Eesti eesistumise ajal · 2017-06-29 · Eesti eesistumise ajal Juuli – detsember 2017 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. 2017. aasta teisel poolel võtab Eesti esmakordselt

Estonian colours EMSK prioriteedid Eesti eesistumise ajal

Juuli – detsember 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

2017. aasta teisel poolel võtab Eesti esmakordselt üle Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigi kohustused. Kahtlemata seisavad praegu Euroopa ees keerulised sisemised ja välised probleemid, sealhulgas EList väljaastumise läbirääkimiste alustamine Ühendkuningriigiga. Aeglane majanduskasv ja jätkuvalt kõrge töötuse määr mitmes liikmesriigis, pidevad rändajate ja pagulaste vood ning kasvav terrorioht – need on vaid mõned probleemid, mis külvavad ebakindlust ja muudavad inimesed vastuvõtlikuks populistlike liikumiste suhtes.

Mitte ühelgi riigil ei ole võluvitsa, et tulla toime sellise majandusliku ja poliitilise survega kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul. Sellele vaatamata olen ma veendunud, et Eestil on suurepärane lähtepunkt asjade edasiarendamiseks positiivses suunas, millest võidavad nii liikmesriigid kui ka liit.

Minu veendumus tugineb järgmistel teguritel:

Esiteks sisaldab käesoleval aastal omariikluse 99. aastapäeva tähistava Eesti Vabariigi ajalugu märkimisväärseid vapruse, sihikindluse, töökuse ja optimismi õppetunde. Võõra võimu all elatud aastasadade jooksul hoidsid eestlased unistust iseseisvusest, säilitades vaatamata totalitaarsele võimule oma rahvusliku identiteedi ja väärikuse. Pärast taasiseseisvumist ja sõltumatuse taastamist 1991. aastal on Eesti teinud viimase 25 aasta jooksul Euroopa ühisperes märkimisväärseid edusamme poliitilisel ja majanduslikul rindel.

Teiseks on mul heameel märkida, et Eesti on eesistumiseks valmistunud väga põhjalikult ja keskendunult, mille tulemuseks on hulk hästi läbimõeldud, praeguste väljakutsetega arvestavaid prioriteete. Eesti eesistumisperioodi neli prioriteeti seovad majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised probleemid kestlikkuse ja turvalisuse väljakutsetega. Pidades silmas üldist eesmärki, milleks on ELi ühtsuse ja otsustusvõimelisuse säilitamine, on sihtideks avatud ja innovaatiline majandus, ohutu ja turvaline Euroopa, digitaalne Euroopa, kus on tagatud andmete vaba

Presidendi saatesõna

| 2 | EMSK pr ior i teedid Ees t i eesis tumise ajal

Presidendi saatesõnaliikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa – need kõik võivad anda märkimisväärse panuse praeguste probleemide lahendamisse ja asjakohaste poliitikavahendite arendamisse. Mul on samuti heameel selle üle, et kõik neli prioriteeti puudutavad teemasid, mis on olnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees meie töö esiplaanil, peegeldades konkreetsetes soovitustes asjaomaste huvirühmade seisukohti.

Kolmandaks innustab meid see, et Eestis on kodanikuühiskonnal ja kodanikualgatustel oluline roll, mis annab eesistumisperioodi edule kindla garantii. Ma soovin esile tõsta Riigikogus 12. detsembril 2002. aastal heaks kiidetud „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni“ (EKAK), milles omistatakse kodanikuühiskonna arengule oluline riiklik tähtsus. Eestis on välja töötatud märkimist vääriv struktuur valitsusväliste organisatsioonide toetamiseks, kasutades hasartmängudest saadavat tulu selleks, et arendada kodanikuühiskonna organisatsioone ja luues kodanikuühiskonna arendamise riikliku sihtasutuse, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel järgida oma eesmärke tõhusalt ja kohusetundlikult. Lisaks sellele on valitsus vastu võtnud kodanikuühiskonna arendamise kava, mille eesmärk on kodanikuühiskonna edendamine aastatel 2015–2020.

Me loodame, et Eesti julgustav pühendumus kodanikuühiskonnale peegeldub ka eesistumisaja tegevustes ja lõppdokumendis.

Eesti kodanikuühiskonna ja ametkondade esindajad on aktiivselt osa võtnud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee algatustest, nagu näiteks hiljuti liikmesriikides kodanikuühiskonnaga korraldatud arutelud Euroopa sotsiaalõiguste samba ja rändekriisi teemadel. Komisjoni palvel on komiteel kavas esitada sama konsultatsioonimudeli alusel ettepanekuid Euroopa tuleviku kohta.

Seepärast ootame me võimalust teha tihedat koostööd Eesti kodanikuühiskonna ja pädevate asutustega, et algatada laiapõhjalised arutelud prioriteetsete teemade üle eesmärgiga parandada Euroopa kodanike elu jõukas, turvalises, kaasavas, kestlikus ja avatud ühiskonnas, mis on hästi valmistunud oma digitaalseks tulevikuks.

