TÄNA TEATAJAS:• Kutseõppeasutuste

seaduse muutmisest

• Millise riigi õigust kohaldada rahvusvahelistele lepingutele?

• 25 uut riigihanketeadet

12. APRILLIL TOIMUS

EESTI KAUBANDUS-

TÖÖSTUSKOJA

ÜLDKOOSOLEK

loe lähemalt lk 3

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

TEATAJA

NR 8 • 18. APRILL 2012 • IGA LIIGE LOEB!

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA • ILMUB AASTAST 1925

MAIT PALTSPeadirektor

3

- J U H T K I R I -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

aastat jäävad Kau-banduskojas ise-

loomustama sellised märksõnadnagu koostöö, rahvusvahelistumi -se toetamine ja jätkuv argumen -teeritud lobi ettevõtjate problee -mide lahendamisel või võimalikeprobleemide ennetamisel. Järgne -vatel aastatel on Kaubanduskojaüheks väljakutseks tagada oma liik mete veelgi suurem kaasatuspolii tikakujundamisse ning läbitugevneva analüüsivõimekuse ollamitte ainult probleemide välja -ütleja rollis, vaid pakkuda ka lahen -dusi. Tänane ligi 3200 ettevõttestkoosnev liikmeskond seab siin suu -red väljakutsed, kuid annab ka või-maluse ettevõtjate üldhuvide nimelaktiivselt sõna võtta. Võime tõde -da, et Eesti Kaubandus-Tööstus -koda on jätkuvalt Eesti suurim jamõjukaim ettevõtete esindusorga -nisatsioon.

Pärast kahte vahepealset langus -aastat pöördus Kaubanduskoja liik -meskond taas kasvule, mis on niiolnud 20 aasta jooksul alates Kau -banduskoja taasasutamisest. Kau -banduskojaga liitus eelmisel aastal295 uut ettevõtet, mis on varase -maga võrreldaval tasemel. Liik -mes konnast arvati majandustege -vuse lõppemise ja majanduslike

raskuste tõttu välja 287 liiget.2011. aasta lõpuks oli Kojal 3164 liiget, kellest enamus on väike- jakeskettevõtted. Tänaseks on seeginumber juba mõnevõrra suurem.

Kaubanduskoja tulueelarve ma -huks kujunes 1,5 miljonit eurot(konsolideeritud käive oli 1,9 mil -jonit eurot), millest 0,8 miljoniteurot moodustasid liikmemaksud.Aruandeaasta tulem oli 27 tuhateurot. Kaubanduskoja aasta kesk -mine töötajate arv oli 33.

Üldkoosoleku päevakorra teisepunk tina tegi Kaubanduskoja ju -hatus liikmetele ettepaneku muu -ta alates 2013. aasta jaanuaristKaubanduskoja liikmemaksu mää -rasid ning selle ettepaneku üld-koosolek ka kinnitas. Liikme mak -sude tõstmine oli viimati päeva -korral 8 aastat tagasi ning enneseda oli vahe 10 aastat. Peamisedpõhjused, mis täna sundisid kesk -miselt 13%lise tõusu üle otsus-tama, seisnevad vajaduses seni -sest tõhusamalt kaasata oma liik-meid Koja tegemistesse ning pa nus-tada senisest enam läbi analüüsi -võimekuse argumenteeritud polii -tikakujundamisse. Loomulikult onüheks argumendiks ka viimase ka-heksa aasta jooksul aset leidnud pea

43%line inflatsioon, mis para ku on just näiteks analüüsi võime kusetõstmisse panustamist pärs sinud.

Teise päevakorrapunkti juures pea- tus Kaubanduskoja juhatuse esi -mees Toomas Luman kuuel vald -konnal, millele nii Kaubandus kojakui riigi tegevuses kindlasti tegeledatuleb: haridus- ja haldusreformiläbiviimine; kohalike oma valitsusteettevõtjasõbralikkusele motiveeri -mine; ehitus- ja planeerimisõigus -tiku korrastamine; ette võtete hal -duskoormuse vähen damine; in-ves teerimiskeskkonna elavdami -ne; maksukeskkonna sta biilsus.

Üldkoosolekul esines päevakorra -välise ettekandega ettevõtlus- jaõiguspoliitika teemadel justiits mi-nister Kristen Michal. Justiits mi-nistri sõnul on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda olnud ja on kindlastika edaspidi Justiitsministeeriumileaktiivne koostööpartner erineva -tes aruteludes. Oma ettekandesrõhutas minister: „Avaliku sektoriüks ülesanne on ettevõtluskesk -konna lihtsustamine. Mida lihtsamja vähem bürokraatlik on ette-võt lu sega tegelemine, seda enamluuakse töökohti, mis toob maksu -tulu, andes võimaluse pakkudaparemaid avalikke teenuseid.” �

KOJA LIIKMETE ÜLDKOOSOLEKUL

KINNITATI 2011. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE JAESITLETI VÄRSKET AASTARAAMATUT12. aprillil toimus Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete üldkoosolek.

Üldkoosolekul kanti ette Kaubanduskoja 2011. aasta majandusaasta aruande

kokkuvõtte, mida kohaletulnud said lugeda värskeltilmunud aastaraamatust

ning mis ka pärast ettelugemist ühehäälselt kinnitati.

2011.

4

- T E E J U H T -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

KALENDERSISUKORD

JUHTKIRIKoja liikmete üldkoosolekul kinnitati 32011. aasta majandusaasta aruanne ja esitleti värsket aastaraamatut

SEADUSANDLUS

Peatselt jõustub Euroopa Liidu määrus 5tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise kohta

Kutseõppeasutuste seaduse muutmisest 6

Ümberkorraldused Maksu- ja Tolliametis 7ei mõjuta ettevõtjaid

LIIGE KÜSIB

Millise riigi õigust kohaldada 8rahvusvahelise lepingu suhtes?

EUROOPA UUDISED

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 9arvamus Euroopa ühise müügiõiguse kohta

VÄLISSUHTED

Tšehhi — eesti ettevõtja jaoks veel avastamata pärl 12

TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE

OÜ Kokkoneni projekt Tartu Ülikooli 14keskkonnafüüsika laboriga

VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS

CSR-HR=PR 15

HOMMIKUKOHV SUURSAADIKUGA

Lühiseminarisari „Hommikukohv suursaadikuga” 16toob kohvitassi taga kokku ettevõtjad ja erinevatessihtriikides resideeruvad eesti suursaadikud

TEATED 17

RIIGIHANKETEATED 21

KOOSTÖÖPAKKUMISED 21

UUED LIIKMED 22

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE 23

KAUBANDUSKODA LÄBI AJALOO 24

24. aprill Seminar „Praktiline finantsanalüüs”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

25. aprill Seminar „Kuidas kasutada tarneklausleid

Incoterms 2010?”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristel Vaher • Tel: 744 2196 • E-post: kristel.vaher@koda.ee

25.—26. aprill Kontaktkohtumiste üritus tööstusmessil

Hannover Messe

Hannoveris, SaksamaalKristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

26. aprill Virumaa ettevõtjate kohtumine Läänemere äärsete

riikide saatkondade töötajatega

Narva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45, Narva)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: margus@koda.ee

26. aprill Seminar "Suunanäitaja 2012"

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kristy Tättar • Tel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

5. mai Kaubanduskoja Kevadball

Restoranis Gloria (Müürivahe 2, Tallinn)Annika Eesmaa • Tel: 604 0060 • E-post: annika@koda.ee

8. mai Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

9. mai Turu-uuringute koostamise koolitus

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Haili Kapsi • Tel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

9. mai Seminar „Töölepingu õigusliku

reguleerimise praktilisi probleeme”

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: kati@koda.ee

10. mai Hommikukohv suursaadikuga:

Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Priit Raamat • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

10. mai Välismessikoolitus

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Lidia Friedenthal • Tel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

TÄPSEM INFO KÕIGI ÜRITUSTE KOHTA AADRESSIL WWW.KODA.EE

MART KÄGUPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

5

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

smalt tuleb kohe rõhutada, etvastav Euroopa Liidu (EL)

määrus reguleerib tekstiiltoodetekiukoostise märgistamist, ent mittetoote hooldus- ja suurus tähistusenõudeid. ELi tasandil pole tekstiil-toodete hooldus- ja suurustähistekohta nõudeid kehtestatud ja seeon siseriikliku õigusega reguleeri-tud. Samas tuleb rõhutada, et kaviimase küsimuse osas uurib Euroopa Komisjon juba võimalusija vajadusi ELi tasandil õigusaktikehtestamiseks.

ELi määruse nr 1007/2011 jõustu-mine toob kaasa siiani kehtinud asjaomast valdkonda reguleerinuddirektiivide (73/44/EMÜ, 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ) kehtetukstunnistamise. Eesti siseriiklikus õiguses toob see omakorda kaasavajaduse muuta kahte majandus-ja kommunikatsiooniministri mää -rust. Hetkel reguleerivad tekstiil-toodete märgistamist Eestis täp-semalt kaks määrust — 12. ap rilli2004. aasta määrus nr 68 „Rõi-vaste ja tekstiiltoodete märgis-tamise nõuded“ (edaspidi määrusnr 68) ja 12. aprilli 2004. aastamäärus nr 70 „Tekstiiltoodetekiukoostise määra mise meetodid”(edaspidi määrus nr 70). Viimaneneist määrustest tunnistatakse

kehtetuks täies ulatuses ning esi -mene (st määrus nr 68) jääb küllkehtima, kuid suur osa sätetesttunnistatakse kehtetuks. Regulat-siooni, mis kehtivuse kaotab, hak -kab asendama kõnealune ELimäärus.

Võib tekkida küsimus, et miks jamis osas jäetakse määrus nr 68 kehtima? Selline küsimus võibtekkida eelkõige asjaolust, et ELimäärused on otsekohalduvad jaerinevalt direktiividest ei võeta Euroopa Liidu määrusi siseriikli -kusse õigusesse üle eraldi seadusevõi määrusega. ELi määrus kehtibalates jõustumisest kõigis liikmes-riikides ühtemoodi.

Selgitavalt olgu märgitud, et mää -rus nr 68 jääb kehtima selles osas,mis selgitab, missugusest ELi mää -rusest tulenevad edaspidi nõudedtekstiiltoodete kiukoostise märgis-tuse kohta ning osas, mis puudu -tab tekstiiltoodete hooldus- jasuu rustähistust. Määrus nr 68sätestab sealjuures tooted, millepuhul pole hooldustähistus kohus-tuslik. Muuhulgas sätestab määrusnr 68 veel selle, et edaspidi lasubrõivaste ja tekstiiltoodete märgis-tamise kohustus ja vastutus sellessisalduva teabe õigsuse eest lisaks

tootjale või tema volitatud esinda-jale ka importijal (juhul, kui tootjaei ole asutatud ELis). Seega peavadhulgi- ja jaemüüja tagama, etnende poolt pakutavad ja müü-davad tooted oleksid märgistatudnõuetekohaselt.

Nii EL määruse kui ka määruse nr68 reguleerimisalast jäävad väljakasutatud tekstiiltooted.

Eeltoodu kokkuvõtteks tuleb öelda,et tekstiiltoodetega kauplevad et-tevõtted peaks kindlasti lähemalttutvuma EL määrusega 1007/2011tekstiiltoodete kiukoostise märgis-tuse kohta. Ühtlasi pole välistatud,et lähitulevikus hakatakse pisutkonkreetsemalt rääkima ka ELtasandil kehtestatavatest hooldus-ja suurustähistuse nõuetest. �

PEATSELT JÕUSTUB EUROOPA LIIDU

MÄÄRUS TEKSTIILTOODETEKIUKOOSTISE MÄRGISTAMISE KOHTA

O L U L I N E :

8. mail 2012. a jõustub Euroopa Liidu määrus nr 1007/2011, mis hakkab

reguleerima kõigis liikmesriikides tekstiiltoodete kiukoostise märgistuse nõudeid.

Sellest tulenevalt peaksid tekstiiltooteid müüvad ettevõtjad arvesse võtma,

et nimetatud kuupäevast tulenevad vastavad nõuded uuest õigusallikast.

E• Tekstiiltoodetega

kauplevad ettevõtted

peaks kindlasti lähe-

malt tutvuma Euroopa

Liidu määrusega

1007/2011 tekstiil-

toodete kiukoostise

märgistuse kohta.

• Määruse jõustumine

toob kaasa siiani

kehtinud asjaomast

valdkonda regulee-

rinud direktiivide

(73/44/EMÜ, 96/73/EÜ

ja 2008/121/EÜ) keh-

tetuks tunnistamise.

• Eesti siseriiklikus

õiguses toob see oma-

korda kaasa vajaduse

muuta kahte majan-

dus- ja kommunikat-

siooniministri

määrust — 12. aprilli

2004. aasta määrus

nr 68 „Rõivaste ja

tekstiiltoodete mär-

gistamise nõuded“ ja

12. aprilli 2004. aasta

määrus nr 70 „Tekstiil-

toodete kiukoostise

määramise meetodid”.

