süveneda, võivad avastada midagi palju mitmekülgsemat ja põnevamat kui pelgalt hall fassaad. Sisaldab: tugevdusega süle-arvuti ja dokumentide sahtlit, märkmiku ja rahakoti fiksaatoreid kotiseina külge, võtmepesa, telefonitaskut, 3 pastaka-aasa, meigi- ja hügieenivahendite lukuga pei-dutaskut); ridikülid Saint Dame; neli paari tänavakingi ja üks paar poolsaapaid. Kingad valmisid AS Samelini abiga!Kasutatud materjalid: läikiv ja matt hall kroomnahk; roheline, sinine ja punane voodritekstiil; tõmblukud; peenike ja lai

kummipael; hõbedased furnituurid; atlass-paelad. Kaunistustehnika masinteping.

Kadi pajupuuOn lõpetanud 1986. aaastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunsti osakonna.Pärast kõrgkooli lõpetamist töötas Kadi AS SUVA kunstnikuna. Edasi oli Eesti Kuns-tiakadeemia õppejõud, siis mõned aastad vabakutseline ja alates 2005. aastast on Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõud. Kunstnik kirjutab enda kohta:„Kadi Pajupuu on leiutaja. Tekstiili eriala pakub selleks piiramatult võimalusi. Telje-uuendustest on ta kasuliku mudelina regist-reerinud reguleeritavate piivahedega soa. See tööriist võimaldab kudumise käigus muuta lõime tihedust. Materjaliarendusest peab ta perspektiivi-kaks soomustekstiile – selle võttega saab kududa elava soomuselise pinnaga tekstiile. Pajupuu töötab Loovalal, mis on ühisateljee viiele graafikule ja minule. Kadi arendab koostööd graafik Marilyn Piirsaluga, kelle lennukad joonistused puiduspoonil saavad vaipade osaks. Pajupuu on puuvaipu kudu-nud juba kümmekond aastat. Samuti kujun-dab ta raamatuid kirjastusele SEJS.”

Kadri KruuSOsalt juhuslikult, osalt iseenda kange-kaelsusest tingituna sattusin Eesti Kunsti-akadeemiasse nahakunsti õppima. Nüüd on sellest möödas juba kümme aastat. Mäletan, et mind võlus sealsete inimeste kirg ning andumus niivõrd spetsiifilise eriala vastu.

Mis see on, mis köidab? Vastandumine. Õrn ja naiselik ehe valmib robustseid, jõulisi vahendeid kasutades. Haamer, nuga, naaskel, tangid... Pean tunnistama, et nüüd on tihti need tööriis-tad koos huulepulkadega mu käekotis. Unikaalsus. Iga ese on eriline ja erinev oma väikeste korrapäratustega. See reedab, et eseme valmistajaks on inimene, mitte masin. Traditsioonid. Oskused ning materjal, mis pärit aegade algusest, teadmised, mis praegugi kanduvad edasi vaid meistrilt meistrile. Vastuolu. Teema, mis aina uuesti ja uuesti kütab kirgi – nahk on elav materjal. Neid aksessuaare valmistades on kõige olu-lisem siht luua iga kord midagi, mis oleks elu vääriline, mis on antud selle eest. Luksus. Kas ka kiskjalik üleolek? Seda tunned ning saad ise otsustada nahka puu-dutades. Kadri Kruusi tooted on tänapäevane disain, funktsionaalsus ja kvaliteetsed materjalid, mis on kokku segatud kire ja

24 25


hoolega nagu igivanades käsitööliste tradit-sioonides. Aksessuaaride stiil on vastuolu-line, just nagu ühe tõelise naise hingeelu.

Kadri paloveerKadri armastab müstilisi pärimusi ning pajatusi. Ta üritab tihti oma töödes esi-nevate märkide, kujundite ja sümboli-tega edasi anda unustuse hõlma vajunud lugusid, mis omakorda aitavad säilitada kohalikku eripära. Kadri usub, et folkloori sidumine praktilise eseme disainiga annab tugeva emotsionaalse lisaväärtuse. Seejuu-res pole tema jaoks oluline loodava eseme äratuntavus mõne etnoloogilise mustri või esemena, vaid loomeprotsessis tekkinud tunded ja mõtted. Kadri arvab, et märksõ-naga „peidetud lood” võikski tema loomin-gut iseloomustada. Lisaks „lugude peitmisele” on disaineri eesmärk luua hästi toimiv toode, mis on hinnalt tarbijale vastuvõetav ning pakub lisaks praktilistele omadustele ka esteetilist naudingut. Kadri väidab, et ta püüdleb oma katsetustes skandinaavialiku minimalismi ning veidi karge esteetika poole. Vahel see õnnestub, vahel mitte, arvab ta. Kadri on saanud kunstihariduse Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Eesti Kunsti-akadeemiast ning kogemusi kursustelt ja praktikatelt siin- ja sealpool piiri. Juba aas-taid on tema igapäevatöö vanade raamatute parandamine, restaureerimine, aga ka uute köidete loomine.

Miks valisid disaini eriala? Tundus põnev, võimalusi pakkuv. Mis on sinu loomingu põhimõtted? Esmatähtis on luua funktsionaalseid ese-meid, mis arvestavad sihtrühma konkreet-seid vajadusi. Pean väga oluliseks lugude jutustamist, alati seda küll teha ei õnnestu, aga siiski. Põnev on jutustada oma tööde kaudu mõnd lugu, et anda niimoodi esemele juurde lisaväärtus, muuta see emotsionaa-lsemaks. Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes? Loo jutustamine õnnestus mul enda mee-lest väga hästi „Pajatuses” (lapsekandmis-kott-kiik 2010). Disainerina püüdsin kott-kiige kaudu jätkata traditsiooni, kasutades Setumaal kuuldud teateid inspiratsioonialli-kana, ning tuua juba ununenud lood ja väär-tused taas nähtavale. Andsin neile uue elu, seda aga nüüdisaegsel viisil. Kogu protsessi juures püüdsin mitte võtta üle efektseid detaile ja mustreid, et mitte minna kõige lihtsamat, tavapärast teed pidi, vaid süve-neda rahvaesteetika ideetasandini ja sellest tuletada disain.

Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema? Ma ei häbene tehtut. Kindlasti on asju, mida ma praegu teisiti teeksin, aga see ongi loomulik, et kõike ei saa kohe algusest peale hästi teha. Küll aga tuleb ette tellimustöid, kuhu „ennast” väga palju sisse panna ei saa, kuna pean arvestama kliendi soove. Aga see ei häiri mind absoluutselt. Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud? Õppejõud, kolleegid, pärimuskandjad, keda intervjueerinud olen ... lähedased ja üldse inimesed, kellega kokku olen puutunud ja mõtteid vahetanud. Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks? Ideetasandil „Pajatust”, kuna selle lugu ja taust oli kõige rohkem läbi mõeldud. Tege-lesin selle teemaga süvendatult üle aasta, mind abistasid väga erinevad inimesed, näiteks Tallinna Lastehaigla füsioterapeu-did. Tehniliselt aga pean tugevamaks oma viimase aasta töid – kotte ja köiteid. Need pole aga laiemale üldsusele tuttavad, kuna on tehtud tellimustöödena üksikisikust klientidele igapäevaseks kasutamiseks.Palun nimeta ese(med), mida esitled näitu-sel „Mateeria”. Ma ei tea, mida „Mateerial” esitletakse. Hetkel peaks Disainimajas olema minu asjadest vaid mõned münditas-kud, võtmehoidjad ja „Pajatus”. „Pajatust” on aga palju eksponeeritud ja ilmselt ta ilmutab liigsest väntsutamisest esimesi väsimusmärke ja ma ei teagi, kas see pan-nakse välja või mitte.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil? Suur. Mida parem materjal, seda parem lõpptulemus. Peamiseks materjaliks on nahk. Alati aga pole võimalik kõige kallimat ja kvaliteetset nahka endale lubada. Kuidas mõista disaini? Minu jaoks on disain läbimõeldud üksus, harmoonia välimuse ja funktsiooni vahel. Kuna ta hõlmab väga laia kasutusala, siis on keeruline anda ühest ja läbinisti õiget defi-nitsiooni. Disain ei pruugi olla esemeline, ka teenuseid võib disainida. Kas disain on kunst? Võib olla, aga ei pea. Alati ei ole. Kunst ei pea ilmtingimata omama peale esteetilise ka praktilist väärtust. Disaini eesmärk on teenida inimest, aidata tal igapäevaelu liht-samaks muuta. Mis on hea disain? Hea disain arvestab, milline on nõudlus ja vajadus turul. Hea disain sünnib vajadusest, vajadusest muuta mõni eluvaldkond pare-maks või mõni ese käepärasemaks. Mida annab disain maailmale? Uusi mõtteid, lihtsamaid lahendusi, vahel-dusrikkust. Valikuvabaduse ja vaheldusrik-kuseta poleks ju arengut. Mis on disainerlik mõtlemine? Disainerlik mõtlemine on see, kui loovfan-taasia on ühendatud teadmistega. Disainer peab kogu aeg mõtlema, kuidas ühendada vana ja uut, keskkonda ja äri, uurimistööd ja disaini. Kui suur on disaineri vabadus? Kõik on suhteline. Kindel aga on – mida suurem on disaineri loovus, seda suurem on tema vabadus loomingus.Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel? Päris suurt. Alati pole see silmaga nähtav, küll aga tuntav. Disainerite võimuses on mõjutada tulevikutrende. Näiteks suur hulk disainereid ammutab inspiratsiooni kultuu-ripärandist, see aga omakorda aitab taase-sitada unustusse vajunud lugusid ja seeläbi säilitada kohalikku eripära. Siinkohal saab

juba rääkida identiteediteadvuse taastoot-misest. Kui nii edasi mõelda, siis on näha, et disain ei ole ainult mingi kindel objekt/ese, vaid midagi palju suuremat, mis kas-vab ja areneb ja paratamatult mõjutab meid kogu aeg. Väga paljudes valdkondades.Kuidas mõjutab kultuur disaini? Üsna palju mõjutab, sest iga kultuur teeb midagi tei-sest erinevalt. Mis on disaini eesmärk? Disaini eesmärk on püüda välja pakkuda, mida uut peaks maailma looma. Seejuures see „uus” peab olema vajalik, praktiline, esteetiline ja funktsionaalne.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised? Usun, et kõikvõimalikud lihtsad lahendused on aegumatud. Eri kümnenditel, ka sajan-ditel, võib välimus veidi varieeruda, aga põhifunktsioon ja vorm jääb ikka samaks. Näiteks kotidisainis on aegumatuks kuju-nenud nn Kelly Bag, mille omal ajal Grace Kelly kuulsaks kandis. Ka praegu, 2013. aastal võib poelettidelt leida seda 20. sajandi käekotiklassikat. Millised tunnusjooned on heal disainil? Hea disain on praktiline, leidlik, loov ja empaatiline. Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks? Sest disainer peab arvestama väga erine-vaid tahke, mõistma eri kultuure, vajadusi, olema pioneer uute lahenduste väljapakku-mise osas. Mis on Eesti disain? Eesti disain on väga sarnane Skandinaavia ja Põhjamaade disainiga. Meil on hulk häid tegijaid, kuid Eesti on nii väike ning meie disainilugu veel liiga noor, et maailma mas-taabis rääkida Eesti disainist kui terminist.

