EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 1 • 11. JAANUAR 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

TÄNA LEHES:• Venemaa liitumine WTOga

2012. aastal toob kasu Eesti ettevõtjale

• Süsinikdioksiidilekke ohud

• Edukad avaliku ruumi projektid toovad kasu nii omavalitsustele kui erasektorile

• Riigihanked Kaubanduskoda

korraldab koostöös

partneritega Rootsist ja Soomest

ÜHISDELEGATSIOONI

HIINAloe lähemalt lk 17

Alanud aastal jätkame aktiivselt osalemist et-tevõtlusalase poliitika kujundamises ning kameie poolt liikmetele pakutavad teenused onendiselt mitmekesised. Loodan, et leiate sellestkõigest midagi olulist ka endale, et oleksite rahulolutundega Eesti suurima ettevõtlus-organisatsiooni liikmed. Aktiivse ja eduka tegut-semise aastat teile!

MAIT PALTS

Kaubanduskoja peadirektor

•••

Soovin uueks aastaks edu ja jõudu eriti kõikideleväljaspool Tallinna tegutsevatele ettevõtjatele!Teie panus töökohtade loomisesse ja koos selle-ga elu hoidmisesse ning edendamisse Eestimaalinnades ja valdades on hindamatu! Kauban-duskoja poolt üritame alanud ja ka järgmistelaastatel pakkuda teile vajalikke teenuseid jatuge, mis aitaksid kaasa ekspordi arendamisele,töötajate oskuste täiustamisele või kohalikukutsehariduse edendamisele, kõike seda, mis viiksid ettevõtetes loodava lisandväärtuse ja kasumi kasvule.

TOOMAS KUUDA

Pärnu esinduse juhataja

2012. aasta peaks tooma selgust, kas Eesti jaEuroopa Liidu majandus kasvab või kahaneb,kas euroga seotud probleemid süvenevad võileevenevad, kas Eesti majandusel läheb hästivõi mitte nii hästi. See, mis toimuma hakkab, sõltub tegelikult meist kõigist, meie käitumi-sest ja hoiakutest. Soovin ettevõtjatele 2012.aastaks optimismi, usku tulevikku ja oskustoma võimalusi realistlikult hinnata!

MARGUS ILMJÄRV

Jõhvi esinduse juhataja

•••

Ühtehoidmine muudab tugevamaks. Tegusataastat ettevõtjate vennaskonnale!

TOOMAS HANSSON

Tartu esinduse juhataja

•••

Kaubanduskoda jätkab alanud aastal erinevateettevõtmistega, et Eestis oleks rohkem lapsi janoori, kes tahavad ja suudavad muuta oma unis-tused ettevõtlikeks tegudeks või leida neile rakendus tänastes ettevõtetes.

TIIA RANDMA

Haridusnõunik

Alanud aasta on draakoni aasta. Draakonileomistatakse tohutut väge ja tarkust, aga kakirge. Poliitikakujundamise ja õigusosakondsoovibki kõigile Kaubanduskoja liikmetele seda,et teis oleks ja jätkuks terveks aastaks sellistdraakonit kõigis toimetustes!

Poliitikakujundamise ja

õigusosakond

•••

Soovin Koja liikmetele uueks aastaks edukaidärivisiite, asjalikke koolitusi, palju kasulikkeväliskontakte, hulgaliselt koostöövõimalusi ningprobleemideta kaupade ja teenuste liikumist.Anname endast parima, et saaksime teile nendetäitumisel abiks olla!

PETER GORNISCHEFF

Teenuste direktor

•••

Tänan kõiki Kaubanduskoja liikmeid lojaalsuseja toetuse eest! Liikmete arv 3164 möödunud2011. aasta lõpuks on 8 võrra suurem kui aastavarem ja see teeb siirast rõõmu. Usume, et seeon märk parematest aegadest ja ettevõtete kasvavast usust Kaubanduskoja rolli parema ettevõtluskeskkonna loomisel ja säilitamisel.Soovin Koja liikmetele edu ja õnnestumisi ningjätkuvat usku nii endasse kui meisse Kojas!

PIRET SALMISTU

Turundusdirektor

KAUBANDUSKODA SOOVIB KÕIGILE ETTEVÕTJATELE TEGUDEROHKET ALANUD AASTAT!Siinkohal toome ära meie osakondade ja piirkondlike esinduste soovid:

2

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODATeie esimene äriaadress

3

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIKoja soovid uueks aastaks 2

SEADUSANDLUS

Euroopa komisjon soovib suurendada 4konkurentsi audiitorteenuste turul

Kollektiivlepingute lõpetamise regulatsioon 5viiakse põhiseadusega kooskõlla

INNOVATSIOONIVEERG

Edukad avaliku ruumi projektid toovad kasu 6nii omavalitsustele kui erasektorile

EUROOPA UUDISED

Süsinikdioksiidilekke ohud 10

TAGASIVAADE

Seminaril „Suunanäitaja 2011” käsitleti 11jaekaubandusettevõtjatele olulisi teemasid

JUHTIMISVEERG

Miks mõned uusaastalubadused 12ikkagi täide lähevad

VÄLISSUHTED

Ärisuhted Itaalia ja Prantsusmaaga 13

Venemaa liitumine WTOga toob 14kasu Eesti ettevõtjale

TEATED 16

RIIGIHANKETEATED 21

PAKKUMISED 22

JUUBILARID 23

17. jaanuar Seminar „Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse

muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused”

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)Koja Tartu esindus • Tel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

22.-27. jaanuar Urmas Paeti ja Alexander Stubbi

ühisvisiit Indoneesiasse

Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: eva@koda.ee

23. jaanuar Seminar „Uued Raamatupidamise

Toimkonna juhendid”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

24. jaanuar Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus*

Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses

(Kreutzwaldi 34, Võru)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

25. jaanuar Turu-uuringute koostamise koolitus*

Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses

(Kreutzwaldi 34, Võru)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

26. jaanuar Välismessikoolitus*

Valga Maavalitsuses (Kesk 12, Valga)Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

26. jaanuar Seminar „Muudatused äriühingute

2011. majandusaasta koostamisel”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

27. jaanuar Infopäev „Venemaa liitumine WTOga”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

31. jaanuar Seminar „Tööõigus 2012 praktikas”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond

4

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

eed kaks ettepanekut moo-dustavad ühe osa finants-

sektori eri valdkondades teos ta-tavast õigusloomereformist. Eu-roopa Komisjoni poolt koostatudettepanekute ajendiks on 2007.aastal alguse saanud finantskriis,mis tõi esile kitsaskohad finants -süsteemis, sealhulgas ka puu du -sed seoses auditiga. Üldise usal -duse taastamiseks ning arvesta desasjaolu, et auditit peetakse üheks finantsstabiilsuse nurga ki viks, onvaja teha muudatusi muuhulgas kaauditeerimise regulatsioonides.

Avaliku huvi üksuse

auditeerimise erinõuded

Euroopa Komisjoni poolt kavanda -tud muudatustest on kõige olu li -sem avaliku huvi üksuse audi tee -rimise erinõuete kehtestamine di-rektiivi asemel määrusega. Seetähendab, et ettepaneku kohaselthakkavad Euroopa Liidus kehtimaidentsed nõuded avaliku huvi ük-suste auditeerimise osas — näiteksKreekas, Saksamaal või Eestistegutseva panga auditeeriminetoimuks tulevikus ühesugustereeg lite alusel. Praegu on avalikuhuvi üksuse auditeerimise eri nõu -

ded sätestatud auditi direktiiviganing iga liikmesriik on selle aluseltöötanud välja oma reeglid. Mää -ruse kehtestamisega kaoksid agaerinevused liikmesriikide lõikes.Avaliku huvi üksuse auditi eri -nõuete reguleerimist määrusegavõib pidada positiivseks sammuks,sest avaliku huvi üksused tegutse-vad sageli piiriüleselt ning regulat-sioonide erinevused liikmesriigis eisoodusta ühtse turu arengut.

Sõltumatuse

suurendamine

Audiitorite sõltumatuse suuren-damiseks soovib Euroopa Komisjonkehtestada avaliku huvi üksust auditeerivale audiitorettevõttelekohustusliku rotatsiooninõude. Kehtiv regulatsioon sätestab ainultosalise rotatsiooninõude. See tä -hendab, et praegu puudub audii -torühingu väljavahetamise kohus -tus teatud perioodi möödudes,kuid audiitorühingu siseselt tulebvastutav vandeaudiitor vahetadavälja hiljemalt seitse aastat pärastavaliku huvi üksuse auditeerimisealgust. Euroopa Komisjoni ettepa -nekuga lisatakse rotatsiooninõueka audiitorühingute osas, mille ko-

haselt ei või audiitorteenuse osu-tamise periood ületada kuut aastatning pärast maksimaalse kestvusesaavutamist ei ole audiitorettevõt-jal lubatud teostada sama avalikuhuvi üksuse auditit enne neljaaasta möödumist.

Audiitorite sõltumatuse tugevda -miseks on Euroopa Komisjon tei -nud ka ettepaneku keelata audii -torettevõttele kutsetegevusvälisteteenuste osutamine avaliku huviüksusele, kui audiitorettevõtjateostab sama üksuse üle ka audii-torkontrolli. Seega ei ole audiitor -ettevõtetel lubatud näiteks koos -tada avaliku huvi üksuse finants -aruandeid, anda õigusalast konsul-tatsiooni ega osaleda maksu nõus -tamisel, kui sama audiitorettevõteauditeerib avaliku huvi üksust.

Piiriülese tunnustamise

lihtsustamine

Euroopa Komisjon soovib muuta kaauditi direktiivi eesmärgiga lihtsus-tada audiitorettevõtete piiri ülesttunnustamist. Ettepanek või mal-daks audiitorettevõtetel osutadaauditeerimisteenuseid pii riüleseltajutiselt või episoodiliselt ilma tun-

EUROOPA KOMISJON SOOVIB SUURENDADA

KONKURENTSI AUDIITORTEENUSTE TURUL

O L U L I S E M A D E T T E P A N E K U D

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku muuta auditi direktiivi (2006/43/EÜ)

ning kehtestada määrus, mis käsitleb avaliku huvi üksuse1 auditeerimise

erinõudeid. Ettepanekute olulisemateks eesmärkideks on tugevdada konkurentsi

Euroopa Liidu audiitorteenuste turul ning suurendada audiitorite sõltumatust.

N• Avaliku huvi üksuse

auditeerimise

erinõuded kehtes-

tatakse direktiivi

asemel määrusega.

• Audiitorettevõtjal on

keelatud kutsetege -

vusväliste teenuste

osutamine avaliku

huvi üksu sele, kui

audiitor teostab sama

üksuse üle ka

audiitorkontrolli.

• Lihtsustatakse

audiitorettevõtete

piiriülest

tunnustamist.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

nustamise menetluseta. Samuti lu-bataks audiitorühingutel osutadaaudiitorteenuseid ka muu des liik -mesriikides lisaks liikmes riigile, kusta on tunnustatud, tin gimusel etauditit juhtiv võtme tähtsusega auditeerimispartner on vastavas liikmesriigis audiitorina tunnus-tatud. Euroopa Komisjon loodab, ettunnustamise lihtsustamine aitabkaasa tõeliste üleeuroo paliste audiitorühingute tekkimi sele.