Georges DASSISEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

EMSK pr ior i teedid Ees t i eesis tumise ajal | 3 |


Euroopa kodanikuühiskonna prioriteedidEesti eesistumisperioodil

Eesti eesistumisperiood langeb Euroopa jaoks väga olulisele ajale, mil kõiki otsuselangetajaid ja sidusrühmi kutsutakse üles osalema liidu tuleviku üle toimuvas mõttevahetuses. Brexiti läbirääki-miste ja paljude geopoliitiliste, julgeolekualaste, majanduslike ja sotsiaalsete väljakutsete valgu-ses, millega EL peab viivitamatult tegelema, on Eesti eesistumisperioodi üldeesmärk tagada ELi jätkuv ühtsus ja otsustusvõime. Neid arengu-suundumusi silmas pidades jätkab Euroopa Ma-jandus- ja Sotsiaalkomitee esmatähtsat tööd Eu-roopa tulevikku käsitleva valge raamatuga ja rea aruteludokumentidega ELi poliitikaloome eri valdkondades, millest Euroopa Komisjon on teada andnud.


Euroopa kodanikuühiskonna prioriteedidEesti eesistumisperioodil

Eesti eesistumisperioodi esimese prioriteedina on teatatud avatud ja uuendusmeelse majandu-sega Euroopa rajamisest. Sellega seoses pühen-dab komitee erilist tähelepanu majandus- ja rahaliidu süvendamise küsimustele ja ELi ra-handuse tulevikule. Komitee on oma hiljutistes arvamustes juba teinud mitu ettepanekut ma-jandus- ja rahaliidu arendamise kohta lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning samuti enam tulevikule suunatud ELi eelarve kohta. Komitee võtab nüüd nende osas järelmeetmeid, eriti ko-misjoni asjaomastes aruteludokumentides esita-tud valikute ja stsenaariumide valguses.

Lisaks esitab komitee rea ettepanekuid poliitika kohta, mida euroala liikmesriigid peaksid eelole-val aastal järgima, võttes aluseks käesoleva aasta majanduspoliitika juhtimise Euroopa poolaasta ja järgmise aasta prognoosi. Komitee kavatseb koostada ka eraldi arvamuse, et käsitleda jõuku-se ebavõrdset jaotumist Euroopas, ning alustada selleteemalist ulatuslikku avalikku arutelu, mille tulemused võidakse lisada Euroopa Komisjoni tu-levastesse poliitikaettepanekutesse asjaomases valdkonnas.

Majandus- ja finantskriis on avaldanud euroalale suurt mõju, jätnud pikaks ajaks oma jälje majan-dustulemustele ning toonud kaasa mitmesu-guseid sotsiaalseid raskusi, eriti kriisist iseäranis rängalt räsitud riikides, nagu Portugal, Kreeka, Iirimaa, Hispaania ja Itaalia. Neis riikides kriisiohja-misperioodil kokkuhoiumeetmete võtmisel saa-dud kogemustest õpitu tugevdamiseks ning ees-märgiga määrata kindlaks võimalikud ennetavad ja alternatiivsed avaliku sektori poliitikameetmed koostab komitee praegu omaalgatuslikku arva-must teemal „Kogemuste abil ELi kokkuhoiupo-liitika raskete tagajärgede vältimine“.

Komitee lisab oma seisukoha järgmist mitme-aastast finantsraamistikku (2021. aasta järg-seks perioodiks) käsitleva ettepaneku kohta. Ko-mitee lähtub siinkohal poliitilistest soovitustest, mis ta esitas arvamuses mitmeaastase finant-sraamistiku 2014–2020 läbivaatamise kohta ja omaalgatuslikus arvamuses teemal „Tulemustel põhinev ELi eelarve ja selle keskendumine reaal-setele tulemustele“.

Maksustamisega seoses koostab komitee prae-gu eesistujariigi Eesti taotlusel ettevalmistavat arvamust teemal „Jagamismajanduse maksusta-mine“. Arvamuses uuritakse, kuidas on võimalik jagamismajanduse uusi äri-, töö- ja tarbimismu-deleid nõuetekohaselt ja õiglaselt maksustada. Kaudse maksustamisega seoses annab komitee panuse käibemaksu tegevuskavast tulenevate seadusandlike ettepanekute üle peetavasse po-liitilisse arutellu. Komitee on tegevuskava kohta esitanud oma järeldused ja soovitused. Eeskätt aitab komitee kaasa ELi siseste ettevõtetevahelis-te kaubatehingute lõpliku käibemaksusüsteemi kujundamisele. Lisaks annab komitee panuse valmivasse äriühingute maksustamise paketti, mis hõlmab pikaajalist äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi küsimust. Maksustamise läbipaistvuse suurendamiseks tegeleb komitee ka algatusega, mille eesmärk on kehtestada tõhusad vastumeetmed maksus-tamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist põhjustava agressiivse maksuplaneerimise nõus-tajatele, edendajatele ja võimaldajatele. Lisaks koostab komitee omaalgatuslikku arvamust teemal „Ausat konkurentsi ja majanduskasvu soodustav maksusüsteem“ eesmärgiga sõnas-tada lahendused, mis võivad aidata leevendada maksukonkurentsi negatiivset mõju ning aidata kaasa õiglasema ja läbipaistvama maksusüstee-mi rajamisele Euroopas.

