TÄNA TEATAJAS:• Liige küsib:

garantii vs pretensioon

• Usaldatavusnõudedkui üks kriisist väljumise abinõu

• Uued rahvusvaheliste riigihangete koolitused

• Hilinenud maksete vastu võitleminemuutub tõhusamaks

Kaubanduskoda

GÜMNAASIUMI-

VÕRGU

KORRASTAMISEST:

“Haridus ei ole koht,

kus kvaliteedi osas võiks

kompromisse teha.”

loe lähemalt lk 7

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

MAIT PALTSPeadirektor

2

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

õib ju küsida, miks Kauban-duskoda kui ettevõtjate hu-

vide eest seisja haridusteemadelnii aktiivne on, kuid vastus on siinlihtne — meie kõikide huvi on, etharidussüsteem aitaks Eesti niigitagasihoidlikku inimressurssiarendada kõige paremal viisil.Haridus ei ole koht, kus kvaliteediosas võiks kompromisse teha.

Paar nädalat tagasi Arengufondikorraldatud Talendifoorumil osa -lenuna pean nentima, et ka sealjõudis enamik aruteludest justharidussüsteemini. Diskussioonidei puudutanud mitte ainult seda,kuidas tublisid ja oskajaid inimesiEestisse tagasi tuua vaid sootukslaiemat teemaderingi. Kuigi olu -lised on nii välismaalaste Eestissetööle toomise regulatsioonidepõhjendatud lihtsustamine kui ka üldise arengut toetava kesk -konna loomine, kus soovijal oleksvõimalik leida väljakutseid jateos tusvõimalusi, lõppes ena -mik jutuajamisi just haridustee -maga — kas tänane süsteemtoetab talendikate noorte kuju -nemist, aitab igaühel oma või -meid kõige paremal viisil aren -dada ja kasvatab neid inimesi,keda tulevikus ettevõtjad vaja -vad? Tõdeti, et nii see ei ole.

Jaanuari keskel avalikus mee -diaski tekkinud arutelu gümnaa-siumivõrgu korrastamisest ontervitatav ja hädavajalik, et jõudaühel hetkel kokkulepete ja tule-musteni. See puudutab ju kõiki

meid, kes Eesti riigi arengutoluliseks peavad. Selle arutelusisulisemaks pooleks on minis-teerium valmistanud ette omaeesmärgid ja põhimõtted, milleleoodati tagasisidet ka Kauban-duskojalt. Oleme omalt poolt tä-naseks vastanud ning paljuskijuba varem avaldatud seisukohtikorrates, väljendanud gümnaa -siumivõrgu korrastamise lähte -aluste osas toetust. Kuigi üksik -asjades jätkub arutelusid veelpikemaks, on põhimõttelisematevalikute vahel otsustamine tänaselle eelduseks. Nende valikuteüle otsustamisega ei saa veni-tada.

Oleme jätkuvalt arvamusel, et koo-likorralduslikud muutused peavadteenima ühte eesmärki — olulineon omandatud hariduse kõrgekvaliteet ja teadmiste rakendata -vus tööturul. Väikese riigi koolivõrkei tohi kujuneda stiihiliselt, selleasemel peaksime toimima ühtsetepõhireeglite järgi. Täpsemalt niiKaubanduskoja seisukohtadest kuika nende tagamaadest saate luge -da tänasest Teatajast. �

GÜMNAASIUMIVÕRGU KORRASTAMINE ON

SAMM ÕIGES SUUNAS

Oleme Kaubanduskojas juba aastaid rääkinud vajadusest kujundada

haridussüsteem ühtsemaks ja panna see tervikuna tööle selle nimel, et

koolivõrk toetaks tarkade, ettevõtlike ja tublide inimeste kujunemist. Ja seda

kõikidel haridustasemetel ning -liikides, mitte ainult kutseõppes või kõrghariduses.

V

Võib ju küsida, miks Kaubanduskodakui ettevõtjate huvideeest seisja haridus-teemadel nii aktiivneon, kuid vastus on siinlihtne — meie kõikidehuvi on, et haridus-süsteem aitaks Eestiniigi tagasihoidlikkuinimressurssi arendada kõige paremal viisil. Haridusei ole koht, kus kvaliteedi osas võikskompromisse teha.

3

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIGümnaasiumivõrgu korrastamine on samm õiges suunas 2

SEADUSANDLUS

Isikuandmete kaitse reform Euroopa Liidus 4

Hilinenud maksete vastu võitlemine 5muutub tõhusamaks

LIIGE KÜSIB

Pretensioon vs garantii 6

HARIDUSPOLIITIKA

Räägitud on kaua, nüüd on vaja ära teha 7

EUROOPA UUDISED

Usaldatavusnõuded kui üks kriisist väljumise abinõu 8

JUHTIMISVEERG

Eesti filmitööstus — hoiatav näide igale ärijuhile 12

INNOVATSIOONIVEERG

Hiina tähtpäevad on kaupmeestele kullaauguks 13

TEATED 14

RIIGIHANKETEATED 20

KOOSTÖÖPAKKUMISED 21

LIIKMELT LIIKMELE 21

JUUBILARID 22

14. veebruar Lühiseminar „Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Soomes — Mart Tarmak”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Priit Raamat • Tel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

14. veebruar Seminar „Tööõigus 2012 praktikas“

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35, Pärnu)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

14. veebruar Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus*

Koja Saaremaa esinduses (Tallinna 16, Kuressaare)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

15. veebruar Turu-uuringute koostamise koolitus*

Koja Saaremaa esinduses (Tallinna 16, Kuressaare)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

16. ja 21. veeb Kahepäevane seminar

„Äriühendused ja kontserniarvestus“

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

16. veebruar Välismessikoolitus*

Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu)Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

20. veebruar Seminar „Kuidas olla edukas

Suurbritannia riigihangetel?"

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

28. veebruar Kaitsealaste hangete seminar

Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides (Toompea 3, Tallinn)Marju Naar • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

6. märts Välismessikoolitus Tallinnas

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

6., 13. märts Kolmepäevane koolitus:

ja 19. aprill Finantskoolitus firma võtmeisikutele I

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

8. märts Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

13. märts Turu-uuringute koostamise koolitus*

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

* Koolitus toimub koostöös EASiga ning koolituse korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

4

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

iks?

Euroopas kehtivad hetkel isikuand-mete kaitse reeglid, mis töötati välja1995. aastal, st need on reeglid ajast,mil alla 1% eurooplastest kasutas internetti ning andmeid edastatipaberil. Tänapäeval liigutatakse agasuurem osa isiklikke andmeid inter-neti vahendusel nii riigisiseselt, Euroopa Liidu piires, kui ka kolman-datesse riikidesse (so väljapoole Euroopa Liitu). Suuresti tulenevalttehnoloogilisest arengust ja glo -baliseerumisest peab EuroopaKomisjon hetkel vajalikuks kaas-ajastada andmete edastamisele jatöötlemisele kehtestatud reegleid.Lisaks on 27 Euroopa Liidu liikmes-riiki rakendanud andmekaitse -reegleid erinevalt, mis tähendab, etühtseid nõudeid ikkagi päris ei ole.Kuna aga õigust isikuandmete kaitsele peetakse igaühe põhiõi-guseks (mh Lissaboni leping art 16, 2, samuti Eesti põhiseaduse § 26 igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele), siis peavadõigusaktid seda ka tagama.

Kuidas?

Reformi tulemusena on hetkelkoostatud määruse eelnõu üldisteandmekaitse põhimõtete kohta

ning direktiivi eelnõu isikuand-mete kaitseks ennekõike krimi-naalmenetluse raames andmetetöötlemisel, järelevalve teosta -misel ja rikkumiste ennetamiseks.Kuna Euroopa Liidu määrused onotsekohalduvad ehk kehtivadkõigis liikmesriikides otse ilma va-jaduseta võtta neid üle kohalikesseseadustesse, siis riigiti kehtestata-vate andmekaitse üldpõhimõteteosas erisusi ei tohiks tulla. Samassoovitakse direktiiviga kehtestata-vate andmete töötlemise sätetegajätta liikmesriikidele paindlikkussobitades nõudeid siseriiklikussesüsteemi.

Euroopa Komisjoni kolm pea ees -märki andmekaitse reformimisel —lihtsustamine, karmistamine jaühtlustamine.

Nagu eelpool öeldud, on EuroopaLiidus hetkel kehtiv andmekaitsedirektiiv riigiti väga erinevalt ülevõetud. Sellised erisused mõju-tavad ka ettevõtteid, kes tegutse-vad mitmes Euroopa Liidu liik -mesriigis ning peavad end seetõttuigakordselt harima lisaks isikuand-mete kogumise ja töötlemise osas.Reformi tulemusena soovitakseluua ühtne õiguskord ning keskneandmekaitseasutus, kellele ette -

võte oma aruanded/teavitused esitab. Ka kolmandate riikide et-tevõtted, kes pakuvad Euroopa Liidus oma kaupu või teenuseid,peaksid isikuandmete kaitse nõu -deid täitma.

Ühtse Euroopa-ülese reeglistikusätestamine iseenesest peaks jubaettevõtjate tegevust lihtsustama,ehk jääb ära vajadus viia end kurssierinevate riikide andmekaitse -alaste õigusaktidega. Uus regulat-sioon peaks võimaldama ette -võtjate teavitamiskohustus kao-tada ning vajadusel vaid ühe (et-tevõtte peamise tegevuskoha)andmekaitseasutusega suhelda,vähendades sellega oluliselt ette -võtjate halduskoormust.

Samas soovitakse teavitamise ko-hustuse kaotamisega ettevõtjaidsuunata suuremale enesekontrol-lile (mh lisades kohustuse teavi-tada hiljemalt 24 tunni jooksulinspektsiooni isikuandmete kasu-tamise rikkumisest) ja isikuand-mete eest vastutava isiku kasuta -misele ettevõtetes (üle 250 tööta-jaga ettevõttes). Samuti peaksidettevõtjad oma toodete ja teenustepakkumisel juba algfaasis and-mete kaitse põhimõtteid rangeltjälgima. Ka tahetakse suurendada

oluliselt trahvide määrasid — kuniühe miljoni euroni või 2% ette -võtte kogutulust.

Tulemus?

Plaan üheaegselt isikuandmeteregulatsiooni lihtsustada ningkarmistada näib, kui mitte või-matu, siis vähemalt vastuoluline.Aga kahtlemata on kõik isikud hu-vitatud sellest, et nende isiklikkeandmeid ei kasutataks nende tead-mata või nende tahte vastaselt, eikoduriigis ega üheski teises riigis.Ning kahtlemata on ettevõtjad huvitatud, et nende ajalised ja rahalised kulutused teavitamise,registreerimise ning erinevateandmekaitsealaste reeglite sel -gekstegemise osas väheneksid. �

ISIKUANDMETE KAITSE REFORM EUROOPA LIIDUS

Isikuandmed on igasugused andmed konkreetse isiku kohta, mis puudutavad

tema eraelu, tööalast tegevust või avalikku tegevust. See võib olla nii nimi,

foto, e-posti aadress, pangaandmed kui andmed terviseseisundi kohta.

M

Direktiivi ja määruse eel-

nõudega on võimalik põhjali-

kumalt tutvuda Koja kodu-

lehel www.koda.ee ja ooda -

tud on kõik kommentaarid

isikuandmete kaitse reformi

ja eelnõude osas e-posti

aadressile koidu@koda.ee.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

ritehingute korral toimubarve tasumine reeglina

makse edasilükkamise vormis. Seetähendab, et kliendile antakse arvemaksmiseks teatud tähtaeg (näi -teks 30 päeva). Sageli toimub maks -mine aga hiljem kui oli lepinguskokku lepitud. Direktiivis leitakse, etarvete mittetähtaegse tasumisepeamiseks põhjuseks on asjaolu, etsee on muutunud võlg nike jaoksrahaliselt ahvatlevaks, sest liikmes-riikides rakendatavad viivisemää -rad on madalad ja/või on võlgadesissenõudmismenetlus aeglane.

