Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga · 2019. 5. 3. · Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga 6 2. Hoiustamine2 Turujaotus: Swedbank 49% SEB Pank

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga

Ülevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni

järelevalve alla kuuluvate ettevõtete Eestis

osutatud teenused.

Sisukord

1. Finantsturu üldine areng 3

2. Hoiustamine 6

3. Investeerimis- ja pensionifondid 9

4. Teise pensionisamba väljamaksed 12

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine 13

6. Elukindlustuse turg 15

6.1. Elukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid 16

6.2. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid 18

7. Kahjukindlustuse turg 19

7.1. Kahjukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid 19

7.2. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid 20

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud 23

9. Krediidiandjate väljastatud laenud 27

9.1. Krediidivahendajad 30

10. Makseteenused 31


3

1. Finantsturu üldine areng

2018. aastal aeglustus enamike finantsteenuste mahu kasv. Ainsana kiirenes laenude kasvutempo.

Hoiuste koondjääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit euro võrra, 2017. aastal oli kasv 5%. Erinevalt varasematest aastatest toetus kasv tähtajaliste ja nõudmiseni hoiustele. Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% ehk 428 miljoni euro võrra ning tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 9% ehk 246 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpu seisuga paigutatud kokku 17,7 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2018. aastal 5% ehk 966 miljonit. Aasta lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 19,1 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk kasvas samal ajal 19% ehk 168 miljonit eurot, ulatudes 1,04 miljardi euroni.

Investeerimisteenustega seotud mahud kasvasid vaid pensionifondides, kuid võrreldes 2017. aastaga kasvutempo aeglustus, 17%lt 8%ni.

Avalike investeerimisfondide varade maht vähenes 2018. aastal 28% võrra, samuti vähenesid investeeringud välisfondidesse1, aastaga 1%. Individuaalportfellide koond

maht samal ajal kahanes 19% ning muud investeeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) 30%. Muud finantsinvesteeringud finantsinstrumentidesse vä henesid olulisel määral mitteresidentide arvu vähenemise tõttu.

Kokkuvõttes vähenes 2018. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse, sh investeerimis ja pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis ja muud hoiused, paigutatud varade maht 1%, detsembri lõpuks 9,7 miljardi euroni (2017. aasta lõpus 9,8 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aastaga 3%, detsembri lõpuks 14,7 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 24,4 miljardi euroni.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kasvas 5% ja moodustas 95 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses kasvas samuti, kuid maksete kajastamise metoodika muutmise tõttu ei ole 2018. aasta andmed eelmise aasta omadega võrreldavad.

1 Et vältida mitmekordset andmete näitamist, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest maha arvestatud Eesti kindlustusandjate ning investeerimis ja pensionifondide investeeringud.


Peamiste finantsteenuste mahu muutus 2018. aastal

2017

2018

2%5%

17%19%

10%

3%

17%

8%

26%

-28%

20%

-1%-4%

-19%

-15%

-30%

7%5%

pankadelaenu-

portfell

krediidi-andjate poolttarbijatele väljastatud

laenud

nõudmiseni-ja

üleöö-hoiused

tähtajalisedja

säästu-hoiused

pensioni-fondid

muudavalikud

investeerimis-fondid

välis-fondid

individuaal-portfelllid

muudfinants-

instrumendid

elu-kindlustusekindlustus-

maksed

-17%

9%


4


Eesti finantsasutuste osutatud investeerimis- ja pangateenuste maht 2018. aasta lõpu seisuga (miljonites eurodes)

Teenus Maht sh Eesti residendist eraisikutele

maht osakaal koguteenuses

Avalikud investeerimisfondid 411 - -

Pensionifondid 4097 4097 100%

Eestis pakutavad välisfondid 598 87 14%

IRE eraldised 245 245 100%

Individuaalportfellid 513 90 18%

Pangalaenud 19 074 8653 45%

Krediidiandjate laenud 1036 - -

Nõudmiseni ja üleööhoiused 14 664 5835 40%

Tähtajalised ja säästuhoiused 3032 1688 56%

Investeerimis- ja muud hoiused 41 8 20%

Muud finantsinstrumendid 791 264 33%

2018. aastal olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli aasta lõpus 12,2 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 9,7 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 10% ja koondlaenud 8%.

Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega aasta lõpus 2,6 miljardi euroni, kasvades aastaga umbes 0,3 miljardit eurot.

-8000

-4000

0

4000

8000

-6000

-10 000

-2000

2000

6000

10 000

12 000

31.12.2017 31.12.201831.12.201531.12.2013 31.12.2014

investeerimis- ja muud hoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

nõudmiseni ja üleööhoiused

investeerimisriskiga elukindlustuslepingute eraldised

individuaalportfellid

pensionifondid

investeerimisfondid

muud finantsinstrumendid

laenud

neto finantsvarad

31.12.2016

Eesti residendist eraisikute finantsvarad ja kohustused (mln eurodes)


5

Eesti residendist eraisiku keskmine finantsvarade maht oli aasta lõpu seisuga 9236 eurot ja laenude jääk 7319 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvara väärtus oli seega 1917 eurot (2017. aasta lõpus 1630 eurot).

Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad (eurodes)

kohustused

neto finantsvarad

varad

-6000

8000

10 000

-4000

-8000

0

4000

-2000

2000

6000

452955

1365 1283 1630 1917

31.12.201831.12.201631.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2017



6

2. Hoiustamine2

Turujaotus: Swedbank 49%SEB Pank 25%Luminor Bank 10%

Kliente: 2 693 526 kehtivat lepingut

Teenuse maht: hoiuste kogumaht 17,7 miljardit eurot

Hoiuste jääk

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2018. aastal 4% ehk 655 miljonit eurot, aasta lõpuks 17,7 miljardi euroni. Hoiuste jääk kasvas peamiselt seetõttu, et kasvasid era isikute hoiused.

Erinevalt varasematest aastatest suurenesid 2018. aastal nõudmiseni ja tähtajalised hoiused.

Nõudmiseni ja üleööhoiuste jääk kasvas aastaga 3% võrra ning oli aasta lõpus 14,7 miljardit eurot. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas aastaga 9% võrra, küündides aasta lõpuks kolme miljardi euroni. Muud hoiused, sealhulgas investeerimishoiused, moodustasid 41 miljonit eurot.

Eraisikute3 hoiuste jääk ületas äriühingute hoiuste jääki: 8,3 miljardit eurot eraisikutel ja 6,9 miljardit eurot äriühingutel. Eraisikutele kuulus 47% kogu hoiuste jäägist ning suurema osa neist moodustasid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,1 miljardit eurot ehk 73% kõigist eraisikute hoiustest. Ülejäänud 27% moodustasid tähtajalised ja säästuhoiused.

Äriühingutele4 kuulus 39% hoiuste jäägist. Enamik ehk 91% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni ja üleööhoiused, kokku 6,2 miljardit eurot, ning ülejäänud 9% tähtajalised ja säästuhoiused.

Finantseerimisasutuste5 ja valitsuse hoiuste jääk oli 2018. aasta lõpus vastavalt 1,6 miljardit ja üks miljard eurot.

2 Andmed hõlmavad kõigi Eestis tegutsevate krediidiasutuste ja välisriikide Eesti filiaalide hoiuseid ehk nii Eesti residentide kui ka mitteresidentide hoiuseid. Andmed ei sisalda hoiuseid, mis on avatud Eesti krediidiasutuste välisriikide filiaalides.

3 Sisaldab ka mittetulundusühinguid.4 Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.5 Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.

valitsus finantseerimis-asutused

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

äriühingud eraisikud

1137 1311997

1750 1610 1597

66977059 6859

7498 77828284

2. Hoiustam

ine

Hoiuste jääk (mln eurodes)


7

PangaHoiuste turu jaotus

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas 2018. aastal peamiselt Swedbanki ja SEB Panga toel, mille tulemusel tõusis nende turuosa aastaga vastavalt 46%lt 49%ni ja 22%lt 25%ni. Nordea ja DNB Panga ühendamisel tekkinud Luminor Banki turuosa 2018. aastal ei muutunud ja püsis 10% juures. LHV Panga turuosa aga vähenes 9%lt 8%ni.

Valitsuse hoiuste turul muutus enim SEB Panga turuosa, kasvades aastaga 27%lt 46%ni. Talle järgnesid OP Corporate Banki ja Danske Banki Eesti filiaalid, kus valitsuse hoiustatud summad vähenesid aastaga vastavalt 16%lt 4%ni ja 11%lt 0%ni.

Suuremad liikumised finantseerimisasutuste hoiuste puhul toimusid LHV Pangas, Swedbankis ja SEB Pangas. Suurim turuosa on taas Swedbankil (37%), talle järgnesid SEB Pank (26%) ja LHV Pank (21%).