Kaie pungaS Kaie Pungas on keraamik ja töötab Viljan-dimaal Olustvere mõisa väikeses keraa-mikakojas juhendaja ja meistrina. Tema looming on mänguline, ta armastab värve, absurdi, aga samas võlub teda ka vormide lihtsus. Peab ühe tarbekunstniku töös kõige olulisemaks materjali tundmist ning käelist vilumust, ehk mida rohkem on kogemusi ja praktikat, seda virutoossem on ka tulemus.Tema lemmiktoode on portselanist toos PUPU, väike vaatlev loom-olend, kelle vorm on saanud inspiratsiooni Jaapani animaatori Hayao Miyazaki loomingust.

Miks valisid disaini eriala? Ma olen õppinud keraamika erialal. Ehk rohkem olen õppinud kunstnikuks kui disaineriks. Minu jaoks on mõnikord üsna segane disaini ja kunsti vahe. Ennast pean

ma tarbekunstnikuks, mitte disaineriks. Kogu minu loomingus on väga oluline osa valmistaja käelisel osavusel. Ma ei tööta klassikalise disainerina, kes kujundab töös-tustoodangut.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Ma usun, et tarbekunstnikul on materjali tundmine kõige olulisem eeldus hea tule-muse saamiseks, ja loomulikult hea idee. Ma arvan, et head ideed tulevad tänu mär-kamisele ja taipamisele. Minul pole võima-lik laua taha istuda ja paberi peal vormistada ideaalne ese. Idee areneb elust ja kogemus-test, kohtumistest ja ahaa-momentidest, kus ma olen midagi mõistnud või näinud, mis süütab minus leegi. Ja on aegu, kus lihtsalt ei tule üldse midagi. Mulle meeldib ka materjaliga mängida, see loob ise võima-lusi ja ideid. Puit ütleb puusepale, mis tast võiks teha, ja sama moodi annavad ka teised materjalid mõista oma erinevate omaduste kaudu, mis neist luua võiks, lihtsalt tuleb materjali lugeda.Kas disain on kunst? Kõigepealt defineeriksin, mis on kunst ja mis on disain. Minu jaoks kunst loob ära-tundmist inimene olemisest, puudutab südant ja vaimu. Disain korraldab ja korras-tab ja loob esteetilist keskkonda, kus meil oleks ilusam ja lihtsam elada. Disainis võib olla ka kunsti elemente, kuid ei pea ilmtin-gimata olema. Mulle tundub, et disaintoo-det valides valib inimene oma keskkonda mugavamaks ja ilusamaks tegevaid esemeid või teenuseid. Ma ei pea ennast disaineriks, pigem tarbekunstnikuks või materjalikunst-nikuks.

Kalli SeinKalli Sein lõpetas 1991. aastal Eesti Kunsti-instituudis disaini ja klaasehistöö eriala. Edasi töötas kunstiinstituudi klaasiosa-konnas ja alates 1998. aastast asutas oma stuudio Ideeklaas. Klaasi parimaks omaduseks peab läbi-paistvust, mis võimaldab kaasata valgust jadisaineseme puhul emotsiooni, mille see kasutajas äratab. Alates 2003. aastast on püüdnud valgust meeleoluvalgustitesse tu.LED.

Miks valisid disaini eriala?Ma olen mugav inimene. Maailm võiks olla mõtestatud.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Pigem vähe ja emotsiooniga. Kirgas, kestev.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Valgus klaasis. Aga see ei ole minu idee. Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist,

mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Ei ole sageli.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Loodus ja loov abikaasa.Kuidas mõista disaini?Disaini ei peakski niivõrd mõistma, kui tajuma. Hea disain sulandub inimese elu-keskkonda ja tekitab mugavus- ja turva-tunde.Kas disain on kunst?Sellele vastamiseks peaks kõigepealt mää-ratlema, mis on kunst. Kindlasti on disain looming.Mis on hea disain?Hea disain on see, mis tekitab heaolutunde. Emotsionaalse, kasutusmugava.Mida annab disain maailmale?Disain annab maailmale elamisväärsema keskkonna, lisaväärtuse.Mis on disainerlik mõtlemine?Disainerlik mõtlemine kulgeb koos evolut-siooniga, järgneb, kohaneb, kohandab ja kahtlemata ka suunab seda.Kui suur on disaineri vabadus?Disaineri vabadus asub piltlikult öeldes mugavustsoonis. Kui väljuda mugavustsoo-nist, siis peab piiride ületamine olema emotsionaalset lisaväärtust pakkuv. Ja kui emotsionaalne lisaväärtus korvab mõned kasutusmugavuse puudujäägid – sel juhul võib disain ka kunstiks muutuda.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Suurt. Üha rohkem peab endalt küsima, kuidas vajadusi otstarbekamalt katta. Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuurikihi paksus annab disainile näo.Mis on disaini eesmärk?Elamisväärsem keskkond.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Lahkarvamused tekivad ikka olemuslikult tähtsate mõistete puhul, millel palju tõlgen-damisvõimalusi. Kas või religioon. Ehk on disain ka midagi inimloomusele nii orgaa-niliselt omast, et arvamused lahknevad sarnaselt usuliste teemadega. Minu jaoks on disain intuitiivselt, meeltega tajutav kva-liteet, lahkarvamustesse pole sattunud.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Muna ja selle koopiad läbi aja.Millised tunnusjooned on heal disainil?Ta tundub esimesest hetkest oma ja heana. Selle üle ei pea juurdlema, ta omastub, imendub, turvab.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Kas võib? Pigem koduhoidjad.Mis on Eesti disain? Kulgeb koos Eestiga. Hea ja juurtega.

Karin KallaSKarinil on oma noorusele vaatamata nime-tamisväärsed kogemused nahadisaini alal. Nii nagu paljude teiste disainerite hariduse-muster, nii on ka Karin Kallas saanud oma bakalaureusekraadi Tartu Kõrgemast Kuns-tikoolist ja magistrikraadi Eesti Kunstiaka-deemiast. Ta oli praktikal Lätis käsitööna valmivate jalatsite ettevõttes ZoFa ja on loo-

nud juba mitu jalatsite kollektsiooni. Lisaks on tal ka moekunstialased teadmised, mille sai Brera Kunstiakadeemias Milanos ja olles praktikal Ivo Nikkolo firmas. Kõik need kogemused on andnud hea hoolaua oma firma Stuudio Nahk loomiseks ning jalasõbralike (anatoomiliste) disainjalatsite tegemiseks. Teema püstitus tuli tema enda kehvast kogemusest jalatsite osas: suur hulk meie poekaubast on kiirmood ja mõõ-dult sobiv vaid lõunamaa inimesele, mitte meile. Kallase kollektsioonid lähtuvad tema uurimistööst, mille eesmärk oli välja selgi-tada Eesti elanikkonna levinuma jalatüübi keskmised mõõdud ning kujundada neist lähtuvalt jalatsi liist. Tänapäeva masstoo-danguna toodetavas trendijalatsis puudub sageli jalga toestav konstruktsioon. Kuna tugevdused jäetakse ära, on tulemuseks jalalihaseid koormavad vormitud jalatsid. Kallas aga kasutab jalatsi ehituses mitmeid vormi andvaid ja jalga ennast toestavaid abi-materjale. Stuudio Nahk tootearendus on kestnud kaks aastat ja selle aja jooksul on valminud kollektsioonid sügis/talv 2012 ja kevad/suvi 2013

Kuidas mõista disaini? Disain on mõttemaailma peegeldus. Seda tuleb võtta sellisena, nagu ta on.Kas disain on kunst? Mis on kunst? Disain on kunsti abiga eri funktsioonide muutmine esteetiliseks ning argiellu sobivaks.Mis on hea disain? Hea disainiga toode räägib ise enda eest.Mida annab disain maailmale? Hea ja kvaliteetne disain loob meie ümber visuaalse heaolu. Kehv disain toodab vaid prügi.Mis on disainerlik mõtlemine? Disainer on kui insener, kes ühendab funkt-sioonid välimusega, et tekiks tervik.Kui suur on disaineri vabadus? Iga disainer seab endale ise piirid. Julge disainer on piirideta.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel? Kuna kõik asjad on maailmas olemas, siis disain on vaid meetod, et kasutusel olev kaasajastada – muuta modernseks.Kuidas mõjutab kultuur disaini? Disain ongi sündmuste peegeldus.Mis on disaini eesmärk? Disaini eesmärk on leida tasakaal funkt-siooni ja välimuse vahel.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas? Nii palju kui on disainereid, nii palju on ka erinevaid mõtteviise ning kõik need väärivad omajagu austust.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised? On. Need on need disainilahendused, kus kõik on paigas ja midagi ei tule muuta.Millised tunnusjooned on heal disainil? Hea disain leiab rakendust.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks? Ma arvan, et disainerid võib-olla ehk pole nii palju maadeavastajad kui kroonikud, kes kõik nähtu üles tähendavad.Mis on Eesti disain? Eesti disain on Eestis või eestlaste poolt teostatud lahendused, mille sündimisele on siinne õhustik kaasa aidanud. Miks valisid disaini eriala? Meile meeldib luua ja mõelda. Hindamatu on, kui materjalist kujuneb toode.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Stuudio Nahk loomingu põhimõtteks on tasakaal mugavuse ja ilu vahel. Meile meel-dib teistmoodi ilu, selle veidrus, lihtsus ja puhtus.Kui sageli on sul tulnud ette ideede

pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema? Ennast tuleb alati usaldada ning seista selle eest, mida teed ja millesse usud.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud? Stuudio Nahk loomingut on kõige rohkem mõjutanud kliendid. Analüüsime nende soove ja vajadusi, sellest lähtudes loome ka tooteid.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks? Stuudio Nahk sügis 2013 on kõige läbi-mõeldum ning terviklikum kollektsioon.Kui suur roll on materjalil sinu loomingus? Väga! Kasutame vaid nahka ja selle töödel-dud teisendeid. Nahk on väga tänuväärne materjal, kui seda õigesti kasutada ja hool-dada.

