Eesti keel teise keelena 10.klass 1. HARIDUS JA TÖÖ · 10.klass 1. I KURSUS HARIDUS JA T ÖÖ ... (kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne);

Eesti keel teise keelena

10.klass

1. I KURSUS HARIDUS JA TÖÖ

1.1. Õpitulemused

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1) tutvub Eesti haridussüsteemiga, õppimisvõimalustega Eestis ja välismaal;

2) mõistab hariduse rolli ja tähendust ühiskonnas;

3) oskab vestelda elukutsevalikust, põhjendada oma arvamust;

4) väärtustab elukestvat õpet kui elustiili ja mõtestab oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste

tegemise protsessi;

5) oskab kirjutada koolielust;

6) oskab diskuteerida teemal: „Kuidas olla edukas?“;

7) arutleb kooliharidusest ja iseõppimise võimalustest;

8) tutvub koolikeskkonna ja – traditsioonidega;

9) mõtleb oma karjääri planeerimisele;

10) oskab koostada elulugu;

11) oskab lugeda töölepingut; oskab töövestlusest osa võtta;

12) räägib tööst kui toimetulekuallikast;

13) arendab vastutustundlikku suhtumist töösse, hoolivust enese ja teiste suhtes;

14) tutvub mõistetega: töötaja, tööandja, töövõtja, ametiühing, katseaeg, osalise või täisajaga töö;

15) oskab rääkida eeldustest oma tööga toimetulekuks;

16) oskab rääkida puudega inimeste tööst;

17) oskab eakohasel tasemel analüüsida hariduseteemalisi diagramme;

18) oskab avaldada ja põhjendada oma arvamust kasutades temaatilist sõnavara.

1.2. Õppesisu

Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste ainetega

Haridus. Tööelu. Suhtluspädevus

Matemaatika-

pädevus

Digipädevus

1) Elukestev õpe

ja karjääri

planeerimine

2) Kodaniku-

algatus ja

ettevõtlikkus

3) Väärtused ja

kõlblus

Matemaatika (Raha

teenimine. Sissetulekud

ja väljaminekud. Hinnad.

Diagrammide ja

graafikute analüüs)

Ühiskonnaõpetus

(Hariduse roll

ühiskonnas. Elukestva

õppe vajadus. Tööpuudus

ja selle mõju

ühiskonnale.)

Psühholoogia (Karjääri

Riiklikud ja eraõppeasutused. Koolitused.

Kohustuslik kooliharidus. Iseõppimine.

Koolikeskkond ja – traditsioonid;

noorteorganisatsioonid.

Edasiõppimisvõimalused Eestis ja

välismaal.

Elukestev õpe.

Elukutsevaliku võimalused. Karjääri

planeerimine.

Tööotsimine: eluloo koostamine,

tööleping, töövestlus.

Töö kui toimetulekuallikas: raha teenimine

(sissetulekud ja väljaminekud, hinnad).

planeerimine. Suhtumine

töösse, hoolivus enese ja

teiste suhtes. Suhted

kollektiivis. Puudega

inimeste töö).

Eesti ajalugu (Eesti

hariduse ajalugu. Tartu

Ülikool.)

Tööpuudus.

Vastutustundlik suhtumine töösse;

hoolivus enese ja teiste suhtes.

Töötaja ja tööandja õigused ja vastutus,

ametiühingud, katseaeg, osalise ja

täisajaga töö, puhkus.

Suhted töökollektiivis. Motiveeritud

töötaja.

Vajalikud eeldused oma tööga

toimetulekuks.

Puudega inimeste töö.

Keeleteadmised

1. HÄÄLDUS. Rõhuasetus. Vajadusel häälduse korrigeerimine.

2. KÄÄNDSÕNA. Nimisõna käänded ainsuses; ainsuse omastav ja osastav; nimi-, omadus-, arv- ja

asesõnade süsteemne käsitlus, omadussõna võrdlusastmed.

funktsioonid. Sisekohakäänded.

3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik, täisminevik; tud-kesksõna, umbisikuline

tegumood, tingiv kõneviis, MA- ja DA-infinitiivi kasutamine, käskiv kõneviis, ma-tegevusnime

käändelised vormid, rektsioon.

4. LAUSEÕPETUS. Sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitise

funktsioonis. Liitlause koostamine. Teksti ülesehitus. Teksti liigid ja stiililised iseärasused.

5. SÕNAMOODUSTUS. Sõnavara rikastamise allikad ja teed; sihiliste ja sihitute tegusõnade

tuletusvahekord.

6. ÕIGEKIRI. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid liitlauses. Õigekirja

korrigeerimine.

1.3. Õppetegevus. Meetodid ja võtted

Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb autentseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Luuakse

sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja erinevaid keeleregistreid.

1. media- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2. iseseisev lugemine ja kuulamine;

3. tarbekirjade koostamine (nt elulugu, avaldusseletuskiri, kaebus);

4. loovtööde kirjutamine (nt kirjand, artikkel, kokkuvõte);

5. lühiettekannete koostamine ja esitlemine;

6. rühmadevahelised arutlused, väitlused;

7. rolli- ja suhtlusmängud (haridusasutustes);

8. intervjueerimine;

9. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded;

10. info otsimine eestikeelsetest teatmeallikatest;

11. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid jt.

1.4. Hindamine

Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.

Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse. Iga aineõpetaja töötab välja erinevate tööde

hindamiskriteeriume lähtudes ülesande eesmärgist ja õpilaste tasemest.

Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.

Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.

Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.

1.5. Kujundava hindamise kriteeriumid:

Õpitulemused

kursuse lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid

1. tase 2. tase 3. tase

1. tutvub Eesti haridussüsteemiga,

õppimisvõimalustega Eestis ja

välismaal;

1-1. Tutvub Eesti

haridussüsteemiga,

teab, kust vaadata

infot õppimis-

võimalustest Eestis ja

välismaal.

