Upload
others
View
9
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Eesti keel teise keelena
11.klass
1. I KURSUS ÜHISKOND KUI ELUAVALDUSTE KOGUM (Turvaline kodu.
Tervislikud eluviisid)
1.1. Õpitulemused
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) omandab sõnavara teemal: Turvaline kodu;
2) oskab rääkida, missugune peaks tema arvates olema turvaline kodu;
3) oskab rääkida, mida tähendab tema jaoks turvatunne;
4) oskab kirjeldada oma kodukohta lähtudes turvalisusest;
5) loeb, kuulab ja räägib meditsiiniasutustest, tervisest;
6) oskab rääkida tervislikust seisundist, arstiabi osutamise kvaliteedist;
7) kirjutab arutlevat teksti teemal: „Inimese tervis sõltub ainult temast endast“;
8) oskab vestelda kiirest elutempost ning selle tagajärgedest;
9) oskab avaldada oma arvamust stressist ja stressipõhjustest; oskab anda sõbrale nõu, kuidas vältida
stressi;
10) oskab rääkida oma toitumisharjumustest, kasulikust toidust, toitainetest ja kehamassiindeksist;
11) räägib toidupüramiidist ja avaldab arvamust tervisliku toitumise kohta;
12) kirjutab teemal: „Koolitoit – poolt ja vastu“ või „Pere (lõuna) õhtusöök, kas vajalik? Miks? Või
„Hea tervis ei sõltu ainult toidust“;
13) loeb ja räägib unest, une tähtsusest, tutvub vanasõnadega une kohta;
14) loeb, kuulab ja räägib naerust, naermisest ja selle kasulikkusest;
15) oskab analüüsida ja teha kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust;
16) oskab avaldada ja põhjendada oma arvamust kasutades temaatilist sõnavara.
1.2. Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste ainetega
Turvaline kodu Suhtluspädevus
Sotsiaalne
pädevus
Väärtuspädevus
Enesemääratlus-
pädevus
Digipädevus
1) Tervis ja
ohutus
2) Väärtused ja
kõlblus
Bioloogia
(Tervislik eluviis.
Tervislik toitumine.
Organismide
energiavajadus. Viirused
ja bakterid.)
Kehaline kasvatus
(Tervislik eluviis. Sport.)
Võõrkeel
(Tervislikud eluviisid.
Turvalisus.)
Ajalugu
(Inimsusevastased
Turvaline kodu. Sõnavara.
Turvatunne.
Naabrivalve.
Tudengikodu.
Turvalisus liikluses.
Narkomaania Eestis.
Kuritegevus.
Mis teile muret teeb?
Kuidas vältida stressi? Tööstress.
Tervis algab toidust. Tervislik toitumine.
Uni. Unenäod.
Kiire elutempo.
Naer on terviseks. kuriteod.)
Ühiskonnaõpetus (Sotsiaalsed õigused ja
sotsiaalne kaitse.).
Psühholoogia
(Stress. Inimese
närvisüsteem)
Tervislik eluviis.
Vaimne tervis.
Keeleteadmised
1. HÄÄLDUS. Vajadusel häälduse korrigeerimine.
2. KÄÄNDSÕNA. Käänamise kordamine. Sihitis.
3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna rektsioon. des-vorm, käskiv kõneviis, umbisikuline tegumood, MA- ja
DA-infinitiivi kasutamine, ma-tegevusnime käändelised vormid.
4. LAUSEÕPETUS. Lause. Lihtlause. Liitlause. Lause ehitus. Alus. Öeldis. Öeldistäide. Määrus.
5. SÕNAMOODUSTUS. Sõnavara rikastamise allikad ja teed; us-liide, sihiliste ja sihitute tegusõnade
tuletusvahekord.
6. ÕIGEKIRI. Kirjavahemärgid liitlauses. Õigekirja korrigeerimine.
1.3. Õppetegevus. Meetodid ja võtted
Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb autentseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Luuakse
sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja erinevaid keeleregistreid.
1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
2. iseseisev lugemine ja kuulamine;
3. tarbekirjade koostamine (nt aruanne terviseminarist, avaldus, );
4. loovtööde kirjutamine (nt kirjand, arutlev tekst, kokkuvõte);
5. lühiettekannete koostamine ja esitlemine;
6. rühmadevahelised arutlused, väitlused;
7. rolli- ja suhtlusmängud;
8. intervjueerimine;
9. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded;
10. info otsimine eestikeelsetest teatmeallikatest;
11. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid jt.
1.4. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale (2011) ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse. Iga aineõpetaja töötab välja erinevate tööde
hindamiskriteeriume lähtudes ülesande eesmärgist ja õpilaste tasemest.
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.
Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.
1.5. Kujundava hindamise kriteeriumid
Õpitulemused
kursuse lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1. omandab sõnavara teemal:
Turvaline kodu;
1-1. Teab antud temaatika
piires sõnu;
1-2. Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme; koostab
lauseid;
1-3.
Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme, oskab kasutada
vabalt õpitud sõnavara nii
kirjas kui ka kõnes.
2. oskab rääkida, missugune peaks
tema arvates olema turvaline kodu;
2-1. Oskab kirjeldada,
kasutades õpitud
sõnavara, missugune
peab olema turvaline
kodu;
2-2. Oskab õpitud fraaside
abil rääkida, missugune
peab olema turvaline
kodu; avaldab ka oma
arvamust;
2-3.
Oskab õpitud fraaside abil
rääkida, missugune peab
olema turvaline kodu;
avaldab ja põhjendab oma
arvamust;
3. oskab rääkida, mida tähendab tema
jaoks turvatunne;
3-1. Kasutades õpitud
fraase räägib, mis on
turvatunne;
3-2.
Oskab õpitud fraaside
abil vestelda
turvatundest. Lisab oma
arvamust.
3-3. Oskab vabalt vestelda
turvatundest, avaldab ja
põhjendab oma seisukohti.
4. oskab kirjeldada oma kodukohta
lähtudes turvalisusest;
4-1. Kasutades õpitud
fraase kirjeldab oma
kodukohta;
4-2. Räägib oma kodukoha
turvalisusest, toob
näiteid;
4-3.
Avaldab oma arvamust
kodukoha turvalisusest,
toob näiteid, põhjendab
pakub lahendusi;
5. loeb, kuulab ja räägib
meditsiiniasutustest, tervisest;
5-1. Loeb, kuulab ja
räägib
meditsiiniasutustest
ja tervisest;
5-2. Teeb kokkuvõtet loetust,
kuuldust ja räägitust,
oskab edasi anda;
5-3.