Karin KarMaKarin õpib Euroakadeemias sisekujunduse erialal. Õppetöö kõrvalt töötab prakti-kandina Karma Projekt OÜs, omandades kogemust väikeelamute arhitektuursete ja sisekujundusprojektide kavandamisel. Lisaks meeldib talle tegeleda kunsti ja foto-graafiaga. Oma loomingus peab Karin läbivaks joo-neks taaskasutust. Kasututest või äravisata-vatest asjadest on võimalik teha midagi uut ja omanäolist. Anda prügile uus kasutus, näiteks valgustite kujul.

Kerttu laane Kerttu on vabakutseline tekstiilikunstnik/tekstiilidisainer ning külalisdisiner Ots Puutöökoda OÜs. Kerttu Laane on kaitsnud magistrikraadi pakutrüki alal Eesti Kunstiakadeemias.

Miks valisid disaini eriala?See oli väga juhuslik, mitte teadlik valik.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Luua asjalikke asju.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Kirikergo kollektsiooni.

Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Materjal on oluline, kuid olulist rolli mängib ka selle kättesaadavus.Kuidas mõista disaini?Disain on lähteülesande lahendamine selliselt, et sünniks kasutajasõbralik, kvaliteetne, kompositsioonilt ja koloriidilt maksimaalselt hästi lahendatud toode.Kas disain on kunst?Disain on looming ja iga looming on laiemas mõttes kunst.Mis on hea disain?Hea disain on see, mis töötab ja täidab oma lähteülesannet.Mida annab disain maailmale?Hästi töötavad „asjad”.Kui suur on disaineri vabadus?Usun, et vabadusi piiravad vaid meie endi loodud piirid meie peas.

Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Disain muudab meie materiaalset maailmapilti.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Pigem mõjutab kultuur disainerit, tema mõttemaailma.Mis on disaini eesmärk?Töötada, ja hästi.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erine-vaid arusaamu. Ühtset arusaamist ja mõist-mist on vist lausa võimatu ükskõik millistes küsimustes saavutada.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?Kindlasti on, aga ei tea kõiki disainilahen-dusi.Millised tunnusjooned on heal disainil?Kvaliteet, kasutajasõbralikkus.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Neil on soov avastada ja katsetada alati midagi uut.Mis on Eesti disain? Ennast eestlaseks nimetava ja oma päritolu üle uhkust tundva disaineri looming.

KriSta leeSi Krista on tekstiilikunstnik ja -disainer, kes ühendab oma loomingus julgelt Eesti käsi-töötraditsioone nüüdiskunsti tehnikate ja väljendusvormidega. Emotsionaalne disain, intrigeerivad koos-lused, ootamatud lahendused ja kerge iroo-niavarjund on Krista loomingule omased. Improvisatsioonid Eesti sümbolitega nii idees kui materjalis on iseloomulikud tema töödele läbi aastate.

26 27


Krista esineb aktiivselt näitustel nii Ees-tis kui välismaal. Lisaks loometegevusele juhendab ta tudengeid Eesti Kunstiakadee-mia tekstiilidisaini osakonnas, kus ta töötab alates 2005. aastast dotsendina. Krista Leesi on pälvinud aastal 2001 Eesti Tekstiilikunstnike Liidu antava aasta tekstiilikunstniku tiitli. Aastal 2005 anti talle eripreemia konkursil 25 kauneimat Eesti raamatut kunstnikuraamatu „TekkS-TIILIkunsti SÕNAraamat” eest.

Miks valisid disaini eriala?Eriala valis mind.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Emotsionaalsus & ratsionaalsus.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Raske valida… näiteks tapeet MAITSE ASI.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Kõik on väga tugevad.Kui suur roll on materjalil sinu loomin-gus?Ei ole kõige suurem. Idee on tähtsam.Kas disain on kunst?Nii ja naa.Mis on hea disain?See, mis teeb kadedaks.Mida annab disain maailmale?Võimalusi, lahendusi, emotsioone...Mis on disainerlik mõtlemine?Mõtlemise erivorm.Kui suur on disaineri vabadus? Sõltub.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Kõrvalosatäitja… kaskadööri!?Kuidas mõjutab kultuur disaini?Otseselt ja kaudselt.Mis on disaini eesmärk?Mõtestatus, praktilisus...Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?On. Stiilsed.Millised tunnusjooned on heal disainil?Sirged ja kõverad.Mis on Eesti disain?Eesti kultuuri lahutamatu osa.

KriStel SaanMa ei taha liigitada, osutada, osatada. Tahan luua, olla, osata. Kui kaugel on kunst poeesiast, milline vahemaa neid ühendab ja milline lähedus lähendab. Läbi millise miraaži nad ükstei-sele ilmuvad. Kas nende kohtumine möödub vaikuses, suudavad nad kõnelda, ja millest küll. Oskavad nad end üksteisele väljendada, julgevad oma elusalt näolt surimaski maha

kraapida, ehk ilmub sealt järgmine ja selle alt kolmas ja neljas ja tühjus ja kümnes. Ma tahan näha su hinge, ma tahan kuulda südant. Ma tahan maitsta te pingeid ja liita teid üheks.

Miks valisite disaini eriala?Kas ma nüüd seda valisin või lainetas see ise minu juurde, seda ei oska öelda. Igata-hes triivib hästi ja purjed on mastis ka tor-mise ilmaga.Mis on teie loomingu põhimõtted?Loominguline protsess on minu jaoks väga oluline. Lõpptulemusele on tavaliselt jäetud natuke laiem vihmavari, et mõtlemis- ja liikumisruumi jätta ka teistele. Sõnum ning idee kandmine stardist finišini on peamine.Kui sageli on teil tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem peate oma tehtut häbenema?Kunagi ei pea häbenema, sest ilma lihvi-mata ei oleks ehk teada saanud kui pehme see tulemus on. Õppetunnist peaks aru saama ja teravalt edasi minema.Mida peate oma töödest kõige tugeva-maks, miks?Kui julgen asja päevavalgele tuua, siis ilm-selt pean seda piisavalt tugevaks. Seega mõõduvõtt enda loomingus on pigem selline köögipoolel toimuv kirbutsirkus.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Olenevalt projektist võib see olla esmatähtis või väga vähe oluline. Kuidas mõista disaini? Disaini võiks minu interpretatsiooni järgi mõista kui kunstiharu, mille püramiidi tipus paikneb kultuur üldiselt. Selline meeleline vahetegu kõigi loominguliste tegevuste puhul ajab mind nurka ning surub ennastki lahterdama, otsima ja liigitama. Pean seda ebavajalikuks ja mõistan disaini, disainereid ja nende loomingut suures plaanis, nagu kogu ümbritsevat tervikuna. Disainiprotsess ei erine inseneri, arhitekti või rätsepa tööst. See on rehkendatud, sobitatud, sätitud ja loogiline. Kas disain on kunst?Selle küsimuse vastus paistab esmapilgul sama ettearvatav kui: kas kartul on köögi-vili? Jah, on küll, kahtlemata. Samas on disainiprotsessis väga palju tehnilist ja prak-tilist, mis justkui nii mustvalgelt esitatud küsimuse raamidesse asetatuna, loogilisse ruutu paigutades enam väga loogiliselt ei kõla. Tooksin välja ka sõna „ilus”, mille kõr-vutamine nende kahe tugeva sõnaga võiks anda veidi aimu, kas tegemist on vältimatult samade asjadega. Pooli ei vali ja hinnanguid ei anna. Arutelu võib jätkuda!Mis on hea disain?Uuenduslik (selle sõna kõige paremas mõttes), ilus (siinses kontekstis selle sõna võimalikult parimas mõttes), praktiline. (Tahaks kirjutada ehmatav, aga see ei pea alati paika.)Mida annab disain maailmale? Peaks andma teravust, värskust ja seda ahhaa-ohhooo-efekti.Mis on disainerlik mõtlemine?Ei tea. Mul ei ole ausalt aimugi, võib-olla ümbritsevas ebatäpsust leida ja seda siis parandama rutata.Kui suur on disaineri vabadus?Vot siin nüüd on see koht, kus on oluline vahet teha, kas tegemist on visuaalse või praktilise disainiga. Praktilise disaini puhul peab resultaat siiski seisma eesmärgi kan-dadel.Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?Sama suurt nagu iga teine eluvaldkond.Kuidas mõjutab kultuur disaini?

Nagu eelnevalt mainisin, liigub kogu kul-tuurielu üsna ühes rütmis, mulle tundub, et disain peaks olema selle üks tahk ja osavõt-likult kaasa kulgema või paar sammukest ees tõttama. Seltskond on üks nagunii.Mis on disaini eesmärk?Pühitseda abinõud.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Vana läbi käiatud lugu „enda pärast – teiste pärast” „kunst vs. disain”, loomeprotsess või 1+1 liitmineKas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Kõik disainilahendused aeguvad, küsimus on ainult selles, kas nad ka vananedes oma särtsu on säilitanud.Millised tunnusjooned on heal disainil?Pilkupüüdev, räägib maailmale arusaadavas universaalses keeles.Miks võib disainereid nimetada maadeavastajateks?Küsiks nagu viieaastane süütu ilmega vastu: miks siis?Mis on Eesti disain? Eesti disainerite loodud disain.

Kärt ojavee Kärt Ojavee on tekstiilidisainer, kellel on ühtaegu käsil mitmeid projekte. Praegu veab ta brändi KO! ja samal ajal tegeleb ka projektiga SymbiosisO. Mõlemad ettevõt-mised keskenduvad uudsete tekstiilidisaini lahenduste väljatöötamisele. Kui SymbiosisO on keskendunud kat-setustele ja tulevikuvisionidele, pakkudes tehniliselt keerukamaid ja interaktiivseid lahendusi, siis KO! on bränd, mille peamine eesmärk on toodete arendamine ja turusta-mine. KO! toodete valikusse kuuluvad näi-teks päikesevalguses muutuvad tekstiilid. Kärt on lõpetanud EKA doktorikraadiga ning saanud tunnustust mitmete auhindade kujul.

Kärt põldMannKärti võlub disainis ühtaegu nii tagasihoid-lik lihtsus kui ka ahvatlev suursugusus ja väike kelmus. Oma loomingus kombineerib

ta mugavust luksusega ja klassikat perso-naalsete krutskitega. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunsti-kooli ja Eesti Kunstiakadeemia. 2012 kait-ses magistrikraadi nahadisaini erialal cum laude.

