Eesti LGBT aruanne

Kokkuvõttev aruanne

Marianne Meiorg Kelly Grossthal

EUROOPA NÕUKOGU SOOVITUSED (REC(2010)5)

LIIKMESRIIKIDELE SEKSUAALSE SÄTTUMUSE

JA SOOIDENTITEEDI ALUSEL DISKRIMINEERIMISE VASTU

VÕITLEMISEKS JA NENDE RAKENDAMINE

EESTI

Eesti Inimõiguste Keskus

Tallinn, 2012

Kokkuvõttev aruanne

Marianne Meiorg Kelly Grossthal

EUROOPA NÕUKOGU SOOVITUSED (REC(2010)5)

LIIKMESRIIKIDELE SEKSUAALSE SÄTTUMUSE

JA SOOIDENTITEEDI ALUSEL DISKRIMINEERIMISE VASTU

VÕITLEMISEKS JA NENDE RAKENDAMINE

EESTI

Väljaannet toetab ILGA-Europe Human Rights Violations Documentation Fund (Rahvusvahelise Lesbi, Gei, Biseksuaal, Trans- ja Interseksuaalide Ühingu Euroopa regiooni Inimõiguste Rikkumise Dokumenteerimise Fond) projekti raames „Euroopa Nõukogu LGBT õiguse alaste soovituste rakendamine“. Projekti rahastab Madalmaade Valitsuse soolise ja LGBT emantsipatsiooni osakond Hariduse-, Kultuuri- ja Teaduseministeeriumis.

Aruandes väljendatud arvamused ei väljenda ilmtingimata ILGA-Europe’i ega Madalmaade Valitsuse seisukohti.

Koostanud: Marianne Meiorg ja Kelly GrossthalTõlkinud: Grete Anton

© Kelly Grossthal ja Marianne Meiorg, 2012

3

Kokkuvõttev aruanne – EESTI – 2012

SISUKORD

I. KOKKUVÕTE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5

II. SOOVITUSED VALITSUSELE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

III. SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Taust . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Aruande eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9

Metoodika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

IV. KOKKUVÕTVA ARUANDE SISULINE OSA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Soovitused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Õiguslik raamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11

Institutsiooniline raamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12

Heastamisvahendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

Teadlikkuse tõstmine LGBT teemade suhtes . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15

Lisa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

I. Õigus elule, turvalisusele ja kaitsele vägivalla eest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

A. „Vihakuriteod“ ja muud vihkamisest motiveeritud intsidendid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

Õiguslik raamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

Koolitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

Uurimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

B. „Vihkamist õhutavad avaldused“ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Õiguslik raamistik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Meedia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

Riigiametnikud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21

II. Ühinemisvabadus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

III. Sõnavabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Sõnavabadus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

Rahumeelse kogunemise vabadus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23

IV. Austus era- ja perekonnaelu vastu (välja arvatud teatud transprobleemid) . . . . . . . . . . . 24

Eraelu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24

Samasoolised paarid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

Vanemlikud õigused (kaasa arvatud lapsendamine) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26

4

V. Austus era- ja perekonnaelu vastu ja juurdepääs tervishoiule – spetsiifilised transprobleemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27

VI. Tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28

VII. Haridus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

VIII. Tervishoid – teised teemad peale transteemade. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

IX. Eluase . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31

X. Sport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

XI. Varjupaik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

XII. Riiklikud/riigiülesed inimõiguste struktuurid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33

LISAD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Lisa 1 – definitsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34

Lisa 2 – soovituse tekst . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35

Lisa 3 – Vastavuse dokumenteerimise aruanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

5


I. KOKKUVÕTE

See aruanne on Eestis kehtiva õiguse ja praktika põhjaliku analüüsi tulemus, mis võtab arvesse Euroopa Nõukogu soovitusi liikmesriikidele seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta ning selle lisa, mis kehtestab vastavalt tunnustatud kehtivatele rahvusvaheliste inimõiguste standarditele Eestile spetsii� lised kohus-tused seoses LGBT inimestega. Aruanne on lisaks üldisele õiguslikule ja institutsionaalsele raamis-tikule jaotatud kaheteistkümneks alateemaks.

Analüüsi tulemusel ilmnes mitmeid positiivseid arenguid, mis on Eestis viimastel aastatel aset leidnud. Mitme aasta töö tulemusena on karistusseadustiku muutmine lõpuks jõudnud eelnõu väljatöötamise ja menetlemise staadiumisse. Selle eesmärk on tõhustada võitlust vihakuri tegude ja viha õhutamisega. Samuti on hakatud välja töötama eelnõu, mis näeb ette samasooliste paaride kooselu seadustamise mingis vormis. Tõenäoliselt erinevate organisatsioonide tead likkuse tõstmisele suunatud töö tulemusel on tõusnud ka Eesti elanike toetus sellisele reguleerimisele. Lõpetuseks on suureks sammuks ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ressursside suurendamine isegi vaatamata asjaolule, et raha saadakse Norra � nantsmehhanis-mist ja mitte riigieelarvest. See peaks võimaldama tegelema hakata seni tema tööst täielikult puudunud ennetustegevusega.

Siiski sai analüüsi tulemusel tuvastada ka mitmeid probleeme seoses meetmetega, mida nimetatud soovitused Euroopa Nõukogu liikmesriikidelt ootavad. Esiteks puudub avalikul võimul enamasti terviklik teave LGBT inimeste olukorrast peaaegu kõigis valdkondades, aga iseäranis viha kuritegude ja vaenu õhutamisega seoses, kaitseväes, spordis, hariduses ja tervishoius. Nende küsimustega seoses ei koguta andmeid ja statistikat ega tehta nende põhjal analüüsi. Teiseks ei ole riigiametnikke regulaarselt koolitatud ega välja töötatud käitumisjuhiseid LGBT teemadel mitte üheski valdkonnas. Kolmandaks, ei ole tunnistatud LGBT inimeste iseäralikku haavatavust teatud valdkondades ja seetõttu ei ole ka kasutusele võetud vastavaid erilisi meetmeid.

Puudub üldine riiklik strateegia diskrimineerimise teemaga (LGBT või muu) tegelemiseks. Kehtivat seadusandlust ei ole korralikult läbi analüüsitud ja teadlikkust tõstvat tegevuskava ei ole. Erinevad riigiasutused toetavad erinevaid tegevusi, kuid toetus on ebaühtlane ja sõltub kindlatest tingi-mustest, ning enamikul juhtudest puudutab valitsusväliste organisatsioonide üksikuid tegevusi. Ministeeriumid ise algatavad tegevusi harva.

Riigi passiivsuse põhjuseks võib pidada poliitilise tahte puudumist LGBT teemadega tegelemiseks.Seda väljendab seni väheste ressursside eraldamine peamisele diskrimineerimisvastasele organile – võrdse kohtlemise volinikule. Seda väljendab ka asjaolu, et õigusakt, mis lahendaks trans inimeste seni kogetud probleeme seoses soo vahetusega, on juba mõnda aega ministeeriumisse seisma jäänud. Tänaseks liikuma hakanud karistusseadustiku muutmine ja samasooliste paaride kooselu seadustamise algatamine võttis aastaid.

On selge, et LGBT-teemalised muudatused Eesti seadusandluses või praktikas ei toimu tavaliselt Riigikogu või parteide algatuse tulemusel. Seega on oluline muudatusi tekitada kohtukaasuste ja kohtuväliste organite praktikate kaudu. Näiteks, ettevalmistav töö kooseluseaduseks, mis tegeleb samasooliste paaride hetkel ebapiisava kaitse teemaga, on suuresti õiguskantsleri soovituse tulemus. Tõsi küll, osa ettevalmistavast tööst oli tehtud juba varem, kuid õiguskantsleripoolne surve tagas kava jätkumise. Kuigi kohtukaasuste ja praktika kogumine on muutuste toimumi-seks vajalik, tähendab kohtule ja diskrimineerimisvastastele organitele esitatud kaebuste väike arv seda, et sel vahendil on limiteeritud jõud.

6

Euroopa Nõukogu LGBT diskrimineerimis -vastase soovituse Rec(2010)5 rakendamine

II. SOOVITUSED VALITSUSELE

Soovitused põhinevad vastavuse dokumenteerimise aruandel ja annavad soovitusi Eesti valitsusele vastavalt Euroopa Nõukogu soovitusele liikmesriikidele “seksuaalse sättumuse ja sooi dentiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks” standarditele.1

Valitsus peaks:

1. Üldine võrdse kohtlemise ja diskrimineerimisvastasuse õiguslik ja institut-sionaalne raamistik

a. vaatama läbi üleüldise kehtiva seadusandluse ja teised meetmed, et tagada, et need ei diskrimineeri otseselt või kaudselt seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi alusel.

b. täiendama võrdse kohtlemise seadust, et laiendada kaitset diskrimineerimise eest seksuaalse sättumuse alusel tööhõivest kuni teenuste, hariduse ja sotsiaalkindlustuseni.

c. suurendama võrdse kohtlemise voliniku käsutuses olevaid rahalisi ressursse, et suuren-dada voliniku töö efektiivsust.

d. jälgima ja analüüsima diskrimineerimisjuhtudest teatamisi vastavatele organitele ja, vastavalt järeldustele, välja töötama plaani, julgustamaks diskrimineerimisjuhtudest sagedamini teatamist.

e. välja töötama üldise strateegia üldsuse harimiseks ja teavitamiseks diskrimineerimise teemadel, kaasa arvatud, seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel.

2. Õigus elule, turvalisusele ja kaitsele vägivalla eest, kaasa arvatud varju-paigale

a. vastu võtma õiguslikke meetmeid, kaasa arvatud seksuaalset sättumust ja sooidenti-teeti puudutavaid meetmeid, mis muudaks vihkamisest motiveerituse kuriteo raskendavaks asjaoluks; lisama organisatsioonide, mille eesmärk on vihkamisele üles kutsuda või toime panna vihkamisega seotud kuritegusid, kriminaliseerimise; ning mis võitleksid tõhusalt vihkamisele üles kutsumisega, olenemata sellest, kas see kujutab ohtu isiku elule, tervisele, või omandile.

b. koguma ja analüüsima andmeid vihkamisest motiveeritud kuritegudest ja väljendus-test, kaasa arvatud juhtudel, kui seda on väljendatud isiku seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi vastu.

c. läbi viima korrakaitsjate, vanglate töötajate ja kohtunike koolitusi vihakuritegude ja vihakõne teemal, kaasa arvatud isiku seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi vastu väljendatu kohta.

d. läbi viima LGBT-spetsii� lisi varjupaiga koolitusi ametnikele, kes tegelevad varjupaiga taotlustega.

e. julgustama meediat edendama austuse, tolerantsuse ja mitmekesisuse kultuuri ning hoiduma LGBT inimeste negatiivsest ja stereotüüpsest kujutamisest.

f. arendama poliitikaid ja juhiseid, mis paneks riigiametnikke vältima vihakõne kasutamist, kaasa arvatud juhtudel, kui see põhineb seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil.

1 Euroopa Nõukogu soovitus (Rec(2010)5) liikmesriikidele seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks (vastu võetud 31.03.2010 Ministrite Komitee poolt 1081. ministrite asetäitjate kohtumisel).

7


3. Ühinemisvabadus, sõnavabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus

a. looma toetava keskkonna, mis võimaldaks LGBT organisatsioonidel tõhusalt tegut-seda.

b. looma keskkonna, kus on võimalik ideede paljusus, kus ei diskrimineerita, ja mis võimaldaks sõnavabadust LGBT teemadel ühiskonnas.

4. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu

a. vastu võtma õiguslikud meetmed, mis tagaks võrdse ja piisava kaitse samasoolistele paaridele, kas andes muidu abieluga kaasnevad õigused ja kohustused ka paaridele, kes ei ole abielus või lubades samasoolistel paaridel sõlmida teatud liiki õiguslikku liit.

b. vastu võtma piisavad õiguslikud meetmed ja arendama praktikat, mis tagaks sama soolise paari kasvatatavale lapsele samaväärse õiguste kaitse kui hetero-seksuaalses perekonnas kasvaval lapsel, eriti juhtudel, kui tema bioloogiline vanem sureb.

c. kaotama diskrimineeriva praktika üksikvanema poolt lapsendamise menetluses, millega teadaolevalt homoseksuaalset isikut julgustatakse loobuma lapsendamise plaanidest.

5. Transsoolised inimesed

a. välja töötama üldise seaduse või seadusi, mis reguleeriks soovahetusoperatsioone ja vastavaid soovahetuse teenuseid, kaasa arvatud psühholoogilisi, endokrinoloogilisi ja kirurgilisi teenuseid.

b. kaasama vastavasse seadusesse selge mõtte ja sõnastuse, et peale soovahetus-operatsiooni läbimist ja selle seadusjärgset tunnustamist võib isik sõlmida abielu peale soovahetust temaga vastassoost oleva isikuga.

c. muutma Vabariigi Valitsuse määrust põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid nii, et muutunud isikuandmetega koopia väljastamine peale soovahetuse läbimist ja selle seaduslikku tunnustamist on kohus-tuslik.

d. kokku kutsuma ümarlaua, mis koosneb riigi esindajatest ning transinimeste õiguste toetajatest ja inimõigusorganisatsioonidest, et arutada teemasid, mida seadus praegu piisavalt ei käsitle, näiteks soovahetuse mõju lapse ja vanema suhtele ja abielu staatust peale ühe abikaasa soovahetust.

6. Tööhõive

a. vastu võtma konkreetseid meetmeid, et edendada LGBT isikute võrdset kohtlemist tööhõives.

b. jälgima ja analüüsima LGBT inimestega seonduvat praktikat relvajõududes.

8


7. Haridus

a. teostama riigiülest läbivat uurimust koolikiusamise ja sotsiaalse väljaarvamise ning võimaliku alandava kohtlemise teemal, mis põhineb seksuaalsel sättumusel ja sooiden-titeedil, mis oleks valitsuse tulevaste tegevuskavade põhjaks.

b. koostama haridusametnikest, koolide esindajatest ja toetusorganisatsioonidest koosneva töögrupi, et välja töötada LGBT-teemalised soovitused õppekavadesse ja kooliprogrammidesse sisse lülitamiseks.

c. algatama riigiüleseid kiusamisvastaseid programme ja rahastama rohujuuretasandi initsiatiive, pöörates erilist tähelepanu koolikiusamisele, mis põhineb seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil.

8. Tervishoid

a. tegema LGBT inimestega seonduvad terviseküsimused kohustuslikuks osaks iga meditsiinilise kutse õppeprogrammist.

b. eraldama raha, et koolitada juba tegutsevaid arste, tervise- ja sotsiaaltöötajaid LGBT inimestega seonduvate terviseküsimuste osas.

9. Eluase

a. teavitama LGBT kogukonda teenustest ja õigustest, mis on igal Eesti kodanikul, kui neil on vajadus ajutise eluaseme või varjupaiga järele.

10. Sport

a. koguma ja analüüsima andmeid LGBT teemadega seonduvatest probleemidest spordis ja rakendama nendega tegelemiseks erimeetmeid.

9


III. SISSEJUHATUS

Taust

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võttis 2010. aasta 31. märtsil vastu soovituse liikmesriiki-dele seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel diskrimineerimise vastu võitlemiseks.

See oli ajalooline hetk. See soovitus, nagu tunnistas ka Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland, on esimene rahvusvaheline õigusakt, mis tegeleb just nendel alustel diskrimineeri-misega, mis tema sõnul on „üks kauem kestnud ja raskemini kaotatavam diskrimineerimisviis“.

Laias laastus teeb soovitus kolme asja:

rõhutab võtmeprintsiipi, et inimõigused on universaalsed ja kehtivad kõigile inimes-tele, seega ka LGBT inimestele;

tunnistab fakti, et LGBT inimesi on diskrimineeritud sajandeid, ja et neid diskrimi-neeritakse jätkuvalt nende seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi tõttu;

tunnistab, et konkreetseid meetmeid tuleb kasutusele võtta, et tagada LGBT inimes-tele täielikud inimõigused, ning kehtestab meetmed liikmesriikide valitsustele.

Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki nõustus soovitusega ühehäälselt. Kuna tegu on soovituse, mitte konventsiooniga, ei ole see riikidele kohustuslik, kuid see põhineb olemasolevatel rahvus-vahelise ja Euroopa inimõiguste kohustustel liikmesriikidele, kellel on seetõttu selge kohustus rakendada selle peamisi elemente.

