EESTI ENERGEETIKA 2002 - MKM€¦ · Web viewMuundamiseks teisteks energialiikideks For conversion to other forms of energy 153,9 159,0 160,2 157,8 177,0 Tarbitud tooraineks Consumed

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMinistry of Economic Affairs and Communication

EESTI ENERGEETIKA 2003

ESTONIAN ENERGY 2003

Eessõna 2 Preface

EESSÕNA / PREFACE


Kogumik annab ülevaate Eesti energeetikas toimunud arengutest viimase viie aasta jooksul. Siia on koondatud peamised energeetikat iseloomustavad statistilised andmed ja nende seotus üldmajandusnäitajatega. Põhiliselt on kasutatud Eesti Statistikaameti väljaandeid ”Energia-bilanss 1997” kuni “Energiabilanss 2003” ning “Eesti statistika aastaraamat 2004”.

Annual book gives an overview about development of Estonian Energy during last five years. All the main data about energy and its relationship with overall economic indicators are collected into this annual report. The main publications used: “Energy Balance 1997” until “Energy Balance 2003” and “Statistical Yearbook of Estonia 2004”.

Samuti kajastatakse ka energeetika aktuaalseid probleeme ja Euroopa Liidu energiapoliitika suundumusi.

Also the actual energy related problems and energy policy tendencies of EU are handled.

Kogumik on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimu-sel AS ENPRIMA ESTIVO poolt.

Annual book is composed by Ministry of Economic Affairs and Communication in co-operation with Enprima Estivo Ltd.

Loodame, et käesolev Eesti energia-sektori ülevaade on kasulik nii energeetikaspetsialistidele kui laiemale huviliste ringile.

We kindly hope that this overview about Estonian energy sector is useful for energy specialists and also for other interested people.

EESTI ENERGEETIKA 2003 ESTONIAN ENERGY

Sisukord 3 Table of Contents

SISUKORD / TABLE OF CONTENTS

EESSÕNA / PREFACE...............................................................................................2

SISUKORD / TABLE OF CONTENTS........................................................................3

MAJANDUSE JA ENERGEETIKA ARENGU PÕHIJOONI 2003. AASTAL MAIN FEATURES OF ECONOMIC AND ENERGY SECTOR DEVELOPMENTS IN 2003. .5Koidu Tenno, Anton LaurTTÜ Eesti Majanduse InstituutEstonian Institute of Economics at TTU

PRIMAARENERGIA / PRIMARY ENERGY..............................................................14AS ENPRIMA ESTIVO

ENERGIA TARBIMINE / ENERGY CONSUMPTION................................................16AS ENPRIMA ESTIVO

KÜTUSTE TARBIMINE / CONSUMPTION OF FUELS............................................18AS ENPRIMA ESTIVO

ENERGIA EFEKTIIVSUS / ENERGY EFFICIENCY..................................................18AS ENPRIMA ESTIVO

SOOJUSENERGEETIKA / HEAT ENERGY.............................................................18AS ENPRIMA ESTIVO

ELEKTRIENERGEETIKA / ELECTRICITY ENERGY...............................................18AS ENPRIMA ESTIVO

TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD, TURVAS, SOOJUSPUMBAD / RENEWABLE ENERGY RESOURCES, PEAT, HEAT PUMPS.......................................................18AS ENPRIMA ESTIVO

ENERGEETIKA JA KESKKOND / ENERGY AND ENVIRONMENT........................18AS ENPRIMA ESTIVO

EMISSIOONIKAUBANDUS JA ENERGEETIKA / EMISSION TRADING AND ENERGY....................................................................................................................18AS ENPRIMA ESTIVO

KÜTUSTE JA ENERGIA HINNAD / PRICES OF FUELS AND ENERGY................60AS ENPRIMA ESTIVO


Sisukord 4 Table of Contents

SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISE VÕIMALUSED / POSSIBILITIES OF COMBINED HEAT AND POWER PRODUCTION....................................................18AS ENPRIMA ESTIVO

SÜSINIKDIOKSIIDIMAKSU KEHTESTAMISE MAKROMAJANDUSLIK MÕJU EESTILE / MACROECONOMIC INFLUENCES OF THE IMPLEMENTATION OF A CARBON TAX IN ESTONIA.....................................................................................18Tea NõmmannLäänemere Linnade Liidu Keskkonna KomisjonUnion of Baltic Cities Commission on Environment

EL JA EESTI ENERGIAMAJANDUSLIKUD SUUNAD / DIRECTIONS OF ENERGY POLICY IN EU AND ESTONIA.................................................................................18Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMinistry of Economic Affairs and Communication

Taastuvenergeetikaga tegelevAte organisatsioonide tegevusest aastal 2003 / Overview of institutions related to renewable energy in 2003....................................18


Majanduslik taust 5 Economic Background

MAJANDUSE JA ENERGEETIKA ARENGU PÕHIJOONI 2003. AASTAL

MAIN FEATURES OF ECONOMIC AND ENERGY SECTOR DEVELOPMENTS IN 2003

Koidu Tenno, Anton LaurTTÜ Eesti Majanduse Instituut

Estonian Institute of Economics at TTU

Eesti majanduselu ilmestas 2003. aastal intensiivne ettevalmistustöö Euroopa Liiduga (EL) liitumiseks, sest Eesti oli arvatud kümne esimeses järjekorras (1. mail 2004) liituma kutsutud kandidaatriigi hulka. Liitumise järel on nii Eesti Statistikaametis kui Eesti Pangas 2003. a statistiliste andmete koostamisel järgitud EL makromajandusstatistika metoodikat ja nõudeid ning kõik majandus- ja finantsnäitajad on ka tagasiulatuvalt (aastate 1993-2002 kohta) vastavalt korrigeeritud.

Estonian economy in 2003 was characterised by intensive preparations for the accession to the European Union (EU), as Estonia was among the first ten candidate countries who were invited to join the EU (1st of May 2004). After the accession, both Statistical Office of Estonia and the Bank of Estonia have built statistics for 2003 in conformity with the EU methods and requirements for macroeconomic statistics, and all economic and financial indices have been also retroactively adjusted (for the years 1993-2002).

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel puudutasid muudatused kaudse rendi ja põhivara kulumi arvestamise metoodikat ning mõjutasid SKP väärtust kokkuvõttes suurenemise suunas. Maksebilansi koostamisel on Eesti Pank tagasiulatuvalt korrigeerinud veoteenuste ja väliskaubanduse kajastamist.

Changes in calculating the gross domestic product (GDP) concerned the methods of accounting imputed rent and depreciation of fixed assets, and ultimately influenced the value of GDP to increase. In the balance of payments the Bank of Estonia has retroactively adjusted the accounting of transportation services and foreign trade.

Nimetatud täpsustuste alusel arvutatud SKP oli 2003. aastal jooksevhindades 125,8 miljardit krooni ja 2000. a püsivhindades 111,2 miljardit krooni ehk 5,1% suurem kui 2002. aastal. Seega on SKP kasv 2003. aastal aeglustunud, võrreldes 2000., 2001. ja 2002. aastaga. Tähtsamad analüüsitavad majandus-näitajad aastate 1999-2003 kohta on toodud alljärgnevas tabelis.

The GDP computed on the basis of these adjustments in 2003 was 125.8 billion croons at current prices and 111.2 billion croons at constant prices of 2000, or 5.1% more than in 2002. Hence, the GDP growth in 2003 slowed down compared with 2000, 2001 and 2002. The major economic indicators for 1999-2003 are given in Table below.



TÄHTSAMATE MAJANDUSINDIKAATORITE VÄÄRTUSEDThe Main Economic Indices

NÄITAJA / Index 1999 2000 2001 2002 2003SKP jooksevhindades, mld krGDP at current prices, billion EEK 81.6 92.7 104.3 116.9 125.8

SKP 2000.a püsivhindades, mld. krGDP at 2000 constant prices, billion EEK 86.0 92.7 98.6 105.8 111.2

SKP elaniku kohta, tuh kr' 2000GDP per capita, thousand EEK' 2000 62.5 67.7 72.3 77.9 82.2

SKP muutus püsivhindades, %GDP change at constant prices, %

-0.1 7.8 6.4 7.2 5.1

Tarbijahinnaindeksi muutus, %Change of CPI, % 3.3 4.0 5.8 3.6 1.3

Kaupade eksport, mld krExport of commodities, billion EEK 36.8 55.8 57.9 57.0 62.5

Kaupade import, mld krImport of commodities, billion EEK 50.5 72.2 75.1 79.5 89.7

Väliskaubandusbilanss, mld krTrade balance, billion EEK -13.7 -16.4 -17.2 -22.5 -27.2

Väliskaubandusbilanss / SKP, %Trade balance / GDP, % -16.8 -17.7 -16.5 -19.2 -21.6

Kaupade eksport / SKP, %Export of commodities/GDP, % 45.1 60.2 55.5 48.8 49.7

Maksebilansi jooksevkonto, mld krCurrent account of the balance of payments, billion EEK -3.6 -5.1 -5.9 -11.9 -16.6

Jooksevkonto / SKP, % / Current account / GDP, % -4.4 -5.5 -5.6 -10.2 -13.2

Investeeringud põhivarasse, mld kr Investments in fixed assets, billion EEK 17.5 14.4 20.1 21.0 22.2

Sh. Välismaised otseinvesteeringud, mld kr (neto)Incl. foreign direct investments, billion EEK (balance) 3.2 5.6 5.9 2.6 10.4

Keskmine brutopalk kuus, krAverage monthly gross wages and salaries, EEK 4440 4907 5510 6144 6723

Muutus võrreldes eelmise perioodiga, %Change compared to previous period, % 7.6 10.5 12.3 11.5 9.4

Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek, krAverage monthly net income of household member, EEK 2016 2183 2289 2500 2789

Muutus võrreldes eelmise perioodiga, %Change compared to previous period, % 5.5 8.3 4.9 9.2 11.6

Töötuse määr, % / Unemployment rate, % 12.2 13.6 12.6 10.3 10.0

Primaarenergiaga varustatus (PEV), TWhTotal primary energy supply (TPES), TWh 54.8 53.0 55.7 53.9 58.6

PEV suhe SKP-sse, kWh/kr’2000TPES ratio to GDP, kWh/EEK’2000 0.64 0.57 0.56 0.51 0.53

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank / Sources: Statistical Office of Estonia, Bank of Estonia



SKP kasvu aeglustumine 2003. aastal on seotud eeskätt eratarbimiskulutuste kasvu ja kogu sisemajanduse nõudluse kasvu aeglustumisega, võrreldes eelnenud aastaga. Kui 2002. aastal kasvasid eratarbimiskulutused 9,9% ja kogu sisemajanduse nõudlus 12,3%, siis 2003. aastal olid need kasvud vastavalt 5,4% ja 5,3%. Samuti on SKP kasvu aeglustumine seotud väliskaubanduse puudujäägi ülisuure kasvuga. Välis-kaubanduse puudujääk ulatus jooksev-hindades 27,2 miljardi kroonini (kasv 2002. a võrreldes 20,8%) ehk 21,6%-ni SKP-st. Ka teenuste ekspordi ja impordi positiivset bilanssi arvesse võttes on koguimport kasvanud kiiremini kui eksport. Püsivhindades kasvas kaupade ja teenuste import 2003. aastal 9%, kaupade ja teenuste eksport aga 6%.

The slowing down of GDP growth in 2003 was primarily due to the slower growth of private consumption expenditure and of overall domestic demand compared with the previous year. While in 2002 private consumption expenditure increased 9.9% and overall domestic demand 12.3%, then in 2003 these growth rates were 5.4% and 5.3%, respectively. The slowing down of GDP growth rate was also induced by the enormous growth of foreign trade deficit. The foreign trade deficit amounted to 27.2 billion croons at current prices (growth relative to 2002 20.8%), or to 21.6% of GDP. Total imports have grown faster than exports also if to consider the positive balance of services import and export. Import of commodities and services at constant prices increased 9% in 2003, export of commodities and services 6%.

Väliskaubanduse puudujäägist on põhjustatud ka maksebilansi jooksev-konto suur puudujääk, mis 2003. aastal ulatus 16,6 miljardi kroonini (kasv 39,5% võrreldes 2002. aastaga) ehk 13,2% SKP-st. Selle puudujäägi suurust mõjutas ka tulude bilansi rekordiline puudujääk – 7,9 miljardit krooni, mis Eesti Panga andmetel on tingitud eeskätt mitteresidentide poolt Eestisse paigutatud kapitalilt ja tööjõult saadud tulu väljaviimisest. Jooksevkonto defitsiiti tasakaalustas aga välismaiste otseinves-teeringute erakordselt suur sissevool (12,5 miljardit krooni) ja välisinves-teeringute netosissevool (10,4 miljardit krooni), mis lõppkokkuvõttes kindlustas 2003. aastal positiivse maksebilansi.

The foreign trade deficit has also caused a large current account deficit of the balance of payments, which in 2003 amounted to 16.6 billion croons (growth 39.5% compared with 2002), or 13.2% of GDP. The amount of this deficit was also induced by the record large deficit of the income balance – 7.9 billion croons, which according to the Bank of Estonia was caused primarily by the repatriation of earnings from capital and labour invested by non-residents in Estonia. The current account deficit was, however, balanced by the huge inflow of foreign direct investments (12.5 billion croons) and net inflow of foreign investments (10.4 billion croons), which ultimately secured a positive balance of payments in 2003.

2003. aastal on märgatavalt vähenenud tarbijahindade kasv (inflatsioon). Tarbijahinnaindeksi kasv oli kogu taasiseseisvusperioodi madalaim, 1,3%. See oli tingitud peamiselt toidukaupade odavnemisest (muutus -0,6% võrreldes 2002. aastaga). Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 2003. aastal

The growth of consumer prices (inflation) has considerably diminished in 2003. The growth of consumer price index (CPI), 1.3%, was the lowest of all the re-independence period. That was mainly due to the cheapening of food products (change -0.6%, compared with 2002). Producer price index of industrial



2002. aastaga võrreldes veelgi vähem, vaid 0,2%. Märgatavalt tõusis aga ekspordihinnaindeks – 6,6% võrreldes 2002. aastaga.

production rose in 2003 relative to 2002 even less, 0.2% only. However, export price index rose noticeably – 6.6%, compared with 2002.

Tööturu olukord 2003. aastal võrreldes 2002. aastaga ei ole praktiliselt paranenud, kuigi formaalselt on tööhõive määr kasvanud 0,8 protsendipunkti (55,9%-lt 56,7%-ni) ja töötuse määr vähenenud 0,3 protsendipunkti võrra (10,3%-lt 10%-le). Hea näitaja on see, et rahvastiku majanduslik aktiivsus kasvas, eriti noorte (15-24 aastased) hulgas. Kuid samal ajal nende hulgas ka töötuse määr kasvas (20,6%-ni). Samuti on kasvanud töötuse määra erinevus maakondade vahel, kõikudes 5%-st Raplamaal 18,2%-ni Ida-Virumaal.

The labour market situation in 2003, compared with 2002, has not improved actually, though formally the employment rate has risen 0.8 percentage points (from 55.9% to 56.7%) and the unemployment rate has dropped by 0.3 percentage points (from 10.3% to 10%). A good phenomenon also is that economic activeness of the population increased, especially among the young (15-24 years old). However, the unemployment rate also rose among them (to 20.6%). And the differences in the unemployment rates across counties have also increased, ranging from 5% in Rapla County to 18.2% in Ida-Viru County.

2003. aastal jätkus palkade kasv, kuid veidi aeglasemas tempos kui kolmel eelneval aastal. Keskmine brutopalk ulatus 6723 kroonini ehk oli 9,4% kõrgem kui 2002. aastal. Samal ajal leibkondade sissetulekute kasv oli kiirem. Leibkonnaliikme kuukeskmine sissetulek ulatus 2789 kroonini ehk oli 11,6% suurem kui 2002. aastal. Sealjuures sissetulek palgatööst kasvas aeglasemalt (10%) kui siiretest (13,2%) ja eriti pensionidest (14%). Netosissetuleku erinevus maakondade vahel vähenes 3470 kroonilt Tallinnas (ületas Eesti keskmist 24%) kuni 2025 kroonini Ida-Virumaal (73% Eesti keskmisest). 2002. aastal olid need erinevused suuremad: Tallinn ületas Eesti keskmist 30%, Jõgeva maakond jäi aga Eesti keskmisest samavõrra maha.

Wages continued to rise in 2003, but at a slightly lower rate than in three previous years. Average gross wages and salaries amounted to 6723 croons, or 9.4% higher than in 2002. Household income growth at the same time was faster. Monthly average income per household member was 2789 croons or 11.6% higher than in 2002. Whereas income from wage labour increased more slowly (10%) than income from transfers (13.2%), especially pensions (14%). Net income differences across counties diminished from 3470 croons in Tallinn (24% higher than Estonian average) to 2025 croons in Ida-Viru County (73% of Estonian average). In 2002 these differences were bigger: Tallinn exceeded the Estonian average by 30%, Jõgeva County lagged as much behind the Estonian average.

Kokku võttes peab märkima, et vaatamata mitmetele positiivsetele tendentsidele 2003. aastal süvenes meie majanduses tasakaalustamatus. Majanduse arengu jätkusuutlikkuse kindlustamiseks vajame läbimõeldud strateegiat ja poliitilisi otsuseid, et vähendada tänast tarbimist ja

In conclusion, it should be mentioned that notwithstanding various positive tendencies the disequilibrium of our economy increased in 2003. For sustainable economic development we need a carefully planned strategy and political decisions to reduce current consumption and investment at the



investeerimist tulevaste põlvkondade arvel.

expense of future generations.

2003. aastal suurenes primaarenergia tarbimine (primaarenergiaga varustatus – PEV) 2002. aastaga võrreldes ligemale 8,8%, jõudes 210,8 PJ (58,6 TWh) tasemele. See on suurim kasv kogu taasiseseisvusperioodil. Samas 2003. aasta majanduskasv (5,1%) oli arvestatavalt väiksem. Seetõttu ei jätkunud juba 1996. aastal alanud SKP energiamahukuse vähenemistendents – toimus hoopis selle näitaja väike kasv tasemele 0,53 kWh/kr’2000 (vt tabel tähtsamate majandusindikaatorite kohta). Sellest võib ühelt poolt teha järelduse, et mullusega võrreldes ei õnnestunud 2003. aastal energia-kasutuse efektiivsust suurendada. Teiselt poolt on siin kindlasti aga suur mõju 2003. aasta alguse pikal külmaperioodil, mille järgnes ka hiline ja jahe kevad. Seetõttu ei saa sellistes aastatevahelistes võrdlustes ilmastiku mõju arvestamata teha päris adekvaatseid järeldusi. Kahjuks pole energiamajanduslikes analüüsides Eestis selleks veel kasutusel üldist ja ühtset metoodikat (nn kraadpäevade arvestamist).

Primary energy consumption (total primary energy supply – TPES) in 2003 increased nearly 9.9%, compared with 2002, amounting to 210.8 PJ (58.6 TWh). This was the biggest growth since the re-establishment of independence. However, economic growth in 2003 (5.1%) was considerably smaller. Therefore, the declining tendency of GDP energy intensity, which began already in 1996, did not continue – this indicator altogether rose slightly to the level of 0.53 kWh/EEK’2000 (see Table on main economic indices). A conclusion can be drawn from this that on the one hand, the efficiency of energy consumption was not increased in 2003, compared with the previous year. On the other hand, a long cold period at the beginning of 2003 followed by late and chilly spring definitely had a considerable effect. Therefore it is not possible in such comparisons of years, to drawn quite adequate conclusions without considering the effect of weather. Unfortunately, energy sector analyses in Estonia have not used for that common methods (so-called accounting of degree-days).

Analüüsides primaarenergiaga varus-tatuse struktuuri 2003. aastal näeme, et põlevkivi osakaal on eelmise aastaga võrreldes taas tõusnud – koguni 4,8% võrra, jõudes 64,7%-ni. Teiste kohalike kütuste – puidu ja turba – osakaalud on veidi vähenenud, moodustades vastavalt 9,7 ja 1,1%. Kokku katsid kohalikud energiaressursid primaarenergia tarbest seega 75,5%. Importkütustest on jätkuvalt langenud kivisöe osatähtsus (0,2%-ni) Uuesti on vähenenud ka raske kütteõli osakaal (0,6%-ni). Maagaasi osakaal on jäänud praktiliselt samale tasemele (13%), kusjuures pisut on vähenenud selle energeetiline kasu-tamine (ühe protsendi võrra), tarbimine keemiatööstuse toorainena (mis oli 2002. aastal madalseisus) aga

Analysing the structure of primary energy supply in 2003 we can see that the share of oil shale has risen again, compared with the previous year – by 4.8% even, amounting to 64.7%. The shares of other local fuels – wood and peat – have diminished slightly, accounting for 9.7 and 1.1% respectively. Local energy resources therefore covered together 75.5% of the primary energy consumption. From among imported fuels, the share of coal has continued to decline (to 0.2%). The share of heavy fuel oil has fallen again also (to 0.6%). That of natural gas has remained on the previous level (13%), whereas its consumption in energy production has slightly diminished (by one percent), its consumption as a raw



suurenenud üle kahe korra. material for chemical industry (which in 2002 was in depression), however, has increased over two times.

2003. aasta energiabilansis esitatud andmed kerge kütteõli ja mootorikütuste osas näitavad juba 2002. aastal rakendama hakatud abinõude mõju nende kütuste sisseveo ja tarbimise statistilise arvestuse korrastamiseks ning salakütuseäri ohjeldamiseks. Nii ei esine enam statistilist diferentsi arvutusliku ja tegeliku lõpptarbimise vahel kerge kütteõli ja diislikütuse osas. Nimetatud diferents autobensiini osas on 2002. aastaga võrreldes vähenenud kaks korda, moodustades siiski veel 16 tuh. tonni.

Information provided in the 2003 energy balance on light fuel oil and motor fuels indicate the effectiveness of the measures enforced already in 2002 for harmonising statistics on fuel imports and consumption and for restraining fuel smuggling. As a result, there is no statistical difference any more between calculated and observed final consumption of light fuel oil and diesel oil. This difference for motor gasoline has decreased two times since 2002, still amounting to 16 thousand tonnes.

Elektrienergia tootmise ja tarbimise osas jätkus 2003. aastal kasvutendents. Seekord tuleb aga mitmete näitajate osas rõhutada lausa hüppelist kasvu mullusega võrreldes. Elektrit toodeti 10159 GWh (19,1% enam). Oluliselt suurenes sisemaine tarbimine (6013 GWh-ni ehk 5,8%) eriti aga elektri eksport – netoeksport kasvas koguni 2,7 korda (1896 GWh-ni). Samal ajal õnnestus veelgi vähendada kadusid (absoluutsuuruses 5,2% võrra) ja suhteliselt ka elektrijaamade omatarvet (10,5-lt 10,4%-ni brutotoodangust). Seetõttu paranes märgatavalt energia-süsteemi efektiivsus – kaod ja omatarve kokku moodustasid brutotoodangust 22,1% ja kogumüügist (sisetarbimine + eksport) 28,4% (2002. aastal vastavalt 25,2 ja 33,7%). Vaadeldes elektrienergia sisetarbimist tegevusalade lõikes, näeme kõige suuremat kasvu äri- ja avalikus sektoris (8,6%). Ootamatult kõrge oli kasv ka tööstuses (7,9% – eelmiste aastate kasvud püsisid 1-2% piires). Veelgi märkimisväärsemaks tuleks aga pidada 5%-list elektritarbimise kasvu põllumajanduses, mis tähendab 12-aastase langusperioodi lõppu. Teistes valdkondades jäi tarbimine praktiliselt 2002. aasta tasemele, sh ka kodumajapidamistes (kasv vaid 0,6%). Kuna elanike arv on aga jätkuvalt

In the production and consumption of electricity a rising tendency continued in 2003. But now we have to point out a very sharp growth of many indices, compared with the previous year. Electricity was produced by 10,159 GWh (19.1% more). Inland consumption increased considerably (to 6013 GWh, or 5.8%), in particular electricity export – net export grew 2.7 times even (to 1896 GWh). At the same time, energy system managed to cut down losses (by 5.2% in natural units) and relatively also the own use of power plants (from 10.5 to 10.4% from gross output). Therefore, the energy system efficiency improved remarkably – losses and own use together accounted for 22.1% of gross output and 28.4% of total sales (inland consumption + exports) – against 25.2% and 33.7% in 2002. Analysis of the inland consumption of electricity by economic sectors indicates the biggest growth in business and public sector (8.6%). An unexpectedly big growth occurred also in industry (7.9% – in previous years it was around 1-2%). Even more remarkable is the 5% growth of electricity consumption in agriculture, which signifies the end of a 12-year period of decline. Consumption by other sectors remained nearly the same as in 2002, including households (growth only



kahanenud, suurenes elektri kodutarbimine elaniku kohta siiski 1176 kWh-ni (2002. a 1164 kWh). Elektri sisemaine kogutarbimine elaniku kohta oli 2003. aastal 4434 kWh (2002. a 4177 kWh). Siinkohal on huvitav ära tuua ka elanike kulutused elektrile. Statis-tikaameti leibkonnauuringute andmetel moodustasid need 2003. aastal leibkonnaliikme kohta kuukeskmiselt 88 krooni, mis moodustas 21,9% kõigist eluasemekuludest. Ülaltoodud näitajate dünaamika viimasel viiel aastal on esitatud järgmises tabelis.

0.6%). As the population number has continued to decrease, consumption by households per capita increased to 1176 kWh still (in 2002 1164 kWh). Inland consumption of electricity per capita was 4434 kWh in 2003 (in 2002 4177 kWh). Here it is interesting to present also households’ expenditure on electricity. According to the household survey data of the Statistical Office, the monthly average expenditure on electricity per household member amounted to 88 croons in 2003, which was 21.9% of all housing expenses. The dynamics of the above indicators in five recent years are given in Table below.

ELEKTRITARBIMINE JA KULUTUSED ELEKTRILEELANIKU KOHTA

Consumption of electricity and expenditure on electricity per capita

NÄITAJA / Index 1999 2000 2001 2002 2003Tarbimine Eestis, kWh/elan. Consumption in Estonia, kWh/cap 3833 3952 4102 4177 4434

sh kodutarbimine, kWh/elan. incl. in households, kWh/cap 988 1068 1160 1164 1176

Kulutused elektrile, kr/elan./kuusExpenditure on electricity, EEK/cap/month 56 60 68 76 88

Osakaal eluasemekuludes, %Share in dwelling expenditures, % 16,6 17,5 19,7 19,6 21,9Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

Näeme, et ootuspäraselt on elektritarbimise kasvuga kaasnenud ka elanike poolt elektrile tehtavate kulutuste suurenemine. Siinjuures on kulutused suurenenud ka aastatel 2001-2003, kui kodutarbimise kasv elaniku kohta oli vähene – tegemist on elektri hinna-tõusude mõjuga. Samas on kasvanud elektrile tehtavate kulutuste osakaal eluasemekuludes, mis tähendab, et nende kulutuste kasv on olnud kiirem kui teistel eluasemekulude komponentidel. Elektrienergia tarbimise ja tootmise kiire kasv oli ilmselt ka üks olulisemaid primaarenergia tarbimise suurenemise

We can see that, as expected, the increase in electricity production has been accompanied by an increase in people’s expenditure on electricity. Whereas these expenditures increased also in 2001-2003 when the growth of consumption by households per capita was small – this was an impact of the electricity price rises. Moreover, the share of electricity costs in housing costs has risen, meaning that the growth of these costs has been faster than other components of housing costs. Fast growth of electricity consumption and production obviously was one of the



põhjusi 2003. aastal. most significant reasons why primary energy consumption increased in 2003.

Kuna lähtuvalt olemasolevatest võimsus-test oli elektritoodangu suurenemine võimalik eeskätt põlevkivielektri tootmise suurendamise arvel, pidi suurenema ka põlevkivi osatähtsus elektrienergia tootmiseks kasutatavate kütuste hulgas. See osatähtsus tõusiski 2003. aastal 92,5%-ni, millega saavutasime taas 1998. aasta taseme. Gaasi osatähtsus elektri tootmisel langes 5%-ni (2002. a 6,1%). Märkmisväärne on küll hüdro- ja tuuleenergia tootmise 2,7-kordne kasv, kuid tootmismahud on siin veel väga väikesed (kasv 7 GWh-lt 2002. a 19 GWh-ni 2003. a).

As considering the existing capacities the increase of electricity production was possible actually on account of increasing oil shale-based electricity production, the share of oil-shale had to increase also among the fuels used for electricity production. This share rose in 2003 to 92.5%, by which we achieved the level of 1998 again. The share of gas in electricity production dropped to 5% (in 2002 6.1%). Remarkable was the 2.7-fold growth of hydro and wind energy production, though the production capacities are still very small here (growth from 7 GWh in 2002 to 19 GWh in 2003).

Üllatavalt stabiilsed on viimastel aastatel olnud soojuse tootmise ja tarbimise näitajad. Soojuse tootmine on püsinud 9800-10500 GWh ja tarbimine 8500-9100 GWh piires. Nii toodeti ka 2003. aastal 10256 GWh soojust (ligikaudu 70% sellest moodustas kaugküttesoojus) ja tarbiti 8982 GWh. Küsitav on siin just ilmastikuerinevuste vähene mõju aastate lõikes, mis annab alust järeldada, et külmematel aastatel võib esineda komforditaseme langust, mida teatud määral võidakse kompenseerida elektritarbimise suurendamisega – nii võis toimuda ka 2003. aastal.

Surprisingly stable have been heat production and consumption indices in recent years. Production of heat has been at the level of 9800-10,500 GWh and consumption around 8500-9100 GWh. Heat production in 2003 was 10,256 GWh (approximately 70% of this was district heat) and consumption 8982 GWh. Questionable here is the small effect of weather differences across years, which provides reason to conclude that the level of comfort may decline in colder years, which may be compensated to some extent by increasing electricity consumption. That is what could have happened also in 2003.

Energiasektoris 2003. aastal aset leidnud olulisemate sündmustena võib esile tuua järgmised: Märtsis kirjutasid Eesti Energia,

Latvenergo, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia alla ühiste kavatsuste protokollile ehitada Eesti ja Soome vahele merekaabel Estlink.

Toimus oluline muutus energeetikat reguleerivas seadusandluses. Nimelt hakkas 1. juulist kehtima neli uut seadust: Elektrituruseadus, Kaug-kütteseadus, Maagaasiseadus ja Vedelkütuse seadus, mis täiel määral asendasid senikehtinud Energia-

The major events in the energy sector in 2003 were as follows: In March, Eesti Energia, Latvenergo,

Pohjolan Voima and Helsingin Energia signed a protocol of intentions for building between Estonia and Finland a submarine cable Estlink.

An essential change occurred in energy related legislation. Namely, four new laws came into force from 1st July: the Electricity Market Act, District Heating Act, Natural Gas Act and Liquid Fuel Act, which completely repealed the so far



seaduse. Novembris algas Eesti EJ

renoveeritud 8. energiaploki katseekspluatatsioon.

2003. aastal sõlmiti ka raamlepped Hollandi ja Taaniga ühisrakenduste edendamiseks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel (Soomega sõlmiti analoogne leping juba 2002. aastal).

effective Energy Act. In November started the test

exploitation of the renovated 8th

energy block at Eesti PP. In 2003, framework agreements were concluded also with the Netherlands and Denmark for promoting joint implementation for reducing greenhouse gas emissions (analogous agreement with Finland was concluded in 2002).