Omandiõiguse

piirangu kaotamine

Auditi direktiivi muutmise ette -panek sisaldab ka audiitorühinguomandiõigust käsitleva piirangukehtetuks tunnistamist. Praegunõutakse, et enamik audiitor ühin -gu osade või aktsiatega esindatudhäältest peab kuuluma vandeau -diitorile või audiitorühingule. Eu-roopa Komisjon soovib seda pii ran -gut aga kaotada. Samas säilita tak -se praegune nõue, et enamik audii-torühingu haldus- või juhtorganiliikmetest peavad olema vannu-tatud audiitorid. Euroopa Komisjonloodab, et laiema omandiõiguselubamine lihtsustab audiitorühin -gute juurdepääsu kapitalile ningsellega kaasneb audiitorteenuseosutajate arvu suurenemine ningparaneb ligipääs audiitorteenusteturule. �

1 Avaliku huvi üksused on börsiettevõtted,

krediidiasutused, kindlustusandjad,

ministeeriumid, vähemalt 10 000

elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused

ning muud juriidilised isikud, mille suhtes

eksisteerib avalik huvi nende tegevuse

jätkusuutlikkuse, stabiilsuse ja

läbipaistvuse osas.

O L U L I S E M A D P U N K T I D

• Kehtiva kollektiiv -

lepingute seaduse

paragrahvi 11

sõnastust peetak-

se majanduslikult

ebaots tar bekaks

ja põhiseadu sest

tulenevate lepin-

guvabaduse, vaba

eneseteostuse ja

ettevõtlusvaba -

dusega vastuolus

olevaks.

• Uue sõnastuse

koha selt saab

tähtajalise kollek-

tiivlepingu

lõpetada, teavi-

tades lõpetamise

soovist vähemalt

2 kuud enne täht-

aega ning täht-

ajatud lepingud

on võimalik üles

öelda, teatades

vähemalt 3 kuud

sellest ette.Euroopa Komisjoni ette pane-

kutega saab põhjalikumalt

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel www.koda.ee.

ehtiva kollektiivlepinguteseaduse paragrahvi 11 sõ-

nastust peetakse majanduslikultebaotstarbekaks ja põhiseadusesttulenevate lepinguvabaduse, vabaeneseteostuse ning ettevõtlus -vabadusega vastuolus olevaks.

Hetkel kehtiv paragrahv 11 sätes -tab kollektiivlepingu jõustumise jakehtivuse põhimõttega, et lepingon kehtiv üks aasta (kui pooled eiole kokku leppinud teisiti) ning kuikollektiivlepingu kehtivuse lõppe -des ei ole uut lepingut sõlmitud,siis on kohustus täita kollektiiv -lepingu tingimusi kuni uue lepingusõlmimiseni (v.a kohustus pidadatöörahu). Uue kollektiivlepingusõlmimiseks on vajalik mõlemapoole tahe ja nõusolek, mis võibviia aga situatsioonini, kus näiteksüks pooltest ei ole nõus uue kollek-tiivlepingu mõne punktiga, mis tä -hendab aga seda, et kui uut lepin - gut sõlmida ei õnnestu, siis kehtibvana leping edasi tähtajatult ningilma lõpetamise võimaluseta.

Sellist seaduse sätet, kus pooltel eiole võimalik mõistlikel alustel le pin gut üles öelda, on kollektiiv -lepingu seaduse eelnõu seletus -

kirjas peetud vastuolus olevaksmitme põhiseadusest tulenevapõhiõigusega. Muuhulgas leitaksevastuolu põhiseaduse paragrah -videga 19 (vaba eneseteostuseõigus) ning 29 (lepinguvabadusepõhimõte ja üldine vabadusõigustöösuhete valdkonnas). Üldisevabadusõiguse hulka kuulub kalepinguvabaduse põhimõtte osaksolev vabadus määrata omavahe-lise lepingu sisu ning selle kehti -vuse ulatus ja –aeg, mida kehtivakollektiivlepingu seaduse para-

grahvi 11 lõige 5 sõnastus hetkel eivõimaldada. Ka võlaõigusseaduseüldised lepingute kohta käivadprintsiibid (VÕS § 195 lg 3 ja 196)sätestavad määramata ajaks sõlmi-tud lepingu mõistlikku etteteata -mistähtajaga lepingu lõpetamise

KOLLEKTIIV-LEPINGUTELÕPETAMISE REGULATSIOON VIIAKSE PÕHISEADUSEGA KOOSKÕLLA

Riigikogu õiguskomisjoni poolt algatati kollektiivlepingute seaduse

muutmine, kuna leiti, et kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega

ning paindumatu regulatsioon ei soosi kollektiivlepingute sõlmimist,

samas aga ei võimalda kehtivaid lepinguid ka lõpetada.

K

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

Suurem ettevõtlusvabadus peaks tagamaparema ettevõtlus-keskkonna, suurendama tööhõivet ja selle kaudu ka töötajate sissetulekut.

annapromenaad on

toonud Pärnusse

rohkem külastajaid

ning parandanud linna

turvalisust

„Pärnu rannapromenaadi val mi -misega paranes Pärnu ranna väli s -ilme, heakord, suurenes atrak -tiivsus,” selgitas Mirje Auksmann,Pärnu Linnavalitsuse planeerimis-osakonna välisprojektide koordi-naator. „Traditsioonilise ranna -promenaadi pikendamise ninguue loomisega laienes populaarnerannaala, loodi juurde aktiivsepuhkuse võimalusi (jalgrattatee,rulluisurajad, jms) ning vähenesrannaala koormus. Intensiivseskasutuses olev rannaala laienesca 500 m võrra, millega paranespuhkamise kvaliteet. Paranesid liikumisvõimalused, rannale juur-depääsetavus, loodi juurde infra-struktuuri (vee- ja kanalisat -sioonitrassid, elekter). Valgustusepaigaldamine kogu promenaadiulatuses parandas turvalisustaastaringselt,” annab Auksmannprojektist täpsema ülevaate. „Kas-vas rannas pakutavate teenustehulk ja paranes teenuste kätte-saadavus.“

Rannapromenaad on avaldanudpositiivset mõju Pärnu kui kuu -rortlinna arengule. Mitmed linnakülastajate seas läbiviidud kü sit -lusele vastajad on positiivsenatõstnud esile rannaala arenda mistning kinnitanud, et see on ükspõhjuseid, miks ka tulevikus taasPärnus puhata plaanitakse. Turis-mivaldkonna areng mõjutab agaomakorda kohalikku elukvaliteeti.

Keskväljak pani linna

südame taas tuksuma

„Rakvere linna keskväljaku ra-jamine aastatel 2003-2004 läksmaksma umbes 4 miljonit krooni.Peale keskväljaku valmimist tuliväljaku ümbrusesse hulgaliselt

investeeringuid. Aastatel 2005-2010 kaasnenud ja realiseerunuderainvesteeringute maht võikshinnanguliselt olla ca 70 miljkrooni ümber,” selgitas Rakverelinnapea Andres Jaadla. Ta jätkas:„Uuenenud keskväljak koos väl-jaku ümbrusse ehitatud hoone -tega ilmestavad linnapilti niitu ristidele kui ka kohalikele elani -kele. Keskväljaku ääres avasidoma kontorid mitmed pangad,lisandus Krooni Selveri ostukes -kus, mis mõne aasta pärast avasjuurdeehituse, kohvikuid, bü roo -hooneid ja kortereid.” Selgub, etinvesteerimine keskväljaku äärdejätkub ka edaspidi. 2011. aastaltaotles SA Virumaa Kompetent -sikeskus EASilt raha Targa MajaKompetentsikeskuse väljaaren-damiseks keskväljaku ääres asu -va Rakvere linnale kuuluva pan -ga maja baasil. Möödunud aastalõpus saadi positiivne otsus 3,2miljoni euro eraldamise kohta.Targa Maja valmimine on kavan-datud 2014. aastasse.

Rakvere linna külastajate arv onkasvanud kümneid kordi. 2002.aastal oli linna külastajaid umbes5000. Koos keskväljaku uuene-misega avati Rakveres mõnedaastad hiljem, aastal 2008, Aqvavee- ja spaakeskus. 2010. aastaltehti ainuüksi Aqvas umbes 80 000 ööbimist. Hoogsalt on are-nenud ka SAle Virumaa Muuseu-mid kuuluv Rakvere ordulinnus jaRakvere näitustemaja. Rakverelinnust külastas 2010. aastalumbes 70 000 külastajat. Tege -mist on olulise muutusega turis-tide ja külastajate arvu kasvusRakvere linnas.

Linnapea tõdes lõpetuseks: „Kesk -väljak on saanud inimestele armastatud kogunemiskohaks.Koh vikuid on juurde lisandunud,neil on suviti avatud ka väliter-rassid. Pärast keskväljaku tule -mist algas väljakul elu — kui ilm

R

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

võimaluse ning mõjuva põhjuseilmnemisel erakorraliselt ülesüt -le mise võimaluse (nt lepingu rik -kumine teise lepingupoole pooltvõi lepingu sõlmimisel aluseksolnud asjaolude muutumine, misei või malda lepingut senisel viisiledasi täita).

Kehtivat seaduse sõnastust pee-takse eelnõu koostajate arvateska majanduslikult ebaotstar-bekaks, kuna kollektiivleping,millest tulenevad kohustused jakokkulep ped võivad määramataajaks keh tima jääda, ei võimaldatööandjatel oma ettevõtte töödümber kor raldada, olukorras kusmuutunud majanduskeskkondnõuaks ette võt jalt paindlikkust jakiiret rea gee rimist. Sellest tule -nevalt näe vad eelnõu koostajadka vastuolu põhiseaduse para-grahvis 31 sä testatud ettevõt -lusvabadusega. Suu rem ettevõt -lusvabadus aga peaks tagamaparema ettevõt luskesk konna, suurendama töö hõivet ja sellekaudu ka töötajate sissetulekut.

Kehtiv kollektiivlepingute regu-latsiooni paindumatus lepingutemuut misel ja lõpetamisel on kind-lasti ka üks põhjus, miks kollek -tiivlepingute sõlmimine ei ole et-tevõtjate jaoks väga atraktiivneolnud või miks paljud kehtivadkollektiivlepingud on sõlmitudjuba aastaid tagasi.

Uus sõnastus võimaldab tähtaja -lise kollektiivlepingu lõpetada,teavitades lõpetamise soovistvähemalt 2 kuud enne tähtaeganing tähtajatud lepingud on või-malik üles öelda, teatades sellestvähemalt 3 kuud ette.

Seega on õiguskomisjon seadusemuutmise eelnõus teinud ette -pa neku muuta § 11 lõige 5 järg -miselt: „Kollektiivlepingu tähtajamöödumisel loetakse, et kollek -tiivleping on muutunud tähtaja -

tuks, kui kumbki kollektiivlepingupool ei teata vähemalt kaks kuudenne kollektiivlepingu tähtajamöödumist kirjalikult teisele poo -lele, et ta ei soovi lepingu pikene-mist. Kol lek tiivlepingu tähtaja -tuks muutumise korral on pooledkuni uue kollektiivlepingu sõlmi -miseni või kollektiivlepingu lõp -pemiseni selle ülesütlemise tõttukohustatud täitma kollektiivle -pingu tingimusi. Tähtajatu kollek-tiivlepingu võib kumbki lepin gu -pool üles öelda, teatades sellestteisele poolele ette vähemaltkolm kuud, kui kollek tiiv lepin gus

ei ole ette nähtud teisiti. Alateskollektiivlepingu üles ütlemiseteate tegemisest lõpeb kollek -tiivlepingust tulenev töörahu pi-damise kohustus.”.

Muudatus soovitakse jõustadajuba märtsis ning kehtiks ka ennemärtsi sõlmitud kollektiivlepin gu -tele. �

Eelnõu ja seletuskirja leiab

Koja kodulehelt aadressil

www.koda.ee ning eelnõu

osas on oodatud kõik

ettepanekud ja kommen-

taarid e-posti aadressile

koidu@koda.ee.

Muudatus soovitaksejõustada juba märtsisning kehtiks ka ennemärtsi sõlmitud kollektiivlepingutele

Sulev Nurme, pikaajalise kogemusega õppejõud ja praktiseeriv maastikuarhitekt tõdes

eelmise aasta novembris Tallinnas toimunud rahvusvahelise maastikuarhitektuuri

kongressil, et taasiseseisvumise järel on Eestis kiputud tegema sageli lääne vaimus

sisutühjasid asju, mille ainsaks eesmärgiks näib olevat sarnanemine Lääne-Euroopale.

