EESTI KEEL 1. ja kasvatuseesmärgid · EESTI KEEL 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri

EESTI KEEL

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub

lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks

keelekasutajaks;

3) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus

ja avalikus elus ning edasiõppimisel;

4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris

väljakujunenud keelekasutustavasid;

5) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata

ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

6) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma

tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;

7) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;

8) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning

veebiallikaid;

9) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega

kaaslaste eesti keele omandamist.

2. Õppeaine kirjeldus

Keel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikus arengus

ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimise põhivahendeid on tähtis

inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaks liikmeks. Sotsiaalne

kirjaoskus tähendab kriitilist ja teadlikku toimimist keele toel nii isiklikusja avalikus sfääris

kui ka õppimises ja töös. Keel toimib tekstide kujul igas valdkonnas ning selle

olukorratüüpides erinevalt; igaühele neist on omased kindlat liiki tekstid oma eri- ja

üldsõnavara ning kirjakeele või argigrammatikaga.

Seepärast on inimesele ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle

variante ja tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu

ning loomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eesti

keele oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk.

1.–4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka

kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, kuid

jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama – sihipärase

lugemise ja kirjutamise oskust.

Õppeaine avar eesmärgiseade tingib õppe-eesmärkide taotlemise mitme õppevaldkonna

kaudu: oluline on nii oskus üha moderniseeruvate kanalite kaudu suuliselt ja kirjalikult

suhelda kui ka vahetu individuaalne tekstitöö, mis avaldub tekstide vastuvõtu ja loomisena.

Eri valdkondi seob keel, mille korrektseks ja eesmärgipäraseks kasutuseks on nendega

lõimitud õigekeelsuse ja keelehoolde valdkond. Kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel tema

peamiste tekstiliikidega tuleb põhikoolis teadlikult omandada.

I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine),

lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning

eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust

töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus

õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.

II ja III kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt,

tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole. Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega

kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning interneti keskkonnas kahe-

või mitmepoolselt toimida, tekste kokku võtta ja vahendada ning saavutada häid tulemusi

rühma- ja paaristöös.

Teksti vastuvõtu õpetuse kaudu kujuneb teadlik suhe pikemate suuliste ja kirjalike tekstidega:

kujundatakse oskust tekste valida ning leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustades

kuulamise ja lugemise strateegiaid, võimet teksti järjest sügavamini mõista ning tekstile

reageerida. Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud

eneseväljenduse oskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma

mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.

Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest;

eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamist keele arengust ja muutumisest.

Valdkond annab aluse edenemisele teistes, eespool nimetatud õppevaldkondades, annab

teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest.

Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime,

suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partnerit

arvestades suhtlema; kuulamis- ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelega valima

ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema.

Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda

ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusa suhtluse,

mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu.

Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi

ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

3) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada

õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;

4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud

õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemega õppida;

5) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid

õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu;

7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö

kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, projektõpe.

Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja

õppevaldkondade õpitulemused. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku

õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste)

ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele

õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega.

Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses

õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid

kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid.

3. Füüsiline õpikeskkond

1. Valdav osa õpet toimub klassis, kus saab mööblit sobivalt ümber paigutada

liikumistegevusteks

(nt dramatiseeringud, õppemängud), rühmatööks ning ümarlauavestlusteks.

2. Klassiruumis kasutatakse õigekeelsussõnaraamatuid ja võõrsõnade leksikoni.

3. Tundides kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid

õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid, sh netisõnaraamatuid.

4. Tunde peetakse vajaduse korral arvutiklassis, kooli raamatukogus ning väljaspool kooli.

4. Hindamine

I kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist;

2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist;

3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust.

Nõo Põhikool

Eesti keel 1. kl 7 tundi nädalas, kokku 245 tundi

Kohustuslik teema

Õpitulemused (kohustuslike teemade kohta)

Metoodilised soovitused

Soovitused lõimingu osas

Soovitused hindamise

osas

Suuline keelekasutus

Kuulamine (läbivalt)

Helide, häälte ja häälikute

eristamine (asukoht ja järjekord

sõnas), hääliku pikkuse

eristamine, põhirõhk täishääliku

pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine

ning suulise juhendi järgi

toimimine. Õpetaja ja kaaslase

ettelugemise kuulamine. Kuuldu

ja nähtu kommenteerimine.

Kõnelemine (läbivalt)

Hääldus- ja

intonatsiooniharjutused.

Häälduse harjutamine, hääle

tugevuse kohandamine

olukorrale.

Töö lähedase tähendusega

sõnaga, sõnatähenduse

selgitamine ja täpsustamine.

Sobivate kõnetuste (palumine,

küsimine, keeldumine,

vabandust palumine, tänamine)

valik suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste

moodustamine, küsimuste

esitamine ja neile vastamine.

Eri teemadel vestlemine

sõnavara rikastamiseks,

arutamine paaris ja väikeses

rühmas.

Jutustamine kuulatu, nähtu,


eristab häälikuid

(asukoht ja järjekord

sõnas), täishääliku

pikkusi;

toimib õpetaja ja

kaaslase suulise

juhendi järgi;

kuulab õpetaja ja

kaaslase esituses

lühikest eakohast

teksti, mõistab kuuldud

lause, jutu sisu;

teab, et sõnadel on

lähedase või

vastandtähendusega

sõna ja nimetab neist

mõningaid;

väljendab end

suhtlusolukordades arusaadavalt: palub,

küsib, tänab, vabandab;

jutustab suunavate küsimuste toel

kuuldust, nähtust,

loetust;

koostab õpetaja abiga

pildiseeria või

küsimuste toel suulise

jutu;

esitab luuletust peast;

Õppetöö korraldamise

aluseks esimeses

kooliastmes sobib

üldõpetuslik tööviis.


Kuulamine, kõnelemine,

arutelu, võrdlemine,

rühmitamine, töö tekstiga,

paaristöö, rühmatöö, õppemäng,

dramatiseering.


Väärtus-, sotsiaalse-, õpi-,

suhtlus- ja

matemaatikapädevuse

arendamine.

Lõiming läbivate teemadega:

“Väärtused ja kõlblus” (läbi

lugemispalade, arutelude)

“Kultuuriline identiteet” (läbi

(ette)lugemispalade, arutelude)

“Elukestev õpe ja karjääri

planeerimine”, (läbi

funktsionaalse lugemisoskuse,

suulise väljendamisoskuse ja

tekstiloome)

“Teabekeskkond” (teabe

hankimine erinevatest allikatest,

sh lugemispaladest)

“Keskkond ja jätkusuutlik

areng” (teemakohased tekstid,

suuline arutlus)

“Tervis ja ohutus”

(teemakohased tekstid, suuline

arutlus)

Lõiming teiste õppeainetega:

Matemaatika ( teksti

mõistmine, võrdlemine,

rühmitamine)

Loodusained (teksti mõistmine)

Kunstiained (illustratsioonid,

rahvamuusika)

Hindamise eesmärgiks on

suunata ja soodustada õppimist,

kontrollida edasijõudmist,

arendada õpetamist.

Kokkuvõttev hindamine:

võrreldakse õpilase

arengut õppekavas toodud

oodatavate tulemustega,

kasutades numbrilist hindamist

(tunnikontroll, kontrolltöö, test)

Tulemus väljendatakse kas

numbriliselt või sõnalise

hinnanguna.

Kujundav hindamine:

Intervjuu.

Õpetaja püüab küsimuste kaudu

teada saada õpilase sügavamat

arusaamist eesti keelest.

Päevikupidamine.

Õpilased saavad avaldada oma

mõtteid, ideid, tundeid ja

küsimusi.

Õpilaste kirjutised.

Valjusti mõtlemine

(läbirääkimine). Hinnatav

õpilane räägib õpetajale, mida

ja kuidas ta teeb.

Enese- ja kaaslaste

hindamine.

Mõtisklus / järele-

mõtlemine.

Järjestikused tööd ja

mapid.

Avatud küsimused.

Nõo Põhikool

läbielatu, loetu, pildi,

pildiseeria, etteantud teema

põhjal; aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms

võrdlemine, ühe-kahe tunnuse

alusel. Eri teemadel vestlemine

sõnavara rikastamiseks,

arutamine paaris ja väikeses

rühmas.

Lugemine (läbivalt)

Raamatu/teksti üldine vaatlus:

teksti paigutus, sisukord,

õppeülesannete esitus.

Trükitähtede (nii suurte kui

väikeste) tundma õppimine.

Tähtedest sõnade ja sõnadest

lausete lugemine. Silpidest

sõnade moodustamine.

Lugemistehnika arendamine

õpetaja juhendite järgi (õige

hääldus, ladusus, pausid,

intonatsioon, tempo, oma

lugemisvea parandamine, kui

sellele tähelepanu juhitakse).

Lugemistehniliselt raskete

sõnade ja sõnaühendite lugema

õppimine.

Oma ja õpetaja käekirjalise

teksti lugemine klassitahvlilt ja

vihikust.

Jutustava ja kirjeldava teksti

ning teabeteksti (õpilaspäevik,

kutse, õnnitlus, saatekava,

tööjuhend, raamatu sisukord)

lugemine.

Sõna, lause, teksti sisu

mõistmine. Teksti sisu

Lugemine

tunneb häälik-tähelist

vastavust, loeb õpitud

teksti enam-vähem

ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega

raskema sõna ees oma

kõnetempos või sellest

aeglasemalt;

mõistab häälega või

endamisi (vaikse

häälega või huuli

liigutades) lugedes

loetu sisu;

vastab teksti kohta

käivatele küsimustele,

mille vastused on palas

otsesõnu öeldud;

mõtleb jutule alguse

või lõpu;

on lugenud mõnda

lasteraamatut, nimetab

nende pealkirja ja

autoreid, annab loetule

emotsionaalse

hinnangu (lõbus,

tõsine, igav …);

Lugemine

Töö tekstiga, kuulamine,

kõnelemine, arutelu,

võrdlemine, rühmitamine,

paaristöö, rühmatöö, õppemäng,

lihtsamate skeemide lugemine,

individuaalne töö


suhtlus- ja


arendamine.



lugemispalade)


lugemispalade)




suulise ja kirjaliku

väljendamisoskuse ja

tekstiloome)



sh lugemispaladest,

lasteraamatu lugemine)


areng” (Teemakohased

tekstid/õppejutud, suuline

arutlus)


(Teemakohased

tekstid/õppejutud, suuline

arutlus)


Matemaatika (lugemisoskus,

teksti mõistmine, võrdlemine,

rühmitamine)

Hindamine või

hinnang arvuti abil.

Vt ka

http://www.oppekava.ee/

http://www.oppekava.ee/

Nõo Põhikool

ennustamine pealkirja, piltide,

üksiksõnade jm alusel. Loole

lõpu mõtlemine. Tegelaste

iseloomustamine. Küsimustele

vastamine, millele vastus on

tekstis otsesõnu kirjas.

Üksikute tingmärkide

(õppekirjanduse tingmärgid),

skeemide, kaartide lugemine

õppekirjanduses, nende

tähenduse tabamine.

Luuletuste ilmekas (mõtestatud)

lugemine. Riimuvate sõnade

leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eritamine: jutt,

muinasjutt, luuletus, mõistatus.

Kirjandustekstid: liisusalm,

muinasjutt, mõistatus, luuletus,

piltjutt, vanasõna, jutustus,

näidend.

Loetud raamatu autori,

kunstniku (illustraatori),

tegelaste nimetamine, loetust

jutustamine. Loetule

emotsionaalse hinnangu

andmine (lõbus, tõsine, igav

jne).

Huvipakkuva raamatu leidmine

kooli või kodukoha

raamatukogust täiskasvanu

abiga.

Kirjutamine

Kirjatehnika (läbivalt)

Kirja eelharjutused. Kirjutamine

Kirjutamine

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid, teab,

kuidas väikesi ja suuri

Kirjutamine

vaatlus, arutelu, võrdlemine,

rühmitamine, paaristöö,

Loodusained (teksti mõistmine)


rahvalooming)


suhtlus- ja

Nõo Põhikool

pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede

kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja

kirjutamisasend istudes ja

seistes (tahvli juures). Väikeste

kirjatähtede õppimine. Suurte

kirjatähtede õppimine

(vajadusel 2.klassis). Tähtede

seostamine.

Tahvlile, vihikusse ja

õpilaspäevikusse kirjutamine.

Töö vormistamine näidise järgi,

töö puhtus, käekirja loetavus.

Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.

Kirjalik tekstiloome (läbivalt)

Tarbeteksti kirjutamine näidise

järgi: kutse, õnnitlus

(kujundamine näidise järgi).

Jutu kirjutamine

pilditäiendusena (pildi allkiri,

kahekõne jms). Jutule lõpu

kirjutamine. Loovtöö

kirjutamine (pildi, pildiseeria,

küsimuste järgi).

Lünkümberjutustuse

kirjutamine.

Õigekeelsus (läbivalt)

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed

ja tähestik, võõrtähtede vaatlus.

Häälikute märkimine kirjas.

Sõna ja lause ladumine ja

kirjutamine.

Täis- ja kaashäälikud.

Täishäälikuühendi vaatlus.

Täishääliku pikkuse eristamine

ja õigekiri, kaashääliku

pikkusega tutvumine.

Sulghäälik (k, p, t) omasõnade

alguses. i ja j ning h sõna

alguses seoses tähtede

õppimisega.

Suur algustäht lause alguses,

kirjatähti kirjutatakse

ning sõnas õigesti

seostatakse;

kirjutab tahvlilt ära;

täidab tahvlinäidise

järgi õpetaja abiga

õpilaspäevikut,

paigutab näidise järgi

tööd vihikulehele,

varustab töö

kuupäevaga;

koostab näidise järgi

kutse;

eristab häälikut, tähte,

täis- ja kaashäälikut,

sõna, lauset;

kirjutab omasõnade

algusesse k, p, t;

kirjutab õigesti

lühemaid (kuni 2-

silbilisi) sõnu ja

lauseid;

teab, et lause lõpeb

punktiga;

teab, et lause alguses,

inimeste, loomade,

oma kodukoha nimes

kasutatakse suurt

algustähte;

kirjutab õigesti oma

nime.

individuaalne töö, rühmatöö,

mäng, loovtöö,


arendamine.



kirjalike tööde)


kirjalike tööde)




kirjaliku väljendamisoskuse ja

tekstiloome)



tarbeteksti kirjutamine)


areng” (Teemakohased tekstid,

suuline arutlus)


(Teemakohased tekstid, suuline

arutlus)


Matemaatika (teksti mõistmine,

kirjutamine, võrdlemine,

rühmitamine)

Loodusained (suur algustäht

kodukoha nimedes)


rahvalooming)

Nõo Põhikool

inimese- ja loomanimedes.

Liitsõna vaatlus

(moodustamine).

Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad

(mitmus) ning -b (tegusõna 3.

pööre) õigekirjaga tutvumine.

Tutvumine jutustava (väit-),

küsi- ja hüüdlausega. Lause

lõpumärgid: punkt, (küsi- ja

hüüumärgi vaatlemine). Koma

lauses (teksti vaatlus).

Oma kirjutusvea parandamine

õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja

lausete kirjutamine (15–20 sõna

lihtlausetena).

ÕPITULEMUS

1. klassi lõpetaja õpitulemused

Õppesisu Läbivad teemad Lõiming

Suuline keelekasutus (kuulamine,

kõnelemine)

eristab häälikuid (asukoht ja

järjekord sõnas), täishääliku

pikkusi;

toimib õpetaja ja kaaslase

suulise juhendi järgi;

kuulab õpetaja ja kaaslase


Kuulamine

Helide, häälte ja häälikute

eristamine (asukoht ja järjekord

sõnas), hääliku pikkuse eristamine,

põhirõhk täishääliku pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine.

Keskkond ja jätkusuutlik areng.

Kultuuriline identiteet.

Tervis ja ohutus.

Väärtused ja kõlblus.

loodusõpetus

matemaatika

kunstiõpetus

tööõpetus

keh kasv

muusikaõpetus

Nõo Põhikool

esituses lühikest eakohast teksti,

mõistab kuuldud lause, jutu sisu;

teab, et sõnadel on lähedase

või vastandtähendusega sõna ja

nimetab neist mõningaid;

väljendab end

suhtlusolukordades arusaadavalt:

palub, küsib, tänab, vabandab;

jutustab suunavate küsimuste

toel kuuldust, nähtust, loetust;


pildiseeria või küsimuste toel

suulise jutu,


suulise juhendi järgi toimimine.

Õpetaja ja kaaslase ettelugemise

kuulamine. Kuuldu ja nähtu

kommenteerimine.

Kõnelemine

Hääldus- ja intonatsiooniharjutused.

Häälduse harjutamine, hääle

tugevuse kohandamine olukorrale.

Töö lähedase tähendusega sõnaga,

sõnatähenduse selgitamine ja

täpsustamine.

Sobivate kõnetuste (palumine,

küsimine, keeldumine, vabandust

palumine, tänamine) valik

suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste

moodustamine, küsimuste esitamine

ja neile vastamine.

Eri teemadel vestlemine sõnavara

rikastamiseks, arutamine paaris ja

väikeses rühmas.

Jutustamine kuulatu, nähtu,

läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria,

etteantud teema põhjal;

aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms

võrdlemine, ühe-kahe tunnuse alusel

rühmitamine.

Eneseväljendus dramatiseeringus ja

rollimängus.

Tuttava luuletuse, dialoogi peast

esitamine.

Nõo Põhikool

Lugemine

tunneb häälik-tähelist

vastavust, loeb õpitud teksti enam-

vähem ladusalt, lausehaaval üksiku

peatusega raskema sõna ees oma

kõnetempos või sellest aeglasemalt;

mõistab häälega või

endamisi (vaikse häälega või huuli

liigutades) lugedes loetu sisu;

vastab teksti kohta käivatele

küsimustele, mille vastused on palas

otsesõnu öeldud;

mõtleb jutule alguse või

lõpu;

on lugenud mõnda

lasteraamatut, nimetab nende pealkirja

ja autoreid, annab loetule emotsionaalse

hinnangu (lõbus,tõsine,igav …);

Lugemine

Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti

paigutus, sisukord, õppeülesannete

esitus.

Trükitähtede (nii suurte kui

väikeste) tundma õppimine.

Tähtedest sõnade ja sõnadest lausete

lugemine. Silpidest sõnade

moodustamine.

Lugemistehnika arendamine õpetaja

juhendite järgi: (õige hääldus,

ladusus, pausid, intonatsioon,

tempo, oma lugemisvea

parandamine, kui sellele tähelepanu

juhitakse). Lugemistehniliselt

raskete sõnade ja sõnaühendite

lugema õppimine.

Oma ja õpetaja käekirjalise teksti

lugemine klassitahvlilt ja vihikust.

Jutustava ja kirjeldava teksti ning

teabeteksti (õpilaspäevik, kutse,

õnnitlus, saatekava, tööjuhend,

raamatu sisukord) lugemine.

Sõna, lause, teksti sisu mõistmine.

Teksti sisu ennustamine pealkirja,

piltide, üksiksõnade jm alusel.

Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste

iseloomustamine. Küsimustele

vastamine, millele vastus on tekstis

otsesõnu kirjas.

Üksikute tingmärkide

loodusõpetus

matemaatika

kunstiõpetus

tööõpetus

muusikaõpetus

Nõo Põhikool

(õppekirjanduse tingmärgid),

skeemide, kaartide lugemine

õppekirjanduses, nende tähenduse

tabamine.

Luuletuste ilmekas (mõtestatud)

lugemine. Riimuvate sõnade

leidmine õpetaja abiga.

Tekstiliikide eritamine: jutt,

muinasjutt, luuletus, mõistatus.

Kirjandustekstid: liisusalm,

muinasjutt, mõistatus, luuletus,

piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend.

Loetud raamatu autori, kunstniku

(illustraatori), tegelaste nimetamine,

loetust jutustamine. Loetule

emotsionaalse hinnangu andmine

(lõbus, tõsine, igav jne).

Huvipakkuva raamatu leidmine

kooli või kodukoha raamatukogust

täiskasvanu abiga.

Kirjutamine

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid, teab, kuidas

väikesi ja suuri kirjatähti

kirjutatakse ning sõnas õigesti

seostatakse;

kirjutab tahvlilt ära;

täidab tahvlinäidise järgi

õpetaja abiga õpilaspäevikut,

Kirjutamine

Kirjatehnika

Kirja eelharjutused. Kirjutamine

pliiatsi ja kriidiga, joonistähtede

kirjutamine. Õige pliiatsihoid ja

kirjutamisasend istudes ja seistes

(tahvli juures). Väikeste kirjatähtede

õppimine. Suurte kirjatähtede

õppimine (vajadusel 2.klassis).

Tähtede seostamine.

loodusõpetus

matemaatika

kunstiõpetus

tööõpetus

keh kasv (kehaga joonistähtede

kujutamine)

Nõo Põhikool

paigutab näidise järgi tööd

vihikulehele, varustab töö

kuupäevaga;

koostab näidise järgi kutse;

eristab häälikut, tähte, täis-

ja kaashäälikut, sõna, lauset;

kirjutab omasõnade

algusesse k, p, t;

kirjutab õigesti lühemaid

(kuni 2-silbilisi) sõnu ja lauseid;

teab, et lause lõpeb punktiga;

teab, et lause alguses,

inimeste, loomade,oma kodukoha

nimes kasutatakse suurt algustähte;

kirjutab õigesti oma nime.

Tahvlile, vihikusse ja

õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö

vormistamine näidise järgi, töö

puhtus, käekirja loetavus. Teksti

ärakiri tahvlilt, õpikust.

Kirjalik tekstiloome

Tarbeteksti kirjutamine näidise

järgi: kutse, õnnitlus (kujundamine

näidise järgi).

Jutu kirjutamine pilditäiendusena

(pildi allkiri, kahekõne jms). Jutule

lõpu kirjutamine. Loovtöö

kirjutamine (pildi, pildiseeria,

küsimuste järgi).

Lünkümberjutustuse kirjutamine.

Õigekeelsus

Häälik, sõna, lause, tekst. Tähed ja

tähestik, võõrtähtede vaatlus.

Häälikute märkimine kirjas. Sõna ja

lause ladumine ja kirjutamine.

Täis- ja kaashäälikud.

Täishäälikuühendi vaatlus.

Täishääliku pikkuse eristamine ja

õigekiri, kaashääliku pikkusega

tutvumine. Sulghäälik (k, p, t)

omasõnade alguses. i ja j ning h

sõna alguses seoses tähtede

õppimisega.

Suur algustäht lause alguses,

inimese- ja loomanimedes.

Liitsõna vaatlus (moodustamine).

Sõnade lõpu õigekiri – d ja -vad

(mitmus) ning -b (tegusõna 3.

pööre) õigekirjaga tutvumine.

Nõo Põhikool

Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ja

hüüdlausega. Lause lõpumärgid:

punkt, (küsi- ja hüüumärgi

vaatlemine). Koma lauses (teksti

vaatlus).

Oma kirjutusvea parandamine

õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete

kirjutamine (15–20 sõna lihtlausetena).

Nõo Põhikool


Õppeteema, alateemad.

Lõiming õppekava

läbivate teemade ja

teiste õppeainetega

Põhi-

mõisted

Tunde Õppematerjal Õppetegevus:

suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine);

lugemine;

kirjutamine (kirjatehnika, õigekeelsus, tekstiloome)

Soovitavad õpitulemused

1. õppenädal

LÕIMING

Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine: kool, positiivne

suhtumine õppimisse,

õpetaja amet.

sisukord

sõnastik

jutt

lõik

lause

sõna

1

Õ lk 3–9

tv lk 3

Suuline keelekasutus:

suvemeenutused.

Lugemine:

sissejuhatus ,,Tere, sõbrad!”;

õpikuga tutvumine: raamatu üldine vaatlus: sisukord,

sõnastik, tekstide ja õppeülesannete paigutus.

Kirjutamine: tutvumine töövihikuga;

kirjatähtede meeldetuletamine: U, u, Ü, ü.

Õpilane:

kuulab õpetajat ja

kaaslast ning toimib

saadud sõnumi

kohaselt;

leiab õpikust sisukorra

ja sõnastiku;

eristab jutus lauseid ja

lauses sõnu;


töö vihikulehele,

varustab töö

kuupäevaga;

koostab suulise jutu

pildiseeria toel;

teab, et lause alguses

ja inimeste nimedes

kasutatakse suurt

algustähte;

leiab tunniplaanist

vajaliku info;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

2 tv lisa lk 46

Õ lk 10–11

Õ lk 138–139

tv lk 4 h 1, 2


aabitsa tegelaste meeldetuletamine, neist jutustamine;

lisa: Pildiseeria põhjal jutu koostamine. Lugemine:

lugemispala ,,Vanad sõbrad”;

lisalugemine: ,,Anna jutuke”, ,,Aadama jutuke”.

Kirjutamine:

sõna, lause, jutt; eesti keele vihiku sisseseadmine;

harjutuse kirjutamine.

1 Õ lk 12–13

Õ lk 13

tv lk 5


oma 1. koolipäeva tunnetest ja mõtetest jutustamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Pärislaste põhikoolis”. Kirjutamine:

suur algustäht lause alguses ja inimeste nimedes;

kirjatähtede meeldetuletamine: V, v.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 14–15

Õ lk 14–15

Õ lk 15, tv lk 5

h 1–3


pildiseeria põhjal jutu koostamine.

Lugemine:

lausete kasvatamise mäng.

Kirjutamine:

suur algustäht lause alguses ja inimeste nimedes;

lauselõpumärgid.

1 IT nr 1,

TL lk 5–6 h 1

h 2, 3 tv lisa lk 71


vestlus oma klassi tunniplaanist.

Lugemine:

tarbetekst ,,Tunniplaan”.

Kirjutamine: kordamine: suur algustäht nimedes.

2. õppenädal

LÕIMING

Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine: kool, positiivne

suhtumine õppimisse,

õpetaja amet.

Kehaline kasvatus: eesti

keele tunnis tutvutud

mängujuhendi järgi

mängu mängimine.

Muusika:

luuletus

tähestik

näidend

võõrtäht

2 Õ lk 16–17,

tv lk 6 h 1

Õ lk 18

tv lk 6 h 2, 3


jutule ,,Septembrihommik” alguse mõtlemine; arutlus

kuuldu põhjal. Lugemine:

lugemispala ,,Septembrihommik”. Kirjutamine:

-b: mida teeb?

kirjatähtede meeldetuletamine: B, b.

Õpilane:

vastab teksti kohta

käivatele küsimustele;

loeb õpitud teksti

õigesti oma kõne

tempos;

kirjutab sõnade lõppu

õigesti -b (mida

teeb?), -vad (mida

teevad?);

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid;

koostab jutu pildi toel;

kasutab sõnastikku

õpetaja juhendamisel;

1 Õ lk 18

Õ lk 19

tv lk 7 h 1–3


mõistatamine. Lugemine:

loovlugemine: Sõnamänguline tekst ,,Homme on

päev”.

Kirjutamine:

sõnade lõpu õigekiri: -vad (mida teevad?).

Nõo Põhikool

,,Tähestikulaulu”

laulmine (Õ lk 25).

Tööõpetus: tähestikuraamatu

valmistamine.

1 Õ lk 21

tv lk 72 h 1, 2

Õ lk 20–21

tv lk 72 h 3

tv lk 90


mängureeglite selgitamine paarilisele ;

pildi järgi jutu mõtlemine. Lugemine:

liisusalmid;

mängujuhend.

Kirjutamine:

sõnade lõpu õigekiri: -b (mida teeb?) , -vad (mida

teevad?), harjutav etteütlus.

teab peast tähestikku;

teab, missugused

tähed on võõrtähed;


töö vihikulehele,

varustab töö

kuupäevaga.

1 Luuletus nr 13

CD l

Õ lk 22

Õ lk 22

Õ lk 22, tv lk 8,

Lisa: tv lk 73


luuletuse ,,Tähestikulaul” kuulamine; rühmatöö: sõnastiku kasutamise harjutamine.

Lugemine: luuletus ,,Tähestikulaul”.

Kirjutamine: tähestik;

kirjatähtede meeldetuletamine: T, t.

1 Õ lk 25

Õ lk 24

Õ lk 25

tv lk 9


tähestikuraamatu koostamise selgitamine paarilisele.

Lugemine: lühinäidend ,,Oh seda tähestikku”;

tähestikulaul.

Kirjutamine: tähestik, võõrtähed, harjutus vihikusse;

tähestikuraamatusse lausete koostamine;

kirjatähtede meeldetuletamine: F, f.

3. õppenädal

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus,

inimeseõpetus: kool,

klassikaaslased, üksteise

eest hoolitsemine, hea ja

halb käitumine,

häälik

täht

täishäälik

kaashäälik

täishääliku

pikkus

vanasõna

1 Õ lk 26

Õ lk 27,

tv lk 10

Lisa: tv lk 74


jutustamine naljakatest seikadest koolis.

Lugemine: lugemispala ,,Koolis kolle ei ole”.

Kirjutamine:

häälik ja täht, täis- ja kaashäälikud; kirjatähtede meeldetuletamine: H, h.

Õpilane:

eristab häälikut ja

tähte, täis- ja

kaashäälikuid,

täishääliku pikkusi;

loeb õpitud teksti

õigesti, oma kõne

Nõo Põhikool

narrimine, oma muredest

rääkimine, vabandamine,

käitumisreeglid.

Tervis ja ohutus: koolitee, ohtlikud

olukorrad, ohutu

liiklemine tänaval,

maanteel.

1 Õ lk 28–29,

tv lk 11 h 2

tv lk 11 h 1


arutlemine pala põhjal.

Lugemine:

lugemispala ,,Paula päästab Kassiopeiat”.

Kirjutamine:

täht ja häälik.

tempos;

annab edasi lugemis-

pala sisu;


pildiseeria toel;

tunneb ära vanasõna;

kirjutab tekstilähedase

ümberjutustuse

küsimuste toel;

kasutab kirjutades

õigeid väikeste ja

suurte kirjatähtede

tähekujusid ja seoseid.

1 Õ lk 30

Õ lk 31

Õ lk 32,

tv lk 12


pildiseeria ,,Kehalise kasvatuse tunnis”;

oma klassi reeglite üle arutamine.

Lugemine: tarbetekst ,,Meie klassi reeglid”.

Kirjutamine: täishääliku pikkus;

kirjatähtede meeldetuletamine: E, e.

2 Õ lk 35

Õ lk 33–35,

tv lk 13 h 2 Lisa: tv lk 75

h 1, tv lk 90

tv lk 13


pala jutustamine;

vanasõna tähenduse seletamine. Lugemine:

lugemispala ,,Londiste läheb kooli” I ja II osa.

Kirjutamine:

täishääliku pikkus, harjutav etteütlus; kirjatähtede meeldetuletamine: O, o.

1 tv lk 49 Lisa: IT nr 2, TL

lk 7–8


liiklusõnnetuse üle arutlus pildiseeria põhjal. Kirjutamine:

ümberjutustus.

Nõo Põhikool

4. õppenädal

LÕIMINGUD

Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine: mäng ja töö, positiivne

suhtumine õppimisse.

Teabekeskkond: laste

ajakirjad ja veebilehed

lastele, kus on raamatute

tutvustused.

Keskkond ja

jätkusuutlik areng,

inimeseõpetus: sügis,

saagikoristus, tervislik

toitumine, mitmekesine

toitumine, toidu

raiskamine.

mõistatus

luuletus

täishääliku-

ühend

2 KÜ nr 1 CD l,

TL lk 4, 5 Õ lk 37

Õ lk 36–37,

tv lk 15 h 1

tv lk 14


kuulamisülesanne 1: Onupoeg Oss on omadega

jännis;

pala jutustamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Londiste läheb kooli” III ja IV osa.

Kirjutamine: täishääliku pikkus;

kirjatähtede meeldetuletamine: I, i.

Õpilane:

täidab kuulamisülesande

CD-lt kuuldu põhjal;

annab edasi lugemispala

sisu küsimuste toel;

tunneb ära mõistatuse;



töö vihikulehele,

kirjutab kuupäeva;

märgib kirjas õigesti

täishäälikuid;

kirjutab sõnade lõppu

õigesti -b (mida

teeb?), -vad (mida

teevad?);

kasutab kirjutades



tähekujusid ja seoseid;

kirjutab loovtöö õpiku

küsimuste abil.

1 Õ lk 38 Õ lk 39

Õ lk 39

tv lisa lk 76

(valikuliselt) tv lisa lk 88–89


rühmades pala jutustamine pildiseeria järgi;

paarides naljade rääkimine.

Lugemine: vabalugemiseks raamatute tutvustus.

Kirjutamine: kordamine: täishääliku pikkus;

loetud raamatust lühitutvustuse kirjutamine.

