Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. klass
Eesti keele ja kirjanduse petamise eesmrgiks phikoolis on kujundada pilastes eakohane
keele- ja kirjanduspdevus, see thendab suutlikkus mista eakohaseid ilukirjandustekste ja
nende osathtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku
ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja
keelekasutuseesmrkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult vljendada; arusaamine, et lugemine
teeb vaimselt rikkamaks.
9. klass eesti keel 2,5 tundi ndalas
Teemad
pitulemused
1. Suuline ja kirjalik suhtlus
Veebisuhtluse eesmrgid, vimalused
ja ohud.
Veebiphised suhtluskanalid:
jututoad, blogid, kommentaarid.
Veebis kommenteerimine.
Keeleviisakus ja -vrikus.
Anonmsuse mju keelekasutusele.
Aktuaalse meediateksti
kommenteerimine vestlusringis. Loetu
kirjalik ja suuline vahendamine.
Suhtlemine ajakirjanikuga.
Vitlus, vitluse reeglid.
pilane
1) esitab kuuldu ja loetu kohta ksimusi, teeb
kuuldu ja loetu phjal jreldusi ning annab
hinnanguid;
2) suudab asjalikult sekkuda avalikku
diskussiooni meediakanalites, ritustel ja
mujal;
3) teab veebisuhtluse eesmrke, vimalusi ja
ohtusid;
4) kasutab veebiphiseid suhtluskanaleid;
5) kommenteerib veebis asjakohaselt.
2. Teksti vastuvtt
Veebilehed: eesmrgid ja lesehitus.
Veebist teabe otsimine, teabeallikate
ja info kriitiline hindamine.
Teabe talletamine ja
sstematiseerimine.
Snalise teksti seostamine pildilise
teabega (foto, joonis, skeem jm).
Pilttekstide ja teabegraafika lugemine
ja tlgendamine.
Tarbetekstide eesmrk, tarbetekstide
pilane
1) loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja
ppimise vi t eesmrkidel ning isiklikust
huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri
viise ja vimalusi;
2) loeb ja kuulab sihipraselt, kriitiliselt ja
arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui
ka pi- ja elutarbelisi tekste;
3)valib teadlikult oma lugemisvara;
4) suudab teha jreldusi kasutatud
keelevahenditest, mrkab kujundlikkust;
5) loeb veebilehti;
tunnused ja lesehitus. Tarbe- ja
teabetekstidest olulise info leidmine,
sstematiseerimine ja selle phjal
jrelduste tegemine.
Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-,
meedia- ja reklaamitekstide
keelekasutus.
6) otsib veebist vajalikku teavet;
7) oskab teavet elektrooniliselt talletada ja
sstematiseerida.
3. Tekstiloome
Arutlusteema leidmine ja snastamine
isikliku kogemuse vi alustekstide
phjal. Arutluse phiskeem: vide,
phjendus, jreldus.
Teksti pealkirjastamine. Tekstilik,
tekstiligu lesehitus. Likude
jrjestamise phimtted ja
vimalused.
Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava
ja arutleva tekstiosa sidumine
tervikuks.
Sobivate keelendite valimine
knelemisel ja kirjutamisel vastavalt
suhtluseesmrkidele.
Kirjaliku ja suulise keelekasutuse
eripra.
Teksti keeleline toimetamine:
snastus- ja lausestusvigade
parandamine.
Keeleteadmiste rakendamine ts
tekstidega. Keelekujundite
kasutamine tekstiloomel: konteksti
sobivad ja sobimatud kujundid.
Tarbetekstide koostamine ja
vormistamine: elulookirjeldus,
seletuskiri, avaldus, taotlus.
pilane
1) oskab eesmrgipraselt kirjutada kirjandit;
asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;
2) oskab kirjutada elulugu, avaldusi,
seletuskirju ja taotlusi;
3) seostab oma kirjutise ja esinemise sndmuse
vi toimingu eesmrgiga ja teiste tekstidega;
4) vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt,
sobiva pikkuse ja tpsusega;
5) kasutab teksti loomiseks, toimetamiseks ja
talletamiseks elektroonilisi vahendeid.
4. igekeelsus ja keelehoole
ldteemad
Keeleuuendus. Kirjakeele areng
tnapeval: vimalused ja ohud.
Keelesugulus, soomeugri ja
pilane
1) vrtustab eesti keelt hena Euroopa ja
maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,
tajub nende erinevusi;
2) edastab vrkeeles kuuldud ja loetud infot
indoeuroopa keeled.
Eesti keele eripra, vrdlus teiste
keeltega.
Hlikupetus ja igekiri
Muutumatute snade kokku- ja
lahkukirjutamine.
Tsitaatsnade mrkimine kirjas.
Vrnimede igekiri ja
vormimoodustus.
Lhendamise phimtted ja igekiri,
lhendite knamine.
Poolitamine, sh vrsnade ja nimede
poolitamine.
Arvuti keelekorrektori kasutamine.
Snavarapetus
Keelendite stiilivrving, seda
mjutavad tegurid. Fraseologismid,
nende stiilivrving.