1-2. Tutvub Eesti

haridussüsteemiga,

õppimisvõimalustega

Eestis ja välismaal;

toob näiteid.

1-3.

Tutvub Eesti

haridussüsteemiga, annab oma

hinnangu; oskab rääkida

õppimisvõimalustest Eestis ja

välismaal.

2. mõistab hariduse rolli ja tähendust

ühiskonnas;

2-1. Mõistab hariduse rolli

ja tähendust

ühiskonnas.

2-2. Mõistab hariduse rolli

ja tähendust

ühiskonnas, toob

näiteid elust.

2-3.

Mõistab hariduse rolli ja

tähendust ühiskonnas, toob

näiteid elust. Avaldab ja

põhjendab oma arvamust.

3 oskab vestelda elukutsevalikust,

põhjendada oma arvamust;

3-1. Oskab õpitud fraaside

abil vestelda

elukutsevalikust.

3-2.

Oskab õpitud fraaside

abil vestelda

elukutsevalikust.

Lisab oma arvamust.

3-3. Oskab vabalt vestelda

elukutsevalikust, avaldab ja

põhjendab oma seisukohti.

4. väärtustab elukestvat õpet kui

elustiili ja mõtestab oma karjääri

planeerimist kui jätkuvat otsuste

tegemise protsessi;

4-1. Mõtestab oma

karjääri planeerimist.

4-2. Väärtustab elukestvat

õpet kui elustiili ja

mõtestab oma

karjääri planeerimist

kui jätkuvat otsuste

tegemise protsessi;

Toob elust näiteid.

4-3.

Väärtustab elukestvat õpet kui

elustiili ja mõtestab oma

karjääri planeerimist kui

jätkuvat otsuste tegemise

protsessi; Toob elust näiteid.

Põhjendab oma seisukohti.

5. oskab kirjutada koolielust;

5-1. Oskab kirjutada

koolielust õpitud

teksti alusel,

kasutades võtmesõnu.

5-2. Oskab kirjutada

koolielust, kasutades

õptud sõnavara, lisab

oma arvamust.

5-3.

Oskab kirjutada koolielust,

toob näiteid, avaldab ja


6. oskab diskuteerida teemal:

„Kuidas olla edukas?“;

6-1. Võtab diskussioonist

teemal: „Kuidas olla

edukas?“ osa, kasutab

õpitud fraase.

6-2. Diskuteerib teemal:

„Kuidas olla

edukas?“, põhjendab

oma arvamust,

kasutades õpitud

fraase. Lisab näiteid

elust.

6-3.

Diskuteerib teemal: „Kuidas

olla edukas?“, põhjendab oma

arvamust, oskab vastu vaielda

ja nõustuda, on aktiivne ja

julge.

7. arutleb kooliharidusest ja

iseõppimise võimalustest;

7-1. Oskab kokkuvõtlikult

jutustada lihtsamat

teksti.

7-2. Oskab

tekstilähedaselt ja

kokkuvõtlikult

jutustada keskmise

tasemega teksti.

7-3.

Oskab tekstilähedaselt ja

kokkuvõtlikult jutustada.

8. tutvub koolikeskkonna ja –

traditsioonidega;

8-1. Tutvub

koolikeskkonna ja –

traditsioonidega.

8-2. Tutvub

koolikeskkonna ja –

traditsioonidega.

Oskab tuua näiteid.

8-3.

Tutvub koolikeskkonna ja –

traditsioonidega. Oskab tuua

näiteid.

Avaldab ja põhjendab oma

arvamust koolitraditsioonide

kohta.

9. oskab koostada elulugu;

9-1. Oskab koostada

elulugu näidise järgi.

9-2. Oskab iseseisvalt

koostada oma

elulugu, kasutades

omandatud sõnavara

ja teadmisi. Kasutab

vajadusel

sõnaraamatut.

9-3.

Oskab iseseisvalt koostada oma

elulugu, kasutades omandatud

sõnavara ja teadmisi.

10. oskab lugeda töölepingut;

oskab töövestlusest osa võtta;

10-1. Teab, mis on

tööleping, oskab leida

vajalikku infot sealt.

10-2. Teab, mis on

tööleping, oskab seda

lugeda. Oskab

töövestlusest osa

võtta. Kasutab

vastamisel lihtsamaid

fraase.

10-3.

Oskab töölepingut lugeda.

Oskab töövestlusest osa võtta.

Avaldab oma seisukohti,

mõtteid, põhjendab ja kaitseb

neid.

11. räägib tööst kui

toimetulekuallikast;

11-1. Räägib tööst kui

toimetulekuallikast.

Kasutab õpitud

fraase.

11-2. Räägib tööst kui

toimetulekuallikast.

Kasutab õpitud

fraase. Lisab oma

arvamust ja toob

näiteid elust.

11-3.

Räägib tööst kui

toimetulekuallikast. Kasutab

õpitud fraase. Lisab oma

arvamust ja toob näiteid elust.

Oskab nõustuda ja vastu

vaielda.

12. tutvub mõistetega: töötaja,

tööandja, töövõtja, ametiühing,

katseaeg, osalise või täisajaga töö;

12-1. Avab loetletud

mõisteid näidete

varal.

12-2. Avab loetletud

mõisteid näidete

varal. Kasutab

mõisteid kontekstis

rääkides teemal:

Haridus ja töö.

12-3.

Avab loetletud mõisteid

näidete varal. Kasutab mõisteid

kontekstis ning oma seisukoha

ja põhjenduse väljendamisel.

13. oskab rääkida eeldustest oma

tööga toimetulekuks;

13-1. Loetleb eeldusi oma

tööga toimetulekuks;

13-2. Loetleb eeldusi oma

tööga toimetulekuks,

põhjendab oma

arvamust.

13-3.

Räägib eeldustest tööga

toimetulekuks, põhjendab oma

arvamust. Toob näiteid.

Kaitseb oma seisukohti.

14. oskab rääkida puudega

inimeste tööst;

14-1. Räägib puudega

inimeste tööst,

kasutades õpitud

fraase ja sõnavara.