Tähtaegselt tasumata arve võibkahjustada „korralike” ettevõtetekonkurentsivõimet, kasumlikkustning raskendada likviidsusjuhti -mist. Nende negatiivsete mõjudevältimiseks on Euroopa Liit pida -nud vajalikuks tõhustada võitlusttähtaega ületavate maksete vastuning näinud ette mitmeid muuda-tusi hilinenud maksetega võitle -mise valdkonnas.

Seadusjärgse viivise määra tõstmine

Ühe olulise uuendusena nähaksedirektiiviga ette, et igas liikmesrii -gis peab seadusjärgne viivisemääräritehingute puhul olema vähe-

malt 8 protsenti, millele lisandubEuroopa Keskpanga intressimäär.Eestis on seadusjärgne viivisemäärpraegu 7 protsenti. Seega peabEesti tõstma määra vähemalt üheprotsendipunkti võrra. Samas ondirektiivis sätestatu ainult miini-mumnõue, mis tähendab, et Eestilon õigus kehtestada ka 8 prot-sendist kõrgem viivisemäär. Meiehinnangul ei ole vaja kaheksastprotsendist kõrgemat määra keh -testada, sest me ei ole oma liikme-telt saanud arvestatavat tagasisi -det, et hetkel kehtiv seadusjärgneviivisemäär oleks põhjendamatultmadal. Samuti soovime rõhutada,et lepingupooltel on alati õiguskokku leppida kõrgemas viivises.

Võlgade sissenõudmis-kulude hüvitamise lihtsustamine

Lisaks seadusjärgse viivisemääratõstmisele soovitakse direktiivigalihtsustada võlgade sissenõudmis -kulude (näiteks inkassoteenuse võiõigusabi kulutused) hüvitamist.Selleks antakse võlausaldajale või-malus nõuda sisse minimaalnekindel summa 40 eurot. Eestis onhetkel võimalik nõuda võla sisse -nõudmiseks tehtud kulutustehüvitamist, kuid meie õigus ei luba

nõuda minimaalset kindlat sum-mat sissenõudmiskulutuste kat-miseks. Eestis on võlausaldajalõigus nõuda kulutuste hüvitamistainult mõistlikus ulatuses ning tapeab tõendama, millised ja kui suu -red kulutused on tekkinud seosesvõlgade sissenõudmisega.

Direktiivi ülevõtmisel Eesti õigu -sesse ei pea võlausaldaja tõenda -ma oma kulude olemasolu egasuurust, kui kulutused jäävad alla40 euro. See tähendab, et kui võlasissenõudmise kulutused on näi -teks 20 eurot, ei pea võlausaldajatõendama nende suurust ning talon õigus nõuda võlgnikult 40-eurost hüvitist, sest minimaalnehüvitise summa on 40 eurot.Lisaks jääb võlausaldajale allesõigus nõuda 40 eurot ületavatevõlgade sissenõudmiseks tehtudkulutuste mõistlikku hüvitamist.Samuti soovime esile tõsta asjaolu,et direktiiv lubab Eestil kehtestada40 eurost suurema minimaalsekindla hüvitise summa.

Eesti peab hilinenud maksmisegavõitlemise direktiivi oma õigusesseüle võtma 16. märtsiks 2013. Het-kel on Justiitsministeerium valmis-tamas ette võlaõigusseaduses vas-ta vate muudatuste tegemist. �

HILINENUD MAKSETE VASTU VÕITLEMINE MUUTUB TÕHUSAMAKS

O L U L I N E :

Euroopa Parlament võttis eelmisel aastal vastu direktiivi hilinenud maksmisega

võitlemise kohta äritehingute puhul (2011/7/EL), mis tuleb Eesti õigusesse

üle võtta hiljemalt 16. märtsiks 2013. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on muuta

võitlus hilinenud maksete vastu efektiivsemaks ning selle saavutamiseks võetakse

kasutusele rangemaid meetmeid, näiteks seadusjärgse viivisemäära tõstmine

ning võlgade sissenõudmiskulude hüvitamise lihtsustamine.

Ä• Seadusjärgne

viivisemäär suureneb

praeguselt 7 prot-

sendilt vähemalt

8 protsendini.

• Hilinenud makse

korral on võlausaldajal

õigus nõuda

võlgnikult sisse-

nõudmiskulude

hüvitamiseks

minimaalset kindlat

summat 40 eurot.

• Direktiiv tuleb

Eesti õigusesse

üle võtta hiljemalt

16. märtsiks 2013.

Hilinenud maksetega

võitlemise direktiiviga

saab põhjalikumalt

tutvuda Kaubanduskoja

kodulehel www.koda.ee.

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

6

- L I I G E K Ü S I B -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

smalt tuleb rõhutada, et pre-tensiooni esitamise õigus

juhul, kui asjal ilmnevad puudused,on seadusest tulenev õigus. Garan-tii andmine müüja poolt on agavabatahtlik, st müüja võib andaoma toodetele garantii, ent tal poleotsest kohustust seda teha.

Pretensioon seoses asjal ilmnenud puudustega

Pretensiooni esitamise õigus tu-leneb võlaõigusseaduse (VÕS)para grahvist 218. Antud para-grahv sätestab eeldused, milleesinemise korral vastutab müüjaasja lepingutingimustele mittevas-tavuse ehk puudustega asja müü -mise eest. Üldpõhimõtte kohaseltvastutab müüja põhimõtteliseltigasuguse müüdud asja lepingu -tingimustele mittevastavuse eest,mis müüdud asjal on selle ostjaleüleandmisel. Oluline on mainida, etlepingutingimustele mittevastavaasja üleandmise korral on tegemistselles mõttes erandliku juhtumiga,et seadus näeb sellisel juhul ettemüüja kõrgendatud vastutuse, misei lange ära ka rikkumise korral,mille põhjustas vääramatu jõud.

Siiski pole müüja vastutus eel kirjel-datud olukorras päris abso luutne.

Vastutus antud sätte alusel võibsõltuda ka erikokkuleppest VÕS §218 lg-s 1 sätestatud vastutus-standardi osas. Näiteks lepitaksepoolte vahel kokku, et müüja eivastuta varjatud puuduste eest,millest müüja pole teadlik või lepi-takse kokku müüja vastutus üks -nes süülise käitumise korral (müü -ja hooletu või tahtlik tegevus, milletagajärjeks on puudustega asjaüleandmine). Sellist kokkulepetpole siiski võimalik sõlmida tarbi-jalemüügi korral. Tarbijalemüügikorral kehtib seaduses sätestatu jasellest kõrvalekalduv kokkulepe ontühine.

Müüja ei vastuta puudustega asjaüleandmise eest aga sellisel juhul,kui ostja teadis või pidi teadmavastavatest asjal esinevatest puu -dustest. Selle asjaolu tõendamineon müüja kohustus. Parim viis sel-lises olukorras, kus müüakse puu -dustega asi, on müügilepinguskonk reetselt sätestada asjal esi -nevad puudused. Vastasel juhul onmüüjal oma tõendamiskohustustäärmiselt keeruline täita.

Müüja vabaneb vastutusest ka siis,kui ostja ei teata asja lepingutingi -mustele mittevastavusest (puu -dustest) õigeaegselt. Kutse- võimajandustegevuses tegutsev isikpeab puudustest teada andmamõistliku aja jooksul alates puu -dustest teadasaamisest või kui tapidanuks nendest puudustestteada saama. Tarbijalemüügi korralpeab tarbija teatama puudustestkahe kuu jooksul pärast puudus -test teadasaamist.

Tarbijalemüügi korral on müüjavastutus puuduste eest piiratud 2aastaga alates asja üleandmisest.Kui puudus ilmneb 6 kuu jooksulalates üleandmisest, siis eelda -takse, et puudus eksisteeris jubaasja üleandmise hetkel, st müüjapeab tõestama, et see ei olnud nii.

Pretensiooni esitamisega seosesasjal ilmnenud puudustega on ost-jal õigus nõuda asja parandamist võiasendamist. Kui asja parandaminevõi asendamine ei ole võimalik võiebaõnnestub või kui müüja keeldubõigustamatult asja parandamast võiasendamast või ei tee seda mõistlikuaja jooksul, siis võib ostja müügi -lepingust taganeda.

PRETENSIOON VS GARANTII

O L U L I N E :

Praktika näitab, et tihtilugu ei tehta vahet garantiil ja pretensiooni esitamise õigusel.

Ometi peab märkima, et garantiist tuleneva nõude ja pretensiooni eristamine omab

teatud olukordades olulist tähendust. Kuivõrd Kaubanduskoja liikmed on antud

temaatikaga seoses samuti pöördunud korduvalt Kaubanduskoja poole, siis alljärgnevalt

selgitamegi lähemalt garantii ja pretensiooni esitamise õiguse iseloomu ja erisusi.

E• Pretensiooni

esitamise õigus juhul,

kui asjal ilmnevad

puudused, on seadu-

sest tulenev õigus.

• Garantii andmine

müüja poolt on aga

vabatahtlik, st müüja

võib anda oma

toodetele garantii,

ent tal pole otsest

kohustust seda teha.

Garantii andmineloob kindlasti ostjajaoks usaldus-väärsema mulje jaseda eriti põhjusel,et tal on lihtsam omaasja puudustegaseotud nõuemaksma panna.

TIIA RANDMAHaridusnõunik

7

- H A R I D U S P O L I I T I K A -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Garantii

Majandus- või kutsetegevusesvõib isik (garantii andja) võtta le-pinguga võlausaldaja suhtes ko-hustuse (garantii), et ta täidabvõlausaldaja nõudel garantiist tu-leneva kohustuse. Vastav kohus-tus on vastavalt lepingule üldjuhul,kas kindla rahasumma maksminevõi lubadus asi parandada võiasendada garantiijuhtumi korral.Mingi asja müügilepingu puhul ongarantii (müügigarantii) sisuksenamasti ikkagi asja tasuta paran-damise või asendamise kohustus.

Kokkuvõttes võib öelda, et müügi-garantii sisuks on asja tootja,valmistaja või müüja vabatahtlikultvõetud kohustus tagada asja tea-tud omadused kokkulepitud ajape-rioodi (garantiiperiood) jooksul.Garantiiperioodi kestuse saab mää-rata garantiiandja ise.

Garantii andmine loob kindlastiostja jaoks usaldusväärsema muljeja seda eriti põhjusel, et tal on liht-sam oma asja puudustega seotudnõue maksma panna. Seda muidugijuhul, kui tekkinud või ilmnenudpuudus kuulub garantiitingimustekohaselt garantii alla (garantiijuh-tum). Garantii puhul on nõudemaksmapanek lihtsam seetõttu, etgarantiist tulenevad õigused onsõltumatud müügilepingust (mil-lega seoses garantiileping sõlmiti)või seadusest tulenevast müüjavastutuse olemasolust või sellest,kas seadus või müügileping garan-tiis ettenähtud õigusi ette näeb võiei. Garantiisuhe on täiesti eraldis-eisev õiguslik suhe ja garantiijuh-tumi korral tuleb lähtuda garantii -tingi mustest.

