eesti euroopa liidu nõukogu eesistumise ettevalmistuste tegevuskava

EESTI EUROOPA LIIDU NÕUKOGU EESISTUMISE

ETTEVALMISTUSTE TEGEVUSKAVA

Versioon II - 05.03.15

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1 Üldosa ................................................................................................................................. 3

1.1 EL Nõukogu eesistuja peamised ülesanded ................................................................. 3

1.2 Eesistumise ettevalmistused ........................................................................................ 6

1.3 Eesistumise läbiviimise põhimõtted ............................................................................ 7

1.4 Eesistumise sisuliste eesmärkide ja programmi kujundamine .................................... 8

2 Personalivaldkond ............................................................................................................. 11

2.1 Eesistumise personalistrateegia horisontaalsed põhimõtted ...................................... 12

2.2 Eesistumisülesannete täitmiseks vajalik personal ja selle kompetentsus .................. 12

2.3 Eesistumispersonali värbamine ................................................................................. 13

2.4 Personaliarendus ........................................................................................................ 13

2.5 Tugi-, motivatsiooni- ja kompensatsioonimeetmed .................................................. 14

3 Kohtumiste korraldamine ja eesistumise logistiline toetamine......................................... 15

3.1 Kohtumiste vajadused, esitatavad nõuded ja võimalused ......................................... 15

3.2 Kohtumiste korraldamine .......................................................................................... 20

3.3 AEEL hoone kohandamine eesistumiseks ja tugitegevused ...................................... 23

4 Kommunikatsioon ja rahvusvaheline programm .............................................................. 25

4.1 Kommunikatsiooni sihtrühmad ................................................................................. 25

4.2 Kommunikatsiooni põhimõtted ja põhisõnumid ....................................................... 26

4.3 Vahendid ja kanalid ................................................................................................... 27

4.4 Visuaalne identiteet ja meened .................................................................................. 27

4.5 Eesti tutvustamine ja kultuurisündmuste korraldamine ............................................. 28


3

SISSEJUHATUS

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ettevalmistuste tegevuskava eesmärk on selgitada

välja eesistumise ettevalmistamiseks vajalikud ülesanded ja tegevused ning määrata kindlaks

nende ajaraam ja vastutajad. Tegevuskava keskendub eesistumise kui süsteemi toimimiseks

vajaliku võimekuse arendamisele ning sisaldab ettevalmistuste põhimõtteid ja konkreetset

ajakava. Tegevuskava on planeerimisdokument ja juhis kõikidele asjaosalistele ning seda

täiendatakse vajaduse järgi. Eesistumise tegevuskava elluviimise eest vastutab tegevuskava

ette valmistanud valitsuskomisjon.

Eesti eesistumise ettevalmistusi mõjutab mitu olulist poliitilist sündmust, mida tuleb

ettevalmistusi planeerides silmas pidada. Tööhoogu on sisse saamas uue struktuuri alusel

toimetav ja uuest tööplaanist juhinduv Euroopa Komisjon. Valimistejärgselt muutusid

poliitiliste gruppide vahelised tasakaalud Euroopa Parlamendis. 2014. aasta lõpus astus

ametisse uus Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja (kelle mandaat kestab 2,5 aastat ja kes võib

seega taas vahetuda enne meie trio eesistumist). Hindamatuks õppematerjaliks meie enda

eesistumise ettevalmistamisel on lõunanaaber Läti eesistumine 2015. aasta esimesel poolel.

2015. aasta märtsis toimuvad Riigikogu korralised valimised ning just selle Riigikogu

koosseisu moodustatav valitsus hakkab kandma Eesti eesistumise põhivastutust ja kujundama

selle programmi. Kõik need sündmused mõjutavad Eesti eesistumise sisu planeerimist.

1 ÜLDOSA

1.1 EL Nõukogu eesistuja peamised ülesanded

Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) tööd juhivad kokkulepitud graafiku alusel

kuuekuuliste perioodidena kõik liikmesriigid. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

(edaspidi eesistumine) on 2018. aasta I poolaastal.

Eesistuja põhiline sisuline ülesanne on Euroopa Liidu (edaspidi EL) seadusloome suunamine

ja institutsiooni enda poliitika kujundamine nõukogu erinevate otsustustasandite kaudu.

Eesistuja on nõukogupoolne läbirääkija seadusandlikus tavamenetluses Euroopa

Parlamendiga (edaspidi EP). Peale selle esindab eesistuja nõukogu selle pädevuse piires

suhetes teiste EL institutsioonide, kolmandate riikide ja avalikkusega. Alates Lissaboni

lepingu jõustumisest on nii teemavaliku, poliitiliste prioriteetide kui ka läbirääkimiste tempo

valiku puhul üha olulisem nõukogu töö strateegiline suunaja Euroopa Ülemkogu (edaspidi

ülemkogu), kus Eestit esindab peaminister.

Õigusloome maht ja ulatus, millega eesistuja peab tegelema, varieerub ja sõltub nii Euroopa

Komisjoni (edaspidi EK) algatustest kui ka liikmesriikide, nõukogu enda ja teiste


4

institutsioonide poliitilistest prioriteetidest. Eesistuja valmistub läbirääkimiste juhtimiseks,

koostades nn failid 500–700 eelnõu jaoks (sh on nii õigusakte kui ka poliitilisi dokumente)1,

mis ei jaotu eri poliitikavaldkondade vahel võrdselt. Eesistuja „oma“ teemade arutamiseks on

üldjuhul ministrite mitteametlikud kohtumised eesistujariigis, samuti erinevad konverentsid ja

seminarid.

Eelnõude formaalse vastuvõtmiseni jõutakse eesistumise lõpuks umbes kolmandiku teemade

puhul2. Aastate jooksul ja eriti peale Lissaboni leppe rakendumist on muutunud olulisemaks

seadusandliku tavamenetluse (varasemalt tuntud kui kaasotsustus) protseduur. Nendes

küsimustes koostöös kaasseadusandja EPga kokkuleppele jõudmine nõuab üha suurema osa

eesistuja ressurssidest. Seadusandlikus tavamenetluses oleva eelnõu keskmine menetlusaeg

esitamisest vastuvõtmiseni jääb ühe ja kahe aasta vahele. Seetõttu on eesistumise tulemuste

hindamisel eelnõude menetluse juhtimisel tehtud töö sama tähtis kui eelnõude ametlik

vastuvõtmine.

Nõukogu töö sisulise järjepidevuse tagamiseks koostavad kolm järjestikust eesistujariiki 18-

kuulise ühisprogrammi. Eesti on ühes trios Ühendkuningriigi (2017. aasta II poolaasta

eesistuja) ja Bulgaariaga (2018. aasta II poolaasta eesistuja).

Eesistujariigi ülesanne on juhtida nõukogu tööd – juhatada koosolekuid, korraldada kahe-

ja/või mitmepoolseid kohtumisi, pakkuda ja vahendada kompromisse nii nõukogu sees kui ka

EPga, sõlmida ja vormistada kokkuleppeid, ning teha koosolekuvälist eeltööd kokkulepete

poole pürgimise ja konsensuse kujundamise nimel. Peale selle on eesistuja ülesanne

kavandada nõukogu koosseisude kogunemised, määrata nende toimumise sagedus ja

kujundada kohtumiste päevakorrad, et need peegeldaksid töös olevaid teemasid, sisulisi

ülesandeid, prioriteete ja huvisid.3 Nõukogu eesistujariik vastutab nõukogu kodukorra

kohaldamise ja arutelude nõuetekohase korraldamise eest.

Nõukogu töö juhtimisel on kolm tasandit: 1) poliitiline – ministrid, 2) nõukogu

ettevalmistavad alalised esindajad (sh nende asetäitjad) ja 3) eksperdid – töörühmade juhid.

Ministrite ja alaliste esindajate õlule jääb läbirääkimiste pidamine poliitiliselt kõige

keerulisemates ja tundlikumates lahtistes küsimustes. Nõukogul on 10 koosseisu, kus

kohtuvad ministrid, ja poolaasta jooksul toimub 30–50 ministrite nõukogu kohtumist.

Üldjuhul kohtub iga nõukogu koosseis mitteametlikult ka korra eesistujariigis, kus toimuvad

avatumad ja üldpoliitilisemad arutelud.

1 Näiteks Poola valmistas läbirääkimisteks ette umbes 600, Küpros umbes 500 ja Leedu 562 faili.

2 Näiteks Taani saavutuste nimekirjas oli 209 akti (kokku nii nõukogu enda asjad kui ka kaasotsustamine

Euroopa Parlamendiga).

3 Erandiks on välisasjade nõukogu ja ülemkogu, mida eesistujariik ei juhi, kuid mille päevakorra kujundamisel ta

osaliselt siiski kaasa räägib.


5

Tabel 1. 2012-II–2013-II eesistumise ajal toimunud nõukogud.