| 6 | EMSK pr ior i teedid Ees t i eesis tumise ajal| 6 | EMSK pr ior i teedid Ees t i eesis tumise ajal

Mis puutub finantsturgudesse ja majanduse ra-hastamisse, siis tegeletakse eesseisval perioodil kapitaliturgude liidu tegevuskava vahehin-damisega, mille eesmärk on tugevdada keh-tivat poliitikaraamistikku, tehes kokkuvõtteid tegevuskava rakendamisel saavutatud edust, ajakohastades pakutud meetmeid muutuvate turutingimuste valguses ja kavandades täienda-vaid meetmeid vastusena peamistele väljakutse-tele. Selle töö osana analüüsib komitee määruse ettepanekut ELi erapensionitoote raamistiku kohta. Komitee jätkab tööd kahe seadusandliku ettepanekuga, millega muudetakse Euroopa turu infrastruktuuri määrust. Sõltuvalt sellest, kas komisjon esitab need algatused enne 2017. aas-ta lõppu, nagu kavandatud, analüüsib komitee ka finantskonglomeraate käsitleva direktiivi hin-damist õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, ELi makrotasandi usaldata-vusjärelevalve poliitikaraamistiku ulatuslikku läbi-vaatamist, Euroopa järelevalveasutuste rahasta-mismudeli läbivaatamist, investeerimisühingute usaldatavusnõuetekohase kohtlemise läbivaata-mist ning ühtset tagatud võlakirjade raamistikku käsitlevat seadusandlikku algatust.

Eesti eesistumisperioodil kavatseb komitee pöörata erilist tähelepanu arutelule 2020. aas-ta järgse ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse mõõtme üle. Komitee jätkab ka tööd linnapiir-kondade arengu teemal, toetades ELi linnade tegevuskava rakendamist ja keskendudes Euroo-pa projekti täiustamisele. Lõpuks jätkab komitee aktiivset osalemist nii makropiirkondlike stratee-giate kui ka muude Euroopa programmide ellu-viimises.

Arvestades, et ebavõrdsus, vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on jätkuvalt tõusuteel, kavatseb komi-tee keskenduda Euroopa sotsiaalmudeli säili-tamisele, pöörates erilist tähelepanu komisjoni uusimale sotsiaalmeetmete paketile ja ettepa-nekule luua Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Üleminekud tööturul on komitee prioriteet ning eesistujariigi Eesti taotlusel uurib komitee uute töövormide mõju sotsiaalpartnerite ja teiste ko-danikuühiskonna organisatsioonide rollile ning uusi poliitikameetmeid ja muutuvaid rolle ja vas-tutusvaldkondi oskuste, sealhulgas digioskuste pakkumisel ja arendamisel uutes töövormides. Eritähelepanu pööratakse meetmetele, millega parandatakse tööhõive kvaliteeti ja kaotatakse takistused noorte ja naiste ning eeskätt pikaaja-liste töötute ja vaesuses elavate inimeste töötu-rule integreerimiselt. See kajastus ka kuuekuulise eesistumisperioodi lõpus välja antava EMSK ko-danikuühiskonna auhinna teemas „Ühiskondlik innovatsioon kvaliteetse tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks“. Seoses tööturule juurdepääsu parandamise ja suurema soolise võrdõiguslikku-sega esitab komitee oma märkused kauaooda-tud töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva komis-joni ettepaneku kohta.

Komitee uurib jätkuvalt digiülemineku ning vähese CO2-heitega, ressursitõhusale ja kesk-konnahoidlikule majandusele ülemineku mõju tööhõivele, oskustele, sotsiaalkindlustusele ja tööõigusele. Komitee käsitleb eraldi arva-muses ka sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkait-sesüsteemide piisavust ja jätkusuutlikkust digiajastul.

EMSK pr ior i teedid Ees t i eesis tumise ajal | 7 |EMSK pr ior i teedid Ees t i eesis tumise ajal | 7 |

Komitee jätkab jõupingutusi eesmärgiga tugev-dada õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, võidelda diskrimineerimise ja tõrjutusega ning suuren-dada neis valdkondades tegutsevate kodaniku-ühiskonna organisatsioonide nähtavust. Komitee analüüsib oma arvamustes kodanikuühiskonna rolli noorte radikaliseerumise ennetamisel ja ühiskondliku elu eri valdkondades peamiselt ko-danikuühiskonna organisatsioonide rahastamise aspektist.