Müügigarantii mõte on panna ostjaseaduses sätestatust soodsamasseseisu, seega ei saa garantiitingi -mused panna ostjale peale täien-davaid kohustusi ega kitsendadaõigusi. �

esti üldhariduse koolivõrk onkujunenud ajal, mil Eestis

sündis 20 000 kuni 25 000 lastaastas. Taasiseseisvumise esi -mene kümnend tõi kaasa suureebakindluse ühiskonnas ja aastassündivate laste arv langes ligi kakskorda — aastal 1999 sündis Eestis12 500 last. Järgneva kümne aastajooksul on sündide arv tasapisikasvanud. Paraku ei küündi tä-

naseks sündinud laste arv aastaslaulva revolutsiooni aastate tase -mele ja parim tulemus jääb aas-tasse 2010, kus sündide arv jäi 16 000 piirimaile.

Koolis saavad käia need lapsed, keson sündinud. Seega on paratama -tu, et õpilaste arv, hetkel gümnaa-siumiastmes, kahaneb drastiliselt.Samas on üldhariduse koolivõrk

RÄÄGITUD ON KAUA,

NÜÜD ON VAJA ÄRA TEHA

Koer käseb saba, saba käseb sabaotsa,

sabaots ütleb: „Karvad, karake ise!”

(Eesti vanasõna)

E

Joonis. Elussünnid 1980-2009

30 000

25 000

20 000

15 000

10 000

5 000

0

198

0

198

1

198

2

198

3

198

4

198

5

198

6

198

7

198

8

198

9

199

0

199

1

199

2

199

3

199

4

199

5

199

6

199

7

199

8

199

9

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

8

- H A R I D U S P O L I I T I K A -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

uroopas pakutakse kriisistväljumiseks ja võimalike

tulevaste kriiside ärahoidmiseksvõi nende mõjude leevendami sekserinevaid abinõusid. Üheks selli -seks on ka Euroopa Komisjoni (EK)plaan muuta 8000 Euroopas tegut-seva panga käitumist. Seda uuteregulatsioonide kaudu, millega soo-vitakse tugevdada pan ka de usal-datavusnõudeid. EK ettepanekupeamine eesmärk on tugevdadaEuroopa Liidu pangan dussektorivastupanuvõimet, ta gades samasmajandustegevuse ja -kasvu jät -kuva rahastamise pankade poolt.

Euroopa Komisjoni ettepanekutelon kolm konkreetset eesmärki:

• Nõutakse pankadelt suurematja paremat kapitali, suutmaksise tulevastele löökidele vastupanna. Krediidiasutused sise-nesid viimasesse kriisi nii ma -hult kui ka kvaliteedilt eba -piisava kapitaliga, mis tingisenneolematu riigipoolse toe-tuse. Ettepanekuga soovibkomisjon kohandada Euroopajaoks rahvusvahelised stan-dardid panga kapitali kohta,mille osas lepiti kokku G20tasemel (laiemalt tuntud BaselIII kokkuleppena).

• Komisjon soovib samuti luuauue valitsemisraamistiku, misannab järelevalveasutusteleohuolukorras uued volitusedpankade hoolikamaks kontrol-limiseks ja erinevate meetme -te kasutuselevõtmiseks, näi -teks nõudes laenamise vähen-damist, kui tundub, et seehakkab mullina paisuma.

• Komisjon teeb ettepaneku töö- tada panganduse regulee rimi -seks välja ühtsete ees kirjadekogumik, koondades sellekskõik asjaomase valdkonna õigusaktid. See parandaks niiläbipaistvust kui ka jõustamist.

EK ettepanek sisaldab tegelikultkahte osa: direktiivi, millega re -guleeritakse juurdepääs hoius-tamistegevusele, ja määrust,mil lega reguleeritakse krediidi-asutuste ja investeerimisühingutetegevuse korraldust. Need moo -dustavad paketi. Mõjuhinnang osutab, et see vähendab märki -misväärselt süsteemse pangan-duskriisi tõenäosust.

Määruses esitatakse üksikasja-likult krediidiasutuste ja investee -rimisühingute suhtes kohaldata -vad usaldatavusnõuded ja seehõlmab järgmisi valdkondi:

• Kapital: suurendatakse nõuetpankade omavahendite mahuja kvaliteedi osas. Samuti üht -lustatakse omavahenditestma haarvamisi.

• Likviidsus: selleks et paran-dada finantsasutuste likviid-susriskiprofiili lühiajalist vas -tupanuvõimet, teeb EK ette -paneku kehtestada likviidsus -kattekordaja, mille täpne koos -tis ja kalibreerimine otsusta -takse 2015. aastal pärast vaat -lus- ja läbivaatamisperioodi.

• Finantsvõimenduse määr: sel-leks et piirata krediidiasutusteja investeerimisühingute bi-lansi finantsvõimenduse üle -määrast kuhjumist, teeb EKettepaneku teostada järeleval-vet finantsvõimenduse määraüle.

• Vastaspoole krediidirisk: koos-kõlas komisjoni poliitikaga bör-siväliste tuletisinstrumentidesuhtes tehakse muudatusi, etinnustada pankasid arvelda -ma börsiväliste tuletisinstru-mentidega kesksete vastas -poolte kaudu.

• Ühtsete eeskirjade kogumik:

finantskriis osutab selgesti

Ekahekümne aasta jooksul muu-tunud vähe ning sedagi põhiliseltalg- ja põhikoolide sulgemisearvelt. Sellest tulenevalt on lähi-aastatel muudatused koolivõrgusvältimatud. Väikese riigi koolivõrkei tohiks muutuda stiihiliselt, vaidmuutused peaksid toimima üht-sete põhireeglite järgi. Otsusta-matuse ja venitamisega on jõutudsinnamaale, kus tulevikkusuu-natud otsuste langetamisega poleenam võimalik oodata. Olulisemsellest, kas korraldada gümnaa -siumivõrk ümber kiiresti ja korra -ga või pikema aja (nt 3 õppe aasta)jooksul, on see, et otsekohe ja viivitusteta tuleb langetada otsus,et ümberkorraldused tehakse.

Kaubanduskoja ettepanekud niikäimasoleva „gümnaasiumirefor -mi“ kui ka varasemate algatustepuhul on rõhutanud tõsiasja, etkõik koolikorralduslikud muutu -sed peavad teenima ühte ees -märki — oluline on omandatudhariduse kõrge kvaliteet ja ra -kendatavus tööturul. Selle ees -märgini jõudmise eeldusena onKojas aastate jooksul vormunudjärgmised põhimõtted:

• Põhikool on kõigile ja kõikjalvõrdselt kättesaadav nn võrd-suskool. Toetame igati põhi -mõtet, et põhikoolis tuleb ta -gada iga lapse terviklik areng,luua eeldused tema võimete jahuvide hindami seks ja aren-guks ning edasise õpitee as-jatundlikuks valikuks — ilmanende komponentide täitmi -seta on ka kõrgematel haridus-tasemetel oluliselt keerukamhead kvaliteeti saavutada.

• Koolituskohad teisel haridus-tasemel (üld- ja kutseharidus)on üleriigiliselt ühtselt planee -ritud ja rahastatud — see eel dabgümnaasiumiastme eral da mistpõhikoolist ning vaja dusel koo-livõrgu ümberkorraldamist sel-

liselt, et gümnaasiumi astme pidajaks oleks riik. Toetamepõhi mõtet, et gümnaasiumi-astme õpilastel peab olemavõimalus leida omale edasiseharidusteega seotud huvi- javõimetekohane õppevaldkond,võimalus valida mitme omava-hel selgelt eristuva õppesuunaja erinevate valikainete vahel,mida peab toetama kättesaa-dav karjääriinfo ja nõustamine.

• Koolituskohtade koguarv jagu - neb üld- ja kutsekes khari dusevahel suhtega, mis vas tabtöökohtade jaotusele Eestimajanduses — eesmärk vasta -valt 60:40.

• Ajakohase karjääriinfo olemas-olu — noored peavad saamainfot tööjaotusest ühiskonnastäna ja tulevikus ning olemavalmis ise vastutama teadli -kult tehtud valikute eest. Sedaon kindlasti võimalik osaliselttagada ka õppeasutustevahe-lise parema koostööga, kuidpigem siiski asjatundliku jaõpilaste nõustamisele ja tead-likkuse tõstmisele suunatudkarjääriinfoteenusega.

• Ettevõtlikkuse (vastavate hoia -kute ja kompetentside) kujun-damine maast madalast ja et-tevõtlusõpe iseseisva ainenagümnaasiumiastmes kõigiskoolides.

Nendele põhimõtetele tuginedessaatsime hariduminister Aavik -soole vastuse ning toetasimegümnaasiumivõrgu kiiret ja üht-sete põhimõtete alusel toimuvatümberkorraldust. Samuti leid-sime, et gümnaasiumide pidajapeaks tulevikus olema riik ningõppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel on vajaplaneerida ja rahastada ülerii -giliselt ühtselt ning sarnaste põ -himõtete alusel. �

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

liikmesriikide eeskirjade erine-vusest tingitud ohule. Ühtselturul peab olema ühtsete ees -kirjade kogumik. Määrus on vahetult kohaldatav, mistõttupuudub vajadus seda siseriik-like õigusaktidega üle võtta, jaseega kõrvaldatakse üks erine-vuste algallikas. Määrus keh -testab ka ühtsed kapitali ees -kirjad.

Direktiiv hõlmab praeguse kapitali -nõuete direktiivi sellised valdkon-nad, milles liikmesriigid peavad ELisätted üle võtma neile sobivaimalviisil, näiteks nõuded võimalusele

pangandustegevust alustada jajätkata, nende asutamisvabaduseja teenuste osutamise vabadusekasutamise tingimused ning päde-vate asutuste määratlus ja usal-datavusnõuete täitmise järele -valve aluseks olevad põhimõtted.

Direktiivi uued elemendid on:

• Parem juhtimine: tugevdataksenõudeid äriühingu üldjuhti mis -korra ja -protsesside suhtesning kehtestatakse uued ees -kirjad, eesmärgiga suurendadajuhtkonnapoolset riskijäreleval-vet, parandada riskijuhtimiseeest vastutavate töötajate staa-tust ja tagada riskijuhtimisetõhus kontroll järelevalveasu-tuste poolt.

• Sanktsioonid: kui krediidiasu-tused rikuvad ELi nõudeid, onettepaneku kohaselt kõigiljärelevalveasutustel õigus ra -kendada tõeliselt tõhusaid japroportsionaalseid sanktsioo -ne, näiteks haldustrahvid kuni10% ulatuses asutuse aasta -käibest või ajutine keeld asu-tuse juhtorgani liikmetele.

• Kapitalipuhvrid: lisaks miini-mum kapitali nõudele kehtesta -takse kaht liiki kapitalipuhvrid:kapitali säilitamise puhver, mison ühesugune kõigi ELi pan -kade jaoks ja vastutsüklilinekapitali puhver, mille määrab liikmesriik ise.

• Parem järelevalve: komisjonkavatseb muuta järelevalve-korra rangemaks ja nõuda, etiga asutuse jaoks, kelle üle järele -valvet teostatakse, koostataks

igal aastal riskijuhtimisest läh-tudes järelevalveprogramm, etteostada rohkem ja süsteemse-maid kohapealseid kontrolle, etstandardid oleksid rangemad jaet järelevalvehindamised põh-jalikumad ja rohkem tulevikkusuunatud.

Lõpuks on Euroopa Komisjoni ette -paneku eesmärk vähendada niipalju kui võimalik krediidiasutustetuginemist välistele krediidireitin -gutele, nõudes selleks, et a) kõik pankade investeerimis -

otsused rajaneksid mitte ainultreitingutele, vaid ka nende omasisemisele krediidihinnangule;

b) pangad, millel on teatud väärt-paberiportfelli osas arvukaltriskipositsioone, töötaksid väljasisereitingu selle portfelli kohtaega tugineks oma kapitali nõue -te arvutamisel välistele kredii -direitingutele.