Maarja taMjärvMaarjaTamjärv lõpetas 2011. aastal Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiilieriala. Lõpu-tööprojektina valmisid rahvuslikest kinda-kirjadest inspireeritud masinkootud sülear-vutikotid. Pärast kooli lõppu arenes projekt väikeettevõtteks Lumekiri, mille eesmärk on rahvuslike motiivide kasutamine tänapäeva võtmes, kasutades tänapäevast materjaliva-likut ja moodsaid kangatöötlemistehnikaid. Lumekiri pakub soojust, ilu ja erilisust prak-tiliste esemete kaudu.

Miks valisid disaini eriala?Teadlikku valikut disaini eriala kasuks ma ei teinudki, see kujunes nii järk-järgult. Midagi tehes ei saa ma mööda mõtetest toote kasutamisest, praktilisusest ja vas-tupidavusest. Võib-olla sellepärast olengi disaineriks kujunenud.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Püüdlen erilisuse ja unikaalsuse poole, samas ei unusta lihtsust, praktilisust ja vastupidavust. Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Loomise juures on üheks toredamaks osaks katsetused materjalidega. Väga õnnestu-nuks pean juhuseid, mil katsetuste tulemu-sed suudavad iseennastki üllatada. Selliseid ideid on rõõm disainilahendustes kasutada.Kui sageli on sul tulnud ette ideede peh-mendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Kui endal jääb tehtu pärast halb tunne, siis on midagi väga valesti. Tuleks püüelda selle poole, et keegi ei pea häbi tundma või pet-tunud olema. Õnneks pole seda minuga vist veel juh-tunud, ehkki alati on asju, mida järgmisel korral saaks paremini teha.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Minu loomingut on kõige enam mõjutanud need, kes on ka minu kujunemist ja arengut kõige rohkem mõjutanud – mulle läheda-sed ja kallid inimesed, mind ümbritsev kesk-kond. See, milliseks kujunen mina, mõjutab seda, milliseks kujuneb mu looming.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Kõige tugevamaks pean töid, mille valmi-misel olen ise üllatunud ja uhke, et sellega hakkama olen saanud. Üheks selliseks on

olnud kooli ajal kootud gobelään „Vaikelu teekannuga”.palun nimeta ese(med), mida esitled näitusel „Mateeria”.Masinkootud arvutikotid seeriast „Kassikäpp”.Mis on selle (nende) eseme(te) kontseptsioon (lühidalt)?Arvutikotid on praktilised ja tänapäevased tarbeesemed, mille kangasse on kootud vana Keila kihelkonna kindakirja muster. Masinkudumise, materjalide koosmõju ja kangatöötlemistehnikate abil on vana kiri saanud uue, kaasaegse kuue.Kas see ese (need esemed) on tehtud just selle näituse jaoks?Näitusel esitletavad esemed valmisid minu diplomitööna ja esindavad kõikide minu edasiste toodete alguspunkti.Kas selle (nende) kohta on olemas ka foto, mida võiksid mulle lehe jaoks saata?Panen fotod kirjaga kaasa.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Materjali roll on väga oluline – see on see, kust kõik pihta hakkab. Materjal ise võib inspireerida uusi ideid ja seetõttu meeldib mulle seda varuda. Isegi kui konkreet-set ideed veel ei ole, tuleb hea varu ilusat materjali ikka kasuks.Kuidas mõista disaini?Disain ümbritseb meid iga päev, igal pool. Disaini mõistmine toimub sellega vahetus kontaktis olles.Kas disain on kunst?Oleneb, mida kunsti all mõista. Disain on omaette kunst.Mis on hea disain?Hea disain on lihtne, ilus, praktiline ja kasutajasõbralik. Mida annab disain maailmale?Kõik, mis maailmas on, on vähemal või roh-kemal määral disainiga seotud. Tekib küsi-mus, mis meil üldse oleks ilma disainita. Mis on disainerlik mõtlemine?Disainer mõtleb pidevalt tulevikule. Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Disain kujundab tulevikku paremuse poole.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuur, ajalugu, traditsioonid – kõik mõju-tavad inimeste igapäevaelu, nende suhtu-mist disaini ning ootusi sellele. Disainer peab oskama seda kõike arvestada.Mis on disaini eesmärk?Disain peaks rikastama meie igapäevaelu: tegema seda mugavamaks, tooma sellesse ilu ja värvi. Disaini vägi on suur – see saab muuta igavad asjad huvitavateks ja tüütud tegevused toredateks.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Küllap igaüks tunnetab sõnade tähendusi veidi erinevalt. Inimeste taust ja harjumused mõjutavad nende maailmatunnetust ja ka suhtumist disaini ning selle mõistmist.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?Hea disain saab klassikaks. Kui asi on mugav, praktiline, esteetiline ja vastupidav, ei taha kasutaja sellest loobuda. Aegumatu disain vastab hoolimata aja möödumisest kasutaja vajadustele. Millised tunnusjooned on heal disainil?Hea disain on lihtne, ilus, praktiline ja kasutajasõbralik. Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Disaineri otsingud ei saa kunagi läbi. Nad liiguvad pidevalt edasi, otsides uut, pare-mat, lihtsamat, geniaalsemat lahendust.Mis on Eesti disain? Eesti disain on meie tugevus, eripära ja uhkus.

Maret Sarapu Maret on klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud hariduse Eesti Kunstiakadee-mia klaasikunsti osakonnas. Ta on käinud end täiendamas mitmel pool maailmas, võttes osa rahvusvahelistest workshopidest ja residentuuridest (USA, Rootsi, Türgi, Taani) ning osaleb aktiivselt näitustel, süm-poosionitel ja konverentsidel. Oma loomingus on Maret kasutanud erinevaid klaasitehnikaid, viimastel aastatel keskendunud eriti haprale pâte de verre' tehnikale, milles on valminud mitmed seeriad vabaloomingut, aga ka vaagnad ja küünlaalused. Teise olulise valdkonnana rakendab Maret tarbevormide loomisel sulatustehnikate kõige uuemaid materjale ja võimalusi (mitmevärvilised geomeetrilise kujundusega vaagnad ning valgustid, siirde-trükk jne). Enda kohta on Maret öelnud: "Olen vabakutseline klaasikunstnik ning naudin oma ala paljusid erinevaid tahke – tehnilisi väljakutseid, koostööd tellijaga, projekti- ja enda juhtimist ning eriti voogu, millesse satun luues." Ta on alates 2009. aastast Klaasiklubi asutajaliige.

Mis on sinu loomingu põhimõtted?Ilus peab olema. Kui suur roll on materjalil sinu loomingus?Väga.Kuidas mõista disaini?Ei ole võimalik valesti mõista. On võimalik tabada rohkem või vähem, mõista erinevaid viiteid, kas siis tsitaate või kasutusvõima-lusi, kõik on õiged.Kas disain on kunst?Kõik, mis tehtud parimal ja säravamail moel, on kunst.Mis on hea disain?Sõbralik ja ahvatlev. Miski, mida on mugav kasutada ja mis kutsub seda tegema.Mida annab disain maailmale?Mugavuse, lihtsama elu, nagu täiustamine ikka. Mis on Eesti disain?Väga palju käsitööd ja väikeseeriaid.

MariS loitMetS

Maris Loitmets on noor keraamik, kes kaitses 2013 kevadel magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias keraamika erialal. Tema suurim huvi ja armastus on värvilised port-selanid ning nõude komplektide omapärad. Portselan meeldib Marisele seepärast, et see on esteetilisem kui savi. Tema magistritöö on uurimus eri vala-mistehnikatest värviliste portselanmassi-dega. Ta tegi komplekti vaase, millel kat-setas erivärvilisi portselanivalumasse ja valamistehnikaid. Maris kavatseb jätkata selle teemaga ning püüab luua uusi tooteid igapäevaste tarbeesemetena. Maris töötab Hele Keraamika ateljees Veerenni tänaval. Maris Loitmetsa tööde hulgast leiab portselanist serviise, tasse, ehteid ja prosse. Algusest lõpuni käsitsi valmistatud esemed kannavad endas palju hoolt ja armastust ning on meeldejäävamad kui masstooted. Marisel on oma ettevõte Maris Loit-mets OÜ, mille alt tehakse tellimustöid ja luuakse uusi tooteid.

Miks valisid disaini eriala?Elus tulevad mõned asjad ja tegemised ka iseenesest. Erinevad valikud muudavad sind millekski, nagu näiteks disaineriks.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Vabastan oma tundeid materjalis ja see on minu peamine põhimõte.Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Ma vist olen nii konkreetne inimene, et ei tee asju, mis mulle ei meeldi. Ideede peh-menemist on tulnud ette küll, kuid suudan jätta asja ikkagi endale meeldivaks. Häbe-nema ei peaks ma midagi, lihtsalt tean, mis on minu väga head tööd, mis veidike nõrge-mad.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Portselan, jumaldan seda materjali ja sel-lega töötada mulle lihtsalt meeldib kõige rohkem.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Väga suur. Igal materjalil on omad vead ja plussid. Ideed arendades peab sellega arvestama.Kas disain on kunst?Disain on kunst. Kunst on disain aeg-ajalt.Mis on hea disain?Hea disain on see, mida sa peale kasutamist hakkad vajama ja ei vaja kasutusjuhendit. Mina pean oluliseks, et hea disain annab sulle visuaalse naudingu ja sa soovid sellega koos elada. Heaks teeb disaini minu mee-lest, kui see suudab olla ajatu. Mida annab disain maailmale?Disain annab maailmale just lahendusi ja visuaalseid naudinguid. Tore on, kui aitab eristuda massist.Kui suur on disaineri vabadus?Mulle tundub, et kui ise endale mingi ülesande lood, siis on piiritu see vabadus. Kui töötad tellijaga, siis tulevad piirid.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Loodetavasti mugavdab igapäevaelu. Kuidas mõjutab kultuur disaini?Tundub, et tänavakultuur mõjutab paljusid silmanähtavalt. Eri rahvused ja kultuurid vajavad erinevat disaini.Mis on disaini eesmärk?Rahuldada meie igapäevaseid vajadusi.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Ma olen üritanud eemalduda nendest lahk-arvamustest, kuna Eestis algab see juba koolist. Kui me õpime, siis oleme disainerid ja kunstnikud samal ajal.

Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Tass ja tassi sang, mida vajad iga päev kuuma joogi joomisel. Sang on nõul ja see on aegumatu. Ma arvan, et suur osa tarbe-kunsti on selline, mida vajame, ja on väga hea disainilahendusega. Millised tunnusjooned on heal disainil?Ajatu, mugav, kasulik ja ilus.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Kindlasti võib olla avastaja ja looja samal ajal. Midagi vana on teises kontekstis midagi uut. Avastaja on see, kes suudab selle üles leida.

