Embed Size (px)
Citation preview
EESTI ELANIKUD JA INTERNET
RIIGIKOGU KANTSELEI ERIARUANNE 2006
2
Sisukord
� Uuringu ja metoodika kirjeldus (slaid 3)
� Arvuti kasutamine (4)
� Arvuti kasutamine kodus (8)
� Internet ja teised ühendused kodus (10)
� Interneti kasutamine (13)
� e-teenused ja riik (17)
� Interneti usaldusväärsus (25)
� Hoiakud ja arvamused (28)
� Info allikad ja vaba aeg (31)
� Vastajate taust (33)
3
Uuringu ja metoodika kirjeldus
� Faktum & Ariko OÜ viis perioodil 3.-18. mai 2006. a. läbi küsitluse, mille peamiseks eesmärgiks oli uurida elanike Interneti kasutamist aga ka digitaalkommunikatsiooni valdkonda laiemalt
� Uuringu üldkogumi moodustavad Eesti 16-64 aastased elanikud, kokku 897 040 inimest (ESA, 01.01.2006)
� Planeeritud valimi suurus oli 1000 elanikku. Kokku küsitleti uuringu käigus 993 vastajat.
� Küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena (küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimused ja märgib vastaja vastused ankeeti)
� Küsitluse käigus kasutati vastajate valikuks lähteaadressi meetodit, nn „noore mehe reeglit” ja kvoote, st:
� Lähteaadressid, millest küsitlust alustatakse, on leitud juhuvaliku teel Rahvastikuregistri aadressloendist. Lähteaadressist alates külastatakse järjest vajalik arv majapidamisi sobivate vastajate leidmiseks ning liigutakse siis edasi järgmisele lähteaadressile.
� Küsitletakse antud aadressil alaliselt elavatest hetkel kodus olevatest 16-64 aastastest pereliikmetest noorimat meest ning selle puudumisel noorimat naist
� Jälgitakse vastajate jagunemist soo, vanuse ja regiooni lõikes
� Valimi sotsiaal-demograafilise profiili vastavusse viimiseks üldkogumiga teostati kaalumist vanuserühmade ja soo lõikes iga regiooni puhul eraldi
Arvuti kasutamine
5
1/4 arvutikasutajatest omavad kuni mõneaastast kasutuskogemust
� 28% arvutikasutajatest omab kuni kolme aastast arvuti kasutamise kogemust, 40% on arvutit kasutanud üle seitsme aasta
� Arvuti kasutama hakkamise aeg on kõige tugevamalt seotud rahaliste võimalustega – vastavalt sellele kuidas arvuti soetamine on muutunud odavamaks, on ka järjest väiksema sissetulekuga inimesed arvutit kasutama hakanud
Kas Te olete kunagi arvutit kasutanud?
Jah, 83%
Ei, 17%
� 83% Eesti 16-64 elanikest on vähemalt korra oma elus arvutit kasutanud
� Mittekasutamist soosib eelkõige: • kõrgem vanus (44+ aastat)• väiksem sissetulek (alla 4000
kr pereliikme kohta kuus) • kuulumine madalamasse
ühiskonnakihti (10-pallisel skaalal enda hinnang kuni 3)
Millal Te arvutit kasutama hakkasite?
2 6 20 31 24 16 1
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
% arvutikasutajatest
Sellel aastal Eelmisel aastal Paar-kolm aastat tagasi4-6 aastat tagasi 7-10 aastat tagasi Rohkem kui 10 aastat tagasiEi oska öelda
6
Enamasti ollakse oma arvutialaste teadmistega rahul
� Heaks või väga heaks peab oma arvuti kasutamise oskust pool (48%) kõigist arvutikasutajatest
� Arvuti kursustel on käinud pooled (49%) arvutikasutajatest ning nende hinnangud oma arvutialastele teadmistele on ka mõnevõrra paremad
� Arvutikursuste kõrval on sagedasemateks teadmiste omandamise viisideks tegevuse käigus õppimine ja lähedastelt abi küsimine. Arvutialaseid raamatuid nii tihti iseõppimiseks ei kasutata.
% arvutikasutajatest
Milliseks hindate oma arvutikasutusoskusi?
Rahuldav, 35%
Ei oska peaaegu üldse, 2%
Väga hea, 12%Vähene,
15%
Hea, 36%
% arvutikasutajatest
Kas Te olete kunagi osalenud mõnel arvutit tutvustaval koolitusel?
Jah, 49%
Ei oska öelda, 1%
Ei, 51%
Kuidas olete omandanud oma arvutialased teadmised?
1%
21%
54%
80%
0% 20% 40% 60% 80% 100%
ei oska öelda
arvutialaste raamatute abiga
sugulaste-tuttavate abiga
ise katsetanud ja kogemustest õppinud
% arvutialastel koolitustel mittekäinutest
7
9 arvutikasutajat 10-st on pidevad kasutajad
� Kõige enam on arvuti kodukasutajaid (80%) ning tööl arvuti kasutajaid (51%). Muudes kohtades on arvuti pidev kasutamine ka keerulisem.