1 Õ lk 40

Õ lk 41

Õ lk 41

tv lk 15 h 2, 3

Lisa: tv lk 76

(valikuliselt)


hääldusharjutus;

mõistatamine;

pala jutustamine küsimuste õpiku küsimuste põhjal.

Lugemine:

lugemispala ,,Kooliaed”. Kirjutamine: kordamine: täishääliku pikkus, -b: mida teeb?, -vad:

mida teevad?, sõnade järjekord lauses;

harjutus vihikusse. 1 Õ lk 42

tv lk 16

lisa: tv lk 77 h 1


hääldusharjutus ,,Naeris naeris”;

luuletuse lugemine erineva kiiruse ja intonatsiooniga.

Lugemine luuletus ,,Naeris naeris”.

Kirjutamine täishäälikuühend

kirjatähtede meeldetuletamine: A, a.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 43 Suuline keelekasutus:

rühmatöö: jutukese koostamine sügisest õpiku juhiste

järgi.

Kirjutamine:

jutu kirjutamine sügisest.

5. õppenädal

LÕIMING

Tervis ja ohutus,

inimeseõpetus: tervislik

eluviis: mitmekesine toit.

ainsus,

mitmus

piltlik

väljend

1 Õ lk 44–45

tv lk 17

Lisa: tv lk 77 h 2, 3


köögiviljadest mõistatuste väljamõtlemine.

Lugemine:

rühmades köögiviljadest lühitekstide lugemine.

Kirjutamine:

täishäälikuühend.

Õpilane:

tunneb ära jutu ja

luuletuse;

mõistab endamisi

lugedes loetu sisu;

toob välja erinevused

kahe loo vahel õpetaja

juhendamisel;

leiab tekstist

iseseisvalt vastused

töövihikus antud

küsimustele;

loeb luuletust

ilmekalt;

eristab täishääliku-

ühendit;


pildiseeria toel;

kirjutab õigesti sõna-

de lõppu -d (mitmus);

kasutab kirjutades




2

Luuletus nr 14

CD l, Õ lk 46

Õ lk 47

tv lk 18, lk 90


luuletuse kuulamine dramatiseerimine ja lugemine

erineva rütmiga;

pildi järgi dramatiseering ,,Turul”.

Lugemine: luuletus ,,Ühepajatoit”.

Kirjutamine:

mitmuse nimetava lõpu õigekiri, harjutav etteütlus;

kirjatähtede meeldetuletamine: D, d.

1 Õ lk 48

tv lk 51

tv lk 19


pildiseeria järgi jutu koostamine. Lugemine: lugemispala ,,Vanaisa kingitus”.

Kirjutamine: mitmuse nimetava lõpu õigekiri;

deformeeritud teksti taastamine;

harjutus vihikusse.

1 tv lk 78

Õ lk 49

tv lk 79


piltlike väljendite seletamine;

mõistatused.

Lugemine: lugemispala ,,Puud kannavad vilja”.

Kirjutamine:

mitmuse nimetava lõpu õigekiri.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 50–51

tv lk 20


õpetaja ettelugemise kuulamine: E. Raud ,,Siili

keedupoti” terve lugu raamatust ,,Karu maja”,

võrdlemine õpiku palaga.

Lugemine: rühmatöö: lugemispala ,,Siili keedupott”.

Kirjutamine

kirjatähtede meeldetuletamine: M, m.

6. õppenädal

LÕIMING


inimeseõpetus: käitumine külas, viisakas

käitumine.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng: looduse

ilu, säästev suhtumine

loodusesse.

Loodusõpetus: sügis,

muutused looduses,

taimed sügisel.

Kunsti- ja tööõpetus: võluseente joonistamine

või voolimine, rebimine;

võlumetsa seente

kataloogi koostamine.

suluta

kaashäälik

suluta

kaashääliku

pikkus

1

Õ lk 52

Õ lk 142–143

tv lk 20h 1–3


dramatiseering lugemispala ,,Siili keedupott” põhjal.

Lugemine:

lühilood ,,Rohutirtsu viiulimäng”, ,,Teo külalised”;

E. Raua raamatute tutvustus. Kirjutamine:

ma, sa, ta, me, te, nad õigekirjaga tutvumine.

Õpilane:

tutvustab loetud laste-

raamatut, nimetab

tegelasi ja annab edasi

loetu sisu;

teab asesõna lühi-

vormide erandlikku

õigekirja

töötab tekstiga õpetaja

abiga eakohaste juhiste

alusel;

loeb õpitud teksti õigesti

oma kõne tempos;

esitab luuletuse peast;

kirjutab loole lõpu

pildiseeria järgi;

kasutab kirjutades õigeid

väikeste ja suurte

kirjatähtede tähekujusid

ja seoseid.

1 Õ lk 53, tv lk 21

h 2, tv lisa lk 53 h

1

tv lk 21

tv lk 71-79 (valikuliselt)


pala võrdlemine eelmise looga;

loo jutustamine uute tegelastega.

Lugemine: lugemispala ,,Jäneseema pirukas”.

Kirjutamine:

ma, sa, ta, me, te, nad õigekirja harjutamine;

kordamine kontrolltööks.

1 IT nr 3,

TL lk 9–10

tv lk 52

tv lk 71–79 (valikuliselt)


paaristöö: paarilisele oma loo tegelasest

jutustamine; paaristööst kokkuvõtte tegemine. Lugemine:

lugemispala ,,Kivimehike ja samblamehike”;

lünkteksti täitmine. Kirjutamine:

jutule lõpu kirjutamine pildiseeria järgi;

kordamine kontrolltööks.

Nõo Põhikool

2 Luuletus nr 15

CD l

Õ lk 54–55

IT nr 4, TL lk

11–12

Lisa: tv lk 53

h 2, tv lk 22


luuletuse kuulamine;

luuletuse ,,Punavalge seen” dramatiseering.

Lugemine:

luuletused: ,,Sügise värvid”, ,,Tammetõru”; ,,Punavalge

seen”;

riimuvate sõnade leidmine.

Kirjutamine: kontrolltöö;

lausete lõpetamine;

kirjatähtede meeldetuletamine: N, n.

1 tv lisa lk 54

Õ lk 56, tv lk 22

h 1, 2


loovjutu koostamine: kunstiõpetuse tunnis joonistatud

võluseenest.

Lugemine:

lugemispala ,,Puravik ja pilvik”. Kirjutamine:

suluta kaashääliku pikkus; lisa: võlumetsa seentele tegelaskõne mõtlemine;

võluseente kataloogis seentele nimede ja kirjelduse

kirjutamine.

7. õppenädal

LÕIMING

Keskkond ja jätku-

suutlik areng:

looduse ilu, säästev.

suhtumine loodusesse.

Loodusõpetus: sügis,

näidend

muinasjutt

luuletus

vanasõna

sama-

tähenduslik

sõna

1 tv lk 23 h 1

Õ lk 57

Õ lk 57–63

tv lk 23 h 2, 3


näidendi tegelaste iseloomustamine.

Lugemine: mõistused;

näidendi kavalehe analüüs;

näidend ,,Seene varjus”.

Kirjutamine:

suluta kaashääliku pikkus.

Õpilane:

iseloomustab näidendi

tegelasi töövihiku

tugisõnade abil;

loeb ühe näidendi

tegelase teksti ilmekalt

(mõtestatult);

jutustab muinasjuttu

pildiseeria toel;

Nõo Põhikool

muutused looduses,

sügisene ilm.

Varutund

1 KÜ nr 2 CD 1,

TL lk 6,7

Õ lk 64–65

Õ lk 63

tv lk 80 tv lk 55 h 3


muinasjutu ,,Seene varjus” kuulamine;

pildiseeria järgi muinasjutu jutustamine.

Lugemine:

muinasjuturaamatute tutvustus vabalugemiseks. Kirjutamine:

suluta kaashääliku pikkus;

näidendi tegelaste mõistatamine.


suluta kaashäälikuid;

leiab luuletusse

riimuvad sõnad;

leiab õpiku sõnastikust

lähedase tähendusega

sõnu;

annab edasi loetud

lugemispala, raamatu

sisu;

kasutab kirjutades

õigeid väikeste ja suurte


ja seoseid.

2 KÜ nr 16 CD 1

Õ lk 66–67

Õ lk 68

tv lk 24 h 2

tv lk 24


luuletuse ,,Vihmalaul” kuulamine; helidega vihmaluuletuse esitamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Sügiselugu”; palast samatähenduslike sõnade leidmine, õpiku

sõnastiku kasutamine.

Kirjutamine:

lausete täiendamine;

harjutav etteütlus;

kirjatähtede meeldetuletamine: L, l.

1 Õ lk 69

Õ lk 141

tv lk 50 tv lk 71–81


hääldusharjutus: ,,Jänes kapsas”;

väitlus sügisest kahe rühma vahel;

vanasõnade tähenduse seletamine. Lugemine:

lugemispala ,,Vana kastani lapsed”.

Kirjutamine:

kastanilooma valmistamisõpetus;

deformeeritud teksti taastamine.

1 Suuline keelekasutus:

vabalugemises loetud raamatu tutvustus.

VAHEAEG

Nõo Põhikool

8. õppenädal LÕIMING

Inimeseõpetus: mina,

minu erinevused ja

sarnasused teiste

inimestega. Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine:

erinevad ametid, kelleks

tahan saada, minu hobid

ja huvid.


inimeseõpetus: kodu,

perekond, tegevused

kodus, pahandused.

Kunstiõpetus: Pätu

joonistamine.

vastand-

sõna 2 tv lk 57 h 1

Õ lk 71

Õ lk 70


vastandsõnade leidmine;

tutvumismäng;

hääldusharjutus ,,Kasvamine”.

Lugemine:

loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Kaks last”. Kirjutamine:

ümberjutustus.

Õpilane:

teab ja leiab vastand-

tähendusega sõnu;

töötab tekstiga õpetaja

abiga eakohaste

juhiste alusel;

kirjeldab pala tegelast

loetu põhjal;

loeb õpitud teksti

õigest, oma kõne

tempos;

kuulab kaaslase

lugemist ja vastab

küsimustele;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid;



kirjutab loovtöö oma

joonistuse põhjal.

1 Õ lk 72–73

tv lk 25 h 2

tv lk 25


Lotte võrdlemine päris lastega;

loo jutustamine. Lugemine:

paarislugemine: lugemispala: ,,Leiutajateküla

Lotte”. Kirjutamine:

kirjatähtede meeldetuletamine: R r.

1 IT nr 5, TL lk

13-14

tv lk 25 h 1 Lisa: tv lk 81


loole alguse mõtlemine.

Lugemine:

lugemispala ,,Päkapikk Pikapäkk”. Kirjutamine:

kordamine: suluta kaashääliku pikkus.

1 Õ lk 74–75

Õ lk 144

tv lk 26


Pätu kirjeldamine lugemispala põhjal. Lugemine:

lugemispala ,,Kes või mis on Pätu?”

lisalugemine: ,,Mida vanaisa Pätust arvab”. Kirjutamine:

kordamine: suur algustäht lause alguses; kirjatähtede

meeldetuletamine: P, p.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 77, tv lk 57

h 2, 3


paaristöö: reporterimäng õpikus ja töövihikus

antud lausete põhjal. Lugemine:

raamatute tutvustus vabalugemiseks. Kirjutamine:

Pätust jutustamine ja kirjutamine oma joonistuse

põhjal.


Kultuuriline identiteet:

hingedepäev, isadepäev.


inimeseõpetus:

suhtlemine vanemate ja

vanavanematega.

Inimeseõpetus: pereliikmete tegevus ja

rollid, kodused tööd,

abivalmidus, kohuse ja

vastutustunne.

piltlik

väljend

kaashäälik

suluta

kaashäälik

sulghäälik

1 Õ lk 79

Õ lk 78

Õ lk 79,

tv lk 27

Lisa: tv lk 82 h

1–3


vestlemine hingedepäevast. Oma vanaisast

jutustamine

hääldusharjutus

Lugemine

lugemispala ,,Kuldsed käed” Kirjutamine

kordamine: k, p, t sõna alguses

kirjatähtede meeldetuletamine: K, k.

Õpilane:

väljendab rühmas

arusaadavalt oma

mõtteid;

kuulab kaaslase

ettelugemist;

moodustab küsimusi

pala põhjal;

annab edasi loetu sisu;

kasutab kõnes tervik-

lauseid;

kirjutab k, p, t oma-

sõnade algusesse ja k,

p, t s-i ja h kõrvale;

kirjutab

ümberjutustuse

küsimuste toel;

kasutab kirjutades




1 Õ lk 80–81

Õ lk 79, tv lk 28

h 1–3


rühmades pala jutustamine. Lugemine:

rühmatöö: deformeeritud tekst ,,Korvitäis õunu

vanaisa jaoks”. Kirjutamine

k, p, t s-i ja h kõrval

kirjatähtede meeldetuletamine: S, s.

2

Õ lk 145

tv lk 82 h 4


hääldusharjutus: luuletus ,,Õuna lõuna”.

Lugemine:

lugemispala ,,Tüliõunad”;

küsimuste moodustamine pala põhjal.

Kirjutamine:

k, p, t s-i ja h kõrval.

Nõo Põhikool

1 IT nr 6, TL lk

15–16


samatähendusega sõnad, töö õpiku sõnastikuga;

piltlike väljendite seletamine. Kirjutamine:

ümberjutustus.

1 Õ lk 82

Õ lk 82–83, 146


rollimäng;

pala jutustamine paaris.

Lugemine:

paaris lugemine: lugemispala ,,Minuga juhtub alati

midagi”.

10. õppenädal

LÕIMING


isadepäev.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: osalemine

rühmatöös, oma

arvamuse avaldamine.

Väärtused ja kõlblus:

heatahtlik ja pahatahtlik

nali.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng: helid meie

umber, meie ise

heliallikana, lärm,

kuulmise säästmine.

täishäälik

kaashäälik

kaashääliku-

ühend

kahekõne

1 Õ lk 84,

tv lk 29


rühmatöö: pildiseeria põhjal jutu väljamõtlemine.

Kirjutamine: jutu kirjutamine õpiku või töövihiku pildiseeria põhjal;

jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus.

Õpilane:

leiab tekstist iseseisvalt

vastuseid küsimustele;

kuulab kaaslase

jutustamist, annab edasi

kuuldu sisu;

loeb kahekõnet/

luuletust ilmekalt;

eristab täis- ja kaas-

häälikuid; kaas-

häälikuühendit;

kirjutab loovtöö

pildiseeria põhjal;

kirjutab etteütlemise

järgi õpitud keelendite

piires;

töötab õpetaja abiga

eakohaste juhiste alusel;


väikeste ja suurte

1 Luuletus nr 18

CD 1 Õ lk 84

Õ lk 85

tv lk 30


luuletuse ,,Mehepoja püha” kuulamine. Lugemine:

luuletus ,,Mehepoja püha”. Kirjutamine:

kordamine: täishäälikud, kaashäälikud;

kirjatähtede meeldetuletamine: G, g.

1 Õ lk 86

Õ lk 87, tv lk 83 h 1–3 Õ lk 86


paaristöö: Juku naljade dramatiseerimine. Lugemine:

kahekõned: ,,Juku ja ta isa”. Kirjutamine:

kaashäälikuühendiga tutvumine

lisa: klassi naljaraamatu koostamine.

Nõo Põhikool

Inimeseõpetus: poiste ja

tüdrukute huvid,

erinevused ja sarnasused.

2 KÜ: CD nr 3,

TL lk 8, 9 Luuletus: CD nr

17

Õ lk 88 Õ lk 89, lk 147

tv lk 31 tv lk 91


kuulamisülesanne 3 ,,Kui mul oleks …”;

luuletuse ,,Suur lärm” kuulamine.

Lugemine:

luuletused ,,Suur lärm”, ,,Ei või kuhugi ma

minna”, ,,Isik”;

loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Rosalindel

peas on mõtted”. Kirjutamine:

kaashäälikuühend;

harjutav etteütlus.


ja seoseid.

1 tv lk 58

Õ lk 148

tv lk 59

Õ lk 149 tv lk 32


poisid ja tüdrukud räägivad vastastikku, mida nad

lugesid.

Lugemine:

poistele: lugemisülesanne auto osadest;

lisalugemine: ,,Väike rüütel Rikardo”;

tüdrukutele: koogiretsept (deformeeritud tekst);

lisalugemine: ,,Kuninganna Anni lood”. Kirjutamine:

kirjatähtede meeldetuletamine: J, j.

11. õppenädal

LÕIMING

Teabekeskkond: infokanalid, televisoon,

teler kui silmaringi

avardaja.


lauakombed, omavahel

luuletus 1 Õ lk 91 Õ lk 91, tv lk

32 h 4, lk 62

Õ lk 90

Õ lk 150

tv lk 32 h 1–3


mängujuhendi ,,Rikkis televiisor” seletamine

kaaslasele.

Lugemine:

ETV kodulehe analüüs;

lühinäidend ,,Kell kaheksa õhtul”;

lisalugemine: ,,Televiisori unenägu”. Kirjutamine:

kordamine: kaashäälikuühend, suur algustäht lause

alguses.

Õpilane:

seletab kaaslasele

mängujuhendit;

loeb näidendis ühe

tegelase teksti/

lugemispala/luuletust,

intonatsioon väljendab

loetu sisu;

kirjeldab tegelasi pala

põhjal, toob välja

Nõo Põhikool

viisakas suhtlemine.

Tervis ja ohutus,

inimeseõpetus:

tervislik eluviis –

piisav uni, puhkus,

liikumine, sport.

1 Õ lk 92–93, tv

lk 33 h 1

tv lk 33 h 2–4

Lisa: tv lisa lk

83 h 4


loo tegelaste kirjeldamine. Lugemine:

lugemispala ,,Helesiniste juustega tüdruk tahab

Buratinot kasvatada” I osa. Kirjutamine:

kaashäälikuühend.

erinevusi õpetaja

suunavate küsimuste

toel;


häälikuid; suluta

kaashääliku pikkusi,

kaashäälikuühendit;

kirjutab õigesti sõnade

lõppu -ga (kellega?

millega?);

kirjutab loovjutu

pildiseeria või lünkteksti

põhjal;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 Õ lk 151

IT nr 7, TL lk

17-18


lisa: Loo põhjal näidendi väljamõtlemine. Lugemine:

lisalugemine: Lugemispala ,,Helesiniste juustega

tüdruk tahab Buratinot kasvatada” II osa. Kirjutamine:

kordamine: suluta kaashääliku pikkus, mitmus, kaashäälikuühend.

2 KÜ: CD nr 5,

TL lk 12, 13

Õ lk 94

Õ lk 94

Õ lk 152-153

tv lk 60 või 61


kuulamisülesanne 5: ,,Muinasjutt”. Lugemine:

loovlugemine kolmikutes: ,,Enne

magamajäämist”;

lisalugemine: ,,Laisk unepoiss”. Kirjutamine:

sõnade lõpu õigekiri: -ga (kellega? millega?);

jutu kirjutamine pildiseeria või lünkteksti põhjal.

1 Luuletus CD

nr 19

Õ lk 95

Õ lk 95, tv lk

34


luuletuse ,,Mis algab” kuulamine. Lugemine:

luuletus ,,Mis algab”. Kirjutamine

kaasaütleva käände lõpu õigekirjutus;

võõrtähtede kirjutama õppimine: Ž, ž.

Nõo Põhikool

12. õppenädal

LÕIMING

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: ühiselt

kadripäeva kava

väljamõtlemine.


kadripäeva kombed,

minu arvamus sellest

tähtpäevast ja suhtumine

sellesse.


julgus, argus, hirm,

hirmutamine, ühtsuses

peitub jõud.

Teabekeskkond: eri

liiki tekstid, teated,

reklaamid.

Muusika: laulumäng

,,Üks ilus laps on

Okasroos” (Õ lk 109).

vanasõna

mõistatus

muinasjutt

kahekõne

luuletus

silbitamine

poolitamine

1 Õ lk 96–97

Õ lk 96–97

tv lk 84


vestlus, kuidas valmistuda kadripäevaks. Lugemine:

kadripäeva eeskava. Kirjutamine

kaasaütleva käände lõpu õigekirjutus.

Õpilane:

vestleb oma

kogemustest;


võrdleb oma koostatud

juttu ja muinasjuttu,

toob välja erinevused

ja sarnasused õpetaja

juhendamisel;


pildiseeria toel;

tunneb ära kahekõne,

luuletuse, muinasjutu,

vanasõna, mõistatuse;

seletab töövihiku

joonise järgi

tööjuhendit;


lõppu -ga (kellega?

millega?) -ta (kelleta?

milleta?)

koostab jutu õpikus

antud lausete ja

tugisõnade abil

õpetaja juhendamisel;

kasutab kirjutades


1 Õ lk 98

Õ lk 99

tv lk 35 h 1

tv lk 35 h 2–4


jutu koostamine ,,Ma olen üksi”; hiiglase ja hiire kirjeldamine;

vanasõnade tähenduse seletamine.

Lugemine:

loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Muinasjutt

arast hiiglasest ja julgest hiirest”. Kirjutamine:

mõistatuste kirjutamine; ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus.

1 Õ lk 100–101

Õ lk 105

tv lk 36

Lisa: tv lk 85


muinasjutu väljamõtlemine õpiku illustratsioonide

põhjal;

õpetaja ettelugemise kuulamine: muinasjutt

,,Bremeni linna moosekandid”;

oma jutu ja muinasjutu võrdlemine;

muinasjutu jutustamine rühmades. Kirjutamine:

võõrtähtede kirjutama õppimine: X, x;

kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus.

Nõo Põhikool

2 IT nr 8, TL lk

19

Õ lk 105

Õ lk 107

tv lk 63 h 1

Õ lk 106, tv lk

37, lk 86 h 1


jutu koostamine tugisõnade abil;

töölehelt oma töö kaaslasele ettelugemine. Lugemine:

mõistatused;

tarbetekst: Anna ja Aadama teade;

eri liiki tekstide tundmine: kahekõne, luuletus,

muinasjutt, vanasõna, mõistatus. Kirjutamine:

sõnade silbitamine; poolitamine.



1 tv lk 38 h 3

Õ lk 108, tv

lisa lk 63 h 2

IT nr 8, TL lk

20


karnevalikostüümi kirjeldamine. Lugemine:

lugemispala ,,Karneval”. Kirjutamine:

karnevaliks nina valmistamise tööjuhendi selgitamine

kaaslasele.

13. õppenädal

LÕIMINGUD

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus:

mängujuhendi

selgitamine

kaaslasele,

mängus

osalemine.

Keskkond ja

jätkusuutlik areng:

looduse ilu, säästev

suhtumine loodusesse.

1 Õ lk 110

tv lk 38


mängu kirjeldamine paarides. Lugemine:

mängujuhendi lugemine, mängu edasiarendus. Kirjutamine:

poolitamine; võõrtähtede kirjutama õppimine: Q, q.

Õpilane:

selgitab kaaslasele

mängujuhendit;

vaatleb ja kirjeldab kaht

muinasjutupilti, leiab

erinevused ja

sarnasused;

koostab analoogiajutu

õpiku loo põhjal;

poolitab sõnu töövihiku

näidise järgi;

mõistab endamisi

lugedes loetu sisu;

loeb näidendis ühe

1 tv lk 64

Õ lk 111, 154

tv lk 64-65


piltide võrdlemine. Lugemine:

lugemispala ,,Võlumine”;

pala II osa põhjal analoogiajutu koostamine. Kirjutamine:

kirjutamisülesande valimine.

Nõo Põhikool

Loodusõpetus: talve

saabumine, muutused

looduses, ilm.

1 Luuletus CD

nr 20 Õ lk 113

Õ lk 112

tv lk 39


luuletuse ,,Lume ootamine” kuulamine;

jõulukalendri valmistamise seletamine.

Lugemine:

luuletus ,,Lume ootamine”. Kirjutamine:

sõnade poolitamine.

tegelase teksti/

lugemispala/luuletust,

intonatsioon väljendab

loetu sisu;

kirjeldab loo tegelasi

loetud pala ja

illustratsioonide põhjal;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

2 Õ lk 114–115

tv lk 66 h 1

tv lk 40


tegelaste kirjeldamine pala ja illustratsioonide

põhjal. Lugemine:

lugemispala ,,Timbu-Limbu õukond ja

lumemöldrid”. Kirjutamine:

sõnade poolitamine:

võõrtähtede kirjutama õppimine: C, c.

1 Õ lk 157–163

tv lk 66 h 2


näidendi lavastamine. Lugemine:

näidend ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid”. Kirjutamine:

deformeeritud lausete taastamine.

14. õppenädal

LÕIMING

Tervis ja ohutus,

inimeseõpetus: talvised

mängud, külmetamine,

riietumine talvel.

1 Õ lk 116

tv lk 67 h 1

tv lk 67 h 2

Õ lk 117

tv lk 41 h 1, lk

67 h 3


jutustamine piltkava järgi; kaaslase intervjueerimine;

arutlemine, mida peab tegema, et olla terve.

Lugemine;

lugemispala ,,Kukerpallitamine”. Kirjutamine:

kordamine: kaashäälikuühend, poolitamine.

Õpilane:

vestleb rühmas oma

kogemustest, väljendab

arusaadavalt oma

mõtteid;

võrdleb luuletust ja

lugemispala, toob välja

sarnasused;

kuulab kaaslase

Nõo Põhikool

Kultuuriline identiteet,

inimeseõpetus:

jõuludega seotud

traditsioonid peres,

koolis, kodukohas.

1 Õ lk 118–119

tv lk 41 h 2

tv lk 41 h 3


uurimisrühmades nohupikkude ja nohuvanade

kirjeldamine. Lugemine:

lugemispala ,,Nohuvanad ja nohupikud”. Kirjutamine:

deformeeritud teksti taastamine.

lugemist, esitab

küsimuse kuuldu kohta;

jutustab loetust

pildiseeria toel,

kasutab kõnes

terviklauseid;


näidise järgi;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1 Õ lk 121

Õ lk 120

tv lk 42 h 1

LL, Õ lk 156

Õ lk 121 tv lk 42 h 2, lk

87 h 4


lõikude pealkirjastamine, kava koostamine ja

jutustamine;

mängujuhendi seletamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Kõik ehitavad lumeonne”;

raamatute tutvustus vabalugemiseks. Kirjutamine:

poolitamine; võõrtähtede kirjutama õppimine: W, w.

2 Luuletus: CD

nr 21

Õ lk 122

Õ lk 122–123

tv lk 70

tv lk 43 h 1 tv lk 43 h 2, lk

87 h 5, 6


luuletuse ,,Päkapiku öötöö” kuulamine. Lugemine:

luuletus ,,Päkapiku öötöö”;

lugemispala ,,Päkapikupoeg”;

lugemispala ja luuletuse võrdlemine. Kirjutamine:

deformeeritud teksti taastamine;

sõnade poolitamine;

võõrtähtede kirjutama õppimine: Y, y.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 124–125

Õ lk 124–125

tv lk 44, tv lk 45

h 1


kommipuu hooldamise kirjeldamine. Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Olivia ja

kommpuu”;

küsimuste moodustamine. Kirjutamine:

kordamine.

15. õppenädal

LÕIMING

Teabekeskkond: veebilehed lastele, kus on

raamatute tutvustused.

Varutund

2 KÜ CD nr 6,

TL lk 14–15

Õ lk 126–127 IT nr 9, TL lk

21–22


kuulamisülesanne 6: ,,Piparkoogi-Peedu”. Lugemine:

lugemismõistatus. Kirjutamine:

kontrolltöö.

Õpilane:

kuulab ülesannet CD-lt

ja täidab kuuldu põhjal

ülesande;

vastab loetu ja kuuldu

põhjal küsimustele;

loeb lugemispala,

luuletust ilmekalt;

jutustab loetust pildi-

seeria toel;

täidab kontrolltöös

ülesandeid õpitud

keelendite ulatuses;

kirjutab loovjutu

töövihiku pildi või õpiku

pildiseeria järgi;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1 Õ lk 128

Õ lk 129 Õ lk 130–131

tv lk 45 h 2

tv lk 94–95


pildiseeria järgi jutustamine. Lugemine:

lugemispala ,,Hurraa, jõuluvaheaeg!”;

pilttekst ,,Jõululaupäeval”;

luuletus ,,Jõulukuul on kuused moes”. Kirjutamine:

pildi järgi jutu või jõuluraamatu kirjutamine.

1 Luuletus CD

nr 22

Õ lk 132–135

Õ lk 135 Õ lk 136–137


jõululuuletuste kuulamine; luuletuste ilmeka esituse harjutamine.

Lugemine:

jõululuuletused;

raamatute tutvustus vabalugemiseks; viktoriin.


vabalugemises loetud raamatu tutvustus.

Nõo Põhikool

16. õppenädal

LÕIMING Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: ühised

ettevõtmised, vanemate

abistamine, lindude

toitmine.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng,

loodusõpetus: loodus

minu ümber, muutused

looduses, kogemused

looduse ilust, looduses

liikumisest ja

tegutsemisest.


abivalmidus, käitumine ja

selle tagajärg.

Tervis ja ohutus,

inimeseõpetus:

riietumine

talvel,

külmetamisest

hoidumine.

muinasjutt

jutustav

lause

küsilause

hüüdlause

sama-

tähenduslik

sõna

1 Luuletus CD 1

nr 23

Õ lk 7, tv lk 60

Õ lk 6

Õ lk 166

tv lk 3

tv lk 4


häälestuseks luuletuse ,,Lõpeb kooli talveuni”

kuulamine;

jutustamine oma vaheajast, võrdlemine looga ,,Talvised

külalised”.

Lugemine:

õpiku II osaga tutvumine;

lugemispala ,,Talvised külalised”.

Kirjutamine:

töövihikuga tutvumine;

kordamine: suur algustäht lause alguses ja punkt lause

lõpus.

Õpilane:

leiab õpikust sisukorra,

sõnastiku ja lisalugemise

osa;

leiab õpiku sõnastikust

samatähenduslikke sõnu

mõistab häälega lugedes

loetu sisu;

iseloomustab muinasjutu

tegelasi õpetaja

juhendamisel;


pildiseeria toel;

alustab lauset suure

algustähega ja lõpetab

punktiga;

kujundab vihikut,


tööd vihikulehele,

kirjutab tööle kuupäeva.

2 Õ lk 8–9

KÜ nr 7 CD 1,

TL lk 16-17

tv lk 5 h 3

tv lk 61 h 2


õpiku pildiseeria järgi muinasjutu sisu ennustamine

enne kuulamisülesannet;

kuulamisülesanne 7: muinasjutt ,,Kaksteist kuud”;

muinasjutu ,,Kaksteist kuud” jutustamine pildiseeria

järgi.

Kirjutamine:

kuude nimetuste õigekiri, harjutus vihikusse;

vihiku kujundusliku külje analüüs;

lisa: aastaajaga sobivate piltide kokkupanemine.

1 Õ lk 11–13

Õ lk 14–15

Õ lk 11–13

Õ lk 10

tv lk 5 h 4, 5


õpetaja ettelugemise kuulamine: muinasjutt ,,Lumeeit”;

rühmades muinasjutu jutustamine pildiseeria järgi.

Lugemine:

muinasjutt: ,,Lumeeit” (edasijõudnutele).

Kirjutamine:

tutvumine jutustava, küsi- ja hüüdlausega;

jutustav lause.

Nõo Põhikool

1 tv lk 6 h 1, 3

Õ lk 16–17

tv lk 7 h 6, 7


paaristöö: töövihiku pildiseeria põhjal lühinäidendi

väljamõtlemine.

Lugemine:

segiaetud muinasjutud: ,,Kaks külma”, ,,Rebane

varastab taadi kalad”.

Kirjutamine:

hüüdlause.

1 tv lk 7 h 8

Õ lk 18–19

tv lk 7 h 5

Õ lk 19

tv lk 7 h 6, 7

Lugemine:

lühinäidend ,,Jääst maja ja kivist maja”

ilmekate lugejate mäng.


näidendi tegelaste iseloomustamine;

samatähenduslike sõnade leidmine, õpiku sõnastiku

kasutamine. Kirjutamine:

hüüdlause.

17. õppenädal

LÕIMING

Teabekeskkond: laste

teatmeteosed.


üksteisest hoolimine,

abistamine.

Tervis ja ohutus,

inimeseõpetus: talvine

ilm, riietumine vastavalt

ilmale.

luuletus

küsilause

jutt

lõik

kava

piltskeem

piltajatelg

vastandsõna

1 Luuletus CD 1

nr 24

Õ lk 21

Õ lk 20

tv lk 8


luuletuse ,, Tere, valged liblikad” kuulamine.

Lugemine:

teabetekst ,,Kes magab talveund?”;

küsimustele vastamine õpiku teksti põhjal;

laste teatmeteoste tutvustus.

Kirjutamine:

küsilause;

luuletusest ,,Tere, valged liblikad” küsimuste leidmine.