Komitee toetab jätkuvalt avatumat rännet ja tõeliselt ühist varjupaigapoliitikat, mis põhi-neb Euroopa Liidu suuremal solidaarsusel ja ja-gatud vastutusel. Komitee jätkab tööd rändajate Euroopa majandusse ja ühiskonda antava panuse

suurema tunnustamise nimel, edendab nende integreerimist tööturule ja üldiselt ühiskon-da, toetab nende hariduse ja väljaõppe paranda-mist ning kutsub jätkuvalt üles täielikult austama rändajate põhiõigusi. Komitee annab ka panuse seaduslikku rännet käsitlevate olemaolevate õi-gusaktide hindamisse.

Eesistujariigi Eesti taotlusel koostab komitee et-tevalmistava arvamuse teemal „Maa kasutami-ne toiduainete jätkusuutlikuks tootmiseks ning ökosüsteemi teenusteks“. Arvamust tutvustatakse mullateemalisel kõrgetasemelisel konverentsil, mille eesistujariik Eesti korraldab 4.–6. oktoobril 2017. Komitee annab arvamuste ja


muu tegevuse kaudu panuse keskkonna- ja res-sursihoidlikuma 2020. aasta järgse ÜPP ümber-hindamisse, seda eeskätt tulevast ÜPPd käsitleva teatise kohta koostatava arvamuse abil. Komisjon peaks teatise vastu võtma 2017. aasta lõpuks. Ko-mitee jätkab kõigi ELi poliitikavaldkondade terri-toriaalse mõju hindamise tegeliku rakendamise edendamist, mida teises Corki deklaratsioonis nimetatakse maapiirkondadele avalduva mõju kontrollimiseks („Parem elu maapiirkonda-des“). Jätkusuutlike toidusüsteemide alalise uurimisrühma abil toonitab komitee ka edaspidi vajadust tegeleda toidutootmise ja -tarbimise mitmesuguste majanduslike, keskkonnaalaste

ja sotsiaalsete tagajärgedega, kasutades selleks terviklikku ja integreeritud lähenemisviisi. Ko-mitee koostab arvamuse, edastades kodaniku-ühiskonna panuse tervikliku ELi toidupoliitika väljatöötamisse, edendades jätkusuutlikku põllu-majanduslikku tootmist, lisandväärtuse õiglase-mat jagamist toidutarneahelas, keskkonnakaitset, paremat haridust ja väljaõpet toidu jätkusuutlik-kuse valdkonnas ning toidujäätmete tekke tõhu-samat vältimist ja vähendamist.

Komitee annab panuse Bonnis toimuvasse COP23, propageerides konkreetseid soovitusi kodanikuühiskonna rolli suurendamiseks klii-mameetmetes ning levitades oma arvamust kliimaõigluse kohta. Komitee on osa rahvusvahe-lisest mitmetasandilisest ja paljusid sidusrühmi


hõlmavast kliimakoalitsioonist, mille eesmärk on töötada välja poliitikavahendite kogum, et hoo-gustada eri osalejate alt üles suunatud kaasatust mitmesugustesse kliimaprojektidesse. Koalitsioo-ni töö tulemused esitatakse Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi taotlusel koos-tatavas ettevalmistavas arvamuses.

Komitee päevakorras on kõrgel kohal ka panuse andmine ülemaailmsete kestliku arengu ees-märkide praktilisse rakendamisse. Euroopa Ko-misjoni poolt peagi loodav paljusid sidusrühmi hõlmav Euroopa kestliku arengu platvorm peaks pakkuma komiteele võimaluse edendada Euroo-pa institutsioonide ja mitmesuguste kodaniku-ühiskonna esindajate dialoogi. Ringmajanduse valdkonnas aidatakse valitsusväliseid sidusrüh-mi ja eksperte hõlmava platvormiga, mida kor-raldatakse ühiselt Euroopa Komisjoniga, kaasa komisjoni ringmajanduse loomise tegevuskava rakendamisele. Komitee tegeleb uute oluliste algatustega, mis on seotud seadusandliku et-tepanekuga vee taaskasutamise kohta, plastide strateegiaga ja teatisega kemikaale, jäätmeid ja tooteid käsitlevate õigusaktide liidese kohta. Uues perspektiivarvamuses võtab komitee vastu soovitused selle kohta, kuidas paremini propa-geerida mitmesuguseid uusi majandussuun-dumusi ja arenguid, nagu vähese CO2-heitega ringmajandus, jagamis- ja funktsionaalne majan-dus ja digipööre, et saavutada kestliku arengu eesmärgid. Strateegia „Euroopa 2020“ juhtkomi-tee korraldab 23.–24. novembril Budapestis ka konverentsi teemal „Liidu strateegia uuenda-tud mudel 2020. aasta järgseks perioodiks“. Eesmärk on anda ülevaade strateegia „Euroopa 2020“ edusammudest ning seada sihid 2030. aastaks ja sealt edasi, võttes arvesse praegu ELi ees seisvaid nii liidusiseseid kui ka -väliseid ühis-kondlikke väljakutseid. Konverentsil käsitletakse jätkuvalt päevakohaseid kaasava, jätkusuutliku ja

aruka majanduskasvu teemasid ning keskendu-takse organiseeritud kodanikuühiskonna rollile vajalikes juhtimis- ja üleminekuprotsessides.