Selline on siis väga põgusalt käsitle-tuna pankadele kehtestatavatenõuete põhisisu. Tegelikkuses on juoluline see, et ka pangad ellu jääksidja suudaksid ühiskonna vajadusi jaootusi täita. Kui ettevõtjad vajavadkrediiti, peavad pangad olema ka-sumlikud. Kui aga pangad suudavadetteantud kapitali- ja likviidsus-määrasid täita üksnes bilansi vä -hendamise ja krediidi piiramisega, eiole määrusest kasu. Igal juhul onaga tegemist olulise õigusaktiga. �

USALDATAVUS-NÕUDEDKUI ÜKS KRIISIST VÄLJUMISE ABINÕU

O L U L I N E :

• Ettepaneku peamine

eesmärk on

tugevdada ELi

pangandussektori

vastupanuvõimet,

tagades samas

majandustegevuse ja

-kasvu jätkuva rahas-

tamise pankade poolt.

• Tegelikkuses on

oluline ka see, et ka

pangad ellu jääksid ja

suudaksid ühiskonna

vajadusi ja ootusi

täita.EK ettepanekupeamine eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu pangandussektori vastupanuvõimet, ta gades samas majandustegevuse ja -kasvu jätkuva rahas-tamise pankade poolt.

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

ÜHISE PÕLLUMAJANDUS-POLIITIKA 50. AASTAPÄEVAKAMPAANIA KÄIVITAMINE

Euroopa Komisjon käivitas teavi-tuskampaania „CAP@50”, millegatähistatakse ühise põllumajandus-poliitika (ÜPP) 50. aastapäeva. Euroopa lõimumise alustala ÜPPon Euroopa kodanikele poole sa-jandi jooksul andnud toiduga kind-lustatuse ja elujõulised maapiir -konnad. Aasta kestev teavitus -kampaania hõlmab interaktiivsetveebisaiti, rändnäitust, audiovi-suaalseid ja trükitud materjalening üritusi Brüsselis ja liikmes -riikides.

EUROOPAKOMISJON ALGATAB ARUTELUETTEVÕTETE RESTRUKTU-REERIMISE ÜLE KRIISIKONTEKSTIS

Euroopa Komisjon algatas koguEuroopat hõlmava avaliku aruteluettevõtete restruktureerimise jamuutusteks valmisoleku teemal.Arutelu kestab kuni 30. märtsini2012. Selle käigus soovitakse väljaselgitada hästi toimivad tegevus-põhimõtted ja tavad restruktu -reerimise ja muutustega koha -nemise vallas.

Tulemusi kavatsetakse kasutadatulevase tööhõivepaketi kavanda -miseks ja parema koostöö loomiseks

töövõtjate ja tööandjate esindajatening valitsuste, kohalike ja piir -kondlike ametivõimude ja ELi insti-tutsioonide vahel. Arutelu aitabsamuti välja selgitada restruk-tureerimismeetmeid, mis aitaksidkaasa tööhõivealaste ja sotsiaal -sete probleemide lahendamiselening tugevdaksid Euroopa ette -võtete konkurentsivõimet, panus-tades uuendustegevusse ning ko -hanemisvõimesse.

Avalik arutelu kestab kuni 30.märtsini 2012. Sel ajavahemikulvõivad kõik probleemist huvitatudisikud avaldada oma arvamust e-posti ja tavalise posti teel.

VÄIKEETTEVÕTTEDLOOVAD ENAMIKUEUROOPA TÖÖKOHTADEST

Euroopa Komisjoni esitletud uurin -gu kohaselt loodi aastatel 2002–2010 Euroopa Liidus 85% uutesttöökohtadest väikestes ja kesk -mise suurusega ettevõtetes.

Seega on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) rolluute töökohtade loomisel oluliseltsuurem kui nende osa kogu töö -hõives (67%). Nimetatud ajava-hemikul kasvas tööhõive ELi ette -võtlusmajanduses keskmiselt 1,1miljoni töökoha võrra aastas.

Tööhõive kasv VKEdes oli suuremkui suurtes ettevõtetes (vastavalt1% ja 0,5% aastas). Vaid kauban-dussektoris suurenes töökohtadearv VKEdes aastas 0,7% võrreldessuurettevõtete 2,2 protsendiga.Selle põhjuseks on suurte kauban-

dusettevõtete intensiivne kasveelkõige mootorsõidukite müügi,hoolduse ja remondi valdkonnas.

Kogu ettevõtlusmajanduse suurimtöökohtade puhaskasv — 58% — oliaga kuni kümne töötajaga mikro -ettevõtetes.

Lisateavet saab VKEde tegevuseveebilehelt bit.ly/hNlBVA

PAREM JÄÄTMEKÄITLUSAITAKS LUUATÖÖKOHTI JA VÄHENDADA KULUSID

Euroopa Komisjonis avaldatuduuringu kohaselt on kõigi ELi jäät-mealaste õigusaktide rakendamisekaudu võimalik säästa 72 miljarditeurot aastas ja luua 2020. aastaksrohkem kui 400 000 uut töökohta.Ühtlasi saaks ELi jäätmekäitlus- jaringlusevõtusektori aastakäivetsuurendada 42 miljardi euro võrra.Ebaseadusliku jäätmekäitluse tõt -tu jääb liikmesriikides kasutamatahulgaliselt majanduskasvuvõima -lusi, samas kui tõhusam riigi pool -ne kontroll ja suuremad teadmisedjäätmekäitluse kohta aitaks olu -korda oluliselt parandada.

Uuring, milles käsitletakse ELijäätmealaste õigusaktide raken-da mist rohelise majanduskasvutagamiseks: ec.europa.eu/environment/waste/index.htm.

Statistika jäätmekäitluse kohtaELi liikmesriikides: www.eea.europa.eu/soer/synthesis/synthesis/chapter4.xhtml.

EL RÕHUTABKAUBANDUSELPÕHINEVA MAJANDUSKASVUOLULISUST PRAEGUSE AREN-GUKAVA JAOKS

Euroopa Komisjon esitas tänahulga ettepanekuid, kuidas pannakaubandus- ja arengumeetmedteenima ühtesid ja samu eesmärkening sellega reaalselt vähendadavaesust kogu maailmas. Ettepane -kute eesmärk on suurendada aren-guriikide kaubandussuutlikkust,muutes kaubavahetuse nendearengustrateegia osaks. Ettepane -kutes rõhutatakse, kui oluline rollon kaubandusel arengu toetamise,kasvu stimuleerimise ja inimestevaesusest väljaaitamise seisuko-hast. Ühtlasi kutsub EL kõiki are-nenud majandusega riike andmaarenguriikidele juurdepääsu omaturgudele tasemel, mis vastaks ELiomale.

EL annab juba praegu rohkem kau -bandusega seotud arenguabi kuikogu ülejäänud maailm kokku ningteatises „Kaubandus, majandus -kasv ja areng” antakse ülevaadejärgmistest olulisematest sammu -dest. Arvestades kiiresti arenevamajandusega riikide esilekerkimist,on näiteks tavapärane „arengu -riikideks” rühmitamine praeguseksiganenud. Vaja on rohkem indivi -duaalselt kohandatud kaubandus-ja arengupoliitikat, mis läheks piiri-del kohaldatavate tollimaksudevähendamisest kaugemale.

Ettepanekus rõhutatakse, et selleeesmärgi saavutamiseks peavadka arenguriikide juhid olema oma

EUROOPA UUDISED

11

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

ülesannete kõrgusel. Arenguriigidpeavad ellu viima reformid, mistagaksid, et vaestel oleks kauban-dusel põhinevast majanduskas -vust tõepoolest kasu.

Komisjoni ettepaneku kohaselttuleks ELi sooduskaubanduse kavaümber kujundada nii, et see kes -kenduks esmajoones kõige vaese-matele riikidele. Vabakaubandus -lepped ei tohiks piirduda tariifi -dega, vaid peaksid aitama leida la-hendusi tegelikele kaubandus -tõketele. ELi vahendeid tuleksrohkem kasutada välismaiste ot-seinvesteeringute soodustamiseksning toetada tuleks arenguriikideeksportijate, eriti väikeettevõtjatesisenemist ELi turgudele. Samution oluline aidata arenguriikidel pa-randada omamaist ärikeskkonda.

EUROOPAKOMISJON TEGIETTEPANEKU PÕHJALIKUKSANDMEKAITSE-REFORMIKS

Euroopa Komisjon tegi ettepanekupõhjalikult reformida Euroopa Lii du1995. aastast pärit andmekaitse-ees kirju, et tugevdada õigust era elupuutumatusele internetis ja elav-dada Euroopa digitaalmajandust.

Ettepanekuga soovitakse kogu Euroopa Liidus kehtestada ühtsedandmekaitse-eeskirjad. Tühista -takse tarbetud haldusnõuded, etaidata ettevõtjatel säästa ligikaudu2,3 miljardit eurot aastas.

Organisatsioonid peavad seadusejõustumise korral asju ajama vaid

üheainsa andmekaitseasutuseganing inimesed pääsevad oma and-metele hõlpsamini ligi.

Kehtestatakse nn õigus olla unus-tatud, mille kohaselt inimesedsaavad oma andmed internetistkustutada, kui nende säilitamiseksei ole mõjuvat põhjust.

Riikide sõltumatutele andmekait-seasutustele antakse suuremadvolitused, et nad saaksid oma riigisELi eeskirjade täitmist pareminitagada ning trahvida ELi andme-kaitse-eeskirju rikkunud ettevõt-jaid. Trahv võib olla kuni 1 miljoneurot või kuni 2% ettevõtja aas-tasest kogukäibest.

EUROOPAKOMISJON SUURENDAB EUROOPA RAUDTEEDEKOOSTALITLUS- JAKONKURENTSI-VÕIMET

Euroopa Komisjon võttis vastu ot-suse, millega täiustatakse Eurooparongijuhtimissüsteemiga (ETCS)varustatud raudteeliinide ja ron-gide sertimise ning neile lubadeandmise menetlust. ETCS on Eu roo pa rongide signaalimise ja kiiruskontrolli standard. TänuETCSi kasutuselevõtule põhilisteskaubaveo- ja kiirraudteekoridori-des paraneb märgatavalt Eurooparaudteede konkurentsivõime.

ETCSi põhimõte on lihtne: juhti mis -keskusest edastatakse info rongi,kus arvuti määrab selle põhjal

maksimaalse lubatud kiiruse ja va-jaduse korral vähendab automaat-selt rongi kiirust. ETCS on Eurooparaudteeliikluse juhtimissüsteemi(ERTMS) üks osa.

EUROOPAKOMISJON TEEBETTEPANEKUVÄHENDADAVEEREOSTUSEOHTU

Vee kvaliteeti ELis võivad ohus-tada kemikaalireostuse uued liigid.Et hoida meie jõed, järved ja ran-nikuvesi puhtana, teeb EuroopaKomisjon ettepaneku lisada ELipinnavees jälgitavate ja kontrolli-tavate saasteainete loetellu 15 uutkemikaali. Nende hulgas on niitööstuskemikaale kui ka aineid,mida kasutatakse biotsiidides,ravimites ja taimekaitsevahen-dites. Ainete valiku aluseks onteaduslikud tõendid selle kohta, etneed võivad kujutada märkimis -väärset ohtu tervisele.

Euroopa Liidu keskkonnavolinikuJanez Potočniku sõnul on vee -reostus ELi kodanike arvates ükssuuremaid keskkonnaprobleeme.

Loetelu täiendamise ettepanekualuseks on analüüs, mille käigushinnati ligikaudu 2000 ainegaseonduvaid ohte vastavalt nendetasemele pinnavees, nende oht-likkusele, tootmisele ja kasuta mi -sele. Ettepanek nõuab ka range -mate standardite kehtestamistnelja praegu kontrollitava ainesuhtes ning nõuet lõpetada veelkahe, juba loetelus sisalduva ainevettejuhtimine.