Õpilane:

mõistab endamisi

lugedes loetu sisu;

moodustab küsimusi ja

vastab küsimustele

loetud pala põhjal;

koostab õpetaja abil

kava ja joonistab lihtsa

piltskeemi;

jutustab loetust õpiku

kava, skeemi ja pilt-

ajatelje toel;


tähendusega sõnu;

kirjutab loovtöö pildi

põhjal;

1

tv lk 62–63

Lugemine:

lugemispala ,,Värviline lumi”.


palaga ,,Värviline lumi” sarnase jutu väljamõtlemine.

Kirjutamine:

kordamine: jutustav lause, hüüd- ja küsilause.

Nõo Põhikool

Loodusõpetus: ilmasikunähtused,

ilmavaatlused,

termomeetri näitude

lugemine ja võrdlemine.

2 Õ lk 23

Õ lk 22–23

tv lk 9 h 6, 7


muinasjutu lõikudele pealkirjade mõtlemine, kava

koostamine;

pala jutustamine kava ja piltskeemi järgi.

Lugemine:

muinasjutt ,,Jänku ja naeris”.

Kirjutamine:

töövihiku pildi järgi muinasjutu kirjutamine.

tunneb ära jutustava,

küsi- ja hüüdlause ning

lõpetab lause punkti või

küsimärgiga;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1 tv lk 9 h 8, 9

Õ lk 24–25, 167

tv lk 9 h 8

IT nr 10, TL lk

23–24

Lugemine:

lugemispala ,,Väike maja puuvõras”.


paaristöö: loetud pala põhjal küsimuste moodustamine

ja esitamine kaaslasele, küsimustele vastamine;

pala jutustamine õpiku piltajatelje järgi. Kirjutamine:

kordamine: jutustav, küsi- ja hüüdlause.

1 Õ lk 27

Õ lk 26-27

tv lk 10

tv lk 61 h 3


mäng ,,Ilmateadustaja konkurss”: mängujuhendi

seletamine kaaslasele;

ilma kirjeldamine õpikus antud vastandsõnade põhjal.

Lugemine:

lugemispala ,,Radiaator”;

luuletus ,,-20°”.

Kirjutamine:

vastandsõnad;

lisa: küsimustele vastamine termomeetri näitude põhjal.

18. õppenädal

LÕIMING


mäng, mängureeglid,

nendest kinnipidamine,

aus mäng.

luuletus

mõistatus

tegusõna

täishäälik

kaashäälik

suluta

kaashäälik

1 Luuletused CD

1 nr 25, 26

Õ lk 29

Õ lk 28

tv lk 64


luuletuste võrdlemine;

pildi vaatlemine ja jutu koostamine.

Lugemine:

luuletused ,,Sulapoiste lumemees”, ,,Uued suusad”.

Kirjutamine:

deformeeritud teksti taastamine pildiseeria põhjal.

Õpilane:

võrdleb loetud luuletusi,

märkab erinevusi ja

sarnasusi õpetaja


toel;

loeb luuletust või

Nõo Põhikool

Tervis ja ohutus: talvine

koolitee, ohud ja neist

hoidumine.

Väärtused ja kõlblus: minu tegevused, neist

vanematele teatamine.

sulghäälik

sulghääliku

pikkus

1 Õ lk 30

Õ lk 31

Õ lk 30

Õ lk 31

tv lk 11


ühistööna lumesõja reeglite koostamine;

arutlemine õpiku pildiseeria põhjal.

Lugemine:

lugemispala ,,Lumesõda”.

Kirjutamine:

tegusõna, ainsuse ja mitmuse teise pöörde lõpu

õigekiri: -d (mida teed?), -te (mida teete?).

lugemispala ilmekalt

(mõtestatult);

kuulab õpetaja/ kaaslase

ettelugemist ja annab

lühidalt edasi loetu sisu

õpetaja suunavate

küsimuste toel

tunneb ära jutu,

luuletuse, mõistatuse

tutvustab üht loetud

raamatut ja annab edasi

loetu sisu mõne huvitava

, enam meeldinud

episoodi järgi;


lõppu -d (mida teed?), -

te (mida teete?);

kirjeldab lapsi õpiku

illustratsioonide toel,


sarnasusi;

seletab kaaslasele

mängujuhendit.

2 Õ lk 33, 35

Õ lk 32–35, tv

lk 12 h 2

tv lk 12 h 1, tv

lisa lk 76


õpetaja ettelugemise kuulamine: lugemispala ,,Tiigil” I

– IV osa;

pala ,,Tiigil” kokkuvõtlik jutustamine õpiku näidiste

põhjal.

Lugemine:

lugemispala ,,Tiigil”.

Kirjutamine:

tegusõna.

1 Õ lk 36

Õ lk 36

IT nr 11, TL lk

25–26


mõistatamine. Lugemine:

raamatute tutvustus vabalugemiseks.

Kirjutamine:

tegusõna.

1 Õ lk 38–39

Õ lk 38–39, tv

lk 14 h 1, 2

Õ lk 37, tv lk 13


laste kirjeldamine õpiku illustratsioonide põhjal;

lisa: vana aja mäng ,,Tädi tuli Tallinnast”:

mängujuhendi seletamine kaaslasele.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Vana aja lastest”.

Kirjutamine:

kordamine: täis- ja kaashäälikud (sulusta kaashäälikud,

sulghäälikud), sulghääliku pikkus.

Nõo Põhikool

19. õppenädal

LÕIMING

Tehnoloogia ja

innovatsioon: arvuti kui

silmaringi avardaja,

arvutimängud, aja

jagamine õppimise,

mängude ja õuetegevuste

vahel.


vestlemine, lobisemine,

jutukus, sõnamängud.

piltlikud

väljendid 1 Õ lk 41

tv lk 14 h 3, 4


rühmades lühinäidendi ,,Nuppudega vanemad”

dramatiseering.

Lugemine:

lühinäidend ,,Nuppudega vanemad”.

Kirjutamine:

sulghääliku pikkus;


Õpilane:

kuulab kaaslase ette-

lugemist ja vastab

kuuldu põhjal

küsimustele;

loeb lugemispala/ ühe

näidendi tegelase teksti/

luuletust ilmekalt,

enamasti väljendab

intonatsioon loetava

sisu;

leiab luuletusest

riimuvad sõnad;

leiab sõnu, mis vastavad

küsimusele missugune?


häälikuid (suluta

kaashäälikuid ja sulg-

häälikuid), sulghääliku

pikkusi;

kirjutab ümberjutustuse

küsimuste toel;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1

Õ lk 42–43

tv lk 15


rühmatöö: soovituste koostamine arvutihaigele lapsele.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Arvutihaigus”. Kirjutamine:

sulghääliku pikkus.

1 Luuletus CD 1

nr 27

Õ lk 45, lisa: IT

nr 12, TL lk 27–

28 h 1

Õ lk 44

tv lk 78 h 1, 98


luuletuse ,,Ninatark” kuulamine;

piltlike väljendite tähenduse seletamine.

Lugemine:

luuletused ,,Ninatark”, ,,Võrukaelad”;


Kirjutamine:

kordamine: sulghääliku pikkus. Harjutav etteütlus.

1 tv lk 16 h 2

Õ lk 45, 165

tv lk 16, 77


kaaslase intervjueerimine, tabeli täitmine. Lugemine:

luuletusse ,,Triksis-traksis” sobivate sõnade leidmine. Kirjutamine:

sõnad, mis vastavad küsimusele missugune?.

2 Õ lk 46–47 Suuline keelekasutus:

lobiseja iseloomustamine loetud pala põhjal.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Lobiseja”;

tähelepaneliku lugeja test. Kirjutamine:

ümberjutustus.

Nõo Põhikool

20. õppenädal

LÕIMING

Teabekeskkond:

raamatud, e-raamatud,

raamatute tutvustused

lasteajakirjades ja veebis,

minu tegevus internetis,

muuseumid, mänguasja-

muuseumi tutvustus

veebis.


minu hobid, kogumine,

inimeste erinevused ja

sarnasused.

1

Tunde

Õ lk 48

Õ lk 49; lisa: IT

nr 12, TL lk 27–

28 h 2

tv lk 17 h 4, 5 tv

lk 17 h 6

lisa: tv lk 67


pildiseeria ,,Huvitav raamat” järgi dramatiseering

rühmades pantomiimis ja sõnadega.

Lugemine:

raamatu sisukorra analüüs.

Kirjutamine:

jutu täiendamine sobivate sõnadega;

kordamine: sulghääliku pikkus, lauselõpumärk.

Õpilane:

leiab vajaliku info

raamatu sisukorrast;


sõnu, sõnastiku abiga

samatähenduslikke

sõnu;

kuulab kaaslase

ettelugemist ja vastab

kuuldu põhjal

küsimustele;

kirjutab lause lõppu

punkti, küsimärgi või

hüüumärgi;

loeb õpitud lugemis-

pala suhteliselt õigesti,

ladusalt;

parandab ise oma

lugemisvigu;

kirjutab k, p, t s-i ja h

kõrvale;

kirjeldab loo peategelast

kuulamisülesande ja

loetud pala põhjal;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1 tv lk 18 h 4

Õ lk 51

tv lk 100

Õ lk 50,

tv lk 18 h 1–3

tv lk 78 h 2, 3


samatähenduslikud sõnad, töö sõnastikuga;

lisa: lemmikraamatute näituse korraldamine, oma

raamatu tutvustamine.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Anna mure”.

Kirjutamine:

kordamine: sulghääliku pikkus;

harjutus vihikusse: ühtlase kirjarea ja -kallaku

harjutamine.

1 Õ lk 53

Õ lk 52–53,

tv lk 19 h 5

tv lk 19 h 6, 7


oma kogu tutvustamine õpetaja juhiste järgi.

Lugemine:

lugemispala ,,Kuidas onu Ööbik kõike kogub”.

Kirjutamine:

k, p, t s-i ja h kõrval.

2 KÜ nr 4 CD 1,

TL lk 10–11

Õ lk 168–169

tv lk 19 h 8


kuulamisülesanne ,,Kuidas onu Ööbik puu otsa ronib”;

onu Ööbiku kirjeldamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Kuidas onu Ööbik vannis käib”;

E. Niidu raamatute tutvustus.

Kirjutamine:

kordamine: vastandsõna.

Nõo Põhikool

1

Õ lk 54–55

Õ lk 55


paaristöö: muuseumi giidi mängimine õpiku juhiste

järgi.

Lugemine:

mänguasjamuuseumi plaani lugemine.

Kirjutamine:

kirja kiirendamise harjutused.

21. õppenädal

LÕIMING


inimeseõpetus:

omavaheline läbisaamine,

riid, sõprus, üksteisest

hoolimine, üksteise

abistamine;

oma asjade korrashoid,

säästlik tarbimine, asjade

väärtus ja hind.


inimeseõpetus: vastlapäeva tavad ja

kombed vanasti ja

tänapäeval.

riimuvad

sõnad 1 Õ lk 57

tv lk 20 h 1, 2

Õ lk 56

tv lk 78 h 4

tv lk 98


rühmatöö: lühinäidendi väljamõtlemine õpiku juhendi

järgi;

vanasõna tähenduse seletamine. Lugemine:

lugemispala ,,Sõbrapäeva kaardid”. Kirjutamine:

kordamine: sulghääliku pikkus, k, p, t s-i ja h kõrval,


Õpilane:



näidendi tegelase teksti/

luuletust ilmekalt,

enamasti väljendab

intonatsioon loetava

sisu;

leiab luuletusse sobivad

riimuvad sõnad;


kirja, paigutab selle

joonelisele paberile

näidise järgi;


lõppu -d (mitmus);

jutustab ja kirjutab

loovjutu oma loo tehtud

pildi põhjal.

1 tv lk 20 h 3

Õ lk 58–59

tv lisa lk 68


paaristöö: sõbra intervjueerimine;

intervjuu põhjal sõbrast kaaslase iseloomustamine. Lugemine:

näidend ,,Tere-tere haigus”. Kirjutamine:

kirja kirjutamine;

käekirja analüüs (tähtede proportsioon).

2

Luuletus CD 1

nr 28

Õ lk 66

tv lk 69 h 2


luuletuse ,,Vahva vastlapäev” kuulamine;

vastlapäeva kommetest jutustamine. Lugemine:

luuletus ,,Vahva vastlapäev”;


Kirjutamine:

aadressi kirjutamine ümbrikule;

tekstinumbrite kirjutamine.

Nõo Põhikool

1 KÜ nr 8 CD 1,

TL lk 18–19

Õ lk 60–61

tv lk 21


kuulamisülesanne 8: ,,Pliiats ja joonlaud”.

Lugemine:

lugemispala ,,Riiakas riiul”.

Kirjutamine:

mitmuse nimetava lõpu õigekiri.

1 Õ lk 62–63 Suuline keelekasutus, kirjutamine:

õpikust laste tööde analüüs;

loovjutu koostamine õpiku juhendi järgi;

rühmas oma jutu jutustamine;

kaaslasele nõu andmine, mida jutule lisada;

loovjutu kirjutamine.

22. õppenädal

LÕIMINGUD


Eesti – minu kodumaa,

rahvussümboolika, eesti

keel, eesti rahvatantsud,

rahvalaulud, kombed ja

tavad, eri rahvused

Eestis.

Väärtused ja kõlblus: lemmikloomade

eest hoolitsemine.

1 Õ lk 64–65

Õ lk 64–65,

tv lk 22


oma kodukohast jutustamine.

Lugemine:

teabetekst ,,Sünnimaa Eesti”.

Kirjutamine:

suur algustäht kohanimedes.

Õpilane:

täidab kuulamis-

ülesande kuuldud jutu

põhjal;

kuulab kaaslase


kuuldu põhjal

küsimustele;



ladusalt;

parandab ise oma

lugemisvigu;

koostab jutu pildiseeria

põhjal, mõtleb loole

pealkirja ja lõpu;

seletab kaaslasele

mängu- ja tööjuhendit;

kasutab suurt algus-

1 KÜ nr 9 CD 1,

TL lk 20–21

Õ lk 67

tv lk 23 h 6

tv lk 23 h 5


kuulamisülesanne: ,,Kui lund sajab”;

pildiseeria ,,Pontu ja Priidu” järgi jutustamine;

loole pealkirja ja lõpu mõtlemine.

Kirjutamine:

jutu täiendamine sobivate sõnadega.

1 Õ lk 68

Õ lk 69

Õ lk 69

Õ lk 68,

tv lk 23 h 7, 8


koerte kirjeldamine õpiku illustratsioonide põhjal;

lisa: mäng, mängujuhendi seletamine kaaslasele.

Lugemine:

tööjuhend ,,Sokikoera valmistamine”.

Kirjutamine:

suur algustäht loomade nimedes.

Nõo Põhikool

Varutund

2 Õ lk 70

Õ lk 71 Lisa: IT

nr 13, TL lk 29–

30

tv lk 70


väitlus ,,emade-isade” ja laste vahel: üks rühm on

koera võtmise vastu, teine poolt.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Vesta-Linne ja Nuusu” I

osa;

teabetekst ,,Koeratõud”;

tabeli lugemine: info leidmine koeratõugude kohta.

Kirjutamine:

suur algustäht looma ja inimeste nimedes.

tähte inimeste, loomade

nimedes ja tuntumates

kohanimedes;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1

23. õppenädal

LÕIMINGUD


lemmikloomade eest

hoolitsemine.

Muusika: laulud

loomadest.

1 Õ lk 73

Õ lk 72–73

tv lk 24 h 3, 4


koerapidaja meelespea koostamine;

hääldusharjutused.

Lugemine:

lugemispala ,,Vesta-Linne ja Nuusu” II osa.

Kirjutamine:

suur algustäht nimedes.

Õpilane:

mõistab endamisi

lugemisel loetu sisu;


vastuseid konkreetsetele

küsimustele;

kirjeldab koeri oma

elukogemuste, nähtu,

kuuldu ja loetu põhjal;


kasutab suurt algustähte

loomade ja inimeste

nimedes;

jutustab ja kirjutab jutu

küsimuste toel;

eristab sõnu, mis

vastavad küsimusele

kes?, mis?.

1

Õ lk 74–75


pala osade pealkirjastamine (kava koostamine);

pala jutustamine rühmades.

Lugemine:

lugemispala ,,Vesta-Linne ja Nuusu” III ja IV osa.

Kirjutamine:

ühtlase kirjarea ja -kallaku harjutamine.

1 tv lk 24 h 1, 2

tv lk 71

tv lk 24 h 1, 2


jutu koostamine küsimuste toel;

jutustamine paaris.

Lugemine:

teabetekst ,,Merisiga”.

Kirjutamine:

jutukese kirjutamine küsimuste toel.

Nõo Põhikool

1 Luuletused CD

1 nr 29–30

Õ lk 76

tv lk 25 h 5

tv lk 80 h 1-3


luuletuste ,,Tuks” ja ,,Väike hurt” kuulamine;

koerakasvatajate telesaate mängimine: Tuksi ja hurda

kirjeldamine, väikeste laste ja koerte võrdlemine.

Lugemine:

luuletused ,,Tuks”, ,, Väike hurt”.

Kirjutamine:

sõnad, mis vastavad küsimustele kes? mis?.

2 Õ lk 77

Õ lk 79

Õ lk 78–79, tv

lk 26 h 1

tv lk 26 h 2

tv lisa lk 72


õpetaja ettelugemise kuulamine: ,,Šoti terjer”;

rühmatöö: pala põhjal küsimuste moodustamine ja

esitamine teistele rühmadele.

Lugemine:

lugemispala ,,Koeralaps Berta seiklused”.

Kirjutamine:

kordamine: sõnade poolitamine;

loole lõpu kirjutamine.

24. õppenädal

LÕIMING


omavaheline läbisaamine,

argus, hirm, hirmust

ülesaamine.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng: loomalood,

lemmikloomade eest

hoolitsemine

1 Õ lk 80-81,

Õ lk 170–171

tv lk 27 h 3, 4

tv lk 27 h 5, 6

Lisa: tv lk 81


kasside kirjeldamine märksõnaskeemi põhjal;

pala jutustamine. Lugemine:

lugemispala ,,Amaalia-tädi kassid”. Kirjutamine:

liitsõnade poolitamine.

Õpilane:

iseloomustab tegelasi

loetu põhjal;



näidendi tegelase teksti

ilmekalt, enamasti

väljendab intonatsioon

loetava sisu;

tutvustab oma loetud



loetu sisu mõne huvitava

episoodi järgi;

võrdleb muinasjuttu ja

rahvalaulu õpetaja

1

Õ lk 82–83

Õ lk 82,

tv lk 28


tegelaste iseloomustamine.

Lugemine:

loovlugemine: ,,Hiir, kass ja kõrvits”;

lugemispala ,,Hiir, kass ja kõrvits”.

Kirjutamine:

sõnade lõpu õigekiri -sse (kellesse? millesse?).

Nõo Põhikool

1 Õ lk 84–85

tv lk 29 h 6, 7

tv lk 29 h 4, 5,

8


muinasjutu ,,Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja

teistest” ja rahvalaulu ,,Mina leidsin õlekõrre”

võrdlemine.

Lugemine:

näidend ,,Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja teistest”;

rahvalaul ,,Mina leidsin õlekõrre”.

Kirjutamine:

kordamine: sõnade lõpu õigekiri -sse (kellesse?

millesse?), -ga, (kellega? millega?) -ta (kelleta?

milleta?).

juhendamisel, märkab

erinevusi ja sarnasusi;


näidise järgi;


lõppu -sse, -ga,-ta;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1 KÜ nr 10 CD

1, TL lk 22–23

Õ lk 86-87

tv lk 69 h 3, 4

tv lk 79 h 7, 8


kuulamisülesanne 10: ,,Ilus pisike hiir”.

Lugemine:

loovlugemine. Sõnamänguline tekst ,,Hea küsimus”;

mõistatusi loomadest.

Kirjutamine:

kordamine kontrolltööks: suur algustäht nimedes,

sulghääliku pikkus.

2 Õ lk 90

Õ lk 88

Õ lk 89

tv lk 30

IT nr 14, TL lk

31-32


hääldusharjutus: ,,Taksikaksikud”.

Lugemine:

lugemispala ,,Jänesepoeg tahab kõike teada”;

loovlugemine: Sõnamänguline tekst ,,Jutt röövel

Ruudist”;

raamatute tutvustamine vabalugemiseks.

Kirjutamine:

kontrolltöö.

Nõo Põhikool

25. õppenädal

LÕIMING

Teabekeskkond: endale

sobiva raamatu valimine.

Varutund

2 Luuletus CD 1

nr 31

Õ lk 92, tv lk

31 h 7

Õ lk 93

Õ lk 91, tv lk

31 h 5, 6

tv lk 82 h 1, 2


luuletuse ,,Koera elu” kuulamine;

analoogse jutu jutustamine;

pala ja luuletuste koerte võrdlemine.

Lugemine:

lugemispala ,,Koer ja kaks väga lõbusat jänest”;

luuletus ,,Koera elu” .

Kirjutamine:

i ja j õigekiri;

kirjutamine abijooneta joonestikule: J, j.

Õpilane:

kuulab õpetaja

ettelugemist, toimib

vastavalt kuuldule;

kirjeldab tsirkust plaani

järgi



ladusalt;

parandab ise oma

lugemisvigu;

loeb luuletust ilmekalt;

jutustab pala kava järgi;

teab, kuidas kirjas

märgitakse i ja j-i;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

1

Õ lk 94

Õ lk 95


tsirkuse plaani põhjal tsirkuse kirjeldamine.

Lugemine:

sõnamänguline tekst ,,Tsirkusemäng”.

Kirjutamine:

i ja j õigekiri: tv lk 32; lisa: tv lk 82 h 3, 4;

kirjutamise tehnika viimistlemine (I, I) tv lk 32.

1 Õ lk 96–98, lk

172

tv lk 33 h 4

Õ lk 99, tv lisa

lk 73, 74


õpetaja ettelugemise kuulamine: lugemispala ,,Ja nüüd

see algab” I–IV osa;

pala osade pealkirjastamine;

rühmas pala jutustamine;

paaristöö: triki kirjeldamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Ja nüüd see algab”.

1

Õ lk 173

tv lk 33 h 3,

tv lk 95 h 5

Lugemine:

Aino Perviku raamatute tutvustus. Kirjutamine:

i ja j õigekiri.

1

Nõo Põhikool

26. õppenädal

LÕIMING


inimeseõpetus:

lihavõtetega seotud tavad

ja kombed. Väärtused ja kõlblus,

inimeseõpetus: võõras

ümbrus, eksimine, abi

saamise võimalused,

tegutsemine hätta

sattumise korral.

1 Õ lk 101

Õ lk 100, tv lk

34 h 1

tv lk 34


rühmatöö: muinasjuttude mõistatamise mäng.

Lugemine:

piltteksti ,,Muinassupp” lugemine ja teksti peidetud

muinasjuttude mõistatamine.

Kirjutamine:

kirjutamise tehnika viimistlemine: L, l;

20-joonega vihiku kasutusele võtmine.

Õpilane:

jätab meelde kuuldu ja

loetu sisu, toimib saadud

sõnumi kohaselt;

mõtleb jutule alguse ja

lõpu;

kirjutab lühiteate õpetaja

juhendamisel;


toel;

lõpetab lause õige

lauselõpumärgiga;

teab, missugused

sidesõnad nõuavad

koma;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 KÜ nr 11 CD

1, TL nr 24–25

Õ lk 116–117,

tv lk 40 h 1


kuulamisülesanne 11: ,,Lihavõttepesa”.

Lugemine:

deformeeritud tekst ,,Pühadejänku”;

tööjuhend lihavõttekaunistuse tegemiseks.

2 Õ lk 102–103,

tv lk 34 h 2

tv lk 84, 85 h 2

tv lk 34 h 2


rühmatöö: Muinasjutu ,,Pilleke paksus metsas”

dramatiseering.

Lugemine:

muinasjutt ,,Pilleke paksus metsas”.

Kirjutamine:

kordamine: lauselõpumärgid;

teate kirjutamine Pillekese kadumisest.

1 Lisa: IT nr 15,

TL lk 33-34 Suuline keelekasutus:

paaristöö: Jutule alguse ja lõpu mõtlemine;

paaristööst kokkuvõtte tegemine töölehe juhiste järgi.

Lugemine:

tööjuhendi lugemine ja toimimine vastavalt sellele.

Kirjutamine:

lünkteksti sobivate sõnade kirjutamine.

1 Õ lk 105

Õ lk 104–105,

tv lk 35,

tv lk 85 h 3


pildiseeria järgi jutu koostamine.

Kirjutamine:

koma lauses;

kirjutamise tehnika viimistlemine: U, u.

Nõo Põhikool

27. õppenädal

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus: hea nali, halb nali,

millega võib nalja teha,

millega mitte.

Keskkond ja

jätkusuutlik areng,

loodusõpetus: loodus

minu ümber: erinevad

aastaajad, kevad,

kevadega seotud

muutused looduses,

kogemused looduse ilust

ja looduses liikumisest,

tegutsemisest, matkad

looduses, looduse

hoidmine.

Tervis ja ohutus: matkamine, liikumine,

tervislikud eluviisid.

2 Õ lk 106

tv lk 91

tv lk 36


oma aprillinalja jutustamine;

kaaslase ettelugemise kuulamine.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Me läheme kooli ja

teeme õpetajaga nalja”;

küsimuste esitamine ja küsimustele vastamine. Kirjutamine:

kordamine: kaashäälikuühend, harjutav etteütlus;

kirjutamise tehnika viimistlemine: A, a.

Õpilane:

kuulab kaaslase


kuuldu põhjal

küsimustele;

mõistab endamisi

lugedes loetu sisu;

loeb luuletust/

lugemispala ilmekalt;


kava järgi;

leiab luuletusest

riimuvad sõnad;

kirjeldab töövihiku

plaani järgi üht paika

matkal;


täishäälikuid;



ulatuses;

teab, missugused

sidesõnad nõuavad

koma;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 Luuletus CD 1

nr 32

Õ lk 109

Õ lk 109

Õ lk 108

tv lk 36 h 1, 2

tv lk 37


luuletuse ,,Aga nüüd hoidke alt” kuulamine;

hääldusharjutus.

Lugemine:

luuletus ,,Aga nüüd hoidke alt”;

luuleraamatute tutvustus;


Kirjutamine:

kirjutamise tehnika süvendamine: V, v.

1 Luuletused

CD 1 nr 33, 34

Õ lk 110–111,

tv lk 37 h 3, 4

tv lk 86


kevadluuletuste võrdlus.

Lugemine:

kevadluuletused: ,,Valgus”, ,,Kevade värvid”, ,,Küll ta

tuleb”, ,,Lumikelluke ja külmataat”;

luuletuses ,,Valgus” luuleridade värvimine töövihikus.

Kirjutamine:

kordamine: täishääliku pikkus.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 113, tv lk

38 h 1, 2

Õ lk 112-113

tv lk 38 h 3

tv lk 87

(valikuliselt)


rühmatöö: matkamarsruudi kirjeldamine õpiku

tööjuhiste ja töövihiku plaani põhjal. Lugemine:

lugemispala ,,Kevade märgid”.

Kirjutamine:

kordamine: koma lauses, täishääliku pikkus.

1

Õ lk 114, tv lk

39 h 4–6

Õ lk 114

tv lk 39 h 5


muinasjutu sisu ennustamine ja pärast lugemist

jutustamine õpiku kava järgi.

Lugemine:

muinasjutt ,,Lehmalüpsja lind”.

Kirjutamine:

kordamine: koma lauses;

kirjutamise tehnika süvendamine: F, f.

28. õppenädal

LÕIMING

Keskkond ja jätku-

suutlik areng:

loodus minu

ümber: linnud

kevadel.


inimeseõpetus: minu

1 Õ lk 115

IT nr 16, TL lk

35–36

Õ lk 115

tv lk 87

(valikuliselt)


mõistatamine;

paaristöö: jutule alguse ja lõpu mõtlemine;

paaristööst kokkuvõtte tegemine töölehe juhiste järgi.

Lugemine:

töölehel oleva tööjuhendi lugemine ja toimimine

vastavalt sellele;

hääldusharjutused: ,,Pääsuke”, ,,Varblane”, ,,Vint”. Kirjutamine:

kordamine: täishääliku pikkus.

Õpilane:

mõtleb jutule alguse ja

lõpu;

loeb tähelepanelikult

tööjuhendit ja toimib

vastavalt sellele;

annab edasi loetu sisu

kavapunktide ja

küsimuste toel;

kirjeldab Pipi sünni-

päeva ja võrdleb seda

Nõo Põhikool

oma, tema oma, oma

asjade hoidmine;

kaotamine, unustamine,

asjade väärtus teiste

asjade seas;

kinkimine, ise kingi

valmistamine, kingi

väärtus.

Muusika: sünni-

päevalaulud ja

laulumängud.

1 Õ lk 118–119

tv lk 88

tv lk 40


pala jutustamine mina vormis.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Mõistatamise mäng”

valiklugemine.

Kirjutamine:

kordamine: täishäälikuühend;

kirjutamise tehnika süvendamine: R, r.

tänapäeva lapse

sünnipäevaga õpetaja


toel;


täishäälikuid;


kutse ja õnnitluse,

paigutab teksti näidise

järgi kaardile;

koostab jutu õpiku

pildiseeria järgi;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 tv lk 41 h 4

järgi

Õ lk 120–121

tv lk 41

tv lk 41 h 2


vestlus sünnipäeva ettevalmistamisest õpiku küsimuse

põhjal.

Lugemine:

pausidega lugemine: lugemispala ,,Taavi sünnipäev”;

palas antud küsimuste üle arutamine. Kirjutamine:

kirjutamise tehnika süvendamine: S, s;

ärakirjaharjutus: kaardile õnnitluse kirjutamine.

1 Õ lk 123

Õ lk 122, tv lk

41 h 3, 4

Õ lk 122, tv lk

42


õpiku pildiseeria järgi jutu koostamine.

Lugemine:

tarbeteksti analüüs: sünnipäevakutse.

Kirjutamine:

sünnipäevakutse kirjutamine;

õpilaspäeviku lühenditega tutvumine.

2

Õ lk 125

Õ lk 124–125

tv lk 43


Pipi sünnipäeva kirjeldamine ja võrdlemine tänapäeva

lapse sünnipäevaga;

pala jutustamine õpikus antud kavapunktide järgi.

Lugemine:

lugemispala ,,Pipi peab sünnipäeva” I ja II osa.

Kirjutamine:

enamlevinud lühenditega tutvumine;

kirjutamise tehnika süvendamine: P, p.

Nõo Põhikool

29. õppenädal

LÕIMING


käitumine

külas,

lauakombed,

mängud,

kojumineku

aeg.

Tervis ja ohutus,

inimeseõpetus:

tervislik ja

mitmekesine

toit, mõõdukas

söömine.

1

Õ lk 126–127

tv lk 89

valikuliselt

tv lk 44


eelnevalt loetu põhjal loo edasise käigu ennustamine. Lugemine:

lugemispala ,,Pipi peab sünnipäeva” III ja IV osa;

viktoriin. Kirjutamine:

kordamine: suluta kaashääliku pikkus:

kirjutamise tehnika süvendamine: T, t.

Õpilane:

annab edasi loetu sisu

kavapunktide, märk-

sõnaskeemi toel;

täidab tabelit teabeteksti

põhjal;



ilmekalt, enamasti


loetava sisu;



lõpetab lause õige

lauselõpumärgiga;

kirjutab ümberjutustuse

tugisõnade abil;

eristab kaashääliku-

ühendit;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 Õ lk 128–129

tv lk 44 h 1

tv lk 44 h 2

tv lk 89

(valikuliselt)


rühmatöö: Pipi sünnipäevast jutustamine mosaiik-

rühmades õpiku joonise järgi.

Lugemine:

teabeteksti analüüs, tabeli täitmine.

Kirjutamine:

kordamine: lauselõpumärgid, suluta kaashääliku

pikkus.

1 Õ lk 131

Õ lk 130–

131, tv lk 45

h 4

tv lk 45 h 3,

lisa: tv lk 91


õpiku märksõnaskeemi järgi pala jutustamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Esimene võõruspidu”.

Kirjutamine:

kordamine: kaashäälikuühend.

2 Õ lk 132

tv lk 46


dramatiseering lühinäidendi ,,Head isu!” põhjal.

Lugemine:

lühinäidend ,,Head isu!”.

Kirjutamine:

kirjutamise tehnika süvendamine: H, h;

ümberjutustus.

Nõo Põhikool

1

Õ lk 133

Õ lk 133, tv

lisa lk 83 h 5


vestlus tervislikust toitumisest.

Lugemine:

loovlugemine: sõnamänguline tekst ,,Kolm leiba ja üks

saiake”. Kirjutamine:

h sõna alguses.

30. õppenädal

LÕIMING Tervis ja ohutus: hammaste tervishoid.


enda eest hoolitsemine,

puhtus, head ja halvad

harjumused.