Ta ütleb, et on loodud kohti, mis ei haaku meie aegruumiga ning selle asemel, et kasu

tuua, on need pigem kahju tekitanud. Siinkohal toome lugejateni kaks näidet, kuidas

edukatest avaliku ruumi projektidest, millesse on kaasatud kõik osapooled — linnakujun-

dajad, maastikuarhitektid, omavalitsuste ja erasektori esindajad — on kõik võitnud.

Rakvere linna keskväljak on nii linlaste kui turistide meelispaik.

EDUKAD AVALIKU RUUMI PROJEKTID TOOVAD KASU NII OMAVALITSUSTELE KUI ERASEKTORILE

PIRET POTISEPPInnovatsioonikeskusInnoEurope

7

- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Novembris toimus Tallinnas

rahvusvaheline maastiku arhi -

tektuuri kongress „Mind the

Gap. Landscapes for a New Era”,

kus maastikuarhitektuuri täht-

susest ning kasust erine vatele

sektoritele arutlesid maailma -

kuulsad oma ala tipptegijad

Euroopast ja kaugemalt. Kong -

ressi korraldas Eesti Maastiku-

arhitektide Liit ning rahastasid

Eesti Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutus, Kultuurkapital,

Kultuuriministeerium ning

mitmed mainekad sponsorid.

vähegi lubab väljas olla, leiab kesk -väljaku pinkidel alati inimesi.“

Avalik ruum seob

erinevad osad tervikuks

Rakveres on üks tegu järgnenudteisele — Tarva kuju püstitamineVallimäele 2001. aastal, uus bussi-jaam, promenaad, keskväljak, Rakvere spordihall, Aqva spaa- javee keskus, Aqva hotelli juurdeehi-tus, Targa Maja ehitus. Linnapea Andres Jaadla ütles, et Rakverekeskväljak on olnud neis oluline lülija ühendaja, uute võimaluste teki-

taja. „Elu pole kesklinnast linnaser-vades asuvatesse ostukeskustesseära voolanud. Kogu kesklinna kompleksne korda- ja kauniks-tegemine on olnud seda vaevaväärt,“ nentis ta rõõmsalt.

Rahvusvahelisel maastikuarhitek-tuuri kongressil said osalejad üle-vaate mitmetest edukatest avalikuruumi projektidest üle maailma.Kohalikud näited aga kinnitavad,et see, mis toimib mujal Euroopas,Aasias või Ameerikas, töötab kaEestis. Arhitektide ja maastiku -arhitektide kaasamine Pärnu ran-

napromenaadi valmimisse on aval-danud positiivset mõju ette võtlusearengule, linna arengule ja mainelening tugevdanud linna ja sedaümbritseva piirkonna konku rentsi -võimet. Sama võib kindlalt väita kaRakvere keskväljaku kohta. Need onvaid kaks näidet, mis peaksid jul-gustama kohalikul tasandil avali -kule ruumile rohkem tähelepanupöörama ning julgemalt maasti -kuarhitektide poole pöörduma. Ol -gem ausad — meeldiv avalik ruumtoob tulu nii kohalikele elanikelekui külastajatele, avalikule sekto-rile kui kohalikele ettevõtjatele. �

8

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

AVATUD ONMOSKVA IMPORDI-EKSPORDI INFOPORTAAL

Moskva väikese ja keskmise suu-rusega ettevõtete toetusprogram -mi raames on avatud impordi-ekspordi infoportaal, kust on või-malik leida nii informatsiooni äri -tegevuse ja sellega seonduvakohta Moskvas kui ka erinevaidrahvusvahelisest koostööst huvi-tatud Moskva ettevõtteid.

Andmebaas on aadressil:http://moscow-export.com/en

Lisainfo:Kaubanduskoja kodulehelt rubriigist „Euroopa Uudised“

EUROOPARISKIKAPITALI-FOND VÕIMALDABVKEdel KAASATAKAPITALI KOGUEUROOPA LIIDUS

Euroopa Komisjon esitas ELi tege-vuskava raames strateegia väi -keste ja keskmise suurusegaettevõtete (VKE) rahastamisvõi-maluste parandamiseks.

Strateegia hõlmab ELi eelarvest ettenähtud ja Euroopa Investee rimis-panga antava finantsabi suuren-damist ning ettepanekut, millegasoovitakse luua riskikapitalifondideturustamise ühtsed eeskirjad.

Määrusega muudetakse riskikapi-taliinvestoritele vahendite kaa sa -

mine ja idufirmade rahastamine lihtsamaks kogu Euroopas. Nõue -tele vastavad fondivalitsejad või-vad nimetuse „Euroopa riskikapi -talifond” all kaasata kapitali koguELis. Tänu ühtsete eeskirjade keh -testamisele suudaksid riskikapita -lifondid kaasata rohkem kapitali jaseega suurendada oma mahtu.

Lisaks eelmisel nädalal teatavakstehtud meetmetele, mis muu hul-gas hõlmavad 1,4 miljardi euroväärtuses finantstagatisi ettevõ -tete ja VKEde konkurentsivõimeprogrammi (2014–2020) raames,jätkab Euroopa InvesteerimispankVKEdele laenu andmist püsivasmahus, st ligikaudu 2011. aastatasemel (10 miljardit eurot).

Lisateave: ec.europa.eu/enterprise/policies/finance/index_en.htmhttp://ec.europa.eu/internal_market/investment/venture_capital_en.htm

EUROOPAKOMISJON ASUSRIIGIHANKE-DIREKTIIVEAJAKOHASTAMA

Euroopa Komisjon kuulutas väljariigihankedirektiivide läbivaata-mise, mis on osa kavast ajakohas-tada Euroopa Liidu avaliku sektoripakkumismenetlust.

Väljapakutud reformi peaeesmärkon lihtsustada eeskirju ja menet-lusi ning muuta need paindliku-maks. Sellega seoses pakub komis-jon välja, et senisest enam tuleks

kasutada läbirääkimisi, et hankijaostetavad kaubad ja teenused vas-taksid täpsemalt ja parima hinna-ga tema vajadustele. Samuti soo-vitatakse keskpikas perspektiiviskasutada riigihangete korralda-misel senisest enam elektroonilisisidevahendeid, tänu millele on või-malik riigihankemenetlust oluliseltlihtsustada. Märkimisväärselt plaa-nitakse vähendada halduskoor-must, sh ettevõtjatelt nõutavatedokumentide hulka, et ettevõtjateloleks lihtsam hankes osaleda.

Komisjoni ettepaneku kohaselttuleb soodustada VKEde juurde-pääsu riigihangetele. Selleks liht-sustatakse ja tõhustatakse meet-meid, millega vähendatakse hal-duskoormust, ning julgustatakselepinguid osadeks jagama ja liht-sustatakse nõudeid, mis käsitlevadpakkumise esitamiseks vajalikkurahastamisvõimet.

Lisateavet EU riigihanke-poliitikakohta leiab aadressilt: ec.europa.eu/internal_market/publicprocurement/index_fr.htm

ERIALASE TÖÖ LEIDMINE EUROOPAS MUUTUB LIHTSAMAKS

Euroopa Komisjon võttis vastu et-tepaneku kutsekvalifikatsioonidedirektiivi ajakohastamise kohta. Di-rektiivi eesmärk on lihtsustadaeeskirju, milles käsitletakse spet-sialistide liikuvust ELi riikide vahelning pakkuda kvalifikatsioonide lihtsamaks tunnustamiseks Eu-roopa kutsekaarti.

Tänu kutsekvalifikatsioonide di-rektiivile on spetsialistidel võima-lik teises liikmesriigis luua uusettevõte või leida uus töökoht kut-sealal, kus on nõutav vastav kva-lifikatsioon. Lisaks käsitletakseettepanekus üldsuse muret seoseskeeleoskusega ja tõhusa hoia-tussüsteemi puudumisega kut-sealaste rikkumiste korral, eelkõigetervishoiusektoris. Ettepanekussoovitatakse kasutusele võttaühine koolitusraamistik ja eksa-minõuded ning kehtestatakse uuskord, millega reguleeritaks kutse-alade vastastikust hindamist.

Lisateave: ec.europa.eu/internal_market/qualifications/policy_developments/index_en.htm

ELi FINANTS-HUVIDEKAITSMISEKS VÕETAKSE VASTU UUED PETTUSEVASTASEVÕITLUSE KAVAD

Euroopa Liidu pettusevastasevõitluse jätkamiseks võttis Eu-roopa Komisjon vastu kaks ette-panekut, mis käsitlevad program-me Herakles III ja Perikles 2020.Kummagi programmi eelarve onvastavalt 110 miljonit eurot ja 7,7miljonit eurot ning need käivi-tatakse alates 2014. aasta jaanua-rist ja kestavad seitse aastat.

Programm Herakles III on kavan-datud võitluseks pettuste, kor-ruptsiooni ja muu tegevuse vastu,mis kahjustab ELi finantshuve.

EUROOPA UUDISED

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Eelkõige keskendutakse EuroopaPettustevastase Ameti (OLAF) kuikomisjoni esindaja, liikmesriikidepädevate asutuste ning muude Euroopa institutsioonide ja asu-tuste vahelisele koostööle.

Programmi Perikles 2020 näol ontegemist vahetus-, abi- ja koolitus-programmiga, mille eesmärk onparemini kaitsta euro pangatähti jamünte Euroopas ja mujal maailmas.

Lisateavet programmide Herakles III ja Perikles 2014–2020kohta saab dokumendist:ec.europa.eu/anti_fraud/programmes

Õigusaktide tekstid on leitavad aadressilt: ec.europa.eu/anti_fraud/programmes/

EUROOPAKOMISJONPARANDAB RIIGIASUTUSTEANDMETE KÄTTESAADAVUST

Euroopa Komisjon on algatanudEuroopa avatud andmete stratee-gia, millega loodetakse turgutadaELi majandust igal aastal 40 mil-jardi euroga.

Euroopa haldusasutuste käsutu-ses on arvukate ametiasutuste ja -teenistuste poolt kogutud tohu-tud andmehulgad, mis plaanitakseteha uue portaali kaudu ava-likkusele tasuta kättesaadavaks.Portaal peaks lõplikult valmima2012. aasta kevadel. Aja jooksul

saab sellest ühtne juurdepääsu-punkt kõigi ELi institutsioonide,asutuste ja agentuuride ning rii-kide ametiasutuste vabalt kasu-tatavatele andmetele.

Strateegias ette nähtud meetmedhoogustavad jõudsalt arenevatmajandusharu, kus algandmedmuudetakse materjaliks, millestsõltuvad sajad miljonid info- jakommunikatsioonitehnoloogia ka-sutajad: näiteks nutitelefoni ra-kendusteks, kaartideks, reaalajasliiklus- ja ilmateabeks, hinnavõrd-lusvahenditeks ja paljuks muuks.Suurt kasu saavad nendest kaajakirjanikud ja teadlased.

Lisainfo: ec.europa.eu/information_society/policy/psi/index_en.htm

Digitaalarengu tegevuskava veebileht: ec.europa.eu/information_society/digital-agenda/index_en.htm

EUROOPA LIIDUHALDUSKULUSIDOOTAVAD KÄRPED

Euroopa Komisjon võttis amet-likult vastu ettepaneku kavan-datava personalireformi kohta, misvõimaldab 2020. aastaks kokkuhoida 1 miljard eurot ja pikaajalisesperspektiivis isegi rohkem kui 1miljard eurot aastas.

