Upload
octavia-green
View
33
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik. Peep Mühls Eesti Koostöö Kogu Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai. Eesti Koostöö Kogu (EKK). - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Eesti inimvara ja ühiskonnamudeli valikud: kodanik ja kohtunik
Peep MühlsEesti Koostöö Kogu
Kohtunike Foorum 2011 Tartu, 12. mai
Eesti Koostöö Kogu (EKK)
• EKK tegeleb Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikeühenduste koostöövõrgustiku arendamisega
• EKK sihiks on nimetatud organisatsioonide seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes
• Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks ühinenud 75 organisatsiooni
• Olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne
Harta 2008
Harta 2008 keskendus neljale eluvaldkonnale:
- Haridus
- Majandus ja tööjõud
- Rahvastik ja rahvustevahelised suhted
- Rahvatervis
Peaeesmärk:
Eesti ühiskonna ja inimeste elukvaliteedi tõstmine ning monitooring võrreldes arenenud Euroopa riikidega:
Eesti elukvaliteet Euroopa tuumikusse
Harta 2011 – kuidas edasi?
Olulisemad väljundid
Haridus Majandus Rahvussuhted EIA
Harta Ettepanek Riigikogule nov,2008
Seminarid/ Konverentsid/
Foorum
Seminarid/
Konverentsid/ Foorum
EIA 2007
Riigikogus sept,2008
Kokkulepe haridus-
strateegiaks sept,2009
Harta Ettepanek Inimvara ja Majanduspoliitika
juuni 2009
EIA 2008
Riigikogus mai,2009
Haridusstra-teegia 2020
juuni,2011Eesti Inimvara Raport
juuli, 2010
EIA 2009 Riigikogus aprill,2010
Valitsusele ja Riigikogule Riigikogule ja Valitsusele
EIA 2011september,
2011
Harta Ettepanekute väljundid• Eesti Pikaajaline Haridusstrateegia
– Koostöös Eesti Haridusfoorumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga
– “Elukestev õpe – elu 5X”
• Eesti Inimvara Raport (IVAR) – koostöös Säästva Arengu Komisjoniga– poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb Eesti inimvara pikaajalisi
probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks
• Rahvuste Ümarlaud– erinevast rahvusest, erineva emakeele ja kodakondsusega Eesti
elanike kaasamine Eesti ühiskonna jaoks oluliste küsimuste aruteludesse
Eesti ühiskonnamudeli valikutest
Kaks põhiteemat
Inimvara ja selle kasvatamine
Paradigmaatiline nihe: majanduskasv vis-a-vis elukvaliteet
Inimvara – meie strateegiline ressurssEesti Inimvara Raporti (IVAR) autorite määratletuna:
• rahvastik, • selle tervis ja töövõime,• inimeste personaalne
kvaliteet: haritus, oskused ja võimed,
• võimalus neid realiseerida, s.o vastav majanduse ja tööhõive struktuur,
• rahvakehandi sotsiaalne sidusus, ühiskonna eri osaliste panuse arvestamine,
• kultuuri ja väärtuste ühtsus, avatus ja motiveeritus uuteks arengusuundadeks.
• Rahvaarv 2010 – 1,34 miljonit - 2050 – ca 1,23 miljonit
• Rahvuskoosseis 2010: 922/420 tuhat
• Üle 130,000 etnilise eestlase elab välismaal (12%)
• Eesti on praegu rahvaarvult Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas 24. kohal. Meie rahvastik hõlmab 0,27% kogu Euroopa Liidu rahvastikust
• Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt oleme 2061 Euroopa Liidu praeguste liikmesriikide seas rahvaarvult 25. kohal - meie rahvastiku osatähtsus on 0,22%
• 2061 on meist väiksemad vaid Luksemburg ja Malta
Eesti ja Euroopa Liit
• 2061 – rahvaarv suureneb 13 Euroopa Liidu riigis ja väheneb neljateistkümnes . Kogu Euroopa Liidus suureneb rahvaarv 1,9%
• Suhteliselt suureneb rahvaarv kõige enam Küprosel, Iirimaal ja Luksemburgis ning väheneb kõige rohkem Leedus, Lätis ja Bulgaarias. Absoluutarvude järgi vaadates on järjestus loomulikult teistsugune: enim suureneb rahvaarv Suurbritannias (+15,6 miljonit), Prantsusmaal (+10 miljonit) ja Hispaanias (6,5 miljonit) ning väheneb Saksamaal (-11,8 miljonit), Poolas (-7,2 miljonit) ja Rumeenias (-4,6 miljonit).
• Muudatused viivad selleni, et Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik on 2061. aastal Suurbritannia ja praegune suurima rahvaarvuga riik Saksamaa on langenud Prantsusmaa järel kolmandale kohale.
• Prognoosi järgi möödub Suurbritannia rahvaarvu poolest Saksamaast aastal 2049 ja Prantsusmaa aastal 2057.
• Eesti kaotab oma positsiooni Euroopa Liidu rahvaarvu edetabelis: 2010. aastal on Eesti rahvastiku osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus 0,27% ja Eestist väiksemad on Küpros, Luksemburg ja Malta, 2061. aastal on Eesti osatähtsus 0,22% ja Eestist on rahvaarvult möödunud Küpros.