Primaarenergia 14 Primary Energy

PRIMAARENERGIA / PRIMARY ENERGYAS ENPRIMA ESTIVO

PRIMAARENERGIA RESSURSID Primary Energy Resources

(PJ)

InVaru aasta algul

Stocks at the beginning of the year

TootmineProduction

ImportImport

Kokku Total

2000 20,7 132,4 72,6 225,7

2001 20,1 132,0 80,0 232,1

2002 14,6 140,3 74,3 229,2

2003 15,6 160,0 79,1 254,7Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

PRIMAARENERGIA RESSURSSIDE KASUTAMINEConsumption of primary energy resources

(PJ)

In

Varu aasta lõpus

Stocks at the endof the year

EksportExport

Merelaevade punkerda-

mineMarine

bunkering

Sisemaine tarbimine

Gross inland consumption*

KaodLoss

esKokku Total

2000 20,1 12,1 4,4 179,6 9,5 225,7

2001 14,6 12,6 4,2 190,6 10,1 232,1

2002 15,6 14,7 5,0 184,1 9,8 229,2

2003 19,3 19,9 4,7 201,8 9,0 254,7* Siin ei arvestata muundatud energia tootmiseks tarbitud energiat / energy consumed for production of converted energy is not taken into account.Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia


Primaarenergia 15 Primary Energy

KÜTUSTE PRIMAARENERGIAGA VARUSTATUS*Fuels Supply of Primary Energy

(PJ)

1997 2001 2002 2003Kivisüsi ja koks/ Coal and coke 1,2 2,3 0,8 0,4

Põlevkivi / Oil-shale 143,7 118,1 116,1 136,4

Kütteturvas ja –puit/ Peat and firewood** 29,7 24,0 24,2 22,8

Vedelkütus/ Liquid fuels*** 34,9 28,2 29,9 30,1

Gaas/ Gas**** 26,6 30,3 25,3 27,9

KOKKU / TOTAL 236,1 202,9 196,3 217,6* Primaarenergiaga varustatus = varu aasta algul + primaarenergia tootmine + import-eksport-merelaevade punkerdamine - varu aasta lõpul / Supply of primary energy = in stocks at the beginning of the year + production of primary energy + imports-exports - marine bunkering- in stocks at the end of the year.** Küttepuud, puiduhake ja –jäätmed, turbabriketi aasta alguse jääk / Firewood, wood chips and wood waste, peat briquette in stocks at the beginning of the year.*** Raske ja kerge kütteõli, põlevkiviõli, autobensiin, diislikütus, lennukipetrool ja –bensiin / Heavy fuel oil and light fuel oil, motor gasoline, diesel and aviation gasoline.**** Maa-, vedel- ja biogas / Natural gas, liquefied and biogas.Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

2003

Vedelkütus / Liquid fuels

13,8%

Gaas / Gas12,8%

Kütteturvas ja –puit / Peat and

firewood10,5%

Kivisüsi ja koks / Coal and coke

0,2%

Põlevkivi / Oil shale62,7%


Energia tarbimine 16 Energy Consumption

ENERGIA TARBIMINE / ENERGY CONSUMPTIONAS ENPRIMA ESTIVO

ENERGIA SISEMAINE TARBIMINECross Inland Consumption of Energy*

(PJ)

1999 2000 2001 2002 2003

Muundamiseks teisteks energialiikideksFor conversion to other forms of energy 153,9 159,0 160,2 157,8 177,0

Tarbitud tooraineksConsumed as raw material 7,2 7,7 8,1 3,9 4,9

Lõpptarbimine / Final consumption 95,6 96,2 102,0 106,9 109,7

Muu / Other 8,7 7,5 7,6 3,9 8,9

Kokku / Total 265,4 270,4 277,9 275,8 300,5

sh. elektrienergia / incl. Electricity 17,2 17,9 18,5 19,0 20,1

sh. soojus / incl. Heat 30,5 29,3 31,2 31,5 30,8* Sisaldab muundatud energia tootmiseks tarbitud energiat / energy consumed for production of converted energy is taken into account.Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

0

50

100

150

200

250

300

350PJ

1999 2000 2001 2002 2003

Muu / Other

Lõpptarbimine / Final consumptionTarbitud tooraineks / Consumed as raw material

Muundamiseks teisteks energialiikideks / For conversion to other forms of energy



ENERGIA LÕPPTARBIMINE ENERGIAKANDJATE KAUPAFinal Energy Consumption by Carrier Categories

(PJ)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Kivisüsi ja koks / Coal and coke 1,3 1,1 1,2 1,8 2,6 1,2 0,8

Põlevkivi / Oil shale 2,2 3,6 2,3 1,9 1,8 1,1 1,4

Kütteturvas ja –puit / Peat and firewood* 19,8 15,2 14,7 14,3 14,4 14,4 16,8

Vedelkütus/ Liquid fuels** 30,5 29,5 23,7 20,7 28,4 33,7 35,3

Gaas / Gas *** 3,9 4,2 3,1 3,3 3,6 4,0 4,6

Elektrienergia / Electricity 17,7 18,3 17,2 17,9 18,5 19,0 20,1

Soojus / Heat 36,6 33,6 30,5 29,3 31,2 31,5 30,8

Kokku / Total 112,0 105,5 92,7 89,2 100,5 104,9 109,8* Kaasaarvatud turbabrikett, puiduhake, ja –jäätmed/ Including peat briquette, wood chips and wood waste.** Raske ja kerge kütteõli, põlevkiviõli, autobensiin, diislikütus, lennukipetrool ja –bensiin/ Heavy fuel oil, shale oil and light fuel oil, motor gasoline.*** Maa-, vedel-, põlevkivigaas/ Natural gas, liquefied gas and oil shale gas.Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

2003

Soojus / Heat28%

Vedelkütus / Liquid fuels

32%

Kivisüsi ja koks / Coal and coke

1%

Elektri-energia / Electricity

18%

Kütteturvas ja -puit/ Peat and

firewood*15%

Gaas / Gas 5%

Põlevkivi / Oil shale

1%



ENERGIA LÕPPTARBIMINE MAJANDUSHARUDESFinal Energy Consumption by Sector Categories

(PJ)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Tööstus / Industry 27,2 26,0 19,1 20,7 22,1 21,1 24,5Põllumajandus / Agriculture 3,3 3,5 2,3 2,5 2,3 4,4 4,6

Transport / Transport 14,5 16,1 14,0 14,3 16,4 19,2 17,7

Äri ja avalik teenindus Commercial and public services 7,9 8,2 9,6 10,0 11,2 12,9 13,2

KodumajapidamineHouseholds 59,1 51,7 50,3 48,7 50,0 50,0 49,6

KOKKU / TOTAL 111,9 105,4 95,2 96,2 102,0 107,6 109,6Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

2003

Tööstus / Industry

22%

Kodumaja-pidamine /

Households46%

Põllumajandu/Agriculture

4%

Äri ja avalik teenindus /

Commercial and public services

12%Transport / Transport

16%


Kütuste tarbimine 19 Consumption of Fuels

KÜTUSTE TARBIMINE / CONSUMPTION OF FUELSAS ENPRIMA ESTIVO

KÜTUSTE KOGUTARBIMINE MAJANDUSHARUTITotal Consumption of Fuels by Branches of Economy

2003

Töös

tus

Ene

rgee

tika

Põl

lum

ajan

dus

Tran

spor

t

Äri-

ja a

valik

teen

indu

s

Kod

u- m

ajap

idam

ine

Tarb

itud

kokk

u (k

ogus

ed)

Kivisüsi ja koks, 1000 tCoal and coke, 1000 t 12 4 1 0 9 19 55

Põlevkivi, 1000 tOil shale, 1000 t 163 15311 0 0 0 0 15474

Turvas, 1000 tPeat, 1000 t 16 405 0 1 7 16 445

Puit, 1000 tmWood, 1000 m3 889 518 27 2 88 2006 3530

Maagaas, mln m3

Natural gas, million m3 265 427 9 2 98 47 848

Vedelgaas, 1000 tLiquefied gas, 1000 t 2 0 0 0 0 4 6

Raske kütteõli, 1000 tHeavy fuel oil, 1000 t 10 4 0 70 16 0 100

Põlevkiviõli, 1000 tShale oil, 1000 t 41 73 1 0 6 0 121

Kerge kütteõli ja diisllikütus, 1000 tLight fuel oil and diesel oil 1000 t

104 26 86 264 57 55 591

Autobensiin, 1000 tMotor gasoline, 1000 t 34 3 7 5 46 211 306

Indu

stry

Ene

rgy

supp

ly

Agr

icul

ture

Tran

spor

t

Com

mer

cial

and

pu

blic

ser

vice

s

Hou

seho

lds

Tota

l con

-su

mpt

ion

Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia



KÜTUSTE SISEMAINE TARBIMINE*Gross Inland Consumption of Fuels

2003

Kiv

isüs

i ja

koks

Coa

l and

cok

e

Põl

evki

viO

il sh

ale

Turv

asP

eat

Pui

tW

ood

Gaa

sG

as

Ras

ke k

ütte

õli

Hea

vy fu

el o

il

Põl

evki

viõl

iS

hale

oil

Ker

ge k

ütte

õli j

a di

islik

ütus

Ligh

t fue

l oil

and

dies

el

Aut

oben

siin

Mot

or g

asol

ine

PJ 1,2 136,4 4,2 24,0 27,8 1,2 4,8 23,1 13,2* Kütuse sisemaine tarbimine = tarbitud muundamiseks teisteks energialiikideks + energiasektori tarve + tarbitud tooraineks + lõpptarbimine / Gross inland consumption of fuels = consumption for conversion to other forms of energy + consumption of energy sector + consumption for non-energy purposes + final consumption.Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

Raske kütteõli / Heavy fuel oil

0,5%

Põlevkiviõli / Shale oil

2,1%

Gaas / Gas12,9%

Puit / Wood7,5%

Turvas / Peat2,3%

Kerge kütteõli ja diiselkütus/

Light fuel oil and Diesel10,5%

Autobensiin / Motor gasoline

6%Kivisüsi ja koks / Coal and coke

0,5%


Kerge kütteõli ja diislikütus kuuluvad ühe kaubakoodi alla ning statistiliselt neid lahus ei vaadelda. Sellegipoolest võib statistikast välja lugeda et soojuse tootmiseks kasutati 2003. aastal 34 tuhat tonni kerget kütteõli ehk 1 429 TJ.

Light fuel oil and diesel belong under same EKN code and statistics handles them together. Nevertheless we can point out that for heat production 34 thousand tonnes light fuel oil was used in 2003 or 1 429 TJ.



KÜTUSTE LÕPPTARBIMINE MAJANDUSHARUTI Final Consumption of Fuels by Sector Categories

2003

TööstusIndustry

Energia-sektorEnergy sector

Põllu-majandusAgriculture

TransportTransport

Äri- ja avalik teenindus

Commercial and public services

Kodu-majapidamineHouseholds

Tarbitud kokku

Total con-sumption

PJ 8,0 2,0 3,4 17,2 2,1 28,3 61,0Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

Kodumajapidamine /

Households47%

Transport / Transport

28%

Tööstus / Industry

13%

Energeetika / Energy Sector

3%

Äri- ja avalik teenindus /

Commercial and Public Services

3%

Põllumajandus / Agriculture

6%



KÜTUSTE TARBIMINE ELEKTRIENERGIA JA SOOJUSE TOOTMISEKS

Consumption of Fuels for Electricity and Heat Generation

(PJ)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Kivisüsi / Coal 1,1 0,8 0,8 0,5 0,5 0,4 0,4

Põlevkivi / Oil shale 109,6 98,8 95,3 92,5 88,9 86,5 104,5

Kütteturvas / Peat 2,2 1,7 1,4 1,3 1,7 1,9 1,9

Küttepuit / Firewood 5,6 6,2 6,4 6,4 7,7 7,7 7,7

Maagaas / Natural gas 16,6 14,6 14,4 18,5 19,8 19,4 19,2

Raske ja kerge kütteõliHeavy and light fuel oil 14,0 14,3 12,3 5,0 4,3 3,5 2,6

Põlevkiviõli / Shale oil 4,2 4,3 4,3 4,2 4,9 4,8 4,5

Muu kütus* / Other fuels 4,7 3,3 2,7 4,2 4,7 5,2 5,2

KOKKU / TOTAL 158,0 144,0 137,6 132,6 132,5 129,5 146,0*Põlevkivi- ja biogas / Oil shale gas and biogasAllikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

2003

Muu kütus / Other fuels

3,6%

Küttepuit / Firewood

5,3%

Põlevkiviõli / Shale oil

3,1%

Kivisüsi / Coal0,3%

Raske ja kerge kütteõli /

Heavy and light fuel oil1,8% Kütteturvas /

Peat1,3%

Maagaas / Natural gas

13,2%




KÜTUSTE TARBIMINE KATLAMAJADE KATELDESFuel Consumption in Heat Only Boiler Houses

(PJ)

1998 1999 2000 2001 2002 2003Põlevkiviõli / Shale oil 3,6 3,1 3,7 4,4 4,4 4,0

Raske kütteõli Heavy fuel oil 8,5 6,9 3,4 2,9 2,1 1,1

Kerge kütteõliLight fuel oil 1,3 1,5 1,4 1,3 1,3 1,4

Maagaas / Natural gas 10,6 10,2 9,1 10,2 10,5 10,6

Turvas ja biokütused Peat and biofuels 7,1 6,9 6,2 8,4 8,6 8,7

Põlevkivi / Oil shale 0,8 0,5 0,3 0,2 0,3 0,2

Kivisüsi / Coal 0,8 0,8 0,5 0,5 0,4 0,4

Muu kütus / Other fuels 0,4 0,4 0,6 0,4 0,4 0,1

KOKKU / TOTAL 31,8 28,8 23,8 28,3 28,0 26,5Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

2003

Maagaas / Natural gas

40%

Muu kütus / Other fuels

0,4%


Kivisüsi / Coke 1,5%

Raske kütteõli / Heavy fuels

4,2%

Põlevkiviõli / Shale oil15,1%

Turvas ja biokütused / Peat

and biofuels32,8%

Kerge kütteõli / Light fuels

5,3%



KÜTUSTE TARBIMINE ELEKTRIJAAMADES ENERGIA TOOTMISEKS

Consumption of Fuels in Power Plants for Energy Generation

2002-2003

KokkuTotal

Elektrienergia tootmiseks

for electricity generation

Soojuse tootmiseks

for heat generation

2002 2003 2002 2003 2002 2003Põlevkivi, 1000 tOil-shale, 1000 t 10 379 12 621 9 383 11 691 996 930

Turvas, 1000 tPeat, 1000 t 100 93 22 25 80 68

Puidujäätmed, 1000 tmWood waste, 1000 sm3 25 - - - 25 -

Raske kütteõli, 1000 tHeavy fuel oil, 1000 t 2,4 - 0,4 - 2 -

Põlevkiviõli, 1000 tShale oil, 1000 t 8 12 7 10 1 2

Diislikütus, 1000 tDiesel oil, 1000 t 0,2 0,2 0,2 0,2 - -

Maagaas, mln m3

Natural gas, million m3 267 259 82 77 185 182

Muu kütus, 1000 tceOther fuels, 1000 tce 160 175 72 76 88 99

KOKKU, TJ / TOTAL, TJ 102 394 120 121 84 031 102 637 18 363 17 484Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia



Kütuste tarbimine elektri tootmiseksConsumption of Fuel for Power Production

2003

PõlevkiviOil-shale95,58%

Muu kütusOther fuels

1,82%

MaagaasNatural gas

2,11%

DiislikütusDiesel oil

0,01%PõlevkiviõliShale oil

0,32%TurvasPeat

0,16%


Energia efektiivsus 26 Energy Efficiency

ENERGIA EFEKTIIVSUS / ENERGY EFFICIENCYAS ENPRIMA ESTIVO

Üldiselt General

Energia efektiivsus näitab kui efektiivselt kasutatakse primaarenergiat ja seda võib vaadelda energia tootmise ja kasutamise efektiivsusena. Selle alusel võrreldakse energiakasutust erinevates riikides.

Energy efficiency shows the effectiveness of the use of primary energy and also could be handled as effectiveness of energy production and usage. Comparisons about energy usage in different countries could be made based on this indicator.

Osa primaarenergiat muundatakse teisteks energialiikideks ning kadu muundamisel moodustab aastate lõikes kuni 40%, viimastel aastatel 35-37%. Lõpptarbimine moodustab kogu primaarenergiast ligikaudu poole ja see näitab ühtlasi ka kogu energiakasutuse efektiivsust.

Part of primary energy is converted to other energy forms; energy losses of this process were up to 40% over the years, 35-37% during previous years. Final consumption is about half from primary energy and it shows also the total effectiveness of the energy usage.

ENERGIAKASUTUSEnergy usage

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

400000

450000

1990 1995 2000 2001 2002 2003

TJ

Primaarenergiaga varustatusEnergiaga varustatus pärast muundamistEnergiasektori omatarveTarbitud tooraineksKütuse ja energia kaduLõpptarbimine




EFEKTIIVSUSNÄITAJADEfficiency indicators

(%)

1990 1995 2000 2001 2002 2003Kadu muundamiselConversion losses 40,3 39,2 40,3 37,1 35,7 37,4

Kogu energiakasutuse efektiivsus

Total energy efficiency48,8 51,8 53,3 49,9 46,4 48,2


Kaod elektrivõrkudes Electricity network losses

Kaod elektrivõrkudes on aasta-aastalt vähenenud tänu võrkudesse tehtud investeeringutele ning uute liinide ja seadmete paigaldamisele. Aastal 2003 vähenes elektrivõrgukadude protsent võrreldes eelmise aastaga 2,6% võrra.

Electricity losses have been decreased year by year thanks to investments and installation of new lines and equipment. Percentage of losses from electricity network decreased by 2.6% in year 2003 compared to previous year.

Kaod soojusvõrkudes ja koostootmise efektiivsus

Heat network losses and CHP efficiency

Soojusvõrgu kadusid ja koostootmise efektiivsust ei ole Statistikaameti andemetel võimalik hinnata, kuna kõik väljastatavad ja tarbitavad soojuse kogused ei ole mõõdetud. 2003 aastal väljastati aastal kaugküttesoojust 7 112 GWh ja kaod soojusvõrkudes olid 1 274 GWh. Energiasektori poolt toodetud soojuse netokogus oli 2003 aastal 10 256 GWh ja energiasektori omatarve (sh kaevandused, põlevkiviõli tootmine) oli 435 GWh.

Losses of heat network and CHP effectiveness can not be estimated if there is not relevant data available in statistics, as all output and consumed heat amounts are not measured. In 2003 the output of district heating was 7 112 GWh and network losses were 1 274 GWh. In 2003 the net output of heat by energy sector was 10 256 GWh and auxiliary consumption of energy sector (incl mines, oil shale oil production) was 435 GWh.



ELEKTRIVÕRGUKAOD 2002 .Electricity Network losses in 2002

Võrku edastatud elekter /

Electricity into grid

8046 GWh

Müüdud elekter / Sold electricity

6789 GWh(sh. eksport /incl. export 1102 GWh )

Kadu / Losses1257 GWh (15,6%)

ELEKTRIVÕRGUKAOD 2003 a.Electricity Network losses in 2003

Võrku edastatud elekter /

Electricity into grid

9194 GWh

Müüdud elekter / Sold electricity

8167 GWh (sh. eksport /incl. export 1989 GWh)

Kadu / Losses1192 GWh (13,0%)



Energiasäästu Sihtprogramm Target Programme on Energy Conservation

Sihtprogrammi eesmärgid ajavahemi-kuks 2000-2005.

The objectives of the target programme for the period of 2000-2005

1. Vastavalt Kütuse- ja energia-majanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale on sihtprogrammil järgmised üldised eesmärgid:

1. Pursuant to the Long-term National Development Plan for the Fuel and Energy Sector, the target programme has the following general objectives:

Majandusarengu kasvule kaasa - aitamine, suurendades Eesti toodete ja teenuste konkurentsivõimet. Uute efektiivsemate tehnoloogiate laiem juurutamine soodustab majanduse arengut.

Contributing to the growth of economic development by increasing the competitiveness of Estonian products and services. Wider implementation of new, more effective energy technologies facilitates the development of economy.

Energiatarbijate varustuskindluse tagamine lõpptarbija jaoks optimaalse energia hinnaga. Energia efektiivne kasutamine aitab tagada tarbijate varustuskindlust.

Ensuring the security of supply for the end-user at an optimum price of energy. Effective use of energy helps to guarantee the security of energy supply.

Keskkonnamõjutuste vähendamine. Säästev energiatootmine vähendab keskkonna kahjulikku mõju inimeste tervisele, toetades kaudselt ka sotsiaalse heaolu tõusu.

Decreasing environmental impacts. Sustainable energy production reduces the harmful effect of the environment on the public health, and indirectly supports the improvement the social welfare.

Energiatarbijate heaolu ja efektiiv - sema töökeskkonna tagamine. Tehnilised abinõud valgustuse, kütte ja ventilatsiooni moderniseerimiseks kodumajapidamistes ja munitsipaal-hoonetes vähendavad oluliselt elektri ja soojuse tarbimist.

Ensuring the welfare of energy users and a more effective working environment. Technical measures in modernisation of illumination, heating and ventilation in house-holds and municipal buildings considerably reduce the power and heat consumption.

Majandusarengu ühtlustamine. Energeetikaalaste investeeringute suunamine vähem eelistatud piir-kondadesse vähendamaks regionaalseid erinevusi.

Harmonising the economic development. Direct the energy investments to less favourable regions reducing regional differences.

2. Konkreetsemad energia efektiiv-sust taotlevad eesmärgid:

2. More concrete objectives requesting energy efficiency:

Hoida majanduskasvust tingitud energiatarbe muutus vähemalt kaks korda madalamal kui SKP juurde-kasv.

Maintaining the change in energy consumption conditioned by the economic growth at least twice lower than the increase of GDP.

Tagada aastateks 2008-2012 Kyoto protokolli järgne 8% CO2 emissiooni

Ensure the decrease of the emission of CO2 by 8% as compared with the year of



vähenemine 1990. a. võrreldes, tõstes energia tootmise ja transpordi efektiivsust, kasutades keskkonna-sõbralikumaid kütuseid ja vähen-dades energia eritarbimist kõigis majandusharudes ja kodumaja-pidamistes.

1990, sequential to the Kyoto Protocol, by increasing the efficiency of energy production and transportation by using environmentally friendly fuels and by reducing energy consumption in all sectors and households.

Energiasäästu sihtprogrammi rakenduskava aastateks 2001-

2005

Implementation Plan for National Programme on Energy Saving for the period of 2001-

2005

Järgnevalt on esitatud lühiülevaade Energiasäästu Sihtprogrammi rakendus-kavas planeeritud energiasäästualastest projektidest.

The following is a brief overview of energy saving projects that are included in the implementation plan of the National Programme on Energy Saving.

Projekt 1. Rahvusvaheline koostöö ja osalemine energiasäästualastes projekti-des.

Project 1. International co-operation and participation in energy saving projects.

Projekt 2. Sihtprogramm “Biokütuste ja teiste taastuvate energiaallikate ning turba majanduslikult põhjendatud raken-damine energia tootmisel” välja-töötamine ja käivitamine.

Project 2. Development and implementation of programme on economically viable exploitation of biological fuels, other renewable energy sources and peat in energy production.

Projekt 3. Energeetika arengukavade ja tasuvusuuringute väljatöötamise jätka-mine maakondadele ja kohalikele omavalitsustele.

Project 3. Continuation of preparing development plans and feasibility studies in energy issues for counties and local governments.

Projekt 4. Hoonete energeetilise serti-fitseerimise metoodika väljatöötamine.

Project 4. Development of methods for energy certification of buildings.

Projekt 5. Energia-auditite teostamise metoodika väljatöötamine tööstusette-võtetele.

Project 5. Development of methods for conducting energy audits in industrial enterprises.

Projekt 6. Programmi väljatöötamine soojusvarustuse süsteemide optimeeri-miseks ning elektri ja soojuse koos-tootmise potentsiaali rakendamiseks.

Project 6. Development of a programme for optimisation of heating systems and exploiting the potential of co-generation.

Projekt 7. Energiakulu mõõtmisviiside analüüs ja nende seosed energia-tarbimisega ning tarbijate käitumisega.

Project 7. Analysis of methods of measurement of energy consumption and their link with energy consumption and consumer behaviour.

Projekt 8. Energiasäästualane koolitus-tegevus.

Project 8. Training on energy saving.

Projekt 9. Energiasäästualaste info-kampaaniate läbiviimine.

Project 9. Information campaigns on energy saving.

Projekt 10. Üle 15 kW võimsusega katelde regulaarse kontrollsüsteemi väljatöötamine ja rakendamine.

Project 10. Development and implementation of regular inspection system for boilers with a capacity over 15 kW.


Soojusenergeetika 31 Heat Energy

SOOJUSENERGEETIKA / HEAT ENERGYAS ENPRIMA ESTIVO

SOOJUSE TOOTMINE KATLAMAJADES JA ELEKTRIJAAMADESHeat Production in Boiler Houses and Power Plants

(TWh)

1999 2000 2001 2002 2003Katlamajades / In boiler houses 6,8 6,0 6,4 6,5 6,3

Elektrijaamades / In power plants 3,6 3,8 4,0 4,0 4,0

TOODETUD KOKKU / Total Production 10,4 9,8 10,4 10,5 10,3

sh väljastatud kaugkütteks incl. for district heating 8,0 7,4 7,4 7,5 7,1


KATELDE ARV, VÕIMSUS JA TOODETUD SOOJUSNumber of Boilers, Capacity and Generated Heat

VõimsusCapacity

MWKatelde arv

Number of boilersKoguvõimsus

Total capacity, MWToodetud soojusGenerated heat,

GWh2002 2003 2002 2003 2002 2003

< 1 / up to 1 3 247 3 321 1 134 1 054 1 425 1 381

1–5 /1–5 547 532 1 333 1 289 1 832 1 825

5–20 / 5–20 185 185 1 689 1 639 2 139 2 069

20–60 / 20–60 16 12 788 553 393 281

> 60 / over 60 7 9 814 1 012 718 755

Katlad kokkuBoilers total 4 002 4 059 5 758 5 547 6 507 6 311




KATLAMAJADE KATELDE, VÕIMSUSTE JA TOODANGU JAOTUS KASUTAVA KÜTUSE JÄRGI*

The Distribution of Boilers, Loads and Production of Heat Only Boiler Houses by Used Fuel

Kütuste kasutamine

Consumption of Fuels

Katelde arvNumber of boilers

KoguvõimsusTotal capacity, MW

Toodetud soojusGenerated heat,

GWh

2002 2003 2002 2003 2002 2003Kivisüsi / Coal 303 277 121 112 74 70

Põlevkivi / Oil shale 18 12 63 50 48 39

Turvas / Peat 55 40 58 58 215 241

Puit / Wood 792 863 768 798 1715 1700

Raske kütteõli /Heavy fuel oil 87 75 467 294 452 228

Põlevkiviõli / Shale oil 429 387 1029 936 963 876

Kerge kütteõli Light fuel oil 899 1027 443 514 274 318

Gaas / Gas 1127 1140 2661 2750 2620 2783

Elekter / Electricity 283 232 29 23 27 23

Muu kütus Other fuels 9 5 114 12 119 33

*Kõik soojust tootvates katlamajades kasutusel olevad katlad / all boilers used for heat production in heat only boiler housesAllikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia



KATLAMAJADES TOODETUD SOOJUSGenerated Heat in boiler Houses

2003

Põlevkiviõli /Shale oil13,9%

Kivisüsi /Coal1,1%Elekter /

Electricity0,4%

Turvas /Peat3,8%

Põlevkivi /Oil shale

0,6%

Muu kütus /Other fuels

0,5%

Puit /Wood26,9%

Raske kütteõli /Heavy fuel oil

3,6%Kerge kütteõli /

Light fuel oil5,0%

Gaas /Gas

44,1%



SOOJUSE LÕPPTARBIMINE MAJANDUSHARUDE KAUPAFinal Heat Consumption by Sector Categories

(PJ)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003MuutusChange

Tööstus / Industry 11,7 11,1 8,0 8,3 8,5 9,0 9,2 +2,2%

Põllumajandus / Agriculture 0,7 0,7 0,5 0,4 0,5 0,5 0,5 +0,0%

Transport / Transport 0,5 0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 +0,0%

Äri- ja avalik teenindusCommercial and publicservices

2,5 2,4 4,5 4,6 5,3 5,4 5,2 -3,7%

Kodumajapidamine Households 21,1 19,0 17,2 15,8 16,6 16,5 15,6 -5,5%

Muu tarbimine Other consumption 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 +0,0%

Kokku / Total 36,5 33,5 30,4 29,3 31,2 31,5 30,7 -2,5%Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

2003

Transport /Transport

0,7%

Põllumajandus /Agriculture

1,6%

Tööstus /Industry30,0%

Muu tarbimine /Other

consumption0,0%

Kodumajapida-mine /

Households50,8%

Äri- ja avalik teenindus /

Commercial and public

services16,9%


Elektrienergeetika 35 Electricity Energy

ELEKTRIENERGEETIKA / ELECTRICITY ENERGYAS ENPRIMA ESTIVO

ELEKTRIJAAMADE VÕIMSUS JA TOODANGProduction of Power Plants

2002-2003

KokkuTotal

Avalikud Public

AutonoomsedAuto producers

2002 2003 2002 2003 2002 2003Soojuselektri-jaamade elektri-võimsus, MW

Electrical capacity of thermal power plants, MW

paigaldatud 3 019 3 019 2 985 2 984 34 34 installed

kasutatav 2 406 2 410 2 377 2 378 28 31 available

Hüdroelektri-jaamade elektri-võimsus, MW

Electrical capacity of hydro power plants, MW

paigaldatud 3,1 3,8 2,9 3,8 0,2 - installed

kasutatav 3,0 3,6 2,8 3,6 0,2 - available

Tuuleelektrijaamade elektrivõimsus, MW

Electrical capacity of wind power plants, MW

paigaldatud 2,0 2,5 1,8 1,8 0,2 0,7 installed

kasutatav 0,8 2,5 0,6 1,8 0,2 0,7 available

Soojuselektrijaamade soojusvõimsus, MW

Thermal capacity of power plants, MW

paigaldatud 2 865 2 793 2 543 2 541 322 252 installed

kasutatav 2 332 2 332 2 090 2 080 242 201 available

Elektrienergia toodang, GWh 8 525 10 158 8 371 9 994 153 164 Electricity

production, GWh

Soojuse toodang, GWh 4 011 3 951 3 224 3 247 787 704 Heat production,

GWhAllikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia



ELEKTRIENERGIA BILANSSElectricity Balance

(TWh)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003MuutusChange

Tootmine / Production 9,10 8,52 8,27 8,51 8,48 8,53 10,16 +19,1%

Import / Import 0,24 0,14 0,14 0,26 0,27 0,41 0,093 -77,3%

Eksport / Export 1,10 0,53 0,73 1,19 0,89 1,10 1,99 +80,9%

EnergiasektorEnergy sector 1,57 1,41 1,37 1,33 1,33 1,28 1,48 +15,6%

Kaod / Losses 1,71 1,57 1,47 1,24 1,36 1,57 1,19 -24,2%

Sisemaine lõpptarbimineFinal inland consumption 4,83 5,08 4,76 4,97 5,14 5,27 5,57 +5,7%


ELEKTRIENERGIA LÕPPTARBIMINE MAJANDUSHARUTIFinal Electricity Consumption by Sector Categories

(TWh)

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Tööstus / Industry 1,91 1,92 1,8 1,83 1,81 1,88 2,03

Põllumajandus / Agriculture 0,34 0,25 0,24 0,22 0,20 0,20 0,21

Transport / Transport 0,11 0,11 0,09 0,09 0,08 0,97 0,98

Äri ja avalik teenindusCommercial & public services 1,24 1,46 1,26 1,36 1,45 1,51 1,64

KodumajapidamineHouseholds 1,23 1,35 1,36 1,47 1,58 1,58 1,59




2003

TransportTransport

2%

Äri- ja avalik teenindus

Commercial and public

services29%

KodumajapidamineHouseholds

29%

TööstusIndustry

36%

PõllumajandusAgriculture

4%


Taastuvad energiaallikad ja turvas 38 Renewable Energy Sources and Peat

TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD, TURVAS, SOOJUSPUMBAD /

RENEWABLE ENERGY RESOURCES, PEAT, HEAT PUMPSAS ENPRIMA ESTIVO

2003. a suurenesid Eesti taastuvelektri tootmise võimsused tunduvalt. Aasta lõpuks jõudis paigaldatud hüdro- ja tuuleelektrijaamade koguvõimsus 6,3 MW-ni ja kasutatav võimsus 6,1 MW-ni. Tuule ja hüdroenergia toodang aastal 2002. a. oli 7 GWh ja 2003. a. oli 18,1 GWh. Taastuvelektri toodang tõusis tänu Linnamäe hüdroelektrijaamale ja Virtsu tuule-pargile.

Green electricity generation capacities have been increased significantly in the year 2003. Total installed capacity of hydro and wind power plants reached up to 6.3 MW and used capacity up to 6.1 MW in the end of the year. Annual production rate of electricity by wind and hydro turbines was 7 GWh in 2002 and 18.1 GWh in 2003. Green electricity production was increased due to establishment of wind park in Virtsu and hydro power plant at Linnamäe.

Taastuvate kütuste rakendamise osas pole ajavahemikus 1999-2003 järske muutusi toimunud. 2003. aastal moodustasid taastuvad energiaallikad primaarenergia varustatuses umbes 9,8%, kusjuures puitkütuste osa selles on jätkuvalt valdav. Nii küttepuude kui puidujäätmete kasutamine pole 2003. aastaga praktiliselt muutunud. Alates 2003 aastast kajastub statistikas ka puidubriketi ja –graanulite tootmine. 2003 aastal toodeti 210 000 tonni puidbriketti ja-graanuleid.

The utilization of renewable fuels has not been changed drastically within the period of 1999-2003. Renewables formed about 9.8% of the primary energy supply while the share of wood fuel still prevailed in 2003. Utilization of firewood, wood waste and chips has been practically constant compared to the year 2002. There is data available also about briquette and pellets since year 2003. The production of briquettes and pellets was 210 000 tonnes in 2003.