ELi haldusteenistuse tegevusku-lud külmutatakse kuni 2020. aas-tani. Ettepanekuga tõstetaksepensioniiga 63 aastalt 65-le,vähendatakse personali kõikidesinstitutsioonides 5% võrra ning

pikendatakse nädalast tööaega37,5 tunnilt 40-le, alandatakseteatavates kategooriates palku,tõstetakse solidaarsusmaksu ninglihtsustatakse palkade ja pensio-nide iga-aastase kohandamiseeeskirju. Rangemaks muudetakseennetähtaegselt pensionile mine-mise eeskirju — miinimumvanusttõstetakse 55-lt eluaastalt 58-le.Uute sekretäride ja bürootöötajatepalku vähendatakse ligi 18%.

KURITEOSKAHTLUSTATAVAIDISIKUID HAKA-TAKSE KIRJALIKULTNENDE ÕIGUSTESTTEAVITAMA

Euroopa Parlament võttis vastueelnõu, mille kohaselt peavad ku-riteos kahtlustatavad isikud saamakirjalikus vormis nn õiguste dek-laratsiooni, milles selgitataksenende õigusi kriminaalmenetlusetoimumise ajal.

Kuriteos kahtlustatavatel isikutelon õigus kasutada kaitsja abi,saada teavet süüdistuse kohta, kasutada vajaduse korral kirjalikkuja suulist tõlget, vaikida ja vahis-tamise korral nõuda enda viivita-matut toimetamist kohtunikujuurde.

Uues seaduses on ka olulisi uuen-dusi, mille eesmärk on parandadaEuroopa vahistamismääruse rak-endamist. Eeskätt soovitaksetagada, et kõik vahistatud isikud,kelle suhtes kohaldatakse Euroopavahistamismäärust, saaksid koheasjakohase õiguste deklaratsiooni.

Õigusküsimuste peadirektoraadi uudisnurk: ec.europa.eu/justice/newsroom/index_en.htm

Euroopa Komisjon — kahtlustatavate ja süüdistatavate õigused: ec.europa.eu/justice/criminal/criminal-rights/index_en.htm

TAKISTUSTETA EUROOPA PUUETEGA INIMESTELE

Euroopa Komisjon algatas avalikuarutelu seoses oma plaaniga luuatakistusteta Euroopa puuetega inimestele. Arutelu ülesanne on aidata komisjonil 2012. aastasügiseks koostada „Euroopa juur-depääsetavuse akti” ettepanekut.Akti eesmärk on tagada, et puue-tega inimestel oleks võimalik teis-tega võrdsetel alustel liikudafüüsilises keskkonnas ning kasu-tada transporti ja info- ja side-teenuseid. Ettepanekuga peaksaga paranema ka teiste piiratud liikumisvõimalustega inimeste,näiteks vanemaealiste olukord.Arutelus osalejatele on loodud kõikvõimalikud juurdepääsuvõimalu-sed. Arutelu käigus oodatakse et-tevõtjate, puuetega inimeste jaavalikkuse arvamusi ning seekestab kuni 29. veebruarini 2012.

raegu oleme olukorras, kusEuroopa konkurentsivõime

järjest väheneb. Selle üheks väl -jundiks on ka nn võlakriis. Võla -kriisist haaratud riigid on elanudüle oma jõu. Tegelikuks lahendu -seks oleks tugev majandus ja ma-janduskasv. Samas on Euroopaseadnud endale kõrged keskkon-na kaitselised eesmärgid, nende el-luviimine eeldab paljudele tööstus -harudele suurte koormiste pane-mist, aga ka uusi piiranguid ja nor-matiivseid kitsendusi.

Võtmeküsimus on — kas Euroopatööstus suudab neid koormatisikanda? Euroopa SKPst tagab 17,6%tööstusliku tootmise sektor. Neiltööstusharudel on põhiroll väheseCO2 heitega majanduse arenda -misel. Ühtlasi võtab see sek tor 27% ELi energia lõppnõudlusest.

Toorainet tootvad suur tööstused,nt need, kes toodavad kemikaale janaftakeemiasaaduseid (18%), rau -da ja terast (26%), tsementi (25%),on energiamahukad ja moodus-tavad tööstuslikust energiatarbi -misest 70%.

Järgnevalt vaatame, kui paju onneis harudes töötajaid ja milline onnende osakaal Euroopa SKPst.Keemiatööstuses töötab 29 000ettevõtte kohta 1 205 000 töötajat,tööstuse toodangu väärtus on449 miljardit eurot (2009, Euro-stat) ning käive on peaaegu kakskorda suurem, moodustades 1,15%ELi SKPst.

Värviliste metallide tööstus onväga laiahaardeline ning hõlmabmitmesuguste materjalide, nagualumiiniumi, plii, tsingi, vase,

magneesiumi, nikli, räni ja paljudeteiste materjalide tootmist. Kokkuannab sektor otseselt tööd umbes400 000 inimesele (Eurometaux,juuli 2011). Selle suurim ja kõigetähtsam allharu on alumiiniu-mitööstus. 2010. aastal oli seal töö-tajaid 240 000 ja selle käive oli 25miljardit eurot. Euroopa raua- jaterasetööstuses töötab 360 000inimest ja selle käive oli 2010. aas -tal 190 miljardit eurot.

Keraamikatööstus annab otseselttööd 300 000 inimesele ning hõl -mab väga erinevaid tooteid, näi -teks tellised ja katusekivid, keraa -milised torud, seina- ja põranda -plaadid, sanitaartehnikatooted,laua- ja dekoratiivnõud, abrasiivid,tulekindlad tooted ja tehnilisedkeraamikatooted. Need sektoridhõlmavad ehitusrakendusi, kõrgetemperatuuriga protsesse, auto -tööstust, energeetikat, keskkonda,tarbijakaupu, kaevandamist, lae-vaehitust, kaitsevaldkonda, len -nundust, meditsiiniseadmeid japalju muud. See sektor koosneb suurel määral VKEdest.

Euroopa tsemenditööstus andis2010. aastal otseselt tööd 48 000töötajale, toodang oli 250 miljonittonni, käive 95 miljardit eurot.

Klaasitööstus annab otseselt tööd200 000 inimesele; 1 300 tootja jatöötleja toodang oli 2010. aastal 34 miljonit tonni.

Energiamahukate tööstusharudetooted moodustavad väärtusahelaaluse kõigis tootmissektorites, mistagavad suure osa ELi töökohta -dest. Majanduse juhtimist seniselviisil — põhiliselt piirangutega jaüha rangemate normide kehtes-tamisega — jätkates nõrgeneb pi-devalt Euroopa konkurentsivõimeja kaovad tööstused ja töökohad.Ilma tugeva, innovaatilise ja kon -kurentsivõimelise tööstuseta eisuuda Euroopa täita ühtegi ees -märki. Oma arvamuses (CCMI/090), millele tugineb ka käesolevartikkel, juhtis Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee (EMSK) selleleEuroopa Komisjoni tähelepanu jataotles tööstuse huve arvestavat,tasakaalustatumat lähenemist.EMSK soovitas investeerida veelrohkem nii teadus- ja arendustege-vusse, tehnoloogia kasutusele -võttu ja haridusse kui ka töös -tusliku rakendusega teadusuurin -gutesse. Nendeks investeerin gu -teks tuleks järgmises raampro -gram mis leida piisav kate. �

P

SÜSINIKDIOKSIIDI-LEKKE OHUD

M Õ I S T E :S Ü S I N I K U L E K E

Kõigepealt — millest jutt ja miks see ohtlik peaks olema? Süsinikdioksiidileke ei

tähenda siin mitte gaasi immitsemist vaid energiamahuka tööstuse lahkumist

Euroopast. See on toimunud juba viimased 10 aastat ning viimasel ajal järjest

rohkem ajendatuna suuresti Euroopa poliitikast — eriti energia- ja kliimapoliitikast.

• Süsinikdioksiidileke

(mõnikord nimetatud

ka süsinikuleke)

tähendab energia-

mahuka tööstuse

lahkumist Euroopast.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

öödunud, 2011. aasta „Suu-nanäitaja” peamine ees -

märk oli suurendada ettevõtjateteadlikkust jaekaubanduses kehti-vate nõuete osas (kauba märgista-mine, hinna esitamine, reklaam,pretensioonide ja garantiiga seon-duv jms). Selline rõhuasetus tu-lenes eelkõige asjaolust, et Tarbija -kaitseameti praktika kohaselt onüle poole jaekaubanduses avas-tatud rikkumistest tingitud tead-matusest. Samas tuleb rõhutada,et teadmatus on tihtilugu tingitudka tõsiasjast, et ettevõtjatel lihtsaltpole mahti oma põhitegevuse kõr-valt kõige viimaste seadusemuu-datuste ja nõuetega ennast kurssiviia. Seetõttu on loogiline, etolukorda saab parandada selliselt,et kõigist asjakohas test nõuetesträägivad oma ala spetsialistid japraktikud vahetult.

Infopäeval

käsitletud teemad

Mõistmaks paremini infopäevalkäsitletut, on mõistlik tuua siinko-hal konkreetsemalt välja käsitletudteemad. Infopäeval tutvustatikauba märgistusele (nii toidu- kui

ka tööstuskaupade osas) ja hin-nateabe esitamisele kohalduvaiduusimaid reegleid ja nõudeid (shELi õigusest tulenevat). Ühtlasiselgitati müüja vastutusega seon-duvat vastavate nõuete rikkumisekorral. MTÜ GS1 Estonia esindajaselgitas EAN koodi tähendust, sellekasutamisega seotud võimalusi ja arenguid. Oluline oli kindlasti ka e-kaubandusega seonduv (kaupademüük interneti vahendusel, kaubapuudused, kauba tagastamine jne) — praktika on näidanud, et et-tevõtjatele on peavalu valmista -nud garantii ja pretensiooni eris -tamine. Seetõttu selgitati täpse-malt ka vastavaid küsimusi. Li -saks eeltoodule selgitati reklaa -mile esitatavaid nõudeid ja seda,missu gune teave on reklaaminaüldse käsitletav. Viimast justseetõttu, et teatud tegevuste (ntalkoholipu delite poeaknale ase -tamine jne) osas on levinudväärarusaam, et see pole käsitle-tav reklaamina.

Ühtlasi räägiti tegevustest, mis lii -gituvad ebaausate kauplemis võ-te te alla. Lõpetuseks käsitleti katar bija krediidi direktiivi ja sellest

tulenevaid kaupleja kohustusi. Viimatimainitu puhul on kõigeolulisem see, et alates 1. juulist2011 peab tarbija enne laenu lepin -gu sõlmimist saama laenuandjaltdetailse teabelehe. Tuleb rõhutada,et eelmainitud teabeleht ei kaasnemitte ainult panga- ega kiirlaenu -dega, vaid ka erinevate järelemak-sude, krediitkaartide, koduukse -müügilepingute jms. Tarbijakredii -di direktiivist tulenevate muuda-tuste kohta on Tarbijakaitseametikodulehel ka täiendavaid juhiseidja selgitusi.

Tarbijakaitseameti

kodulehel on

kättesaadavad

infopäeva materjalid

Seminaril osalenuna saan tõdeda,et huvi antud seminari vastu olisuur, kuivõrd käsitletud teemadevalik tulenes praktilisest elust jaühtlasi oli see hea võimalus ette -võtjatele oma personali koolita-miseks nõuete osas, mida on vajategelikult teada igapäevases kau -bandustegevuses. Seminari aktu-aalsust näitas muuhulgas kapaljude küsimuste esitamine osa -

lejate poolt. Siinkohal on hea meelmärkida, et esitatud küsimusteston Tarbijakaitseamet koostanudkokkuvõtte koos vastustega jaavaldanud selle oma kodulehel(www.tarbijakaitseamet.ee) .Täiendavalt peab küll ütlema, etküsimustele antud vastused onmõnel juhul pigem üldist laadi ja eikätke endas ammendavalt kõiki as-jaolusid ning seetõttu oleks soovi-tav probleemide korral alati spet -sialistidega nõu pidada. Kauban-duskoja liikmed saavad igal ajalnende küsimustega pöördudaKau banduskoja poole, sest puu-tume nende teemadega igapäe -vaselt kokku. Lisaks eeltoodule onTarbijakaitseameti koduleheltleitavad seminaril ülesastunuteettekannete slaidid. Seega onseminaril räägitu ja arutatu ise-enesest kättesaadav ka neile, kesei saanud seekordsel „Suunanäi-taja” seminaril mingil põhjusel osaleda.