1

Õ lk 134–135,

tv lk 46 h 2

tv lk 46 h 1


Sööbiku ja Pisiku kirjeldamine;

vestlus hammaste hooldamisest.

Lugemine:

lugemispala ,,Sööbik ja Pisik”;

teabetekst: hammaste hooldamise meelespea.

Kirjutamine:

h sõna alguses.

Õpilane:

kirjeldab loo peategelasi

loetu põhjal;

mõistab endamisi

lugedes teksti sisu;


vastuseid konkreetsetele

küsimustele;

kirjutab õpitud sõnade

algusesse h;



piires;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 Õ lk 137

Õ lk 136–137,

tv lk 47 h 3

tv lk 47 h 4–5,

tv lk 83 h 6


kolmikutes rollimäng õpiku tööjuhise järgi.

Lugemine:

lugemispala ,,Prügikastilugu”;

pala lugemine osalistega;

pala sündmuste järjestamine töövihiku lausete järgi.

Kirjutamine:

h sõna alguses.

1

Õ lk 138

tv lisa lk 83 h

7,

lisa: tv lk 48


palale ,, Harjumused” uue pealkirja mõtlemine;

oma harjumustest jutustamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Harjumused”.

Kirjutamine:

h sõna alguses.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 139

Õ lk 174–175

tv lk 49

Lugemine:

rühmatöö: loovlugemine ,,Pesujutud”.


rühmade loovlugemise võrdlemine, millepoolest olid

jutud sarnased, mille poolest erinevad;

õpetaja ettelugemise kuulamine: lugemispala;

,,Pesujutud”;

oma loo võrdlemine originaallooga.

Kirjutamine:

kirjutamise tehnika süvendamine: K, k.

2 tv lk 48 h 1

tv lk 48 h 3

tv lk 48 h 2

tv lk 49 h 4,

tv lk 95 h 6

tv lk 49 h 5


mõistatamine;

hääldusharjutus.

Lugemine:

töövihiku luuletusse riimuvate sõnade leidmine.

Kirjutamine:

kordamine: k, p, t s-i ja h kõrval, harjutav etteütlus;

emale teate kirjutamine.

31. õppenädal

LÕIMING Väärtused ja kõlblus:

oma asjade ja toa

korrashoid; õed-

vennad,

omavaheline

1

Õ lk 140–141

tv lk 50


näidendi tegelaste kirjeldamine;

paaristöö: näidendi harjutamine.

Lugemine:

lühinäidend ,,Laiskus lohakusel külas”.

Kirjutamine:

kirjutamise tehnika süvendamine: D, d.

Õpilane:

kirjeldab näidendi

tegelasi loetu põhjal;

mõistab endamisi

lugedes loetu sisu;

moodustab pala kohta

küsimusi;

Nõo Põhikool

läbisaamine,

hoolimine,

abistamine,

väiksema õe või

venna hoidmine.

Varutund

1

Õ lk 142

tv lk 50 h 1


õpikus antud naljadele pealkirjade mõtlemine;

kaaslaselt kuuldud nalja edasirääkimine oma naabrile.

Lugemine:

paarislugemine osalistega: ,,Naljad”;

raamatute tutvustus vabalugemiseks.

Kirjutamine:

g, b, d sõna alguses.



ladusalt;

parandab ise oma

lugemisvigu;

kirjutab õpitud

võõrsõnade algusesse

g, b, d;


lõppu -ga;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1

Õ lk 143

tv lk 51 h 2

tv lk 51 h 3

tv lk 51


jutustamine ettevalmistusest enne beebi sündi loetud

pala põhjal.

Lugemine:

lugemispala ,,Anne pere ootab beebit”.

Kirjutamine:

g, b, d sõna alguses

tegusõna

kirjutamise tehnika süvendamine: B, b.

2

Õ lk 144–145

tv lk 52 h 1, 2

tv lk 94 h 3

tv lk 52


arutlus pala ,,Väike tita” põhjal;

pala kohta küsimuste koostamine;

pala jutustamine. Lugemine:

lugemispala ,,Väike tita”.

Kirjutamine:

kordamine: sõnade lõpu õigekiri -ga (kellega?

millega?);

kirjutamise tehnika süvendamine: G, g.

1

Nõo Põhikool

32. õppenädal

LÕIMING Väärtused ja kõlblus:

emadepäev, ema

meelespidamine, ise

kaardi või kingi

valmistamine;

vanavanemad, nende

külastamine, abistamine,

hoolimine.

Muusika: laulud emale

ja vanaemale.

1

Õ lk 146,

tv lk 52 h 3, 4

tv lk 92


paaristöö: kaaslasele oma emast jutustamine;

emade sarnaste ja erinevate joonte leidmine.

Lugemine:

luuletus ,,Emmele”;


Kirjutamine:

kordamine: sulghääliku pikkus.

Õpilane:

võrdleb ema ja vana-

ema loetud lugemis-

pala. luuletuste ja oma

kogemuste põhjal,


sarnasusi;



ilmekalt, enamasti


loetava sisu;

koostab jutu õpiku

pildiseeria põhjal;

eristab sulghääliku

pikkusi;



piires;


väikeste ja suurte


ja seoseid.

1 Õ lk 147

IT nr 17, TL lk

38

tv lk 93 h 5

tv lk 99


õpiku pildiseeria põhjal jutu koostamine.

Lugemine:

tarbeteksti analüüs: kuidas valmistada kohupiimaga

küpsiseid.

Kirjutamine:

kordamine: sulghääliku pikkus, harjutav etteütlus.

1

Õ lk 148

tv lk 53

Lugemine, suuline keelekasutus:

pausidega lugemine: lugemispala ,,Mõnikord küpsetab

vanaema igaks juhuks”;

palas olevate küsimuste üle arutamine.

Kirjutamine:


1

Õ lk 149

tv 93 h 6–8


luuletuste ,,Meie vanaema” ja ,,Mu vanaema” põhjal

vanaemade võrdlemine;


Lugemine:

luuletused ,,Meie vanaema”, ,,Mu vanaema”.

Kirjutamine:


Nõo Põhikool

2 Õ lk 176–179

tv lk 94 h 1

tv lk 54


näidendi harjutamine rühmades.

Lugemine:

näidend ,,Jutumemme prillid”.

Kirjutamine:

kordamine: lauselõpumärk;

kirjutamise tehnika süvendamine: N, n.



mängud ja tegevused

vanaemaga; mängud

õues, ohud mängimisel,

äpardused, oma süü

ülestunnistamine.


keskkond ja jätku-

suutlik areng: loomaaed,

suhtumine loomadesse,

loodushoid, käitumine

loomaaias.

Teabekeskkond: teabe

leidmine, infotahvlid,

sildid, plaanid.

Muusika: laulud

loomadest.

1 tv lk 54 h 3

Õ lk 150–151,

tv lk 54 h 2

tv lk 54 h 1

tv lk 54 h 4


oma vanaemast jutustamine töövihiku küsimuste toel;

oma vanaema võrdlemine Andi vanaemaga.

Lugemine:

paarislugemine: lugemispala ,,Vanaema õunapuu

otsas”.

Kirjutamine:

kordamine: suluta kaashääliku pikkus;

vanaemale kirja kirjutamine.

Õpilane:

kuulab kaaslase ette-

lugemist ja vastab

kuuldu põhjal

küsimustele;


vastuseid küsimustele;

jutustab sündmustest

kava järgi;

kasutab kõnes tervik-

lauseid;


pala ilmekalt;

kirjutab jutu küsimuste

toel;



kasutab nimedes suurt

algustähte;

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid.

2 Õ lk 152–153

Õ lk 180–181

Õ lk 181

tv lk 90

valikuliselt

tv lk 55

Lugemine:

lugemispala ,,Pallipeitus” I ja II osa valiklugemine.


õpetaja ettelugemise kuulamine ,,Pallipeitus” III osa;

arutlemine pala põhjal;

paaristöö: pala jutustamine õpiku kavapunktide järgi.

Kirjutamine:

kordamine: suluta kaashääliku pikkus;

kirjutamise tehnika süvendamine: M, m.

1

Õ lk 154–155

tv lk 55 1, 2


pala jaotamine osadeks, osade pealkirjastamine;

pala jutustamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Loomaaias”. Kirjutamine:

kordamine: suluta kaashääliku pikkus, koma lauses.

Nõo Põhikool

1 Õ lk 157

Õ lk 154–155

tv lk 56


pala sisse minek õpiku suunavate küsimuste toel;

oma kujutluspiltidest paarilisele jutustamine.

Lugemine:

lugemispala ,,Isemoodi loomaaed”. Kirjutamine:

kirjutamine oma lemmikloomast töövihiku küsimuste

põhjal.

1 KÜ nr 12 CD

1, TL lk 26–27

Õ lk 158–159

tv lk 95 h 7, 8

Lisa: tv lk 75


kuulamisülesanne 12: loomaaia loomad;

loomade kirjeldamine.

Lugemine:

orienteerumine loomaaiaplaanil.

Kirjutamine:

kordamine: suur algustäht nimedes.

34. õppenädal

LÕIMING

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus:

koostöö, ühised otsused,

osavõtt ühisüritustest.

Tervis ja ohutus: puhkus, käitumine

veekogude juures,

ohutu ujumine,

tegutsemine

1 IT nr 17, TL lk


töölehe lausete põhjal jutu täiendamine;

oma loo jutustamine paarilisele;

oma kirjaliku töö tutvustamine paarilisele;

arutamine, mis on töödes ühesugust, mis erinevat.

Kirjutamine:

juttu tegelaskõne kirjutamine, piltide joonistamine.

Õpilane:

töötab iseseisvalt ea-

kohaste juhiste alusel;


mõtleb tegelastele

sobiva kõne ja jutustab

oma loo kaaslasele;

võrdleb oma juttu

kaaslase omaga;


ja tugisõnade põhjal;

loeb luuletust ilmekalt.

1

tv lk 57–58

tv lk 96–97

Kirjutamine:

kordamine kontrolltööks. Suuline keelekasutus:

oma tööst kokkuvõtete tegemine, mis on selge, mida

peab veel harjutama.

Nõo Põhikool

õnnetuse korral,

abi kutsumine.

Varutund

2 Õ lk 160–162

IT nr 18, TL lk

39-40

tv lk 59 h 2


jutustamine oma klassi huvitavamatest ettevõtmistest.

Lugemine

lugemispala ,,Bussisõit”.

Kirjutamine

kontrolltöö.

1 Õ lk 163

tv lk 59 h 1, 2

Lugemine

luuletus ,,Puhkama”. Kirjutamine

piltide ja küsimuste põhjal sõnade kirjutamine suvest;

piltide järjestamine jutuks.


töövihiku pildiseeria järgi jutustamine.

1

35. õppenädal

Varutund

2 Õ lk 164

tv lk 59 h 3

Lugemine:

rühmatöö: viktoriin. Suuline keelekasutus:

kokkuvõte õpiku paladest küsimuste põhjal.

Õpilane:

tutvustab loetud



raamatu sisu mõne

huvitava, enam

meeldinud episoodi

järgi.

1

tv lk 100–101 Suuline keelekasutus, lugemine:

loetud raamatutest kokkuvõtete tegemine;

oma raamatututvustuste ettelugemine.

3

Nõo Põhikool


Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhi-

mõisted

T

u

n

d

i

d

e

a

r

v

Õppematerjal Õppetegevus

Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

1.–2. õppenädal

KÄHKU KOOLI!

Tekstide temaatika: kodus ja koolis;

mängiv inimene.

Märksõnad: koolipäev

õppetund

vahetund

õppimine

klassikaaslased

reeglid

LÕIMING

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine: positiivne hoiak

õppimisse.

Väärtused ja kõlblus: reeglid ja lubadused,

algustäht

jutt

lause

laiendamata

ja

laiendatud

lihtlause

sõna

pealkiri

sama-

tähenduslik

sõna

vastand-

tähendusega

sõna

1

L. Tungal

„Kähku kooli!“. Õpik lk 6–7.

Töövihik lk 4 ül

1.


luuletuse lugemine, sisu mõistmine, riimuvad sõnad.

Kirjutamine:

lause koostamine.

Õpilane:

avaldab arvamust

kogetu kohta;

koostab loetu

põhjal skeemi;

jutustab läbielatud

sündmusest;

leiab

väljendamiseks

lähedase ja

vastand-

tähendusega sõnu;

vormistab vihiku

nõuetekohaselt;

eristab lühikesi,

pikki ja ülipikki

täishäälikuid;

kirjutab suure

algustähega lause

alguse, inimese- ja

loomanimed ning

õpitud kohanimed.

Hinnatavad

1

Õpiku tutvustus. Õpik lk 8–9.

Töövihik lk 4 ül

2.


igale näitele sobivate õpiku lehekülgede leidmine;

3. klassi õppekomplekti tutvustus: õpik, töövihik,

iseseisvad tööd, harjutusvara;

eesti keele joonelise vihiku avamine: nõuded

vormistamisele.

Kirjutamine:

inimeste nimede õigekiri.

1

L. Tungal

„Tere jälle!“. Õpik lk 10–11.

Töövihik lk 5 ül 3

ja 4.


töö sõnavaraga;

lood suvest (alustuseks foto või joonistatud pilt) –

kuulamine, rääkimine.

Lugemine:

teksti sisu mõistmine.

Kirjutamine:

suur algustäht kohanimedes.

1

Kool saja aasta

pärast. Õpik lk 14–15.


kaasõpilaste kuulamine nende nägemusest

tulevikukoolist;

Nõo Põhikool

nende täitmine.

Kunstiõpetus: suvest

pildi joonistamine; oma

nägemus

tulevikukoolist.

Loodusõpetus:

kohtade märkimine

Eesti kaardil.

Õpimapp: tagasivaade

suvele

(märksõnaskeem).

Töövihik lk 8 ül

11–13.

erinevate nägemuste, oma kogemuse võrdlemine

loetuga.

Lugemine:

tööülesandest lähtuvalt valikuline lugemine,

info leidmine tekstist, oma teksti lugemine.

Kirjutamine:

jutuke koolipäevast.

õpitulemused: iseseisev töö nr 1;

etteütlus;

vihiku vormistamine;

õpitud teksti

lugemine;

oma teksti lugemine;

osalemine

rühmatöös.

1

H. Rand

„Kummikeks,

kummikeks!“. Õpik lk 16–17,

töövihik lk 9

ül 14–15.


töö sõnavaraga, mängureeglite tutvustamine;

rühmatöö: reeglite koostamine ja tutvustamine,

reeglite vajalikkuse põhjendamine.

Kirjutamine:

käsklausete koostamine;

ärakiri õpiku tekstist;

täishääliku pikkus.

1

Mänge

vahetunniks. Õpik lk 18–19.

töövihik lk 9 ül

16.

Lugemine:

teksti mõistmine ja selle järgi tegutsemine.

1

A. Pervik

„Paula jääb

kooli hiljaks“. Õpik lk 20.

Töövihik lk 10 ül

18.


oma esimese koolipäeva meenutus, loetu ja oma

kogemuse võrdlemine;

töö sõnavaraga: võõrsõnade tähendus (info otsimine

sõnastikust), sõna kasutamine lauses.

Ke

ele

õpe

tus

– 2

Lause. Õpik lk 12,

töövihik lk 6 ül 5.

Lugemine:

skeemist info leidmine ja selle sõnastamine.

Kirjutamine:

lausete lõpetamine.

Lauseskeem. Õpik lk 12 h 1–2.

Tööv lk 6 ül 6–8.


arutelu (lause sisu ja pikkus).

Kirjutamine:

lause järgi skeemi joonistamine; skeemi järgi lause

Nõo Põhikool

kirjutamine.

Lause

laiendamine. Õpik lk 13.

Töövihik lk 7 ül

9–10, lk 10 ül 17.


lause laiendamine;

vestlus: lausete laiendamise vajalikkus (sõnavara

rikastamine, sõnumi isikupärastamine).

Kirjutamine:

lausete laiendamine, jutu koostamine.

Etteütlus. Töövihik lk 95.

Kirjutamine:

lühike, pikk ja ülipikk täishäälik.

K

o

k

k

u

v

õ

t

e

t

e

e

m

a

s

t

–

2

Märksõnaskeem. Õpik lk 21.

Töövihik lk 11–

13 ül 19–25.


märksõnaskeemi järgi jutustamine, paarilise

kuulamine;

töö sõnavaraga: samatähenduslikud ning vastand-

tähendusega sõnad.

Kirjutamine:

märksõnaskeemi koostamine,

märksõnaskeemi järgi lausete kirjutamine.

teksti, vanasõnade koostamine.

1

Iseseisev töö nr

1.


valikute tegemine kuulamise järgi.

Lugemine:

Nõo Põhikool

teksti järgi otsuse tegemine,

sõnade tähenduse selgitamine;

mõistatustele lahenduste leidmine.

Kirjutamine:

märksõnaskeemi koostamine, selle järgi lause

kirjutamine;

täishäälikupikkuse märkimine;

lause laiendamine skeemi järgi.

Harjutusvara.

Lause.

Täishäälikute märkimine kirjas.

Kool ja õppimine.

Vabalugemine. Õpik lk 120–121.


1.

Hilli Rand „Kollased koolilood“.

Aino Pervik „Paula esimene koolipäev“.

Leelo Tungal „Johannese esimene koolipäev“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v

Õppematerjal Õppetegevus Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

3.–4. õppenädal

RAAMATUKOI

Tekstide temaatika: minu hobid ja huvid;

arvuti kui silmaringi

avardaja.

Märksõnad: tugi õppimisel

jutt

lause

lihtlause

liitlause

sõna

sidesõna

koma

loetelu

1

I. Trull „Kuidas

tekkis sepikoda“. Õpik lk 24–25.


15–17.


loovjutt õpiku tekstist lähtudes,

lausete koostamine, põhjendamine (elukutsete

mäng);

töö sõnavaraga.

Lugemine:

mängu kirjeldus.

Kirjutamine:

sõna tähendus ja häälikupikkus.

Õpilane:

väljendab end

suhtlusolukordades

selgelt ja

arusaadavalt:

palub, küsib,

selgitab, tänab;

esitab luuletust

peast;

mõistab lihtsat

Nõo Põhikool

õppevahendid

huviringid

treeningud,

raamatukogu

internet

ajakirjandus

LÕIMING


minu hobid ja huvid.

Teabekeskkond: ajakirjade kodulehed;

vajaliku teabe leidmine.

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine: teabega ümberkäimise

oskuste arendamine.

Kunstiõpetus:

kuulutuse

kujundamine; loetud

raamatute sisukaardid

(klassi loetud raamatute

kataloog); oma ajakirja

kujundamine.

Tööõpetus:

ajakirjanduses ilmunud

lemmiklugude

kogumik.

Õppekäik:

1

L. Tungal

„Pinalis“. Õpik lk 26.

Töövihik lk 18–

19 ül 18–19.


töö sõnavaraga;

luuletuse ilmekas (peast) esitamine.

Lugemine:

peidetud sõnumi leidmine;

märksõnaskeemi korrastamine ja põhjendamine.

Kirjutamine:

ristsõna lahendamine;

sõnade grupeerimine.

plaani, tabelit,

diagrammi;

hangib otstarbe-

kohast teavet eri

allikatest;

eristab lühikesi,

pikki ja ülipikki

täishäälikuid.

Hinnatavad


etteütlus;

õpitud teksti

lugemine;

luuletuse esitamine;

omaloominguline

luuletus ja selle

vormistus;

osalemine

rühmatöös.

1

M. Viiralt

„Huvitavat

pliiatsi ajaloost“. Õpik lk 27.


20.


vanavanemate lugude rääkimine, kuulamine;

töö sõnavaraga.

Lugemine:

teabetekstist arusaamine, ajatelje seos loetuga;

mõistatuse sisu mõistmine;

teksti põhjal otsustamine.

1

M. Õunpuu

„Kuninganna

Ann läheb

kunsti-kooli“. Õpik lk 28–29.

Töövihik lk 20–

21 ül 21–25.


töö sõnavaraga, skeemi järgi lausete koostamine.

Lugemine:

skeemi järgi lausete tõesuse üle otsustamine.

Kirjutamine:

kuulutuse koostamine;

sõnaketi kirjutamine;

luuletuse kirjutamine ja vormistamine;

komaga ja komata sidesõnad;

paaristöö: skeemi täitmine oma huvialadest.

2

A. M. Soo

„Luiskamine“.

Eesti

Lastekirjanduse

Keskus.

L. Tungal

„Raamatukogus


loo koostamine etteantud märksõnu kasutades;

intervjuu raamatukogus;

luuletuste ilmekas (peast) esitamine.

Lugemine:

eriliigilised tekstid (nali, teabetekst, luuletus);

lõikude järjestamine.

Nõo Põhikool

raamatukogu.

Õpimapp: Venn

diagrammil huvialade

kujutamine, kokkuvõte

hetkeseisust;

oma unistuste huvi

(miks ei saa sellega

tegelda);

kokkuvõte õppekäigust.

“.

„Raamatukoi“. Õpik lk 30–33


26–28.

Kirjutamine:

raamatu kohta sisukaardi koostamine;

täishääliku pikkuse märkimine;

lausete koostamine.

Õppekäik / Internet: Eesti Lastekirjanduse Keskus /

kohalik raamatukogu: külastuse kirjeldamine, töötaja

intervjueerimine.

1

K. Kass

„Samueli

võlupadi“. Õpik lk 34.

Töövihik lk 23

ül 29–31.


oma arvamuse põhjendamine.

Lugemine:

ajakirjandus kui õppematerjal;

artikli lugemine;

klassi ajakirjanduses ilmunud lemmiklugude

kogumik;

tulpdiagrammi andmete lugemine.

Kirjutamine:

tulpdiagrammi koostamine.

K

ee

le

õp

et

us

–

2

Liidame sõnu.

Liidame lauseid. Õpik lk 22–23.

Töövihik lk 14–

17 ül 1–14.


sõna tähenduse muutus sõnade liitmisel, liitsõnade

moodustamine.

Lugemine:

liht- ja liitlausete võrdlemine.

Kirjutamine:

ärakiri;

sidesõnade õigekiri lausete liitmisel, liitlausete

lõpetamine;

loeteluga lausete koostamine.


Kirjutamine:

lauses koma kasutamine.

Nõo Põhikool

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Ajakirja/ajalehe

koostamine. Õpik lk 35.


ühe ajakirja tutvustus selle kodulehe vahendusel.

Lugemine:

ajakirjade kodulehed internetis.

Kirjutamine:

rühmatöö: ajakirja/ajalehe koostamine.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

2.


kuulamise järgi väidete tõesuse üle otsustamine.

Lugemine:

teksti järgi küsimustele vastamine;

liitsõna leidmine tekstist;

riimuvad sõnad;

märksõnaskeemi lugemine.

Kirjutamine:

koma kasutus, lausete lõpetamine;

täishääliku pikkuse muutmine sõnas.

Harjutusvara

Liitsõna.

Lause.

Kool ja õppimine.

Vabalugemine Marju Õunpuu „Kuninganna Anni lood“.

Ada M. Soo „Richard ja raamatud“.

Kristiina Kass „Samueli võlupadi“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

Nõo Põhikool

5.–6. nädal

VAHVA PRINTSESS

Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus:

ausus, rikkus, vaesus;

omakultuur ja

kultuuride

mitmekesisus: muinas-

jutud.

Märksõnad: sügis

pikad sügisõhtud

muinasjutud

rahvalaulud

rahvajutud

muinasjutumeistrid

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus: ausus, rikkus ja vaesus.

Teabekeskkond,

tehnoloogia ja

innovatsioon: teler kui

silmaringi avardaja;

loovtööde

vormistamine.

Kultuuriline

identiteet: Eesti ja teiste maade

muinasjutud.

vanasõna

mõistatus

muinasjutt

loetelu

sulghäälik

liitsõna

täishäälik

asesõna

lauselõpu-

märk

hüüumärk

küsimärk

punkt

hüüdlause

soovlause

käsklause

küsilause

jutustav

lause

1

J. Kaplinski

„Sügisel“. Õpik lk 3,

Töövihik lk 28

ül 13–14.


töö sõnavaraga;

vestlus sügisest märksõnaskeemi järgi.

Lugemine:

luuletuse ilmekas esitamine;

märksõnaskeemi korrastamine;

vanasõnad ja nende tähendus.

Kirjutamine:

ärakiri (arvutil või käekirjaöiselt);

pildi maalimine luuletusele.

Õpilane:

kirjeldab

eesmärgipäraselt

olendit;

mõistab lihtsat

tabelit;

jutustab kava toel;

väljendab end

suhtlusolukordades

selgelt ja

arusaadavalt: palub,

küsib, selgitab,

keeldub, vabandab,

tänab;

vastab küsimustele,

kasutades sobivalt

täislauseid ning

lühivastuseid;

jutustab loetust;

jutustab märksõna-

skeemi toel;

mõtleb jutule lõpu;

leiab väljendamiseks

lähedase

tähendusega sõnu;

eristab kirjalikus

tekstis väidet,

küsimust, palvet,

käsku, keeldu;

tunneb ära

muinasjutu,

mõistatuse,

vanasõna;

1

H. Runnel

„Jutujärg“.

L. Tungal

„Siis, kui telerit

veel polnud“. Õpik lk 39–40.

Töövihik lk 29–

30 ül 15–18.


lähedase tähendusega sõnad;

paarilise teksti kuulamine, info edastamine

paarilisele;

rühmatöö: loo esitamine osalistena;

mõistatuste mäng.

Lugemine:

rollis lugemine;

mõistatused ja nende tähendused.

Kirjutamine:

liitsõna; täishääliku pikkus;

paaristöö: TV saatekava koostamine.

1

T. Seero „Isa,

loe

muinasjuttu!“.

Eesti

muinasjutt

„Metsavanad“. Õpik lk 41–45.

Töövihik lk 31–

32 ül 19–22.


töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine;

paaristöö: loo esitamine kahekõnena.

Lugemine:

muinasjutu lugemine, kava koostamine;

lõikude järjestamine.

Kirjutamine:

kodutööde loendi koostamine; tegelase iseloomustus;

täishääliku pikkus, sõnade moodustamine antud

tähtedest.

Nõo Põhikool

Kunstiõpetus: raamatu kujundamine;

luuletus juurde pildi

maalimine.

Muusika: laul „Uhti-

uhti-uhkesti“.

Õuesõpe: sügise

märgid koolimaja

ümbruses.

Õpimapp: kahe-kolme

muinasjutu võrdlus

(meeldib / ei meeldi +

põhjendus).

1

Eesti rahvalaul

„Mõni mees

mõnesugune“.

Eesti rahvajutt

„Kust uba

endale musta

joone sai“. Õpik lk 46–47.

Töövihik lk 33

ül 23, 24.


laulu „Uhti-uhti-uhkesti“ kuulamine/laulmine ja selle

võrdlemine rahvajutuga.

Lugemine:

lausete järjestamine jutuks.

Kirjutamine:

tekkeloo kirjutamine,

samatähenduslikud sõnad.

eristab lauset;

eristab lühikesi,

pikki ning ülipikki

täishäälikuid ja


kirjutab õigesti

sulghääliku

omasõnade algusse;

kirjutab lause alguse

suure algustähega;

kirjutab loovtöö

tugisõnade toel.

Hinnatavad


etteütlus;

rühma- ja paaristööde

esitlus;

panus klassi

ühistöösse: muinasjutu

koostamine;

lemmikmuinasjuttude

raamat.

1

H. C. Andersen

„Printsess

herneteral“. Õpik lk 48–49.

Töövihik lk 34

ül 25–26.


töö sõnavaraga; kava järgi jutustamine.

Lugemine:

samatähenduslikud sõnad tekstis.

Kirjutamine:

ärakiri; liitsõna; sõna algustäht lause alguses.

1

J. Rannap

„Punanokakese

muinasjutt“. Õpik lk 50–51.

Töövihk lk 35 ül

27–28.


töö sõnavaraga, kahe muinasjutu võrdlemine.

Lugemine:

teksti korrigeerimine.

Kirjutamine:

loetelu koostamine;

rühmatöö: muinasjuttude võrdlus.

1

J. W. Grimm

„Vahva

rätsep“. Õpik lk 52–54.

Töövihik lk 36

ül 29–30.


töö sõnavaraga, tegelase iseloomustamine,

loo oma sõnadega jutustamine.

Lugemine:

teksti põhjal õigete valikute tegemine,

raamatuga seotud mõisted.

Kirjutamine:

ärakiri.

Nõo Põhikool

K

ee

le

õp

et

us

–

2

T. Kändler

„Küsimärgi

küsimus“.

Lauselõpumär

k. Õpik lk 36–37.

Töövihik lk 24–

27 ül 1–12.


lause sisu ja intonatsioon,

kahekõne koostamine.

Lugemine:

lauseliikide leidmine tekstis;

teksti jagamine lauseteks;

pildile sobivate küsilausete leidmine;

teksti koostamine

Kirjutamine:

küsimuste moodustamine lause järgi;

suur algustäht lause alguses, eesnimedes;

lausete koostamine;

liitsõna, töö sõnavaraga (sõnade tähendus eest taha ja

tagant ette lugedes);

paaristöö: dialoogi koostamine.


Kirjutamine:

lauselõpumärk.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Muinasjutud. Õpik lk 55.

Töövihik lk 37–

39 ül 31–34.


muinasjutule lõpu mõtlemine ja selle esitamine;

ühiselt muinasjutu loomine;

töö sõnavaraga.

Lugemine:

katkendid muinasjuttudest, nende pealkirjastamine.

Kirjutamine:

klassi ühisesse muinasjuturaamatusse lehekülje

loomine;

muinasjutu kirjutamine omakoostatud

märksõnaskeemi järgi;

sulghäälik sõna alguses, liitsõna, täishäälikute ja

suluta kaashäälikute pikkused;

asesõnade õigekiri, lauselõpumärk, suur algustäht

lause alguses;

rühmatöö: muinasjutule lõpu mõtlemine.

Nõo Põhikool

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

3.


kuulatud teksti järgi lausele sobiva lõpu leidmine.

Lugemine:

teksti järgi kavapunktide järjestamine;

lausete parandamine teksti järgi;

liitsõna ja selle tähendus.

Kirjutamine:

küsimuste moodustamine teksti järgi,

oma küsimustele vastamine;

teksti kirjavahemärgistamine.

Harjutusvara.

Lause.


Jutud.

Vabalugemine. Tiit Kändler „Asi susiseb“.

Tõnu Seero „Jürimari pere lood“.

August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“.

„Vanad head muinasjutud“.

Jaan Rannap „Toonekurg Tooni“.

Jakob ja Wilhelm Grimm „Vahva rätsep“.

Pirkko-Liisa Surojegin „Loomamuinasjutud“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

7.–8. nädal

MUINASLOOD JA

PÄRISLOOD

Tekstide temaatika:

sõnaliigid

nimisõna

tegusõna

omadussõna

asesõna

1

Bolliger

„Mis meile

hirmu teeb? Mis

me hirmu

peletab?“.


paaristöö: loendite võrdlemine,

sarnasuste/erinevuste leidmine,

kaaslase töö põhjal oma töö täiendamine, kaaslasele

ideede pakkumine.

Õpilane:

kirjeldab

eesmärgipäraselt

eset, olendit, nähtut

ja olukorda;

Nõo Põhikool

mängiv inimene:

võlumaailm.

Märksõnad: tunded ja nende

põhjused tekkelood

kohanimed

müstilised olendid

anekdoodid

uni ja unenäod

LÕIMING

Teabekeskkond: info

otsimine Paganamaa

kohta.

Tervis ja ohutus: piisava uneaja seos

tervise füüsilise,

vaimse, emotsionaalse

kui sotsiaalse tervise

aspektiga.

Inimeseõpetus: uni ja selle olulisus.

Kunstiõpetus: imepärase olendi

joonistamine,

maalimine;

joonis oma teksti

juurde rühmatöös;

unenägude seletamise

kogumiku

illustreerimine.

sidesõna

loetelu

sama-

tähendus-

likud sõnad

liitsõna

jutustav

lause

küsilause

hüüdlause

Õpik lk 58–59.


13–16.

Lugemine:

intonatsioon ja sisu, sõnade leidmine tekstis.

Kirjutamine:

loendi koostamine ja täiendamine;

sõnaliikide määramine, riimuvate sõnade leidmine;

väikese lapse hirmudest kirjutamine.

jutustab endast;


küsimuste toel;

mõistab lihtsat

tabelit;


sündmusest;

mõtleb jutule lõpu;

kirjutab õigesti

asesõnu;

kõneleb loetud

raamatust;

kirjutab eakohase

pikkusega

loovtöid.

Hinnatavad


I veerandi

kontrolltöö;

rühmatöö esitlus;

paaristöö esitlus;

loetud raamatu

tutvustamine;

panus klassi

ühisraamatu

loomisse;

lugemispala

jutustamine.

1

H. Käo „Noor-

pagana asjad“.

L. Tungal

„Muinaslood ja

pärislood“.

