EESTI HARIDUSE JA TEADUSE ANDMESIDEVÕRK EENet

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet

Majandusaasta aruanne 2012

1

EESTI HARIDUSE JA TEADUSE ANDMESIDEVÕRK EENet

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Aruandeaasta algus: 01.01.2012

Aruandeaasta lõpp: 31.12.2012

Aruandekohustuslase nimetus: Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet

Registri kood: 70005654

Aadress: Raekoja plats 14, Tartu

Telefon: 7 302 110

Faks: 7 302 111

E-post: [email protected]

Veebilehe aadress: http://www.eenet.ee



2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 3

1. OLULISEMAD TEGEVUSED JA TULEMUSED NING ASJAOLUD, MILLEL ON MÄÄRAV TÄHTSUS EENETI FINANTSSEISUNDI JA

MAJANDUSTEGEVUSE HINDAMISEL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 3

a) Akadeemilise andmesidevõrgu toimimise tagamine, ühendus Internetiga --------------------------------------- 3

b) Andmeside- ja sisuteenuste osutamine sihtgrupile ---------------------------------------------------------------------- 3

c) Infotehnoloogia kasutuse propageerimine --------------------------------------------------------------------------------- 6

d) Rahvusvaheline koostöö ja lepingud ----------------------------------------------------------------------------------------- 7

2. OLULISED SÜNDMUSED 2012. AASTAL NING EELDATAVAD ARENGUSUUNAD 2013. AASTAL ---------------------------------------- 7

EENeti teenuste uute hindade kehtestamine---------------------------------------------------------------------------------- 7

Haridus- ja teadusministeeriumi plaan kolme asutuse ühendamiseks ------------------------------------------------- 8

3. 2012. AASTAL TEHTUD JA LÄHITULEVIKKU PLANEERITUD OLULISEMAD INVESTEERINGUD -------------------------------------------- 8

4. OLULISEMAD TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE PROJEKTID NING NENDEGA SEOTUD VÄLJAMINEKUD 2012. AASTAL JA JÄRGMISTEL

AASTATEL ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 9

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ----------------------------------------------------------- 9

Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ehk ETAIS ----------------------------------------------------------------------------- 9

5. EENETI DIREKTORI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMILE NING TEGEVUS SISEAUDITI KORRALDAMISEL ---------------------------- 10

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ------------------------------------------------------------------------------------ 11

BILANSS --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 11

TULEMIARUANNE ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 12

RAHAVOOGUDE ARUANNE ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 13

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ----------------------------------------------------------------------------------------- 14

EELARVE TÄITMISE ARUANNE ----------------------------------------------------------------------------------------------- 14

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ------------------------------------------------------------------------ 15

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ------------------------- 15

Lisa 1. Raha ja pangakontod ----------------------------------------------------------------------------------------------------- 18

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ------------------------------------------------------------------------- 18

Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid --------------------------------------------------------------------------------------------------- 19

Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused -------------------------------------------------------------------------------------------- 20

Lisa 5. Materiaalne põhivara ----------------------------------------------------------------------------------------------------- 21

Lisa 6. Immateriaalne põhivara -------------------------------------------------------------------------------------------------- 23

Lisa 7. Saadud toetused ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- 24

Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük ---------------------------------------------------------------------------------------------- 26

Lisa 9. Tööjõukulud ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ 27

Lisa 10. Majandamiskulud -------------------------------------------------------------------------------------------------------- 27

Lisa 11. Muud kulud ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 28

Lisa 12. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ------------------------------------------------------------------------- 28

Lisa 13. Siirded ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 28

Lisa 14. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Lõpliku eelarve kujunemine ---------------------------------- 29

Lisa 15. Kasutusrendid ------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 29

Lisa 16. Bilansijärgsed sündmused ---------------------------------------------------------------------------------------------- 30

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE -------------------------------------------------------------------------- 31



3

TEGEVUSARUANNE

1. Olulisemad tegevused ja tulemused ning asjaolud, millel on määrav tähtsus EENeti finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

riigiasutus, mille peamine põhikirjaline eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks

vajalik infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine.

a) Akadeemilise andmesidevõrgu toimimise tagamine, ühendus Internetiga

2012. aastal jätkus Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatava projekti "Eesti

teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk" elluviimine. Selle raames käivitas

EENet

Nx10G tõrkekindla (protected) magistraalringi Tallinna ja Tartu vahel: 05.09.2012

Nx10G lõunaõlg (Tartu-Võru-Tsirguliina-Abja-Paluoja-Pärnu-Lihula-Haapsalu-Keila-

Tallinn) ja 15.11.2012 põhjaõlg (Tartu-Mustvee-Püssi-Rakvere-Tallinn);

1.11.2012 Tallinn-Pärnu 1 Gbps magistraali;

16.11.2012 Tartu-Võru 1 Gbps magistraali;

21.11.2012 Tartu-Tõravere 1 Gbps magistraali;

26.11.2012 Võru-Pärnu 1 Gbps magistraali.

01.03.2012 allkirjastasid EENet ja Televõrgu AS optilise magistraalvõrgu 10-aastase

kasutusõiguse ostu lepingu.

Jätkus 01.04.2009 alanud GN3 projekt, mis haldab teaduse- ja hariduse ülikiiret

magistraalvõrku GÉANT. Projekti partneriteks on 32 Euroopa teadus- ja haridusvõrku 36

riigis (sh Eestis EENet), DANTE ja TERENA.

19.07.2012 vahetas DANTE EENeti abiga Tallinnas välja GÉANTi ruuteri, mille käigus

tõsteti Eesti akadeemilise võrgu varuühendus GÉANT võrku seniselt 1 Gbps-lt 10 Gbps-le.

Magistraalvõrgu toimimisega võib rahule jääda: aastaga toimus ainult kaks olulisemat

ootamatut katkestust: 16.10.2012 kell 9:39-12:11, mil GÉANTi võrgus oli Tallinn-

Kopenhaagen kanalil fiiber katki ja Tallinn-Riia varukanali Riia ruuteritel riistvaraprobleem,

mistõttu toimis küll Eesti-sisene võrk, aga puudus välisühendus. 9.08.2012 päeval halvas ühe

teadusasutuse võrgus tehtud konfigureerimisviga välisühenduse ajutiselt ka teiste

võrgukasutajate jaoks.

b) Andmeside- ja sisuteenuste osutamine sihtgrupile

EENet osutas haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele erinevaid telekommunikatsiooni-

teenuseid, mille kirjeldused on avaldatud lehel http://www.eenet.ee/EENet/teenused.html



4

Teenuste töö on monitooritud, jälgimise all on nii ühenduste ja serverite tehnilised

parameetrid kui teenuste kasutajaliidesed; kõik tõrked logitakse, vajadusel informeeritakse

administraatorit.

Vastavalt asutuste tellimustele on jooksvalt käivitatud uued ühendused ja teenusekontod,

suletud mittevajalikud, jagatud jooksvalt konsultatsioone, lahendatud tehnilisi ja

turvaprobleeme.