Praeguste plaanide kohaselt kor-raldatakse „Suunanäitajat” tõe -näoli selt ka käesoleval aastal, kuidtäpsem info teemade ja toimumis -aja kohta on veel selgitamisel. �

M

SEMINARIL „SUUNANÄITAJA 2011”

KÄSITLETI JAEKAUBANDUS-ETTEVÕTJATELE OLULISI TEEMASID

2011. a novembrikuus toimus juba teist aastat Tarbijakaitseameti infopäev

„Suunanäitaja“. Seekord korraldati seda koostöös Kaubanduskojaga.

Ürituse eesmärgiks oli käsitleda ettevõtjatele olulisi küsimusi

ja anda aktuaalset teavet. Seekordne „Suunanäitaja” keskendus

jaekaubandusettevõtjate jaoks olulistele tarbijateemadele.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

11

- T A G A S I V A A D E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

äpselt neli aastat tagasi andiskoolitaja Peep Vain sellele

Directoris vastuse. Tegemist onimmuunsusega muutuste suhtes.Me tahame küll muutusi, kuid eianna endale aru konkureerivatestsoovidest. Näiteks tahame kaalusalla võtta, aga samas tahame tun-da end hästi — veresuhkru tõst-mine toidu abil on kiireim viismõnutunde saavutamiseks. Nii etseni, kuni sa konkureerivaid plaa-ne ei teadvusta ja nendega ei võitle, ei saagi sa oma eesmärketäidetud.

Mõnel eesmärgil aga polegi ettenähtud täituda, sest... see pole sinuoma. Selle on sulle püstitanudtöökoht, suguvõsa, elukoht, ühis -kond. Neid eesmärke ei saa väga lihtsalt ignoreerida, kuigi tihti polesee see, mida sa sisimas tahad.

Aga on olemas üks sort eesmärke,millel on määratud täide minna.Need on sinu sügavad unistused.Need, mis aitavad jõuda selliseeluni, mida tegelikult ootad. Entkuigi paljud inimesed, kes on endajalukku kirjutanud, on tulnudeikusagilt ja teinud oma unistusedteoks, ei ole see paraku nii lihtne,

kui tundub. Sa ei märkagi ise, kuikerge on loobuda unistuse nimeltegutsemast. Märkidest, mis näi-tavad, et oled oma unistustelekäega löönud, kirjutab kirjamees jakoolitaja Henry Junttila blogisDumb littleman. Toon siin neistvälja neli, mis tunduvad kõige oht-likumad.

Hirm

Hirm halvab tegutsemise. Hirmmuuta oma elu, läbi kukkuda, ollahäbistatud ja karistatud. Olgu siinabiks kahe mehe mõtted, kesläbikukkumist ei kartnud. WinstonChurchill: „Edu on liikumine üheebaõnnestumise juurest teise juurde, lootust kaotamata!” jaThomas Alva Edison: “Ma ei ole läbikukkunud. Ma lihtsalt leidsin 10 000viisi, kuidas see ei tööta!”

Ühel heal päeval...

Ühel heal päeval sa võtad kätte,teed oma unistused teoks ja saadõnnelikuks... Aga kahjuks ei olekalendris „ühte head päeva”. Sedaei juhtu kunagi, et „ühel päeval”saad sa rikkaks ja teed ainult neidasju, mis sulle meeldivad. Sedapäeva lihtsalt ei tule, kui sa sellenimel ei tegutse.

Oleks...

Oleks mul ainult rohkem raha,aega, võimalusi, küll siis... Loterii -võit on liiga haruldane, et sellesseuskuda. Nagu ütleb ettevõtjaUrmas Sõõrumaa Arteris, teeb tataas 15tunniseid tööpäevi, sestmitte keegi teine ei too kandikulvõimalusi kätte, nendeni tulebjõuda oma töö kaudu.

Analüüsimine

Plaanid ei tee paha, aga analüüssiin vastust ei anna. Ainus võima -lus on proovida päris elus, mistöötab ja mis mitte.

Seega, kui sul õnnestub nelja suu -remat takistust unistuste täitu-mise teel vältida, siis on oht, etneed lähevadki täida. Ilusat unis-tuste täitumise aastat! �

T

MIKS MÕNEDUUSAASTALUBADUSED IKKAGI TÄIDE LÄHEVAD

Kes meist ei tahaks olla uuel aastal tublim, ilusam ja parem.

Võiksime olla ju paremad tööl, olla paremad lapsevanemad, abikaasad...

Ometi saab sellest kõigest üsna vähe teoks. Miks?

TAIVO PAJUDirector Media

12

- J U H T I M I S V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Mõnel eesmärgil agapolegi ette nähtudtäituda, sest... seepole sinu oma. Selleon sulle pustitanudtöökoht, suguvõsa,elukoht, u hiskond.

uurepäraste võimaluste ära-kasutamiseks tuleb teha jõu-

pingutusi: tegevuste alustamineühes neist kahest G8 riigist nõuabettevõtjalt kohanemist paljude eri-nevate faktoritega (geograafiline sihtkoht, sobivad kontaktid, ärikul-tuur, keel, seadusandlus ja maksud,tööstuse struktuur ja palju muud).

Sihtriigi valimine

Itaalia ja Prantsusmaa on suured riigid, kus tuleb pöörata tähele-panu ainult antud riigile omasteletegevustele ja tarbimisharjumus-tele. Itaalias on Põhja-Itaalia kes-kendunud tööstusele, logisti kale jakaubandusele, Kesk-Itaalia peamis-teks tegevusaladeks on poliitika,turism, farmaatsiatööstus ja avalikhaldus. Majanduslikus mõttes vä-hemarenenud Lõuna-Itaalias tegel-dakse peamiselt turi smi ja toidu-tööstusega. Kuna Itaalias on sar-naselt Eestiga enamik firmasidväikese ja keskmise suurusega et-tevõtted, on Itaalia ja Eesti töös-tusstruktuuril sarnaseid jooni.

Prantsusmaa majanduslik arengon üsna ühtlane, kuid mõned tege-vusalad on teatud piirkondades

tugevamal positsioonil: turismRivieras, farmaatsia- ja plastitöös-tused Rhône-Alpes’is, õlle-ja juus-tutootmine Kirde-Prantsusmaal,veini-ja veinitoodete tööstus Bor-deaux’ piirkonnas jne. Samas elav-davad paljud konkureerivad rah-vusvahelised kontsernid erinevaidtööstusharusid, muuhulgas ka energia-, keskkonna-, farmaatsia-,luksuskaupade, toidutööstust jaturustust.

Ärikultuur

Läbirääkimiste protsess võtabItaalias ja Prantsusmaal vähemaega kui Eestis. Tähelepanu tu-leks pöörata sellele, et kontaktihoidmine potentsiaalse partneri-ga on äärmiselt oluline — kui jättapikaks ajaks partneritega ühen-dust võtmata, võidakse seda pi-dada huvipuuduseks. Prantslasedja itaallased ei tunne Eestit vägahästi, seetõttu on oluline luuaalus usaldusväärsetele suhetele(nt näidates toodete tehnilisiomadusi, lasta end esitleda mõnelkohalikul organisatsioonil — sedaeriti Itaalias, kus isiklikud suhtedon äritegevuse lahutamatu osa,jne).

Kohalikud kontaktid

Kohalikud kontaktid on kasulikudvõimalike äripartnerite leidmiseks– selleks võib kasutada nii kauban-dusorganisatsioonide võrgustikkekui ka kohalikke kaubandusko-dasid ja rahvusvahelist kauban-dust toetavaid organisatsioone (IceItaalias, InvestinFrance Prantsus-maal). Kohalike nõuannete kasu-tamine võib osutuda otsustavakska vastava riigi õigus- ja rahan-dusalaste regulatsioonide täitmisetagamisel. �

S

ÄRISUHTED ITAALIA JA PRANTSUSMAAGA

Itaalia ja Prantsusmaa — riigid, mis mõlemad võivad kiidelda enam kui 60 miljoni

tarbijaga turgudega pakuvad Eesti ettevõtjale suurepäraseid ärivõimalusi.

Eesti kuulumine Euroopa Liitu ja euro kasutuselevõtmine avavad Eesti ettevõtetele

mitmeid uksi ka sellistes riikides nagu Itaalia ja Prantsusmaa.

ELISE CHANELTeenuste osakonna projektijuht

13

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

K A S U L I K U DL I N G I D

Prantsusmaa• Agentuur Invest in France

www.invest-infrance.org/us

• Prantsuse kaubandus-

kodade võrgustik

www.cci.fr

(prantsuse keeles)

• OECD

(majandusalane ja statisti-

line informatsioon):

www.oecd.org/country/0,3

731,en_33873108_338733

76_1_1_1_1_1,00.html

• Prantsusmaa

statistikaamet

www.insee.fr/en/default.asp

• Eesti-Prantsuse äriklubi

www.b2b-estonia-france.eu

Itaalia• Itaalia Väliskaubanduse

Instituut

www.ice.it

www.italtrade.com/index.htm

(online ärikataloog)

• Itaalia keskpank

www.bancaditalia.it

• OECD (majandusalane ja

statistiline informatsioon)

www.oecd.org/country/

0,3731,en_33873108_338

73516_1_1_1_1_1,00.html

• Itaalia statistikaamet

www.istat.it/en

Kui otsite neis kahes üldiselthästituntud, kuid Eesti ettevõt-jate jaoks ekspordituruna veelsuhteliselt avastamata riigisärivõimalusi või vajate nendeosas abi, võtke ühendust:

ELISE CHANEL E-post: elise.chanel@koda.eeTel: 604 0081

uroopa Liit ja Venemaa sõl -misid lisaks neli kahepoolset

kokkulepet. Esiteks Venemaa auto -tööstusesse investeerimise režiimiühtlustamise kohta WTO reeglitegaaastaks 2018. Teiseks Vene puidueksporditollide ning ekspordi kvoo -tide haldamise süsteemi kohta. Kol-mandaks selle kohta, et Venemaasäilitab ka peale WTOga liitumistELiga kokku lepitud põhjalikumadkohustused teenuste osas (k.a see,mis puudutab rahvusvahelisi mere-transporditeenuseid ja inimesi, kesliiguvad ajutiselt ärieesmärkidel ELija Venemaa vahet). Neljanda pro-tokolli sõlmimist soovis EL selleks,et vältida uute ekspordimaksuderakendamist toodetele (pea miselttoorainetele), mis ei olnud veelWTO liitumisprotokolli nimekirjas.

ELi ja Venemaa vahel saavutati2010. aasta detsembris kokkulepeka kahes Eesti jaoks kõige olulise-mas küsimuses — Venemaa lange-tab ELi importijatele kvoodi piiresvälja veetavale kuusepuidule eks -pordimaksu 13%le ja männipuidule15%le ning ühtlustab alates 01.07.2013 tariifid raudteevedudele.

Venemaa liitumine mõjub kindlastipositiivselt Eesti ja Venemaa vahe-lisele kaubandusele, kuna liitu-misel võtab Venemaa kohustuse

siduda kaupade imporditariifid kok -kulepitud tasemel. Alanevatest tolli -tariifidest aga veelgi olulisem on, etliitumine peaks tooma ettevõtjatelesuurema kindlustunde Vene turultegutsemisel, sest Venemaa on võt-nud kohustuse ühtlustada kaupadeja teenuste liikumist puudutavadnõuded WTO reeglitega. Riigil tulebeemaldada või leevendada mitmeidimpordipiiranguid nagu keelud,load, eelnevad autoriseerimisnõu -ded, litsentseerimisnõuded, mis eivasta WTO nõuetele. WTO liikme -lisus piirab oluliselt ka Venemaa või-malusi rakendada uusi kaubandust

piiravaid meetmeid. Kaubandus-suhteid WTO liikmetega aitavadedendada WTO esmased põhimõt-ted, mille kohaselt kõiki kaubandus-partnereid tuleb võrdselt koheldaning partnerriikidest impordita-vatele kaupadele ja teenustele eitohi rakendada rangemaid nõudeidkui kodumaistele kaupadele ja tee -nustele. Need põhimõtted peaksidnüüd laienema ka Venemaale.