Eelnõu ja seletuskirjaga, mis

puudutab eelkirjeldatud muu-

datusi saab lähemalt tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

aadressil www.koda.ee.

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

6

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

elnõuga kooli õigusliku sei -sundit ei muudeta — kool võib

endiselt olla kas riigikool Haridus-ja Teadusministeeriumi hallatavaasutusena või munitsipaalkool ko-haliku omavalitsuse asutusena.

Samas suurimaks muudatuseksvõrreldes kehtiva kutseõppeasu-tuse seadusega on õppe läbivii -mise õiguse taotlemise kohustusekehtestamine nii munitsipaal- kuika riigikoolidele senise munitsi-paalkoolide koolitusloa asemel.Selleks on vajalikud maavanemavõi kohaliku omavalitsuse üksusteliidu ja sotsiaalpartnerite ning ettevõtlus- või kutseorganisat-sioonide esindajate arvamused.Suurim erinevus võrreldes prae-guse koolitusloa taotlemise kor-raga seisneb selles, et kooli asuta-mist tuleb põhjendada.

Õppe läbiviimise õigusel põhinevkord hõlmab: kooli enesehindamist,dokumentide, õppekasvatustöötagasiside ja tulemuste analüüsilpõhinevat välishindamist akredi-teerimise näol, millesse on kaa -s atud töömaailma esindajad ninglaiapõhjalise nõukogu kollektiivsetotsust õiguse pikendamise üle.

Muudatuse taustaks on eelnõu seletuskirjas muuhulgas öeldud, etõppe läbiviimise õigus kui kvali-teedi tagamise vahend asetabfookusse õppekasvatustöö kvali-teedi õppekavarühmade kaupa.Õppe läbiviimise õiguse alusel saabkool avada õppekavarühmas õppe -kavu, võtta nendele õppekavadelevastu õpilasi ning viia läbi õpet.Õppe läbiviimise õigus on tähtaja-line, seda pikendatakse akreditee -rimise teel ning positiivse akredi -teeringu saanud õpe loetakse riik-likult tunnustatuks. Kutseseadusekohaselt on riiklikult tunnustatudõppega kutseõppeasutusel võimalikväljaspool konkurssi taotleda kutseandja staatust. See oma korda või-maldab juba koolis anda kõigilelõpetajatele esmataseme kutse.

Muuhulgas on eelnõuga muutmi -sel järgmised põhimõtted:• Eelnõuga minnakse vanadelt

kutseõppe liikidelt (põhihari -duse nõudeta, põhiharidusebaasil, keskhariduse baasil kut-seõpe ning kutsekeskhari dus -õpe) üle uutele, Eesti kvalifikat -siooniraamistikuga seotud õp-peliikidele. Muudatus tulenebvajadusest tihedamalt siduda

kutseharidust ja töömaailmaning seda tehakse, kasutadeskutsestandardite ja õppekava -de koostamisel õpiväljunditepõhimõtteid. Täpsemalt onmää ratletud tasemeõppe jatäiendusõppe mõisted, et kajas-tada kutseõppeasutuste tege-vust kogu tööalase koolitusesektoris, kuid eristada seejuu -res selgelt formaalne ja mitte-formaalne kutseõpe. Uue liigi -tuse kohaselt jaguneb kutse -õpe tasemeõppeks ja täiendus -õppeks ning tasemeõpe oma -korda esmaõppeks ja jätku -õppeks. Sätestatakse ka kutse-hariduse õppekavasüsteem —kooli õppekavade, riiklike õppe -kavade ja kutsestandardite seo -sed — ning suhestatakse seeEesti kvalifikatsiooniraamis ti -kuga.

• Väljundipõhisuse printsiibi läbivrakendamine hindamise, kut-seõppe liikide, õppekavade, pe dagoogide kvalifikatsiooni -nõuete kehtestamisel, muuda-tuse vajadus tuleneb Eesti kut-seharidussüsteemi 2009–2013arengukavast, kus sätestatudmitmed olulised uuendused va-

KUTSEÕPPEASUTUSTE SEADUSE MUUTMISEST

O L U L I N E :

Pikalt ja põhjalikult ettevalmistatud kutseõppeasutuse seaduse eelnõu on

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt nüüdseks kooskõlastamisele saadetud.

Eelnõu plaanitakse jõustada juba 1. septembril 2012, kuid samas on mitmete

paragrahvide puhul ette nähtud pikemad üleminekutähtajad. Lõplik üleminek

uuele seadusele peab olema toimunud 31. detsembriks 2017, kui suletakse

viimased enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õppekavad.

E• Eelnõuga kooli

õigusliku seisundit ei

muudeta — kool võib

endiselt olla kas

riigikool Haridus- ja

Teadusministeeriumi

hallatava asutusena

või munitsipaalkool

kohaliku omavalitsuse

asutusena.

• Samas suurimaks

muudatuseks

võrreldes kehtiva

kutseõppeasutuse

seadusega on õppe

läbiviimise õiguse

taotlemise kohustuse

kehtestamine nii

munitsipaal- kui ka

riigikoolidele senise

munitsipaalkoolide

koolitusloa asemel.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

7

- S E A D U S A N D L U S -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

elnõu kohaselt läheb Maksu-ja Tolliamet (MTA) piirkond-

likult mudelilt üle valdkonna -põhisele mudelile. See tähendab,et praeguse nelja piirkonna ase -mele tekib üks ja ühtne teenin-duspiirkond. Ümberkorraldustetulemusena kaotatakse regioo ni -keskused Tallinnas, Tartus, Pärnusja Jõhvis. Peakontor jääb endiseltTallinnasse ning igasse eelnevaltnimetatud piirkonda tuleb kom-petentsikeskus — Lõuna piirkondaaruandlusdistsipliini tagamine,Jõhvi teeninduslikud kontrollid,Lääne piirkonda tuludeklaratsioo -nide menetlemine ning Tallin nas -se kontaktkeskus ja arvestus -tegevus. Seega jääb iga piirkondvastutama ühe kindla valdkonnaeest.

Ümberkorraldused ei too kaasamuudatusi MTA ning ettevõtjatevahelises suhtluses. MTA on lu ba -nud säilitada oma praeguse klien-diteeninduse võrgustiku. Seega

on võimalik ka tulevikus kasutadaMTA teenuseid elektrooniliselt võipöörduda maakonnakeskusesasuvasse MTA teeninduskohta.Seaduse jõustumisel ei pea et-tevõtjad ka enam jälgima, millinepiirkondlik struktuuriüksus temaküsimusega täpselt tegeleb. Näi -teks võib praegu ettevõtja esitadavaide Pärnu piirkonnas tehtudMTA otsuse peale ainult Pärnu piirkonda. Tulevikus võib vaideesitada ka näiteks Tartusse võiTallinnasse, sest MTA-l tekib üht -ne teeninduspiirkond.

Muudatused plaanitakse ellu viia2012. aasta 1. juuliks. �

ÜMBERKORRALDUSED MAKSU- JA TOLLIAMETISEI MÕJUTA ETTEVÕTJAID

Hiljuti avaldati maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse eelnõu, millega Maksu- ja Tolliamet

tahab reformida oma töökorraldust. Muudatuste

tagajärjel ei vähene praegune teeninduskohtade

võrk ega teenuste kättesaadavus.

E

Eelnõu ja seletuskirjaga saab

põhjalikumalt tutvuda

Kaubanduskoja kodulehel

www.koda.ee.

javad nüüd seadusandlikkualust. Eelnõuga määratletakseka õpiväljundite mõiste — õpi -väljundid on õppimise käigusomandatavad miinimumtase -mel kirjeldatud teadmised, os-kused ja hoiakud. Õpiväljun -dite mõiste kasutamine loobaluse hindamissüsteemi muu-tumiseks — nimelt peaks hin-da mine diferentseerima õpi -väljundite saavutamist miini-mumi ületaval tasemel. Seetähendab, et miinimumtase -mel õpiväljundid peab koolisõppides igal juhul saavutama.

• Muudetakse kutseõppeasutu -se juhtimine kollegiaalsemaks,võttes aluseks rakendus kõrg -kooliga sarnane mudel, kohan-dades seda kutseõppeasutusevajadustele. Eelnõu seletuskir-jas on antud muudatuse põh-jenduseks öeldud, et kunadirektori vastutus kooli juh-timisel on väga suur ning tavõtab ainuisikuliselt vastuväga olulisi otsuseid, mis mõ -jutavad kogu kooli tegevust,aga samas on tänane kutse -õppeasutus keeruline orga -nisatsioon, mille ainuisikulinejuhtimine ei ole võimalik. Sel -lest tulenevalt on plaanitudluua kutseõppeasutustesseselline kollegiaalse juhtimise ot-sustuskogu, mis täidaks osa-liselt praeguse kooli nõukogu jatäielikult õppenõukogu funkt -sioone. Kavandatav nõu kogupeaks moodustatama kooli juhtivtöötajatest ja allüksustejuhtidest ning pedagoo gide jaõpilaste esindajatest, tagadesnii ka nende kaasa mi se koolijuhtimisse. Kogu kooli liikmes-konda ehk kooliperet puuduta-vate teemade aruta miseks jääbka edaspidi võima lus kutsudakokku kooli üld koosolek.

• Kehtestatakse kutseõpetajatekvalifikatsiooninõuded kutse-

standardite põhjal. Eelnõuganimetatakse kõiki kutseõppeandmisega seotud pedagoogekutseõpetajateks ning nendekvalifikatsiooninõuded esita -takse seaduses. Kutseõpeta-jana käsitletakse seaduseskõiki kutseõppeasutuses töö-tavaid õpetajaid, eristamataeriala- või üldharidusaineteõpetajaid. Muudatus on vaja-likuks peetud seoses ülemine -kuga õpiväljundipõhistele õp -pekavadele ning elukestvaõppe võtmepädevuste õpeta -misele, mis tingib vajaduseaineid ja teemasid rohkem in-tegreerida ja mille tõttu eriala-ja üldharidusainete eristumineväheneb.

• Määratletakse ja võetakse ka-sutusele uus õppemahu arves -tamise ühik (Eesti kutse hari-duse arvestuspunkt EKAP),sätestades, et kutseõppes ar-vestatakse õppe mahtu Eestikutsehariduse arvestuspunk-tides ning üks EKAP vastab 26tunnile õpilase õpinguteks ku-lutatud tööle.

• Täiendatud on kooli rahasta -mispõhimõtteid, mille järgikaetakse kooli kulud vastavaltkoolile pandud kohustustele jaülesannetele, tagades kutse -õppe kvaliteedi. Samuti onlisatud säte, mille kohaseltkoolil on põhimääruses sätes-tatu alusel õigus tegeleda ma-jandustegevusega ning ollaregistreeritud majandustege-vuse registris. �

Pikemalt on eelnõu ja

seletuskirjaga võimalik

tutvuda Koja kodulehel

www.koda.ee ning oodatud

on kõik ettepanekud ja

kommentaarid e-posti

aadressile koidu@koda.ee.

MARKO UDRASPoliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist

8

- L I I G E K Ü S I B -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

iks on vaja kokku-

lepet kohaldatava

õiguse osas?

Sageli ei ole võimalik lepingu tin -gimuste abil lahendada mõndaküsimust ning kui lepingupooltevahel puudub ka kokkulepe kohal-datava õiguse osas, siis võib prob-leemi lahendamise lõpptulemusolla lepingupoolele ootamatu ningebameeldiv. Seega aitab kokkulepekohaldatava õiguse osas suuren-dada lepingupoolte õiguskindlust,sest mõlemad pooled on eeldus-likult teadlikud, milliseid tagajärgitoob kindla riigi õiguse kohalda -mine.

Toome siinkohal lihtsa näite Eestija Poola ettevõtja vahelisest lepin-gust. Kui Eesti ettevõtja ostabPoolast toorainet ning ei suudaselle eest õigeaegselt tasuda, siison Poola partneril lisaks maksmatasummale õigus nõuda viivist. Kuilepingus ei ole viivise määraskokku lepitud, siis tuleb selle kind-laks tegemisel lähtuda Eesti võiPoola õigusaktidest. Eestis on viivisemäär 7%, kuid Poolas 13%.Kui lepingus ei ole ka kohaldatavasõiguses kokku lepitud, siis tuleb

Euroopa Liidu õiguse kohaselt läh-tuda müüja asukohariigi ehk Poolaõigusest. Seega võib Eesti ette -võtja olla ootamatult kohustatudmaksma kaks korda kõrgemat vii -vist kui Eestis.

Kui kohaldavas õiguses

ei ole kokku lepitud ...

Rahvusvaheliste lepingute suhteskehtib samuti lepinguvabadusepõhimõte, mis tähendab, et pooledvõivad, kuid ei ole kohustatud ko-haldatavas õiguses kokku leppima.