14-2. Räägib puudega

inimeste tööst,

kasutades õpitud

fraase ja sõnavara.

Lisab oma arvamust.

14-3.

Räägib puudega inimeste tööst,

kasutades õpitud fraase ja

sõnavara. Lisab oma arvamust.

Teeb ettepanekud.

15. oskab eakohasel tasemel

analüüsida hariduseteemalisi

diagramme;

15-1. Analüüsib

haridusteemalisi

diagramme näidise

järgi.

15-2. Analüüsib

haridusteemalisi

diagramme,

kasutades õpitud

fraase, lausemalle.

15-3.

Analüüsib haridusteemalisi

diagramme, kasutades õpitud

fraase, lausemalle. Lisab oma

arvamust, hinnanguid,

põhjendusi.

2. II KURSUS KULTUUR JA LOOMING

2.1. Õpitulemused


1) tutvub eesti kultuurilise loominguga: XX sajandi kuulsamad eestlased (kirjandus, kujutav kunst,

helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne);

2) arendab loovat mõtlemist kogemuse kaudu;

3) tutvub rahvapärimusega (muistendid, muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud jt);

4) tutvub erinevate rahvaste kultuuritraditsioonidega, tavade ja uskumustega;

5) loeb ja vestleb leiutistest ja tehnikaimedest;

6) tutvub eesti olümpiakangelastega;

7) iseloomustab spordikuulsust;

8) tutvub eesti rahvakalendri tähtpäevadega (jõulud, lihavõttepühad, vastlad, hingedepäeva, mardi- ja

kadripäev jt);

9) räägib rahvakalendri tähtpäevade tähistamisest kodus ja koolis;

10) oskab rääkida rahvakultuuriüritustest ja tutvub eesti rahvarõivastega;

11) teab emakeelepäeva ja iseseisvuspäeva tähistamise traditsioone.

2.2. Õppesisu


Teema Pädevused Läbivad

teemad

Lõiming teiste

ainetega

Kultuur ja looming suhtluspädevus

kunstipädevus

väärtuspädevus

digipädevus

Kultuuriline

identiteet

Väärtused ja

kõlblus

Psühholoogia

(Erirahvaste

kultuuritraditsioonid.

Rahvapärimus ja selle

mõju ühiskonnale.)

Eesti ajalugu (Eesti rahva

kultuuritraditsioonid.

Eesti rahvarõivad.

Eestlaste rahvakalendri

tähtpäevad)

Eesti kirjandus

(XX saj eesti kirjanikud.

Eesti rahvapärimus.

Muistendid.

Muinasjutud.

Vanasõnad)

Kunst

(Eesti suurkujud

kujutavas kunstis ja

arhitektuuris)

Kehaline kasvatus

Kultuur kui looming.

Rahva ajalooline kultuurimälu.

XX sajandi kuulsamad eestlased.

Eesti suurkujud kirjanduses, kujutavas

kunstis, heliloomingus, arhitektuuris.

Meie aja kangelased.

Tähtsamad leiutised.

Eesti olümpiakangelased.

Eesti Guinessi rekordid.

Eesti rahvakalender.

Rahvapärimused, muistendid,

muinasjutud, vanasõnad, kõnekäänud

kui rahvatarkuse varamu.

Erinevate rahvaste

kultuuritraditsioonid, tavad ja

uskumused.

Rahvakultuuriüritused.

Rahvarõivad.

Riiklikud pühad

(taasiseseisvumispäev, Eesti Vabariigi

aastapäev, emadepäev, emakeelepäev

jt). (Eesti

olümpiakangelased.)

Füüsika (XX saj

tähtsamad leiutised.)

Keeleteadmised

1. HÄÄLDUS. Vajadusel häälduse korrigeerimine.

2. KÄÄNDSÕNA. Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad. Sihitise käänded. Käänamine. Omadussõnad.

3. PÖÖRDSÕNA. Täisminevik ja enneminevik, umbisikuline tegumood, MA- ja DA-infinitiivi

kasutamine, käskiv kõneviis, rektsioon.

4. LAUSEÕPETUS. Sihitis ehk objekt. Osa- ja täissihitis lauses. Otsekõne. Sõnade järjekord lauses;

nimetav, omastav ja osastav sihitise funktsioonis. Liitlause koostamine. Teksti ülesehitus. Teksti liigid ja

stiililised iseärasused.

5. MUUTUMATUD SÕNAD. Kaassõna.


tuletusvahekord.

7. ÕIGEKIRI. Arvude kirjutamine araabia ja rooma numbritega. Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid,

kirjavahemärgid liitlauses. Õigekirja korrigeerimine.


Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb ilukirjanduslikke tekste, katkendeid teaduslikust

kirjandusest ja meediatekste. Luuakse sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud

sõnavara ja erinevaid keeleregistreid.

1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

2. iseseisev lugemine ja kuulamine, kirjutamine;

3. lühiettekannete koostamine ja esitlemine;

4. loovtööde kirjutamine (nt klassi- ja kodukirjand, lühiartikkel, tähtpäeva kutse, ristsõna koostamine

mõne tähtpäeva kohta);

5. ümarlaud;

6. diskussioonid;

7. viktoriinid;

8. ümberjutustused;

9. teemantluuletuse kirjutamine;

10. õppeekskursioon Iisaku muuseumisse;




14. info otsimine eestikeelsetest teatmeallikatest;

15. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid jt.

2.4. Hindamine

Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale (2011) ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.

Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse.

Iga aineõpetaja töötab välja erinevate tööde hindamiskriteeriume lähtudes ülesande eesmärgist ja

õpilaste tasemest.





Õpitulemused



1. tutvub eesti kultuurilise

loominguga: XX sajandi

kuulsamad eestlased

(kirjandus, kujutav kunst,

helilooming, arhitektuur,

tarbekunst, käsitöö jne);

1-1. Nimetab XX sajandi

kuulsamaid eestlasi,

iseloomustab nende

tegevust.

1-2. Nimetab XX sajandi

kuulsamaid eestlasi,

iseloomustab nende

tegevust ja selle tähtsust

eesti kultuurilises

loomingus.

1-3.

Nimetab XX sajandi kuulsamaid

eestlasi, iseloomustab nende

tegevust ja selle tähtsust eesti

kultuurilises loomingus.

Analüüsib nende tegevuste mõju

Eesti kultuurile, avaldab oma

suhtumist.

2. arendab loovat mõtlemist

kogemuse kaudu;

2-1. Arendab loovat

mõtlemist õpetaja abil.

2-2. Arendab loovat

mõtlemist, kasutades

arendavaid ülesandeid

ja harjutusi.

2-3.

Arendab loovat mõtlemist läbi

erinevate harjutuste ja iseseisvalt.

3 tutvub rahvapärimusega

(muistendid, muinasjutud,

vanasõnad, kõnekäänud jt);

3-1. Tutvub

rahvapärimusega,

nimetab eesti

muistendeid,

muinasjutte, vanasõnu.

3-2.

Tutvub

rahvapärimusega, oskab

jutustada muistendi või

muinasjutu sisu oma

sõnadega. Teab eesti

vanasõnu.

3-3. Tutvub rahvapärimusega, teab

eesti muistendeid ja muinasjutte,

kasutab vanasõnu kirjalikes

töödes ja suulises kõnes sobivas

kontekstis.

4. tutvub erinevate rahvaste

kultuuritraditsioonidega,

tavade ja uskumustega;

4-1. Tutvub erinevate

rahvaste


tavade ja uskumustega.


rahvaste


tavade ja uskumustega;

oskab tuua näiteid ja

jutustada eesti ja vene

traditsioonidest.

4-3.

Tutvub erinevate rahvaste

kultuuritraditsioonidega, tavade ja

uskumustega; oskab tuua näiteid

ja võrrelda erinevate rahvaste

kultuuritraditsioone. Avaldab

oma suhtumist. Põhjendab oma

arvamust.

5. loeb ja vestleb leiutistest ja

tehnikaimedest;

5-1. Loeb tekste leiutistest ja

tehnikaimedest, leiab

vajalikku

informatsiooni, nimetab

XX sajandi leiutisi ja

tehnikaimesid.

5-2. Loeb tekste leiutistest ja

tehnikaimedest, leiab

vajalikku

informatsiooni. Vestleb

loetust, avaldab oma

arvamust.

5-3.

Oskab leida ise informatsiooni

XX sajandi leiutistest ja

tehnikaimedest erinevatest

allikatest. Avaldab oma suhtumist

ja põhjendab oma arvamust.

6. tutvub eesti

olümpiakangelastega;

6-1. Nimetab Eesti

olümpiakangelasi,

jutustab nendest

lühidalt.

6-2. Jutustab, kirjutab

kirjandeid Eesti

olümpiakangelastest,

kasutades abimaterjale.

6-3.

Tutvub eesti

olümpiakangelastega, oskab

rääkida nende tähtsusest Eesti

kultuurielus, kasutab oma

teadmisi kirjalikus ja suulises

kõnes.

7. iseloomustab 7-1. 7-2. 7-3.

spordikuulsust;

Iseloomustab lühidalt

mõnda spordikuulsust.

Iseloomustab Eesti

spordikuulsusi, toob

näiteid.

Iseloomustab Eesti

spordikuulsusi, oskab rääkida

nende tähtsusest Eesti

kultuuriloos, toob näiteid, avaldab

ja põhjendab oma arvamust.

8. tutvub eesti

rahvakalendri tähtpäevadega

(jõulud, lihavõttepühad,

vastlad, hingedepäeva, mardi-

ja kadripäev jt);

8-1. Tutvub eesti

rahvakalendri

tähtpäevadega (jõulud,

lihavõttepühad, vastlad,

hingedepäeva, mardi- ja

kadripäev jt

8-2. Tutvub eesti

rahvakalendri

tähtpäevade

traditsioonidega (jõulud,

lihavõttepühad, vastlad,

hingedepäeva, mardi- ja

kadripäev, jutustab,

toob näiteid.

8-3.

Võrdleb eesti ja vene

rahvakalendri tähtpäevade

traditsioone, avaldab oma

arvamust.

9. räägib rahvakalendri

tähtpäevade tähistamisest

kodus ja koolis;

9-1. Räägib mõne

rahvakalendri tähtpäeva

tähistamisest kodus või

koolis.

9-2. Teab, kuidas tähistati

varem ja tähistatakse

praegu rahvakalendri

tähtpäevi, oskab

võrrelda.

9-3.

Teab, kuidas tähistati varem ja

tähistatakse praegu rahvakalendri

tähtpäevi, oskab võrrelda. Räägib

rahvakalendri tähtpäevade mõjust

rahvale.

10. oskab rääkida

rahvakultuuriüritustest ja

tutvub eesti rahvarõivastega;

10-1. Nimetab

rahvakultuuriüritusi ja

tutvub eesti

rahvarõivastega.

10-2. Oskab rääkida

rahvakultuuriüritustest

ja nende tähtsusest

ühiskonnas. Tutvub

eesti rahvarõivastega.

10-3.

Oskab rääkida

rahvakultuuriüritustest ja nende

tähtsusest ühiskonnas. Avaldab

oma arvamust ja suhtumist

nendesse. Tutvub eesti

rahvarõivastega.

11. teab emakeelepäeva ja

iseseisvuspäeva tähistamise

traditsioone.

11-1. Teab, kuidas

tähistatakse

emakeelepäeva ja

iseseisvuspäeva.

11-2. Oskab jutustada, kuidas

tähistatakse koolis,

linnas, riigis

emakeelepäeva ja

iseseisvuspäeva. Saab

nende tähtpäevade

tähtsusest aru.

11-3.