Nõukogu koosseis (ja valdkonnad)

Kooskäimise sagedus ja formaat (eesistumisperioodil)

Eesti vastutav

(kaasvastutav)

ministeerium

Leedu (2013 II) Kreeka (2014 I) Itaalia (2014 II)

Am

etli

kud

Mit

te-

am

etli

kud

Am

etli

kud

Mit

te-

am

etli

kud

Am

etli

kud

Mit

te-

am

etli

kud

Üldasjade nõukogu (sh laienemine, institutsioonilised küsimused jne)

5 1 4 2 6 2 VM

Välisasjade nõukogu 4 2 10 3 8 3 VM (KAM)

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 5 1 5 1 5 1 RAM

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2 1 2 1 2 1 JUM, SIM

Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu

2 2 2 1 3 2 SOM

Konkurentsivõime nõukogu (sh siseturg, tööstus ja teadusuuringud)

2 1 2 1 2 1 MKM (HTM)

Transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energeetikaküsimuste nõukogu

3 2 4 2 4 2 MKM

Põllumajandus- ja kalandusküsimuste nõukogu 4 1 5 1 5 1 PÕM (KEM)

Keskkonnanõukogu 2 1 2 1 2 1 KEM

Haridus-, noorte- ja kultuuriküsimuste nõukogu 1 0 2 0 2 2 HTM, KUM

Kokku 30 12 38 13 39 16

42 51 55

Allikas: Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat

Ametnike tasandil juhatab eesistuja alalise esindaja ja tema asetäitja tasemel Coreper4 II ja

Coreper I koosseise ning ekspertide tasemel ~ 200 töörühma või komiteed5. Poolaasta jooksul

tuleb nõukogu eri formaatides juhatada 1600–2000 ametlikku kohtumist. Sellele lisanduvad

erinevate mitteametlike formaatide kohtumised ning kahe- ja mitmepoolsed läbirääkimised.

Nii näiteks peab eesistuja umbes 130 ametlikku kolmepoolset kohtumist (euroargoos

triloogi6), kus eesistujariiki esindab kas vastava valdkonna minister, alaline esindaja või tema

asetäitja. Nendele lisanduvad trilooge ette valmistavad tehnilised kohtumised, kus eesistujat

esindavad nõukogu töörühmade juhid. Hinnanguliselt toimub neid kohtumisi 2–3 korda

rohkem kui ametlikke trilooge (260–390, keskmiselt 325). Seega võib poolaastas toimuda

kolme institutsiooni osalusel kokku kuni 450 eri tasandi kohtumist.

4 Alaliste esindajate komitee Coreper vastutab nõukogu töö ettevalmistamise ja talle nõukogu pandud ülesannete

täitmise eest. Coreperi tööd juhib sõltuvalt päevakorrapunktist eesistujariigina tegutseva liikmesriigi alaline

esindaja (Coreper II) või tema asetäitja (Coreper I).

5 Nende arv on muutuv, osa on ad hoc baasil ega kogune regulaarselt.

6 Osalevad Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja nõukogu.


6

Eesistumine toob kaasa korralduslikke kohustusi ka Riigikogule: kohtumised teiste

parlamentide esimeeste, EL asjade komisjonide esimeeste ja liikmete, väliskomisjonide ja/või

riigikaitsekomisjonide esimeestega.

1.2 Eesistumise ettevalmistused

24. mail 2012. aastal moodustas Vabariigi Valitsus eesistumise ettevalmistamiseks komisjoni

(edaspidi eesistumiskomisjon). Komisjoni juhib riigisekretär ja komisjon kogunes esimest

korda 20. juunil 2012.

Kuni 2014. aasta lõpuni toimus ettevalmistuste varajane faas, mille eesmärgid olid:

koguda põhjalikku informatsiooni eesistumise kohta nii EL institutsioonidest kui ka

riikidelt, kes lähiminevikus EL eesistuja rolli täitsid või lähitulevikus täidavad;

analüüsida ja süstematiseerida saadud informatsiooni viisil, mis koguks kokku meie

jaoks olulise ja sobiva parima tava;

selgitada välja kõik eesistuja kohustused (praeguste teadmiste seisuga) ja seirata

eesistuja ülesannetes toimuvaid muutusi, et teha muudatused Eesti eesistumise

süsteemis;

võrrelda Eesti ees seisvaid kohustusi praeguse haldusvõimekuse ja võimalustega, ning

teha ettepanekuid vajamineva võimekuse arendamiseks;

koostada ettevalmistuste tegemiseks ajakava, võttes arvesse kõiki kohustusi;

langetada otsused eesistumise läbiviimise põhimõtete kohta;

kaasata ja informeerida osalisi, keda eesistumine hakkab puudutama, et nad saaksid

eesistumisega oma plaanides arvestada;

planeerida tegevusi ja eelarvet viisil, mis võtaks arvesse eesistumise ettevalmistamise

ja läbiviimise põhimõtteid ning tagaks Eesti valmisoleku professionaalselt ja

paindlikult reageerida kõikidele vajadustele, mis meie eesistumise eel ja ajal võivad

esile kerkida.

2015.–2018. aastal viiakse tegevuskava ellu. Eesistumise tegevuskava põhjal koostatakse

2015.–2018. aastaks keskne eelarve. Eesistumisaegsete ürituste (sh eesistujariigis

võõrustatavad ametlikud ja mitteametlikud kohtumised) ja muude seotud tegevuste

ettevalmistamisel eelistatakse lahendusi, mis võimaldavad suurendada kulude kokkuhoidu ja

arendatavat või loodavat võimekust ning süsteeme mitu korda kasutada.

Kesksesse personalivaldkonna eelarvesse kuuluvad personaliarendustegevuste kulud

(keeleoskuse testimine, koolitused, stažeerimine), eesistumispersonali töötasud, rahalised

hüvitised, lähetuskulud, värbamiskulud ning töötervishoiumeetmete rakendamise kulud. EL


7

alase haldussuutlikkuse suurendamiseks kasutatakse EL struktuurivahendeid. Eesistumise

kesksesse eelarvesse planeeritakse ka Eesti alalise esinduse EL juures (edaspidi AEEL)

infrastruktuuri kohandamise, ministeeriumide poolt AEELis või nõukogu sekretariaadis

korraldatavate ürituste ja lisanduvate töökohtade kulud. Eesistumise välisprogrammi

rahastatakse eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva (edaspidi EV100) eelarvest.

Eelarve planeerimine ja jaotuspõhimõtete väljatöötamine on eesistumise

koordinatsiooniüksuse ülesanne, väljamaksed tehakse osaliselt detsentraliseeritult.

1.3 Eesistumise läbiviimise põhimõtted

Eesti seab nõukogu eesistujana eesmärgiks olla hea loots, kelle siht on juhtida ja suunata

institutsiooni tegevust ning EL õigusloomet nii tulemuslikult kui võimalik, kujundades

konsensust ja täites eesistujana ausa vahendaja rolli.

Eesti kavatseb eesistumise jooksul täita kõik eesistumisega seotud olulised ülesanded ning

soovib olla asjatundlik, tõhus, avatud ja läbipaistva tööstiiliga eesistuja. Eesistumisel seatavad

eesmärgid peavad olema piisavalt kõrged, samas ka saavutatavad ja konkreetsetele

lahendustele suunatud.

Tegevuskava lähtub eesmärgist, et eesistumiseks valmistumisel ja selle läbiviimisel oluliselt

kasvanud haldussuutlikkust saaks rakendada pärast eesistumist Eesti riigi huvides. Seega on

eesistumine investeering Eesti avaliku teenistuse teadmiste, oskuste ja võimekuse kasvu ja

meie EL alase suutlikkuse suurendamisse.

Eesistumise koordineerimiseks võetakse kasutusele juhtimismudel, kus eesistumise

strateegiline planeerimine ja üldjuhtimine toimub olemasoleva riigisisese EL

koordinatsioonisüsteemi raames ning igapäevane operatiivjuhtimine, sh kompromisside

sõlmimine toimub Brüsselis AEELis.

Eesistumise läbiviimiseks ei looda üldjuhul uusi süsteeme või struktuure, vaid kasutatakse

maksimaalselt juba väljakujunenud EL asjade koordinatsioonisüsteemi, töökorraldust ja

praktikat ning ministeeriumide valdkondlikku oskusteavet. Eesistumise ettevalmistamise ja

läbiviimise ajal arvestatakse vajadusega ajutiselt suurendada EL asjade

koordinatsioonisüsteemi, sh Riigikantselei EL sekretariaadi, ministeeriumide, AEEL ja

vajadusel teiste Eesti välisesinduste EL alast suutlikkust ja koosseisu.

Eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimise keskne korraldusüksus on Riigikantselei, kelle

ülesanded on:

üldkoordinatsioon, tegevuskava ja eelarve koostamine, koordineerimine ja järelevalve;

programmi ja poliitika prioriteetide kujundamine koostöös ministeeriumitega;

personali värbamise ja arendamise koordineerimine;


8

ministrite mitteametlike nõukogude ja muude kõrgetasemeliste ürituste korraldamine;

AEELi, ministeeriumite ja teiste riigiasutuste vahelise koostöö koordineerimine;

suhtlemine EL institutsioonidega;

kommunikatsioonipoliitika ja visuaalse identiteedi kujundamine ja korraldamine;

logistika kontseptsiooni koostamine ning selle koordineerimine (tellija roll) ja

järelevalve;

kultuuriprogrammi koordineerimine.

Ministeeriumide ülesanded on:

oma valdkonnas eesistumise tegevuskava koostamine ja elluviimine;

oma poliitikavaldkonna teemade kujundamine ja poliitika elluviimine sh töörühmade

juhtimine, läbirääkimiste vedamine, ettevalmistamine, koordineerimine;

personali osaline värbamine ja arendamine;

oma valdkonna ekspertkohtumiste korraldamine;

oma valdkonna kommunikatsiooniplaani elluviimine.

Peale selle on mitu ministeeriumi oma pädevuse piires kaasatud eesistumisega seotud

horisontaalsete ülesannete täitmisse. Siseministeerium vastutab turvalisuse tagamise eest,

Rahandusministeerium toetab Riigikantseleid eesistumise personalipoliitika kujundamisel ja

elluviimisel ning hangete korraldamise süsteemi väljatöötamisel ja rakendamisel.

Välisministeerium vastutab AEEL toimimise eest, panustab kultuuriprogrammi kujundamisse

ja elluviimisse ning nõustab eesistumise ürituste korraldajaid, et tagada nõuetekohane

protokoll, ja koordineerib kõrgetasemeliste ürituste7 protokolli. Riigikantselei EV100

toimkonna kõrval on Kultuuriministeeriumil oluline roll kultuuriprogrammi kujundamisel ja

elluviimisel.