Turbakütuste tootmine, sisemaine tarbimine ja eksport mõnevõrra vähenesid 2003. aastal. Tootmise vähenemine oli tingitud ebasoodsatest ilmastikuoludest. 62,5% freesturbast kasutati briketi tootmiseks ning 33,6% soojuse ja elektri tootmiseks. Tükkturbast kasutatati soojuse tootmiseks 49% ja eksporditi 51%. Turbabriketi põhiosa (83%) eksporditi ja ülejäänud osa kasutatakse põhiliselt lõpptarbimiseks. Kokkuvõttes eksporditi 2003 aastal hinnaguliselt 36% toodetud turbakütustest.

Production, gross inland consumption and export of peat fuels decreased a little during the year 2003 due to the result of unsuitable climatic conditions for production. 62.5% of milled peat was used for briquette production and 33.6% for heat and electricity production. 49% of sod peat was used for heat production and 51% was exported. The main part of peat briquettes (83%) was exported and other part was mainly used by final consumers. As a result, more than 36% of produced peat fuels have been exported in 2003.

2003. aastal oli turbakütust põhikütusena kasutavate katelde arv 40 ja puitkütuseid põhikütusena kasutavate katelde arv 863. Võrreldes 2002.

There was 40 peat fired boilers and 863 wood fired boilers in 2003. Compared with data from the year 2002, the number of peat fired boilers has



aastaga on turbakütust kasutatabate katelde arv vähenenud ja puitkütust kasutatavate katelde arv kasvanud. Seevastu on paranenud turvast põhikütusena kasutatavate katelde koormamine ja nende arvestuslik kasutustundide arv tõusis 4155 tunnini aastas, mis ületab eelmise aasta näitaja ligi 448 tunni võrra.

decreased and the number of wood fired boilers has increased. Utilization of peat fired boilers was continuously improved. Loading of peat fired boilers has been improved particularly much and the utilization time increased up to 4155 h per year which is about 448 h more than in previous year.

Alates 1998. aastast on Eestis pidevalt suurenenud soojuspumpade populaar-sus. Soojuspumbad võimaldavad kasu-tada madalapotentsiaalset energiat nii pinnasest, õhust kui veest, mis on sisuliselt taastuv päikeselt saadav energia. Aasta 2003 lõpuks ulatub paigaldatud soojuspumpade koguarv juba üle tuhande viie saja ja nende summaarne soojuslik väljundvõimsus 14,7 MW-ni ja keskmine väljundvõimsus 9,7 kW. Keskmine soojustegur oli hinnanguliselt 3.

Heat pumps have become more and more popular starting from the year 1998. Heat pumps allow utilization of low potential heat of the soil, air or water, which is in fact renewable solar energy. The total number of installed heat pumps was already a little above ten thousand five hundred, with total output capacity about 14.7 MW and the average output of 9.7 kW in the end of 2003. The estimated average heat to electricity ratio was approximately 3.

PUIT- JA TURBAKÜTUSTE TOOTMINEProduction of wood and peat fuels

KÜTUS / FUEL 1999 2000 2001 2002 2003Küttepuud, tuh tm Firewood, th. m3 s 1653 1592 1592 1571 1605

Puiduhake ja puidujäätmed, tuh tmWood chips and waste, th. m3 s 1418 1401 1672 1751 1970

Freesturvas, tuh tMilled peat, th. t 454 250 229 536 248

Tükkturvas, tuh tSod peat, th. t 121 103 119 146 114

Turbabrikett, tuh tPeat briquette, th. t 106 86 113 128 120




0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

TJ

1999 2000 2001 2002 2003

Küttepuud / Firew oodPuidujäätmed ja puiduhake / Wood w aste and chipsFreesturvas / Milled peatTükkturvas / Sod peatTurbabrikett / Peat briqutte


HALUPUIDU KASUTAMINEUtilization of firewood

971,00

10735

1415

724,00

10813

962

906,00

10862

647

767,00

10853

235

890,00

10736

363

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

TJ

1999 2000 2001 2002 2003

Muu / Other

Kodumajapidamised / Households

Soojuse tootmine / Heat generation




PUIDUHAKKE JA -JÄÄTMETE KASUTAMINEUtilization of wood chips and wood waste

5391

2979

528

5639

3075

81

6789

2777

942

6964

2832

121

6723

3554

1579

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000TJ

1999 2000 2001 2002 2003

Muu / Other

Kodumajapidamised / Households



FREESTURBA KASUTAMINEUtilization of milled peat

152

554

1772

285

160

486

1458

188

174

905

1920

86

184

909

2158

121

213

844

1967

126

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

TJ

1999 2000 2001 2002 2003

Muu kasutus ja kaod / Other consumption and lossesBriketi tootmine / Production of briquettesSoojuse tootmine / Heat generationElektri tootmine / Electricity generation




TÜKKTURBA KASUTAMINEUtilization of sod peat

663

20

375

668

12

657

591

12

930

742

9

961

745

11

785

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

TJ

1999 2000 2001 2002 2003

Eksport / Export

Lõpptarbimine / Final consumption

Energia tootmine / Energy generation


TURBABRIKETI KASUTAMINEUtilization of peat briquette

10

484

1005

20

453

850

17256

1281

22274

1834

44

278

1623

0

500

1000

1500

2000

2500

TJ

1999 2000 2001 2002 2003

Eksport / Export

Lõpptarbimine / Final consumption





PUIDU- JA TURBAKATELDE KASUTAMINE 2003. AASTALUsage of wood and peat fired boilers in 2003

Kütus FuelKatelde

arvNumber

of boilers

Summaarne võimsus

Total capacity

Katelde keskmine võimsus Average

capacity of boilers

Summaarne soojus

toodangTotal heat production

Kasutus-tundide arv*

Utilization time*

MW MW GWh h (MWh/MW)

Puit / Wood 863 798 0,925 1700 1970

Turvas / Peat 40 58 1,450 241 4155

Kokku puit ja turvasTotal wood and peat 903 856 1941

Keskmiselt puit ja turvas / Average wood and peat

1,055 2268

* - Kasutustundide arv aastas näitab arvutuslikku tööaega nominaalkoormusel, mis on vajalik antud toodangu saamiseks. / Utilization time is calculated operational time on nominal capacity for generation of shown amount of heatAllikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia

KATELDE KASUTUSTUNDIDE ARVUtilization time of boilers

23281884

1923

2769

1925 1995

2733

2222 2260

3707

2233 2337

4155

1970

2268

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

Kas

utus

tund

ide

arv

aast

as, U

tiliz

atio

n tim

e,

hour

s pe

r yea

r

1999 2000 2001 2002 2003

Turbal / Using peatPuidul / Using woodKeskmiselt / Average




INSTALLEERITUD SOOJUPUMPADE ANDMEDData on installed heat pumps

1993-1998 1999 2000 2001 2002 2003

Installeeritud soojuspumpade arv perioodil / Number of installed heat pumps during the period

Õhksoojuspumbad / Air heat 23 10 34 100 133 175

Maasoojuspumbad / Soil heat pumps 51 43 86 183 312 360

Kokku / Total 74 53 120 283 445 535

Soojuspumpade koguarv perioodi lõpus / Total number of heat pumps in the end of the period

Õhksoojuspumbad / Air heat 23 33 67 167 300 475

Maasoojuspumbad / Soil heat pumps 51 94 180 363 675 1035

Kokku / Total 74 127 247 530 975 1510

Soojuspumpade installeeritud soojuslik võimsus, kW / Installed output capacity of heat pumps, kW

Perioodi jooksul / During the period 650 520 1250 2908 4650 4721

Kokku perioodi lõpuks / Total in the end of the period 650 1 170 2 420 5 328 9 978 14 699

Allikas: Eesti Soojuspumba Liit (ESPEL) / Source: Estonian Heat Pump Union (EHPU)


Energeetika ja keskkond 45 Energy and Environment

ENERGEETIKA JA KESKKOND / ENERGY AND ENVIRONMENTAS ENPRIMA ESTIVO

Sissejuhatus Introduction

Energiasektor on üks suuremaid loodusvarade kasutajaid ja jäätmete tekitaja. Põhiosa heitmetest (kasvu-hoonegaasid, väävel- ja lämmastikok-siidid, tahked osakesed jne.) on põhjustatud fossiilsete kütuste põle-tamisest ja autokütuste kasutamisest.

Through last decades Energy sector in Estonia has been the biggest user of water and mineral resources as well as generator of wastes. Power and heat production based on combustion of fossil fuels (oil-shale, heavy fuel-oil and natural gas) and imported motor fuels cause major share of national greenhouse gas, sulphur dioxide and particulates emissions.

Õhusaaste Air emissions

Põlevkivil baseeruvate soojuselektri-jaamade põhilised õhkupaisatavad saasteained on vääveldioksiid, tahked osakesed ja lämmastikoksiid. Elektri-jaamad emiteerisid 87,6%, 82,4% ja 84,9% Eesti paiksetest allikatest õhku paisatavatest vastavatest saaste-kogustest (Allikas: Keskkonnaministee-riumi Info- ja Tehnokeskus 2003. a. Õhku paisatud saasteainete heitkogused Eestis (paiksed saasteallikad) ja 2002 aasta lõpparuanne, Tallinn 2004).

The dominating emissions from oil shale based thermal power plants are sulphur dioxide, solid particles and nitrogen oxides. Power plants emit 87.6%, 82.4% and 84.9% respectively, of these emissions from stationary sources in Estonia (Environmental Information Centre of Ministry of Environment. Air Emissions in Estonia 2003 and Final Report of 2002, Tallinn 2004).

Põlevkivielektrijaamade osakaal teiste saasteainete osas nagu süsinikoksiid ja lenduvad orgaanilised ühendid, on suhteliselt väike ning osakaal väheneb transpordisektorist tuleva heitmehulga kiire kasvu tõttu.

Share of the oil shale power plants to other emissions - such carbon monoxide and volatile organic compounds - is smaller and decreasing because of the rapidly increasing emissions from the transport sector.

Eesti Energia elektri ja soojuse tootmise ettevõtetes tahkete osakeste heit-kogused vähenesid 3,3 tuhande tonni võrra (13,3%) võrreldes 2002. aastaga. Vähenemine on peamiselt seotud Eesti Elektrijaama tahkete osakeste kontsent-ratsiooni vähenemisega energiaplokkide suitsugaasides ja uute elektrifiltrite paigaldamisega energiaplokkidele nr. 2. ja 7. Samuti mõjutas vähenemist elektrifiltrite renoveerimine Balti Elektri-jaamas. Vääveldioksiidi ja lämmastik-

The emission of solid particles in electricity and heat producing enterprises of Eesti Energia Ltd. decrease by 3.3 thousands tonnes (13.3 %) comparing with year 2002. This is especially due to the concentration decrease of solid particles in exhaust gases from Eesti Power Plant and implementation of renovation program of electrostatic precipitators for energy unit nr. 2 and 7. The renovation of electrostatic precipitators took place also in Balti Power Plant. Compared to 2002 Sulphur Dioxide and NOx



dioksiidi heitkogused võrreldes 2002 aasta heitkogustega suurenesid vastavalt 16. (24,3%) ja 2,5. (22,9%) tuhande tonni võrra. See on samuti seletatav elektritoodangu kasvuga. (Eesti Energia Keskkonnaaruanne 2003).

emissions in oil-shale power plants were increased due to increase of electricity production responding by 16 (24.3%) and 2.5 (22.9%) thousand tonnes. This is due to the increase of electricity production. (Environmental Report 2003. Eesti Energia AS).

VÄÄVELDIOKSIIDI EMISSIOONEmissions of sulphur dioxide

1994-2003

(tuh.t) (th.t)

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

Paiksed saasteallikadStationary sources 141,1 110,3 117,2 111,0 100,9 94,6 91,5 87,4 83,9 98,1

Sh. Kütuste põletamine ja muundamine incl burning of fuels and conversion

112,2 83,7 90,9 87,0 82,1 78,8 79,9 74,7 70,5 85,9

Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus / Source: Estonian Environment Information Centre

TAHKETE OSAKESTE EMISSIOONEmissions of solid particles

1994-2003

(tuh.t) (th.t)

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Paiksed saasteallikadStationary sources 161,5 113,1 98,9 787,3 69,9 70,5 59,5 56,4 35,0 31,3


102,2 69,6 74,4 67,0 60,4 61,3 48,5 50,6 29,2 25,8




LÄMMASTIKOKSIIDI EMISSIOONEmissions of nitrogen oxides

1994-2003

(tuh.t) (th.t)

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003Paiksed saasteallikadStationary sources 14,6 14,9 16,3 15,6 14,9 14,5 15,3 16,2 15,5 18.0


10,4 11,1 11,9 11,2 10,9 10,1 10,4 13,0 12,8 15.3


PEAMISED ÕHKU SAASTAVAD ETTEVÕTTEDMain air polluters

2001-2003

(tuh.t) (th.t)

Tahked osakesed / Solid Particles SO2

2001 2002 2003 2001 2002 2003AS Narva Elektrijaamad 45,2 24,6 21,1 64,7 62,3 77,9

Fortum Termest AS1 - - - 5,8 5,8 6,1

AS Kohtla-Järve Soojus 0,7 0,4 0,6 5,0 4,3 3,8

Kiviõli Keemiatööstuse AS 0,5 0,7 0,3 3,7 2,4 1,1

Sillamäe SEJ AS 0,7 0,6 0,4 1,4 1,3 1,2

Estonia Kaevandus AS 0,6 0,5 0,6 - - -

Tootsi Turvas AS 0,46 0,4 0,4 0,5 0,5 0,5

Sangla Turvas AS 0,3 0,3 0,3 - - -

AS Viru Keemiagrupp - - - 0,7 1,1 1,2Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus / Source: Estonian Environment Information Centre

1 Kohtla-Järve



NOx CO Lenduvad / VOC2001 2002 2003 2001 2002 2003 2001 2002 2003

AS Narva Elektrijaamad2 10,0 9,9 12,4 8,6 10,8 12,3 0,6 0,7 0,9

Eesti Energia AS Iru SEJ 0,8 0,8 0,9 - 0,1 0,05 - - -

AS Viru Keemiagrupp - - - - - 0,05 0,8 0,7 0,8

AS Kohtla-Järve Soojus 0,4 0,3 0,3 - - 0,08 - - -

Tallinna Küte AS 0,16 0,2 0,2 - - - - - -

Kiviõli Keemiatööstuse OÜ - - - 0,6 - 0,3 0,1 0,3 0,2

Sillamäe SEJ AS - - - 0,2 - 0,2 - - -

Tootsi Turvas AS 0,1 0,1 0,1 - 0,2 - - -Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus / Source: Estonian Environment Information Centre

Veereostus Water pollution

Energiasektor on suurim veekasutaja. 2003. aastal võeti Eestis kõigist veeallikatest kokku 1,447 miljardit kuupmeetrit vett (1067 kuupmeetrit ühe elaniku kohta) eelmise aasta tasemest vaid pisut rohkem (Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. 2003. a. Eesti veemajanduse ülevaade aruande Veekasutus alusel, Tallinn 2004). Pinnaveekogudest võeti energiasektori ettevõtete poolt kokku 1,23 miljardit kuupmeetrit, mis enamuses kasutati elektrijaamade jahutusveena. Põhja-vett võeti Eestis kokku 267,4 miljonit kuupmeetrit (16,5% kogu veevõtust), sealhulgas pumbati kaevandustest välja 215 miljonit kuupmeetrit vett. Võrreldes eelmise aastaga suurenes kaevandusvete väljapumpamine 32 miljoni tonni (14,9%) võrra, mis eelkõige tulenes sademete kasvust ja kaevandusmahu suurenemisest.

Energy sector is the largest user of water. In 2003, total water extraction in Estonia was 1.447 billion cubic metres (1067 cubic metres per capita) only slightly increasing when compared to the extraction level of previous year. From surface water bodies, there was extracted by the enterprises of Estonian Energy Sector, 1.23 billion cubic metres, mostly used for cooling in power plants. The groundwater extraction in Estonia was 267.4 million cubic metres (16.5% from total extraction), including 215 million cubic metres of water pumped out from mines. When compared to previous year, pumping of groundwater from oil shale mines was increased by 32 million tons (14.9%), mostly due to climate condition and increased mining amounts.

Kuigi toitainete (N, P) ja orgaanilise reostuse heitmete hulk energiatootmisel on suhteliselt väike, avaldab keskkonnale negatiivset mõju põlevkivielektrijaamade tuhatranspordil kasutatava vee leeliselisus. Suurte

Despite the fact that nutrients (N, P) and organic load from energy production is relatively low, environment is negatively affected by alkaline waters from ash transportation of oil shale power plants. Excess-water

2 Lenduvate orgaaniliste ühendite korral - utteseade



sadude tagajärjel tekkinud tuhaväljade liigvett on aeg-ajalt juhitud Narva Veehoidlasse, aga viimastel aastatel on Balti Elektrijaamas käivitatud pöördosmoosil põhineva tuhavete puhastusseadmega liigvee leeliselisus viidud enne vee keskkonda juhtimist lubatud (pH 0,9) tasemele. Tänu kuivadele ilmadele ja leeliselise vee puhastus- ja aurustusseadmetele 2003 a. tuhaväljaveeheidet ei toimunud. Eesti Energia on seadnud eesmärgiks. minna üle uuele pool-kuivale tuhatranspordi- ja ladustamis-tehnoloogiale aastaks 2009 (Eesti Energia AS. Keskkonnaaruanne 2003.

from ash-fields due to large rainfalls, has been time-to time pumped into Narva Water Reservoir, but thanks to the launch of revert osmosis based treatment plant at Balti PP, alkalinity of ash waters is brought to allowed limits (pH 0,9) before discharging treated waters into the environment. Due to dry weathers and treatment and vaporization facilities the outlet of ash-field water into environment was zero. Eesti Energia has set a aim to implement new semi-dry ash transport and land filling system for the year 2009 (Eesti Energia. Environmental Report 2003).

Kaevandamine põhjustab veetaseme langust kaevandamispiirkonnas ja sulfaatide sisalduse tõusu põhjavees ja kaevandustest väljapumbatavas vees kuni 500 mg/l (tavaliselt kontsentrat-sioon 20 mg/l). Kaevandustest pumba-tud vett puhastatakse hõljumist settebasseinides. Sealt edasi suuna-takse vesi äravoolukraavide ja jõgede kaudu peamiselt Soome lahte, osaliselt ka Peipsi järve. Koos kaevandusveega heideti keskkonda hõljuvaineid 970 tonni, üldlämmastikku 267, üldfosforit 3,6 ja sulfaate 125 064 tonni.

Mining results in a lowering of the water level and an increase of SO4

concentration in groundwater up to 500 mg/l (normally 20 mg/l). Mining waters are cleaned from solids using sedimentation basins. After that the water is led via channels to Gulf of Finland and also partly to Lake Peipsi. Together with mining water the emission of solid particles were 970 tonnes, nitrogen 267, phosphor 3.6 and sulphites 125 064 tonnes.

Elektrijaamade poolt kasutatav jahutusvesi puhastamist ei vaja.

Cooling water used by power plants does not require treatment.

Jäätmeteke Waste generation

Energiatootmine on väga jäätme-mahukas, ulatudes 2003. aastal 73%-ni kogu Eestis toodetud jäätmehulgast. 2003. aastal toodetud 18,4 miljonist tonnist jäätmetest moodustasid põlev-kivituhk 6,3 miljonit tonni ja põlevkivi aheraine 6,2 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aastaga energiasektori ette-võtete poolt põhjustatud jäätmete hulk kasvas 21% seoses põlevkivi kaevan-damise ja tarbimise kasvuga.

Energy production is extremely wasteful, providing 73% of the total waste generation in Estonia in 2003. Out of 18.4 million tons of wastes generated in 2003, 6.3 million tons was oil-shale combustion ashes and 6.2 million tons was mining residuals. Compared to previous year waste generation by Energy Sector was increasing by 21% due to increased excavation and usage of oil shale.



JÄÄTMETEKEWaste generation

1993-2002

(tuh.t) (th.t)

AastaYear

KokkuTotal

Põlevkivi kaevandamise

aheraineDeads

Põlevkivi põletamisega

seotud jäätmed

Ash

Poolkoks ja

“fuussid”Semi-coke

Olmejäätmed

Domestic Waste

MuudOther

1999 11 348 3 668 4 963 631 569 1 517

2000 11 616 4 030 4 930 1 015 544 1 097

2001 12 839 3 841 4 917 1 122 429 2 530

2002 14 397 4 872 5 342 829 524 2 830

2003 18 397 6 216 6 334 835 537 4 475Allikas: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus / Source: Estonian Environment Information Centre

Kliimamuutus Climate change

Kliima globaalset soojenemist seosta-takse ühiskonna eksisteerimise käigus atmosfääri emiteeritud kasvuhoone-gaasidega (süsinikdioksiid, metaan, freoonid ja dilämmastikoksiid). Süsinik-dioksiid on kõige olulisem kasvuhoone efekti põhjustav keemiline ühend. Eestis on peamisteks kasvuhoonegaaside teki-tajateks energia- ja transpordisektor. Eesti ratifitseeris 1994. aastal ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsiooni, mis seadis eesmärgiks stabiliseerida kasvu-hoonegaaside emissioonid 2000. aas-taks 1990. aasta tasemele. Konvent-siooni raames sõlmitud Kyoto protokoll (Eesti ühines 1997.a.) näeb ette vähen-dada aastateks 2008-2012 kasvuhoone-gaaside emissioone 5% võrra 1990. a. tasemest. Eesti kohustus koos Euroopa Liiduga kasvuhoonegaase vähendama 8% võrra. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 4.septembril 2002. a.

Global warming is related to emitted greenhouse gases (carbon dioxide, methane, freons and dinitrogen oxide) by our society. Carbon dioxide is the major factor that causes greenhouse effect. The main emitters of greenhouse gases in Estonia are energy and transport sectors. Estonia has ratified the United Nations framework Convention on Climate Change in 1994, which has set the aims to stabilize greenhouse gases emissions to the level of 1990 by the year 2000. Kyoto protocol (Estonia signed 1997), foresees to reduce greenhouse gases emissions by 5% for the years 2008-2012 from the 1990 level. Estonia together with European Union committed to reduce greenhouse gas emissions by 8%. Estonian Parliament ratified Kyoto Protocol on September 4th, 2002.

Põhiliselt tootmistegevuse vähenemise Mainly due to the reduction of industrial



tõttu on Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid selle kümnendi alguseks vähenenud ligi kaks korda võrrelduna 1990. a. tasemega. Vaatamata sellele on Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni-de koguse poolest ühe elaniku kohta esimeste riikide seas nii Euroopas kui ka maailmas. Põlevkivi kasutamisega seo-tud CO2 emissioon moodustab ca 65% Eesti kasvuhoonegaaside koguemis-sioonist.

production, Estonia has reduced its greenhouse gases emissions about two times for the beginning of current decade compared with 1990. Nevertheless Estonia is in top countries of greenhouse gas emission per capita in the world and in Europe. Oil shale usage contributes about 65% from total CO2 emissions of Estonia.

SÜSINIKDIOKSIIDI EMISSIOON KÜTUSTE PÕLETAMISESTEmissions of carbon dioxide from fuel combustion

1990, 2000-2003

(tuh.t) (th.t)

1990 2000 2001 2002 2003Energia tootmineEnergy production 29 754 13 945 13 932 13 911 15 855

Transport / Transport 2 500 985 1 890 2 082 2 147

Tööstus / Industy 2 655 483 588 422 420

Muud / Others 2 585 1081 337 556 409

KOKKU / TOTAL 37 494 16 494 16 747 16 971 18 831Allikas: Keskkonnaministeerium / Source: Ministry of the Environment

Kasvuhoonegaaside emissiooni kohta annab Eesti Valitsus (Keskkonnaminis-teerium) regulaarselt aru ÜRO Kliima-muutuste raamkonventsiooni sekreta-riaadile. Vastavad aruanded on saadaval konventsiooni kodulehel http://unfccc.int/.

Emissions of greenhouse gases are regularly reported by the Estonian Government (by Estonian Ministry of Environment) to the UNFCCC Secre-tariat. Relevant reports are available and downloadable from the web page of the Convention http://unfccc.int/.

Keskkonnakaitseabinõude rakendamine

Environment Protection

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2010 eelnõu ja Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava eelnõu näevad ette:

The draft version of Estonian National Environmental Strategy for 2010 and Long-term National Development Plan for the Fuel and Energy Sector foresee:

vähendada energeetika nega-tiivset keskkonnamõju, tõhustada energiasäästu ning laiendada taastuvate energiaallikate kasu-tamist ja rakendada parimat

to reduce negative environmental impact of energy sector, intensively usage of renewable energy and best available techniques


http://unfccc.int/

http://unfccc.int/


võimalikku tehnikat vähendada väävliühendite kogu-

seid 1980. a tasemega võrreldes 2005. aastaks 35% võrra ja 2010. aastaks 40% võrra

to reduce sulphur compounds by 35% for year 2005 and for 2010 by 40% comparing to year 1980

viia aastaks 2012 põlevkivielektri-jaamade vääveldioksiidi heit-kogused summaarselt alla 25 tuhande tonni aastas

to guarantee that the total emission of sulphur dioxide will be below 25 thousand tonnes per year For year 2012

tagada olemasolevate suurte põletusseadmete õhusaasteaine-te heitkoguste vastavaus piir-väärtustele.

to guarantee that the emission rates of existing burning facilities will be in accordance with limits

kütusetanklate ja terminaalide keskkonnanõuetega vastavusse viimine lenduvate orgaaniliste ühendite osas aastaks 2007

to bring into accordance with requirements the emission of volatile organic compounds from gas stations and fuel terminals for year 2007

bensiini ja diislikütuse lubatud väävlisisalduse viimine alla 50 mg/kg aastaks 2005, alla 10 mg/kg aastaks 2009

to decrease the sulphur content in motor gasoline and diesel to the level under 50 mg/kg for year 2005 and under 10 mg/kg for year 2009

saavutada aastaks 2010 taastuvelektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest (st netotarbimine + kaod)

to achieve 5.1 % of gross electricity consumption (net consumption + losses) would covered by renewable energy sources for year 2010.

Viia aastaks 2005 bensiini ja diislikütuse tarbimises biokütusete osakaal 2%-ni ja 2010. aastaks 5,75%-ni.

To bring the share of bio-fuel in motor gasoline and diesel consumption to level of 2% for year 2005 and 5.75% for year 2010

kindlustada riiklikult kehtestatud keskkonnanõuete täitmine

To ensure the fulfilment of environmental requirements

2003. aastal tegi Eesti peamine energiatootja Eesti Energia AS keskkonnakaitselisi investeeringuid 1999 miljon krooni. Keskkonnainvesteeringu-test olulisimad olid Eesti Elektrijaama nr. 8 ja Balti Elektrijaama energiaploki nr 11 renoveerimine, mis seisnes keevkiht-katelde paigaldamises, juhtimissüsteemi automatiseerimises, turbiinide reno-veerimises, elektrifiltrite ja püsiseire-seadmete paigaldamises. Samuti jätkus elektrivõrgu ettevõtetes tehniliselt ja moraalselt vananenud seadmestiku väljavahetamine.

In year 2003 major energy producer in Estonia Eesti Energia Group carried out environmental investments in amount of 1999 million EEK. Most important environmental investments were the renovation of energy block nr. 8 in Eesti Power Plant and energy block nr. 11 in Balti Power Plant. The renovation consist of installing new CFB boilers, automation of energy blocks, replace-ment of electrostatic precipitators and installation of exhaust gas monitoring equipment. Also continued the replace-ment of equipment in transmission and distribution grid enterprises.


Emissioonikaubandus ja energeetika 53 Emission Trading and Energy

EMISSIOONIKAUBANDUS JA ENERGEETIKA / EMISSION TRADING AND ENERGY

AS ENPRIMA ESTIVO

Emissioonikaubandus käivitub 2005. aastast

Emission Trading will start in 2005

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ kasvu-hoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi loomise kohta käivitub alates 1. jaanuarist 2005.a. üle Euroopa (ja hiljem üle maailma) CO2

emissioonikaubanduse süsteem (ETS – ingl. Emission Trading Scheme). ETS eesmärk on viia jäikade turumeetmetega tõhusale fossiilkütuste kokkuhoiule ning taastuvenergia osakaalu suuren-damisele kõikides riikides. CO2 heit-kogused muutuvad tõsiseltvõetavaks kaubaks nii ettevõttele, riigile kui ka riikide vahel.

According to the Directive 2003/87/EC of the European Parliament and of the Council on establishing a scheme for greenhouse gas emission allowance trading within the Community the Emission Trading Scheme (ETS) will start over the Europe (later over the world) from the January 1st, 2005. The objective of the ETS is efficient energy saving and increasing the proportions of the renewable energy in all countries with direct market methods. CO2

emissions will become serious trading good for enterprises, state and between the countries.

ETS näeb ette igale ettevõttele, mille põletusseadmete võimsus on üle 20 MW, kindlad lubatud CO2

heitkogused. Eesti lubatud heitkogused on kinnitatud Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti riiklikus jaotuskavas (ingl.k. NAP – National Allocation Plan) aastateks 2005 – 2007, mis on tänaseks Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud. Eestis on vastavaid ettevõtteid (sh. paljude põletus-seadmetega kontserne) 43.

According to the ETS every combustion installation with the capacity over 20 MW will be allocated certain amount of emission allowances. The emission allowances have been confirmed in the Estonian National Allocation Plan (NAP) for the years 2005 – 2007. The Estonian National Allocation Plan has been approved by the European Commission. 43 enterprises (incl. Groups with several combustion installations) in Estonia meet the criteria.

Lihtsustatult tähendab ETS seda, et kui ettevõte põletab aastas rohkem kütust ja emiteerib rohkem CO2 kui jaotuskavas määratletud, tuleb lubatud heitkoguseid juurde osta. Kui aga kütust kulub vähem, on võimalik selle läbi säästetud heit-koguseid müüa. CO2 tonni hind kujuneb turul nõudmise-pakkumise alusel. Ette-võttel on õigus kokkuhoitud CO2 tonne ka mitte müüa (näiteks kui hind on madal), vaid säilitada reservina järg-miseks aastaks. Lubatud heitkoguse üle-

ETS means that if the company combusts fuels and emits CO2 more than allocated in the National Allocation Plan it has to buy more emission allowances. But when it combusts less fuels it will be possible to sell the unused emission allowances. The price of the CO2 ton will be formed by the offers and bids. The company has a right not to sell (e.g. if the price is too low) the unused CO2 tons and save them as a reserve for the next year. But it is compulsory to buy the



tamisel on aga heitmelubade hankimine kohustuslik. Kui lubatud heitkoguseid jääb puudu, tuleb neid turult juurde osta sel ajal kehtiva tonni-hinnaga või maksta direktiiviga ettenähtud trahvi 40 euro/tonn alates 1. jaanuarist 2005 ja 100 euro/tonn alates 1. jaanuarist 2008.

allowances from the market if the emission limit is exceeded. Allowances have to be bought from the market with the valid price at that time. Otherwise company has to pay fine of 40 EUR/ton starting from the January 1st, 2005 and 100 EUR/ton from the January 1st 2008.

Eesti jaotuskava Estonian National Allocation Plan

Eesti jaotuskava 43 ettevõttele aastateks 2005 – 2007 on koostatud ajalooliste heitmete trendimeetodiga, arvestades tootmist ja ettevõtte arengut. Esimene kauplemisperiood on ETS juuruta-miseks, ning selle jaotuskava Eesti ettevõttetele küllalt paindlik. See avab küllalt võimalusi energiasäästuks ja CO2

tonnide müügiks.

The Estonian National Allocation Plan for 43 enterprises is composed with the grandfathering method of the emissions considering production and development of the company. The first trading period is for implementation of ETS and the first National Allocation plan is quite flexible and favourable for the Estonian companies. This gives enough possibilities for energy saving and purchasing of CO2 tonnes.

CO2 tonnide avar müügivõimalus on aktuaalne ainult esimesel kauplemis-perioodil, sest pole mingit kahtlust, et järgmine jaotuskava aastateks 2008 – 2012 tuleb märksa jäigem. Vastasel korral puudub kogu ETS-il mõte.

The wide opportunity to sell the CO2 tons will be possible only in the first trading period, because there is no doubt that the next allocation plan for the period 2008 – 2012 will be more strict. Otherwise the ETS has no object.

Vanadel EL riikidel, kellest enamikel on raskusi Kyoto kohustuste täitmisega, on juba esimesel kauplemisperioodil kehtestatud karmid ülesanded. See sunnib ettevõtteid mõtlema süsinikule igas oma äritegevuse aspektis.

Most of the „old“ EU countries which will have difficulties with fulfilment of the Kyoto commitments, have already strict obligations from the allocation plans. It forces them to think about the carbon emissions in every aspect of their business.

Eesti nimestikus toodud 43 firmast on valdav osa elektri ning soojuse tootjad. Tööstusettevõtteist on nimestikus energiamahukad ettevõtted, mis tootmis-protsesside tarbeks vajavad hulgaliselt energiat.

Most of the 43 companies in Estonian Allocation Plan are electricity and heat producers. Industrial companies with energy intensive production processes are also included to the allocation plan.