Teab emakeelepäeva ja

iseseisvuspäeva tähistamise

traditsioone. Kasutab omandatud

teadmisi nii kirjalikus kui ka

suulises kõnes.

3. III KURSUS INIMENE JA ÜHISKOND

3.1. Õpitulemused


1) oskab rääkida inimeste loomusest, käitumisest, vastuoludesse sattumisest (õnnetusjuhtumid,

noorte sõltuvused);

2) väärtustab iga inimese kordumatut eripära;

3) on teadlik väärtushinnangutes, teadvustab oma vaateid elule ja ühiskonnale;

4) oskab vestelda isiklikest, emotsionaalsetest, sotsiaalsetest inimsuhetest;

5) tutvub inimeste kõlblusnormidega suhtluses;

6) tutvub erinevate suhtlusvahenditega;

7) teab, mis on mõistlik tarbimine;

8) oskab suhelda teenindusasutustes (kauplused, söögikohad) töötavate inimestega;

9) oskab esitada tarbijana oma pretensiooni;

10) oskab kirjutada seletuskirja, oskab kirjeldada juhtumit;

11) tutvub tarbijakaitseseadusega, teab tarbija õigusi;

12) oskab töötada tarbetekstiga (info pakenditelt, ostutšekk, kasutusjuhend, reklaamsildid jt);

13) oskab rääkida peresuhetest, peretraditsioonidest, laste kasvatamisest;

14) avaldab oma arvamust inimsuhetest (sõprus, armastus, armumine jms);

3.2. Õppesisu


Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste

ainetega

Inimene ja ühiskond suhtluspädevus

loodusteaduslik

pädevus

väärtuspädevus

sotsiaalne

pädevus

enesemääratlus-

pädevus

digipädevus

1) Väärtused ja

kõlblus

2) Tervis ja

ohutus

3) Keskkond ja

jätkusuutlik areng

4) Kodaniku-

algatus ja

ettevõtlikkus

5) Teabe-

keskkond

6) Kultuuride-

vaheline

identiteet

Psühholoogia

(Inimene kui

indiviid. Inimese

loomus ja

käitumine.

Väärtushinnangud.

Inimeste

kõlblusnormid

suhtlemises.

Suhtlusvahendid.)

Eesti kirjandus

(Armastusluule.

Katkendid

ilukirjandusest)

Ühiskonnaõpetus

(Väärtushinnangud

ja kõlblusnormid.

Vaated elule ja

ühiskonnale.)

Inimene kui indiviid.

Inimese loomus ja käitumine,

vastuoludesse sattumine.

Iga inimese kordumatu eripära.

Väärtushinnangud. Vaated elule ja

ühiskonnale.

Inimsuhted: isiklikud, emotsionaalsed,

sotsiaalsed.

Inimeste kõlblusnormid suhtlemises.

Suhtlusvahendid.

Tarbimine. Mõistlik tarbimine.

Taaskasutuskeskus.

Suhted perekonnas.

Armastus.

Juhtumi kirjeldamine ja juhtunu arutelu.

Keeleteadmised

1. HÄÄLDUS. Vajadusel häälduse korrigeerimine.

2. KÄÄNDSÕNA. Osastav kääne. Sihitise käänded. Käänamine. Omadussõna võrdlusastmed.

3. PÖÖRDSÕNA. nud- ja tud-kesksõna. Täisminevik ja enneminevik, umbisikuline tegumood, MA- ja

DA-infinitiivi kasutamine, ühend- ja väljendtegusõnad, des-vorm, tegusõna käändelised vormid,

rektsioon.

4. LAUSEÕPETUS. Kaudkõne. Otsekõne. Teksti ülesehitus. Teksti liigid ja stiililised iseärasused.

5. MUUTUMATUD SÕNAD. Kaassõna.


tuletusvahekord.

7. ÕIGEKIRI. Liitsõnad. Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Võõrsõnade ortograafia. Õigekirja

korrigeerimine.


Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb teabe- ja meediatekste, katkendeid seadustest,

erinevate armastusluulet. Luuakse sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja

erinevaid keeleregistreid.

1. temaatilised suhtlus- ja rollimängud;

2. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid;

3. funktsionaalne lugemine;

4. poolametlike tekstide koostamine (pretensioon, kaebus, seletus, avaldus, tänukiri jms);

5. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;

6. iseseisev lugemine ja kuulamine, kirjutamine;

7. diskussioonid;

8. ümberjutustused;




12. diagrammil ja graafikus oleva informatsiooni analüüsimine;

13. oma arvamuse ja hinnangute avaldamine;

3.4. Hindamine




õpilaste tasemest.





Õpitulemused



1. oskab rääkida inimeste

loomusest, käitumisest,

vastuoludesse sattumisest

(õnnetusjuhtumid, noorte

sõltuvused);

1-1. Kirjeldab inimeste

loomust, käitumist,

sattumist

vastuoludesse.

1-2. Kirjeldab inimeste

loomust, käitumist,

sattumist

vastuoludesse. Toob

näiteid oma elust.

1-3.

Kirjeldab inimeste loomust,

käitumist, sattumist

vastuoludesse. Toob näiteid

oma elust. Analüüsib ja pakub

probleemide lahendusi.

2. on teadlik väärtushinnangutes,

teadvustab oma vaateid elule ja

ühiskonnale

2-1. Oskab nimetada oma

väärtushinnanguid,

kirjeldab oma vaateid

elule ja ühiskonnale

2-2.

on teadlik

väärtushinnangutes,

teadvustab oma

vaateid elule ja

ühiskonnale, toob

näiteid elust.

2-3. on teadlik

väärtushinnangutes,

teadvustab oma vaateid elule

ja ühiskonnale, avaldab ja

põhjendab oma seisukohta.

3. oskab vestelda isiklikest,

emotsionaalsetest, sotsiaalsetest

inimsuhetest

3-1. Vestleb isiklikest,

emotsionaalsetest,

sotsiaalsetest

inimsuhetest

3-2. Vestleb isiklikest,

emotsionaalsetest,

sotsiaalsetest

inimsuhetest, toob

näiteid.