Meil jääb loota, et Venemaa võtabWTO liikmena oma kohustusi tõ-siselt ning kõik eelöeldu rakendubtõepoolest ellu. Õnneks pakub

organisatsioon hoobasid ka võima-like kaubandusvaidluste lahenda -mi seks.

Mis saab edasi? WTOga liitumisegasaab täidetud üks olulisi eeltin gi -musi kaubandussuhete tihenda -miseks ELi ja Venemaa vahel. ELloodab nüüd intensiivsemalt jät -kata läbirääkimisi uue kahepoolsepartnerlusleppe üle, mis hõlmab kaüsna mahukat kaubandust ja in-vesteeringuid sätestavat peatükki.Pikemas perspektiivis on ees mär -giks aga vabakaubanduslepingusõlmimine Venemaaga.

E

VENEMAA LIITUMINE WTOgaTOOB KASU EESTI ETTEVÕTJALE

16. detsembril kirjutasid Venemaa ja WTO esindajad alla Venemaa

organisatsiooniga liitumise dokumentidele, lõplikuks ühinemiseks peab

Venemaa parlament liitumisleppe ratifitseerima. Ettenähtud ajagraafikut

arvestades peaks liitumine toimuma hiljemalt 2012. aasta augustis.

KRISTI KARELSOHNVälisministeeriumi väliskaubanduse büroo direktor

14

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Näiteid Venemaa

võetud kohustustest

Üldine keskmine tollitariif on Vene -maal keskmiselt 10%, kuid pealeWTOga liitumist väheneb see7,6%ni.• Keskmine tariif põllumajan -

dustoodetele langeb 13,2%lt11,5%le.

• Tööstustoodete keskmine tariiflangeb 9,5%lt 7,9%le.

• Piimatoodete keskmine tariiflangeb 14,6%le (19,8%lt)

• Kemikaalide keskmine tariiflangeb 5,3%le (6,5%lt)

• Autode keskmine tariif langeb12%le (15,5%lt)

• Elektrimasinate keskmine tariiflangeb 6,5%le (8,4%lt)

• Puidu ja paberi keskmine tariiflangeb 8%le (13,4%lt)

• Info- ja telekommunikatsioo -nitoodete tariif langeb 0%le(praegu 5,4%).

Kolmandikule toodetest rakendu-vad lõplikud maksumäärad ühine-mise kuupäeval, kolm aastat pealeliitumist rakenduvad lõplikud mak-sumäärad veel veerandile kaupa -dest. Kõige pikemad ülemineku -perioodid rakenduvad sealihale (8aastat) ning autodele, helikop te -ritele ja lennukitele (7 aastat).

Tariifikvoodid (TRQ)

Tariifikvoote rakendatakse looma-,kana-, sealiha ning piimatoodeteimpordile ja ümarpuidu ekspordile.Lubatud kvoodi sees imporditud/eksporditud tooteid maksusta tak -se väiksema tariifiga kui kvootiületavaid tooteid. Mõned neist ta -riifkvootidest jaotatakse liikmetevahel ära.

Teenuste turulepääsul

võetud kohustused

Telekommunikatsiooniteenusteväliskapitali (foreign equity) pii -rang (49%) eemaldatakse neli

aastat peale liitumist. Välismaisedkindlustusfirmad saavad rajadaharukontoreid üheksa aastat pealeVenemaa liitumist. Välispangadvõivad rajada harukontoreid Vene-maale. Väliskapitalile (foreign eq-uity) pangandussektoris ei oleülempiiri, kuid üldiseks väliskapi-tali osaluse (foreign capital partic-ipation) määraks pangandus süs -teemis on maksimaalselt 50%.Venemaa avab oma turu täielikultarvutiteenustele ning ehitussek-torile, millele hakkab rakendumakohalike ettevõtetega võrdne kohtlemine (national treatment).Samuti mõjutab liitumine trans-porditeenuseid (k.a meretransport),jaekaubandusega tegelejaid ningturismisektorit. Need on vaid mõ -ned näited.

Muud olulised

kohustused

Alkoholi, farmaatsiatoodete ningenkrüptilise tehnoloogia toodeteimportijad ei vaja Venemaa liitu-mise hetkest enam impordilit-sentse. �

Infopäev

Venemaa liitumine WTOga27. jaanuaril Kaubanduskojas

15.-17. detsembrini 2011 toimus Genfis Maailma Kaubandusor-ganisatsiooni (World Trade Organisation - WTO) 8. Ministrite kon-verents. Sellel konverentsil allkirjastas Venemaa pärast 18 aastatkestnud läbirääkimisi ühinemisprotokolli Maailma Kaubandusor-ganisatsiooniga. Täisliikmeks saamiseks peab Venemaa parlament23. juuliks ratifitseerima dokumentide paketi.

Mõjust, mida Venemaa WTO liikmeks saamine avaldab Euroopa jaEesti ettevõtlusele kõnelevad 27. jaanuaril Eesti Kaubandus-Töös-tuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) lektorid:• Signe Ratso, Euroopa Komisjoni Kaubanduse peadirektoraadi

(DG-Trade) turgude ligipääsu ja tööstuse suuna direktor;• Tiina Vares, kes töötas kaheksa aastat Eesti Vabariigi

alalises esinduses WTO juures;• Katrin Kanarik, välisministeeriumi Venemaa büroo direktor.

Päevakava:

10.00-11.30 Venemaa liitumine WTOga ja selle mõju EuroopaLiidu ja Eesti ettevõtlusele (Signe Ratso)

11.30-11.45 Kohvipaus11.45-13.00 Muudatustest põllumajandussaaduste

kaubavahetuses Venemaaga (Tiina Vares)13.00-14.00 Eesti-Vene kahepoolsed suhed (Katrin Kanarik)

Osalemistasu Kaubanduskoja liikmetele 10 eurot, mitteliikmetele 20 eurot (hind sisaldab käibemaksu).

Lisainfot Venemaa liitumisel

võetud kohustuste kohta saab

kodulehekülgedelt:• www.wto.org/english/

news_e/news11_e/acc_rus_

10nov11_e.htm

• www.wto.org/english/

thewto_e/acc_e/acc_e.htm

• ec.europa.eu/prelex/

detail_dossier_real.cfm?CL=et&

DosId=200999#415105

LIDIA FRIEDENTHALEesti Kaubandu-TööstuskodaTel: 604 0077E-post: lidia@koda.ee

KRISTI KARELSOHNVälisministeeriumi väliskaubanduse bürooTel: 637 7211E-post: kristi.karelsohn@mfa.ee

Lisainfo ja registreerumine:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 • E-post: trade@koda.ee

15

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

16

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Välismessikoolitus26. jaanuaril Valga maavalitsuse väikeses saalis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 26. jaanuaril Valgamaavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12, Valga) „Ekspordivaldkonnakoolitused 2011/2012” raames välismessikoolituse.

Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimah-tude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi tead-liku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese jakeskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismes-sidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemi-seks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 I • Sissejuhatus

(messid, konkurentsieelis, sihtturg)II • Messi ettevalmistus

(eesmärgid, messiboksi planeerimine,

meeskond)

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 III • Messi ettevalmistus

(eelarve, logistika, ühisstendid,

kliendisuhted, messiturundus)

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 IV • Messiboksis

(messiboksil osalemine,

töökorraldus, klientidega suhtlemine,

mida teha, mida mitte)

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 V • Järeltöö peale messi

(tulemuste analüüs, edasised sammud)

15.45-16.15 VI • Kokkuvõte

Kokku 8 akadeemilist tundi.

Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibe-maksu, toitlustamist ja seminari materjale).

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus24. jaanuaril Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 24. jaanuaril MainoriKõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) „Ekspordi-valdkonna koolitused 2011/2012” raames müügivõrgu loomise jaarendamise koolituse. Koolitajaks on pikaajalise rahvusvahelisekogemusega ekspordijuht Jakob Saks.

Koolituse eesmärk on anda ettevõtjatele praktilisi teadmisi sellest,kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel, kuidasmoodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, kas turule sisene-miseks on vaja omada esindusi või kasutada teisi kanaleid —agente, edasimüüjaid? Koolituse käigus antakse praktilisi jareaalses elus kasutatavaid teadmisi müügivõrgu arendamise kohta.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 Sissejuhatus teemasse. Müügivõrgu

eesmärgid ja rollid. Optimaalse kanali

struktuuri loomine. Kanali alternatiivid.

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 Müügivõrgu loomine. Sihtriikide valik.

Partnerite otsing. Kontaktide loomine.

Läbirääkimised. Partnersuhete ärilised

ja juriidilised aspektid.

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 Müügivõrgu juhtimine. Eesmärgid.

Motiveerimine. Koolitamine.

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 Müügivõrgu juhtimine jätkub. Tugi müügi-

võrgule. Teadmusjuhtimine müügivõrgus.

15.45-16.15 Kokkuvõte

Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibe-maksu, toitlustamist ja seminari materjale).

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:HAILI KAPSITel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

17

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Turu-uuringute koostamise koolitus25. jaanuaril Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 25. jaanuaril MainoriKõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34, Võru) „Ekspordi-valdkonna koolitused 2011/2012“ raames turu-uuringute koosta-mise koolituse. Koolitajaks on pikaajalise rahvusvahelise kogemu-sega ekspordijuht Jakob Saks.

Koolituse eesmärgiks on anda ettevõtjale praktilisi teadmisi sel-lest, kuidas koguda vajalikku infot otsuste tegemiseks ettevõttejuhtimisprotsessides. Peamine lähtekoht on keskmise Eesti eks-portööri reaalne vajadus turuinfo järgi. Koolituse käigus antakse lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info han-kimise kohta. Aitame mõista ettevõtte infovajadusi ning annameteadmisi ja oskusi, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadusedrahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 Sissejuhatus. Erinevad turu-uuringute tüübid.

Esmased turu-uuringud.

Teisesed turu-uuringud.

Erinevate uuringute plussid ja miinused.

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 Turu-uuringute planeerimine.

Millist informatsiooni on vaja? Milline on

turu-uuringu protsess ja peamised sammud.

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 Turu-uuringute teostamine.

Erinevaid praktilisi näpunäiteid.

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 Kuidas tõlgendada saadud infot,

kuidas seda organisatsioonis presenteerida,

kuidas seda praktikas rakendada.

15.45-16.15 Kokkuvõte

Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibe-maksu, toitlustamist ja seminari materjale).

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Kaubanduskoda korraldab koostöös partneritega Rootsist ja Soomest

ühisdelegatsiooni Hiina18.–24. märtsil

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös partneritega Rootsistja Soomest ühisdelegatsiooni visiidiks Hiina. Visiit leiab aset 18.-24. märtsi-ni ning selle käigus külastatakse kolme linna: Shanghai, Wuxi ja Nanjing.

Ühisdelegatsioon, mille juht on Östergötlandi (Rootsi) maakonna kuberner ning kuhu kuuluvad lisaks ametlikule delegatsioonile ka et-tevõtjad kõigist kolmest riigist (igast riigist 5 ettevõtjat). Igas linnas onnähtud ette kõrgetasemelised kohtumised kõrgete riigiinstitutsioo-nidega, lisaks toimub igas linnas äriüritus koos networking-uga ningtoimuvad ka ettevõtete/organisatsioonide külastused (CELAP; TaihuCity, eco-city, cleantech-keskused jt).