MarKo ala Marko Ala on lõpetanud Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala. Ta on olnud aktiivselt seotud Disainiöö ja paljude teiste disainifestivalide, -ürituste ning -näitus-tega. Koostöös Stella Soomlaisiga on val-minud vineerist ja nahast rattakott, millega võideti 2013 Hongkongis rahvusvahelise disaini konkurssi „Disaini kott” ökoloogi-lise nädalalõpukoti kategooria. Praegu on Marko Oot-Oot Disain Studio tegevjuht, kus koostöös Joonas Torimiga on käi-mas mitu mööbli arendusprojekti. Sama Oot-Oot veab ka Skandinaavia 50ndate ja 60ndate mööbli kauplust Enjoy Vintage. Just armastus vanade asjade vastu on kujundanud palju Marko käekirja. Marko hindab kestvat kvaliteeti, disaini funkt-sionaalsust ja häid materjale. Materjalide puhul peab ta oluliseks nende kulumisise-loomu. Hea materjal vananeb väärikalt. See tähendab, et headest materjalidest tooted elavad koos oma kasutajaga, muutudes ajaga aina paremaks.

MarliS lucila piirSaluMarlis Lucila Piirsalu lõpetas 2010. aastal Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala.Tema loodud bränd www.K00d.ee katsetab lokaalselt globaalse disaini võimalikkust ja arengumaastikke. Kogu K00d.ee toormaterjal – vill – on pärit Eesti taludest. Vill tehakse lõngaks Jõgeva villaveskis, kudumid teostatakse Märjamaa silmuskudumise vabrikus. Disai-nis on mängitud kudumipindade struktuu-riga, kasutatud on vaid värvimata naturaal-set lõnga ja orgaanilist Peruu puuvilla.

28 29

Marve riiSaluMarve Riisalu on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi nahakunsti eriala ning täiendanud end Firenzes; 1988–1992 töö-tas NGK Linda tootedisainerina. 1992. aas-tast kuni tänaseni õpetab Kunstiakadeemias tudengeid, on korraldanud koolitusi Soomes ja Suurbritannias. Alates 1997 on Studio 2 OÜ omanik ja disainer ning keskendunud põhiliselt nahast ja tekstiilist aksessuaaride väljatöötamisele. Oma töös huvitub ta pea-miselt materjali omadustest ja eseme ots-tarbest lähtuvatest vormi- ja konstruktsiooni probleemidest, eesmärgiks traditsioonilise tehnoloogia ja mängulise aspekti sümbioos.

Miks valisid disairi eriala? Kui eriala valisin, oli olukord praegusega risti vastupidine, „ilusaid asju” nappis. Tahtsin seda olukorda parandada.Mis on sinu loomingu põhimõtted? Kohalikest kultuuritraditsioonidest lähtuv, masstootmisele vastanduv, individuaalne lähenemine tarbijale, lihtne tehnoloogia, materjali omadustest inspireeritud toode, loodust säästev.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes? Loodetavasti on need veel ees.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud? Ilm ja inimesed.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil? Oluline roll.Kuidas mõista disaini? Disain on protsess, mõtestatud tegevus parema, põnevama elukeskkonna saavuta-miseks. Kas disain on kunst? Disain ja kunst täiendavad teineteist.Mis on hea disain? Meie heaks töötav ese, sõnum, keskkond, protsess, teenus.Mida annab disain maailmale? Korrastab kaost, kanaliseerib loovuse paremate lahenduste leidmiseks. Meeldiv ja toimiv keskkond aitab ellu jääda.Mis on disainerlik mõtlemine? Segu kõigest – intuitiivne, konstruktiivne, empaatiline, emotsionaalne.Kui suur on disaineri vabadus? Oleneb olukorrast, kohati päris suur. Vabaduse hulk sõltub tihti sellest, kes või mis määrab kindlaks kriteeriumid.Kuidas mõjutab kultuur disaini? Disain avaldub kultuuri kaudu, disaini abil luuakse identiteeti.Mis on disaini eesmärk? Luua väärtusi.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised? Eestis kunagi Lutheri vineerivabrikus tehtud veekindel vineer.Millised tunnusjooned on heal disainil? Eristuv, probleeme lahendav, hästi toimiv, ajaproovile vastupidav, lihtne, loodust säästev, inimsõbralik.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks? Sest nad teostavad unistusi.Mis on Eesti disain? Euroopa disainiruumi osa, kantud kohali-

kest väärtushinnangutest ja kultuuritradit-sioonidest.

Merle viSaKMerle on lõpetanud Tartu ülikooli semioo-tika ja kulturoloogia eriala, Eesti Kunstiaka-deemias nahakunsti, aksessuaari- ja köite-disaini eriala ning praegu jätkab õpinguid Eesti Kunstiakadeemia disaini ja rakendus-kunsti magistrantuuris. Aksessuaaridisainerina inspireerib teda kõigepealt materjal ja selle omadused. Ta peab oluliseks loodava eseme funktsio-naalsust ning lihtsust. Hindab ajatut stiili, uue ja vana harmoonilist kooslust, tradit-siooniliste käsitööoskuste sobitamist täna-päevase disainikeelega.

Miks valisid disaini eriala?Minu põhimõtetetega on kooskõlas see, et disainimise kui tegevuse puhul on tulemiks miski, mis omab nii esteetilist kui ka utili-taarset väärtust.Kui suur roll on sinu loomingus materja-lil?Aksessuaaridisainerina inspireerib mind esmaselt materjal ja selle omadused. Nahk on ammusest ajast olnud mitmes mõttes väga väärtuslik materjal. Eesti keele kuju-nemise ajaloost võib tuua välja sellise fakti, et sõna „raha” etümoloogiliseks algupäraks on gootikeelne sõna „skraha”, mis tähistas karusnahka, mida siis kasutati kauplemisel maksevahendina. Lisaks paljudele väär-tuslikele praktilistele omadustele on nahk materjalina tähendusliku poole pealt pärit-olu, töötlus-ja kasutusviiside tõttu küllastu-nud sümboolsetest väärtustest ja vasturää-kivustest, mis teebki nahaga töötamise väga huvitavaks. Kuidas mõista disaini?Sellenimelise raamatu on kirjutanud disai-niteadlane Kees Dorst, soovituslik lugemine kõgile disainihuvilistele :).Arvan samuti, et puudub üks ainuõige ja kõikehõlmav definitsioon. Disaini olemuse mõistmiseks on palju viise ja ilmselt oleneb see konkreetse isiku taustast ja tajust siin inimkäe ja vaimu poolt kujundatud ning jät-kuvalt kujundmisel olevas maailmas.Mida annab disain maailmale?Väga lühidalt öeldes on disaini eesmärk inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks muutmine hästi funktsioneerivate esemete ja meeldiva keskkonna kaudu. Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Lahkarvamused tulenevad sellest, milliselt positsioonilt disaini mõistet enese jaoks defineeritakse ja millisel harjumuspärasel viisil disainiprotsessi ellu viiakse. Võib võtta inseneri positsiooni ja olla väga tehniline ja tugineda peamiselt teatud väljakujunenud seadustele. Või valida kunstnikele omasem positsioon, olla väga loominguline ja kõik-võimalikest piirangutest vaba. Kõlab nagu igipõline füüsikute ja lüürikute vastanda-mine. Samas ehk ongi nii, et täielik vabadus on disainiülesannete lahendamisel näiline ning ühtaegu huvitavad ja hästi funktsio-neerivad tooted sünnivad nende kahe mõt-teviisi koostöös.

MoniKa järg Monika Järg lõpetas 2003. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini magistri-õppe. Ta on õpetanud tudengeid Tallinnas ja Tartus, samuti andnud külalisloenguid Eestist väljaspool. Monika on aktiivne eri-alaliitudes – talle meeldib olla uute ideede alguse ja käimalükkamise juures, võtta vastu erialaseid väljakutseid ja saada koge-must olukordadest, kus varem pole olnud. Juba õpingute ajal alustas Monika Järg tööd oma stuudioga, mis mõne aasta pärast sai registreeritud ettevõtteks OÜ Tekstiil Ruumis. Stuudio Tekstiil Ruumis mõtleb välja ja valmistab sisustustekstiile. Inim-sõbralikke ja kauakestvaid. Kasutab selleks naturaalseid materjale ning väärikaid teh-noloogiaid. Ühendab meisterlikud käsitöö-oskused tänapäeva tootmisvõimalustega. Lisab tekstiilile laiema mõõtme funktsiooni ja materjalikasutuse kaudu. Väärtustab disaini, mis liidab vajadused, funktsionaal-suse ja esteetika. On lihtsalt eriline. Monika on Eesti Disaini Maja asutajaliige.

Miks valisid disaini eriala?Ma valisin tekstiili. Teadlikkus kunstist ja disainist selles tuli hiljem ise tegutsedes ja kogemusest õppides. Sealt edasi disaineri suuna valik on aga eelkõige kantud süner-giast ja koostööst, mida disain pakub, mis on selles nii olemuslik. Teistega arvesta-mine ja lahenduste leidmise protsess on nii äge ja adrenaliini tootev. No ja tootmine ver-sus käsitöö. Ei sea üht ülemaks teisest, aga masinate allutamine oma soovile on üliäge. Mis on sinu loomingu põhimõtted?Inimsõbralik. Funktsionaalne. Esteetiline. Moraalne. Ja ma tahan, et minu tooted paneksid inimest veidigi aktiivsemalt tegut-sema (vaip ei ole vaid peale astumiseks ja vaatamiseks, vaid temaga saab näiteks jalataldu masseerida), mingid varjatud aspektid, mis tulevad esile vaid siis, kui süvened. Ja ma ei ole valmis igaühega dia-loogi astuma (s.t kõiki tarbijaid kõnetama), mulle on oluline samade väärtushinnangute tasandil suhtlemine.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Viimaste aastate suurimaks õnnestumi-seks pean tööd Narma vaibavabrikuga. Siin ei saagi viidata konkreetsele tootele, vaid pigem suunale, mida tootja oma kollekt-siooni, väljapaneku ja visuaalse identitee-diga on ette võtnud. See on olnud tohutult huvitav meeskonnatöö ja seda enam rahul-dust pakkuv, et tulemused on sihtgruppi kõnetanud.Kui sageli on sul tulnud ette ideede pehmendamist ja nurkade mahalihvimist,

mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?On, aga mitte olulistes asjades. Tagantjärele tundub, et mul on olnud oskust tabada neid hetki, kus järeleandmine vähemolulistes asjades on pigem targem valik. Ja võidelda lõpuni päriselt oluliste asjade pärast. Konkreetseid tootepõhiseid ebaõnnes-tumisi on ka, aga pigem on need suures plaanis väga õpetlikud. Ja häbenemise otsa ei saa manduda, ebaõnnestumistest tuleb edasi minna.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Mõned isiklikult väga lähedased inimesed – toetuse ja vabadusega. Ja olulised inimesed erialaselt, need, kellega saab asju arutada ja sama keelt rääkida; kes on sarnaseid olu-kordi läbi elanud või kellega koos on asju ette võetud. Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Arvan, et viimased kollektsioonid POHL ja FLY – sest need on pika protsessi tulemu-sel tootmises – kannavad eespool nimeta-tud väärtusi ja eesmärke.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Hästi oluline, kuid see kannab seda inim-sõbralikkuse, funktsiooni, keskkonnaga arvestamise ja jätkusuutlikkuse sõnumit. S.t kasutan valdavalt naturaalseid materjale.Kuidas mõista disaini?Ma arvan, et läheneda tuleb elutervelt. Disain on loomulik osa hästi funktsioneeri-vast tootest või teenusest või protsessist.Kas disain on kunst?Ei. Disaini kui väga paljusid osapooli kaasa-vasse protsessi on sisse kirjutatud koostöö. Kunstis seda pole või pigem pole see kuns-tis olemuslik. Mis on hea disain?Hästi funktsioneeriv ja head emotsiooni (mida iseenesestmõistetavam ja muretum, seda parem) pakkuv; igapäevaseid tegevusi loogiliselt ja mugavalt toimetada aitav ning ümbritsevat säästev ja arvestav (nii kesk-konna kui kaaskodanikega). See, mis annab puudumisest märku, kui teda pole.Mida annab disain maailmale?Parema elukeskkonna. Eri sihtgruppe integreeriva ja eri huve arvestava süsteemi.Mis on disainerlik mõtlemine?Laia pilti haarav ja probleeme inimese-keskselt lahendav. Valmisolek lahendada probleeme ja näha probleemi taga lahen-duskäike.Kui suur on disaineri vabadus?Väga suur, kui olla samal ajal valmis võtma ka vastutust. Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Väga olulist, sest targad valikud saavad üha tähtsamaks, ehk isegi eluliseks.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kultuuritaust loob teadlikkuse.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Eesti kontekstis kindlasti see, kas disain on vaid tööstuse abil saadu või ka poolkäsitsi valmiv. Kuigi see on minu jaoks vormiline küsimus ja sisu ei muuda.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Ratas, nuga, kolmjalg. Aga ideeliselt võiks olla see suhtumine, et probleem on lahen-duseks, mitte edasilükkamiseks.Millised tunnusjooned on heal disainil?Funktsioon, kättesaadavus (pean siin silmas tootmisvõimekust ja õige sihtgrupi taba-mist), kõrge esteetika ja ka moraal.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Ma arvan, et see haakub eelkõige disainer-liku (probleeme loovalt ja käigult lahendava)

mõtlemisviisiga. Selliselt mõeldes ja tegut-sedes on võimalik jõuda ajas ette.Mis on Eesti disain? Ma tahaks öelda, et pole sellist asja nagu Eesti disain. Me oleme osa maailmast. Võib-olla on mingid eristavad tunnusjooned kultuurilisest ja majanduslikust kontekstist ning taustast, aga laias pildis pole see nii-võrd olemuslik.

pille Kivihall Pille Kivihall lõpetas Eesti Riikliku Kuns-tiinstituudi nahkehistöö eriala. Ta on hak-kama saanud vabakutselise kunstnikuna, aga ühe viisaastaku töötas ta ka Kunstitoo-dete Kombinaadis ARS nahkehistöö ateljee kunstilise juhina. Hiljem rajas Pille koos tar-bekunstnikega Katariina Gildiks nimetatud avatud ateljeede ühenduse. Pille kuulub veel mitmesse ühendusse, nagu Eesti Kunstnike Liit, Eesti Nahakunstnike Liit, ON-grupp. „Disain ja kunst kipuvad minus aeg-ajalt ja ootamatult lahustuma,” imestab Pille ise.

Kuidas mõista disaini?Disaini mõistab sekundiga, vaja on ainult heita pilk. Kas disain on kunst?Miks mitte nimetada disaini kunstiks? Eestlased on alati oskuste valdamist kutsu-nud kunstiks.Mis on hea disain?Hea disain tavaliselt aitab elada, mitte vas-tupidi.Mida annab disain maailmale?Disaini roll on peegeldada maailma, mil-les me elame, ja seda, kuhu me liigume. Kokkuvõtlikult kirjeldab disain tänapäevast maailma ka neile, kes oma kaasajast midagi teada ei taha. Mis on disainerlik mõtlemine? Kui suur on disaineri vabadus? Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?Need kolm küsimust vastan koos. Loovat mõtlemist rakendatakse kahte moodi. Võib teenida ideed, tegeleda tulevikuga ning sel-liste teemadega, mida veel olemaski pole. Aga sageli on disainil roll teenindada tellijat, kes pole piisavalt meeletu ja kipub mine-vikus nostalgitsema. Eks seda sorti rahvas vajab mõistvat suhtumist. Läbi aegade on ju tehtud suurepäraseid tooteid ning kasu-tusse jääb klassika alati. Kuid materjalid ja tehnoloogiad on muutumises ning otsivad tõlgendusi. Võimalused tuleb nähtavaks teha, siis saab astuda ka pikema sammu tuleviku suunas.

piret loogPiret Loog lõpetas Eesti Riikliku Kunsti-instituudi nahaeriala. On töötanud koti- ja jalatsidisaini õppejõuna Eesti Kunstiaka-deemia disainiteaduskonnas naha- ja moee-rialal. Piret on nahadisainer, kelle töövald-kond on kotid ja jalatsid. Ta tegeleb peami-selt kottide väikeseeriate disainimisega, aga väikeses mahus teeb ka eritellimusel töid. Piret peab esmatähtsaks oma tööde puhul kasutatava naha omadusi. See on ka esma-seks ja olulisemaks inspiratsioonialuseks. Kasutab peamiselt Hispaanias pargitud nahka, seda just sealse toornaha heade omaduste tõttu. Tema toodete stiil on mini-malistlik ja ajatu.

raili KeivRaili väljendusvahendiks on viimastel aasta-tel kujunenud portselan. Ta on otsinud port-selanile uusi väljundeid eksperimentaalse lähenemise ja eri materjalide ühendamise abil. Keivi viimase aasta töödes on portse-lanile sekundeerinud betoon, ta on osavalt oma töödesse kombineerinud ka taaskasu-tatud materjale. Õpinguid alustas Raili Keiv Eesti Kuns-tiakadeemia keraamika osakonnas ning jät-kas tootedisaini magistrantuuris. Keiv peab oluliseks keraamikaõpingute ajal omanda-tud materjalitundmist ja tehnikaid, mis on endiselt tähtis osa tema tööprotsessist. Raili Keiv on siinse kunstiakadeemia kõrval õppi-nud lisaks Saksamaal ja Taanis, tema tööd on äramärkimist leidnud nii kodumaistel kui rahvusvahelistel konkurssidel. Viimati esines Keiv oma töödega äsjasel „Ambiente

Talentsi” näitusel disainimessil Frankfurdis.

Miks valisid disaini eriala?Esialgu õppisin kunstiklassis, seejärel keraamikat. Tootedisaini siirdumine tuli selle baasilt üsna loomulikult.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Teha midagi, mis mulle endale meeldib ja mida ma ka ise kasutada tahaks.Kasutan enda disainitud nõusid iga päev.Kui sageli on sul tulnud ette ideede peh-mendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Katsun seda vältida, jätan nurgad alles.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Minu loomingut mõjutavad kõik huvitavad inimesed, kellega kohtun.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Materjalid inspireerivad mind. Kahtlustan, et ilma materjali mõjutuseta poleks ka minu disaini.Kuidas mõista disaini?Tegu on individuaalse kogemusega, kes soovib seda mõista, leiab kindlasti selleks võimaluse.Kas disain on kunst?Klassikaliselt on disain olnud tarbekunst. Kaasaegse kunsti ja disaini piirid hägus-tuvad aga üha enam, see mulle kogu asja juures meeldibki.Mis on hea disain?Loodusest leiab palju häid näiteid. Ilus ja samal ajal loomulik.Mida annab disain maailmale?Ideaalis meeldiva keskkonna, kus kõigil on hea elada. Ka loomadel ja lindudel.Mis on disainerlik mõtlemine?Disainer ehitab sildu eri distsipliinide vahele ja katsub need praktikas ühendada.Kui suur on disaineri vabadus?Nii suur, kui vaba disainer suudab olla.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Hea disain on kindlasti pigem ajast ees ja tulevikuvisioone loov, ta võib käivitada ahelreaktsiooni, mille tulemuseks on uus ja parem maailm.Mis on disaini eesmärk?Luua meeldiv keskkond elamiseks kõigile.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Disainerid võiksid lahkarvamuste asemel õppida koostööd tegema ja erinevusi hin-dama.Kas on olemas aegumatuid disaini-lahendusi? Millised?Keraamikuna meenub kohe ühtaegu ürgne, tänapäevane, ilus ja praktiline disainlahen-dus, milleks on kauss.Millised tunnusjooned on heal disainil?Hea disain võiks muuta inimese mõtlemist positiivses suunas.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Disainerid vormivad maadeavastamiseks vajalikud vahendid.Mis on Eesti disain? Eesti disain on ennast otsiv ja kiirelt arenev noor maailmaparandamise kunst.

rita randMaaRita Randmaa lõpetas 2002. aastal Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala baka-laureuseõppe ja samal aastal sai ka keraa-mikaosakonna preemia eksperimentaalse loomingu eest. Aastast 2002 on ta aktiiv-selt tegev keraamikuna: juhendab kursusi ja loometegevust. Aastast 2004 on Rita vaba-kutseline keraamik. 2005. aastal rajas koos sõpradega oma keraamikastuudio. Suure-mateks töödeks on restoranile Olde Hansa ja restoranile Clazz keraamiliste nõude mudelite loomine. Põnevaim ja suurim töö-kogemus: võtta osa 2004–2007 Sri Lankas keraamika tootmisest ja tehase loomisprot-sessist. 2012. aastast on ta Keraamikakojas OÜ ja 2013. aastal lõpetas EKA keraamika eriala magistrantuuriõppe. Rita on aktiivne näitustel osaleja. Tema toodete vormikeel on dünaamiline ja orgaaniline. Ta võtab savilt, mis savil talle anda on. Ta kompab savi võimaluste piire ja eksperimenteerib.