Eesti ja Euroopa Liit
Eesti ja Põhjala
Rahvastiku arvu muutus %, võrrelduna 2010 aastaga (Eurostat)
-26 -23 -20 -17 -14 -11 -8 -5 -2 1 4 7 10 13 16 19
2020
2030
2040
2050
2060
aa
sta
%
Taani Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Norra
22. sajand algab
ÜRO 2011
ÜRO 2011
Eesti ja Euroopa Liit
2008
15
68
1716
67
17
010203040506070
0-14 15-64 65+
Vanus
%
Eesti EL
2060
14
55
31
14
56
30
0
10
20
30
40
50
60
0-14 15-64 65+
Vanus
%
Eesti EL
Ülalpeetavate määr — mittetööealiste (0-14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15-64-
aastased) elaniku kohta.Ülalpeetavate määr
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
350000
400000
1989 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010
aasta
inim
este
arv
44
45
46
47
48
49
50
51
52
%
Rahvastik vanuses 0-14 Rahvastik vanuses 65 ja enam Ülalpeetavate määr
Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis 2009
Eesti registreeritud välisränne 2000–2009/saldo
Immigratsioon Eestisse 2000-2007
M. Ainsaar, Migration 2009
Eesti inimvara kestlikkuse väljakutsed
• Depopuleerumise peatamine ja pööramine tõusule
• Etnos vs demos
• Riigiidentiteet:
- demokraatliku õigusriigi tunnustamine
- eesti keel kui riigi- ja peamine suhtluskeel
- vähemuskultuuride kaitse
Elukvaliteet – mis see on
• Ühiskonna terviklik heaolu (well-being)
• Objektiivsed ja subjektiivsed näitajad
• Elukvaliteet (võimelisus, suutvus) vs elutingimused (materiaalsed ressursid, jõukus)
lngelharti ja Welzeli kahemõõtmeline väärtusruum: inimareng toimub suurema valikuvabaduse suunas
0,00
0,05
0,10
0,15
0,20
0,25
0,30
0,35
0,40
0,45
0,50
0,55
0,60
0,65
0,70
0,75
0,80
0,85
0,90
0,95
1,00
0,00 0,05 0,10 0,15 0,20 0,25 0,30 0,35 0,40 0,45 0,50 0,55 0,60 0,65 0,70 0,75 0,80 0,85 0,90 0,95 1,00
Se
cu
lar-
Ra
tio
na
l V
alu
es
+
_
Self-Expression Values +_
CONSTRAINT
CHOICE
+
_
Maailma maad paiknevad kahemõõtmelises väärtusruumis: Traditsioonilisus ja kogukondlikkus vastanduvad mõistuslikule ratsionaalsusele
ja toimetulekuväärtused eneseväljenduslikele väärtustele. Eestit, eriti noori iseloomustab liikumine postmaterialistliku valikvabaduse suunas
HNK
ZMB
MON
SER
VTN
VEN
URU
USA
GB
UKR
UGA
TUR
TNZ
SWI
SWE
ESP
SAF
SLO
SLV
SIN
SAU
RUS
ROM
POR
POLPHI
PER
PAK
NOR
NIG
NWZ
NTH
MOR
MOL
MEX
MAL
MAC
LXMLTH
LTV
KYR
SKR
JRD
JPN
ITL
ISR
IRE
INDO
IND
ICE
HUN
GUA
GRC
GER (W.)
GEO
GER (E.)
FIN
EST
ELSEGP
DOM
DENCZE
CYP
CRO
COL
CHN
CHICAN
BUL
BRZ
BOSBEL
BLR
BAN
AZR
AUT
AUSARM ARG
ALG
ALB
0.10
0.15
0.20
0.25
0.30
0.35
0.40
0.45
0.50
0.55
0.60
0.65
0.15 0.20 0.25 0.30 0.35 0.40 0.45 0.50 0.55 0.60 0.65 0.70
Self-Expression Values
Se
cu
lar-
Ra
tio
na
l V
alu
es
r = .50***
FRA
+_
+
_
1 SD
Alates SKT tõusust kõrgemale 15000 USD piirist inimese kohta mõjutab raha inimeste heaolu suhteliselt vähem kui
muud elu kvaliteedi tegurid
Väärtused(M. Lauristin)
• Viimaste aastate (1995-2008) uuringud on näidanud, et Eesti elanikkond on ühelt poolt tänu paranenud majanduslikule olukorrale selgelt liikumas toimetulekuväärtustelt eneseväljenduslike väärtuste suunas.
• Ühiskonnas suureneb nende inimeste arv, kelle jaoks majandusliku ja füüsilise kindlustunde väärtused ei ole esikohal (kuna need väärtused on juba saavutatud), mistõttu nende jaoks muutuvad oluliseks subjektiivne heaolu, eneseväljendamise võimalused ja elukvaliteet.
Kodanik ja kohtunik
• Inimõigused: - seadusandlik paradigma - “igasugune õigus kui seaduse laps” (Bentham)- eetiline paradigma - “inimõigused kui seaduse lapsevanemad” (Hart)
• Lähtumine inimõigustest kui seadusloome moraalne baas ja motivaator
• Vajame ruumi, mis võimaldab meil teineteisega mitte nõustuda, kuid ometi sõpradeks jääda
Kohtunik ja kodanik
• Sotsiaalne ruum kui protsess ja loomine
• Kohtuniku “üksindus”
• Kohtunik kui arvamusliider
• Kohtunik kui partner
Arvestades Eesti rahvastiku kiiret kahanemist ja vananemist,
peaksime uuel kümnendil keskenduma Eesti rahva ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule, sh elukvaliteedile ja inimvara
kasvatamisele
EESTI TEEInimeste ja ühiskonna kõrge
elukvaliteet
Eesti INIMVARA
väärtustamine
AVALIKU HALDUSE
uuendamine
HARITUS elukvaliteedi põhinäitajana
Teised RAHVUSED
kui ühiskondlik
rikkus
Tänan Teid kaasa mõtlemast!
www.kogu.ee