EESTI KUTSESÜSTEEM MILLEKS KUTSESTANDARD ?

EESTI KUTSESÜSTEEMMILLEKS KUTSESTANDARD ?

Rutt LumiKutsekoda

Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

ÕIGUSLIK ALUS

Kontseptsioon ja tegevuskava 9.12.1997 Eesti töötajate kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomiseks ja rakendamiseksTööd alustati Kaubandus - Tööstuskojas juures 02.02.1998

Kutseseadus võeti vastu 19.12.2000 Uus kutseseadus jõustus 1. septembril 2008

Kutsesüsteemi olemus

Haridus-Haridus-süsteemsüsteem(formaal,(formaal,

mittefoemaal-mittefoemaal- jaja

informaalne)informaalne)

TööjõuturgTööjõuturg((avalik, era- avalik, era-

ja ja mittetulunmittetulun

dusdusSektor)Sektor)

Kutse-Kutse-Süs-Süs-teemteem

MILLEKS KUTSESÜSTEEM

• Toetada seda, et Eestis on konkurentsivõimeline tööjõud - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud.

• Olla tugistruktuuriks haridussüsteemile ning siduda haridussüsteemi tööturuga

• Aidata kaasa õpitulemuste hindamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud


PÕHISEISUKOHAD JA -ALUSED• SOTSIAALPARTNERLUS – Sotsiaalpartnerite kaasamine (tööturu osapooled: tööandja,

töötaja ja riik) on kutsesüsteemi rakendamisel peamised osalised ja otsustajad.• Kokkulepped sünnivad erinevate osapoolte koostöös • Kutsesüsteem on terviklik SÜSTEEM ja selle põhimõttelised alused ühtsed kõikide

valdkondade jaoks. • Kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid on mõõdetavad• Mõõtmissüsteem on ühtne ja võrreldav • Kompetentsipõhine lähenemine

- Kutsestandardid on tegevuspõhised, neis kirjeldatakse tööülesannete edukaks sooritamiseks vajalikke kompetentse. - Kutse hindamise aluseks on inimese tegelikud kompetentsid sõltumata nende saamise viisist.

• Tööturu vajadustega arvestav paindlik ja optimaalne koolitussüsteem• Motivatsioon elukestvale õppimisele• Kompetentsus on hinnatud ja ametlikult tunnustatud

PÕHIMÕISTED• Kompetentsus – edukaks (kutsealaseks) tegutsemiseks vajalik

teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Kompetentsus on suutlikkus teatavas valdkonnas tulemuslikult tegutseda koos seda tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustegaKompetents on suutlikkus teatavas valdkonnas edu tagavat tegevust tulemuslikult sooritada koos selle tegevuse tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega.Kompetentsus on kompetentside kogum

• Kvalifikatsioon – hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus (õiguspädevus)

• Kutse - hindamise ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis

KUIDAS KUTSESÜSTEEM RAKENDUB

Kutsesüsteemi põhiprotsessid on:

• Inimeste oodatava tööalase kompetentsuse väljaselgitamine ja formaliseerimine

• Inimeste tegeliku tööalase kompetentsuse vastavushindamine ja tunnustamine

MIS ON KUTSESTANDAD

Kutsestandard kirjeldab tööd ja määratleb selle tegemiseks vajalikud kompetentsid

Millistele tingimustele peab vastama kutsestandard?

– On koostatud töö funktsionaalsest analüüsist lähtuvalt, arvestades kokkuleppeid kutsete laiapõhjalisuse või kitsuse osas

– On üles ehitatud iseseisvalt kasutatavate osadena– kirjeldama oodatavaid kompetentse vaadeldavate ja

hinnatavatena– määratlema isiku kompetentsuse hindamise viisid, st

kasutatavate hindamismeetodite klassid (eksam, ...)?– määratlema vastava kutse kvalifikatsioonitaseme EKR-s


KUTSESTANDARDI KOOSTAMINE

• valdkonna kutsete kaardistamine • töörühma moodustamine valdkonna tööandjatest ja spetsialistidest• kutsestandardi koostamine töörühma poolt

- töö analüüsi teostamine: töö olemus, sisu, tööülesanded, töötingimused- kutsekirjeldus- kompetentsusnõuded- kutsestandardi kavandi tutvustamine

• kutsestandardi kinnitamine kutsenõukogu poolt

KUTSESTANDARDKUTSESTANDARD on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse

kutsealade ja –tasemete kompetentsusnõuded. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kutsestandard kirjeldab ära vastava tegevusvaldkonna töötingimused ning selle töö edukaks tegemiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi.