Teeb kokkuvõtet loetust,
kuuldust ja räägitust, oskab
edasi anda infot, oskab
analüüsida ja põhjendada
arvamust;
6. oskab rääkida tervislikust seisundist,
arstiabi osutamise kvaliteedist;
6-1. oskab rääkida
tervislikust
seisundist, arstiabi
osutamise
kvaliteedist kasutades
õpitud fraase;
6-2. Räägib tervislikust
seisundist, arstiabi
osutamise kvaliteedist.
Lisab näiteid elust.
6-3.
Räägib tervislikust
seisundist, arstiabi
osutamise kvaliteedist.
Lisab näiteid elust.
Põhjendab oma arvamust
ja pakub lahendusi;
7. kirjutab arutlevat teksti teemal:
„Inimese tervis sõltub ainult temast
endast“;
7-1. Kirjutab arutlevat
teksti kasutades ette
antud fraase või
õpetaja abiga.
7-2. Kasutades omandatud
sõnavara kirjutab
iseseisvalt arutlevat
teksti, esitab poolt- ja
vastuargumente;
7-3.
Kasutades omandatud
sõnavara kirjutab
iseseisvalt arutlevat teksti,
esitab poolt- ja
vastuargumente, põhjendab
oma seisukohti, analüüsib.
8. oskab vestelda kiirest elutempost
ning selle tagajärgedest;
8-1. Vestleb kiirest
elutempost ja selle
tagajärgedest,
opereerib õpitud
fraasidega;
8-2. Vestleb kiirest
elutempost ja selle
tagajärgedest. Oskab
tuua näiteid.
8-3.
Vestleb kiirest elutempost
ja selle tagajärgedest.
Oskab tuua näiteid.
Avaldab ja põhjendab oma
arvamust, pakub lahendusi.
9. oskab avaldada oma arvamust
stressist ja stressipõhjustest; oskab
anda sõbrale nõu, kuidas vältida
stressi;
9-1. Avaldab oma
arvamust stressist ja
stressipõhjustest.
9-2. Avaldab oma arvamust
stressist ja
stressipõhjustest. Oskab
9-3.
Avaldab oma arvamust
stressist ja
stressipõhjustest. Oskab
anda nõu, kuidas vältida
stressi,
anda nõu, kuidas vältida
stressi, põhjendab oma
arvamust.
10. oskab rääkida oma
toitumisharjumustest, kasulikust
toidust, toitainetest ja
kehamassiindeksist;
10-1. Oskab rääkida oma
toitumisharjumustest,
teab, missugune toit
on kasulik ja
missugune on
kahjulik, teab, mis on
kehamassiindeks;
10-2. oskab rääkida oma
toitumisharjumustest,
kasulikust toidust,
toitainetest ja
kehamassiindeksist;
10-3.
oskab rääkida oma
toitumisharjumustest,
kasulikust toidust,
toitainetest ja
kehamassiindeksist;
Avaldab oma seisukohti,
mõtteid, põhjendab ja
kaitseb neid.
11. räägib toidupüramiidist ja avaldab
arvamust tervisliku toitumise kohta;
11-1. Räägib
toidupüramiidist ja
tervislikust
toitumisest. Kasutab
õpitud fraase.
11-2. Räägib toidupüramiidist
ja tervislikust
toitumisest. Kasutab
õpitud fraase. Lisab oma
arvamust ja toob näiteid
elust.
11-3.
Räägib toidupüramiidist ja
tervislikust toitumisest.
Lisab oma arvamust,
põhjendab ja toob näiteid
elust.
12. kirjutab teemal: „Koolitoit –
poolt ja vastu“ või „Pere (lõuna)
õhtusöök, kas vajalik? Miks? või „Hea
tervis ei sõltu ainult toidust“;
12-1. Oskab kirjutada ühel
teemal, kasutades
õpitud fraase.
12-2. Oskab kirjutada ühel
teemal, esitab poolt- ja
vastuargumente.
12-3.
Oskab kirjutada ühel
teemal, esitab poolt- ja
vastuargumente. Põhjendab
oma arvamust.
13. loeb ja räägib unest, une tähtsusest,
tutvub vanasõnadega une kohta;
13-1. Loeb ja räägib unest,
une tähtsusest,
kasutades õpitud
fraase ja sõnavara.
tutvub vanasõnadega
une kohta;
13-2. Loeb ja räägib unest,
une tähtsusest, lisab oma
arvamust, tutvub
vanasõnadega une kohta,
oskab kasutada neid
kõnes.
13-3.
Loeb ja räägib unest, une
tähtsusest, lisab oma
arvamust, teeb kokkuvõtet,
kasutab vanasõnu kõnes ja
kirjas kõnes.
14. loeb, kuulab ja räägib naerust,
naermisest ja selle kasulikkusest;
14-1. Räägib naerust ja
naermisest,
kasutades õpitud
fraase ja sõnavara.
14-2. Räägib naerust ja
naermisest, , kasutades
õpitud fraase ja
sõnavara. Lisab oma
arvamust.
14-3.
Räägib naerust ja
naermisest, , kasutades
õpitud fraase ja sõnavara.
Lisab oma arvamust.
Annab nõu.
15. oskab analüüsida ja teha
kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust;
15-1. Teeb kokkuvõtet
loetust, kuuldust,
räägitust;
15-2. Oskab analüüsida ja teha
kokkuvõtet loetust,
kuuldust, räägitust;
15-3.
Oskab analüüsida ja teha
kokkuvõtet loetust,
kuuldust, räägitust;
Lisab oma arvamust,
hinnanguid, põhjendusi.
16. oskab avaldada ja põhjendada
oma arvamust kasutades temaatilist
sõnavara.
16-1
Oskab avaldada oma
arvamust kasutades
omandatud
temaatilist sõnavara;
16-2
Oskab avaldada oma
arvamust ja tuua näiteid
elust
16-3
Oskab avaldada ja
põhjendada oma arvamust,
toob näiteid elust, oskab
kaitsta oma seisukohti.