Ü. Tõnnumaa

„Nõialuuletused

“, Õpik lk 60–61.

Töövihik lk 45–

46 ül 17–20.


töö sõnavaraga, kohanimede tekke põhjendamine

sõna tähenduse järgi

Lugemine:

internetist teabeotsing, loetu põhjal tõeste lausete

leidmine, teksti korrigeerimine

Kirjutamine:

häälikupikkuse vigade parandamine;

ärakiri.

1

M. Schmidt

„Viplala“. Õpik lk 62–63.


21–23.


töö sõnavaraga, erinevad võimalused üleloomulike

võimetega olendite nimetamiseks;

jutustamine pildi järgi (oma imepärase olendi

tutvustamine küsimuste toel);

paaristöö: dialoog Viplalaga.

Lugemine:

loo esitamine rollist lähtuvalt;

teksti järgi otsuse langetamine.

Kirjutamine:

märksõnaskeemi koostamine tegelase

iseloomustamiseks

Rühmatöö: lugemispala esitamine näidendina.

1

V. Ränik

„Ema, jutusta

veel ainult üks


töö sõnavaraga;

klassi anekdootide rääkimise võistluse

Nõo Põhikool

Matemaatika: arvutusülesanded teabe

saamiseks karu kohta.

Loodusõpetus: karu

eluviis.

Õpimapp: hinnang

loetud raamatule;

hinnang oma õpimapi I

veerandi töödele.

anekdoot“. Õpik lk 64–65.


24.

korraldamine.

Lugemine:

tekstist lähtuvalt sõnade vaiku tegemine.

Kirjutamine:

mudeli järgi loo kirjutamine (õpiku tekst kui

mudel).

1

A. Kivirähk

„Kuidas

sünnivad

padjad?“. Õpik lk 66–68.


25.


töö sõnavaraga;

lugemispala jutustamine.

Lugemine:

teksti koostamine.

Kirjutamine:

tegusõna;

rühmatöö: eseme sünniloo koostamine.

1

Taani

muinasjutt

„Kui karu tahtis

magada“.

P. Ernits

„Mesikäpa uni

kestab viis

kuud“. Õpik lk 70–71.

Töövihik lk 49–

50 ül 26, 28.

H. Käo „Rebase

uni“.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

lausete seostamine tekstidega;

teksti järgi küsimustele sobivate vastuste leidmine.

Kirjutamine:

nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad;

sulghääliku õigekiri.

Nõo Põhikool

K

ee

le

õp

et

us

–

2

Sõnade

rühmitamine. Õpik lk 56–57.

Töövihik lk 40–

43 ül 1–12.


sõnaliikideülesannete kirjeldamine.

Lugemine:

tabelist info leidmine, tekstis sõnaliikide

märkimine.

Kirjutamine:

tabeli koostamine (sõnaliigile näidete leidmine);

asesõnade õigekiri;

lausete koostamine;

jutule lõpu kirjutamine.

Võistlus: sõnaliigid.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Uni ja unenäod. Õpik lk 69.

G. Oster

„Unenägude

seletaja“. Töövihik lk 50–

51ül 27, 29–30.


paaristöö: vestlus paarilisega uneharjumustest,

nende võrdlemine.

Lugemine:

rühmatöö: lausete lugemine ja neist tervikteksti

(ribaluuletuse) koostamine.

Kirjutamine:

loovkirjutamine (unenäo kirjeldus ja selle

tähendus);

unenäo kirjeldustest klassi unenägude seletamise

raamatu koostamine;

tabeli järgi võrdlevate lausete kirjutamine.

Nõo Põhikool

K

or

da

mi

ne

–

2

Iseseisev töö nr

4.


kuulamise järgi tabelis õige valiku märkimine.

Lugemine:

loetu kohta küsimuse koostamine;

teksti järgi lausete korrigeerimine;

loetud teksti järgi tabelis õige valiku tegemine;

tekstist samatähenduslike sõnade leidmine.

Kirjutamine:

omadussõna, loeteluga lause koostamine;

samast tüvest eritüübiliste sõnade moodustamine;

täishääliku pikkus.

Kontrolltöö. (1. veerand)

Vabalugemine. (1. veerand)


I veerandil loetud raamatu(te) tutvustus.

Lugemine:

loetu järgi küsimustele vastamine;

samatähenduslikud sõnad.

Kirjutamine:

liitsõnade, nimi-, omadus- ja tegusõnade leidmine

tekstist;

eriliigiliste lausete leidmine tekstist;

loo järgi küsimuste moodustamine;

suur algustäht lause alguses ja inimeste nimedes.

Harjutusvara Sõnaliigid.

Jutud.

Vabalugemine.

Õpik lk 122–123.


2.

Julius Ungru „Minu lapsepõlve Paganamaa“.

Henno Käo „Noorpagana lood“.

Annie M. G. Schmidt „Viplala lood“.

Valeria Ränik „Ülejõel, Kassilaiu pealinnas“.

Andrus Kivirähk „Limpa ja mereröövlid“.

Aino Pervik „Kunksmoorilugu“.

Nõo Põhikool

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

9.–10. nädal

ISAD JA LIIKLUS


tervis, käitumine ja

selle tagajärjed; kodus

ja koolis: pere, kodu

turvalisus, üksteise

aitamine, hoolimine;

kodanikuühiskond ja

rahvussuhted: tavad ja

pühad.

Märksõnad turvalisus

ohutu käitumine

liiklusohutus

isadepäev

traditsioonid peres

muinasjutt ja tõsilugu

anekdoot

mardipäev

LÕIMING

Kultuuriline

identiteet:

asesõna

tegusõna

pöördelõpp

nimisõna

loetelu

muinasjutt

liitsõna

riimuv sõna

1

Raim Farhadi

„Valgusfoor“. Õpik lk 74.

Töövihik lk 54

ül 6.


töö sõnavaraga, loendite võrdlemine.

Lugemine:

luuletuse sisu mõistmine.

Kirjutamine:

loendite koostamine;

liiklusohutusalaste sõnade leidmine ja

loeteluga lausete koostamine.

Õpilane:

jutustab endast

ning oma

lähiümbruses

toimunust;

mõistab lihtsat

plaani, tabelit,

diagrammi;

jutustab pildi toel;

hangib vajalikku

teavet eri allikatest;

kasutab eakohaseid

sõnaraamatuid;

vaatleb

sihipäraselt,

kirjeldab eesmärgi-

päraselt nähtut,

olukorda, märkab

erinevusi ja

sarnasusi;

koostab

kuuldu/loetu põhjal

skeemi;

tunneb ära

jutustuse,

luuletuse;

1

V. Koržets

„Tramm“. Õpik lk 75.

Töövihik lk 54

ül 7.


töö sõnavaraga;

kõnekäändude tähenduste selgitamine;

paaristöö: dialoogi koostamine, esitamine,

põhjendamine.

Lugemine:

piltlikele väljenditele tähenduse leidmine.

1

Aino Pervik

„Tumeroheline

auto ei kuula

sõna“, „Kollane

autopõrnikas

aitab hädalisi“. Õpik lk 76–77.

Töövihik lk 55ül

8–9.


töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine;

anekdoodi ettekandmine.

Lugemine:

kavapunktide eristamine ja järjestamine;

kahe anekdoodi eristamine.

Kirjutamine:

ärakiri;

lünkteksti täitmine lugemispala järgi.

Nõo Põhikool

isadepäevaga seotud

traditsioonid;

mardipäeva kombed;

kultuurikeskkonna

tavadest rääkimine,

nendega tutvumine,

seonduvad elamused.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: ühiselt klassi

isadepäeva

ettevalmistamine ja

selle läbiviimine.

Kunst, tööõpetus: isadepäeva kaart,

mardipäeva mask.

Inimeseõpetus: oma pere, traditsioonid.

Muusika: mardilaulud.

Teabekeskkond: teabevajaduse

määramine ja sobiva

teabe leidmine.

Tervis ja ohutus: ohutu liikluskäitumine.

Õuesõpe: liikluse

korraldus,

liiklusmärgid koolimaja

kirjutab õigesti

asesõnu;

märgib kirjas

õigesti

pöördsõnade

lõppe;

koostab kutse,

õnnitluskaardi

isadepäevaks.

Hinnatavad


luuletuse ilmekas

(peast) esitamine;

rääkimine oma pere

traditsioonidest;

töötamine

paarilisega: temale

info andmine, temalt

saadud infoga

tegutsemine;

tabeli koostamine;

skeemi järgi lausete /

jutu koostamine.

1

Leelo Tungal

„Alaril on paha

tuju“. Ohutu

liiklemine. Õpik lk 78.

Töövihik lk 56–

58 ül 10–14.


väitluse läbiviimine kahe rühma vahel;

pildi ja teksti vahelise seose selgitamine;

oma märksõnaskeemi järgi rääkimine.

Lugemine:

jalgratturile vajalike liiklusseaduse punktidega

tutvumine, otsustamine, missugune käitumine on

liiklusohutu, oma otsuse põhjendamine.

Kirjutamine:

tegusõna ainsuse 1.pöörde kasutamine;

liiklusvahendite nimetused;

märksõnaskeemi koostamine.

1

Velosipeedist

arvati umbes

130 aastat

tagasi järgmist. Õpik lk 79.

Töövihik lk 58–

59 ül 15–18.


paarilisele oma plaani selgitamine, kaaslase

kuulamise järgi teise plaani täiendamine.

Lugemine:

töö sõnaraamatuga, pildi ja teksti vahelise seose

leidmine, vanasõnade tähenduse selgitamine.

Kirjutamine:

paaristöö: plaani koostamine ja täiendamine.

1

A. Kivirähk

„Supermees“. Õpik lk 80–81.

Töövihik lk 60–

61ül 19–22.


näitleja poolt loetud teksti kuulamine

(http:://www.vikerraadio.ee/kuularhiiv), töö

sõnavaraga.

Lugemine:

oma teksti võrdlemine kirjaniku tekstiga, tervikteksti

koostamine.

Nõo Põhikool

ümbruses, plaani

joonistamine,

jalakäijale/ jalgratturile

sobiva tee märkimine.

Õpimapp: koolimaja ümbruse

plaan, oma tavapärase

tee märkimine, ohtlike

kohtade märkamine.

Kirjutamine:

etteantud sõnadega teksti koostamine;

liitsõnade ja riimuvate sõnade kirjutamine;

tabeli täitmine oma pere kohta (pereliikmed ja

koduste tööülesannete jagamine nende vahel).

1

L. Tungal

„Nukker

isadepäev“. Wimberg

„Meie issid“.

I. Trull „Nali

habemega“. Õpik lk 82–84.

Töövihik lk 62

ül 23.


luuletuste ilmekas (peast) esitamine, kaaslaste

kuulamine; luuletuse sisu analüüs;

peretraditsioonidest rääkimine.

Lugemine:

luuletuste lugemine, isa teemal luuletuste otsimine.

Kirjutamine:

ärakiri;

isale kaardi vormistamine.

Paaristöö: vaatlusoskuse arendamine.

K

ee

le

õp

et

us

–

2

Tegusõnade

lõpud. Õpik lk 72–73.

Töövihik lk 52–

53 ül 1–5.


skeemi järgi lausete koostamine.

Lugemine:

tabelist teabe lugemine;

lausete laiendamine;

sõnade märkimine loendis.

Kirjutamine:

asesõnade ja tegusõnade leidmine;

tegusõnale küsimuse esitamine;

lausete kirjutamine;

tabeli koostamine,

skeemi koostamine.

Nõo Põhikool

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Isadepäeva

viktoriin. Õpik lk 85.

H. Rand

„Karumürad“. Töövihik lk 63

ül 24.

Mardipäev. Õpik lk 128–

129.


oma rühma küsimuste esitamine (kodus, klassi

isadepäeval, klassis teistele rühmadele);

teiste rühmade küsimustele vastamine;

mardilaulude kuulamine/laulmine (Kooli

folkloorikogumik).

Lugemine:

teksti lugemine,

küsimustele sobivate valikvastuste leidmine;

töö teatmeteostega.

Kirjutamine:

isadepäevaks viktoriiniküsimuste koostamine;

rühmatöö: isadepäeva viktoriini koostamine.

Lisalugemine:

L. Tungal „Õpetaja mardiõhtu“.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

5.


etteloetavate kahekõnede järgi plaanil objektide

märkimine.

Lugemine:

loetu järgi otsuse tegemine ja küsimusele vastamine;

samatähenduslike sõnade ja väljendite leidmine.

Kirjutamine:

plaani järgi lausete koostamine;

asesõnade ja tegusõnade leidmine.

Harjutusvara. Sõnaliigid.

Tähtpäevad: isadepäev.

Tähtpäevad: mardipäev.

Vabalugemine. Aino Pervik „Kollane autopõrnikas“.

Leonard de Vries „Sajanditagused tehnikaimed“.

Hilli Rand „Nimeks Nipsutera“.

Nõo Põhikool

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

11.–12. nädal

AMETIMEHED


minu huvid ja hobid,

rikkus ja vaesus;

kodanikuühiskond ja

rahvussuhted: tavad ja

pühad.

Märksõnad: elukutse

töökoht

töövahend

tööoskused

õppimine ja töö

reklaam

intervjuu

LÕIMING

Kultuuriline

identiteet: vanasõnad;

mardipäev ja

kadripäev.

olevik

minevik

tegusõna

pöördelõpp

jaatav kõne

eitav kõne

tegusõna

asesõna

lause

laiendamine

täishääliku

pikkus

omadussõna

1

J. Tuwin

„Kõik üksteist

me vajame“. Töövihik lk 66–

67 ül 6–8.


luuletuse esitamine.

Lugemine:

elukutsete nimetuste leidmine,

elukutse ja sobiva töövahendi ühendamine.

Kirjutamine:

täishääliku pikkus;


Õpilane:

mõistab lihtsat

tabelit;


märksõnade toel;

väljendub suhtlus-

olukordades selgelt

ja arusaadavalt;

märgib kirjas

õigesti

pöördsõnade

õpitud lõppe.

Hinnatavad


lugemine rollile

vastavalt;

rühmatöös

osalemine;

tabeli koostamine.

1

K. Vainola

„Ostutrall“. Õpik lk 88–90.

Töövihik lk 70

ül 14.


paaristöö: sõnadele tähenduste leidmine;

valikute põhjendamine, arutelu (sooduspakkumised

ja allahindlused).

Lugemine:

teksti lugemine rollides;

loetu põhjal tööülesannete täitmine.

Kirjutamine:

reklaamteksti koostamine ja kujundamine.

1

K. Salu

„Nimi müüb“. Õpik lk 91.

Töövihik lk 67–

69 ül 9,10,12,13.


sõnade tähenduse selgitamine, jutule lõpu

mõtlemine.

Lugemine:

sobiva näite leidmine tekstis;

vanasõnade koostamine ja neile tähenduse leidmine;

Kirjutamine: teksti korrigeerimine

2 R. Farhadi

„Hiiglased“.


töö sõnavaraga;

Nõo Põhikool

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine: lähiümbruse

töömaailma

tundmaõppimine

õpilaste endi

elukogemusele

tuginedes, erinevate

tegevusalade ja ametite

tutvustamine, nende

olulisus, omavahelised

seosed.

Inimeseõpetus: õppimine – teadmised –

töö.

Kunstiõpetus:

reklaam-teksti

kujundamine;

ühisele lauamängule

oma kohviku

joonistamine;

elukutsete pildid.

Õppekäik: ühe

elukutse esindaja tööga

„Intervjuu

korstna-

pühkijaga“. Õpik lk 93–95.

P. Raud

„Intervjuu

päkapikuga“. Töövihik lk 74–

75 ül 19–20.

paaristöö: paarilise intervjueerimine (märksõnadest

lähtuvalt küsimuste esitamine), paarilisele

täislausetega vastamine, vastusest lähtuvalt küsimuse

moodustamine;

luuletuse esitamine.

Kirjutamine:

paarilise vastuste märksõnadega tabelisse

kirjutamine, märksõnade toel tervikteksti

koostamine;

minevik, olevik.

1

Töövihik lk 71

ül 15.

J. Čapek

„Nendest, kes

ei viitsi

õppida“. Töövihik lk 72

ül 16.


vestlus (seos õppimine-teadmised-töö-palk), ametid

ja vajalikud oskused.

Lugemine:

lõikude järjestamine tekstiks, sõnade tähenduste

seletamine

Kirjutamine:

ristsõna lahendamine.

1

A. Kivirähk

„Giovanni

leiutab pursk-

kaevu“. Õpik lk 96–97.

Töövihik lk 68

ül 11, lk 73 ül

17–18.


töö sõnavaraga,

Lugemine:

teksti korrigeerimine

Kirjutamine:

skeemi koostamine koduse imemasina kohta;

oma kohviku asukoha põhjendamine, tabeli täitmine

Nõo Põhikool

tutvumine.

Õpimapp: Kelleks tahan saada?

Mida ma hästi teen, et

see elukutse

omandada?

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Tegusõna. Õpik lk 86–87.

Töövihik lk 64–

65 ül 1–5.


lausete koostamine;

arutlus mõistete tähenduse üle.

Lugemine:

lausetele õigete lõppude valimine;

tabeli veergudele sobivate pealkirjade leidmine.

Kirjutamine:

tabeli koostamine,

lausete kirjutamine, lausete laiendamine.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Elukutsete

mäng.

Intervjuu. Õpik lk 95, 97.

Rühmatöö: intervjuu ühe koolitöötajaga.

intervjuuküsimuste koostamine;

intervjuu läbiviimine, märkmete tegemine;

intervjuu käigus tehtud märkmete lugemine;

rühmatöö tutvustamine, elukutse sobilikkuse

põhjendamine.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

6


kuuldu järgi tekstist sõnade mahatõmbamine.

Lugemine:

teksti järgi küsimustele vastamine,

teksti järgi tegelasele sobiva lause leidmine,

oma kogemuse seostamine tekstist loetuga.

Kirjutamine:

loeteluga lause koostamine;

lausete muutmine olevikust lihtminevikuvormi;

asesõnade kirjutamine.


Tähtpäevad: mardipäev ja kadripäev.

Nõo Põhikool

Vabalugemine.

Lisalugemine. Õpik lk 130–

131.

Kätlin Vainola „Ville“.

Kristel Salu „Viljaküla Brita memuaarid“.

J.Chandler Harris „Onu Remuse jutte“.

Andrus Kivirähk „Leiutajateküla Lotte“.

Leelo Tungal „Vanavanaema“.

Regilaul Kihnust „Kadrisantide laul“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

13.–15. nädal

JÕULUAEG

Tekstide temaatika: omakultuur: kodukoha

pärimused; tavad ja

pühad; arvuti kui

silmaringi avardaja.

Märksõnad: jõulud

jõulukombed

kingitused

aadress

adressaat

ümbrik

e-kiri

küsisõna

käändelõpp

täishäälik

häälikuühen

d

kahekõne

1

J. Kaplinski

„Kirjad

tulevad“. Õpik lk 100.

Töövihik lk 77–

78 ül 5–6.


oma kogemusest jutustamine.

Lugemine:

kirja kirjutamisega seotud mõisted, kirja

koostamine.

Kirjutamine:

liitsõna leidmine,

ümbriku vormistamine, ärakiri, e-kirja kirjutamine.

Õpilane:

jutustab endast ning

oma lähiümbruses

toimunust;

mõistab muu hulgas

lihtsat tabelit, kaarti;


pildiseeria toel;

hangib

otstarbekohast teavet

eri allikatest;


sarnasusi;


sündmusest

tugisõnade toel;


1

A. Küng

„Postimuuseum“

. Õpik lk 101.


8–9.


oma kogemusest rääkimine (Postimuuseumi või

muu muuseumi külastus).

Lugemine:

teabeteksti lugemine;

Postimuuseumi kodulehe lugemine;

lõikude järjestamine jutukeseks.

Kirjutamine:

suluta kaashääliku pikkuse märkimine kirjas;

Nõo Põhikool

postkaart

kogumine ja kogud

animatsioon

LÕIMING

Kultuuriline

identiteet: kodukoha

pärimused;

jõulukombed.

Tehnoloogia ja

innovatsioon: arvuti

kui silmaringi avardaja.

Teabekeskkond: info veebilehtedelt

(Postimuuseum,

Kinobuss; jõuluvana

kodu Lapimaal).

Inglise keel/ soome

keel: info jõuluvana

kodulehelt.

Kunstiõpetus: jõulu-

kaardi,

omaloomingulise

jõululuuletuse

kujundamine; piltloo

joonistamine.

Loodusõpetus: kohad

muuseumi õppekäiguks vaatluslehe koostamine. lähedase

tähendusega sõnu;

esitab luuletust

peast;

tunneb ära luuletuse,

näidendi, kirja;


käänd- ja

pöördsõnade õpitud

lõppe;

koostab õnnitluse,

teate, e-kirja.

Hinnatavad


II veerandi

kontrolltöö;

luuletuste võistlus:

etlemine, kaaslaste

esinemisele

põhjendatud hinnangu

andmine;

piltloo väljamõtlemine

ja selle vormistamine.

1

T. Mazur

„Postkaardid

jutustavad

ajaloost“. Õpik lk 102–103.

Töövihik lk 79–

80 ül 10–11.


lood postkaartidest, näituse tutvustamine.

Lugemine:

seose leidmine (postkaardil olev illustratsioon ja

tekst),

küsimustele vastamine õpiku ja postkaardi teksti

järgi.

Kirjutamine:

postkaartide näitusele selgitavate tekstide,

pealkirjade kirjutamine;

näitus postkaartidest ( teemade järgi või eri kogud).

1

L. Tungal

„Kuidas ema

jõulusoove

saatis“. Õpik lk 104–105.


12.


tekstis olevate luuletuste võrdlemine, seos

kalendriga.

Lugemine:

luuletuste lugemine ja esitamine.

Kirjutamine:

ärakiri;

sõnumi vormistus postkaardile, luuletus

jõulukaardile.

1

L. Hainsalu

„Pikkurilli“. Õpik lk 106–107.


13–14.

Lisamaterjal:

www.

santaclaus.fi.


töö sõnavaraga;

kahe katkendi iseloomustamine (missugune

raamatu algusest, missugune lõpust,

põhjendamine).

Lugemine:

info leidmine jõuluvana kodu kohta Lapimaal.

Kirjutamine:

täishäälikute ja täishäälikuühendite pikkuste

märkimine kirjas; õigekirjareeglitele näidete

leidmine tekstis.

Nõo Põhikool

Eesti ja Soome kaardil.

Muusika: viisistatud

jõululuuletused.

Õppekäik: muuseumi

külastus

(Postimuuseum).

Projekt: öölugemine,

õhtujutud (õpik lk 132–

133).

Õpimapp: hinnang

oma õpimapi I

poolaasta töödele,

muutuste märkamine.

2

J. Põldma

„Lepatriinude

jõulud“. Õpik lk 108–109.

Töövihik lk 82–

83 ül 15–19.


võrdlemine (info edasiandmine sõnaga ja

visuaalselt);

filmi „Lepatriinude jõulud“ vaatamine;

märksõnaskeemi järgi jutustamine.

Lugemine:

teksti järgi väidete tõesuse üle otsustamine;

luuletuse koostamine.

Kirjutamine:


märksõnaskeemi täiendamine;

vajadusel h-tähe kirjutamine sõna algusesse.

1

Animatsioon on

liikumine. Õpik lk 110–111.

Töövihik lk 84–

85 ül 21–22.

Lisamaterjal:

www.kinobuss.ee.


piltloo selgitamine.

Lugemine:

info lugemine Kinobussi kodulehelt.

Kirjutamine:

oma piltloo sisukokkuvõtte kirjutamine.

1

Eestlaste

jõulukombed. Õpik lk 112–113.

Töövihik lk 86

ül 23–24.


oma kodu jõulukommetest rääkimine, nende

võrdlemine eestlaste eri paikade kommetega.

Lugemine:

eestlaste jõulukommetest lugemine;

loetud paikade leidmine Eesti kaardil;

murdeteksti „tõlkimine“ kirjakeelde;

teksti järgi küsimustele vastamine.

Kirjutamine:

dialoogi koostamine.

Nõo Põhikool

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Küsimused –

vastused. Õpik lk 98–99.

Töövihik lk 76–

77 ül 1–4.

Lugemine:

tekstist küsimusele sobiva vastuse leidmine;

tekstis olevatele sõnadele küsimuse esitamine;

lõikude järjestamine tekstiks.

Kirjutamine:

sisse-, ilma- ja kaasütlevate käänete lõppude

õigekiri,

erinevate küsimuste koostamine ühe lause kohta;

tabeli täitmine, lausete koostamine tabeli järgi.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Jõululuuletused. Õpik lk 114–119.

Töövihik lk 87

ül 25–26.


luuletuste esitamise võistlus,

luuletuste esitusele hinnangu andmine.

Lugemine:

võistluseks luuletuse valimine;

luuletuse koostamine.

Kirjutamine:

hindamistabeli koostamine luuletuste esitajatele

hinnangu andmiseks;

jõululuuletuse kirjutamine, riimuvate sõnade

leidmine.

K

or

da

mi

ne

–

2

Iseseisev töö nr

7.


kuulamise järgi tabeli täitmine.

Lugemine:

lõikude järjestamine, loo järgi väidete tõesuse üle

otsustamine, loost samatähenduslike sõnade

leidmine.

Kirjutamine:

lause muutmine tänapäevasesse eesti keelde,

lausete kirjutamine jutu järgi tõestena,

ümbriku vormistamine, loeteluga lause koostamine.

Nõo Põhikool

Kontrolltöö

(II veerand).

Kirjutamine:

oma arvamuse põhjendamine loetu põhjal;

kahe teksti võrdlus;

liitsõnade ja tegusõnade leidmine tekstist;

lauselõpumärkide kasutamine; teksti korrigeerimine

(h sõna algul);

riimuvate sõnade kirjutamine.

Vabalugemine

(II veerand). Töövihik lk 92–

93.


loetud raamatu(te) tutvustamine.

Kirjutamine:

loetu kohta kokkuvõtte koostamine.

Aj

av

ar

u

–

3

Lisaülesanded.

Iseseisev töö. Õpik lk 124–127.


4–5; lk 90–91, 94

ül 1–4.

L. Tungal „Põrsas Pambu üksildased jõulud“ ;

rühmatöö: õpiku lood ja nende autorid, pealkirjad,

tegelased, oma oskustele hinnangu andmine.


Tähtpäevad: jõulud.

Vabalugemine.

Lisalugemine. Õpik lk 134–137.

Leelo Tungal „Ema Luule jõulukaardid“.

Lehte Hainsalu „Pikkurilli“.

Janno Põldma „Lepatriinude jõulud“.

Lastekirjanik Astrid Lindgren.

Kunstnik Ilon Wikland.

Õppeteema,

alateemad.

lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

Nõo Põhikool

16.–17. nädal

LUMINE AEG

Tekstide temaatika: loodus minu ümber.

Märksõnad: II poolaasta algus

koolivaheaeg

aeg

aastaajad

ajaühikud

aja kulgemine

ajatelg

LÕIMING

Keskkond ja

ühiskonna

jätkusuutlik areng: looduskeskkond.

Kunstiõpetus,

tööõpetus: piltidega

tabeli/ plakati/ voldiku/

raamatu kujundamine;

nelja aastaaja pilt.

Loodusõpetus: inimese meeleelundid.

Inimeseõpetus: aeg ja

selle kulgemine.

Matemaatika: ajaühikute kestvuse

ajaühik

lühend

ajatelg

kaashäälik

nädalapäev

tegusõna

1

E. Esop

„Talv tuli“. Õpik lk 7.


vestlus möödunud pühadest ja koolivaheajast.

Lugemine:

luuletuse lugemine;

luuletuse õppimine sõnade kustutamisega tahvlilt.

Kirjutamine:

paaristöö: venni diagrammi koostamine

koolivaheajast.

Õpilane:

kirjeldab

eesmärgipäraselt

olendit;

jutustab kava toel;

koostab

kuuldu/loetu põhjal

skeemi;

esitab luuletust

peast;

mõistab lihtsat

tabelit, diagrammi;

tunneb ära

mõistatuse,

vanasõna;

kirjutab suure

algustähega lause

alguse, inimese- ja

loomanimed ning

õpitud kohanimed;

kirjutab eakohase

pikkusega loovtöid

joonistuse, pildi,

pildiseeria toel.

Hinnatavad


lugemine rollile

vastavalt;

töö ajatelje, tabeliga:

koostamine, sealse

info mõistmine;

pildi ja loovjutu

1

L. Tungal

„Juku tuleb

kooli“. Õpik lk 8–9.

Töövihik lk 6 ül

6–7.


töö sõnavaraga, talv (seos meelte ja aistingutega);

kava järgi jutustamine.

Lugemine:

otsuse tegemine loetu põhjal, kavapunktide

järjestamine.

Kirjutamine:

tabeli täiendamine, tabeli järgi lausete koostamine;

tabeli/plakati/voldiku/raamatu vormistamine.

1

T. Jansson

„Muumitroll

õpib

suusatamist“. Õpik lk 12–13.

Töövihik lk 7 ül

8–9.


töö sõnavaraga, tähelepanelik kuulamine (bingo

mäng teksti sõnadega).

Lugemine:


1

P.-L. Surojegin

„Jänes ja

pakane“. Õpik lk 14–15.

Töövihik lk 8 ül

10–11.


tegelaste kirjeldamine, erinevate lugude võrdlemine.

Lugemine:

tekstist info leidmine, teksti järjestamine ja

täiendamine;

töö mõistatustega.

Kirjutamine:

lood loomade välimuse kujunemisest.

2 H. Laas

„Aastaajad“.


illustratsiooni ja teksti vaheliste seoste leidmine;

Nõo Põhikool

võrdlus.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng: looduse

vahetu kogemine.

Õppekäik: talve

märgid koolimaja

ümbruses.

Õpimapp: diagramm

oma ajakasutusest,

hinnang sellele.

Õpik lk 16–17.

Töövihik lk 9 ül

12.

paaristöö: kaaslase teksti kuulamine ja enda omaga

võrdlemine.

Lugemine:

aastaaegade kirjelduste lugemine.

Kirjutamine:

tekstide/lausete koostamine aastaaegade kohta;

teksti täiendamine sobivate tegusõnadega.

koostamine ning

vormistamine.

1

L. Carroll

„Jabur

teelaudkond“. Õpik lk 18–20.

Töövihik lk 11

ül 16.


töö sõnavaraga;

vestlus aja kulgemisest;

rühmatöö: rollide jagamine, loo esitamine.

Lugemine:

teksti järgi väidete tõesuse üle otsustamine;

lugemine rollis.

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Suur ja väike

algustäht. Õpik lk 10–11.

Töövihik lk 4–5

ül 1–5.


näidete nimetamine nimede ja nimetuste kohta.

Lugemine:

tabeli järgi info lugemine.

Kirjutamine:

algustähe märkimine;

lausete koostamine;

märksõnaskeemi koostamine ja kujundamine;

küsimuste koostamine ajaühikute kohta.

Nõo Põhikool

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Aeg ja

ajaühikud. Õpik lk 21.

Töövihik lk 10

ül 15.

E. Esop

„Seitse poega“. Töövihik lk 9–

11 ül 13,14,17.


skeemi järgi ajaühikutest rääkimine.

Lugemine:

luuletuse koostamine;

vanasõnade koostamine;

ajaühikute järjestamine.

Kirjutamine:

ärakiri;

ajaühikute skeemi koostamine;

ajatelje koostamine;


lühendite kasutamine, lausete koostamine.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

8


kuulamise järgi luuletuse koostamine

Lugemine:

lõikude järjestamine, samatähenduslike

sõnade/väljendite leidmine;

teksti järgi küsimustele vastamine,

mõistatuse koostamine;


Kirjutamine:

suur või väike algustäht nimedes ja nimetustes, tabeli

täitmine.

Harjutusvara. Sõna algustäht.

Aeg.

Vabalugemine.

Tove Jansson „Muumitroll“.

Pirkko-Liisa Surojegin „Loomamuinasjutud“.

August Jakobson „Ööbik ja vaskuss“.

Lewis Carroll „Alice Imedemaal“.

Nõo Põhikool

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

18.–19. nädal

PILK TAEVASSE

Tekstide temaatika: omakultuur; kultuuride

mitmekesisus; loodus.

Märksõnad: taevakehad

murdekeel

tekstiliigid

silp

poolitamine

LÕIMING

Kultuuriline


pärimused, kultuuride

mitmekesisus

muinasjuttude ainetel.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng: inimtegevuse mõju

kodukoha loodusele.

silbid

silbitamine

poolitamine

omadussõna

riimuv sõna

loetelu

lauseskeem

lauselõpu-

märk

1

M. J. Eisen

„Päike, kuu ja

tähed“. Õpik lk 27.


5–6.

Lugemine:

vanade tähekujude lugemine;

loetu järgi tabelisse info kandmine,

tabeli järgi jutustamine.