Kui kokkulepe puudub, siis üld -reeglina kohaldatakse lepinguleselle riigi õigust, millega on lepingkõige rohkem seotud. Näiteks Euroopa Liidu õiguse kohaselt onmüügileping kõige tihedamalt seo-tud müüja asukohariigi õigusega,teenuse osutamise leping teenuse

osutaja asukohariigi õigusega, kuidtarbijaga sõlmitud lepingud onkõige rohkem seotud tarbija viibi -miskohaga.

Soovitused

Ootamatute tagajärgede ja tülikatevaidluste vältimiseks peaksid le -pin gupooled sõlmima eelnevaltkokkuleppe kohaldatava õigusevaliku osas. Piisab sellest, kui le-pingus sisaldub punkt, et lepingulekohaldatakse ühe riigi õigusakte.Eesti ettevõtjale on eeldatavastikõige kasulikum, kui kohalda mi -sele kuulub Eesti õigus, sest sedatuntakse kõige paremini. Sageli eiole aga välismaised suurfirmad hu-vitatud kohaldatavaks õiguseksvalima nende jaoks tundmatuidEesti seaduseid. Sellises situatsioo -nis võib kompromissina välja pak -kuda kohaldatava õigusena mõndarahvusvahelist konventsiooni võikehtestatud üldtingimust, mis onmõlemale poolele tuttav. Näitekstulevikus võiksid Euroopa ettevõt-jad valida kompromissina kohal-datavaks õiguseks Euroopa ühisemüügiõiguse (hetkel ei ole seda õigusakti Euroopa Liidu tasandilveel vastu võetud). �

MILLISE RIIGI ÕIGUST KOHALDADARAHVUSVAHELISE LEPINGU SUHTES?

S O O V I T U S E D :

Seoses Eesti ekspordi ja impordi näitajate paranemisega on kasvanud

lepingute arv, milles üheks pooleks on Eesti ettevõtja ning teiseks pooleks

välismaalane. Seetõttu on viimasel ajal ka mitmed Kaubanduskoja liikmed

küsinud kohaldatava õiguse valiku kohta rahvusvaheliste lepingute puhul.

Järgnevalt selgitame, miks on kasulik kohaldavas õiguses enne lepingu

sõlmimist kokku leppida ning anname soovitusi õiguse valiku kohta.

M• Rahvusvaheliste

lepingute puhul tuleks

kokku leppida kohal-

datavas õiguses.

• Eelistama peaks seda

õigust, mida tuntakse

kõige paremini.

• Kompromissina

võib kohaldatavaks

õiguseks valida

konkreetse riigi

õiguse asemel mõne

rahvusvahelise

konventsiooni

või kokkulepe.

Ootamatute taga-järgede ja tulikate vaidluste vältimiseks peaksid lepingupooledsõlmima eelnevalt kok-kuleppe kohaldatavaõiguse valiku osas.

REET TEDERKaubanduskoja esindaja EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees

9

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

eeldetuletuseks toon siinselle põhisisu: Euroopa

ühine müügiõigus on süsteemneõigusnormide kogum, mis on ko-haldatav kõikides liikmesriikides liikmesriikide õiguse kõrval, et-tevõtjate vabatahtliku valikuna,(kauplejal on vabadus valida, kas tapakub võimalust sõlmida lepingselle režiimi kohaselt).

• Ühine müügiõigus piirdub piiri -üleste lepingutega (liikmesrii -gid võivad otsustada seda ko -haldada ka siseriiklike lepingutesuhtes);

• Ühine müügiõigus kohaldub et-te võtja ja tarbija vahelistele le -pingutele ja ettevõtjatevahe -listele lepingutele, mille vähe-malt üks pool on väikese võikeskmise suurusega ettevõte(VKE);

• Ühises müügiõiguses on ident -sed tarbijakaitsenormid kõigismüügiõiguse reguleerimis alas -se kuuluvates valdkonda des;

• Ühine müügiõigus on tervikliknormide kogum (hõlmab selli-seid lepinguõiguse norme, mison praktilise tähtsusega piiri -ülese lepingu kogu kehtivusajajooksul);

• Ühine müügiõigus on rahvus-vaheline (piisab kui vähemaltühe lepingupoole asukoht onEuroopa Liidu liikmesriigis).

Paraku on ühise müügiõiguseprae gune sisu tekitanud palju ra -hulolematust ja märkimisväärsetvastuseisu just erinevate riikidetarbijakaitseorganisatsioonides.Tarbijakaitsjad on seadnud kaht -luse alla nii kogu selle ühise müü -giõiguse kui vabatahtliku vahenditegeliku vajaduse, aga ka ettevõt-jate ja tarbijate vaheliste lepingutevaldkonnas kasutatava seadus -andliku menetluse st vabatahtlikurežiimi. Selle vastuseisu põhjus onlihtne — tarbijakaitsjad kardavadpraeguse tasemega võrreldes, tar-bijakaitse taseme langust.

Praegu aga ekspordib ainult ükskümnest Euroopa Liidu kauplejastoma kaupa teistesse liikmesriiki -desse ja enamik neist ekspordibainult mõnda üksikusse liikmesrii -ki. Vaid 8 % tarbijatest on hanki -nud kaupa ja teenuseid internetiteel teisest liikmesriigist. Praegu -sed raskused tulenevad muuhul-gas erinevustest maksusüstee -mides, haldusnõuetest, kohaletoi -

metamise probleemidest, keele- jakultuurisüsteemide erinevustest,lairibaühenduse vähesest levikust,andmekaitse normidest, kontsept-sioonidest, intellektuaalomanditer ritoriaalsetest piirangutest,maks misviisidest ja lepinguõiguse

erinevustest. Eelnevatest uuringu -test saadud andmetest nähtub, ettõhusate õiguskaitsevahendite puu -dumine on ettevõtjate ja tarbijatevaheliste tehingute puhul ükspeamine tegur, mis takistab tarbi-jatel välismaal ostude tegemist. 62% tarbijatest ei teinud internetiteel piiriüleseid oste pettuse kar-tuses, 59% ei teadnud, mida tehaprobleemide korral, 49% tundismuret kauba kohaletoimetamisepärast ja 44% ei olnud kindel omatarbijaõigustes. Vaatamata sellele

EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE ARVAMUS

EUROOPA ÜHISE MÜÜGIÕIGUSE KOHTA

O L U L I N E :

Märtsi lõpul toimunud täiskogul võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

(EMSK) muuhulgas vastu arvamuse ka Euroopa ühise müügiõiguse kohta.

M• Euroopa ühine

müügiõigus on

süsteemne õigus-

normide kogum, mis

on kohaldatav kõikides

liikmesriikides

liikmesriikide õiguse

kõrval, ettevõtjate

vabatahtliku valikuna.

• Tõhusate õiguskaitse-

vahendite puudumine

on ettevõtjate ja

tarbijate vaheliste

tehingute puhul üks

peamine tegur, mis

takistab tarbijatel

välismaal ostude

tegemist.

• EMSK toetab Euroopa

Komisjoni kavatsusi

lihtsustada ettevõt-

jate (eriti VKEde)

võimalusi piiriülese

kaubanduse aren-

damiseks, julgustada

tarbijaid piiriüleseid

oste tegema ja tugev-

dada siseturu eeliseid.

EMSK peab aga väga oluliseks seda, et uued eeskirjad oleksid vaba tahtlikudja et Euroopa ühisemüügiõiguse kasutamine oleks vabalt läbiräägitav.

10

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

CECILIA MALMSTRÖM: EUROOPA VASTUS KÜBER-KURITEGEVUSELE

Loomisel on Euroopa küberkuri -tegevuse vastase võitluse keskus,mis võimaldab selle probleemigategeleda sobivaimal, st Euroopatasandil, kirjutab ELi siseasjadevolinik Cecilia Malmström. Te saate telefonikõne, milles tea -tatakse, et teie arvutiga on midagilahti ja et tehnik peab sellelekaugjuurdepääsu abil pilgu pealeheitma. Viis minutit hiljem on teiearvuti nakatunud viirusega, mil -lest vabanemiseks ei tule tehamuud kui paarisaja eurone üle -kanne häälele liini teises otsas.Selline väljapressimine ning tei -sed tõsised küberkuriteod — pan-ga konto andmete vargus, võlts- internetipoed, nutitelefonide häk -kimine ning ulatuslikud ja koordi-neeritud ründed avalikele tee -nustele ja infrastruktuurile − onviimaste kuude ja aastate jooksulmuutunud järjest sagedasemaks.Teie krediitkaardiinfoni jõutaksee-kirjade kaudu, mille saatjakstundub olevat teie pank, ning see-järel müüakse see organiseeritudkuritegelikele rühmitustele mahavaid ühe euro eest kaardi kohta.Ettevõtteid ründavad häkkerid,kes püüavad ärisaladustele ligipääseda. Neist kuritegudest jõua -vad politseini vaid üksikud javeelgi vähem on neid, mis leiavadlahenduse. Vahelejäämise oht onväike ja risk tasub end kuhjagaära.Teadmised ja kogemused küber -kuritegevusest erinevad liikmes-riigiti ning piiriülest koostööd te -hakse liiga vähe hoolimata sellest,

et ükski teine kuritegevuse liik eiole nii piiriülene, kui seda onküber kuritegevus: ei ole teistvaldkonda, milles ohvri asukohtoleks kurjategija jaoks nii vähe-oluline. Seepärast esitlen täna Euroopa küberkuritegevuse vas-tase võitluse keskust, mis alustabtööd uuel aastal Haagis. Ta koon -dab Europoli egiidi all Euroopahelgemaid päid küberkuritege-vuse valdkonnas. Keskuse üles -andeks on ELi riikide hoiataminepeamiste ohtude eest tulevikus jariikide teavitamine võrgukaitsenõrkadest kohtadest.

Lisateave aadressil:http://blogs.ec.europa.eu/estonia/euroopa-vastus-kuberkuritegevusele/

EL SAAVUTASOLULISEKOKKULEPPE MOBIILSIDERÄNDLUSTEENUSE PIIRHINDADE KEHTESTAMISEKS

Hea uudis kõikidele, keda on tab a-nud ebameeldivalt suur telefoni -arve pärast mobiiltelefoni võitahvelarvuti kasutamist välis-maal: Euroopa Parlament, nõu -kogu ja Euroopa Komisjon jõudsidtäna esialgsele kokkuleppele ELiuute rändluseeskirjade suhtes,mille vastuvõtmiseks tegi komis jonettepaneku eelmisel aastal. Eeskir-jad aitavad leida struktu ree ritud jajätkusuutliku lahenduse ELis rei -simisega kaasnevate kõrgete mo -biilsidetasude probleemile.1. juulist kehtima hakkav rändlus-teenuste hinnalagi on 29 senti/

EUROOPA UUDISEDei usu tarbijaorganisatsioonid, etühine müügiõigus aitaks problee -me lahendada.

EMSK peab aga väga oluliseks se da, et uued eeskirjad oleksidvaba tahtlikud ja et Euroopa ühisemüügiõiguse kasutamine oleksvabalt läbiräägitav.

EMSK toetab Euroopa Komisjonikavatsusi lihtsustada ettevõtjate(eriti VKEde) võimalusi piiriülesekaubanduse arendamiseks, jul-gustada tarbijaid piiriüleseid ostetegema ja tugevdada siseturueeliseid. Ühise müügiõiguse sisuosas on EMSK seisukohal, et ka-vandatud määruse mitu punktivajavad märkimisväärset paran-damist. EMSK toob esile järgmisedolulised punktid:

• oluline on arvestada rohkemVKEde iseärasustega;

• Euroopa lepingutingimustemudelid tuleb välja töötadapärast konsulteerimist töö -andjate, VKEde ja tarbijaorga -ni satsioonidega. Need mudel -lepingud peavad olema konk -reetselt kohandatud teatudkaubandussektoritele või te -gevusvaldkondadele, sisalda -ma tüüptingimusi ja olemakättesaadavad Euroopa Liidukõigis amet likes keeltes. Needmudellepingud peaksid olemakättesaadavad samal ajal mää -ruse avaldamisega;

• oluline on tagada võimalikultsuur õiguskindlus ja paran-dada Euroopa ühise müügi -õiguse sisu

• tarbijate ja VKEde kaitse nõu -deid tuleb täielikult arvessevõtta.

Lisaks soovitab EMSK jagada Eu-roopa ühise müügiõigus kahekseraldi dokumendiks, millest ükskäsitleb ettevõtjate vahelisi lepin-guid ja teine ettevõtjate ja tarbi-jate vahelisi lepinguid.