Kui Eesti ettevõtted järjestada CO2

heitmete mahu järgi, samuti omandi-vormi (omanikfirma) alusel, saame Eesti jaotuskavaga hõlmatud omanikfirmade arvuks vaid 26. Neist 10 firmat on energiatootjad, ning 16 tööstusette-võtted. (Jaotuskava ja ettevõtted on toodud Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehel).

Ranking the companies according to the CO2 emissions, based on ownership (mother-companies), we get only 26 companies to the Estonian Allocation Plan: 10 energy producers and 16 industrial companies. (The Allocation Plan and the list of companies are available on the web-site of Estonian Ministry of the Environment).



Eesti ettevõtete emissioonikvoodi koondarvuks jääb esimesel kauplemis-perioodil ligi 56,8 miljonit tonni, ehk keskmiselt 18,93 milj. tonni aastas.

The number of total allowances for Estonia in the first trading period is 56.8 millions tons, meaning averagely 18.93 millions tons per year.

Firmade osakaal The share of the companies

Eesti emissioonikvoodist langeb ligikaudu 48,733 milj. tonni ehk 85,8% Eesti Energia osaks. Suuruselt teiseks emissioonikvoodiks on Kunda Nordic Cement oma, 2,33 milj. tonni. Soojustootja Dalkia (sh. Tallinna Küte) kvoot tuleb ca 1,41 milj. tonni. Järgnevad Fortumi soojustootjad (Virumaa ja Tartu), mille kvoodid jäävad juba tunduvalt alla 1 miljoni tonni aastas.

Eesti Energia has approximately 48.733 millions tons of emission allowances, which is about 85.8% from Estonian total number of allowances. Secondly Kunda Nordic Cement has 2.33 millions tons of emission allowances. The heat producer Dalkia (incl. Tallinna Küte) has approxi-mately 1.41 millions tons followed by the Fortum heat producers (Virumaa and Tartu), which allowances will be under 1 million tons per year.

Emissioonivoodi hind The price of emission allowance

Ühe tonni CO2 hind kujuneb turul ning seal määrab hinna nõudmise/pakkumise vahekord. Praegu on potentsiaalsed ostjad lääneriigid, kelle jaotuskavad (NAP) on juba praegu koostatud küllalt jäigalt (neil riikidel on suuri raskusi Kyoto-kohustuste täitmisega). Potent-siaalsed pakkujad on aga uued EL liikmesriigid, kellest kõigil (va. Sloveenia) on Kyoto-kohustused juba (osal kuhjaga) täidetud ja seetõttu loogiliselt piisavalt vabu emissioonikvoote müügiks.

The price of CO2 ton will be formed on the market according to the demand/offer ratio. The potential buyers now will be the Western countries, whose allocation plans are not flexible (they have difficulties to fulfil Kyoto requirements). Potential offers will be the new EU member countries, because most of them have already fulfilled Kyoto requirements (except Slovenia). Due to this fact there will be enough free emission allowances for sale.

Hinna kohta on palju vastakaid arvamusi. Süsteemi käivitamisel oldi hurraa-optimistid, ning jutt käis 15-25 euro/tonn vahemikust. Nüüd kaalu-takse asja kainemalt ning hinnavahemi-kuks pakutakse 6,4-13,4 euro/t. Viimase aja sündmused (Venemaa liitumine Kyoto lepinguga koos tohutu hulga vaba kvoodi olemasoluga) on mõjutanud hin-da veelgi madalamas suunas, räägitakse mitte üle 5 euro/t hinnast. Selle lähedal on olnud keskmine hind ka Eestis juba evitatud Ühisrakendusprojektides.

There are different opinions about the price of emission allowances. During the start of the system the estimated price was 15-25 EUR/t. But now the realistic price range is 6.4-13.4 EUR/t. Last developments in Russia (joining the Kyoto protocol) also influenced the price, now it is predicted to be below 5 EUR/t. That kind of average price already exists in case of JI projects in Estonia.

Igas riigis tekivad erinevad hinnad, olenevalt Kyoto kohustuste ja NAP suurusest, kütuste segu keskmisest süsinikusisaldusest, energiavahetuse

Different prices will be formed in every country, depending on the Kyoto commitments, allocation plans, and average carbon content in fuels, energy



määrast naaberriikidega, kliima iseärasustest (näit. veevaesel ajal tuleb puudujääv hüdroenergia katta söe energiaga), informatsioonist järgnevate aastate jaotuskvootide kohta jne.

exchange ratio with neighbouring countries, climate features (i.e. when there is not sufficient amount of water (dry season) the part of energy not produced by hydropower plant will be covered by coal) and information about allocation plan for next periods etc.

Võimalused Possibilities

Kui oletada, et esimesel kauplemisaastal 2005 õnnestub Eesti ETS ühinenud firmadel kütust (ja CO2) 5% kokku hoida, siis suhteliselt konservatiivse hinna 5 euro/t puhul võiks alltoodud Eesti energiatootjad emissioonikvootide müügist teenida järgnevalt:

If we assume that during the first trading year (2005) Estonian companies (in the allocation plan) will save 5% of fuel (and CO2), then with relatively stable price of 5 EUR/t the revenue from emission allowances could be as follows:

Ettevõte / Company kr/a / EEK/year Eesti Energia 63 541 334 Dalkia 1 838 452 Fortum Termest 806 572 Fortum Tartu 589 836 Pärnu Soojus (Vattenfall) 213 345 Kuressaare Soojus 112 947

Arvutusest näeme: Emissioonikaubandus võimaldab

teenida küllalt kaalukaid vahendeid, et investeerida edasisteks säästuüri-tusteks;

Soe aasta (eriti kütteperiood) võib võimaldada soojustootjatel saavu-tada kuni 10-15% kütuse säästu;

Eriti külma talve puhul võib kütust kuluda plaanitust kuni 20% rohkem, mistõttu võidakse hätta jääda juba praeguse jaotuskvoodi piirides;

Seetõttu oleks lühinägelik kõik säästetud kvoodid kohe ära müüa; neid on võimalik üle kanda ka järgnevale aastale.

Kvoote on mõtet hoida ka selleks, et paari aastaga saada kaalukam investeeringutoetus, või et müüa kvoote siis kui hind on soodsaim.

The calculations show: ETS makes it possible to earn

enough for investing afterwards to energy conservation projects.

Warm weather (especially in the heating period) allows to achieve up to 10-15% of fuel save.

Extremely cold winter can raise the fuel consumption up to 20% higher than usual and it could be impossible to meet the allocation plan requirements.

Due to the previous fact it will be short-sighted to sell all unused allowances when it is possible to transfer them to the next year.

It is recommended to save the allowances for getting higher investments after some years or sell the allowances when the price is favourable.

Siin on mõtlemisainet palju, eriti kui arvestada, et tonni CO2 hind ei ole jääv, vaid suuresti muutuv suurus. Kuna hinda mõjutab enim see, mis toimub teistes EL riikides, oleks vajalik vaadelda ka neid

Due to the variability of the CO2 tons price all aspects have to be considered carefully. The price is influenced by the developments in other countries, which have to be considered.



asjaolusid.

ETS mõju Euroopa energiafirmadele

The influence of ETS to energy companies in Europe

Energiasektor hõlmab 55% kogu EL ETS süsteemist, mistõttu see sektor on suurima löögi all. Pole kahtlust, et ETS mõjutab enim firma investeeringute planeerimist. ETS julgustab madalamate heitmetega kütuste kasutamist või taastuvenergia investeeringuid, kuid pole sugugi selge, kui kiiresti neid evitatakse.

Energy sectors share in the whole EU ETS system is 55% therefore this sector is under pressure. Undoubtedly ETS has most influences to the investment planning. ETS encourages the usage of fuels with lower emission rates and investments to renewable energy, but it is unclear how rapidly the mentioned methods will be implemented.

Energiainvesteeringud on väga pikaajalised kohustused, siin on vaja arvestada tervet rida põhjendusi ja kompleksseid mõjutusi, siin ei saa lähtuda vaid süsi/gaas võrdlusest või süsinikutonni hinnast. Lisaks muutub süsinikutonni hind pidevalt, samuti selle ostuvõimalus järgnevatel aastatel. Nii ebakindlale muutujale ei saa investeeringuplaane rajada. On ilmne, et looduslik gaas ning taastuvad kütused ning energiad saavad prioriteedi, kuid süsiniku ETS pole siin ainus muutuste põhjustaja.

Energy investments are responsibilities for long period. Therefore there is a need to consider many explanations and complex influences; it is not possible to originate only from comparison of coal/gas or the price of CO2 ton. The price of CO2 ton varies and also the possibilities of buying. It is not reasonable to base the investment plans on unstable variables. It is clear that natural gas and renewable energy sources will be prioritised, but the ETS is not the only inducing factor of changes.

Näiteks suurte söejaamade (ka põlevkivi) puhul mängivad võrdselt tähtsat rolli nii ETS kui ka EL suurte põletusseadmete direktiiv. Suund maagaasile ning taastuvenergiale sõltub kütuste kättesaadavuse pikaajalisest perspektiivist, kõigi kütuste (primaarenergia) hinnast ning süsiniku hinnast, täpselt samuti kapitali erikulust tootmisühikule erinevate kütuste puhul, sh. uutele tehnoloogiatele, riikides valitsevast regulatsioonist ning ajakulust projektide ettevalmistusele ja planeerimisele.

For instance ETS and EU directive 2001/80/EC play both a significant role in case of the coal plants (also oil shale plants). The increased use of natural gas and renewable energy sources depends on the long term availability of fuels, primary energy price of all fuels and carbon price, also special investment costs of combustion units for different fuel types, legal background in different countries and preparing and planning time of the projects.

Suurima löögi alla satuvad Euroopas võimsad moodsad ülekriitiliste parameetritega söe-elektrijaamad, mida on raske või võimatu teistele kütustele rekonstrueerida.

European powerful modern coal power plants with over-critical parameters which reconstruction for switching the fuel is problematic or even impossible, will be under the most pressure.

On väheusutav, et need jaamad niipea rekonstrueerimisele mõtleksid. Oletades, et minnakse söelt gaasile, saavutataks

It is improbable that the power plants will consider the reconstruction immediately. Assuming that coal will be replaced with



(elektritootmise kasuteguril 35%) iga toodetud MWh elektri kohta 0,4 tonni CO2 kokkuhoidu. See teeb 2 eurot (lähtudes hinnast 5euro/CO2 tonn) ehk kõigest 30 kr/MWhe hinnalisa. Seda juhul, kui kogu tootmine viia gaasile. Kuid kuna gaasikütus on kivisöest enam kui 2 korda kallim, võivad need söejaamad rahulikult söe-elektrit edasi toota, ostes vajalikud CO2 tonnid juurde.

gas, 0.4 t of CO2 per produced MWh will be saved (in case of 35% efficiency of electricity production). If all the production will be based on natural gas, it makes only 2 EUR/MWh or 30 EEK/MWh (according to the price of 5 euros/CO2 t) additional charge. As gas is 2 times more expensive than coal, the coal power plants could buy the required CO2 emission allowances and continue the coal-based electricity production.

On olemas ka esimesed tehnilised lahendused CO2 eemaldamiseks põlemisgaasidest. Hetkel see veel liigse kalliduse tõttu kaalumisele ei tule, kuid tulevikus on see kindlasti üheks lahenduseks, mida kaaluda.

Initial technical solutions for CO2 removal from combustion gases are already available. At the moment the technology is too expensive, but in the future these solutions will be considered.

Lahenduseks oleks ka tuuma-elektri suurem kasutuselevõtt, kuigi sellele on paljudes EL riikides suur avalikkuse vastuseis.

One solution could also be the wider use of nuclear power, but it has strong public opposition in many EU countries.

Loomulikult tõstaks kõik need meetmed ja investeeringud väljastatava elektri hinda, kuigi esialgu üpris minimaalselt. ETS arenedes on siiski ennustatud (PricewaterhouseCoopers analüüsi põhjal), et sellega kaasneb 20 - 25% elektri hinnatõus, mis põhiliselt tabab elektri lõpptarbijat.

The price of electricity will be raised by all those measures and investments. It is foreseen (according to the PriceWaterhouseCoopers’ analysis) that during the progress of ETS the electricity price will raise by 20-25%, which will influence the end-consumers.

Meetmed Measures

Selleks, et ETS ei muutuks ettevõtete arengut pidurdavaks, tuleb ettevõtetel osutada palju suuremat tähelepanu energia senisest efektiivsemale kasutamisele. See tähendab:

kütusekoguste mõõtmist ja arveldamist ning kütteväärtuse täpsemat määramist;

põletusseadmete efektiivsuse tõst-mist;

energiasäästu meetmete väljatöö-tamist ja juurutamist, sh. Energia-säästlikuma tootmistehnoloogia evitamist;

taastuvate energiaallikate kasuta-mist;

kindla ja toimiva CO2 seiresüsteemi juurutamist ja pidamist.

To avoid decelerating impact of ETS on the enterprise development, companies must focus more on efficient use of energy, which includes:

the measurement of fuel amounts and more exact assessment of the fuels calorific value;

improvement of the efficiency of combustion units;

the evolvement and introduction of energy efficiency measures, including the energy efficient production technology;

the use of the renewable energy sources;

the introduction and administration of CO2 monitoring system.



Siinjuures on oluline roll energia-konsultatsioonifirmadel, kes võivad olla abiks ka CO2 kaubanduse organiseerimisel (arvutused, riskide hinnang, parima hinnaga ostjate leidmine, ostu-müügi lepingute vormistus koos juriidilise poole korraldusega, emissioonide monitooring ja tõendamine, jne.).

Consultant companies in the energy field have an important role, as they can support the organization of CO2 trading (calculations, risk assessment, finding best offers, drawing up the contracts of purchase with legal arrangement, emission monitoring and verification etc.).

Kokkuvõte Conclusions

Emissioonikaubandusest ei saa enam üle ega ümber ning varem või hiljem moodustavad nad iga suurema Eesti firma strateegiliste otsuste ja plaanide lahutamatu koostisosa.

Emission trading will be inseparable part of making strategic decisions and planning in case of every large enterprise in Estonia in the near future.

ETS plaanimajanduslik iseloom peaks aga ettevõtteid sundima ettevaatusele. On väga tõenäoline, et teise arvestusperioodi (alates 2008.a. ) jaotuskavad arvutatakse 2005-2007a. tegelike kütusekulude alusel.

The planned economy nature of ETS should compel enterprises for cautious. It is realistic that the National Allocation Plan for second trading period (since 2008) will be calculated according to the real fuel use in 2005-2007.

Siiski annab ETS esimene arvestus-periood firmadele piisavalt aega aru pidada ning tasuvusuuringuid teostada, leidmaks kõige soodsamaid võimalusi efektiivsuse tõstmiseks, fossiilkütuste säästmiseks ning taastuvenergia projektide evitamiseks teisel arvestus-perioodil.

However the first trading period of ETS gives enough time to consider the issue and make feasibility studies, for finding the best solutions for energy efficiency, saving the fossil fuels and introduction of renewable energy projects during the second trading period.


Kütuste ja energia hinnad 60 Prices of Fuels and Energy

KÜTUSTE JA ENERGIA HINNAD /PRICES OF FUELS AND ENERGY

AS ENPRIMA ESTIVO

Kütuste sisseveohinnad Import prices of fuels

Väliskaubandusstatistika põhikaubandus-süsteemi, mis ei hõlma välismaist sissevedu tolliladudesse, andmete alusel koostatud ülevaade aastatel 2002–2003 Eestisse imporditud põhiliste kütuste hindade kohta on esitatud järgnevas tabelis.

The data on prices of main fuels imported into Estonia according to the special trade system (which does not include import from abroad into customs ware-houses) during years 2002-2003 are presented in the following table.

IMPORTKÜTUSTE KESKMISED SISSEVEOHINNADAverage import prices of fuels in Estonia

KütusFuel

ÜhikUnit

2002 2003hindprice

hindprice

Muutuschange

Kivisüsi, brikett /Hard coal, briquettes EEK/t 543 524 -3,5%

Muud kerged destillaadid, eribensiinid /Petroleum oils for undergoing a specific process EEK/t 6463 6325 -2,1%

Lennukibensiin, reaktiivmootoribensiin ja muud kerged fraktsioonid /Aviation spirit, spirit type jet fuel and other light oils

EEK/t 11576 12304 +6,3%

Mootoribensiinid /Petroleum spirit for motor vehicles

EEK/103 l 3016 3114 +3,2%

Muud keskmised destillaadid /Other medium distillates EEK/t 3288 4162 +26,6

%

Gaasiõlid /Gas oils EEK/t 3453 3590 +4,0%

Kütteõlid /Fuel black oil EEK/t 1794 2039 +13,7

%Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of Estonia



Peaaegu kogu 2003. aastal Eestisse imporditud kivisüsi (99,6% - osatähtsus koguse alusel) osteti Venemaalt. Ligi kolmveerandi (75,2%) kütteõlidest osteti sisse samuti Venemaalt, keskmise hinnaga 2031 kr/t. Kerge kütteõli ja diislikütuse, mida väliskaubanduses klassifitseeritakse osaliselt kesk-destillaatide ja osaliselt gaasiõlide hulka, impordi osakaal Venemaalt langes 62,3%-lt 45,5%-le võrreldes eelmise aastaga. Märgatavalt aga tõusis seevastu impordi osatähtsus Valgevenest 19,4%-lt 36,6%-le.

Almost all (99.6% - share by mass) hard coal was imported into Estonia from Russia in 2003. About three quarters (75.2%) of heavy fuel oil, with the average price of 2031 EEK/t, was imported from Russia as well. The share of import of light fuel oil and diesel oil from Russia (in trade statistics are classified as medium distillates and gas oils) were decreased from 62.3% to 45.5% compared to last year. But remarkably increased the share of import from Belarus – from 19.4% to 36.6%.

Mootoribensiinide impordis on Leedu kui tarneallika osatähtsus aasta-aastalt tõusnud jõudes 2003. aastal 82,2%ni, kusjuures keskmiseks hinnaks oli 3,12 kr/l. Koguselt järgmiseks impordi-maaks on Soome (6,7%; 3,18 kr/l), kes on selle koha üle võtnud Venemaalt. Venemaa (2,1%, 2,77 kr/l) on langenud viiendale kohale ning temast on möödunud nii Valgevene (4,5%, 2,73 kr/l) kui ka Norra (2,9%; 3,51 kr/l).

In imports of petrol the share of Lithuania has increased gradually during last years and reached to 82.2% in 2003 with the average price of 3.12 EEK/l. The next, by volume, import source was Finland (6.7%; 3.18 EEK/l) who has taken this place over from Russia. Russia has fallen at place five (2.1%, 2.77 EEK/l) and as well Belarus (4.5%, 2.73 EEK/l) as Norway have passed (2.9%, 3.51 EEK/l).

Maagaasi ainukeseks tarnijaks Eestile on Venemaa, ostutehingute hindu ei avalikustata.

The only supplier of natural gas into Estonia is Russia. The import price has not been made public.

Vedelkütuste sisseveohindade muutu-mise otseseks ja põhiliseks mõjutajaks on nafta hind maailmaturul. 2003. aastal tõusis nafta keskmine hind maailmaturul eelmise aastaga võrreldes 1,8% (vastavalt 30,45 ja 31.0 USD barrel). 2003. aastal tõusid nii imporditavate mootorikütuste kui ka katlakütuste hinnad and sellega seoses ka vastavad tarbijahinnad.

The world market crude oil price has been the major factor giving impact on import prices of oil fuels. In 2003 the average price of oil, compared to 2002 raised 1.8% (accordingly 30.45 and 31.0 USD/bbl). The prices of imported petrol and fuel oils increased and accordingly also the end user prices.

Kütuste ja energia tarbijahinnad Consumer Prices on Fuels and Energy

Elektrijaamades ja katlamajades kasu-tatud katlakütuste keskmiste soetus-maksumuste analüüs näitab, et 2003. aastal suurenesid koos importkütuste sisseveohindadega ka tarbijahinnad, seda küll aeglasemas tempos. Erandiks oli kivisöe hind, mis langes, kuid

The analysis of average prices of fuels purchased by power and boiler plants indicates that in 2003 these prices in-creased along with the import prices, but with lower pace than the latter ones. The import price of natural gas is not public, but the purchase prices of gas in energy



tagasihoidlikus tempos. Maagaasi sisseveohind pole avalikustatud, kuid tarbijahinnad maagaasile energia-ettevõtetes tõusid 2003. a jooksul 3,2% võrra. Kohalike kütuste hinnad jätkasid eelmistel aastatel toimunud tõusu: suurima kasvu (17,3%) tegi läbi küttepuude hind.

utilities made rise in 2003 - by 3.2%. The increase of prices on domestic fuels, which had started some years ago, continued. Here, the price rise of fuel food was the sharpest: 17.3%.

KATLAKÜTUSTE KESKMISED KÄIBEMAKSUTA HINNAD ETTEVÕTETES, MILLE PÕHITEGEVUSALAKS ON ELEKTRI JA/VÕI

SOOJUSE TOOTMINEAverage prices (excl. VAT) of boiler fuels in power

and boiler plants

KütusFuel

ÜhikUnit

2001 2002 2003hindprice

hindprice

muutuschange

hindprice

Muutuschange

KivisüsiHard coal EEK/t 848 883 +4,1% 871 -1,4%

PõlevkiviOil shale EEK/t 137 138 +0,7% 125 -9,4%

TükkturvasSod peat EEK/t 251 280 +11,6% 294 +5,0%

TurbabrikettPeat briquettes EEK/t 608 745 +22,5% 807 +8,3%

KüttepuudFuel wood

EEK/tmEEK/sm3 121 139 +14,9% 163 +17,3%

PuiduhakeWood chips

EEK/tmEEK/sm3 98 108 +10,2% 117 +8,3%

MaagaasNatural gas EEK/103 m3 1131 1378 +21,8% 1422 +3,2%

Raske kütteõliHeavy fuel oil EEK/t 1780 1774 -0,3% 1871 +5,5%

PõlevkiviõliShale oil EEK/t 1830 1795 -1,9% 1905 +6,1%

Kerge kütteõliLight fuel oil EEK/t 4732 4192 -11,4% 4507 +7,5%




KATLAKÜTUSTE KESKMISED KÄIBEMAKSUTA HINNAD ETTEVÕTETES, MILLE PÕHITEGEVUSALAKS ON ELEKTRI JA/VÕI

SOOJUSE TOOTMINEAverage prices (excl. VAT) of boiler fuels in power

and boiler plants

(EEK/MWh)

KütusFuel

2001 2002 2003

hindprice

hindprice

muutuschange

hindprice

muutuschange

KivisüsiHard coal

119,4 124,4 +4,1% 122,7 -1,4%

PõlevkiviOil shale

59,6 60,0 +0,7% 54,3 -9,4%

TükkturvasSod peat

78,4 87,5 +11,6% 91,9 +5,0%

TurbabrikettPeat briquettes

129,4 158,5 +22,5% 171,7 +8,3%

KüttepuudFuel wood

89,0 102,2 +14,9% 119,9 +17,3%

PuiduhakeWood chips

77,8 85,7 +10,2% 92,9 +8,3%

MaagaasNatural gas

121,6 148,2 +21,8% 152,9 +3,2%

Raske kütteõliHeavy fuel oil

157,8 157,3 -0,3% 165,9 +5,5%

PõlevkiviõliShale oil

169,4 166,2 -1,9% 176,4 +6,1%

Kerge kütteõliLight fuel oil

403,1 357,1 -11,4% 383,9 +7,5%


Katla- ja mootorikütuste keskmiste hindade erinevustest neid kasutanud majandusharude lõikes 2003. aastal annab ülevaate järgmine tabel. Kütuste ostuhindade erinevused erinevate majandusharude ettevõtetes ulatusid 11%st (põlevkiviõli) kuni 99%ni (põlevkivi). Viimane oli ühtlasi kohalikest kütustest suurima hinnavarieeruvusega.

The overview of differences in fuel prices in some branches of economy in 2003 is given in the following table. The difference between the highest and the lowest purchase prices in branches ranged from 11% (shale oil) to 99% (oil shale). As to domestic fuels, the largest differences were for purchase prices of oil-shale - 50%.



KÜTUSTE KESKMISED KÄIBEMAKSUTA HINNAD ETTEVÕTLUSESAverage prices (excl. VAT) of fuels in enterprises

KütusFuel

ÜhikUnit

TööstusIndustry

Energia-sektorEnergysector

Põllumajandus

Agri-culture

Trans-port

Trans-port

Avalik ja ärisektor

Public sector

Üldkesk-mineTotal

avarage

KivisüsiHard coal EEK/t 742 872 934 938 1002 857

PõlevkiviOil shale EEK/t 96 117 154 115 191 117

TükkturvasSod peat EEK/t 318 303 250 278 323 305

TurbabrikettPeat briquettes EEK/t 1142 1000 896 1052 846 865

KüttepuudFuel wood

EEK/tmEEK/sm3 168 142 180 192 172 167

Puiduhake ja -jäätmedWaste wood

EEK/tmEEK/sm3 148 107 95 125 123 124

MaagaasNatural gas EEK/103 m3 1248 1412 1488 1775 1560 1375

Raske kütteõliHFO EEK/t 1985 1967 2000 2687 1931 2477

PõlevkiviõliShale oil EEK/t 2058 1930 1972 1946 2138 1989

Kerge kütteõliLFO EEK/t 4225 3754 4222 5000 4626 4329

DiislikütusDiesel oil EEK/t 6900 5533 5622 6564 7739 6601

AutobensiinPetrol EEK/t 9537 9504 8881 9128 10163 9663




KÜTUSTE KESKMISED KÄIBEMAKSUTA HINNAD ETTEVÕTLUSESAverage prices (excl. VAT) of fuels in enterprises

(EEK/MWh)

KütusFuel

TööstusIndustry

Energia-sektorEnergysector

Põllumajandu

sAgri-

culture

Trans-port

Trans-port

Avalik ja ärisekto

rPublic sector

ÜldkeskmineTotal

avarage

KivisüsiHard coal 105 123 132 132 141 121

PõlevkiviOil shale 42 51 67 50 83 51

TükkturvasSod peat 99 95 78 87 101 95

TurbabrikettPeat briquettes

243 213 191 224 180 184

KüttepuudFuel wood 124 104 132 141 126 123

Puiduhake ja -jäätmedWaste wood

117 85 75 99 98 98

MaagaasNatural gas 134 152 160 191 168 148

Raske kütteõliHFO

176 174 177 238 171 220

PõlevkiviõliShale oil 191 179 183 180 198 184

Kerge kütteõliLFO 360 320 360 426 394 369

DiislikütusDiesel oil 585 469 476 556 656 559

AutobensiinPetrol 795 792 740 761 847 805

Allikas: Statistikaamet / Source: Statistical Office of EstoniaKeskmisi kütteväärtusi kasutades on arvutatud erinevates kütustes sisalduva energiaühiku hind (kr/MWh) kütuste lõpptarbijateks olevatele ettevõtetele. Võimaldamaks üldisemat võrdlust, on järgneval joonisel esitatud lisaks katlakütustele ka ettevõtete poolt ostetud

The average price of energy unit (EEK/MWh) for enterprises as end-users presented in the next figure was calculated using the average calorific values of fuels. The average prices on electricity and heat were also included into table to enable the wider



elektrienergia ja soojuse keskmised hinnad.

comparison.

ENERGIA ARVESTUSLIK OSTUHIND ETTEVÕTLUSES (KÄIBEMAKSUTA)

Consumer prices of energy in enterprises (excl. VAT)

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900EEK/MWh

Elektrie

nergi

a/ Elec

tricity

Kerge k

ütteõ

li/ Ligh

t fuel

oil

Soojus

/ Hea

t

Raske

kütte

õli/ H

eavy

fuel

oil

Põlevk

iviõli/

Shale

oil

Maagaa

s/ Natur

al gas

Kivisü

si/ C

oal

Küttep

uud/

Firewoo

d

Puiduh

ake/

Woo

d chips

Tükktu

rvas/

Sod pe

at

2001 2002 2003

Reguleeritavad hinnad Administered Prices

Turgu valitsevas ja monopoolses seisun-dis olevate ettevõtete poolt müüdava kütuse ja energia hindade kooskõlas-tamine on Energiaturu Inspektsiooni (ETI) ülesandeks.

According to the Energy Act the Energy Market Inspectorate has to coordinate the prices on fuels and energy sold by enterprises, which are in monopolistic or dominating position on the market.

Alates 1. aprillist 2002 kehtestas Eesti Energia AS uued elektritariifid, mis asendasid 1. jaanuarist 2001. a kehtinud tariife. Tehti mitmeid olulisi muudatusi, millest põhimõttelise tähtsusega oli kodutarbijate ristsubsideerimise lõpetamine. Selleks kaotati eraldi tariifid koduklientidele ja viidi sisse kaks rühma tariifipakette: pingel 0,38 (0,22) kV ja pingel 6–35 kV varustatavatele klientidele. Lisaks kehtestati uued tariifid

On 1 April 2002, new tariffs on electricity, coordinated by the Energy Market Inspectorate, were introduced by Eesti Energia AS. The previous set of tariffs had been introduced on 1 January 2001. Several essential changes were made, the most principal being the termination of cross subsidies towards household consumers. The separate tariffs for households were replaced with the common tariffs for voltage level of



reaktiivenergiale, edastamis- ja jaotamisteenusele ning hinnad põhivõrguga ühendatud tarbijatele ja tariif võimsusreservi eest. 2003. aastal Eesti Energia elektritariife ei tõstnud.

0.38 (0.22) kV. The other set of tariffs is for voltage level of 6–35 kV. The new tariff rates were introduced also for reactive energy, for transmission and distribution services. There are tariffs also for consumers connected directly to transmission grid, and for capacity reserve. Eesti Energia did not increase the electricity prices in 2003.

Põhitariifi tõsteti 16,7%: 90 sendilt 1.05 kroonini kWh eest (käibemaksuga). Lisaks võeti kasutusele täiendav püsitasu, nn kuutasu (5 kr/kuus), mida peavad maksma kõik Eesti Energia AS kliendid, keda varustatakse pingel 0,8 (0,2) kV. Seejuures säilis ka kaitsme võimsusest lähtuv püsitasu. Eesti Energia AS tariifitabelid on jaotatud erinevaid maksevõimalusi (võimsus-tasuga, ajatariifidega jms) võimalda-vateks nn pakettideks - pingel 0,38 (0,22) kV 12 paketti ja pingel 6 – 35 kV neli paketti.

The rate of basic tariff was increased from 0.90 EEK to 1.05 EEK/kWh (by 16.7%). A new fixed charge - the monthly charge of 5 EEK - was introduced for all consumers supplied at voltage level of 0.38 (0.22) kV. At the same time, the fixed capacity charge was left in tariff table as well. The tariffs are grouped into packages enabling the consumers to select the most suitable one (using or not the options with time-of-the-day rates, capacity charges, etc.): 12 packages at 0.38 (0.22) kV and 4 packages at 6–35 kV voltage level.

Elektrienergia põhiliseks tootjaks on AS Narva Elektrijaamad ja ainsaks põhivõrgus edastajaks on OÜ Põhivõrk, jaotusteenust osutavad lisaks OÜ-le Jaotusvõrk (eelpool mainitud ettevõtete omanikuks on Eesti Energia AS), aga ka üle kuuekümne väiksema võrguettevõtja. Viimastest on suurimateks AS Fortum Elekter ja AS Narva Elektrivõrgud. Järgnevas tabelis on esitatud kahe pingetaseme põhiliste tariifimäärade võrdlus kolmes suuremas jaotus-võrguettevõttes.

In the electricity sector the major producer is AS Narva Elektrijaamad and the only transmission grid owner is OÜ Põhivõrk, but distribution services additionally to AS Jaotusvõrk (the owner of above mentioned enterprises is Eesti Energia AS) are rendered also by more than sixty smaller utilities. AS Fortum Elekter and AS Narva Elektrivõrgud are the largest among the smaller distribution utilities. In the next table, the main tariff rates of three largest distributors are presented.



ELEKTRI HINNAD JAOTUSVÕRGUETTEVÕTETES (käibemaksuta)Prices of electricity sold by different distribution companies

(excl. VAT)

HinnapakettConsumer group

Eesti Energia

Fortum Elekter

Narva Elektrivõrk

0.38 (0.22) kVpõhitariif / basic tariff (s/kWh) 88.89 99.16 90.68

kuutasu / monthly fixed charge (EEK) 4.24 – –

6 – 35 kVpõhitariif / basic tariff (s/kWh) 54.61 52.30 54.61

võimsuse püsitasu kuus / monthly capacity charge (EEK/kW) 64.00 65.00 64.00

Allikas: Eesti Energia AS, Fortum Elekter AS, AS Narva Elektrivõrk / Source: Eesti Energia AS, Fortum Elekter AS, AS Narva Elektrivõrk

Viimase kolme aasta jooksul Eesti Energia AS poolt asutustele ja ettevõtetele müüdud elektrienergia tegelikest keskmistest hindadest suuremate tarbijarühmade lõikes annab ülevaate allpool toodud Statistikaameti andmetel põhinev tabel. 2003. aastal ettevõtete poolt ostetud elektrienergia keskmine hind oli 749 kr/MWh, ulatudes energiaettevõtete poolt makstud 678 kr/MWh-st kuni 805 kr/MWh-ni põllumajandus-sektoris.