� 3 arvuti kasutajat 4-st (72%) kasutab arvutit pea iga päev� Kui arvutit on juba kasutama hakatud, siis on see pidev
tegevus – vaid 6% neist, kes kunagi on arvutit kasutanud, kasutab hetkel arvutit harvem, kui mõned korrad kuus
� Arvuti kasutamise sagedus tõuseb päris tugevasti vastavalt sellele, kui pika kasutuskogemusega arvutikasutajaga on tegemist. Kui mõneaastase kasutuskogemusega inimestest on arvuti taga praktiliselt iga päev umbes pooled, siis üle 10 aastase kogemusega kasutajatest üle 90%.
� Eelnevast võib oletada kahte tendentsi – A uuematel liitujatel ongi väiksem vajadus arvutit kasutada või B mida kauem arvutit kasutatakse, seda enam tekib võimalusi, oskusi, vajadusi ja huvi arvutit kasutada.
Kui tihti kasutate arvutit ... ?
2
79
60
49
20
4
3
12
1
2
7
4
13
2
5
15
10
11
5
18
72
5
4
42
56
0% 20% 40% 60% 80% 100%
KOKKU
koolis
mujal
tööl
kodus
% arvutit kasutanutest
Üldse mitte Harvem Mõni kord kuus Paar korda nädalas Praktiliselt iga päev
Arvuti kasutamine kodus
9
Koduse arvutiga töö tegemine on sagedasem, kui töö arvutiga
isiklike asjade tegemine
� Eesti 16-64 elanikkonnast teeb töö arvutiga isiklikke asju iga nädal 26%, kuid kodus teeb vähemalt mõned korrad nädalas arvutiga tööd 32%
� Koduse arvutiga muusika kuulamine on üsna tavaline – üle poole (54%) kodus arvutit kasutavatest inimestest kasutab arvutit muusika kuulamiseks
� Päris suur osa inimesi vaatab kodusest arvutist pea iga päev filme. Kõigist kodus arvutit kasutavatest inimestest on neid 12% ning kogu 16-64 elanikkonnast 8% (vähemalt paar korda nädalas 20% elanikkonnast)
� Pilditöötlus ja mängude mängimine on üldjoontes sama populaarsed tegevused nagu filmide vaatamine
Kui sageli kasutate kodus arvutit … ?
45
40
38
37
31
6
8
8
3
3
19
29
22
12
12
17
16
19
21
21
13
7
12
27
33
0% 20% 40% 60% 80% 100%
mängude mängimiseks
pildi/fototöötluseks
filmide vaatamiseks
töö tegemiseks
muusika kuulamiseks
% kodus arvuti kasutajatest
Üldse mitte Mõni kord aastas Mõni kord kuus
Paar korda nädalas Praktiliselt iga päev
Internet ja teised ühendused kodus
11
� Vaid igas kümnendas (11%) kodus ei ole ühtegi ühendust� Reeglina kasutatakse mitut ühendust korraga – ainult 1
ühendus on 24%-l, 2 ühendust 35%-l ja kõik 3 ühendust 30%-l� 2/3-l (66%) on SAT-TV ühendus kodus kasutusel� Telefoni kasutajaid on vähem kui Interneti kasutajaid –
vastavalt 56% ja 62%
Igal kolmandal on nii SAT-TV, Interneti kui lauatelefoni ühendus
Millised ühendused on kodus kasutusel?(% kõigist vastajatest)
Internet kasutusel (62%)
SAT-TV kasutusel (66%)Telefon kasutusel (56%)
11
10
10
10
16
7
7
30
12
� Üks kolmandik (32%) ühendusi on loodud vähem kui kahe aasta eest, teine kolmandik (34%) 2-3 aastat tagasi ning ülejäänud ühendused (34%) 4 ja rohkem aastat tagasi
� Interneti ühenduse loomine on päris tugevas seoses arvuti kasutama hakkamise ajaga (eriti viimastel aastatel), kuigi tihtion Internet koju saadud hiljem, kui arvutit kasutama on hakatud.
� Ühenduste loomine on jõudnud ringiga tagasi suurematesse linnadesse - kõige värskemad ühendused on tekkinud pigem suuremates linnades ja nende lähiümbruses. Enne seda oli ühenduste lisandumine suurem maapiirkondades ja väiksemates linnades ning kõige vanemad ühendused on taaskord suuremates linnades. Ilmselt on nüüd hinnad jõudnud sinna, kus suuremates kohtades suudavad ühendusi osta ka väiksema sissetulekuga inimesed.
Interneti ühendusi lisandub jõudsalt – kolmandik ühendusi on üsna uued
Millal Te saite oma koju Interneti ühenduse?