Kirjutamine:

nähtuste kirjeldamiseks omadussõnade leidmine.

Õpilane:

jutustab

märksõnade toel;

hangib otstarbe-

kohast teavet eri

allikatest;

jutustab loetust;

tunneb ära

jutustuse,

luuletuse,

muinasjutu,

mõistatuse;

eristab silpi;

kasutab lihtsamat

sõnastikku;

kirjutab eakohase

pikkusega

loovtöid

küsimuste,

tugisõnade,

joonistuse,

pildi, pildiseeria,

märksõnaskeemi

või kava toel.

1

A. Kass

„Päike, vihm ja

vikerkaar“.

Mõistatused. Õpik lk 28–29.

Töövihik lk 15,18

ül 8,12.


töö sõnavaraga;

ilmateate esitus ja kaaslaste ilmateadete kuulamine.

Lugemine:

mõistatustele vastuste leidmine.

Kirjutamine:

ilmateate koostamine ja kaardile märkimine.

1

Murdekeelne

tekst „Torm“.

T. Ojari „Pini

om musta

värvi“. Õpik lk 29.


10.


vestlus eesti keele murretest, kohalikust

kõnepruugist.

Lugemine:

murdekeelsete sõnade ja väljendite tõlkimine

kirjakeelde;

lausete järjestamine teksti järgi.

Kirjutamine:

paaristöö: paarilise kirjutatud sõnade tõlkimine võru

keelest eesti kirjakeelde.

Nõo Põhikool

Kunstiõpetus,

tööõpetus: oma

ilmateate esitluse jaoks

vajalike ilmamärkide

kujundamine.

Loodusõpetus: Eesti

kaart; päikesesüsteem,

taevakehad, virmalised,

fotod Kuust, Kuu eri

faaside skeemid;

kompassi kasutamine.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: võimalused oma

tegevusega kooli- või

koduümbrust

korrastada.

Teabekeskkond: info

hankimise võimalused,

info kriitiline

hindamine.

Õppekäik: Tartu

Observatoorium

Tõraveres.

Õpimapp: kaaslaste

loodud tekstidele ja

esitlustele hinnangu

2

Eesti muinasjutt

„Kuutõrvajad“.

I. Lember

„Moenarr“.

A. Norak „Kuu“. Õpik lk 30–33.


11.


töö sõnavaraga;

arvamuste võrdlemine paarilisega;

loetust jutustamine oma sõnadega;

rühmatöö: pala jagamine osadeks ja osade kaupa

terviku jutustamine.

Lugemine:

riimuvate sõnade leidmine;

teksti vormi ja sisu võrdlus (esitus jutustava tekstina,

võimalus leida riimi ja rütmi).

Kirjutamine:

loetelu koostamine riimuvatest sõnadest;

ärakiri;

tekstist ühe lõigu vormistamine värssidena.

Hinnatavad


loetust jutustamine;

loovjutu

kirjutamine ja

vormistamine.

1

M. Ruusalepp

„Tartu

observatoorium“

A. Soesoo

„Planeet Maa

aasta“. Õpik lk 34–35


töö sõnavaraga (teemakohaste võõrsõnade tähendus);

arutelu inimtegevuse mõjust kodukoha loodus-

keskkonnale.

Lugemine:

kodulehekülgede info lugemine (www.aai.ee;

www.palneetmaa.org);

teabetekstide lugemine.

1

A. Mõtt

„Virmalised“. Õpik lk 36.

Töövihik lk 19

ül 13.


vestlus oma kogemusest taeva jälgimisel (pilvede

kuju, virmalised, langevad tähed, tõusev/loojuv

päike, kuu ja tähed).

Lugemine:

teabeteksti lugemine.

Kirjutamine:

skeemi järgi lausete kirjutamine.

http://www.aai.ee/

http://www.palneetmaa.org/

Nõo Põhikool

andmine.

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Silbitamine.

Poolitamine.

S. Lant

„Salakiri“.

„Oma silm on

kuningas“.

E. Raud

„Pilvekass“. Õpik lk 22–26.

Töövihik lk 12–

19 ül 1–4,7,9, 14.


vestlus sõnade kasutamisest silbitatult, omaleiutatud

sõnale tähenduse leidmine, põhjendamine;

kaaslaste salakeeles öeldud lausete tõlkimine

(ilukirjandustekstide seostamine silbitamise

teemaga).

Lugemine:

reeglite sõnastamine näidete järgi;

silpidest sõnade koostamine, nii et kujuneb

terviktekst;

mõistatuse koostamine.

Kirjutamine:

silpidest sõnade koostamine, tabeli koostamine,

sõnade silbitamine ja poolitamine;

paaristöö: sõnade ridade jätkamine.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Kribinal

kirjutama. Õpik lk 37.


erinevate tekstiliikide iseloomustamine, võrdlemine;

omakoostatud teksti ettekandmine.

Lugemine:

tööjuhiste lugemine ja valiku tegemine.

Kirjutamine:

loo kirjutamine ühest taevakehast või

loodusnähtusest.

Nõo Põhikool

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

9.


kuulamise järgi Eesti kaardil ilmateate fikseerimine.

Lugemine:

teksti järgi tegelaste loetlemine ja kirjeldamine;

riimuvate sõnapaaride leidmine;

loetu põhjal seoste esitamine skeemina.

Kirjutamine:

lause koostamine kuuldu järgi;

lõigust ühesilbiliste sõnade leidmine; sõnade

poolitamine

Harjutusvara. Silbid sõnas.

Loodus meie ümber.

Vabalugemine.

Sander Lant „Vanaema Vilma jutud“.

Ira Lember „Tädi Fantaasia“.

Triinu Ojari „Suur must koer. Suur must pini“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

20.–21. nädal

MAGUS TÄHESTIK

Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus;

kodus ja koolis; mängiv

inimene; omakultuur.

Märksõnad: tähestik

tähestikuline järjekord

tähestik

tähestikulin

e järjekord

liitsõna

poolitamine

silbitamine

1

L. Tungal

„Aadama

tähestikujutt“.

H. Mänd

„Tähekoorem“. Õpik lk 40–41.

Töövihik lk 21ül

2–3.


tähenimedega riimide loomine.

Lugemine:

aabitsa tegelaste meenutamine;

lugemispala seostamine tähestikuga;

info leidmine luuletusest.

Kirjutamine:

sõnade moodustamine.

Õpilane:

jutustab endast

ning oma

lähiümbruses

toimunust;

jutustab kava toel;

hangib otstarbe-

kohast teavet eri

allikatest;

kasutab eakohaseid

sõnaraamatuid; 1

A.-C. Vestly

„Henrik ja

Hulda“.


sõnade tähenduse selgitamine.

Lugemine:

Nõo Põhikool

nimed ja nende

saamislood

hüüdnimi

sõbrapäev

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus: erinevus teistest,

käitumine ja selle

tagajärjed; üksteisest

hoolimine, sõbrad ja

sõpruse hoidmine,

sallivus, lugupidamine.

Kultuuriline


pärimused.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus:

kodukandi ettevõtted.

Teabekeskkond: teabe otsimine.

Kunstiõpetus:

tähestiku joonistamine

teksti järgi;

luuletuse

illustreerimine.

Projekt: sõbrapäeva

laat.

Õpimapp: hinnang

Õpik lk 42–43.

Töövihik lk 22

ül 5–6.

käekirjalise teksti lugemine.

Kirjutamine:

akrostihhoni kirjutamine;

paaristöö: kaaslasest kirjutatud teksti tutvustamine

talle.


tähte, täis- ja

kaashäälikut;

teab peast

võõrtähtedega

tähestikku;

kasutab lihtsamat

sõnastikku ja

koostab lihtsaid

loendeid

tähestikjärjestuses;

kirjutab suure

algustähega lause

alguse, inimese- ja

loomanimed ning

õpitud kohanimed.

Hinnatavad


joonistatud tähestik

ja selle tutvustus;

kodustelt kuuldud

loo jutustamine;

osalemine

rühmatöös;

akrostihhoni

kirjutamine, selle

vormistamine ja

ettekandmine.

1

O. L.

Kirkegaard

„Hüüdnimi“.

L. Tungal

„Päris

Tarzan“. Õpik lk 44–47.

Töövihik lk 23

ül 7–8.


töö sõnavaraga;

arutelu hüüdnimedest.

Lugemine:

rollis lugemine;

väidete tõesuse üle otsustamine lugemispala põhjal;

kahe lugemispala võrdlus (lapse ja isa suhted).

1

R. Palis

„Sabaga

tähed“. Õpik lk 48–50.

Töövihik lk 24

ül 9–10.


töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine.

Lugemine:


Kirjutamine:

silbitamise ja poolitamise harjutamine.

1

K. Kass

„Käru“.

Kirjanik

Kristiina Kass.

H. Rand

„Nimejutt“. Õpik lk 51, 148.

Töövihik lk 25

ül 11.


vestlus (nimi kui tähendusega sõna).

Lugemine:

kirjanik Kristiina Kass ja tema lasteraamatud.

Kirjutamine:

tabeli koostamine nimedest;

nimede õigekirja kinnistamine;

täishäälikute pikkuse märkimine;

küsilausete kirjutamine.

1

T. Toomet

„Sõbrapäev“.

„Mida vanal

ajal


vestlus salmikutest (oma salmiku tutvustamine,

võrdlus endisaegse salmikuga);

info küsimine kodustelt ja saadud teabe tutvustamine

Nõo Põhikool

endale kui sõbrale. salmikutesse

kirjutati?“ Õpik lk 152–

153.

Töövihik lk 90;

lk 26 ül 13–15.

klassis, põhjendamine;

vanasõna tähenduse selgitamine.

Lugemine:

loendist ebasobiva leidmine;

vanasõna koostamine.

Kirjutamine:

suure ja väikese algustähe kasutamine.

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Tähestik

Häälikute

liigitus

L. Tungal

„Magus

tähestik“. Õpik lk 38–39.

Töövihik lk 20–

21,27 ül 1,4,16.


tähestikulise järjekorra koostamise seletamine;

skeemi järgi häälikute liigituse seletamine;

arutelu tähestiku ja tähestikulise järjekorra

vajalikkusest, kasutamise kogemustest.

Lugemine:

tekstist tähestiku leidmine;

luuletuse illustreerimine selle sisu järgi.

Kirjutamine:

nimekirja koostamine;

salakirja lahendamine.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Nimede

saamislood. Õpik lk 50, 52–

53.

H. Käo

„Kuidas

Tallinn nime

sai“. Töövihik lk 25

ül 12.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

info otsimine teabeallikatest, internetist oma

kodukohaga seotud kohanimede tekkimisest,

kodukoha ettevõtete nimed ja nende tegevusalad.

Kirjutamine:

oma nime saamisloo kirjutamine;

rühmatöö: ettevõttele nime mõtlemine tegevusalast

lähtudes.

Nõo Põhikool

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

10.


kuulamise järgi loendis õigete tähtede märkimine;

kuulamise järgi küsimustele vastamine.

Lugemine:


tööjuhendi sõnastamine.

Kirjutamine:

sõnade kirjutamine tähestikulises järjekorras;

liitsõnade poolitamine.

Harjutusvara. Tähestik.


Vabalugemine.

Leelo Tungal „Vana vahva lasteaed“.

Heljo Mänd „Tingel-tangel“.

Anne-Catherine Vestly „Kaheksa väikest, kaks suurt ja

veoauto“.

Ole Lund Kirkegaard „Kummi-Tarzan ja teised“.

Leelo Tungal „Seltsimees laps ja suured inimesed“.

Reet Palis „Notsu Norbert ja Tähetäpi mudaravila“.

Kristiina Kass „Käru-Kaarel“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

22.–23. nädal

EESTIMAA LAPSED

Tekstide temaatika: minu kodumaa, tavad

ajatelg

häälik

täht

täishäälik

kaashäälik

2

Luuletused

Eestimaast. Õpik lk 56–57.

Töövihik lk 30ül

7–8.


kaaslaste esituste kuulamine, hinnangu andmine;

luuletuse ilmekas (peast) esitamine, Eesti Vabariigi

aastapäeva aktuseks valmistumine.

Lugemine:

Õpilane:

jutustab

märksõnade toel;

hangib otstarbe

kohast teavet eri

Nõo Põhikool

ja pühad; arvuti kui

silmaringi avardaja.

Märksõnad: Eesti Vabariik

kodukoht

Eesti Vabariigi

aastapäev

pidulik aktus

vastlapäev

kogumine

erinevad kogud

asjad

LÕIMING


hankimine internetist.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: ürituse

ettevalmistamine ja

läbiviimine (Eesti

Vabariigi aastapäeva

aktus).

Kultuuriline

identiteet: minevikukogemuse

(esemed, lood)

säilitamise tähtsus .

Ühiskonnaõpetus: minu kodumaa, tavad

ja pühad.

sulghäälik

loetelu

kaaslaste luuletuste lugemine.

Kirjutamine:

luuletuse kirjutamine;

täishääliku pikkuse märkimine;

suure ja väikese algustähe kasutamine;

kirjavahemärkide kasutamine, reegli sõnastamine.

allikatest;

kasutab eakohaseid

sõnaraamatuid;

koostab loetu

põhjal skeemi;

esitab luuletust

peast;


tähte;

eristab täis- ja

kaashäälikut;

eristab pikki ja

ülipikki täis- ja

suluta

kaashäälikuid.

Hinnatavad


etteütlus;

luuletuse

kirjutamine, selle

esitamine;

põhjendatud

hinnangu andmine

kaaslaste esitustele;

kujundatud ajatelg;

oma kogu tutvustus.

1

A. Järs

„Eesti Rahva

Muuseum“. Õpik lk 58–59.

Töövihik lk 31–

32 ül 9–10.


arvutusülesannete koostamine oma ajatelje järgi;

vanade ja tänapäeva tarbeesemete võrdlemine.

Lugemine:

teabeteksti lugemine,

teabe lugemine internetist.

Kirjutamine:

ajatelje koostamine teksti põhjal.

1

T. Mazur

„Eesti

Vabariigi

juubeliaasta“.

L. Tungal

„Lipuvärvid“. Õpik lk 60–61.

Töövihik lk 33

ül 11–12.


kohanimeskeemide tutvustamine, võrdlus,

täiendamine.

Lugemine:

teksti järgi kalendri/plakati tegemine;

internetist lisateabe lugemine;

teksti liigendamine sõnadeks.

Kirjutamine:

liitsõnade leidmine tekstist ja nende kirjutamine;

ärakiri;

Eesti kohanimedest skeemi koostamine.

1

L. Tungal

„Kogumine“. Õpik lk 82.

Töövihik lk 34–

35 ül 13.


luuletuse sisu ümberjutustamine oma sõnadega.

Lugemine:

luuletuse lugemine.

Kirjutamine:

ajatelje koostamine.

Nõo Põhikool

Kunstiõpetus: tarbe-

esemete joonistamine;

Eesti Vabariigi juubeli-

aasta tegevusi kajastava

kalendri või plakati

kujundamine;

ajatelje kujundamine.

Inimeseõpetus: Eesti Vabariik

Matemaatika: arvutusülesannete

koostamine ja

klassikaaslastele

esitamine.

Õppekäik: Eesti

Rahva Muuseum või

muu Eesti eluolu

tutvustav muuseum.

1

T. Tootsen

„Jõhvsõnad ja

jõhvkäänud“. Õpik lk 83.


rühmatöö tutvustamine

Lugemine:

tuntud vanasõnade ja tekstis olevate vanasõnade

võrdlus.

Kirjutamine:

rühmatöö: tuntud vanasõnade muutmine

õppimise/kooli teemaliseks,

rühmatöö tulemuste vormistamine.

1

Õpik lk 154–155

Vastlapäev Otfried

Preussler

Väikese nõia

vastlakarneval Töövihik lk 91


loomade välimuse muutumisest jutustamine

omakoostatud skeemi järgi.

Lugemine:

rühmatöö: lugemispala rollideks jagamine ja

esitamine.

Kirjutamine:

skeemi kui kava koostamine;

mõistatuse lahendamine.

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Häälikute

märkimine

kirjas. Õpik lk 54–55.

Töövihik lk 28–

29 ül 1–6.


sõnade koostamine;

täishäälikute ja suluta kaashäälikute kirjas märkimise

reeglite võrdlemine.

Lugemine:

tabelist info lugemine, tabeli järgi küsimustele

vastamine.

Kirjutamine:

tabeli koostamine, lausete koostamine; ärakiri;

häälikud ja tähed, tekstis täishäälikute märkimine.

Etteütlus. Töövihik I lk 95.

Kirjutamine:

etteütlus (suluta kaashääliku pikkus).

Nõo Põhikool

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

A. Kass

„Kogumine“. Õpik lk 64–65.


töö sõnavaraga;

kogude näituse „giidide“ lugude kuulamine, oma

arvamuse avaldamine.

Lugemine:

sõnaraamatust info lugemine.

Kirjutamine:

oma kogust teksti kirjutamine;

klassi ühistöö: kogude näitus.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

11.


kuulamise järgi märksõnaskeemi ühendamine.

Lugemine:

teksti järgi tabelis õigete ja väärate lausete

märkimine.

Kirjutamine:

tekstist vastava tähepikkusega sõnade kirjutamine;

täishäälikute ja suluta kaashäälikute pikkuse

märkimine;

lausete lõpetamine, liitsõnade märkimine.

Harjutusvara. Häälikute märkimine kirjas.

Liitsõna.

Vabalugemine.

Otfried Preussler „Väike nõid“.

Nõo Põhikool

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

d

i

d

e

a

r

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

24.–25. nädal

TEEME VÕIDU

Tekstide temaatika: minu tervis; sport.

Märksõnad: sport

tervislik eluviis

valm

emakeelepäev

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus: minu tervis.

Kunstiõpetus: klassi

ühisraamatu

kujundamine.

Inimeseõpetus: tervise

temaatika (sportimise

kasulikkus ja ohud).

valm

häälik

täht

sulghäälik

otsekõne

liitsõna

täishääliku-

ühend

1

E. Niit

„Pall“. Õpik lk 68.


4.


spordialade tutvustuste kuulamine ja mõistatamine.

Lugemine:

liitsõnade tähendus.

Kirjutamine:

ühe spordiala tutvustuse koostamine, lausete

koostamine.

Õpilane:

hangib

otstarbekohast teavet

eri allikatest;


päraselt;


sarnasusi;


lähedase

tähendusega sõnu;

tunneb ära

muinasjutu,

mõistatuse,

vanasõna;

eristab täis- ja

kaashäälikut ning

häälikuühendit.

Hinnatavad


etteütlus;

1

R. Kudu „Mis on

triatlon?“ Õpik lk 69.


5.


töö sõnavaraga;

rühmatöö tulemuste tutvustamine ja põhjendamine.

Kirjutamine:

isikliku triatloni koostamine;


rühmatöö: mitmevõistluse koostamine.

1

H. Wiesner

„Kas loomad

spordivad?“. Õpik lk 70–71.

Töövihik ül 6 lk

38


töö sõnavaraga.

Lugemine:

info lugemine internetist;

samatähenduslike sõnade leidmine tekstist.

Kirjutamine:

sõnade koostamine.

1 S. Pirotta

„Kilpkonn ja


töö sõnavaraga;

Nõo Põhikool

Matemaatika: tekstist

tulenevad arvutus-

ülesanded.

Kehaline kasvatus: rühmatööna valminud

võistluse sooritamine.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: ühiste

otsuste tegemine.

Kultuuriline

identiteet: sport kui kultuuride-

vahelise suhtlemise

võimalus.


otsimine internetist.

Tervis ja ohutus: sport

ja tervis, tippspordi

ohud.

jänes“. Õpik lk 72–73.


3.

valmi tähenduse seletamine, loo õpetliku iva

sõnastamine.

Lugemine:

rühmatöö: teksti rollis lugemine, loo lavastamine

näidenina.

Kirjutamine:

sulghääliku pikkuse märkimine.

panus klassi

spordialade raamatu

koostamisse;

rühmatöös osalemine;

III veerandi vaba-

lugemine.

1

E. Esop

„Lendstart“.

K. Prügi

„Meie isa ja onu

Tarmo on

kaksikud“. Õpik lk 74–75.

Töövihik lk 39–

40 ül 7–8.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

lõikudest teksti koostamine, teksti korrigeerimine,

teksti täiendamine sobivate väljenditega;

küsimuste koostamine loetu kohta.

Kirjutamine:

intervjuu koostamine (küsimuste sõnastamine

vastuste järgi).

1

Emakeelepäev. Õpik lk 156–157.


vestlus emakeelepäevast, selle olulisusest.

Lugemine:

vanas kirjakeeles teksti lugemine ja „tõlkimine“

tänapäeva eesti keelde.

Nõo Põhikool

Õpimapp: hinnang III

veerandi töödele;

hinnang loetud

raamatule.

K

e

e

l

e

õ

e

t

u

s

–

2

Häälikute

märkimine


Töövihik lk 36–

37 ül 1–2.


tabeli järgi sulghääliku pikkuse õigekirjareeglite

sõnastamine.

Lugemine:

tähendusega ja tähenduseta sõnad.

Kirjutamine:

ärakiri;

lausete koostamine, lausetes vigade parandamine;

sulghäälikute märkimine kirjas;

tähepikkuste muutmine sõnas, tabeli täitmine.


Kirjutamine:

etteütlus (sulghäälikute pikkus).

K

o

k

k

u

v

õ

t

e

t

e

e

m

a

s

t

–

2

Olümpiamängud

. Õpik lk 76–77.

M. Coleman

„Leegitsevad

antiikaja

olümpia-

mängud“. Töövihik lk 41–

43 ül 9–11.


oma valitud spordiala tutvustamine.

Lugemine:

kahe teksti võrdlemine;

info otsimine/lugemine eri teabeallikatest;

teksti põhjal küsimusele õige vastuse valimine;

tekstist tulenevate arvutusülesannete lahendamine

Kirjutamine:

klassis ühise spordialasid tutvustava raamatu

koostamine (iga õpilane koostab teabeteksti ühest

spordialast);

märksõnaskeemi koostamine Eesti olümpiavõitjatest;

küsimuste koostamine märksõnaskeemi põhjal;

silpidest spordialade nimetuste koostamine.

Nõo Põhikool

K

o

r

d

a

m

i

n

e

–

2

Iseseisev töö nr

12.


kuulamise järgi lausetele õigete lõppude valimine.

Lugemine:

lausete paigutamine tekstis õigetesse kohtadesse.

Kirjutamine:

teksti järgi küsimuste moodustamine ja neile

vastamine;

sulghäälikute pikkuste märkimine.

Kontrolltöö (III veerand).


korralduste järgi töölehele sõnade, arvude

kirjutamine.

Lugemine:

riimuvate sõnade leidmine tekstist;

otsustamine, kas teksti põhjal saab küsimusele

vastata; lõikude järjestamine tekstiks;

vanasõna tähenduse seletamine.

Kirjutamine:

häälikute pikkuste märkimine;

sõnade järjestamine lauseteks, lausete kirjutamine.

Vabalugemine (III veerand).

Töövihik lk 88.


loetud raamatu(te) tutvustamine.

Kirjutamine:

loetud raamatu lühitutvustus, arvamuse esitamine ja

selle põhjendamine.


Terves kehas terve vaim.

Vabalugemine.

Ellen Niit „Ühel viivul vikervalgel“.

Reet Kudu „Pöörane reis“.

Henning Wiesner „Kas loomad pesevad hambaid?“.

Saviour Pirotta „Aisopose valmid“.

Nõo Põhikool

Erika Esop „Lendstart“.

Michael Coleman „Leegitsev olümpia“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

26.–27. nädal.

KAS NAER ON

TERVISEKS?

Tekstide temaatika: väärtused ja kõlblus;

kodus ja koolis; mängiv

inimene: sõnamängud.

Märksõnad: tervis

haigus

haigla

tervislik eluviis

positiivne

ellusuhtumine hea nali

naeruvääristamine

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus: minu tervis, käitumine

ja selle tagajärg;

sallivus.

häälik

täht

sulghäälik

silp

ainsus

mitmus 1

L. Tungal

„Me oleme

haiged“. Õpik lk 80.

Töövihik ül 11

lk 48


luuletuse ühine peast esitamine.

Lugemine:

luuletuse lugemine.

Kirjutamine:

tabeli täitmine luuletuse sõnadega ja sõnade

grupeerimine silpide arvu järgi, lausete koostamine

tabeli järgi.

Õpilane:

jutustab endast

ning oma

lähiümbruses

toimunust;

mõistab muu

hulgas lihtsat

tabelit, diagrammi;


küsimuste, kava

toel;

leiab

väljendamiseks

lähedase

tähendusega sõnu;

eristab kirjalikus

tekstis väidet,

küsimust, käsku;

märgib kirjas

häälikuid õigesti.

Hinnatavad

õpitulemused:

1

J. Rannap

„Aptsihh!

Aptsihh!

Aptsihh!“. Õpik lk 81.

Töövihik ül 12

lk 48.


esitlus oma kogemustest (haiguste ravimine),

jutustamine kava järgi.

Lugemine:

rollis lugemine;

kavapunktide järjestamine.

Kirjutamine:

küsilausete moodustamine.

1

I. Tomusk

„Volli käib

operatsioonil“. Õpik lk 82–83.

Töövihik lk 48

ül 13.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

teabe lugemine internetist;


Kirjutamine:

Nõo Põhikool

Kunstiõpetus: homonüümide

erinevate tähenduste

väljendamine

pildiliselt.

Inimeseõpetus: inimese tervis.


lugemine internetis.

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine: ametite tutvustamine.

Tervis ja ohutus: terviseteadlikkus.

Õppekäik: kohaliku

terviseasutuse külastus,

kooliarsti(-õe) külla-

kutsumine.

Õpimapp: oma

tervisekäitumine.

liitsõnade moodustamine. iseseisev töö nr 13;

etteütlus;

teksti jutustamine

kava järgi;

sõnade tähenduse

illustreeritud

selgitamine. 1

A. Pervik

„Adalberdi

merehaigus“. Õpik lk 84–85.

Töövihik lk 49

ül 14–15.


töö sõnavaraga, kava järgi jutustamine.

Lugemine:

lausealgustele jutu järgi sobivate lõppude leidmine;

kavapunktide järjestamine;

sõnade tähenduse selgitamine.

Kirjutamine:

rühmatöö: küsimuste koostamine ja neile vastamine.

1

A. Lindgren

„Pipi ajab

äriasju“. Õpik lk 86–87.

Töövihik lk 50

ül 16.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

kahest lause osast ühe lause koostamine;


Kirjutamine:

täishäälikute kasutamine sõnas;

tingimusega lause koostamine.

1

L. Tungal

„Aprill!“. Õpik lk 88.


oma aprillinalja tegemise kogemusest rääkimine.

Lugemine:

mängu kirjelduse lugemine ja selle järgi tegutsemine.

Kirjutamine:

akrostihhoni kirjutamine (aprill, aprillinali).

1

E. Raud

„Kuidas

kilplased …“. Töövihik lk 51

ül 18.


oma kogemuse põhjal sõna tähenduse selgitamine

(kilplane, käitumine kilplasena).

Lugemine:

lause sisu õigsuse üle otsustamine loetu põhjal.

Kirjutamine:

häälikute märkimine kirjas;

sõnaliikide tundmine.

Nõo Põhikool

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Häälikute

märkimine


Töövihik lk 44–

47, 50 ül 1–

10,17.


skeemi selgitamine, inimeste iseloomustamine

omadussõnaga ja põhjenduse lisamine

Lugemine:

õigekirjareeglite lugemine ja näidete toomine,

anagrammidest tähendusega sõnade moodustamine,

Kirjutamine:

sulghäälikute märkimine s-i kõrval, i ja j kirjutamine;

lausete koostamine etteantud tingimuste järgi,

skeemi täiendamine; lausete muutmine;

tekstis vigade parandamine;

ärakiri;

tabeli täitmine, samatähenduslike sõnade leidmine.


Kirjutamine:

etteütlus (g, b, d s-i kõrval).

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Mängud

sõnadega.

E. Raud

„Naljalammas“

:

A. Pervik

„Lambalugu“,

„Sepad“. Õpik lk 89–91.


erinevate ametite tegevuse kirjeldamine,

lugemispalade humoorika aspekti selgitamine

Lugemine:

Kirjutamine:

homonüümide erinevate tähenduste väljendamine

pildiliselt

Nõo Põhikool

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

13.


kuulamise järgi lausete sisu õigsuse üle otsustamine.

Lugemine:

lausete järjestamine loetu järgi.

Kirjutamine:

piltliku väljendi selgitamine;

i ja j märkimine kirjas, sulghääliku märkimine kirjas;

tekstist sobiva näite kirjutamine õigekirjareeglile;

küsilausete ja käsklausete moodustamine.


Terves kehas terve vaim.

Vabalugemine.

Jaan Rannap „Aptsihh! Aptsihh! Aptsihh!“.

Ilmar Tomusk „Tere, Volli!“.

Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar“.

Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk“.

Aino Pervik „Umbluu“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

28.–29. nädal

ELUST MAAL

Tekstide temaatika: ümbritsev loodus,

loomad.

Märksõnad: elus ja eluta loodus

häälikuühen

d

täishääliku-

ühend

kaashääliku

-ühend

täishäälik

kaashäälik

nimisõna

2

I. Lember

„Kevadel“. Õpik lk 94.

Töövihik lk 54

ül 5.


luuletuste valiku põhjendamine.

Lugemine:

luuletuste otsimine ja lugemine raamatukogus;

sisu järgi luuletuse illustreerimine.

Kirjutamine:

luuletuste ärakiri;

luuletuste kirjutamine aastaaegade kohta;

häälikuühendite märkimine.

Õpilane: 1) jutustab oma

lähiümbruses

toimunust;

2) vastab

küsimustele,

kasutades sobivalt

täislauseid ning

lühivastuseid;

Nõo Põhikool

looduslik tasakaal

lihavõtted

LÕIMING

Keskkond ja

ühiskonna

jätkusuutlik areng: loodus minu ümber,

loomalood; keskkonna-

küsimused.

Kultuuriline

identiteet: tähtpäevadega seotud

traditsioonid.

Kunstiõpetus: luuletuste

kujundamine;

lihavõtte õnnitluskaart.

Matemaatika: tabeli

järgi arvutusülesannete

koostamine ja

lahendamine.

Loodusõpetus: tekstid

organismide elust.

Õppekäik:

raamatukogus sobivate

luuletuste otsimine;

metsa istutamine, mets

kui erinevate

organismide elupaik.

omadussõna

tegusõna

sõnaliik

riimuv sõna

lause-

lõpumärk

jutustus

luuletus

1

H.-M.

Männamaa

„Kes läheb

kevadel

kooli?“. Õpik lk 95–96.

Töövihik ül 6–7

lk 55.


töö sõnavaraga;

kava järgi jutustamine, oma kogemusest rääkimine

(märgid looduses).

Lugemine:

tekstist küsimustele vastuste leidmine;


lausete järjestamine jutuks.

Kirjutamine:

ärakiri

3) leiab

väljendamiseks

lähedase

tähendusega sõnu;

4) mõistab

lihtsat tabelit;

5) tunneb ära

jutustuse,

luuletuse;

6) eristab

hääliku-ühendit;

7) eristab lauset;

8) märgib kirjas

häälikuid õigesti;

9) märgib õpitud

sõnades õigesti

kaashäälikuühendit

;

10) koostab

õnnitluse;

11) mõtleb jutule

lõpu.

Hinnatavad


etteütlus;

illustreeritud

luulevalik;

tabeli järgi

ülesannete

koostamine ja

lahendamine;

loovkirjutamine:

luuletus, jutule lõpp.

1

E. Raud

„Muuseumis“. Õpik lk 97–99.

Töövihik lk 56

ül 8.


töö sõnavaraga, loetust jutustamine, erinevate

organismide seotusest näidete toomine.

Lugemine:

teksti lugemine rollides;

paarilise koostatud ülesannete lugemine.

Kirjutamine:

tabeli järgi arvutusülesannete koostamine ja

lahendamine.

1

D. Bisset

„Üks tore päev

südaööl“.

M. J. Eisen

„Kadunud

päev“. Õpik lk 100–

101.

Töövihik lk 57

ül 9.


keskkonnateemade üle arutelu, oma arvamuse

põhjendamine.

Lugemine:

sobivate sõnade leidmine, et tekiks terviktekst.

Kirjutamine:

omadussõnade lisamine teksti.

1

U. Tartes

„Putukate elust

Maal“. Õpik lk 102–

103.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

küsimustele vastamine teksti põhjal, loodus aluseks

inimkonna leiutistele.

Nõo Põhikool

Õpimapp:

elukeskkond oma

kodukohas.

Töövihik lk 58

ül 10. Kirjutamine:

sulghääliku pikkuse märkimine.

1

L. Tungal

„Jäneselaps

Marta“. Õpik lk 158–

159.