VKEde osas on EMSK arvamusel,et see ühine müügiõigus ei oleVKEde jaoks piisavalt kasutaja -sõbralik. Lepinguõiguse valdkon-nas välja pakutud vahend on liigakeeruline, abstraktne ja vii tab igaliikmesriigi oma õiguse mitmeteleaspektidele ning ei võimaldaVKEdel seda rakendada ilma tugi-teenuseid või õigusnõustamistkasutamata. Rakendusvahendid(eriti mudellepingud) on täiestivältimatud ja võivad aidata kaasasellele, et VKEd otsustavad Euroo pa ühise müügiõiguse ka-suks. Euroopa ühine müügiõiguspeab tagama põhimõtte „kõige-pealt mõtle väikestele” (thinksmall first) täieliku rakendamiseja proportsionaalsuse põhimõttejärgimise igas faasis, vähendadesVKEde halduskulusid ja asjatuidkulusid. EMSK rõhutab, et VKEdekulude minimaalsena hoidmineon määrava tähtsusega ja kutsubkomisjoni, nõukogu ja EuroopaParlamenti üles võtma seda as-pekti arvesse Euroopa ühisemüü giõiguse kujundamisel.

Selle arvamusega võime ka meie — nii Eesti ettevõtjad kuiKaubanduskoda nõustuda. Mu -dellepingute valmimisel aga hoia -me silma peal ja Teataja vahen -dusel ka meie liikmesettevõtteidasjaga kursis. �

Loe samal teemal lisaks

2012. aasta 11. jaanuari

Teatajas (nr 1) leheküljel 8

ilmunud artiklist „Kas

Euroopa ühine müügiõigus

oleks tegelikult abiks?”

11

- E U R O O P A U U D I S E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

minut helistamise eest, 8 senti/minut kõne vastu võtmise eest, 9senti tekstisõnumi saatmise eestning 70 senti/megabait internetikasutamise või andmete alla laadi -mise eest (tasu arvutatakse kilo-baidi kaupa).Järgmise kahe aasta jooksul alanebpiirhind järkjärgult veelgi, nii et 1. juuliks 2014 ei maksa tarbijadroh kem kui 19 senti/minut helis-tamise eest, 5 senti/minut kõnevastu võtmise eest, 6 senti teksti-s õnumi saatmise eest ning 20 senti/megabait interneti kasutamise võiandmete alla laadimise eest (tasuarvutatakse kilobaidi kaupa).

Lisateave aadressil: http://ec.europa.eu/eesti/paeevakajalist/news/120329_roaming_et.htm

SURMAGA LÕPPEVATE LIIKLUSÕNNE-TUSTE ARV KASVASEESTIS 2011. AASTALLIGI KOLMANDIKUVÕRRA

Euroopa Komisjoni täna avaldatudandmete kohaselt kasvas liiklus-surmade arv Eestis eelmisel aastal29% võrra ehk 58-lt 75-le miljonielaniku kohta. Ka kogu ELi lõikeson olukord murettekitav: liiklus-surmade arvu vähenemine aeglus-tus ELis eelmisel aastal märkimis-väärselt (-2%), võrreldes märksajärsema vähenemisega viimaselkümnendil (keskmiselt -6%).ELi transpordivolinik Siim Kallas:„Sellised tulemused sunnivad te-gutsema. Peame mitmekordistamajõupingutusi ELi ja liikmesriikide

tasandil, et saavutada eesmärkvähendada liiklussurmade arvu2020. aastaks poole võrra. Saadankõigi liikmesriikide asjaomasteleministritele kirja, et paluda teavet2012. aasta riiklike liiklusohutus-alaste järelevalvekavade kohta.Tahan olla kindel, et isegi prae-gusel majanduslikult raskel ajal eivähendata jõupingutusi liiklus -ohutuse edendamiseks. ELi tasan -dil kavatseme 2012. aastal kesken -duda mootorratturite surmagalõppevate liiklusõnnetuste välti mi -sele, et muuta senist suundumust jatagada liiklussurmade vähenemine.

Lisainfo aadressil:http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/326&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

BRÜSSELIS AUTASUSTATI EUROOPA NOORITÕLKIJAID

Brüsselis anti kätte auhinnad Euroopa Komisjoni tõlkevõistluse Juvenes Translatores võitjatele.Eestist sõitis sel aastal auhindavastu võtma Johanna Maarja TiikTartust, Miina Härma Gümnaasiu-mist. 27 liikmesriigi noori tõlkijaidtunnustas hariduse, mitmekeel-suse ja kultuuri volinik AndroullaVassiliou.Euroopa Komisjon korraldab tõlke -võistlust „Juvenes Translatores”(ladina keeles — noored tõlkijad) igalaastal. Sellest saavad osa võtta 17-aastased keskkooliõpilased javõist lus toimub valitud koolides ülekogu Euroopa ühel ja samal ajal.Tõlketekstid valmistavad ette janeid hindavad Euroopa Komisjonitõlkijad. Varem on tõlkevõistluse

kolmel korral võitnud Hugo Treff -neri Gümnaasiumi ja ühel korralGustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/translatores/index_et.htm

EUROOPA LIITTOETAB ROHELISEMA LAEVAKÜTUSE ALGATUST

Euroopa Liit rahastab peaaegu 2,5miljoni euroga merekiirtee uurin -gut, et töötada välja ühtlustatudlähenemisviis veeldatud maagaasitankimise taristu arendamiseksLäänemere piirkonnas. Uuringhõlmab Taani, Läti, Rootsi, Soome,Eesti ja Poola sadamaid.Üheksa sadamat (Aarhus, Kopen-haagen–Malmö, Helsingborg, Stock-holm, Helsingi, Turu, Sczcecin–Świnoujście, Riia ja Tallinn) teevadmitmesuguseid eelrahastamiseuuringuid, mis lihtsustavad nendetulevasi investeeringuid taristusse.

Lisainfo aadressil:http://tentea.ec.europa.eu/en/ten-t_projects/ten-t_projects_by_country/multi_country/2011-eu-21005-s.htm

EUROOPA KODANIKU-ALGATUS SAAB ROHELISE TULE

Pühapäev on Euroopa kodanikual-gatuse alguspäev. Sellest päevastalates on ELi elanikel võimalik tõs-tatada nende jaoks oluline prob-

leem ja paluda komisjonil sellesküsimuses midagi ette võtta. Taot -luse esitamiseks on vaja, et sedatoetaks kokku miljon kodanikkuvähemalt seitsmest liikmesriigist.Asepresident Šefčovič: „Tegemiston osalusdemokraatia enneole -matu laiendamisega ja kodanikudon saanud väga tõhusa vahendiuute algatuste tegemiseks. Ma loo -dan, et see aitab kaasa tõelise Eu-roopa deemose kujunemisele, kunakõikide liikmesriikide kodanikudsaavad teha piiriülest koostööd,arutades igahele olulisi küsimusi,”sõnas asepresident.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/citizens-initiative/public/welcome?lg=et

EUROOPAKOMISJONANALÜÜSIB PIIRIÜLESTE TÖÖTAJATE MAKSUSTAMIST

Euroopa Komisjon analüüsib ük-sik asjalikult liikmesriikide maksu -sätteid, et teha kindlaks, kas nen -dega ei diskrimineerita piiriüleseidtöötajaid. ELis töötab piiriüleselthinnanguliselt rohkem kui 1,2 mil -jonit inimest. 2010. aastal moodus-tasid piiriülestele ja hooajatöö lis -tele makstud brutopalgad kokku46,9 miljardit eurot. Töötajate lii kuvust on peetud üheks pea-mi seks võimaluseks suurendadamajanduskasvu ja tööhõivet Euroopas. Teises liikmesriigis töödotsivatele kodanikele on maksu -tõk ked siiski jätkuvalt üheks põhi-takistuseks.Maksunduse ja tolliliidu, auditi japettusevastase võitluse volinik

Algirdas Šemeta ütles: „ELi reeglidon selged: kõiki ELi kodanikketuleb ühtsel turul kohelda võrd-selt. Diskrimineerimist ei tohi ollaning töötajate vaba liikumise õigust ei tohi rikkuda. Enamik liikmesriike järgib neid peamisipõhimõtteid, kuid olen valmisvõtma mis tahes vajalikke meet-meid, et tagada, et need põhimõt-ted kajastuvad kõigi liikmesriikidemaksueeskirjades.”

Lisainfo aadressil: http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/12/340&format=HTML&aged=0&language=ET&guiLanguage=en

EUROOPAKOMISJONAJAKOHASTABMUSTA NIMEKIRJALENNUETTEVÕTJA-TEST, KELLEL ONOHUTUSKAALUT-LUSTEL KEELATUDLENNATA EUROOPA LIITU

Euroopa Komisjon võttis vastu 19. ajakohastatud nimekirja lennu -ettevõtjatest, kellel on ohutus kaa-lutlustel keelatud lennata Euroo -pa Liitu või kelle lendude suhteskohaldatakse käitamispiiranguid.Otsus põhineb ELi 27 liikmesriigi,Horvaatia, Norra, Islandi, Šveitsi jaEuroopa Lennundusohutusameti(EASA) esindajatest koosnevalennuohutuskomitee üksmeelselarvamusel. Ajakohastatud musta nimekirjakohaselt on ELi keelatud lennata21 riigi kõigil lennuettevõtjatel(kokku 279 lennuettevõtjat).Need riigid on Afganistan, Ango -la, Benin, Djibouti, Ekvatoriaal-Guinea, Filipiinid, Gabon (v.a kolm

lennuettevõtjat, kelle tegevuseleon kehtestatud piirangud jatingimused), Indoneesia (v.a kuuslennuettevõtjat), Kasahstan (v.aüks lennuettevõtja, kelle tege-vusele on kehtestatud piirangudja tingimused), Kõrgõzstan, KongoDemokraatlik Vabariik, KongoVabariik, Libeeria, Mauritaania,Mosambiik, Sambia, São Tomé jaPríncipe, Sierra Leone, Sudaan jaSvaasimaa.

Lisainfo aadressil: http://ec.europa.eu/transport/air-ban/list_en.htm

12

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

(Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis)

Lisainfot leiab

Kaubanduskoja kodulehelt

www.koda.ee rubriigist

„Euroopa Uudised”.

ui vaadata Eesti ja Tšehhikaubavahetuse mahtusid,

siis võib päris veendunult väita, etseda Euroopa Liidu ühisturu po-tentsiaali ei ole ära kasutatud jaarenguruumi on veel küllaga.2011. aastal oli Tšehhi Eesti 20.kaubanduspartner, Eesti ekspordisihtriikide hulgas, aga alles 24. ko -hal. See teeb protsendinumbritesvastavalt 0,9% kogu Eesti kauba -vahetusest ja 0,4% Eesti kogu -ekspordist.

Kas ei ole see pealkiri siiski nendenumbrite valguses mitte liiga pre-tensioonikas? Allakirjutanu arva -tes sugugi mitte. Üksi pilguheiteksporditavatele kaubagruppidelenäitab, et need peegeldavad üheltpoolt Eesti majanduse tugevaidkülgi ning on teisalt hästi posit-sioneeritud, kasutamaks ära Tšehhi majanduse struktuuri janõudlust. On ju Tšehhi tuntud kuiväga tugevate tööstuslike tradit-sioonidega riik. Nii troonivadkiEestist Tšehhi eksporditavatekau bagruppide hulgas metallid jametallitooted, masinad ja sead -med, puit ja puidutooted ning tekstiil ja tekstiilitooted. Eestimaine on Tšehhis hea, oleme tun-tud kui tubli ja uuendusmeelneriik, millel just IT-sektor vägagieesrindlik. Kindlasti aitavad pare-male teineteisemõistmisele jaühi se keele leidmisele kaasa kasarnane minevik ja ühised püüd-lused lähiajaloos — sametrevolut-sioon Tšehhis ja laulev revolut -sioon Eestis olid aluseks põhja -panevatele muutustele mõlemasriigis.

Tšehhi ärikultuuri sarnasus peaksEesti ettevõtjale Tšehhi turulesisenemisel samuti abiks olema.Tšehhi ärimees on pragmaatilisemeelelaadiga, kokkulepetest pee-takse kinni ja au sees on konk -reetsus ning professionaalneasja ajamine. Otsused kaalutaksepõhjalikult läbi ja konkreetsetele

sammudele eelneb detailne pla-neerimine, peetakse kinni protse-duuridest — see võib kokkuvõttesviia ka küllalt aeganõudva otsuse -tegemiseni.

Lisaväärtust peaks kindlasti and -ma Tšehhi asukoht Euroopa sü-dames, mis pakub suurepäraseidlogistilisi võimalusi, ka juhul, kuion näiteks soovi Kesk-Euroopa re-gioonis laiemalt kanda kinnitada.

Kaaludes Tšehhi sobivust võima-liku ekspordituruna ei ole kind-lasti väheoluline, et Tšehhi onKesk-ja Ida-Euroopa liikmesriiki -dest Sloveenia järel suuruselt teisesissetulekute tasemega elaniku

kohta. Veelgi enam, näiteks Praharegioon on hiljutise Eurostatiuuringu järgi kogu Euroopa Liidusjõukuselt seitsmes regioon, sedavahetult pärast Pariisi. See annabaimu, et tegemist on turuga, kustarbijal on piisavalt ostujõudu.

