120
Kaja Plado Ana Kontor EESTI KEELE TÖÖRAAMAT 8. klassile 2. osa Minu nimi on ............................................................................. Kool ............................................................................. 2016

EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

  • Upload
    others

  • View
    14

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

Kaja Plado ♦ Ana Kontor

EESTI KEELETÖÖRAAMAT

8. klassile

2. osa

Minu nimi on

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kool

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2016

Page 2: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

Kaja Plado, Ana KontorEesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa

Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatudõppe tasemel, õpilastele, kellele on rakendatud individuaalne õppekava (IÕK), muukeelsetele õpilastele ning kasutamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi õppijate õppe diferentseerimisel.

Retsenseerinud Ülle Rästas, Heidi Öövel

Toimetanud: Tiina HelekiviIllustreerinud: Ülle Meister, Vilve Aavik-VadiTehniliselt toimetanud: Andero KurmKujundanud ja küljendanud: Eve KurmFotod: Wikimedia Commons, Andero Kurm (lk 109)Kaanefoto: Shutterstock Images Kaane kujundanud: Eve Kurm

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium.

Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenähtud vastutuse.

Autoriõigus: SA Innove, autorid 2016

ISBN 978-9949-575-11-4 (kogu teos)ISBN 978-9949-575-12-1 (1. osa)ISBN 978-9949-575-15-2 (2. osa)ISBN 978-9949-575-17-6 (3. osa)ISBN 978-9949-575-19-0 (4. osa)ISBN 978-9949-575-13-8 (pdf: kogu teos)ISBN 978-9949-575-14-5 (pdf: 1. osa)ISBN 978-9949-575-16-9 (pdf: 2. osa)ISBN 978-9949-575-18-3 (pdf: 3. osa)ISBN 978-9949-575-20-6 (pdf: 4. osa)

Trükiettevalmistus: Kirjastus StudiumRiia 15b51010 Tartuwww.studium.ee

Trükitud OÜ Greif trükikojasLohkva, Luunja valdTartumaa 62207

Page 3: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

3

sisukord

NIMISÕNA KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Nimetav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Omastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Osastav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 Sisseütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Seesütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Seestütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 Alale-, alal- ja alaltütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 Saav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Rajav kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Olev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Kaasaütlev ja ilmaütlev kääne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

SÕNADE TULETAMINE LIIDETE ABIL . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 Nimisõnade tuletusliited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51

OMADUSSÕNA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 59 Omadussõna muutmine: algvorm ja käändevormid . . . . . . . . . . 69

OMADUSSÕNADE TULETUSLIITED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82 Omadussõna otsene ja ülekantud tähendus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99

LIITOMADUSSÕNA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101

OMADUSSÕNADE VÕRDLUSASTMED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104

Lisa ♦ KÄÄNDEVORMIDE TÄHENDUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

Page 4: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

4

NiMisÕNA kÄÄNdEVorMidE TÄHENdusEd

Kas on meeles?

Eesti keeles saab nimisõnu käänata 14 käändes. Käändeid on vaja selleks, et väljendada sõnavormide tähendusi.

Näiteks:♦ Kask (mis?) kasvab metsa ääres.♦ Sügisel lähevad kasel (millel?) lehed kollaseks. ♦ Kass jooksis suure hooga kaseni (milleni?) ja ronis mööda kase (mille?)

tüve üles.

Tuleta meelde 7. klassis õpitut. Vaata Eesti keele tööraamat II osa(autorid: K. Rüütel, R. Lill, ilmunud 2011).

Nimetav kääne. küsimused kes?, mis?

Nimisõna nimetavas käändes

1) märgib lauses tegijat või olijat, st sõna esineb lauses alusena.

• Tütarlaps (kes?) jälgis lainetes õõtsuvaid kajakaid.• Ehitajad (kes?) krohvivad seina.• Suusatamine (mis?) on kasulik tegevus. • Mesinik (kes?) sai sel aastal hea meesaagi.

2) laiendab tegusõna olema - täpsustab kes või mis on alusega märgitud olend, ese, nähtus või tunne.

• London on suurlinn (mis?).• Mihkel oli kõrvaarst (kes?).• Markus olevat olnud hea suusataja (kes?).• Kased on lehtpuud (mis?).

Page 5: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

5

• Vihm ja lumi on sademed (mis?).• Mul on mure (mis?).

3) väljendab olendit, eset või nähtust, kellele/millele tegevus on suunatud.

• Ma panin kartulid (mis?) keema. • Pane aken (mis?) kinni! • Kõik lahendasid ülesanded (mis?) õigesti.

1. Kirjuta lausetesse loodusõpetusest tuntud tegijat või olijat märkivad sõnad. Meenuta loodusõpetuses õpitut.

sood, puhkepark, turbakiht, rändrahnud, tuhk, kaevandusmuuseum, põlevkivi, maapind, masinad

1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . koosneb mitmesugustest kivimitest.

2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . purustavad lubjakivi väikesteks tükkideks.

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . koosnevad peamiselt graniidist.

4. Kohtla-Nõmmel tegutsevad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Põhja-Eestis lasub lubjakivikihtide

vahel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Lubjakivi põletamisel jääb järele

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

mis kuhjatakse tuhamägedesse.

7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tekib väga aeglaselt.

8. Suurte järvede ääres asuvad võimsad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kokkuvõte.

Kirjutasin lünkadesse sõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käändes.

Page 6: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

6

2. A. Loe sõnad harjutuse lõpus, loe laused. B. Vali lünka sõna, mis täpsustab lause aluseks olevat sõna. Lõpeta laused ainsuse või mitmuse sõnavormidega.

1. Kivimid, mida inimene kaevandab ja kasutab, on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Maapealne kaevandus on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Lubjakivi on tuntud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Paekivi on Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Purustatud lubjakivi on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Turvas on eestlastele oluline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Brikett on ahiküttes laialdaselt kasutatav . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Hästi lagunenud turvas on hea . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

karjäär, rahvuskivi, põlluväetis, rahvuslill, toiduained,killustik, loodusvara, kütus, maavara

C. Kaks sõna valikust ei sobinud ühessegi lausesse. Moodusta mõlema sõnaga kaks lauset: 1) nimisõna on aluseks;2) nimisõna täpsustab alust.Kirjuta laused.

1. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 7: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

7

3. A. Loe laused. Ringita nende lausete numbrid, kus nimisõna laiendab tegusõna olema.

1. Ilves on kiskja. 2. Kiskjad murravad teisi loomi.

3. Põldlõoke on Eestis väga levinud rändlind. 4. Lõokese pealael ilutseb suletutt.

5. Rästik ja nastik on maod. 6. Nastik elab veekogu kaldal, metsas või soos. 7. Madu on osav ujuja. 8. Piki rästiku selga kulgeb sik-sakiline triip.

9. Paigalinnud elavad kogu aasta ühes paigas. 10. Kevadel ehitatakse pesad. 11. Kägu muneb munad võõra linnu pessa.

12. Mets on lindude ja loomade elupaik.

B. Rühmita ülejäänud lausetes nimetavas käändes nimisõnad selle järgi, mida nad lauses märgivad.

Nimisõna on lauses aluseksNimisõna märgib eset, olendit või

nähtust, kellele tegevus on suunatud

C. Mitmendates lausetes täpsustavad nimisõnad aluseks olevaid sõnu?

. . . . . ja . . . . . lauses.

Page 8: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

8

omastav kääne. küsimused kelle?, mille?

Nimisõna omastavas käändes väljendab

1) kellelegi või millelegi kuulumist (kelle? mille? oma). • Need on Mihkli (kelle?) suusad. • Keldri (mille?) põrand oli niiske. • Talvel restaureeriti Munamäe (mille?) vaatetorni.

2) koos kaassõnaga tegevuse kohta. • Mehed püüdsid mitmeid tunde jõe (mille?) ääres kalu. • Isa parkis auto garaaži (mille?) ette.

Kas on meeles?

Küsimusi saab esitada kahel viisil:1) küsimus koos tegusõnaga,2) küsimus sõnavormi kohta.

Näiteks:püüdsid jõe ääres - koos tegusõnaga esitame küsimuse kus? (püüdsid kus?), sõna jõe kohta küsime mille?.

mille?

püüdsid jõe ääres püüdsid kus?

mille?

parkis garaaži ette parkis kuhu?

Page 9: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

9

3) tegevuse aega. • Laulu- ja tantsupeo ettevalmistus kestis Tallinnas terve nädala (kestis kui kaua?). • Juulikuu jooksul (olid millal?) olid ilmad päikesepaistelised ja kuumad.

4) lõpetatud tegevust. • Marielle küpsetas külalistele koogi (küpsetas mille?). • Maria kirjutas sünnipäevakaardi (kirjutas mille?) ja pakkis kingituse (pakkis mille?).

5) hulka. • Ma ostsin Selverist paki (ostsin kui palju?) pelmeene. • Kalev rebis tüki (rebis kui palju?) paberit ja kirjutas sellele telefoninumbri.

mille?

kestis terve nädalakestis kui kaua?

mille?

olid juulikuu jooksulolid mis ajal?

Küsimused:

mille?

ostsin pakiostsin kui palju?

mille?

rebis tükirebis kui palju?

Küsimused:

6) täpsustab tegevust. • Maris läks raamatukokku ja laenutas sealt raamatu (laenutas mille?). • Memm võttis kapist suhkrutoosi (võttis mille?) ja täitis selle pruuni suhkruga.

Page 10: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

10

4. A. Loe laused nii, et sulgudes sõnad oleksid omastavas käändes. Kirjuta laused. kelle? mille?

1. Poistele tundus, et õpetaja manitsus kestis terve (igavik).

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. (Tööraamat) sisekaanel on eesti keele õigekirjareeglid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. (Treener) ütluse järgi ei toimu homme korvpallivõistlust.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. (Sirelipõõsad) all oli märgata liikumist, seal sibas siil.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Andrus keeras (uks) lukku ja pani (võti) taskusse.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Sten luges päevaga (põnevik) läbi ja viis õhtul (raamat) raamatukokku tagasi.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 11: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

11

7. (Korterid) ustele pandi uued kaasaegsed lukud, (aknad) ees vahetati rulood.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. (Nädal) pärast sõidab Marje koos sõbrannaga kümneks päevaks Londonisse, et tutvuda (suurlinn) eluga.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Ma pean poest ostma (pakk) kamajahu, (kott) keefiri, (purk) marineeritud kurke ja (karp) kaerahelbeid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Jooni kirjutatud lausetes omastavas käändes sõnavormid koos tegusõnadega.

C. Loe veel kord laused ja mõtle, mida väljendavad omastavas käändessõnad. Kirjuta reale nende lausete järjekorranumbrid, milles märgitu avaldub.

• Kellelegi/millelegi kuulumist: . . . . . . . . .

• Lõpetatud tegevust: . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Tegevuse kohta: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Tegevuse aega: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Hulka: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Tegevuse täpsustust: . . . . . . . . . . . . . .

Page 12: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

12

5. A. Loe sõnaühendid. B. Jooni tegusõnad. C. Esita küsimus koos tegusõnaga. Rühmita sõnaühendid tabelisse.

1) laskus metsa taha, 2) kestis sajandi, 3) oli kruusi sees, 4) vältas minuti,

5) istub kamina juures, 6) astus kõnnitee äärele, 7) võttis aega tunnikese,

8) kestis päeva, 9) korjas õunapuu alt, 10) vaatas majaka suunas,

11) leiti vundamendi alt, 12) haukus aia ääres

Küsimus koos tegusõnaga Sõnaühendid

. . . . . . . . . . . . . . . . kuhu? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . kus? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . kust? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . kui kaua? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 13: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

13

D. Kirjuta välja kõik omastava käände vormis nimisõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. A. Kirjuta õigesti hulka märkivad sõnad.

1) krahmas (käär) leiba, 2) jõi (kruusitäis) piima, 3) tõi (kann) morssi,

4) luges (lehekülg) muinasjuttu, 5) tellis (kast) maasikaid, 6) sai (purk) mett,

7) kinkis (tahvel) šokolaadi, 8) korjas (kimp) lilli, 9) tõi (rull) majapidamispaberit,

10) ostis (kanister) bensiini

B. Esita küsimus omastavas käändes sõnavormidele1) koos tegusõnaga, 2) sõnavormi kohta.

metsa – mille?

Näiteks: mille?

krahmas kääru leiba krahmas kui palju?

Page 14: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

14

7. A. Kirjuta sõnast põder ja maasikas omastava käände vormid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Moodusta sõnavormidega erineva tähendusega sõnaühendeid. Kirjuta sõnaühendid tabelisse.

Kellelegi kuulumine .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Millelegi kuulumine .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lõpetatud tegevus .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 15: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

15

osastav kääne. küsimused keda?, mida?

Nimisõna osastavas käändes väljendab 1) kestvat (lõpetamata) tegevust. • Kristjan kirjutas sel ajal harjutust (kirjutas mida?), kui õuest kostis politseauto sireen. • Miia heegeldas õhtul linikut (heegeldas mida?), Mart meisterdas samal ajal legodest lossi (meisterdas mida?).

2) koos kaassõnaga tegevuse kohta. • Turistid olid kuumast suvepäevast väsinud, nad vantsisid tüdinenult mööda tänavat (vantsisid kus?). • Õhuakrobaadid kõnnivad tsirkuses piki köit (kõnnivad kus?), mis ripub üle lava.

Küsimused: vantsisid mööda tänavat - vantsisid kus?, kõndisid piki köit - kõndisid kus?; tänavat - mida?, köit - mida?

3) koos kaassõnaga tegevuse aega. • Mauno peab enne õhtut (peab millal?) poes ära käima. • Me läheme klassikaaslastega pärast tunde (läheme millal?) kinno.

Kirjuta küsimused.

peab käima enne õhtut - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .?

õhtut - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .?

4) millegi puudumist. • Priidikul ei ole tahtmist (ei ole mida?) täna trenni minna. • Suures linnapargis ei ole väikelastele mänguväljakut (ei ole mida?). • Maarja on meie klassis uus õpilane, tal ei ole veel ühtki kindlat sõpra (ei ole keda?).

Page 16: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

16

5) ebamäärast hulka. • Kalev jõi värskelt pressitud kirsimahla (jõi mida?). • Maasikakorjamiseks vajatakse tallu abilisi (vajatakse keda?).

6) koos arvuga kindlat hulka. • Aastas on neli aastaaega (on mitu?). • Ostsime poest kaks kilogrammi (ostsime kui palju?) kartuleid.

Kirjuta küsimused.

on neli aastaaega - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .?

õppeveerandit - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .?

8. A. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja osastava käände vormid.

Nimetav kääne(kes?, mis?)

Osastav kääne (keda?, mida?)

võistluselt võistlus võistlus/t

nädalaga

kakaduule

papagoina

külaskäigust

meremehele

hädaohu

reisikaaslaseta

tasemetööks

veekogusse

kraavipervel

söögilauani

Page 17: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

17

B. Eralda osastava käände vormidel sõnalõpud. • Mis tingimustel on osastava käände lõpuks -d. Märgi tärniga need sõnad. Mitu sõna märkisid? (. . . . . . . . sõna).

9. Moodusta eelmise harjutuse sõnadest mitmuse osastava vormid. Rühmita tunnuste alusel. Kasuta abisõna palju.

Näiteks: võistlus - palju võistlusi.

• -id-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• -sid-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• i-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• e-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• u-lõpuline: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10. A. Loe laused. Jooni sõnad, mis vastavad küsimusele keda?, mida?. B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.

1. Peeter seisis purskkaevu juures, ta ootas seal sõpra.

2. Vanaema on hea tervisega, sest ta harrastab aastaringselt kepikõndi.

3. Tädi Liina elab majas, millel ei ole verandat.

4. Onu rääkis, et Pärnus armastavad eakad inimesed jalutada piki mereranda.

5. Suvel liigub mererannas rahvast

ka peale keskööd.

6. Linnamaratonil jooksis Kert kümme

kilomeetrit endalegi ootamatult

hea tulemusega.

7. Me läheme teatrisse, et vaadata balletti.

8. Ema saatis Annela poodi pähkleid ja

kaneeli ostma.

Page 18: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

18

1. Kestev tegevus

2. Kindel hulk

3. Ebamäärane hulk

4. Tegevuse koht

5. Tegevuse aeg

6. Millegi puudumine

11. Moodusta ainsuse osastava käände sõnavormidest mitmuse osastava käände vormid.

mida?

kastab potilille kastab potililli

ei osta raamatut

parandavad katust

pildistavad mereranda

jälgivad reklaami

valib tapeeti

Page 19: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

19

sisseütlev kääne. küsimused kellesse?, millesse?

Nimisõna sisseütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta, kuhu minnakse või midagi pannakse. • Kooli sportlased läksid võimla/sse (läksid kuhu?) korvpalli mängima. • Klassis algas remont. Lapsed panid oma õppevahendid kappi/de/sse (viisid kuhu?).

Kirjuta küsimustele vastused.

läksid kuhu? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

millesse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) sarnasust kellegagi. • Poiss on oma töökuselt vanaisa/sse (on kellesse?), aga välimuselt emasse (on kellesse?).

3) suhtumist kellessegi. • Klassijuhataja suhtub oma klassi õpilas/te/sse (suhtub kellesse?) hästi.

4) seisundit või olukorda. • Isa haigestus grippi (haigestus millesse?). • Ilm hakkas minema pilve (hakkas minema mis seisundisse?). • Aafrikas on sattunud paljud inimesed vaesuse/sse (on sattunud mis olukorda?).

Kirjuta küsimused.

grippi - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

pilve - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

vaesusesse - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 20: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

20

5) sihtaega. • Vaheaja suusaüritused lükkusid jaanuarist veebruari/sse (lükkusid mis aega?).

Kirjuta küsimused või vastused.

• lükkusid veebruarisse - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• millesse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• veebruarisse? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• lükkusid mis aega? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12. A. Loe laused. Otsusta, kas õige on 1. või 2. lause. B. Märgi tähenduselt õige sõnastus.

• Jope pandi selga. 1) Selg pandi jope sisse. 2) Jope pandi selja sisse.

• Kindad pandi kätte. 1) Käed pandi kinnaste sisse. 2) Kindad pandi käte sisse.

• Saapad pandi jalga. 1) Saapad pandi jala sisse. 2) Jalad pandi saabaste sisse.

• Müts pandi pähe. 1) Müts pandi pea sisse. 2) Pea pandi mütsi sisse.

• Teksapüksid sikutati jalga. 1) Jalad pandi teksapükste sisse 2) Teksapüksid pandi jalgade sisse.

• Sviiter pandi selga. 1) Sviiter pandi selja sisse. 2) Selg pandi sviitri sisse.

Page 21: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

21

Sisseütlevas käändes sõnavormidel võivad olla erinevad lõpud.

1. Ainsuse ja mitmuse sõnavormidel on peamiselt sõnalõpuks -sse (vihikusse – vihikutesse).

2. Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid võivad olla omakorda veel:• lõputa: sõitis metsa, ruttas kooli, läks lehte;• de-lõpulised: tuli meelde, hammustas keelde;• he-, hu-lõpulised: sättis pähe, läks sohu.

3. Mitmuse sõnavormidest mõned võivad olla ka lõputa: kostis kõrvu, sattus kulli küüsi.

Pane tähele!

Ainsuse sisseütleva käände sõnavormid moodustatakse ainsuse omastava käände järgi. Näiteks: langes mõtte/sse (mõte) – mille? mõtte – millesse? mõtte/sse.

Omastava käände vorm on ainsuse sõnavormi tüveks. Näiteks: lõke – (uue) lõkke (mille?) – lõkke/sse (millesse?).

13. A. Moodusta sõnavormidest ainsuse nimetava ja omastava käände vormid.

Ainsuse sõnavorm Nimetav kääne(kes?, mis?)

Omastav kääne (mille?, kelle?)

sirelipõõsasse sirelipõõsas sirelipõõsa

raamatukokku

ostukeskusesse

mobiiltelefonisse

Page 22: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

22

võrkpallikoondisesse

sattus kesklinna

sõitis pealinna

valgus maanteekraavi

kallas paadipõhja

lisas saiataignasse

suhtus õppimisse

B. Eralda tabelis ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp.

Näiteks: sirelipõõsa/sse.

Kas on meeles?

Osastava käände vorm on mitmuse sõnavormi tüveks.

Näiteks: lõkked – lõke (mis?) – (uut) lõke/t (mida?) – lõke/te/sse (millesse?).

Tuleta meelde mitmuse tunnuse valikut.(Vajadusel vaata tööraamatu 1. osa lk 80.)

14. A. Täida tabel. Enne täitmist selgita:• mida pead tegema,• mis järjekorras on vaja ülesannet täita.

Ainsuse sõnavormMõtle: nimetav kääne

Moodusta ja kirjuta: osastav kääne

Mitmuse sisseütlev kääne

kuusikusse (kuusik) kuusiku/t kuusiku/te/sse

raamatukokku

Page 23: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

23

purihammastesse

mootorrattasse

paekaldasse

raamatukokku

kaubamajja

tuulekeerisesse

sõitsid seenemetsa

suhtusid turvavöösse

sisenesid linnusetorni

piilusid töövihikusse

B. Kontrolli osastava käände sõnavormide lõppe. Täida lüngad.

• lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal,

• lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal,

• lõputa on osastav käände vorm . . . . . . . . . sõnal.

Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku . . . . . . . sõna.

C. Võrdle tulemust naabriga.

15. A. Jooni sisseütleva käände sõnavormid (kellesse?, millesse?). B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.

1. Peetri vanemad lükkasid puhkusereisi suvesse.

2. Vanemad otsustasid sõita koos lastega Portugali.

3. Ilmateates öeldi, et tuul pöördub homme põhja.

4. Isa töötab ehitusel. Ta suhtub oma töösse täie tõsidusega.

Page 24: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

24

5. Mihkel on tõsise loomuga poiss. Ema ütles, et ta on läinud oma olekult vanaonusse.

6. Õde õpib ülikoolis. Ta lükkas oma lõputöö esitamise detsembrisse.

7. Vend Kalle on spordipoiss. Ta ei ole kunagi haigestunud grippi.

8. Tee oli libe ja mitu autot sattusid avariisse.

9. Meritile meeldib laulmine. Ta on oma häälelt läinud vanaisasse.

10. Kuidas sa suhtud sõjapõgenikesse?

1. Sarnasus kellegagi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Tegevuse koht. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Tegevuse sihtaeg.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Seisund või olukord. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Suhtumine kellessegi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Täienda tabelit omapoolsete näidetega.D. Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. Kirjuta laused vihikusse.

Page 25: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

25

16. A. Loe laused. Kasuta sisseütleva käände vorme. B. Kirjuta laused õigesti vihikusse.

1. Harjutus tuleb kirjutada pabertahvlilt (töövihik).

2. Vanaaja mehed suhtusid tõsiselt (kalapüük, metsloomade küttimine, korvide

punumine, loomanahkade nülgimine).

3. Naised andsid oma osa (toidutegemine, õmblemine, metsaandide

kogumine).

4. Mitu tundi huvitegevust mahub sinu (nädal, kuu)?

5. Kuidas mõjutab õpilaste käitumist kuulumine (perekond, klass,

sõpruskond, võistkond, fännklubi)?

6. Kuidas sa suhtud kilekottide (keelustamine) ja prügi (sorteerimine)?

C. Kirjuta moodustatud sisseütleva käände vormid tabeli vasakpoolsesse veergu.D. Moodusta ja kirjuta vastavad mitmuse vormid.

Ainsuse sisseütleva käände vorm Mitmuse sisseütleva käände vorm

töövihiku/sse töövihiku/te/sse

Page 26: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

26

E. Eralda teise tulba sõnavormidel mitmuse tüvi, tunnus ja lõpp.

F. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja. Selleks:

1) nimeta sõna nimetavas käändes,

2) moodusta ainsuse osastava käände vorm,

3) mõtle, mis on osastava käände lõpp ja selle järgi mitmuse tunnus.

Mitmuse tunnus -de on . . . . . . . . sõnal.

seesütlev kääne. küsimused kelles?, milles?

Nimisõna seesütlevas käändes väljendab1) tegevuse kohta.

• Kooli sportlased valmistuvad võimla/s (valmistuvad kus?) võistlusteks. • Tallinna/s on reisisadam, bussijaam ja raudteejaam (on kus?).• Mudilastel on käe/s jämedad puidust pliiatsid (on kus?).

2) tegevuse aega.

• Augusti/s valmistuvad kõik õpilased kooli minekuks (valmistuvad millal?).

Page 27: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

27

3) seisundit või olukorda.• Haige on piinavates valu/de/s (on mis seisundis?).• Ta on suures nohu/s (on mis seisundis?).• Maira on mure/s (on mis olukorras?).

17. Kirjuta küsimused.

1) valmistuvad võimlas - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) on Tallinnas - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) on mures - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) valmistutakse augustis - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) võimlas - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tallinnas - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) augustis - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mures - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

18. Loe lause. Otsusta, kumb valik on õige. Märgi.

• Sõrmikud on käes. 1) Sõrmikud on käte sees. 2) Käed on sõrmikute sees.

• Sall on kaelas. 1) Sall on kaela ümber. 2) Kael on salli ümber.

• Pintsak on seljas. 1) Selg on pintsaku sees. 2) Pintsak on selja sees.

Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad.

1. Ainsuse seesütleva käände vormid moodustame ainsuse tüvevormi,

s.o . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käände sõnavormi alusel.

Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Mitmuse seesütleva käände vormid moodustame mitmuse tüvevormi,

s.o ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käände sõnavormi alusel.

Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 28: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

28

19. A. Täida tabel.

1. Enne täitmist loe tabelist tärniga sõnad. 2. Tuleta meelde tärniga sõnade erandlikku mitmuse tunnust. Näiteks: küünal – (mida?) küünal/t – küünal/de

Nimetavkääne

(kes?, mis?)

Omastav kääne (kelle?, mille?) +

ainsuse seesütleva käände sõnavorm (kelles?, milles?)

Osastav kääne (keda?, mida?) +

mitmuse seesütleva käände sõnavorm (kelles?, milles?)

lõke lõkke – lõkke/s lõke/t - lõke/te/s

rike

mõte

sete

kinnas

lammas

hammas

tennis

rääbis

lugemik

raiesmik

*küünal küünal/t - küünal/de/s

*peenar

*sõstar

B. Eralda ainsuse sõnavormidel tüvi ja sõnalõpp.Mitmuse sõnavormidel eralda tüvi, mitmuse tunnus ja sõnalõpp.

* 5 sõnal on mitmuse tunnus -de. Märgi need sõnad.

Page 29: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

29

20. A. Täida tabel. Enne täitmist selgita: • mida pead tegema. • mis järjekorras on vaja ülesanne täita.

Ainsuse sõnavormMõtle: nimetav kääne

Moodusta ja kirjuta: osastav kääne

Mitmuse seesütleva käände vorm

taldriku/s taldriku/te/s

maikuus

praeahjudes

spordidressides

rahakotti

kirjaümbrikut

lambikuplit

jooginõud

raamatukapis

margialbumites

B. Kontrolli:1) osastava käände sõnavorme;

• lõpp -d on . . . . . . . . sõnal

• lõpp -t on . . . . . . . . sõnal

• lõputa on osastava käände vorm . . . . . . . . sõnal

2) mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku . . . . . . . . sõna.

C. Võrdle tulemust naabriga.

Page 30: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

30

21. A. Jooni sõnad, mis vastavad küsimusele kelles?, milles?.

1. Korvis on prisked puravikud ja oranžid kuuseriisikad. 2. Meie bussijaam on ikka veel remondis. 3. Poisil on moodsad botased jalas. 4. 2016. aasta võiduparaad toimus veebruarikuus Võrus. 5. Meie koolist kirjutati ajalehes ja räägiti raadios. 6. Märtsis algab kevad ja saabuvad esimesed rändlinnud. 7. Taevas on pilved, sajab laia lörtsi. 8. Neljanda klassi tüdrukud on sageli omavahel tülis.

1. Seisund või olukord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Tegevuse koht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Tegevuse aeg .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Rühmita joonitud sõnad koos tegusõnadega tähenduse järgi tabelisse.C. Täienda tabelit omapoolsete näidetega.D. Moodusta iga täiendusega 5-6 sõnaline lause. Kirjuta laused vihikusse.

Page 31: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

31

22. A. Loe laused. Kasuta seesütleva käände vorme. B. Kirjuta sõnavormid.

1. Kuivad puukännud praksusid

(lõke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Väike poiss oli (punetised) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

sest (lasteaed) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oli see haigus juba mitmel lapsel.

3. Paljud inimesed rääkisid (Narva) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . omavahel

(vene keel) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Tädi Reet oli (mure) poja pärast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kes tahtis

istuda omaette (vaikus) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Kevadel ostetud traktorid on (aiandid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(pidev kasutus) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Karelil oli sall (kael) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja kindad (käsi) . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

sest (õu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . olid miinuskraadid.