Esmakordselt käsitletakse ettepa -nekus ravimite osa veereostuses,mille kohta viimastel aastatel onkogutud palju uusi andmed. Soovi-tuslikke standardeid ületavad kont -sentratsioonid võivad mõjutadakalade tervist, pärssides näiteksnende paljunemisvõimalusi, ningkahjustada muid elusorganisme.

Liikmesriigid peavad rakendamauute kontrollitavate ainete kesk -konnakvaliteedi standardid 2021.aastaks (teise veemajanduskavatähtaeg). Tähtaega saab edasilükata erandjuhtudel, kui kohal-datakse vee raamdirektiivis sätes-tatud tingimusi.

(Allikas: Euroopa Komisjoni

esindus Eestis)

Lisainfot leiab

Kaubanduskoja kodulehelt

www.koda.ee rubriigist

„Euroopa Uudised”.

TAIVO PAJUDirector Media

metigi ei kujuta keegi ette,et Selveri letid saaksid 20

aastat tühjad olla või et Eesti Postkaotaks 20 aastat järjest kõik kirjadära. Iga firmajuht teab omast käest,kui kergesti hääletavad kunded jal-gadega – nad lahkuvad kohe, kuimidagi ei meeldi. Mõtteviisi, etmina üksi olen tark ja kõik teisedlollid, saab üks firmajuht lubadavaid väga lühikest aega.

Võimatu on aru saada, kas Eestifilmitööstuse eesmärgiks on tehahäid kassahitte või vastupidi, sü-gavalt kunstilisi filme. Igal juhulpole neist kumbki täidetud. Vaata-janumbrid on kahvatud ning me eisaa kiidelda ka kunstiline tase-mega – rahvusvahelised hindajadnopivad meie filmid PÖFFi kavastvälja. Olgu siis põhjuseks vilets ideevõi teostus.

Muidugi on raha vähe. Aga sedaenam peaks küsima, kuidas sedavähest kulutada. Võib-olla tehaginii nagu soomlased vaesematel ae-gadel — igal aastal vaid kolm filmi,üks kassafilm, üks suur kunst jaüks lastele. Nii filminduses kui avalikus sektoris tervikuna peaksolema selline mõtteviis, mis on sel-

gelt tulemusele suunatud. Miksmitte võtta eeskuju Singapurist,vaesusest välja rabelenud riigist,kus samuti maavarasid pole.Hiljutisel Arengufondi foorumilhoiatas Singapuri Management

University rektor Arnoud DeMeyer, et väikeses riigis pole või-malik mõelda nagu suures, kuspalju asju saab ka lõbu pärast teha.Väikeses riigis peab olema igasvaldkonnas eesmärk, tegevus-plaan ja mõõdetav tulemus. Väike-ses riigis lihtsalt pole võimalik rahaniisama põletada.

Muide, Singapuril on olemaseesmärk, mille ülevõtmist tasuksEestil kaaluda: riigi eesmärk ontagada kõigile inimestele töö jaseda palga eest, mis oleks homme

kõrgem kui täna. Üks viis, kuidasselle nimel töötatakse, on küm-neaastaste tegevusplaanide koos-tamine. Ning selleks kutsutakseappi maailma parimad ajud. Ehksiis käivad asjad täpselt nagu ühestoimekas firmas: lõppeesmärk,vahe-eesmärgid, tegevusplaan jatulemuse mõõtmine.

Singapuris jälgitakse asju vägahoolega: kui tulemused kahva-tuma hakkavad, kutsutaksejuhikohale inimesed, kes on ennasttõestanud. Eesti filmimaailmas onjust PÖFFi meeskond end ilmamingi kahtluseta väga heast kül-jest näidanud. Nad mõtlevad jategutsevad tegelikult nagu et-tevõtjad, seades lati väga kõrgelening võrreldes end pidevalt muumaailmaga. Seetõttu tulekski teha100aastaseks saavale Eestifilmitööstusele kingitus ja kutsudajust PÖFFi seda korraldama.

Sest miks ei võiks meie filmindu-sest saada uus rahvussport — es-malt käiks võistlus vaatajanumb-rite ja edaspidi miks mitte ka mõnekuldse palmioksa nimel.

KÕIK �

EESTI FILMITÖÖSTUS –

HOIATAV NÄIDE IGALE ÄRIJUHILE

Alati, kui mõni uus eesti film ilmavalgust näeb, on publiku reaktsioon

juba ette teada: liiga õudne, liiga veniv ja liiga raskemeelne.

Ja nõnda juba viimased paarkümmend aastat. „Nimed marmortahvlil“

ja „Klass“ õnneks välja arvatud — loodame, et ka „Rat King“ saab hoo sisse.

O

12

- J U H T I M I S V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Väikeses riigis peab olema igas valdkonnas eesmärk,tegevusplaan jamõõdetav tulemus.Väikeses riigis lihtsaltpole võimalik raha niisama põletada.

PIRET POTISEPPInnovatsioonikeskusInnoEurope

13

- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

urism ja shoppingEuroopas — meelelahutus vaidkõige rikkamatele

Varakaimad hiinlased sõidavadHiina uusaasta tähistamise ajaksHainani saarele Lõuna-Hiinas. Sealon mõnusalt soe ning päikseline.Kaks suuremat keskust: pealinnHaikou ja kuurortlinn Sanya onjõukaid mitmelapselisi peresid täis.Lõuna-Hiina elutempo on aeglane,inimeste keskmine vanus ja hin-nad väga kõrged. See, et kahesehotellitoa eest tuleb ühe öö kohtavälja käia topeltsumma, kohale tul-

nuid ei heiduta. Hiina Hawaii ootabkülla, kui sul on piisavalt rahalisivahendeid! Need, keda lõunapiir-kond ei huvita, seavad suunahoopis Euroopasse. Shopping Lon-donis Bond Streetil on uus trendHiina uusaastat vastu võtta. Värs-kem veel on outlet iküla BichesterVillage, kus hiinlaste käekotivarudtäiendust saavad.

Elanikkonnal, kel üleliigset rahapole, ei jää muud üle, kui kodulin-nadesse sugulasi külastama min-na. Meie nooruke hiina keeleõpetaja teatab, et just selle pühaajal määrab ta koos oma peigmehe

ja perega abiellumise kuupäeva.Kohtutakse just kodukülas, kuhupruut Pekingist ja peig Haikoustkohale sõidavad.

Kingitused pole kõikidele

Jõuludega võrreldes on erinev see,et hiinlastele omase kokkuhoid-likkusega ei tehta kinke kõikidelepereliikmetele, vaid ainult lastele.Kingitakse punaseid ümbrikke ehkhiinakeeli hongbao, milles on raha.Reeglina pole kombeks kinkidaasju, kuigi viledad ja siledad Appletooted leiavad üha enam tee hon-

bao desse. Sugulastele, sõpradeleja äripartneritele saadetakse agakorvidega apelsine või apelsini -puusid, seda just Lõuna-Hiinas.Põhja pool seda kommet ei tunta.Viljapuude kinkimine jõudis HiinaVietnamist, kus see on äärmiseltpopulaarne. Viljapuude nimetus onkõlalt sarnane rikkusele. Et rikkusmajja tuleks, ongi kindlam apelsi -nid teele saata. Apelsini ja manda -riinipuude meri on ilusad silmalevaadata küll, kui möödume Sanyalilleturust, kuhu puid lugematularvul kokku on kuhjatud ning kustneid sama väsimatult ja hoogsalt ko-dudesse ja asutustesse laiali viiakse.

HIINA TÄHTPÄEVAD ON

KAUPMEESTELE KULLAAUGUKS

Hiina uusaasta on rahvusvaheliselt kõige tuntum hiina püha. See on hiina inimese jaoks

sama tähtis püha kui kristlastele jõulud. Pered sõidavad riigi eri paigust kokku, lastele

tehakse kingitusi, kodud esmalt puhastatakse põhjalikult ning seejärel ehitakse punaste

riisilampide ning paberkaunistustega. Loomulikult valmistatakse erilisi pühadetoite

ja süüakse väsimatult. Missugused on pühaga seotud peamised ärivõimalused?

T

Pühade ajal on Peking laternatega kaunistatud.Wanfujing jalakäijate tänav. Rahvas on kogunenud Yangze jõe äärde, et pühade eel must pesu puhtaks pesta.

14

- I N N O V A T S I O O N I V E E R G -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Soomes —MART TARMAK14. veebruaril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskodakorraldab koostöös Välisminis-teeriumiga teisipäeval, 14. veeb-ruaril kell 8.45-10.15 Kauban-duskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)järjekordse Hommikukohvi lü-hiseminari. Seekordsel ürituselesineb Eesti suursaadik SoomesMart Tarmak.

Käsitletavad teemad:

• Soome ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused

• Soome majanduse väljavaated, majanduskriisivõimalused/ohud

• Eesti ettevõtjate võimalus-test Soome turul

• Saatkonna roll ja võimalused Eesti ette-võtjate abistamisel

• Soome kultuurilised iseärasused ja turule-pürgijate takistused

• Suhtlemine Soome äri-kultuuris ja bürokraatias

Hommikukohvi seminari osa-lustasu on Kaubanuduskoja liik-mele 7 eurot, mitteliikmele 14eurot (hindale lisandub käibe-maks).

Vajalik eelregistreerimine hilje-malt 13. veebruaril.

FOTO

D: D

IAN

A S

. TA

N

Uue aasta tähistamine Hiina peres. Pere koguneb kokku, läheb restorani ning tellib head-paremat.

Raketiäri on pöördvõrdeline vigastatute koguarvuga

Kuidagi ei taha alguses uskudaneli aastat Pekingis elanud iirlasekirjeldust Hiina uusaasta kohta —lihtsalt tüütu ja väsitav! Nädalaega järjest lastakse rakette va-hetpidamata, kuigi see on kee-latud nii vana-aasta õhtul kui kanädal hiljem toimuval Laternafes-tivalil. Meeletu paugutamine toobhaig latesse meeletutes hulkadesvigastatuid, õnnetusi ja hävingut.Nii juhtus suurim, võimalik, etraketist alguse saanud õnnetus 9. veebruaril 2009 CCTV kuulsateletorniga Pekingis. Uusaastaaegu Pekingis olnuna jääb üle agaainult kinnitada, et just nii see oli.Kui lõunapool liiguvad päevalkostümeeritud nn Draakonpoisidsuurte trummidega, mida kohateshead soovid saad lähetada, siispealinnades käib tulevärgiga üks -teise ületrumpamine. Unusta-matu elamus oli saabuda lennukislinna, kus õhtuhämaruses tule-värk otsatuna näis. Taevast oli agaolukod tunduvalt kenam, kui maa-pealt vaadatuna, kui inimtühjadeltänavatel kihutasid kiirabiautod.Seega, turvalisuse huvides on

targem viibida siseruumides ningoodata, mil hiinlased tähistami -sest kord väsivad. Väsimuse märkehakkab ilmuma vast teisel nädalalpeale uusaasta täiskuuööd. Korra-lik paugutamisvoor on veel justsiis ning seejärel vaibub megaäri,et omal ajal taas kõrgustesse tõus -ta. Ilutulestikke valmistavateleärimeestele näib selline rahvus -komme põhjatu rahaauguna.

Pühasid jagub veel

Töölisrahvast ülistab töörahvapüha 1. mail!