9 23 34 25 6 2 2
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
% Interneti ühenduse kasutajatest
Sellel aastal Eelmisel aastal Paar-kolm aastat tagasi4-6 aastat tagasi 7-10 aastat tagasi Rohkem kui 10 aastat tagasiEi oska öelda
Interneti kasutamine
14
� Interneti kasutama hakkamise kõrghetk oli 2001.-2003. aastal
� Hüppelist Interneti kasutajate lisandumist enam tulla ei saa, sest mittekasutajaid on jäänud vaid 20% elanikkonnast. Kui arvestada mitte-kasutajate profiili, siis kasvab Interneti kasutajate osakaal tulevikus eelkõige hindade jätkuval langemisel ning uute põlvkondade sirgudes.
80% 16-64 aastastest Eesti elanikest on Internetti kasutanud
Kas Te olete üldse kunagi kasutanud Internetti?
Jah, 80%
Ei, 20%
� 80% Eesti 16-64 elanikest on vähemalt korra oma elus Internetti kasutanud
� Väga vähesed (4%) arvutit kasutanud ei ole Internetti kasutanud
� Interneti mittekasutajad (praktiliselt 1:1 arvuti mittekasutajad) on eelkõige kõrgema vanusega, väiksema sissetulekuga ning kuuluvad madalamasse ühiskonnakihti
Kui mitu aastat Te olete Internetti kasutanud?
4%
8%
11%
14%
11%
13%11%
6%5%
17%
0%
5%
10%
15%
20%
allaaasta
1 2 3 4 5 6 7 8 9+aastat
aastaid
% k
õigi
st In
tern
eti
kasu
taja
test
15
� 16% Interneti kasutajatest ei kasuta üldse e-maili, kuid kolm Internetikasutajat neljast (73%) jälgib oma e-maile iga nädal
� Info otsimine isiklikel eesmärkidel või tööks on väga tavaline tegevus – vähemalt iga nädal teeb seda vastavalt 67% ja 61%
� Igakuiselt teeb Internetis tehinguid 81% kõigist Interneti kasutajatest ning sellele kulutatakse keskmiselt umbes 1 tund nädalas
� Internet on igale neljandale (28%) Interneti kasutajale igapäevane meelelahutuse kanal. Meelelahutusele Internetis kulutatakse keskmiselt 1 h tund päevas, mis on rohkem kui teiste tegevuste puhul.
� Foorumites ja jututubades suhtlemine on suhteliselt ajamahukas tegevus neile, kes sellega hõivatud on (36% kõigist interneti kasutajatest)
Iga päev jälgib oma e-maile pool (46%) Interneti kasutajatest
Kui sageli Te kasutate Internetti järgmiste tegevuste jaoks?
16
28
36
14
46
39
10
26
25
27
27
34
7
6
12
40
9
13
5
1
3
1
1
3
63
39
24
17
16
11
0% 25% 50% 75% 100%
suhtlemine foorumites ja jututubades
meelelahutus (muusika, mängimine jms)
info otsimine tööks/kooliks (nt uurimustöö)
tehingud (netipank, ostmine, reserveerimine)
info otsimine isiklikel eesmärkidel
% Interneti kasutajatest
vähemalt kord päevas vähemalt kord nädalas vähemalt kord kuusvähemalt kord aastas ei kasuta selleks üldse
Tegevuse kasutajate keskmine aeg nädalas
2 h 45 min
2 h 15 min
1 h 00 min
4 h 00 min
6 h 45 min
4 h 30 min
16
� Internet aitab umbes igal viiendal selle kasutajal tihendada kontakte oluliste inimestega kodu, töö ja hobide mõistes
� Paljude hinnangul ei ole Internet mõjutanud nende kontakte lähedastega. Samas võib välja tuua kaks täiesti erisuunalist trendi, kuidas Internet peresuhteid mõjutab:
� Internetis veedetav aeg võib osaliselt tulla selle aja arvelt, mis varem veedeti perega
� Internet loob võimaluse suhelda perega sellisel viisil ja ajal, mil see muiduei oleks võimalik
Interneti kasutamine aitab hoida kontakte oluliste inimestega
Kas Interneti kasutamine on suurendanud või vähendanud Teie kontakte järgmiste gruppidega?