The actual average prices of electricity sold by Eesti Energia AS to major consumer groups during the last three years are presented in the following table. According to data from Statistics Office the average price on electricity paid by enterprises in 2003 was 749 EEK/MWh, being in different sectors between 678 EEK/MWh (energy sector) and 805 EEK/MWh (agriculture).



KESKMISED ELEKTRI HINNAD (käibemaksuta), senti/kWhAverage Electricity Prices (excl. VAT)

TarbijagruppConsumer group 2001 2002 Muutus

Increase 2003 MuutusIncrease

Kõik ettevõtted EestisAll enterprises in Estonia 74,5 81,0 +8,7% 74,9 -7,5%

sh suurtarbijadincl. large consumers 72,6 79,0 +8,8% 72,5 -8,2%

keskmised tarbijadmedium-size consumers 85,1 91,7 +7,8% 89,4 -2,5%

väiketarbijadsmall consumers 88,7 95,1 +7,2% 92,4 -2,8%


Kuna valdav osa elektrienergiast toodetakse põlevkivist, siis on põlevkivi kaevandaja, AS Eesti Põlevkivi, turgu valitsevas seisundis. Seetõttu kuulub ka elektri tootmiseks kasutatava põlevkivi müügihind kooskõlastamisele Energia-turu Inspektsioonis. 2003 aastal kasutati hinnanguliselt 16% kaevandatud põlev-kivist põlevkiviõli tootmiseks. 2003/2004. majandusaastal oli AS-le Narva Elektrijaamad müüdud põlevkivi piirhind 133 kr/t.

As the major share of electricity is generated firing oil shale, the only oil shale mining company, the AS Eesti Põlevkivi, is in the dominating position on the market. Therefore, the price of oil shale for electricity production has to be coordinated in the Energy Market Inspectorate. About 16% of extracted oil shale is used for oil shale oil production in year 2003. In the financial year 2003/2004 the limit price of oil shale sold to AS Narva Elektrijaamad was 133 EEK/t.

Maagaasi kasutab Eestis üle 120 tuhande korteri- ja majaomaniku, üle 900 äriettevõtte ja ühiskondliku asutuse, 224 tööstustarbijat, 60 kaugkütte soojatootjat ning 6 elektri ja soojuse koostootjat. AS Eesti Gaas tegi 2002. aastal väike-tarbijate tariifisüsteemi alustes põhi-mõttelise muudatuse. Kui seni olid hinnad väiketarbijatele olnud tarviti-põhised, s.t hind sõltus kasutamise otstarbest, siis alates 1. jaanuarist 2002. a (muudeti 1. jaanuar 2003) sõltub hind ainult tarbitud gaasi kogusest (vt tabel). Vabatarbijatele, kelleks on vastavalt Maagaasiseadusele aastas üle 200 000 m3 gaasi tarbivad organisatsioonid, kujuneb maagaasi hind üldjuhul kokkuleppehinnana.

Natural gas is consumed by more than 120 thousand house and apartment owners, by more than 900 commercial and public institutions, by 224 industrial plants, by 60 district heating utilities and by 6 cogeneration plants. In 2002 made AS Eesti Gaas principle change in tariff basics of small consumers. Up to then the tariffs had been based on type of equipment used by consumer, since January 1st 2002 (modified in January 1st

2003) the tariff rate depends only on the annual consumption volume (se the Table). The price of gas for free users, defined by the Natural Gas Act as institutions with gas consumption over 200 000 m3 per year, is usually a subject for negotiations.



MAAGAASI HINNAD VÄIKETARBIJATELE (kr/m3)Price of natural gas for non-eligible users (EEK/m3)

Aastane tarbimiskogusAnnual consumption

Käibemaksutaexcl. VAT

Käibemaksugaincl. VAT

– 200 m3 3.98 4.70

201 – 750 m3 2.97 3.50

751 – 3000 m3 2.29 2.70

3001 – 10 000 m3 2.20 2.60

10 001 –200 000 m3 2.12 2.50Allikas: AS Eesti Gaas / Source: AS Eesti Gaas

Alates 2002. aastast kehtestas AS Eesti Gaas tariifid ka maagaasi ülekande- ja jaotamisteenusele. Andes võimaluse kõigile vabatarbijatele valida tarnijat ja sõlmida eraldi lepinguid gaasi ülekande- ja jaotusteenuse ostmiseks.

In 2002 AS Eesti Gaas established tariffs on transmission and distribution services. This is a step towards market opening, giving large (eligible) consu-mers the opportunity to select the supplier and conclude contracts on transport of gas.

Soojuse hindadest kuulusid 2003. aastal kehtima hakanud Kaugkütte-seaduse kohaselt Energiaturu Inspekt-siooni poolt reguleerimisele hinnad ettevõtetes, mille aastane müük ületas 50 000 MWh. Väiksemad ettevõtted pidid hinna muutused kooskõlastama kohaliku omavalitsusega.

As provided in the District Heating Act in force in 2003, the prices on district heat supplied by utilities with the annual sales of more than 50 000 MWh were regulated by the Energy Market Inspectorate. The smaller utilities had to coordinate the heat prices with the municipal authorities.

Aasta jooksul ETI poolt kooskõlastatud hindade diapasoon oli küllaltki lai: madalaimaks hinnaks kooskõlastati 208.05 kr/MWh ja kõrgeimaks 439 kr/MWh.

The range of prices approved by the Energy Market Inspectorate was relati-vely wide: the lowest price was 208.05 EEK/MWh and the highest one 439 EEK/MWh.

Statistikaameti andmetel oli ettevõtete poolt ostetud soojuse keskmine hind 343 kr/MWh, ulatudes 235 kr/MWh ener-giasektoris kuni 378 kroonini MWh kohta äri- ja avaliku teeninduse sektoris.

According to data from Statistics Office the average price of heat purchased by enterprises was 343 EEK/MWh, ranging from 235 EEK/MWh in energy sector to 378 EEK/MWh in commercial and services secto.

Kodutarbijaid hõlmav erinevatest allikatest pärinev andmestik näitab, et 2003. a novembri seisuga jäid kaugküttesoojuse hinnad valdavalt vahemikku 338 kuni 543 kr/MWh, kuid siiski esines ka madalamaid ja ka väga kõrgeid hindu.

Different sources about district heating price for households indicate that as of November 2003 the prices ranged mainly from 338 EEK/MWh to 543 EEK/MWh, nevertheless in some cases the prices were very low and quite many utilities had very high prices.



KAUGKÜTTESOOJUSE KESKMISED HINNAD (käibemaksuta), EEK/MWh

Average Prices of District Heat (excl. VAT)

TarbijagruppConsumer group 2001 2002 Muutus

Increase 2003 MuutusIncrease

Kõik ettevõtted EestisAll enterprises in Estonia 332 345 +8,9% 343 -3,9%

sh suurtarbijadincl. large consumers 258 321 +24,4% 333 +3,7%

keskmised tarbijadmedium-size consumers 349 382 +9,5% 387 +1,3%

väiketarbijadsmall consumers 353 387 +9,6% 399 +3,1%


Eesti suurimas kaugkütteettevõttes AS Tallinna Soojus tõsteti soojuse hindu 1. jaanuarist 2002. a ja need hinnad kehtisid ka 2003. aastal. Hind pandi sõltuvusse tarbija kaugküttesüsteemiga ühendamise variandist. Sõltumatu ühen-dusega tarbijatele kehtestati hinnaks 379 kr/MWh (käibemaksuta) ja sõltuva (soojusvahetita) ühenduse 391 kr/MWh (käibemaksuta). Eelmiste, 1998. aastal kehtestatud, tariifidega võrreldes oli hinnatõus (sõltuvalt ühenduse viisist) 8,6% kuni 12%. Reservitasu on 7 191 kr/MW kuus. Reservitasu peab maksma klient, kes peatab soojusvarustuse lepingu kauemaks kui kuueks kuuks, seega klient, kes läheb üle alternatiivsele soojusvarustuse variandile (nt lokaalküttele) või on ajutiselt sulgenud kütte ja sooja vee süsteemi, kuid soovib säilitada võimaluse kasutada AS Tallinna Soojuse teenust.

The largest in Estonia district heating company - AS Tallinna Soojus – enforced new heat tariffs on January 1st

2002 and these prices were in force also in 2003. The rates of the new tariff are dependent on the connection type of consumer facilities to the heating network. In case of the independent (via heat exchanger) connection the price is 379 EEK/MWh and in case of direct connection – 391 EEK/MWh. If compared to previous prices, which had been introduced in 1998, the increase was (depending on connection type) from 8.6% and 12%. Reserve charge is 7 191 EEK/MW per month. This charge has to be paid by customers for suspending the heat supply contract for more than six months. This was targeted to customers who, installing local heating and disconnecting from district heating network wanted to keep the DH supply as a reserve option.

Kaugküttesoojuse lõpptarbija hinda mõjutab küllaltki oluliselt riigi maksupoliitika. 2003. aastal jätkati teatud tarbijagruppidele (elanikud, elamu- ja korteriühistud, kirikud ja kogudused ning riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetest

National taxation policy has essential impact on end-user prices of district heat. In 2003 continue application of extra VAT rate (5%) for heat, which is sold to the households, churches, and congregations and to institutions and organizations, which are financed from



finantseeritavad asutused ja organisat-sioonid) suunatud käibemaksu soodus-määra (5%) erakorralist rakendamist. Ülejäänud tarbijad peavad soojuselt tasuma täismääraga (18%) käibemaksu.

the state or local budgets. The rest of consumers have to pay the VAT for heat according to the full rate (18%).

Kaheosalist (energia- ja võimsus-komponent) tariifi kasutasid vähesed soojusettevõtted. Mõnes kaugkütte-ettevõttes jätkati kodutarbijate subsi-deerimist ülejäänud tarbijate arvel, kehtestades viimastele kõrgema hinna. Muutmaks kütuste hindade muutuste mõju arvesse võtmist operatiivsemaks on mõned soojusettevõtted kasutusele võtnud soojuse hinna korrigeerimise valemid.

Only few utilities have introduced tariffs with two components (energy and capacity charges). Some DH companies continued the practice of subsidizing households at the cost of other consumers. Some DH companies have introduced price formulas for adjusting the heat prices more easily in accordance to rapidly changing fuel prices.

Hindade areng üldmajanduslikul taustal

Price Development and General Economical Background

Kõigi reguleeritavate energiahindade määramisel tuleb arvestada olulise mõjurina nii tarbijate maksujõulisust kui üldmajanduslikku tausta. Võimaldamaks võrrelda energiamajanduses toimunud hinnamuutusi üldmajandusliku taust-süsteemiga, on järgnevas tabelis esita-tud erinevates majandusvaldkondades toimunud keskmist hindade muutumist kajastavad näitajad viimase kolme aasta kohta.

In the pricing process of energy types, which are regulated the customers’ solvency and general economic background has to be considered as important factors. In the next table there are presented average inflation figures for three last years to enable comparisons of the price development in energy sector with the trends in national economy.



HINDADE KESKMINE MUUTUS EELMISE AASTA SUHTES (%)Annual Average Change of Prices (%)

Näitaja / Indicator 2001 2002 2003Tarbijahinnad / Consumer prices +5,8 +3,6 +1,3sh administratiivselt reguleeritavad hinnad incl. administered prices +5,5 +5.4 +2,2

Administratiivselt mittereguleeritavad hinnadnon-administered prices +5,9 +2,8 +1,0

Tootjahinnad / Producer prices +4,4 +0,4 +0,2

sh töötlevas tööstusesincl. manufacturing +3,5 -1,1 -0,2

energeetikas / energy sector +10,6 +13,2 +2,8

Ekspordihinnad / Export prices +32,9 -0,6 +6,6Impordihinnad * / Import prices * +0,6 -0,4 -1,7Ehitushinnad / Construction prices +5,7 +4,0 +3,7


Tarbijahindade üldise tõusu aeglus-tumisega 2003. aastal, toimus sama tendents ka administratiivselt regu-leeritavate hindadega. Statistika põhjal keskmine elektri hind isegi odavnes tarbijatele, kuid seevastu soojuse hinnas või täheldada väikest kasvu. 2003 aastal näiteks ei tõstnud elektri hinda ei Eesti Energia AS, AS Narva Elektrivõrk ega ka Fortum Elekter AS. Keskmiste elektri-hindade odavnemine on tõenäoliselt põhjustatud tarbijapoolsetest pakettide vahetustest.

With common decrease of consumer prices in 2003 the same tendency took place in administered prices. In accordance with statistics the electricity prices even fall down, but the price of heat increased a little bit. For instance electricity price was not increased by Eesti Energia AS, AS Narva Elektrivõrk nor Fortum Elekter AS. The decrease of electricity price is probably caused by price packages changing of consumers.


Elektri ja soojuse koostootmise võimalused 74 Possibilities of CHPP

SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISE VÕIMALUSED /POSSIBILITIES OF COMBINED HEAT AND POWER

PRODUCTIONAS ENPRIMA ESTIVO

Soojuse ja elektri koostootmise (SEK) eelised on tuntud juba üle 70 aasta. Eestis rajatud SEK jaamade abil on suuremal või vähemal määral köetud Tallinn, Narva, Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli ja Sillamäe linnad. Ülevaade Eesti SEK jaamadest koos Eesti Elektrijaamaga on toodud järgnevas tabelis.

The advantages of combined heat and power production (CHP) or cogeneration are known over 70 years already. The cities as Tallinn, Narva, Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kiviõli and Sillamäe in Estonia are heated by CHP-s to a more or less extent. The overview of CHP plants in Estonia, including the Estonian Power Plant, is presented in the following table.

EESTI KOOSTOOTEJAAMADCHP Plants in Estonia

No

Jõujaam/Tehnoloogia / CHP/Technology

Rajamise aastad /

Construction

Koostoote võimsused* /Cogeneration

capacity

Elektritoodang /Power production

2003**

MWe/MWth GWh

1 Balti EJ, auruturbiinid / Balti PP, steam turbines 1958-1966 215/500 1913

2 Iru EJ, auruturbiinid / Iru PP, steam turbines

1980 – 1982 190/320 387

3 Kohtla-Järve EJ, auruturbiinid / Kohtla-Järve PP, steam turbines

1954 - 1958 27/70 14,2

4 Ahtme EJ, auruturbiinid / Ahtme PP, steam turbines 1953-1955 20/37 30,2

5

Fortum Termest AS, Kohtla-Järve EJ, auruturbiin / Fortum Termest Ltd., Kohtla-Järve PP, steam turbines

turbiin /turbine 1997

8/22 36

6 Kiviõli EJ, auruturbiinid / Kiviõli EJ, auruturbiinid 1956 10/40 46

7 Tootsi EJ, auruturbiinid / Tootsi PP, steam turbines 1955, 1985 5/14 10,2

8Sangla EJ, auruturbiinid / Sangla PP, steam turbines

turbiin /turbine1998

2,5/9 10

9 Horizon EJ (Kehras), auru- 1960 8,5/45 30



turbiinidHorizon PP (in Kehra), steam turbines

10 Kunda EJ, gaasimootor / Kunda PP, gas engine 1998-1999 3,1/3,4 15

11 Silmet EJ, gaasimootor / Silmet PP, gas engine 2003-2004 6/7 46

12 Grüne Fee EJ, 2 gaasimootorit / Grüne Fee PP, 2 gas engines 1997-1998 2/2,4 10,5

13 Narva Vesi EJ, gaasimootor / Narva Vesi PP, gas engine 1999 0,5/0,7 3,5

14 Põlva EJ, gaasimootorid / Põlva PP, gas engines 1999 0,92/1,25 0

15 Kristiine EJ, gaasimootor / Kristiine PP, gas engine 2000 0,5/0,7 2,5

16

Balti Laevaremondi Tehas, 2 gaasimootorit /Balti Laevaremondi Tehas, 2 gas engines

2003 2,2/2,48 11

17Terts Ltd. mootor biogaasil / Terts Ltd. gas engine using biogas

1994 0,84/1 0,42

Vahesumma / Subtotal 502/1076 2565,1

18 Prangli DE, diiselmootorid*** / Prangli DPP, diesel engines 1996 0,4 0,2

19 Saarte DE, diiselmootorid *** / Saarte DPP, diesel engines 1955-1970 0,5 0,21

20

Eesti EJ, kondensatsioonturbiinid**** / Estonian PP, condensing turbines

1969-1973 1515 6560

Kokku / Total 2018/ 9125,93* Toodud on vaid need tootmisvõimsused, mida võib tegelikult nimetada koostootmiseks. / Only these capacities are presented which could be defined as a real cogeneration capacity.** Toodanguandmed võivad sisaldada ebatäpsusi statistiliste andmete puudumise tõttu. / There may be inaccuracies inside of the production data due to incomplete statistics.*** Lisaks tooduile on veel ca 75 diiselgeneraatorit, reservvõimsusena. Need diiselgeneraatorid ei tööta koostoote režiimis. / Additionally, there are about 75 diesel generators, in reserve. These diesel generators are not working in the cogeneration regime.**** Eesti Elektrijaam kui ainus suurem mittekoostootejaam on toodud võrdluseks. / The Estonian PP, as an only non-cogeneration unit, is included into the table for comparison purposes.

Tabelist näeme, et Eestis on valdav enamik jõujaamadest koostootejaamad, toodud 20 jõujaamast on 17 koostootejaamad (503 MWe). Sellega oleksime maailmas esirinnas, ning ka koostootejaamade poolt toodetav 31%

Majority (17) of the total number of listed power plants (20), as we can see in table, are the cogeneration units (503 MWe). We could be in the top of world by this indicator; also the share of power (31%) generated by the



elektrist on hea näitaja. Kuid seda paraku tinglikult, sest meil puudub senini korralik statistika koostoote-režiimis toodetava elektri kohta. Nimelt peeti kogu Balti Elektrijaama senini koostootejaamaks, kuigi tema tegelik koostootevõimsus moodustas alla 10% koguvõimsusest, seejuures vaheltvõtuga turbiine nr 3 ja 4 ei saa EL SEK direktiivi 2004/8/EÜ alusel pidada koostooteseadmeiks.

cogeneration plants is a good result. Unfortunately, these indicators are not correct as we have not complete statistics about power generation in cogeneration regime. Specifically, the Balti PP was accounted as a CHP unit, but really its cogeneration power was only 10% from the total capacity, thereat the bleed turbines No 3 and 4 are not the cogeneration units by the provisions of the CHP Directive 2004/8/EC.

Pärast Balti Elektrijaama käimasolevat (energiaploki nr 11) rekonstrueerimist elektrilise võimsusega 215 MWe ning vanade energiaplokkide sulgemist keskkonnanõuete tõttu muutub ka Balti Elektrijaam valdavalt koostootejaamaks, ning tegelik koostoodetav elekter väheneb ligi 5 korda (ca 350 MWh-ni aastas) ülaltoodud tabeliga võrreldes. Pärast seda moodustab koostoote-protsessis toodetav elekter mitte üle 10% kogu toodetavast elektrist. See ongi ligikaudselt meie koostootmise praegune tegelik tase.

The Balti PP will be turned mainly into cogeneration plant after reconstruction of the present power block No 11 with electrical capacity of 215 MWe and shutting down the old power blocks due to the environmental requirements, and the value of real cogeneration power will be decreased approximately 5 times (about up to 350 MWh per year) compared to the values in table above. The power share of the cogeneration process will not be over 10% from the total capacity after the renovation. This is our real present approximate level of cogeneration.

Pärast Iru Elektrijaama ehitust 24 aastat tagasi on Eestis rajatud vaid väikese võimsusega gaasimootoritega koos-tootmisjaamu Sillamäel, Tartus, Kundas, Tallinnas, Narvas ja Põlvas põhiliselt tööstustele ja ettevõtteile.

Only small CHP plants with gas engines mainly for industries in Sillamäe, Tartu, Kunda, Tallinn, Narva and Põlva have been constructed after building of the Iru PP 24 years ago.

Taastuvate kütustega koostootmise osas on seis veel keerukam. Ainult Terts Ltd. biogaasil töötavat gaasimootorit võib pidada taastuvaks energiatootmiseks.

Cogeneration based on the renewable fuels is in more complicated situation. Only the gas engine of Terts Ltd. that is operating on the bio-gas would be considered as a renewable cogeneration unit.

Koostootejaama maksumus The cost of the CHP unit

Energeetika on kallis majandusharu ja elektrijaama rajamine kallis üritus. Olenevalt jõujaama tüübist ja kasutatavast kütusest on investeeringud 1 MWe elektrilise võimsuse juurutamiseks 6,8-54 miljoni krooni vahemikus. Seega võrreldes ainult soojatootmise katlamajaga, on SEK jõujaama rajamine ligikaudu 10 korda

The energy is expensive sector of the economy and the establishment of power plant is also an expensive action. Investments for implementing of the 1 MWe power are between 6.8-54 millions EEK and are depending from the type of power plant and the fuel. Therefore compared to the heat only plant the establishing of CHP plant is



kallim. about 10 times more expensive.Seniste tasuvusuuringute põhjal võib öelda:

Eesti oludes oleks odavaimad maagaasil ja kütteõlil töötavad diisel- ja gaasimootoritega või gaasi-turbiinidega SEK jaamad, (7-12 miljonit kr/MWe);

Biokütustel töötavate katelde ja auruturbiinidega väiksemad jõujaamad maksavad ligikaudu 2-3 korda rohkem, 20-45 miljonit kr/MWe;

Biokütuse eelgaasistamisega töötavad jõujaamad (gaasi-turbiinidega või gaas/kombi tsükliga) on praegu veel juurutamisjärgus ja liialt kallid, kuid nende ühikmaksumus langeb eeldatavalt aastaks 2005 ligikaudu 36 miljonit kr/MWe tasemele;

Väiksemad jõujaamad on ühikmaksumuselt 1,5-2,5 korda kallimad kui suuremad jõujaamad. Eriti suur on vahe traditsiooniliste auruturbiinidega jõujaamade puhul.

On the basis of existing feasibility studies can be concluded that:

The cheapest ones (7-12 MEEK/MWe) would be natural gas and light fuel oil CHP plants with diesel and gas engine or gas turbine.

CHP plants operating with on bio-fuel boilers and small ones with steam turbines will cost about 2-3 times more, 20-45 MEEK/MWe;

CHP plants, operating on pre-gasified bio-fuel (with gas turbines or gas/combine cycle), are presently in development phase and still too expensive, but presumably their unit cost will have downtrend to the level of 36 MEEK/MWe by 2005;

The unit cost of smaller CHP plants is 1.5-2.5 times higher than it is for larger ones. This difference is especially big for traditional power plants with steam turbines.

Toodust selgub, et kallimate kütustega töötavad SEK jaamad on odavamad, odavamate biokütustega töötavad jaamad aga kallimad rajada. See on ka loogiline, on ju energeetika põhiline mõjutegur maailma kütusehindade kujunemisel.

On the basis of the preceding text we can conclude that establishment of CHP plant, which would operate on more expensive fuel will be actually cheaper than setting up a CHP plant, which is operating on bio-fuels. It is logical also, because the energy is a main sector that has an influence to the formation of world fuel prices.

Euroopa Liidu eeskuju Example of the European Union

EL-is toodetakse praegu ca 9% oma elektri ja üle 10% sooja vajadusest SEK abil;

EL eesmärk on seda arvu kahekordistada aastaks 2010, seega kuni 1/5 kogu elektrist. Mõnes riigis, Hollandis, Soomes ja Taanis varustavad SEK jaamad 30-45% kogu riigis toodetavast elektrist.

Kogu Euroopas hinnatakse väikeste mini ja mikro SEK jaamade turu tulevikupotentsiaali ligikaudu 50

EU today - about 9% of own power demand and over 10% of heat demand is produced by cogeneration;

EU’s goal is double this number by 2010, thus to generate 1/5 from the all of power by cogeneration. Some countries as Netherlands, Finland and Denmark have already the share of the cogeneration 30-45% from the total generated power in the state.

The estimation of future potential of



miljonile üksusele. mini and micro CHP plants markets is about 50 million units over the Europe.

Elektri tootmine koos soojusega on efektiivseim tootmisviis nimelt kütuse kasutuse seisukohast, sest võimaldab riigil säästa kuni 40% kütusest, võrreldes elektri ja soojuse tootmisega eraldi. Samavõrra võimaldab see vähendada keskkonnakahjustusi. Seetõttu pole SEK jaamade arendamine niivõrd energiafirmade kohustus (viimased teevad turumajanduse tingimustes vaid seda, mis neile hetkel majanduslikult tulusam), kuivõrd riigi ülesanne.

The cogeneration is the most efficient way of power generation, especially from the point of fuel use, because it enables to save about 40% of used fuel comparing to the separate generation of power and heat. It also enables to decrease the environmental pollution. Therefore the development of cogeneration is not so much duty for energy companies (energy companies act only by criteria of profitability in the market economy conditions), but it is a mission for the government.

Euroopa Liidu vanades liikmesriikides on probleem terav veel teisestki küljest: nimelt kasvab oht, et riikide Kyoto kohustused jäävad täitmata. Ja SEK jaamade arendamises nähakse pea ainsat reaalset lahendust probleemile. Lisaks Euroopa põhjamaadele, kus koostootmise abil toodetakse 65-80% kaugkütte soojusest, on väikeste SEK jaamade areng teistes EL riikides viimastel aastatel olnud kiire – maksimaalselt 4-5% aastas (Itaalias 5,1%). Seejuures kaetakse SEK jaamade abil Saksamaal ja Itaalias 75%, Hollandis 90% ja Kreekas 100% kaugkütte soojusest. Põhiliselt on tegu mini- ja mikro SEK jaamadega ühepereelamute, korruselamute, hotellide, puhkekeskuste ja ettevõtete tarvis, kus elektrit ning soojust toodetakse gaasimootorite ja mini-gaasiturbiinide abil. Enamikes neist riikidest on SEK jaamade rajamine ühel või teisel viisil riiklikult toetatud. Siinjuures tõuseb küsimus: Miks on vaja näiliselt nii soodsat tootmist subsideerida?

This problem is acute also in the old member states of EU; there is a risk that the Kyoto commitments for the states will not be realized. Almost the only real choice to solve this problem is the development of cogeneration. Therefore the increase of the numbers of small CHP plants has been very prompt in the last years in the EU countries – maximum 4-5% per year (5.1% in Italy) in addition to the Scandinavians, where 65-80% of the district heating is produced by cogeneration. 75% of the district heating in Germany and Italy, 90% in Netherlands and 100% in Greece is covered by cogeneration. Basically are used mini and micro CHP plants that are designed for the family houses, storied dwellings, hotels, resorts and companies, and the power and heat is produced by gas engines and mini gas turbines. The establishment of a CHP plants is subsidized by the state in majority of these countries. Hereby a question is raised: Why it is required to subsidize so ostensibly advantageous production?

Ootamatud takistused Unexpected obstacles

Energeetika kolm sammast on: keskkond, varustuskindlus ja energia-sääst/konkurentsivõime. SEK on üks neist tehnoloogiaist, mis sobib kolme

The energy sector is based on three aspects: environment, security of supply and energy conservation/competitive-ness. The cogeneration is one of the



sambaga väga hästi. technologies, which fits with named three aspects very well.

EL seadusandlus on laialt võttes koos-tootmisele soodne. Selle põhialused:

Elektri ja gaasituru liberaliseerimine – eesmärgiks vaba turg;

Tootja juurdepääs võrku; Hindade läbipaistvus kui alus

konkurentsile; Võtmepositsioon kliimamuutuse

poliitikas.

The legislation of the EU is favourable for the cogeneration. The main basics of the legislation are:

Liberalization of electricity and natural gas market – the target is a free market;

Producer network access; Price transparency as a base for the

competition; Key position in climate change

policy.Need põhialused, ülla eesmärgiga jätta turule vaid kõige efektiivsemad tootjad ning alandada lõpptarbija elektrihinda, on tekitanud ootamatu tagasilöögi. Selgus, et kõige konkurentsi-võimelisemalt suutsid elektrit toota vanad, amortiseerunud, kuid heas töökorras vaid elektrit tootvad söe-elektrijaamad (meil põlevkivijaamad), mille tootmishinnas investeeringukulud praktiliselt puudusid. Seevastu ei tasunud enam investeerida uutesse elektrijaamadesse, sealhulgas ka SEK jaamadesse turu ebakindluse ja elektri börsihinna languse tõttu. Lisaks suleti suur osa ebaefektiivseid elektrijaamu, millised ei pääsenud oma toodanguga enam turule. See omakorda vähendas energiasüsteemide reservvõimsust ja põhjustas märkimisväärseid häireid mitme riigi energiavarustuses.

These main basics, what noble target was to let into the market only the most efficient producers and to decrease the final consumer electricity price, are caused unexpected return now. It occurs that the old and amortised, but in good condition coal power plants (the oil shale power plants in Estonia) are able to generate the most competitive power, and practically there was no investment costs in their production price. The investments into the new power plants (including CHP plants) were non-profitable due to the uncertainty of the market and due to the dropping of the stock price of electricity. Additionally, a large number of ineffective power plants were closed that could not enter to the market with their production. The reserve capacity of power systems decreases and causes remarkable number of malfunctions of power supply in several countries.

Tagasilöögi tulemusena on enam-vähem kõik EL liikmesriigid asunud koostootmise arengut ühel või teisel viisil subsideerima. Seda tehakse kas soodustariifi (feed-in tariff), investee-ringutoetuste või nn. rohelise elektri tootmiskohustuste kaudu.

More or less of EU member states have started to subsidize the development of cogeneration by one or the other way. This will be done by feed-in tariff, by investment donation or by so-called production obligation of green electricity.

Lisaks toetustele kasutatakse ka sunnivahendeid, millest viimaseks abinõuks on nn. CO2 emissioonikvootide kehtestamine energiatootmisele. See abinõu peaks eriti karmilt mõjutama söe-elektrijaamade tootmismahtusid.

In addition to the benefits, also the compulsory measures as establishment of so-called CO2 emission quota to the generation are used. The generation volumes of the coal power plants should be influenced very rigorously by this measure.



Eesti olukord Estonian situation

Eesti on võtnud ametliku kursi majanduse (sh energeetika) jätku-suutlikule arengule ja eesmärgi tõsta taastuvelektri osakaal 5,1%-ni brutotarbimisest aastaks 2010. Praegu on see protsent ligikaudu 0,4.

Estonia has taken the official course to the sustainable development of economy (incl. energy) and has set an aim to achieve the share of renewable energy in gross consumption up to 5.1% by the year 2010. Presently this percentage value is about 0.4.

Eesti viimaste aastate seadusandlus on toetanud taastuvenergia arengut (taastuvelektri soodustariif ning võrgu ostukohustus taastuvat elektrit osta), kuid nendest abinõudest ei piisa uute, osaliselt fossiilkütustel SEK jaamade arenguks pikemas perspektiivis. Mõned meie linnad on kehtestamas kaugküttepiirkondi, mis annab SEK jaamale kindluse soojuse müügiks. Pääs elektrivõrku ja kindlus elektri müügiks kokkulepitud hinnaga aga pole tagatud.

The Estonian recent years´ legislation has been supportive to development of renewable energy (cheap rate of renewable electricity and the obligation for grid to buy the renewable electricity) but these measures are not sufficient in long perspective for development of new CHP-s which are partly fuelled by fossil fuels. Some of our towns prescribe the DH-areas, which will ensure the possibility to sell the CHP heat. Accession to the electricity grid and the security for selling electricity with the agreed price has not been ensured.

Eesti seadusloojad alles kaaluvad, kuidas kohandada EL Koostootmise direktiivi 2004/8/EC Eesti oludele.Küsimus on keerukas ja mitmetahuline, sest avatud turumajanduse tingimustes tootmiseeliste andmine peab olema väga hoolikalt põhjendatud. Ka EL liikmesriikides pole veel ühtseid seisukohti, kuidas koostootmist defineerida, millised nõuded kehtestada efektiivsusele, kuidas jagada tootmiskulusid elektri ja soojuse vahel, jms.

Estonian policy makers are still discussing how to adapt the CHP Directive 2004/8/EC with local conditions. This issue is complicated and has several different aspects, as giving the production advantages in the open market based economy, must be carefully justified. Even the EU countries have no common opinions on the definition of cogeneration, demands of efficiency, division of production expenses between electricity and heat etc.

Midagi saaks siiski kokku leppida ka praeguses olukorras. Näiteks gaasiturbiinide või gaasimootoritega SEK jaamad suudaksid töötada ainult elektri tipptarbimise ajal, sest koostoodetavat soojust (erinevalt elektrist) on võimalik akumuleerida. Samas ainult tipuelektri tootmiseks uute võimsuste rajamine põlevkivi baasil tuleb Eesti Energiale väga kallilt kätte. Seetõttu võiks Eesti Energia pakkuda võimalikele tipuelektri tootjatele tasuvat soodushinda.