Lisaks võtab komitee initsiatiivi, et anda panus arutellu kõikehõlmava ELi strateegia üle 2020. aasta järgseks perioodiks. Selleks koostatakse arvamus, milles esitatakse elemendid sellise ELi pikaajalise strateegia jaoks, mis on inim-keskne, viib arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme jätkusuutlikku tasakaalu ning käsitleb pikaajalisi ülemaailmseid suundumusi ja probleeme, nagu majanduse digiteerimine, liikumine vähese CO2-heitega majanduse poo-le, tööturgude ümberkujundamine ja suurenev ebavõrdsus.

Komitee võtab vastu arvamuse komisjoni teatise „Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tege-vuskava“ kohta, milles antakse terviklik vastus linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi hiljutise toimivuskontrolli järeldustele. Uus arvamus täien-dab 2016. aasta omaalgatuslikku arvamust ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitika kohta ning arvamust programmi LIFE vahehindamise kohta.

Eesmärgiga jälgida suundumusi ja teha ette-panekuid tarbijaid puudutavates olulistes küsi-mustes, võtab komitee järelmeetmeid seoses 19. iga-aastase Euroopa tarbijapäeva peamiste järeldustega. Komitee jätkab tööd sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalmajanduse valdkonnas. Lisaks poliitiliste arengusuundumuste jälgimisele ja hindamisele ELi ja liikmesriikide tasandil selgi-tab komitee välja konkreetsed meetmed sotsiaal-sete ettevõtete üldise keskkonna parandamiseks, parimate tavade levitamiseks liikmesriikides ja sektori tähtsuse rõhutamiseks. Sellega seoses korraldab komitee 28. juunil 2017 teist korda


sotsiaalsete ettevõtete Euroopa päeva. Komitee tegevuskavas on jätkuvalt uued majandusmu-delid, eeskätt jagamis- ja funktsionaalne majan-dus. Komitee on olnud nende suundumustega tegelemisel esirinnas ning jätkab arengusuun-dumuste jälgimist, kuid kasutab seejuures koos-kõlastatumat lähenemisviisi, osutades selgelt uute suundumuste rollile Euroopat ees ootavates jätkusuutlikkusega seotud väljakutsetes. Juba mitu aastat on meie ühiskonnas juurdumas uued tavad (digiteerimine, ringmajandus, jagamisma-jandus, nn uberiseerimine jne), mis mõjutavad oluliselt äri-, kutsealast, poliitilist ja ühiskondlikku tegevust. See suur muutus mõjutab peamiselt nooremat põlvkonda ning peaks olema nüüd varasemast enam meie murede keskmes. Seepä-rast soovib komitee alustada selleteemalist vald-konnaülest ja kõikehõlmavat arutelu, et kujunda-da välja lähenemisviis, mis suunaks meid aastani 2050. Komitee ootab eesistujariigilt Eestilt panust Euroopa tasandi innovaatilisse arutellu, kuna riik-likest lahendustest ei piisa.

Komitee tegutseb aktiivselt ka teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning esitab märku-sed programmi „Horisont 2020“ vahehindamise kohta, mis avaldatakse sügisel 2017.

Komitee analüüsib põhjalikult võltsitud ja piraat-toodete tööstust ning esitab ettepanekud võlt-simise vastu võitlemise meetmete kohta. Samuti uurib komitee Euroopa suhkrupeedikasvatuse iseärasusi. Aasta lõpuks on kavandatud kokku-võtlik konverents teemal „Tööstuse muutustest

neljanda ühiskondliku revolutsioonini (Society 4.0)“, et uurida uusi valdkonnaüleseid võimalusi tööstusliku, majandusliku ja sotsiaalse ülemineku jaoks.

Komitee annab aktiivse panuse ELi välispoliitika peamistesse valdkondadesse, nagu kaubandus, laienemine, naabruspoliitika ja areng.

Eesti eesistumisperioodil on komitee jaoks oluline teema ka seadusliku rände ja noorte tööhõive edendamine Aafrikas ning majan-duslike, sotsiaalsete ja kultuurivaldkonna õiguste parandamine Euroopa – Vahemere piirkonnas. Idanaabritega seoses on põhiprioriteet koda-nikuühiskonna platvormide aktiivne suhtlemine Gruusia, Moldova ja Ukrainaga. Komitee kut-sub eesistujariiki Eestit osalema mitmesugustes kodanikuühiskonna tööorganites, mis aitavad kaasa suhetele nimetatud riikidega.

Komitee jätkab tööd ELi kaubandusläbirää-kimiste ja ELi lepinguid puudutava kodaniku-ühiskonna järelevalve teemal. Eritähelepanu pööratakse lepingutele Kanada, USA, Jaapani ja Mercosuri riikidega. Eesistujariiki kutsutakse üles jälgima komitee tööd seoses kõnealuste le-pingutega ja üldisemalt kaubanduse ja kestli-ku arengu valdkonnas.