Visiidi käigus tutvustatakse ning reklaamitakse ühiselt Läänemere regiooni. Samuti tutvutakse koos Soome ja Rootsi ettevõtetega Hiinavõimalustega ning lähenetakse ettevõtlusele ja turule ka kõrgetaseme-liste kohtumistega riigitasandil, mis on Hiina ühiskonna ja reeglitemõistmiseks äärmiselt kasulikud.

Lisaväärtusena on ettevõtjatel võimalik luua kontakte ka Soome ningRootsi delegatsioonis osalevate ettevõtetega. Visiidile eelnevalt tehakseosalejatele väike koolitus Hiina kultuuri, ärikeskkonna ning visiiditeemal. Programmis ja delegatsioonis osalemise ning ettevalmistuseeest tasu ei küsita, ettevõtjal tuleb üksnes tasuda lennupiletid, maju-tus ning osaliselt kohapealne transport ning toitlustus.

Huvitatutel palume ühendust võtta enne 13. jaanuari.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:HAILI KAPSITel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:PRIIT RAAMATTel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Seminar

Tulumaksu- ja käibemaksuseaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused17. jaanuaril Atlantise konverentsikeskuses

Kaubanduskoda korraldab 17. jaanuaril kell 10-16 Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2,Tartu) seminari „Tulumaksu- ja käibemaksu-seaduse muudatused, aktuaalsed probleemid ja lahendused”. Seminaril tuuakse näiteid maksu-ameti ja kohtute praktikast. Lektoriks on TõnisJakob, maksukonsultant ja vannutatud audiitor.

Käsitletavad teemad:

• välismaal töötamisega seotud maksu-probleemid (välislähetus, sotsiaalmaks,püsiv tegevuskoht);

• uus seotud isikute määratlus;• uus käsitlus erisoodustuste maksustamisel

ja muudatused kingituste maksustamisel;• erisoodustustega seotud maksuprobleemid

(sõiduauto, töötervishoid, koolitus jne);• dividendide ja omakapitalist väljamaksete

maksustamine;• kodukontor jm probleemid tehingutes

oma töötajate, juhtide ja omanikega (laenud, teenused, juhtimistasud jne);

• kinnisasja ja metallijäätmete käibemaksugamaksustamise uus kord;

• millal tekib pöördkäibemaksu kohustus;• kauba võõrandamine ja aheltehingud ning oht

muutuda välisriigis maksukohustuslaseks;• maksustatava väärtusega seotud probleemid;• sisendkäibemaksu mahaarvamine;• arvele esitatavad nõuded.

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 40eurot ja mitteliikmetele 60 eurot, lisandub käibe-maks. Hinnas sisalduvad koolitusmaterjalid,lõuna ja kohvipausid.

Seminar

Uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid23. jaanuaril Kaubanduskojas

Seoses liikmete suure huviga kordame seminari, kus tutvustatakse Eesti RaamatupidamiseToimkonna poolt väljastatud uusi raamatupidamise juhendeid (RTJ), mille eesmärgiks on Eestitava vastavusse viimine Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB) pooltvälja antud standardiga IFRS väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuigi uute RTJe rakendamine on kohustuslik hiljem algavate aruandeperioodide kohta, võib neid juhendeid kasutada ka juba 2011. aasta aruande koostamisel.

Koolitus toimub 23. jaanuaril kell 10-17 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17,Tallinn) ning selle viib läbi vandeaudiitor Sven Siling (BDO Eesti AS).

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• RTJ muudatuste taust ja muudatused üldpõhimõtetes (RTJ 1 ja 2)

• Muudatused aastaaruande koostamise üldpõhimõtetes ja esitusviisis • Mida tähendab n-ö mõistliku pingutuse põhimõte informatsiooni kogumisel? • Üleminek uutele RTJdele — millal tuleb ja millal ei tule korrigeerida

raamatupidamises võrreldavaid andmeid? • Olulisemad uuendused varade ja kohustuste standardites (RTJ 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 12)

• Millal võib varusid esitada bilansis õiglases väärtuses? • Kas arendusväljaminekuid ei tohi enam kajastada varana? Kas kõiki immateriaal-

seid varasid tuleb hakata amortiseerima? • Kuidas kajastada kinnisvarainvesteeringu arvestusmeetodi muutust? • Kuidas kajastada laenulepingute tingimuste muutusi? • Mis on töösuhte lõpetamiseraldis ja kuidas kajastada töösuhtejärgseid hüvitisi? • Kas sihtfinatseerimist ei tohi enam kajastada netomeetodil? • Millistest arvestuspõhimõtetest tuleb lähtuda mitterahalise divivdendi maksmisel?

• Muudatused äriühenduste ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamisel (RTJ 11)

• Kas firmaväärtust tuleb hakata amortiseerima? • Kuidas identifitseerida tütarettevõtte olemasolu? • Millised alternatiivsed arvestusmeetodid on lubatud tütar- ja

sidusettevõtete kajastamisel? • Kuidas kajastada konsolideeritud aruandes vähemuosalusega tehtud tehinguid?

• Info avalikustamine lisades (RTJ 15)

• Kuivõrd on avalikustamisnõuete koondamine ühte standardisse muutnud lisadesesitatava info sisu ja mahtu?

• Millistel juhtudel ei pea enam lisades esitama andmeid võrdlusperioodi kohta? • Missugust infot tuleb avalikustada hindamisaluste muutumise korral? • Millise detailsusega tuleb lisades esitada seotud osapooltega tehtud tehinguid?• Millised on täiendavad avalikustamisnõuded dividendide ja

dividendide tulumaksu kohta?

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 60 eurot ja mitteliikmetele 90 eurot, hinnalelisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerumine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:KAUBANDUSKOJA TARTU ESINDUSTel: 744 2196 • E-post: tartu@koda.ee

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korral-

damist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

Eksportööride koolitused 2011 —2012

VÄLISMESSIKOOLITUS

Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks

Valga • Valga Maavalitsuse väikeses saalis (Kesk 12) • 26. jaanuar

Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts (vene keeles)

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 24. jaanuar

Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar

TURU-UURINGUTE KOOLITUS

Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Võru • Mainori Kõrgkooli Võru õppekeskuses (Kreutzwaldi 34) • 25. jaanuar

Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar

JAKOB SAKS

on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikooli-tusi, töötubasid ning õppereise. Ta onedukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti,Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. JakobSaks on koolitus- ja konsultatsioonifirmaVihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Lisainfo ja registreerumine:

Lidia FriedenthalTel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Haili KapsiTel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

Registreerumine Kaubanduskoja kodulehewww.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminarimaterjale.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga

ning koolituste korraldamist rahastab

Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:KATI KRASSTel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

20

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Seminar

Muudatused äriühingute 2011. majandusaasta koostamisel26. jaanuaril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab neljapäeval, 26. jaanuaril 2012, kell 10-16Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Muudatused äriühingute 2011. majandusaasta aruande koostamisel. Aruande elektrooniline esitamine“. Seminari sihtgrupiks on raamatupidajad ja finantstöötajad ning lektoriks vannutatud audiitor,Finantsinspektsiooni regulatsioonide ja aruandluse divisjoni spetsialist Maire Otsus.

Seminaril antakse ülevaade Eesti raamatupidamise hea tava nõuetele vastava 2011.aasta raamatupidamise aastaaruande sõlmküsimustest. Tehakse raamatupidamiseaastaaruande vigade ja kogemuste analüüs ning antakse nõuandeid, millele tulebpöörata tähelepanu e-aruande esitamisel.

Käsitletavad teemad:

• Majandusaasta aruanne

• Majandusaasta aruande üldnõuded• Audiitorkontroll ja ülevaatus• Kasumi jaotamine ja kahjumi katmine

• Raamatupidamise aastaaruanne Eesti hea raamatupidamistava järgi

• Vana ja uus RTJle• Mis ja millal muutub?• Milliseid ettevõtteid muudatused kõige enam mõjutavad• Kuidas kajastatakse ülemineku uuele RTJ-le

raamatupidamise aastaaruandes• Varade ja kohustuste hindamine ja kajastamine vana ja uue RTJ järgi

• Nõuded• Varud• Materiaalne ja immateriaalne põhivara• Kinnisvarainvesteeringud• Eraldised• Sihtfinantseerimine

• Omakapitali kajastamine aastaaruandes

• Aktsia või osakapitali konverteerimine eurodesse• Sissemakseta osakapital

• Soovitusi omakapitali muutuste aruande ja rahavoogude aruande koostamiseks

• Eurole üleminek 2011. aasta aastaaruandes

• Aruande elektrooniline esitamine

Seminari hind Kaubanduskoja liikmetele 50 eurot, mitteliikmetele 100 eurot, lisandubkäibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Kahepäevane seminar

Äriühendused ja kontserniarvestus16. ja 21. veebruaril Kaubanduskojas

16. ja 21. veebruaril kell 10-17 toimub Kaubanduskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) kahepäevane seminar „Äri-ühendused ja kontserniarvestus”. Koolituse viivad läbiSulev Luiga ja Sven Siling BDO Eesti ASist.

Käsitlemisele tulevad

järgmised teemad:

1. päev

• Põhimõisted (äriühendus, kontsern, kontroll, oluline mõju jms)

• Äriühenduste kajastamise meetodid• Ostumeetod (näited)• Korrigeeritud ostumeetod (näited)• Konsolideeritud aruannete koostamise kohustus• Tütar- ja sidusettevõtete kajastamismeetodid kon-

solideeritud ja mittekonsolideeritud aruannetes• Soetusmaksumuse, kapitaliosaluse, õiglase

väärtuse ja rida-realt meetodi võrdlev analüüs

2. päev

• Rida-realt konsolideerimise ja kapitaliosaluse näited

• Ühinemise ja jagunemise kajastamine• Välismaised äriüksused• Konsolideeritud rahavoogude aruande koostamine• Konsolideeritud aruande esitusviis• Lõpetatud tegevusvaldkonna kajastamine• Kasumi jagamine kontsernis

Kahepäevase koolituse maksumus on Kaubanduskojaliikmetele 120 eurot ja mitteliikmetele 180 eurot, lisan-dub käibemaks. Kui samast kontsernist osaleb kooli-tusel rohkem kui üks osavõtja, siis rakendataksehinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotus-materjalid, lõunad ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerumine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

21

- R I I G I H A N K E T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

Rõivad ja jalanõud

• Rootsis hangitakse poolsaa-paid. Tähtaeg 08.03.2012. Kood 5000

• Rootsis hangitakse 21 000 nais -te särki. Tähtaeg 20.02.2012. Kood 5001

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Soomes hangitakse haigla voo -deid. Tähtaeg 03.02.2012. Kood 5002

• Inglismaal hangitakse kooli- jakontorimööblit. Tähtaeg doku-mentidega tutvumiseks 16.01.2012, hankel osalemiseks 01.03.2012. Kood 5003

Toiduained

• Inglismaal hangitakse külmu-tatud köögivilju. Tähtaeg 21.02.2012. Kood 5004

• Inglismaal hangitakse liha ja li-hatooteid. Tähtaeg 09.02.2012.Kood 5005

• Rootsis hangitakse piimatoo -teid. Tähtaeg 22.02.2012. Kood 5006

Erinevad tarvikud

ja vahendid

• Inglismaal hangitakse kaabli-tarvikuid (i.k C330 275kV &110kV overhead line fittings).Tähtaeg 26.01.2012. Kood 5007

• Inglismaal hangitakse polüetü -leenist jäätme- ja prügikotte.Tähtaeg 31.01.2012. Kood 5008

• Inglismaal hangitakse ühekord-seid kummikindaid. Tähtaeg25.01.2012. Kood 5009

Masinad ja seadmed

• Soomes hangitakse eripaat (S-RIB paat). Tähtaeg 24.01.2012.Kood 5010

• Soomes hangitakse talihoolde -sõidukeid. Tähtaeg dokumen-

tidega tutvumiseks 23.01.2012,hankel osalemiseks 27.01.2012.Kood 5011

• Inglismaal hangitakse eriots -tarbelisi teisaldatavaid kontei -nereid. Tähtaeg 23.01.2012. Kood 5012

• Eelteade: Rootsis hangitaksekraanasid. Avaldatud 22.12.2011. Kood 5013

Puit, paber ja pakend

• Eelteade: Soomes hangitaksetualettpaberit, tasku-, käte- jasalvrätikuid. Avaldatud 29.12.2011. Kood 5014

Ehitus, ehitusmaterjalid

• Eelteade: Soomes hangitakseerinevaid betoontooteid. Aval-datud 29.12.2011. Kood 5015

• Inglismaal hangitakse puidustsise- ja välisuksi. Tähtaeg doku-mentidega tutvumiseks 10.02.2012, hankel osalemiseks 17.02.2012. Kood 5016

Muu

• Eelteade: Soomes hangitaksepuhastusvahendeid, -lappe jaharju. Avaldatud 29.12.2011.Kood 5017

• Soomes hangitakse leht- jaokas puuistikuid ning muidelustaimi. Tähtaeg 23.01.2012.Kood 5018

Seminar

Tööõigus 2012 praktikas31. jaanuaril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 31. jaanuaril kell 10.00-15.30 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) seminari „Tööõigus2012 praktikas”.