Miks valisid disaini eriala?Et luua oma pea ja kätega midagi uut..Mis on sinu loomingu põhimõtted?Austa ja avasta materjali.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Minu esimene suurem katsetus oli enda loodud tassi põhjal disainida 8osaline port-selannõude komplekt Eesti restoranile Clazz aastal 2007, mille tootmine toimus Hiinas.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Ma pean tugevamaks neid töid, mis sisal-davad minu enda tehnoloogilist avastust või eksperimenti.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Keraamikuna on materjalil minu loomingus peaaegu et kõige tähtsam roll. Materjaliga koos avastan ma uusi tehnoloogilisi võima-lusi keraamikas. Uut vormi ei saa disainida ilma materjali tundmata.Kuidas mõista disaini?Disain on kahe ajupoolkera koostöö vili.Kas disain on kunst?Disain on funktsionaalne kunst.Mis on hea disain?Hea disain on nagu hea toit, seda süüakse suure rahulolutundega ja seda soovitakse veel ja veel.Mida annab disain maailmale?Disain annab maailmale näo.Mis on disainerlik mõtlemine?Disainerlik mõtlemine on loomingulise ja loogilise mõtlemise omavaheline dialoog.Kui suur on disaineri vabadus?Disaineri vabadusel on piirid, vahel päris kitsad.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Disain on tuleviku näo kujundaja.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Tugev kultuur avaldab disainile suurt mõju.Mis on disaini eesmärk?Disaini eesmärk on muuta elukeskkond lihtsamaks ja nauditavamaks.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Kõik aegub kunagi.


30 31


Millised tunnusjooned on heal disainil?Hea disain on kasutajasõbralik, lihtne ja rahulolu pakkuv.Mis on Eesti disain? Eesti disain on Eesti nägu.

Sille SiKMann Sille Sikmann on noor jalatsi- ja aksessuaa-ridisainer, õppinud Tartu Kõrgemas Kuns-tikoolis nahadisaini erialal ning täiendanud ennast vahetusõpilasena Soomes HAMKis ning Ungaris Budapestis disainer Anna Zaboeva juures. Sille on kaubamärgi Scheckmann looja, selle nimi tuleneb tema vanast baltisaksa perenimest, tähendades tõlkes šikki meest. Bränd pakub stiiliteadlikele põhjamaa meestele võimalust soetada käsitööna val-mivaid jalanõusid ja aksessuaare.

Miks valisid disaini eriala?Ei valinud, see tuli ise minuni.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Lihtsad, elegantsed, kerge kiiksuga jala-nõud ja aksessuaarid meestele.Kui sageli on sul tulnud ette ideede peh-mendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Puudub selline kogemus, sest lahenduste leidmisel ma räägin väga palju inimestega oma töö vaatenurkadest ja nemad on mulle abiks, et ma üle ei mõtleks ja „nurki maha ei lihviks”.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Eeskujud, kellelt mul on jäänud külge selle „väikse kiiksu” lisamine. Maison Martin Margiela, Alexander Mcqueen, Aku Bäkström jt.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?See on nüüd natuke keeruline, sest ma ise leian, et ma pidevalt arenen edasi ja õpin juurde, seega ma ei tooks midagi konkreet-set esile, mis oleks kõige tugevam, sest alati saab paremini.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Väga suur, sest sellest sõltub minu töö tulemus.Kuidas mõista disaini?Disain on miski, millega saab meid ümbrit-sevat elu paremaks muuta.Kas disain on kunst?Disain ei ole minu teada päris kunst, aga usun, et on võimalik kunstipärast disaini teha küll.Mis on hea disain?Hea disain on midagi, mis on hästi läbi mõeldud, ja kui seda kasutada, siis ta toimib

kõigil tasandeil.Mida annab disain maailmale?Palju uusi asjalikke, kasulikke lahendusi, mis muudavad suuresti ka inimeste elu mugavamaks.Mis on disainerlik mõtlemine?Igapäeva disaini küsimustes probleemidele lahenduse välja mõtlemine.Kui suur on disaineri vabadus?Sõltub, kas oled vabakutseline või töötad kellegi alluvuses.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Väga olulist rolli, tänu disainile saab muuta paljud ebamugavused mugavuseks, kasutu kasulikuks jne.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Kindlasti on mingid kultuurist tingitud mõjutused ja iseärasused, mis lisavad disainile omad nüansid. Mis on disaini eesmärk?Meid ümbritsev elu paremaks muuta.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?On palju neid disainilahendusi, mis on jäänudki kestma ja ei aegu. Seda alates keraamilistest objektidest kuni mööblini välja. Võimalik, et täiustatakse pisidetaile, aga vorm ise jääb samaks.Millised tunnusjooned on heal disainil?Seda on lihtne kasutada.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Sest disainerid avastavad pidevalt uusi või-malusi ja leiavad lahendusi probleemidele.Mis on Eesti disain? Eesti disain on hakanud väga hea kiirusega arenema ja on palju tippusid, kes üha enam oma kanda ka mujal maailmas kinnitavad ning näitavad, milleks meie väike eestlase hing võimeline on. Olen ise suur KO! fänn!

Stella SooMlaiSiarmastus geomeetria, lihtsuse ja naha kui materjali vastu avaldub tema loomingu minimalistlikkuses ja funktsionaalsu-ses. Nahk on juba ise nii võluv ja luksuslik, et oleks patt seda kasutada sarnaselt kan-gaga, mistõttu Stella proovib oma disai-nis tema eripärasel faktuuril särada lasta. Suurest lugupidamisest materjali vastu püüab disainer anda oma loomingule aja-tut väärtust ning emotsionaalset laetust. Ta paneb oma toodete disainimisel suurt rõhku praktilisusele ja kasutusmugavusele, püüdes samas tähelepanu pöörata ka väi-kestele detailidele, mis hiljem kandja meele rõõmsaks teeksid ning oma lugu jutustak-sid. Stella on hiilgavalt lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja cum laude Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuri. Vahetus-

üliõpilasena on ta ennast täiendanud Lahti Disaini Instituudis ja Aalto ülikoolis. Stella on Eesti Disaini Maja üks asutajaliige.

Kuidas mõista disaini?Tuleb lasta mõttel loogilist rada pidi käia.Kas disain on kunst?Mõlemad tegelevad küll probleemide lahen-damise ja inspiratsiooni vormimisega, kuid minu jaoks on hästi lihtsalt lahtivõetuna kunst pigem eneseväljendus ning disain tar-bijaga arvestamine. Kunst ja disain võivad olla tihedalt seotud ning üksteisel „kosjas käia”, kuid tööpõhimõtetelt on need minu meelest erinevast puust.Mis on hea disain?Kui ei teki küsimust, miks. Mida annab disain maailmale?Loodetavasti parema, huvitavama, tööta-vama ja ilusama keskkonna meie ümber. Disainerid ise tahaksid loomulikult maailma päästa. Mõni disainer päästabki. Mis on disainerlik mõtlemine?Kõikidele probleemidele on lahendus, ilus ja töötav lahendus.Kui suur on disaineri vabadus?Projektiti erinev. Disainer võib olla töömesi-lane ühes ja jumal teises projektis.Mis rolli mängib disain tuleviku kujunda-misel?Loodetavasti on disain ja disainimõtlemine ühed teerajajatest. Kuidas mõjutab kultuur disaini?Disain sünnib suuresti kultuurist, samas olles teiselt poolt vaadates üks kultuuri osa-sid. Vastatikuse mõjutamise piirid on hägu-sad ja kahetimõistetavad.Mis on disaini eesmärk?Leida olemasolevates tingimustes parim võimalik lahendus – funktsionaalsuse, ilu ja tõhususe sümbioos.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Et kas unikaaldisain on disainipere sohilaps.Kas on olemas aegumatuid disainilahen-dusi? Millised?Kui Aalto taburet, Eamesi tugitool vms tähendab aegumatut disainilahendust, siis loomulikult on meil terve raamatutäis klassikuid, keda kasutatakse, austatakse ning võetakse eeskujuks ka tänapäeval, aga samas mina isiklikult ei julgeks küll põhja-panevaid näiteid tuua aegumatutest disai-nilahendustest. Tundub kuidagi vara öelda, liiga suured muutused toimuvad praeguses ühiskonnas. Aga võib-olla just nimelt selle-pärast, et disain ongi tihti ajastu nägu, sest ta sõltub nii palju ümbritsevast keskkonnast ja võimalustest.Millised tunnusjooned on heal disainil?Hea disain = üllatusmoment + tarbija vaja-duse rahuldamine + ökonoomsus + kva-liteetne teostus. Tavaliselt on äratundmine nii: „Ooohhooo!”, „Mul on seda vaja!”, „Oi kui mugav ja nii kvaliteetne!” Kirss tordil on muidugi ka väike huumor. Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Sest disainer on tihti väga lähedal millegi uue (ja tähtsa) avastamisele, kuid alati on suur tõonäosus, et keegi teine jõudis ette. Kuigi teelolek on mõnus kulgemine, on samas iga retk ka tõeline katsumus ja takistuste rada, aga kujuta ette rõõmu, kui midagi uut ja olulist ning maailma muutvat avastad!Mis on Eesti disain? Nagu keskmine klassitäis Eesti õpilasi – on tublisid ja eeskujulikke, sekka mõni riiukukk ja õpetajate kirstunael, on ka paar memme-kat, üldiselt aga on kõik viks ja viisakas ning tubli Euroopa keskmine.Miks valisid disaini eriala?Sest disainis on piisavalt loogilist mõtle-mist ja pragmaatilisust. Ma olen enda jaoks

ühendanud praktilise oskuse ja disainimõt-lemise, seega saan piisavalt aju treenida ning samas kätega midagi reaalselt ka valmis teha, mis kokku loob töös hea tasa-kaalu.Mis on sinu loomingu põhimõtted?Au materjalile! Käsitöölikud võtted loovad nahast tootele hinge.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Mul on alati kerge kinnisidee olnud multi-funktsionaalsusega – selle parim disaini-lahendus avaldub ehk toodetes Cyclebag, mille tegin koostöös Marko Alaga, ja süle-arvutikotis, mis sündis koostööst Toomas Thetloffiga. Kaks pead on ikka kaks pead.Kui sageli on sul tulnud ette ideede peh-mendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbenema?Tagasi vaadates ei tõstaks paljusid tooteid esile, kuid see on osa mu arengust, mida pean aktsepteerima. Eks ma muidugi ole oma töödes ka palju kompromisse teinud, kuid samas mitte nii ulatuslikult, et ei jul-geks nime alla kirjutada.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Marko ja Toomas, sest nemad on mind kõige rohkem inspireerinud ning õpetanud ja samas on nendega ka kõige põhjalikumad disainialased vaidlused maha peetud.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Ma olen paadunud koostöö austaja, usun, et nii sünnivad palju paremad tooted, seega kindlasti minu koostööprojektid Marko ja Toomasega. Enda isiklikus loomingus on mul küll lemmikuid, kuid ma olen loode-tavasti ikkagi sealmaal, kus parimad palad veel tulevad!palun nimeta ese(med), mida esitled näi-tusel „Mateeria”.Kuna ma olen siseringis, siis ma ei ole veel otsustanud. Ilmselt arvutikott, kingakott ja raha- ning kaarditaskud.Mis on selle (nende) eseme(te) kontsept-sioon (lühidalt)?Arvutikoti jutt on sul olemas.Kas see ese (need esemed) on tehtud just selle näituse jaoks?Kahjuks ei, Disainiöö võtab oma :)Kas selle (nende) kohta on olemas ka foto, mida võiksid mulle lehe jaoks saata?Arvutikotist ja raha- ning kaarditaskutest jah, kingakotist saab kohe teha.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Väga suur, sest õppisin ülikoolis nahadisaini ja -kunsti ehk disaini juurde olen pigem jõudnud naha kui materjali tundmaõppi-mise ja kasutusvõimalustega tutvumise kaudu.