3-3.

Vestleb isiklikest,

emotsionaalsetest,

sotsiaalsetest inimsuhetest,

toob näiteid. Avaldab oma

suhtumist ja põhjendab oma

arvamust.

4. tutvub inimeste kõlblusnormidega

suhtluses

4-1. Teab kõlblusnorme

suhtluses.

4-2. tutvub inimeste

kõlblusnormidega

suhtluses, suhtleb

vastavalt

kõlblusnormidele.

4-3.

tutvub inimeste

kõlblusnormidega suhtluses,

suhtleb vastavalt kõlblus-

normidele.

5. tutvub erinevate

suhtlusvahenditega


suhtlusvahenditega.


suhtlusvahenditega ja

kasutab neid oma

kõnes.

5-3.

Tutvub erinevate

suhtlusvahenditega ja kasutab

aktiivselt neid oma kõnes.

6. teab, mis on mõistlik tarbimine 6-1. On teadlik mõistlikust

tarbimisest. Nimetab

mõistliku tarbimise

printsiipe.

6-2. On teadlik mõistlikust


mõistliku tarbimise

printsiipe. Toob

näiteid.

6-3.

On teadlik mõistlikust


mõistliku tarbimise printsiipe.

Toob näiteid. Analüüsib

mõistliku tarbimise mõju

ühiskonnale.

7. oskab suhelda teenindusasutustes

(kauplused, söögikohad) töötavate

inimestega

7-1. Oskab suhelda

teenindusasutustes

(kauplused,

söögikohad) töötavate

inimestega, kasutades

omandatud väljendeid.

7-2. Oskab suhelda

teenindusasutustes

(kauplused,

söögikohad) töötavate

inimestega, esitab

pretensioone,

lahendab oma

probleeme.

7-3.

Oskab suhelda

teenindusasutustes

(kauplused, söögikohad)

töötavate inimestega, esitab

pretensioone, lahendab oma

probleeme. On teadlik oma

õigustest ja kohustustest

tarbijana.

8. oskab esitada tarbijana oma

pretensiooni

8-1. Oskab esitada

tarbijana oma

pretensiooni ette antud

näidise järgi.

8-2. Oskab esitada

tarbijana oma

pretensiooni õpitud

väljendite abil,

kasutades erinevaid

lausemalle.

8-3.

Oskab esitada tarbijana oma

pretensiooni, kaitseb ja


Oskab tegutseda iseseisvalt.

9. oskab kirjutada seletuskirja,

oskab kirjeldada juhtumit

9-1. Kirjutab seletuskirja

ette antud näidise

järgi.

9-2. Kirjutab seletuskirja

õpitud väljendite abil,

kasutades erinevaid

lausemalle.

9-3.

Oskab seletuskirja, seletab

juhtumit ja põhjendab oma

seisukohti. Oskab tegutseda

iseseisvalt.

10. tutvub tarbijakaitseseadusega,

teab tarbija õigusi

10-1. Tutvub

tarbijakaitseseadusega,

teab, kust vaadata

tarbija õigusi.

10-2. Tutvub

tarbijakaitseseadusega,

teab, kuidas kaitsta

tarbija õigusi. Oskab

sellest rääkida.

10-3.

Tutvub

tarbijakaitseseadusega, teab,

kuidas kaitsta tarbija õigusi.

Oskab sellest rääkida ning

avaldab oma arvamust.

11. oskab töötada tarbetekstiga (info

pakenditelt, ostutšekk,

kasutusjuhend, reklaamsildid jt)

11-1. Oskab saada vajalikku

infot tarbetestist.

11-2. Oskab saada vajalikku

infot tarbetestist ja

edastab selle.

11-3.

Oskab iseseisvalt töötada

tarbetekstis oleva infoga.

12. oskab rääkida peresuhetest,

peretraditsioonidest, laste

kasvatamisest

12-1. Oskab lühidalt

jutustada peresuhetest,

peretraditsioonidest

12-2. Oskab rääkida

peresuhetest,

peretraditsioonidest,

avaldab oma arvamust

laste kasvatamisest.

12-3.

Oskab vabalt rääkida

peresuhetest,

peretraditsioonidest, avaldab

oma arvamust laste

kasvatamisest.

13. avaldab oma arvamust

inimsuhetest (sõprus, armastus,

armumine jms)

13-1. Räägib inimsuhetest

(sõprus, armastus,

armumine jms)

mõtteskeemi abil.

13-2. Avaldab oma

arvamust inimsuhetest

(sõprus, armastus,

armumine jms) ette

antud väljendite abil.

13-3.

Avaldab oma arvamust

inimsuhetest (sõprus,

armastus, armumine jms)

iseseisvalt ja vabalt.

4. IV KURSUS KÕNEARENDUS (Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Reisimine.)

4.1. Õpitulemused


1) arendab kõnelemisoskust, kasutab omandatud sõnavara erinevates suhtlussituatsioonides;

2) rikastab sõnavara teemadel: Vaba aeg. Aktiivne puhkus. Reisimine.

3) avaldab oma arvamust julgelt, arusaadavalt, kaitseb oma seisukohti;

4) arendab esinemisoskust;

5) koostab ning esitab eri liiki kõnesid;

6) kirjeldab loetud, kuuldud, nähtud;

7) treenib ladusat, julget ja loomulikku suhtlemist;

8) argumenteerib veenvalt ja oskab kaitsta oma seisukohti;

9) oskab rääkida oma vaba aja tegevustest, reisimisest, puhkuse veetmise võimalustest, suhtumisest

spordisse ja sportlikusse ajaveetmisesse;

10) võtab aktiivselt osa diskussioonist, ümarlauast, vestlusest;

11) oskab vestelda reisibüroo töötajatega;

12) tutvub reisiinfot sisaldavate veebilehekülgedega;

13) tutvub Eestimaa vaatamisväärsustega;

14) oskab esineda ettekannetega;

15) oskab leida kuuldust või loetust olulist teavet, seda oma sõnadega edasi anda ning saadud infot

kasutada;

16) oskab jutustada tekstilähedaselt ja kokkuvõtlikult;

17) oskab jutustada pildi järgi;

18) oskab ilmekalt esitada luuletust;

4.2. Õppesisu


Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste

ainetega

Kõnearendus suhtluspädevus

loodusteaduslik

pädevus

digipädevus

1) Väärtused ja

kõlblus

2) Tervis ja

ohutus

3) Keskkond ja

jätkusuutlik areng

4) Teabe-

keskkond

Psühholoogia

(Keelebarjäär.

Esinemiskartus. Kõne

koostamise põhimõtted. Esinemisstiil ja -kultuur.) Kirjandus (Kõne ja

tekst. Kõne koostamise

põhimõtted.

Geograafia (Eestimaa

kaunimad paigad.)

Kehaline kasvatus

Kõne ja tekst. Kõne kui suhtlusolukord.

Kõne koostamise põhimõtted. Esinemisstiil

ja -kultuur.

Sõnavara rikastamise võimalused.

Vaba aeg. Kes loeb, see mõtleb.

Vaba aja veetmise võimalused.

Aktiivne puhkus.

Sportlik eluviis.

Reisimine.

Ettevalmistused reisiks. Reisi valimine.

Eestimaa kaunimad paigad. (Sportlik eluviis.

Aktiivne puhkus.)

Ida-Virumaa vaatamisväärsused.

Lääne-Virumaa vaatamisväärsused.

Reis Euroopasse.

Keeleteadmised

1. HÄÄLDUS. Rõhuasetus. Vajadusel häälduse korrigeerimine.

2. KÄÄNDSÕNA. Käänamine. Omadussõna võrdlusastmed.

3. PÖÖRDSÕNA. Tingiv kõneviis. Minevikuvormid. Oleviku ja mineviku kesksõnad. Umbisikuline

tegumood, MA- ja DA-infinitiivi kasutamine. Rektsioon.

4. LAUSEÕPETUS. Lihtlause. Liitlause. Teksti ülesehitus. Teksti liigid ja stiililised iseärasused.

5. MUUTUMATUD SÕNAD. Kaassõna. Sidesõnad.


tuletusvahekord.

7. ÕIGEKIRI. Liitsõnad. Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid. Võõrsõnade ortograafia. Õigekirja

korrigeerimine.


Sellel kursusel arendatakse kõiki osaoskusi, kuid suuremat tähelepanu pööratakse suulise kõne

arendamisele. Luuakse sellised suhtlussituatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja

erinevaid keeleregistreid.

1. temaatilised suhtlus- ja rollimängud, rolli esitamine;

2. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid;

3. kõnelemine mitmesugustes olukordades: sõbraga, täiskasvanuga, tuttavaga, võõraga, paaris, rühmas;

4. vestluse alustamine, jätkamine ja lõpetamine;

5. jutustamine loetud või kuulatud teksti põhjal, pildist, sündmustest, nähtustest;

6. tekstilähedane ja kokkuvõtlik jutustamine;

7. loetu ja kuuldu üle arutlemine, diskussioonid;

8. elamuse, kujutluse väljendamine;



11. luuletuse, dialoogi või proosakatkendi mõtestatud esitamine;

12. fakti ja arvamuse avaldamine, hinnangute andmine;

13. heli- ja videosalvestused ning nende analüüs.

4.4. Hindamine




õpilaste tasemest.




4.5. Kujundava hindamise kriteeriumid

Õpitulemused



1. arendab kõnelemisoskust,

kasutab omandatud sõnavara

erinevates

suhtlussituatsioonides;

1-1. Arendab

kõnelemisoskust,

kasutades ette antud

fraase ja

sõnaraamatut.

1-2. Arendab

kõnelemisoskust,

kasutab omandatud

sõnavara erinevates


1-3.

Arendab kõnelemisoskust,

kasutab omandatud sõnavara

erinevates


väljendab ja põhjendab oma

arvamust.

2. rikastab sõnavara teemadel:

Vaba aeg. Aktiivne puhkus.

Reisimine.

2-1. Rikastab sõnavara

tunnis antud

väljendite abil

teemadel: Vaba aeg.

Aktiivne puhkus.

Reisimine.

2-2. Rikastab sõnavara

tunnis antud

väljendite abil ja

iseseisvalt teemadel:

Vaba aeg. Aktiivne

puhkus. Reisimine.

2-3.

Rikastab sõnavara tunnis antud

väljendite abil ja iseseisvalt

teemadel: Vaba aeg. Aktiivne

puhkus. Reisimine. Kasutab

aktiivselt kõnes ja kirjas.

3. avaldab oma arvamust julgelt,

arusaadavalt, kaitseb oma

seisukohti;

3-1. Oskab avaldada oma

arvamust.

3-2.

Oskab avaldada ja

põhjendada oma

arvamust

3-3. Avaldab oma arvamust julgelt,

arusaadavalt, kaitseb oma

seisukohti;

4. arendab esinemisoskust; 4-1. Arendab

esinemisoskust

õpetaja abiga.

4-2. Arendab

esinemisoskust nii

õpetaja abiga kui ka

iseseisvalt.

4-3.

Oskab hästi esineda.

5. koostab ning esitab eri liiki

kõnesid;

5-1. Koostab näidise järgi

eri liiki kõnesid;

5-2. Koostab ning esitab

eri liiki kõnesid;

5-3.

Koostab iseseisvalt ning oskab

ilmekalt esitada eri liiki

kõnesid;

6. kirjeldab loetud, kuuldud,

nähtud;

6-1. Kirjeldab loetud,

kuuldud, nähtud

võtmesõnade abil või

plaani järgi.

6-2. Kirjeldab loetud,

kuuldud, nähtud

vajadusel kasutab

võtmesõnu ja plaani.

6-3.

Kirjeldab loetud, kuuldud,

nähtud vabalt.

7. treenib ladusat, julget ja

loomulikku suhtlemist;

7-1. Treenib ladusat,

julget ja loomulikku

suhtlemist õpetaja

abiga

7-2. Treenib ladusat, julget

ja loomulikku

suhtlemist nii õpetaja

abiga kui ka

iseseisvalt.

7-3.

Oskab ladusalt, julgelt ja

loomulikult suhelda õpitud

teemal.

8. argumenteerib veenvalt ja oskab

kaitsta oma seisukohti;

8-1. Argumenteerib oma

seisukohti ette antud

väljendite abil.

8-2. Argumenteerib

veenvalt ja oskab

kaitsta oma

seisukohti;

8-3.

Argumenteerib veenvalt ja

oskab kaitsta oma seisukohti;

oskab vastu vaielda.

9. oskab rääkida oma vaba aja

tegevustest, reisimisest,

puhkuse veetmise võimalustest,

suhtumisest spordisse ja

sportlikusse ajaveetmisesse;

9-1. Räägib oma vaba aja

tegevustest,

reisimisest, puhkuse

veetmise

võimalustest,

suhtumisest spordisse

ja sportlikusse

ajaveetmisesse;

9-2. Räägib oma vaba aja

tegevustest,

reisimisest, puhkuse

veetmise

võimalustest,

suhtumisest spordisse

ja sportlikusse

ajaveetmisesse; toob

näiteid elust.

9-3.

Räägib oma vaba aja

tegevustest, reisimisest,

puhkuse veetmise

võimalustest, suhtumisest

spordisse ja sportlikusse

ajaveetmisesse; toob näiteid

elust. Põhjendab ja kaitseb oma

seisukohti.

10. võtab aktiivselt osa

diskussioonist, ümarlauast,

vestlusest;

10-1. Võtab osa

diskussioonist,

ümarlauast,

vestlusest, kasutades

ette antud sõnavara,

lausemalle.

10-2. Võtab osa

diskussioonist,

ümarlauast, vestlusest,

kasutades ette antud

sõnavara, lausemalle.

Lisab oma arvamust,

toob näiteid elust.

10-3.

Võtab aktiivselt osa

diskussioonist, ümarlauast,

vestlusest, kaitseb ja põhjendab

oma arvamust, oskab vastu

vaielda.

11. oskab vestelda reisibüroo

töötajatega;

11-1. Vestleb reisibüroo

töötajatega, esitab

lihtsamaid küsimusi,

saab vastustest aru.

11-2. Vestleb reisibüroo

töötajatega, esitab

raskemaid küsimusi,

saab vastustest aru.

Täpsustab

informatsiooni.

11-3.

Vestleb vabalt reisibüroo

töötajatega, saab vajalikku

informatsiooni, lahendab

probleemsituatsioone.

12. tutvub reisiinfot sisaldavate

veebilehekülgedega;

12-1. tutvub reisiinfot

sisaldavate

veebilehekülgedega,

oskab leida vajalikku

infot.

12-2. tutvub reisiinfot

sisaldavate


oskab leida vajalikku

infot ja edastab selle

teistele.

12-3.

Oskab töötada reisiinfot

sisaldavate


kommenteerib saadud infot,

avaldab oma arvamust.

Võrdleb saadud infot.

13. tutvub Eestimaa

vaatamisväärsustega;

13-1. Nimetab tuntumaid

Eesti

vaatamisväärsusi,

kirjeldab neid

lühidalt.

13-2. tutvub Eestimaa

vaatamisväärsustega;

kirjeldab tuntumaid

neist, räägib nende

tähtsusest, avaldab

oma arvamust.

13-3.

tutvub Eestimaa

vaatamisväärsustega; kirjeldab

tuntumaid neist, oskab panna

need tähtsuse järjekorras,


14. oskab esineda ettekannetega; 14-1. Tutvub ettekande

koostamise

põhimõtetega, esineb

lühiettekandega,

kasutades õpitud

lausemalle.

14-2. Koostab õpetaja abiga

ja lähtudes ettekande

koostamise

põhimõtetest

ettekande teksti,

oskab esineda

ettekannetega õpitud

teemadel.

14-3.

Oskab koostada ettekande

teksti iseseisvalt, esineb

ettekannetega;

15. oskab leida kuuldust või loetust

olulist teavet, seda oma

sõnadega edasi anda ning

saadud infot kasutada;

15-1. oskab leida kuuldust

või loetust olulist

teavet, seda oma

sõnadega lühidalt

edasi anda, kasutades

võtmesõnu.

15-2. oskab leida kuuldust

või loetust olulist

teavet, seda oma

sõnadega edasi anda

ning saadud infot

kasutada;

15-3.

oskab leida kuuldust või

loetust olulist teavet, seda oma

sõnadega edasi anda ning

saadud infot kasutada; avaldab

oma suhtumist.

16. oskab jutustada tekstilähedaselt

ja kokkuvõtlikult;

16-1. oskab jutustada


kokkuvõtlikult

suunavate küsimuste

või võtmesõnade abil

16-1. oskab jutustada


kokkuvõtlikult,

vajadusel kasutades

võtmesõnu.

16-1. oskab iseseisvalt jutustada


kokkuvõtlikult;

17. oskab jutustada pildi järgi; 17-1. Jutustab temaatilise

pildi järgi, kasutab

plaani.

17-1. Jutustab temaatilise

pildi järgi, kasutab

õpitud sõnavara,

avaldab oma

arvamust.

17-1. Jutustab temaatilise pildi järgi,

kasutab õpitud sõnavara,

avaldab oma arvamust, loob

seoseid oma eluga, toob

näiteid.

Documents

Eesti keel teise keelena 10.klass 1. HARIDUS JA TÖÖ · 10.klass 1. I KURSUS HARIDUS JA T ÖÖ ... (kirjandus, kujutav kunst, helilooming, arhitektuur, tarbekunst, käsitöö jne);