Kuigi Maailmapanga viimane uu-ring paigutab Tšehhi äritegemiselihtsuse skaalal 183 riigi hulgasküll kohale 64 (Eesti kohal 24), on saatkonna saadud tagasisideTšehhis tegutsevatelt Eesti ette -võtjatelt olnud igati julgustav. Ettevõtjaid, kes Tšehhis tegutse-mas, leiab erinevatest majandus -

K

Tšehhi on Kesk- ja Ida-Euroopa liikmes-rii kidest Sloveeniajärel suuruselt teisesissetulekute tase-mega elaniku kohta.Veelgi enam, näiteksPraha regioon on hilju-tise Eurostati uuringujärgi kogu Euroopa Liidus jõukuselt seits-mes regioon, seda vahetult pärast Pariisi.

LEMBIT UIBOEesti Vabariigi suursaadik Tšehhi Vabariigis

13

- V Ä L I S S U H T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

sektoritest ja nende kogemus Tšeh-his äri ajamisel on igati positiivne.

Näiteks ühe IT valdkonnas tegut-seva ettevõtja sõnul on Tšehhi kas-vav ja arenev turg, mille majanduson ehitatud üles tugevale ja jätku-suutlikule alusele. Tšehhi on Eestile piisavalt lähedal ja turg on paraja suurusega — pisut enam kui 10 mil-joni elanikuga olevat see väljapoolelaienemiseks suurepärane koht, eritikui alles alustatakse laienemist.

Ettevõtte asutamine võtab küllTšehhis kauem aega kui Eestis —

läbida tuleb 9 protseduuri ja peabarvestama 20 päevaga, kuid sa-mas ei ole see Eesti rekordiliseltlühi kese aja taustal pikalevenivprotsess mingilgi määral takis -tuseks Tšehhi eduloole otsein-vesteerin gute ligimeelitamisel riiki.Tšehhi on otseinvesteeringuteelaniku koh ta näitaja poolest jäl-legi üks edukai maid Kesk- ja Ida-Euroopas, edesta des veenvaltPoolat, Slovak kiat, Ungarit, Rumee-niat ja Bulgaa riat. Eks anna seegimärku, et tege mist on hinnatudning usaldusväärse majandus -kesk konnaga.

Käesoleval aastal on saatkonnal ol nud kontakte nii Eestis tradit-sioo niliselt tugeva puidutööstusekui ka innovaatilise internetipõhisefinants teenuse pakkuja esindaja -tega. Mõlemad uustulnukad on Tšehhi turu suhtes väga optimist-likult meelestatud ning ei ole kahet-senud Tšehhi turu väljava li mist. Seeannab alust uskuda, et kui on taht-mist ja pealehakkamist lähinaab ri -test pisut kaugemale vaadata, oleksTšehhi turg kindlasti väärt kaalu-mist. Igal juhul on Eesti saatkondPrahas uudishimulikele Eesti ette -võtjatele alati ava tud. �

TŠEHHI —EESTI ETTEVÕTJA JAOKS

VEEL AVASTAMATA PÄRLVarsti on täis saamas kaheksa aastat, mil Eesti ja Tšehhi üheskoos

Euroopa Liiduga ühinesid. See ei markeerinud mitte ainult sümboolset

tagasitulekut Euroopa demokraatlike riikide perre vaid ligipääsu ka palju

majanduslikke võimalusi pakkuvale Euroopa Liidu riikide ühisturule. Seda

ühisturgu iseloomustab kaupade, kapitali, teenuste ja tööjõu vaba liikumine.

T Š E H H I :

• Elanikkond:

10,5 miljonit

• Majanduslikult

aktiivseid:

5,3 miljonit

• Pindala:

78 864 km2

• Pealinn Praha:

1,3 miljonit elanikku

• SKT elaniku kohta:

19 900 eurot (PPS)

• Valuuta:

Tšehhi kroon

14

- TEADUSELT ETTEVÕTLUSELE -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

Kokkonen juhatuse liigeEva-Liisa Salin: „Uuringu

tulemusel oleme suurendanudmüü ki ning klientide ja potent -siaalsete koostööpartnerite usal-dust meie toodetesse. Oleme müü -nud juba ca 20 soolakookonit ületerve maailma. Koostööd Eestiteadus asutuste, sh Tartu Ülikoo -liga, on plaanis jätkata.”

Koostööprojektist lähemalt

Kokkoneni tegevusalaks on soola-ravi seadmete tootmine ja müük.Tartu Ülikooliga soovisime edasiarendada ning täiendavalt uuridaoma soola-aerosooli generaatoritIIRIS-136, mis paikneb soolakoo-konites. Paljud Eesti inimestest onkülastanud soolakambrit, kuid vaidvähesed on teadlikud sellisestsead mest nagu soolakookon. Ra -vitoimelt soolakambrile sarnasessoolakookonis on patsiendiletagatud veelgi lähedasem kontaktsoola-aerosooliga ning muidugi kaprivaatsus. Soolakookonisse ma -hub ka ema koos lapsega.

Patsiendile manustatav soola-aero sool peab vastama kindlateleparameetritele, et pakkuda pari-mat tervendavat mõju. Just sellessoovisimegi veenduda — kas IIRIS-136 poolt toodetav soola-aerosool

vastab soovituslikele parameetri -tele? Kui ei, siis mida peaksimetegema, et see nii oleks?

Kuna soola-aerosooli uurimine onkeerukas protsess, olime algusestpeale veendunud, et nõu tuleksküsida parimatelt selle valdkonnaspetsialistidelt. Uurisime EAS-ist,millised võimalused on teha koos-tööd mõne Eesti tipp-ülikooliga,eeskätt oli silmapiiril Tartu Ülikool.EAS viis meid kokku TÜ ette võt -lus keskusega, kelle kaudu jõud -sime Tartu Ülikooli keskkonna -füüsika labori teaduriteni.

Koostöös Keskkonnafüüsika insti-tuudi vanemteaduri Madis Noppe -liga panime IIRIs-136 jaoks paikakindlad režiimiparameetrid, mis

tagavad soola-aerosooli kontsent -ratsiooni püsimise soovituslikes pii rides. Ühtlasi veendusime, et ge -neraatori poolt toodetavate soola -osakeste suurused on tõepoolestimepeened — piisavalt väikesed, ettungida sügavale inimese hinga -mis teedesse. Saime palju lisainfor-matsiooni ka generaatori toime -mehhanismidest ning hetkel tea -me, millise poole pealt tuleks veeledasi areneda ning mis on meietugevad küljed.

Uuringu tulemusel oleme saanudsuurendada müüki ning suuren-dada klientide ja potentsiaalsetekoostööpartnerite usaldust meietoodetesse. Juba oleme müünud ca20 soolakookonit üle terve maa -ilma. Riikidest võib mainida selli-

seid nagu USA, Austraalia, Iisrael,Soome, Norra ning Venemaa. Ees -tiski saab soolakookonit proovidaElva haiglas või Adeli taastusravi-keskuses.

Äsja alustasime ka laialdast uuri -mistööprojekti Horvaatia lasteklii-nikuga Helena. Kolm aastat välta -va projekti jooksul uuritakse soola -ravi mõjusid lastele erinevate hai-guste korral. Uuringu tulemusedsaavad arstliku kinnituse. Tege -mist on ainulaadse projektiga, mil-lesse hea meelega kaasame kaEestist neid, kes on kokku puutu -nud soolaravi teenuse osutamise -ga, eeskätt lastele. �

OÜ KOKKONENI PROJEKT TARTU ÜLIKOOLI KESKKONNAFÜÜSIKA LABORIGA

OÜ Kokkonen toodab soolakookoneid, mis ravitoimelt sarnanevad soolakambrile.

Kookonis paiknev soolaaerosooli generaator peab vastama kindlatele nõuetele, et

pakkuda parimat tervendavat mõju. Nõuetele vastavuse uurimiseks, eelkõige soola-

aerosooli kontsentratsiooni püsimise ja generaatorite toodetavate soolaosakeste õige

suuruse tagamiseks, tehti koostööd Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika labori teaduritega.

www.soolakookon.eu

OÜ

KADRI KUNNUSTartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist

EVA-LIISA SALINOÜ Kokkonen juhatuse liige

Kuna soola-aerosooliuurimine on keerukasprotsess, olime algu-sest peale veendunud,et nõu tuleks küsidaparimatelt selle vald-konna spetsialistidelt.Uurisime EAS-st, millised võimalused onteha koostööd mõneEesti tipp-ülikooliga.

MARKO SILLERVastutustundliku Ettevõtluse Foorum

15

- VASTUTUSTUNDLIK ETTEVÕTLUS -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

keptikud väidavad sageli, etsuurettevõtete vastutustund-

likkuse poliitikad ning väikefir-made vastutustundlikud kampaa-niad ei ole midagi muud kui ükssuur reklaamitrikk — puhas avalikesuhete tööriist, mil puudub tegeliksisu ja mõju.

Ilmselt on neil õigus juhul, kui et-te võtte töötajad laiemalt ei ole or-ga nisatsiooni ühiskondliku vastu -tu se teemadesse kaasatud.

On selge, et inimestele meeldibtöötada ettevõtetes, kus vastutus-tundlik suhtumine oma töötaja -tesse, teistesse sidusgruppidessening ümbritsevasse maailma on ausees. Sellistes ettevõtetes valitsebkultuur, kus inimesed on motivee -ritumad, produktiivsemad, tun-nevad uhkust oma silmapaistvatööandja üle, ei lahku ka headel aegadel lihtsama saagi juurde.

Kuidas seda saavutada?

1. Alustuseks mõelge oma ühis -

kondliku vastutuse põhimõt-

ted koos töötajatega läbi. Suu -res ettevõttes võib lähenedameeskondadepõhiselt, väikeseskollektiivis saab aruteludekskokku võtta kogu seltskonna.Kui kaardistate oma ettevõtte

tegevuse sise- ja välismõjuning lepite lahendused kokkuüheskoos, on töötajate samasrütmis hingamine elluviimiseltõenäolisem.

2. Kaaluge arutelude järgselt

tee maga tegelevate meeskon-

dade loomist. Näiteks võib töö-tajate vabatahtlikkuse edenda -mise programmi täpse väljatöö-tamise ja edendamisega tege -leda ettevõtte eri tasandite jaosakondade inimestest koos-nev meeskond. Nemad võiksidolla need, kes tagavad teatudpõhimõtete elluviimise ningteiste töötajate kaasatuse.

3. Korraldage koolitusi: ülevaadeuue töötaja sisseelamispro-grammis, veebikoolitus, erimees kondade ja ametikohtadetööiseloomust tulenevad või-malused teemasse panustada,majavälised esinejad ning muudregulaarsed arutelud, kus töö-tajatel on võimalus ise sõnasekka öelda.

4. Panustage teemakohasele si -

sekommunikatsioonile. Eestiettevõtetest leiab mitmeid häidnäiteid jätkusuutlikkuse tee-ma nädalatest, infokildudest si-seveebis, viktoriinidest ja filmi -

õhtutest, peresid kaasavatestkonkurssidest — erinevad või-ma lused, kuidas julgustadaoma töötajaid nii isiklikus eluskui töökohal vastutustundlikultkäituma.

5. Integreerige põhimõtted töö-

tajatega seotud protsessi -

desse — olgu selleks väärtustelja võrdsetel võimalustel põhi -nev värbamine, seatud vastu-tustundliku ettevõtluse põhi -mõtetesse panustamisega ar-vestamine töötajate tasusta -misel, tegevuste tulemuslik -kuse kohta tagasiside küsiminevõi muu.

Selleks, et vastutustundlik ette -võt luse ei oleks vaid ühe valdkon-najuhi mängumaa, on lisaks juht -konna poolsele teema omaksvõt-misele vajalik võimalikult paljudetöötajate samas suunas ja ühtsesrütmis panustamine — vaid sedasion ettevõtte ühiskondlik osalusreaalse mõjuga. �

CSR-HR=PRPealkirjaks olevast lihtsast tehtest järeldub, et vastutustundlik ettevõtlus

(inglise keeles Corporate Social Responsibility ehk CSR) ilma töötajate

piisava kaasatuseta on pigem pingutus mainekujunduseks,

mitte aga tõsiseltvõetav ettevõtte vastutusega tegelemine.

S

Vastutustundliku Ettevõtluse

Foorumi kodulehelt leiab

erinevaid võimalusi oma

töötajate koolitamiseks.

Vaata: www.csr.ee/koolitused.

Selleks, et vastutustundlik ettevõt luse ei oleks vaid ühevaldkonnajuhimängumaa, onlisaks juhtkonnapoolsele teemaomaksvõtmisele vajalik võimalikultpaljude töötajatesamas suunas jaühtses rütmispanustamine.