2. II KURSUS ELUKESKKOND
2.1. Õpitulemused
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) omandab sõnavara teemal: Elukeskkond;
2) oskab rääkida elutingimustest erineva kliima ja rahvastusega aladel;
3) oskab rääkida säästlikust eluviisist ja loodussäästlikust tarbimisest;
4) oskab rääkida sotsiaalsest miljööst, sotsiaalsete hüvede olemasolust ja nende kättesaadavusest;
5) oskab avaldada oma arvamust ajateenistuse kohta;
6) esitab temaatilistele väljenditele poolt- ja vastuargumente;
7) loeb, kuulab ja räägib erivajadustega inimestest;
8) oskab rääkida heategevusest Eestis;
9) avaldab oma arvamust heategevuse, vabatahtlike tegevuse, kerjamise ja abivajajate abistamise
kohta;
10) oskab kirjutada fantaasiajuttu ja sõnavõtuteksti;
11) oskab rääkida elukeskkonna kaitsmisest;
12) oskab rääkida keskkonnaprobleemidest;
13) avaldab oma arvamust prügisorteerimise vajadusest;
14) oskab analüüsida ja teha kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust;
15) oskab avaldada ja põhjendada oma arvamust kasutades temaatilist sõnavara;
16) oskab diskussioonist osa võtta.
2.2. Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste ainetega
Elukeskkond. Sõnavara. Sotsiaalne
pädevus
Väärtuspädevus
Suhtluspädevus
Ettevõtlikkus-
pädevus
Enesemääratlus-
pädevus
Digipädevus
1) Keskkond ja
jätkusuutlik areng
2) Väärtused ja
kõlblus
3) Tervis ja
ohutus
4) Teabe-
keskkond
Bioloogia
(Ökoloogia.
Keskkonnakaitse. )
Geograafia
(Loodusvarad ja nende
kasutamine.
Ühiskonnaõpetus (Sotsiaalsed suhted ja
institutsioonid).
Psühholoogia
(Individuaalsed
erinevused. Sotsiaalsed
protsessid.)
Ajateenistus. Kas auasi või
ajaraiskamine?
Inimesed meie kõrval. Erivajadustega
inimesed.
Kõik saavad head teha.
Heategevus Eestis.
Elutingimused erineva kliima ja
rahvastusega aladel
Eesti sotsiaalne miljöö.
Sotsiaalsete hüvede olemasolu ja nende
kättesaadavus.
Säästlik eluviis. Loodussäästlik tarbimine.
Keeleteadmised
1. HÄÄLDUS. Vajadusel häälduse korrigeerimine.
2. KÄÄNDSÕNA. Käänamise kordamine. Sihitis.
3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna põhivormid. Tegusõna rektsioon. des-vorm, käskiv kõneviis, tingiv
kõneviis, umbisikuline tegumood.
4. LAUSEÕPETUS. Lause. Lihtlause. Liitlause. Koondlause. Nimi- ja omadussõnaline täiend.
Määrus. Lisand.
5. SÕNAMOODUSTUS. Sõnavara rikastamise allikad ja teed.
6. MUUTUMATUD SÕNAD. Kaassõna.
7. ÕIGEKIRI. Kirjavahemärgid liitlauses. Õigekirja korrigeerimine.
2.3. Õppetegevus. Meetodid ja võtted
Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb autentseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Luuakse
sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja erinevaid keeleregistreid.
1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
2. iseseisev lugemine ja kuulamine;
3. diskussioon;
4. vestlus;
5. loovtööde kirjutamine (nt kirjand, arutlev tekst, kokkuvõte);
6. lühiettekannete koostamine ja esitlemine;
7. sõnavõtuteksti koostamine;
8. rühmadevahelised arutlused, väitlused;
9. rolli- ja suhtlusmängud;
10. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded;
11. info otsimine eestikeelsetest teatmeallikatest;
12. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid jt.
2.4. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale (2011) ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse. Iga aineõpetaja töötab välja erinevate tööde
hindamiskriteeriume lähtudes ülesande eesmärgist ja õpilaste tasemest.
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.
Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.
2.5. Kujundava hindamise kriteeriumid
Õpitulemused
kursuse lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1. omandab sõnavara teemal:
Elukeskkond;
1-1. Teab antud temaatika
piires sõnu;
1-2. Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme; koostab
lauseid;
1-3.
Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme, oskab kasutada
vabalt õpitud sõnavara nii
kirjas kui ka kõnes.
2. oskab rääkida elutingimustest
erineva kliima ja rahvastusega aladel;
2-1. Oskab rääkida
elutingimustest
erineva kliima ja
rahvastusega aladel
kasutades õpitud
sõnavara.
2-2. Oskab õpitud fraaside
abil rääkida
elutingimustest erineva
kliima ja rahvastusega
aladel, toob näiteid.
2-3.
Oskab õpitud fraaside abil
rääkida elutingimustest
erineva kliima ja
rahvastusega aladel;
avaldab ja põhjendab oma
arvamust;
3. oskab rääkida säästlikust eluviisist
ja loodussäästlikust tarbimisest; 3-1. Kasutades õpitud
fraase räägib
säästlikust eluviisist
3-2.
Oskab õpitud fraaside
abil vestelda säästlikust
eluviisist ja
loodussäästlikust
tarbimisest. Lisab oma
arvamust.
3-3. Oskab vabalt vestelda
säästlikust eluviisist ja
loodussäästlikust
tarbimisest, avaldab ja
põhjendab oma seisukohti.
4. oskab rääkida sotsiaalsest miljööst,
sotsiaalsete hüvede olemasolust ja
nende kättesaadavusest;
4-1. Kasutades õpitud
fraase räägib
sotsiaalsest miljööst;
4-2. Räägib sotsiaalsest
miljööst, sotsiaalsete
hüvede olemasolust,
toob näiteid;
4-3.
Avaldab oma arvamust
sotsiaalsest miljööst,
sotsiaalsete hüvede
olemasolust, toob näiteid,
põhjendab pakub
lahendusi;
5. oskab avaldada oma arvamust
ajateenistuse kohta; 5-1. Avaldab oma
arvamust
ajateenistuse kohta,
kasutades õpitud sõnu
ja lausemalle;
5-2. Avaldab oma arvamust
ajateenistuse kohta, toob
elust näiteid.
5-3.
Avaldab oma arvamust
ajateenistuse kohta, toob
elust näiteid. Oskab
põhjendada ja analüüsida.
6. esitab temaatilistele väljenditele
poolt- ja vastuargumente;
6-1. Esitab poolt- ja
vastuargumente
õpitud teema kohta,
toetudes õpitud
sõnadele.
6-2. Esitab poolt- ja
vastuargumente.