Still something could be agreed even under the present situation. The CHP-s with gas turbines and gas motors could operate only during the peak load period of power, because unlike electricity, the cogeneration heat is possible to accumulate. The generation of peak power on the basis of oil shale is very expensive for Eesti Energia and therefore Eesti Energia should offer the feasible price for the potential producers of peak power.



Sel kombel toimub Taanis sadade väikeste küla- ja asulate SEK jaamade koostöö suurte energiafirmadega, sest seal makstakse tipuelektri tootjaile 1,2-kordset eratarbija tariifi. Seal on leitud, et suurtele energiafirmadele läheks tipuelektri jaoks tehtavad investeeringud ja toodetav elekter veelgi kallimaks.

In Denmark the co-operation between CHP plants, situated in hundreds of small villages and settlements, and large energy companies is regulated in way that the tariff for the peak power producers will exceed 1.2 times the tariff of household consumers. Specifically, this is useful for energy companies, because the investments for covering the peak power load and produced electricity will be more expensive for them.

Eesti koostootmise potentsiaal The potential of cogeneration in Estonia

Eesti koostootmise potentsiaali kohta on mitmesuguseid arvamusi, pakutud on 130-250 MWe elektrilisi võimsusi ning veelgi enam. Ka linnade kohta eraldi võetuna on pakutud mitmesuguseid suurusi, näiteks ainuüksi Pärnu linnale 15 MWe kuni 70 MWe.

There is a number of opinions for development of cogeneration in Estonia, proposed are CHP plants with electrical capacity of 130-250 MWe and larger. Also, a number of different capacity values of CHP- plants are proposed for various towns, for example for Pärnu these values are from 15 MWe to 70 MWe.

Koostootejaamu võib ehitada mitmesuguse võimsusega, ka selliseid, mis võiksid ajuti toota ainult elektrit, näiteks suvel kui soojuskoormus praktiliselt puudub. Lisaks sõltub võimsus suuresti sellest, milline kütus ja tehnoloogia valida. Näiteks gaasimootoritega ja gaasiturbiinidega lahenduse puhul saaks toota rohkem elektrit sama soojushulga juures, kui klassikalise auruturbiiniga lahendusega.

CHP plants can to set up with different capacities, also such kind that could generate only electricity, for example in summer period, when the heating load is practically missing. Additionally, the capacity of CHP plant is greatly dependent on the fuel and technology. For example, there is possible to generate more power by gas engine and gas turbine than by classical steam turbine.

Artiklis on püütud jääda reaalsele pinnale, st. lähtutud on puhtalt majanduslikust teostatavusest ning sellest, et rajatav koostootejaam vastaks EL SEK direktiivile. Võimsused on valitud nii, et jaamad oleks võimelised töötama koostooterežiimis aastaringselt, andes investeeringu kohta maksimaalset toodangut ning kõrgeima keskmise kasuteguri. Alltoodud tabelis on toodud potentsiaalsed koostootejaamad klassikalise tehnoloogia (auruturbiinid) ja biokütuse kasutamisega mõnedes Eesti keskustes.

The present article tries to originate from the economical feasibility of the project and to see that the new CHP plant will correspond to the CHP Directive 2004/8/EC. The capacities are selected in such way that power plants will be ready to operate in cogeneration regime over the year, providing the maximum production and the highest average value of efficiency per investment. The potential CHP plants with classic technology (steam turbines) and on the bio-fuels in some centres of Estonia are presented in the following table.



KAUGKÜTTE BAASIL VÕIMALIKUD BIOKÜTUSEL SEK JAAMAD EESTIS

The potential bio-fuel CHP plants on the basis of district heating in Estonia

SEK jaam / CHP plant

Elektriline võimsus / Electrical capacity

Soojuslik võimsus / Heating capacity

MWe MWsTallinn 25 50 (70)*Tartu 1 20 60Tartu 2** 2,5 10Ahtme 20 60Pärnu 1 15 40Pärnu 2** 6 18Viljandi 2,5 10Kuressaare 3 12Võru 2 8Haapsalu 2 8Paide 2 8Rakvere 2 8Keila 1,5 6Valga 1,5 6Jõgeva 1,5 6

Kokku / Total 106,5 310 (330)* Soojusvõimsus 70 MWs on seotud nn. suitsugaaside pesuri ehk kondensatsioon-öko rakendamisega. / The heating capacity of 70 MWth is connected with so-called scrubber of flue gases or with implementing of eco-condensation.** - Erinevad variandid Tartu ja Pärnu puhul on seotud eraldiasuvate soojusvõrkude ja omanikega. / Different variants for Tartu and Pärnu are connected with district heating networks located separately and with owners.

Mõne tabelis toodud koostootejaama rajamiseks on juba tehtud suur hulk eeltööd, teostatud kütuste- ja tasuvusuuringuid, esitatud taotlusi struktuurfondidelt investeeringutoetuste saamiseks, korraldatud põhiseadmete tarnekonkursse.

A lot of pre-work has been done for construction some of the CHP plants presented in the table: fuel and feasibility studies have been carried out; applications have been made to structural funds for investment support and tenders have been arranged for equipment.

Sellega on võidetud aega, ning tehtud kulutused võivad end õigustada, niipea kui omanikud ning investorid saavad piisavalt kindlust koostootmisse investeerimiseks.

With these actions some time has been saved; the expenses made will justify themselves when the owners and investors have enough security for investing in cogeneration.


CO2 maksu kehtestamise mõju Eestile 83 Influence of CO2 tax in Estonia

SÜSINIKDIOKSIIDIMAKSU KEHTESTAMISE MAKROMAJANDUSLIK MÕJU EESTILE /

MACROECONOMIC INFLUENCES OF THE IMPLEMENTATION OF A CARBON TAX IN ESTONIA

Tea NõmmannLäänemere Linnade Liidu Keskkonna Komisjon

Union of Baltic Cities Commission on Environment

Kõiki majandussektoreid hõlmava laia maksubaasiga ja kõrge maksumääraga süsinikdioksiidi-maksu3 rakendamine Eestis on põhjendatud, kui maksu eesmärk ja tulude sihtotstarbeline kasutamine on hoolikalt läbimõeldud ja suunatud parimate võimalike energiasäästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate ning meetmete kasutuselevõtuks ja arendamiseks.

Implementation of the carbon tax (CO2-tax) with broad tax base and high rates of charge, that comprises all economy sectors would be justified if the aim and the use of the incomes on intended purposes will carefully premeditated and directed to the use and development of the best available energy saving and environmentally friendly technologies and measures.

Taust ja eesmärk Background and scope

Eestis kehtestati saastetasu süsinikdioksiidi (CO2) emissiooni eest 2000.a. Seda maksavad energeetika-ettevõtted, kelle saasteallika põletus-seadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati. CO2 saastetasu määr on 7,5 kr/t, alates 2005. aastast 11,3 kr/t.

Pollution charge for carbon dioxide (CO2) emissions was introduced in Estonia in the year 2000. The pollution charge is paid by energy companies whose rated thermal input of combustion installations is grater than 50 MW. The pollution charge rate per ton of carbon dioxide is 7.5 EEK at present and 11.3 EEK/t starting from 2005.

Suured energeetikaettevõtted ning Majandus- ja Kommunikatsiooniminis-teerium on esitanud kehtiva CO2

saastetasu kohta vastuväiteid: saastetasu vähendab suurte energiatootjate konkurentsivõimet ja loob põhjendamatuid eeliseid väiketootjatele, kes summaarselt ei saasta sugugi vähem. Alternatiivina soovitakse, et kehtestataks energiamaks, mida maksavad kütuste ja elektri tarbijad ning mida kehtestatakse kõikidele kütustele ja elektrile.

Large energy enterprises and Ministry of the Economic Affairs and Communications have objected the valid pollution charge: the pollution charge decreases the competitiveness of the big energy companies and gives unreasonable advantages to the small producers, who totally do not pollute less. As an alternative, proposal for introducing energy tax paid by consumers of fuels and electricity was suggested. The energy tax should be introduced to all fuels and electricity.

3 CO2 maksu all mõistetakse koguse või hulga alusel otseselt või kaudselt arvutatud maks, mida kogutakse kõikide kaudsete tasude näol (välja arvatud käibemaks) energiahulga või elektrienergia koguse tarbimisse andmisel / carbon tax is total charge levied in respect of all indirect taxes (except VAT) calculated directly or indirectly on the quantity of energy products and electricity at the time of release for consumption



Poliitilise otsuse tegemiseks, kas asendada CO2 saastetasu CO2-maksuga4, mida maksavad kõik kütuste tarbijad (v.a. elektrienergia tootmine) ning elektrienergia tarbijad, oli vaja analüüsida uue laiapõhjalise maksu makromajanduslikku mõju. Seetõttu otsustasid EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, EV Keskkonnaministeerium ja AS Eesti Energia tellida rahvusvaheliselt ekspertide grupilt uurimistöö, mille eesmärgiks oli

kaardistada Eesti sotsiaal-majanduslik hetkeseis CO2-maksu rakendamise seisukohast;

kaardistada CO2-maksu kujundamise ja rakendamise rahvusvaheline kogemus;

analüüsida Eesti majanduse üldtasakaalu mudeli abil alternatiivsete CO2-maksu kehtes-tamise stsenaariumite sotsiaal-majanduslikku mõju Eesti majandusele.

To make the correct political decision for substitution the pollution charge with the carbon tax, the macroeconomic influences of the new tax have been assessed. Therefore Ministry of the Economic Affairs and Communications, Ministry of Environment and Eesti Energia AS subscribed a research work from international group of experts. The scope of the research work was:

to map the Estonian present socio-economic situation with the viewpoint of implementation the CO2-tax;

to map the international experiences about development and implementation of the CO2-tax;

to analyze the socio-economic influences of implementation the carbon tax to Estonian economy with a computable general equilibrium (CGE) model.

Uue CO2 maksu kehtestamist põhjendatakse vajadusega:

teadvustada fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi mõju kliimamuutustele ja nende muutuste rahalist kulu ühiskonnale. Eesti praegused madalad saastetasu määrad sisuliselt subsideerivad energia tootmist ja tarbimist majanduse kui terviku efektiivsuse, keskkonna kvaliteedi ja inimeste tervise, aga ka teiste riikide arvelt;

tõsta Eesti keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamise rahastamiseks riigieelarve tulu;

käivitada Eesti ühiskonnas nn roheline maksureform, kasutades keskkonnaga seotud maksusid riigi maksupoliitika edasisel kaasajas-tamisel.

Introduction of the carbon tax is being justified with the following needs:

make conscious the influences of the carbon dioxide to the climate change and the financial cost of changes to the society. Valid low pollution charge rates support energy production and consumption on the account of efficiency of economy, quality of environment, human health and other countries;

raise the state budget for financing the development of Estonian environmental infrastructure;

introduction of so called “green tax reform” for using environmental taxes for further modernization of the states tax policy.

Metoodika ja andmed Methodology and data4 Süsinikumaksu käsitlevas kirjanduses kasutatakse sageli terminit “CO2-maks”. Üks tonn süsinikku võrdub 3.66 tonni CO2ga. Sageli kasutatakse ka ühikut “tonn CO2 ekvivalent”.



CO2-maksu kehtestamise makromajan-dusliku mõju hindamiseks koostati üldtasakaalu mudel, mis on praktiline erinevate maksumäärade sensitiivsus-analüüsi teostamisel, võimaldades jälgida CO2-maksu kehtestamise tagajärjel energiasektoris toimuvate muutuste mõju teistele sektoritele ja agregeerituna kogu majandusele. Mudel võimaldab võrrelda erinevaid maksustsenaariume muutusena baasstsenaariumist.

For estimation the macro economical influences of the CO2-tax the computable general equilibrium (CGE) model was composed. CGE model is a useful tool for carrying out the sensitivity analysis of different tax rates and observe the tax influences to different economy sectors that will occur due to the changes in energy sector. Computable general equilibrium (CGE) model allows comparing different tax scenarios with the basic scenario.

Üldtasakaalu mudeli koostamiseks on vaja rahvamajanduse sisend-väljund tabelit. Analüüsi hetkeks oli Eesti Statistikaamet (ESA) avaldanud sisend-väljund tabeli 1997.a kohta, mis valiti analüüsi baasaastaks.

Input-output table of national economy is needed for composing the CGE model. Statistical Office of Estonia (ESA) had published the input-output table for the year 1997, which was chosen for the base year.

Alternatiivsete CO2-maksu stsenaariumide analüüs

Analysis of the alternative carbon tax scenarios

CO2 maksu kehtestamise makromajanduslikku mõju analüüsiti kuni 2012 aastani. Analüüsi läbiviimiseks koostati 14 stsenaariumit.

The macro economical influence of the carbon tax was analysed until the year 2012. 14 scenarios were composed for the analysis.

Baasstsenaariumi (BAU) puhul kehtib CO2 saastetasu vaid üle 50MWh võimsusega energiatootjatele. CO2

saastetasu 1997.a oli 0 kr/t ja alates 2003.a kasutatakse mudelis saastetasu 7,5 kr/t. Kütuste keskmine aktsiisimäär 1997.a oli 10% hinnast, alates 2003.a 20% hinnast. Teiste maksude määrad (sh käibemaks) püsivad samad. Kuna Eesti CO2 heitkogused ei ületa Kyoto protokollis kokkulepitut, siis täiendava CO2 heitkoguse vähendamise eesmärgiga ei arvestata.

In case of the basic scenario (BAU) the CO2-tax applies only to energy producers with over 50 MWh capacities. CO2-tax rate was 0 EEK/t in 1997; in the model 7.5 EEK/t was used starting from 2003. The average fuel excise tax rate was 10% in 1997; 20% starting from 2003. Other tax rates (including VAT) have remained the same. As Estonian total CO2 emissions do not exceed the Kyoto commitment, the additional reduction of the CO2 emissions has not been considered.

Esimene (I) stsenaarium erineb baasstsenaariumist selle võrra, et 2005.a kehtima hakkav CO2 saastetasu 11,3 kr/t rakenduks kõikidele kütustele ja energiatootjatele. Saastetasu tõus ise on väike.

In case of first (I) scenario the CO2-tax rate 11.1 EEK/t applies to all fuels and energy producers. The raise of the carbon tax is minor compared to the basic scenario.



Teise (II) stsenaariumi puhul tõsteti CO2-maksumäära oluliselt kuni 80 kr/t, samuti kõikidele kütustele ja energiatootjatele ning arvestati kütuse aktsiisiga 30% hinnast, mis on lähedane EL energia maksustamise direktiivi 2003/96/EÜ aktsiisimääradega.

In case of the second (II) scenario the carbon tax was raised up to 80 EEK/t (applied to all fuels and energy producers), and the fuel excise tax rate up to 30% (approximately the rate level that is given in the EU energy taxation directive 2003/96/EC).

Kolmanda (III) stsenaariumi puhul tõsteti kõikidele kütustele ja energiatootjatele CO2-maksumäära 210 kr/t, ligikaudu EL energia maksustamise direktiivi 2003/96/EÜ miinimum tasemele. Kütuseaktsiis alandati 10% hinnast.

In case of the third (III) scenario the CO2-tax rate was raised up to 210 EEK/t (applied to all fuels and energy producers). This rate corresponds to the minimum level of the CO2-tax according to the EU energy taxation directive 2003/96/EC. The fuel excise tax rate was brought down to 10%.

Analüüsimaks võimaliku poliitilise otsuse (vähendada CO2 heitkogust) mõju majandusele, koostati täiendav baasstsenaarium (IV BAU), mille puhul seati CO2 heitkoguse vähendamise eesmärgiks 2012. aastaks –10% 1997.a tasemest, st 20 miljoni CO2 tonnini. Seda CO2 emissiooni piirangut analüüsiti II stsenaariumi puhul, so CO2-maksu 80 kr/t ja kütuseaktsiisi 30%. Stsenaariu-mites ei vaadeldud eraldi võimalust, kus süsinikumaksutulusid suunatakse kodu-majapidamiste energiaefektiivsuse parandamiseks.

Additional basic scenario (IV BAU) was composed for analysing the influences of reduction of the CO2 emissions to our economy. In case of IV BAU scenario the purpose is to reduce the CO2

emissions by 10% compared to the level of 1997 (to total 20 millions tons of CO2) for the year 2010. The limit for CO2

emissions was analysed in case of the II scenario (carbon tax 80 EEK/t, and fuel excise tax 30%).

Lisaks erinevatele maksumääradele ja CO2 emissiooni piirangule vaadeldi kolme alternatiivi, kuidas maksutulude kasutamine mõjutab majandust:

A (I,II,III,IV)-kasutatakse riigieelarvetulude suurendamiseks;

B (I,II,III,IV)-suunatakse tagasi ettevõtetesse toetades inves-teeringuid keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse ja energiasäästu programmidesse;

C (I,II,III,IV)-kasutatakse tööjõu-maksude, nt sotsiaalmaksu, vähen-damiseks.

In addition to different tax rates and CO2

emission limits also 3 alternatives were observed. The alternative options concentrated to the use of the tax incomes and influence to the economy:

A (I,II,III,IV) – tax incomes will be used to increase the state budget;

B (I,II,III,IV) – tax incomes will be used for supporting the investments to the environmentally clean technologies and energy efficiency programmes;

C (I,II,III,IV) – tax incomes will be used to reduce the labor taxes, for example the social tax.

CO2-maksu mõju majandusele Economical influence of the CO2

-tax

Baasstsenaariumi puhul (1997-2012) suurenevad CO2 heitkogused umbes 5,7

The CO2 emissions will increase for 5.7 million tons (25%) in case of the basic



miljonit tonni, ehk 25%. Peamised CO2

heitmekoguste allikad on soojus-majandus (54%), kodumajapidamised (37%), kommertstegevus ja elektri-tootmine (24%). Sisemajanduse kogu-toodang (SKT) suureneb 30 miljardit krooni, ehk 48%, mis vastab aastasele kasvule 3% 15 aasta jooksul. Tööhõive suureneb 72 000 töötaja võrra ehk 12%.

scenario (1997 - 2012). Main sources of the CO2 emissions are heat production (54%), households (37%), commercial actions and electricity production (24%). The gross domestic product GDT will increase for 30 billion croons (48%), that contributes to the annual growth of 3% during 15 years. Employment will increase by 72 000 employees or 12%.

Süsinikdioksiidimaksu mõju sise-majanduse kogutoodangule (SKT) on väike. Rakendades CO2 maksumäära kõikidele kütustele kuni 210 EEK/ CO2

tonni kohta (lisaks kütuseaktsiis 10%) mõjutab see kogutoodangut kord positiivselt kord negatiivselt. Mõju SKTle on positiivne, kui maksutulusid kasutatakse investeeringuteks kesk-konnasõbralikesse tehnoloogiatesse, nt toetused erasektorile (IIB ja IIIB) ja suhteliselt üllatuslikult ka juhul, kui seatakse konkreetne piirang riigi CO2

heitkogusele 20 miljoni tonnini (IV) ning seda kõigi kolme maksutulu taaskasutuse stsenaariumi puhul.

Carbon tax influence to the gross domestic product (GDP) is small. Implementation of the carbon tax with the rate up to 210 EEK/t to all fuels (in addition fuel excise tax 10%) has once positive and once negative influences to the total production. Influence to the GDP would be positive if the tax incomes will be used for investments to environmentally clean technologies, for example subsidies to private sector (IIB and IIIB). The influence to GDP is even positive when the limit for CO2 emissions is set to 20 millions tons (IV). The positive influence remains with all three alternative options for using the tax incomes.

Muutused tööhõives on samuti suhteliselt väikesed, parimal juhul ca 1% ulatuses. Suurim mõju tööhõivele avaldub kõrgema CO2-maksu puhul stsenaariumites IIB, IIIB ja IV_IIB, mis on pisut üllatav, sest mõju tööhõivele on suurem läbi tehnoloogiliste inves-teeringute (toetuste) kui sotsiaalmaksu vähendamise. See seos vajab edasist kontrolli ja uuringuid. Oluline on täheldada, et ka CO2 emissiooni piirangu lisamine ei mõjuta oluliselt tööhõivet.

Changes in employment are relatively small, with the best case approximately 1%. High carbon tax rates (IIB, IIIB and IV_IIB) have the most influence to the employment. Employment will be influenced more when the tax incomes will be used for investments to technology than reducing the social tax. This fact needs more investigation. The limits for CO2 emissions would not influence the employment significantly.



Erinevate CO2-maksumäärade mõju peamiste makromajandusnäitajate osas võrreldes baasstsenaariumiga (%)

Stsenaa-rium

Kogu lisand-väärtus

Kaudne tarbimine

Kogu-toodang

Kogu pakku-mine

SKT Tööhõive CO2 heitmete

vähenemineMiljard EEK (1997 Hindades) Tuhat Milj.t

1997 64.00 92.12 156.00 212.83 64.00 617 22.5BAU 2012 75.10 109.35 184.50 248.67 93.60 689 28.2

% % % % % % %IA 0.00 0.00 0.00 0.00 0.02 0.00 <1IB -0.18 -0.23 -0.21 -0.19 -0.60 0.29 <1IC -0.18 -0.11 -0.14 -0.11 -0.20 0.00 <1IIA -0.57 -0.37 -0.45 -0.36 -0.40 0.15 2IIB 4.95 0.63 2.39 1.55 0.20 1.16 3IIC -0.66 -0.43 -0.52 -0.41 -0.22 0.44 2IIIA -1.16 -0.84 -0.97 -0.76 -1.10 0.15 4IIIB 5.78 0.89 2.88 1.91 0.82 0.87 4IIIC -0.70 -0.56 -0.62 -0.48 -0.19 0.29 3

IV_BAU 0.13 -0.32 -0.14 -0.08 1.09 -0.29 3IV_IIA 0.20 -0.26 -0.07 -0.03 1.46 -0.29 4IV_IIB 4.93 0.35 2.22 1.44 0.66 1.02 4IV_IIC 0,06 -0,35 -0,18 -0,11 1.56 0.15 3

Influence of the different carbon tax rates to the main macroeconomic indicators compared to the basic scenario (%)

Scenario Total added value

Indirect consump

tion

Total production

Total tender

GDP Employ-ment

Reduction of CO2

emissionsBillions EEK (prices in 1997 ) Thousand Millions tons

1997 64.00 92.12 156.00 212.83 64.00 617 22.5BAU 2012 75.10 109.35 184.50 248.67 93.60 689 28.2

% % % % % % %IA 0.00 0.00 0.00 0.00 0.02 0.00 <1IB -0.18 -0.23 -0.21 -0.19 -0.60 0.29 <1IC -0.18 -0.11 -0.14 -0.11 -0.20 0.00 <1IIA -0.57 -0.37 -0.45 -0.36 -0.40 0.15 2IIB 4.95 0.63 2.39 1.55 0.20 1.16 3IIC -0.66 -0.43 -0.52 -0.41 -0.22 0.44 2IIIA -1.16 -0.84 -0.97 -0.76 -1.10 0.15 4IIIB 5.78 0.89 2.88 1.91 0.82 0.87 4IIIC -0.70 -0.56 -0.62 -0.48 -0.19 0.29 3

IV_BAU 0.13 -0.32 -0.14 -0.08 1.09 -0.29 3IV_IIA 0.20 -0.26 -0.07 -0.03 1.46 -0.29 4IV_IIB 4.93 0.35 2.22 1.44 0.66 1.02 4IV_IIC 0,06 -0,35 -0,18 -0,11 1.56 0.15 3



CO2 heitkogus väheneb seda enam, mida kõrgem on maksumäär ja vähenemine on suurim, kui maksutulusid kasutatakse keskkonnainvesteeringu-teks. Mõlemad tulemused on kooskõlas üldise majandusloogikaga. Tähtis on märkida, et CO2 heitkoguste vähene-mine on oluliselt suurem, kui kehtes-tatakse riiklik piirang (kohustus) CO2

heitkoguse vähendamiseks. Allpool toodud tabel kajastab vaid CO2

heitkoguste vähenemist, mis on tingitud kütuse tarbimise vähenemisest ning ei kajasta CO2 heitkogust, mida on vähendatud piirangust tulenevalt. Võttes arvesse piirangust tuleneva CO2

heitkoguse vähendamise on viimase stsenaariumi (IV) CO2 heitkogus 2012. aastal langenud 71%-ni võrreldes baasstsenaariumiga (BAU). Mudelana-lüüs ei hinda vähendatud süsinikdioksiidi heitkoguse (8,2 miljonit t) väärtust, kuid arvestades CO2 tonni hinnaks 65 krooni (umbes 5 USD) kujuneb aastaseks vähendatud CO2 heitkoguse väärtuseks umbes 0,5 miljardit krooni.

CO2 emissions will decrease if the carbon tax rate is higher. The decrease would be significant if the tax incomes will be used for environmental investments. States limit for CO2 will decrease the emissions more. The table below reflects only the reduction of CO2

from the decreased use of fuels. According to the scenario (IV) with the reduction obligation of CO2, the CO2

emissions will be reduced to 71% compared with the basic scenario (BAU) in 2012. The model analysis dose not value the reduced CO2 emissions (8,2 mill. tons). The approximate cost of the reduced CO2 emissions would be approximately 0.5 billions EEK if the ton of CO2 would cost 65 EEK (approximately 5 USD).

Põlevkivi ja teiste kütuste hinnad tõusevad oodatult ning progressiivselt liikudes kõrgemate maksude suunas. Kodumajapidamiste nõudlus langeb küllaltki märkimisväärselt erinevate CO2-maksumäärade puhul, samas kui tootmise langus on palju väiksem, mis väljendab ekspordi olulist rolli tootmise absorbeerimisel.

The prices of oil-shale and other fuels will rise progressively with the higher tax rates. The demand of the households will decrease significantly with different tax rates. At the same time the downtrend of production is much smaller; this expresses the significant role of the export.

Mõju kodumajapidamiste heaolule on negatiivne, kui ei arvestata kesk-konnakvaliteedi parenemist. Mõju on väiksem madala CO2-maksumäära korral (IA, IC). Kõrgemad energia hinnad mõjutavad kodumajapidamisi enim, kui maksutulusid kasutatakse kesk-konna(tehnoloogia) investeeringuteks ja vähem kui maksutulusid kasutatakse nt sotsiaalmaksu vähendamiseks. Koosta-tud üldtasakaalu mudel ei arvesta kasu, mida kodumajapidamised saavad para-nenud keskkonnakvaliteedist. Kui pare-nenud keskkonnakvaliteet arvesse võtta,

The influence to the households’ welfare is negative, if the improvement of the environment is excluded. Low tax rates (IA, IC) have less influence. Households are more influenced by the higher energy prices if the tax incomes will be used for environmental (technology) investments and less if the tax incomes will be used for example to reduce the social tax. The general equilibrium model does not assess the benefit from the improved environmental quality, but if to consider the improved environmental quality the



siis olukord muutub ning kõrgemad maksud on ka kodumajapidamistele soodsamad (IIIA, IIIC). Tuleb märkida, et stsenaariumites ei uuritud näiteks mõju heaolule, kui maksutulusid kasutada kodumajapidamiste energiasäästu alasteks investeeringuteks (toetusteks). Samuti ei uuritud mõju erineva sissetulekutasemega kodumajapidamis-tele.

higher tax rates would become more favourable (IIIA, IIIC) to households. Influence to the welfare was not assessed in case the tax incomes would be directed to the energy saving investments (subsidies) to households. The influence to the households with different incomes was also not assessed.

Süsinikumaksu mõju erinevatele sektoritele

The influence of the carbon tax to other sectors

CO2-maks mõjutab kütuste hinna tõusu kaudu märgatavalt põlevkivi- ja turba-tööstust, aga ka toiduainetetööstust, transpordisektorit ja soojuse tootmist.

The CO2-tax influences significantly the oil-shale and peat industry, also the food industry, transport sector and heat production through the raise of fuel price.

CO2-maksul on vaid marginaalne efekt tootmiskuludele. Tootmiskulud tõusevad võrreldes baasstsenaariumiga vaid mitte-äriliste teenuste (tervishoid, haridus, sotsiaalhoole) puhul ja turbatööstuses. Tarbijahinnad tõusevad sõltuvalt CO2-maksumäärast kõige rohkem puidu ja paberitööstuses, keemiatööstuses, munitsipaalteenustes ja turbatööstuses, mis on otseselt seotud CO2 emissiooniga.

The carbon tax has minor effect to production costs. Only the non-commercial service’s (health, education, social welfare) and peat industry’s production costs will increase compared to the basic scenario. Consumer prices will rise at most in wood, paper, peat, chemical industry and municipal services, as those activities are directly related with the CO2 emissions.

Tootmismahtude muutused on mõjutatud põhiliselt kodumajapidamiste nõudlusest ning tootmiskuludest, mille koosmõjul tootmine pidurdub oluliselt järgnevates sektorites: transport, ärilised teenused ja turbatööstus; ning kasvab järgnevates sektorites: toiduainete-tööstus, põllumajandus, mitte-äriliste teenused, maagaas ja soojuse tootmine. Huvitav on märkida, et mitmetes tööstusharudes, mis on suured CO2

emiteerijad (keemiatööstus, soojuse tootmine ja elektritootmine), ei toimu tootmise olulist langust.

The changes in the production volumes are influenced by the households demand and production costs. With the interaction of those components the production in the transport, commercial services and peat industry will decrease; and increase in the food, agricultural, non-commercial services, natural gas and heat production. It is interesting to point out that no downtrend of production in several big CO2 emitting industries (chemical industry, heat production, electricity production) has noticed.

CO2-maksu kehtestamise põhjendatus

The arguments for CO2-tax

Analüüsitud CO2-maksu stsenaariumid ei anna parimat tulemust kõigis kolmes

The analysis of the carbon tax scenarios does not give the best results in the



aspektis korraga, so majandusareng, ühiskonna heaolu või keskkonna kvaliteet. Ühest vastust maksustsenaa-riumi kehtestamise osas seega anda ei saa. CO2-maksu rakendamise viisi ja maksumäära valik sõltub eelkõige kehtestatud poliitilistest prioriteetidest: kiire majandusareng, ühiskonna sotsiaalne kindlustatus või keskkonna-säästlikkus.

aspects of economical progress, social welfare and quality of environment in the same time. So it is impossible to give one solution for introducing the tax scenario. Choice of the introduction method and tax rate of CO2-tax depends above all on political priorities: rapid economical progress or social security of the community or environmental efficiency.

Tehtud analüüsid on siiski piisavalt veenvad CO2 maksureformi positiivse-test mõjudest. Antud uurimuse raames võib väita, et süsinikumaks kuni 210 kr/CO2 t kohta ning 10% kütuseaktsiisiga on põhjendatud. Kuni selle tasemeni ei avalda CO2-maks majandusele negatiivest mõju ning motiveerib CO2 heitkoguseid vähenda-ma, suurendab majanduse energiatõhu-sust ja parandab keskkonnakvaliteeti.

The analysis is convincing enough for positive impacts of carbon tax reform. According to the study the carbon tax rate up to 210 EEK/t with 10% fuel excise tax would be reasonable as it will not have negative impacts on the economy; contrarily it motivates the reduction of CO2 emissions, improves energy efficiency and quality of the environment.

Süsinikumaksu kujundamine ja ulatus

The design and extent of the carbon tax

Rahvusvahelise kogemuse ja mudelana-lüüsi tulemused soovitavad, et süsiniku-maksu rakendamisel kasutatakse võima-likult laia maksubaasi ning hõlmatakse kõik majandussektorid, mida on võimalik ilma liigsete maksu administreerimise kuludeta kaasata. Seega palju laiemat maksubaasi, kui praegu kehtival CO2

saastetasul. Lai maksubaas võimaldab maksumäära suhteliselt madalama hoida ning samas saavutada CO2

heitkoguste olulist vähendamist.

International experience and the results of the computable general equilibrium model analysis recommend that carbon tax should be implemented with possibly broad tax base and all economical sectors, which could participate without overmuch tax administration expenses. Hence more broad tax basis than currently valid CO2 pollution charge has. The broad tax basis enables to keep the tax rate relatively low and at the same time to achieve significant reduction of CO2 emissions.

CO2-maksust võiks vabastada taastuvad energiaallikad. Kui võimalik, tuleks hoiduda elektri tarbimise maksusta-misest, kuna see maksustab tootmis-sisendit ning mõjub negatiivselt konku-rentsivõimele. Elektri tarbimise maksus-tamisel aktsiisimaksuga on tegemist topeltmaksustamisega juhul, kui elektri tootmisel kasutatud kütust maksus-tatakse eelnevalt ka süsinikumaksuga. Antud juhul tuleks elektritootjad süsiniku-maksust vabastada või see tagantjärele

Renewable energy sources should be released from the CO2-tax. If possible the taxation of electricity consumption should be avoided as it will tax the production input and have negative impacts on the competitiveness. The excise taxation of electricity will become double-taxation in case the fuel, which is used in electricity production, is taxed by carbon tax previously. Electricity producers should be released from carbon tax or compensated post-factum.



hüvitada.Reeglina tuleks vältida erandeid ja maksuvabastusi (v.a soojuse ja elektri koostootmine). Nii palju kui võimalik tuleks vältida eraldi nn vabatahtlikke kokkuleppeid, millega tööstus taotleb endale spetsiaalseid tingimusi ning vastutasuks lubab vähendada CO2

heitkoguseid.