1
1
2
7
6
8
2
6
13
17
19
21
51
54
50
52
56
57
2
1
3
1
3
3
44
38
32
24
16
11
0% 25% 50% 75% 100%
sama usku inimesed
sarnaste poliitiliste vaadetega inimesed
täiesti teistsuguste huvidega inimesed
sama elukutsega inimesed
samade hobidega, huvialadega inimesed
pere ja sõbrad
% Interneti kasutajatest
Oluliselt suurendanud Mõnevõrra suurendanud Jäänud samaksVähendanud Ei oska öelda
% Interneti kasutajatest
Kas Teie arvates on pärast Interneti ühenduse loomist Teie kodus Teie
pereliikmed …
rohkem aega koos veetnud,
5%ei oska
öelda, 19%
umbes sama palju
koos veetnud,
59%
vähem aega koos veetnud,
17%
e-teenused ja riik
18
� Riigi poolt pakutavatest e-teenustest on selgelt kõige populaarsemad kohalike omavalitsuste lehed – neid on kasutanud 44% ning neid teab veel lisaks 29%
� Internetipanga kaudu on e-Riigi teenuseid kasutanud 35% kõigist Interneti kasutajatest ning täiendavalt on selle võimalusega tuttavad 22%
� Võrdselt populaarsed on riik.ee veebileht ning elektrooniline Riigiteataja – kolmandik on kasutanud ning kolmandik on teadlik, kuid ei ole kasutanud
� Eesti.ee ja Ametlikud Teadaanded lehekülgi teab või on kasutanud kokku ligi pool (47% ja 51%) Interneti kasutajatest
� Kodanikuportaali teab vaid iga kolmas (35%) ning veel vähemad teavad Täna Otsustan Mina veebilehte (26%)
Riigi poolt pakutavaid e-teenuseid kasutatakse suhteliselt vähe
Kohaliku omavalitsuse kodulehekülg
e-Riik (www.riik.ee)
ERT (riigiteataja.ee)
e-Riigi teenused internetipanga kaudu
Kodaniku teabeportaal (www.eesti.ee)
Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee)
isikustatud Kodanikuportaal X tee (www.eesti.ee)
TOM (tom.riik.ee)
Milliseid e-riigi teenuseid pakkuvatest keskkondadest Te teate või olete kasutanud?
3
13
18
17
35
32
29
44
23
22
26
29
22
27
31
29
69
60
53
49
39
38
36
24
5
5
3
4
5
3
4
3
0% 20% 40% 60% 80% 100%% Interneti kasutajatest
Olen kasutanud Tean, aga kasutanud ei ole Ei tea Ei oska öelda
19
� Kõrgema haridustasemega Interneti kasutajad on kõikidest vaatluse all olnud e-riigi teenuseid pakkuvatest keskkondadest rohkem teadlikud ning ka kasutavad neid enam
� Eesti.ee lehekülg on vanemate internetikasutajate seas vähem kasutust leidnud, kuigi lehekülje tuntus vanusegruppide lõikes oluliselt ei erine
Kõrgemalt haritud Interneti kasutaja on e-riigi teenustest enam teadlik
Kodanikue-Riik teabeportaal X-tee TOMwww.riik.ee www.eesti.ee www.eesti.ee tom.riik.ee
RAHVUSeestlane
muu rahvusVANUS
16-2425-3435-4445-5455-64
ELUKOHTTallinn
Tartu, Pärnu, Narva või K.-Järvemõni muu linn
Tallinna, Tartu, Pärnu lähiümbrusmaapiirkond
HARIDUSAlg- või põhiharidus
Keskharidus või keskeriharidusKõrgharidus või üle selle
SISSETULEKkuni 2000 krooni
2001-3000 krooni3001-4000 krooni4001-5000 krooni5001-7000 krooni
üle 7000 krooniei oska öelda
keeldub vastamast
% interneti kasutajatestOlen kasutanudTean, aga kasutanud ei ole
33
18
24
31
32
33
27
34
29
19
34
27
16
26
46
22
23
35
31
27
40
28
31
35
19
31
34
29
29
26
30
23
28
37
37
28
32
30
33
28
30
34
34
34
29
28
19
13
19
20
21
13
6
19
18
15
21
15
7
19
20
14
14
19
9
19
18
17
25
34
17
26
29
30
32
35
25
25
29
34
36
24
26
42
23
25
33
31
24
33
34
29
15
6
13
15
16
8
5
15
13
7
17
10
4
12
20
13
7
19
12
10
19
13
13
23
17
19
20
23
22
31
18
21
28
29
20
18
21
25
15
18
28
24
17
23
24
22
4
1
4
3
4
3
2
4
4
4
3
2
2
3
5
3
1
6
6
5
6
2
2
26
13
17
22
28
21
30
25
19
16
25
24
15
23
27
16
17
18
29
20
39
22
24
20
� Internetti kasutavad mitte-eestlased on e-riigi teenuseid pakkuvatest keskkondadest oluliselt vähem teadlikud ning ka nende võimaluste kasutajate hulk on oluliselt väiksem eestlaste omast