Põhjendab.
6-3.
Esitab poolt- ja
vastuargumente. Lisab
elust näiteid, põhjendab
oma arvamust.
7. loeb, kuulab ja räägib erivajadustega
inimestest; 7-1. Loeb, kuulab ja
lühidalt räägib
erivajadustega
inimestest.
7-2. Loeb, kuulab ja räägib
erivajadustega
inimestest, teeb
kokkuvõtte loetust,
kuuldust, räägitust.
7-3.
Loeb, kuulab ja räägib
erivajadustega inimestest,
teeb kokkuvõtte loetust,
kuuldust, räägitust,
põhjendab oma seisukohti,
analüüsib.
8. oskab rääkida heategevusest Eestis; 8-1. Räägib heategevusest
Eestis, opereerib
õpitud fraasidega;
8-2. Räägib heategevusest
Eestis. Oskab tuua
näiteid.
8-3.
Räägib heategevusest
Eestis, avaldab ja
põhjendab oma arvamust,
pakub ideesid.
9. avaldab oma arvamust heategevuse,
vabatahtlike tegevuse, kerjamise ja
abivajajate abistamise kohta;
9-1. Avaldab oma
arvamust
9-2. Avaldab oma arvamust
heategevuse,
9-3.
Avaldab oma arvamust
heategevuse,
vabatahtlike
tegevuse, kerjamise
ja abivajajate
abistamise kohta;
vabatahtlike tegevuse,
kerjamise ja abivajajate
abistamise kohta; toob
elust näiteid.
heategevuse, vabatahtlike
tegevuse, kerjamise ja
abivajajate abistamise
kohta, toob elust näiteid,
põhjendab oma arvamust.
10. oskab kirjutada fantaasiajuttu ja
sõnavõtuteksti; 10-1. Oskab kirjutada
fantaasiajuttu ja
sõnavõtuteksti,
kasutab õpetaja abi
või õpitud fraase.
10-2. Oskab kirjutada
fantaasiajuttu ja
sõnavõtuteksti,
kasutades sõnaraamatut.
10-3.
Oskab iseseisvalt kirjutada
fantaasiajuttu ja
sõnavõtuteksti.
11. oskab rääkida elukeskkonna
kaitsmisest;
11-1. Räägib elukeskkonna
kaitsmisest. Kasutab
õpitud fraase.
11-2. Räägib elukeskkonna
kaitsmisest. Lisab oma
arvamust ja toob näiteid
elust.
11-3.
Räägib elukeskkonna
kaitsmisest. Lisab oma
arvamust, põhjendab ja
toob näiteid elust.
12. oskab rääkida
keskkonnaprobleemidest; 12-1. Räägib keskkonna-
probleemidest.
Kasutab õpitud
fraase.
12-2. Räägib keskkonna-
probleemidest. Toob
näiteid elust.
12-3.
Räägib keskkonna-
probleemidest. Toob
näiteid elust. Avaldab ja
põhjendab oma arvamust.
13.avaldab oma arvamust
prügisorteerimise vajadusest;
13-1. Avaldab oma
arvamust
prügisorteerimise
vajadusest, kasutab
õpitud fraase.
13-2. Avaldab oma arvamust
prügisorteerimise
vajadusest, toob elust
näiteid.
13-3.
Avaldab ja põhjendab oma
arvamust prügisorteerimise
vajadusest, toob elust
näiteid, pakub lahendusi.
14. oskab analüüsida ja teha
kokkuvõtet loetust, kuuldust, räägitust;
14-1. Teeb kokkuvõtet
loetust, kuuldust,
räägitust;
14-2. Oskab analüüsida ja teha
kokkuvõtet loetust,
kuuldust, räägitust;
14-3.
Oskab analüüsida ja teha
kokkuvõtet loetust,
kuuldust, räägitust;
Lisab oma arvamust,
hinnanguid, põhjendusi.
15. oskab avaldada ja põhjendada oma
arvamust kasutades temaatilist
sõnavara.
15-1
Oskab avaldada oma
arvamust kasutades
omandatud
temaatilist sõnavara;
15-2
Oskab avaldada oma
arvamust ja tuua näiteid
elust
15-3
Oskab avaldada ja
põhjendada oma arvamust,
toob näiteid elust, oskab
kaitsta oma seisukohti.
16. oskab diskussioonist osa võtta 16-1
Võtab diskussioonist
osa.
16-2
Võtab diskussioonist
aktiivselt osa, avaldab
oma arvamust.
16-3
Võtab diskussioonist
aktiivselt osa, avaldab oma
arvamust, oskab kaitsta
oma arvamust ja vastu
vaielda.
2.6. Soovituslik õppekirjandus
M. Rüütli, E. Viilipus, Eesti keele õpik vene õppekeelega gümnaasiumi 11. klassile. Koolibri 2008
M. Rüütli, E. Viilipus, Eesti keele töövihik vene õppekeelega gümnaasiumi 11. klassile. Koolibri 2008
A. Siirak, A. Juhkama, Kõnele ja kirjuta õigesti. Koolibri 2007
Gümnaasiumi eesti keele testid. Käsiraamatud, 2000-2003
Sooneste, M. Eesti keele õpik. Vene õppekeelega gümnaasium (kesk- ja kõrgtase). Varrak 2007
Sooneste, M. Eesti keele töövihik. Vene õppekeelega gümnaasium (kesk- ja kõrgtase). Varrak
Lazarev, M. Häälestus- ja tagasisidekaardid. Koolibri 2010
2.7. IT kasutamine tunnis: (Läbiv teema: Tehnoloogia ja innovatsioon)
Google, Neti Interneti otsingumootorid (lisamaterjal tundideks)
Power-Point (esitlused, valmisesitluste kasutamine, oma esitluste tegemine, näitmaterjal)
Word harjutuste, kontrolltööde, töölehtede ja teiste materjalide koostamine
Lingid:
www.ekk.edu.ee
www.koolielu.ee
http://www.heategu.ee/
2.8. Projektid (soovitatavad projektide teemad)
1 projekt õpetaja valikul:
Rühmatöö. Väitlus teemal: „Ajateenistus. Poolt või vastu?“
Projekt teemal: Heategevuskampaania (heategevusplakatid, esinemised, sõnavõtud, rollimängud,
intervjueerimised, kohtumised vabatahtlikega jne.)
3. III KURSUS TEHNOLOOGIA
3.1. Õpitulemused
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) omandab sõnavara teemal: Tehnoloogia;
2) teab tähtsamaid teadus- ja tehnikasaavutusi ning oskab rääkida nende rakendamisest igapäevaelus;
3) oskab leida vajalikku infot erinevatest allikatest;
4) oskab kasutada elektroonseid sõnastikke, keeleõppematerjale, arvutipõhist keeleõpet,
tõlkeabiprogramme;
5) oskab rääkida automarkidest, avaldab oma suhtumist erinevatesse automarkidesse;
6) teab autoosade nimetusi;
7) oskab võrrelda;
8) oskab analüüsida diagrammi;
9) loeb, kuulab ja räägib DJ-de uusimast tehnikast ja elektroonikast;
10) oskab rääkida digitaalsetest muusikamängijatest;
11) oskab kirjutada kokkuvõtet, sõnumit, peomuljeid;
12) loeb, kuulab ja räägib puutetundlike ekraaniga mobiilidest;
13) oskab rääkida mobiiltelefoni erinevatest funktsioonidest;
14) oskab rääkida tehnikahittidest ja masinate kasutamisest;
15) oskab rääkida pangateenustest Eestis;
16) oskab anda nõu, kuidas säästlikult kulutada raha;
17) teab, mis on õppelaen ja avaldab oma arvamust õppelaenu saamisest;
18) oskab suhelda pangatöötajaga, küsida vajalikku infot;
19) teab, mis on internetipank, oskab rääkida internetipanga kasutamise plussidest ja ohtudest;
20) oskab avaldada ja põhjendada oma arvamust kasutades temaatilist sõnavara.
3.2. Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste ainetega
Tehnoloogia Suhtluspädevus
Väärtuspädevus
Sotsiaalne
pädevus
Matemaatika-
pädevus
Ettevõtlikkus-
pädevus
Digipädevus
1) Teabe-
keskkond
2) Tehnoloogia ja
innovatsioon
3) Väärtused ja
kõlblus
Füüsika
(Tehnikasaavutused)
Muusika
(Kaasaegsed
muusikastiilid)
Ühiskonnaõpetus (Sotsiaalsed
institutsioonid).
Tähtsamad teadus- ja tehnikasaavutused.
Millise autoga sõidaksite teie?
Digitaalne muusikakeskkond.
DJ-de uus tehnika.
Mobiilid.
Tehnikahitid.
Pangateenused.
Õppelaen.
Raha säästlik kulutamine.
Internetipank.
Pangas.
Keeleteadmised
1. HÄÄLDUS. Vajadusel häälduse korrigeerimine.
2. KÄÄNDSÕNA. Käänamise kordamine. Omadussõna võrdlusastmed.
3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna rektsioon. Tegusõna minevikuvormid, tud-kesksõna, umbisikuline
tegumood, MA- ja DA-infinitiivi kasutamine, ma-tegevusnime käändelised vormid.
4. MUUTUMATUD SÕNAD. Kaassõna. Sidesõna.
5. LAUSEÕPETUS. Lause. Lihtlause. Liitlause. Lause ehitus. Alus. Öeldis. Rindlause. Põimlause.
Koondlause. Kirjavahemärgid lauses.
6. SÕNAMOODUSTUS. Sõnavara rikastamise allikad ja teed. Võõrsõnad.
7. ÕIGEKIRI. Kirjavahemärgid liitlauses. Õigekirja korrigeerimine.
3.3. Õppetegevus. Meetodid ja võtted
Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb autentseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Luuakse
sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja erinevaid keeleregistreid.
1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
2. iseseisev lugemine ja kuulamine, lugemis- ja kuulamisülesanded:
3. tarbekirjade koostamine;
4. diagrammi analüüs;
5. diskussioonid;
6. reklaamteksti koostamine;
7. loovtööde kirjutamine (nt sõnum, peomuljed, kokkuvõte);
8. lühiettekannete koostamine ja esitlemine;
9. rühmadevahelised arutlused, väitlused;
10. rolli- ja suhtlusmängud;
11. intervjueerimine;
12. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded;
13. info otsimine eestikeelsetest teatmeallikatest;
14. rühma- ja paaristöö, aktiivõppemeetodid jt.
3.4. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale (2011) ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse. Iga aineõpetaja töötab välja erinevate tööde
hindamiskriteeriume lähtudes ülesande eesmärgist ja õpilaste tasemest.
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.
Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.
3.5. Kujundava hindamise kriteeriumid:
Õpitulemused
kursuse lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1.omandab sõnavara teemal:
Tehnoloogia;
1-1. Teab antud temaatika
piires sõnu;
1-2. Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme; koostab
lauseid;
1-3.
Omandab temaatilist sõnavara,
moodustab põhivorme, oskab
kasutada vabalt õpitud
sõnavara nii kirjas kui ka
kõnes.
2. teab tähtsamaid teadus- ja
tehnikasaavutusi ning oskab rääkida
nende rakendamisest igapäevaelus;
2-1. Nimetab tähtsamaid
teadus- ja
tehnikasaavutusi
2-2. Nimetab tähtsamaid
teadus- ja
tehnikasaavutusi ja
räägib nende
rakendamisest
igapäevaelus
2-3.
Nimetab tähtsamaid teadus- ja
tehnikasaavutusi ja räägib
nende rakendamisest
igapäevaelus, avaldab oma
suhtumist.
3. oskab leida vajalikku infot
erinevatest allikatest; 3-1. Oskab leida vajalikku
infot erinevatest
allikatest õpetaja
abiga.
3-2.
Oskab iseseisvalt
leida vajalikku infot
erinevatest allikatest
3-3. Oskab iseseisvalt leida
vajalikku infot erinevatest
allikatest, teeb kokkuvõtet,
analüüsib saadud infot.
4. oskab kasutada elektroonseid
sõnastikke, keeleõppematerjale,
arvutipõhist keeleõpet,
tõlkeabiprogramme;
4-1. Oskab kasutada
õpetaja juhendamisel
elektroonseid
sõnastikke,
keeleõppematerjale,
arvutipõhist
keeleõpet,
tõlkeabiprogramme;
4-2. Oskab kasutada
iseseisvalt
elektroonseid
sõnastikke,
keeleõppematerjale,
arvutipõhist
keeleõpet,
tõlkeabiprogramme;
4-3.