Kesk-sügise festival ehk moon-cake festival toimub septembristäiskuu ajal. Selle festivali ajalsaadetakse äripartnerile kuu -kooke (inglise keeles mooncake).Need on omapärased ümaradkoogikesed, mille pinnale on pres-situd hea soov. Kooke on mitmeshinnaklassis ja maitsega: soola-seid ja magusaid. Kalleimate hindulatub 500 kuni 1000 jüäänini.See on suur äri. Kui sulle saade-takse kuukooke, siis vaata, kas sellesees on terve munakollase pall — seljuhul on sulle kätte toodud täiskuuja tähed, see on kalleim kuukook jasuurim austus sel pidupäeval.

Oktoobripühad on Hiina Rahvavabariigi sünnipäeva tähistamiseks

Nagu kõikide teiste riiklike pühadeaegu, on ka siin suur roll valit-susel. Nimelt määrab just valitsuspühade konkreetsed kuupäevad.Seitse päeva kestvaid pidustusikutsutakse ka kuldseks nädalaksja seda igati põhjusega — koha-likele ärimeestele on tõesti tege -mist kullaauguga. Partei sekku -misel teiste pühade vabade päe-vade määramisel on ka proosa-lisem põhjus. Nimelt, hoogusta -maks siseturismi ja kohalikku tar-bimist, on valitsus ette näinud, etkõik pühad on minimaalselt kol -mepäevased. See tagab, et näiteksPekingis töötav Guanxi provint -sist pärit noor pintsaklipslanepühade ajal kodulinna perekondakülastama jõuab. Kuna vahemaadon pikad, siis lihtsalt kahe päe-vaga ei ole külaskäiku võimalikette võtta.

Teades ning tundes Hiina tavasidon neile, kui kasvava ostujõugatarbijatele ka meelepäraseidtooteid-teenuseid lihtne pakkuda.Miks mitte ka Eesti ettevõtetel? �

Merike Mätas ja Piret

Potisepp osalesid Hiina

pealinnas Euroopa Liidu-

Hiina majandusjuhtide

vahetus- ja koolitus-

programmis

2010.-2011. aastal.

Lisainfo ja registreerumine:PRIIT RAAMATTel: 604 0081 • E-post: priit@koda.ee

15

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Ärihooajal 2011-2012 jätkab Kaubanduskoda juba heaks tavaks kujunenud ekspordivaldkonna koolituste korral-

damist. Ekspordivaldkonna koolitused on suunatud väikeste ja keskmise suurusega tegutsevatele eksportööridele.

Osalejatele jagab teadmisi suurte kogemustega lektor Jakob Saks. Kaasatud on ka praktikud ettevõtetest.

Eksportööride koolitused 2011 —2012

VÄLISMESSIKOOLITUS

Eesmärk on luua eeldused ettevõtete ekspordimahtude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi teadliku tegevuse messidel.

Koolituse viib läbi Jakob Saks

Haapsalu • Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3) • 16. veebruar

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 6. märts

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 7. märts (vene keeles)

MÜÜGIVÕRGU LOOMISE JA ARENDAMISE KOOLITUS

Eesmärk on jagada ettevõtjatele praktilisi teadmisi, kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel: moodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, arendada müügivõrku ning kuidas seda saavutada ka piiratud eelarvega.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 14. veebruar

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 8. märts

TURU-UURINGUTE KOOLITUS

Eesmärk anda lihtsaid, praktilisi ja reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta. Aidata mõista ettevõtte infovajadusi ning anda teadmised ja oskused, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ning turu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Kuressaare • Kaubanduskoja Kuressaare esinduses (Tallinn 16) • 15. veebruar

Tallinn • Eesti Kaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17) • 13. märts

JAKOB SAKS

on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht. Lisaks on ta aastaid tegelenud ettevõtete konsulteerimise ja koolitamisega, viinud läbi arvukaid ekspordi- ja messikooli-tusi, töötubasid ning õppereise. Ta onedukalt aidanud uutele turgudele nii Eesti,Taani kui ka Hispaania ettevõtteid. JakobSaks on koolitus- ja konsultatsioonifirmaVihje OÜ tegevjuht ja omanik.

Lisainfo ja registreerumine:

Lidia FriedenthalTel 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Haili KapsiTel 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

Marju Naar Tel 604 0092 • E-post: marju.naar@koda.ee

Registreerumine Kaubanduskoja kodulehewww.koda.ee kaudu.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga

ning koolituste korraldamist rahastab

Euroopa Sotsiaalfond.

16

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Välismessikoolitus16. veebruaril Haapsalu Kultuurikeskuses

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 16. veebruaril HaapsaluKultuurikeskuses (Posti 3, Haapsalu) „Ekspordivaldkonna kooli-tused 2011/2012” raames välismessikoolituse.

Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimah-tude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi tead-liku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese jakeskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismes-sidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemi-seks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 I • Sissejuhatus

(messid, konkurentsieelis, sihtturg)II • Messi ettevalmistus

(eesmärgid, messiboksi planeerimine,

meeskond)

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 III • Messi ettevalmistus

(eelarve, logistika, ühisstendid,

kliendisuhted, messiturundus)

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 IV • Messiboksis

(messiboksil osalemine,

töökorraldus, klientidega suhtlemine,

mida teha, mida mitte)

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 V • Järeltöö peale messi

(tulemuste analüüs, edasised sammud)

15.45-16.15 VI • Kokkuvõte

Kokku 8 akadeemilist tundi.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

Turu-uuringute koostamise koolitus15. veebruaril KuressaaresKaubanduskoja Saaremaa esinduses

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 15. veebruaril Kures-saares Kaubanduskoja Saaremaa esinduses (Tallinna 16, Kures-saare) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012“ raamesturu-uuringute koostamise koolituse. Koolitajaks on pikaajaliserahvusvahelise kogemusega ekspordijuht Jakob Saks. Koolituseeesmärgiks on anda ettevõtjale praktilisi teadmisi sellest, kuidaskoguda vajalikku infot otsuste tegemiseks ettevõtte juhtimisprot-sessides. Peamine lähtekoht on keskmise Eesti eksportööri reaalnevajadus turuinfo järgi. Koolituse käigus antakse lihtsaid, praktilisija reaalses elus kasutatavaid teadmisi info hankimise kohta.Aitame mõista ettevõtte infovajadusi ning anname teadmisi ja os-kusi, kuidas piiratud eelarve puhul need vajadused rahuldada ningturu-uuringute läbiviimisega ise hakkama saada.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 Sissejuhatus. Erinevad turu-uuringute tüübid.

Esmased turu-uuringud.

Teisesed turu-uuringud.

Erinevate uuringute plussid ja miinused.

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 Turu-uuringute planeerimine.

Millist informatsiooni on vaja? Milline on

turu-uuringu protsess ja peamised sammud.

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 Turu-uuringute teostamine.

Erinevaid praktilisi näpunäiteid.

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 Kuidas tõlgendada saadud infot,

kuidas seda organisatsioonis presenteerida,

kuidas seda praktikas rakendada.

15.45-16.15 Kokkuvõte

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:HAILI KAPSITel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

17

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Kaitsealaste hangete seminar28. veebruaril Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Kaitseministeeriumiga 28. veebru-aril kell 9.45-14.55 Eesti Kristliku Nelipüha Kiriku ruumides (Toompea 3, Tallinn) kaitselaste hangete korraldust puudutava seminari.

Seminaril esinevad:

• Javier A. Carrasco Pena on NATO peakontori hangete sektsiooni juht Brüsselis. Taon kaitsnud doktoritöö Coruna ülikoolis teemal „Uued lähenemised hankija valikulavalikes hankemenetlustes“.

• Peter Scaruppe on Euroopa Kaitseagenturi tööstuse ja turgude valdkonna juhataja.Enne seda ametikohta oli ta asedirektor tööstuse osakonnas, koordineerides Euroopa Kaitseagentuuri initsiatiive parema koostöö ja konkurentsi saavutamiseksEuroopa ühendatud kaitseturul. Varemalt on Peter Scaruppe töötanud Saksamaakaitseministeeriumis ja Saksamaa USA saatkonnas.

• Agnes Jõe on pikaaegne Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik, kes on keskendunud Kaitseministeeriumi valitsemisala hangete valdkonna õiguslikeprintsiipide väljatöötamisele ja erinevate lepingute õiguslikule haldamisele.

• Andres Parve on Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht 2011. aasta algusest. Ollestöötanud nii Kaitseväes kui erasektoris, omab Andres Parve väga head ülevaadet erinevatest kaitsetööstusega seotud aspektidest. Ta on Kaitseministeeriumi pooltmääratud esindama Eestit NATO tööstusnõunike grupis (NIAG).

Seminaril käsitletavad teemad:

• Kuidas osaleda edukalt NATO hangetel? Javier A. Carrasco Pena (NATO peakontori hangete sektsiooni juht Brüsselis)

• Euroopa Kaitseagentuur ja selle roll kaitsealaste hangete vahendamisel. PeterScaruppe (Euroopa Kaitseagenturi tööstuse ja turgude valdkonna juhataja)

• ELi kaitsehangete direktiiv ja selle mõju Eestis. Agne Jõe (Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik)

• Eesti kaitsetööstuse tulevik erasektori poolt vaadatuna. Andres Parve (Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht)

Registreerimise tähtaeg on 23. veebruar.

Seminar

Kuidas olla edukas Suurbritannia riigihangetel?20. veebruaril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 20. veebruarilKaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) kell 9.45-12.25seminari „Kuidas olla edukas Suurbritannia riigihangetel?”

Toni Saraiva on rahvusvahelistehangete spetsialist, kes on viimase 9 aasta jooksul viinud läbi üle 200hangeteteemalise seminari-töötoa Suurbritannias ja Euroopas, nõustadesväikese ja keskmise suurusega ette-võtteid, kes soovivad osaleda siseriik-likel ja rahvusvahelistel riigihangetel.Hetkel juhib Toni kolme europrojekti,mille fookus on rahvusvahelistel ja in-novaatilistel riigihangetel. Toni on kaas-autor blogis www.spendmatters.co.ukkeskendudes riigihangete teemale.Lisaks eeltoodule on ta tegev konsul-tatsioonifirmas Eurostar, mis tegelebprojektijuhtimise ja hangeteteemalistekonsultatsioonidega.

Seminaril käsitletavad teemad:

• Kuidas osaleda edukalt Suurbritannia

riigihangetel (hea praktika edasiandmine

ettevõtjatele, levinumad vead, hanketeadete

keskkonnad jne)?

(Ettekanne on inglise keeles)Toni Saraiva

• Rahvusvahelistel hangetel edukalt osalenud

ettevõtja kogemus ja nõuanded

Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmismuudatusi. Registreerumise tähtaeg on 17. veebruar.

Lisainfo ja registreerumine:MARJU NAAR • Tel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:MARJU NAARTel: 604 0082 • E-post: marju.naar@koda.ee

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Kolmepäevane koolitus

Finantskoolitus firma võtmeisikutele • I6. ja 13. märtsil ning 19. aprillil Kaubanduskojas

Kaubanduskoja liikmete suure huvi ja positiivse tagasiside tõttu kordame koolitus -tsüklit firma võtmeisikutele, kellel puudub finantsalane eriharidus. Kevadel toimuvakoolitustsükli esimeses osas antakse rakenduslikke teadmisi raamatupidamisest, bilansist ja finantsanalüüsist. Koolitusel kasutatakse praktikas korduvalt järeleproovitudmetoodikat, mis muudab finantsküsimused huvitavaks ja mõistetavaks. Koolituse siht-grupina on eelkõige silmas peetud firmade juhatuste ja nõukogude liikmeid ning omanikke.Koolitustsükli esimene osa toimub 6. ja 13. märtsil ning 19. aprillil kell 11-16.15 EestiKaubandus-Tööstuskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn). Koolitustsükkel jätkub sügisel ja siiskeskendutakse kuluarvestuse, eelarvestamise ja rahastamisega seotud küsimustele. Kooli-tuse viib läbi Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liige ja vandeaudiitor Margus Tinits.