Suuremad muudatused äriühingute hoiuste turujaotuses puudutasid SEB Panka, kelle turuosa kasvas aastaga 21%lt 24%ni. Suurim turuosa kuulus jätkuvalt Swedbankile (47%).

Üle pika aja toimusid muutused ka eraisikute hoiuste turul. Kõige hoogsamalt kasvatas oma turuosa Inbank, aastaga 1%lt 3%ni (sh eraisikute tähtajalistes hoiustes on Inbankil 10%ne turuosa). Aastaga kasvas ka Coop Panga turuosa,

Finantseerimisasutuste hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Valitsuse hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Eraisikute hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Äriühingute hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

SEB Pank46% (27%)

Swedbank 28% (25%)

LHV Pank 1% (2%) Danske Bank A/S

Eesti filiaal0% (11%)

Luminor Bank 21% (18%)

OP CorporateBank plc

Eesti filiaal4% (16%)

muud 0% (1%)

muud 2% (1%)

SEB Pank 26% (18%)

Luminor Bank 11% (11%)Swedbank 37% (26%)

Danske Bank A/SEesti filiaal

1% (1%)

LHV Pank 21% (38%)

Tallinna Äripank 1% (0%)

Versobank0% (4%)

Coop Pank 1% (1%)

Versobank 0% (1%)

Swedbank47% (46%)

muud 1% (1%)


Tallinna Äripank 2% (2%)

LHV Pank 9% (8%)

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 1% (2%)

Citadele banka Eesti filiaal 1% (2%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal 1% (4%)

SEB Pank 24% (21%)

Coop Pank 2% (2%)

Coop Pank 3% (2%)

Swedbank55% (55%)


muud 1% (1%)

LHV Pank 6% (5%)

Bigbank 3% (3%)


SEB Pank 23% (23%)

Inbank 3% (1%)

Versobank 0% (1%)

2. Hoiustam

ine

Hoiuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Inbank 1% (1%)

Swedbank49% (46%)

Bigbank 1% (1%)


muud 2% (4%)

LHV Pank 8% (9%)


SEB Pank 25% (22%)

Coop Pank 2% (2%)OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 1% (2%)

2%lt 3%ni. Samal ajal Luminor Banki turuosa langes, 7%lt 6%ni. Üle poole ehk 55% eraisikute hoiuste turust kuulus jätkuvalt Swedbankile. Talle järgnes SEB Pank 23% turuosaga.


8

2. Hoiustam

ine

Hoiuste arv ja suurus

2018. aastal suurenes nõudmiseni ja üleööhoiuste arv 8620 võrra. Samas vähenes kõikide teiste kindla tähtajaga hoiuste arv: tähtajaliste ja säästuhoiuste arv langes 897 võrra ning muude hoiuste oma 5326 võrra.

Kehtivate hoiuselepingute arv6 2018. aasta lõpu seisuga:

• nõudmiseni ja üleööhoiused 2 288 654 sh eraisikute omad 2 011 737• tähtajalised ja säästuhoiused 399 823 sh eraisikute omad 393 281• investeerimis ja muud hoiused 5049 sh eraisikute omad 3773

Eraisikute nõudmiseni ja üleööhoiuste keskmine suurus oli 2018. aasta lõpus 3012 eurot (2017. aasta lõpus 27577 eurot), tähtajaliste ja säästuhoiuste oma 5634 eurot (2017. aasta lõpus 4921 eurot) ning investeerimis ja muude hoiuste oma 2510 eurot (2017. aasta lõpus 4193 eurot).

Eraisikute hoiuste keskmine jääk (eurodes)

nõudmiseni-ja üleööhoiused

tähtajalised ja säästuhoiused

muud hoiused

2757 2900 3012

4921 4990

5634

4193

3148

2510

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

6 Hoiused, millel on rahaline jääk.7 2017. aasta ja 2018. aasta juuni andmed on võrreldes eelmise ülevaatega muutunud, kuna üks krediidiasutus parandas oma andmeid


9

Turujaotus: Swedbank Investeerimisfondid 41% LHV Varahaldus 27%SEB Varahaldus 17%

Osakuomanike koguarv: 810 867 kehtivat lepingut

Teenuse maht: fondide kogumaht 4,5 miljardit eurot

Fondide varade maHt9

Avalike investeerimisfondide10, sealhulgas pensionifondide varade maht oli 2018. aasta lõpus 4,5 miljardit eurot, kasvades aastaga 3% ehk 140 miljoni euro võrra. Võrreldes eelnevate aastatega on kasv oluliselt aeglustunud.

Aktsiafondide11 varade maht vähenes 2018. aastaga 206 miljonit eurot ning ulatus aasta lõpus 209 miljoni euroni. Mahu vähenemist mõjutas olulisel määral ASi Trigon Asset Managementi hallatava aktsiafondi Trigon Uus Euroopa Fond üleviimine Luksemburgi.

Aktsiafondide varade mahu langust kompenseeris mingil määral kohustuslike pensionifondide varade mahu kasv. Kohustuslike pensionifondide varade maht kasvas aastaga 8% ehk 300 miljoni euro võrra, ulatudes aasta lõpus 3,9 miljardi euroni. Arvestades pensionifondide varade mahu

8 Investeerimisfondide andmed hõlmavad kõiki Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide kliente, sealhulgas välisriikide omi.9 Varade maht on kajastatud turuväärtuses.10 Avalike investeerimisfondide alla kuuluvad eurofondid, alternatiivfondid ja pensionifondid. 2017. aasta alguses jõustunud investeerimisfondide

seaduse järgi end väikefondi valitsejaks nimetanud fondivalitsejatele kohaldatava finantsjärelevalve ulatus ja kaasnev aruandluskohustus on piiratud, mistõttu käesolev ülevaade neid ei hõlma.

11 Kohalike aktsiafondide hulka loetakse ka fondifondid ja segafondid.

3. Investeerimis- ja pensionifondid8

Avalike fondide investeeringute turuväärtus (mln eurodes)

suurust on kasv võrreldes eelmiste aastatega siiski väike – viimastel aastatel on pensionifondide varade maht kasvanud keskmiselt 20% aastas. Avalike kinnisvarafondide varade maht kasvas 2018. aastal 44 miljonit eurot ning ulatus 201 miljoni euroni.

Suurim fondiliik oli jätkuvalt kohustuslikud pensionifondid, mis moodustasid 87% avaliku fondisektori varade mahust. Neile järgnesid aktsiafondid (5%) ja avalikud kinnisvarafondid (5%). Vabatahtlikele pensionifondidele kuulus 3% avalike fondide varade kogumahust.

Lisaks avalikele investeerimisfondidele tegutses Eesti turul 23 mitteavalikku investeerimisfondi. Finantsinspektsioonile teadaolevalt ulatus nende varade maht 517 miljoni euroni.

3. Investeerimis- ja pensionifondid

kohustuslikudpensionifondid

36403840 3940

vabatahtlikudpensionifondid

156 161 157

kinnisvarafondid

157 187 201

aktsiafondid

415245 209

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018


10

Fondide osakuomanikud

Osakuomanike lepingute arv12 Eesti avalikes fondides kasvas 2018. aastal 10 675 võrra ning oli aasta lõpus 810 86713. Kasv toimus peamiselt kohustuslikes pensionifondides ja mõnevõrra ka kinnisvarafondides, vastavalt 11 105 ja 19 võrra.

Teistes fondiliikides on osakuomanike arv vähenenud, aktsiafondides 269 ja vabatahtlikes pensionifondides 180 võrra.

Suurim fondiliik avalike fondide seas oli lepingute arvu järgi seega kohustuslikud pensionifondid (755 780 lepingut), järgnesid vabatahtlikud pensionifondid (44 790), aktsiafondid (7650) ja avalikud kinnisvarafondid (2647).

12 Siinkohal tuleb silmas pidada, et paljud isikud teevad investeeringuid läbi mitme investeerimis või pensionifondi ja seega on fondide kaudu investeerivate isikute tegelik arv lepingute arvust väiksem.

13 Osakuomanike arv sisaldab ka mitteresidente.14 Fondivalitsejate turuosad on arvutatud Eestis registreeritud avalike investeerimisfondide varade põhjal.

