Click here to load reader

EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA I

  • View
    268

  • Download
    10

Embed Size (px)

Text of EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA I

  • EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA

    Hlikulugu

    I

    1 9 8 0

  • TARTU RIIKLIK LIKOOL

    Eesti keele kateeder

    EESTI KEELE GRAMMATIKA

    Hlikulugu

    A. Kask

    1.vihik

    AJALOOLINE

    TARTU 19 8 0

  • Val;)v8tei "A^^^Eask, Eesti keele ajalooline grasnmatika 1. Haalikulugu. ** Tartu, 1972, lk. 1-92.

    Kinnitatud filoloogiateaduskonna ntikogus 19. mail 1980.

  • I . S I S S E J U H A T U S .

    Eesti keele ajalia^u, selle aiiiestiJc ja ssssassswsssass;

    lesazided.

    2- Keelt kui hiskondlikku aiitust saab tiel iaral

    mista alles siis, kui suudetakse nidata faissuguste sea

    dusprasuste alusel ja miks ks Ti teine keelend on kuju

    nenud selliseks* nagu ta seda on aeie tnapeva keeles*

    Vastuse neiuiele ksiisustele annab keele ajalugu*

    Eesti keele ajalugu jaguneb kahte suurde ossa nioelt

    eesti kirjdiceele ajalooks ja ajalooliseks gramaiatikaks*

    Eesti kirjakeele ajalugu vimaldab valgustada eesti keele

    arenemiskiku lhemas minevikus, alates XVI sajandist,kau

    gemat ajalugu aga selgitab eesti keele ajalooline gramiBa-

    tikso

    Ajalooline grammatika jaguneb omakorda vastavateks

    osadeks* Ajaloolise grammatika esimeseks osaks on ajalooli

    ne hlikupetus, mida meie keeleteaduslikus kirjanduses

    nlm

  • neaiisest ja arsneajissst aegade jooicsui.

    Peale ajaloolise grammatika on aga eesti Iceele ajaloo

    tielikumaks aSiatmiaeks vaja tunda ka ajaloolist sSnavara-

    6petust eiik diatapoonilist leksikoloogiat.

    2. Keele ajalugu oa kige tiJtiadamas seoses hiskonna

    ajalooga, vastavat keelt kneleva rahva ajaiiooga. See seos

    avaldub keelte ldises aveaejoises sugukonna- ja himukeel

    te kaudu rahva- ja rahvuskeelteks* see seos avaldub aga ka

    iga ksiku keele ajaloos. Mii suuidaaie mista eesti keele

    arenemist alles siis, kui saaoe jlgida tema kujunemist

    seoses teiste sooe-ugri keeltega, tema murrete kujunemist

    sltuvalt oiaaegsete himude asustusest, muistsetest maa

    kondadest ja kihelkondadest, temas leiduvate'vraste kee

    leliste sugemete esinemist sltuvalt kokkupuudetest naaber-

    rahvastega, tema snavara kujunemist seoses rahva tegevus-,

    t- ja elualadega, seoses eesti kirjanduse ja kultuuri

    ldise arenemisega. Kige ilmekamalt avaldub see seos kir

    jakeele ajaloos, vhemal mral aga ka ajaloolises gramma

    tikas-

    Eesti keele ajalugu on seotud rea naaberdistsipliini-

    dega, eelkige ajalooteaduse eri harudega. Keele ajaloo

    mistmiseks on oluline silmas pidada peale idajaloo ka

    arheoloogiat ja etnogx'aafiat. Veelgi enam tuleb arvestada

    filoloogilisi distsipliixi - rahvaluulet ja kirjandusaja

    lugu, Kige tihedataalt on aga eesti ksele ajalooline gram

    matika seotud puhtkeeleliste distsipliinidega, nagu seda

    on eesti dialektoloogia ja sugulaskeelte, eriti soome keele

    kursus. Eesti murrete ja sugulaskeelte materjalide lhem

    uurimine vimaldabki teha jreldusi vastavate keeleliste

    nhtuste kujaneaiise kohta.

    iSesti keele ajaloolise hlikupetuse lesandeks

    on jlgida, missugune on meie tnapeva eesti keeles esine

    vate hlikute ajalugu, nidata, missugused hlikud on

    silinud oma varasemal kujul, missugused kvalitatiivsed

    vi kvantitatiivsed muutused on toimunud hlikute arene-

    4

  • mlsel, oiissugused hlikud vi hlikuhendid on varased,

    missugused hilised.

