Click here to load reader

Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. k · PDF fileVäitlus, väitluse reeglid. Õpilane 1) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb ... Eesti keele kasutus­valdkonnad ja arendus:

  • View
    275

  • Download
    8

Embed Size (px)

Text of Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. k · PDF fileVäitlus, väitluse reeglid....

  • Eesti keele ja kirjanduse ainekavad 9. klass

    Eesti keele ja kirjanduse petamise eesmrgiks phikoolis on kujundada pilastes eakohane

    keele- ja kirjanduspdevus, see thendab suutlikkus mista eakohaseid ilukirjandustekste ja

    nende osathtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku

    ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja

    keelekasutuseesmrkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult vljendada; arusaamine, et lugemine

    teeb vaimselt rikkamaks.

    9. klass eesti keel 2,5 tundi ndalas

    Teemad

    pitulemused

    1. Suuline ja kirjalik suhtlus

    Veebisuhtluse eesmrgid, vimalused

    ja ohud.

    Veebiphised suhtluskanalid:

    jututoad, blogid, kommentaarid.

    Veebis kommenteerimine.

    Keeleviisakus ja -vrikus.

    Anonmsuse mju keelekasutusele.

    Aktuaalse meediateksti

    kommenteerimine vestlusringis. Loetu

    kirjalik ja suuline vahendamine.

    Suhtlemine ajakirjanikuga.

    Vitlus, vitluse reeglid.

    pilane

    1) esitab kuuldu ja loetu kohta ksimusi, teeb

    kuuldu ja loetu phjal jreldusi ning annab

    hinnanguid;

    2) suudab asjalikult sekkuda avalikku

    diskussiooni meediakanalites, ritustel ja

    mujal;

    3) teab veebisuhtluse eesmrke, vimalusi ja

    ohtusid;

    4) kasutab veebiphiseid suhtluskanaleid;

    5) kommenteerib veebis asjakohaselt.

    2. Teksti vastuvtt

    Veebilehed: eesmrgid ja lesehitus.

    Veebist teabe otsimine, teabeallikate

    ja info kriitiline hindamine.

    Teabe talletamine ja

    sstematiseerimine.

    Snalise teksti seostamine pildilise

    teabega (foto, joonis, skeem jm).

    Pilttekstide ja teabegraafika lugemine

    ja tlgendamine.

    Tarbetekstide eesmrk, tarbetekstide

    pilane

    1) loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja

    ppimise vi t eesmrkidel ning isiklikust

    huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri

    viise ja vimalusi;

    2) loeb ja kuulab sihipraselt, kriitiliselt ja

    arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui

    ka pi- ja elutarbelisi tekste;

    3)valib teadlikult oma lugemisvara;

    4) suudab teha jreldusi kasutatud

    keelevahenditest, mrkab kujundlikkust;

    5) loeb veebilehti;

  • tunnused ja lesehitus. Tarbe- ja

    teabetekstidest olulise info leidmine,

    sstematiseerimine ja selle phjal

    jrelduste tegemine.

    Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-,

    meedia- ja reklaamitekstide

    keelekasutus.

    6) otsib veebist vajalikku teavet;

    7) oskab teavet elektrooniliselt talletada ja

    sstematiseerida.

    3. Tekstiloome

    Arutlusteema leidmine ja snastamine

    isikliku kogemuse vi alustekstide

    phjal. Arutluse phiskeem: vide,

    phjendus, jreldus.

    Teksti pealkirjastamine. Tekstilik,

    tekstiligu lesehitus. Likude

    jrjestamise phimtted ja

    vimalused.

    Teksti sidusus. Jutustava, kirjeldava

    ja arutleva tekstiosa sidumine

    tervikuks.

    Sobivate keelendite valimine

    knelemisel ja kirjutamisel vastavalt

    suhtluseesmrkidele.

    Kirjaliku ja suulise keelekasutuse

    eripra.

    Teksti keeleline toimetamine:

    snastus- ja lausestusvigade

    parandamine.

    Keeleteadmiste rakendamine ts

    tekstidega. Keelekujundite

    kasutamine tekstiloomel: konteksti

    sobivad ja sobimatud kujundid.

    Tarbetekstide koostamine ja

    vormistamine: elulookirjeldus,

    seletuskiri, avaldus, taotlus.

    pilane

    1) oskab eesmrgipraselt kirjutada kirjandit;

    asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;

    2) oskab kirjutada elulugu, avaldusi,

    seletuskirju ja taotlusi;

    3) seostab oma kirjutise ja esinemise sndmuse

    vi toimingu eesmrgiga ja teiste tekstidega;

    4) vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt,

    sobiva pikkuse ja tpsusega;

    5) kasutab teksti loomiseks, toimetamiseks ja

    talletamiseks elektroonilisi vahendeid.

    4. igekeelsus ja keelehoole

    ldteemad

    Keeleuuendus. Kirjakeele areng

    tnapeval: vimalused ja ohud.

    Keelesugulus, soomeugri ja

    pilane

    1) vrtustab eesti keelt hena Euroopa ja

    maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult,

    tajub nende erinevusi;

    2) edastab vrkeeles kuuldud ja loetud infot

  • indoeuroopa keeled.

    Eesti keele eripra, vrdlus teiste

    keeltega.

    Hlikupetus ja igekiri

    Muutumatute snade kokku- ja

    lahkukirjutamine.

    Tsitaatsnade mrkimine kirjas.

    Vrnimede igekiri ja

    vormimoodustus.

    Lhendamise phimtted ja igekiri,

    lhendite knamine.

    Poolitamine, sh vrsnade ja nimede

    poolitamine.

    Arvuti keelekorrektori kasutamine.