Teenuste osutamise kohta kehtis 31.12.2012 seisuga 1088 tähtajatut teenuslepingut (1.1.2012

seisuga 1079 lepingut). Aastaga vormistati 65 uut teenuslepingut ja 34 püsiühendus-, 20 e-

posti-, 114 serveriruumi-, 13 domeeni-, 10 sertifikaatide, 8 serveriteenuse ning 2 TAATi lisa.

Lõpetati 56 teenuslepingut, 24 püsiühendus-, 36 e-posti-, 80 serveriruumi- ja 18

domeeniteenuse lisa.

Järgnevalt on esitatud andmed iga teenuse kasutusmahtude ja 2012. aastal toimunud

olulisemate uuenduste kohta.

Interneti püsiühendus, eduroam

Seisuga 31.12.2012 oli akadeemilisse võrku püsiühendatud 276 asutust, aasta varem 274.

1 Gbps ühenduse akadeemilisse võrku said 2012. aastal Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Kääpa

Põhikool, Tartu Maarja Kool, Võru Kunstikool, Hariduse Tugiteenuste Keskus, MTÜ Uus

teater, Vanalinna Hariduskolleegium, TTÜ Tartu Kolledž. 100 Mbps ühenduse said Tartu

Lastekunstikool, Tiigi Seltsimaja, Tartu I Muusikakool, Sisekaitseakadeemia Politsei- ja

piirivalvekolledži Paikuse kool. 10 Mbps juurdepääsu said Türi Kultuurimaja ja Muusikakool

ning 30 Mbps Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool.

6 asutust on liitununud eduroamiga, mis võimaldab rändlust teadus- ja haridusvõrkudes.

09.05.2012 lisandus eduroami kaardile kaks uut linna - Pärnu ja Viljandi. 24.05.2012 sai

eduroam 10 aastaseks.

Eesti teadusarvutuse infrastruktuuri arvutusvõimsuste ja vajalike tugiteenuste

arendamine

2012. aasta jooksul tegi EENeti kobararvutil 6 asutust 57847 arvutustööd, mis kasutasid

kokku 580458 tundi arvutusaega.

Jätkus Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri ETAIS käivitamise projekt, mille raames

hangitakse ning tehakse Eesti teadlastele kättesaadavaks suurteks eksperimentideks ja

teadustööks vajalik arvutus- ning salvestusressurss.

Asutustevaheliseks autentimiseks on käivitatud Eesti akadeemilise autentimise ja

autoriseerimise infrastruktuur TAAT, valmimas on kontode haldamise portaal, valmistatud

ette ressursside liitmine EGI infrastruktuuriga. TAATi abil saavad teadus- ja haridusasutuste

töötajad ja õppurid ennast turvaliselt autentida teadus- ja haridusalaste teenuste kasutamiseks.

14.06.2012 toimus Tartus TAAT avaüritus. TAATiga on liitunud või testimisel 6

identiteedipakkujat ja 5 teenust.



5

Veebimajutusteenus

Seisuga 31.12.2012 oli veebimajutusserveris nw.eenet.ee 502 asutusel/projektil 532

veebimajutuskontot, millest igaüks võimaldab luua kuni 3 veebi. Teenust kasutavate asutuste

arv on üsna stabiilne (vähenemine aastaga vaid 3%), kuigi asutustel oleks võimalik veebi ka

tasuta HAVIKEse keskkonnas ehitada. Niisiis on selline suuremat tehnilist pädevust eeldav ja

vabaltvalitavaid võimalusi pakkuv teenus jätkuvalt sihtgrupile vajalik.

Novembris täiendas arendusmeeskond serveri riistvara.

Postkastiteenus

Seisuga 31.12.2012 kasutas postkastiteenust 355 asutust, kellel oli kokku 7018 aktiivset e-

postkasti EENeti serveris mail.edu.ee. Postkastide koguarv on pidevalt kasvanud, teenust

kasutavate asutuste arv aastaga vähenenud 6 asutuse võrra.

Märtsis ja aprillis uuendas arendusmeeskond postiserveri mail.edu.ee tarkvara ja veebiliidest

http://webmail.edu.ee. Tulemusena on postkastide kasutamine mugavam ja turvalisem:

lisandunud on kolmas postikeskkond Roundcube, uued importimis- ja eksportimisvõimalused,

popup-vabad sertifikaadid, uued juhendid. Korduvalt hoiatati postkastikasutajaid võrgus

levivate petukirjade eest, millega üritatakse kontode juurdepääsuandmeid hankida. 6.06.2012

käivitas EENet postiserveris IPv6 teenused ning sellest ajast võtab server kirju vastu ja saadab

neid IPv6 kaudu.

Hariduse Virtuaalkeskkond HAVIKE

HAVIKEses on 31.12.2012 seisuga 325 asutusel kokku 344 kontot (aasta varem 280 asutusel

296 kontot).

Alates 27.06.2012 on HAVIKEses käigus arendusmeeskonna loodud veebirakenduste

uuendamise kahe-etapiline süsteem. Novembris uuendas EENet HAVIKEses pakutava nelja

veebirakenduse tarkvaraversioone.

Postiloendite teenus

31.12.2012 oli EENeti serveris lists.eenet.ee 1178 postitusloendit ehk listi, aasta varem 1246.

Teenust kasutab 359 asutust.

Aprillist juunini viidi läbi vanemate listide inventuur, mille käigus kustutati 230

mittevajalikku listi.

Domeeniteenus

Akadeemiliste domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ja vil.ee alla on kokku registreeritud 792

kolmanda taseme alamdomeeni, neist 675 edu.ee, 60 org.ee, 29 vil.ee ja 28 lib.ee

alamdomeeni, registris on ka 9 täpitähtedega alamdomeeni. 2012. aastal registreeriti kokku 50

uut akadeemilist domeeninime, neist 38 edu.ee, 8 org.ee ja 4 vil.ee alla.



6

EENet on 653 .ee domeeni registripidaja, teenust kasutab 396 asutust (01.01.2012 seisuga 638

domeeni 402 asutusel). EENeti vahendusel registreeritud .ee domeenidest 17 sisaldab

täpitähti.

Teenused koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega

Jätkus viljakas koostöö Tiigrihüppe Sihtasutusega: EENeti poolt välja arendatud

multimeediaserverile pakkus EENet garantiiteenust vastavalt lepingule kuni 11.12.2012;

lisaks on EENeti serverites majutatud Koolielu portaal, selle arhiiv, sihtasutuse uus koduleht,

mitmed erinevad õppekeskkonnad (opetaja.edu.ee, bio.edu.ee, VIKO, Wiris, IVA,

KooliPlone, PETS jt). Tiigrihüppe Sihtasutus toetab ka HAVIKEse käigushoidmist.

Serveris viko.edu.ee kasutab 124 kooli virtuaalset õpikeskkonda VIKO.