C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seesütlevas käändes olevad sõnavormid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

D. Moodusta väljakirjutatud sõnadel mitmuse tüvevormid (ainsuse osastav kääne). E. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.

Page 32: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

32

seestütlev kääne. küsimused kellest?, millest?

Nimisõna seestütlevas käändes väljendab 1) tegevuse kohta. • Vanemad olid puhkusel, nad tulevad täna Hispaania/st koju. (tulevad kust?) • Isa võttis külmkapi/st sülti ja ketšupit. (võttis kust?)

2) tegevuse aega. • Lõunavaheaeg kestab kella ühe/st kaheni. (kestab mis ajast alates?)

3) mingist olukorrast, seisundist vabanemist. • Haige võttis rohtu ja vabanes valu/de/st. (vabanes mis seisundist?) • Taat oli uhke, sest tema vallatu/st pojapoja/st oli kasvanud tore mees. (on kasvanud välja mis seisundist?)

4) ainet, millest midagi tehakse. • Väikemees tegi rannas olles liiva/st toreda lossi. (tegi millest?)

5) kellest või millest räägitakse. • Õpetaja rääkis ajaloo tunnis eestlaste jõulukomme/te/st. (rääkis millest?) • Telesaates kõneldi Tanel Padari/st ja tema lauljatee/st. (kõneldi kellest? ja millest?)

23. Vasta küsimusele või esita küsimus.1. tegi millest? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. tulevad Hispaaniast - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. vabanes mis seisundist? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. rääkis millest? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. kestab mis ajast alates? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Hispaaniast - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , lauljateest - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. valudest - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 33: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

33

24. Loe lause. Otsusta, kumb valik on õige. Märgi.

• Võttis kaabu peast. 1) Võttis pea kaabu seest. 2) Võttis kaabu pea seest.

• Võttis tennised jalast. 1) Võttis tennised jala seest. 2) Võttis jalad tenniste seest.

• Võttis lipsu kaelast. 1) Võttis kaela lipsu ümbert. 2) Võttis lipsu kaela ümbert.

Tuleta meelde õpitut! Täida lüngad.1. Ainsuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks

ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käände sõnavormi.

Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Mitmuse seestütleva käände vormide moodustamisel võtame aluseks

mitmuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käände sõnavormi.

Näiteks: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

25. A. Täida tabel.

Nimetava käändevorm

Omastava käände vorm

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Seestütleva käände vorm

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mõisavalitseja

teoline

Page 34: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

34

kubjas

aidamees

rätsep

puusepp

köögiteenija

mölder

B. Täienda tabelit mõisa ametimeeste nimetustega. Vajadusel otsi Internetist.C. Mis oli kellegi ülesandeks mõisas? Moodusta laused ja kirjuta vihikusse.

26. A. Täida tabel.

Ainsuse sõnavorm

Mõtle: nimetav kääneMoodusta ja kirjuta:

osastav kääne

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mitmuse seestütleva käände vorm

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

lennuki/st

aprillist

linnustest

mõtet

tatrahelvestest

Page 35: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

35

labakinda

riigikorrast

piltidest

huvijuhti

B. Kontrolli1) osastava käände sõnavormide lõppe:

• lõpp -d on . . . . . . . . . sõnal,

• lõpp -t on . . . . . . . . . sõnal,

• lõputa on osastav käände vorm . . . . . . . . . sõnal.

2) mitmuse tunnuse õigekirja.

• Märgi tärniga sõnad, millel on mitmuse tunnus -de. Kokku . . . . . . . . sõna.

C. Võrdle tulemust naabriga.

27. A. Täienda tegusõnu seestütlevas käändes sõnavormidega. Kasuta valikuks antud sõnu kõigis võimalikes ühendites.

näitering*, kooliaeg, haigused*, odrajahust, ülikoolilinn, pensioniiga, lambanahk*, puudumised*

läksid ära kust? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tegutses mis ajast alates? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

valmistasid millest? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

näiteringist,

Page 36: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

36

kõnelesid millest? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

vabanes millest? - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Täienda ridu ajalooteemaliste sõnadega. C. Moodusta lauseid tärniga märgitud sõnadega erinevates ühendites.

28. A. Loe laused. Kasuta seestütleva käände vorme. B. Kirjuta sõnavormid.

1. Ajaloo tunnis tuleb juttu (maailm) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19. ja

20. sajandi vahetusel.

2. Kas sa oled kuulnud suurriikide (ajastu) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ?

3. Suurriikide asumaades elas enam kui pool maakera (elanikkond)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Inglismaa (asumaad) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oli kõige rahvarohkem India.

5. Inglismaa valdused algasid Aafrikas (Egiptus) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

ja ulatusid (Ida-Aafrika) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kaugele lõunasse.

6. Saksa (riigid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oli kõige suurem ja tugevam

Preisimaa.

7. (Alates 1871. aasta) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . räägitakse

(Saksa keisririik) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Kirjuta üksteise alla mitmuse seestütlevas käändes olevad sõnavormid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

näiteringist,

Page 37: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

37

D. Moodusta kirjutatud sõnade mitmuse tüvevormid

(s.o ainsuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kääne).

E. Kontrolli mitmuse tunnuse õigekirja.

29. Loe ja lõpeta laused. Selgita tähenduse erinevust.

Mis seisundisse? Mis seisundis? Mis seisundist?

Sisseütlev kääne kuhu?

Seesütlev kääne kus?

Seestütlev kääne kust?

Õpilased läksid

hommikul kooli.

Nad veetsid . . . . . . . . . . . . . .

kuus tundi.

Alles peale kella

kolme lahkusid nad

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Meie õpetaja kirjutas

artikli . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Artikkel ilmus reedeses

ajalehes.

Meie klassi õpilased

lugesid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

seda artiklit.

Naabritüdrukud läksid

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Nad ei saanud kuigi

kaua . . . . . . . . . . . . . . . . olla.

Nad suhtlevad nii

tihedalt, et nende tülist

ei tulnud midagi välja.

Meie klassi Mart

haigestus leetritesse.

Ta oli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

peaaegu kaks nädalat.

Nüüd on ta juba

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tervenenud ja käib jälle

koolis.

Page 38: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

38

Alale-, alal- ja alaltütlev kääne.

küsimused kellele?, kellel?, kellelt?; millele?, millel?, millelt?

Nimisõnad alale-, alal- ja alaltütlevas käändes väljendavad:1) tegevuse kohta.

Alaleütlev kääne kuhu?

Alalütlev kääne kus?

Alaltütlev kääne kust?

Loomad aeti laudast karjamaa/le.

Loomad aeti lautadest karjamaa/de/le.

Loomad söövad karjamaa/l.

Loomad söövad karjamaa/de/l.

Loomad aeti karjamaa/lt lauta.

Loomad aeti karjamaa /de/lt lautadesse.

2) isikut, olendit.

Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne

Kellele midagi antakse, teatatakse

Kellel midagi onKellelt midagi saadakse,

küsitakse

Isa ostis poja/le uue telefoni.

Isad ostsid poega/de/le uued telefonid.

Poja/l on uus telefon.

Poega/de/l on uued telefonid.

Ema küsis poja/lt uut telefoni vaadata.

Emad küsisid poega/de/lt uusi telefone vaadata.

3) seisundit, olukorda, viisi.

Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne

kuidas? kuidas?

Õpetajad jäid temaga rahu/le.

Õpetajad on temaga rahu/l.

-

Page 39: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

39

4) aega.

Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne

Aasta läheneb lõpu/le. Talve/l võib oodata pakast.

-

5) tunnust.

Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne mille poolest?

- - Rain on kasvu/lt pikk poiss.

6) põhjust.

Alaleütlev kääne Alalütlev kääne Alaltütlev kääne

mis põhjusel?

- Liina läheb ema soovi/l poodi leiba ostma.

-

30. Esita küsimused.

1) ootab talvel – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) on pikkuselt – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) esineb kutsikal – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) paigaldab katusele – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) kutsub korrale – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) küsis politseinikult – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7) soovil – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , nutikuselt – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8) sügisel – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , õpetajalt – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9) teismelisel – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , raamaturiiulile – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 40: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

40

31. A. Rühmita sõnavormid tähenduse järgi.

1) tuli loengult, 2) helistas sõbrale, 3) on ostuga rahul, 4) loomult tasane,5) pillas tänavale, 6) jooksis staadionil, 7) läheb tuisule, 8) sai naabritelt,9) tegutsevad suvel, 10) isa palvel, 11) kuulis treenerilt, 13) on naerul,14) toimus möödunud aastal, 15) ülemuse käsul

1. Tegevuse koht

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Isik, olend

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Seisund, olukord, viis

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Aeg

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Tunnus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 41: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

41

6. Põhjus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Täienda rühmitust sõnaühenditega lugemistekstist.

32. A. Loe laused, kirjuta õigesti vihikusse.

1. 19. sajandi 50. (aastad) tutvustati (rahvas) uut talurahvaseadust. 2. Selles nähti ette üleminekut seni kasutusel olnud (teorent) (raharent). 3. Raharendi puhul ei läinud talupojad enam (mõisapõld) (töö). 4. Küll aga maksid talupojad (iga aasta) (mõisnik) oma talu eest renti. 5. Selle raha eest maksis mõisnik palka (moonakad), kes (põld ja heinamaad) tööd tegid. 6. (Talupojad) tuli rent kindlasti (õige aeg) ära maksta. 7. Raha maksmata jätmise (kord) võis mõisnik talu (teised inimesed) rentida.

B. Leia ja jooni aega väljendavad sõnavormid (tegusõna + nimisõna).

33. A. Loe laused. Kirjuta õigesti.

1. (Suur koolihoone) võib ette tulla ohtlikke olukordi. 2. Õpilased võivad saada (koolitöötajad) ärevaid teateid (tulekahju) või (pommiähvardus). 3. Häiresireeni kuuldes ei tohi keegi enam (maja) jääda. 4. Kõik inimesed peavad (hoone) lahkuma. 5. (Kool) peavad olema (nähtav koht) evakuatsiooniplaanid. 6. (Plaanid) on märgitud, kuidas (vajadus) kõige kiiremini (hoone) väljuda. 7. Miks peavad inimesed ohu (kord) (häiresireen) reageerima?

väljapääs

väljapääs väljapääs

väljapääs

väljapääs

väljapääs

väljapääs

väljapääs evakuatsiooniplaan

Page 42: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

42

8. Miks peavad kõik (ruumid) lahkuma? 9. Miks ei tohi inimesed (oma soov) (klassid või rõivistud) varjuda? 10. (Nähtav koht) peavad olema evakuatsiooniplaanid ka (kaubanduskeskused), (majutuskohad) ja (raviasutused).

B. Rühmita sulgudes olevad sõnad õigesti küsimuste alusel.

Sisseütlev kääne: kellesse?, millesse?

Seesütlev kääne: kelles?, milles?

Seestütlev kääne: kellest?, millest?

Alaleütlev kääne: kellele?, millele?

Alalütlev kääne: kellel?, millel?

Alaltütlev kääne: kellelt?, millelt?

saav kääne. küsimused kelleks?, milleks?

Nimisõna saavas käändes väljendab:1) kelleks või milleks miski saab või muutub. • Minu vend õpib ehitaja/ks (õpib kelleks?). • Ajapikku muutusid vanaaja suitsutared rehielamu/te/ks (muutusid milleks?).

2) aega. • Isa jõuab kohale laupäeva/ks (jõuab kohale mis ajaks?). • Vend läheb kuu/ks aja/ks (läheb kui kauaks?) ehitusele praktikale.

Page 43: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

43

3) otstarvet. • Trükimasinaid ei kasutata enam tekstide kirjutamise/ks (ei kasutata milleks?).

34. Kirjuta küsimused.

1) ei kasutata lugemiseks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) läheb mõneks ajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) õpib õpetajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) muutusid pilbasteks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) jõuab kohale reedeks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) laupäevaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kirjutamiseks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7) ehitajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , rehielamuteks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8) ajaks – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

35. A. Vasta küsimustele. Kasuta saava käände sõnavorme. Kirjuta vastused vihikusse täislausetega.

1. Kelleks sa tahad peale kooli saada?2. Kelleks tahab sinu sõber saada?3. Mille jaoks vajab ema triikrauda?4. Mis ajaks on vaja tunnistused kooli tagasi tuua?5. Mille jaoks vajab metsatööline saage?6. Mitmeks tööpäevaks jaguneb nädal?7. Mitmeks nädalaks saab jaotada 28 päeva? 8. Milleks muutub vesi keedes?

B. Leia enda kirjutatud lausetes

• otstarvet märkivad sõnaühendid. Jooni need.• aega märkivad sõnaühendid. Märgi nende lausete järjekorranumbrid tärniga.• kelleks või milleks miski saab või muutub. Tõmba sõnaühenditele ring ümber.

Page 44: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

44

rajav kääne. küsimused kelleni?, milleni?

Nimisõna rajavas käändes väljendab1) tegevuse ruumilist piiri (kelleni või milleni keegi või miski ulatub). • Rong sõitis peatusteta Tartu/ni. • Uudis isa töökohavahetusest jõudis eile õhtul Marju/ni.

2) tegevuse ajalist piiri. • Reedel on tunnid kella poole üheksast kahe/ni. • Pime sügisaeg kestab jõulu/de/ni.

36. Esita küsimused.

1) sõitis Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) on kella kaheni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) jõudis Marjuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) kestab jõuludeni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) Tartuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , jõuludeni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) Marjuni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kaheni – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

olev kääne. küsimused kellena?, millena?

Nimisõna olevas käändes väljendab1) seisundis olemist, st kellena või millena keegi või miski esineb, töötab. • Minu vend töötas suvel traktoristi/na.

2) tegevuse aega. • Juba lapse/na armastas Arno viiulit mängida.

Page 45: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

45

3) olukorda, milles viibitakse. • Madis lamas haige/na voodis neli päeva.

4) tegevuse viisi, otstarvet. • Kevadel lendasid haned parve/na orasepõllule. • Mart kasutas paberilehte järjehoidja/na.

37. Leia vastused küsimustele eelmistest lausetest.

1) kasutas millena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) lendasid kuidas? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) lamas mis olukorras? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) armastas mängida millal? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) töötas kellena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) millena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ,

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7) kellena? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

38. A. Loe laused. Kirjuta õiged sõnalõpud.

1. Liina õppis kutsekoolis kassapidaja . Sügisest alates töötab ta oma

kodukoha Selveris kassapidaja .

2. Kevadel laksutas üks lind ööbiku jõe ääres. Õigete ööbikute

tuleku oli veel paar nädalat aega.

3. Isa töötab välismaal 20. detsembri . Ta jõuab koju jõulude

Ema ütles, et isa tuleb koju rikka jõuluvana .

4. Kelleks sinu ema õppis noore ? Kas ta töötab selles ametis tänase

päeva ?

5. Onu õppis kehalise kasvatuse õpetaja . Ta kasutab oma teadmisi

treeneri töötades. Ta kavatseb treenida noori jalgpallureid oma

pensionipõlve .

Page 46: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

46

B. Täida tabeli päis. Rühmita lüngaga sõnad käänete alusel.

Saav kääne

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Rajav kääne

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Olev kääne

Küsimused: . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Kirjuta välja nimisõnad koos tegusõnadega, mis märgivad

1) aega

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) kellena või millena keegi või miski esineb

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) tegevuse viisi

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 47: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

47

kaasaütlev ja ilmaütlev kääne.

küsimused kellega?, millega?; kelleta?, milleta?

Nimisõnad kaasaütlevas ja ilmaütlevas käändes väljendavad:

1) eseme või olendiga üheskoos olemist; eseme või olendi puudumist.

Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne

Vend läks maale õe/ga.Raimo jooksis staadioniringitennis/te/ga.

Vend läks maale õe/ta. Kaimo jooksis staadioniringitennis/te/ta.

2) mingi tunnuse esinemist; mingi tunnuse puudumist.

Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne

Kuusk on talvel okas/te/ga. Lehis on talvel okas/te/ta.

3) tegutsemise viisi.

Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne

Laps nuttis suure hääle/ga.Siim ei saanud rääkida, ta oli ilma hääle/ta.

4) aega.

Kaasaütlev kääne Ilmaütlev kääne

Onu sõitis Tartust Tallinna kahe tunni/ga.

-

Page 48: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

48

39. A. Esita küsimused koos tegusõnaga.

1) sõitis kahe tunniga – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) jooksis tennistega – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) on okasteta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) läks õega – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) oli hääleta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) nuttis häälega – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7) jooksis tennisteta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8) on okastega – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9) läks õeta – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Vasta küsimustele.

1) millega? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) kellega? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) milleta? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) kelleta? – . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

40. A. Loe laused sisuliselt õigesti. Kirjuta õiged sõnavormid.

1. Ville läks õhtul oma (sõbrad) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kinno.

2. Poisid liikusid kõnniteel kiirete (sammud) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Üks poiss tuli välja (mõte) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . minna teisele

poole tänavat spordipoe reklaame vaatama.

4. Noored astusid tänavale ilma vasakule ja paremale (vaatamine)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Noormeestele jäi märkamata, et eemalt läheneb (suur kiirus)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . politseiauto.

Page 49: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

49

6. Teenistusauto sõidab tavaliselt

(vilkurid)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Enamasti teeb juht auto

liikumise kuuldavaks ka (sireen)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Sel korral anti märku ainult

(vilkurid) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Auto lähenemist poisid ei kuulnud, sest masin liikus (sireen) . . . . . . . . . . .

10. Märkamata jäi ka asjaolu, et auto lähenes tavatu (kiirus) . . . . . . . . . . . . . . . .

11. Kõik juhtus (mõni sekund) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12. Auto signaalitas, pidurdas, kuid kaks poissi ei pääsenud (vigastused)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Kirjuta välja

1) viisi väljendavad sõnad koos tegusõnadega.

Ilmaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kaasaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) aega väljendav sõnavorm.

Kaasaütlev kääne: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 50: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

50

sÕNAdE TuLETAMiNE LiidETE ABiL

Eesti keel on rikas liidetega sõnade poolest. Liited võimaldavad tuletada uusi sõnu, mis rikastavad meie sõnavara. Kuidas tuletatakse sõnu? Olemasolevale sõnatüvele lisatakse tuletusliide. Iga liide annab sõna tüvele erineva mõttevarjundi. Tuletatud sõnade ehk tuletiste tähendus sõltubki liidetest.

Arutlege klassis sõna MAA erinevate tuletiste tähendusi.

sõnatüvi + liide = tuletis

maa + -kond = maakond

maa + -stik = maastik

maa + -tu = maatu

Pane tähele!

Eesti keeles lisatakse liited enamasti sõna lõppu: töö + -line = töölineLiidete abil saab tuletada

• käändsõnu (nimi-, omadus,- arvsõnu). Liited: -ur – valvur, -lane – tartlane, -us – tarkus, -e – mõte, -ja – laulja, -mine – laulmine, -ne – kuldne, -ndik – kolmandik jt;

• tegusõnu. Liited: -ta – õpetama, -le – liiklema, -ne – kodunema, -u – laskuma jt;

• määrsõnu. Liited: -sti – julgesti, -lt – viljakalt, -mini – paremini, -ti – hommikuti jt.

Page 51: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

51

Nimisõnade tuletusliited

Nimisõnaliidetega tuletatakse uusi nimisõnu. Eelnevates klassides oled sa juba õppinud nimisõnade tuletamist. Tuleta meelde 5.-7. klassis õpitut.

1. Isikut või eset väljendavad liited.

Liide Tuletis Liide lisab järgmise tähendusvarjundi

-ja lugeja, ehitaja, õmbleja tegija, olija või elukutse

-nik kirjanik, aednik, vesinikisik, kes tegutseb millegagi pidevalt, elukutse, aine

-ik laulik, istik, röövik ese, taim, olend

-lane eestlane, tartlane, pagulane rahvus, asukoht, tegevusala

2. Hulka või ala väljendavad liited.

-kond õpilaskond, sugukond, meeskond

-stik põõsastik, tähestik, mäestik

3. Tegevusega seotud liited.

-mine söömine, tantsimine, õppimine

Lähemalt tutvume 8. klassis nimisõnaliidetega -ur, -tar, -nna.

Pane tähele!

Nimisõnaliidetega sõnad on nimisõnad ja vastavad algvormis küsimusele kes?, mis?.

Tuletatud sõnu saame käänata käänamistabeli alusel kõigis 14 käändes nii ainsuses kui ka mitmuses.

Page 52: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

52

Liide -ur

Väljendab 1) tegija elukutset või tegevusala – lendur, valvur; 2) halvustava tegevuse sooritajat – reetur, julmur; 3) tegevusvahendit – vedur, lõikur.

Tuletis ehk tuletatud sõna moodustatakse kahel moel:

1) tegusõna ma-tegevusnime vormist.

kaeva/ma – kaevur, lenda/ma – lendur, hulku/ma – hulkur, pida/ma – pidur

2) nimi- või omadussõnast. kala – kalur, julm – julmur

Pane tähele!

Liide -ur liitub alati kaashäälikule (piilu/ma – piil/ur).

1. A. Moodusta tegusõnadest -ur-liitelisi tegijat väljendavaid nimisõnu. B. Moodusta tuletisest ainsuse osastava käände vormid.

Tegusõna Sõnatüvi, millele

liitub -ur Nimisõna

Osastav kääne

Küsimused: . . . . . . . .?, . . . . . . . .?

valva/ma valv valvur

laskma

võluma

vedama

mõõtma

siduma

(Kuul) kulgema

kallama

Page 53: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

53

hulkuma

petma

C. Selgita tuletiste tähendust.

(valvur) on inimene, kes . . . . . . . . . . . . . . . . . .Näiteks: (vedur) on vahend, mis . . . . . . . . . . . . . . . . . .

D. Rühmita tuletatud sõnad tabelisse.

Väljendab tegijat Väljendab vahendit

E. Täienda sõnaühendeid tabelist osastava käände vormidega.

• Õpib tundma (mida?) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Tunnustab (keda?) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Ei usu (keda?) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. A. Moodusta eelmise harjutuse tegevusvahendit väljendavatest sõnadest tegusõna ma-tegevusnime vormid ja tegijanimed (liide -ja).

+ -ur + -ma + -ja

ved/ur veda/ma veda/ja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 54: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

54

B. Märgi tähed, millele liitub -ja. Lõpeta reegel.

Liide -ja liitub alati . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . häälikule.

C. Selgita iga moodustatud tegijanime tähendust.

D. Moodusta lauseid, milles kasutad mõlema liitega sõnu.Kirjuta laused vihikusse. Näiteks: Vedur on rongi vagunite vedaja.

3. A. Moodusta -ur-liitelisi nimisõnu.

langevari - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . juuksed - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

jalgpall - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kuulipilduja - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

pidama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siduma - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

lendama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . vedama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mängima - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . pettuma - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

valvama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kallama - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Loe laused, kasuta -ur-liitelisi nimisõnu. Täida lüngad.

1. Vanaisa tegeles noorusajal jalgpalli mängimisega. Ta oli tunnustatud

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Sõjaväes õppis ta tundma kuulipildujat. Ema arvates oleks vanaisa

sõjatingimustes oskuslik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Vanaema nägi televiisorist, et Kihnu Virve tegi võimsa hüppe langevarjuga.

Vanaprouale oli hüppel julgustajaks kogenud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Väikestele tüdrukutele meeldib nukkude ja oma sõbrannade juukseid

soengusse sättida. Enamus neist unistab töötada . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Et sõita mägisel teel, peavad autol olema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . heas korras.

• Kontrolli, kas liide -ur järgneb kaashäälikule.

Page 55: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

55

4. Moodusta suuliselt nimisõnadest -ur-liitelisi pallimängureid väljendavaid nimisõnu. Näiteks: jalgpall – jalgpallur

5. Moodusta -ur-liidetega tuletisi.

Inimene, kes

1) tegeleb langevarjuspordiga on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) tegeleb jalgrattaspordiga on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) kasutab lumelauda, on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) lendab purilennukiga, on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) tegeleb võlumisega, on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) valvab öösel territooriumi, on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Liited -nna ja -tar: soomla/nna, laulja/tar

Jäta meelde!

Nimisõnaliidetega -nna ja -tar tuletatakse naisisikut väljendavaid nimisõnu: eestlanna, kaunitar

Pane tähele!

1. Liitega -nna moodustatud nimisõnad märgivad • kõrgemast soost naisisikut: kuninga/nna, keisri/nna; • naissoost isikut elukutse järgi: näitleja/nna, laulaja/nna; • naissoost isikut päritolu järgi: eestla/nna, soomla/nna; • naisisikut muu suhte järgi: naabri/nna, kangela/nna.

2. Liide -tar liitub enamasti rahvuse nimetusele. Poolas elav naine – poola/tar; naine, kes on rahvuselt juut – juudi/tar

3. Mõlemad liited võivad asendada ka enamust -ja-liitelisi tegijanimesid. laul/ja – laulja/nna, laulja/tar ; tantsi/ja – tantsija/tar, tantsija/nna

4. Ainult -nna-liidet kasutatakse järgmistel nimisõnadel: õpeta/ja – õpetaja/nna, kasvata/ja – kasvataja/nna.

Page 56: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

56

6. Moodusta nimisõnatuletisi. Kasuta sobivat liidet (-nna, -tar). Kus võimalik, kasuta mõlema tuletisega sõnu.

1. Lasteaedades töötavad enamasti naissoost õpetajad ehk

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Koolkodus ei olnud meil öövalves ühtegi naiskasvatajat ehk

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Kaie Kõrb ja Age Oks on tuntud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kaido ja Mart on sõbrad. Nende õed Liina ja Maris on head

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Liina arvates on Maris väga kaunis tüdruk, ta on tõeline

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Mardi venna naine on sündinud Venemaal. Ta on rahvuselt

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Maarja ja Ines on rahvuselt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Nad on mõlemad hea häälega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Vasta küsimustele.

1 Mitmendas lauses ei kasutata nna-liitega sõna? . . . . . . . lauses.

See sõna on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Mitmendates lausetes kasutatakse ainult nna-liitega sõnu? . . . . . . . lauses.

Need sõnad on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Mitmendates lausetes ei kasutata tar-liitega sõnu? . . . . . . . lauses.

Need sõnad on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Mitmendas lauses kasutatakse ainult tar-liitega sõna? . . . . . . . lauses.

See sõna on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Mis sõnadel on lubatud nii -nna kui ka -tar liited? Kirjuta mõlemad

tuletised. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 57: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

57

Liited -gi ja -ki

Eesti keeles on levinud sõnade lõpus liited -gi, -ki.Liite lisamine sõna lõppu rõhutab lauses liitega sõna olulisust.

Näiteks: 1. Vanaemagi oli jõululaupäevaks verivorsti ja sülti teinud. 2. Kertki tahtis koos meiega maale minna. 3. Tormgi andis järele, tuul vaibus ja pilvedki läksid laiali.

Pane tähele!

Liite -ki ja -gi kirjutan alati sõna lõppu, kusjuures liite ees kirjutan kogusõna välja (koskki, dušški, krahhki, pallgi, kammgi).

Kaashäälikuühendi õigekirjareegel liite -ki ja -gi puhul ei kehti.

7. A. Lisa sõnale liide -gi või -ki.

Selleks: 1) jooni sõna lõputäht, 2) otsusta, kas liitub -gi või -ki. 3) lisa liide.

lõkkeleek suurriik ooperilaulja

põhjapõder kehakultuur mõisavalitseja

rändlinnud rukkisaak talurahvakoolid

rannaniidud ajalehetoimetaja vana-aastaõhtu

• Kontrolli: liide -gi liitus 6 sõnale.

Millal liitub sõnale -gi, millal -ki?Liide -ki kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on sulghäälik (g, b, d, k, p, t), s, h, f või š (tontki, leibki, sakski, sulgki).

Liide -gi kirjutatakse kui sõna või sõnavormi lõpus on täishäälik või suluta kaashäälikutest l, m, n, r, v (lehmgi, tormgi, kohvgi).

Page 58: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

58

B. Moodusta liitega sõnadega lauseid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. A. Loe sõnad.

suurriiki – suurriikki

rukkisaaki – rukkisaakki

lõkkeleeki – lõkkeleekki

B. Rühmita sõnad küsimuste alusel.

mis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mida? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Kasuta lausetes sobivaid sõnu.

1. Teraviljakasvu järgi ennustas talunik korralikku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Oli tuuletu õhtu, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ei värelenud.

3. Mitut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . sa tead nimetada?

4. Tüdrukud istusid lõkke ümber ja aina imetlesid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Suvinisusaak oli eelmisest aastast parem, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . võis

tulla korralik.

6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . andis oma panuse väikeriigi lennuväe

arendamisse.

Page 59: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

59

1. A. Loe sõnad. Otsusta, mida sõna tähistab. Rühmita tabelisse.

viljasaak, stiilne, mõistlik, rikkalik lahenduskäik, malelaud, seletuskiri, ruuduline, usutav, riietus

Sõnad, mis tähistavad olendit,

eset, nähtust (kes?, mis?)Sõnad, mis tähistavad olendi, eseme

või nähtuse tunnust (missugune?)

B. Ühenda esimesest ja teisest tulbast sisuliselt sobivad sõnad.

C. Kirjuta tabelist välja kõik sobivad sõnapaarid nii, et esimene sõna märgib omadust.

rikkalik viljasaak,. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

oMAdussÕNA

Page 60: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

60

2. A. Loe sõnaühendid. Jooni nimisõnad.

1) pilvitu taevas, 2) kuldsed raamid, 3) tolmune riiul, 4) vaikne muusika,5) abivalmis naaber, 6) kiuslik kaaslane, 7) soe süda, 8) ettevaatlik autojuht, 9) säravad tuled, 10) kõrvulukustav müra, 11) salakaval haigus,12) kõrbenud saiad, 13) kuldsed käed

B. Nimeta sõnaühenditest omadussõnad.

C. Otsusta iga omadussõna puhul, kas märgitud tunnus on silmaga nähtav või mitte. Rühmita sõnaühendid.

Silmaga nähtav tunnus Ei ole silmaga nähtav tunnus

Kas on meeles?

1. Asju, olendeid ja nähtusi märkivad sõnad on NIMISÕNAD.

2. Esemetel, olenditel ja nähtustel on omadused ja tunnused, mida saame väljendada OMADUSSÕNADE abil.

3. Omadussõnad täpsustavad nimisõnadega väljendatut: paks raamat, põnev raamat, uhiuus raamat jne.

4. Omadussõnade abil saame vastata küsimusele missugune?. Vastuses nimetatud tunnus on oluline kellegi või millegi äratundmiseks.

5. Mõned sõnad väljendavad tunnust, mida saab tajuda (näha, kuulda, maitsta vms). Mõned omadused ei ole esmapilgul tajutavad.

Võrdle: pikk poiss (näen) - aus poiss (saan otsustada tegude järgi); hallipäine ametnik - täpne ametnik; hapu mahl - tervislik mahl.

Nii tajutavaid kui esmapilgul mittetajutavaid tunnuseid märkivad sõnad on OMADUSSÕNAD.

Page 61: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

61

• Nimeta kuulmis-, maitsmis- või haistmismeelega tajutavaid tunnuseid märkivad omadussõnad.

3. A. Loe laused. Jooni sõnad, mis näitavad kellegi või millegi tunnust.B. Otsusta, kas see tunnus on silmaga nähtav. Kui on silmaga nähtav, märgi sõna tärniga.

1. Ema loeb õhtuti huvitavaid ajakirju. (1 sõna)2. Ajakirjad on pandud valgele* raamaturiiulile kõrgesse virna. (2 sõna)3. Mulle meeldib vaadata ajakirjade kauneid ja kirevaid pilte. (2 sõna)4. Neist saab põnevaid ideid kodu kaunistamiseks. (1 sõna)5. Kord köitis minu tähelepanu foto imelikust ehitisest. (1 sõna)6. Fotol oli vanadest akendest tehtud jõulukuusk Rakvere linnas. (1 sõna)7. Värvilise kilega kaetud aknaklaasid helkisid pimedas öös. (2 sõna)8. Meie kodus ei ole nii palju sobivaid aknaid, et ka oma pisikesse õuenurka haruldane kuusk ehitada. (3 sõna)

C. Kirjuta vihikusse üksteise alla välja silmaga mittenähtavat tunnust väljendavad omadussõnad koos nimisõnadega.

Page 62: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

62

4. A. Loe sõnaühendid. Jooni omadussõnad. B. Kirjuta omadussõnad tabeli esimesse lahtrisse.

1) helisev naer, 2) põletav tuli, 3) vahutav kosk, 4) magusad kreemid, 5) lillelõhnaline õhuvärskendaja, 6) pehme vaipkate

C. Otsusta, kas saad nimetatud tunnust näha, kuulda, katsuda, maitsta, haista. Märgi sobivasse lahtrisse.

Omadussõna Saabnäha

Saab kuulda

Saab katsuda

Saab maitsta

Saab haista

helisev

5. A. Loe laused. Jooni nimisõnad. B. Ringita nimisõnadega märgitud objekti täpsustavad omadussõnad.

1. Maitsvad jänesekapsad kasvavad kõrgete kuuskede all.2. Jänesekapsal on valged õied ja helerohelised lehed.3. Kuivas ja palavas kohas tõmbuvad lehed varre lähedale.4. Roheline jänesekapsas säilitab oma erksa värvi ka paksu lume all.

Page 63: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

63

C. Rühmita omadussõnad selle järgi, kuidas saad nimetatud tunnust tajuda.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

D. Mis read jäid tühjaks? Kirjuta neile jänesekapsa kasvukoha teemal sobivad sõnad.

Pane tähele!

Omadusi ja tunnuseid saab väljendada kahel viisil. Omadussõna võib asuda nimisõna ees või nimisõna järel.

Näiteks:

Minu kasukas on karvane. Mul on karvane kasukas. on missugune? Mul on missugune? .

Page 64: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

64

6. Täida tabel.

on missugune? See on missugune?

1. Raamat on põnev. See on põnev raamat.

2. Võistlus on tasavägine. See on

3. Prillid on tumedad. Need on

4. Kirikutorn on kõrge.

5. Teade on ootamatu.

6. Sportlased on rahulolevad.

7. Toit on tervislik.

8. Treening on raske.

7. A. Jätka loetelu kolme sobiva omadussõnaga.

Minu koer on tark, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Meie kool on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Eesti Vabariik on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Muuda eelnevaid lauseid skeemi järgi.

Meil on missugune?

1. Meil on tark, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . koer.

2. Meil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kool.

3. Meil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Eesti Vabariik.

Page 65: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

65

8. A. Loe küsimused. Vasta küsimustele.

Missugune film? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . film

Missugune ilm? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ilm

Missugune reis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . reis

B. Loe sõnaühendid. Nimeta nimisõnad. Esita küsimus igaleomadussõnale koos nimisõnaga.

igav film . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tuuline ilm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kauge reis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Leia omadussõna juurde sobivaid nimisõnu.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

vajalik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . põnev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tark . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kibe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

pinnapealne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ruuduline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 66: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

66

10. Leia sobivaid omadussõnu. Moodusta sõnaühendeid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . välimus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käitumine

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . suhtumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lugemine

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . maastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . valvur

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11. A. Sobita sõnad sõnaühendiks. Kirjuta sõnaühend.A.

Missugune? kes?/mis? Sõnaühend

soine sügis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

udune klaas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

rabe hommik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

arukas maastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

vihmane kaaslane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B.

rõõmsameelne kirves . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

madal seltskond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

range esimees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

pilvine küsimus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

terav hekk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

keeruline ilm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

meeldiv

Page 67: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

67

C. Moodusta iga sõnaühendiga 6-7 sõnaline lause.

12. A. Nimeta olendi või eseme kaks tunnust.

vesi - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

sõdur - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

õpilane - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

ahi - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tööriistad - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

telliskivid - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

sportlane - . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Kirjuta välja sõnaühendid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Rühmita sõnaühendid küsimuste alusel.

Missugune? mis? Missugune? kes?

läbipaistev vesi,

läbipaistev, värvuseta

Page 68: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

68

13. A. Loe omadussõnad. Need kõik iseloomustavad inimese seisundit. Mõtle veel omadussõnu, millega saab iseloomustada inimest.

viisakas, imestunud, kade, mõtlik, rahulolev, õnnelik,rõõmus, nõutu, häbelik

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Moodusta iga omadussõnaga veel kaks sobivat sõnaühendit.

1) viisakas vastus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2) imestunud pilk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3) kade naaber . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4) ärev ootus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5) nõutu õlakehitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6) valutav jalg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7) mõistetav juhend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8) vallatu väikemees . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9) vihane kiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10) üksildane vanake . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

11) rõõmsad hüüatused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12) uudishimulikud naabrid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

13) väsinud töölised . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

14) rahulikud õpilased . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 69: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

69

om

adu

ssõ

na

mu

utm

ine:

alg

vo

rm j

a k

ään

dev

orm

id

Jälg

i om

adus

sõna

kää

nam

ist

sõna

ühen

dis

(ain

suse

ja m

itmus

e vo

rmid

)

Kää

ne

O

mad

ussõ

na

küsi

mus

Ain

sus

Om

adus

sõna

küsi

mus

M

i tmus

Nim

etav

m

issu

gune

?ka

llis ja

lgra

tas

mis

sugu

sed?

kallid

jalg

ratta

d

Om

asta

v m

issu

guse

?ka

lli ja

lgra

ttam

issu

gus/

te?

kalli

ste

jalg

rata

ste

Osa

stav

m

issu

gus/

t?ka

llis/ t

jalg

rata

s/t

mis

sugu

se/id

?ka

lleid

jalg

ratta

id

Siss

eütle

v m

issu

guse

/sse

?ka

lli/ss

e ja

lgra

tta/s

sem

issu

gus/

te/s

se?

kallit

e/ss

e ja

lgra

tast

e/ss

e

Sees

ütle

v m

issu

guse

/s?

kalli/

s ja

lgra

tta/s

mis

sugu

ste/

s?ka

llite/

s ja

lgra

tast

e/s

Sees

tütle

v m

issu

guse

/st?

kalli/

s t ja

lgra

tta/s

tm

issu

gust

e/st

?ka

llite/

st ja

lgra

tast

e/st

Alal

eütle

v m

issu

guse

/le?

kalli/

le ja

lgra

tta/le

mis

sugu

ste/

le?

kallit

e/le

jalg

rata

ste/

le

Alal

ütle

v m

issu

guse

/l?ka

lli/l j

algr

a tta

/lm

issu

gust

e/l?

kallit

e/l j

algr

atas

te/l

Alal

tütle

v m

issu

guse

/lt?

kalli/

l t ja

lgra

tta/lt

mis

sugu

ste/

lt?ka

llite/

lt ja

lgra

tast

e/lt

Saav

m

issu

guse

/ks?

kalli/

ks ja

lgra

tta/k

sm

issu

gust

e/ks

?ka

llite/

ks ja

lgra

tast

e/ks

Raj

av

mis

sugu

se/ᴓ

?ka

lli/ᴓ

jalg

ratta

/ni

mis

sugu

ste/ᴓ?

kallit

e/ᴓ

jalg

rata

ste/

ni

Ole

v m

issu

guse

/ᴓ?

kalli/ᴓ

jalg

ratta

/na

mis

sugu

ste/ᴓ?

kallit

e/ᴓ

jalg

rata

ste/

na

Ilmaü

tlev

mis

sugu

se/ᴓ

?ka

lli/ᴓ

jalg

ratta

/tam

issu

gust

e/ᴓ?

kallit

e/ᴓ

jalg

rata

ste/

ta

Kaas

aütle

v m

issu

guse

/ᴓ?

kalli/ᴓ

jalg

ratta

/ga

mis

sugu

ste/ᴓ?

kallit

e/ᴓ

jalg

rata

ste/

ga

Page 70: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

70

14. Koosta tabeli nelja viimase sõnaühendiga lauseid(vähemalt 7 sõna lauses). Kirjuta laused vihikusse.

15. Moodusta sõnapaaridest ainsuse osastav ja mitmuse omastava käände vormid.

1) arukas jutt, 2) aknapoolne rida, 3) suurepärane saavutus, 4) positiivne mõtlemine, 5) hinnaline kunstiteos, 6) värviline pildiraamat, 7) karusnahkne vest, 8) kaldapealne lõkkeplats, 9) metsaäärne heinamaa, 10) terav lõikeriist, 11) kuldne medal, 12) viisakas neiu

Ainsuse nimetav kes?, mis?

Ainsuse osastavkeda?, mida?

Mitmuse omastavkelle?, mille?

arukas jutt aruka/t juttu aruka/te juttu/de

Tee kokkuvõte.

Enamasti on omadussõna ja nimisõna samas käändevormis,

välja arvatud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . käänded.

Nendes vormides jääb omadussõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

käände vormi.

Page 71: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

71

16. A. Loe küsimused ja sõnaühendid. B. Sobita sõnaühendid küsimuste alusel.

1) sobiv kaunistus, 2) sobivat kaunistust, 3) sobivast kaunistusest,4) sobivasse kaunistusse, 5) sobiva kaunistusega, 6) sobivale kaunistusele,7) sobival kaunistusel, 8) sobiva kaunistuseni, 9) sobiva kaunistuse,10) sobivas kaunistuses, 11) sobivalt kaunistuselt, 12) sobivaks kaunistuseks, 13) sobiva kaunistusena,14) sobiva kaunistuseta

Missugune mis? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguse mille? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missugust mida? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missugusesse millesse? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguses milles? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missugusest millest? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missugusele millele? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missugusel millel? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguselt millelt? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguseks milleks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguse milleni? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguse millena? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguse milleta? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Missuguse millega? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

sobiv kaunistus

Page 72: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

72

C. Esita küsimus sõnaühendis oleva omadussõna kohta.

1. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ) kaunistuse/ni.

2. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ) kaunistuse/na.

3. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ) kaunistuse/ta.

4. Sobiva (. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ) kaunistuse/ga.

Jäta meelde!

Kui kääname omadussõna koos nimisõnaga, jääb omadussõnaneljas viimases käändes (lõpud -ni-na-ta-ga) omastavasse käändesse.

17. Täida lüngad käänamistabelis. Selgita ülesande täitmise järjestust.

Kääne Küsimus Ainsus Mitmus

Nimetav mis?põnevtelesaade

põnevadtelesaated

mille?põnevatetelesaadete

Osastavpõnevattelesaadet

millesse?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .telesaadetesse

milles?põnevastelesaates

Seestütlevpõnevatestelesaadetes

Page 73: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

73

Alaleütlevpõnevaletelesaatele

millel?

millelt?põnevatelttelesaadetelt

Saavpõnevaks

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

milleni?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .telesaateni

põneva

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

põnevate

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kaasaütlev. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .telesaadetega

18. A. Moodusta sõnaühend ja kirjuta. B. Jooni omadussõnad. C. Kirjuta küsimus omadussõna kohta sõna kohale ja käändenimetus. Kasuta käänamistabelit lk 69.

1.

(tuuline) päeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(oluline) küsimuse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tuulisel päeval alalütlev missugusel?

Page 74: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

74

(tormine) merelt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(pehme) lõngast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(sirge) teelt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(helendav) täheni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(vaba) lapsena . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2.

tavalisest (ülesanne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

liikumatus (olek) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kõverate (jooned) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

täiuslikke (vastused) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

haiguslikke (nähtused) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 75: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

75

19. A. Loe nimisõnad. Loe omadussõnad. Leia ja kirjuta igale omadussõnale nimisõnade hulgast sobiv paariline.

pingile, raamatus, meistriks, vette, nihestus, probleemi, haavalt, harrastusega, sõnavõtust, tõusuga, kaitsmist, kirjanikuna

otsustavast ......................................................................................................

vanaaegses ..............................................................................................

kangelaslikku ............................................................................................

valulik .......................................................................................................

osavaks ....................................................................................................

kuulsa ......................................................................................................

veritsevalt .................................................................................................

tagumisele ................................................................................................

huvitava ...................................................................................................

keerulise ..................................................................................................

soolasesse ...............................................................................................

B. Eralda sõnavormidel käändelõpud. C. Nimeta kääne ja kirjuta käände nimetus. Esita küsimus omadussõna kohta ja kirjuta küsimus omadussõna kohale.

sõnavõtu/st seestütlevmissugusest?

Page 76: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

76

20. A. Loe sõnaühendid. Moodusta neist suuliselt kõik käändevormid. Kasuta abiks käänamistabelit lk 69.

1. Pingeline võistlus

2. Rahvusvaheline ettevõte

3. Lepinguline töö

4. Kiireloomuline ülesanne

5. Hooliv perekond

B. Kirjuta sõnaühendite seestütleva, saava ja rajava käände vormid.

Seestütlev Saav Rajav

1.

2.

3.

4.

5.

21. A. Loe laused. Ütle sulgudes esitatud sõnad sobivas vormis. B. Jooni nimisõnad, mille juurde kuuluvad sulgudes märgitud omadussõnad. C. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna)

1. Rasmus ei kuulunud (laisk) poiste hulka.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .laiskade poiste

Page 77: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

77

2. Poiss tundis vaid (loomulik ja eakohane) vastumeelsust kõige vastu, mis takistas teda ronimast (haruline) puu otsa, suplema (jahe) vees ning mängima (omavanune) sõpradega.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Rasmuse arvates peavad poisid (mõnus) vaheajal just (huvitav) asjadega tegelema.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Noormehele ei meeldinud (soe) suvepäeval (kole) nõgeseid kitkuda või (otsatu) kartulipõllul rügada.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Lastekodu lapsed olid (odav) ja (käepärane) tööjõuks, keda mitmetel töödel ära kasutati.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(A. Lindgreni järgi)D. Kirjuta laused õigesti vihikusse.

22. A. Loe laused. Täida lüngad sobivas vormis omadussõnadega.

1. (Püsisoojane) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . loomade keha jahtumine sõltub

nende keha suurusest.

2. (Väike) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . loomad peavad sööma (energiarikas)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . toitu.

3. Eriti palju energiat saab organism (rasvane) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . toidust.

4. (Kõigusoojane) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . loomade kehatemperatuur

sõltub (väline) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . tingimustest.

Page 78: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

78

5. Mõned loomad poevad peitu (liigne) ………………………. kuumuse eest.

6. (Suur) …………………… loomadel on võime hoida oma kehatemperatuuri

muutumatuna ka (külm) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kliimas.

7. Soojust aitab neil hoida (tihe) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . karvkate.

8. (Pakaseline) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ilmadega hoiavad loomad ja linnud

eemale (lage) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja (tuuline) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kohtadest.

• Mitu mitmuse vormis omadussõna kirjutasid? . . . . . . . . . .

B. Kirjuta tabelisse mitmuse vormis omadussõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale.Täida tabel.

Mitmuse vormis sõnad, küsimus sõnavormi

kohtaKäändenimetus

Käändevormis sõnad ainsuses

missuguste?

püsisoojasteomastav püsisoojase

Page 79: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

79

C. Kirjuta tabelisse harjutuse A osast ainsuse vormis omadussõnad. Esita küsimus sõnavormi kohta ja kirjuta see sõnavormi kohale.Täida tabel.

Ainsuse vormis sõnad, küsimus sõnavormi kohta

Käändenimetus

Mitmuse vormis sõnad

missugust?energiarikast

osastavmissuguseid?energiarikkaid

Page 80: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

80

23. Täida lüngad omadust väljendavate sõnadega. Kasuta õiget muutevormi.

1. Maailma (suur) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

oaasiks on Niiluse org.

2. Kord aastas ujutab (veerikas)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Niilus kogu

(põuane) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . oru üle,

tuues nii põldudele (viljakas)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . mullakihti.

3. Sahara kõrbes liiguvad (uhke) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kaamelid kõrvuti

(moodne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . autodega.

4. (Kaasaegne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Araabia linnad ei erine

Euroopa linnadest.

5. (Iidne) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kõrbeasulates on (kitsas) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tänavad ja (lame) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . katustega

(madal) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . majad.

24. A. Loe laused. Jooni omadussõnad. B. Nimeta, missuguse eseme omadust on märgitud.

1. Pleki lõikamiseks kasutatakse teravaid plekikääre.2. Plekikääride lõiketerad on valmistatud kõvast tööriistaterasest.3. Paksema pleki lõikamiseks kasutatakse suuremaid plekikääre.4. Harilikud käsikäärid on mõeldud õhukese pleki lõikamiseks.5. Kõverjooneliste detailide väljalõikamisel tuleb esmalt sirgete lõigetega eemaldada laiad plekiservad.6. Märkjoone kõrvale tuleb jätta kitsas töötlusvaru.7. Pleki lõikamine on ohtlik töö. Peab jälgima, et terav plekiserv ei vigastaks kätt.

Page 81: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

81

C. Kirjuta välja sõnaühendid (omadussõna + nimisõna), moodusta algvorm.

Käändevorm Algvorm

teravaid plekikääre teravad plekikäärid

• Kas leidsid sõnad tabeli igale reale?

Page 82: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

82

Liide -ne

-ne liitub enamasti nimisõnale ja märgib ainet (nt puuvillane tekk) või mõõtühikut (nt liitrine purk).

1. Täienda tabelit näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

A. Omadussõna märgib eseme koostist (millest miski on tehtud).

Ainet tähistav nimisõna

Liide -ne

Omadussõna Sõnaühend

raud -ne raud/ne raudne varras

kuld

vill villa/ne villane sall

siid

mürk

oMAdussÕNAdE TuLETusLiiTEd

Pane tähele!

Omadust väljendavaid sõnu saab moodustada erinevate liidete abil. Kõige rohkem omadussõnu on tuletatud liidete -ne, -line, -lik abil.

-ne tuli/ne, kuld/ne, meetri/ne, vastumeel/ne-line joone/line, pleki/line, sõna/line, ajaloo/line-lik lapse/lik, kuning/lik, rahu/lik, kius/lik, nõud/lik

Page 83: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

83

B. Omadussõna märgib kokkupuudet ainega.

Ainet tähistav nimisõna

Liide -ne

Omadussõna Sõnaühend

pori -ne pori/ne porine saabas

savi

muda

paas -ne pae/ne paene kallas

liiv

suits

C. Omadussõna märgib mõõtu.

Aega, massi, kaalu vm tähistav nimisõna

Liide -ne

Tuletatud omadussõna

Sõnaühend

kilo -ne kilo/ne kilo/ne havi

gramm

päev

liiter

meeter

tund

Page 84: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

84

2. Kas tead nende võõrsõnade tähendust? Kirjuta selgitus joonele. Kasuta vajadusel võõrsõnastikke.

autoriteet + -ne = autoriteetne

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

efekt + -ne = efektne

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kontrast + -ne = kontrastne

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

stereotüüp + -ne = stereotüüpne

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Omadussõnaliide -ne võib liituda ka määrsõnale. Täida tabel näidise järgi. Mõtle juurde sobivaid sõnu.

(Aken on) lahti. -ne lahti/ne (See on) lahtine aken.

(Aken on) katki.

Eile (tuli ajaleht).

Homme (on kogunemine).

Praegu (on tund).

Page 85: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

85

Liide -line

-line liide märgib samuti ainet, kuid rõhutab tunnust tugevamini kui liide -ne (nt triibuline riie).

4. Täida ja täienda tabelid. A. Omadussõna märgib tajutavat tunnust või millegi olemasolu.

Nimisõna nimetavas käändes

(kes?, mis?)

Omastav kääne (kelle?, mille?)

Liide Tuletis

joon joone -line joone/line

laine

plekk

täpp

laik

lapp

ruut

B. Omadussõna märgib mingit valdkonda.

ajalugu -line ajaloo/line ajalooline ülevaade

sõda

hing

Page 86: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

86

vanus

elekter

kunst

keel

iga -line ea/line

käsi

C. Omadussõna viitab kujule või vormile.

sõna -line sõna/line sõnaline selgitus

arv

mass

number

silinder

iroonia

ese

Page 87: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

87

5. A. Loe laused. Otsusta, missugused sõnad väljendavad kellegi või millegi omadust või tunnust. Jooni omadussõnad koos nimisõnaga.

1. Vihmametsi iseloomustab erakordne liigirikkus. 2. Vihmametsades näeme puude ja põõsaste aastaringset õitsemist. 3. Puude tihe varikatus ei lase metsa alla kõrvetavat päikesevalgust. 4. Puude nahksetel lehtedel on terav tipp, et vihmavesi saaks lehelt maha voolata. 5. Puude tüvede ümber on ronitaimed. 6. Liaanid kinnituvad noorte puude külge ja kasvavad koos nendega. 7. Röövlinnud elavad kõrgete puude otsas, kust neile avaneb avar vaade jahimaadele. 8. Tiheda hämara metsa all elavad väikesed loomakesed. 9. Vöödilised loomad on puulehtede triibulisel taustal nähtamatud.10. Hämaras vihmametsas annavad loomad üksteisele märku valju häälitsemisega.

• Kontrolli, kas said 17 omadussõna.

B. Leia joonitud sõnadest -ne ja -line-liitelised omadussõnad. Kirjuta

nende algvormid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 88: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

88

Liide -lik

-lik-liiteline omadussõna märgib sarnasust kellegagi või millegagi (nt täiskasvanulik käitumine).

6. Täida tabel näidise alusel. Täienda.

ema -lik emalik emalik hoolitsus

isa

laps

reetur

masin

taevas

eeskuju

7. Pane sulgudes olevad sõnad õigesse käändesse.

1. Meie (iga+päev+ne) heaolu sõltub sellest, kuidas inimesed töötavad. 2. Et hästi töötada, peab olema (raud+ne) tervis. 3. Teadlaste uuringute tulemusena on tehtud kindlaks, kuidas peavad vahelduma (päev+ne) töö ja (öö+ne) puhkus. 4. Me teame, missugused on inimorganismile (kasu+lik) töötingimused, milles seisneb (tervis+lik) toitumine ja kui suur tähtsus on (rahu+lik) unel.

Page 89: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

89

Liide -tu

Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist (nt pilvitu taevas) või tegevuse võimatust (nt muutumatu sõna).

8. Täida tabeleid. Mõtle juurde sobivaid sõnu.A. Liide -tu märgib millegi või mingi omaduse puudumist.

NimisõnaOmastav

kääne-tu Omadussõna Sõnaühend

õnn õnne -tu õnnetu õnnetu juhus

rõõm

mure

lõhn

anne ande

tunne

kord

Pane tähele!

Omadussõnu saab moodustada ka liidete -tu, -kas ja -jas abil

-tu õnne/tu, maitse/tu, abi/tu, korra/tu -kas turja/kas, hapu/kas, toime/kas -jas klaas/jas, must/jas, tuhk/jas

Page 90: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

90

B. Liide -tu liitub tegusõna ma-vormile.

Tegusõna ma-vorm -tu Omadussõna Sõnaühend

ravima -tu ravima/tu ravimatu haigus

lahendama

tundma

harjuma

ootama

kannatama

kartma

mõtlema

lugema loetama/tu loetamatu käekiri

C. Selgita sõnade tiivutu, kätetu, jalutu, silmitu, kõrvutu, karvutu, sarvitu tähendust. Moodusta sõnaühendeid.

9. A. Loe laused. Jooni omadussõnad, eralda liide (-ne, -line, -tu).

1. Inimestel kujuneb välja täiesti individuaalne ja kordumatu käekiri.2. Isikupärase käekirjaga inimene võib alati kasutada lihtsat kirja.3. Kui inimene vähe kirjutab, siis ei saa põnevat käekirja järele teha.4. Arstidel on sageli loetamatu käekiri. 5. Noortel inimestel muutuvad käekirjad tänapäeval järjest lihtsamaks.6. Keerulise ilukirja tegemine on imeline oskus.

Page 91: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

91

B. Rühmita liidetega omadussõnad.

Liide -ne Liide -line Liide -tu

C. Nimeta omadussõnad, mis jäid rühmitamata.

Liide -kas

Omadussõna liitega -kas näitab omaduse rohkust või mingi omaduse esinemist suuremal määral (nt kohmakas kõnnak).

10. Täida tabel.

Algvorm Omastava käände vorm -kas Omadussõna Sõnaühend

hapu hapu -kas hapukas hapukas maitse

edu

töö

sisu

mahl

õlg õla

vaim

Page 92: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

92

vili

iga ea

anne

11. A. Jooni omadust väljendavad sõnad. B. Eralda omadussõnadel liide -kas kaldkriipsuga.

kasukas, mõõdukas, setukas, pirukas, arukas, jõhvikas, pihlakas,keerukas, vildakas, kannikas, kelmikas, mardikas, harakas,

rinnakas, õlakas, kõhukas, viidikas, kollakas, toimekas,mustikas, karikas, trendikas

• Kontrolli, kas joonisid 11 sõna.

C. Kasuta joonitud sõnu kellegi või millegi iseloomustamiseks. Moodusta suuliselt sõnaühendeid.

D. Loe nimisõnad. Leia igale nimetatud objektile kolm omadust, mida ei saa otseselt näha. Vajadusel kasuta joone all valikuks antud sõnu.

Kasukas: ............................................................................................................

Pirukas: ..............................................................................................................

Karikas: ..............................................................................................................

Jõhvikas: ...........................................................................................................

hapu, magus, soolane, maitsev, tuline, kiire, tüütu,hinnaline, väärtuslik, raske

soe, hinnaline, raske

Page 93: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

93

Liide -jas

Liide -jas väljendab mõningast sarnasust kellegagi või millegagi (nt valkjas sein).

12. Täida tabel. Täienda omapoolsete näidetega.

Nimisõna -jas Omadussõna Sõnaühend

must -jas must/jas mustjas värvus

siid

niit

vilt

valge -jas valk/jas

uss usjas

Pane tähele!

Liite -jas kirjutamisel sõna lõpus tuleb arvestadakaashäälikuühendi õigekirja reeglit (usjas).

Page 94: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

94

13. Moodusta antud sõnadest uusi sõnu. Kasuta võimalikult paljusid liiteid.

oht, kirg, taip, kord, kannatama, painduma, must, hapu, hõbe

-ne -line -lik -tu -kas -jas

- - ohtlik ohutu - -

Liited eba- ja mitte-

Vahel kasutatakse omadussõnade tuletamisel ka eesliiteid eba- ja mitte-.

Liited eba- ja mitte- liituvad sõna algusele ja väljendavad vastupidist tähendust (nt ebaõige järeldus) või märgitud omaduse puudumist (nt mittetõene ütlus).

14. Loe sõnapaarid. Selgita sõnapaaride tähenduse erinevust.

eba- aus – ebaaus

kindel – ebakindel

õiglane – ebaõiglane

harilik – ebaharilik

Mitte-

ametlik – mitteametlik

köetav – mitteköetav

tasuv – mittetasuv

kortsuv – mittekortsuv

Page 95: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

95

15. A. Loe laused. Jooni omadussõnad. B. Muuda lausete tähendus vastupidiseks. Kasuta omadussõnade muutmiseks liiteid eba- või mitte-.

1. Kohtasin ausat teenindajat.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Harjutus oli kirjutatud loetava kirjaga.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Möödusin tänaval sõbraliku ilmega noorukist.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kodus ootas mind meeldiv üllatus.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Käisin täna sõbraga tavalisel treeningul.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Mulle pakuti suveks tasuvat tööd.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16. Leia valesti sõnastatud omadussõna. Muuda liidet. Jälgi, et lause tähendus ei muutuks.

1. Minu kell on mittetäpne.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Sain ebaametliku kutse aktusele.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Bussiaknast avanes mitteharilik vaade.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Minu kell on ebatäpne.

Page 96: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

96

4. Mittekaine inimene ei tohi autot juhtida.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Jätsin ebahuvitava raamatu lugemata.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Ebaterava noaga ei saa lõigata.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

17. A. Loe laused. Leia objektide nimetused, mida omadussõnaga iseloomustatakse. Jooni sõnaühendid.

1. Sa oled õppinud, et rohtla on metsa/tu lagendik, kus kasvavad rohttaimed.

2. Viljakate muldade tõttu on rohtlates maa üles haritud.

3. Ahvileivapuu on ebatavalise tüve, paksu koore ja haruliste okstega puu.

4. Vihmavarjukujuline akaatsia kasvatab endale lameda krooni, mis kaitseb

alumisi oksi kuivamise eest.

5. Karmi põuaperioodi ajal läbivad suured taimetoidulised loomad pikki

vahemaid.

6. Väiksemad ja nõrgemad loomad suudavad ohtlikul ajal magada.

(15 omadussõna)

B. Eralda joonitud omadussõnades liited (kui need on). Kirjuta liidetega omadussõnad algvormis.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

metsa /tu,

Page 97: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

97

18. A. Loe. Jooni omadust väljendavad sõnad.

Lihtne toit

1. Kord nägi isa poes ahvatlevat toorainet – korralikku tükki värsket lambaliha.

2. Isa otsustas teha perele suurepärase õhtusöögi.

3. Isal puudusid vajalikud kogemused lambaprae valmistamiseks.

4. Esimeseks mõtteks oli tal otsida sobiv retsept pilkupüüdvast kokaraamatust. 5. Läikivaid lehti pöörates sai isa aru, et ta ei oska ülikeeruliste

tegevusjuhiste abil koduses köögis toimetada.

6. Talle tundus, et retsepti järgi liha küpsetades saab ta ülepipardatud ja

tundmatu toidu.

7. Isa otsustas küpsetada lihtsa ja loomuliku

maitsega lambaprae.

8. Ta määris pehmed lihatükid õli, tavalise pipra

ning soolaga ja arvestas umbes tunnise

küpsetusajaga.

9. Õhtul ootaski peret tõeline üllatus – mahlane

ja vürtsikas praad.

B. Kirjuta välja omadussõnad koos nimisõnadega algvormis.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 98: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

98

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Kirjuta tablisse omadussõnad, mis viitavad tegevusele.

Omadussõna Mis tegevusele see viitab?

sobiv sobimine

Page 99: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

99

19. Moodusta omadussõnu liidetega -ne, -line, -lik, -kas, -jas. Kasuta neid sõnu õigesti lausetes.

1. (Sügis) päike tõuseb vaid pisut üle (hall) puulatvade.2. (Pinge) töö põldudel on lõppenud ja nüüd võrdlevad (tõsi) ametnikud plaane (tegema) saakidega. 3. (Hapu) õunapabulatest on valminud (tõde) maiuspalad. 4. Enam ei kohta (pori) teedel raskete korvidega seenelisi ega marjulisi. 5. (Rikas) saak on ammugi nende (kodu) panipaikades.6. (Vari) kohad metsas tunduvad nüüd (must) laikudena. 7. Päikese (hilja) ja madalad kiired ei ulatu enam valgustama (saladus) põõsastealuseid.

omadussõna otsene ja ülekantud tähendus

Pane tähele!

Otsene tähendus Ülekantud tähendus

roheline pall = rohelist värvi pall roheline ajakirjanik = algaja ajakirjanikkuldne lusikas = kullaga kaetud lusikas kuldne süda = lahke inimene kuldsed käed = töökad käedpilvine taevas = taevas on pilved pilvine nägu = pahane näguraske kott = kott kaalub palju kallid kapid = kapid maksavad palju kallid vanemad = armsad vanemad

Page 100: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

100

20. A. Loe sõnapaarid. Otsusta, kas omadussõna väljendab otsest või ülekantud tähendust. Rühmita.

1) sügavad järved, 2) sügavad teadmised, 3) lahtine uks,

4) lahtine küsimus, 5) lahtine pea, 6) lahtised juuksed,

7) värsked kartulid, 8) värsked ajalehed, 9) värske tuulepuhang,

10) kitsas eriala, 11) kitsas seelik, 12) kitsas metsatee

Otsene tähendus Ülekantud tähendus

sügavad järved

B. Moodusta lauseid 1) ülekantud tähenduses sõnapaaridega. 2) esitatud piltide alusel.Kirjuta laused vihikusse.

Page 101: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

101

1. A. Väljenda värvitooni liitomadussõnaga.

1. Kollane nagu sidrun . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Pruun nagu kastan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Punane nagu tuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Roheline nagu sammal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Must nagu süsi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Valge nagu lumi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

B. Moodusta lauseid saadud liitomadussõnaga.

2. A. Moodusta sõnapaaridest liitomadussõnu. B. Sõnasta liitomadussõna tähendus võrdlusena.

pilt kiire . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

raud kõva . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

välk kindel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

jää ilus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

kalju magus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

nõel külm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mesi terav . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

LiiToMAdussÕNA

Pane tähele!

Omadussõnade tähendust saab täpsustada liitsõna moodustamise abil.peegel + sile = peegelsile siid + pehme = siidpehme

Selgita liitomadussõna tähendust.

piltilus - ilus nagu pilt

Page 102: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

102

C. Esita küsimus iga võrdluse kohta. Vasta liitomadussõnaga. Näiteks. Kes on ilus nagu pilt? – Pruut on piltilus.

3. Moodusta liitomadussõnu.

surm surmväsinud surm . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

ime imeilus ime . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

tuli tulikuum tuli . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Kirjelda riideesemeid pikemalt.Näiteks: poolvillane punakaspruun mantel – mantel on õmmeldud poolvillasest riidest, mantlil on punaka tooniga pruun värvus

1) helesinine siidine sall, 2) mustjaspunane puuvillane seelik,3) kahvatulilla õhuke särk, 4) hallikassinised linased püksid,5) tumepunased villased kindad, 6) ilmastikukindel vettpidavast riidest jope

5. A. Jooni omadussõnad. B. Räägi täpsemalt, missuguseid tunnuseid on omadussõnadega rõhutatud.

1. Müügile saabus uus toode - alkoholivaba jõuluglögi.

2. Noorele perele üürile anda elamiskõlblik kahetoaline keldrikorter.

3. Soodsa hinnaga müüa L-suuruses täisvillane sinakashall talvemantel.

4. Otsime külalislahket pererahvast kolmeliikmelise pagulaspere ajutiseks

majutamiseks.

5. Vajatakse usaldusväärset koduabilist raskemate kodutööde tegemiseks.

6. A. Loe tegusõnad ja sõnaühendid. B. Vali ja kirjuta sõnaühendisse sobiv tegusõna.

sattusid, krõbistavad, valmistuvad, asetsevad, võitsid,on, paigutab, jõudsid, kohtusid, maitses

Page 103: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

103

1) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . suurepärases meeleolus

2) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . klassidevaheliseks võistluseks

3) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . rühmadevahelise konkursi

4) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . voodialustesse kastidesse

5) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . seinapoolsetel riiulitel

6) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . jõeäärsele heinamaale

7) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . puudevahelisel rajal

8) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ahjualuses augus

9) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . suurepärast toitu

10) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ränkraskesse avariisse

7. A. Pane sulgudes olevad sõnad õigesse vormi. Nimeta kääne.

1. Jõudsime lagendikule (pori+ne) rada mööda. Jõudsime lagendikule porist rada (ainsuse osastav) mööda.

2. (Õhtu+ne) videvik kattis juba maad.

3. (Hall+kas) taevas kattus kiiresti (must+jas) pilvedega.

4. (Vari+line) kohad tundusid (tume) laikudena.

5. Püstitasime kiiresti (triip+line) telgid.

6. Poisid nägid (ränk) vaeva (kord-lik) lõkke süütamisega.

7. Keetsime lõkkel (maitsev) teed ja täitsime kõhtu (rikas+lik) õhtusöögiga.

8. Laulsime lõkke ümber veel mõned (hoog+ne) laulud.

9. Varsti kostis telkidest vaid (vaikus+ne) sosinat. 10. Matkarühm uinus (sügav) unne.

B. Kirjuta harjutus vihikusse.

Page 104: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

104

Eri esemetel, olenditel või nähtustel võib olla nii erinevaid kui ka sarnaseid omadusi. Üht ja sama omadust või tunnust võib aga esineda erineval määral.

Võrdle.1. Kõik meie koerad on kiired jooksjad.Minu koer Murka on küll kiire jooksja, aga Triinu koer Rolfo on veel kiirem jooksja. Kõige kiirem jooksja on Mari koer Ruts.

2. Kõik majad on suured.Meie perel on suur maja Veerikul. Minu onul on Tamme puiesteel suurem maja. Aga meie vanaisal on Haagel kõige suurem maja.

Omaduste ja tunnuste erinevat hulka väljendatakse võrdlusastmete abil.

AlgvõrreKeskvõrre

Omastav kääne + mÜlivõrre

kõige + keskvõrre

kiire kiire + m = kiirem kõige kiirem

suur suure + m = suurem kõige suurem

1. Jätka näidise järgi.

Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre

uhke uhke + m = uhkem kõige uhkem

lahke

julge

tuline

värviline

põdur

usin

oMAdussÕNAdE VÕrdLusAsTMEd

Page 105: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

105

Omadussõna ülivõrret saab moodustada kahel viisil.1. Kõige-ülivõrre. Sõna kõige abil saab ülivõrde moodustada kõikidest omadussõnadest – sõna kõige tuleb lisada keskvõrde ette: maitsvam – kõige maitsvam.

2. Lühike ülivõrre. Algvormist moodustatakse mitmuse osastava käände (mida?) vorm, mille lõpus olev -d asendatakse m-ga (maitsev – maitsvaid – maitsvaim).

Vahel saab kasutada mõlemat viisi.

kõige pikem = pikim; kõige vanem = vanim, kõige noorem = noorim; kõige magusam = magusaim; kõige maitsvam = maitsvaim

Lühikest ülivõrret ei saa moodustada, kui

1) mitmuse osastav vormi lõpus on -sid. (roosa – roosasid, lilla – lillasid; tragi – tragisid; tubli – tublisid);

2) kõrvuti satuksid ji (tühi – tühjem; kuri – kurjem);

3) keskvõrde vormi lõpus on juba i (hall – hallim, väeti – väetim).

2. Täida tabel. A. Moodusta sõnast mitmuse osastav (missuguseid?) B. Otsusta, kas saad moodustada lühikese ülivõrde. Kirjuta.

Omadussõna algvormMitmuse osastav

missuguseid?Lühike ülivõrre

hoolas hoolsaid hoolsaim

lihtne

Jäta meelde!

Mõne omadussõna keskvõrdevorm moodustatakse erandlikult.

lahja – lahjem pisike – pisem kurb – kurvemõhuke – õhem tark – targem hea – parem

Page 106: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

106

puhas

ladus

sorav

odav

3. A. Jooni ülivõrdes omadussõnad.

puhtam, sagedasem, kindlaim, oskuslikem, tumedam, praktilisim, edukaim, elavam, õnnetuim, õnnelikem, raskem, tragim, kalleim

B. Kirjuta välja keskvõrde sõnavormid. Moodusta neist ülivõrde vormid.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. A. Loe laused. Täida lüngad lühikese ülivõrde vormidega.

1. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . järv on Baikal. (sügav)

2. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . järv on Kaspia meri. (suur)

3. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . jõgi on Niilus. (pikk)

4. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . meri on Punane meri. (soolane)

5. Maailma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . meri on Aasovi meri (madal)

6. Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . punkt on Suur Munamägi

Haanja kõrgustikul (kõrge).

sügavaim

Page 107: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

107

5. A. Loe alg-, kesk- ja ülivõrdes sõnad. B. Ringita kõik õiged vormid.

Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre

hea heamparemparim

kõige paremparimkõige parim

vana vanemvanim

kõige vanemkõige vanimvanim

pisike pisempisikempisikesem

pisimkõige pisimkõige pisemkõige pisikesem

umbne umbsamumbsemumbnem

kõige umbsamkõige umbsemumbseimkõige umbseim

õudne õudsamõudsem

õudseimkõige õudseimkõige õudsam

kare karemkaredam

kõige karemkõige karedamkaredaim

nüri nürimnüridam

nüridaimkõige nüridaimkõige nürim

madal madalammadalem

kõige madalamkõige madaleimmadaleim

Page 108: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

108

6. Leia eelmisest harjutusest sobiv omadussõna ja võrdle kolme objekti või nähtust

igav igav film igavam film kõige igavam film

madal madal maja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. A. Täida lüngad vanasõnades, kasuta õiget käändevormi. Kui on võimalik, kasuta keskvõrret või ülivõrret.

1. Hirmul on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . silmad (suur).

2. Hommik on õhtust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (tark).

3. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . hundil on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . rind (julge, rasvane).

4. Kus . . . . . . . . . . . . . . . . häda, seal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . abi (suur, kiire).

5. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kassile hiir suhu ei jookse (magav).

6. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . tükk ajab suu lõhki (suur).

7. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . inimene annab järele (tark).

8. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kott ei seisa püsti (tühi).

9. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . vesi, . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . põhi (vaga, sügav).

10. Valel on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . jalad (lühike).

B. Selgita suuliselt vanasõnade tähendust.

8. A. Loe laused. Pane sulgudes antud sõnaühendid sobivasse vormi. B. Kirjuta tekst vihikusse.

1. (Viisteist aasta) Laur töötas suvel (kohalik kaubaladu). 2. (Alaealine töötaja) on õigus teha kuni (kuus tund) tööpäevi.3. Tema ülemus väitis, et (uus seadus) järgi ei pea enam vormistama (ametlik tööleping).

Page 109: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

109

4. Laur sõlmiski ülemusega (suuline kokkulepe). 5. Lauri ülesandeks jäi (rasked kaubakastid) paigutamine (õiged riiulid). 6. Varsti nõudis ülemus Laurilt (erakorralised lisaülesanded) täitmist. 7. Ülemus ei arvestanud Lauri (selged vastuväited), et poisiga tehtud kokkulepped neid kohustusi ei sisalda. 8. Poisil ei olnud (ametlikud tõendid) oma väidete kinnitamiseks ja tal tuli (üleplaanilised korraldused) täita. 9. (Riiklik seadus) tundes on noorel (turvaline tunne) tööturule sisenemisel.10. Arvesta, et tööle asumisel on alati vaja sõlmida ja allkirjastada (kirjalik tööleping).

9. A. Loe. Otsusta, kas joonitud sõnade vormid on õiged. B. Ütle õigesti.

PõderI osa

1. Põder on suur pruunilise värvusega imetaja. 2. Ta on kõige suurim maismaaimetaja Euroopas. 3. Elupaigana eelistab ta niiskemaid metsaalasid. 4. Põder on pikkadega jalgadega ja kõrgega turjaga vagur loom. 5. Kui nõrgimad pullid kuulevad tugevama häält, siis nad tavaliselt taganevad. 6. Kui tegemist on võrdväärlise või nõrgema vastasega, siis tuleb pull ligemale. 7. Võrdselikud pullid ristavad ka oma haralikke sarvi. 8. Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemateta vigastusteta. 9. Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene.10. Jahimehed ihkavad saada kõige uhkekasimaid trofeesid. 11. Loodusjasi vaenlasi on põdral vähe.

Page 110: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

110

II osa

1. Põdrapullidel on haralikud sarved.2. Reeglina ei kanna põdrad uhkseid sarvi aastaringselt. 3. Vanad pullid heidavad sarved maha tavaliselt novembris. 4. Noorekad pullid võivad sarvedega olla veel jaanuaris.5. Uuened sarved hakkavad kasvama aprillis. 6. Algul on neil pehmekad, luustumatad ja nahaga kaetud sarved. 7. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5-10 aasta vanuses.

C. Otsusta, mida said teada põdra kohta. Rühmita laused. Kirjuta lausete numbrid sobivale reale.

1. Välimus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Elukoht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Eluviis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Järglased: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Eluiga: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

D. Kirjuta põdra välimust kirjeldavad laused vihikusse.

10. A. Loe laused. Jooni omadust väljedavad sõnad. B. Otsusta, kas neid sõnu me selliselt kõnes kasutame. Vea korral ütle lause õigesti.

Metssiga

1. Metssea keha katab harjaseline karvkate.2. Metssiga iseloomustab jässak kere ning pikad jalad.3. Metsseal sünnivad heleda-triipudelised põrsad. 4. Pruunika või hallika värvuse saavutab siga esimeseks eluaastaks.5. Isased on tavaliselt suured kui emased isendid.

Page 111: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

111

6. Metssea tavaliseline eluiga on 9-10 eluaastat, kuid ta võib elada isegi kuni 25 aasta vanuseks.7. Metssead on üldiselt öisega eluviisiga. 8. Päevasel ajal puhkavad nad varjulises kohtades.9. Metssead on seltskondlikulised loomad, kes elavad suurte karjadena.

C. Otsusta, mida said teada metssea kohta. Rühmita laused. Kirjuta lausete numbrid sobivale reale.

1. Välimus: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Elukoht: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Eluviis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Järglased: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Eluiga: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

D. Kirjuta laused õigesti vihikusse.

11. A. Loe.

Sina tutvusid Joaniga internetis. Te vahetasite mõned kirjad ja otsustasite

siis kohvikus kokku saada. Joan helistas sulle. Tüdruk teatas, et ta on

kohvikus koos sõbrannaga. Joan kirjeldas, kuidas teda ära tunda.

Page 112: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

112

B. Vaata pilti. Kirjelda tüdrukuid.

Tüdrukute sarnased tunnused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tüdrukute erinevad tunnused.

1. tüdruk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. tüdruk: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Kumb neist võiks olla Joan? Sa kahtled. Esita küsimus, et saaksid täpsemalt otsustada?

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

• Mis on sinu arvates kahte tüdrukut kõige paremini eristav tunnus?

.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

C. Kirjelda ennast, nii et tüdrukud sinu ära tunneksid.

12. A. Loe.

Õpetaja palus Martinil minna bussijaama nende uuele klassikaaslasele vastu. Martin ei olnud teda varem näinud, kuid õpetaja andis kaasa kirjelduse.

Meie uus kaaslane on pikakasvuline õpilane, tal on lühikesed tumedad juuksed, ta kannab teksapükse ja kapuutsiga heledat jopet.

Page 113: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

113

Buss saabus ja sellelt astusid maha mitmed noored. Martin sattus segadusse.

B. Otsusta, kes on Martini uus klassikaaslane. Mis sõnad kirjelduses sind aitasid? Jooni need sõnad.

Page 114: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

114

Kää

ne ja

sim

used

Kää

ndev

orm

väl

jend

abK

üsim

us k

oos

tegu

sõna

gaSõ

naüh

end

Nim

etav

kes?

, m

is?

• teg

ijat v

õi o

lijat

• teg

usõn

a ol

ema

täps

usta

b te

gija

t • o

lend

it, e

set v

õi n

ähtu

st, k

elle

le/

m

illele

tege

vus

on s

uuna

tud

Kes

lend

as?

On

mis

?

mis

?

Libl

ikas

lend

as.

.....

on s

uurli

nn.

Tee

uks

(laht

i)!

Om

asta

vke

lle?,

mill

e?

• om

amis

t, ku

ulum

ist

• teg

evus

e ko

hta

(koo

s ka

assõ

naga

)• t

egev

use

aega

• lõp

etat

ud te

gevu

st• h

ulka

• ole

ndit,

ese

t või

näh

tust

, kel

lele

/ m

illele

tege

vus

on s

uuna

tud

Kel

le/m

ille?

om

aPa

rkis

kuh

u?

Kest

is k

ui k

aua?

Soor

itas

mill

e?

Ost

is k

ui p

alju

?

Võtti

s m

ille?

Kel

dri p

õran

d.

Park

is m

aja

e tte

.Ke

stis

näd

ala.

So

orita

s hü

ppe.

O

stis

pak

i.Võ

ttis

jalg

ratta

.

Osa

stav

kää

neke

da?,

mid

a?

• kes

tvat

tege

vust

• teg

evus

e ko

hta

(koo

s ka

assõ

naga

)• t

egev

use

aega

(koo

s ka

assõ

naga

)• m

illegi

puu

dum

ist

• eba

mää

rast

hul

ka• (

koos

arv

uga)

kin

dlat

hul

ka

Värv

is m

ida?

Kõnn

ib k

us?

Toim

ub m

illal

?

Ei o

le m

ida?

Ost

is m

ida?

Ost

is k

ui p

alju

?

Värv

is p

il ti.

Kõnn

ib p

iki j

õeää

rt.To

imub

pär

ast a

ktus

t.Ei

ole

pab

erit.

Ost

is le

iba.

Ost

is k

aks

leib

a.

k

ÄÄ

Nd

EV

or

Mid

E T

ÄH

EN

du

sE

d

Page 115: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

115

Siss

eütle

vke

lless

e?,

mill

esse

?

• teg

evus

e ko

hta

• sar

nasu

st k

elle

gagi

• suh

tum

ist k

elle

sseg

i/mille

sseg

i• s

eisu

ndit

või o

luko

rda

• sih

taeg

a

Läks

kuh

u?

On

kelle

sse?

Suht

ub k

elle

sse?

Hai

gest

us m

illes

se?

Lükk

usid

mis

aeg

a?

Läks

teat

risse

.O

n vä

limus

elt e

mas

se.

Suht

ub lo

omad

esse

.H

aige

stus

leet

rites

se.

Lükk

usid

aug

ustis

se.

Sees

ütle

vke

lles?

, m

illes

?

• teg

evus

e ko

hta

• teg

evus

e ae

ga• s

eisu

ndit

või o

luko

rda

Toim

ub k

us?

Toim

ub m

illal

?

On

mis

olu

korr

as?

Toim

ub T

allin

nas.

Toim

ub ja

anua

ris.

On

valu

des.

Sees

tütle

vke

llest

?, m

illes

t?

• teg

evus

e ko

hta

• teg

evus

e ae

ga• s

eisu

ndis

t või

olu

korra

st v

aban

emis

t• a

inet

• kel

lest

/mille

st rä

ägita

kse

Võtti

s ku

st?

Kest

ab m

is a

jast

?

Vaba

nes

mis

sei

sund

ist?

Tegi

mill

est?

Rää

kis

kelle

st?

Võtti

s ko

rvis

t.Ke

stab

aug

ustis

t ala

tes.

Vaba

nes

valu

dest

.Te

gi k

asep

uust

.R

ääki

s nä

itlej

ates

t.

Page 116: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

116

Ala

leüt

lev

kelle

le?,

mill

ele?

• teg

evus

e ko

hta

• isi

kut,

olen

dit,

kelle

le te

gevu

s on

suu

natu

d• s

eisu

ndit,

olu

kord

a, v

iisi

• aeg

a

Läks

id k

uhu?

Ütle

s ke

llele

?

Jäid

mis

sugu

seks

?

Lähe

neb

mis

aja

le?

Läks

id p

õllu

le.

Ütle

s sõ

bral

e.Jä

id ra

hule

.Lä

hene

b sü

gise

le.

Ala

lütle

vke

llel?

, m

illel

?

• teg

evus

e ko

hta

• isi

kut,

eset

, ole

ndit,

kel

lel/m

illel m

idag

i on

• sei

sund

it, o

luko

rda,

viis

i• p

õhju

st

On

kus?

On

kelle

l?

On

kuid

as?

Lähe

b m

is p

õhju

sel?

Tööt

ab p

õllu

l.O

n le

ndur

il.O

n ra

hul.

Lähe

b om

al s

oovi

l.

Ala

lütle

vke

llelt?

, m

illel

t?

• teg

evus

e ko

hta

• isi

kut,

olen

dit,

kelle

lt m

idag

i saa

daks

e,

küs

itaks

e• t

unnu

st

T ule

b ku

st?

Sai k

elle

lt?

On

mill

e po

oles

t?

Tule

b põ

llult.

Sai v

enna

lt.

On

kasv

ult.

Page 117: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

117

Saav

kelle

ks?,

mill

eks?

• kel

leks

või

mille

ks m

iski

saa

b võ

i muu

tub

• teg

evus

e ae

ga• o

tsta

rvet

Muu

tusi

d m

issu

guse

ks?

Teeb

mis

aja

ks?

Ei k

asut

ata

mill

eks?

Muu

tusi

d va

rem

etek

s.Te

eb e

smas

päev

aks.

Ei k

asut

ata

män

gim

isek

s.

Raj

avke

lleni

?, m

illen

i?

• teg

evus

e ru

umilis

t piir

i• t

egev

use

aja

list p

iiri

Sõi ti

s m

illen

i?

Kest

ab m

is a

jani

?

Sõi ti

s ra

udte

eni.

Kest

ab la

upäe

vani

.

Ole

v ke

llena

?, m

illen

a?

• sei

sund

is o

lem

ist

• teg

evus

e ae

ga• o

luko

rda,

mille

s vi

ibita

kse

tege

vuse

viis

i, o

tsta

rvet

• teg

evus

e vi

isi,

otst

arve

t

Tööt

as k

elle

na?

Uni

stas

mill

al?

Lam

as m

is s

eisu

ndis

?

Kasu

tas

kuid

as?

Tööt

as m

üüja

na.

Uni

stas

laps

ena.

Lam

as h

aige

na.

Kasu

tas

lipsu

na.

Ilmaü

tlev

kelle

ta?,

mill

eta?

• ese

me

või o

lend

i puu

dum

ist

• min

gi tu

nnus

e pu

udum

ist

• teg

utse

mis

e vi

isi

Jook

sis

kelle

ta?

On

mis

sugu

ne?

Rää

kis

kuid

as?

Jook

sis

koer

ata.

On

narm

aste

ta.

Rää

kis

hääl

eta.

Kaa

saüt

lev

kelle

ga?,

mill

ega?

• ese

me

või o

lend

iga

ühes

koos

ole

mis

t• m

ingi

tunn

use

esin

emis

t• t

egut

sem

ise

viis

i• t

egev

use

aega

Jook

sis

kelle

ga?

On

mis

sugu

ne?

Tööt

as k

uida

s?

Läbi

s m

is a

jaga

?

Jook

sis

koer

aga.

On

narm

aste

ga.

Tööt

as k

äteg

a.Lä

bis

tunn

iga.

Page 118: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

118

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 119: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

119

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Page 120: EESTI KEELE TÖÖRAAMAT - HEVkeele+tooraamat+8_kl...Kaja Plado, Ana Kontor Eesti keele tööraamat 8. klassile. 2. osa Tööraamat sobib õpilastele, kes õpivad põhikooli lihtsustatud

120

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .