Eesti keel Keelelise Uuenduse Kirjastusest Facebookini

Helle Metslang

Tartu Ülikooli Tallinna nädal

4.4.2019

Keelelise Uuenduse Kirjastik – Johannes Aaviku kirjastuse Reform (hiljem Istandik) sari (1914-1928)

2

3

Kava

• Keel ja ühiskond läbi 20.-21. sajandil: kolm perioodi (Tiit Hennoste järgi)

• Kirjakeel neil perioodidel

• Eesti keele allkeeltest tänapäeval

4

I. Kahe maailmasõja vaheline aeg: ühiskond • Eesti Vabariik. Seisuseühiskonna lammutamine ning ühiskonna kultuuriline

ja keeleline eestistamine

• Kaasaegsetele Euroopa demokraatlikele riikidele tüüpiline keele- ja kultuurimudel: seisuste puudumine, keeleline demokraatia

• Kogu sotsiaalne struktuur kõrgkodanlusest töölisklassini koosneb valdavalt eestlastest

5

Kahe maailmasõja vaheline aeg: eesti keele kasutusalad

• Eesti keel riigikeeleks (1919), avalik elu eestikeelseks

• Eesti keel arendatakse teadlikult välja korralikuks kultuurkeeleks kõigi oluliste registritega

• Püütakse kasutada normeeritud kirjakeelt, ka suulises suhtluses

• Seisukoht, et murded on kodukeel, argikeel on vigane ja lohakas kasutus

• Hakkab kujunema kogu Eesti ühine ühiskeel, murded tasandumas

6

Kahe maailmasõja vaheline aeg: kirjakeele arendamine

• Kirjakeele forsseeritud arendamine

• Loodi standardiseeritud kirjakeel kõigile kasutusvaldkondadele

• Sõnavara arendamine, terminoloogia väljatöötamine, grammatika normimine

• Norme nõutakse koolis ja kirjastuselus

• Juurdub seisukoht, et on üks ja ainus õige keel

7

II. Teisest maailmasõjast 1980. aastate lõpuni: ühiskond

• Sovetiseerimine

• Rahvuspilt muutub: perioodi lõpuks 1/3 muukeelsed, suhtlevad vene keeles. Nende keelelised õigused suuremad kui eestlastel

• Teiste keelte oskus peale vene keele väheneb tugevalt

• Riik on suletud (ka keelepraktikale ei pääse)

• Eestlaste ideaal - identiteedi säilitamine. Keel (kirjakeel, ühiskeel) konsolideerib rahvust

8

Teisest maailmasõjast 1980. aastate lõpuni: eesti keele kasutusalad I • Osa avalikust suhtlusest on kakskeelne, osa üksnes

venekeelne (raudtee, sõjavägi)

• Säilib eestikeelne haridus kogu ulatuses, ajakirjandus, ilukirjandus, asjaajamine elanikele, kirik

• Osa avalikke tekste on tõlked või mugandused vene keelest (seadused, ajaleheuudised)

• Murded ühtlustuvad. Saartel ja Võrumaal on põhiliseks argisuhtluse keelekujuks murre, mujal ühiskeel

9

Teisest maailmasõjast 1980. aastate lõpuni: kirjakeele arendamine

• Eelmise perioodiga oli kujundatud rikkalik ja mitmekülgne, kõigis kasutusvaldkondades toimiv kirjakeel – tugev põhi

• Kirjakeele järjepidev korraldamine ja hoole

• Avalik keeleelu, arutlused keele ja selle puhtuse üle

• Arusaam, et kalded normeeritud kirjakeelest on halvad, sest nõrgendavad vastupanu venestamisele

10

III. 1980. aastate lõpust tänapäevani: ühiskond 1

• Eesti Vabariigi taastamine, eesti keele muutumine riigikeeleks

• Eesti keel on riigis kõrgel kohal ja seostub riigi ja avaliku eluga

• Seadusandlus toetab eesti keele kasutust ja arendamist

• Piirid lahti, globaliseeruv maailm, info- ja meediaühiskond

• Suhtumine murretesse kui kohaliku identiteedi kandjatesse, võru-seto jm perifeersete murdealade liikumised

11

1980. aastate lõpust tänapäevani: ühiskond 2

• Keelteoskus (eriti inglise keele oskus) levib

• Eesti keele prestiiž ja vajalikkus väheneb

• Venekeelsete osakaal endiselt suur, kuid olulise mõjuta

• Vene noorte kakskeelsus

• Uusimmigrandid, tööjõud ja õppijad muudest maadest

12

1980. aastate lõpust tänapäevani: eesti keele kasutusalad

• Eesti keel on kasutusel kõigis kasutusvaldkondades

• Inglise keele kasutuse lisandumine (teadus, ettevõtlus, pangandus, äri, IT, meelelahutus jne)

• Argikeeled tungivad avalikku ellu

• Suur osa kirjakeele kasutust kontrolli alt väljas

• Veebi vahendusel levitatakse tekste ja suheldakse järjest suuremas mahus

• Kirjakeele domineerimine nõrgeneb

• Hulk allkeeli, mille vahel keelekasutaja teeb valikuid

13

1980. aastate lõpust tänapäevani: keelekorraldus

• Kirjakeel oma normingutes püüab olla lähedane ühiskeelele, keelemuutusi arvestada

• Keelehoolde rolli langusele 1990. aastatel järgneb tõus 2000. aastatel

• Vaidlused normitud keele kasutusalade üle

• Suunav ja soovitav

14

Kirjakeel tänapäeval (Peeter Päll)

Püsib kirjakeele reeglistatud tuumosa, sest selle järele on ühiskonnas vajadus nt

• halduskeeles (seadused, lepingud jm), • koolisüsteemis, • teaduse ja tehnika keeles, • tarbetekstides (kasutusjuhendid, õpetused jm avalikkusele suunatud

informatsioon), • avalikus keelekasutuses (ametlikud esinemised, ringhäälingu keel jm – piirid

on siin aga väga hajusad).

Kirjakeele arendamine 1910.-1930. aastatel Kolm suunda:

1) keelekorralduslik (J.V. Veski)

2) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal)

3) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg)

16

Keelekorralduse suund: Johannes Voldemar Veski (1873-1968)

17

Veski sõnavara rikastajana

Tõi keelde kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna

Tuletisi, liitsõnu, murdesõnu

• Nimisõnu: pinnas, õisik, võistkond, rohtla, ravim, majand; toime, juhe, näriline, mahuti, eritis, veos; ravi, eelis, käpik

• Liitnimisõnu: hulgimüük, jaemüük, teatmeteos, kinnisvara, valuvaigisti, vääriskivi

• Omadussõnu: tehis-, sulgjas, pärilik, taimne

• Tegusõnu: kiiritama, kõrguma, tarbima, loendama, nakkama

18

ÕSide traditsioon algab

1918 „Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat“

150 lk. Arutati läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul. Jõgever, Veski, Aavik, Grünthal jt

1925-1937 „Eesti õigekeelsuse sõnaraamat“

3 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk

1933 „Väike õigekeelsuse sõnaraamat“

Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused. Palju kordustrükke

19

„Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat” (1918) - esimene normiv eesti keele sõnaraamat http://www.eki.ee/dict/qs1918/index.cgi?Q=&F=M

20

21

Johannes Aavik (1880-1973)

22

Keel vajab uuendamist

• Aavik õppis romaani keeli (Tartus, Nižõnis, Helsingis) ja soome keelt (Helsingis), huvi paljude keelte vastu

• Rahvuslik meelsus, soov arendada eesti keel niisama rikkaks kui vanad kultuurkeeled

• Samad ideed V. Grünthal-Ridalal

• Radikaalse keeleuuenduse kava valmis 1911, hõlmas nii sõnavara kui grammatikat

23

Keeleuuenduse kõrgperiood: 1912-1924

1913 „Keele kaunima kõlavuse poole“ (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus."

1924 „Keeleuuenduse äärmised võimalused“ (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata."

Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega

24

Sõnavara rikastamine

• Sõnavara rikkus määrab keele väärtuse

• Väljenduse lühidus: sõnaühend → liitsõna → tuletis → tüvisõna

täht, millel on saba sabaga täht sabatäht komeet

võõrsil käia külastada

kokku saada kohtuda

25

Laenamine

• Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest – parim viis

• Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära

• Soome keel lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum

• Pani ette ca 800 laensõna, sh 250 tüve soome keelest. Soome tüvesid juurdus 60, nt anuma, haldama, hetk, julm, raev, säilima, sünge

• Soome keel + eesti murre: hajuma, orb, rivi, säästma, varustama

26

Tuletuslaenud

Soome malli järgi moodustatud tuletised ja liitsõnad

Pakkus 500, jäi 250

hajameelne, innukas, keelduma, lausung, tõlgitsema

27

Sõnamoodustus

Aaviku tuletisi keeleuuenduse algusperioodilt: aurik, väljendama

-u-: kattuma, mattuma

-us: sõbralikkus, teaduslikkus, viljakus, arusaadavus, surematus, arusaamatus

-mine asemele lühemaid: küsimus, tagasitulek

-sti: kahesti

28

Tehistüved

Pakkus 350, jäi 30

Kolm meetodit:

1) kombinatsioonimeetod (veenma)

2) muutmismeetod (siiras, ese, laup, relv, lünk)

3) kontraktsioonimeetod (selmet, tõik)

29

J. Aaviku tehistüvesid Aaviku

sõna

Vanem sõna Aasta Eeskujusõna

aabe kirjatäht 1930 A, B

eetma ette panema 1936 ette panema

embama ümbert kinni

võtma

1921 pr. embrasser

kolp pealuu 1919 kolu, vn. golova

laip surnukeha 1917 sks. Leiche

30

Grammatika

• Lühemaid, elegantsemaid, keeleajalooliselt vanemaid vorme

• Uuenduslikke vorme (nt lühike ülivõrre, ma-infinitiivi vormid, nuks- ja nuvat-minevik, tet-/t-kesksõna)

• Sõnajärje degermaniseerimine (tegusõna kõrvallause lõpust ettepoole jne)

• Lauselühendid

• Soome eeskuju

31

Grammatika: käändsõnavorme

• Vokaallõpuline mitmuse osastav (suuri sõpru)

• Vokaalmitmus (päevil, paigus, kirjanikel, raamatuis)

• Lühike sisseütlev (majja, tallu)

• Olev kääne: kasutamine, liitumine omastava tüvele (pojana)

• Viisiütleva kasutamine (värisevi käsi)

• Lühike ülivõrre (suurim)

32

Grammatika: tegusõnavorme

• ma-infinitiivi vormid: saav (tegemaks), rajav (tegemani), kaasaütlev (tegemaga),

• Tingiva ja kaudse kõneviisi minevikuvormid (O. Loorits): võtnuksin, võtnuvat

• Kesksõnade lühemad kujud: eland, harit, põrutet

• Lauselühendis -nue (hulpinue ‘olles hulpinud’)

33

1936 „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika“ Süstemaatiline grammatikaprobleemide kogu

Sõnatähendusi, õigekeelsust, lisas mitmesugust infot

Taunis nt järjendeid meme-tete (tulime me, tulite te), abimäärsõna ära liigset kasutamist (suri ära suri), verbiühendeid (hukka mõistma taunima, tagasi tulema naasma)

Subjektiivne

34

Karikatuure keeleuuendusest

Aavik keedab Vanataadi keele ümber keelepudruks Soome retsepti järgi Prantsuse vürtsiga ning saadab Vanataadile etteheitvaid pilke, et see ei olevat olnud suurem asi kokk

