Eesti keelest erineva emakeelega t£¤iskasvanute eesti keele ... ... Tallinn 2018 Eesti keelest erineva

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Eesti keelest erineva emakeelega t£¤iskasvanute eesti keele ... ... Tallinn 2018 Eesti...

  • Tallinn 2018

    Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute

    eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas:

    kvaliteet, mõju ja korraldus

    2. osa uuringust:

    Elanikkonna senine kogemus eesti keele omandamisel

    ja vajadus eesti keele õppe järele

  • 2

    Uuring on valminud Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi tellimusel ning rahastatud Euroopa Regionaalarengu programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ alt.

    Uuringu „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja

    tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ aruanne koosneb järgmistest osadest, mis on eraldi

    failidena:

    1. Lühikokkuvõte, süntees ja poliitikasoovitused

    2. Elanikkonna senine kogemus ja nõudlus eesti keele õppe järele

    3. Keeleõppe pakkujate vaade eesti keele õppe pakkumisel

    4. Tööturuteenusena osutatav eesti keele õpe

    5. Metoodikaraport

    Uuringu viisid läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool.

    Aruande siinse, teise osa koostas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste

    sotsiaaluuringute keskuse töörühm. Palume viidata:

    Roosalu, T., Raudsepp, M., Kazjulja, M., Vallimäe, T. (2018) Elanikkonna senine kogemus

    eesti keele omandamisel ja vajadus eesti keele õppe järele. Peatükk kogumikus: Kallaste, E.

    (toim) Eesti emakeelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja

    tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus. Tallinn: Eesti Rakendusuuringute Keskus

    Centar & Tallinna Ülikool.

    Täname kõiki, kes uuringu kordaminekule kaasa aitasid. Autorid on eriti tänulikud kolleegidele Eesti

    Rakendusuuringute Keskuse Centar töörühmast eesotsas Epp Kallaste ja Sten Anspaliga ning

    Aleksandr Aidarovile Kultuuriministeeriumist ning Brit Rammulile ja Annika Sepale

    Sotsiaalministeeriumist nõuannete, toetuse ja tagasiside eest uuringu läbiviimise käigus. INSA

    küsitlusandmete eest täname Marianna Makarovat. Kantar Emor aitas koguda elanikkonnaküsitluse

    andmeid – suur aitäh Reet Marii Rokkile ning Aivar Voogile. üljendusliku abi eest suur tänu Aivar

    Joorikule.

  • 3

    Sisukord

    SISUKORD .............................................................................................................................................. 3

    SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 5

    1 LÄHTEKOHAD TÄISKASVANUTE KEELEÕPPE ANALÜÜSIKS................................................. 7

    1.1 KEELEÕPE KUI MITMETASANDILINE TÄHENDUSTE JA PRAKTIKATE SÜSTEEM ..................................... 7 1.2 MIKROTASAND: EESTI KEELEST ERINEVA EMAKEELEGA TÄISKASVANUD ELANIKKOND KUI EESTI KEELE ÕPPIJA 9

    1.2.1 Teise keele õppimise tunnetatud vajadus ....................................................................... 10 1.2.2 Keeleoskus ja teise keele erosioon ................................................................................. 10 1.2.3 Keeleõppe motivatsioon ja emotsionaalsed tegurid ........................................................ 10 1.2.4 Täiskasvanuhariduses osalemise motivatsioon .............................................................. 11 1.2.5 Täiskasvanuõppes osalemise takistused ........................................................................ 12 1.2.6 Täiskasvanuõppe eeltingimus ......................................................................................... 12 1.2.7 Õppija individuaalsed tegurid ja grupikuuluvus ............................................................... 13

    1.3 MESOTASAND – KOOLITUST PAKKUVAD ORGANISATSIOONID ......................................................... 13 1.3.1 Õpikeskkond .................................................................................................................... 13 1.3.2 Organisatsiooni ressursid ................................................................................................ 14 1.3.3 Nõudluse ja pakkumise vahekord .................................................................................... 14

    1.4 MAKROTASANDI TEGURID – NORMID, REGULATSIOONID JA TÄHENDUSED ....................................... 15 1.4.1 Eesti keelepoliitika ning keelehariduspoliitika .................................................................. 15 1.4.2 Täiskasvanute eesti keele õppega seotud tähenduste süsteemid .................................. 16 1.4.3 Keelepraktikad ................................................................................................................. 16 1.4.4 Keelekeskkond ja gruppidevahelised suhted .................................................................. 17 1.4.5 Keelepõhine eristumine haridussüsteemis ...................................................................... 18 1.4.6 Regionaalsed eripärad ..................................................................................................... 19

    2 EESTI KEELE ÕPPE VAJADUSE JA KOGEMUSE ANALÜÜS .................................................. 20

    2.1 EESTI KEELE OSKUSE TASE ........................................................................................................ 20 2.2 EESTI KEELEST ERINEVA EMAKEELEGA INIMESTE EESTI KEELE ÕPPIMISE KOGEMUS ....................... 28 2.3 EESTI KEELE ÕPINGUTE JÄTKAMISE KAVATSUS ............................................................................ 35 2.4 EESTI KEELEST ERINEVA EMAKEELEGA INIMESTE MOTIVATSIOON KEELEÕPPEKS: MILLEKS VAJATAKSE PAREMAT EESTI KEELE OSKUST ............................................................................................................. 43

    2.4.1 Eesti keele kasutamine meedia jälgimiseks .................................................................... 43 2.4.2 Tõuketegurid: parema keeleoskusega vähenev hirm ja ebakindlus eri eluvaldkondades 49 2.4.3 Keeleõppe motiivide muutumine ajas .............................................................................. 50 2.4.4 Keeleõppe motiivide tervikstruktuur: instrumentaalne või integratiivne? ......................... 50

    2.5 EESTI KEELEST ERINEVA EMAKEELEGA INIMESTE TAKISTUSED JA PROBLEEMID ÕPPIMISE NING EESTI KEELE OMANDAMISEGA ......................................................................................................................... 56

    2.5.1 Takistused õpingute alustamisel ja õpingute katkestamise põhjused ............................. 56 2.5.2 Barjääride aktuaalsuse muutumine aja jooksul ............................................................... 59 2.5.3 Keeleõpet takistavate barjääride üldine struktuur ............................................................ 60 2.5.4 Hoiakud ja veendumused kui motivatsiooni pärssivad tegurid ........................................ 61

    2.6 HINNANGUD EESTI KEELE ÕPPE KÄTTESAADAVUSELE JA TULEMUSLIKKUSELE ................................ 64 2.6.1 Õpingute kättesaadavus ja kvaliteet kui õppimisotsuse komponendid ........................... 64 2.6.2 Informeeritus kursustest ja tasuta õppest kui koolituste kättesaadavuse näitaja ............ 64 2.6.3 Õppijate hinnang koolituse tulemuslikkusele kui kvaliteedi näitaja ................................. 66 2.6.4 Õppijate hinnangud keeleõppe vormide ja õppemeetodite tõhususele ........................... 69

  • 4

    2.6.5 (Sihtrühma) ettepanekud keeleõppe kättesaadavuse parandamiseks ............................ 70 2.7 NÕUDLUS: EESTI KEELE ÕPPE VAJADUS JA KAVATSUS, MOTIIVID JA TAKISTUSED KEELEOSKUSE JA TÖÖALASE STAATUSE JÄRGI .................................................................................................................. 75

    2.7.1 Potentsiaalsed keeleõppijad tööturu riskirühmades: hinnang ......................................... 75 2.7.2 Enesehinnanguline keeleoskus ja õppimiskavatsus tegevusala järgi ............................. 75 2.7.3 Enesehinnanguline keeleoskus ja õppimiskavatsus ametikoha järgi .............................. 78

    KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................ 81

    KEELEOSKUS JA SELLE HOIDMINE .......................................................................................................... 81 SENINE EESTI KEELE ÕPPE KOGEMUS .................................................................................................... 81 MILLEGA ON INIMESTE KEELEÕPPEVAJADUS EELKÕIGE SEOTUD?............................................................. 82 MILLINE ON INIMESTE MOTIVATSIOON EESTI KEELT ÕPPIDA? .................................................................... 82 KAS JA KUIDAS MÕJUTAVAD SOTSIAALMAJANDUSLIKUD KARAKTERISTIKUD KEELE OMANDAMIST VÕI

    JUURDEPÄÄSU KOOLITUSTELE? ............................................................................................................. 83 MILLISED ON KEELEÕPPES OSALEMISE VÕIMALIKUD TAKISTUSED? ........................................................... 83 MILLISED ON EESTI KEELE OMANDAMISE PROBLEEMID?........................................................................... 84 MILLINE ON INIMESTE HINNANG EESTI KEELE ÕPPE KVALITEEDILE JA KÄTTESAADAVUSELE? ....................... 85 EDASISE EESTI KEELE ÕPPE KAVATSUSED ...................