Töövihik lk 92–

93.


jutustuse ja luuletuse võrdlemine.

Lugemine:

riimuvate sõnade leidmine tekstis;

tegevuste järjestamine;

erinevate tähtpäevadega seotud kombed.

Kirjutamine:

lauselõpumärkide kasutamine;


lihavõtte õnnitluskaardi koostamine.

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Häälikuühendi

d.

K. Merilaas

„Aprill“.

R. Saluri

„Põldlõoke“. Õpik lk 92–93.

Töövihik lk 52–

53 ül 1–4.


tabeli loogika selgitamine, õigekirjareeglite

sõnastamine, paarilisega töö võrdlemine, tabeli

põhjal üldistuse tegemine häälikuühendite

esinemisest sõnades.

Lugemine:

õigekirjareeglitest lähtuvalt lause tõesuse üle

otsustamine;

tekstist häälikuühenditega sõnade leidmine.

Kirjutamine:

kaashäälikute märkimine sõnas, häälikuühendeid

sisaldavate sõnade moodustamine, reeglite

koostamine;

häälikuühendeid sisaldavate sõnade märkimine

tekstis, tabeli täitmine, sõnade muutmine etteantud

tingimusi järgides.

Etteütlus. Töövihik I lk 96

Kirjutamine:

etteütlus (kaashäälikuühend).

Nõo Põhikool

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

J. Norštein,

S. Kozlov

„Siil udus“.

Eesti rahvajutt

„Kuidas ööbik

oma laulu sai“. Õpik lk 104–

105.

Töövihik lk 59

ül 11–12.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

rühmitamine ja põhjendamine.

Kirjutamine:

loole lõpu kirjutamine;

täishäälikute märkimine kirjas;

lausete koostamine, tegusõnade märkimine tekstis.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

14.


kuulamise järgi puuduvate sõnade kirjutamine

Lugemine:

kahekõnes kõnelejate märkimine tsitaatide ette;


tekstist samatähenduslike sõnade leidmine.

Kirjutamine:

riimuvate sõnade kirjutamine;

etteantud tingimustest lähtuvalt sõnade leidmine ja

kirjutamine tekstist;

sõnades häälikuühendite märkimine, lause

kirjutamine.


Loodus meie ümber.

Vabalugemine

Ira Lember „Prillmadu“.

Hella-Mare Männamaa „Tudrepalu lood“.

Eno Raud „Naksitrallid“.

Donald Bisset „Kõnelused tiigriga“.

Juri Norštein, Sergei Kozlov „Siil udus“.

Werner Nachtigall „Loodus teeb leidlikuks“.

Nõo Põhikool

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

30.–31. nädal

KES ME OLEME?

Tekstide temaatika: kodus ja koolis; loodus

minu ümber; arvuti ja


avardaja.

Märksõnad: elus loodus

tasakaal looduses

loomad

mõistatused

LÕIMING

Väärtused ja kõlblus: üksteisest hoolimine.

Keskkond ja jätku-

suutlik areng: loodus

minu ümber,

loomalood.

Teabekeskkond,

tehnoloogia ja

innovatsioon: arvuti ja

mõistatus

sulghäälik

võõrsõna

liitsõna

tähestikulin

e järjekord,

silbid

dialoog/

kahekõne

lähedase

tähendusega

sõna

sama-

tähenduslik

sõna

riimuv sõna

luuletus

täishäälik

sulghäälik

häälikuühen

d

vanasõna

2

E. Esop

„Kes me

oleme?“ Õpik lk 108–

109.

Töövihik lk 62

ül 8.


rühmatöö: luuletuse (peast) esitamine.

Lugemine:

mõistatuse sisu mõistmine.

Kirjutamine:

ärakiri, valitud värsi vastuse joonistamine;

(luulevormis) mõistatuste koostamine loomade-

lindude kohta;

häälikute märkimine kirjas (h, täishäälik, sulghäälik,

häälikuühend).

Õpilane:

mõistab lihtsat

plaani, tabelit;

koostab loetu

põhjal kaardi;

jutustab küsimuste,

märksõnade või

kava toel;

hangib teavet eri

allikatest;

kasutab eakohaseid

sõnaraamatuid;


päraselt olendit;

märkab erinevusi

ja sarnasusi;

leiab

väljendamiseks

lähedase

tähendusega sõnu;

esitab luuletust

peast;

tunneb ära

jutustuse,

luuletuse, vanasõna

mõistatuse;

kirjutab õigesti

1

A. Lindgren

„Vimmerby

laadal“. Õpik lk 110–

112.

Töövihik ül 9–

10 lk 63.


töö sõnavaraga, vanasõnade tähenduse selgitamine;

märksõnaskeemi järgi tegelaste iseloomustamine.

Lugemine:

teabe lugemine internetist (hobuse kirjeldamine);

teksti järgi märksõnaskeemi korrigeerimine, teksti

alusel valiku põhjendamine;

vanasõnade koostamine.

Kirjutamine:

ümberjutustus.

1

Kui kiiresti

keegi suudab

joosta? Õpik lk 113.

Tööv ül 11–12

lk 64


tabeli andmete järgi ülesannete koostamine,

lahendamine,

objektide võrdlemine, vestlus loodussaadetest teles.

Lugemine:

tabeli andmete järgi lausete täiendamine.

Kirjutamine:

Nõo Põhikool


avardajad.

Teabekeskkond: teave internetist;

e-sõnaraamatutest

võõrsõnade tähenduse

leidmine.

Kunstiõpetus: valitud värsile vastuse

joonistamine;

sündmuskoha plaani

vormistamine.

Matemaatika: arvutusülesannete

koostamine,

lahendamine.

Inimeseõpetus: lemmikloomad peres,

nende eest

hoolitsemine, vastutus

lemmiklooma eest.

Loodusõpetus: loomade kirjeldamine.

Teabekeskkond: infotehnoloogia

võimalused teabe

hankimisel; visuaalse

teksti analüüs.

sõnade järjestamine tähestikulisse järjekorda, sõnade

silbitamine.

sulghääliku

omandatud oma- ja

võõrsõnade

algusse;

teab peast

võõrtähtedega

tähestikku;

kasutab lihtsamat

sõnastikku;

koostab lihtsaid

loendeid tähestik-

järjestuses;

kirjutab eakohase

pikkusega loovtöid

(k.a ümberjutustus)

küsimuste,

tugisõnade,

märksõnaskeemi

või kava toel.

Hinnatavad


etteütlus;

õpitud teksti (rollis)

lugemine;

luuletuse (peast)

esitamine;

ümberjutustus;

illustreeritud

mõistatus;

loovkirjutamine:

jutule lõpp;

1

E. Krusten

„Ahne kõuts“.

L. Tungal

„Lemmik-

loomad“. Õpik lk 114–

115.


töö sõnavaraga; vestlus lemmikloomadest.

Lugemine:


Kirjutamine:

ühistööna (rühmatööna) tulpdiagrammi koostamine

õpilaste lemmikloomadest;

lemmikloomapidajale reeglite koostamine.

2

J. Oro

„Hiir

rätsepaks“. Töövihik lk 66–

67 ül 15–16.


teksti jutustamine kava järgi.

Lugemine:

teksti järjestamine, teksti märgistamine;

teksti lugemine rollis;


tekstist lähedase tähendusega sõnade leidmine.

Kirjutamine:

riimuvate sõnapaaride kirjutamine;

loomadest riimide koostamine.

K

ee

le

õe

tu

s

–

2

Sulghäälik sõna

alguses.

H sõna alguses. Õpik lk 106–

107.

Töövihik lk 60–

61ül 1–7.


sõnade tähenduse selgitamine kirjapildist lähtuvalt.

Lugemine:

õigekirjareeglite täiendamine;

võõrsõnadele tähenduse leidmine (teatmeteoste

kasutamine);


Kirjutamine:

ärakiri; lausete koostamine;

sulghääliku märkimine sõna alguses, h-tähe

märkimine sõna alguses, tabeli täitmine.

Nõo Põhikool

Õpimapp: tulpdiagramm klassi

laste lemmikloomadest.


Kirjutamine:

etteütlus (h sõna algul).

osalemine

rühmatöös.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

R. Roht

„Julged

rändurid“. Õpik lk 116–

119.

Töövihik lk 65

ül 13–14.


töö sõnavaraga;

rühmatöös osalemisele hinnangu andmine.

Lugemine:

loo teksti järgi küsimustele vastamine;

teksti järgi dialoogis otsekõnele kõneleja märkimine;

rühmatöö: loo sündmuskoha plaani joonistamine.

Kirjutamine:

loo teksti järgi plaani koostamine;

loole lõpu kirjutamine;

täishääliku pikkuse eristamine.

K

or

da

mi

ne

–

1

Iseseisev töö nr

15.


kuulamise järgi kavapunktide järjestamine

Lugemine:

teksti järgi märksõnaskeemi täiendamine;

luuletuse salmide järjestamine, küsimustele

vastamine luuletuse järgi;

võõrsõnadele tähenduse leidmine.

Kirjutamine:

teksti sisu lõpetava kavapunkti kirjutamine;

täishäälikute pikkuse märkimine kirjas,

h-tähe märkimine sõna alguses.


Sõna algustäht.

Loodus meie ümber.

Vabalugemine.

Erika Esop „Lõbus tuul“.

Astrid Lindgren „Vahtramäe Emili uued vembud“.

Erni Krusten „Piibar“.

Richard Roht „Laaned ja veed. Jutte loomadest“.

Nõo Põhikool

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

32.–33. nädal

PIDUPÄEVAD

Tekstide temaatika: mängiv inimene:

mängu-lust, sõna

mängud;

kodanikuühiskond:

tavad ja pühad.

Märksõnad: emadepäev

sünnipäev

toidu valmistamine

söögikoha külastamine

LÕIMING

Kunstiõpetus: emadepäeva õnnitlus-

kaart; kutse

emadepäeva peole:

illustratsiooni loomine

tekstile;

ainsus

mitmus

nimisõna

tegelane

loetelu

riimuv sõna

häälikuühen

d

samatähend

uslik sõna

vastand-

tähendusega

sõna

1

L. Tungal

„Linnalapse

emadepäev“.

M. Panga

„Emadepäeva

paiku“. Õpik lk 121.

Töövihik lk 69

ül 4.


luuletuse peast esitamine.

Lugemine:

tekstist riimuvate sõnapaaride leidmine,

kaherealise riimi kirjutamine.

Kirjutamine:

tabeli koostamine nimisõnadest;

täishäälikute pikkuse märkimine;

emadepäeva peole kutse vormistamine, emadepäeva

õnnitluskaardi vormistamine.

Õpilane:

väljendab end

suhtlusolukordades

selgelt,

arusaadavalt:

palub, küsib,

selgitab, keeldub,

vabandab, tänab;

leiab

väljendamiseks

lähedase ja

vastand-

tähendusega sõnu;

esitab luuletust

peast;

märgib kirjas

õigesti käänd- ja

pöörd-sõnade

õpitud lõppe ja

tunnuseid;

koostab kutse,

õnnitluse, teate:

2

L. Tungal

„Meie Piiga“. Õpik lk 122–

125.

Töövihik lk 70

ül 5.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

teksti lugemine minavormi asemel temavormis;


lausete õigsuse üle otsustamine loetud teksti põhjal.

Kirjutamine:

tegusõna pöörete lõppude muutmine;

loetu põhjal skeemi koostamine.

2 H. Rand „Kas

kõik suured


töö sõnavaraga;

Nõo Põhikool

kontserdi eeskava

kujundamine; kingituse

valmistamine,

pakkimine;

menüü vormistamine.

Muusika: õpitud

laulude valimine

emadepäeva kontserdi

eeskavasse.

Matemaatika: enesekontroll arvutus-

tehte abil; menüü järgi

arvutusülesannete

koostamine.

Kehaline kasvatus: peole esinemisnumbri

ettevalmistamine.

Inimeseõpetus: tervislik toit.

Tehnoloogia ja

innovatsioon: kutse, õnnitluskaardi,

menüü, eeskava arvutil

vormistamine.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: ühis-

ürituse

ettevalmistamine ja

läbiviimine.

olid kunagi

väikesed?“.

F. Kotta

„Ema“. Õpik lk 126–

128.

Töövihik lk 71

ül 6–8.

rühmatöö: väitlus teemal „Olla täiskasvanu“.

Lugemine:


riimuvate sõnapaaride paigutamine luuletuse teksti,


Kirjutamine:

loetelu koostamine.

Hinnatavad


IV veerandi

kontrolltöö;

etteütlus;

luuletuse esitamine

peast;

osalus paaristöös;

osalus rühmatöös;

osalus rollimängus.

1

A. Pervik

„Presidendi

müts“.

P. Raud

„Kunstnik ja

kirjanik“. Õpik lk 130–131,

150.


oma kogemusest rääkimine (kingituste tegemine);

oma joonistuse tutvustamine.

Lugemine:


Kirjutamine:

oma teksti illustratsioonile sobiva lause ärakiri.

1

K. Vainola

„Ville sünni-

päev“.

Kirjanik Kätlin

Vainola. Õpik lk 132–134,

151.

Töövihik lk 73

ül 10.


mängu kirjelduse järgi mängu mängimine.

Lugemine:

mängu kirjelduse lugemine.

Kirjutamine:

täishäälikute ja suluta kaashäälikute pikkuste

määramine;

paaristöö: küsimuste koostamine teksti kohta,

küsimustele vastamine teksti järgi.

K

ee

le

õe

tu

s

–

1

Ainsus ja

mitmus. Õpik lk 120.

Töövihik lk 68

ül 1–3.


sõnade loetelude võrdlemine, tabeli sisu selgitamine.

Lugemine:

töö õpiku sisukorraga; ristsõna lahendamine.

mitmuse tunnuse ja sisu järgi sõnade liigitamine.

Kirjutamine:

lausetes ainsuses kasutatud sõnade muutmine

mitmuse vormi.

Nõo Põhikool

Tervis ja ohutus: tervist väärtustava

hoiaku kujundamine

(tervislik toit).

Väärtused ja kõlblus: head kombed.

Projekt: õhtu emadele.


Kirjutamine:

etteütlus (g, b, d sõna algul).

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

2

Emadepäeva

kontserdi

eeskava.

Mängime

kohvikut. Õpik lk 129, 135

Töövihik lk 72,

74, 75 ül

9,11,12.


arutelu kingituse valmistamise ja pakkimise üle;

arutelu emadepäeva kontserdi ja kohviku

ühendamise idee üle, oma ja kaaslaste arvamuse

võrdlemine;

rollis tegutsemine; vestlus toitude tervislikkusest.

Lugemine:

retseptide lugemine.

Kirjutamine:

rühmatöö: emadepäeva kontserdi eeskava

koostamine;

tabeli täitmine eesti keele õpiku põhjal;

menüü ja selle põhjal arvutusülesannete koostamine;

arvustuse kirjutamine.

K

or

da

mi

ne

–

2

Iseseisev töö nr

16.


kuulamise järgi teksti korrigeerimine.

Lugemine:

teksti järgi väidete õigsuse üle otsustamine;

lähedase tähendusega sõnade leidmine.

Kirjutamine:

mitmuse vormis olevate nimisõnade märkimine

tekstis;

liitsõnade kirjutamine;

lausetes ainsuses kasutatud sõnade muutmine

mitmuse vormi; h-tähe kasutamine sõnade alguses.

Nõo Põhikool

IV veerandi

kontrolltöö.

Lugemine:

luuletuse salmide järjestamine; tekstis antud

tunnusele vastavate sõnade märkimine (riimuv sõna,

sulghäälik sõna alguses, liitsõna, omadussõna), teksti

koostamine; sama- ja vastandtähendusega sõnade

leidmine.

Kirjutamine:

häälikuühendite märkimine tekstis; lauses sõnade

muutmine ainsusesse, tekstis jutustaja vormi

muutmine.

Vabalugemine.

Leelo Tungal „Kristiina, see keskmine“.

Hilli Rand „Nimeks Nipsutera“.

Aino Pervik „Presidendilood“.

Kätlin Vainola „Ville“.

Õppeteema,

alateemad.

Lõiming õppekava



Põhimõiste

d

T

u

n

di

de

ar

v


Soovitavad

õpitulemused ja

hindamine

34.–35. nädal

SUVI

Tekstide temaatika: mängiv inimene;

ümbritsev loodus.

Märksõnad: suvevaheaeg

plaanid suveks

kokkuvõte õppeaastast

sõnavara

lähedase

tähendusega

sõnad

vastandsõna

driimuvad

sõnad

sõnastik

tähestikulin

e järjekord

kahekõne/

dialoog

liitsõna

1

J. Rahman

„Suveniirid ja

talveniirid“. Õpik lk 138–

139.

Töövihik lk 80

ül 6–7.


töö sõnavaraga.

Lugemine:

teksti järgi piltide värvimine.

Kirjutamine:

liitsõnade moodustamine;

kohanimede õigekiri;

tekstist valikuline ärakiri.

Õpilane:

mõistab lihtsat

plaani, kaarti;

kasutab eakohaseid

sõnaraamatuid;

koostab kuuldu

põhjal kaardi;

koostab lihtsaid

loendeid tähestik-

järjestuses.

Hinnatavad

õpitulemused:

1

A. Kivirähk

„Loll jope“.

Kirjanik

Andrus

Kivirähk.


tekstist sisust lähtuva pealkirja leidmine.

Lugemine:

kirjandusteksti ja teabeteksti lugemine.

Kirjutamine:

Nõo Põhikool

LÕIMING

Keskkond ja

jätkusuutlik areng: loodus minu ümber.

Kunstiõpetus: üksiku saare kaardi

kujundamine;

pildi joonistamine

õpiku ühe pala kohta.

Loodusõpetus: linnud

ja nende eluviis;

ilmakaared;

leppemärgid kaardil.

Muusika: laulud plaadilt „Kooli

folkloorikogumik“.

Inimeseõpetus: ohutusreeglid ujumisel,

liikluses.

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus: laste

vaba aja sisustamise

võimalused oma

kodukohas.

Tehnoloogia ja

innovatsioon: töö

vormistamine arvutil.

Õpik lk 140–

149.

Töövihik lk 81

ül 8.

lausete sisuline parandamine tekstist lähtuvalt.

iseseisev töö nr 17;

IV veerandi

vabalugemine;

osalemine

rühmatöös;

hinnangute andmine

ja põhjendamine.

1

E. Krusten

„Linnupesa“.

T. Seero

„Raske päev“. Õpik lk 142–

143.

Töövihik lk 82

ül 10.


teksti ilmekas esitamine.

Lugemine:

dialoogis tegelase määratlemine.

Kirjutamine:

paaristöö: teksti lugemine rollis.

1

F. Kotta

„Täpne

aadress“.

Eesti rahvajutt

„Kuidas ööbik

oma laulu sai“. Õpik lk 144–

145.

Töövihik lk 83

ül 11.


loetud jutu alusel ühe linnu välimuse kirjeldamine,

käitumise loo jutustamine.

Lugemine:

luuletuse ilmekas lugemine.

Kirjutamine:

liitsõnade moodustamine.

1

G. Ruck-

Paquet

„Iga asi lõpeb

otsa“.

V. Sõelsepp

„Suveteed.“ Õpik lk 146–

147.

Töövihik lk

81,83 ül 9,12.


arutelu seosest luuletuse sisu ja raamatus paigutuse

vahel;

vestlus alguste ja lõppude üle;

vestlus ohutust liiklemisest suvel.

Lugemine:

lähedase tähenduse ja vastandtähendusega sõnade

ning riimuvate sõnade leidmine.

Kirjutamine:

täheruudu lahendamine.

Nõo Põhikool

Tervis ja ohutus: ohutusreeglid ujumisel,

jalgrattaga liiklemisel.

Õpimapp: hinnang loetud

raamatule;

hinnang oma

õpimapile;

oma õpimapile

hinnangu küsimine

ühelt pere liikmelt.

1

Jaanipäev:

rahvalaulud. Õpik lk 160–

161.


laulude kuulamine plaadilt „Kooli folkloori-

kogumik“;

suveplaanidest rääkimine, arutelu võimaluste üle

oma kodukohas kasulikult aega veeta.

Kirjutamine:

skeemi koostamine oma suveplaanidest.

K

ee

le

õe

tu

s

–

1

Töö

sõnavaraga. Õpik lk 136.

Töövihik lk 76–

77, 94 ül 1–3.

Lugemine:

lähedase tähendusega ja vastandtähendusega sõnade

ning riimuvate sõnade leidmine, töö õpiku

sõnastikuga.

Kirjutamine:

skeemi täiendamine tekstist võetud sõnast / lausest

lähtuvalt; keelereeglitele näidete leidmine.

K

ok

ku

võ

te

te

e

m

as

t –

3

Mängige

mängu

„Laevahukk“. Õpik lk 137.

Töövihik lk 78–

79 ül 4–5.

Rühmatöö: mäng „Laevahukk“ mängureeglite

järgi

Kirjutamine:

mängureeglite järgi loendite koostamine;

saare kaardi kujundamine.


teiste rühmade loendite kuulamine ja enda omaga

võrdlemine;

loendi täiendamine;

vestlus ohutusreeglitest ujumisel.

Nõo Põhikool

Kas oled oma

õpikut hoolega

lugenud?

Hinda

töövihikut ja

oma oskusi. Töövihik lk 84–

85, 95–96.


oma seisukohtade põhjendamine, kahe töövihiku

võrdlemine.

Lugemine:

tegelase ja lugemisteksti ühitamine, näidete leidmine

kirjanike nimede juurde loetud tekstidest.

Kirjutamine:

kirjanike nimede tähestikulisse järjekorda seadmine;

tabeli täitmine, skaalal oma arvamuse märkimine;

pildi joonistamine ühe loetud pala kohta.

K

or

da

mi

ne

–

2

Iseseisev töö nr

17.


kuulamise järgi värsiridade järjestamine.

Lugemine:

dialoogis tegelaste kirjutamine fraaside juurde;

antud tingimustele vastavate sõnade leidmine

tekstist, skeemi täiendamine, sisu järgi sõnade

rühmitamine, sõnade tähenduse mõistmine.

Kirjutamine:

riimuvate sõnade kirjutamine;

sõnade moodustamine antud tähtedest, lausete

koostamine.

Vabalugemine

(4. veerand). Töövihik lk 89.


IV veerandil loetud raamatu(te) tutvustustamine.

Kirjutamine:

loetud raamatu lühitutvustus, arvamuse esitus ja selle

põhjendamine.

Harjutusvara. Sõnad.

Vabalugemine.

Venda Sõelsepp „Mutikas“.

Tõnu Seero „Tubli lapse juturaamat“.

Andrus Kivirähk (õpik lk 149).

Nõo Põhikool


o

Kohustuslik teema

Õpitulemused


(jaotus kolmeks

õppemeetodite rühmaks:

frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:

üldpädevused – Ü;

läbivad teemad – L;

teised ained – T,

kusjuures sulgudes tuuakse

teema)

Soovitused hindamise osas

(hinnatakse õpilaste teadmisi

ja oskusi, kuid ei hinnata

hoiakuid ja väärtusi)

Nõo Põhikool

I Suuline ja kirjalik suhtlus

1.Hääliku pikkuste eristamine.

2.Sõnavara avardamine ja

täpsustamine, töö sõnastikega.

3.Suulises keelekasutuses

kirjakeele põhinormingute

järgimine ning mõtete sobiv

sõnastamine (sõnavalik,

parasiitkeelendite vältimine,

mõtte lõpuleviimine).

Suuline ja kirjalik suhtlus

Keelekasutus erinevates

suhtlusolukordades: koolis, avalikus

kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega

suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus

tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud

kuulamine. Kuuldu põhjal

tegutsemine, kuuldule hinnangu

andmine.

Vestlus etteantud teema piires.

Küsimustele vastamine, esitlus,

tutvustus. Arvamuse avaldamine.

Seisukoha põhjendamine. Lisateabe

otsimine. Visuaalsed ja tekstilised

infoallikad, nende usaldusväärsus.

Fakt ja arvamus.

Sõnavara avardamine ja täpsustamine,

töö sõnastikega.

Vestlus, töö sõnastikuga

teabe otsimine, arvamuse

avaldamine

lisalugemine, kuulamine

Pantomiim, rollimäng,

intervjuu

jutustamine

Ü: sotsiaalne pädevus

pädevus,

suhtluspädevus,

väärtuspädevus

L:


lugemispalade)

“Kultuuriline identiteet”

(läbi lugemispalade)


planeerimine”,

(läbi funktsionaalse

lugemisoskuse, suulise ja

kirjaliku väljendamisoskuse

ja tekstiloome)


hankimine erinevatest

allikatest, sh

lugemispaladest,

T: Loodusõpetus,

informaatika, muusika

*kuulab mõtestatult eakohast

teksti, toimib saadud sõnumi

ja juhendite järgi.

*annab lühidalt edasi kuuldu

sisu.

*väljendab end

suhtlusolukordades selgelt ja

arusadavalt koolis, avalikus

kohtas , eakaaslastega,

täiskasvanutega suheldes.

*esitab küsimusi.

*väljendab oma arvamust,

annab infot edasi selgelt ja

ühemõtteliselt.

*leiab koos partneri või

rühmaga vastused

lihtsamatele

probleemülesannetele.

*kasutab sõnastikke ja

teatmeteoseid.

*esitab peast luuletuse või

rolliteksti.

Kohustuslik teema

Õpitulemused


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:



teised ained – T,


teema)





Nõo Põhikool

II Teksti vastuvõtt

1.Lugemiseks valmistumine,

keskendunud lugemine,

lugemistehnika arendamine.

2.Tööjuhendi lugemine.

3. Sõna, lause ning teksti sisu

mõistmine. Kujundlik

keelekasutus (piltlik väljend).

4..Kirjandusteksti süžee,

sündmuste toimumise koht, aeg

ja tegelased.

5.Luuletuse sisu eripära

määramine.

6.Huvipakkuva raamatu

leidmine, iseseisev lugemine,

vajaliku info leidmine.

7.Tekstiliikide eristamine:

jutustus, muinasjutt, luuletus,

näidend, vanasõna, kõnekäänd,

kiri.

kirjeldamine

Teksti vastuvõtt

Eesmärgistatud lugemine, lugemist

hõlbustavad võtted. Tööjuhendi

lugemine.

Kava, mõttekaart, joonis jm

visualiseerivad vahendid.

Ümberjutustamine: tekstilähedane,

kokkuvõtlik, valikuline.

Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud

lugemine (reegel, juhend, tabel,

skeem, kaart jm).

Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri),

nendes orienteerumine ja vajaliku

teabe leidmine.

F:vestlus, arutlus,

lisalugemine

K:õppekäik, rühmatöö,

õuesõpe

muusikapala kuulamine

I:lisalugemine,

individuaalne töö, esitlus

Ü: väärtuspädevus,

sotsiaalne pädevus,

L Lõiming läbivate

teemadega:


lugemispalade)


ajakirjandus, rahvaluule,

muinasjutud, luuletused

“ Teabekeskkond“

Teabe- ja õppetekstid

T:informaatika, matemaatika,

loodusõpetus, muusika, kunst

*loeb ja kuulab isiklikust

huvist ning õppimise

eesmärkidel nii

huvivaldkondade kui ka õpi-

ja elutarbelisi tekste.

*rakendab tuttavat liiki teksti

lugemisel ja kuulamisel eri

viise ja võimalusi.

*valib juhendamise toel oma

lugemisvara

Kohustuslik teema Õpitulemused Metoodilised soovitused

(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks:



teised ained – T,


teema)





Nõo Põhikool

III Tekstiloome

1.Ümberjutustamine ja

ümberjutustuse kirjutamine.

2.Loetu ja kuuldu põhjal

jutustamine,

3.Loetule, nähtule või kuuldule

hinnangu andmine nii kirjalikult

kui ka suuliselt.

4.Loetule, nähtule või kuuldule

hinnangu andmine nii kirjalikult

kui ka suuliselt

5.Jutustus pildi või pildiseeria

põhjal

6. Protsesskirjutamine

IVÕigekeelsus ja keelehoole

1.Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas.

Teised Eestis kõneldavad keeled

Tekstiloome

jutustab ja kirjutab loetust ning

läbielatud sündmusest;

jutustab tekstilähedaselt,

kokkuvõtlikult kavapunktide järgi,

märksõnaskeemi ja küsimuste toel;

kirjeldab eesmärgipäraselt eset,

olendit, inimest;

kirjutab nii koolis kui ka

igapäevaelus käsitsi ja arvutiga

eakohaseid tekste vastavalt

kirjutamise eesmärgile, funktsioonile

ja adressaadile;

kirjutab eakohase pikkusega

loovtöid (k.a ümberjutustusi)

küsimuste, pildi, pildiseeria,

märksõnaskeemi või kava toel;

teeb oma tekstiga tööd;

Õigekeelsus ja keelehoole

märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki

ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;

märgib sõnades õigesti

kaashäälikuühendit;

kirjutab sulghääliku omandatud

oma- ja võõrsõnade algusse;

pöörab tegusõnu olevikus;

moodustab ainsust ja mitmust,

olevikku ja minevikku;

.F:vestlus, arutlus, K. paaristöö, rühmatöö rollimäng I:individuaalne töö arvutiga loovtöö rollimäng õppejutt

F:arutlus, vestlus,

K:mäng, paaristöö,

rühmatöö

I: korrektuurharjutus

Sõna koosseisu

analüüsimine

Ü: väärtuspädevus, sotsiaalne

pädevus

L: “ Teabekeskkond“

„Keskkond ja jätkusuutlik

areng“

“

Väärtused ja kõlblus”

T: muusika, kunst,

informaatika

Ü:Suhtluspädevus,

õpipädevus, sotsiaalne

pädevus

L: “ Teabekeskkond

*jutustab, kirjeldab, arutleb

suuliselt ja kirjalikult,

vormistab kirjalikud tekstid

korrektselt.

*esineb suuliselt ( tervitab,

võtab sõna, koostab ning

peab lühikese ettekande ja

kõne)

*tunneb eesti keele

häälikusüsteemi

*järgib õigekirja aluseid ja

õpitud põhireegleid

*rakendab omandatud

teadmisi tekstiloomes

o

Nõo Põhikool

Kohustuslik teema Õpitulemused

Metoodilised

soovitused

(jaotus kolmeks

õppemeetodite

rühmaks:

frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaoutus kolmeks:



teised ained – T,


teema)

Soovitused

hindamise osas

(hinnatakse õpilaste

teadmisi ja oskusi,

kuid ei hinnata

hoiakuid ja

väärtusi)

2.Häälikuõpetus ja õigekiri

Kaashäälikuühendi õigekiri

Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed,

ametinimetused ja üldnimetused.

Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt

3.Sõnavaraõpetus

Sünonüümid. Antonüümid.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna,

liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega

sõna erinevused.

4.Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik,

lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne

kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses

ja mitmuses.

Nimisõna. Omadussõna. Asesõna.

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine.

Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite

kirjutamine.

Lauseõpetus

Lause. Lause laiendamise lihtsamaid

võimalusi. Lihtlause. Lihtlause

kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause

lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja

saatelause

poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);

kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui

kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile,

funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib

oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;

kirjutab suure algustähega isiku ja

kohanimed ja väike algustähega

õppeainete, kuude, nädalapäevade,

ilmakaarte nimetused;

tunneb ära liitsõna;

leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes

õpitud keelendite piires; parandab leitud

vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase

ja/või õpetaja abiga.

kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat

teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi).

.õuesõpe sobitustest


Väärtused ja kõlblus”

T: matemaatika,

loodusõpetus, muusika

matemaatika

Nõo Põhikool


Kohustuslik teema/maht (tundi) Õpitulemused

(kohustuslike teemade

kohta)


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)


(jaotus kolmeks: üldpädevused

– Ü; läbivad teemad – L; teised

ained – T, kusjuures sulgudes

tuuakse teema)


osas (hinnatakse õpilaste

teadmisi ja oskusi, kuid

ei hinnata hoiakuid ja

väärtusi)

Suuline ja kirjalik suhtlus Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis. Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine. Suuline arvamusavaldus etteantud teema piires, vastulausele reageerimine, seisukohast loobumine. Väite põhjendamine.


Valib juhendamise toel suhtluskanali;

leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid;

F: arutlus, vestlus, väitlus

K: rollimäng,

jutustamine, esitlus,

tutvustus, n

dramatiseering, intervjuu

I: töö sõnastikega,

kokkuvõtte sõnastamine,

lugemine

Ü: Sotsiaalne pädevus,

enesemääratluspädevus,

õpipädevus, suhtluspädevus


,,Keskkond ja jätkusuutlik

areng“


T: Inimeseõpetus,

ühiskonnaõpetus, ajalugu,

informaatika

Kuulab mõtestatult

eakohast teksti, toimib

saadud sõnumi või

juhendi järgi.

*Hinnatakse numbriliselt

Leiab koos partneri või

rühmaga vastused

lihtsamatele

probleemülesannetele,

kasutades sobivalt kas

kirjalikku või suulist

keelevormi.

