Embed Size (px)
Citation preview
Eesti kunstEesti kunst
1955-19751955-1975
SissejuhatusSissejuhatus Kõige süngem aeg Eestis hakkas otsa saama. Kõige süngem aeg Eestis hakkas otsa saama.
Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes pisut. Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle nõrgenes pisut. Kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljeheidetuid Kunstnikke hakkas Siberist tagasi tulema ja väljeheidetuid
võeti tagasi Kunstnike Liitu. võeti tagasi Kunstnike Liitu. Nüüd oli aeg, mil kunstnikud hakkasid end vabastama Nüüd oli aeg, mil kunstnikud hakkasid end vabastama
modernismi poole. Seda tehti samm-sammult, sest Lääne modernismi poole. Seda tehti samm-sammult, sest Lääne kunsti kättesaadavus oli väga katkendlik. kunsti kättesaadavus oli väga katkendlik.
Ajutiselt avaldas mõju Ida-Saksa lahjendatud Ajutiselt avaldas mõju Ida-Saksa lahjendatud ekspressionism, aga suuremat mõju avaldasid mõned ekspressionism, aga suuremat mõju avaldasid mõned näitused, mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama. näitused, mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama.
Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka Okupatsioonivõimud ja ametlik ideoloogia nõudsid ikka sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti. sotsialistlikku realismi ja taunisid Lääne kunsti.
Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii Sellises olukorras mõjus iga samm modernismi suunas nii kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust kunstnikele endale kui ka suuremale osale eesti publikust kui samm vabaduse poole.kui samm vabaduse poole.
MaalikunstMaalikunst Paljud vanemad kunstnikud leidsid tuge 1930. Paljud vanemad kunstnikud leidsid tuge 1930.
aastate pärandist.aastate pärandist. Mõned kunstnikud loobusid tuhmist koloriidist ja Mõned kunstnikud loobusid tuhmist koloriidist ja
kuivalt täpsest joonistusest ning taastasid kuivalt täpsest joonistusest ning taastasid impressionismilähedase värvierksuse.impressionismilähedase värvierksuse.
1960. aastate vältel areneti üha suurema 1960. aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh. abstraktsionismi suunas.maalilise vabaduse, sh. abstraktsionismi suunas.
Lepo Mikko kubismist mõjutatud üldistava vormi Lepo Mikko kubismist mõjutatud üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi dogmadest.dogmadest.
MaalikunstnikudMaalikunstnikud Ilmar MalinIlmar Malin Olev SubbiOlev Subbi Henn RoodeHenn Roode Valdur OhakasValdur Ohakas Lembit SaartsLembit Saarts Heldur ViiresHeldur Viires Ülo SoosterÜlo Sooster
Lepo MikkoLepo Mikko Elmar KitsElmar Kits Aleksander VardiAleksander Vardi Kaja KärnerKaja Kärner Valve JanovValve Janov Olav MaranOlav Maran Lembit SarapuuLembit Sarapuu
Lepo MikkoLepo Mikko sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku sündis 01.12.1911 Viljandimaal Arukülas taluniku
perekonnas. perekonnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. Suri 06.12.1978 Tallinnas. Pärast Tuhalaane Algkooli lõpetamist õppis 1927-Pärast Tuhalaane Algkooli lõpetamist õppis 1927-
1930 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis 1930 Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali erialadekoratsioonimaali eriala..
1931-32 ja alates 1936 aastast taas õppis Tartus 1931-32 ja alates 1936 aastast taas õppis Tartus „Pallases” N. Triigi ateljees maalimist. Lõpetas „Pallases” N. Triigi ateljees maalimist. Lõpetas „Pallase” 1939. aastal. „Pallase” 1939. aastal.
Kuulus kunstiühingusse „Pallas” alates 1939. aastast Kuulus kunstiühingusse „Pallas” alates 1939. aastast ning Eesti Kunstnike Liitu alates 1944. aastast ning Eesti Kunstnike Liitu alates 1944. aastast
Viljeles kõiki maaližanre, enim figuurikompositsiooni Viljeles kõiki maaližanre, enim figuurikompositsiooni ja natüürmorti. ja natüürmorti.
““Kollased lilled” Kollased lilled” (1960)(1960)
Ilmar MalinIlmar Malin SSündis 16.01.1924 a. Tartus kaupmehe perekonnas. ündis 16.01.1924 a. Tartus kaupmehe perekonnas. Suri 15.03.1994 TallinnasSuri 15.03.1994 Tallinnas.. Pärast osalemist vabatahtlikuna Soome armees II Pärast osalemist vabatahtlikuna Soome armees II
maailmasõjas naases Eestisse 1944 aastal. maailmasõjas naases Eestisse 1944 aastal. Saksa sõjaväes võideldes vangistati ning mees viibis Saksa sõjaväes võideldes vangistati ning mees viibis
kuni 1948. aastani Siberi vangilaagris.kuni 1948. aastani Siberi vangilaagris. Alates 1948. aastast õppis Tallinna Riiklikus Alates 1948. aastast õppis Tallinna Riiklikus
Tarbekunsti InstituudisTarbekunsti Instituudis.. LLõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1954. aastal. õpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1954. aastal. On töötanud Tartu Kunstikooli, Tallinna On töötanud Tartu Kunstikooli, Tallinna
Kunstiülikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna Kunstiülikooli ning Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõuna. õppejõuna.
Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1957. aastast. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1957. aastast.
““Pilk” (1986)Pilk” (1986)
““Laps emaga” Laps emaga” (1957)(1957)
““Puhkekodus”(1959)Puhkekodus”(1959)
““Hommikuhaigur” Hommikuhaigur” (1972)(1972)
Ülo SoosterÜlo Sooster eesti modernistlik kunstnik. Sündis 17. oktoobril 1924 Hiiumaal. Suri 25. oktoober 1970. 1943 Hilissügisel astus Tartu Kõrgemasse
Kunstikooli "Pallas". 1944 Märtsis mobiliseeriti Saksa sõjaväkke Tuntuks sai ta oma sürrealistlike töödega,
kus leitmotiividena korduvad kadakad, muna ja kala.
““Värvilised kadakad” Värvilised kadakad” (1966)(1966)
Elmar KitsElmar Kits Sündis Sündis 27. aprill 1913 Tartu27. aprill 1913 Tartus.s. SuriSuri 24. märts 1972 Tartu 24. märts 1972 Tartus.s. LLõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Adõpetas kunstikooli Pallas 1939. aastal Adoo Vabbe Vabbe
õpilasena. õpilasena. Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning Töötas joonistusõpetajana ja maaliõppejõuna ning
Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis monumentaalmaali kateedri juhatajana 1947–monumentaalmaali kateedri juhatajana 1947–1949.1949.
Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpnnood, Viljeles kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivpnnood, monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni.monumentaalmaali ning raamatuillustratsiooni.
Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast. Kunstnike Liidu liige alates 1944. aastast.
““Kompositsioon. Kompositsioon. Abstraktne” (1967)Abstraktne” (1967)
““Laps nukuga” Laps nukuga” (1968)(1968)
““Kompositsioon Kompositsioon valgega” (1966)valgega” (1966)
Valve JanovValve Janov Sündinud 31. jaanuaril 1921 Tartus.Sündinud 31. jaanuaril 1921 Tartus. SSuri 18. septembril 2003. uri 18. septembril 2003. Kunstihariduse omandas aastatel 1938-Kunstihariduse omandas aastatel 1938-
1948, algul Pallases ja seejärel Tartu 1948, algul Pallases ja seejärel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Riiklikus Kunstiinstituudis.
Alates 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1969 Eesti Kunstnike Liidu liige. ÜÜks Tartu Kunstiühingu asutajaid (1988). ks Tartu Kunstiühingu asutajaid (1988). Alates 1992 Tartu Kunstnike Liidu liige. Alates 1992 Tartu Kunstnike Liidu liige. Loonud maastiku- ja linnavaateid, Loonud maastiku- ja linnavaateid,
lillemaale, mängulisi fantaasiapilte. lillemaale, mängulisi fantaasiapilte.
““Punane kuukala” Punane kuukala” (1963)(1963)
““Haapsalu vaade” Haapsalu vaade” (1958)(1958)
““Lahang” (1960)Lahang” (1960)
““Võhumõõgad”(197Võhumõõgad”(1975)5)
SkulptuurSkulptuur Skulptuuris olid muutused Skulptuuris olid muutused
aeglasemad. (sõltus see ametlikest aeglasemad. (sõltus see ametlikest tellijatest)tellijatest)
Oli siiski tunda julget üldistust ja uut Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormikäsitlust.vabamat vormikäsitlust.
SkulptoridSkulptorid Endel TanilooEndel Taniloo Matti VarikMatti Varik Edgar ViiesEdgar Viies
Endel TanilooEndel Taniloo Sündinud Sündinud 5. jaanuaril 1923 5. jaanuaril 1923
TartusTartus.. õppis 1940–1943 Tartu Õpetajate õppis 1940–1943 Tartu Õpetajate
SeminarisSeminaris.. 1943–1944 Tartu Kõrgemas 1943–1944 Tartu Kõrgemas
Kunstikoolis Pallas. Kunstikoolis Pallas. Aastal 1944 mobiliseeriti Saksa Aastal 1944 mobiliseeriti Saksa
sõjaväkke. sõjaväkke. Pärast vabanemist jätkas Pärast vabanemist jätkas
õpinguid Tartu Riiklikus õpinguid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1946–1952. Kunstiinstituudis 1946–1952.
TöötanudTöötanud on on Tart Tartuu Kunstikoolis Kunstikoolis õpetajana alates 1959. aastast. õpetajana alates 1959. aastast.
Viljelenud põhiliselt Viljelenud põhiliselt figuuriplastikat.Hilisemais figuuriplastikat.Hilisemais teostes on valdav stiliseeriv teostes on valdav stiliseeriv dekoratiivne dekoratiivne vormikäsitlus.Teinud palju vormikäsitlus.Teinud palju monumente. monumente.
SkulptuuridSkulptuurid ““PuhkusPuhkus”” (1956) (1956) ““MehhiklannaMehhiklanna”” (1957) (1957) ““Töölise peaTöölise pea”” (1958) (1958) ““Istuv naineIstuv naine”” (1971) (1971) ““Suur lamav akt”Suur lamav akt” ““Punane lamav akt” Punane lamav akt”
““Suur lamav akt”Suur lamav akt”
““Punane lamav akt”Punane lamav akt”
Edgar ViiesEdgar Viies Eluaeg: Eluaeg: 12. jaanua12. jaanuarr 1931 1931 - - 2020.. september september 20062006 Ta õppis 1951–1952 ERKI-s ning seejärel Ta õppis 1951–1952 ERKI-s ning seejärel
Leningradi Kunstiakadeemia Ilja Repini Leningradi Kunstiakadeemia Ilja Repini nimelises instituudis, mille lõpetas aastal 1958.nimelises instituudis, mille lõpetas aastal 1958.
Ta tegutses kogu oma elu vältel Ta tegutses kogu oma elu vältel vabakunstnikuna.vabakunstnikuna.
Aastatel 1960–1970 uuendas ta tuntavalt Eesti Aastatel 1960–1970 uuendas ta tuntavalt Eesti skulptuuri kujundikeelt, tuues omaaegsesse skulptuuri kujundikeelt, tuues omaaegsesse alalhoidlikku skulptuuriellu abstraktsed motiivid alalhoidlikku skulptuuriellu abstraktsed motiivid ja uued materjalid, alumiiniumi ja keevitatud ja uued materjalid, alumiiniumi ja keevitatud raua.raua.
ArhitektuurArhitektuur Stalinistlik stiil asendus labastatud Stalinistlik stiil asendus labastatud
funktsionalismiga, mis ujutas Eesti üle funktsionalismiga, mis ujutas Eesti üle masendavate ühetaoliste masendavate ühetaoliste kastmajadega.kastmajadega.
Arhitektid pidid töötama Moskvast Arhitektid pidid töötama Moskvast saadetud normide raames.saadetud normide raames.
Loovamad saadi olla maaehituses ja Loovamad saadi olla maaehituses ja üksikutes eramutes, kus võeti eeskujuks üksikutes eramutes, kus võeti eeskujuks Soome arhitektide orgaaniline stiil.Soome arhitektide orgaaniline stiil.
ArhitektidArhitektid Voldemar HerkelVoldemar Herkel Valve Pormeister – Lillepaviljon TallinnasValve Pormeister – Lillepaviljon Tallinnas Ilmar Laas – Kino “Kosmos”Ilmar Laas – Kino “Kosmos” Henno Sepmann Henno Sepmann Toomas Rein – Haldushoone RaplasToomas Rein – Haldushoone Raplas Alar Kotli Alar Kotli Endel PaalmannEndel Paalmann
Alar KotliAlar Kotli SSündis köstri Johan Kotli perekonnas.ündis köstri Johan Kotli perekonnas. Alghariduse sai kodus. Alghariduse sai kodus. Aastatel Aastatel 1915-19221915-1922 õppis õppis RakveresRakveres Viru Viru
maakonna reaalgümnaasiumis (millele 1935. maakonna reaalgümnaasiumis (millele 1935. aastal projekteeris uue hoone)aastal projekteeris uue hoone)..
SSeejärel lühikest aega “eejärel lühikest aega “PallasesPallases" skulptuuri ja " skulptuuri ja Tartu ÜlikoolisTartu Ülikoolis matemaatikat. matemaatikat.
Arhitektikutse omandas õppides aastatel Arhitektikutse omandas õppides aastatel 19231923––19271927 DanzigiDanzigi TehnikaülikoolisTehnikaülikoolis arhitektuuriteaduskonnas, arhitektuuriteaduskonnas, 19271927––19281928 oli oli sealsamas sealsamas assistent.assistent.
Suuremad töödSuuremad tööd Mõisaküla puukirikMõisaküla puukirik (1933) (1933) Rakvere GümnaasiumRakvere Gümnaasium (1935) (1935) Rakvere Pauluse kirikRakvere Pauluse kirik (1935) (1935) Toompea lossiToompea lossi juurdeehitused (1935–1936) juurdeehitused (1935–1936) Kadrioru administratiivhooneKadrioru administratiivhoone (1938) (1938) Tartu Tartu KaitseliiduKaitseliidu maja (vahepeal EPA) (1938) maja (vahepeal EPA) (1938) Pangahoone Pangahoone PärnusPärnus (1939) (1939) Tallinna ÜlikooliTallinna Ülikooli hoone Narva maanteel (1938– hoone Narva maanteel (1938–
1940) 1940) Estonia teatri taastamine (1945–1950) Estonia teatri taastamine (1945–1950) Tallinna laululavaTallinna laululava (1958) (1958)
Kadrioru Kadrioru administratiivhoone administratiivhoone
(1938)(1938)
Tallinna laululava Tallinna laululava (1959)(1959)
Rakvere Pauluse Rakvere Pauluse kirik (1935)kirik (1935)
Henno SepmannHenno Sepmann ÕÕppis aastatel ppis aastatel 19441944––1945 Tallinna 1945 Tallinna
Tehnikumis.Tehnikumis. LLõpetas õpetas 19461946 Tallinna 7. Keskkooli ja Tallinna 7. Keskkooli ja 19521952. .
aastal aastal TPITPI. . Alates Alates 19521952. aastast töötas Henno Sepmann . aastast töötas Henno Sepmann
Eesti ProjektisEesti Projektis. . 1950. aastatel1950. aastatel projekteeris Sepmann projekteeris Sepmann
TallinnaTallinna ja ja NarvaNarva koolimaju ja elamuid. koolimaju ja elamuid. 1960.1960. ja ja 1970. aastatel1970. aastatel juhtis ta paljude juhtis ta paljude
suurte rajatiste projekteerimist.suurte rajatiste projekteerimist. AAuhindu uhindu sai sai paljudelt arhitektuurivõistlustelt.paljudelt arhitektuurivõistlustelt.
Suuremad töödSuuremad tööd Tallinna laululavaTallinna laululava ( (19601960; tiibehitise projekt; ; tiibehitise projekt; Alar KotliAlar Kotli
ideekavand) ideekavand) TTÜTTÜ peahoone rektoraadi- ja aulaosa ( peahoone rektoraadi- ja aulaosa (19621962––19681968; koos ; koos Uno Uno
TölpuseTölpuse ja ja Olga Kontšajevaga Olga Kontšajevaga) ) Pirita velotrekkPirita velotrekk (1968) (1968) Viru hotellViru hotell ( (19721972; koos ; koos Mart PordigaMart Pordiga) ) JõhviJõhvi pangahoone ( pangahoone (19651965) ) "Tallinngaasi" "Tallinngaasi" AegviiduAegviidu puhkekodu ( puhkekodu (19671967) ) Narva ja Narva ja KuressaareKuressaare veetornelamud ( veetornelamud (19691969 ja ja 19701970; koos ; koos
Mart Pordiga) Mart Pordiga) Maarjamäe mälestusansambelMaarjamäe mälestusansambel ( (19751975; koos ; koos Allan MurdmaaAllan Murdmaa
ja Valve Pormeistriga) ja Valve Pormeistriga) Päri küla üldplaan ja hoonestusprojekt (Päri küla üldplaan ja hoonestusprojekt (19681968; koos Valve ; koos Valve
Pormeistriga) Pormeistriga)
Pirita velotrekk Pirita velotrekk (1968)(1968)
Viru hotell (1972)Viru hotell (1972)
KokkuvõteKokkuvõte 1970. aastate alguseks oli eesti kunst 1970. aastate alguseks oli eesti kunst
tundmatuseni muutunud. See oli väga tundmatuseni muutunud. See oli väga pluralistlik.pluralistlik.
Kümmekonna aastaga oli eesti kunst Kümmekonna aastaga oli eesti kunst eemaldunud kaugele Moskva ametlikust eemaldunud kaugele Moskva ametlikust kunstist.kunstist.
Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said Peaaegu kõik selle aja kunstnikud said oma töid näitustel eksponeerida.oma töid näitustel eksponeerida.
Varem või hiljem võeti nad ka Kunstnike Varem või hiljem võeti nad ka Kunstnike Liidu liikmeks.Liidu liikmeks.
Tänan Tänan tähelepanu tähelepanu
eest!eest!Rapla 2009Rapla 2009