Oskab kasutada iseseisvalt
elektroonseid sõnastikke,
keeleõppematerjale,
arvutipõhist keeleõpet,
tõlkeabiprogramme;
5. oskab rääkida automarkidest,
avaldab oma suhtumist erinevatesse
automarkidesse;
5-1. Räägib
automarkidest,
kirjeldab oma
lemmikautomarki.
5-2. Oskab rääkida
automarkidest,
avaldab oma
suhtumist
erinevatesse
automarkidesse;
5-3.
Oskab rääkida automarkidest,
oskab võrrelda neid, avaldab
oma suhtumist erinevatesse
automarkidesse;
6. teab autoosade nimetusi;
6-1. Oskab nimetada
autoosade nimetusi;
6-2. Oskab nimetada
autoosade nimetusi,
oskab kirjeldada
autot.
6-3.
Oskab nimetada autoosade
nimetusi, teab, milleks nad on.
7. oskab võrrelda; 7-1. Oskab võrrelda
kasutades õpitud
fraase.
7-2. Oskab võrrelda,
põhjendab oma
arvamust.
7-3.
Oskab võrrelda, põhjendab
oma arvamust, analüüsib.
8. oskab analüüsida diagrammi; 8-1. Analüüsib diagrammi
opereerib õpitud
fraasidega;
8-2. Analüüsib
diagrammi,
põhjendab oma
arvamust.
8-3.
Analüüsib diagrammi,
põhjendab oma arvamust.
9. loeb, kuulab ja räägib DJ-de
uusimast tehnikast ja elektroonikast; 9-1. Loeb, kuulab ja
räägib DJ-de
uusimast tehnikast ja
elektroonikast,
9-2. Loeb, kuulab ja
räägib DJ-de
uusimast tehnikast ja
elektroonikast, lisab
9-3.
Loeb, kuulab ja räägib DJ-de
uusimast tehnikast ja
elektroonikast, teeb
kokkuvõtet, avaldab ja
kasutades õpitud
fraase ja sõnavara.
oma arvamust. põhjendab oma arvamust.
10. oskab rääkida digitaalsetest
muusikamängijatest; 10-1. Oskab rääkida
digitaalsetest
muusikamängijatest,
kasutab õpitud fraase.
10-2. Oskab rääkida
digitaalsetest
muusikamängijatest,
toob näiteid.
10-3.
Oskab rääkida digitaalsetest
muusikamängijatest, toob
näiteid. Avaldab oma
arvamust, põhjendab ja kaitseb
neid.
11. oskab kirjutada kokkuvõtet,
sõnumit, peomuljeid; 11-1. Oskab kirjutada
kokkuvõtet, sõnumit,
peomuljeid. Kasutab
õpitud fraase.
11-2. Oskab kirjutada
kokkuvõtet, sõnumit,
peomuljeid. Kasutab
sõnaraamatut.
11-3.
Oskab iseseisvalt kirjutada
kokkuvõtet, sõnumit,
peomuljeid.
12. loeb, kuulab ja räägib
puutetundlike ekraaniga mobiilidest; 12-1. Loeb, kuulab ja
räägib puutetundlike
ekraaniga
mobiilidest,
kasutades õpitud
fraase ja sõnavara.
12-2. Loeb, kuulab ja
räägib puutetundlike
ekraaniga
mobiilidest, lisab
oma arvamust.
12-3.
Loeb, kuulab ja räägib
puutetundlike ekraaniga
mobiilidest, lisab ja põhjendab
oma arvamust.
13. oskab rääkida mobiiltelefoni
erinevatest funktsioonidest;
13-1. Oskab rääkida
mobiiltelefoni
erinevatest
funktsioonidest,
kasutades õpitud
fraase.
13-2. Oskab rääkida
mobiiltelefoni
erinevatest
funktsioonidest,
räägib oma
eelistustest
13-3.
Oskab rääkida mobiiltelefoni
erinevatest funktsioonidest,
avaldab oma arvamust ja
põhjendab.
14. oskab rääkida tehnikahittidest ja
masinate kasutamisest; 14-1. Oskab rääkida
tehnikahittidest ja
masinate
kasutamisest,
kasutades õpitud
fraase ja sõnavara.
14-2. Oskab rääkida
tehnikahittidest ja
masinate
kasutamisest, kasutab
õpitud fraase ja
sõnavara. Lisab oma
arvamust.
14-3.
Oskab rääkida tehnikahittidest
ja masinate kasutamisest.
Annab nõu.
15. oskab rääkida pangateenustest
Eestis; 15-1. Oskab rääkida
pangateenustest
Eestis, kasutab õpitud
fraase.
15-2. Oskab rääkida
pangateenustest
Eestis, räägib oma
kogemusest.
15-3.
Oskab rääkida pangateenustest
Eestis, räägib oma kogemusest,
annab hinnangu Eesti
pangasüsteemile.
16. oskab anda nõu, kuidas säästlikult
kulutada raha; 16-1
Oskab anda nõu,
kuidas säästlikult
kulutada raha,
kasutab õpitud fraase.
16-2
Oskab anda nõu,
kuidas säästlikult
kulutada raha, toob
näiteid oma elust.
16-3
Oskab anda nõu, kuidas
säästlikult kulutada raha,
põhjendab selle vajalikkust.
17. teab, mis on õppelaen ja avaldab
oma arvamust õppelaenu saamisest; 17-1
Teab, mis on
õppelaen .
17-2
Teab, mis on
õppelaen ja avaldab
oma arvamust
õppelaenu saamisest
17-3
Teab, mis on õppelaen ja
avaldab oma arvamust
õppelaenu saamisest.
18. oskab suhelda pangatöötajaga,
küsida vajalikku infot; 18-1
Oskab küsida
vajalikku infot
pangatöötajalt.
18-2
Oskab suhelda
pangatöötajaga,
küsida vajalikku
infot;
18-3
Oskab suhelda pangatöötajaga,
küsida vajalikku infot,
täpsustada.
19. teab, mis on internetipank, oskab
rääkida internetipanga kasutamise
plussidest ja ohtudest;
19-1
Teab, mis on
internetipank, oskab
kasutada.
19-2
Teab, mis on
internetipank,
avaldab oma
arvamust
internetipanga
kasutamisest.
19-3
Teab, mis on internetipank,
oskab rääkida internetipanga
kasutamise plussidest ja
ohtudest.
20. oskab avaldada ja põhjendada oma
arvamust kasutades temaatilist
sõnavara.