1.4 Eesistumise sisuliste eesmärkide ja programmi kujundamine

Läbivad väärtused

Eesistumise programm on terviklik kava, mis seob omavahel mõtestatult kokku eesistumise

käigus rõhutatavad euroopalikud väärtused ja teemad, eesistumisel käsitletavad läbivad

7 Need on kolmanda ja neljanda taseme üritused ehk ministrite mitteametlikud kohtumised ja ministrite või

Euroopa Parlamendi liikmete tasandi konverentsid ja seminarid (kolmas tase) ja valitsusjuhtide ja riigipeade

kohtumised ning kõrgetasemelised rahvusvahelised tippkohtumised (neljas tase).


9

teemad ja seatavad valdkondlikud eesmärgid ning toob esile ka peamised meetmed ja

abinõud. Eesistumine on eesistujariigile ühtlasi ainulaadne võimalus end laiemalt

rahvusvaheliselt tutvustada ning Euroopa tööprotsesse tulemuslikult suunata ja mõjutada.

Eesistumise tervikprogramm seob narratiivselt kogu eesistumisprogrammi ja

kommunikatsiooni tervikuks. Eesistumise lugu määrab ennekõike väärtuste ja kuuluvuse

kaudu kindlaks eesistuva riigi peamised lootused, käsitletavate teemade vaatenurga ja plaanid

eesistumisel. Eesistumise lugu toetavad nii käsitletavad teemad kui ka eesistumise läbiviimise

viis ning visuaalne identiteet, meened ja kultuuriprogramm.

Läbivad teemad

Esimest korda nõukogu eesistuvale Eestile on kahtlemata oluline olla eesistujana edukas, s.o

täita oma kohust olla ennekõike aus vahendaja ja kulutada EL institutsiooni juhina suurem osa

energiast ühise asja edasiviimisele. Omad võimalused ja piirangud seab peateemade valikul

kindlasti ka eesistumise aeg, mis langeb esimesse poolaastasse ja institutsioonide töö

poliitilisse lõppfaasi (2019. aastal toimuvad korralised EP valimised). Eesistumist mõjutavad

paratamatult ka tippsündmused, eriti võimalikud ülemkogud ja muud tippkohtumised, mille

ettevalmistamisel või kus langetatud otsuste rakendamisel on ministrite nõukogul

klassikaliselt väga oluline roll ning mille varem valitud peateemad eesistumise teemavalikut

oluliselt mõjutavad.

Kui üritada Eestile olulisi teemasid rühmitada ühiste nimetajate alla, siis on meie jaoks

liitumise järel olnud olulised infoühiskond, siseturg ja konkurentsivõime, keskkond,

ühendused, tööhõive ning naabrus8.

Eesistumise teemavaliku lähtepõhimõtted

Meie võimalused: eesistumise peateemade valikul peame arvestama, mis on sel hetkel

Euroopas ajakohane ja oluline. Meie teemade valik peab arvestama ja võimaluste

piires ka kujundama teiste institutsioonide (ülemkogu, Euroopa Komisjon, Euroopa

Parlament), aga ka eelnevate eesistujate ja trio partnerite tööplaane.

Meie huvid ja vajadused: eesistumise peateemade valikul saame rõhuasetustes

arvestada teemasid ja valdkondi, mis meile regionaalsete ja riiklike huvide poolest

enim sobivad. Valikute langetamisel peame kindlasti arvestama ka nende küsimuste

käsitlemise võimalikkust, ajakohasust ja tulemuslikkust.

Meie tugevad küljed: eesistumise peateemade valikul tuleks võimalustele ja huvidele

lisaks arvestada oma tugevaid külgi. Eesistumine võimaldab meil oma kogemusi

jagada ja/või teemasid ka Euroopa tasandil edasi viia.

8 Erinevatel ajajärkudel on peateemad olnud leppereform; naabrus, laienemine (ja Lääne-Balkan); EL-USA suhted; konkurentsivõime

erinevate teemade kaudu ja siseturu laiendamine, sh pidevalt EL patent ja teenuste turg; konkurentsivõime ja EL eelarve; EL eelarve /

ühtekuuluvusfondide lihtsustamine; Euroopa teadusruum; energia / varustuskindlus ning turgude avamine, energiajulgeolek ja kohalike

allikate kasutamine; energia-kliimapakett ja rahvusvahelised kliimaläbirääkimised; EL-Venemaa strateegiline partnerlus; maksukoostöö /

tulumaksubaasi ühtlustamine, käibemaksupakett ja maksupettused; osalemine julgeoleku- ja kaitsepoliitika koostöös ja EL

julgeolekustrateegia; põllumajanduse konkurentsivõime ja otsetoetused; Schengeniga ja euroalaga liitumine; euroala usaldusväärsus ja

finantsstabiilsus; justiitskoostöö / juurdepääs õigussüsteemidele ja digiautentimine; sisejulgeolek: IT-lahenduste juurutamine ja IT-agentuur,

sisejulgeoleku raamprogramm, vajadusel põhineva rände soodustamine; Läänemere strateegia; digitaalne ühtne turg.


10

Võimalikud läbivad või tähtsad teemad peaks ideaaljuhul vastama kõigile kriteeriumidele, s.o

nende käsitlemine on võimalik ja ajakohane, see on meie huvides ja on olemas võimalikud

väljundid konkreetsete instrumentide näol ning me suudame sellel teemal Euroopas ka

lisandväärtust luua. Konkreetsed valikud edasiste rõhuasetuste ja täpsema programmi suhtes

teeb juba 2015. aastal ametisse asuv valitsus.

Jooksvad teemad

Institutsioonide töö on järjepidev ja enamasti seotud eelnõude läbirääkimistega, mis Lissaboni

lepingu järel toimub valdavalt seadusandlikus tavamenetluses ehk kaasotsustamisel EPga.

Seetõttu on osa eesistumisega seonduva sisulise töö mahust pärandvara, mille moodustavad

õigusaktid ja muud dokumendid, mille eesistuja saab eelkäijalt ja mille läbirääkimisi ta

institutsiooni nimel EPga jätkab. 2015. aastal ametisse astuv valitsus peab langetama ka

otsuse selle kohta, millise ametikoha ülesanne on läbirääkimiste juhtimine EPga.

Eesistumise jooksvate teemade üle arvestuse pidamiseks ja nende läbirääkimiste

ettevalmistamiseks juurutame teiste eesistujariikide eeskujul n-ö faktilehtede süsteemi (nn

fiche). Faktileht on perioodiliselt uuendatav töödokument, milles kirjeldatakse ja määratakse

peamised ootused konkreetse EL teemafaili arengu ja tulemuste kohta. Faktilehed kiidab enne

eesistumist heaks Vabariigi Valitsus ning need sisestatakse eelnõude infosüsteemi (EIS), mille

kaudu esitatakse ja kooskõlastatakse Eesti seisukohti ning kus hoitakse EL alaseid dokumente

ja aruandeid.

Juhtimismudel

Eesistumise programmilist ettevalmistust juhib 2015. aasta valimiste järel ametisse astuv

valitsus, kes koostab uue Vabariigi Valitsuse EL poliitika 2015.–2019. aastaks (edaspidi

ELPOL), kiidab heaks eesistumise tööprogrammi ja faktilehed ning vastutab ka eesistumise

läbiviimise eest. Uus ELPOL ja selle koostamiseks antav lähteülesanne annavad ühtlasi

peamised suunised eesistumisprogrammi koostamiseks ning läbiva(te)ks teema(de)ks ja

eesistumise programmiliseks ettevalmistuseks.

Eesistumise sisu eest vastutab valitsuse korraldusega moodustatud EL asjade

koordinatsioonikogu, mille liikmed on ametikoha järgi asekantslerid ehk eesistumise

teemajuhid.


11

2 PERSONALIVALDKOND

Eesistumise ettevalmistuste üks olulisem osa on personalistrateegia9.

Personalialased ettevalmistused algasid 2013. aastal, kuna seonduvad protsessid

nõuavad aega – värbamismudeli üksikasjade väljatöötamine; eesistumismeeskonna

kindlaksmääramine, värbamine, arendusvajaduste kindlaksmääramine ja arendustegevuste

planeerimine; eelarve planeerimine; personali strateegiline paigutamine; võimalike

õigusaktide muudatuste ettevalmistamine, vastuvõtmine ja jõustamine jms.

Eesistumise personalistrateegia ülesanne on viia eesistumise strateegiline eesmärk – olla

edukas ja tulemuslik läbirääkija ja vahendaja – personali tasandile ning kujundada

inimressurss selliselt, et see toetaks maksimaalselt eesistumise sisuliste eesmärkide

saavutamist. Sellest tulenevalt selgitab personalistrateegia välja eesistumisest tuleneva

personalivajaduse ja personalivaldkonna hetkeseisu; kirjeldab eesistumispersonali värbamise,

arendamise ning motivatsiooni-, tugi- ja kompensatsioonimeetmete põhimõtteid ja suundi;

määrab kindlaks esialgse ja üldise tegevuste ajakava ning eesistumispersonali arengukava ja

kajastab personalieelarve kulukomponente.

Eesistumise personalistrateegia sisuline elluviimine algab tippjuhtidest, kellel on juhtroll

häälestuse ja suhtumise kujundamisel EL eesistumisse üldiselt. Varasemate eesistujate

kogemused kinnitavad, et eesistumise õnnestumiseks on vaja leida töötajad, kelle jaoks EL

eesistumises osalemine on enda proovilepanek ja kel on huvi aidata kaasa suure „projekti“

õnnestumisele. Juhtide ülesanne on muuta eesistumine oma töötajaskonnale atraktiivseks,

arendavaks ja enda proovilepanekut võimaldavaks ettevõtmiseks. Seejuures ei tohi

eesistumispersonali kõrval unustada nn kodutöö tegijaid Eestis, sest ka nende koormus

suureneb eesistumise ajal.