� www.ametlikudteadaanded.ee on enamuse teiste teenustega vastupidiselt paremini tuntud ja enam kasutatav vanemate
Interneti kasutajate seas
Eestlased kasutavad e-riigi teenuseid mitte-eestlastest enam
Ametlikud e-Riigi teenused KohalikuERT Teadaanded internetipanga omavalitsuseriigiteataja.ee www.ametliku… kaudu kodulehekülg
RAHVUSeestlane
muu rahvusVANUS
16-2425-3435-4445-5455-64
ELUKOHTTallinn
Tartu, Pärnu, Narva või K.-Järvemõni muu linn
Tallinna, Tartu, Pärnu lähiümbrusmaapiirkond
HARIDUSAlg- või põhiharidus
Keskharidus või keskeriharidusKõrgharidus või üle selle
SISSETULEKkuni 2000 krooni
2001-3000 krooni3001-4000 krooni4001-5000 krooni5001-7000 krooni
üle 7000 krooniei oska öelda
keeldub vastamast
% interneti kasutajatestOlen kasutanudTean, aga kasutanud ei ole
38
16
21
39
36
34
36
33
33
31
36
30
8
32
51
23
26
42
37
48
51
24
30
27
26
28
26
26
29
24
29
19
24
27
31
30
27
25
25
28
25
27
22
24
30
27
22
6
7
17
24
24
26
17
18
18
25
17
3
18
28
10
14
21
17
23
32
17
17
27
23
23
26
27
32
26
27
19
18
29
32
18
26
33
30
24
23
27
27
32
23
26
42
16
26
45
38
33
32
32
36
26
41
41
20
38
40
32
35
43
42
35
37
36
30
23
19
24
21
18
23
24
25
15
21
28
22
21
20
27
16
16
17
17
26
29
19
30
52
22
40
49
46
44
38
29
46
45
60
56
35
41
59
46
38
48
46
42
54
45
41
29
31
29
29
25
35
30
35
25
27
22
32
30
30
26
28
33
29
26
36
23
26
31
21
Riigi ja KOV poolt pakutavate e-teenuste hulk pigem piisav
Kas riigiasutuste ja KOV-e poolt pakutavate e-teenuste hulk on täna teie arvates piisav?
KÕIK INTERNETI KASUTAJADRAHVUS
eestlanemuu rahvus
VANUS16-2425-3435-4445-5455-64
ELUKOHTTallinn
Tartu, Pärnu, Narva või K.-Järvemõni muu linn
Tallinna, Tartu, Pärnu lähiümbrusmaapiirkond
HARIDUSAlg- või põhiharidus
Keskharidus või keskeriharidusKõrgharidus või üle selle
SISSETULEKkuni 2000 krooni
2001-3000 krooni3001-4000 krooni4001-5000 krooni5001-7000 krooni
üle 7000 krooniei oska öelda
keeldub vastamast
% interneti kasutajatest
12
12
11
14
11
10
10
14
11
13
14
9
11
10
12
11
5
14
14
10
16
9
13
11
32
36
21
33
34
34
30
21
28
32
29
31
38
34
29
39
26
27
39
34
47
36
30
28
12
13
9
10
18
10
12
10
9
14
17
11
13
7
13
14
11
11
11
8
16
16
11
15
7
8
5
6
6
5
10
11
2
6
10
18
6
5
8
7
6
8
4
12
3
6
7
8
38
32
53
36
32
42
39
45
49
35
29
32
32
45
38
29
53
40
33
36
18
33
39
39
Täiesti piisav Pigem piisavPigem ebapiisav Täiesti ebapiisavEi oska öelda
� Selgelt enam on neid, kes arvavad, et riigi poolt pakutavate e-teenuste hulk on pigem või täiesti piisav (44%) kui neid, kes peavad seda pigem või täiesti ebapiisavaks (19%)
� Iga kolmas Interneti kasutaja ei oska öelda, kas riik pakub piisaval hulgal Interneti sisu või mitte
22
� Interneti kasutajad enamuses ei osanud nimetada teenuseid, mida riik või kohalik omavalitsus täna Internetis ei paku aga nad sooviksid kasutada
� Kõige enam oodati senisest suuremas mahus informatsiooni, näiteks: KOV tegemised, statistika, ajakohane info aktuaalsete teemade kohta, võimalused päringuid teha, töökohad piirkonnas, venekeelne info, üritused jm.
� Nimetati ka soovi teha Internetis neid tegevusi, mille pärast hetkel tuleb ühte või teise asutusse kohapeale minna või helistada (nt arsti aeg, dokumendid jm)
� Samuti leidis märkimisväärsel hulgal mainimist asjaolu, et informatsioon ühe ametiasutuse sees (ühest toast teise) ja erinevate ametite vahel ei liigu nii, nagu võiks ning see toob kaasa mõttetut ajakulu
Ettepanekuid riigile e-teenuste sisu osas oskavad teha vähesed
Milliseid teenuseid riik või KOV Internetis ei paku aga sooviks kasutada?