Serveris opetaja.edu.ee asuvad 94 õppematerjalide kontot 46 erinevast koolist. 20.01.2012

tõstis EENet õpetajatele õppematerjalide jaoks antava kettaruumi mahtu 500 MB-lt 1 GB-ni.

Serveris zope.eenet.ee on 7 koolil KooliPLONE instants ja 17 koolil õpihaldussüsteemi IVA

instants. Juunis toimus KooliPLONE kontode inventuur, mittevajalikud suleti.

25.04.2012 vahetas EENet välja storage serveri tarkvara, mille tulemusena on edaspidi

stabiilsemad Eesti Teadusagentuuri ja Tiigrihüppe Sihtasutuse jaoks osutatavad neli teenust.

Sertifikaatide teenused

EENet liitus 2012. aastal TERENA sertifikaatide teenusega (TCS). Koostöös TERENA ja

maailma ühe suurima sertifitseerimiskeskusega Comodo CA Limited väljastati asutustele 42

sertifikaati, teenusega on liitunud 11 asutust.

Balti Gridi sertifitseerimiskeskuse teenuseid kasutab 16 asutust. Keskus allkirjastas aasta

jooksul 169 kasutaja- ja 81 seadmesertifikaati, tühistati neli sertifikaati.

Videoülekandeteenus

Aasta jooksul osutati videoülekande/salvestusteenust 22 korral, tellijateks olid 11 asutust

(2011. aastal 13 asutuse tellimusel kokku 39 korral).

Muud serveriteenused

5 asutust kasutab tasulist serverimajutust, majutatud on 10 serverit. Muud, majutust mitte-

sisaldavat serveriteenust kasutab 2 asutust.

c) Infotehnoloogia kasutuse propageerimine

Üheteistkümnendal arvutijoonistuste võistlusel "Eesti - mereriik", mille EENet korraldas koos

Eesti Meremuuseumi ja Eesti Mereakadeemiaga, osales 4982 arvutijoonistust 4382 autorilt

195 koolist, juhendajaid oli 194.



7

Jätkusid varasemate võistluste parimate piltide näitused erinevates Eesti paikades.

Jätkusid loodus- ja kultuurhariduslikud otseülekanded, kus EENet ühena paljudest partneritest

osaleb oma videoserveriga (Käsmu rannakaamera, kotkaste söödaplats, merikotkas, must-

toonekurg, väike-konnakotkad, Alutaguse metsakaamera, kalakotkad, hallhülged,

metsloomade toidukoht, talilinnukaamera).

Alates 24.04.2012 toimib eraldi veebileht www.eenet.ee/EENet/kaamerad kõigi käigusolevate

loodusülekannete vaatamiseks.

23.11.2012 ilmus EENeti infoleht, mis saadeti kõigi teenuslepinguga asutuste kontakt-

isikutele.

Detsembrist alates on EENeti veeb muudetud mobiiltelefonisõbralikumaks.

EENeti nädalaaruanded on jätkuvalt avalikud: http://www.eenet.ee/aruanded/

Jooksvaid uudiseid avaldas EENet oma veebilehel http://www.eenet.ee/EENet/uudised, saatis

neid sõltuvalt sisust ja vastavalt vajadusele teenuste kasutajatele, Koolielu portaali,

ajakirjandusele, muudesse kanalitesse.

d) Rahvusvaheline koostöö ja lepingud

EENet on kahe rahvusvahelise akadeemilisi võrke koondava organisatsiooni ja Euroopa

Griidi Infrastruktuuri liige:

CEENet - Kesk- ja Ida-Euroopa Võrguassotsiatsioon, Central and Eastern European

Networking Association (alates 1994)

TERENA - Üle-Euroopaline Teaduse ja Hariduse Andmesidevõrkude Assotsiatsioon,

Trans-European Research and Education Networking Association (alates 1996)

EGI - Euroopa Griidi Infrastruktuur, European Grid Infrastructure (alates 2010)

2012. aastal kehtis 9 välislepingut: 5 lepingut DANTEga (Delivery of Advanced Network

Technology to Europe) erinevate välisühendusega seotud teenuste saamise ja osutamise

kohta, lisaks lepingud RIPE NCC-ga IPv4 numbrite kasutamise, GN3-ga projektis osalemise

kohta, NDGF NGI-ga Operation level agreement, ja TERENAga sertifikaaditeenuse leping.

Seoses osalemisega Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatavates projektides

on EENet saanud 2012.a. soetada ligi 2,3 miljoni euro väärtuses põhivara, mis on parandanud

asutuse bilansilisi näitajaid ja suurendanud infotehnoloogilise taristu veelgi stabiilsemat

toimimist.

2. Olulised sündmused 2012. aastal ning eeldatavad arengusuunad 2013. aastal

EENeti teenuste uute hindade kehtestamine

Direktori 3. mai 2012 käskkirjaga nr 1-4/11 kehtestati EENeti teenustele uued hinnad. Sellega

seoses on vajanud muutmist ja täiendamist asutustele arvete esitamise süsteem.



8

Haridus- ja teadusministeeriumi plaan kolme asutuse ühendamiseks

Haridus- ja teadusminister moodustas oma 04.09.2012 käskkirjaga nr 450 komisjoni EENetis

tegevusanalüüsi läbiviimiseks. Vastavalt 11.09.2012 kohtumisel kokkulepitule koostas EENet

ja saatis 19.09.2012 komisjonile põhjaliku 44-leheküljelise andmestiku EITSA soovide lõikes

ning esitas koopiad soovitud lepingutest, korraldavatest dokumentidest, aruannetest ja

prognoosidest.

25.10.2012 saatis Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeeriumile

kooskõlastamiseks ministri käskkirja "Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu tegevuse

lõpetamine" eelnõu.

HTM kantsler kinnitas 24.01.2013 EENeti töötajatega kohtudes, et Haridus- ja

Teadusministeerium kavandab ühendada Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA),

Tiigrihüppe Sihtasutuse ning Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu ühtseks

organisatsiooniks, mis luuakse EITSA baasil. EENet kui riigiasutus juriidiliselt lõpetatakse,

kuid kõik EENeti kohustused, varad, kaubamärgid, lepingud lähevad üle ühend-sihtasutusele,

töö jätkub Tartus.

3. 2012. aastal tehtud ja lähitulevikku planeeritud olulisemad investeeringud

EENet kuulutas 2012. aastal välja 10 suuremat riigihanget, jätkus ja jõudis lõpule 2011. aastal

alanud kiudoptiliste liinide hanke menetlus. Viie hanke puhul toetas rahastamisega Euroopa

Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond:

Hange

Kas toetatud EL Euroopa

Regionaalarengu Fondi

poolt?