35

Lahingud keele põllul

(Aaviku ja keeleuuenduse ägedamaid vastaseid oli Jaan Jõgever)

36

Keeleuuenduse propaganda

Aavik ja tema mõttekaaslased kasutasid keeleuuenduslikku keelt trükis

Muu hulgas krimisarjas „Hirmu ja õuduse jutud”. Sarja kaas oli Aaviku kujundatud

Tekstinäide 1. Võrrelge Aaviku

tõlkenäiteid aastast 1906 ja 1930 (Paul Bourget’ romaanist „Õpilane“)

37

1940.-1950. aastad

• Totalitaarne ühiskond, inimkaod (Aavik Rootsis, Muuk hukkunud)

• Keelekorraldust asusid juhtima kodumaale jäänud Johannes Voldemar Veski, Ernst Nurm, Arnold Kask, Elmar Elisto

• Kitsapiirilisus, ühtlustamine. Rahvakeelsuse põhimõte. Mitmed eelmise perioodi keelerikastused kuulutati rahvavastaseks, formalistlikuks jne.

• 1953 “Väike õigekirjutuse sõnaraamat”

Tekstinäide 2: VÕSi eessõna

38

1960.- 1980. aastad

• Vabam õhkkond, uus põlvkond (Tiiu Erelt, Rein Kull). Sõnaloome. Oskuskeelte arendamine. Diskussioonid.

• 1960, 1976 „Õigekeelsussõnaraamat“

• Vabariiklik õigekeelsuskomisjon (1960. - 1980. aastad), Emakeele Seltsi keeletoimkond, keelenõuanne

• Püüd asendada käsumentaliteeti soovitusmentaliteediga

• ES sõnavõistlus 1972: kohuke, linnak, pardel, püksikud, sõõrik, eirama, selve, sudu, taidlema, ärandama.

Tekstinäited 3, 4 ja 5 ajalehetekstidest 1930., 1950. ja 1970. aastatest

39

1990. aastatest tänapäevani

• Jätkuvad eelmiste kümnendite suundumused

• Riiklikud regulatsioonid, keelearengukavad

• „Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999”

• „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS“ 2006, 2013, 2018

• Emakeele Seltsi keeletoimkond, keelenõuanne Eesti Keele Instituudis

• Veebis ÕS jm õigekeelsusallikad, keelenõu

https://kn.eki.ee/ https://sonaveeb.ee/

40

41

42

Eesti keele allkeeltest tänapäeval

• Ükski elav keel ei ole homogeenne. Eri situatsioonides, eri kaasvestlejatega, eri paikades on keelekasutus paratamatult erinev

• Allkeel on ühe keele variant, keelekuju, nt ajakirjanduskeel, ilukirjanduskeel, reklaamikeel, oskuskeel, õiguskeel, halduskeel, argikeel, netikeel

• Allkeelte vahel pole järske piire ega hierarhilisi suhteid, üleminekud on sujuvad

43

Allkeelte liigitamine

1) standardiseerimise alusel: kirjakeel ja mittenormikeeled

2) kasutajate alusel rühmakeeled, nt erialaslängid, noortesläng

3) kasutussituatsiooni alusel: registrid

44

Kasutuskesksed allkeeled (registrid) Jaotusi:

• Suuline – kirjalik • Spontaanne – redigeeritud • Argine – ametlik-avalik • Dialoog – monoloog • Üldkeel - oskuskeel

Registreid: • Kõnekeel, argikeel • Veebisuhtluse keel • Kitsamad registrid: teaduskeel, õiguskeel, halduskeel, ilukirjanduskeel,

ajakirjanduskeel, kasutusjuhiste keel, netikommentaaride keel jne

Ühiskeel, mittenormikeeled

Ühiskeel on mitmesuguste allkeelte ühisosa

• Keelekuju, mida kasutavad Eesti eri paikadest pärit või erineva sotsiokultuurilise, erialase jm taustaga inimesed

• Lähedane kirjakeelele

Mittenormikeeled on standardiseerimata keelekujud (kohamurded, argikeel, internetisuhtluse keel jne)

46

Släng

• Eripärane sõnavara, mõningad spetsiifilised konstruktsioonid

• Keelekasutuses väljendub rühma huvide ja tegevuste ühisus

• Noortesläng, õpilassläng, vanglasäng, erialasläng (nt arstidel, arvutiala töötajatel)

•

•

47

Slängisõnu

Noorte- ja õpilasslängist:

mata, inka, õps, tšikk

Fotoallkiri: „Rahvariietes tšikk“

Üliõpilasslängist:

ajamatt, diamatt, teormehh, ühikas, bakatöö,

makatöö

Arvutialalt:

klaver, soft, raud, proge, progema,seivima,

mega

48

Oskuskeel e erialakeel

• Spetsiifilise sõnavaraga ja eripäraste konstruktsioonidega allkeel

• Jaguneb eri erialade keelteks: õiguse, rahanduse, halduse keel, eri teadusalade keeled jne.

• Oskuskeelele on omane sõnade ühetähenduslikkus ja mõistete selge eristatavus, suurem vajadus üldistavate sõnade järele

Nt nii astronoom kui ka tavainimene kasutab sõnu täht ja planeet. Teadlase jaoks on nende vahel selge vahe, argikeeles aga ütleme Tähed säravad, kuigi nende hulgas on kindlasti mõni planeet

49

Suuline keel ja netikeel

• Suuline ja kirjalik register erinevad paratamatult, kuna kirjutatud tekst on ettekavatsetud, seda on võimalik parandada

• Suulisele kõnele on omane spontaansus, kõhklused, kordused, katkestused jms.

• Netikeel kujuneb kirjalikus spontaanses suhtluses, sellel on nii kirjaliku kui suulise suhtluse omadusi

50

Suuline keel

Jaguneb allregistriteks

• Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus

• Argine ja avalik (sh ametlik) suhtlus

• Dialoog ja monoloog

51

Suuline keel: kõnesüntaks 1

• Sidendite erinev paigutus paneb suitsu ette=ja, ja pakub

• Edasilükkamised ja:: siis=noh see meestuttav tahab nagu (...) lõbustada daami või nalja teha

• Ümbertegemised ja sis ema ütleb peene häälega talle et noh=et ema räägib imiku eest peenikese imiku häälega et me oleme veel väikesed me veel ei suitseta.

• Sulatused mis on nukuteatri põhitunnus on see, (...) et näitleja (.) ei räägi ise

Kõnesüntaks 2

• Täpsustusjätkud ja vat ongi ütleme kui näiteks kohtuvad lapsevankrit lükkav ema, väike laps on seal sees, ja ütleme tema meestuttav. mingi juhuslik meestuttav.

• Et+otsene kõne ema räägib imiku eest peenikese imiku häälega et me oleme veel väikesed me veel ei suitseta.

• Eneseparandused A: jaa, .. tead ku `ea jäätis oli .. nendega , ... `kookoselbetega, ... kook- kookoselvestega, (tead) ned `väiksed tükid seal. .. `tead neid=vä.

Kõnesüntaks 3

• Partiklite kasutamine

e:lu ja `tegemine ma `ootasin et sa `kuue ajal elistad. kule e-e-ei `jõudnud ennem. Elu ja tegemine ma ootasin et sa kuue ajal elistad. Ota e-e-ei jõudnud ennem. Elu ja tegemine ma ootasin et sa kuue ajal elistad. Vata e-e-ei jõudnud ennem.

Netikeel

Allregistrid:

• Üldmeedia (nt ajakirjandus)

• Personaalmeedia (nt blogid)

• Otsesuhtlus (Skype, MSN – sünkroonne)

• Grupisuhtlus (foorumid, postiloendid, valdavalt asünkroonne)

• Suhtlusvõrgustikud (Facebook)

55

Eri tüüpi netisuhtluse keelt mõjutavaid tegureid

• Kellele suunatud – avalikustatav tekst läbimõeldum, rohkem kirjaliku teksti jooni

• Otsesuhtlus – dialoog, lähim suulisele suhtlusele, optimaalsusetaotlus

• Kirjutaja isik: esineb iseendana, mingis rollis, anonüümselt

56

Netikeele suundumusi

• Optimaalsustaotlus (energia kokkuhoid): suure algustähe ja kirjavahemärkide puudumine, lühendite kasutamine, täpitähtedeta klaviatuuril numbrid tähtede asemel

• Stiilitaotlus (oma mina loomine, emotsionaalsus jne): kõnekeelsused, tsitaat- ja laensõnad, emotikonid, suurtähtedega kirjutamine, küsi- või hüüumärkide mitmekordistamine, slängisõnad jne

Nii ühte kui teist võivad olla nt tähekombinatsioonide asendamised, kirjavahemärkide ja suurtähtede puudumine

57

Netikeele erijooni 1

• Partiklid: kle, irw, ok

• Emotikonid

• Täheasendused jm kirjapildi muutmised (raffas, näitex, veica, kyll, h6be)

• Pärisnimed väikese tähega, võõrapärane kuju (eesti, krizzy)

• Võõrkeelsed sõnavormid ja toorlaenud (help ma nii väsinud)

58

Netikeele erijooni 2

Normeeritud kirjakeelest erinevad sõnad ja vormid (internetikeeles tekkinud või pärit suulistest keelevariantidest)

• Netikeele eripärased (uudis)sõnad (loogish, friik)

• Argikeelsed lühemad sõnakujud (tegelt, aint, suht)

• nud-tunnuse lühem kuju (läind, surnd)

• Kokkukirjutised (midaiganes, eksole, minuteada)

• Muud normierinevust (kudagi, mingine, kussa, prüügast, pääv, pian)

59

Kirjavead netikeeles

• Ehtne viga (ültse)

• Klahvivajutusviga (kirjanuds, ligupidamisega)

• Teadlik viga – keelemäng, kõnekeelsus, häälduspärasus, stiilivõte (on alles keenjus IRW; skaip)

60

Tekstinäited

6. Suuline keel

7. Oskuskeel, üldkeel, ajakirjanduskeel, ilukirjanduskeel

8. Internetikeel

9. Vaatame tagasi uuenduslikku keelde: J. Aaviku tõlge

E.A. Poe õudusjutust „Kuningas Katk“

61

62

Kirjandus

Erelt, Tiiu 2007, Terminiõpetus. Tartu.

Hennoste, Tiit 1997, Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. – Pühendusteos Huno Rätsepale. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7. Toim. M.

Erelt, M. Sedrik. Tartu: 45-66.

Hennoste, Tiit 2011, Suuline süntaks ehk dialoogi protsessilausete grammatika. – Oma Keel 2: 11–16.

Hennoste, Tiit 2012, Suulise eesti keele uurimine. (Loeng Tartu Ülikoolis sügissemestril 2018.)

Hennoste, Tiit, Karl Pajusalu 2013. Eesti keele allkeeled. Tallinn.

Kaljumägi, Karin 2013, Internetikeele erijoontest. (Loeng Emakeele Seltsi noortelaagris Käsmus oktoobris 2013.)

Kerge, Krista 2000, Kirjakeel ja igapäevakeel. – Tiit Hennoste (toim.), Eesti keele allkeeled. (Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 16.) Tartu:

75-110;

Muischnek, Kadri, Kaalep, Heiki-Jaan, Sirel, Raul 2011, Korpuslingvistiline lähenemine eesti internetikeele automaatsele morfoloogilisele analüüsile.

- Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 7: 111–127.

Pajusalu, Karl 2018. Eesti keele 100 aastat. Post Factum.

Päll, Peeter 2009, Sissejuhatus eesti keele uurimisse. Keelekorraldus. (Loeng Tartu ülikoolis sügissemestril 2009.)

Raag, Raimo 2008, Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu 2008.

63