Personalistrateegia üldise elluviimise eest vastutavad riigisekretär ja kantslerid.

Arvestades EL eesistumise ja personalistrateegia horisontaalset iseloomu, koordineerib selle

elluviimist eesistumiskomisjon. Strateegia rakendajad on Riigikantselei eesistumise

koordinatsiooniüksuse kõrval kõik ministeeriumid koos allasutustega. Strateegia

rakendamise põhiraskus lasub personali- ja koolitus/arendusjuhtidel, kelle kanda on

vajaliku hulga pädevate või potentsiaaliga töötajate leidmine, värbamine ja hoidmine.

Personalistrateegia käsitleb avaliku teenistuse arengusuundi ja -vajadusi konkreetselt EL

eesistumise kontekstis, kuid pikemas perspektiivis on see seotud Eesti avaliku teenistuse

personali arengukavadega ja toetab nende rakendamist. Seetõttu on eesistumise

personalistrateegia elluviimisel oluline koostöö Riigikantselei eesistumise

koordinatsiooniüksuse, Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna

ning Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse vahel.

Kuna eesistumise alguseni võivad olud meie ümber märgatavalt muutuda, vaadatakse

personalistrateegia igal aastal üle ning vajaduse korral seda kohandatakse ja täiendatakse.

9 Vt eesistumise personalistrateegiat.


12

2015. aastast alates täpsustuvad eesistumise sisulised eesmärgid, teemad, ülesanded ja

vajadused.

2.1 Eesistumise personalistrateegia horisontaalsed põhimõtted

Arvestades EL eesistumise mastaapsust, riigi piiratud ressursse, sihti olla eesistujana edukas

vahendaja ja eesmärki lõigata eesistumisest kasu mitte üksnes 2018. aastal, vaid ka pikemas

perspektiivis, lähtub personalistrateegia mitmest horisontaalsest põhimõttest.

EL eesistumist tähtsustatakse ühiskondlikult – selle ettevalmistamise, sisuliste

tulemuste ning üldise õnnestumise nimel tehakse ühiselt koostööd valdkondade üleselt

kõigil tasanditel.

Eesistumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks kasutatakse ja arendatakse

maksimaalselt olemasolevaid struktuure ja inimesi. See hõlmab nii kogu

eesistumismeeskonna optimaalset koosseisu, teenistujate eelistamist

eesistumispersonali värbamisel ning nende asutustevahelist tähtajalist üleviimist kui

ka eesistumiskogemuse hilisemat rakendamist tervikliku ja tõhusa riigivalitsemise

kujundamisel.

Personalistrateegia viiakse ellu, nagu ka koostatakse, ametkondadevahelises

koostöös. Eesistumise juhtrollide täitmiseks ja nende inimeste võimalikult ühtse

kvaliteedi tagamiseks kasutatakse horisontaalset värbamismudelit ja -struktuuri.

Ministeeriumide omaosalus ettevalmistustes on suure tähtsusega – see toob ühelt poolt

kaasa küll vastutuse kasvu, kuid teiselt poolt pakub võimaluse eesistumise

kujundamisel aktiivselt ja varakult kaasa rääkida, tagab kõrgema motiveerituse ning

enda seostamise ühiste eesmärkide ja tulemustega.

Hästi ettevalmistatud ja motiveeritud eesistumispersonali olemasolu ja selle eduka

tegutsemise nimel töötatakse keskselt välja personaliarendusprogrammid, luuakse

eesistumispersonali motivatsiooni-, tugi- ja kompensatsioonimeetmed, mis

vastavad nii töö intensiivsusele kui ka töötajate vastutusele. Selleks planeeritakse

vajalikud tegevused ning luuakse tõhusalt toimivad ja piisavad tugistruktuurid.

2.2 Eesistumisülesannete täitmiseks vajalik personal ja selle

kompetentsus

Eesistumise ettevalmistamiseks, korraldamiseks ja läbiviimiseks läheb vaja erineva

kvalifikatsiooni, teadmiste ja oskustega inimesi. Eesistumiseks vajalik personal jaguneb

kahte suuremasse rühma:

sisupersonal, kes valmistab ette eesistumise sisu ja viib eesistumise läbi;


13

tugi- ja tehniline personal, kes koordineerib eesistumise ja selle ettevalmistamise

korralduslikku poolt ning toetab eesistumist ja kõiki üritusi praktiliste ja tehniliste

lahendustega.

Lähtudes EL teemade ja töörühmade hulgast, varasemate eesistujariikide kogemustest ning

Eesti EL asjade koordinatsioonisüsteemi ülesehitusest, moodustab eesistumispersonal

kokku hinnanguliselt 1300 inimest, neist u 1000 on sisuinimest ja u 300 tugipersonali.

Suures osas on tegemist küll praeguste teenistujatega, kuid osaliselt on siiski vaja

lisapersonali juurde palgata või teenuseid sisse osta.

Lähtudes eesistumise sisurollidest, varasemate eesistujate näidetest ning Eesti EL

liikmeksoleku vältel saadud kogemustest, on personalivaldkonna analüüsi käigus välja

töötatud eeskujuliku eesistuja kompetentsimudel, mis kirjeldab erinevate eesistumise

sisurollide kaupa olulisi ja vajalikke oskusi, teadmisi ning isikuomadusi.

2.3 Eesistumispersonali värbamine

Eesistumise ettevalmistuste käigus võetakse töörühma juhtide ja asejuhtide värbamiseks

kasutusele mudel, mille kohaselt kandidaadid selgitatakse välja ministeeriumide ja

eesistumise koordinatsiooniüksuse koostöös. Ministrid valivad oma valitsemisala

töörühma juhid ja asejuhid ning nad kinnitab Vabariigi Valitsus.

Vabariigi Valitsus kinnitab ka teemajuhid, kes täidavad eesistumisülesandeid ametikoha

järgi.

Keskselt korraldatavate kohtumiste ning ürituste tugi- ja tehnilise personali tagab

Riigikantselei. Osa ministeeriumide ülesanne on värvata või määrata horisontaalse

funktsiooniga eesistumispersonal tulenevalt nende ministeeriumide eesistumise

eriülesannetest.

Ülejäänud eesistumispersonali (näiteks eksperdid, sisukoordineerijad, tehniline tugipersonal)

värbavad/määravad asutused ise.

2.4 Personaliarendus

Personaliarenduse eesmärk EL eesistumise kontekstis on inimeste võimalikult hea

ettevalmistamine eesistumise edukaks läbiviimiseks ning kvalifikatsiooni tõstmine

pikemas perspektiivis avalikus teenistuses töötamiseks. Personali eesistumiseks

ettevalmistamise peamine hoob on erinevad arendustegevused.


14

Eesistumisega seotud töötajate enesetäiendamiseks ning oskuste arendamiseks ja lihvimiseks

töötatakse välja personaliarendusprogrammid, mis hõlmavad eesistumisega seotud

personali arendus- ja koolitustegevusi, stažeerimisi, õppereise ja strateegilisi

personalipaigutusi.

Personaliarendust planeeritakse keskselt ja rahastatakse suures osas eesistumise eelarvest.

Detailsemad arendus- ja koolitusprogrammide kavad töötati välja 2014. aastal, paralleelselt

2014.–2020. aasta EL struktuurivahendite planeerimisega. Riik korraldab

eesistumispersonalile koolitusi kolme aasta jooksul (2015–2017).

Eesistumise peamine võõrkeel on inglise keel – seda läheb vaja töörühma koosolekuid

juhatades, osalistega läbi rääkides, kirjalikke tekstiettepanekuid tehes jm. Sellest tulenevalt

korraldatakse 2015. aasta II poolaastal potentsiaalsetele töörühma juhtidele ning vajaduse

korral teistele eesistumisega seotud töötajatele inglise keele taseme selgitamiseks keeletestid.

Sõltuvalt testimise tulemustest suunatakse osa töötajaid keeleõppesse.

Prantsuse keele õpet võimaldatakse ametnikele, kes tegutsevad ilma tõlketa

tööformatsioonides, kus kasutatakse töökeelena prantsuse keelt, ning motivatsioonimeetmena

neile ametnikele, kelle inglise keele oskus on eesistumiseks piisaval tasemel.

2.5 Tugi-, motivatsiooni- ja kompensatsioonimeetmed

Hästi ettevalmistatud ja motiveeritud eesistumispersonali olemasolu ja selle eduka

tegutsemise nimel luuakse eesistumispersonali tugi- ja kompensatsioonimeetmed, mis

vastavad nii töö intensiivsusele kui ka töötajate vastutuskategooriatele. Need on:

ühtsete väärtuste ja hoiakute kujundamine, teadvustamine ja järgimine;

riigi pakutavad arendus- ja koolitustegevused ning stažeerimised (2015.–2017. aastal);

rahalised hüvitised;

taastusmeetmed;

tunnustamine;

töötajate edasise karjääri planeerimine.

Eesistumise kompensatsiooni- ja motivatsioonimeetmete võimaldamiseks töötatakse vajaduse

korral välja asjakohaste õigusaktide muudatused.


15

3 KOHTUMISTE KORRALDAMINE JA EESISTUMISE LOGISTILINE

TOETAMINE

Brüsselis nõukogu eesistuja rolli täitmise kõrval on eesistumise oluline osa ka eesistumise

ürituste korraldamine Eestis. Ühelt poolt on tegemist kas kohustuslike või traditsiooniliste

kohtumistega, mis käivad kaasas eesistuja rolliga, teiselt poolt annab selliste ürituste

korraldamine eesistujale võimaluse oma maa, kultuuri ja põhiväärtuste tutvustamiseks.