Eesistujariik Eesti kaasatakse komitee töösse ELi laienemispoliitika vallas ning kutsutakse osalema ELi ja Lääne-Balkani riikide kodanikuühiskon-na foorumil. Komitee jälgib tähelepanelikult ka ELi ja Türgi suhteid ajal, mil kodanikuühiskonna dialoog on vajalikum kui kunagi varem. Ladi-na-Ameerikaga seoses kutsutakse eesistujariiki osalema komitee iga kahe aasta tagant korralda-taval ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere


piirkonna (CELAC) kodanikuühiskonna organisat-sioonide kohtumisel. Komitee keskendub oma töös teatud horisontaalsetele teemadele, nagu rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia ja sotsiaalmajanduse välismõõde.

Mis puutub digitaalarengu tegevuskavasse, siis on komitee töö keskmes jätkuvalt digitaalse ühtse turu strateegia. Komitee toetab jätkuvalt Euroopa Komisjoni jõupingutusi hoogustada Eu-roopa tootlikkust, innovatsiooni ja tööhõivet, tu-gevdades andmemajandust kui majanduskasvu olulist vahendit ning käsitledes uute andmeteh-noloogiate põhjustatud õiguslikku ebakindlust. Komitee nõustub komisjoni eesmärgiga tagada andmete vaba liikumine kogu ELis ning pühen-dab eritähelepanu juurdepääsu, avaliku sektori

ja avaliku sektori rahastatud andmete taaskasu-tamist ning piiriülest e-kaubandust käsitlevate-le tulevastele seadusandlikele ettepanekutele, nõudes sealjuures eraelu puutumatuse ja and-mekaitse kõrgete standardite säilitamist. Lõpuks, arvestades kübervastupidavusvõime tähtsust kõigis kodanikuühiskonna valdkondades, korral-dab komitee 2017. aasta sügisel avaliku arutelu, milles käsitletakse küberjulgeoleku väljakutseid eesmärgiga anda panus ELi küberjulgeoleku stra-teegia ja Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) volituste läbivaatamisse komisjonis.


Komitee arendab edasi oma varasemaid Euroo-pa energialiidu teemalisi arvamusi ning jätkab tööd konkreetsemate seadusandlike algatustega. Eelkõige on komitee eesmärk pakkuda tugevat toetust kütteostuvõimetuse vaatluskeskuse-le, mille Euroopa Komisjon peaks rajama käesole-val aastal komitee 2013. aastal esitatud soovituste alusel. Kütteostuvõimetuse probleemile vasta-mine probleemi ühise mõistmise kaudu Euroo-pas on võtmetähtsusega selleks, et suurendada üldsuse heakskiitu taastuvenergiale üleminekule ning ergutada toetust Euroopa Liidule. Teise as-pektina tuleb tagada, et kodanikud ei tunneks end kõrvalejäetuna, kindlustamaks, et kodaniku-ühiskond saab osaleda taastuvenergiale ülemi-nekus ning anda sellesse poliitilise ja majandus-liku panuse. Komitee on peaaegu kümme aastat püüdnud suurendada poliitikakujundajate, ko-danike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide teadlikkust sellest, kuivõrd oluline on energialiidu läbipaistev ja kaasav juhtimine. Üldsuse osale-mise lisaväärtuse näitamiseks korraldab komitee 2017. aasta septembris Euroopa energialiidu teemalise kõrgetasemelise konverentsi, kus an-takse kodanikele ja kodanikuühiskonnale võima-lus teavitada otsuselangetajaid ja eksperte oma muredest ja küsimustest seoses taastuvenergia-le ülemineku ja energialiidu protsessiga. Lisaks konverentsile jätkab komitee ELi energiapoliitika valdkonnas kodanikuühiskonna hääle kuuldavaks tegemist, seda näiteks 2017. aasta sügisel ener-gialiidu olukorda käsitleva aruande kohta koostatava iga-aastase arvamuse kaudu. Lisaks teeb komitee jõupingutusi, et edendada üldsuse osalemise ideed ja energiadialoogi liikmesriikides riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamise ja

seire kontekstis, kasutades selleks oma liikmete riiklikke kodanikuühiskonna võrgustikke kõikjal ELi liikmesriikides.

Komitee keskendub oma töös jätkuvalt Euroopa transpordisektori konkurentsivõime säilitami-sele ja suurendamisele. Meretranspordi tõelise ühtse turu innuka toetajana tervitab komitee 2017. aasta nimetamist Euroopa mereaastaks ja jätkab komisjoni tööd asjaomases valdkonnas.

Lisaks jälgib komitee tähelepanelikult komisjoni liikuvuspaketi käimasolevaid algatusi, kesken-dudes neljale üldisele teemale – hästitoimiv siseturg (sealhulgas turulepääs), CO2-heite vä-hendamine, digiteerimine ja transpordisektori sotsiaalne mõõde.