Viitenumber 139141: Switchi ost -

Viitenumber 139072: GPGPUdega arvutusserverite ost -

Serveri ost (pakkumise kutse 15.11.2012) -

Viitenumber 137020: Andmehoidla ost -

Viitenumber 137040: Magistraalvõrgu ruuterite kaasajastamine ja

laiendamine

-

Viitenumber 135995: Seadmete ja komponentide ost olemasoleva jah



9

infrastruktuuri osade ühendamiseks

Viitenumber 134537: Keskteenuste serverite ja võrguseadme ost jah

Võrguseadmete ost (pakkumise kutse 22.05.2012) -

Viitenumber 132128: Optilise magistraalvõrgu seadmete ost jah

Viitenumber 132257: Optilise magistraalvõrgu switchide ja optiliste

moodulite ost

jah

Viitenumber 129510: Kiudoptiliste liinide 10-aastase kasutusõiguse

ost

jah

Seoses osalemisega Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi toetatavates projektides

tuleb 2013.a. projekti "Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk" raames

välja kuulutada riigihanked veel kahe kanali fiiberoptilise kiu kasutusõiguse ostuks ning

juurde tuleb hankida optika seadmeid ja komponente kokku ligi 225 tuhande euro eest.

4. Olulisemad teadus- ja arendustegevuse projektid ning nendega seotud väljaminekud 2012. aastal ja järgmistel aastatel

EENet ei ole teadus- ja arendusasutus Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3.

mõttes ega osale teadusteemade ega uurimisprojektide täitmises.

Küll aga on EENeti ülesandeks arendada ja pakkuda teadus- ja arendusasutustele vajalikku

infrastruktuuri. Seejuures on EENeti ülesanne kahe Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi

(https://www.etis.ee/Portaal/infrastruktuur.aspx) objekti loomine:

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk

Projekti "Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk" eesmärk on luua Eesti

teadus- ja arendustegevuse tarbeks kogu Eestit kattev kaasaegne optiline magistraalvõrk ja

seda viib ellu EENet. Projekt algas 1. juulil 2011 ja kestab 31. detsembrini 2013.

Projekti infoleht: http://www.eenet.ee/EENet/optikavork

Projektiga seotud väljaminekutest 2012. aastal annab ülevaate raamatupidamise aastaaruande

Lisa 7.

Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ehk ETAIS

Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri ETAIS projekti raames hangitakse ning tehakse Eesti

teadlastele kättesaadavaks suurteks eksperimentideks ja teadustööks vajalik arvutus- ning

salvestusressurss.



10

Projekti partneriteks on Tartu Ülikool, EENet, Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja

Bioloogilise Füüsika Instituut; projekti toetab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.

Projekti infoleht: http://www.etais.ee

Projektiga seotud väljaminekutest 2012. aastal annab ülevaate raamatupidamise aastaaruande

Lisa 7.

5. EENeti direktori hinnang sisekontrollisüsteemile ning tegevus siseauditi korraldamisel

EENeti sisekontrolli süsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab direktor. EENeti

struktuuris ei ole ette nähtud siseaudiitorit. 2012.a. majandusaasta aruannet auditeerib

Audiitorbüroo ELSS AS. EENetile seatud eesmärkideni jõudmise majandusliku otstarbekuse

tagamiseks toimuvad iganädalased regulaarsed koosolekud, kus osalevad direktor,

osakonnajuhatajad, majandusala juhataja ja vajadusel ka finantsjuht-pearaamatupidaja.

Direktorina hindan EENeti sisekontrollisüsteemi tõhusaks. Asutuse eesmärgid saavutatakse,

finantsaruanded on koostatud korrektselt ja järgitakse kehtivaid õigusakte ja regulatsioone.



11

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS Lisa 31.12.2012 31.12.2011

eurodes

Varad

Käibevara

Raha ja pangakontod 1 117 696 2 411 710

Muud nõuded ja ettemaksed 4 251 730 306 600

Käibevara kokku

369 426 2 718 310

Põhivara

Muud nõuded ja ettemaksud 4 3 815 3 815

Materiaalne põhivara 5 2 592 863 205 895

Põhivara kokku

2 596 678 209 710

Varad kokku

2 966 104 2 928 020

Kohustused ja netovara

Lühiajalised kohustused

Võlad hankijatele

25 653 26 011

Võlad töötajatele

17 655 13 522

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4 36 739 2 358 494

Kohustused kokku

80 047 2 398 027

Netovara

Eelarvesse kuuluv netovara

529 992 730 265

Aruandeperioodi tulem 2 356 065 -200 272

Eelarvesse kuuluv netovara kokku

2 886 057 529 992

Kohustused ja netovara kokku

2 966 104 2 928 020



12

TULEMIARUANNE Lisa 2012 2011

eurodes

Tegevustulud

Saadud toetused 7 2 994 653 56 037

Kaupade ja teenuste müük 8 103 196 92 443

Muud tulud 7 456 1 278

Kokku

3 105 306 149 757

Tegevuskulud

Tööjõukulud 9 -504 981 -396 179

Majandamiskulud 10 -688 996 -731 583

Muud tegevuskulud 11 -500 385 -23 912

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus 12 -320 294 -153 296

Kokku

-2 014 656 -1 304 970

Tegevustulem

1 090 650 -1 155 213

Finantstulud ja –kulud

Muud finantstulud ja –kulud

5 5

Aruandeperioodi tulem 13 1 090 655 -1 155 208

Netofinantseerimine eelarvest 13 1 265 410 954 936

Aruandeperioodi tulem ja siirded kokku 13 2 356 065 -200 272



13

RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa 2012 2011

eurodes

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem

1 090 650 -1 155 213

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12 320 294 153 296

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 11 475 309 0

Tulu põhivara sihtfinantseerimisest 7 -2 346 025 0

Põhivara sihtfinantseerimise ümberkanne

tegevuskulude sihtfinantseerimiseks 7 -22 255 0

Korrigeeritud tegevustulem

-482 027 -1 001 917

4

174 787 Põhitegevusega seotud käibevarade

netomuutus 54 870

Põhitegevusega seotud kohustuste

netomuutus 6 134 -12 035

Kokku rahavood põhitegevusest

-421 023 -839 165

Rahavood investeerimisest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse

põhivara soetamisel 5,6 -3 182 571 -37 096

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 7 44 165 2 324 114

Laekunud intressi ja muu finantstulu 5 5

Kokku rahavood investeerimisest

-3 138 401 2 287 024

Rahavood finantseerimisest

Rahalised siirded 13 1 265 410 894 614

Kokku rahavood finantseerimisest

1 265 410 894 614

Puhas rahavoog

-2 294 014 2 342 473

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 1 2 411 710 69 237

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 117 696 2 411 710

Raha ja selle ekvivalentide muutus

2 294 014 2 342 473



14

NETOVARA MUUTUSTE

ARUANNE

eurodes

Lisa Akumuleeritud

tulem

Saldo 31.12.2010

790 586

Siire tulemi

elimineerimisest 13 -260 594

Saldo 31.12.2011

529 992

Siire tulemi

elimineerimisest 13 2 356 065

Saldo 31.12.2012

2 886 057

EELARVE TÄITMISE

ARUANNE eurodes 2012 esialgne

eelarve

2012 lõplik

eelarve

(lisa 14)