Eesistuja koduriigis korraldatavad üritused on:

tippkohtumised10

;

ministrite mitteametlikud kohtumised;

töörühmade mitteametlikud kohtumised;

seminarid, konverentsid;

liikmesriikide valitsuste ja EL institutsioonide esindajate visiidid;

Riigikogu poolt korraldatavad üritused;

Alaliste esindajate komiteede kohtumised ja muud üritused ja visiidid.

Eesti kui eesistuja korraldada ja rahastada jäävate ürituste arv (teiste eesistujate kogemuse

põhjal 150–200 üritust) ja külaliste arv (teiste eesistujate kogemuse põhjal 20 000–30 000

külalist kuue kuu jooksul) nõuab põhjalikku planeerimist ja efektiivset korraldamist.

Eesistumisega seotud ürituste korraldab ja teisi valitsusasutusi toetab keskne korraldusüksus

Riigikantselei EL sekretariaadi juures. AEELi ja saatkondade ürituste korraldamise ja

logistika eest vastutab Välisministeerium.

Eestis korraldatavate ürituste nimekiri koostatakse 2016. aasta I poolaastal, seda täpsustatakse

hiljem, arvestades nõukogu sisuprogrammi kujunemist ja EL poliitilist kalendrit.

3.1 Kohtumiste vajadused, esitatavad nõuded ja võimalused

Peale kohtumise eduka korraldamise kujuneb külaliste mulje Eestist ka võõrustamisest

laiemas tähenduses – alates külaliste saabumisest lennujaama kuni majutuse ja toitlustuseni.

Ürituste õnnestumise eelduseks on kahtlemata sõnum ja sisu, mida need kannavad, kuid

sujuva korraldamisega, mis toetab eesistumise väärtusi ja sõnumeid, jääb Eesti külalistele

10

Enamik EL tippkohtumisi ei toimu eesistujariigis, kuid kuna tippkohtumise korraldamine võib esile kerkida

seoses poliitiliste programmide või arutusel olevate teemadega, peab korraldusüksus olema valmis vajadusel

korraldama ka EL tippkohtumist.


16

meelde kui usaldusväärne ja sõbralik riik. Korraldatavad üritused jagatakse eelarve ja

planeerimise hõlbustamiseks nelja kategooriasse:

ekspertide taseme ametlikud ja mitteametlikud töörühmad, konverentsid ja seminarid

(1. tase);

kõrgetasemeliste ekspertide kohtumised, konverentsid ja seminarid (2. tase);

ministrite mitteametlikud kohtumised ja ministrite või EP liikmete tasandi

konverentsid (3. tase);

valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised, kõrgetasemelised rahvusvahelised

tippkohtumised (4. tase).

Eesistumisega seotud visiitide kategooriad määratakse vastavalt osavõtjate ametikoha

protokollilisele tasemele.

Ürituse ruumide puhul on olulisteks kriteeriumideks nende suurus, arvestades muu hulgas EK

detailseid nõudeid tõlkekabiinidele, sissepääsude arvu, meediakeskuse paiknemist,

turvalisusnõudeid ja logistilist mugavust (sh juurdepääs, parkimine, tualetid, toitlustamine,

delegatsioonide tööruumid). Ürituste taseme ja osalejate arvu põhjal vajatakse erinevaid

ruume:

suured konverentsisaalid (vähemalt 300 m2) ja muu otstarbega ruumid, mida saaks

kohandada ministrite taseme mitteametlike kohtumiste korraldamiseks (vähemalt 600

m2);

esinduslikud õhtusöögiruumid, mis mahutaksid vähemalt 100 inimest11

(vähemalt 200

m2);

teatri- või plenaar-stiilis konverentsisaalid, kus saab korraldada töörühmade kohtumisi

(vähemalt 100 m2);

väga suured saalid (vähemalt 800 m2), kus saab korraldada tippkohtumisi või

konverentse.

Suure hulga ürituste korraldamine Eestis poole aasta jooksul tähendab arvestamist muu hulgas

järgmiste asjaoludega:

Eesti eesistumine toimub jaanuarist juuni lõpuni ning kalendri planeerimisel tuleb

arvestada ilmastikuriskidega. Poolaasta lõpus algab turismihooaeg, mistõttu kasvavad

majutamise ja transpordi rentimise kulud.

11

Ruumide suurus sõltub üritustest. Mõnel ministrite mitteametliku kohtumise õhtusöögil osaleb kuni 400

inimest ja võib ette tulla veelgi suuremaid üritusi. Samas saab suurema osavõtjate arvuga üritustel õhtusöögi

jagada ka mitme korralduspaiga vahel.


17

üritusi tuleb planeerida ressursisäästlikult, kuid arvestades, et iga valikuga võib

kaasneda muid lisakulusid (nt lennujaamast kaugel madala hinna eest üüritud

kohtumispaiga transpordikulu võib ületada ruumide kulu säästu).

tähtsamate või temaatiliste kohtumistega samale ajale võivad kohtumisi planeerida ka

huvirühmad ja vabaühendused, mis seab lisakoormuse niigi piiratud transpordi- ja

ruumiressursile.

ürituste asukohavalikut mõjutavad nii ilmastikuriskid kui ka Eesti kaugus ning

otselennu Euroopaga. Ürituste planeerimisel võiks lähtuda põhimõttest, et delegaadil

kuluks koduriigist Eestisse kohtumise toimumispaika jõudmiseks võimalikult vähe

aega. Riigikantselei esmase ülevaate põhjal ei ole Eestis kõikide suuremate

kohtumiste korraldamiseks ideaalseid ruume, kuid on ruume, mis sobivad selliste

kohtumiste pidamiseks mõningase kohandamise järel.

Iga ürituse korraldamine koosneb paljudest väiksematest tegevustest. Ürituste ühtlase

kvaliteedi tagamiseks luuakse Välisministeeriumi juhtimisel asjakohased teenusstandardid (sh

pannakse paika tööjaotus). Need teenusstandardid peegeldavad eesistuja väärtuseid ja

lihtsustavad valitsusasutuste tööd igal tasemel kohtumiste korraldamisel. Loodud standarditel

põhinevad ka teenuste hanked.

Standardeid kirjeldatakse vastavalt ürituse vormile, mis ei pruugi alati vastata neljale

tasemekategooriale, nt on 1. ja 2. taseme töörühmade formaat ja kohtumiste korraldamine

sarnane, kuid erineb 1. ja 2. taseme konverentsidest ja seminaridest. Seega on neile kirjutatud

ühine standard ning 1. ja 2. tasemel eristatakse standardites mitte taseme järgi, vaid formaadi

piires (töörühmad vs konverentsid ja seminarid). 2015. aasta veebruariks oli

eesistumiskomisjon andnud oma nõusoleku ministrite mitteametlike kohtumiste (3. tase),

töörühmade mitteametlike kohtumiste (1. ja 2. tase) ja tippkohtumiste korraldamise

standarditele (4. tase).

Ürituste sujuvaks korraldamiseks vajaliku eelinfo (nt toitlustuse, ligipääsu erisoovid ja

julgestuse nõuded) kogumiseks on võtmetähtsusega ülevaatlik ja kasutajasõbralik

akrediteerimissüsteem. Süsteem võiks peale isikute tuvastamise (sissepääsukaardid) ja

külaliste registreerimise toetada korralduse kõiki valdkondi, muuhulgas pidada arvet

väljastatud meenete üle, kuvada transpordisoove ja vaba transporti jpm. Ürituste

eelarvestamisel on mõistlik kohtumiste korraldus jagada kolme ossa: vastuvõtt (ja

lahkumine), konverentsiteenus ning võõrustamine.

Vastuvõtt ja lahkumine

Arvestades Eesti ja Euroopa suuremate linnade kaugust ja transpordiühendust, saabub enamik

delegaate Eestis toimuvatele üritustele lennukiga, mis maandub Tallinna lennujaamas.

Külalise tasemele vastavalt võetakse ta vastu lennujaama VIP-ruumis või eesistumise

vastuvõtuväravas. Vastuvõtu ja lahkumise kulud sõltuvad eelkõige saabumiste ja lahkumiste


18

ning sõidukilomeetrite arvust. Peamised tegevused inimeste õigeaegsel toimetamisel

saabumiskohast konverentsi- või majutuspaika on:

• vastuvõtt lennujaamas

Tallinna lennujaam on tavapärasest suuremal hulgal kõrgete külaliste vastuvõtmiseks üsna

hästi valmis ning logistika korralduse võimalusi on mitu. Lennujaama turvatud alale

ligipääsemiseks lubade hankimisel tuleb teha koostööd Siseministeeriumi,

Lennuliiklusteenistuse, Lennuameti ning lennujaama julgestuskontrolli läbiviiva

ettevõttega

• transpordikorraldus

3. ja 4. taseme ürituste korraldamisel on vaja nii tavasõiduautosid, VIP-sõiduautosid kui

ka busse. Transpordi võib hankida kas täisteenusena koos juhiga või sõidukid eraldi.

Transpordikorralduse osa on ka liikluskorraldus ja tänavate korrashoid ning lennujaama

suunduva ühistranspordi kasutusmugavus 1. ja 2. taseme üritustel osalejatele.

• koostöö linnade ja valdadega

Omavalitsusüksustega koostöö on oluline eelkõige ürituste kalendrite kooskõlastamisel ja

heakorra tagamisel.