    Snavarapetus

    Keelendite stiilivrving, seda

    mjutavad tegurid. Fraseologismid,

    nende stiilivrving.

    Snavara tiendamise vimalused:

    snade tuletamine, liitmine ja

    tehissnad. Sagedamini esinevad

    tuletusliited ja nende thendus.

    Eesti keele olulisemad sna- ja

    ksiraamatud, keelealased

    veebiallikad. Snaraamatute

    kasutamine snade thenduse ja

    stiilivrvingu leidmiseks.

    korrektses eesti keeles ja arvestades eesti

    keele kasutuse vljakujunenud tavasid;

    3) leiab oma snavara rikastamiseks

    keeleallikatest snade konteksti-thendusi,

    kasutusviise ja mistesuhteid;

    4) tunneb keelendite stiilivrtust;

    5) oskabkeelendeid tekstis mista ja kasutada;

    6) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja

    avalikus elus ning edasi ppides;

    7) kasutab arvuti keelekorrektorit;

    8) kasutab keelealaseid veebiallikaid.

    9. klass kirjandus 2 tundi ndalas

    Teemad

    PITULEMUSED

    1. Lugemine

    Erinevate lugemistehnikate

    valdamine. Oma lugemise anals

    ja lugemisoskuse hindamine.

    pilane

    1) on lbi lugenud vhemalt neli

    eakohast ja erianrilist vrtkirjanduse hulka

    kuuluvat tervikteost (raamatut);

  • Huvipakkuva kirjanduse leidmine

    ja iseseisev lugemine.

    Loetud raamatu autori, sisu,

    tegelaste, probleemide ja snumi

    tutvustamine klassikaaslastele,

    teose vrdlemine mne teise

    teosega. Lugemissoovituste

    jagamine klassikaaslastele.

    Soovitatud tervikteoste

    kodulugemine, hisaruteluks

    vajalike lesannete titmine.

    2) loeb eakohast erianrilist kirjanduslikku

    teksti ladusalt ja mtestatult, vrtustab

    lugemist;

    3) tutvustab loetud raamatu autorit, sisu,

    tegelasi, probleeme ja snumit ning vrdleb

    teost mne teise teosega;

    4) huvipakkuva kirjanduse ja selle kohta

    kirjutatud info leidmiseks kasutab

    beebiallikaid.

    2. Jutustamine

    Loo jutustamine: jutustamine

    teksti kompositsioonist lhtuvalt,

    jutustades tegevuse aja ja koha

    muutmine,

    uute tegelaste ja sndmuste ja/vi

    erinevat liiki lppude lisamine,

    eri vaatepunktist jutustamine,

    jutustades tsitaatide kasutamine,

    kokkuvtlik jutustamine faabula

    ja/vi see jrgi.

    Tutvumine elektroonilise meedia

    (raadio, televisioon, internet)

    erinevate jutustamisviisidega.

    pilane

    1) jutustab kokkuvtvalt loetud teosest,

    jrgides teksti sisu ja kompositsiooni;

    2) tunneb elektroonilise meedia

    jutustamisviise.

    3. Teksti tlgendamine, anals ja

    mistmine

    Teose mistmist toetavad tegevused

    Ksimuste koostamine: fakti-,

    jreldamis-, analsi- ja

    hindamisksimused. Ksimustele

    vastamine tsitaadiga, teksti toel

    oma snadega vi oma

    pilane

    1) vastab teksti phjal fakti-, jreldamis-

    ja analsiksimustele;

    2) kasutab esitatud videte testamiseks

    tekstiniteid ja tsitaate;

    3) kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -

    kohta, mratleb teose olulisemad

    sndmused, arutleb phjus-tagajrg-seoste

    le;

    4) kirjeldab teksti phjal tegelase vlimust,

  • arvamusega, toetumata tekstile.

    Teksti kesksete mtete leidmine.

    Teose teema ja peamtte

    snastamine. Konspekti

    koostamine.

    Arutlemine mnel teoses ksitletud

    teemal. Autori hoiaku ja teose

    snumi mistmine ja snastamine.

    Oma arvamuse snastamine,

    phjendamine ja kaitsmine.

    Esitatud videte testamine oma

    elukogemuse ja tekstinidete varal.

    Illustratiivsete nidete leidmine

    tekstist: tsitaatide otsimine ja

    valimine, thenduse

    kommenteerimine ja valiku

    phjendamine. Probleemi olemuse-

    phjuse-tagajrje-lahenduse seoste

    le arutlemine. Loetu phjal

    jrelduste tegemine.

    Tundmatute snade thenduse

    otsimine snaraamatust vi teistest

    teabeallikatest, oma snavara

    rikastamine.

    Teose/loo kui terviku mistmine

    Tegelase anals: bioloogiline,

    pshholoogiline ja sotsiaalne

    aspekt. Muutuv ja muutumatu

    tegelane. Teose kigus tegelasega

    toimunud muutuste leidmine.

    Lihtne ja keeruline tegelane.

    Tegelase suhe iseendaga, teiste

    tegelastega, mbritseva maailmaga.

    Tegelase sisekonflikti ratundmine.

    Tegelastevahelise phikonflikti

    leidmine ja snastamine, suhete

    anals. Tegelaste tegevusmotiivide

    selgitamine, kitumise phjuste

    iseloomu ja kitumist, analsib tegelaste

    omavahelisi suhteid, vrdleb ja hindab

    tegelasi, lhtudes humanistlikest ja

    demokraatlikest vrtustest;

    5) arutleb kirjandusliku tervikteksti vi

    katkendi phjal teksti teema,

    phisndmuste, tegelaste, nende

    probleemide ja v

Search related