1%
2%
5%
asutustevaheline info liikumine
suhtlusvõimalused erinevate ametitega
senisest enam informatsiooni
% interneti kasutajatest
23
� Üldiselt ei näe Internetikasutajad Internetis võimalust varasemast enam sekkuda poliitikasse ja riigiametnike tegemistesse
� Kõige enam nähakse Internetis võimalust poliitikat paremini mõista, kuid ka siin on väitega nõustujaid vaid 22%
� Kõige vähem ollakse nõus väitega, et tänu Internetile läheb riigiametnikele rohkem korda, mida inimesed mõtlevad – selle väitega ei ole nõus koguni 55% Interneti kasutajatest
� Ühtmoodi ei olda nõus ka sellega, et Internet annab võimaluse valitsuse tegemistes rohkem kaasa rääkida või valitsust ja poliitikat mõjutada (ei ole nõus vastavalt 51% ja 53%)
Internetis ei nähta võimalust poliitika mõjutamiseks
mõistavad inimesed nagu Teie paremini poliitikat
saavad inimesed nagu Teie rohkem kaasa rääkida valitsuse tegemistes
saavad inimesed nagu Teie rohkem mõjutada valitsust ja poliitikuid
läheb riigiametnikele rohkem korda, mida inimesed nagu Teie mõtlevad
Tänu Interneti kasutamisele …
2
2
2
3
10
10
16
19
14
20
14
24
21
23
21
16
34
30
30
20
19
15
17
18
0% 20% 40% 60% 80% 100%
% Interneti kasutajatest
Olen täiesti nõus Pigem olen nõus Nii ja naaPigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus Ei oska öelda
24
� Ei saa välja tuua selgeid trende, et üks või teine Interneti kasutajate grupp hindaks oma poliitikas kaasa rääkimise võimalusi tänu Internetile keskmisest oluliselt suuremaks või väiksemaks
Suhtumine Interneti ja poliitika seostesse üsna üksmeelne
KÕIK INTERNETI KASUTAJADRAHVUS
eestlanemuu rahvus
VANUS16-2425-3435-4445-5455-64
ELUKOHTTallinn
Tartu, Pärnu, Narva või K.-Järvemõni muu linn
Tallinna, Tartu, Pärnu lähiümbrusmaapiirkond
HARIDUSAlg- või põhiharidus
Keskharidus või keskeriharidusKõrgharidus või üle selle
SISSETULEKkuni 2000 krooni
2001-3000 krooni3001-4000 krooni4001-5000 krooni5001-7000 krooni
üle 7000 krooniei oska öelda
keeldub vastamast
(% interneti kasutajatest, väitega pigem nõus või täiesti nõus)
Tän
u In
tern
eti
kasu
tam
isel
e …
saav
ad in
imes
ed
nagu
Tei
e ro
hkem
m
õjut
ada
valit
sust
ja
polii
tikui
d
saav
ad in
imes
ed
nagu
Tei
e ro
hkem
ka
asa
rääk
ida
valit
suse
tege
mis
tes
mõi
stav
ad in
imes
ed
nagu
Tei
e pa
rem
ini
polii
tikat
lähe
b rii
giam
etni
kele
ro
hkem
kor
da, m
ida
inim
esed
nag
u T
eie
mõt
leva
d
12
13
10
10
14
14
10
12
11
14
13
17
11
10
13
13
14
7
11
14
14
19
13
10
18
17
21
16
21
21
16
7
14
25
20
16
17
17
17
20
16
22
21
17
23
17
15
18
22
22
22
23
20
26
19
17
20
24
25
19
20
20
22
24
23
24
31
21
31
14
19
20
12
12
13
10
12
15
15
7
9
16
13
13
10
11
12
13
11
11
10
13
13
15
12
14
Interneti usaldusväärsus
26
� Interneti üks suurimaid väärtusi on selles sisalduv informatsioon. Neil, kes ei ole Internetti kasutanud puudub aga enamasti seisukoht selle suhtes, kas seda infot üldiselt tasub usaldada või mitte, st võib öelda, et neil puuduvad päris elementaarsed teadmised Interneti olemusest. Nendel, kes oskasid oma arvamust avaldada on pigem pessimistlik hoiak ja arvavad suuremas osas, et kuni pool Internetis olevast infost on usaldatav.
� Interneti kasutajad on oluliselt teadlikumad ja usaldavamad –vaid 13% ei osanud oma arvamust Internetis oleva info täpsuse ja usaldusväärsuse kohta avaldada ning 48% usub, et üle poole infost on adekvaatne
Interneti mittekasutajad ei oska Internetis oleva info usaldust hinnata
Kui suur osa informatsioonist Internetis on üldiselt Teie arevates usaldusväärne ja täpne?
0 15
9
19
30
11
45
1 3
64
13
0
10
20
30
40
50
60
70
Interneti mittekasutajad Interneti kasutajad
%
Üldse ei ole Väike osa Umbes pool
Enamus Kogu info Ei oska öelda
27
� Erinevatel allikatel Internetis on üsna suure erinevusega usaldusväärus ja täpsus Interneti kasutajate arvates
� Kõige enam usaldatakse riigiasutuste veebilehti – 66% usub, et enamus infost seal on täpne ja usaldusväärne
� Samaväärne hinnang on antud ajalehtede ja uudisteagentuuride uudistele – üldiselt (67%) arvatakse, et üle poole seal jagatavast infost on usaldatav
� Eelmainituga sarnases tegevusalas tegutsevad portaalide uudistelehed on saanud selgelt tagasihoidlikuma hinnangu –vaid 44% arvab, et enamus infost seal on täpne
� Infot vahendavate otsingumootorite usaldusväärsus on suhteliselt kõrge – enamust infost pidas täpseks 56%
� Üksikisikute poolt veebis avaldatud info usaldusväärsus on suhteliselt madal – enamust infost pidas täpseks 11%
Internetis pakutava info usaldusväärsus sõltub allikast
Kui suur osa järgmiste allikate kaudu Internetis pakutavast informatsioonist on Teie arvates üldjuhul usaldusväärne ja täpne?
0 1 1 1
82 5 5
10
26
6
1619
24 24
39
5448
38
9
27
138 6
2
25
12
1922
31
0
10
20
30
40
50
60
Riigiasutusteveebilehed
Ajalehtede,uudisteagentuuride
uudised
Otsingumootoritejagatav informatsioon
Portaalide uudised Üksikisiku pooltveebis avaldatud
informatsioon
% In
tern
eti k
asut
ajat
est
Üldse ei ole Väike osa Umbes pool Enamus Kogu info Ei oska öelda
Hoiakud ja arvamused
29
Palun öelge kuivõrd Te nõustute järgnevate väidetega?
9
8
12
15
19
17
20
25
25
53
38
48
60
67
53
68
17
21
27
28
31
37
35
39
44
25
44
40
30
25
39
24
31
33
36
33
14
31
31
21
17
4
10
5
4
3
3
1
22
32
13
12
3
8
8
3
4
2
2
2
1
22
6
12
10
34
7
7
11
10
18
6
5
4
4
4
6
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Nõustun täielikult Pigem nõustun Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu Ei oska öelda
Laste arvuti ja Interneti kasutust peetakse vajalikuks kontrollida
Mehed oskavad naistest paremini arvuteid kasutada
Interneti kasutamine suhtlus-vahendina võib edukalt asendada vahetut inimestevahelist suhtlemist
Interneti tõttu võõranduvad inimesed üksteisest
Inimesed, kellel puudub juurdepääs Internetile, on kõigis eluvaldkondades ebasoodsamas olukorras
Eesti on Euroopa üks edukamaid e-riike
Kõigile lastele tuleb võimalikult varakult võimaldada arvutite ja Interneti kasutamist
Internet soodustab töö- ja õpiaja tarbetut raiskamist
Interneti kasutamine muudab oluliselt inimeste elustiili
Arvutite ja Interneti sage kasutamine on tervisele kahjulik
Traadita Interneti leviala peaks Eestis olema vähemalt sama suur, kui mobiiltelefonide leviala
Lapsed saavad Internetist neile sobimatut informatsiooni
Laste arvutis ja Internetis veedetud aega peaks piirama
Lapsevanemad peavad huvi tundma, millega nende lapsed arvutis ja Internetis olles tegelevad
Lastel tuleks piirata ligipääsu teatud lehekülgedele Internetis
Internet laiendab inimeste silmaringi
Internet peaks olema kõigile lihtsalt ligipääsetav
30
� Selgelt võib öelda, et Eesti tööealised elanikud on seda meelt, et Internet peaks olema lihtsalt kõigile kättesaadav ning see ei tohiks piirduda vaid traadiga ühendusega
� Üldiselt on suhtumine Internetti pigem positiivne, sest usutakse, et see laiendab silmaringi; samas arvatakse, et arvuti kasutamisega tuleks piiri pidada, kuna liiga sage kasutamine rikub tervist
� Konservatiivne suhtumine valitseb laste ja Interneti kokkupuudete suhtes – nimelt ollakse seda meelt, et laste Internetikasutust peaks kontrollima külastatavate lehtede sisu, tegevuste ja kasutusaja mõistes
� Interneti kasutajad on üsna suures osas seda meelt, et Interneti kasutamine mõjutab oluliselt inimeste elustiili ning need, kellel puudub Internetile ligipääs on ebasoodsamas olukorras; kasutajad on ka selgelt enam seda meelt, et Internet ei soodusta töö- ja õpiaja tarbetut raiskamist.