Avalike fondide osakuomanike lepingute arv

aktsia-fondid

7919

7650

kohustuslikudpensioni-fondid

744 675

755 780

vabatahtlikudpensioni-fondid

44 970

44 790

kinnisvara-fondid

2628

2647

31.12.2017

31.12.2018

Fonditeenuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank Investeerimisfondid41% (40%)

Trigon AssetManagement0% (4%)

SEB Varahaldus 17% (17%)

LHVVarahaldus27% (25%)

Avaron AssetManagement2% (2%)

EfTEN Capital 1% (1%)

Tuleva Fondid 2% (1%)

Luminor Pensions Estonia7% (7%)

Northern Horizon Capital3% (3%)


Fondivalitsejad14

Fonditeenuste turul vähenes enim Trigon Asset Management’i turuosa, aastaga 4%lt 0%ni. Selle põhjuseks oli Trigon Uus Euroopa Fondi lahkumine Eesti turult Luksemburgi. Suurima turuosaga Swedbank Investeerimisfondide osakaal kasvas aga veelgi, 40%lt 41%ni. LHV Varahalduse turuosa kasvas aastaga 25%lt 27%ni ning SEB Varahalduse turuosa püsis 17% juures. 2017. aastal turule sisenenud pensionifonde valitseva Tuleva Fondide turuosa kasvas 2018. aastal 1%lt 2%ni.


11

Aktsiafondide turul toimus 2018. aasta esimesel poolel ümberjaotus, mis oli tingitud Trigon Uus Euroopa Fondi lahkumisest Eesti turult. Selle tulemusena vähenes Trigon Asset Management’i turuosa 39%lt 4%ni. Swedbank Investeerimisfondid ja Avaron Asset Management samal ajal aga kasvatasid oma turuosasid, vastavalt 37%lt 61%ni ja 23%lt 34%ni. Swedbank Investeerimisfondid tõusis seejärel taas suurimaks fondivalitsejaks.

Kohustuslike pensionifondide valdkonnas kasvasid kõikide pensionifondide varade mahud. Swedbank Investeeri

Aktsiafondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Vabatahtlike pensionifondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

SwedbankInvesteerimisfondid

61% (37%)

Trigon Asset Management4% (39%)

Avaron Asset Management34% (23%)


41% (42%)

LHV Varahaldus30% (30%)


Luminor PensionsEstonia8% (8%)


Tuleva Fondid2% (1%)


55% (56%)




EfTEN Capital25% (30%)

Northern Horizon Capital

75% (70%)

Kohustuslike pensionifondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Avalike kinnisvarafondide turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)



61% (37%)

Trigon Asset Management4% (39%)



41% (42%)





Tuleva Fondid2% (1%)


55% (56%)




EfTEN Capital25% (30%)

Northern Horizon Capital

75% (70%)

misfondide turuosa vähenes 42%lt 41%ni ning Tuleva Fondide turuosa kasvas 1%lt 2%ni. LHV Varahaldusele kuulus aasta lõpus 30% ja SEB Varahaldusele 19% pensionifondide koondvarade mahust.

Vabatahtlike pensionifondide turul oli aasta lõpus suurima turuosaga (55%) Swedbank Investeerimisfondid, talle järgnes SEB Varahaldus (24%).

Avalike kinnisvarafondide turul tegutses vaid kaks fondi valitsejat – Northern Horizon Capital (75%) ja EfTEN Capital (25%).


12

Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel oli 2018. aasta lõpus õigus teise pensionisamba väljamakseteks 41 273 inimesel, 3900 võrra enamal kui aasta varem. Neist 37% olid mehed ja 63% naised.

2018. aastal tõusis pensionilepinguid15 sõlminud isikute osakaal, 16%lt 18%ni väljamaksete saajatest. Ainult fondi pensioni16 väljamakseid valinud isikute osakaal vähenes 38%lt 37%ni ning ainult ühekordseid väljamakseid17 valinud isikute osakaal vähenes 15%lt 14%ni. Fondide kaudu

4. Teise pensionisamba väljamaksed

15 Pensionileping on osakuomaniku ja elukindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustusleping, mille alusel peab kindlustusselts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

16 Fondipension on kokkulepitud kava osakuomaniku ja pensionifondi valitseja vahel, mille alusel tehakse osakuomanikule pensionifondist kindla aja jooksul korrapäraseid väljamakseid.

17 Ühekordsed väljamaksed võetakse pensionifondist korraga välja.

ja ühekordseid väljamakseid sai 10% väljamaksete saaja test.

Ülejäänud 21% teise pensionisamba väljamakseteks õigust omavatest isikutest ei olnud selleks veel soovi avaldanud. Nende kontodel Eesti Väärtpaberikeskuses oli 2018. aasta lõpu seisuga 67,6 miljonit eurot välja maksmata raha.

Elukindlustusseltsidest oli teise pensionisamba turul suurima turuosaga (63%) Compensa Life Vienna Insurance Group.

ainult fondipension37% (38%)

ainult ühekordneväljamakse14% (15%)

fondipensionja ühekordsedväljamaksed10% (10%)

ei ole saanud väljamakseid21% (21%)

SEB Elu- jaPensionikindlustus

21% (20%)

ERGO LifeInsurance SEEesti filiaal16% (17%)

pensionileping18% (16%)

Compensa Life Vienna Insurance Group63% (63%)

4. Teise pensionisamba väljam

aksed

Teise pensionisambaga liitunud vanadus-pensionäride jaotus väljamakse liigi järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusandjate turu jaotus teise pensionisamba lepingute arvu järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)


13

Turujaotus: Swedbank grupp 65%SEB Bank 11%LHV Pank 11%

Teenuse maht: portfellide kogumaht 513 miljonit eurot

PortFellide maHt

Portfellide valitsemist pakuvad nii fondivalitsejad, pangad kui ka investeerimisühingud. Portfellide koondmaht vähenes 2018. aastal 19% ja moodustas 513 miljonit eurot (aasta varem 631 miljonit eurot).

Portfellide maht, mida valitsevad pangad, vähenes 459 miljonilt 376 miljoni euroni, ning fondivalitsejate valitsetavate kliendiportfellide maht kahanes 143 miljonilt 113 miljoni euroni. Samal ajal vähenes ka investeerimisühingute valitsevate portfellide maht, 29 miljonilt 24 miljoni euroni.

Portfellide mahu vähenemine oli seotud nii globaalsetel finantsturgudel toimuva langusega kui ka mitteresidentidest klientide arvu vähenemisega. Mitteresidentidest eraisikute koondportfelli maht vähenes 2018. aastal 64 miljoni euro võrra, mis on üle poole portfellide koondmahu 118 miljoni euro suurusest kahanemisest.

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine18

18 Andmed portfellide valitsemise kohta hõlmavad kõiki turuosalisi Eestis, kes seda teenust pakuvad, sh nõustamist. Nende kliendid võivad olla nii Eestist kui ka välisriigist.

19 Finantseerimisasutused hõlmavad siin kindlustusandjaid, pensionifonde, krediidiasutusi ja muid finantseerimisasutusi. Äriühingute alla kuuluvad ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühingud. Eraisikud hõlmavad lisaks ka mittetulundusühinguid. Valitsuse all arvestatakse ka riiklikke sotsiaalabifonde.

PortFellivalitsemise kliendid

Enamik klientide koondportfelli mahust kuulus 2018. aasta lõpus Eesti residentidele: ligi 94% kogumahust ehk 483 miljonit eurot (2017. aasta lõpus 533 miljonit eurot). Sellest omakorda 277 miljonit eurot kuulus finantseerimisasutustele, 113 miljonit eurot äriühingutele, 90 miljonit eurot eraisikutele19 ja kolm miljonit eurot valitsusele.

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine

Portfellide maht (mln eurodes)

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

101

investeerimisühingudfondivalitsejad krediidiasutused

143

29

459

118

46

392

113

24

376

Individuaalportfellide koondmaht residentsuse järgi (mln eurodes)

31.12.2016

31.12.2017

30.06.2017

31.12.2015

Eesti residendid

kokku

628

550

658

559

662

572

631

533

30.06.2018

557

498

636

538

30.06.2016

31.12.2018

513

483


14

PortFellivalitsejad

Portfellide valitsemise suurim turuosa (65%) kuulus 2018. aasta lõpus Swedbank grupi ettevõtetele. SEB Panga ja LHV Panga turuosa oli 11%.

Fondivalitsejate vaates oli kõige suurem portfelli valitsemise maht Swedbank Investeerimisfondidel, kelle turuosa kasvas aastaga 85%lt 94%ni. Avaron Asset Management’ile kuulus 5% ja Limestone Platform’ile 1% fondivalitsejate turust.

Fondivalitsejate hulgast liikus välja AS Kawe Kapital, kes sai 2018. aasta kevadel investeerimisühingu tegevusloa.

Pankade vaates valitseb suurimat portfelli Swedbank, kellele kuulus aasta lõpus 60% turust. Talle järgnesid LHV Pank (16%) ja SEB Pank (14%).