Oma hiljutisele tegevusele tuginedes edendab komitee ka Euroopa ühendamise rahastu ja TEN-T poliitika rakendamist. Sellega seoses laiendab komitee veelgi avaliku sektori asutuste ja kodanikuühiskonna vahelist kaasavat dialoo-gi eelkõige TEN-T võrgu teatud põhikoridoride osas, et edendada transpordipoliitika meetmest ning tehtavate otsuste kvaliteedist ja tõhususest arusaamist ja nendega nõusolekut. Idee ellu-viimiseks on edaspidi kavas korraldada konve-rents. Enne 2017. aasta lõppu käivitab komitee „Muutuste platvormi“ algatuse, mis on pälvinud transpordivoliniku suure heakskiidu ning mille eesmärk on suurendada naiste tööalast konku-rentsivõimet ning seega saavutada sooline võrd-õiguslikkus transpordi valdkonnas.


Liina CARRTöötajate rühmEesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) välissekretäre-post: [email protected]

Meelis JOOSTEri elualade esindajate rühmEesti Puuetega Inimeste Koja (EPI Koda) välissuhete ja Euroopa poliitika juhte-post: [email protected]

Eve PÄÄRENDSONTööandjate rühmEesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juhte-post: [email protected]

Roomet SÕRMUSEri elualade esindajate rühmEesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatajae-post: [email protected]

Reet TEDER Tööandjate rühm Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKT) poliitikanõunike-post: [email protected]

Mare VIIESTöötajate rühmEesti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) nõunike-post: [email protected]

EMSK Eesti liikmed


Esimest korda oma ajaloos asub Eesti Euroopa Liidu otsustusprotsessi keskmesse, kui võtab 1. juulil 2017 üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistu-mise. Eesti eesistumisel pühendutakse tõhusa dialoogi pidamisele sotsiaalpartnerite ja kodani-kuühiskonnaga, et viia ellu meie üldine visioon ühtsusest, mis sünnib tasakaalust.

Meie arvates tuleb meil selleks, et luua uusi või-malusi ja saavutada Euroopa kodanike jaoks pa-rim võimalik tulemus, saavutada tasakaal erine-vate traditsioonide, huvide ja arvamuste vahel praeguses Euroopas. Tunnistades Euroopa Ma-jandus- ja Sotsiaalkomitee tähtsat osa ühendus-lülina Euroopa ja selle kodanike vahel, püüame teha tihedat koostööd komiteega tagamaks, et poliitikakujundamise protsessis kajastatakse pal-jusid erinevaid seisukohti ja arvamusi kogu EList.

Eesti eesistumise kuue kuu jooksul seame esiko-hale poliitikameetmed, mis on otsustava täht-susega Euroopa Liidu ja selle kodanike tuleviku jaoks. Seetõttu on meie eesistumise programmi keskmes majanduskasvu ja tööhõivet toetav ava-tud ja uuendusmeelne Euroopa majandus. Sel eesmärgil keskendub eesistujariik Eesti selge ja läbipaistva ettevõtluskeskkonna arendamisele, mis julgustab teadmistepõhist majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Meie eesmärk on muuta eeskirjad nutikaks ja lihtsaks, avades samas uusi rahastamisvõimalusi ettevõtete jaoks ja taotledes stabiilsust pangandussektoris.

Kuna Eesti on tuntud digivaldkonna teerajajana, ei ole üllatav, et digitaalarengu tegevuskava ja andmete vaba liikumine on meie eesistu-mise võtmeprioriteetide hulgas. Tegelikult on digitaalküsimused ja e-lahendused olulisel kohal kogu meie tööprogrammis. See on nii, sest meie

Matti Maasikas Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures

Eesistujariigi Eesti saatesõna


Eesistujariigi Eesti saatesõna

arvates on tehnoloogiliste muutuste omaksvõt-mine kriitilise tähtsusega majanduskasvu ning meie kodanike ja ettevõtjate elu hõlbustamise ja vajaduste seisukohalt, eriti suhetes valitsusega. Kuue kuu jooksul keskendub eesistujariik Eesti piiriülese e-kaubanduse ja e-teenuste arendami-sele, digiteerimisest tulenevate uute töövormide juhtimisele ning piiriüleste ja digitaalsete avalike teenuste edendamisele, püüdes tagada, et ajako-hane ja turvaline elektrooniline side on kättesaa-dav kogu Euroopas.

Kuna pagulaskriis, rahvusvaheline terrorism ja organiseeritud kuritegevus on endiselt ELi jaoks ohtude ja ebastabiilsuse allikaks, on turvaline ja kaitstud Euroopa tähtsal kohal Eesti eesis-tumise tegevuskavas. Eesistumise ajal on Eesti pühendunud ELi sisejulgeoleku tugevdamisele, soodustades koostööd eri riikide politsei ja julge-olekujõudude vahel ja muutes terrorismi rahas-tamise keerukamaks, rakendades samal ajal ka nüüdisaegseid IT-lahendusi ja võttes kasutusele andmebaasid Schengeni ala toimimise toetami-seks. Taotleme ühtsust ELi välissuhetes ja tiheda-mat koostööd ELi liitlastega välis- ja kaitsepoliiti-kas. Eelkõige on eesistujariik Eesti pühendunud sellele, et säilitada tihedad suhted ELi ja NATO vahel ning toetada ja arendada tõhusat Euroopa naabruspoliitikat, sh tihedaid sidemeid idapart-nerluse riikidega.