PRIIT RAAMATTurundus- ja liikmesuhete osakonna projektijuht

16

- H O M M I K U K O H V -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

eminarisarja eesmärgiks onviia ettevõtjad kokku Eesti

suursaadikutega erinevates siht-tururiikides ning anda neile infotvastava riigi kohta nn otseallikast.Räägitakse nii riigi majandusli-kust, sotsiaal-poliitilisest kui kakultuuritaustast, Eesti ettevõtjatevõimalustest sihtriigis, aga ka võimalikest takistustest ja prob-leemidest, millega ettevõtjad an -tud riigis silmitsi võivad seista.Loomulikult ei ole Hommikukohviüritused nii põhjalikud kui seda onsihtturuseminarid, kuid kiire ningoperatiivse ülevaate edasisekssaab sellest hommikupoolikustkind lasti. Sihtriigis kohapeal resi -deeruva suursaadiku kaudu saabvahetut ja ilustamata informat-

siooni antud riigi kohta. Lisaks onHommikukohvid ka suurepäranevõimalus luua kontakte suursaa -dikute ning vastava riigi saatkonnamajandusametnikega, keda samutisageli üritusele kaasatakse.

„Hommikukohv suursaadikuga”tutvustab ka võimalusi, kuidas suursaadikud ja saatkonnad saa -vad ettevõtjale välisriigis äritege-vuses või selle alustamisel abiksolla. Lisaks kontaktide vahenda -misele ja loomi sele võib Eesti saat -konnast välis riigis olla abi ka siht -riigi äritegevuse iseärasustes, agaka bürok raa tiarägastikus orientee -rumisel. Sageli on üheks suurekstakistu seks kontaktide loominening see on koht, kus saatkond

saab ettevõtjat aidata. Samuti saabnii mõnigi saatkond võimalusel aida ta ka praktilisemates küsimus -tes — näiteks on ruumide olemas -olul võimalik ka esinduses ruumeüürida, mis annab selle lisaväär-tuse, et ettevõtjast jääb välispart-nerite silmis usaldusväär sem ningka atraktiivsem mulje kui näiteksmõnes hotelli lobby-s või mõnestavapärases kohtumispaigas koh -tudes.

Lühiseminari formaat on tehtudväga lihtsaks ja mitte ülemääraametlikuks. Korraldajad üritavadhoida külaliste arvu mõneteist -kümne ringis — seda põhjusel, etseminari eesmärgiks on vahetadakohvitassi taga vabamas keskkon-

nas informatsiooni. Aktiivne vest -lus ning diskussioon on alati aida -nud avada uusi vaatenurki nii et-tevõtjatele kui ka suursaadikuteleendile.

Kaubanduskoda ning Välisminis-teerium teevad aktiivset koostööd,et kodumaad külastavad suur-saadikud ja teised diplomaadidoleksid ka ettevõtjatele kättesaa-davamad. Siiani on lühiseminarilesinenud ettevõtjatele nii atrak -tiivsetes (näiteks Soome, Taani)kui ka vähemtuntud, kuid või-malusterohkemates riikides (näi -teks Afganistan, Gruusia) residee -ruvad Eesti suursaadikud. Seekoos töö jätkub kindlasti, sest selli -sed lühiseminarid, kuhu on kaa -satud erinevad suursaadikud ningmajandusametnikud, on leidnudoma koha Kaubanduskoja korral-datavate püsiürituste valikus, ees -märgiga pakkuda ettevõtjatelevõimalust end erinevate sihttur-gude osas harida. �

LÜHISEMINARISARI „HOMMIKUKOHV SUURSAADIKUGA” TOOB KOHVITASSI TAGA KOKKU ETTEVÕTJAD JA ERINEVATES

SIHTRIIKIDES RESIDEERUVAD EESTI SUURSAADIKUD

Kaubanduskoda on koostöös Välisministeeriumiga juba kaks aastat

korraldanud lühiseminaride sarja „Hommikukohv suursaadikuga“.

S

Järgmine „Hommikukohv

suursaadikuga“ toimub juba

10. mail ning seekord

külastab Kaubanduskoda

Eesti suursaadik Rootsis

Jaak Jõerüüt.

17

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

Hommikukohv suursaadikuga: Eesti suursaadik Rootsis

Jaak Jõerüüt10. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koostöös Välisministeeriumiga 10. mailkell 8.45-10.15 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) järjekordse Hommiku-kohvi lühiseminari. Seekordsel üritusel esineb Eesti suursaadik Rootsis Jaak Jõerüüt.Kohtumisel osaleb ka Eesti saatkonna majandusametnik Kattri-Helina Põld.

Käsitletavad teemad:

• Rootsi ja Eesti majanduskoostöö seis ja võimalused. • Rootsi kui Eesti üks suurimaid/lähemaid eksporditurge.• Rootsi majanduse väljavaated, võimalused/ohud.• Eesti ettevõtjate võimalustest Rootsi turul.• Saatkonna roll ja võimalused Eesti ettevõtjate abistamisel.• Rootsi kultuurilised iseärasused ja turule pürgijate takistused.• Suhtlemine Rootsi ärikultuuris ja bürokraatias.

Hommikukohvi seminari osalustasu on Kaubanuduskoja liikmele 7 eurot, mitteliikmele 14 eurot (hindadele lisandub käibemaks). Vajalik eelregistreerimine hiljemalt 8. maiks.

Lisainfo ja registreerumine:PRIIT RAAMAT • Tel: 604 0060 • E-post: priit@koda.ee

Seminar

Kuidas kasutada tarneklausleid

Incoterms 201025. aprillil Kaubanduskojas

Koolitusel analüüsitakse Rahvusvahelise Kaubanduskoja pooltkoostatud tarnetingimuste kasutamisvõimalusi ja tutvustatakse

uuendusi, mis sisalduvad 2011. aastal rakendunud tarneklauslite versioonis Incoterms 2010. Seminari lektor on Koja Tartu esindusejuhataja, välismajanduse õppejõud ja konsultant Toomas Hansson.

Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:

• Ülevaade tarneklauslite ülesehituse ja kasutamise loogikast.

• Incoterms 2000 vs Incoterms 2010 —

mida ja miks on muudetud?

• Konkreetsete tarneklauslite tutvustus —

praktilised võimalused ja tüüpilised probleemid.

• Kaasuste analüüs.

Koolituse maksumus on Kaubanduskoja liikmetele 45 eurot ja mitte-liikmetele 90 eurot, lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotus-materjalid ja lõuna. Koolitus kestab kell 11.00-14.30.

Lisainfo ja registreerumine:KRISTEL VAHERTel: 744 2196 • E-post: kristel.vaher@koda.ee

Müügivõrgu loomise ja arendamise koolitus8. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 8. mail Kaubanduskojas(Tooma-Kooli 17, Tallinn) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012”raames müügivõrgu loomise ja arendamise koolituse. Koolitajaks onpikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspordijuht Jakob Saks.

Koolituse eesmärk on anda ettevõtjatele praktilisi teadmisi sellest,kuidas arendada ja hallata müügikanaleid sihtturgudel, kuidasmoodustada vajalikku kontaktvõrgustikku, kas turule sisenemisekson vaja omada esindusi või kasutada teisi kanaleid — agente,edasimüüjaid? Koolituse käigus antakse praktilisi ja reaalses eluskasutatavaid teadmisi müügivõrgu arendamise kohta.

Koolitusel osalemise tasu on 19,17 eurot (hind sisaldab käibemaksu,toitlustamist ja seminari materjale).

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:HAILI KAPSITel: 604 0078 • E-post: haili@koda.ee

18

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

Infopäev

Suunanäitaja 2012 26. aprillil Kaubanduskojas

Tarbijakaitseamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsuvadteid 26. aprillil toimuvale infopäevale „Suunanäitaja 2012”. Infopäev toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) kell9.00—16.30. Infopäeva juhib Eesti Kaubandus-Tööstuskojapeadirektor Mait Palts.

Ettevõtjatele ning ettevõttes töötavatele inimestele mõeldudinfopäev annab ülevaate kehtivatest õigusaktidest ningnõuetest, millega igapäevaselt kokku puutute. Seekordne „Suunanäitaja” keskendub pretensiooni esitamise õiguse jamüügigarantii temaatikale.

Infopäeval saad vastuse küsimustele:

• Mis tulemusi näitas Eesti poodides läbi viidud kontrollost?

• Mis vahe on pretensiooni esitamise õigusel ja garantiil?• Millised on kaebuse esitamisel poolte

õigused ja kohustused?• Kuidas tõendada ostu ja tooteviga?• Kuidas käituda esmakordse ja korduva

tootmisdefekti puhul?• Kuidas toimub kaebuste lahendamine

tarbijakaebuste komisjonis?• Millised on poolte õigused ja kohustused e-poest ostes?• Mida silmas pidada vouchereid pakkudes

ja vahendades?• Milliseid infomaterjale on teinud Tarbijakaitseamet

ja kust on need kättesaadavad?

Osavõtutasu on 25 eurot, grupisoodustusena osavõtutasualates 10 inimesest 20 eurot inimese kohta. Hindadele lisan-dub käibemaks. Registreerumine kuni 23. aprillini.

Täpsem päevakava on nähtav koolituste ja ürituste kalendrisEesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehel www.koda.ee.

Kasuta seda suurepärast võimalust

ka oma meeskonna koolitamiseks!

Lisainfo ja registreerumine:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.eewww.koda.ee

Seminar

Praktiline finantsanalüüs24. aprillil Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub osalema teisipäeval, 24. aprillil, kell10.00-16.00 Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn) toimuval seminaril„Praktiline finantsanalüüs”. Seminaril käsitletakse finants-analüüsi kui ette -võtte finantsjuhtimise olulist osa. Antakse ülevaade ja teadmised finants -analüüsi metoodikast, kuidas lugeda ning tõlgendada ettevõtte rahalisinäitajaid ja raamatupidamisaruandeid kui finantsanalüüsi algmaterjale.

Seminari lektor on vannutatud audiitor, Finantsinspektsiooni regulatsioonideja aruandluse divisjoni spetsialist Maire Otsus. Seminarile on oodatud raamatu-pidajad, finantstöötajad ja juhid.

Ettevõtte edukaks juhtimiseks on möödapääsmatu finantsolukorra oskuslikhindamine ja rahavoogude planeerimine. Efektiivne ja praktiline finants -analüüs võimaldab majandusnäitajate ja finantsaru annete alusel hinnata ette võtte tegevust ja võtta finantside juhtimise seisukohalt vastu põhjen-datud ja õigeid otsuseid.

Käsitletavad teemad:

• finantsanalüüs kui finantsjuhtimise osa;• finantsaruanded kui finantsanalüüsi allikad,

nende lugemine ja tõlgendamine;• vertikaal- ja horisontaalanalüüs;• finantssuhtarvud, nende arvutamine ja tõlgendamine:

likviidsuse suhtarvud, tulukuse suhtarvud, tõhususe suhtarvud, kapitali struktuuri suhtarvud, rahavoogude suhtarvud.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 50 eurot, mitteliikmetele 100 eurot,lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.

Lisainfo ja registreerumine:KATI KRASSTel: 443 0989 E-post: kati@koda.ee

19

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

Laiendage oma rahvusvaheliste kontaktide võrku —koguge uusi ideid ja sõlmige uusi rahvusvahelisi kontaktekontaktkohtumiste üritusel

Baltic Business Arena18.-19. juunil Kopenhaagenis

Taani Euroopa Liidu eesistujamaana ja Euroopa Komisjon korraldavad järjekorras juba 14. Balti Aren-gufoorumi Üldkoosoleku ja Euroopa Komisjoni 3. Balti mere Strateegiafoorumi — konverentsi, kuhuoodatakse ligi 700 osalejat (nii ettevõtjad kui poliitikud).

Konverentsi erilise osana korraldatakse 18.-19. juunini kontaktkohtumised ettevõtjaile „Baltic Busi-ness Arena”, kus konverentsil osalejad saavad võimaluse ka omavahel kohtuda ja koostöövõimalusiarutada ning osalema oodatakse ka teisi järgmiste tegevusalade esindajaid:• Clean-Tech (jäätmekäitlus, taaskasutus, vesi ja kanalisatsioon, keskkütte-

ja jahutusseadmed, energiasäästlikkus jmt ning vastav konsultatsioon ja teenused);• Taastuvenergia (bio-, päikese-, tuule- ja hüdroenergia, biokütused,

konsultatsioon ja teenused);• Säästlik ehitus (ehitusmaterjalid ja -tehnoloogiad, passiivmajad jpm);• Life Sciences (meditsiini- ja biotehnoloogia, tervishoid, farmaatsia jne);• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (roheline IT, uued meediad,

mobiilsed teenused, kodulahendused jpm).