5. Väärtpaberiportfellide valitsemine

Kawe Kapital 0% (11%)

Swedbank44% (48%)

Cresco Väärtpaberid 1% (5%) Luminor Bank 8% (5%)

SEB Pank 11% (10%)

Swedbank Investeerimisfondid

21% (19%)


Kawe Kapital3% (2%)

Limestone Platform0% (0%)

LHV Pank 11% (10%)


SwedbankInvesteerimis-

fondid94% (85%)


LHV Pank 16% (14%)

Luminor Bank10% (7%)

SEB Pank14% (13%)

Swedbank60% (66%)

Kawe Kapital 0% (11%)

Swedbank44% (48%)

Cresco Väärtpaberid 1% (5%) Luminor Bank 8% (5%)

SEB Pank 11% (10%)

Swedbank Investeerimisfondid

21% (19%)


Kawe Kapital3% (2%)


LHV Pank 11% (10%)


SwedbankInvesteerimis-

fondid94% (85%)


LHV Pank 16% (14%)


SEB Pank14% (13%)

Swedbank60% (66%)

Portfellide valitsemise turu jaotus teenusepakkuja järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Portfellide valitsemise turu jaotus fondivalitsejate järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Portfellide valitsemise turu jaotus krediidiasutuste järgi 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)


15

6. Elukindlustuse turg

6. Elukindlustuse turg

Eestis pakuvad elukindlustuslepinguid nii Eestis registreeritud kindlustusseltsid, välisriigi kindlustusseltside Eesti filiaalid kui ka välisriigi kindlustusseltsid piiriüleselt. Piiriüleseid teenuseid pakutakse Eestis peamiselt Eesti kindlustusmaaklerite kaudu. Piiriüleste lepingute maht oli 2018. aastal aga praktiliselt olematu – vaid 0,4 miljonit eurot.

Eesti elukindlustuse turg on seega peaaegu täies mahus Eestis tegutsevate kindlustusandjate käes.

Kindlustusmaksete maht elukindlustuses 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal)

Eestis tegutsevadkindlustusseltsid 95,5 mln eur (91,3)

piiriüleselt Eestisvahendatud lepingud 0,4 mln eur (0,3)


16

6.1. Elukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid

elukindlustuse Pakkujad

Kindlustusmaksete põhjal laekus 2018. aastal kolmele suuremale elukindlustusseltsile – Swedbank Life Insurance SE, SEB Elu ja Pensionikindlustus ning Compensa Life Vienna Insurance Group SE – kokku 87% kindlustusmaksetest (aasta varem samuti 87%).

Aasta jooksul kasvas enim SEB Elu ja Pensionikindlustuse kogutud kindlustusmaksete maht, mille tulemusena suurenes tema turuosa 25%lt 26%ni. Kindlustusmaksete maht kasvas investeerimisriskiga elukindlustuse ja surmajuhtumikindlustuse maksete toel.

Swedbank Life Insurance SE turuosa vähenes 41%lt 40%ni. Compensa Life Vienna Insurance Group SE turuosa jäi 21% juurde.

Elukindlustusseltside turu jaotus 2018. aastal laekunud kindlustusmaksete järgi (sulgudes 2017. aastal)

Mandatum Life InsuranceCompany LimitedEesti filiaal

7% (7%)

Swedbank Life Insurance SE40% (41%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus

26% (25%)

ERGO LifeInsurance SEEesti filiaal

6% (6%)

Compensa Life Vienna Insurance Group SE

21% (21%)


Turujaotus: Swedbank Life Insurance SE 40% SEB Elu- ja Pensionikindlustus 26% Compensa Life Vienna Insurance Group SE 21%

Teenuse maht: 2018. aastal laekus kindlustusmakseid 95 miljoni euro ulatuses

kindlustusmaksed

2018. aastal kogusid elukindlustusseltsid Eestis kindlustusmakseid 95 miljoni euro väärtuses20. Eelneval aastal koguti makseid 91 miljoni euro ulatuses ehk aasta võrdluses on kindlustusmaksete maht 5% võrra kasvanud.

Peamine osa kindlustusmaksete kasvust tuli taas surmaj uhtumikindlustuse maksetest, mille maht kasvas aastaga 16,5 miljonilt 18,5 miljoni euroni. Samuti kasvasid investeerimisriskiga elukindlustuse ja annuiteedi maksete mahud, vastavalt 34 miljonilt 35 miljoni euroni ja 22 miljonilt 23 miljonini euroni. Kapitalikogumiskindlustuse maht aga vähenes 13 miljonilt 12 miljoni euroni.

Suurima mahuga toode oli jätkuvalt investeerimisriskiga elukindlustus, mis moodustas 2018. aastal 37% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem samuti 37%). Järgnes annuiteet, mille osatähtsus oli aasta lõpus 24% (aasta varem samuti 24%). Kolmandaks tõusis surmajuhtumikindlustus osakaaluga 19% (aasta varem 18%). Kapitalikogumiskindlustus moodustas 12% kõigist elukindlustustoodetest (aasta varem 14%).

Kindlustusmaksed elukindlustusliikide kaupa (mln eurodes)

1312

kapitali-kogumis-

kindlustus

1718

surma-juhtumi-

kindlustus

2223

annuiteet

6 7

lisa-kindlustused

35

investeerimis-riskigaelu-

kindlustus

34

2017

2018

20 Andmed ei sisalda väljastpoolt Eestit kogutud kindlustusmakseid.


17

Annuiteedi maksete laekumine 2018. aastal oli ajaloo suurim, kokku laekus makseid 23,2 miljoni euro väärtuses. Turujaotuses siiski suuri muutusi ei toimunud – elukindlustusseltside turuosad kõikusid 1% piirimail. Eesti suurim annuiteedi teenuse pakkuja oli jätkuvalt Compensa Life Vienna Insurance Group SE, kellele kuulus aasta lõpus 67% turust.

Surmajuhtumikindlustuse pakkujate turuosad aasta jooksul ei muutunud. Suurima osa turust katab Swedbank Life Insurance SE (64%), talle järgneb SEB Elu ja Pensionikindlustus (26%).

Annuiteedi turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Surmajuhtumikindlustuse turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)


24% (23%)

Compensa LifeVienna Insurance

Group SE67% (68%)

ERGO Life Insurance SEEesti filiaal

9% (8%)

Mandatum Life InsuranceCompany Limited

Eesti filiaal 3% (3%)Swedbank Life Insurance SE64% (64%)Compensa Life Vienna

Insurance Group SE2% (2%)

SEB Elu- ja Pensionikindlustus

26% (26%)

ERGO Life Insurance SEEesti filiaal

5% (5%)



Kapitalikogumiskindlustuse maksete maht vähenes aasta jooksul jätkuvalt kõigis elukindlustusseltsides. Kindlustusseltside turujaotus siiski ei muutunud. Eesti suurim kapitalikogumiskindlustuse teenuse pakkuja oli 2018. aastal SEB Elu ja Pensionikindlustus 49% suuruse turuosaga.

Investeerimisriskiga elukindlustuses kasvas maksete laekumine pea kõigis elukindlustusseltsides, v.a Swedbank

Kapitalikogumiskindlustuse turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Investeerimisriskiga elukindlustuse turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)


5% (5%)



49% (49%)

ERGO LifeInsurance SEEesti filiaal11% (11%)


5% (5%)


16% (15%)



9% (9%)


19% (17%)

Life Insurance SEs. Kuna maksete mahu kasv seltsides erines, tõi see kaasa muutusi turujaotuses. Enim kasvasid maksed elukindlustusseltsides SEB Elu ja Pensionikindlustus ja Mandatum Life Insurance Company Limited Eesti filiaalis, mille tulemusena suurenes nende turuosa vastavalt 17%lt 19%ni ja 15%lt 16%ni. Swedbank Life Insurance SE püsib turuliidri positsioonil, kuigi tema turuosa vähenes, 59%lt 56%ni.


18

vaHendatud kindlustusmaksed

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid 2018. aastal Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid elukindlustuse makseid kogusummas 660 000 eurot. Kuigi vahendatud kindlustusmaksete maht suurenes aastaga 38%, on läbi maaklerite kogutud elukindlustuse maksete maht endiselt väga madal – alla 1% Eesti kindlustusseltside elukindlustuse maksetest.

Kindlustusmaaklerid vahendasid peamiselt õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse elukindlustuslepinguid ning muid elukindlustuslepinguid, vastavalt 419 000 ja 233 000 euro ulatuses. Muude elukindlustuslepingute seas oli populaarseim kindlustusliik riskielukindlustus.

Esimest korda alates 2014. aastast vahendati ka annuiteedi makseid, seda 8000 euro väärtuses. Investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute makseid ei vahendatud aga üldse.

Eesti elukindlustusmaaklerid vahendavad suurel määral ka Euroopa Majanduspiirkonna riikide kindlustusandjate lepinguid. Need moodustasid 2018. aastal 54% ehk 359 000 eurot maaklerite kindlustusmaksetest (aasta varem 71% ehk 342 000 eurot).

kindlustusmaaklerid

2018. aastal vahendasid elukindlustuslepinguid 12 kindlustusmaaklerit.