Exceptions and tax exemptions should be avoided (excluding the cogeneration of heat and power). Special so-called optional agreements, in which the industry aims special conditions and offers the reduction of CO2 emissions in exchange, should be avoided as much as possible.

Süsinikumaksu rakendamisel on vajalik järkjärguline protsess, mille käigus maksumäära tõstetakse. Eesti puhul võiks soovitada viie aastast ülemineku aega, mil süsinikumaksu soovitud tase saavutatakse.

The implementation of the carbon tax must be a gradual process during which the tax rate will be raised. In Estonia five-year transitional period could be recommended, during which the desired level of carbon tax will be achieved.

Millised sektorid vajavad eraldi kohtlemist?

What kinds of sectors need special treatment?

Maksu rakendamise tulemusena tõuseb kodumajapidamiste poolt kasutatav energia hind ning kannatab kodumaja-pidamiste maksevõime. Kodumaja-pidamiste energiakasutuse kohta pole aga piisavalt andmeid. Seega vajab see sektor täiendavaid uuringuid ning eraldi lähenemist ja analüüsimist energia-kuludest põhjustatud vaesustumise teema ning vajalike sotsiaalse kaitse meetmete osas.

As a result of the tax implementation electricity price will increase and the solvency of households will be injured. There is not enough information available about energy use in households. Hence this sector needs additional investigation and special approach in measures for social security and in poverty caused by energy expenses.

Üldtasakaalu mudeli kohaselt on rohkem mõjutatud ka põlevkivi ja turbatööstus, samuti toiduainetetööstus ja transpordi-sektor. Konkreetsed mõjud vajavad täiendavaid analüüse.

Oil-shale and peat industry will be influenced, as well as food production and transport sectors according to the CGE model. The concrete impacts need additional analysis.

Maksutulude kasutamine The use of the tax incomes

Maksutulude sihtotstarbelisus on oluline, kuna aitab antud olukorras kaasa maksu eesmärgi tõhusamale saavutamisele. Mudelanalüüsi tulemuste kohaselt on parim lahendus see, et maksutulusid kasutatakse keskkonnasõbralike ja energiasäästlike meetmete ja tehno-loogiate rahastamiseks, samuti taastuv-energia kasutuselevõtu toetusprogram-mides.

The use of the tax incomes on specific purposes is important as it will help to achieve more effectively the objective of the tax. Financing environmentally friendly and energy efficiency measures and technologies also supporting programmes for the use of renewable energy would be according to the CGE model the best ways to use the tax incomes.

Maksutulude taaskasutamine tööjõu-maksude alandamiseks ei tundu esialgu

The use of tax incomes for reduction of labour taxes does not seem to be



atraktiivne, kuna sama efekt saavu-tatakse suunates süsinikumaksutulud keskkonna-tehnoloogiate investeeringu-te toetamisele.

attractive, as the same effect can be achieved by using the carbon tax incomes for supporting environmentally friendly technologies.

Mudelanalüüs ei hõlmanud CO2-maksu-tulude osalist kasutamist nt kodumaja-pidamiste energiatõhususe programmide toetamseks. Seda võimalust tuleks täiendavalt uurida, kuna kõrgem maks mõjutab kodumajapidamisi negatiivselt.

The CGE model did not comprise the partial use of CO2-tax incomes for supporting the energy efficiency programmes for households. This option should be additionally studied, because high tax rates will have negative influence to households.

Süsinikumaksu rakendamise täiendavad meetmed

Additional measures for introduction of the carbon tax

CO2-maksu rakendamisega samaaeg-selt tuleb kindlasti rakendada aktiivselt meetmeid ja programme, mis mõjutavad tööstuse ja kodumajapidamise energia nõudlust ja teisi energiasäästu ja taastuvenergia poliitikaid ja tegevusi.

Measures and programmes that could influence the energy demand of industry and households and other energy efficiency, renewable energy policies and activities must be actively introduced at the same time with the introduction of CO2-tax.

Tuleb ette valmistada ja läbi viia avalikkuse teadlikkuse tõstmise “kampaaniaid”, sh süsinikumaksu ja/või rohelise maksureformi käsitleva kodulehe või infokeskuse loomine.

Campaigns for raising the public awareness should be prepared and implemented, including establishment of the home page or information centre that will handle the carbon tax and/or green tax reform issues.

Samuti on oluline analüüsida ja arvestada CO2-maksu rakendamisel selle maksu seoseid paralleelsete meetmetega, mis mõjutavad CO2

emissioone, nt kütuse ja mootorsõidukite aktsiisid, CO2- emissiooni lubadega kauplemine, ühisrakendusmehhanismid jne.

With the introduction of CO2-tax it is also important to analyze the relations with measures that influence the CO2

emissions; for example excise taxes of fuels and motor vehicles, CO2 emission trading, joint implementation etc.

Kuidas süsinikumaks seostub kütuse aktsiisidega?

How does the carbon tax associates with fuel excise tax?

Milliseks kujuneb uue CO2-maksu seos olemasolevate kütuseaktsiisidega, mille aktsiisimäära tuleb lähiaastatel EL maksustamise direktiivi 2003/96/EÜ kohaselt oluliselt tõsta?

What is the connection between new CO2-tax and the fuel excise tax, which, according to the EU energy taxation directive 2003/96/EC, must be significantly raised within coming years?

Plaanitav CO2-maks ja kütuseaktsiisid võivad koos toimida. Kummalgi maksul oleks edasi anda oma sõnum tarbijatele ja tootjatele. Kütuseaktsiisid tõstavad tarbija teadlikkust selles osas, et kütuste

Carbon tax and fuel excise tax can function together. Both taxes have a message for the producers and consumers. The fuel excise tax raises consumer awareness about additional



tarbimisega kaasnevad täiendavad välised sotsiaalsed kulud ning kütuseaktsiisidega saab need väliskulud osaliselt kütuse hinnas arvesse võtta. CO2-maks juhiks samas tähelepanu otseselt kliima muutuse teemale, sest ta rakendatakse vastavalt kütuse süsiniku sisaldusele. Need sõnumid ja maksueesmärgid ei ole täna tarbijale üldjuhul teada ning nende teavitamine ja selgitamine peaks olema üheks olulisemaks eesmärgiks maksu rakendamise ettevalmistavas etapis.

external social expenses that come with fuel consumption and that those expenses can be partly counted in fuel price. Carbon tax directs attention to the climate change issues as it will be applied according to the carbon content in the fuels. These messages and tax objectives are not commonly known among the consumers so informing should be one of the main objectives in the preparation phase of the tax implementation.

CO2-maksu ja kütuseaktsiisi koos toimimisel konverteeritakse kütuseaktsiis ümber vastavalt kütuse süsiniku sisaldusele. Kütuse A puhul, kui süsinikupõhine kütuseaktsiisimäär jääb soovitavast süsinikumaksu määrast madalamaks, rakendatakse sellele kütu-sele puuduvas osas ka süsinikumaksu. Kütuse B puhul, kui süsinikupõhine kütuseaktsiis ületab soovitava süsiniku-maksumäära, vabastatakse kütus täien-davast süsinikumaksust.

When carbon tax and fuel excise tax function together the fuel excise will be converted according to the content of carbon in the fuel. Lets consider fuel A, which carbon-based fuel excise tax rate is lower than desired carbon tax rate, then the missing part of the carbon tax will be applied to the fuel. In case of the fuel B, which carbon-based fuel excise tax exceeds the desired carbon tax rate, will be released from carbon tax.

Kui Eestis kehtivad kütuseaktsiisimäärad oleksid vahetumalt seotud kütuste süsiniku sisaldusega (ehk süsiniku-põhised) ja seadusega kehtestataks kütuseaktsiisile lisasihtotstarve, nt ener-giaefektiivsuse suurendamiseks ja alter-natiivenergeetika arendamiseks/raken-damiseks, poleks argumendid eraldi rakendatava süsinikumaksu kasuks enam veenvad.

If the valid fuels excise tax in Estonia would be carbon-based and additional specific purpose for the use of tax incomes will be introduced, for example improvement of energy efficiency and development of alternative energy, the arguments for separately applied carbon tax would not be convincing.

Kuidas süsinikumaks toimib koos CO2 emissiooni lubade

kauplemisega?

How does the Carbon Tax functions with CO2 Emission

Trading?

Euroopa Liidu CO2 emissiooni lubadega kauplemise süsteem katab vaid väheseid majandussektoreid. Süsiniku-maks on seega põhjendatud ülejäänud sektorite puhul, mis samuti saastavad atmosfääri. CO2-maksu rakendamine on lubatud lubadega kauplemise süstee-miga samaaegselt. Mõlema instrumendi toime majandusele on erinev.

Only few economical sectors are covered with the European Union CO2

Emission Trading Scheme. Hence the introduction of carbon tax is reasonable for the rest of atmosphere polluting sectors. Implementation of carbon tax simultaneously with emission trading scheme is allowed. The economical effects of these instruments are different.

Kui peamiseks eesmärgiks on When the main objective is to reduce the



konkreetse CO2 heitkoguse vähen-damine, on argumendid lubadega kauplemise poolel.

CO2 emissions the arguments are for the emission trading system.

Kui peamiseks eesmärgiks on majan-duse energiaefektiivsuse suurendamine on eelistatum maksustamine. Konk-reetse maksumäära puhul on teada heitkoguste vähendamise piirkulu ettevõtetes. See võimaldab ettevõtetel paremini oma tootmist, kulutusi ja investeeringuid planeerida. Samas ei ole võimalik täpselt ette näha, kui palju antud maksumäära puhul vähenevad CO2 heitmed. Kuna see sõltub majandustegevuse aktiivsusest ning tehnoloogilise uuenduse kiirusest.

The taxation is preferred if the main objective is to improve energy efficiency. Concrete tax rate sets for enterprises the boundary expenses for emission reduction so it helps to plan production, expenses and investments. On the other side it would be impossible to foresee the exact reduction of CO2 emissions as the tax rate depends on economical activities and the technical modernization.

CO2-maksul on täiendav poliitiliselt oluline eesmärk, nimelt saab maksutulu taaskasutada majanduses energia-säästumeetmete rahastamisel või teiste maksude vähendamisel. Heitkogustega kauplemise puhul kauplevad omavahel ettevõtted ning nad otsustavad ise kuidas teenitud kasumit kasutada.

CO2 tax has additional politically important objective. Tax income can be reused in economy by financing energy efficiency measures or reduce other tax rates. Emission trading takes place between the enterprises and they decide over the use of profit.


EL ja Eesti energiamajanduslikud suunad 96 Energy Management Trends in EU and Estonia

EL JA EESTI ENERGIAMAJANDUSLIKUD SUUNAD /DIRECTIONS OF ENERGY POLICY IN EU AND ESTONIA


Euroopa Ühenduse eesmärgid energeetika valdkonnas

Objectives of the European Community in energy sector

Euroopa Ühenduse asutamisleping ei sisalda otseselt energeetika valdkonda reguleerivaid sätteid. Ühenduse eesmärkide saavutamiseks energeetika valdkonna tegevuste määratlemisel lähtutakse asutamislepingu põhimõtetest ja poliitikatest. Valdkondlikele tege-vustele kohaldatakse muuhulgas nii kaupade vaba liikumise kui ka konkurentsi, maksustamise ja seaduste ühtlustamise sätteid. Energeetika valdkonna tegevused peavad arvestama ka ühenduse keskkonnapoliitilisi ees-märke ning tarbijakaitsenõudeid ja ka vastupidi.

Treaty of Establishing the European Community does not set out any provisions for the energy sector. The principles and policies of the Treaty are followed for achieving Community’s objectives in the field of energy. Provisions of the free movement of goods, competition, taxation and harmonization the legal acts are accorded for the energy sector actions. Actions in energy field must follow also the objectives of the Community’s environmental policy and demands of the consumer protection and vice versa.

Euroopa Ühenduse seadusandlus energeetika valdkonnas on lihtsama käsitlemise eesmärkidel jaotatud kuue alavaldkonna vahel: Üldised põhimõtted ja programmid - Üldine: alavaldkonnas käsitletakse

Energia Hartaga seonduvaid küsimusi, samuti leiavad käsit-lemist ühenduse erinevate institut-sioonide otsused ja määrused erinevate programmide, komitee-de, riikide ja ka ettevõtete kohta

- Energia ratsionaalne kasutamine ja energiasääst

Kivisüsi-Söetööstuse toetamine-Konkurents: tariifid ja muud müügitingimused-Kivisöe produktid-Muud söetööstust puudutavad küsimused

Elekter Tuumaenergia

European Community’s legislation of the energy sector can be simply divided into six sub sectors: General principles and programs

- General: the sub-sector deals with Energy Charter, the decisions of different institutions of the community and regulations that concern different programmes, committees, states and companies - Rational energy use and energy

saving issues Coal- Support of coal industry - Competition: tariffs and other selling

conditions - Coal products - Other issues that concern the coal

industry Electricity Nuclear energy- Raw material of fuels and materials - Power stations and joint enterprises



- Kütuse toore ja materjalid- Elektrijaamad ja ühisettevõtted- Ettevaatusabinõud- Tuumaenergia alased teadusuurin-

gud- Muud tuumaenergiat puudutavad

küsimused Vedelkütus ja maagaas

- Toore ja materjalid ning varud- Ühendusesisene kauplemine- Muud vedelkütuseid ja maagaasi

puudutavad küsimused Muud energiaallikad: selle alavald-

konna all käsitletakse teiste energia-allikatega (väljaarvatud kivisüsi, tuumakütus, maagaas ja vedel-kütused) seonduvaid teemasid

- Precaution measures - Scientific research in the field of

nuclear energy - Other issues that concern nuclear

energy Liquid fuels and natural gas - Raw materials, materials and stocks- Trading within the Community - Other issues that concern liquid

fuels and natural gas Other energy sources: this sub-sector

deals with other energy sources (excl. Coal, nuclear fuel, natural gas and liquid fuels).

Energeetika valdkonna strateegilised eesmärgid on järgmised:

energiaga varustamise kindluse tagamine ühendusevälise sõltuvuse suurenemise tingimustes;

Euroopa tööstuse konkurentsivõime parandamine suurema energia-turgude integratsiooni kaudu;

säästva arengu põhimõtetele vasta-va energiapoliitika elluviimine mõist-likuma energiakasutuse ja taastuvate energiaallikate laialdasema kasu-tamise kaudu;

valdkonna teadusuuringute ja tehno-loogiate arendamine.

The strategic objectives of the energy sector are following:

Security of energy supply under the conditions of the increasing external dependence for energy of the European Union;

Increasing the competitiveness of the European industry throughout better integration of the energy markets;

Implementation of the energy policy that contributes to the sustainable development principles and promotes rational energy use and wider use of the renewable energy sources;

Development of scientific research and technologies.

2000.a novembris avaldatud energia varustuskindluse roheline raamat nime-tab ühenduse energiapoliitika priori-teedina kõigi tarbijate varustuskindluse tagamist mõistlike hindadega, arves-tades keskkonda ja arendades tervet konkurentsi Euroopa energiaturul.

Green Paper of 29 November 2000 "Towards a European strategy for the security of energy supply" states that the priority of the EU energy policy is security of energy supply for all consumers with reasonable prices taking into account the environment and development of the competitiveness in Europe’s internal energy market.

1997.a alla kirjutatud Kyoto protokoll näitab samuti selgelt säästva arengu ja keskkonna dimensiooni tähtsust energia-poliitikas.

The Kyoto protocol that was signed in 1997 shows clearly the importance of the sustainable development and environmental dimension in the energy policy.

Ühenduse vedelkütuse ja gaasiga varustuse väga tugev sõltuvus ühen-

Strong external dependence on the liquid fuels and natural gas supply has



dusevälistest allikatest kujutab riski liikmesriikide majandusele. Enam kui 70% tarbitud vedelkütusest on imporditud ning prognoosid näitavad, et sõltuvus impordist võib 2020. aastaks tõusta kuni 90%-ni. Sellest lähtuvalt peetakse vajalikuks rakendada meetmeid, mis kindlustaks liikmesriigid katkematu energiavarustusega ka ühenduseväliste varustusraskuste korral. Kehtivate direktiivide kohaselt peab igas liikmesriigis olema moodustatud vedelkütuse miinimumvaru, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele sisetarbimisele eelmisel kalendriaastal. Samuti peavad liikmesriigid võtma kasutusele meetmed tagamaks efektiiv-sem gaasiga varustamine.

risks for the economy of the EU countries. More than 70% of the consumed liquid fuels are imported and the projections indicate that the dependence can rise up to 90% for the year 2020. Therefore the EU must tackle this problem by introducing measures to ensure member states with continuous energy supply in case of the external blackouts. According to valid regulations each member state must have minimum stocks of liquid fuel corresponding to at least 90 days’ average internal consumption in the preceding calendar year. Member states must also introduce measures to provide more effective gas supply.

Elektri ja gaasi siseturg Internal market of the electricity and gas

Euroopa siseturu loomine on osa energiapoliitikast, mis on kaua aega olnud EÜ prioriteediks. Eesmärk on kindlustada ühendus kõige efektiivsema, ohutuma ja konkurentsivõimelisema energiaturuga.

Creating of the European internal market is a part of energy policy that has been long time the priority of the EU. The objective is to secure connection with the most effective, secure and competitive energy market.

Siseturu loomist alustati abinõudega, mis kindlustavad lõpptarbija hinna läbipaistvuse ja hõlbustavad gaasi ning elektri transiiti ühenduse peamiste võrkude kaudu. 1996. ja 1998. aastal tehti järgmine samm ning võeti vastu elektri- ja gaasituru üldreegleid sätestavad direktiivid. Nimetatud reeglid võimaldavad elektri ja gaasi vaba liikumist liikmesriikide vahel. 2003. aastal asendati need elektri ja gaasi siseturu uute direktiividega, kus peamisteks muudatusteks on turgude täieliku avamise sätestamine.

Creation of the internal market began with implementation of measures that assure the cost transparency for end-users and facilitate the gas and electricity transit through the community’s main grids. The next step was taken in 1996 and 1998 when directives that provide main rules for the electricity and gas market were implemented. Mentioned rules allow free movement of the gas and electricity between the member states. Electricity and gas internal market directives were substituted with new ones in 2003; the main changes are connected with the full opening of the markets.

Kõrvuti siseturu loomisega kavan-datakse meetmeid üleeuroopaliste energiavõrkude väljaarendamiseks. 1996. aastal sätestati antud valdkonna põhisuunad ning koostati üldist huvi omavate projektide nimistu, mida täiendati 2003. aastal. Kuigi enamike

Along with the creation of internal market also measures are planned for development of the pan-European energy grids. The main directions of the mentioned sector were provided in 1996 and list of projects with common interest was prepared that was supplemented in



projektide finantseerimise eest vastutavad antud sektori ettevõtjad, on mõningatel juhtudel võimalik kasutada ka ühenduse finantsinstrumente. Põhisuunad vaadatakse regulaarselt üle eesmärgiga likvideerida nn pudelikaelad ning kindlustada võrkude vastastikune toimimine. Euroopa Komisjoni eest-vedamisel on 2004. aastal koostamisel uus projektide nimekiri koos juhistega projektide ja uuringute rahastamiseks eesmärgiga kaasata koostöösse ka uued liikmesriigid. Samuti on plaanis muuta rahastamispõhimõtteid lähtuvalt uutest Euroopa Liidu finants-perspektiividest.

2003. Although financing most of the projects is on the responsibility of the sectors entrepreneurs, in some cases it is possible to use also the EU financial instruments. The main directions are regularly checked over with the purpose to eliminate so called bottlenecks and assure that the grids will act mutually. New list of projects with instructions for financing the projects and research work with the purpose to involve new member states will be composed with the leading of European Commission in 2004. Also there is a plan to change the financing principles originated from European Union financial perspectives.

Taastuvad energiaallikad Renewable energy sources

Taastuvad energiaallikad omavad tähtsat osa energiaallikate jätku-suutlikkuse ja mitmekesisuse tagamisel, samuti kliimamuutuste vältimisel.

Renewable energy sources play important role of assuring the sustainability and diversity of energy sources and prevention of the climate change.

1997.a taastuvenergiaallikate valge raamat seadis üheks eesmärgiks kahekordistada taastuvenergiaallikate osatähtsus kogu ühenduse energia-tarbimises 1997.a 6%-lt kuni 12%-ni 2010.aastaks.

The White Paper on renewable energies, accepted in 1997 set a target to double the share of renewable energy in the EU energy consumption from 6% in 1997 to 12% in 2010.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks võeti 2001. aastal vastu taastuv-energiaallikatest elektrienergia tootmise edendamise direktiiv, mille kohaselt 2010. aastal peab nn rohelise elektri toodang moodustama 22% ühenduse elektri kogutarbimisest.

To achieve the mentioned objective Directive on the promotion of electricity from renewable energy sources in the internal electricity market was adopted in 2001. This directive provides that the share of the „green electricity“ must be 22% of the total electricity consumption in the EU in 2010.

Transpordisektoris tarbitakse ligikaudu 40% Euroopa Liidus tarbitavast energiast. Seetõttu on peetud vajalikuks soodustada alternatiivsete kütuste kasutamist transpordis. Liikmesriigid peavad vastavalt 2003. aastal vastu võetud direktiivile biokütuste ja muude taastuvkütuste kasutamise edendamise kohta transpordisektoris kindlustama transpordis kasutatavate biokütuste osatähtsuse kasvu. Hiljemalt 31. detsembriks 2005.a peab biokütuste

Transport sector uses approximately 40% of consumed energy in the EU. Therefore it is necessary to promote the use of the alternative fuels in transport. According to the Directive on promotion biofuels and other renewable energy sources in transport sector adopted in 2003 the member states must assure the growth of the share of biofuels in transport. Consumption of biofuels in transport should be indicatively 2% from the total consumed gasoline and diesel



osatähtsus olema indikatiivselt 2% kogu tarbitavast bensiinist ja diislikütusest. 31. detsembriks 2010.a on kavandatud veelgi suurendada biokütuste osatäht-sust - kuni 5,75%-ni. Nimetatud eesmärgi toetamiseks on antud võimalus energiamaksustamise direktiivi alusel maksustada biokütuseid madalama aktsiisimääraga.

at latest for December 31st 2005. For December 31st 2010 the share of the biofuels is planned to increase up to 5, 75%. For achieving this goal the opportunity to reduce the excise tax for biofuels has been given under the directive of energy taxation.

Energia kasutamise efektiivsus Energy efficiency

2000.a aprillis võeti vastu Euroopa Liidu energiaefektiivsuse parandamise tege-vuskava. Tegevuskava eesmärk on energiakasutuse efektiivsuse tõstmise abil vähendada energia tarbimist, kaitsta keskkonda, tagada varustuskindlus ja jätkusuutlik energiapoliitika. Energiaefek-tiivsus tähendab vähem energiamahuka käitumisviisi, töömeetodi või tootmis-tehnoloogia arendamist.

The Action Plan for Energy Efficiency was adopted in April 2000. The objective of the Action plan is to reduce energy consumption by improving energy efficiency in order to protect the environment, to increase security of supply and to establish a more sustainable energy policy. Energy efficiency means promoting behaviour, working methods and manufacturing techniques which are less energy-intensive.

Tegevuskava eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused võib jagada kolme kategooriasse:

energiaefektiivsuse integreerimine erinevate valdkondade poliitikasse (transport, maksud, teadusuuringud, rahvusvaheline koostöö);

olemasolevate poliitikate laiendamine ja tugevdamine;

uued abinõud.

The proposed actions are divided into three categories:

measures to integrate energy efficiency into other EU policies (transport, taxes, scientific research, international cooperation);

initiatives to strengthen and extend existing policies;

new policies and measures.

Lähiaja prioriteedid antud valdkonnas on järgmised:

majapidamisseadmete muutmine vähem energiat tarbivateks;

energiatõhususe-alase, sealhulgas energiasäästualase informatsiooni levitamine;

energiaauditite ulatuslikum korral-damine tööstuses;

erinevate energiasäästuprojektide finantseerimise skeemide aren-damine;

energiaseire süsteemide juuru-tamine.

Priorities in this sector: reduction of energy consumption of

household appliances; dissemination of the information

about energy efficiency and energy saving;

arranging more energy audits in industry;

development of the financial schemes for energy efficiency projects;

Introduction of energy monitoring systems.

Ehitiste energiatõhususe edendamiseks võeti 2002. aastal ühenduses vastu

Directive on the energy performance of buildings was adopted in 2002.



ehitiste energiatõhususe direktiiv. Peamisteks meetmeteks energia-tõhususe eesmärkide saavutamisel on direktiivis ehitiste üldise energiatõhususe arvutusmeetodite üldraamistiku välja-töötamine, miinimumnõuete raken-damine uute ehitiste energiatõhususe osas, miinimumnõuete rakendamine renoveerimisele minevate suurte olemasolevate ehitiste energiatõhususe osas, ehitiste energiatõhususe sertifit-seerimine, ehitistes olevate kuumavee-katelde ja kliimaseadmete korrapärane ülevaatus ning lisahinnang üle 15-aasta vanustele küttesüsteemidele. Nende eesmärkide täitmiseks on Euroopa standardimisorganisatsiooni CEN poolt välja töötamisel rida uusi standardeid, mis peaksid valmima lähiajal.

According to the directive the main measures for achieving the energy efficiency are: working out common methodology for calculating the integrated energy performance of buildings; setting minimum standards on the energy performance of new buildings and existing buildings that are subject to major renovation systems; the energy certification of new and existing buildings and regular inspection of boilers and central air-conditioning systems in buildings, and in addition an assessment of heating installations in which the boilers are more than 15 years old. To achieve those goals the European Committee for Standardization CEN is working out number of new standards. Those standards should be ready in the near future.

Elektri ja soojuse koostootmise juurutamine on arvestatav vahend energia tootmise efektiivsuse tõstmisel. 2004. aastal vastu võetud elektri ja soojuse koostootmise edendamise direktiivi alusel peavad liikmesriigid toetama nimetatud tootjate turule tulekut, pakkudes selleks siseriiklikke soodus-tusi. Lisaks peavad liikmesriigid seadma eesmärgid koostootmise osakaalu tõstmiseks üldises energiabilansis ja määrama vahendid nende eesmärkide saavutamiseks.

Promotion of cogeneration is a significant facility for increasing the efficiency of energy production. Directive on promotion of cogeneration based on a useful heat demand in the internal energy market was adopted in 2004. According to the mentioned directive the Member States must encourage the design of cogeneration units and support their entering to the market throughout national support measures. In addition the Member States must set objectives to increase the share of the cogeneration in the national energy balance and determine the facilities to achieve the goals.

Tuumaenergeetika Nuclear Energy

Euroopa Aatomienergiaühenduse EURATOM eesmärk on luua tuumatööstuse kiireks arenguks vajalikud tingimused ning selleks vajalike teadusuuringute edendamine.

The objective of the European Atomic Energy Community EURATOM is to promote scientific research for creating necessary conditions for rapid development of the nuclear industry.

Eesmärgi täitmise eelduseks on ohutusstandardite kehtestamine, kiirgus-kaitsealase koolituse tagamine, õhu, pinnase ja vee seire ning radioaktiivsete jäätmete ladustamise korraldamine. Samuti on liikmesriigid kohustatud

The preconditions for achieving the goal are to establish uniform safety standards, assure trainings in the field of radiation, establish the air, soil and water monitoring systems and arrange storage of radioactive waste. The Member States



korraldama asjakohase järelevalve, et oleks välditud tuumamaterjalide kasutamine muul eesmärgil.

are obligated to arrange proper supervision to avoid the use of nuclear materials for other purposes.

Euroopa Ühenduse tegevus energeetika-alase teadustöö osas

Actions of European Community in the field of energy related scientific

research

Ühenduse tegevus teadusliku uurimistegevuse valdkonnas seisneb põhiliselt erinevate riikide partnerite koostöö toetamises erinevate program-mide raames. Liikmesriikide ja ühenduse tegevus antud valdkonnas on toimunud paralleelselt, moodustamata ühtset tervikut. Ühendus on seadnud endale eesmärgiks luua ühtne Euroopa uurimistegevuse ala (European research area). Sellisel piirideta alal on võimalik teaduspotentsiaali parem kasutamine, mille tulemuseks on rohkem töökohti ja Euroopa konkurentsivõime kasv.

In the field of scientific research Community supports cooperation between partners from different countries in the frames of research and demonstration programmes. Actions have been going on parallel in Community and in Member States without integration. Community has set up an objective to establish the common European research area. The scientific potential will be exploited better without boarders in such area; the result will be increased employment and enhanced competitiveness of Europe.

Uurimistegevuse toetust on võimalik saada aastateks 2002–2006 koostatud 6. raamprogrammist; EL finants-perioodiks 2007–2013 käivitub 7. teaduse raamprogramm. Programmis on välja toodud kaks uut instrumenti: kõigi partnerite tegevusi koondav võrgustik ja integreeritud projektid. Kavandatakse EL-i osalemist liikmesriikide uurimis-programmides.

Financial support for research can be applied from 6-th RTD Framework Programme for the years 2002 – 2006; 7-th Framework programme will be opened for EU financial period 2007 - 2013. The framework programme aims to introduce two new instruments, networks of excellence and integrated projects. EU will participate in research programmes undertaken by several Member States.

Kuna enamuse energeetika valdkonna raamprogrammide (SAVE, ALTENER) tegevus lõppes 2002.a detsembris, on koostatud uus programm, mis arvestab käesoleva hetke eesmärke energeetika valdkonnas: säästev areng ja varustus-kindlus.

As the actions of most framework programmes for energy sector (SAVE, ALTENER) have ended in December 2002, a new programme for actions in the field of energy reflecting the European Union's current objectives in this field, namely sustainable development and security of supply have been introduced.

Uus programm (Intelligent Energy for Europe 2003-2006) koondab endas tegevusi, millised olid varem jagunenud erinevate programmide vahel. Programm hõlmab nelja erinevat valdkonda, millest mõni vastab varasemale programmile:

energia ratsionaalne kasutamine ja nõudluse juhtimine (SAVE);

The new programme Intelligent Energy for Europe 2003-2006 assembles actions that have been divided before between different programmes. The programme is divided into four fields, some of which match with the earlier programmes to provide and reinforce the continuity:

Improving energy efficiency and the



taastuvenergia allikad (ALTENER); energia aspektid transpordis

(STEER); taastuvenergia kasutamise ja

energiaefektiivsuse edendamine arenguriikides (COOPENER).

rational use of energy (SAVE) Promotion of renewable energy

(ALTENER) Energy aspects of transport and fuel

diversification by using renewable energy sources (STEER)

Promotion of renewable energy and energy efficiency in developing countries (COOPENER)

Eesti ja Euroopa Ühenduse seadusandlusest

Legislation of Estonia and European Community

Euroopa üheks peamiseks prioriteediks eelmise kümnendi vältel ja ka edaspidi on olnud siseturgude liberaliseerimine. Energeetika valdkonnas on möödunud nelja aasta vältel töötatud välja energiaturgude edasiseks liberali-seerimiseks elektri ja maagaasi siseturu direktiivid, vastavalt 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ. Mõlemad direktiivid võeti vastu 25.06.2003.a ja jõustusid 15.07.2003.a. Mõlemad direktiivid asendavad varem turge reguleerinud direktiive (96/92/EÜ ja 98/30/EÜ). Uute direktiivide peamised täiendused on seotud turgude täieliku avamisega.

Liberalization of the internal markets has been the main priority of Europe in the last decade and thereinafter. During past 4 years directives on common rules for the internal market in electricity and natural gas, accordingly 2003/54/EC and 2003/55/EC, have been worked out for further liberalization of the energy markets. Both directives were adopted in 25. 06. 2003 and took effect in 15.07.2003. Those directives substitute the directives 96/92/EC and 98/30/EC. The main additions in the new directives are related with opening up the electricity market completely.