Osalema on oodatud nii ostjad, kes otsivad uusi innovatiivseid tooteid/teenuseid; toodete/teenusteuute lahenduste pakkujad; uurimisinstituudid, kes soovivad partneritega mõtteid ja ideid vahetadakui ka finantsinstituudid ja organisatsioonid. Detailsem informatsioon ürituse kohta ja registreeru-mine osalemiseks: www.b2match.eu/balticbusiness2012.

Ürituse osalemistasu 200 eurot sisaldab järgmist:• osaleva ettevõtte andmete kandmine online-kataloogi ja levitamine teistele osalejatele;• kontaktkohtumiste korraldamine kahel päeval;• individuaalse kohtumiste ajakava koostamine;• osalemine spetsiaalsetes töötubades, seminaridel;• lõunasöögid 18. ja 19. juunil;• kohv ja suupisted kohtumiste toimumise ajal,• osalemine 18. juuni õhtusel networking-üritusel.

Kümne Eesti ettevõtte osalemistasu tasutakse korraldajate poolt, lisaks antakse ka reisitoetustumbes 200 euro ulatuses. Toetuse saamiseks peab osaleja täitma kõik alljärgnevad tingimused:• ettevõte peab olema Eestis registreeritud;• osaleja on väikese- või keskmise suurusega ettevõte;• ettevõte tegutseb ühes ja/või mitmes ülalnimetatud sektoris;• osaleja on alustav ettevõte või soovib tutvustada oma uut teenust/toodet/tehnoloogiat või

soovib leida uusi innovatiivseid lahendusi/tooteid.

Virumaa ette-võtjate kohtumine Läänemere äärseteriikide saatkondade töötajatega26. aprillil Narva Kutseõppekeskuses

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esin-dus, Europe Direct Jõhvi infopunkt ja Ida-Viru Maavalitsus ootavad Virumaa ettevõtjaid kohtuma Läänemere-äärseteriikide saatkondade töötajatega 26. aprillilNarva Kutseõppekeskuses (Kreenholmi45), kell 16.30-19.00.

Ürituse eesmärgiks on julgustada ärikon-taktide leidmisest huvitatud ettevõtjaidsuhtlema sihtriikide saatkondadega, sa-muti anda saatkondadele infot Virumaainvesteerimisvõimalustest ning siinsetefirmade poolt pakutavatest toodetest jateenustest. Oma osalemisest on teatanudSaksa, Poola, Taani, Rootsi ja Soome saat-konnad.

Päevakava:

16.30 Kogunemine16.45 Saatkondade esindajad

tutvustavad nende poolt ettevõtjatele pakutavaid koostöövõimalusi.

18.00 Ettevõtjate ja saatkondade töötajate vaheline suhtlus ja infovahetus.

Kohtumise töökeel on inglise keel.

Üritusel osalemine on ettevõtete esin-dajatele tasuta, osalemiseks on vajalik registreerumine.

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

Lisainfo ja registreerumine:MARGUS ILMJÄRVTel: 337 4950 E-post: margus@koda.ee

20

- T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

Välismessikoolitus10. mail Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 10. mail Kaubanduskojas(Toom-Kooli 17, Tallinn) „Ekspordivaldkonna koolitused 2011/2012”raames välismessikoolituse.

Koolituse eesmärgiks on luua eeldused ettevõtete ekspordimah-tude ja konkurentsivõime suurendamiseks välisturgudel läbi tead-liku tegevuse messidel. Koolituse sihtgrupiks on väikese jakeskmise suurusega ettevõtted, kellel on plaanis osaleda välismes-sidel või kes soovivad täiendada oma teadmisi edukaks osalemi-seks tulevastel messidel. Koolituse viib läbi Jakob Saks.

Päevakava:

8.30-9.00 Kogunemine ja kohvipaus9.00-11.00 I • Sissejuhatus

(messid, konkurentsieelis, sihtturg)II • Messi ettevalmistus

(eesmärgid, messiboksi planeerimine,

meeskond)

11.00-11.15 Kohvipaus11.15-12.45 III • Messi ettevalmistus

(eelarve, logistika, ühisstendid,

kliendisuhted, messiturundus)

12.45-13.30 Lõunapaus13.30-15.00 IV • Messiboksis

(messiboksil osalemine,

töökorraldus, klientidega suhtlemine,

mida teha, mida mitte)

15.00-15.15 Kohvipaus15.15-15.45 V • Järeltöö peale messi

(tulemuste analüüs, edasised sammud)

15.45-16.15 VI • Kokkuvõte

Kokku 8 akadeemilist tundi.

Osalustasu 19,17 eurot üks päev (sisaldab käibemaksu). Osalustasu sisaldab toitlustamist ja seminari materjale.

NB! Korraldajatel on õigus teha vajadusel programmis muudatusi.

Koolitused toimuvad koostöös EASiga ning koolituste

korraldamist rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo ja registreerumine:LIDIA FRIEDENTHALTel: 604 0077 • E-post: lidia@koda.ee

SEEAC 2012 — Kontaktkohtumiste üritus säästlikuehituse, energia, keskkonna ja ligipääsetavusega tegelejatele23.-24. mail Västerasis, Rootsis

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kutsub Eesti ettevõtteid osalema 23.-24.mail Rootsi linnas Västerasis toimuval kontaktkohtumiste üritusel. Osalema on oodatud ettevõtted, institutsioonid, organisatsioonid jt, kestegelevad säästliku ehituse, energia, keskkonna ja ligipääsetavusega (sustainable: energy, environment, accessibility and construction).

Koostöös partneritega Austriast, Bulgaariast, Hispaanist, Itaaliast,Kreekast, Maltalt, Poolast ja Rootsist (Europa Institutet ja Rootsi-AmeerikaKaubanduskoda) loodavad korraldajad Västerasi kohale meelitada spet-sialistid nimetatud riikidest ja USAst, et võimaldada informatsiooni vahendamist, uute tehnoloogiatega tutvumist ja kontaktide loomistjärgmiste valdkondade esindajate vahel: energia, säästlik ehitus, keskkond,ligipääsetavus (accessibility).

Kontaktkohtumiste üritused on mõeldud väikese ja keskmise suurusegaettevõtetele, organisatsioonidele, institutsioonidele, ülikoolidele jt aren-damaks piiriülest ärisuhtlust.

Miks osaleda?

• Kuulata saab ettekandeid erialastel teemadel.• Lühikese, kuid intensiivse perioodi jooksul on võimalus

kohtuda oma ala spetsialistidega üheksast Euroopa riigist ja USAst(iga individuaalse kohtumise kestvuseks on arvestatud 25 minutit).

• Kõik osalevad ettevõtted on samadest valdkondadest.• Kogemus näitab, et u 30% osalejatest sõlmivad

pärast koostöölepingu.• Võimalus külastada säästlikku ehitamisstiili järgivat

ehituspaika või hoolduskodu.• Osalemine on tasuta

Registreerumine

Osalemiseks/registreerumiseks külastage ürituse internetilehekülgewww.seeac.se. Registreerumistähtaeg on 16. aprill. Mida varem reg-istreerute, seda varem teie potentsiaalsed koostööpartnerid teie osalemisttähele panevad ja ka ise üritusele registreeruvad.

Lisainfo:KRISTY TÄTTARTel: 604 0093 • E-post: kristy@koda.ee

21

- H A N K E T E A T E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

Tekstiil, rõivad

• Norras hangitakse kutse- ja eri -töörõivaid ning manuseid. Täht aeg 21.05.2012. Kood 5168

• Leedus hangitakse pullovere,kardigane jmt. Tähtaeg 15.05.2012. Kood 5169

• Rootsis hangitakse tekstiilistvalmistooteid. Tähtaeg 22.05.2012. Kood 5170

IT

• Leedus hangitakse arvutisead-meid ja tarvikuid. Tähtaeg 15.05.2012. Kood 5171

Mööbel, sisustus ja tarvikud

• Leedus hangitakse mööblit. Tähtaeg 15.05.2012. Kood 5172

• Taanis hangitakse toole. Tähtaeg 09.05.2012. Kood 5173

• Norras hangitakse madratseid. Tähtaeg 21.05.2012. Kood 5174

Metall, masinad ja seadmed

• Lätis hangitakse tööstusmasi-naid. Tähtaeg 07.05.2012. Kood 5175

• Norras hangitakse kustutus -autosid. Tähtaeg 21.05.2012. Kood 5176

Kemikaalid

• Norras hangitakse puhastus- japoleerimisvahendeid. Tähtaeg 09.05.2012. Kood 5193

• Taanis hangitakse määrdeõli ja -aineid. Tähtaeg 23.05.2012. Kood 5189

Toiduained

• Soomes hangitakse pagaritoo -teid. Tähtaeg 16.05.2012. Kood 5178

• Rootsis hangitakse sügavkül-mu tatud tooteid. Tähtaeg 22.05.2012. Kood 5179

Ehitus, ehitusmaterjalid

• Rootsis hangitakse tööriistu. Tähtaeg 14.05.2012. Kood 5180

• Soomes hangitakse ehitustöid(vesivarustus- ja kanalisatsioo -nitööd ja drenaažipaigaldustööd.Kütte-, ventilatsiooni- ja kliima -

seadmete paigaldustööd. Elektri -paigaldustööd) Tähtaeg 07.05.2012. Kood 5181

• Rootsis hangitakse ehitusma -ter jale. Tähtaeg 10.05.2012. Kood 5182

Meditsiin

• Rootsis hangitakse radioteraa -pia-, taastusravi-, elektriravi- jafüsioteraapiaseadmeid. Tähtaeg 22.05.2012. Kood 5183

• Taanis hangitakse ortopeedilisitarvikuid. Tähtaeg 4.05.2012. Kood 5184

• Leedus hangitaks meditsiini -sead meid. Tähtaeg 01.06.2012. Kood 5185

Keskkond

• Norras hangitakse keskkonna-teenuseid. Tähtaeg 14.05.2012. Kood 5186

Muu

• Leedus hangitakse jahutus- javentilatsiooniseadmeid. Tähtaeg 18.05.2012. Kood 5187

• Rootsis hangitakse liiklusmärke. Tähtaeg 14.05.2012. Kood 5188

• Norras hangitakse kooliraama-tuid. Tähtaeg 10.05.2012. Kood 5190

• Leedus hangitakse külmikuid-sügavkülmikuid. Tähtaeg 16.05.2012. Kood 5191

• Soomes hangitakse tõlketeenu-seid. Tähtaeg 07.05.2012. Kood 5192

RIIGIHANKETEATED:

• Poola klaasitootmisega (isoleer-,peegel-, kuuma-, purunemis -kindel klaas) tegelev ettevõteotsib mööblitootjaid ja pakub endalltöövõtjaks. Kood: 2012-03-08-008

• Poola sulatatud juustu tootjaotsib edasimüüjaid (jaekauban-dusketid, hulgimüüjad). Kood: 2012-03-05-027

• Ameerika Ühendriikide ettevõtepakub oma teenuseid AmeerikaÜhendriikide turule sisenemiselning toodete turustamisel. Kood: 2011-12-30-001

• Saksa tarkvaraarendusega tege -lev ettevõte (apps ja eRaamatud)otsib kirjastusi ja filmistuudioidlastefilmidel ja -raamatutel põhi -nevate apps’ide ühistootmiseksning pakub end alltöövõtjaks. Kood: 2012-02-22-014

• Iisraeli Smart Grid uusi lahendusipakkuv ettevõte on huvitatudühisettevõtlusest elektri-, vee-ja gaasivõrguettevõtjatega jaotsib edasimüüjaid. Kood: 2012-02-20-041

• Iisraeli jõujaamades jäätmekäit -lusega tegelev ettevõte otsibedasimüüjaid ja on huvitatudühisettevõtlusest elektriauto de -le akude tootjatega. Kood: 2012-02-27-030

• Iiri ettevõte pakub Euroopa IT-,telekommunikatsiooni-, tarkvara-ja rohelise energia ettevõteteleoma teenuseid turule sisenedasoovijatele. Kood: 2012-03-14-009

• Tšehhi lastetoidu (sh mahetoit)tootja otsib kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-03-19-001

• Itaalia kasutatud offset-printe -rite müüja otsib edasimüüjaid tüpograafia valdkonnas. Kood: 2012-02-14-018

• Tšehhi jookide ja toidulisanditetootja otsib kauba edasimüüjaid. Kood: 2012-03-15-008

• Tšehhi alternatiivseid keeleõpe-meetodeid (suggestopedia) ka-sutav keelefirma (inglise, saksa,tšehhi keel välismaalastele) ot -sib koostööd keelefirmade, reisi-büroode, või reisikorraldajategakogemuste vahetamise ja tee -nuste edendamise eesmärgil. Kood: 2012-03-19-002

• Poola reklaamiagentuur (kodu -lehe tegemine, veebimajutus,PR-teenused, trükireklaam) ot -sib rahvusvahelist koostööd japakub end alltöövõtjaks. Kood: 2012-02-29-018

• Tšehhi kosmeetika ja toidulisan-dite tootja otsib klaasist või plas-tikust purkide tarnijaid. Kood: 2012-03-16-026

• Prantsuse puidu ja ehitusmater-jalide müüja otsib punase puidu(mänd) ja valge puidu (kuusk)tarnijaid. Kood: 2012-04-10-012

Koostööpakkumiste

põhjalikumad kirjeldused on

nähtavad Koja kodulehel

www.koda.ee/

koostoopakkumised

KOOSTÖÖPAKKUMISED:

Lisainfo:KADRI RISTTel: 604 0091

E-post: kadri.rist@koda.ee

Lisainfo:TRIIN UDRISTel: 604 0090

E-post: triin.udris@koda.ee

22

- U U E D L I I K M E D -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

TALLINN JA HARJUMAAADVANCED SPORTS INSTALLATIONS EUROPE AS 524 4671 www.sportsinstallations.com Ehitusmasinate ja -seadmete rentimine ja kasutusrent.