Kindlustusmaaklerite turujaotuses toimusid aastaga suured muudatused. KindlustusEst Kindlustusmaakleri vahendatud maksete maht vähenes, mille tõttu kahanes tema turuosa 62%lt 39%ni. KindlustusEst Kindlustusmaaklerile kuulub siiski suurim turuosa.

Samal ajal IIZI Kindlustusmaakleri ja Balto Link UADBB Eesti filiaali vahendatud maksete maht kasvas ning nende turuosad suurenesid vastavalt 15%lt 21%ni ja 2%lt 17%ni.

6.2. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Kindlustusmaaklerite turu jaotus elukindlustuse maksete järgi 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal)

IIZIKindlustusmaakler

21% (15%)

KindlustusEstKindlustusmaakler

39% (62%)

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal

9% (10%)

Vagner InsuranceBroker5% (7%)

Pro Kindlustusmaakler5% (0%)

muud* 4% (4%)

UADBB BALTO LINKEesti filiaal

17% (2%)

6.2. Elukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

Turujaotus: KindlustusEst Kindlustusmaakler 39%IIZI Kindlustusmaakler 21%BALTO LINK, UADBB Eesti filiaal 17%

Kliente: 845 vahendatud lepingut

Teenuse maht: 2018. aastal vahendati kindlustusmakseid 660 000 euro ulatuses

Kindlustusmaaklerite kaudu vahendatud kindlustusmaksed elukindlustuse liikide kaupa (tuhandetes eurodes)

0 0

259

419

219233

annuiteetinvesteerimis-riskiga

elukindlustus

õnnetusjuhtumite jahaiguskindlustus

muud liigid

80

2017

2018

* Muude elukindlustust vahendavate kindlustusmaaklerite turuosad jagunevad järgmiselt: Kominsur Kindlustusmaakler OÜ 1%, Pluss Kindlustusmaakler OÜ 1%, OÜ ABC Kindlustusmaaklerid 1%, OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 0%, Ultima Kindlustusmaakler OÜ 0%, GrECo JLT Baltic GmbH Eesti filiaal 0%.


19

7. Kahjukindlustuse turg

7. Kahjukindlustuse turg

Eestis pakuvad kahjukindlustuslepinguid nii Eestis registreeritud kindlustusseltsid, välisriigi kindlustusseltside Eesti filiaalid kui ka välisriigi kindlustusseltsid piiriüleselt. Piiriüleseid teenuseid pakutakse Eestis peamiselt Eesti kindlustusmaaklerite kaudu. 2018. aastal kasvas piiriüleste lepingute maht 36 miljonilt eurolt 38 miljoni euroni.

Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal)

Turujaotus: info puudub Kliente: info puudub

Teenuse maht:

7.1. Kahjukindlustust pakkuvad kindlustusseltsid21

Varasema metoodika järgi ümberarvestatuna laekus Finantsinspektsiooni andmetel 2018. aastal Eestis tegutsevatele kahju kindlustusseltsidele ja välismaiste kahjukindlustusseltside filiaalidele kindlustusmakseid kokku 383 miljonit eurot (aasta varem 336 miljonit eurot).

2018. aasta kindlustusmaksed olid 383 miljonit eurot

kindlustusmaksed

Alates 2018. aastast muutsid Eestis tegutsevad kindlustusseltsid kindlustusmaksete kajastavat metoodikat22, mistõttu ei ole 2018 aasta kohta kindlustusmaksete statistika võrreldav eelmiste aastate statistikaga. Seega ei ole antud ülevaates toodud eraldi kahjukindlustuse detailsemat analüüsi.

21 Kahjukindlustuse andmed hõlmavad ainult Eestis sõlmitud lepinguid ega sisalda Eesti kindlustusseltside sõlmitud lepinguid välisriikide filiaalides.22 Alates 2018. aastast kajastavad Eestis tegutsevad kindlustusseltsid kindlustusmaakleritega sarnaselt kindlustusmakseid tekkepõhiselt (mitte

laekumispõhiselt nagu varem). Selle üleminekuga seoses on 2018. aasta kindlustusmaksed eelmiste aastatega võrreldes oluliselt suuremad, kuna maksetesse on arvestatud kindlustuslepingutest tulenevad järgmaksed.

Eestis tegutsevadkindlustusseltsid 383 mln eur (336)

piiriüleselt Eestisvahendatud lepingud

38 mln eur (36)


20

Turujaotus: IIZI Kindlustusmaakler 34%Marsh Kindlustusmaakler 13% KindlustusEst Kindlustusmaakler 7%

Kliente: 805 582 vahendatud lepingut

7.2. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusmaaklerid

23 Lisaks kindlustusandjate lepingutele vahendasid maaklerid ka välismaiste edasikindlustusandjate lepinguid, mida käesolev ülevaade ei hõlma. Nende kindlustusmaksete maht oli 2018. aastal 4,8 miljonit eurot.

Eesti kindlustusmaaklerid vahendavad nii Eesti kui ka välisriikide kindlustusseltside lepinguid. 2018. aastal moodustasid 78% ehk 132 miljonit eurot kõigist vahendatud kindlustusmaksetest Eesti kindlustusseltside omad ning 22% ehk 38 miljonit eurot välisriikide kindlustusandjate omad. Välisriikide kindlustusseltside lepingutest kuulub suurim osa muude sõidukite ja transporditavate kaupade kindlustusele (14 miljoni euro väärtuses), millele järgneb varakindlustus (üheksa miljoni euro väärtuses) ja rahalise kaotuse kindlustus (kuue miljoni euro väärtuses).

Kindlustusmaaklerite kaudu laekunud kindlustusmaksed kahjukindlustuse liikide kaupa (mln eurodes)

2017

2018

liiklus-kindlustus

õnnetus-juhtumite ja

haiguskindlustus

vara-kindlustus

maismaa-sõidukitekindlustus

sõidukivaldaja

vastutuskindlustus

tsiviilvastutus-kindlustus

rahalisekaotuse

kindlustus

muudmuude sõidukiteja transp. kaupade

kindlustus

46

3

50

17

33

16

10

2

49

4

52

15

33

17 7

2

7.2. Kahjukindlustust vahendavad kindlustusm

aaklerid

Teenuse maht: 2018. aastal vahendati kindlustusmakseid 170 miljoni euro ulatuses

vaHendatud kindlustusmaksed

Finantsinspektsioonile laekunud andmete põhjal vahendasid Eestis registreeritud kindlustusmaaklerid 2018. aastal kahjukindlustuslepinguid maksete kogusummas 170 miljonit eurot23 ehk sama palju kui eelneval aastal. Samal ajal vähenes vahendatud lepingute arv 3% võrra, 805 582ni.

Maaklerite vahendatud kindlustusmaksete mahu järgi oli suurim kindlustusliik maismaasõidukite kindlustus, kus vahendati kindlustusmakseid 52 miljoni euro ulatuses. Populaarsuselt järgmised kindlustusliigid olid liikluskindlustus (49 miljonit eurot) ja varakindlustus (33 miljonit eurot).


21

kindlustusmaaklerid

Kahjukindlustuslepinguid vahendasid 2018. aastal 41 kindlustusmaaklerit, neist suurima turuosaga oli IIZI Kindlustusmaakler (34%). Talle järgnesid Marsh Kindlustusmaakler (13%) ja KindlustusEst Kindlustusmaakler (7%).

Kindlustusmaaklerite turu jaotus kahju-kindlustuse maksete järgi 2018. aastal (sulgudes 2017. aastal)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus liikluskindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus maismaa- sõidukite kindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)


7% (7%)

VandeniKindlustusmaaklerid

5% (5%)

CHB Kindlustusmaakler5% (5%)

Vagner Insurance Broker 3% (3%)

UADBB Aon BalticEesti filiaal

4% (6%)

Smart Kindlustusmaakler 3% (2%) Kominsur Kindlustusmaakler 4% (5%)

muud* 19% (20%)


34% (31%)Marsh Kindlustusmaakler

13% (14%)

Aadel Kindlustusmaaklerid3% (2%)


aaklerid

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

Fix Kindlustusmaakler 3% (3%)



9% (10%)


muud 26% (27%)

IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)


5% (5%)


IIZI Kindlustusmaakler17% (14%)

MarshKindlustus-maakler 27% (28%)

Vandeni Kindlustusmaaklerid4% (3%)


9% (12%)

muud 21% (21%)



43% (40%)


8% (8%)

LuminorKindlustusmaakler

6% (7%)

Smart Kindlustusmaakler7% (6%)

muud 28% (30%)

Marsh Kindlustusmaakler4% (4%)

ABC Kindlustusmaaklerid4% (4%)

Optimal Kindlustusmaakler4% (4%)


47% (46%)

muud 20% (20%)Vagner Insurance Broker 5% (4%)



10% (9%)


3% (5%)