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• Bilanss ja raamatupidamine I (6. märtsil)

• Majandustehingud ja nende kajastamine.• Näidisäriühingu asutamine, varade soetamine, laenude saamine ja andmine.• Bilansi põhivalem: Varad = Kohustused + Omakapital.• Bilansi graafiline kujutamine.• Bilansi loogika, sisu ja ülesehitus läbi graafilise esitusviisi.• Majandustehingud ja bilanss.• Omakapitali ülesehitus ja sisu. Seotud ja vaba omakapital. Kasum.

• Bilanss ja raamatupidamine II (13. märtsil)

• Bilansi ja kasumiaruannete vahelised seosed. Tulud – Kulud = Kasum.• Kasumiaruanded, nende loogika, sisu ja ülesehitus.• Deebet-kreedit. Kontod.• Rahavood. Kasum on, aga kuhu kadus raha?• Raamatupidamise printsiibid.• Majandusaasta aruanne. Raamatupidamise toimkonna juhendid.

• Finantsanalüüs (19. aprillil)

• Bilansi ülesehitus, loogika ja graafiline esitamine.• Bilansi analüüs (dünaamika, maksevõime, kapitali struktuur).• Kasumiaruanded ja kasumite liigid (bruto-, äri- ja puhaskasum, EBIT, EBITA jne).• Tulude, kulude ja kasumitega seotud suhted (rentaablused, katted, tootlikkused,

käibesagedused ja -välted).• Erinevate suhtenäitajate koosmõju ja suhteanalüüsil põhinevate näitajate süs-

teemid (Altmanni, Du Ponti ja Mereste mudelid).• Näiteid tegelikkusest.

Kolmepäevase koolituse osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 210 eurot ja mitte -liikmetele 315 eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kui ühest firmast on mitu osalejat,siis rakendatakse hinnasoodustust -5%. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõunadja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerumine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 E-post: toomas@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:TOOMAS HANSSONTel: 744 2196 • E-post: toomas@koda.ee

Kahepäevane seminar

Äriühendused ja kontserniarvestus16. ja 21. veebruaril Kaubanduskojas

16. ja 21. veebruaril kell 10-17 toimub Kaubanduskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) kahepäevane seminar „Äri-ühendused ja kontserniarvestus”. Koolituse viivad läbiSulev Luiga ja Sven Siling BDO Eesti ASist.

Käsitlemisele tulevad

järgmised teemad:

1. päev

• Põhimõisted (äriühendus, kontsern, kontroll, oluline mõju jms)

• Äriühenduste kajastamise meetodid• Ostumeetod (näited)• Korrigeeritud ostumeetod (näited)• Konsolideeritud aruannete koostamise kohustus• Tütar- ja sidusettevõtete kajastamismeetodid kon-

solideeritud ja mittekonsolideeritud aruannetes• Soetusmaksumuse, kapitaliosaluse, õiglase

väärtuse ja rida-realt meetodi võrdlev analüüs

2. päev

• Rida-realt konsolideerimise ja kapitaliosaluse näited

• Ühinemise ja jagunemise kajastamine• Välismaised äriüksused• Konsolideeritud rahavoogude aruande koostamine• Konsolideeritud aruande esitusviis• Lõpetatud tegevusvaldkonna kajastamine• Kasumi jagamine kontsernis

Kahepäevase koolituse maksumus on Kaubanduskojaliikmetele 120 eurot ja mitteliikmetele 180 eurot, lisan-dub käibemaks. Kui samast kontsernist osaleb kooli-tusel rohkem kui üks osavõtja, siis rakendataksehinnasoodustust -10%. Hinnas sisalduvad jaotus-materjalid, lõunad ja kohvipausid.

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

MEELDETULETUSEKS

KAUBANDUSKOJA LIIKMETELE

Head juhid ja toimekad meeskonnad, kelle kanda on ettevõtete ees märkide elluviimine tänases kiires ning muutuvas ajastus, täname Teid lojaalse liik-melisuse eest. Kaubanduskoja igapäevane töö on majandus keskkonna paren-damine ja vastutustundliku ettevõtluse propageeri mine ning koostööarendamine. Kaubanduskoja liikmete toetava osalusega jõuame püstitatudeesmärkideni, lahendades edukamalt ka keerulisemaid küsimusi. Siinjuuressoovingi vastata aasta alguses tekkinud küsimustele:

MILLAL SAAME TASUDA 2012. AASTA LIIKMEMAKSUARVE ?Arved väljastame 1. veebruaril ja tasumise tähtaeg on 45 kalendri päeva sellest.

MIKS EI OLE MEILE SAADETUD LIIKMETUNNISTUST?Allkirjastatud liikmetunnistused väljastame peale liikmemaksuarve laekumistja tunnistus kehtib jooksval aastal.

MEIE VÄLISPARTNERID SOOVIVAD, ET ESITAKSIME TÕENDI LIIKMELISUSE KOHTA.

Usaldusväärsuse kinnitamiseks koostööpartneritele väljastame vajaduseltäiendava tõendi liikmelisuse kohta (tõendit kasutatakse väljaspool Eestit javormistatakse inglise või vene keeles).

SOOVIME KAUBANDUSKOJA LOGO LISADA OMA KODULEHELE JA TRÜKIMATERJALIDELE.

Logo kasutamiseks vormistame lepingu, mis kehtib koos liikmelisusega.

KOOS LIIKMETUNNISTUSEGA SAIME KA LIIKMEREGISTRI VÄLJAVÕTTE, KAS PARANDUSED ON TEILE VAJALIKUD?

Ettevõtte tõesed andmed on olulised mõlemasuunalise kiire ja korrektse infovahendamiseks. Igapäevaselt toimub koostööpartnerite otsing nii Eesti-siseselt kui ka välismaal. Parimad võimalused ja kontaktid saavad teoks, alus-tades korrektsetest andmetest (aadress, telefon, e-posti ja koduleheaadressjne). Samavõrra tähtis on ka koos töömaade määramine, sest kitsama mää-ratlusega pakkumiste korral edastame info vaid neile kes on sihtgrupis.

IGA LIIGE LOEB!Küsimuste korral võtke alati meiega ühendust!

Lisainfo:JANNE-LY PRIKSTel: 604 0086 • E-post: janne-ly.priks@koda.ee

Lisainfo ja registreerimine:KATI KRASSTel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

Seminar

Tööõigus 2012 praktikas14. veebruaril

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab neljapäeval, 9. veebruarilTartus, Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) ja teisipäe-val, 14. veebruaril Pärnus, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis (Ringi 35)seminari „Tööõigus 2012 praktikas“

Uus töölepingu seadus jõustus 2009. aastal, kuid ikka jätkubdiskussioon selle rakendamise detailide osas. Seminaril tutvus-tatakse arenguid ja tõlgendusi, mis tulenevad Eesti ja Euroopa kohtupraktikast, samuti Sotsiaalministeeriumi, Tööinspektsioonija Andmekaitse Inspektsiooni uutest seisukohtadest. Koolituse viib läbi Heli Raidve Tööõigusabi AS-i juht Heli Raidve.

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• tööleping kui tarbijaleping• millised töölepingu tingimused on tüüptingimused• konkurentsikeeld kui töölepingu tüüptingimus• töölepingu lõppemine koondamise tõttu• kompromissileping töösuhetes• töölepingu ülesütlemine tagasiulatuvalt• ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus• töölepingu ülesütlemine kaudse tahteavalduse,

tegevusetuse või vaikimisega• töölepingu tühise ülesütlemise tagajärjed• summeeritud tööaja tasustamine• ületunnitöö hüvitamine• õppepuhkuse eest keskmise töötasu väljamaksmine• töölepingu poolte kokkuleppel ja tähtaja möödumise

tõttu lõppemise vaidlustamine• puhkusetasu olemus ja arvestamine,

kasutamata puhkuse aegumine• kas ja kuidas vormistada töötaja nõusolekut

isikuandmete töötlemiseks töösuhtes• lühiülevaade 01.01.2012 jõustunud uuest

keskmise töötasu arvestamise korrast ja probleemidest selle rakendamisel

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmetele 50 eurot ja mitteliikme-tele 70 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad koolitus-materjalid, lõuna ja kohvipausid.

20

- R I I G I H A N K E T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

Rõivad ja jalanõud• Inglismaal hangitakse töö- ja

erirõivad, rõivaste parandus-ning puhastusteenuseid. Täht -aeg 01.03.2012. Kood 5042

Mööbel, sisustus ja tarvikud• Eestis hangitakse perekodudele

eritellimusmööblit ja kodumasi-naid. Tähtaeg 05.03.2012. Kood 5043

• Saksamaal hangitakse kontori -mööblit. Tähtaeg dokumenti -dega tutvumiseks 24.02.2012,hankel osalemiseks 02.03.2012.Kood 5044

• Taanis hangitakse suurköögi-sisustust ja köögitarbeid. Täht -aeg 09.03.2012. Kood 5045

• Inglismaal hangitakse kontori -riiuleid. Tähtaeg dokumentide -ga tutvumiseks 27.02.2012,hankel osalemiseks 05.03.2012.Kood 5046

• Inglismaal hangitakse hoiukap -pe. Tähtaeg 29.02.2012. Kood 5047

• Inglismaal hangitakse lampe javalgusteid. Tähtaeg 27.02.2012.Kood 5048

Toiduained • Saksamaal hangitakse keedis-

eid. Tähtaeg dokumentidegatutvumiseks 27.02.2012, han-kel osalemiseks 27.03.2012.Kood 5050

• Saksamaal hangitakse šoko-laadi- ja suhkrukondiitritooteidning šokolaadibatoone. Tähtaegdokumentidega tutvumiseks14.03.2012, hankel osalemiseks25.03.2012. Kood 5049

Teenused• Eestis hangitakse trükiteenu-

seid. Tähtaeg 12.03.2012. Kood 5051

Masinad ja seadmed • Eestis hangitakse ultraheli -

aparaate. Tähtaeg 23.03.2012. Kood 5052

• Leedus hangitakse monitore.Tähtaeg dokumentidega tutvu-miseks 29.02.2012, hankel osalemiseks 06.03.2012. Kood 5053

• Saksamaal hangitakse sõiduki -tõstukeid. Tähtaeg 27.02.2012.Kood 5054

• Inglismaal hangitakse tuule-turbiine. Tähtaeg 20.02.2012.Kood 5055

• Taanis hangitakse personaal-arvuteid. Tähtaeg 20.02.2012.Kood 5056

• Inglismaal hangitakse prügi -kogumissõidukeid. Tähtaeg on28.02.2012. Kood 5057

Puit, paber ja pakend• Lätis hangitakse töödeldud pa -

berit ja pappi, erinevaid plast- ja

puhastustooteid, kööginõusid,puure, liime jmt. Tähtaeg on07.03.2012. Kood 5058

Ehitus, ehitusmaterjalid • Eestis hangitakse ajaloolise ki -

vikiriku puitkonstruktsioonideja -detailide mardikakahjus-tuste tõrje ja torni tugevustööd.Tähtaeg 12.03.2012. Kood 5041

• Inglismaal hangitakse turva -aedu ja turvatõkkeid kiirtee -dele. Tähtaeg 12.03.2012. Kood 5059

• Eelteade: Saksamaal hangitak -se uksi, ribakardinaid, rippla-gesid, metalltöid jne. Avaldatud28.01.2012. Kood 5060

• Saksamaal hangitakse erine -vaid metallitöid. Tähtaeg doku-mentidega tutvumiseks 24.02.2012, hankel osalemiseks 16.03.2012. Kood 5061

• Taanis hangitakse majaehitus-materjale (puit, teras, alumii -nium, tellised, betoon, -torud,puitlaastplaat jne). Tähtaeg on02.03.2012. Kood 5062

Muu• Eestis hangitakse metsloomade

marutaudivastast vaktsiini.Tähtaeg 13.03.2012. Kood 5063

• Lätis hangitakse erinevaidham baravitooteid (plombeeri -miseks, anesteesiaks jne). Täht -aeg 20.03.2012. Kood 5064

• Taanis hangitakse prille, nenderaame ja klaase. Tähtaeg 29.02.2012. Kood 5065

• Inglismaal hangitakse karpekaustade hoidmiseks. Tähtaeg28.02.2012. Kood 5066

NATO• Eelteade: Hangitakse Afghanis -

tan Mission Network’i edasi-asendamiseks vajalikke erine -vaid infovahetust võimaldavaidteenuseid ja lahendusi. Huvilis-tel ettevõtetel palutakse endastmärku anda hiljemalt 6. veeb -ruariks. Hankedokumendid esi-tatakse huvitatud ettevõteteleveebruari jooksul. Kood 4911

RIIGIHANKETEATED:

Lisainfo:ANNIKA METSALA

Tel: 604 0091 E-post: annika.metsala@koda.ee

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsub kuulama saadet

MAJANDUSRUUMMajandusruum on alates uuest aastast eetris

igal laupäeval kell 15.00. Kordus laupäeva õhtul kell 22.00 ja teisipäeval kell kell 21.30

ning saated järelkuulatavad ka internetist.