� Inimestevahelise suhtluse mõjutajana näevad mittekasutajad Internetti veidi halvemas valguses, kui kasutajad. Mittekasutajad ei ole nii kindlad, et Internet võib näost-näkku suhtlust asendada ning pigem usuvad, et Interneti tõttu võõrandutakse teineteisest
� Internetti ei peeta üldiselt “meeste alaks” ning ei olda nõus väitega, et mehed saavad arvuti kasutamisega paremini hakkama kui naised
� Suurem osa neist, kes oskasid oma hinnangut anda (66%st 50%), pidas Eestit üheks Euroopa edukamaks e-riigiks; koguni kolmandik ei osanud siin oma hinnangut anda.
92% arvab, et Internet peaks olema kõigile lihtsalt kättesaadav
Info allikad ja vaba aeg
32
� Võrdselt suure tähtsusega nii meelelahutuseks, kui info saamiseks on otsene suhtlus, televisioon ja raadio
� Interneti kasutajad omistavad Internetile, kui info saamise allikale väga suure tähtsuse (keskmine 4,1). Meelelahutuse kanalina on Internet aga oluliselt vähem tähtis (keskmine 3,3).
� Internetiga sarnaselt on info ja meelelahutuse käärid ajalehtedel – tähtsus infoks 3,8 ja meelelahutuseks 3,1
� Lehtede ja Internetiga vastupidiselt nähakse aga kino, mis on tähtis pigem ainult meelelahutuskanalina ning infot sealt ei oodata
� Ajakirjade positsioon Interneti kasutajate keskmisena on suhteliselt nõrk nii infoallikana kui meelelahutuse kanalina; veel vähemoluliseks võib pidada ainult reklaamkatalooge
Internet on info allikana tähtsam, kui meelelahutuse kanalina
Kui tähtsad on Teie jaoks järgmised allikad … ?
2,3
2,3
3,3
3,8
4,1
3,8
4,0
4,3
2,0
3,1
3,3
3,1
3,3
3,8
4,1
4,5
1,0 2,0 3,0 4,0 5,0
Reklaamkirjad, kataloogid
Kino
Ajakirjad
Ajalehed
Internet
Raadio
Televisioon
Suhtlus (nt pere ja sõbrad)
ei ole üldse tähtis väga tähtis Interneti kasutajate keskmine hinnang
meelelahutuseksinfo saamiseks
Vastajate taust
34
Uuringu üldkogumi ja peamiste sihtrühmade taust (1)
Interneti kasutamineKokku kasutab ei kasuta
SUGUMeesNaine
VANUS16-2425-3435-4445-5455-64
HARIDUSAlgharidus või alla selle
PõhiharidusKeskharidus või keskeriharidus
Kõrgharidus omandamiselKõrgharidus või üle selle
RAHVUSeestlanevenelane
muu rahvusPERELIIKME NETOSISSETULEK
kuni 2000 krooni2001-3000 krooni3001-4000 krooni4001-5000 krooni5001-7000 krooni
üle 7000 krooniei oska öelda
keeldub vastamastTÖÖTAMINE
JahEi
4852
21212021
17
216
566
20
7125
4
1316
101087
2116
7327
4951
2726
2216
9
116
518
24
233
121191088
2318
7723
74
4456
24
133743
217
74
7
338
1931
119
52
1310
5941
59
� Kõige selgem ja tugevam kasutajate ja mittekasutajate eristumine on vanuserühmade lõikes
� Päris tugevalt mõjutab Interneti kasutamist ka haridustase, rahvus ning rahalised võimalused
� Sugu mõjutab Interneti kasutamist vähe
35
� Üle vanuserühmade peegeldub Interneti kasutajate ja mittekasutajate erinevus ka perekonnaseisu gruppidesse ning laste omamisse
� Piirkondlikult väga suuri erinevusi Interneti kasutamises ei ole
� Enese määratud paiknemine ühiskonna astmetel eristab üsna selgelt Interneti kasutajaid mittekasutajatest –kuni neljandat kihti on mittekasutajate seas üle kahe korra enam (48% vs 22%)
Uuringu üldkogumi ja peamiste sihtrühmade taust (2)
Interneti kasutamineKokku kasutab ei kasuta
PEREKONNASEISVallaline
Vabaabielu/kooseluAbielus
ÜksikvanemLahutatud
LeskKeeldub vastamast
LAPSEDJah
EiREGIOON
TallinnHarju, Lääne-Viru
Pärnu, Lääne, Saare, HiiuIda-Viru
Viljandi, Jõgeva, Järva, RaplaTartu, Valga, Põlva, Võru
ELUKOHTTallinn
Tartu, Pärnu, Narva või Kohtla-Järvemõni muu linn
Tallinna, Tartu või Pärnu lähiümbrusmaapiirkond
ÜHISKONNAKIHT123456789
10
2621
352
114
1
6931
311412131218
3119
1410
26
0.42
1016
3522
11310.4
3023
332
931
6337
31131312
20
3220
1310
25
0.417
1435
2413
310.5
11
1115
442
199
8911
2918
815
13
301518
928
0.44
2023
3215
5
16