Selleks et tagada kõigile Euroopa kodanikele, kaa-sa arvatud tulevastele põlvkondadele, kasu tuge-vast Euroopa majandusest, peame me saavuta-ma tasakaalu oma majanduslike eesmärkide ning oma sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide vahel. Seega on kaasav ja kestlik Euroopa Eesti eesistumise oluline prioriteet. Eesti on pühen-dunud Pariisi kokkuleppele ning edusammude

tegemisele ELi kliima- ja energiapoliitika peamis-tes valdkondades. Kaasav ja kestlik Euroopa aitab kaasa võrdsetele võimalustele kvaliteetse haridu-se, tööhõive, teenuste kättesaadavuse ja oskuste arendamise vallas. Eesistujariik Eesti keskendub tööjõu liikuvusele ja isikute vabale liikumisele ning seisab võrdsete võimaluste eest tööturul ja ühiskonnas.

Matti MaasikasEesti eriesindaja ELi institutsioonide juures


Ametlik nimi Eesti Vabariik

Pealinn Tallinn

Pindala 45 230 km²

Muud olulisemad linnad (elanike arvu järgi) Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve

Riigikeel eesti keel

Rahaühik euro (€)

Rahvaarv (01.01.2017)1 1 304 031

Välismaal sündinud elanike osakaal 14,7 %

Linnastumine 68 %

SKP jooksevhindades (miljonites eurodes, 2016)2 20 916,4

SKP elaniku kohta (ostujõu standardi (PPS) alusel, EL 28 = 100, 2015)2 75

Tööhõive määr (20–64aastased, 2017) 70,2 %

Töötuse määr (2016) 5,6 %

Oodatav eluiga sünnimomendil (2017)1 naised: 81 aastat, mehed: 73 aastat

Peamised ekspordiartiklid(% koguekspordist, 2016)3

elektriseadmed, puit ja puittooted,mööbel,mehaanilised seadmed,mineraalsed tooted ja transpordivahendid

Peamised impordiartiklid(% koguimpordist, 2016)3

elektriseadmed,mehaanilised seadmed,transpordivahendid,mineraalsed tooted,plast ja plasttooted ning puit ja puittooted

1 http://countrymeters.info/en/estonia2 Eurostat3 Trademap

Üldteave Eesti kohta


Ürituste kalender

Narvajõgi

Peipsijärv

5. juuli 2017 Aivar Pihelgase fotonäituse „Eesti värvid“ avamine (Brüssel)

6. juuli 2017 Mati Maasikas, Eesti eriesindaja ELi institutsioonide juures, tutvustab komitee täiskogu istungil Eesti ELi eesistumisperioodi prioriteete (Brüssel)

12. september 2017 komitee eri elualade esindajate rühma erakorraline koosolek (Tallinn)

13.–14. september 2017 kõrgetasemeline konverents teemal „Future of Work: Making it e-Easy“ (Tallinn)

6. oktoober 2017 komitee töötajate rühma erakorraline koosolek (Tallinn)

24.–25. oktoober 2017 konverents „Manufuture” ja komitee tööandjate rühma seminar teemal „Digiühiskonna eelised“ (Tallinn)

7. november 2017 Remo Savisaare fotonäituse „Eesti loodus“ avamine (Brüssel)

9.–10. november 2017 digitaalse transpordi teemaline konverents (Tallinn)

6. detsember 2017 Eesti kultuuriõhtu (Brüssel)


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Märkmed


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rue Belliard/Belliardstraat 991040 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Vastutav väljaandja: külastuste ja väljaannete osakondEESC-2017-51-ET

www.eesc.europa.eu

© Euroopa Liit, 2017Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Fotode kasutamiseks või kopeerimiseks tuleb luba taotleda otse autoriõiguse valdaja(te)lt.Leht 1 – © Jarek Jõepera

Leht 4 – © Shutterstock.com/ESB Professional Leht 7 – © Iris Kivisalu: Summer Lights

Leht 8 – © Arne Ader: BogLeht 11 – © Paul Meiesaar: Winter Puppies

Leht 13 – © Johannes Arro: BoulderLeht 17 – © Shutterstock.com/Weredragon

ETREG.NO. BE - BXL - 27

Print:QE-01-17-415-ET-C

ISBN 978-92-830-3666-1doi:10.2864/55310

Online:QE-01-17-415-ET-N

ISBN 978-92-830-3664-7doi:10.2864/022683

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Documents

Eesti eesistumise ajal · 2017-06-29 · Eesti eesistumise ajal Juuli – detsember 2017 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. 2017. aasta teisel poolel võtab Eesti esmakordselt