ADVOKAADIBÜROO NORDEUS OÜ 646 4045 www.nordeus.ee Kliendikeskne õigusabi ettevõtluse kõikides valdkondades.

ALUS GRUPP OÜ 631 9006 www.alusgrupp.ee Ekspedeerimine ja logistika.

AQUATEHNIKA OÜ 683 9318 www.aquatehnika.ee Veetöötlusseadmete koostamine, müük, paigaldus. Joogiveepumplate seadistamine. Veetõsteseadmete müük ja paigaldus.

AVALIKU HALDUSE ARENGUKESKUS OÜ 615 0367 www.ahakeskus.ee Koolitus, nõustamine, projektide koostamine ja juhtimine. Ürituste, konverentside, õppereiside korraldamine.

BALTIC ENERGY SERVICES OÜ 662 2616 www.balticenergy.ee Elektrienergia müük. Finantsnõustamine.

CORALLANE HOLDINGS OÜ 661 7081 Konditsioneer-, ventilatsiooni- ja soojendussüsteemide seadmete müük.

ECONET SYSTEMS OÜ 618 1988 www.econet.ee Arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus.

ETS LOGISTICS OÜ 601 1797 www.etslogistika.ee Rahvusvaheline ja Eesti-sisene transport (maantee-transport, meretransport, lennutransport). Tollideklaratsioonide vormistamine ja veosekindlustus.

FORMUS BALTIC OÜ 605 1243 www.fb.ee Rahvatarbekaupade hulgimüük. Finantsteenused. Mittesularahaliste maksevahendite teenus.

GOSTEST OÜ 600 5085 www.gostest.eu Toodangu sertifitseerimine Venemaa, Kasahstani ja Valgevene turule (Tolliliit).

JAAGER OÜ 507 6909 www.jaager.ee Liiva- ja soodapritsitööd. Survepesu. Värvimistööd. Kivitööd.

KEILA TERKO LAOMAJANDUSE OÜ 678 1065 Tolliladu.

MARKETLUX OÜ 881 0305 Külmutatud kala hulgimüük.

NOVALYTICA OÜ 5340 6421 www.novalytica.com Andmete analüüs, modelleerimine ja statistika.

ODIUM AS 514 5205 www.odium.ee Sõiduõpe. Kosmeetikakaupade hulgimüük. Toidukaupade ja alkoholi jaemüük.

ORGANIC.EST OÜ 5656 0375 www.organicest.eu Mahetoidu eksport.

P.P.EHITUSJÄRELVALVE OÜ 627 6440 www.ehitusjarelevalve.ee Omanikujärelevalve teostamine projekteerimis-ehitustöödel. Projektijuhtimine.

PURUSTAJA OÜ 524 9078 www.purustaja.ee Ehitiste ja rajatiste lammutamine. Kivipurustamine.

REAALPROJEKT OÜ 608 1100 www.reaalprojekt.ee Ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine.Ehitusgeoloogilised ja -geodeetilised uurimistööd. Kontrollpuurimine ja sondimine. Muud insener-tehnilised tegevusalad. Mujal liigitamata rajatiste ehitus. Enda või renditud kinnisvara üürileandmine.

ROBUR ESTONIA OÜ 641 6864 www.robur.ee Inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõusta-mine. Masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite vahendamine. Tööpinkide hulgimüük. Peatöövõtt metalli-tööstuses. Metalltoodete müük. Seadmete komisjonimüük.

RÖDL & PARTNER OÜ 680 5620 www.roedl.ee Audit, raamatupidamine, maksukonsultatsioonid.

SMART CITY OÜ 522 9077 www.smartcityagency.com/et Turundus-, disaini-, kommunikatsiooni- ja strateegiaalane nõustamine. Turuanalüüs Venemaa turule sisenemisel.

SOLID OÜ 5646 9091 www.solid.ee Elamute ja mitteeluruumide ehitus.

SÖDRA EESTI AS 664 5117 Paberipuidu ostmine Eestis ning selle eksport emaettevõtetele Rootsis.

IDA-VIRUMAAPEIPSI GRUPP HOLDING OÜ 503 3724 Kala ja kalatoodangu hulgimüük. Kalapüük ja

ümbertöötlemine.

TONART OÜ 557 8331 Metallide ja metallimaakide hulgimüük. Lammutamine. Ehitusmasinate rent. Taglastus- ja demonteerimisseadmed.

VIIEKSTRA OÜ 5354 1244 Rahvusvahelised kaubaveod (ekspedeerimine).

PÄRNUMAAST. DISAIN OÜ 511 2870 www.digitikand.ee Masintikkimine. Kollektiivsete töörõivaste disain

ja tootmine. Rätsepatööd.

TARTUMAANEPCON OÜ 731 9723 www.nepcon.net Metsaettevõtete, puidutööstuste ja vahendajate

sertifitseerimisteenused.

VALGAMAASANGASTE LINNAS AS 766 1011 www.helen.ee Erinevate teraviljahelveste tootmine ja turustamine.

23

- L I I K M E L T L I I K M E L E -KAUBANDUSKOJA TEATAJA NR 8 • 18. APRILL 2012

KAUBANDUSKODAEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: koda@koda.ee • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised

Poliitikakujundamise ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • Tel: 604 0086 • liikmesuhted

Tel: 604 0088 • avalikud suhted

Teataja toimetus • toimetaja Kaidi Talsen • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Rüütli 39, 80011 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

AE PROJEKTI INSENER OÜAE Projekti Insener OÜ on ekspert omanikujärelevalve, ehitustehnilisenõustamise ja ehitusjuhtimise teenuste alal. Tegutseme kliendi esinda-jana ehitusprojektides, et tellija saaks keskenduda oma põhitegevusele.Meie kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. Omame ISO2001: 2008 kvaliteedisertifikaati, mis katab meie tegevusvaldkonda.Klient saab meilt küsida ehitustehnilist nõu nii uute hoonete projek-teerimisel, ehitamisel kui ka olemasolevate hoonete haldusküsimustesEestis, Lätis ja Leedus.Lisainfo: Alger ErsE-post: info@projektiinsener.ee • Tel: 5691 1023www.projektiinsener.ee

ETTEVÕTE DINAMIKA OÜEttevõte Dinamika OÜ on spetsialiseerunud metallesemete pulberkat-misele. Värvime esemeid, mille mõõtmed on kuni P3300 х L1300 хK2000 mm. Dinamika OÜ täidab üksik-, väikeseeria- ja seeriatellimusikaasaegsetel seadmetel, kasutades kvaliteetmaterjale. Kindlustametoodangu kõrge kvaliteedi, tellimuse täitmise lühikesed tähtajad ja usaldusväärse partnerluse. Pakume teenuste täiskomplekti:• soovitused pulberkatte valimisel;• eseme pinna ettevalmistamine pulbervärvimiseks;• metallesemete värvimine.Lisainfo: www.dinamika.ee

LAOMAAILM ASLaomaailm AS planeerib, konsulteerib, müüb ja paigaldab ladude, töö-kodade ja tootmishoonete lahendusi ning müüb, rendib ja hooldabtõstetehnikat. Meilt võite küsida tooted ja teenused: laoriiulid, metall-kapid, kahvelkärud, virnastajad, käärtõstelavad, vastukaalutõstukid,kärud, toolid, komplekteeritavad töökohad, kaubaalused, plastiktooted,tööstuslik pvc kardin ehk ribauksed, laotarvikud, rent, hooldus, remont,paigaldusteenus.Oleme olnud Eestis kindel turuliider laosisustuse pakkumises. Asja -tundjate nõuanded ja kvaliteetsed tooted on meie edu pant. Helista või saada veebipäring ja küsi, millise pakkumise Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele Laomaailm teeb!Lisainfo:

Tel: 659 3030Veeb: laomaailm.ee • Facebook: facebook.com/laomaailm

GOSTEST OÜOleme spetsialiseerunud erinevate tunnistuste ning sertifikaatide välja-andmisele, mis on vajalikud toodete ekspordiks Venemaale nagu kaGOST-R sertifikaadid (vabatahtlikud, kohustuslikud ning tehnilistelestandarditele vastavad sertifikaadid), tootevastavussertifikaadid,ROSPOTREBNADZOR registridokumendid, tuletõrjesertifikaadid, VNIIäraütlemiskirjad.Lisainfo: www.gostest.euE-post: al@gostest.eu • Tel: 600 5085, 583 92222

PAKKUMISED LIIKMELT LIIKMELE:

Lisainfo: KAIDI TALSEN • Tel: 604 0085 • E-post: kaidi@koda.ee

KAUBANDUSKODA

L ÄBI AJALOO

Teataja nr 2, 1930

(15.01.1930)

ELUMAKSUMUSEESTIS

Ametlik elumaksumuse indeks Eestis langesmöödunud aasta novembrikuus 111 peale,kuna see oktoobris oli 114, septembris 115 jaaugustis 117. 1928. aasta novembris ulatusssee 113 (1913. aastal 100). Elamiskuludevähenemine on seletatav toiduainete hindadelangemisega, mis omakorda on tingitud rikka-likust lõikuses.

„ Elamiskulude vähenemine on seletatav toiduainete hindade langemisega, mis omakorda on tingitudrikkalikust lõikuses. ”

Samuti on langenud ka suurmüügi indeks. Novembrikuus läinud aastal oli see 111, kuna1928. a. novembris – 118 (1913. – 100). Sisse-veokaupade indeks novembris oli 101, välja-veokaupade indeks aga 126. �

Teataja nr 3, 1930

(01.02.1930)

TURISMI ELUSTA-MISE KÜSIMUS

Viimase paari aasta jooksul on Eestis käinudrohkel arvul huvireisijaid, kes toovad Eestissehulga välisraha. Nii on umbkaudsete kokku-võtete järel möödunud suvel välismaa turistidEestisse jätnud vähemalt 350.000.000 senti.

„ Nii on umbkaudsete kokkuvõtete järel möödunudsuvel välismaa turistidEestisse jätnud vähemalt350.000.000 senti. ”

Kuid turismi õhutamiseks on meil õieti väheära tehtud. Meie sadamamaksud on sellised,et suurtel, üle 10.000 tonnilistel turistide au-rikutel on võimatu neid maksta, mispärastneed peatuvad reidil. See aga tekitab turis-tidele maalepääsemiseks raskusi. Edasi —meie kauplused ja ärid suletakse vara ja välis-maalased ei saa parima tahtmise juuresEestust midagi osta. Reisijad, kes satuvadTallinna pühade ajal, võivad nälga jääda, kunarestoraanid on suletud. Koja nõukogu asusseisukohale, et siin tuleb luua parandusi, kuitahetakse, et turistide laevad Tallinnast eipeaks mööda sõitma. Vastavate sammude astumine jäetakse juhatuse hooleks.�

Infoleht nr 10, 1997

(14.04.1997)

KAUBANDUSKOJA ÜLDKOGU TEGI KOKKUVÕTTEID MÖÖDUNUD AASTAST

1996. aastal võtsime vastu 1000-nda liikmening taastasime vana traditsiooni — EKTK bal-lid. Liikmeskonnas suurenes väikeettevõteteosa, kes on sunnitud otsima praktilist abi väljaspoolt. Vähenes Tallinna ja Harjumaa liikmete osa. See näitab, et mujalgi Eestiskasvab ettevõtete arv, kel on Kaubanduskojaliikmeskonda asja. Ärikontaktid Põhjamaadegaon muutunud igapäevasteks.

„ Firmad on juba märgatavalt suuremat huvi tundnud tegutsemis-võimaluste vastu väljaspool Euroopat, näiteks Kagu-Aasias ja Ameerikas. ”

Firmad on juba märgatavalt suuremat huvitundnud tegutsemisvõimaluste vastu väl-jaspool Euroopat, näiteks Kagu-Aasias jaAmeerikas.