2012 tegelik

eelarve

täitmine

Tegelik

täitmine

miinus lõplik

eelarve

Üle viidud

2013 aastasse

A B C C-B D

Raha ja selle ekvivalendid aasta

alguses*

- - 2 411 710 - -

Tulude laekumine

32 Kaupade ja teenuste

müük

113 068 368 599 368 599 0 0

35 Saadud toetused 3 998 625 369 625 369 0 0

Tulude laekumine kokku 117 066 993 968 993 968 0 0

Kulude tasumine

15 Materiaalsete ja

immateriaalsete

varade soetamine ja

renoveerimine

-225 138 -450 276 -3 239 422 -2 789 146

-32 188

4 Eraldised -377 080 -377 080 -377 080 0 0

5 Tegevuskulud

Muud kulud

-584 538

0

-1 464 230

0

-935 840

-1050

528 390

0

0

0

Kulude tasumine kokku -1 186 756

-2 291 586 -4 553 392 -2 261 806 -32 188

Riigikassast saadud siirded* 1 265 410

Raha ja selle ekvivalendid aasta

lõpus*

117 696



15

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtuvalt Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjade p.1.3.3. nõuetest, mille

kohaselt koostab valitsemisala üksus oma raamatupidamise aastaaruande sarnaselt

riigiraamatupidamiskohustuslastele kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirja § 11

nõuetega. Seega on tegemist eriotstarbelise aruandega, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes

Haridus- ja Teadusministeeriumi siseselt.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja

riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised

finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid)

ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad

Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise

üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Raamatupidamise aastaaruande arvestus- ja esitusvaluutaks on euro. Aruanne on koostatud

eurodes.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel arvelduskonto jääki Swedbankìs ja

Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevate toetuste kontode ja tulukonto jääki.

Muud nõuded

Muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid

kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt

laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi,

arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 alates 1917,30 eurost). Varad, mille

soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kantakse vara

soetamisel/kasutuselevõtmisel kulusse ja vajadusel registreeritakse väheväärtusliku vara

registris. Väheväärtusliku vara registrisse lähevad varad alates 26.04.2012.a. 320 eurost kuni

1999,99 euroni. Väheväärtuslike varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara

soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a

põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis

kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivara rekonstrueerimis-

väljaminekud liidetakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset



16

meetodit. Lähtudes üldjuhul järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest. Kui tegemist on

erandliku põhivaraga, siis määrab EENeti direktor käskkirjaga vara kasuliku eluea.

Hooned ja rajatised 20 aastat

Masinad ja seadmed 4 aastat

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 3 aastat

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 5 aastat

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe

aasta ja soetusmaksumusega alates 2000,00 eurost (kuni 31.12.2010 alates 1917,30 eurost).

Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset

meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

Tarkvara 2 aastat

Renditud varad

Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval

ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutatehingutest saadud

kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kuid on ka teenuseid, mille eest arveid

esitatakse vastavalt sõlmitud lepingutele 1 kord aastas, (nt 1-50 e-postkasti majutus EENeti

serveris maksab kliendile 19,20 eurot aasta.) siis nende aastaste teenusearvete puhul tulude

aastasisest periodiseerimist ei toimu.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad

maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade soetusmaksumusena.



17

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud

toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus,

et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab

aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse

sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu eraldi.Tegevuskulude sihtfinantseerimise

kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest

kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega).

Siirded ja netovara

Riigi rahalisi vahendeid haldab Rahandusministeeriumi koosseisus olev Riigikassa osakond,

kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud

raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste

riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude

vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline

siire Riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse netovarade

muutusena.



18

Lisa 1. Raha ja pangakontod

eurodes

31.12.2012 31.12.2011

Tulukonto 58 037 31 654

Toetuste kontod 54 561 2 372 107

Vahendid Riigikassas kokku 112 598 2 403 761

Arvelduskonto Swedbankís 5 098 7 949

Raha ja pangakontod kokku 117 696 2 411 710

Selgitus: EENetil on Rahandusministeeriumi kontsernikonto koosseisus virtuaalkonto majandustegevusest saadava

tulu kajastamiseks ja ka virtuaalkontod toetuste kajastamiseks. Lisaks sellele omab EENet rahandusministri loal

arveldusarvet Swedbankís. Arveldusarve on EENetil kasutuses seoses Euroopa Komisjoni VII raamprogrammi

jätkuprojektiga GN3.

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

eurodes

A. Nõuded ja kohustused

konto

103000

konto

103799

konto

201000

kontogrupp

2030

Seisuga 31.12.2012

Riigiraamatupidamiskohustuslased 0 61 186 0 36 739

Kohalikud omavalitsused 2 0 0 0

Muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud 27 0 0 0

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

3 517 0 4 332 0

Avaliku sektori üksused kokku 3 546 61 186 4 332 36 739

Sidusüksused 1 299 0 0 0

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 4 844 61 186 4 332 36 739

Seisuga 31.12.2011


Kohalikud omavalitsused 22 0 0 0

Muud avalik- õiguslikud juriidilised isikud 51 0 0 0

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

179 0 14 204 0

Avaliku sektori üksused kokku 252 39 820 14 204 33 992

Sidusüksused 1 278 0 0 0




19

B. Tulud ja kulud 2012 2011

Tegevus-

tulud

Tegevus-

kulud

Tegevus-

tulud

Tegevus-

kulud


Kohalikud omavalitsused 9 089 28 785 9 830 24 276

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 3 140 1 197 1 696 850

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad 36 318 60 996 34 853 162 852

Avaliku sektori üksused kokku 52 436 91 058 50 333 188 044

Sidusüksused 198 9 981 205 13 059


Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid

eurodes

Maksunõuded ja -kohustused

Lühiajalised

nõuded

Lühiajalised

kohustused

Seisuga 31.12.2012

Käibemaksu ettemaks

28 470

0

Ettemaksukonto jääk

32 716 0

Sotsiaalmaks 0 21 189

Üksikisiku tulumaks 0 11 956

Töötuskindlustusmakse 0 2 601

Kogumispensioni makse 0 702

Erisoodustuste t/m kohustus 0 291

Kokku: (lisa 4) 61 186 36 739

Seisuga 31.12.2011

Ettemaksukonto jääk

39 820 0,00

Sotsiaalmaks 0 19 697

Üksikisiku tulumaks 0 11 131

Töötuskundlustusmakse 0 2 363

Kogumispensioni makse 0 392

Erisoodustuste t/m kohustus 0 409

Kokku: (lisa 4) 39 820 33 992



20

Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused

eurodes

31.12.2012 31.12.2012 31.12.2011 31.12.2011

Lühiajaline

osa

Pikaajaline

osa

Lühiajaline

osa

Pikaajaline

osa

Muud nõuded ja makstud ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 12 997 0 2 340 0

Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa 7) 56 617 0 11 608 0

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) 61 186 0 39 820 0

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 120 930 3 815 252 832 3 815

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 251 730 3 815 306 600 3 815

Muud kohustused ja saadud ettemaksed

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 3) 36 739 0 33 992 0

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 7) 0 0 2 324 502 0

Muud kohustused ja saadud ettemaksed

kokku:

36 739 0 2 358 494 0

Selgitus: Ettemakstud tulevaste perioodide kulude lühiajalise osa sees on kajastatud summas 113 925 eurot

rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaks DANTE LTD´le (Delivery of Advanced Network Technology).

Ettemaks on tekkinud seoses 2013.a. I kvartali arvete tasumisega 2012.a. IV kvartalis (lepingujärgne kohustus).

Samuti on ettemaks tekkinud seoses Euroopa Komisjoni poolt finantseeritavate allahindlustega, mis jõuavad

EENetti kreeditarvetana teenuste eest. Ka võrreldaval 2011. aastal kujunes ettemaks sarnaselt.

Ettemakstud tulevaste perioodide kulude pikaajalise osa moodustab Tartu LV linnavarade osakonnale tehtud

lepingujärgne ettemakse (tagatisraha) ruumide ühe kuu rendi ulatuses 1 578 eurot. Ettemakse tehti seoses

renditud pinna suurendamise ja lepingu uuendamisega. Vt ka lisa 15. Samuti moodustab ettemakstud tulevaste

perioodide kulude pikaajalise osa Eesti Interneti Sihtasutusele tasutud lepingujärgne tagatisdeposiit 2 237 eurot,

et EENet saaks olla registripidaja .ee domeenide registreerimisel.



21

Lisa 5. Materiaalne põhivara

eurodes

Aruandeaasta

liikumised

2012 aasta

Hooned ja

rajatised

Konto

155109

Masinad ja

seadmed

Konto

155400

Info-

ja

kommunikatsio

oni-tehnoloogia

Konto 155500

Muu põhivara

Konto 155600 Kokku

Bilansiline väärtus

perioodi alguses

Soetusmaksumus 17 977 50 961 736 640 145 168 950 746

Akumuleeritud kulum -14 008 -40 025 -598 082 -92 736 -744 851

Jääkväärtus 3 969 10 936 138 558 52 432 205 895

Aruandeperioodi

liikumised

Soetused ja parendused 1 960 833 1 892 744 538 0 2 707 262

Amortisatsioon (vt lisa

12) -163 955 -6 756 -131 808 -17 775 -320 294

Mahakandmine

soetusväärtuses 0 0 -5 388 0,00 -5 388

Mahakantud vara kulum

0

0

5 388

0,00

5 388

Liikumised kokku 1 796 878 -4 864 612 730 -17 775 2 386 968


perioodi lõpus

Soetusmaksumus 1 978 810 52 853 1 475 790 145 168 3 652 620

Akumuleeritud kulum -177 963 -46 781 -724 502 -110 511 -1 059 757

Jääkväärtus 1800 847 6 072 751 288 34 657 2 592 863

Selgitus: EENet osaleb perioodil 01.07.2011-31.12.2013 kahes Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi

toetatavates projektides: `Èesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk`` ja `Èesti Teadusarvutuste

Infrastruktuur``.

Projekti „Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk“ raames kuulutati 07.12.2011 välja riigihange

``Kiudoptiliste liinide 10-aastase kasutusõiguse ostuks`` summas 1 956 223 eurot ilma käibemaksuta. Edukaks

pakkujaks osutus Televõrgu Aktsiaselts, ning soetus toimus märtsis 2012.

Veel soetati sama projekti raames 2012. aastal:

*Optilise magistraalvõrgu switchid ja optilised moodulid summas 46 466 eurot.

*Optilise magistraalvõrgu seadmed summas 264 900 eurot.

*Seadmed ja komponendid olemasoleva infrastruktuuri osade ühendamiseks summas 155 421 eurot.

*Projekti `Èesti Teadusarvutuste Infrastruktuur`` raames soetati Keskteenuste serverid ja võrguseadmed summas

46 490 eurot.

Eespool nimetatud 5 riigihanget rahastati 95% ulatuses Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest

ja 5% oli EENeti poolne omafinantseering.

2012.a. soetas EENet talle eraldatud investeeringutest veel:

*Andmehoidla summas 119 884 eurot.

*Seadmed magistraalvõrgu ruuterite kaasajastamiseks ja laiendamiseks summas 89 839 eurot



22

*Virtuaalserverite serveri summas 4 715 eurot

*Serverivõrgu switchide komplekti summas 4 715 eurot

*Fiiberoptilised kaablid (Raekoja plats - HTM ja Raekoja plats - Lossi tn) summas 4 610 eurot

*Cisco Wireless Controlleri summas 3 377 eurot

*Videokaamera summas 2562 eurot

Ja lisaks tehti parendusi seadmetele 8060 euro eest: masinatele ja seadmetele tehti parendusi 1 892 euro eest-

katkematu toitepinge allikal vahetati välja akud ja tiivik; info-ja kommunikatsioonitehnoloogilistele seadmetele

lisati võrgukaarte, mälusid, kõvakettaid 6 168 euro eest.

EENeti põhivarade aastainventuur viidi läbi seisuga 01.11.2012. Inventuuri komisjon tegi ettepaneku kanda maha 2

ühikut põhivarasid soetusmaksumusega 5 388 eurot ja jääkväärtusega 0 eurot. 2011.a. aastainventuuriga kanti maha

1 ühik materiaalset põhivara ja 1 ühik immateriaalset põhivara, kokku soetusmaksumusega 7 478 eurot ja

jääkväärtusega 0 eurot.

2011.a. täiendas EENet oma seadmebaasi 9 uue põhivara võrra sh. 8 serveri ja1videokonverentsi seadme statiiviga

summas 37 096 eurot.

Aruandeaasta

liikumised

2011 aasta

Hooned ja

rajatised

Konto

155109

Masinad ja

seadmed

Konto

155400

Info-

ja kommunikat-

sioonitehnoloo-

gia Konto

155500

Muu põhivara

Konto 155600 Kokku


perioodi alguses

Soetusmaksumus 17 977 55 712 712 989 131 723 918 401


Jääkväärtus 4 869 18 682 241 993 55 529 321 073

Aruandeperioodi

liikumised

Soetused ja parendused 0,00 0,00 23 651 13 445 37 096

Amortisatsioon (vt lisa

12) -900 -7 745 -127 087 -16 542 -152 274

Mahakandmine

soetusväärtuses 0,00 -4 751 0,00 0,00 -4 751

Mahakantud vara kulum 0,00 4 751 0,00 0,00 4 751

Liikumised kokku -900 -7 745 -103 436 -3 097 -115 178


perioodi lõpus

Soetusmaksumus 17 977 50 961 73 6640 145 168 950 746


Jääkväärtus 3 969 10 936 138 558 52 432 205 895



23

Lisa 6. Immateriaalne põhivara

eurodes

2012 2011

Immateriaalne põhivara

Tarkvara

Konto

156000

Tarkvara

Konto

156000

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 0 2 727

Akumuleeritud kulum 0 -1 704

Jääkväärtus 0 1 023

Aruandeperioodi liikumised

Soetus 0 0

Amortisatsioon (vt lisa 12) 0 -1 023

Mahakandmine soetusväärtuses 0 -2 727

Mahakantud vara kulum 0 2 727

Liikumised kokku 0 -1 023

Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 0 0

Akumuleeritud kulum 0 0

Jääkväärtus 0 0



24

Lisa 7. Saadud toetused

eurodes

Jääk perioodi alguses

Arvestatud

tulu

Toetuste

laekumine(+)

/ tagastus(-)

Jääk perioodi lõpus

Saadud toetused 2012 Nõuded

(lisa 4)

Saadud

ettemaksed

(lisa 4)

Nõuded

(lisa 4)

Saadud

ettemaksed

(lisa 4)

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks:

Projekt GN3 0 387 6 672 3 666 2 619 0

Projekt Optiline

magistraalvõrk 9 639 0 31 077 29 555 11 161 0

Projekti Optiline

magistraalvõrk

kaasfinantseerimine 1 134 0 3 656 3 477 1 313 0

Projekti Optiline

magistraalvõrk

käibemaksu

finantseerimine

tegevuskuludeks 0 0 444 224 444 224 0 0

Projekti Optiline

magistraalvõrk

käibemaksu

kaasfinantseerimine

tegvuskuludeks 0 0 31 084 31 084 0 0

Projekt ETAIS 747 0 118 024 81 623 37 148 0

Projekti ETAIS

kaasfinantseerimine 88 0 13 885 9 603 4 370 0

Projekti ETAIS

käibemaksu

kaasfinantseerimine 0 0 6 0 6 0

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks kokku: 11 608 387 648 628 603 232 56 617 0

Sihtfinantseerimine

põhivara soetuseks:

Projekt Optiline

magistraalvõrk 0 2 079 470 2 059 558 -19 912 0 0

Projekti Optiline

magistraalvõrk

kaasfinantseerimine 0 244 644 242 301 -2 343 0 0

Projekt ETAIS 0 0 39 517 39 517 0 0

Projekti ETAIS

kaasfinantseerimine 0 0 4 649 4 649 0 0

Sihtfinantseerimine

põhivara soetuseks

kokku: 0,00 2 324 114 2 346 025 21 911 0 0

Saadud toetused 2012 11 608 2 324 501 2 994 653 625 143 56 617 0



25

Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu fondist rahastatav projekt „ Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline

magistraalvõrk“ on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt.

Projekti rahalisi vahendeid koordineerib Sihtasutus Archimedes ja projekti viib ellu EENet. EENeti omafinant-

seering on 5% projekti kuludest.

Antud projekti raames laekus 29.12.2011 EENetile Sihtasutuselt Archimedes ettemaks summas 2 324 114 eurot.

2012.a. soetas EENet projekti raames põhivara 2 423 010 euro eest s.h. projekti vahenditest 95% ja tööd tehti

36 557 euro eest s.h. projekti vahenditest 95%. Sihtasutusele Archimedes on esitatud 2012. aastal 4

kvartaalset projekti kulude loetelu ja ettemaksu kinnikandmise taotlust. Need aruanded on läbinud

kahetasemelise kontrolli Sihtasutuse Archimedes koordinaatori ja maksespetsialisti poolt.

Antud projektiga seoses sõlmiti Sihtasutusega Archimedes ka käibemaksu finantseerimise leping. Kuni 2012.a.

3. kvartalini kajastati projekti abikõlbmatut käibemaksu riigipoolse sihtfinantseerimisena, peale seda aga

kaasfinantseerimisena.

Projekti „Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur“ ehk ETAISi rahastatakse samuti Euroopa Liidu Euroopa

Regionaalarengu fondist ning kuulub samuti Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Eesti teaduse

infrastruktuuride teekaardi objektide hulka. Projekti viib ellu Tartu Ülikool ja EENet on projektis Tartu Ülikooli

partneriks. EENeti omafinantseering on 5% projekti kuludest.

Antud projekti rahalised vahendid saab EENet Tartu Ülikoolilt ja projekti aruandluse (3 neljakuulist projekti kulude

loetelu ja väljamakse taotlust) esitab EENet kontrollimiseks Tartu Ülikoolile.

Projekti ETAIS raames soetas EENet põhivara 46 490 euro eest s.h. projekti vahenditest 95% ja tööd tehti 138 845

euro eest s.h. 95% projekti vahenditest.

Projekti GN3 rahastatakse Euroopa Komisjoni VII raamprogrammist, rahalisi vahendeid koordineerib

ja aruandlust kontrollib Delivery of Advanced Network Technology to Europe (DANTE). 2012.a. tehti projekti

raames tööd ja võeti osa töökoosolekutest ning esitati projekti koordinaatorile aruandeid summas 6 672 eurot,

projekti kulude katteks laekus 3 666 eurot.



26

Jääk perioodi alguses

Arvestatud

tulu

Toetuste

laekumine(+)

/ tagastus(-)

Jääk perioodi lõpus

Saadud toetused 2011 Nõuded Saadud

ettemaksed

Nõuded

(lisa 4)

Saadud

ettemaksed

(lisa 4)

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks:

Projekt GN3 73 0 7 463 7 923 0 387

Projekti Optiline magistraal

ettevalmistusprojekt 0 3 196 4 961 1 766 0 0

Projekt BalticGrid II 37 041

0 6 735 43 777 0 0

Projekt Optiline magistraalvõrk 0 0 9 639 0 9 639 0

Projekti Optiline magistraalvõrk


Projekt ETAIS 0 0 23 357 22 610 747 0

Projekt ETAIS


Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks kokku 37 114 3 196 56 037 78 754 11 608 387

Sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks:

Projekt Optiline magistraalvõrk 0 0 0 2 079 471 0 2 079 471

Projekti Optiline magistraalvõrk


Sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks kokku: 0 0 0 2 324 114 0 2 324 114

Saadud toetused 2011 37 114 3 196 56 037 2 402 849 11 608 2 324 501

Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük

eurodes

2012 2011

Tulud sideteenustelt 103 196 92 443

Kokku 103 196 92 443

Selgitus: EENet osutab haridus-, teadus- ja kultuuriasutustele järgmisi tasulisi teenuseid: veebimajutus, e-

postkastid, serverite majutus, serverite/ruuterite installeerimine ja hooldus, videoülekande teenus Internetti.

Samuti osutab EENet kui Registripidaja registreerimisteenust .ee domeenidele.



27

Lisa 9. Tööjõukulud

eurodes

2012 2011

Töötajate töötasud -362 069 -277 677

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -1 264 -1 115

Töötasukulud kokku -363 333 -278 792

Sotsiaalmaks töötasudelt -119 552 -91 917

Töötuskindlustusmaks -5 071 -3 899

Erisoodustused -6 430 -8 552

Sotsiaalmaks erisoodustustelt -6 475 -5 063

Tulumaks erisoodustustelt -4 120 -7 956

Tööjõukulud kokku -504 981 -396 179

Keskmine töötajate arv 2012 2011

Töötajad 20,81 20,09

Kokku 20.81 20,09

Lisa 10. Majandamiskulud

eurodes

2012 2011

Administreerimiskulud -34 924 -36 157

Lähetuskulud -42 730 -29 177

Koolituskulud -11 739 -14 029

Ruumide majandamiskulud -71 548 -56 768

Sõidukite majandamiskulud -34 188 -30 591

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -483 647 -550 981

Inventari majandamiskulud -8 289 -13 268

Meditsiinikulud -1930 -612

Kokku -688 995 -731 583

Selgitus: Majandamiskuludest 70% (2011.a. 75%) moodustavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

kulud, mis on EENeti põhitegevuskulud ning sisaldavad eestisiseseid magistraalide kulusid Televõrgule ja

Elionile, rahvusvahelisi liikmemakse Dantele, Terenale, Ripele, EGIle ja CEENetile. Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kulud on seotud teenustega, mida kasutavad 1086 EENeti poolt

teenindatavat haridus-, teadus- ja kultuuriasutust.

Ruumide ja sõidukite majandamiskulud sisaldavad nende rendikulusid. vt lisa 15



28

Lisa 11. Muud kulud

eurodes

2012 2011

Käibemaksu kulu -25 055 -23 841

Käibemaks põhivara soetuselt -475 309 0

Valuuta kursivahed -21 -45

Kahjutasud, viivised 0 -26

Kokku -500 385 -23 912

Käibemaks põhivara soetuselt 2012. aastal on kujunenud seoses projektiga „Eesti teaduse ja hariduse

andmeside optiline magistraalvõrk „. Sihtasutusega Archimedes sõlmiti seadmete soetamiseks käibemaksu

finantseerimise leping. Vt Lisa 7

Lisa 12. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

eurodes

2012 2011

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 5) -320 294 -152 274

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) 0 -1 023

Kokku -320 294 -153 297

Lisa 13. Siirded

eurodes

2012 2011

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks (rahalised) 1 265 410 894 614

Tekkepõhised siirded tulemi elimineerimiseks -2 356 065 200 272

Üksuste vahelised siirded 0 60 322

Siirded kokku 1 090 655 1 155 208



29

Lisa 14. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta. Lõpliku

eelarve kujunemine

eurodes

Tulud Kulud

Esialgne eelarve 117 066 -1 186 756

Üle toodud eelmisest aastast 0 -225 138

Muud eelarvete muudatused (min kk, VV korraldus, seaduse

muutmine aasta lõpus) 0 -2 770

Eelarves kavandatud toetused -3 998 3 998

Tegelikult laekunud toetused 625 369 -625 389

Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu -113 068 113 068

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 368 599 -368 599

Kokku lõplik eelarve 993 968 -2 291 586

Lisa 15. Kasutusrendid

eurodes

2012 2011

Ruumide rendikulu 25 276 24 327

Sõiduautode rendikulu 12 335 12 781

Rendikulu kokku 37 611 37 108

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendi lepingutelt tulevastel

perioodidel 31.12.2012 31.12.2011

Järgmisel majandusaastal 33 637 34 564

2. kuni 5. aastal 20 652 52 989

Selgitus: Seisuga 31.12.2012 kehtivad 3 auto kasutusrendilepingud Nordea Finance Estonia AS-iga.

Ruumide rendileping Tartu LV linnavarade osakonnaga sai uuendatud seisuga 01.04.2009 kehtib kuni

31.03.2014.



30

Lisa 16. Bilansijärgsed sündmused

04.12.2012.a. kuulutas EENet välja riigihanke nr 139141 Switchi ostuks 9 995 eurot ilma käibemaksuta.

Riigihanke võitis Officetech OÜ, hange lõppes edukalt 31.01.2013.

03.12.2012.a. kuulutas EENet välja riigihanke nr 139072 GPGPUdega arvutusserverite ostuks maksumusega

25 500 eurot ilma käibemaksuta. Riigihanke võitis AS Atea. Käesolevaks ajaks 26.02.2013 ei ole AS Atea

täitnud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingut, maksimaalne viivis tarnega hilinemise eest on juba

saavutatud.

Eesti Interneti Sihtasutuse uue juhatusega käivad konsultatsioonid, arutamaks võimalust aktsepteerida eelmise

juhatuse poolset lepingu rikkumist: kui EENetile jäeti tasumata domeeninimede registreerimise vastu võtmisega

viivitamise ajal EENeti poolt tehtud töö eest tasumisel tekkinud leppetrahv summas 1278.23 eurot. Tigma OÜ ei

ole tasunud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel esitatud leppetrahvi nõuet summas 7456,32 eurot.

EENet ei pea nimetatud nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks.

14. veebruaril 2013 allkirjastas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hallatava riigiasutuse Eesti Hariduse

ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) tegevuse lõpetamise käskkirja nr 80. Info- ja kommunikatsioonivaldkonna

korrastamiseks ning ühtseks tervikuks arendamiseks antakse alates 15. aprillist 2013 EENeti varad ning

ülesanded tervikuna üle Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele (EITSA). Pärast Tiigrihüppe Sihtasutuse liitumist

moodustub kolmest asutusest senise EITSA baasil kompetentsikeskus, mis annab panuse õppetöö kvaliteedi

tõusule ning edendab IKT alast haridust kõikidel haridustasemetel. EITSA on Eesti riigi, TÜ, TTÜ, Eesti

Telekomi ning ITL-i poolt asutatud organisatsioon, mille ülesandeks on IT-spetsialistide ettevalmistamine ning

info- ja sidetehnoloogia haridusalase tegevuse toetamine Eestis.

Oma ligi 20 aastase ajaloo algul oli EENet Eesti esimene Interneti-teenuste pakkuja. 1993. aastal, kui kultuuri-

ja haridusminister Paul-Erik Rummo EENeti asutas, võis mitme aasta jooksul sõnade Internet ja EENet vahele

Eestis panna võrdusmärgi. Esimeste EENeti kasutajate hulgas olid sõbralikult kõrvuti Tartu Ülikool ja ajaleht

Postimees. Aastate jooksul on EENeti töötajad aidanud käivitada Tiigrihüppe projekti ning

teadusarvutusprogrammi "Eesti Griid". Ei ole kahtlust, et esimese Interneti populariseerija ja propageerijana

andis EENet olulise panuse Eesti kui IT-riigi arengusse. 2013. aasta alguses kasutas EENeti teenuseid 1086

asutust, kus on internetikasutajaid kokku hinnanguliselt 220 tuhat inimest. EENeti baasvõrgu kiirus on

Nx10Gbps.



31

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu 31.12.2012 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb

tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest

Mihkel Kraav Direktor

Documents

EESTI HARIDUSE JA TEADUSE ANDMESIDEVÕRK EENet