Elektri ja gaasi siseturg Internal market of electricity and gas

Uus elektri siseturu direktiiv sätestab elektrituru avamise mitte-kodutarbijatele alates 1.juulist 2004.a ja kõikidele tarbijatele alates 1.juulist 2007.a. Hetkel kehtiv Eesti seadusandlus on põhimõtteliselt kooskõlas uue direktiivi põhimõtetega (Eestis 1. juulil 2003.a jõustunud elektrituruseaduse välja-töötamisel arvestati suures osas juba uut, tol ajal menetlemise lõppjärgus olnud elektri siseturu direktiivi). Täielikuks harmoneerimiseks töötas Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi energeetikaosakond välja elektrituruseaduse muutmise seaduseel-nõu (2004. a. novembri seisuga Riigikogus menetluses), mis harmo-neerib ka viimased elektrituru direktiivi artiklid. Eesti puhul siiski täielikku

New Directive on common rules for the internal market in electricity provides the opening up of the market from 1st July 2004 at the latest, for all non-household customers; and from 1st July 2007, for all customers. Valid Estonian legislation is principally in accordance with the principles of new directive (When Estonian Electricity Market Act, took effect on July 1st 2003, was worked out the new directive on electricity markets, at that time in the state of hear a matter, was considered.). For complete harmonization the Energy Department of Ministry of Economic Affairs and Communications introduced the draft act for alteration the Energy Market Act (in November 2004 the draft act is at the state of hear a matter in Riigikogu). The



kooskõla elektri siseturu direktiiviga ei saavutata, kuna liitumisläbirääkimiste käigus lepiti ühendusega kokku üleminekuperiood elektrituru avamiseks 35% ulatuses kuni 31.detsembrini 2008.a. Lisaks sellele esitas ühendus Eesti ja ühenduse vahel sõlmitud liitumislepingu lisades omapoolse deklaratsiooni, kus aktsepteerib Eesti soovi avada oma elektriturg täies ulatuses alates 2012. aastast lähtuvalt sotsiaalsetest, keskkonnaalastest, regio-naalsetest ja majanduslikest põhjustest ehk teisisõnu vajadusest restruktu-reerida Eesti põlevkivisektor. 2004. aasta suvel jõustus ka elektri siseturu direktiivi täiendus (Nõukogu direktiiv 2004/85/EÜ), millega sätestati Eesti elektrituru avamine 35% ulatuses 31.detsembrist 2008.a ja täielik avamine 31.detsembrist 2012.a.

draft act harmonizes also the last articles of the energy market directive. There will not be full consistency with the directive achieved in Estonia, as during the negotiations for accession the EU, transitional period for opening up 35% of electricity market by 31st December 2008 was agreed. In addition the EU delivered a declaration in the annexes of the Treaty of Accession, where EU accepts the Estonian wish to open up the electricity market in 2012 due to social, environmental, regional and economical reasons in other words due to the need to renovate the oil shale sector. In the summer 2004 additions to directive on common rules for the internal market in electricity (Council directive 2004/85/EC) took effect, which provides opening up 35% of Estonian electricity market from December 31st 2008 and complete opening from the December 31st 2012.

Uus maagaasi siseturu direktiiv 2003/55/EÜ sätestab maagaasi siseturu avamise samadel põhimõtetel kui elektri siseturu direktiivgi. Eestis kehtiv maagaasiseadus annab turu avamiseks ja EL printsiipide rakendamiseks vajaliku raamistiku, direktiivi täielikuks harmo-neerimiseks kavandab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ener-geetikaosakond seaduse muudatust. Antud hetkeks on maagaasi siseturg Eestis avatud umbes 80% ulatuses.

New Directive on common rules for the internal market in natural gas 2003/55/EC provides the opening up of the gas market in the same conditions as the directive on common rules for the internal market in electricity. The Estonian valid Gas Market Act in gives necessary framework for opening up the market and implementing EU principles. For complete harmonization of the directive Energy Department of Ministry of Economic Affairs and Communications is planning the alteration of the act. At the moment the gas market has been opened up to 80% extent in Estonia.

Taastuvad energiaallikad Renewable energy sources

Tasakaalustamaks Eestis keskkonna-hoiu ja energiaturgude liberaliseerimise nõudeid, on lisaks olemasoleva energia-süsteemi keskkonnakaitseliste nõuetega vastavusse viimisele progresseeruvalt ette näha meetmeid uute, keskkonda vähem saastavate energiatootmisviiside laialdasemaks kasutuselevõtuks. Kehtiv elektrituruseadus sätestab taastuvate

In addition to bringing existing energy system into accordance with environmental protection requirements there will be also measures seen for wider use of new less polluting energy production technologies for balancing the demands of environmental protection and liberalization of energy markets. Valid Energy Market Act provides



energiaallikate baasil toodetud elektrienergia ostukohustuse võrgu-ettevõtjate poolt. Lisaks on kavas luua täiendavaid soodustusi koostootmis-jaamadele ja taastuvatest energia-allikatest elektri tootjatele.

obligation for network operators to purchase the electricity produced from renewable energy sources. Also there is a plan to create additional advantages for heat and power cogeneration units and „green“ electricity producers.

Eestis oli 2003. aastal taastuv-energiaallikate osakaal ca 0,2% kogu siseriiklikust elektritootmisest. Tehniliste kohanduste raames läbirääkimistel Euroopa Liiduga on Eesti võtnud endale eesmärgi suurendada antud osakaalu 5,1%-ni aastaks 2010. Vastavalt Eesti liitumislepingule on see eesmärk sätestatud ka taastuvenergia direktiivis 2001/77/EÜ.

The share of renewable energy sources was 0.2% of total inland electricity production in 2003. Estonia has taken obligation in the process of negotiations with EU for increasing the electricity production from renewable energy sources up to 5.1% for the year 2010. According to Estonian Treaty of Accession this objective is provided also in the Directive on the promotion of electricity from renewable energy sources in the internal electricity market 2001/77/EC.

Vedelkütuse varu Minimum stocks of liquid fuels

Euroopa Ühenduse üks peamisi strateegilisi eesmärke energeetika valdkonnas on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest kütuste varustus-raskuste korral. Selle saavutamiseks vedelkütuste osas nähakse direktiivide 98/30/EÜ ja 68/414/EMÜ alusel ette, et kõik liikmesriigid moodustavad vähemalt 90 päeva vedelkütuste miinimumvaru eelmise aasta vedelkütuste sise-tarbimise järgi. Majanduslikel põhjustel, arvestades peamiselt varude moodus-tamisega kaasnevaid suuri kulusid ning kaasaegsete ja keskkonnaohutuse nõuetele vastavate vabade mahutite defitsiiti, leppis Eesti liitumis-läbirääkimiste käigus ühendusega kokku, et Eesti moodustab järkjärguliselt 90 päeva kohustusliku vedelkütuse miinimumvaru 1. jaanuariks 2010.a.

One of the main strategic objectives of the European Community in the energy sector is to reduce dependence from non-EU countries in case of difficulties with fuel supply. According to regulations 98/30/EC and 68/414/EEC each member state must have minimum stocks of liquid fuels corresponding to at least 90 days’ average internal consumption in the preceding calendar year. Due to economical reasons, taking into account the huge expenses of the establishment of stocks and the shortage of modern tanks that would meet the demands of environmental safety, Estonia has agreed with the EU during the accession negotiations that Estonia would establish the compulsory 90-days minimum stock of liquid fuels step-by step by January 1st, 2010.

Vedelkütuse miinimumvaru seaduse järgi on vedelkütuse miinimumvaru moodustamise kohustus jagatud riigi, vedelkütuse importijate ja suurtarbijate vahel. Importijatel ja suurtarbijatel lasub kohustus moodustada vedelkütuse miinimumvaru 60 päeva varu koguses 1. jaanuariks 2010.a. Riigi kohustuseks on

According to the Minimum Stocks of Liquid Fuel Act, the stocks shall be established and maintained by importers and large-scale consumers of liquid fuel and by the state. Importers and large-scale consumers of liquid fuel shall maintain at least 60 days’ worth of stocks of liquid fuel by the January 1st,



kõnealuse varu moodustamine 30 päeva koguses 1. jaanuariks 2009.a.

2010. The state is required to maintain 30 days worth stocks of liquid fuel by the January 1st, 2009.

Kuigi vedelkütuse varudega seotud direktiivid on Eestis harmoneeritud, on liikmesriikidel üsna vabad käed varude soetamise ja hoidmise korraldamisel. Arvestades vedelkütuse kohustusliku varu temaatika uudsust Eesti jaoks, on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium tutvunud teiste riikide antud valdkonna kogemustega ning analüüsi-nud mitmeid erinevaid stsenaariume vedelkütusevaru administratiivse süstee-mi efektiivsemaks muutmiseks. Koos-töös Saksamaa ekspertidega on tänaseks välja töötatud uus vedelkütusevarude moodustamise ja haldamise kontseptsioon. Uue kontsept-siooni kohaselt hakkab kütusevaru moodustama ja haldama riigile kuuluv äriühing. Selleks on välja töötatud ka uus vedelkütusevaru seadus, mis on kavandatud jõustada 1. jaanuarist 2005.a.

Even the directives related to the minimum stocks of fuels are harmonized in Estonia; the Member States have quite much liberty of arranging the establishment and maintenance of the stocks. Taking into account that the subject of the compulsory stocks is quite new for Estonia, the Ministry of Economic Affairs and Communications has examined the experiences of other countries and analyzed different scenarios for the efficient administration of the minimum stocks. New conception for establishment and administration of the minimum stocks of liquid fuels has been worked out in cooperation with the experts from Germany. According to the new conception the fuel stocks will be established and administrated by the state owned incorporated enterprise. For achieving the goal new Liquid Fuel Stock Act has been worked out which will take effect probably from the January 1st, 2005.

Tuumaenergia Nuclear energy

Tuumaenergia valdkonnas on Eestis hetkel kehtiv kiirguskaitsealane õigus kooskõlas EL nõuetega ja tagab aluslepingutest tulenevate põhiliste kohustuste täitmise. Asutamislepingu täieliku täitmise eesmärgil võeti vastu uus kiirgusseadus, mis jõustus 1. mail 2004.a. ning vastavad rakendusaktid. Asutamislepingu täitmisele aitavad kaasa ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaohutuse alased konventsioonid ja lepingud, millega Eesti on ühinenud. Asutamislepinguga seonduvad IAEA konventsioonid ja lepped:

Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vaheline kokkulepe kaitseabinõude raken-damise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamisega (edaspidi

In the field of nuclear energy today’s Estonian laws about radiation protection are in accordance with EU demands and ensure fulfilment of the main obligations from the Basic Agreements of the EU. For entire fulfilment of the Treaty of Establishment new Radiation Act, took effect on the 1st of May 2004, and implementing provisions were adopted. Estonia has concluded the conventions and agreements in the field of nuclear safety of International Atomic Energy Agency (IAEA), it also helps to fulfil the demands of the Treaty of Establishment. IAEA conventions and agreements related to the Treaty of Establishment:

Agreement between the Government of the Republic of Estonia and the IAEA for the application of Safeguards in connection with the



kaitsemeetmete leping), millele Eesti kirjutas alla ja jõustas 24. novembril 1997. a;

Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vahelise kokkuleppe lisaprotokoll “Kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamisega”, millele Eesti kirjutas alla 13. aprillil 2000. a;

Kasutatud tuumakütuse ohutu käitlemise ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, millele Eesti kirjutas alla 5. jaanuaril 2001. a.

Treaty on the Non-proliferation of Nuclear Weapons (hereinafter Safeguards Agreement), which was signed and adopted by Estonia on the 24th of November 1997;

Additional Protocol to the IAEA Safeguards Agreement, which was signed by Estonia on the 13th of April 2000;

Joint Convention on the Safety of Spent Fuel Management and on the Safety of Radioactive Waste Management, which was signed by Estonia on the 5th of January 2001.

Eesti kütuse- ja energiamajanduse arengukava

Development Plan for Estonian Fuel and Energy Sector

Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline kavandamine Eestis toimub tuginedes säästva arengu seadusele, mille alusel koostab Vabariigi Valitsus kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks. Elektrimajanduse osas suunab kümne aasta perspektiivis riiklikke arenguid elektrituruseaduse alusel iga kolme aasta tagant koostatav elektrimajanduse arengukava. Uus kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015 jõuab Riigikokku 2004. aasta lõpul.

Long-term fuel and energy sector planning in Estonia is based on the Sustainable Development Act, according which the Government of the Republic devises the Long-term Development Plan for Fuel and Energy Sector and submits it to Riigikogu. In ten years perspective Electricity Sector Development Plan, devised after every three years according to Electricity Market Act, directs national development trends in the electricity sector. New Long-term Development Plan for Fuel and Energy Sector until 2015 will be submitted to Riigikogu in the end of 2004.

Dokumenti on koondatud Eesti energiamajanduse raamistik ja strateegilised eesmärgid, mida siin ka juba varem mainitud on, seades peamiseks eesmärgiks riikliku varustus-kindluse, keskkonnasäästu ja vaba konkurentsi juurutamise. Seetõttu näeb kava ette olulisi arenguid muuhulgas taastuvenergia, elektri ja soojuse koostootmise, energiasäästu ja elektri-turu avamise osas. Elektrimajanduse arengukava koostab Vabariigi Valitsus 2005. aastal ning määratleb sellega muuhulgas põlevkivienergeetika edasise arengu.

Framework and strategic goals of Estonian energy sector have been assembled to the development plan, that purposes high quality energy supply, environmental saving and ensuring the free competition. Thereof the plan stipulates important development trends in renewable energy, cogeneration, energy conservation and opening up the electricity market. The Government of Estonia will devise Development Plan for Electricity Sector in 2005 which also defines the future developments of oil-shale energy.



Õigusaktid Legislation

Kuna energeetika valdkond on Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel reguleeritud teiste alavaldkondade kaudu, on ka osa energeetika valdkonda puudutavast tulenev teiste valdkondade õigusaktidest.

Energy sector is regulated by other sub sectors according to Treaty Establishing the European Community, so the part of energy sector is regulated with the legislation of other sectors.

Eesti energiaturgu reguleerivad peamised õigusaktid:1) Elektrituruseadus - seadus reguleerib elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, kesk-konnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Elektrituruseaduse alusel kehtestatud alamastmeaktid:

Vabariigi Valitsuse määrus “Võrgueeskiri”;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus “Võrguteenuste kvaliteedinõuded”;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus “Tööstustarbijatele elektrienergiat müüva ettevõtja esitatavad statistilised andmed”;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus “Omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja maksumuse määramise juhend”;

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus “Taastuvast energiaallikast toodetava elektrienergia osakaalu määramise tingimused ja kord elektrienergia tootmisel kombineeritult taastuvast ja muust energiaallikast”.

Elektrituruseadus koos alamastme-aktidega harmoneerib järgnevaid

The main legal acts regulating the Estonian energy market:1) Electricity Market Act – this act regulates generation, transmission, sale, export, import and transit of electricity, also the economic and technical management of the power system. The Act prescribes the principles for the operation of the electricity market based on the need to ensure an effective supply of electricity at reasonable prices and meeting environmental requirements and the needs of customers, and on the balanced, environmentally clean and long-term use of energy sources. The sub acts validated by Electricity Market Act:

Regulation of the Government of the Republic „Network Code“;

Regulation of the Minister of Economic Affairs and Communications „Quality Requirements for Network Services“;

Regulation of the Minister of Economic Affairs and Communications „Statistical Data Submitted by the Entrepreneurs, who Sell Electrical Energy to the Industrial Consumers“;

Regulation of the Minister of Economic Affairs and Communications „Guide for Determination the Amount and Cost of the Unauthorised Electrical Energy Consumption “;

Regulation of the Minister of Economical Affairs and Communications „Conditions for Determination the Proportions of the Electricity Produced from Renewable



Euroopa Liidu õigusakte: Nõukogu Direktiiv 96/92/EMÜ elektri

siseturu üldreeglite kohta (alates 15.juulist 2003 reguleerib elektri siseturgu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/54/EÜ);

Nõukogu Direktiiv 90/547/EMÜ elektriedastuse kohta võrgu kaudu;

Komisjoni Direktiiv 98/75/EÜ, millega ajakohastatakse elektrienergia edastamist võrkude kaudu käsitleva direktiiviga 90/547/EMÜ hõlmatud üksuste loetelu;

Nõukogu Direktiiv 90/377/EMÜ protseduurireeglite kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks;

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/77/EÜ soodustamaks elektri tootmist taastuvate energiaallikate baasil kohalikul elektriturul.

Energy Sources and Procedures for Determination the Combined Electricity Production from Renewable and Other Energy Sources“.

Electricity Market Act with its sub acts harmonizes the following:

European Union Council Directive 96/92/EEC concerning common rules for the internal market in electricity: since July 15th 2003 the Directive 2003/54/EC of the European Parliament and Council regulates the internal market in electricity);

Council Directive 90/547/EEC on the transit of electricity through transmission grids;

Commission Directive 98/75/EC updates the list of entities covered by Directive 90/547/EEC on the transit of electricity through transmission grids;

Council Directive 90/377/EEC concerning a Community procedure to improve the transparency of gas and electricity prices charged to industrial end-users;

Directive 2001/77/EC of the European Parliament and of the Council on the promotion of electricity produced from renewable energy sources in the internal market for electricity.

2) Maagaasiseadus - seadus reguleerib maagaasi impordi, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi gaasivõrgu kaudu ning võrguga liitumist. Maagaasiseaduse alusel on kehtestatud alamastmeakt:

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministri määrus ”Tarbitud gaasi-koguse ja maksumuse määramise kord omavolilise tarbimise korral”.

Maagaasiseadus koos nimetatud alamastmeaktidega harmoneerib järg-nevaid Euroopa Liidu õigusakte:

Nõukogu Direktiiv 98/30/EMÜ

2) Natural Gas Act – this act regulates activities related to the import, distribution and sale of natural gas by way of gas networks, and connection to networks.The sub act is enacted by Natural Gas Act:

Regulation of the Minister of Economic Affairs and Communications „The Procedures for determination the amount and cost of the Unauthorisely Consumed Gas“.

Natural Gas Act with mentioned sub acts



maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta (alates 15.juulist 2003 reguleerib maagaasi siseturgu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ);

Nõukogu Direktiiv 91/296/EMÜ maagaasi edastamise kohta võrgu kaudu;

Komisjoni Direktiiv 95/49/EMÜ, millega ajakohastatakse nende üksuste loetelu, mis on hõlmatud direktiiviga 91/296/EMÜ maagaasi edastamise kohta võrkude kaudu;

Nõukogu Direktiiv 90/377/EMÜ protseduurireeglite kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks.

harmonizes the following European Union legislation:

Council Directive 98/30/EEC on common rules for establishment of an internal market for natural gas (since July 15th 2003 Directive 2003/55/EC of the European Parliament and of the Council regulates internal market for natural gas);

Council Directive 91/296/EEC on the transit of natural gas through grids;

Commission Directive 95/49/EEC updates the list of entities covered by Directive 91/296/EEC on the transit of natural gas through grids;

Council Directive 90/377/EEC concerning a Community procedure to improve the transparency of gas and electricity prices charged to industrial end-users.

3) Vedelkütuse miinimumvaru seadus - seadus sätestab kohustusliku vedel-kütuse miinimumvaru moodustamise, hoidmise ja haldamise alused.

Vedelkütuse miinimumvaru seaduse alusel on kehtestatud järgnevad õigusaktid:

Majandusministri määrus “Vedel-kütuse miinimumvaru statistilise kokkuvõtte vorm”;

Vabariigi Valitsuse määrus “Vedel-kütuse miinimumvaru kasutamise kord”.

Vedelkütuse miinimumvaru seadus koos alamastmeaktidega harmoneerib järg-nevaid Euroopa Liidu õigusakte:

Nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohus-tatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarud;

Nõukogu direktiiv 98/93/EÜ, millega muudetakse direktiivi 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohus-tatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid;

Nõukogu direktiiv 73/238/EMÜ meetmete rakendamisest toornafta

3) Minimum Stocks of Liquid Fuel Act – this act provides the bases for the establishment, maintenance and administration of compulsory minimum stocks of liquid fuel.

The following Acts based on The Minimum Stocks of Liquid Fuel Act have been validated:

Regulation of the Minister of Economic Affairs „The Form of the Statistical Abstract of the Liquid Fuel Minimum Stocks“;

Regulation of the Government of the Republic „The Procedures for Using the Minimum Stocks of Liquid Fuels“.

Minimum Stocks of Liquid Fuel Act with sub acts harmonizes the following European Union acts:

Council Directive 68/414/EEC imposes an obligation on Member States of the EEC to maintain minimum stocks of crude oil and/or petroleum products;

Council Directive 98/93/EC repealing the Directive 68/414/EEC, imposes an obligation on Member States of



ja naftatoodetega varustamise raskuste leevendamise eesmärgil.

the EEC to maintain minimum stocks of crude oil and/or petroleum products

Council Directive 73/238/EEC on measures to mitigate the effects of difficulties in the supply of crude oil and petroleum products.

4) Vedelkütuse seadus - seadus sätestab kütuseaktsiisi laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvali-teedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve teostamise korral-duse. Kütuseturgu ei reguleerita EL tasemel. Direktiivid on seotud kesk-konnakaitse nõuetega kütuses teatud ainete (väävel, plii, bensiin jms) sisalduse kohta. Puuduvad andmed eraldi kütuseturgu reguleeriva seaduse olemasolu kohta teistes riikides. Samuti ei ole kütuse nõuetele vastavuse tõendamine kohustuslik sellisel kujul nagu see on reguleeritud käesolevas seaduses.

Vedelkütuse seaduse alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid:

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri 09.06.2003.a määrus nr 95 “Kütuste loetelu, milliste käitlemiseks on nõutav registreering”;

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri 11.06.2003.a määrus nr 97 “Nõuded vedelkütusele”;

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministri 11.06.2003.a määrus nr 98 “Vedelkütuse vastavussertifikaadi vorm ja selle täitmise juhend”;

Rahandusministri 27.05.2003.a määrus nr 69 “Kütuse käitlemise aruande vorm, selle täitmise ja esitamise kord”.

4) Liquid Fuel Act – the act provides the basis and procedure for liquid fuel treatment, the responsibility for breaking the present law and the arrangement of state supervision performance. The fuel market is not regulated on the EU level. The directives are related to environmental requirements for the content of certain substances (sulphur, lead, benzene etc.). There is no information about the separate act that regulates the fuel markets in other countries. Also the conformity attestation of fuel is not obligatory in the way described in the present act.

There are validated the following legislations based on Liquid Fuel Act:

Regulation no 95 of the Minister of Economic Affairs and Communications 9 June 2003 „List of the Fuels that Need to be Registered for Treatment“;

Regulation no 97 of the Minister of Economic Affairs and Communications 11 June 2003 „The Requirements for Liquid Fuels“;

Regulation no 98 of the Minister of Economic Affairs and Communications 11 June 2003 „The Form of the Corresponding Certificate of Liquid Fuels and the Guide for Completing “;

Regulation no 69 of the Minister of Finance 27 May 2003 „The Form of the Fuel Treatment Report and the Procedures for Completing and Submitting“.

5) Seadmete energiatõhususe seadus - seadus reguleerib energia ja muude ressursside tõhusama kasutamise eesmärgil teatud liiki kodumasinatele, soojusseadmetele ja seadistele

5) Energy Efficiency of Equipment Act – this act regulates the requirements for the energy efficiency and energy labelling of certain types of household appliances, heating equipment and



esitatavaid energiatõhususe ja energiamärgistuse nõudeid ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise aluseid ja korda.

Seadmete energiatõhususe seaduse alusel on kehtestatud järgmised õigusaktid:

Majandusministri määrus “Nõuded kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energia-märgistusele, tootekirjeldusele, tehnilisele dokumentatsioonile ja selle säilitamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiividest 94/2/EÜ ja 2003/66/EÜ;

Majandusministri määrus “Kodu-majapidamises kasutamiseks mõel-dud külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energia-tõhususele ja tehnilisele dokumen-tatsioonile esitatavad nõuded ning nende nõuete vastavuse hindamise ja tõendamise kord”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 96/57/EÜ;

Majandusministri määrus “Nõuded kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud pesumasin-kuivatite energiamärgistusele, tootekirjeldusele, tehnilisele dokumentatsioonile ja selle säili-tamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 96/60/EÜ;

Majandusministri määrus “Nõuded kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud pesumasinate energia-märgistusele, tootekirjeldusele, tehnilisele dokumentatsioonile ja selle säilitamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 95/12/EÜ;

Majandusministri määrus “Nõuded kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud nõudepesumasinate ener-giamärgistusele, tootekirjeldusele, tehnilisele dokumentatsioonile ja selle säilitamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist

installations and the bases of and procedure for their conformity assessment and attestation in order to increase the efficiency of the consumption of energy and other essential resources.

The following regulations based on Energy Efficiency of Equipment Act have been validated:

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Labelling, Specification, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Household Refrigerators, Freezers and for their Combinations“, based on Directives 94/2/EC and 2003/66/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Requirements for Energy Efficiency and Technical Documentation and the Procedures for Conformity Attestation for Household Refrigerators, Freezers and their Combinations“, based on Directive 96/57/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Labelling, Specification, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Household Combined Washer-dryers“, based on Directive 96/60/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Labelling, Specification, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Household Washing Machines“, based on Directive 95/12/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Labelling, Specification, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Dishwashers“, based on Directive 97/17/EC;

Regulation of the Minister of



97/17/EÜ; Majandusministri määrus “Nõuded

kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud trummelkuivatite energia-märgistusele, tootekirjeldusele, tehnilisele dokumentatsioonile ja selle säilitamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 95/13/EÜ;

Majandusministri määrus “Nõuded kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektriahjude energia-märgistusele, tootekirjeldusele, tehnilisele dokumentatsioonile ja selle säilitamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 2002/40/EÜ;

Majandusministri määrus “Kodu-majapidamises kasutamiseks mõel-dud seadmete poolt tekitatava õhus leviva müra määramise ja nõuded”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 86/594/EMÜ;

Majandusministri määrus “Vedel- ja gaaskütustel kuumaveekatelde kasu-tegurile, märgistusele ja tehnilisele dokumentatsioonile esitatavad nõu-ded ning nende nõuete vastavuse hindamise ja tõendamise kord”, mille koostamisel on lähtutud direktiividest 92/42/EMÜ ja 93/68/EMÜ;

Majandusministri määrus “Lumino-foorlampide liiteseadiste energia-tõhususele ja tehnilisele dokumen-tatsioonile esitatavad nõuded ning nende nõuete vastavuse hindamise ja tõendamise kord”, mille koos-tamisel on lähtutud direktiivist 2000/55/EÜ;

Majandusministri määrus “Nõuded kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud õhukonditsioneeride energiamärgistusele, tootekirjel-dusele, tehnilisele dokumen-tatsioonile ja selle säilitamise ajale”, mille koostamisel on lähtutud direktiivist 2002/31/EÜ.

Economic Affairs „Energy Labelling, Specification, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Household Electric Tumble Dryers“, based on Directive 95/13/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Labelling, Specification, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Household Electric Ovens“, based on Directive 2002/40/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Requirements for determination of Airborne Noise Emitted by Household Appliances“, based on Directive 86/594/EEC.

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Efficiency, Labelling and Technical Documentation Requirements for Liquid and Gas Fuelled Hot Water Boilers and the Procedure for their Conformity Attestation“, based on Directives 92/42/EEC and 93/68/EEC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Efficiency and Technical Documentation Requirements for Ballasts for Fluorescent Lighting and Procedure for their Conformity Attestation“, based on Directive 2000/55/EC;

Regulation of the Minister of Economic Affairs „Energy Labelling, Specifications, Technical Documentation and Period of Preservation Requirements for Household Air-conditioners“, based on Directive 2002/31/EC.

6) Kaugkütteseadus – reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus

6) District Heating Act – this act regulates activities related to the production, distribution and sale of heat



ning kaugküttevõrguga liitumist. Seadus sätestab kaugküttepiirkonna mõiste ja annab kohaliku omavalitsuse volikogule õiguse kehtestada omavalitsuse territooriumil kaugkütte piirkonnad. Kaugkütteturge Euroopa Ühenduse tasandil ei reguleerita.

Kaugkütteseaduse alusel on kehtestatud alamastmeakt:

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministri määrus ”Omavoliliselt tarbitud soojuse koguse ja maksumuse määramise kord”.

Kaugkütteseaduse alusel väljatöötatava energiasäästu sihtprogrammi ja sihtprogrammi rakenduskava esitamise on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium kavandanud 2005. aastaks.

by way of district heating networks, and connection to the networks. The act provides the definition of the district heating area and gives to the council of rural municipality the right to validate the district heating areas on municipality’s territory. The district heating markets are not regulated on the EU level.

The sub act is enacted according to the District Heating Act:

Regulation of the Minister of Economic Affairs and Communications „The Procedures for Determination the Amount and Cost of the Unauthorisely Consumed Heat “.

Energy Efficiency Target Program and its implementation plan, that is being worked out according to the District Heating Act is planned to submit by the Ministry of Economic Affairs and Communications in 2005.


Taastuvenergeetikaga seotud organisatsioonid 115 Institutions related to renewable energy

TAASTUVENERGEETIKAGA TEGELEVATE ORGANISATSIOONIDE TEGEVUSEST AASTAL 2003 /

OVERVIEW OF INSTITUTIONS RELATED TO RENEWABLE ENERGY IN 2003

Eestimaa Looduse Fond Estonian Fund for Nature

Jätkus koostöö Eesti Energiaga taastuvenergia propageerimisel „Rohe-lise Energia“ kaubamärgi all. Koostöös trükifirmaga „Triip“ jätkatakse energia ja loodussäästlike trükiteenuste juurutamist ning mida saab juba osta „Rohelise Trükise“ kaubamärgi all.

Co-operation with Eesti Energia continued to promote renewable energy under the trade mark “Green Energy”. In co-operation with print-office “Triip” energy and nature saving printing service rooting under trade mark “Green Printing” continued.

Jätkus pidev liikmete esinemine meedias ja energiasäästu ja taastuvenergeetika propageerimine. Teemasid kajastatakse ELF-i meediaagentuuri Roheline Värav kaudu.

Promoting of energy saving and renewable energy continued in media. The topics are represented via media agency “Green Gate”.

ELF paigaldas 2003 aastal Kesselaiule sõltumatu päikesel ja tuulel töötava elektrisüsteemi võimsusega 200W.

Independent solar-wind electricity production equipment with capacity 200W was installed to Kesselaid by ELF in the year 2003.

Eesti Tuuleenergeetika Assotsiatsioon

Estonian Wind Power Association

ETEA tegeles põhiliselt tuulenergeetika propageerimisega, kohalike arendajate projektide tutvumisega ning Eesti tuuleenergeetika tutvustamisega välis-maal. Koostati ka elektrituulikute kesk-konnamõjude hindamise käsiraamat.

EWPA was occupied mainly with pro-motion of wind energy in Estonia, exami-nation of the future wind park projects in Estonia and introduction of Estonian wind energy situation in abroad. Also handbook about windmills environmental impact assessment was prepared.

Eesti Biokütuste Ühing The Estonian Biomass Association

Osaleti rahvusvahelistel konverentsidel, kus tutvustati taastuvenergiaallikate kohta tehtud uurimustöid. Eestis oli sellelaadseks tööks „Eesti märgalade biomassi ressursid energia tootmiseks“. Osaleti aktiivselt koostööprojektis REPROMO, mis propageerib taastuvate energiaallikate kasutamist.

EBA has participated in several conferences where different studies related to biomass resources were represented. Similar research in Estonia was "Estonian Wetlands Biomass Resources for Energy Production". EBA was actively involved in co-operation project REPROMO, which promotes the use of renewable energy.


Taastuvenergeetikaga seotud organisatsioonid 116 Institutions related to renewable energy

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (EJKÜ)

Estonian Power and Heat Association

Ühingu esindajad osalesid mitmetes taastuvenergeetika-alaste projektide korralduskommitees: JI Demo Project Between Denmark and Estonia and Financing of Small Scale Biomass Boilers – Estonia. Samuti osaleti Kliima Asjatundjate Komisjoni töös, mille ülesandeks oli heitkogustega kaup-lemise riikliku jaotuskava koostamine. EJKÜ tegeleb taastuv- ja alternatiivenergeetika-alaste probleemi-dega, mis puudutavad ühingu liikmeid.

The representatives of the association were involved in steering committees of renewable energy related projects: JI Demo Project Between Denmark and Estonia; Financing of Small Scale Biomass Boilers – Estonia, as well as in the work of the Climate Specialists Commission which task was to compose the Estonian National Allocation Plan for Emission Trading. EPHA deals with renewable and alternative energy issues that are related to its members.

Eesti Soojuspumba Liit (ESPEL) Estonian Heat Pump Union

ESPEL korraldas peamiselt mitmeid seminare ja ümarlaudasid, osales messidel. Põhieesmärgiks on propageerida soojuspumpade kasuta-mist kui uut valdkonda Eestis. ESPEL-i liikmete poolt paigaldati 2003. aastal 403 soojuspumpa (sh. 292 maasoojus-pumpa).

EHPU arranged several seminars and conferences for promotion of heat pumps as a new way of heating. 403 heat pumps were installed (incl. 292 ground heat pumps) by the EHPU members in 2003.


Documents

EESTI ENERGEETIKA 2002 - MKM€¦ · Web viewMuundamiseks teisteks energialiikideks For conversion to other forms of energy 153,9 159,0 160,2 157,8 177,0 Tarbitud tooraineks Consumed