20-1
Oskab avaldada oma
arvamust kasutades
omandatud
temaatilist sõnavara;
20-2
Oskab avaldada oma
arvamust ja tuua
näiteid elust
20-3
Oskab avaldada ja põhjendada
oma arvamust, toob näiteid
elust, oskab kaitsta oma
seisukohti.
4. IV KURSUS INFOÜHISKOND (Meedia. Töö ajalehtede ja ajakirjadega)
4.1. Õpitulemused
Kursuse lõpetamisel õpilane:
1) omandab sõnavara teemal: Infoühiskond;
2) oskab rääkida televisioonist ja raadiost;
3) oskab lavastada kuuldemängu;
4) oskab kirjutada saateelamustest;
5) loeb, kuulab ja koostab ja esitab reklaamtekste, tutvub reklaami erinevate liikidega;
6) koostab teemantluuletuse;
7) tutvub ajakirjandusžanritega;
8) oskab kirjutada perioodikaväljaannete, teoste, dokumentide, sarjade ja rubriikide nimetusi;
9) oskab kirjutada uudislugusid;
10) oskab rääkida ajakirjandusžanrite erinevustest;
11) oskab teha kokkuvõtet ja artikli sisu edasi anda;
12) oskab analüüsida tabelit ja diagrammi;
13) oskab rääkida massimeediast, selle mõjust inimesele;
14) oskab intervjueerida inimesi;
15) oskab avaldada oma arvamust arvutisõltuvusest;
16) oskab rääkida arvuti ja interneti mõjust;
17) oskab töötada ajalehtede ja ajakirjadega, leida vajalikku infot, teha kokkuvõtet;
18) oskab iseloomustada infokanaleid.
4.2. Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
Teema Pädevused Läbivad teemad Lõiming teiste ainetega
Mis on meedia? Suhtluspädevus
Sotsiaalne
pädevus
Väärtuspädevus
Enesemääratlus-
pädevus
Ettevõtlikkus-
pädevus
Digipädevus
1) Kultuuriline
identiteet
2) Väärtused ja
kõlblus
3) Teabe-
keskkond
4) Tehnoloogia ja
innovatsioon
Ühiskonnaõpetus (Sotsiaalsed õigused ja
sotsiaalne kaitse.).
Psühholoogia
(Sotsiaalsed protsessid.)
Karjääriõpetus
(Intervjuu läbiviimine.)
Televisioon. Teleinimene peab alati
stardivalmis olema.
Raadio.
Tarbimisühiskond ja reklaam.
Reklaam kui mõjutusvahend.
Trükimeedia.
Perioodilised väljaanded.
Perioodikaväljaannete õigekiri.
Infokanalite iseloomustamine.
Arvutimaailm.
Massimeedia ja vägivald.
Intervjuu andmine.
Arvutisõltuvus.
Internet.
Töö ajalehtede ja ajakirjadega.
Keeleteadmised
1. HÄÄLDUS. Vajadusel häälduse korrigeerimine.
2. KÄÄNDSÕNA. Käänamise kordamine. Sihitis. Arvsõnad. Omadussõna võrdlusastmed.
3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna rektsioon. Tegusõna minevikuvormid. umbisikuline tegumood, MA- ja
DA-infinitiivi kasutamine.
4. MUUTUMATUD SÕNAD. Kaassõnad.
5. LAUSEÕPETUS. Aluse, öeldise ja sihitise osa lauses. Lisand.
6. SÕNAMOODUSTUS. Liitsõnad. Sõnavara rikastamise allikad ja teed.
7. ÕIGEKIRI. Kirjavahemärgid liitlauses. Suur ja väike algustäht. Perioodiliste väljaannete õigekiri.
Õigekirja korrigeerimine.
4.3. Õppetegevus. Meetodid ja võtted
Kõiki osaoskusi arendatakse võrdselt. Õpilane loeb autentseid teabe-, tarbe- ja meediatekste. Luuakse
sellised situatsioonid, kus õpilane saab kasutada omandatud sõnavara ja erinevaid keeleregistreid.
1. meedia- ning autentsete audiovisuaalsete materjalide kasutamine;
2. iseseisev lugemine ja kuulamine; kokkuvõtete tegemine;
3. tarbekirjade koostamine;
4. loovtööde kirjutamine (nt reklaamtekst, kokkuvõte, teemantluuletus, ajaleht jne);
5. lühiettekannete koostamine ja esitlemine;
6. rühmadevahelised arutlused, väitlused;
7. rolli- ja suhtlusmängud;
8. intervjueerimine;
9. keelekeskkonnas täidetavad ülesanded;
10. info otsimine eestikeelsetest teatmeallikatest;
11. rühma- ja paaristöö;
12. väitlus
13. diagrammi analüüs;
14. infootsing teabeallikatest ja infoanalüüs.
4.4. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse. Iga aineõpetaja töötab välja erinevate tööde
hindamiskriteeriume lähtudes ülesande eesmärgist ja õpilaste tasemest.
Õpitulemuste hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.
Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.
4.5. Kujundava hindamise kriteeriumid
Õpitulemused
kursuse lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1. omandab sõnavara teemal:
Infoühiskond;
1-1. Teab antud temaatika
piires sõnu;
1-2. Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme; koostab
lauseid;
1-3.
Omandab temaatilist
sõnavara, moodustab
põhivorme, oskab kasutada
vabalt õpitud sõnavara nii
kirjas kui ka kõnes.
2. oskab rääkida televisioonist ja
raadiost;
2-1. Oskab rääkida
televisioonist ja
raadiost, kasutab
õpitud fraase.
2-2. Oskab rääkida
televisioonist ja
raadiost, toob näiteid.
2-3.
Oskab rääkida televisioonist
ja raadiost, toob näiteid,
avaldab oma suhtumist
televisioonisse ja raadiosse.
3.oskab lavastada kuuldemängu;
3-1. Oskab lavastada
kuuldemängu õpetaja
abiga.
3-2.
Oskab lavastada
kuuldemängu rühmas.
3-3. Oskab lavastada
kuuldemängu, on tegevuses
aktiivne ja loominguline.
4.oskab kirjutada saateelamustest;
4-1. Oskab kirjutada
saateelamustest,
kasutab õpitud fraase.
4-2. Oskab kirjutada
saateelamustest,
avaldab oma arvamust.
4-3.
Oskab kirjutada
saateelamustest, avaldab ja
põhjendab oma arvamust.
5. loeb, kuulab, koostab ja esitab
reklaamtekste, tutvub reklaami
erinevate liikidega;
5-1. Loeb, kuulab,
koostab ja esitab
reklaamtekste, tutvub
reklaami erinevate
liikidega.