Konverentsiteenus

Eesistumise kohtumiste ja teiste ürituse edukuse eeldus on kohtumispaigas sujuvalt toimuv

korraldus, mis võimaldab delegaatidel keskenduda sisu arutamisele. Kohtumise tööruumid

peavad mahutama nii koosolekute, kohvipauside ja teenindavate tegevuste ruumid kui olema

ka piisava tehnilise varustatusega paberitöö, sidepidamise jm jaoks, arvestades ka teistes

Euroopa Liidu liikmesriikides välja kujunenud töö vorme. Korralduslike probleemide

vältimiseks on oluline eelistada nii kohtumispaiga varasemat rahvusvaheliste konverentside

korraldamise kogemust kui ka teenusepakkujate omavahelist koostööd. Konverentsiteenuse

kulud sõltuvad eelkõige kohtumiste tasemest ja suurusest ning kohtumise pikkusest. Peamised

eesistumise üritusi toetavad konverentsiteenused on:

• kohtumiste tööruumid

Logistiliselt ratsionaalsem ja külalistele mugavam on korraldada suuremad kohtumised

Tallinnas, kus asub kõige rohkem nõuetekohaseid konverentsipaiku, hotellikohti ning on

kiire transpordiühendus lennujaamaga. 2.–4. taseme üritused peaksid toimuma

maksimaalselt kolmes kohas. Kohtumispaikade kombineerimine toob kaasa

vastuvõtuvõimekuse jagamise kohtade vahel, suuremad kulud ja ohud, et süsteemid,

ruumipaigutus või turvalisus ei toimi. Ministeeriumide korraldatavate kohtumiste

asukohtade puhul ei ole mõistlik seada jäiku piiranguid, vaid tuleb lähtuda otstarbekusest

ja kohtumise eesmärgist.

• tõlked


19

Tõlke korraldamisel kasutatakse nii Eestist hangitud kui ka Euroopa Liidu tõlkide

katusorganisatsiooni SCIC teenuseid. Ministrite mitteametlike kohtumiste tõlkerežiim on

tavaliselt kuni 6/6 (mis tähendab, et osalejad saavad rääkida ja kuulata tõlget kuues keeles:

prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hispaania ja eesistujariigi ametlik keel). Laiemad režiimid

on tavapäraselt justiits- ja siseasjade ning põllumajandusministrite kohtumisel

(traditsiooniliselt toimuvad kohtumised tõlkerežiimiga 23/6, kus osalejad saavad rääkida

oma emakeeles, kuid kuulata ainult ühte kuuest keelest, millesse tõlgitakse.) ning

regionaalsetel tippkohtumistel. SCICil on detailsed nõudmised tõlkekabiinide suuruse ja

sisseseade puhul, mille olemasolu või ehitusvajadusega tuleb arvestada kohtumiste

tööruumide valimisel.

• toitlustamine

3. ja 4. taseme ürituste programmis on lõuna või galaõhtusöök ministritele. 3. ja 4. taseme

ürituste delegaatidele on 1. ja 2. taseme üritustel tavaks pakkuda toitlustust Rootsi lauas.

Peale lõuna- ja õhtusöökide kaetakse kohvilauad ka ürituste pauside ajaks.

• pressikeskus

Ministrite mitteametlikel kohtumistel tagab eesistuja kohtumispaigas või selle lähedal ka

pressikeskuse ruumid ja tehnilise sisseseade. Keskmise suurusega 3. taseme kohtumisel

võib arvestada umbes 100 ajakirjaniku vajadustega, kuid käsitletavatest teemadest

sõltuvalt võib saabuda ka 300–400 ajakirjanikku. 1. ja 2. taseme ürituste pressikeskuse

vajadus sõltub arutatavatest teemadest. Pressikeskuse töö korraldamise eest vastutab

kommunikatsiooniüksus.

• delegatsioonide sideisikud

3. ja 4. taseme kohtumistel on korraldajate ja delegatsiooni vahel ühenduslüliks sideisikud

(kaks inimest iga riigi kohta), kes saadavad ja abistavad külalisi kogu programmi ulatuses

(kahepoolsete kohtumiste, erinõuete, sissepääsukaartide ja korraldusliku info

vahendamisega). Sideisikute kui Eesti esindajate värbamisel ja koolitamisel tuleb pöörata

tähelepanu nende keeleoskusele, üldisele informeeritusele ja kogemusele ning

organiseerimisvõimele.

• infomaterjalid ja logod

Ürituse programmi ja praktilist infot sisaldavad ja Eestit tutvustavad infomaterjalid saavad

kõik osalejad. Peale selle seatakse eesistumise egiidi all toimuvatel üritustel üles nii

eesistumise sümboolika kui ka sponsorite logodega kujundus.

• IKT-tugi

Kohtumisel osalejate jaoks vajalike digitaalsete teenuste kirjeldamisel peab arvestama, et

tehnoloogilise arengu tõttu võivad need võimalused veel muutuda. Tehnoloogialembese

riigi kuvandi toetamiseks soovime tutvustada ka tärkavaid digitaalseid võimalusi.


20

Võõrustamine

Peale ametliku tööprogrammi veedab iga delegaat Eestis ka teatud hulga vaba aega. Töövälise

aja sisustamise mulje põhjal otsustab külaline, kas naaseb siia turistina ja soovitab Eestit

turismisihtkohana ka sõpradele ja kolleegidele, mis arendaks Eesti turismisektorit ja

majandust ka pärast eesistumist. Ürituse võõrustamise kulud sõltuvad eelkõige külaliste arvust

ja külastuse pikkusest. Külaliste võõrustamisel on olulised mh:

• majutuspaigad

3. ja 4. taseme üritustel katab eesistujariik ministrite majutuse, ülejäänud delegaatide

majutuse maksavad delegatsioonid. Kohtumiste tööruumide ja majutuspaikade valimisel

arvestatakse muuhulgas nende kaugust üksteisest. Kohtumistel osalejale peab olema

mugav ja kiire võimalus nende vahel liikuda.

• meened

Kommunikatsiooniüksuse ja EV100 korraldustoimkonna korraldatud loominguliste

konkursside põhjal valmistatakse delegaatidele nende taseme kohaselt Eesti eesistumise

meenekomplektid.

• kultuuriprogramm ja abikaasade programm

Eesistumise ürituste delegaatidele mõeldud kultuuriprogramm toetub võimalikult palju

EV100 Eestis toimuvate sündmuste programmile. 3. ja 4. taseme kohtumistel saavad

ministrid kohtumistele tulla koos abikaasadega, kellele koostatakse töökohtumiste ajaks

eraldi päevakava.

• arstiabi kättesaadavus

Eesistumise ürituste külastajatele peab olema kättesaadav operatiivne arstiabi nii

konverentsikeskuses kui ka sellest väljaspool. Selleks sõlmitakse lepingud

meditsiiniteenuste osutajatega.

3.2 Kohtumiste korraldamine

3. ja 4. taseme üritused korraldatakse Riigikantselei kesksel juhtimisel koostöös vastava

ministeeriumi, Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna ja eesistumise turvalisuse eest

vastutava Siseministeeriumiga. Riigikantseleis asuva keskse korraldusüksuse ülesanded

on:

• koordineerida horisontaalselt kõiki Eestis toimuvaid eesistumisega seotud üritusi,

ressursside planeerimist ning eesistumise kalendrit;

• tagada 3. ja 4. taseme ürituste korraldamine koostöös valdkonna eest vastutavate

ministeeriumide, Välisministeeriumi ja Siseministeeriumiga;


21

• pakkuda teiste asutuste korraldatavate ürituste toetamiseks ja rahalise kokkuhoiu

saavutamiseks horisontaalseid tugiteenuseid. Võimalikud kesksed tugiteenused on

transport, delegatsioonide sideisikud, turvalisuse tagamine, akrediteerimis- ja muu

tarkvara, tõlge, konverentsiteenused, kingitused, protokoll, toitlustamine jm.

1. ja 2. taseme üritused korraldavad vastavalt standarditele üldjuhul ministeeriumid ja/või

nende allasutused.

Eesistumise ajaks kasvab Riigikantselei eesistumise korraldusüksus vähemalt 30 inimeseni

(täpne arv selgub tugitegevuste eest vastutajate määramise järel), mis jaguneb ürituste

koordineerimise ja teenuste meeskonnaks. Ürituste koordineerimise meeskonna

vastutusalas on eesistumiseelsete ja -aegsete keskselt korraldatavate ürituste planeerimine ja

korraldamine, lisaks suhtlemine partneritega, sh Tallinnas paiknevate saatkondade ning

EV100 korraldustoimkonnaga. Teenuste meeskond kogub ürituste korraldamiseks vajalikku

valdkonnateavet, valmistab ette hangete tehnilised kirjeldused ja vastutab valdkonniti

standardite ja teenuste tagamise eest või nõustab korraldajaid. Teenuste meeskond eelistab

värbamisel varasemat valdkonnakogemust nii avalikust kui ka erasektorist, sest kvaliteetsed ja

läbimõeldud hangete tehnilised kirjeldused teevad igapäevase korraldamise sujuvamaks ja

hoiavad ära hilisemad probleemid.

Protokolli ja turvalisuse korraldamisel järgitakse eespool toodud ürituste tasemeid. 3. ja 4.

taseme ürituste protokolli koordineerimise eest vastutab Välisministeeriumi riikliku

protokolli osakond, kes vajaduse korral nõustab ka eksperditaseme ürituste korraldajaid ja

korraldab koolitusi. Kõigi tasemete ürituste protokollilise tegevuse täpsemad põhimõtted

töötab Välisministeeriumi juhtimisel välja ministeeriumide-ülene protokolli töörühm.

Ürituste julgestamine isikute kaitsel ja objektide valve korraldamisel tugineb

Siseministeeriumi koostatud Euroopa Liidu Nõukogu 2018 Eesti eesistumise avaliku korra ja

turvalisuse tagamise aluspõhimõtetest ja lähtuvalt kohtumise tasemest perioodiliselt

uuendatavast ohuhinnangust ning Vabariigi Valitsuse määrusest „Isikute kaitse ja objektide

valve korraldamise alused, teostamise viisid koostöö kord“.

Ürituste kalendri ja ressursside planeerimine

Samadele kuupäevadele mitme suurürituse korraga planeerimisele seab piirangud piisava

kvaliteediga majutuskohtade arv ja võimekus tagada külaliste turvalisus. Eestis toimuvate

ürituste kalendri eest vastutab Riigikantselei eesistumise korraldusüksus, Brüsseli

töörühmade kalendri eest AEEL. Üldise kalendri esimene versioon valmib hiljemalt 2017.

aasta I kvartalis. Seda täpsustatakse 2017. aasta I poolaastal, kuid kalendrimuudatused võivad

toimuda igal ajal ka eesistumise vältel. Kesksete ürituste kalendri planeerimisel

arvestatakse, et:

nädalavahetuste, riiklike ja üleeuroopaliste pühadeta jääb 2018. aasta esimesel

poolaastal ürituste korraldamiseks kasutada umbes 100 tööpäeva. Eesistumise sisu


22

ettevalmistavad üritused võivad toimuda ka enne 2018. aastat. Kalender peab olema

hästi koordineeritud, et kõik kohtumised saaksid tähelepanu ja suured üritused ei

kattuks.

ürituste ajaline paigutus mõjutab eelarvet. Eelnevad eesistujad on kasutanud erinevaid

kalendri mudeleid – hajutatult poolaasta jooksul (riigi omanduses hästi

ligipääsetavates sobiva suurusega ruumides) või kontsentreeritult paari kuu jooksul.

Brüsseli ürituste kalender kooskõlastatakse nii institutsioonidega Brüsselis (ennekõike

nõukogu sekretariaat) kui ka sisu eest vastutavate ministeeriumidega.

sündmuste kalender eesistumise kodulehel peab olema lihtsalt uuendatav ja kasutatav

(sh sündmuste toimumiskohad ja ligipääsu kirjeldus) ning ühendatav teiste

kalendrirakendustega.

Hangete korraldus

Eesistumise ürituste formaatide sarnasus lubab hangete korraldamisel võimaluse ja vajaduse

korral kasutada mahukamaid raamhankeid. Hangete tingimused peavad olema paindlikud ja

arvestama ka kalendri muutumise võimalusega (eriti majutuse ja tööruumide hangetel).

Eesistumise hangete korraldamiseks on neli võimalust:

hanked korraldab koordineeriv asutus;

hanked korraldab teine riigiasutus volituse alusel;

hanked korraldatakse sisetehingu raames (nt riigi omanduses äriettevõtte);

hanked ostetakse teenusena sisse erasektorist.

Hangete korralduse täpsemad põhimõtted töötab välja töörühm, milles osalevad

Rahandusministeerium, Riigikantselei ja mahukamate ühishangete kogemusega

ministeeriumid. Keskselt korraldatavate ürituste hanked ja raamhanked

koordineeritakse Riigikantselei EL sekretariaadis.

2018. aastaks on Eesti täielikult üle läinud e-hangetele. Hangetel osalejate arvu

suurendamiseks korraldatakse teenusepakkujatele infoseminare ja kodulehel avaldatakse

hankekonkursside (sh ideekonkursside) tehnilised kirjeldused. Eesistumine kui üleeuroopalise

nähtavusega sündmus pälvib teiste liikmesriikide kogemuse põhjal ka sponsorite huvi. Eesti

õigusaktide raames analüüsitakse hangete planeerimisel ka sponsorluse seaduslikke

võimalusi. Tavalised sponsorlusvaldkonnad on transport, turism, toiduainetööstus ja IKT-

teenused.


23

3.3 AEEL hoone kohandamine eesistumiseks ja tugitegevused

Olemasolevates AEEL ruumides töötab praegu ligi 90 inimest, kuid eesistumise ajaks kasvab

töötajate arv 190–200 inimeseni. Alaliselt Brüsselis töötavale personalile lisaks kasvab

oluliselt lühiajaliselt (mõneks päevaks) Brüsselisse lähetatud Eesti ametnike arv, kes vajavad

samuti mobiilset töökohta esinduses või nõukogu sekretariaadi ruumides. Peale selle toob

eesistumine esindusse rohkem külalisi teistest liikmesriikidest, kolmandatest riikidest, EL

institutsioonidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest ja vabaühendustest ning erasektorist.

AEEL laiendamine ja intensiivne tööaeg paneb proovile esinduse füüsilise infrastruktuuri.

Riigi Kinnisvara AS on teinud AEEL ruumide laiendamise, tehniliste võimaluste ja

töötingimuste kohandamiseks ruumianalüüsi, milles leiti, et eesistumist on võimalik läbi viia

olemasolevates ruumides. Sellest lähtuvalt on eesmärk viia eesistumine läbi AEEL

praeguses majas, mis annab rahalist kokkuhoidu võrreldes lisaruumide rentimisega ning tagab

parema töökorralduse ja sisemise kommunikatsiooni. Hoones on võimalik luua 150 alalist

töökohta ja vajalikul määral mobiilseid töökohti (kuni 30 töökohta), kuid ruumilahendused

ning hoone ja töötingimuste kohandamine nõuavad lisainvesteeringuid.

Konkreetsed lahendused peavad arvestama eesistumisest tulenevate vajaduste ja töö

iseloomuga ning võtma arvesse nüüdisaegse töökeskkonna parimat tava. Eeskujulik nõuetele

vastav töökeskkond ja nüüdisaegse tehnoloogia kasutamine toetavad eesistumise eesmärkide

saavutamist. Kümme aastat tagasi kasutusele võetud hoone vajab ruumide funktsionaalse

ümberkorraldamise ja intensiivsema kasutuse tõttu hooldusremonti, liftide ja küttesüsteemi

uuendamist ning mõningal määral elektri- ja kommunikatsioonisüsteemi kohandamist.

Seniste eesistujate kogemus näitab, et esinduse ja nõukogu sekretariaadi ruumid peavad

tagama ka suure hulga esindusürituste/vastuvõttude korraldamise, mistõttu vastuvõtuala

laiendamiseks ehitatakse osaliselt kinni hoone õueala.

AEELis on kasutada kaks ruumi, milles on videokonverentside korraldamiseks vajalik

tehnika, kuid eesistumine nõuab lisavõimekust nii AEELis, Riigikantseleis eesistumise

koordinatsioonikeskuses kui ka ajutiselt vastava võimekuse loomist nõukogu sekretariaadi

ruumides. Suureneva töötajate hulga tõttu tuleb oluliselt parandada esinduse

internetiühenduse kvaliteeti ja taristut ning tõsta ühenduse mahtu.

Peale AEEL maja on Brüsselis ruumipuuduse lahendamiseks võimalik kasutada ka nõukogu

sekretariaadis paiknevaid Eesti delegatsiooni kasutuses olevat kolme tööruumi ja eesistuja

käsutuses olevat nelja ametiruumi. Nõukogu sekretariaadi hoones paiknevate ruumide

kasutamisel on esikohal samal päeva toimuva nõukogu või Coreperi vajadused.

AEEL koostab koos Välisministeeriumiga täpse kava hoone vastavusseviimiseks

eesistumise vajadustega.

Tugitegevused Brüsselis

Eesistumise jooksul Brüsselis toimuvad arvukad kohtumised on logistiline ülesanne, mis

nõuab väga head koostööd kõigi osaliste vahel. AEEL koordineerib eesistumise jooksul


24

Brüsselis toimuvate ürituste kalendrit koos asjaomaste ametnikega AEEList ja EL

institutsioonides. Kalendri koostamisel arvestatakse eesistumise prioriteete, sisu eest

vastutavate ministeeriumide vajadusi ja Eestis toimuvate ürituste toimumisaegu.

Arvestades AEEL personali tuntavat kasvu ning eesistumise eel ja ajal tihedamalt Tallinnast

saabutavate ministrite ja delegatsioonide hulka, suurendatakse ajutiselt halduspersonali

arvu vastavalt eesistumiskomisjoni kinnitatavale esinduse koosseisu kavale.

Halduspersonali suurendamisel võib kasutada kohapealt palgatud töötajaid, kui see osutub

vajalikuks ja majanduslikult otstarbekaks.


25

4 KOMMUNIKATSIOON JA RAHVUSVAHELINE PROGRAMM

Eesistumise edu üks olulisi tingimusi on tõhusalt korraldatud kommunikatsioon nii Eesti

avalikkusele kui ka välisriikides. EL eesistumine ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva

tähistamine annavad võimaluse tutvustada Eestit kui usaldusväärset ja uuendusmeelset EL

liikmesriiki.

Täpne kommunikatsioonistrateegia töötatakse välja 2015. aastal. Oluline on, et eesistumise

planeerimisvaldkonnad nagu poliitika planeerimine, personal, hanked, protokoll ja sponsorlus

oleks omavahel seotud ja kannaks samu kommunikatiivseid eesmärke.

Eesistumise kommunikatsiooni eesmärgid on:

tagada toimiv ja eesistumise meeskonda toetav eesistumise sisekommunikatsioon;

tagada operatiivne ja selge info EL poliitika kujundamise kohta;

luua võimalused eesistumise töökorralduse ja teemade teadlikuks kajastamiseks

Euroopa riikide ajakirjanduses;

tõsta Eesti elanikkonna huvi EL asjade vastu;

suurendada Eesti kui usaldusväärse ja uuendusmeelse riigi tuntust Euroopas ja mujal

maailmas.

Oluline on:

tagada info kättesaadavus eesistumise ettevalmistuste kohta – hanked ja konkursid on

avatud, eesseisvate hangete ja konkursside kohta jagatakse eelinfot ja neil osalemiseks

on kõigil võrdsed võimalused;

tagada huvirühmadele võimalus osaleda ettevalmistustes – mitmed ideelahendused

leitakse avatud konkurssidel ja korraldusse kaasatakse vabatahtlikke.

Eesti eesistumise kommunikatsiooni ning selle üldise koordineerimise eest vastutab

Riigikantselei koostöös AEELiga Brüsselis.

Vastutus valdkonnapõhise kommunikatsiooni eest on ministeeriumidel, seega moodustavad

koordinatsioonikeskuse ministeeriumide ja teiste institutsioonide kommunikatsioonijuhid, sh

koostööosalised EASist ja Eesti Instituudist.

4.1 Kommunikatsiooni sihtrühmad

Eesistumise kommunikatsiooni peamised sihtrühmad on:

Eesti laiem avalikkus;

Eesti ametnikud;


26

poliitikakujundajad EL liikmesriikides ja institutsioonides;

Eesti ja rahvusvahelised meediaväljaanded;

Eesti välisesindused;

rahvuskaaslased EL institutsioonides;

välisriikide diplomaatilised esindused Eestis;

ettevalmistuste käigust huvitatud koostööpartnerid ja ametnikud.

4.2 Kommunikatsiooni põhimõtted ja põhisõnumid

Eesti eesistumise strateegiat iseloomustavad märksõnad nagu ’pragmaatiline’, ’asjatundlik’ ja

’usaldusväärne’. Sellest eesmärgist lähtuvad ka kommunikatsiooni põhimõtted – eesistumise

kommunikatsioon on:

ühtne – osalistel on ühtne arusaam kommunikatsioonistrateegiast ning selle

eesmärkidest;

koordineeritud ja selge rollijaotusega – kokku on lepitud infovahetuse põhimõtted

ja vastutusvaldkonnad ning toimib koostöö erinevate kommunikatsiooniüksuste vahel;

planeeritud – kommunikatsioon on eesmärgipõhine ning järgib kokkulepitud

tegevuskava;

paindlik – kommunikatsioonis arvestatakse muutuvate mõjuritega ning samuti on

olemas täielik kriisikommunikatsiooni valmidus;

sihtrühmapõhine ja valdkondlik – iga ministeerium vastutab eesmärgipärase

kommunikatsiooni eest oma tegevusalas;

asjatundlik – töörühmade juhid, saadikud ning Eesti esindajad on

kommunikatsiooni valdkonnas koolitatud ja ettevalmistatud;

kaasav – eesistumise ettevalmistuste protsess on läbipaistev, loominguliste

ideelahenduste puhul konsulteeritakse ekspertidega; samuti kaastakse vabatahtlikke –

eesistumise ja juubeliaasta õnnestumisele saavad kaasa aidata kõik huvilised.

Kommunikatsiooni põhisõnumid töötatakse välja 2015. aasta jooksul valmiva eesistumise

kommunikatsioonistrateegia raames. Need on seotud Eesti kuuluvusega Põhjala piirkonda,

eesmärgiga edendada digitaalset keskkonda ja tõstavad esile ühiskonna kaasatust.


27

4.3 Vahendid ja kanalid

Tallinnas rajatakse EL eesistumise pressikeskus kõigi nüüdisaegsete ja nõuetekohaste

tehniliste lahendustega, mis võimaldavad operatiivse infoedastuse nii Eestis kui ka väljapoole

riiki. Brüsselis toimuvad suuremad pressikonverentsid nõukogu sekretariaadi hoones ja neid

toetab logistiliselt nõukogu sekretariaat.

Brüsselis toimuvate tippkohtumiste ja ministrite kohtumiste jälgimiseks on oluline suurenev

väljaannete kohalolek Brüsselis. Tõstmaks Eesti ajakirjanike teadmisi EList, korraldatakse

enne eesistumist ajakirjanikele ka vastavaid koolitusi ja õppereise ning infotunde.

2015. aastal luuakse valitsusportaalil põhinev eesistumise infot koondav keskkond, mille

eesmärk on anda eesistumise ettevalmistuste kohta korralduslikku infot eeskätt Eesti-põhistele

sihtrühmadele. Eesistumise ajal on koduleht keskne infokanal kõikidele eesistumise

kommunikatsiooni sihtrühmadele.

Eesistumisaja kommunikatsioon kasutab informeerimise ja kaasamise eesmärgil

sotsiaalmeediat, osaledes aktiivselt ja läbimõeldult populaarsemates kanalites, mida jälgib ka

traditsiooniline meedia.

Nii enne eesistumist kui ka eesistumise ajal toimuvad erinevatele sihtrühmadele mõeldud

konverentsid ning tutvustus- ja kultuuriüritused, mida korraldavad nii valitsusasutused kui ka

teised partnerid nii Tallinnas, Brüsselis kui ka liikmesriikides. Eesistumisega seotud üritusi

korraldavad ka diplomaatilised esindused teistes liikmesriikides. Rahvusvaheliste sündmuste

kavandamise kohta leiab ülevaate peatükist 4.5.

4.4 Visuaalne identiteet ja meened

Ühine avatud ideekonkurss EL eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta visuaalse

identiteedi ja ühilduvate logode leidmiseks korraldatakse 2016. aastal.

Välja töötatud visuaalset identiteeti hakkavad kandma nii keskne eesistumise veebiportaal,

infomaterjalid Eesti kohta kui ka reklaammeened jms. Eesti EL eesistumise meened on

praktilised ja uuenduslikud – ideelahendused leitakse koostöös disaineritega ning tellitakse

koostöös EV 100, Välisministeeriumi ja EASiga.


28

4.5 Eesti tutvustamine ja kultuurisündmuste korraldamine

EL eesistumist toetavate sündmuste korraldamine väljaspool Eestit toimub koostöös EV 100

piiriüleste tegevuste kavandamisega ühise rahvusvahelise programmi raames (edaspidi

välisprogramm). Programmi üldised eesmärgid on järgmised:

1. Tõsta aastatel 2015-2018 erinevates valdkondades Eesti nähtavust. Aasta 2018

pakub erinevaid võimalusi Eestist välisriikides rääkida ning riigi nähtavust tõsta.

Programmi tegevused algavad ettevalmistava faasiga aastatel 2015-2017, et jõuda

2018. aastal hästi ettevalmistatud ja sihtrühma poolt oodatud sündmusteni.

2. Tegutseda fokusseeritult ja kindlates sihtkohtades. Välisprogrammi geograafia

lähtub põhimõttest, et vähemaga saab rohkem, st oluline on valida fookused ja vältida

ressursside pihustumist ja killustatust. EV 100 ja EL eesistumist tähistatakse aastal

2018 paljudes riikides, kuid põhiosa programmi võimalustest on seotud sündmustega

paarikümnes riigis.

3. Täita EL eesistumisega kaasnevad ootused. Eraldi tuleb esile tuua EL eesistumise

temaatika, sest see roll eeldab riigilt teatud kindlate ootuste täitmist. See puudutab nii

tegevusi Brüsselis kui ka teisi töösuundi, mis on seotud EL poliitikate ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4. Olla koostööpartneriks välisesindustele. Oluline osa välisprogrammi sündmustest

korraldatakse koostöös Eesti välisesindustega. Programmi roll on pakkuda välja kindel

hulk ideid ja lahendusi, mida esindused saavad vastavalt oma ootustele ja

sihtrühmadele kasutada. Lahendused puudutavad nii üritusi kui ka ruumiga seotud

algatusi (näitused või installatsioonid jms).

5. Ehitada ja toetada koostöövõrgustikke. Välisprogrammi üks eesmärke on aidata

kaasa sellele, et erinevate valdkondade koostöövõrgustikud saaks oma tegevuse

arendamisel kasutada 2018. aastaga seonduvaid võimalusi. Kaugem siht on see, et

2018. aastaga seotud jõupingutused aitavad Eestil ka pärast programmi lõppu oma

rolli ja tegevusvälja laiendada.

6. Kujundada 2018. aasta programmi välis-eesti kogukondade ja hõimurahvaste

teemal. Rahvusvahelise programmi alla kuuluvad ka tegevused, mis on seotud EV 100

tähistamisega välisriikides elavate eestlaste seas ning samuti Eesti hõimurahvaste

kaasamist juubeliaasta sündmustesse (seostub eelkõige EV 100 programmiga).

7. Peegeldada edulood tagasi Eestisse. Välisriikides toimuvad tegevused ja Eesti kui

väikeriigi kuvandi kujunemine on vajalik suunata ka tagasi kodumaale, et aidata kaasa

rahvusvahelistumisele ning suurendada sellealast teadlikkust. Suur roll on selle

tegevuse juures meedia kaasamisel ning koostööpartnerite kommunikatsioonitegevuste

korraldusel.

Välisprogramm on hetkeseisuga kavandanud tegevusi järgmistes valdkondades:

kultuur (kontserdid, kunstisündmused jm);


29

majandus, ärisuhted (sh turism, elamusmajandus, suure ekspordipotentsiaaliga

valdkonnad, Eesti edulood);

haridus- ja teadusvõrgustikud (rahvusvahelised suhted haridus- ja

teadusvaldkonnas);

EL poliitika ja välispoliitika prioriteedid.

2015. aastal täpsustatakse programmi sihtriigid ja sisuteemad, alustatakse

ideekonkursside läbiviimisega.

Documents

eesti euroopa liidu nõukogu eesistumise ettevalmistuste tegevuskava