tarMo luiSK Tarmo Luisk lõpetas Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini eriala aastal 1996. Ta on disai-ninud valgusteid, mööblit, kelli jms. Samuti on ta tegutsenud sisekujundajana. Kõige rohkem on Luisk disaininud valgusteid. Praegu seostatakse disainer Tarmo Luisu nime eelkõige 4Roomi toodetud valgusti-tega. Ta ongi endise Estoplasti järeltulijale uue hingamise andnud. Luisu loomingus,

olgu tegu valgusti, mööbli või millega tahes, on iga detail põhjendatud, igal väiksemalgi vidinal on oluline funktsioon kanda – aga need ratsionaalsed asjad mõjuvad alati emotsionaalselt, need lummavad ega jäta ükskõikseks. Suure isikunäituse „Natu-ral Born Designer” Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis ning disainiloomingu eest pälvis Luisk 2005. aasta Kultuurka-pitali aastapreemia. Oma elukutsevalikut pole Luisk kunagi kahetsenud. Poisikesest peale on talle meeldinud nokitseda ja leiu-tada. Lisaks meeldib talle mõelda ja näitusi ette valmistada. See protsess hoiab vaimu värske.

toivo raidMetS(Sisearhitektuuri osakonna juhataja professor)Toivo Raidmets alustas 1980. aastate kunstilise disaini näituste laines ulakate mööbliesemetega, millele järgmised küm-nendid tõid kõrvale kainemad, kohati mini-malistlikudki toodetavad esemed. Raidmets oli alates 1970. aastate teisest poolest mööblidisainer tööstuses, ent kümmekond aastat hiljem suundus ta unikaaldisaini ja näitusekujunduse valda. Viimases on ta rakendanud efektseid suuremõõtmelisi kujunduselemente. Tema oli see, kes hakkas radikaalselt muutma juba sõja lõpust alates püsinud ratsionaalset ja modernistlikku disainimaailma. Mööblikujunduses kasu-tab Raidmets groteskset vormi ja tavatuid materjale. On loonud ka ruumilisi objekte, tegelenud linnakujundusega. 1990. aastatel on taas pöördunud tööstusdisaini poole, elukondlikku (põhiliselt metallist mööblit) toodab tema enda nimeline firma Toivo. Interjööridest on Toivo Raidmets kujunda-nud peamiselt restorane ja ööklubisid.

veiKo liiSVeiko õppis Eesti Kunstiakadeemias toote-disaini ja töötab disainivaldkonnas juba üle kümne aasta. Tehtud tööde hulka kuulub palju elektroonikaseadmeid (elektrooni-line parkimiskell, signalisatsiooninupustik, turvakaamera jne), pakendeid (Foldy, Aura

ACE mahlapudel jne), mööblit (laud Piloot, riiul 3x4, diivanilaud Move-O-Round jne). Veikot huvitab esemete juures kõige roh-kem sümbol ehk kõik see, mis jääb üle, kui jätta kõrvale esteetika, funktsionaalsus või majanduslikud huvid. Ühel hetkel hakkab esemeks vormitud materjal elama oma elu. Samuti hakkab see looma oma sümboleid väga erinevatele inimestele, kes seda osta-vad, müüvad, hindavad, vaatlevad, hoiavad, säilitavad, kasutavad. 2012/2013. aasta tööde hulka kuuluvad:

1.Käsitööna valmistatud seinakell „Old Factory”2. Saaremaa dolomiidist nagidekomplekt „The Moons” firmale Warm North3.Tünnikujuline diivanilaud Move-O-Round, mis tunnistati Eesti Disainikeskuse ja House of Design Groningeni poolt korraldatud abilaua ideekonkursil esikoha vääriliseks.

Miks valisid disaini eriala?Unistus lapsepõlvest. Tekkis soov olla see, kes suunab emotsioone, mida hilisemad toodete kasutajad tunnevad.Mis on sinu õnnestunumad ideed, mis on kajastust leidnud disainilahendustes?Lihtsate füüsikaseaduste rakendamine.Kui sageli on sul tulnud ette ideede peh-mendamist ja nurkade mahalihvimist, mille tõttu hiljem pead oma tehtut häbe-nema?Hoian selgelt lahus kaks suunda: disain kui äriprojekt ja disain kui kunst. Äriprojektis täidad kellegi teise soove ning ei seo end teemaga emotsionaalselt. Erinevalt ärist ei nõua kunstiprojektid ideede pehmendamist ning hiljem saad tehtut uhkusega vaadelda.Kes on sinu loomingut kõige rohkem mõjutanud?Kirjanikud, filosoofid ja kunstnikud.Mida pead oma töödest kõige tugevamaks, miks?Kõige tugevamad on tööd, mida ajahammas närida ei suuda.Kui suur roll on sinu loomingus materjalil?Materjalil on väga suur roll. Materjal on see, mis hakkab kandma kõike mittemateriaalset (lood, tõekspidamised, sümbolid, dialoog ümbritsevaga).Kuidas mõista disaini?Mõistes vahetult tajutavat füüsilist ruumi enda ümber disaini peale mõtlemata.Kas disain on kunst?Jah. Disain on kunst luua käega katsutavaid asju.Mis on hea disain?See, mis muutub osaks kasutaja elust nii, et ta seda ise ei märkagi.Mida annab disain maailmale?Igapäevased sümbolid.Mis on disainerlik mõtlemine?Mõtlemine, mis suudab ühtseks tervikuks siduda väga erinevaid mõtteviise. Näiteks üheaegselt nii reaalteaduste kui ka humani-taarteaduste rakendamine.Kui suur on disaineri vabadus?Piirid on seal, kuhu disainer need ise pai-gutab. Ehk siis vabadus ise piire seada on piiritu.Mis rolli mängib disain tuleviku kujundamisel?Peamist rolli. Kogu tulevik on kujundatav, muudetav, suunatav.Kuidas mõjutab kultuur disaini?Otseselt. Kultuur tervikuna loob fooni või skaala, millega saab eri muutusi hinnata.Mis on disaini eesmärk?Muuta inimeste elu õnnelikumaks.Millised on disainerite lahkarvamused disaini mõiste osas?Iga disainer loob oma personaalse arusaama

disainist vastavalt oma tõekspidamistele. See võib olla objektiivsem või subjektiivsem, suunatud sissepoole või väljapoole.Kas on olemas aegumatuid disainilahendusi? Millised?Aegumatud disainilahendused tulevad aja-loost, kus mööbli või tööriistade loomisel ei kasutatud sõna „disain”.Millised tunnusjooned on heal disainil?Hea disain väärtustab inimesi – nii asjade teostajaid kui ka hilisemaid kasutajaid.Miks võib disainereid nimetada maa-deavastajateks?Disainerid ei loo uusi mõtteviise või suundi tühjalt kohalt. Need on kusagil juba olemas ja disainerid toovad seni kaugetena näivad ideed meie lähedale igapäevaellu.Mis on Eesti disain? Mõtteviis selle kohta, mida esemed, asjad või objektid meie jaoks tähendavad.

üllo KarroÜllo Karro lõpetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) magistriõppe disainiosakonna keraa-mika erialal cum laude ja täiendas ennast vahetusüliõpilasena Anadolu ülikoolis Türgis. Oma noorusele vaatamata on tal märkimisväärsed töökogemused ahjude ja kaminate ehitamisel, lisaks sellele on ta ka EKA keraamika eriala magistrantide töökoja juhataja. Aastast 2010 tegutseb OÜ Suju tegevjuhina. Aga populaarsust rahva seas on ta kogunud oma keraamiliste lemmiklooma sööginõudega. Globaalselt aktuaalne on magistrant Üllo Karro töö „Keraamiline moodul energiasal-vestina”, juhendaja Heikki Zoova. Uurimus annab põhjaliku ülevaate ja analüüsi taas-tuvenergia ühest liigist – päikeseenergiast. Karro keskendub selle kasutamise võima-lustele elamute kütmisel. Küsimus on, kui-das päikeseenergiat päevasel ajal akumu-leerida ja öösel vabastada? Üllo valis oma uurimistööks loomuliku mooduse ja leidis lahenduse: ta kasutab energiasalvestit, mis on tehtud savist moodulitest. Autor on moo-dulile andnud arhitektooniliselt mõjusa ja võimalusterikka vormi. Mooduli vorm vas-tab täielikult tootmise tehnoloogiale, ära kasutatud on selle omadused erinevate rel-jeefide loomiseks.

32

Eesti Disaini Leht Väljaandja: Eesti Disainerite Liittoimetaja: Ene LäkkKujundaja: tuuli auleKeeletoimetaja: Katrin hallas

Margus tamm

Martin Eelma

Martin pedanik

urmas Vilmmann, andrus niit, neeme Mäll

Martin rästa

Keidi rehe

Dmitri Makonnen

Martin Veisman

Eiko ojala, alari orav

Marko Kekishev

Eripreemia

eeSti Kultuuri-plaKat 2013

Eesti Disaini Leht / No 2 26.09–29.09.2013

Haapsalu Graafilise Disaini Festivali näitus „Eesti kultuuriplakat 2013” on komplekteeritud konkursi korras. Erinevate kultuuriürituste tutvustuseks aastatel 2011–2013 valminud plakatitest saabus konkursile 257 teost 43-lt aktiivselt autorilt. Traditsiooniks hakkab kujunema üle 2 aasta korraldatav biennaalivormis ülevaade näitamaks arenguid kodumaises plakatikunstis. Professionaalne žürii valis HGDF 2013 raames eksponeerimiseks 100 parimat kultuuriplakatit.

Näitus on avatud: 26.09–24.10Eesti Arhitektuurimuuseums

Documents

Eesti Disaini Leht #2 2013 EDL