5-2. Loeb, kuulab, koostab
ja esitab reklaamtekste,
tutvub reklaami
erinevate liikidega,
Avaldab oma
suhtumist reklaamisse.
5-3.
Loeb, kuulab, koostab ja
esitab reklaamtekste, tutvub
reklaami erinevate liikidega,
Avaldab oma suhtumist
reklaamisse.
6. koostab teemantluuletuse;
6-1. Koostab
teemantluuletuse
skeemi järgi.
6-2. Koostab
teemantluuletuse.
Suhtub töösse loovalt.
6-3.
Koostab teemantluuletuse.
Suhtub töösse loovalt.
7. tutvub ajakirjandusžanritega;
7-1. Tutvub
ajakirjandusžanritega.
7-2. Tutvub
ajakirjandusžanritega.
Oskab näiteid tuua.
7-3.
Tutvub ajakirjandusžanritega.
Oskab näiteid tuua.
8. oskab kirjutada
perioodikaväljaannete, teoste,
dokumentide, sarjade ja rubriikide
nimetusi;
8-1. Teab perioodika-
väljaannete, teoste,
dokumentide, sarjade
ja rubriikide
kirjutamise reegleid.
8-2. Teab perioodika-
väljaannete, teoste,
dokumentide, sarjade
ja rubriikide
kirjutamise reegleid ja
kasutab neid. Teeb
üksikuid vigu.
8-3.
Oskab kirjutada veatult
perioodikaväljaannete, teoste,
dokumentide, sarjade ja
rubriikide nimetusi
9. oskab kirjutada uudislugusid; 9-1. Kirjutab uudislugusid
õpitud teemal,
kasutab õpitud fraase.
9-2. Oskab iseseisvalt
kirjutada uudislugusid
etteantud teemal.
9-3.
Oskab iseseisvalt kirjutada
uudislugusid, suhtub töösse
loominguliselt.
10. oskab rääkida ajakirjandusžanrite
erinevustest; 10-1. Oskab nimetada
ajakirjandusžanre
10-2. Oskab rääkida
ajakirjandusžanrite
erinevustest, toob
näiteid
10-3.
Tunneb eri
ajakirjandusžanrite
suhtluseesmärke ja eripära,
eristab info-, arvamus- ja
publitsistlikke žanre
11. oskab teha kokkuvõtet ja artikli
sisu edasi anda; 11-1. Oskab teha artiklist
kokkuvõtet ja selle
sisu lühidalt edasi
anda, kasutab õpetaja
abi või sõnaraamatut.
11-2. Oskab iseseisvalt teha
kokkuvõtet ja artikli
sisu edasi anda.
11-3.
Oskab isegi raskemaid
artikleid kokkuvõtlikult edasi
anda.
12.oskab analüüsida tabelit ja
diagrammi; 12-1. Analüüsib diagrammi
ja tabelit, opereerib
õpitud fraasidega;
12-2. Analüüsib diagrammi,
tabelit, põhjendab oma
arvamust.
12-3.
Oskab analüüsida tabelit ja
diagrammi, avaldab ja
põhjendab oma arvamust,
teeb järeldusi.
13. oskab rääkida massimeediast, selle
mõjust inimesele;
13-1. Oskab rääkida
massimeediast, selle
mõjust inimesele,
kasutab õpitud fraase
ja sõnavara.
13-2. Oskab rääkida
massimeediast, selle
mõjust inimesele,
räägib oma
kogemusest ja toob
näiteid.
13-3.
Oskab rääkida
massimeediast, selle mõjust
inimesele, räägib oma
kogemusest ja toob näiteid.
Teeb järeldusi ja annab nõu.
14. oskab intervjueerida inimesi; 14-1. Oskab etteantud
teemal koostada ja
esitada küsimusi.
Teab, mis on
intervjuu.
14-2. Oskab intervjueerida
inimesi. Tunneb
intervjueerimise
peamisi reegleid.
14-3.
Oskab intervjueerida inimesi.
Tunneb intervjueerimise
peamisi reegleid. Suhtub
ülesannetesse loominguliselt.
15. oskab avaldada oma arvamust
arvutisõltuvusest; 15-1. Oskab avaldada oma
arvamust
arvutisõltuvusest,
kasutab omandatud
temaatilist sõnavara.
15-2. Oskab avaldada oma
arvamust
arvutisõltuvusest,
kasutab omandatud
temaatilist sõnavara.
Toob näiteid oma
kogemusest.
15-3.
Oskab avaldada oma
arvamust arvutisõltuvusest,
kasutab omandatud
temaatilist sõnavara. Toob
näiteid oma kogemusest.
Oskab anda nõu
arvutisõltlasele.
17. oskab rääkida arvuti ja interneti
mõjust;
16-1
Oskab rääkida arvuti
ja interneti mõjust;
kasutades omandatud
temaatilist sõnavara;
16-2
Oskab rääkida arvuti ja
interneti mõjust;
kasutades omandatud
temaatilist sõnavara.
Toob näiteid oma
kogemusest.
16-3
Oskab rääkida arvuti ja
interneti mõjust; kasutades
omandatud temaatilist
sõnavara. Toob näiteid oma
kogemusest. Oskab välja tuua
nii positiivset kui ka
negatiivset mõju. Teeb
järeldusi.
18. oskab töötada ajalehtede ja
ajakirjadega, leida vajalikku infot,
teha kokkuvõtet;
17-1
Oskab õpetaja
juhendamisel töötada
ajalehtede ja
ajakirjadega, leida
vajalikku infot, teha
kokkuvõtet.
17-2
Oskab iseseisvalt
töötada ajalehtede ja
ajakirjadega, leida
vajalikku infot, teha
kokkuvõtet.
17-3
Oskab iseseisvalt töötada
ajalehtede ja ajakirjadega,
leida vajalikku infot, teha
kokkuvõtet, esitada teistele,
teha järeldusi ja avaldada
oma arvamust
19. oskab iseloomustada infokanaleid. 18-1
Iseloomustab
infokanaleid, kasutab
õpitud fraase ja
õpetaja abi.
18-2
Iseloomustab
infokanaleid, toob
näiteid, avaldab oma
arvamust.
18-3
Iseloomustab ja võrdleb
erinevaid infokanaleid, toob
näiteid, avaldab ja põhjendab
oma arvamust.