*Kujundav hindamine

Väljendab end

suhtlusolukordades

selgelt ja arusaadavalt

*Kujundav hindamine

Nõo Põhikool



kohta)


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





tuuakse teema)





väärtusi)

Teksti vastuvõtt Eesmärgistatud lugemine, lugemist hõlbustavad võtted. Tööjuhendi lugemine. Kava, mõttekaart, joonis jm visualiseerivad vahendid. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart). Kokkuvõte konkreetsest materjalist (õppetekst, arutlus). Kuuldu konspekteerimine. Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto, joonis, graafik) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine.

Teksti vastuvõtt

loeb ja kuulab isiklikust huvist ning õppimise eesmärkidel nii huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;

rakendab tuttavat liiki teksti lugemisel ja kuulamisel eri viise ja võimalusi;

valib juhendamise toel oma lugemisvara

F: vestlus, autlus

K: rühmatöö, paaristöö,

kuulamine, õppekäik

I: jutustamine,

kokkuvõtte tegemine,

ideekaardi koostamine,

koostamine,. Esinemine

kaaslastele.



L: “Väärtused ja kõlblus”


“Teabekeskkond”

T:informaatika, ajalugu,

muusika, ühiskonnaõpetus,

matemaatika

Loeb ja kuulab isiklikust


eesmärkidel nii

huvivaldkondade kui ka

õpi-ja elutarbelisi tekste.

Rakendab tuttavat liiki

teksti lugemisel ja

kuulamisel eri viise ja

võimalusi.

Valib juhendamise toel

oma lugemisvara

*Hinnatakse nii

kujundavalt kui

numbriliselt.

Nõo Põhikool



kohta)


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





tuuakse teema)





väärtusi)

Tekstiloome Ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt. Lühiettekande esitamine. Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine. Jutustamine. Oma elamustest ja juhtumustest jutustamine ning kirjutamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Arutlemine. Probleemide nägemine vaadeldavas nähtuses. Põhjuse ja tagajärje eristamine.

Tekstiloome

jutustab, kirjeldab, arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;

esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne);

F: vestlus, arutelu väitlus

K: paaristöö,

aheljutustamine,

rühmatöö

I: kirjutamine,

korrektuurharjutus

Lisalugemine

Esitlus

Ü:enesemääratluspädevus,

sotsiaalne pädevus, õpipädevus

väärtuspädevus

L: Väärtused ja kõlblus”


areng“

T: ajalugu, loodusõpetus

,inimese-ja ühiskonnaõpetus,

muusikaõpetus

Jutustab tekstilähedaselt,

kokkuvõtlikult

kavapunktide järgi,

märksõnaskeemi ja

küsimuste toel.

Kirjutab käsitsi ja

arvutiga eakohaseid

tekste vastavalt

kirjutamise eesmärgile,

funktsioonile ja

adressaadile.

Kirjutab eakohase

pikkusega loovtöid.


Nõo Põhikool



kohta)


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





tuuakse teema)





väärtusi)

Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna

Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Häälikuõpetus ja õigekiri Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud

F: Vestlus, mäng, arutlus

K: paaristöö, rühmatöö

I: Töö sõnaraamatuga,

teatmeteosega,

korrektuurharjutus

Ü: Enesemääratluspädavus,

väärtuspädevus, õpipädevus,

sotsiaalne pädevus



areng

,,Väärtused ja kõlblus”


T: võõrkeel, informaatika,

Märgib kirjas õigesti

lühikesi, pikki ja ülipikki

täis-ja kaashäälikuid.

Märgib sõnades õigesti

kaashäälikuühendit.

Kirjutab sulghääliku

omandatud oma-ja

võõrsõnade algusesse.

Moodustab ainsust ja

mitmust, olevikku ja

minevikku.

Poolitab sõnu .

Kasutab õpitud

keelendeid nii kõnes kui

kirjas vastavalt

suhtlemise eesmärgile,

funktsioonile ja

suhtluspartnerile. Jälgib

oma tekstis õpitud

ortograafiareegleid.

Kirjutab suure

algustähega isiku-ja

kohanimed ja väikese

Nõo Põhikool



kohta)


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





tuuakse teema)





väärtusi)

Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus. Lauseõpetus Lause. Alus ja öeldis. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Muud õigekirja teemad Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.

Pöörab tegusõnu

olevikus .

Moodustab ainsust ja

mitmust, olevikku ja

minevikku.

Oskab kasutada suurt ja

väikest algustähte õpitu

ulatuses.

Tunneb ära liitsõna.


Leiab vead enda ja

kaaslaste kirjutises

õpitud keelendite piires;

parandab leitud vead

sõnaraamatu,

käsiraamatu, kaaslase ja/

või õpetaja abiga.

*Kujundav hindamine

Nõo Põhikool



kohta)


(jaotus kolmeks


frontaalne töö-F;

koosõppimine-K;

iseõppimine – I)





tuuakse teema)





väärtusi)

Muud õigekirja teemad Algustähe õigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.

Nõo Põhikool




suhtluskanali; peab sobivalt

telefoni- ja mobiilivestlusi,

kirja- ja meilivahetust;

võtab loetut ja kuuldut lühidalt

kokku nii suulises kui ka

kirjalikus vormis.

leiab koos partneri või rühmaga

vastuseid lihtsamatele

probleemülesannetele,

kasutades sobivalt kas suulist

või kirjalikku keelevormi;


Arvamuse avaldamine,

põhjendamine paaris- või

rühmatöö käigus, kõnejärg.

Kaaslase parandamine,

täiendamine. Arvamuse

tagasivõtmine, kaaslasega

nõustumine, kaaslase

täiendamine, parandamine.

Kaasõpilaste töödele

hinnangu andmine ja

tunnustuse avaldamine.

Klassivestlus, diskussioon.

Telefonivestlus: alustamine,

lõpetamine.

Suhtlemine

virtuaalkeskkonnas:

eesmärgid, võimalused,

ohud (privaatse ja avaliku

ala eristamine). E-kiri.

F: arutlus, vestlus, väitlus

K: rollimäng,

jutustamine, esitlus,

tutvustus, n

dramatiseering, intervjuu

I: töö sõnastikega,

kokkuvõtte sõnastamine,

lugemine

Ü: Sotsiaalne pädevus,

enesemääratluspädevus,



,,Keskkond ja jätkusuutlik

areng“


Kasutab omandatud

keele-ja tekstimõisteid

tekste luues ja seostades

Peab sobivat vestlust, on

hea vestluspartner.

Valib juhendamise abil

sobiva suhtluskanali.

Oskab pöörduda

erinevate adressaatide

poole.

Väljendab end

suhtlusolukordades

selgelt ja arusaadavalt

Esitab kuuldu ja nähtu

kohta küsimusi.

Väljendab oma arvamust,

annab infot edasi selgelt

ja ühemõtteliselt.

Kasutab sõnastikke ja

teatmeteoseid.

Nõo Põhikool

Teksti vastuvõtt

tunneb tavalisi tekstiliike ja

nende kasutusvõimalusi;

võrdleb tekste omavahel, esitab

küsimusi ja arvamusi ning teeb

lühikokkuvõtte;

kasutab omandatud keele- ja

tekstimõisteid tekstide

tõlgendamisel ja seostamisel;

Teksti vastuvõtt

Raadio- ja telesaadete

eripära, vormid ning liigid,

eesmärgistatud

kuulamine/vaatamine. Oma

sõnadega kokkuvõtte

tegemine. Saatekava.

Trükiajakirjandus.

Pressifoto. Karikatuur.

Pildiallkiri. Teabegraafika.

Reklaam: sõnum, pildi ja

sõna mõju reklaamis,

adressaat, lastele mõeldud

reklaam.

Tarbetekstide keel:

kataloogid, kasutusjuhendid,

toodete etiketid.

Skeemist, tabelist,

kuulutusest, sõiduplaanist,

hinnakirjast andmete

kirjapanek ja seoste

väljatoomine.

F: vestlus, arutlus

K: rühmatöö, paaristöö,

kuulamine, õppekäik

I: jutustamine,

kokkuvõtte tegemine,

ideekaardi koostamine,

Esinemine kaaslastele.



L: “Väärtused ja kõlblus”


“Teabekeskkond”

T: arvutiõpetus, ajalugu,

muusika

Loeb ja kuulab isiklikust


eesmärkidel nii

huvivaldkondade kui ka

õpi-ja elutarbelisi tekste.

Rakendab tuttavat liiki

teksti lugemisel ja

kuulamisel eri viise ja

võimalusi.


oma lugemisvara

Nõo Põhikool

Tekstiloome

leiab juhendamise toel

tekstiloomeks vajalikku

kirjalikku või suusõnalist

teavet raamatukogust ja

internetist;

tunneb esinemise

ettevalmistuse põhietappe;

tunneb kirjutamisprotsessi

põhietappe;

kirjutab eesmärgipäraselt

loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja

sõnumeid), oskab leida ja täita

lihtsamaid planke ja vorme;

avaldab viisakalt ja olukohaselt

oma arvamust ja seisukohta

sündmuse, nähtuse või teksti

kohta nii suulises kui ka

kirjalikus vormis;


tekstimõisteid tekste luues ja

seostades;

Tekstiloome

Protsesskirjutamine: suuline

eeltöö, kava ja mõttekaardi

koostamine, teksti

kirjutamine, viimistlemine,

toimetamine, avaldamine,

tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus.

Sissejuhatus, teemaarendus,

lõpetus. Mustand. Oma

vigade leidmine ja

parandamine.

Alustekst, selle

edasiarenduse lihtsamaid

võtteid. Lisateabe otsimine.

Erinevatest allikatest pärit

info võrdlemine, olulise

eristamine ebaolulisest, selle

väljakirjutamine. Uue info

seostamine oma teadmiste ja

kogemustega, selle

rakendamine konkreetsest

tööülesandest lähtuvalt.

Visuaalsed ja tekstilised

infoallikad, nende

usaldusväärsus. Teksti

loomine pildi- ja

näitmaterjali põhjal. Fakt ja

arvamus.

Kiri, ümbriku vormistamine.

Lühiettekanne, esitlus

Internetist või teatmeteostest

leitud info põhjal. Privaatses

F: vestlus, arutelu väitlus

K: paaristöö,

aheljutustamine,

rühmatöö,

mäng

I: kirjutamine,

korrektuurharjutus

Lisalugemine

Ü:enesemääratluspädevus,

sotsiaalne pädevus, õpipädevus

väärtuspädevus

L: Väärtused ja kõlblus”

„ Kultuuriline identiteet“


areng“

„ Tervis ja ohutus“

T: ajalugu, loodusõpetus

,inimese-ja ühiskonnaõpetus,

arvutiõpetus

Jutustab, kirjeldab,

arutleb suuliselt ja

kirjalikult.

Vormistab kirjalikud

tekstid korrektselt.

Esineb suuliselt

( tervitab, võtab sõna,

koostab ning peab

lühikese ettekande ja

kõne)

Vormistab

nõuetekohaselt kirja, e-

kirja.

Leiab juhendamisel

vajalikku teavet

internetist.

Nõo Põhikool


tunneb eesti keele

häälikusüsteemi, sõnaliikide

tüüpjuhte ja lihtvormide

kasutust, järgib eesti õigekirja

aluseid ja õpitud põhireegleid;

moodustab ja

kirjavahemärgistab lihtlauseid,

sh koondlauseid ja lihtsamaid

liitlauseid;

leiab ja kontrollib „Eesti

õigekeelsus-sõnaraamatust“

sõna tähendust ja õigekirja;

tunneb ära õpitud tekstiliigi;

rakendab omandatud

keeleteadmisi tekstiloomes,

tekste analüüsides ja hinnates.


Üldteemad

Kirjakeel, argikeel ja

murdekeel

Häälikuõpetus ja õigekiri

g, b, d s-i kõrval. h õigekiri.

i ja j õigekiri (tegijanimed ja

liitsõnad). gi- ja ki-liite

õigekiri. Sulghäälik

võõrsõna algul ja sõna

lõpus, sulghäälik sõna

keskel.

f-i ja š õigekiri.

Õppetegevuses vajalike

võõrsõnade tähendus,

hääldus ja õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine

(ka liitsõnades).

Õigekirja kontrollimine

sõnaraamatutest (nii

raamatust kui

veebivariandist).

Nimisõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Omadussõna käänamine

koos nimisõnaga. lik- ja ne-

liiteliste omadussõnade

käänamine ja õigekiri.

Omadussõnade

võrdlusastmed.

Võrdlusastmete kasutamine.

Omadussõnade tuletusliited.

F: arutelu, vestlus

K: paaristöö, rühmatöö,

mängulised ülesanded

I: individuaalne töö

interaktiivsed

enesekontrolli –

harjutused

töö

sõnastikega

erinevate

tekstide

koostamine

Ü: Enesemääratluspädavus,

väärtuspädevus, õpipädevus,

sotsiaalne pädevus



areng

,,Väärtused ja kõlblus”


Tunneb eesti keele

häälikusüsteemi,

sõnaliikide tüüpjuhte ja

lihtvormide kasutust.

Järgib õigekirja aluseid ja

õpitud põhireegleid:

Oskab moodustada

korrektseid sõnavorme.

Leiab ja kontrollib

sõnastikust tähendust ja

õigekirja.

Kasutab õpitud

kirjavahemärke

lihtsamaid liitlausetes ja

koondlauses.

Rakendab omandatud

teadmisi tekstiloomes.

Nõo Põhikool

tunneb ära õpitud tekstiliigi;

rakendab omandatud

keeleteadmisi tekstiloomes,

tekste analüüsides ja hinnates.

Sõnavaraõpetus

Kirjakeelne ja kõnekeelne

sõnavara, uudissõnad,

murdesõnad, släng.

Sõna tähenduse leidmine

sõnaraamatutest (nii

raamatu- kui ka

veebivariandist).

Vormiõpetus

Nimisõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Omadussõna käänamine

koos nimisõnaga. lik- ja ne-

liiteliste omadussõnade

käänamine ja õigekiri.

Omadussõnade

võrdlusastmed.

Võrdlusastmete kasutamine.

Omadussõnade tuletusliited.

Omadussõnade kokku- ja

lahkukirjutamine (ne- ja

line-liitelised

omadussõnad).

.

Otsekõne ja saatelause.

Saatelause otsekõne ees,

keskel ja järel.

Otsekõne kirjavahemärgid.

Otsekõne kasutamise

võimalusi.

Üte ja selle

kirjavahemärgid.

Muud õigekirja teemad

Rakendab omandatud

keeleteadmisi

tekstiloomes ja tekste

analüüsides.

Nõo Põhikool

Arvsõnade õigekiri.

Rooma numbrite

kirjutamine. Põhi- ja

järgarvsõnade kokku- ja

lahkukirjutamine. Kuupäeva

kirjutamise võimalusi.

Arvsõnade käänamine.

Põhi- ja järgarvsõnade

kirjutamine sõnade ja

numbritega, nende

lugemine. Arvsõnade

kasutamine tekstis.

Asesõnade käänamine ja

kasutamine.

Sõnaraamatute kasutamine

käändsõna põhivormide

kontrollimiseks.

Nõo Põhikool

Lauseõpetus

Liitlause. Lihtlausete

sidumine liitlauseks.

Sidesõnaga ja sidesõnata

liitlause. Kahe järjestikuse

osalausega liitlause

kirjavahemärgistamine.

Otsekõne ja saatelause.

Saatelause otsekõne ees,

keskel ja järel.

Otsekõne kirjavahemärgid.

Otsekõne kasutamise

võimalusi.

Üte ja selle

kirjavahemärgid.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri:

ajaloosündmused;

ametinimetused ja

üldnimetused;

perioodikaväljaanded; teoste

pealkirjad.

Üldkasutatavad lühendid.

Lühendite õigekiri,

lühendite lugemine

Nõo Põhikool


Kohustuslik teema/maht Õpitulemused Metoodilised

soovitused

Soovitused lõiminguks Soovitused

hindamiseks

Suuline ja kirjalik suhtlus Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.

Teksti vastuvõtt Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid. Kvaliteetajakirjandus ja


Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;

võtab loetut ja kuuldut

eesmärgipäraselt kokku ja

vahendab nii suulises kui ka

kirjalikus vormis

Teksti vastuvõtt

seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;

reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab

F: arutlus, vestlus,

väitlus

K: jutustamine, vestluse

läbiviimine, küsimuste

esitamine

I: Tekstide lugemine,

kommenteerimine,

kookuvõtte tegemine

F: vestlus, arutlus


piltteksti lugemine,

meediatekstide

lugemine ja analüüs.

Raadio- ja telesaate

analüüsimine.

I: Teabegraafika

lugemine ja

tõlgendamine.

Erinevate

meediatekstide

lugemine ja nende

Ü: sotsiaalne pädevus,

enesemääratlus-, õpi-

, suhtluspädevus

L: „Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus“,

„Teabekeskkond“,

„Tehnoloogia ja

innovatsioon“,

„Väärtused ja kõlblus“

T: informaatika,

ajalugu, geograafia


õpi-,

enesemääratluspädevus

L: „Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine“,

„Tehnoloogia ja

innovatsioon“,


Oskab koostada

korrektse sõnavaraga

kirja ja meili, oskab

esitada loetu põhjal

küsimusi, teha

järeldusi, oskab

suuliselt ja kirjalikult

kokkuvõtet koostada.

Hinnatakse suuliselt ja

numbriliselt.

Oskab lähtuvalt õpi-

või isiklikust

eesmärgist seostada

teksti, pilti, heli; oskab

erinevaid tekste

omavahel võrrelda,

oskab esitada

küsimusi, kokkuvõtet

koostada,

kommenteerida,

tõlgendada; seostab

loetut oma

kogemustega.

Nõo Põhikool

meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated.

Tekstiloome Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine. Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti

kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;


tekstimõisteid teksti

tõlgendamisel, tekstide

seostamisel ja tekstile

reageerimisel;

Tekstiloome

põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;

oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;

ülesehitus.

F: vestlus, arutlus

K: paaristöö, rühmatöö.

Intervjuu läbiviimine

kaasõpilasega.

Küsitluse läbiviimine

klassikaaslaste seas.

Kirjalike tööde

vormistamine.

Oma seisukoha

avaldamine arvamusloo

kohta.

I: kiri, uudislugu, teksti

arvutitöötlus,

arvamuslugu


enesemääratlus-,

väärtus-, õpipädevus.

L: „Keskkond ja

jätkusuutlik areng“,

„Kultuuriline

identiteet“,


„Väärtused ja kõlblus“.

T: informaatika,

võõrkeel, muusika,

geograafia, ajalugu.

Hinnatakse nii

kujundavalt kui ka

numbriliselt.

Oskab avaldada oma

seisukohta ja seda

põhjendada.

Oskab luua tekste

vastavalt juhendile.

Oskab teksti

korrektselt

vormistada.

Nõo Põhikool

arvutitöötlus. Arvamusloo suuline ja kirjalik

kommenteerimine: isikliku

seisukoha kujundamine

käsitletava probleemi kohta,


Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. Häälikuõpetus ja õigekiri Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus Sõna ja tähendus, sõnastuse


eristab kirjakeelt argikeelest;

teab eesti keele murdeid;

järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;

teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;

rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;

teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;

kasutab tekstide koostamisel tavakohast

F: vestlus, arutlus


Teksti lugemine.

Õigekirjareeglite

määramine.

Sõnade õige hääldus.

I: töö sõnaraamatuga,

harjutuste tegemine

vastavalt reeglitele,

teemale.

Ü:enesemääratlus-,

väärtus-, õpipädevus

L: „Tehnoloogia ja

innovatsioon“,

„Elukestev õpe ja


„Teabekeskkond“

T: informaatika,

bioloogia, kunstiõpetus,

muusika, ajalugu.

Teeb vahet kirja- ja

argikeelel

Kirjutab õigesti

lähtuvalt eesti keele

õigekirjareeglitest.

Leiab teatmeteastest,

Internetist

õigekirjajuhiseid.

Tunneb ära

erinevatesse

sõnaliikidesse

kuuluvad sõnad.

Teab tekstide

vormistusnõudeid ja

oskab neid oma töödes

rakendada.

Teab erinevate

sõnaliikide kokku- ja

lahkukirjutamise

juhiseid.

Hinnatakse nii

kujundavalt kui ka

numbriliselt.

Nõo Põhikool

rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Vormiõpetus ja õigekiri Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-

ülesehitust ja vormistust.

Nõo Põhikool

ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.

Nõo Põhikool


Kohustuslik teema/maht Õpitulemused Metoodilised

soovitused

Soovitused lõiminguks Soovitused

hindamiseks

Suuline ja kirjalik suhtlus Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis.

Teksti vastuvõtt Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm). Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval. Meediatekstide tunnused. Põhilised meediakanalid. Kvaliteetajakirjandus ja


Oskab valida suhtluskanalit; peab asjalikku kirja- ja meilivahetust;

esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;

võtab loetut ja kuuldut

eesmärgipäraselt kokku ja

vahendab nii suulises kui ka

kirjalikus vormis

Teksti vastuvõtt

seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;

reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, selgitab arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, vahendab ja võtab

F: arutlus, vestlus,

väitlus

K: jutustamine, vestluse

läbiviimine, küsimuste

esitamine

I: Tekstide lugemine,

kommenteerimine,

kookuvõtte tegemine

F: vestlus, arutlus


piltteksti lugemine,

meediatekstide

lugemine ja analüüs.

Raadio- ja telesaate

analüüsimine.

I: Teabegraafika

lugemine ja

tõlgendamine.

Erinevate

meediatekstide

lugemine ja nende


enesemääratlus-, õpi-

, suhtluspädevus

L: „Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus“,


„Tehnoloogia ja

innovatsioon“,


T: informaatika,

ajalugu, geograafia


õpi-,

enesemääratluspädevus

L: „Elukestev õpe ja


„Tehnoloogia ja

innovatsioon“,


Oskab koostada

korrektse sõnavaraga

kirja ja meili, oskab

esitada loetu põhjal

küsimusi, teha

järeldusi, oskab

suuliselt ja kirjalikult

kokkuvõtet koostada.

Hinnatakse suuliselt ja

numbriliselt.

Oskab lähtuvalt õpi-

või isiklikust

eesmärgist seostada

teksti, pilti, heli; oskab

erinevaid tekste

omavahel võrrelda,

oskab esitada

küsimusi, kokkuvõtet

koostada,

kommenteerida,

tõlgendada; seostab

loetut oma

kogemustega.

Nõo Põhikool

meelelahutuslik meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated.

Tekstiloome Kirja kirjutamine ja vormistamine, keelevahendite valik. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires. Uudisloo kirjutamine: materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest. Uudisloo pealkirjastamine. Intervjuu tegemine: valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted. Teksti

kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;


tekstimõisteid teksti

tõlgendamisel, tekstide

seostamisel ja tekstile

reageerimisel;

Tekstiloome

põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;

oskab ette valmistada, kirjutada ja suuliselt esitada eri tüüpi tekste (jutustav, kirjeldav, arutlev); vormistab tekstid korrektselt;

ülesehitus.

F: vestlus, arutlus

K: paaristöö, rühmatöö.

Intervjuu läbiviimine

kaasõpilasega.

Küsitluse läbiviimine

klassikaaslaste seas.

Kirjalike tööde

vormistamine.

Oma seisukoha

avaldamine arvamusloo

kohta.

I: kiri, uudislugu, teksti

arvutitöötlus,

arvamuslugu


enesemääratlus-,

väärtus-, õpipädevus.

L: „Keskkond ja

jätkusuutlik areng“,

„Kultuuriline

identiteet“,


„Väärtused ja kõlblus“.

T: informaatika,

võõrkeel, muusika,

geograafia, ajalugu.

Hinnatakse nii

kujundavalt kui ka

numbriliselt.

Oskab avaldada oma

seisukohta ja seda

põhjendada.

Oskab luua tekste

vastavalt juhendile.

Oskab teksti

korrektselt

vormistada.

Nõo Põhikool

arvutitöötlus. Arvamusloo suuline ja kirjalik

kommenteerimine: isikliku

seisukoha kujundamine

käsitletava probleemi kohta,


Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Sõnadeta suhtlemine. Häälikuõpetus ja õigekiri Häälikute liigitamine. Kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades, kaashäälikuühendi õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. Silbitamine, pikk ja lühike silp. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte ja õigekirja seosed. ÕS-ist (nii veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine. Sõnavaraõpetus Sõna ja tähendus, sõnastuse


eristab kirjakeelt argikeelest;

teab eesti keele murdeid;

järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;

teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme;

rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;

teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni;

kasutab tekstide koostamisel tavakohast

F: vestlus, arutlus


Teksti lugemine.

Õigekirjareeglite

määramine.

Sõnade õige hääldus.

I: töö sõnaraamatuga,

harjutuste tegemine

vastavalt reeglitele,

teemale.

Ü:enesemääratlus-,

väärtus-, õpipädevus

L: „Tehnoloogia ja

innovatsioon“,

„Elukestev õpe ja


„Teabekeskkond“

T: informaatika,

bioloogia, kunstiõpetus,

muusika, ajalugu.

Teeb vahet kirja- ja

argikeelel

Kirjutab õigesti

lähtuvalt eesti keele

õigekirjareeglitest.

Leiab teatmeteastest,

Internetist

õigekirjajuhiseid.

Tunneb ära

erinevatesse

sõnaliikidesse

kuuluvad sõnad.

Teab tekstide

vormistusnõudeid ja

oskab neid oma töödes

rakendada.

Teab erinevate

sõnaliikide kokku- ja

lahkukirjutamise

juhiseid.

Hinnatakse nii

kujundavalt kui ka

numbriliselt.

Nõo Põhikool

rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid ja veaohtlikud paronüümid. Vormiõpetus ja õigekiri Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad). Sõnaliikide funktsioon lauses. Tegusõna pöördelised vormid: pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood. Tegusõna vormide kasutamine lauses. Tegusõna käändelised vormid. Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Õige pöördevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Liit-, ühend- ja väljendtegusõna. Tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine. Käändsõnad. Käänetevahelised seosed. Veaohtlikud käändevormid. Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. Õige käändevormi leidmine ÕS-

ülesehitust ja vormistust.

Nõo Põhikool

ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul. Omadussõna võrdlusastmed: veaohtlikud sõnad. Käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine. Numbrite kirjutamine: põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad. Muutumatud sõnad. Määr- ja kaassõnade eristamine.

Nõo Põhikool


Kohustuslik

teema/maht (tundi) Õpitulemused

(kohustuslike teemade kohta) Metoodilised soovitused (jaotus kolmeks õppemeetodite rühmaks:

frontaalne töö - F; koosõppimine - K; iseõppimine -

I)

o Soovitus

ed

lõiming

u osas o (jaotus

kolmeks:

üldpädevu

sed – Ü,

läbivad

teemad –

L, teised

ained – T,

kusjuures

sulgudes

tuuakse

teemad)


osas

(hinnatakse

õpilaste teadmisi

ja oskusi, kuid ei

hinnata hoiakuid

ja väärtusi)

Suuline ja kirjalik

suhtlus

Esitab kuuldu ja loetu kohta

küsimusi, teeb kuuldu põhjal

järeldusi ning annab

hinnanguid

Suudab asjalikult sekkuda

avalikku diskussiooni

meediakanalites, üritustel ja

mujal; kommenteerib veebis

asjakohaselt;

Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja

ohud.

Veebipõhised suhtluskanalid:

jututoad,blogid,kommen-

taarid.

Veebis kommenteerimine. Keeleviisakus

ja –väärikus. Anonüümsuse mõju

keelekasutusele.

Aktuaalse meediateksti kommenteerimine

vestlusringis. Loetu kirjalik ja suuline

vahendamine.Suhtlemine ajakirjanikuga.

Väitlus, väitluse reeglid.

Kirjandus:

Näited

ilukirjanduslikest

tekstidest


Kaaslastega

arvestamine eri

kõneolukordades

Järelduste tegemine ja

hinnangute andmine.

Ajaleheartikli

kommenteerimine .

Väitlus.

Teksti vastuvõtt Loeb ja kuulab avaliku eluga

kursisoleku ja õppimise või

töö eesmärkidel ning

isiklikust huvist; rakendab

lugemise ja kuulamise eri

Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus.

Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja

info kriitiline hindamine.

Teabe talletamine ja süstematiseerimine.

Teabekeskkond:

Tutvumine

veebikeskkonnaga ,

selle analüüsimine.

Veebist teabe

otsimine.

Nõo Põhikool

viise ja võimalusi;

Loeb ja kuulab sihipäraselt,

kriitiliselt ja arusaamisega nii

oma huvivaldkondade kui ka

õpi- ja elutarbelisi tekste;

Valib teadlikult oma

lugemisvara;

Suudab teha järeldusi

kasutatud keelevahenditest,

märkab kujundlikkust;

Sõnalise teksti seostamine pildilise

teabega ( foto, joonis, skeem jm.).

Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja

tõlgendamine

Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide

tunnused ja ülesehitus. Tarbe- ja

teabetekstidest olulise info leidmine,

süstematiseerimine ja selle põhjal

järelduste tegemine.

Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia-

ja reklaamitekstide keelekasutus.

Pildi järgi jutu

koostamine

Tarbetekstidest

järelduste tegemine

Tekstiloome Oskab eesmärgipäraselt

kirjutada kirjandit; asjalikke

kommentaare ja arvamus-

avaldusi;

Oskab kirjutada elulugu,

avaldusi, seletuskirju ja

taotlusi;

Seostab oma kirjutise ja

esinemise sündmuse või

toimimnu eesmärgiga ja teiste

tekstidega;

Vahendab kuuldud ja loetud

tekste eetiliselt, sobiva

pikkuse ja täpsusega;

Arutlusteema leidmine ja sõnastamine

isikliku kogemuse või alustekstide põhjal.

Arutluse põhiskeem: väide, põhjendus,

järeldus.

Teksti pealkirjastamine. Tekstilõik,

tekstilõigu ülesehitus. Lõikude

järjestamise põhimõtted ja võimalused.

Teksti sidusus. Jutustava , kirjeldava ja

arutleva tekstiosa sidumine tervikuks.

Sobivate keelendite valimine kõnelemisel

ja kirjutamisel vastavalt

suhtluseesmärkidele.

Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.

Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja

lausestusvigade parandamine.

Keeleteadmiste rakendamine töös

tekstidega. Keelekujundite kasutamine

tekstiloomel:konteksti sobivad ja

sobimatud kujundid.

Tarbetekstide koostamine ja

Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine:

Teksti loomine kui

protsess.

Tarbetekstide

koostamine.

Arutlev kirjand.

Eluloo koostamine.

Avaldus.

Seletuskiri.

Taotlus.

Nõo Põhikool

vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri,

avaldus, taotlus.

Õigekeelsus ja

keelehoole

Väärtustab eesti keele ühena

Euroopa ja maailma keeltest;

suhtestab keeli teadlikult,

tajub nende erinevusi;

Edastab võõrkeeles kuuldud

ja loetud infot korrektses eesti

keele ja arvestades eesti keele

kasutuse väljakujunenud

tavasid;

Leiab oma sõnavara

rikastamiseks keeleallikatest

sõnade kontekstitähendusi,

kasutusviise ja mõistesuhteid;

Tunneb keelendite

stiiliväärtust; oskab

keelendeid tekstis mõista ja

kasutada;

Tuleb eesti kirjakeelega toime

isiklikus ja avalikus elus ning

edasi õppides.

Üldteemad

Keeleuuendus. Kirjakeele areng

tänapäeval: võimalused ja ohud.

Keelesugulus, soomeugri ja indoeuroopa

keeled.

Eesti keele eripära, võrdlus teiste keeltega.

Häälikuõpetus ja õigekiri

Muutumatute sõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Tsitaatsõnade märkimine kirjas.

Võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus.

Lühendamise põhimõtted ja õigekiri,

lühendite käänamine.

Poolitamine sh. võõrsõnade ja nimede

poolitamine.

Arvuti keelekorrektori kasutamine.

Sõnavaraõpetus.

Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad

tegurid. Fraseologismid, nende

stiilivärving.

Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade

tuletamine, liitmine ja tehissõnad.

Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende

tähendus.

Eesti keele olulisemad sõna- ja

käsiraamatud, keelealased veebiallikad.

Sõnaraamatute kasutamine sõnade

tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks


Eesti keel kui eesti ja

soome-ugri identiteedi

kandja;

Eesti keele kujunemine.

Ajalugu: keelte

ajalooline kujunemine

Võõrkeeled:

Tuletusliited teistes

keeltes

Algustäheõigekiri

teistes keeltes

Võõrsõnade õigekiri.

Kokku- ja

lahkukirjutamine

Lühendamine,

poolitamine.

Sõnaraamatute

kasutamine

Documents

EESTI KEEL 1. ja kasvatuseesmärgid · EESTI KEEL 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri