Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik

Peep MühlsEesti Koostöö Kogu

Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai

Eesti Koostöö Kogu (EKK)

• EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega

• EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes

• Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni

• Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne

Harta 2008

Harta 2008 keskendus neljale eluvaldkonnale:

- Haridus

- Majandus ja tööjõud

- Rahvastik ja rahvustevahelised suhted

- Rahvatervis

Peaeesmärk:

Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmine ning monitooring võrreldes arenenud Euroopa riikidega:

Eesti elukvaliteet Euroopa tuumikusse

Harta 2011 – kuidas edasi?

Olulisemad väljundid

Haridus Majandus Rahvussuhted EIA

Harta Ettepanek Riigikogule nov,2008

Seminarid/ Konverentsid/

Foorum

Seminarid/

Konverentsid/ Foorum

EIA 2007

Riigikogus sept,2008

Kokkulepe haridus-

strateegiaks sept,2009

Harta Ettepanek Inimvara ja Majanduspoliitika

juuni 2009

EIA 2008

Riigikogus mai,2009

Haridusstra-teegia 2020

juuni,2011Eesti Inimvara Raport

juuli, 2010

EIA 2009 Riigikogus aprill,2010

Valitsusele ja Riigikogule Riigikogule ja Valitsusele

EIA 2011september,

2011

Harta Ettepanekute väljundid• Eesti Pikaajaline Haridusstrateegia

– Koostöös Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga

– “Elukestev õpe – elu 5X”

• Eesti Inimvara Raport (IVAR) – koostöös Säästva Arengu Komisjoniga– poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb Eesti inimvara pikaajalisi

probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks

• Rahvuste Ümarlaud– erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti

elanike kaasamine Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse

Eesti ühiskonnamudeli valikutest

Kaks põhiteemat

Inimvara ja selle kasvatamine

Paradigmaatiline nihe: majanduskasv vis-a-vis elukvaliteet

Inimvara – meie strateegiline ressurssEesti Inimvara Raporti (IVAR) autorite määratletuna:

• rahvastik, • selle tervis ja töövõime,• inimeste personaalne

kvaliteet: haritus, oskused ja võimed,

• võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur,

• rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine,

• kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks.

• Rahvaarv 2010 – 1,34 miljonit - 2050 – ca 1,23 miljonit

• Rahvuskoosseis 2010: 922/420 tuhat

• Üle 130,000 etnilise eestlase elab välismaal (12%)

• Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meie rahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust

• Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt oleme 2061 Euroopa Liidu praeguste liikmesriikide seas rahvaarvult 25. kohal - meie rahvastiku osatähtsus on 0,22%

• 2061 on meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta

Eesti ja Euroopa Liit

• 2061 – rahvaarv suureneb 13 Euroopa Liidu riigis ja väheneb neljateistkümnes . Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9%

• Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Küprosel, Iirimaal ja Luksemburgis ning väheneb kõige rohkem Leedus, Lätis ja Bulgaarias. Absoluutarvude järgi vaadates on järjestus loomulikult teistsugune: enim suureneb rahvaarv Suurbritannias (+15,6 miljonit), Prantsusmaal (+10 miljonit) ja Hispaanias (6,5 miljonit) ning väheneb Saksamaal (-11,8 miljonit), Poolas (-7,2 miljonit) ja Rumeenias (-4,6 miljonit).

• Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik on 2061. aastal Suurbritannia ja praegune suurima rahvaarvuga riik Saksamaa on langenud Prantsusmaa järel kolmandale kohale.

• Prognoosi järgi möödub Suurbritannia rahvaarvu poolest Saksamaast aastal 2049 ja Prantsusmaa aastal 2057.

• Eesti kaotab oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: 2010. aastal on Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus 0,27% ja Eestist väiksemad on Küpros, Luksemburg ja Malta, 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22% ja Eestist on rahvaarvult möödunud Küpros.

Eesti ja Euroopa Liit

Eesti ja Põhjala

Rahvastiku arvu muutus %, võrrelduna 2010 aastaga (Eurostat)

-26 -23 -20 -17 -14 -11 -8 -5 -2 1 4 7 10 13 16 19

2020

2030

2040

2050

2060

aa

sta

%

Taani Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Norra

22. sajand algab

ÜRO 2011

ÜRO 2011

Eesti ja Euroopa Liit

2008

15

68

1716

67

17

010203040506070

0-14 15-64 65+

Vanus

%

Eesti EL

2060

14

55

31

14

56

30

0

10

20

30

40

50

60

0-14 15-64 65+

Vanus

%

Eesti EL

Ülalpeetavate määr — mittetööealiste (0-14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15-64-

aastased) elaniku kohta.Ülalpeetavate määr

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

350000

400000

1989 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

aasta

inim

este

arv

44

45

46

47

48

49

50

51

52

%

Rahvastik vanuses 0-14 Rahvastik vanuses 65 ja enam Ülalpeetavate määr

Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis 2009

Eesti registreeritud välisränne 2000–2009/saldo

Immigratsioon Eestisse 2000-2007

M. Ainsaar, Migration 2009

Eesti inimvara kestlikkuse väljakutsed

• Depopuleerumise peatamine ja pööramine tõusule

• Etnos vs demos

• Riigiidentiteet:

- demokraatliku õigusriigi tunnustamine

- eesti keel kui riigi- ja peamine suhtluskeel

- vähemuskultuuride kaitse

Elukvaliteet – mis see on

• Ühiskonna terviklik heaolu (well-being)

• Objektiivsed ja subjektiivsed näitajad

• Elukvaliteet (võimelisus, suutvus) vs elutingimused (materiaalsed ressursid, jõukus)

lngelharti ja Welzeli kahemõõtmeline väärtusruum: inimareng toimub suurema valikuvabaduse suunas

0,00

0,05

0,10

0,15

0,20

0,25

0,30

0,35

0,40

0,45

0,50

0,55

0,60

0,65

0,70

0,75

0,80

0,85

0,90

0,95

1,00

0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40 0,45 0,50 0,55 0,60 0,65 0,70 0,75 0,80 0,85 0,90 0,95 1,00

Se

cu

lar-

Ra

tio

na

l V

alu

es

+

_

Self-Expression Values +_

CONSTRAINT

CHOICE

+

_

Maailma maad paiknevad kahemõõtmelises väärtusruumis: Traditsioonilisus ja kogukondlikkus vastanduvad mõistuslikule ratsionaalsusele

ja toimetulekuväärtused eneseväljenduslikele väärtustele. Eestit, eriti noori iseloomustab liikumine postmaterialistliku valikvabaduse suunas

HNK

ZMB

MON

SER

VTN

VEN

URU

USA

GB

UKR

UGA

TUR

TNZ

SWI

SWE

ESP

SAF

SLO

SLV

SIN

SAU

RUS

ROM

POR

POLPHI

PER

PAK

NOR

NIG

NWZ

NTH

MOR

MOL

MEX

MAL

MAC

LXMLTH

LTV

KYR

SKR

JRD

JPN

ITL

ISR

IRE

INDO

IND

ICE

HUN

GUA

GRC

GER (W.)

GEO

GER (E.)

FIN

EST

ELSEGP

DOM

DENCZE

CYP

CRO

COL

CHN

CHICAN

BUL

BRZ

BOSBEL

BLR

BAN

AZR

AUT

AUSARM ARG

ALG

ALB

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

0.40

0.45

0.50

0.55

0.60

0.65

0.15 0.20 0.25 0.30 0.35 0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70

Self-Expression Values

Se

cu

lar-

Ra

tio

na

l V

alu

es

r = .50***

FRA

+_

+

_

1 SD

Alates SKT tõusust kõrgemale 15000 USD piirist inimese kohta mõjutab raha inimeste heaolu suhteliselt vähem kui

muud elu kvaliteedi tegurid

Väärtused(M. Lauristin)

• Viimaste aastate (1995-2008) uuringud on näidanud, et Eesti elanikkond on ühelt poolt tänu paranenud majanduslikule olukorrale selgelt liikumas toimetulekuväärtustelt eneseväljenduslike väärtuste suunas.

• Ühiskonnas suureneb nende inimeste arv, kelle jaoks majandusliku ja füüsilise kindlustunde väärtused ei ole esikohal (kuna need väärtused on juba saavutatud), mistõttu nende jaoks muutuvad oluliseks subjektiivne heaolu, eneseväljendamise võimalused ja elukvaliteet.

Kodanik ja kohtunik

• Inimõigused: - seadusandlik paradigma - “igasugune õigus kui seaduse laps” (Bentham)- eetiline paradigma - “inimõigused kui seaduse lapsevanemad” (Hart)

• Lähtumine inimõigustest kui seadusloome moraalne baas ja motivaator

• Vajame ruumi, mis võimaldab meil teineteisega mitte nõustuda, kuid ometi sõpradeks jääda

Kohtunik ja kodanik

• Sotsiaalne ruum kui protsess ja loomine

• Kohtuniku “üksindus”

• Kohtunik kui arvamusliider

• Kohtunik kui partner

Arvestades Eesti rahvastiku kiiret kahanemist ja vananemist,

peaksime uuel kümnendil keskenduma Eesti rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule, sh elukvaliteedile ja inimvara

kasvatamisele

EESTI TEEInimeste ja ühiskonna kõrge

elukvaliteet

Eesti INIMVARA

väärtustamine

AVALIKU HALDUSE

uuendamine

HARITUS elukvaliteedi põhinäitajana

Teised RAHVUSED

kui ühiskondlik

rikkus

Tänan Teid kaasa mõtlemast!

www.kogu.ee