Kutsestandardi kasutamisvõimalused erinevatele sihtgruppidele on järgmised:


A-osa KUTSEKIRJELDUSB-osa KOMPETENTSUSNÕUDEDC-osa ÜLDTEAVE JA LISAD

Kutsestandardi vorm


Kutsestandardi vorm

A-osa KutsekirjeldusA.1 Töövaldkonnad ja ametinimetusedA.2 Töö eesmärk ja sisu lühikirjeldus tasemetiA.3 Töö osadA.4 TöövahendidA.5 Töökeskkond ja eripäraA.6 Võimed ja isikuomadusedA.7 Kutsealane ettevalmistus


Kutsestandardi vorm

B-osa Kompetentsusnõuded

B.1 Kompetentsid

oskuste, teadmiste, võimete ja hoiakute kogumid, mis võimaldavad töötajal täita konkreetseid tööülesandeid ning mis väljenduvad tegevustena

B.2 Teadmised

B.3 Muud nõuded


C.2 Üldteave ja lisad• Kutsestandardi number kutseregistris; • Kutsestandardi koostajad; • Ülevaade kavandi tutvustamine; • Kutsestandardi kinnitaja; • kutsenõukogu otsuse number ja kuupäev; • Kutsestandardi kehtivusaeg; • Kutsestandardi versioon; • Kutsenõukogu alavaldkond; • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator • Ametite klassifikaator; • Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku (EQF); • Kutset andev organ; • Kutsekoda; • Viited õppekavadele eesti hariduse infosüsteemis.


Töö osad Võtmetege-vused

Kompetentsid

Tulemused

Töö

EESMÄRk

Kompetentsipõhine kutsestandard


Kompetentsid

Kompetentsid – teadmiste, oskuste ja võimete kogumid,

mis võimaldavad töötajal täita konkreetseid tööülesandeid

ning mis väljenduvad tegevustena.

• Kompetentsid on tegevuste kirjeldused

• Tegevuste kirjeldused sisaldavad oskusi, teadmisi, hoiakuid, võimeid

• Kompetentsid on mõõdetavad


KUTSESTANDARDI TUTVUSTAMINE

• Töörühma poolt koostatud kutsestandardi kavandit tutvustatakse vastava valdkonna ettevõtetes ja asutustes hinnangute ja parandusettepanekute saamiseks

• Tulemused analüüsitakse, viiakse sisse vajalikud parandused-täiendused ja koostatakse lõplik versioon, mis esitatakse kutsenõukogule kinnitamiseks

KUTSE- JA KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK

• Vastavalt 2001. a vastu võetud kutseseadusele on kutsetasemeid kirjeldatud viie-astmelises raamistikus. Tegelikult hulk autonoomseid kutseala raamistikke.

• Uue, 01.09.2008 jõustunud kutseseaduse järgi minnakse üle 8-tasemelisele raamistikule, mis on identne kutse- ja haridustasemeid liigitava Euroopa kvalifikatsioonidaamistikuga.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF):– 8 kompetentsuse taset kirjeldatuna oodatavate õpiväljunditena

(teadmised, oskused, õigus-pädevus (iseseisvuse ja vastutuse ulatus))

– 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga– 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme kohta• 5- tasemeliselt 8-tasemelisele raamistikule ülemineku

protseduurid on väljatöötamisel.


KUTSESTANDARD - õppekava alus• Kutseõppeasutuse seadus § 11 lg 2

Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister, lähtudes kutsenõukogus kinnitatud kutsestandardist ja kutseharidusstandardist

• VV 2003.a määruse “Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja

akrediteerimisel esitatavad nõuded”lisa 3

Õppekavade väljatöötamisel on lähtutud nii kõrgharidusstandardi kui ka kutsestandardi või vastavat kutseala reguleerivatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevatest nõuetest

KUTSENÕUKOGU 16

Kutsenõukogu roll kutsesüsteemis on olla valdkonna ekspertide koostööna sündinud otsuste kinnitaja ja kogu tegevuse üle järelevalvaja ning suuna andja.

Kutsenõukogu ülesanded on:• ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja

uuendamiseks;• kutsestandardite kinnitamine;• kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset andva organi

kutse andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves;• kutse andmise korra kinnitamine;• kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste kinnitamine;• kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine;• muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine.

KUTSE ANDMINE...on protsess, mille käigus hinnatakse kutset taotleva isiku kompetentsuse

vastavust kutsestandardis toodud nõuetele ja väljastatakse kutsetunnistus

KA ülesanded• Korraldab kutsekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide

ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise• Kalkuleerib ja esitab KN-le kinnitamiseks kutse andmise ja kutse

taastõendamisega seotud tasu suuruse• Korraldab kutse andmise väljakuulutamist• Tagab teabe avalikustamise• Võtab vastu kutset hindab taotleja sobivust taotletavale kutsetasemele

ning esitab nõuetekohased dokumendid kutsekomisjonile• Väljastab kutsetunnistuse või selle duplikaadi• Tagab teabe kaitstuse • Vastutab protseduuride täitmise eest• Esitab vähemalt 1 kord aastas KN-le aruande kutse andmise korraldamise

ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta (vanas – kord kvartalis)

• Edastab andmed kutseregistrile

Kutsekomisjon

• KA moodustab selle erapooletuse tagamiseks– Märkus: peab olema moodustatud enne KA õiguste

taotlemist

• Kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjat, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajadusel klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled

Kutsekomisjoni ülesanded

• Töötab välja kutse andmise korra koostöös KA õiguste taotlejaga

• Kinnitab vajadusel kutsekompetentsuse hindamise koha nõuded (kutseeksamikeskuse hindamine ja tunnustamine)

• Vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi

• Nimetab vajadusel hindamiskomisjoni(d)• Kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid• Otsustab isikule kutse andmise või andmata jätmise• Lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi

Hindamiskomisjon

• On kutsekomisjoni moodustatud komisjon kutsetunnistuse taotleja kompetentsuse hindamiseks

• Hindamiskomisjone võib olla 1 või mitu• Liikmete arv vähemalt 3• Kui hindamine toimub automaatse testsüsteemi vormis, võib

olla 1 liigeÜlesanded• Hindab ja võtab vastu kutseeksami• Koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli

ning esitab selle kutsekomisjonile

Kutsetunnistus

Kutseoskusi tõendav dokument

52537


Kutse nimetus Kutseoskuste kirjeldus Võimalikud ametikohad

kutsetunnistuse omanikule Kutsetunnistuse väljaandja Hindamise alused ja

tõendamise vorm Rahvusvahelised lepingud Õiguslik alus Kutsetunnistuse saamiseks

ametlikult tunnustatud viisid

Europassi kutsetunnistuse lisa

KUTSETUNNISTUSTE STATISTIKA

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 KOKKU

Ehitus, kinnisvara ja geomaatika 33 19 140 159 640 707 350 388 767 738 794 790 5525

Energeetika, mäe- ja keemiatööstus 25 102 207 322 331 301 429 1717

Haridus 88 88 78 100 11 365

Inseneeria 13 46 114 81 155 306 187 902

Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon 34 67 36 43 51 0 72 303

Kergetööstus 30 14 13 21 24 102

Kultuur 155 431 1766 1131 895 992 820 6190

Masina-, metalli- ja aparaaditööstus 34 69 198 257 179 279 329 291 1636

Metsandus 5 4 70 14 75 167 185 236 275 270 193 1494

Rahvakunst ja käsitöö 13 30 10 32 17 28 15 145

Teenindus 131 288 518 723 582 850 1102 1152 5346

Tervishoid ja sotsiaaltöö 252 212 566 569 638 726 527 3490

Toiduainetööstus ja põllumajandus 92 157 624 1849 411 512 283 3928

Transport ja logistika 969 1498 883 548 746 594 637 5875

Õigus- ja sisekaitse 75 1100 1644 1827 2672 1963 2288 1092 12661

Äriteenindus ja muu äritegevus 17 102 449 410 443 428 513 496 2858

Kokku: 33 24 144 229 911 3894 5869 8114 9556 7868 8876 7019 52537

KELLELE ON KUTSESÜSTEEMIST KASU?

RIIK• Kutsestandardid on abiks õppekavade väljatöötamisel ja haridussuundade

planeerimisel• Kutsesüsteem võimaldab inimressursi hindamist ja planeerimist riiklikult

...TÖÖTAJALE• Selguse saamine olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel (kutsestandard)• Kutsetunnistus on kvaliteedimärk, tunnustus – inimese enesehinnangu

kasvuallikas• Kutsetunnistus on konkurentsieelis – kergem saada tööd nii Eestis kui välismaal• Mõnes valdkonnas on töö saamise eeltingimuseks kutsetunnistuse olemasolu

(sektoraalsed direktiivid)• Selgus koolitusvõimaluste kasutamisel, oma karjääri ja arengu planeerimine• Töötasu vastavalt kvalifikatsioonile (tuleviku suundumus)

KELLELE ON KUTSESÜSTEEMIST KASU?

...TÖÖANDJALE?• Kutsestandardid lihtsustavad personalipoliitika korraldamist• Kutsestandardid on aluseks ametijuhendite koostamisel• Kutsetunnistus tõendab töötaja kvalifikatsiooni – usaldus, selgus, nö terade

eraldamine sõkaldest• Mõnes valdkonnas on töö saamise eeltingimuseks kutsetunnistuse

olemasolu (sektoraalsed direktiivid)• Töötasusüsteemi kujundamine vastavalt töötajate kvalifikatsioonile (tuleviku

suundumus)• Töötajate kutseeksamite kompenseerimine – üks motivatsiooni allikas

KOOLITAJAD• Kutsestandardid näitavad ja kirjeldavad, mida tööturg vajab• Kutsestandardid on abiks koolituskavade koostamisel.

KUTSEKODAKutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja)asutamisdokumentide allkirjastamine 26. juunil 2001

Kutsekoda on loodud järgmistel eesmärkidel: • ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja

arendamisele kaasaaitamine;• Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste

riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine.

MISSIOONKutsekoda on tööturu osapoolte koostöökeskkonna looja konkurentsivõime, läbipaistvuse ja võrdsete võimaluse tagamiseks tööturul.

KUTSEKOJA STRUKTUUR• Kutsekoja tegevust juhivad NÕUKOGU JA JUHATUS• Kutsekoja all töötab neli osakonda:

– KUTSESÜSTEEMI OSAKOND vastutab kutsesüsteemi rakendamise eest (koordinaatorid ja assistendid)

– KUTSEREGISTRI ülesandeks on riikliku kutseregistri pidamine volitatud töötleja kohustuste piires, eesmärgiga koguda teavet kutsenõukogude, kutsestandardite, kutsekvalifikatsioonide ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimuste korra ning kutset omistavate organite kohta. www.kutsekoda.ee

– ESF PROGRAMMI OSAKOND vastutab Kutsekojas arendustegevuste elluviimise eest läbi ESF programmi „kutsete süsteemi arendamine“ aastatel 2008-2013.

– EUROPASSI KESKUS www.europassikeskus.ee

http://www.kutsekoda.ee/

http://www.europassikeskus.ee/

Suur tänu!

Documents

EESTI KUTSESÜSTEEM MILLEKS KUTSESTANDARD ?