AadelKindlustusmaaklerid

3% (4%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

* Muude kahjukindlustust vahendavate kindlustusmaaklerite turuosad jagunevad järgmiselt: OÜ Luminor Kindlustusmaakler 2%, OÜ ABC Kindlustus maaklerid 2%, Fix Kindlustusmaakler OÜ 2%, Optimal Kindlustusmaakler OÜ 2%, GrECo JLT Baltic GmbH Eesti filiaal 1%, Credo Kindlustusmaaklerid OÜ 1%, NB Kindlustusmaakler OÜ 1%, Ultima Kindlustusmaakler OÜ 1%, Foxtall Kindlustusmaakler OÜ 1%, Pro Kindlustusmaakler OÜ 1%, OÜ TIIB Kindlustusmaakler 1%, OÜ Kindlustusmaakler Tiina Naur 1%, OÜ Marks ja Partnerid Kindlustusmaaklerid 1%, UADBB BALTO LINK Eesti filiaal 0%, UADBB MAI Baltics Eesti filiaal 0%, FS Kindlustusmaakler OÜ 0%, Avor Kindlustusmaakler OÜ 0%, Lõuna Kindlustusmaakler OÜ 0%, K. Kindlustusmaakler OÜ 0%, Clemenc Kindlustusmaakler OÜ 0%, 1 Kindlustusmaakler OÜ 0%, Premium Kindlustusmaakler OÜ 0%, 2D Kindlustusmaakler OÜ 0%, Pluss Kindlustusmaakler OÜ 0%, Northern1 Insurance Solutions Kindlustusmaakler OÜ 0%, AID Kindlustusmaakler OÜ 0%, AVC Advisory Kindlustusmaakler OÜ 0%, OÜ INZMO Kindlustusmaakler 0%, Direct Kindlustusmaakler OÜ 0%, Vector Kindlustusmaakler OÜ 0%, Allier Kindlustusmaakler OÜ 0%, Kreedix Kindlustusmaakler OÜ 0%.

Liikluskindlustuses kuulus 2018. aasta lõpus suurim turuosa IIZI Kindlustusmaaklerile (54%). Talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (9%) ja CHB Kindlustusmaakler (4%).

Maismaasõidukite kindlustuses oli kõige suurem turuosa IIZI Kindlustusmaakleril (43%) ning talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (8%) ja Smart Kindlustusmaakler (7%).


22

Suurimad kahjukindlustusmaaklerid saadud vahendustasu põhjal

Maakler Turuosa

2018 2017

IIZI Kindlustusmaakler AS 39% 35%

Marsh Kindlustusmaakler AS 8% 7%

KindlustusEst Kindlustusmaakler OÜ 8% 8%

UADBB Aon Baltic Eesti filiaal 4% 6%

CHB Kindlustusmaakler OÜ 4% 5%

Kominsur Kindlustusmaakler OÜ 4% 5%

AS Vandeni Kindlustusmaaklerid 4% 4%

Vagner Insurance Broker AS 3% 3%

AS Smart Kindlustusmaakler 3% 3%

Aadel Kindlustusmaaklerid OÜ 3% 3%

OÜ DnB Kindlustusmaakler 3% 3%

OÜ ABC Kindlustusmaaklerid 3% 3%

Fix Kindlustusmaakler OÜ 2% 2%

Optimal Kindlustusmaakler OÜ 2% 2%


aaklerid

2018. aastal said kahjukindlustusmaaklerid vahendustasusid 22,7 miljonit eurot (aasta varem 22 miljonit eurot).

Kindlustusmaaklerite turu jaotus varakindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Kindlustusmaaklerite turu jaotus reisikindlustuses 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Aadel Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

Fix Kindlustusmaakler 3% (3%)



9% (10%)


muud 26% (27%)

IIZI Kindlustusmaakler 54% (53%)


5% (5%)


IIZI Kindlustusmaakler17% (14%)

MarshKindlustus-maakler 27% (28%)

Vandeni Kindlustusmaaklerid4% (3%)


9% (12%)

muud 21% (21%)



43% (40%)


8% (8%)

LuminorKindlustusmaakler

6% (7%)

Smart Kindlustusmaakler7% (6%)

muud 28% (30%)


ABC Kindlustusmaaklerid4% (4%)

Optimal Kindlustusmaakler4% (4%)


47% (46%)

muud 20% (20%)Vagner Insurance Broker 5% (4%)



10% (9%)


3% (5%)

AadelKindlustusmaaklerid

3% (4%)

ABC Kindlustusmaaklerid 4% (4%)

Varakindlustuses oli turuliider Marsh Kindlustusmaakler (27%) ning talle järgnesid IIZI Kindlustusmaakler (17%) ja UADBB Aon Baltic Eesti filiaal (9%).

Reisikindlustuses kuulus suurim turuosa samuti IIZI Kindlustusmaaklerile (47%) ning talle järgnesid KindlustusEst Kindlustusmaakler (10%) ja Vagner Insurance Broker (5%).

90% vahendus tasude summast kogusid 14 kindlustusmaaklerit 41st.


23

Turujaotus: Swedbank 41%SEB Pank 26%Luminor Bank 15%

Eraisikutest kliente: 758 405 kehtivat lepingut

Teenuse maht: koondlaenuportfelli jääk 19,1 miljardit eurot

laenuPortFell

Krediidiasutuste väljastatud laenude jääk kasvas 2018. aastal 5,3% ehk 966 miljoni euro võrra, aasta lõpuks 19,1 miljardi euroni (aasta varem oli kasv 2,4% ehk 418 miljonit eurot).

Eraisikute25 laenujääk kasvas 2018. aastal 522 miljoni, äriühingutele26 antud laenude jääk 252 miljoni ning finantseerimisasutuste oma 117 miljoni euro võrra. Valitsusele väljastatud laenude jääk kasvas 74 miljoni euro võrra.

Aasta lõpu seisuga oli eraisikutele väljastatud laene 8,8 miljardi ja äriühingutele 7,3 miljardi euro ulatuses. Laenud eraisikutele moodustasid 46% ja laenud äriühingutele 39% kogu portfellist. Kõige suurem osa laenukasvust tuli eraisikute arvelt.

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud24

24 Laenud, mida on krediidiasutused väljastanud Eestis.25 Sisaldab ka kodumajapidamisi teenindavaid kasumitaotluseta institutsioone.26 Sisaldab ka riigi või kohaliku omavalitsuse äriühinguid.27 Sisaldab ka kindlustusandjaid ja pensionifonde.28 Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest, riiklikust sotsiaalkindlustusfondist ja muust eelarvevälisest fondist.

8. Krediidiasutuste väljastatud laenud

Laenude jääk (mln eurodes)

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

valitsus finantseerimis-asutused

äriühingud eraisikud

514 504 588

2275 2314 2392

7078 7207 7330

8242 8478 8764

Eraisikutele väljastatud laenude jääk (mln eurodes)

6500

7000

7500

8500

8000

30.06.2017

30.06.2016

31.12.2016

30.06.2015

30.06.2014

31.12.2013

31.12.2014

31.12.2015

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

Laenud finantseerimisasutustele27 moodustasid 2,4 miljardit eurot ja laenud valitsusele28 0,6 miljardit eurot.

Eraisikutele väljastatud laenudest kasvas 2018. aastal kõige enam ehk 497 miljonit eurot eluasemelaenude jääk, ulatudes aasta lõpuks 7,6 miljardi euroni, ning ületades seega äriühingute laenujääki. Tarbimisele suunatud laenude jääk kasvas 63 miljonit eurot, küündides aasta lõpuks 585 miljoni euroni. Õppelaenude maht aga vähenes aastaga 17 miljonit eurot, aasta lõpuks 79 miljoni euroni.


24

eraisikute keskmine laenukoormus

Eraisikute laenukoormust mõjutasid 2018. aastal kõige enam eluasemelaenud. Keskmine eluasemelaenude jääk kasvas aastaga 1677 eurot, ulatudes aasta lõpuks 42 204 euroni. Talle järgnes sõiduki liising keskmise jäägiga 10 216 eurot, mis suurenes aastaga 820 eurot.

Muude laenude29 keskmine jääk suurenes 14 334 eurolt 15 826 euroni. Muude laenude keskmise jääk on niivõrd suur seetõttu, et neid laene võetakse ka äritegevuse rahastamiseks.

Teiste laenuliikide keskmise jäägi muutus oli väiksem. Õppelaenude keskmine jääk vähenes 2180 eurolt 2143 euroni.

Pankadest võetud tarbimislaenud (keskmiselt 2271 eurot) ületavad oluliselt krediidiandjatelt võetud tarbimislaene

29 Eraisikud ja mittetulundusühingud võtavad muid laene muu hulgas väärtpaberite soetamiseks ning äritegevuse alustamiseks ja laiendamiseks.

Pangalaenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

LHV Pank 5% (4%)

Swedbank41% (40%)

SEB Pank 26% (25%)

muud 6% (5%)



Coop Pank 2% (1%)


(keskmiselt 626 eurot). Krediitkaardi keskmine laenujääk oli aasta lõpus 783 eurot.

Eraisikutega sõlmitud laenulepingute arv kasvas 2018. aastal 29 708 lepingu võrra. Valdav osa kasvust tuli krediitkaartide arvelt, kus lepingute arv suurenes aastaga 23 361 võrra. Aasta jooksul kasvas märkimisväärselt ka tarbimislaenude lepingute arv, 17 239 võrra, ulatudes 257 502ni.

Eraisikutega sõlmitud eluasemelaenu lepingute arv oli aasta lõpu seisuga läbi aegade suurim: 179 967 (aasta varem 175 149). Õppelaenulepinguid oli sõlmitud 36 705 (aasta varem 43 742), arvelduskrediidi lepinguid 55 004 (aasta varem 60 005), krediitkaardi lepinguid 208 768 (aasta varem 185 407) ning muid laenulepinguid 20 459 (aasta varem 24 131).

Pangalaenude turu jaotus

Eesti laenuturg oli 2018. aastal jaotatud peamiselt kolme suure krediidiasutuse vahel, kellele kuulus kokku 82% laenuturust. Suurim turuosa ehk 41% kogu laenuportfellist kuulus Swedbankile, talle järgnesid SEB Pank (26%) ja Luminor Bank (15%).

Danske Bank Eesti filiaali laenujääk 2018. aastal vähenes, mille tõttu langes tema turuosa 8%lt 5%ni.

Eraisikute laenude keskmine jääk (eurodes)

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

muud laenud krediitkaardid arvelduskrediit tarbimislaenudkrediidiandjatelt

tarbimislaenudpankadelt

õppelaenud sõiduki liising eluasemelaenud

42 204

10 216

21432271626334783

15 826


25

Aasta lõpus oli valitsusele andnud kõige rohkem laene Danske Banki Eesti filiaal ja Swedbank, mõlema turuosa oli 28%. Danske Banki Eesti filiaali turuosa vähenes siiski aastaga märkimisväärselt – 2017. aastal kuulus talle 37% valitsusele antud laenudest. Neile järgnesid SEB Pank ja OP Corporate Banki Eesti filiaal, kus turuosad kasvasid vastavalt 18%lt 23%ni ja 7%lt 14%ni.

Finantseerimisasutuste laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank32% (29%)

SEB Pank29% (26%)

muud 5% (3%)

Coop Pank 4% (3%)

LHV Pank 5% (7%)


Äriühingute laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank38% (38%)

SEB Pank24% (24%)


muud 5% (5%)

Danske Bank A/SEesti filiaal

5% (8%)

LHV Pank 8% (6%)

OP Corporate BankEesti filiaal

5% (4%)

Eraisikute laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank46% (46%)


muud 7% (5%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal6% (7%)

SEB Pank 27% (27%)

Suurimad muudatused äriühingute laenude valdkonnas puudutasid LHV Panka ja OP Corporate Bank Eesti filiaali, kes kasvatasid 2018. aastal oma turuosa vastavalt 6%lt 8%ni ja 4%lt 5%ni. Danske Bank Eesti filiaali turuosa langes 8%lt 5%ni. Suurimate turuosadega Swedbank ja SEB Pank säilitasid oma turuosa, vastavalt 38% ja 24%. Luminor Banki turuosa oli 15% äriühingute laenudest.

Valitsuse laenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank 28% (27%) SEB Pank 23% (18%)

Danske Bank A/SEesti filiaal28% (37%)


OP Corporate BankEesti filiaal

14% (7%)


Suurim osa finantseerimisasutuste laenudest on koondunud taas Swedbanki (32%). SEB Pangale kuulus 29% finantseerimisasutuste laenudest. Varem suurimat turuosa omanud Luminor Bank kaotas oma turuosa, 32%lt 25%ni.

Suurim osa eraisikutele kuuluvate laenude jäägist on jätkuvalt koondunud Swedbanki (46%) ja SEB Panka (27%). Luminor Banki turuosa oli aasta lõpus 14%. Muude pankade turuosa kasv 5%lt 7%ni on seotud eraisikute laenude jäägi kasvuga väiksemates pankades, eriti LHV Pangas, Inbankis ja TF Bank AB Eesti filiaalis.


26

Valdava osa eraisikutele väljastatud laenudest moodustavad eluasemelaenud, mille osakaal kasvas 2018. aastal veelgi, 86%lt 87%ni. Eluasemelaenude turu liider on jätkuvalt Swedbank (45%). Talle järgnesid SEB Pank (29%) ja Luminor Bank (15%). Danske Banki Eesti filiaali turuosa langes 8%lt 6%ni.

Tarbimislaenude puhul võib suurimaks muutuseks pidada turuliidri Swedbanki turuosa vähenemist 62%lt 54%ni, samuti väiksemate pankade turuosa kasvu: Inbanki turuosa kasvas 14%lt 17%ni, TF Bank Eesti filiaali oma 7%lt 9%ni ja Bigbanki oma 4%lt 6%ni.

Eraisikute tarbimislaenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Eraisikute eluasemelaenude turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Coop Pank 2% (1%)


SEB Pank 29% (28%)

Danske Bank A/S Eesti filiaal6% (8%)

Swedbank45% (45%)

muud 3% (2%)

TF Bank Eesti filiaal9% (7%)

SEB Pank 12% (11%)

Bigbank 6% (4%)

Swedbank54% (62%)

muud 0% (1%)

Inbank 17% (14%)



Krediitkaartide turul kuulus aasta lõpus kõige suurem turuosa Swedbankile (72%), talle järgnes SEB Pank (18%).


27

Keskmise laenulepingu jääk on krediidilepingu liigi vaates väga erinev. Suurim keskmine laenujääk oli aasta lõpu seisuga elamuk innisvaraga seotud laenudel: pankadega seotud krediidi andjatel keskmiselt 23 659 eurot, muudel krediidi andjatel 15 001 eurot. Sõiduki liisingu keskmine laenulepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel 10 293 eurot ja muudel krediidiandjatel 3522 eurot. Igapäevaste arveldustega seotud muu rahalise krediidi ja järelmaksuga vara ostu lepingu jääk oli pankadega seotud krediidiandjatel keskmiselt 843 eurot ja 840 eurot, muude krediidiandjate puhul 637 eurot ja 381 eurot.

9. Krediidiandjate väljastatud laenud


Turujaotus: Swedbank Liising 24%Luminor Liising AS 22%SEB Liising 19%

Eraisikutest kliente: 539 764 kehtivat lepingut

Teenuse maht: koondlaenuportfelli jääk 1,036 miljardit eurot

2018. aasta lõpus oli krediidiandja tegevusluba 51 ettevõttel. Lisaks neile tegutses turul 12 pankadega seotud krediidiandjat ja kaheksa krediidivahendajat.

Tegevusluba omavate ja erandi alusel tegutsevate krediidiandjate laenuportfelli jääk kasvas 2018. aastal 19% võrra, ulatudes aasta lõpus 1,036 miljardi euroni30. Peamine osa laenujäägi kasvust tuli pankadega seotud ettevõtetelt, kellele kuulub ühtlasi 80% krediidiandjate turust. Ülejäänud ehk 20% turust katsid krediidiandjad, kes ei ole pankadega seotud. Nende hulgas olid kõige suurema turuosaga IPF Digital Estonia (3%) ja Koduliising (2%).

Tegutsedes enamasti liisingettevõtetena, erinevad pankadega seotud krediidiandjad teistest krediidiandjatest oma laenuportfelli struktuuri ja laenutingimuste poolest.

Kõikide krediidiandjate turu jaotus laenu-portfelli jäägi alusel 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

Swedbank Liising24% (24%)

Luminor Liising22% (21%)

SEB Liising 19% (20%)

muud* 17% (17%)

Koduliising2% (3%)

LHV Finance 5% (5%)

Coop Liising 3% (3%)IPF Digital Estonia 3% (3%)

Coop Finants 5% (4%)

Keskmine laenulepingute jääk 31.12.2018 (eurodes)

10 293

13 816

23 659

843 840

3522

194

15 001

637 381

pankadega seotud krediidiandjad

muud krediidiandjad

sõidukiliising

elamu-kinnisvaraga

seotud krediit

muu varaliising

muurahalinekrediit

vara ostjärelmaksuga

30 Lisaks eraisikutele suunatud tarbimislaenudele väljastavad krediidiandjad laenusid ka äriühingutele. Nende üle Finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta. Äriühingute laenude jääk ulatus 2018. aasta lõpus 2,3 miljardi euroni. Aasta tagasi oli jääk 2,1 miljardit eurot.

* Muude krediidiandjate turuosad jagunevad järgmiselt: Creditstar Estonia AS 2%, PLACET GROUP OÜ 2%, mogo OÜ 2%, SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal 2%, Telia Eesti AS 2%, BB Finance OÜ 1%, Hüpoteeklaen AS 1%, AB Kreditex AS 1%, OÜ Citadele Leasing & Factoring 1%, Tele2 Eesti Aktsiaselts 1%, OÜ AIRES LAENUD 0%, Svea Finance AS 0%, Omega Laen AS 0%, Nordic Hypo AS 0%, Monefit Estonia OÜ 0%, BestCredit OÜ 0%, Rävala Laenud OÜ 0%, Express Credit AS 0%, AS Finora Capital 0%, ESTO AS 0%, Medicredit OÜ 0%, ALG Liisingu Aktsiaselts 0%, Credit.ee OÜ 0%, Ehital Krediit OÜ 0%, aktsiaselts Saare Kalur 0%, Baltasar Liising OÜ 0%, Mercury Credit OÜ 0%, Stokker Finance OÜ 0%, ON24 Aktsiaselts 0%, Berger Financial Group OÜ 0%, RE Invest OÜ 0%, SigmaCapital OÜ 0%, OP Finance AS 0%, aktsiaselts UUEMÕISA INVEST 0%, OÜ Nemm Auto 0%, Best Capital OÜ 0%, Aktsiaselts ESTRAVEL 0%, Saare Finants OÜ 0%, Kinnistulaen OÜ 0%, AARE AUTOPOOD OÜ 0%, Autokiirpant OÜ 0%, OÜ AAkinnisvaralaen 0%, Kemotex Finance OÜ 0%, Invest in OÜ 0%, Digiteks Osaühing 0%, osaühing LAENUKESKUS 0%, PC Finance OÜ 0%, TBB Liisingu AS 0%, Eesti Ühistuliising OÜ 0%, Bondora AS 0%, Blond Finance OÜ 0%, Sofi OÜ 0%.


28

20%

9%

46%

0%

10%

20%

40%

50%

30%

30.11.2016 30.11.2017 30.11.201812.2013 12.2014 30.11.2015

pankadega seotud krediidiandjad

muud krediidiandjad

pangad

Keskmine tarbimislaenude kulukuse määr on pankadega seotud krediidiandjatel ja muudel krediidiandjatel märgatavalt erinev. Aasta lõpu seisuga oli keskmine tarbimislaenude (liising, muu rahaline krediit ja järelmaks kokku) kulukuse määr pankadega seotud krediidiandjatel 9%, kuid muudel krediidiandjatel 46%. Pankadel oli krediidi kulukuse määr keskmiselt 20%.

Tarbimislaenude kulukuse määr

Pankadega seotud krediidiandjad

Erandi alusel tegutsevate krediidiandjate valdkonnas jagavad ülekaalukalt turgu kolme suurpanga liisingettevõtted. Aasta lõpus kuulus Swedbank Liisingule 30%, Luminor Liisingule 27% ja SEB Liisingule 24% pankadega seotud krediidiandjate laenujäägist, kokku 81% turust.

Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli jääk oli aasta lõpus 832 miljonit eurot, kasvades aastaga 21% ehk 143 miljoni euro võrra.

Pankadega seotud krediidiandjate laenuportfelli struktuur ei ole aastaga muutunud. Suurima osa krediidiandjate laenuportfellist moodustas sõiduki liising (83%), mille jääk kasvas aastaga 571 miljonilt 694 miljoni euroni.

Laenulepingute arv kasvas 7389 võrra, 217 931ni.

Pankadega seotud krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

Pankadega seotud krediidiandjate turu jaotus laenuportfelli jäägi alusel 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018571

641

694

1 2 1 12 11 11

67 76 86

37 38 40

sõidukiliising

elamu-kinnisvaraga

seotud krediit

muu varaliising

muurahalinekrediit


SEB Liising 24% (25%)

Luminor Liising27% (26%)

Swedbank Liising30% (31%)

muud 3% (3%)

Coop Liising 4% (3%)LHV Finance 6% (6%)

Coop Finants 6% (6%)



29

muud krediidiandjad

Muude krediidiandjate sektoris jaguneb valdav osa turust vähem kui poolte krediidiandjate vahel. 81% laenuportfelli jäägist kuulus aasta lõpus kümnele krediidiandjale 51st. Suurim turuosa kuulus IPF Digital Estoniale (14% muude krediidiandjate laenuportfellist) ning talle järgnesid Koduliising (13%) ja Creditstar Estonia (10%).

Muude krediidiandjate laenuportfelli jääk oli 204 miljonit eurot, kasvades aastaga 14% ehk 25 miljoni euro võrra. Suurim osa ehk 111 miljonit eurot muude krediidiandjate laenuportfellist oli väljastatud muu rahalise krediidi näol, mis on oma olemuselt tagatiseta väikelaen.

Lepingute arv kasvas 2018. aastal 35 193 võrra, moodustades aasta lõpus 321 833. Valdav osa lepingute arvu kasvust tuli liigist „muu rahaline krediit“ (kasv 32 947 võrra).

Muude krediidiandjate laenude jääk (mln eurodes)

Muude krediidiandjate turu jaotus laenu-portfelli jäägi alusel 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

31.12.2017

30.06.2018

31.12.2018

3 3 3 0 0 1

3134 35

96102

111

49 4854

sõidukiliising

elamu-kinnisvaraga

seotud krediit

muu varaliising

muurahalinekrediit


PLACET GROUP9% (8%)

Creditstar Estonia 10% (10%)

mogo 9% (9%)

IPF Digital Estonia14% (15%)

BB Finance 5% (6%)

Telia Eesti 8% (9%)

Hüpoteeklaen 5% (4%)

Koduliising13% (15%)

muud 20% (19%)

Tele2 Eesti 3% (2%)

AB Kreditex 4% (3%)



30

Lisaks tarbijakrediidi pakkujatele tegutsevad turul krediidivahendajad. Kui veel mõni aasta tagasi tegutseti tarbijakrediiditurul ennekõike krediidiandjatena, siis käesoleval ajal on krediidivahendajate tegevuslubade taotluste arv oluliselt kasvanud. 2018. aasta lõpus tegutses turul vastava tegevusloaga kaheksa krediidivahendajat, kellest neli tegutses aktiivselt. Nende nelja krediidivahendaja käive oli 2018. aasta lõpu seisuga kokku 12,5 miljonit eurot.

Krediidivahendajate suurim turuosa kuulus aasta lõpus Omaraha OÜle (83%) ning talle järgnes Ühisraha OÜ (13%).

Tarbijakrediidilepinguid vahendati kokku 19 288. Suurema osa lepingutest vahendas Omaraha OÜ.

9.1. Krediidivahendajad

Krediidiandjate ja -vahendajate käive (mln eurodes)

16

587

12

681

2017 2018

krediidivahendajad

kõik krediidiandjad ja -vahendajad kokku

9.1. Krediidivahendajad


31

Turujaotus: GFC Good Finance 53%TavexWise 24%Coop Finants 10%

Teenuse maht: maksete maht 689 miljonit eurot

Eestis tegutses 2018. aastal 13 makseasutust, nendest kolm erandiloa31 alusel.

Eesti makseasutuste vahendatud maksete maht kasvas 2018. aastal 76% võrra, maksete arv kasvas samal ajal 40% võrra. Makseid vahendati 689 miljoni euro ulatuses (aasta varem 390 miljonit eurot) ja kokku tehti 5 527 104 makset (aasta varem 3 935 065 makset).

Makseasutuste turu jaotus 2018. aasta lõpus (sulgudes 2017. aasta lõpp)

10. Makseteenused

31 Erandiluba põhineb eranditel, mis tehakse eraha teenuste osutajatele makseasutuste ja eraha asutuste seaduse § 12 põhjal.

Makseasutuste vahendatud tehingute käive (mln eurodes)

1. kvartal 2. kvartal 3. kvartal 4. kvartal

201820172016

94102 107

130

104

8173

133

168

200 200

121

2018. aastal kasvatas oma turuosa GFC Good Finance Company, maksete mahu põhjal 20%lt 53%ni. TavexWise turuosa vähenes samal ajal 43%lt 24%ni.

Maksete arvu poolest kuulus aga suurim turuosa jätkuvalt Coop Finantsile, kes vahendas 72% kõigist maksetest (aasta varem 96%).

Talveaed 2% (12%)

muud 3% (3%)

Coop Finants10% (16%)

TavexWise 24% (43%)

GFC Good Finance Company53% (20%)

Maksekeskus8% (0%)

Eurex Capital0% (6%)

10. Makseteenused

Documents

Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga · 2019. 5. 3. · Eesti finantsteenuste turg 31. detsembri 2018 seisuga 6 2. Hoiustamine2 Turujaotus: Swedbank 49% SEB Pank