    St eesti keele hlikuline kulg aegade jooksul on muu-

    tunud, seda nitab juba meie varasema kirjakeele vormide

    jlgimine* On ju teada, et veel Mdlleri ja Stahll pevil,

    s.o. XVII sajandi algupoolel tarvitati praeguse s5na a^

    asemel sSnaikuju auwo, mis hiljem arenes auo, siis auu ja

    15puks kujuliseks. Seda arenemiskiku vib mrkida jrg

    miselt: auvo S auo y auu >au. Silt selgub, et varasem v la-

    blaalvokaallde naabruses on kadunud ja varasem jrgsilbi

    o on muutunud u-ks. Samasuguseid muutusi, olgu varasemaid

    v6l hilisemaid, vib mrkida ka teiste hlikute phul.

    Need muutused on toimunud teatava seadusprasuse kohaselt

    ja ajaloolise grammatika lesandeks ongi neid muutusi ning

    nende esinemise seadusprasust jlgida ja selgitada. Mitte

    alati ei ole aga keele vanemad vormid kttesaadavad joeie

    varasematest kirjalikest mlestusmrkidest. Sel puhul tuleb

    varasemate vormide selgitamiseks ja rekonstrueerimiseks

    kasutada veel teisigi allikaid*

    Eesti keele ajaloolise grammatika allikat e-

    n a tuleb peale kirjakeele vanemate mlestusmrkide kasu

    tada veel rahvalaulude keelt, kus on silinud

    hulk mitmesuguseid varasemale keelele omaseid jooni, ni

    teks v61b siin puududa iSpukadu (ksi noori meesi, kurba

    lindu) ja sisekadu (kamberissa. akkenasta, kandaja, laske-

    massa), samuti vokaalide kontraktsioon (kauge'ella, tae

    va' asta, ehte'ida), esinevad varasemad kndevormid (lunda.

    tubaje vini*uile, naaberiksi) ja prdevormid (tegemale,

    ostetie, tehtanekse) jt.

    Rohket materjali keele ajaloo selgitamiseks pakuvad

    ka eesti murded, mis on ebahtlaselt arenenud, kus

    juures hes murdes on silinud ks, teises teine varasem

    vorm, nit. idamurdes vaenlaisi, leevujce. rannikumurdes ^ fflflnslkkas, Jo^Dane,jnekseD, v6ru murdes naraskella,

    keneles, honeht jne.

  • Vga vrtuslikud eesti keele ajaloo nhtuste selgi

    tamise seisukohalt on ka sugulaskeeled. Eriti

    olulised on lhemate sugulaskeelte materjalid. Nii on ni

    teks soome keel silitanud palju varasemaid vorme, mis

    eesti keeles on kadunud, nit. korkea 'krge', veteen

    'vette', makaamaan 'magama', laiha 'lahja', .iauho 'jahu',

    karhu 'karu* jne. Vhemal mral pakuvad keeleliste nhtus

    te selgitamisel tuge ka muistsed koha- ja isikunimed, lae

    nud teistest keeltest eesti keelde ja vastupidi.

    l,_^egie_Br itolB8t_i_gu^^imisest.

    3* Eesti keel kuulub teatavasti soome-ugri keelte

    hulka. Sooae-ugri keeled jagunevad viide rhma': lnemere

    soome, lapi, volga, permi ja ugri keeled. Kige lhemad

    on eesti keelele Balti mere piirkonnas kneldavad sugulase

    keeled, mis seetttu kannavadki lnemeresoome keelte ni

    metust. Linemeresoome keeli vib rhmitada kahte ossa, ni

    melt lunarhmaks, kuhu kuuluvad peale eesti keele meie l-

    hioad sugulaskeeled vadja ja liivi, ja phjarhmaks, kuhu

    kuuluvad soome, karjala, isuri ja vepsa keel. Need seitse

    linemeresoome keelt on oma grammatiliselt struktuurilt ja

    anavaraltki ksteisele vga lhedased.

    Tunduvalt vhem hisjooni eesti keelega on teistel

    soome-ugri keeltel. Eige lhemal lnemeresoome keeltele

    on phja pool asetsevad lapi keelemurded. Kaugemal oleva

    test idapoolsetest soome-ugri keeltest on lhemad meile

    volga keeled, nimelt mari ja kaks mordva (ersa ja moka)

    keelt. Kaugemal on juba permi keeled: udmurdi ja komi keel,

    veelgi kaugemal ugri keeled: handi, mansi ja ungari keel.

    Soome-ugri keeltega on kauges suguluses ka samojeedi kee

    led. Kik soome-ugri ja samojeedi keeled kokku moodustavad

    uurali keelkonna.

    Lhtudes eeldusest, et hisjooned keeltes ei ole ju

    huslikud, vald on hise ajaloolise arenemise tulemus,vib

    teha jreldusi nii keelte suguluse kui ka ksikute keele

  • liste joonte Tanuse kohta. Mida rohkem on kahe keele gram

    matikas ja snavaras rgseid hisjooixi, seda suvirem on

    nende keelte sugulus seda kauemini on need keeled hes

    arenenud*

    6. Kuidas keelte v6rd^emise teel suudeti selgitada

    sooiae-ugri keelte sugulus, eesti keele asend teiste soome-

    ugri keelte hulgas ja selle kujunemine, selleks olgu heide

    tud pilk nende keelte uurimisloole*

    Keeli omavahel vSrdlema hakati juha XVII sajandil*Nii

    konsT^ateeris soome ja eesti keele lhedust 1650.a* M.O*

    Wexionius, kes lisaks snavarale vrdles ka nende

    keelte grammatikat* Wexionius mrkis htlasi ka laPi keele

    sugulvist soome keelega* Veelgi kaugemaid sugulussidemeid,

    nimelt soome ja ungari keele vahel nentis sel sajandil

    saksa arst M. ? c g e 1.

    Themait hakati soome-ugri keelte omavahelisi suhteid

    j l g i m a X V I I I s a j a n d i l . P h . J * v . S t r a h l e n b e r g

    esitas peamiselt snavaraliste hisjoonte alusel oma ts

    "Das Nord- und Ostliche Theil von Burpa und Asia** (1730)

    juba peaaegu tieliku soome-ugri keelte loetelu. Sammu

    edasi astus ungarlane J. Sajnovics oma tga

    **Demonstratio idioma Ungarorum et Lapponum idem esse"

    (1770), kus ta ungari ja lapi keele suguluse nitamiseks

    arvestab peale snavara ka grammatika hisjooni. Bestis

    aga julgeb A.W* H u p e 1 oma grammatikas^ "Shstnische

    Sprachlehre fr beide Hauptdialekte" (1780) alles vga ta

    gasihoidlikult mrkida, et "eesti keel nib soome keele

    de olevat, sest tal on sellega palju hiseid snu ja reeg

    leid" Phjalikumalt selgitas soome-ugri keelte sugxilust

    oma ts "Affinitas linguae hungaricae cum linguis fenni-

    cae origines grammatice demonstrata" ungari teadlane

    S.Gjarmathi a. 1799* Seega oli juba mdunud

    1 A.W. Hupel, Shstnische Spraohlehre rr beide Haupt-dialekte, Ei^a und Leipzig 1780, lk.4.

    7

  • Sftjfiidi algusGics pottiliselt; 8elgl'ta'Cud sooine"Ugri. kellie

    kuuluvus hte keelkonda.^

    2 Elavam huvi keelte ja nezide suguluse vastu tekkis

    mdunud sajazidi teisel aastakmnel. Ilmekalt avaldub see

    meil H* Rosenplnteri poolt asutatud ajakirjas,

    "Beitrge zur genauern Kenntniss der eistnipohen Sprache**

    (I8I3-I32). Siin hakatecse lhemalt vrdlema ees