Uus töölepingu seadus jõustus 2009. aastal, kuid ikka jätkubdiskussioon selle rakendamise detailide osas. Seminaril tutvus-tatakse arenguid ja tõlgendusi, mis tulenevad Eesti ja Euroopa kohtupraktikast, samuti Sotsiaalministeeriumi, Tööinspektsioonija Andmekaitse Inspektsiooni uutest seisukohtadest. Koolituse viibläbi Heli Raidve.

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• tööleping kui tarbijaleping• millised töölepingu tingimused on tüüptingimused• konkurentsikeeld kui töölepingu tüüptingimus• töölepingu lõppemine koondamise tõttu• kompromissileping töösuhetes• töölepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt• ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus• töölepingu ülesütlemine kaudse tahteavalduse,

tegevusetuse või vaikimisega• töölepingu tühise ülesütlemise tagajärjed• summeeritud tööaja tasustamine• ületunnitöö hüvitamine• õppepuhkuse eest keskmise töötasu väljamaksmine• töölepingu poolte kokkuleppel ja tähtaja möödumise

tõttu lõppemise vaidlustamine• puhkusetasu olemus ja arvestamine,

kasutamata puhkuse aegumine• kas ja kuidas vormistada töötaja nõusolekut

isikuandmete töötlemiseks töösuhtes• lühiülevaade 01.01.2012 jõustunud uuest

keskmise töötasu arvestamise korrast ja probleemidest selle rakendamisel

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 65 eurot, mitteliikme-tele 130 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad koolitus-materjalid, lõuna ja kohvipausid.

RIIGIHANKETEATED:

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

• Taani uudsel tehnoloogial põ -hinevaid (laudadesse ehitata -vaid) kütteseadmeid tootevet tevõte otsib edasimüüjaid.Kood 2011-12-16-011

• Rootsi innovaatilisi, jalgratastel,lapsevankritel ja -kärudel, kõn -dimisraamidel ja keppidel kasu-tatavaid helkureid/märgu tu le-sid tootev ettevõte otsib edasi -müüjaid. Kood 2011-12-16-013

• Saksa IT konsultatsiooni, and-mekäsitluse ning andmekvali-teedi ja äriteabega tegelevette võte otsib partnereid, etviia läbi rahvusvahelist projektiandmetöötluse valdkonnas. Kood 2011-12-16-022

• Belgia veekäsitlus, desinfekt-siooni, rekuperatsiooni ja säili-tusaja pikendamisega tegelevettevõte pakub samas valdkon-nas turule siseneda soovijailetranspordi ja logistikateenu-seid. Kood 2011-12-19-005

• Poola ratsutamisvarustusegategelev ettevõte pakub endedasimüüjaks turule sisenedasoovijaile ning on huvitatud kafrantsiisist. Kood 2011-10-06-003

• Suurbritannia traditsioonilisikäsitsi valmistatud ehitustelli-seid tootev ettevõte otsib edasi -müüjaid. Kood 2011-12-09-032

• Poola ettevõte pakub oma tee -nu seid turule sisenemisel jakontaktide loomisel. Kood 2011-12-05-026

• Prantsuse juhtiv kasvuhoone-ning aianduskeskuste projek-teerimise ja kujundamisegategelev ettevõte otsib alltöö -

võtjaid läbipaistva polüester -nööri valmistamiseks. Kood 2011-12-07-008

• Rootsi ettevõte, mis on tööta -nud välja uudse tehnoloogiagakõrgkvaliteetsed kõrvatropidotsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-07-041

• Suurbritannia kunstilisi valu-vorme (sh uste ja akende kar -niise) tootev ettevõte otsibedasi müüjaid. Kood 2011-12-09-019

• Rumeenia küttesüsteemide va-hendamise, installeerimise jahooldusega tegelev ettevõtepakub end kuumaveeboilerite,basseinide ja niisutussüstee -mide edasimüüjaks. Kood 2011-12-09-031

• USA ettevõte pakub oma tee -nu seid USA turule sisenemi -seks ning toodete turustamisel.Kood 2011-12-30-001

• Valgevene meeste ja naiste PVCsaapaid ja riideid tootev ette -võte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-30-002

• Prantsuse säästlikke, taastuv -energia tootmiseks kasutata -vaid hüdroturbiine tootev ette -võte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-12-16-030

• Poola elektroonika disaini, pro-totüüpide valmistamise ja val -misseadmete testimisega te ge-lev ettevõte pakub end vahen-dajaks ning alltöövõtjaks. Kood 2011-12-09-017

• Suurbritannia džinni tootev et-tevõte otsib alltöövõtjat pude -lite valmistamiseks. Kood 2011-12-06-013

• Prantsuse jäätmete ümbertöö-tamisega tegelev ettevõte otsib

väärismetalle (kuld, hõbe, pal-laadium, roodium, plaatina, ti -taan, nikkel, triitium) sisal da-vate jäätmetega varustajat. Kood 2011-12-06-027

• Suurbritannia turundusette võ -te pakub oma teenuseid Suur -britannia ja Euroopa turulesisenemisel. Kood 2011-12-06-029

• Belgia ettevõte, mis on tööta -nud välja tehnoloogia fosfaadija lämmastiku jäätmetest eral-damiseks, otsib partnerit, kestegeleks nii edasimüügi kui kaprotsessi läbiviimiseks vajalikeseadmete (mahutid, klapid, to -rustik, pumbad jmt) tootmisega.Kood 2011-12-06-003

• Prantsuse luusiirdamisel kasu-tatavat sünteetilist bioloogilistainet tootev ettevõte otsib eri -nevate ühekordselt kasutata-vate süstalde valmistajaid. Kood 2011-12-05-041

Koostööpakkumiste

põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/koostoopakkumised

22

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

Iuring – Lutheri

õigusbüroo

Meie õigusbüroo pakub abi iga -päevases õigusnõustamisesettevõtetele, kel ei ole oma ju-risti. Oleme oma püsiklientideleilma püsikuludeta n-ö juriidi-line osakond väljaspool ette -võtet. Eristume suurtest advo -kaadibüroodest personaalselähenemise ja paindlikkusega.

Meie õigusbüroo tegevusvald-konnad on: • lepingud ja läbirääkimised

(s.h pikaajaline kogemus IT-teemades);

• võlaõigus ja tööõigus; • riigihanked; • äriõigus ja pankrot.

Pakume Eesti Kaubandus-Töös tuskoja liikmetele õigus-teenust järgmistel soodustin -gimustel: tunnitasu alates 63eurot/tund (lisandub käibe-maks); täiendavalt esmapöör-dumisel 1 tund tasuta kon sul-tatsiooni.

Lisainfo:

Tiia RaudmägiE-post: tiia@iuring.eeTel: 518 2810www.iuring.ee

PAKKUMISEDLIIKMELT LIIKMELE:Teil on võimalus leida koos -

tööpartnereid ning uusi

kliente teiste Kaubandus -

koja liikmete hulgast.

Lisainfo:KAIDI TALSENTel: 604 0085 E-post: kaidi@koda.ee

23

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 1 • 11. JAANUAR 2012

KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

65EKL OTOS OÜliige alates 1991

20ALTOR-SAN OÜliige alates 2005

AMSERV GRUPI ASliige alates 1997

AUDIITORFIRMA KLEA OÜliige alates 2002

AW NEOON OÜliige alates 1998

EESTI VILJASALV ASliige alates 1995

EFIPA ASliige alates 1993

ELEMARK ASliige alates 1995

EPP ASliige alates 1997

JAATA OÜliige alates 1997

KANISE OÜliige alates 1997

KAROL ASliige alates 1999

KEVELT ASliige alates 1995

KLIKO OÜliige alates 1997

KOITEL PATENDI- &KAUBAMÄRGIBÜROO OÜliige alates 1998

MUSKET OÜliige alates 1998

NARMA LV OÜliige alates 1999

NATE NM OÜliige alates 2011

ORDI ASliige alates 2000

PATENDIBÜROO KÄOSAAR & CO OÜliige alates 1992

PÕLVA MAAPARANDUS ASliige alates 2006

PÄRNU LAHT ASliige alates 1996

RIIGIRESSURSSIDE KESKUS OÜliige alates 1995

RÄPINA PABERIVABRIK ASliige alates 2010

SILBET METALL ASliige alates 2004

SPD OÜliige alates 1993

SPORTSERVICE OÜliige alates 1998

UNIPRINT ASliige alates 2001

VÄNDRA MP OÜliige alates 1996

15AD BALTIC ASliige alates 1998

AURE OÜliige alates 2003

B.W.T KING ASliige alates 2001

COLUMBIA-KIVI ASliige alates 2010

EDELARAUDTEE ASliige alates 1999

ERITERASTOOTED OÜliige alates 1997

EUROTRANS OÜliige alates 2006

FINNFOREST EESTI ASliige alates 2003

HANSAWORLD ESTONIA ASliige alates 1998

IS ENGINEERING SERVICE OÜliige alates 1998

MARSH KINDLUSTUS-MAAKLER ASliige alates 2003

ORICA EESTI OÜliige alates 2001

PETROMAKS SPEDIITORI ASliige alates 1999

RAPALA EESTI ASliige alates 2003

RECTICEL OÜliige alates 2000

SCHÜCO EESTI OÜliige alates 2002

SESTON SEEMNED OÜliige alates 2011

T.A.K. EHITUS OÜliige alates 2007

VÄRVIKESKUSTE GRUPP OÜliige alates 2007

10AJALIIKUR OÜliige alates 2003

DATACATERING OÜliige alates 2005

DATAINTERNATIONAL GROUP OÜliige alates 2010

LATTER NT OÜliige alates 2011

MANN LINES OÜliige alates 2003

MEDIA MENU INTERNATIONAL ASliige alates 2011

ORACLE EAST CENTRAL EUROPE LIMITED EESTI FILIAALliige alates 2008

REVAL HOTEL MANAGEMENT OÜliige alates 2004

ROBERT BOSCH OÜliige alates 2004

WORKSHOP OÜliige alates 2010

5AKTORS OÜliige alates 2009

ANTTI BALTIC OÜliige alates 2010

BAUER VEETEHNIKA OÜliige alates 2008

EMPRO GRUPP OÜliige alates 2009

FIRMUS ELEKTER OÜliige alates 2009

INTERNATIONAL BALTIC SERVICE OÜliige alates 2007

OIRO EHITUS OÜliige alates 2011

SUMMAARUM OÜliige alates 2010

VEPAMON OÜliige alates 2008