21

- P A K K U M I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

• Läti ökoloogilist ja mürkainete -vaba komposti tootev ettevõteotsib edasimüüjaid. Kood 2012-01-16-029

• Vene imikute ja väikelaste rõi-vaid ja keskkonnasõbralikestmaterjalidest madratseid too tevettevõte otsib edasimüüjaid. Kood 2012-01-16-017

• Itaalia laevade disainimise jaehitusjärelvalvega tegelev et-tevõte otsib edasimüüjaid japakub end alltöövõtjaks. Kood 2012-01-16-014

• Ungari juhtimispidemeid aren-dav, kujundav, tootev ja paigal-dav ettevõte pakub end edasi- müüjaks sarnastele toodetele,on huvitatud vastastikkusesttootmisest, pakub end alltöö -võtjaks ning otsib samuti edasi -müüjaid. Kood 2012-01-17-019

• Tšehhi metallitöötlusettevõteon huvitatud vastastikkusesttootmisest ning pakub endedasi müüjaks. Kood 2012-01-17-004

• Leedu puidust magamistoa -mööb lit tootev ettevõte otsibedasimüüjaid ning pakub endalltöövõtjaks. Kood 2012-01-18-016

• Suurbritannia toidu- ja joogihulgimüügiettevõte pakub endedasimüüjaks ning otsib toote -portfelli täiendamiseks kontak -ti turule siseneda soovivateettevõtetega. Kood 2012-01-16-039

• Bulgaaria põllumajandustoo -dete müügiga tegelev ettevõtepakub end edasimüüjaks turulesiseneda soovijaile. Kood 2011-12-26-012

• Rootsi ettevõte on loonud vai -pade, tapeetide ja muu tekstiilikaunistamiseks mõeldud mus-trite kollektsiooni, mis sobib kasutamiseks peamiselt laste-

tubades, kuid ka teistes tuba -des nende lõbusamaks muut -miseks. Firma otsib all töövõt-jaid vaipade ja tapeetide val -mistamiseks, kes oleksid samaska edasimüüjad. Kood 2012-01-16-031

• Suurbritannia nukke tootev ette -võte otsib edasimüüjaid ning all -töövõtjaid nukkude tootmi seks.Kood 2012-01-24-025

• Ungari sisekujunduses uudsetseinte kaunistus tehnoloogiat(fresko stiilis seinakujundused,kleebises jms) kasutav ettevõtepakub frantsiisi ning otsib niitoodete kui ka tehnoloogiaedasi müüjaid. Kood 2012-01-04-006

• Prantsuse eritellimusel valmis-tatud soringusüsteeme tootevettevõte otsib edasimüüjaidning on huvitatud ka ühiset-tevõtlusest. Kood 2011-12-12-039

• Prantsuse apteekides ja erine -vates kliinikutes, prillipoodidesjms kasutamiseks mõeldudmodulaarmööblit tootev ette -võte otsib edasimüüjaid. Kood 2011-11-22-034

• Türgi ettevõte otsib edasimüü-jat kvaliteetsest puuvillast val -mistatud rätikutele (käteräti -kud, vannilinad jms) ja hom-mikumantlitele. Kood 2012-02-01-001

Koostööpakkumiste

põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

LUISA TÕLKEBÜROO

Luisa Tõlkebüroo on kauaaegne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige.Meil on heaks tavaks pakkuda uutele Koja liikmetele püsikliendihindutõlketöödele, mis Teil ette tulla võivad. Kõikidel keelesuundadel onmeil olemas sihtkeelt emakeelena kõnelevad tõlkijad ja keele-toimetajad. Läbi aasta kehtivad kampaaniahinnad eesti-inglise jaeesti-vene tõlkesuundadel majandusaasta aruannete tõlgetele —12.50 eurot/lk. Soovi korral kinnitame Teie tõlkeid ka notariaalselt.Ootame Teie päringuid e-posti aadressidele:tallinn@luisa.ee • tartu@luisa.ee

WSI ONLINE

Välja on tulnud WSI 2012. aasta esimese poole koolituskava. Juba 22.veebruaril toimub koolitus teemal Google Analytics ja Google Ad-Words, kus tutvustame parimate sekka kuuluvaid kodulehe ja tu-rundustegevuse tööriistu. 13. märtsil toimuval koolitusel räägime2012. aasta digitaalturunduse suurima tõusja, mobiiliturunduseteemadel. 10. aprillil toimub järjekordne koolitus väga populaarseksosutunud sotsiaalmeedia teemal. Suvele läheme vastu uute tead-mistega e-poodidest ja internetiturundusest, mille teemaline kooli-tus toimub 8. mail. Kõikide koolituste tavahind 140 eurot ningsoodushind vaid 99 eurot. Hindadele lisandub käibemaks. (Soodus -hinnaga registreerimine lõppeb nädal enne koolituse toimumist.)Lisainfo: Armin TüllTel: 503 5151 • E-post: armin@wsionline.ee • www.wsionline.ee

TJO KONSULTATSIOONID

TJO Konsultatsioonid 2 arenguprogrammi kuni 5. nädalani Kauban-duskoja liikmetele 15% soodsamad:• Kvaliteedijuhi arenguprogramm on vahetult juhtimissüsteemi

tulemuslikkuse tõstmisele suunatud 7 koolituspäevast koosnevpakett. Iga koolitus analüüsib juhtimissüsteemi parendamist erineva nurga alt, alates kulude alandamisest, mõõdikute välja -töötamisest ja erinevate valdkondade juhtimissüsteemiga lõimi -misest kuni probleemilahendustehnikateni.

• Tootmisjuhi arenguprogramm on tootmisjuhtide võimalus omategevust analüüsida ja korrastada, ammutades uusi ideid ja vahe tades kogemusi kolleegidega. 7 koolituspäevast koosnevprogramm käsitleb teemasid tootmise efektiivsusest ja seadmetesüsteemsest hooldamisest kuni inimeste töölesaamise ja mo-tiveerimiseni ning isiklike juhtimisoskuste treenimiseni koosvideotagasisidega.

Lisainfo: www.tjo.ee • Tel: 665 9525 • E-mail: info@tjo.ee

PAKKUMISEDLIIKMELT LIIKMELE:

Lisainfo:KAIDI TALSENTel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

22

- J U U B I L A R I D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 3 • 8. VEEBRUAR 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

20AIREL ASliige alates 1998

ARCO VARA ASliige alates 1998

ARHITEKTUURIBÜROO R-KONSULT OÜliige alates 2002

E-BETOONELEMENT ASliige alates 1996

ECOMATIC ASliige alates1996

ESTANC ASliige alates 1996

HEKOTEK ASliige alates 1996

JAKARI MARINE OÜliige alates 2000

JAPS ASliige alates 2001

JUURA ÕIGUSTEABE ASliige alates 2005

KPMG BALTICS OÜliige alates 1997

LIIMPUIT ASliige alates 1993

METRIC OÜliige alates 1999

PKL ASliige alates1996

PUREVA OÜliige alates 2001

RAKTOOM ASliige alates 1997

SAME OÜliige alates 1997

SCHENKER ASliige alates 1995

SIENT OÜliige alates 1997

TAMOS GRUPP OÜliige alates 1999

TÜRI BEL-EST OÜliige alates 1978

VALIO EESTI ASliige alates1998

15AGENDA PRO ASliige alates 1998

BRUSTER OÜliige alates 2001

ERAA SERVICE OÜliige alates 2010

EXECUTIVE SEARCH BALTICS OÜliige alates 1999

GMP INVESTEERINGUD OÜliige alates 2005

HELENS OÜliige alates 2001

JALAJÄLG ASliige alates 1998

KOMERK ASliige alates 2009

MAKSMI OÜliige alates 2002

PAKENDIKESKUS ASliige alates 2002

PÕHJATRANSPORT OÜliige alates 2003

SAKSA AUTO ASliige alates 1998

TRANSIIDIKESKUSE ASliige alates 1999

VALGEVENE INFO- JA ÄRIKESKUS OÜliige alates 1997

10BRIST OÜliige alates 2006

HÄRMA EHITUS OÜliige alates 2009

LOSSIKIVI OÜliige alates 1991

MEKAIA OÜliige alates 2004

NOVOTRADE INVEST ASliige alates 2002

OSHINO ELECTRONICS ESTONIA OÜliige alates 2005

PALMSE METALL OÜliige alates 2007

PAPINIIDU PROJEKT ASliige alates 2007

PIREKA EESTI OÜliige alates 2002

TREFFEX ASliige alates 2006

5ALEXELA SILLAMÄE ASliige alates 2006

EURO-ASIA LOGISTICS OÜliige alates 2011

ROMEKS OÜliige alates 2009

SÜSTEEMITUGI OÜliige alates 2009

TERASTIIM OÜliige alates 2012

KAUBANDUSKODA ÕNNITLEB VEEBRUARIKUU JUUBILARE!

ESTONIAN EXPORT DIRECTORYilmus juba seitsmeteistkümnendat korda

See praktiline töövahend sisaldab ligi tuhande Eesti

ettevõtte andmeid, kes soovivad oma kaupu ja teenu-

seid välisturgudele viia ja mujalt maailmas partnereid

leida. Lisaks ettevõtete kataloogile sisaldab see ka

ettevõtete kaubamärkide registrit. Kogu teave on

raamatus inglise, saksa ja prantsuse keeles.

Eesti tutvustamiseks on väljaandes teave järgmiste valdkondade kohta:

• Eesti äri ja majandus• Ärikeskkond• Võtmesektorid• Asukoht — transport ja logistika• Väliskaubandus — import ja eksport• Maksusüsteem ja tööjõuturg

• Äri ja kultuur• Välisinvesteeringud Eestisse• Investeerimisvõimalused võtmesektorite kaupa• Investeerimispiirkonnad ja klastrid• Turism ja huvitavad faktid Eesti kohta• Eesti Ettevõtete Konkurentisvõime Edetabel 2011

Väljaande pidevalt uuendatav veebiaadress on

WWW.ESTONIANEXPORT.EEKoostööpartner: Ekspress Hotline AS • Tel: 626 6910

Lisainfo väljaande kohta: Piret Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: piret@koda.ee

KÜSIGE TASUTA RAAMATUT EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAST TELEFONIL 604 0060 VÕI E-POSTI AADRESSIL KODA@KODA.EE

ESTONIAN EXPORT DIRECTORY 2012