Snavara tiendamise vimalused:
snade tuletamine, liitmine ja
tehissnad. Sagedamini esinevad
tuletusliited ja nende thendus.
Eesti keele olulisemad sna- ja
ksiraamatud, keelealased
veebiallikad. Snaraamatute
kasutamine snade thenduse ja
stiilivrvingu leidmiseks.
korrektses eesti keeles ja arvestades eesti
keele kasutuse vljakujunenud tavasid;
3) leiab oma snavara rikastamiseks
keeleallikatest snade konteksti-thendusi,
kasutusviise ja mistesuhteid;
4) tunneb keelendite stiilivrtust;
5) oskabkeelendeid tekstis mista ja kasutada;
6) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja
avalikus elus ning edasi ppides;
7) kasutab arvuti keelekorrektorit;
8) kasutab keelealaseid veebiallikaid.
9. klass kirjandus 2 tundi ndalas
Teemad
PITULEMUSED
1. Lugemine
Erinevate lugemistehnikate
valdamine. Oma lugemise anals
ja lugemisoskuse hindamine.
pilane
1) on lbi lugenud vhemalt neli
eakohast ja erianrilist vrtkirjanduse hulka
kuuluvat tervikteost (raamatut);
Huvipakkuva kirjanduse leidmine
ja iseseisev lugemine.
Loetud raamatu autori, sisu,
tegelaste, probleemide ja snumi
tutvustamine klassikaaslastele,
teose vrdlemine mne teise
teosega. Lugemissoovituste
jagamine klassikaaslastele.
Soovitatud tervikteoste
kodulugemine, hisaruteluks
vajalike lesannete titmine.
2) loeb eakohast erianrilist kirjanduslikku
teksti ladusalt ja mtestatult, vrtustab
lugemist;
3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu,
tegelasi, probleeme ja snumit ning vrdleb
teost mne teise teosega;
4) huvipakkuva kirjanduse ja selle kohta
kirjutatud info leidmiseks kasutab
beebiallikaid.
2. Jutustamine
Loo jutustamine: jutustamine
teksti kompositsioonist lhtuvalt,
jutustades tegevuse aja ja koha
muutmine,
uute tegelaste ja sndmuste ja/vi
erinevat liiki lppude lisamine,
eri vaatepunktist jutustamine,
jutustades tsitaatide kasutamine,
kokkuvtlik jutustamine faabula
ja/vi see jrgi.
Tutvumine elektroonilise meedia
(raadio, televisioon, internet)
erinevate jutustamisviisidega.
pilane
1) jutustab kokkuvtvalt loetud teosest,
jrgides teksti sisu ja kompositsiooni;
2) tunneb elektroonilise meedia
jutustamisviise.
3. Teksti tlgendamine, anals ja
mistmine
Teose mistmist toetavad tegevused
Ksimuste koostamine: fakti-,
jreldamis-, analsi- ja
hindamisksimused. Ksimustele
vastamine tsitaadiga, teksti toel
oma snadega vi oma
pilane
1) vastab teksti phjal fakti-, jreldamis-
ja analsiksimustele;
2) kasutab esitatud videte testamiseks
tekstiniteid ja tsitaate;
3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -
kohta, mratleb teose olulisemad
sndmused, arutleb phjus-tagajrg-seoste
le;
4) kirjeldab teksti phjal tegelase vlimust,
arvamusega, toetumata tekstile.
Teksti kesksete mtete leidmine.
Teose teema ja peamtte
snastamine. Konspekti
koostamine.
Arutlemine mnel teoses ksitletud
teemal. Autori hoiaku ja teose
snumi mistmine ja snastamine.
Oma arvamuse snastamine,
phjendamine ja kaitsmine.
Esitatud videte testamine oma
elukogemuse ja tekstinidete varal.
Illustratiivsete nidete leidmine
tekstist: tsitaatide otsimine ja
valimine, thenduse
kommenteerimine ja valiku
phjendamine. Probleemi olemuse-
phjuse-tagajrje-lahenduse seoste
le arutlemine. Loetu phjal
jrelduste tegemine.
Tundmatute snade thenduse
otsimine snaraamatust vi teistest
teabeallikatest, oma snavara
rikastamine.
Teose/loo kui terviku mistmine
Tegelase anals: bioloogiline,
pshholoogiline ja sotsiaalne
aspekt. Muutuv ja muutumatu
tegelane. Teose kigus tegelasega
toimunud muutuste leidmine.
Lihtne ja keeruline tegelane.
Tegelase suhe iseendaga, teiste
tegelastega, mbritseva maailmaga.
Tegelase sisekonflikti ratundmine.
Tegelastevahelise phikonflikti
leidmine ja snastamine, suhete
anals. Tegelaste tegevusmotiivide
selgitamine, kitumise phjuste
iseloomu ja kitumist, analsib tegelaste
omavahelisi suhteid, vrdleb ja hindab
tegelasi, lhtudes humanistlikest ja
demokraatlikest vrtustest;
5) arutleb kirjandusliku tervikteksti vi
katkendi phjal teksti teema,
phisndmuste, tegelaste, nende
probleemide ja v