Soovitus koosneb kolmest osast: esiteks, preambulast, milles on selgitatud soovituse vastu-võtmise taust ja seda juhtivad võtmeprintsiibid; teiseks, sisulisest osast, mis on väga lühike ja esitab nimekirja meetmetest, mida tuleb rakendada; kolmandaks, lisast, mis esitab konkreetsed meetmed, millega tagada õigusi ja võidelda inimõiguste rikkumise vastu mitmes valdkonnas, kaasa arvatud vihakõnes, vihkamisele üleskutsumises, ühinemisvabaduses, sõnavabaduses ja kogunemisvabaduses, õiguses austusele era- ja perekonnaelule, tööhõives, hariduses, tervis-hoius ja eluasemes, spordis, õiguses varjupaigale, ja muudel põhjustel diskrimineerimisel. See hõlmab ka osa, mis käsitleb riikide inimõiguste kaitse struktuuride rolli.

Soovitust toetab ka seletuskiri, mis dokumenteerib rahvusvahelised inimõiguste instrumendid ja õiguslikud pretsedendid, millel soovituses ja lisas sätestatud meetmed põhinevad.

Aruande eesmärk

Aruande eesmärk on anda hinnang Eesti ametiasutuste poolt tehtud edusammudele soovi-tuse rakendamisel ja välja tuua valdkonnad, mis vajavad edasisi meetmeid. Dokumenteerimine, millised meetmed on täide viidud, ja millised ei ole, annab stardijoone, millelt mõõta edusamme soovituse rakendamisel järgnevatel aastatel.

Aruandel on kaks sihtrühma. Esiteks, poliitilised juhid ja riigiteenistujad riiklikul tasemel, kes vastu-tavad soovituse rakendamise eest. Teiseks, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee, kes nõustus soovitust vastu võttes 2013. aasta märtsis läbi viima selle rakendamisprotsessi läbivaatamist.

10


Metoodika

Aruande progressi hindamine põhineb kontrollnimekirjal, mis koosneb kindlatest üksikasjalikest meetmetest, mida soovitus nõuab. Meetmete nimekiri on tuletatud soovitusest ja selle lisast, ja täiendatud lisadetailidega, mis on sätestatud seletuskirjas.

Kontrollnimekiri ja andmed, mis Eesti Inimõiguste Keskus on kokku kogunud, et hinnata edusamme üksikute soovituse meetmete rakendamisel, on sätestatud käesoleva aruande lisas nr 3 pealkirja all „Vastavuse dokumenteerimise aruanne“.

Andmed, mida on kasutatud, et hinnata edusamme rakendamisel, on saadud mitmest erine-vast allikast:

Vastused erinevatelt ministeeriumitelt Eesti Inimõiguste Keskuse poolt saadetud kirjadele, milles olid asjassepuutuvad kontrollnimekirjade küsimused, ja palve anda kommentaare tegevuste kohta, mis on kasutusele võetud seonduvate meetmete rakendamiseks.

Informatsioon avaldatud allikatest, nagu näiteks Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruanne Eesti kohta ning tema aruanne „Seksuaalse sättumuse ja sooidenti-teedi alusel diskrimineerimine Euroopas“.

Uuringud ja tõendid, mille on kogunud Eesti Inimõiguste Keskus ja teised valitsus-välised organisatsioonid.

Andmed, mida on Eesti Inimõiguste Keskus kogunud muu järelevalvetöö käigus.

PROBLEEM

11


IV. KOKKUVÕTVA ARUANDE SISULINE OSA

Soovitused

Soovituse sisuline osa sisaldab nelja peamist nõuet: olemasolevate meetmete läbivaatamine, et välistada igasugune diskrimineerimine, mis põhineb seksuaalsel sättumusel või sooidenti-teedil; tõhusate meetmete juurutamine, et sellise diskrimineerimise vastu võidelda; tagada, et ohvritel on juurdepääs tõhusatele õiguskaitsevahenditele; ja tagada, et soovitus tõlgitakse ja levitatakse nii laialdaselt, kui võimalik. Liikmesriigid peavad ka juhinduma soovituse lisas sisal-duvatest põhimõtetest ja meetmetest.

Õiguslik raamistik

Eesti diskrimineerimisvastane seadusandlus põhineb põhiseaduse §-l 12, mis keelab diskrimi-neerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. See keelab ka vihkamise õhutamise. Põhiseaduses sisalduvat põhimõtet rakendatakse, kui puudub eriseadus.2

Eesti on vastavalt asjassepuutuvatele ELi direktiividele3 vastu võtnud soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SVS)4 ja võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi VKS). SVS tegeleb diskriminee-rimisega, mis põhineb sool (ja ka sooidentiteedil),5 VKS aga diskrimineerimisega, mis põhineb rassil, rahvuslikul päritolul, nahavärvusel, usul või veendumusel, vanusel, puudel ja seksuaalsel sättumusel.6 Neid seadusi või võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste või võrdsuse põhimõtteid mainitakse ka töölepingu seaduses,7 avaliku teenistuse seaduses,8 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses,9 lastekaitse seaduses10 ja haldusmenetluse seaduses.11 Lisaks sisaldab karistusseadustik12 sätteid, mis keelavad vaenu õhutamise (§ 151, vaata allpool osas I.B.) ja võrdõiguslikkuse rikkumise (§ 152) üleüldiselt ja diskrimineerimise pärilikkusriskide alusel (§ 153).

Vastupidiselt Soovitusele nr 1 ei ole läbi viidud üleüldist kehtiva seadusandluse ja teiste meetmete läbivaatamist. Iga ministeerium vastutab võrdse kohtlemise põhimõtete austamise tagamise eest enda pädevusvaldkonnas. Sotsiaalministeeriumi ülesanne, soolise võrdõiguslikkuse osakonna kaudu, on koordineerida teiste riigiasutuste tegevusi, mis seonduvad üldise võrdse kohtlemi-

2 Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, The Status of Lesbian, Gay, Bisexual and Transgender Rights in Estonia. A Shadow Report [Lesbide, geide, biseksuaalide ja transinimeste õiguste status Eestis. Variaruanne], juuni 2010. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2012/01/Estonia-Shadow-Report-LGBT-ICCPR.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 4-6.

3 Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, [2000] RT L 180/22; nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, [2000] RT L 303/16; ja euroopa parla-mendi ja nõukogu direktiiv 2002/73, [2002] RT L 269/15.

4 Soolise võrdõiguslikkuse seadus, RT I 2004, 27, 181 … RT I, 02.07.2012, 8. 5 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlelmise volinik, Arvamus nr 11, 11.09.2008. 6 Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, vt viidet 2, lk 6. 7 Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2012, 24. 8 Avaliku teenistuse seadus, RT I 1995, 16, 228 … RT I, 2011, 1. Vastav viide lisati seadusesse 2009. aastal seoses VKSi kehtima

hakkamisega. 9 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus, RT I 2004, 19, 134 … RT I 2009, 5, 35. 10 Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, RT 1992, 28, 370 … RT I, 21.03.2011, 3. 11 Haldusmenetluse seadus, RT I 2001, 58, 354 … RT I, 23.02.2011, 3. 12 Karistusseadustik, RT I 2001, 61, 364 … RT I, 04.04.2012, 1.

PROBLEEM

12


sega.13 Lisaks peab iga uus seadus või seaduse muudatus võtma põhimõtteliselt arvesse võrdse kohtemise põhimõtet. Näiteks sisaldas uus avaliku koosoleku seadus, mis võeti vastu 2008. aastal, seksuaalset sättumust kui alust, mille põhjal vaenu õhutamine avalikul kogunemisel on keelatud.14

Sellegi poolest on võrdse kohtlemise seadusliku raamistikku rängalt kritiseeritud, eriti SVSi ja VKSi pakutava kaitse ulatuse erinevuse tõttu.15 SVS keelab diskrimineerimise, mis põhineb sool (ja sooidentiteedil) kõigis eluvaldkondades (välja arvatud usu tunnistamisel ja viljelemisel või töötamisel vaimulikuna registreeritud ususeltsis ning pere- või eraelus), kuid VKS eristab kaits-tavaid alasid vastavalt sellele, millel diskrimineerimine põhineb. See katab diskrimineerimist, mis põhineb usul või veendumusel, vanusel, puudel ja seksuaalsel sättumusel ainult tööhõivet puudutaval alal (nagu on nõutud direktiiviga 2000/78/EÜ), kuid diskrimineerimine, mis põhineb rassil, rahvuslikul päritolul ja nahavärvil, on lisaks kaetud ka teenuste, hariduse ja sotsiaalkind-lustuse alal (nagu on nõutud direktiiviga 2000/43/EÜ). Need kaks seadust on sisuliselt loonud kaitstavuse hierarhia, mis sõltub diskrimineerimise alusest. Seega on kaitse sooidentiteedil põhineva diskrimineerimise eest hierarhia kõrgeimal tasandil, andes kaitse peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuid kaitse seksuaalsel sättumusel põhineva diskrimineerimine eest on koige madalamal hierarhia tasandil, kattes vaid tööhõive valdkonda.

Institutsiooniline raamistik

SVS ja VKS viitavad kohtutele kui ühele peamisele diskrimineerimisvaidlusi lahendavale institut-sioonile. Kohtud tegelevad tsiviil-, administratiiv- ja kriminaalasjadega ja nende tegevuse ulatus katab kõiki eluvaldkondi, nii SVSi kui VKSi kaetud valdkondi kui ka vaid põhiseadusega kaetud alasid. Kriminaalkohtud rakendavad vaid karistusseadustikku (§ 151-153).

Vaidluste lahendamise organ, millele viitavad SVS ja VKS, on töövaidluskomisjon. Need poolkohtulikud organid lahendavad vaidlusi eraõiguslike töösuhete raames, kaasa arvatud diskrimineeri misvaidlusi. Need tegutsevad kohalike tööinspektsiooni harude juures ja koosnevad töö inspektsiooni ametnikust, kutseühingu ja tööandjate liidu esindajast (individuaalse töövaidluse lahendamise seadus – ITLS, – § 11 lg 2).16 Komisjoni otsused on õiguslikult siduvad ja täitmisele pööratavad samamoodi kui kohtuotsused (ITLS, § 26 lg 2). Neid otsuseid saab kohtusse edasi kaevata.

Inimestel on ka kohtuväliseid võimalusi kontrollimaks, kas konkreetne tegu või olukord on võrdse kohtlemise põhimõtteid kooskõlas või mitte. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik (edaspidi võrdse kohtlemise volinik) rajati võrdse kohtlemise seadusega.17 Ta võtab vastu

13 Vabariigi Valitsuse seadus, § 67 lg 1 –, RT I 1995, 94, 1628 … RT I, 29.12.2011, 1. Samuti M. Erlenheim, Sotsiaalministeeriumi haldusalas kohustuste rakendamine vastavalt Euroopa Nõukogu soovitustele seksuaalvähemuste diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete osas, e-kiri nr 16-6/3078 (07.2012), Sotsiaalministeerium, lk 1, ja Vabariigi Valitsus, Reports submitted by States parties under article 9 of the Convention. Eighth and ninth periodic reports due in 2008. Estonia [Konventsiooni artikli 9 alusel liikmesriikide poolt esitatavad aruanded. Kaheksas ja üheksas perioodiline aruanne, mille esitamistähtaeg oli 2008. aastal] [24.07.2009], Committee on the Elimination of Racial Discrimination (CERD), CERD/C/EST/8-9, 3.11.2009, lõige 15.

14 Avaliku koosoleku seadus, RT I 1997, 30, 472 … RT I, 23.02.2011, 3, § 3. 15 Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, viide 2, p 7. Euroopa Nõukogu

Rassismi- ja sallimatusevastane komisjon (ECRI), ECRI Aruanne Eesti kohta (neljas seiretsükkel), vastu võetud 15.12.2009, CRI(2010)3, 2.03.2010. Arvutivõrgus saadaval: <http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/ecri/Country-by-country/Estonia/EST-CbC-IV-2010-003-ENG.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lõiked 46 ja 52.

16 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, RT I 1996, 3, 57 … RT I, 30.06.2011, 1. 17 Võrdse kohtlemise seadus, RT I 2008, 56, 315 … RT I, 02.07.2012, 8.

NÄIDE

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

HILJUTINE TEGEVUS

HILJUTINE TEGEVUS

13


taotlusi üksikisikutelt ja pakub enda arvamusi ja soovitusi diskrimineerimisega seotud teemadel. Tal on ka õigus tegutseda enda initsiatiivil.

Inimesed võivad pöörduda ka õiguskantsleri poole, kes on iseseisev institutsioon, mis loodi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 139.18 Lisaks võimalike avaliku võimu poolt toime pandud põhiõiguste ja –vabaduste rikkumist puudutavate taotluste vastuvõtmisele, võtab õiguskantsler vastu ka taotlusi õigusaktide põhiseadus- või seaduspärasuse kohta. Hiljutine õiguskantsleri seaduse muudatus andis õiguskantslerile õigusliku aluse tegutseda enda algatusel (§ 15 lg 2).19 Kuid see muudatus andis ka õiguskantslerile õiguse taotlusi teatud alustel tagasi lükata. Nende aluste hulgas on avaliku huvi puudumine (§ 151 lg 2) ja võimalus esitada vaie või õigus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid (§ 25 lg 3). Mõju, mida see avaldab inimeste võimele vaidlustada seadusi kohtuvälise ja odava vahendi kaudu, ei ole veel selge. Mis puudutab eraisikute vahelisi diskrimineerimisega seotud vaidlusi, võib õiguskantsler vaid algatada lepitusmenetlusi, mis vajavad mõlema poole nõusolekut.

Ei volinik ega õiguskantsler ei saa anda ka õiguslikult siduvaid arvamusi; samuti puudub mehha-nism nende täitmisele pööramiseks. Nad saavad mõlemad soovitusi teha. Olulise erinevusena võib õiguskantsler, erinevalt volinikust, asja Riigikohtu ees tõstatada kui vastuvõttev asutus on keeldunud seadust muutmast (õiguskantsleri seadus, § 18). Seda on õiguskantsler ka mitmel juhul teinud, kuigi mitte LGBT diskrimineerimisega seoses.

Heastamisvahendid

Suurim mure seoses kaitsemehhanismi tõhususega on seotud võrdse kohtlemise volinikule saadaolevate ressursside vähesusega. Olenemata hinnangulisest eelarvest, mida võrdse kohtle-mise volinik vajaks oma eesmärkide saavutamiseks (4,4 miljonit krooni – umbes 281 330 eurot), on tema eelarve jäänud 2008. aastast alates ühtlaselt 60 000 euro kanti. Nagu oli märgitud ÜRO inimõiguste komitee variaruandes, esiteks, „vastavatel ametiasutustel ei ole piisavalt ressursse, et tegelikult tõhusat tööd teha ja, teiseks, nendele asutustele väga väheste ressursside andmine väljendab selgelt valitsuse arusaama nendest teemadest (poliitilise tahte puudumine), mis juba iseenesest annab avalikkusele sõnumi (et tegemist on ebaoluliste teemadega).“20 Valitsus on teatanud, et aastateks 2012–2015 eraldatakse võrdse kohtlemise volinikule 2 miljon eurot Norra � nantsmehhanismidest.21 Ei ole märke sellest, et riigieelarvest rahastamine suureneb.

Lisaks võrdse kohtlemise volinikule saada olevate � nantside probleemidele, on ka heastus-vahendite tõhusus piiratud ning seda just seoses ohvritele makstava kompensatsiooniga. Kompen-satsiooni eesmärk Eesti õigussüsteemis on panna ohver olukorda, mis oleks võimalikult lähedal sellele, kui rikkumine poleks aset leidnud (võlaõigusseadus, § 127 lg 1).22 Üldiselt ei ole kompen-satsioonil kunagi pidanud olema karistuslikku või hoiatavat mõju.

18 Õiguskantsleri seadus, RT I 1999, 29, 406 … RT I, 29.05.2012, 2, §§ 36-42. 19 Õiguskantsleri seaduse ning Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seadus, RT I, 29.05.2012, 2. 20 Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, viide 2, p 9. 21 Vabariigi Valitsus, Comments of the Government of Estonia on the third opinion of the Advisory Committee of the Frame-

work Convention for the Protection of National Minorities by Estonia, FCNM Advisory Committee, GVT/COM/III(2011)005 (7.11.2011), lk 2-3.

22 Vaata ka K.Albi, J.Laidvee, Ü-M.Papp ja M-L. Sepper, Soolise võrdõiguslikkuse seadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2010, lk 38.

PROBLEEM

PROBLEEM

HILJUTINE TEGEVUS

HILJUTINE TEGEVUS

14


Vastavalt SVSile (§ 13) ja VKSile (§ 24) võivad ohvrid nõuda, et rikkuv osapool lõpetaks diskrimi-neerimise ja kompenseeriks tekitatud kahju, nii varalise kui moraalse. Kompensatsiooni suuruse määramisel võetakse arvesse diskrimineerimise ulatust, kestust ja iseloomu (SVS § 13 lg 3, VKS § 24 lg 3). Mittevaralise (või moraalse) kahju puhul võib ohver kompensatsiooniks küsida mõistliku rahasumma (SVS § 13 lg 2, VKS § 24 lg 2). Moraalse kahju puhul, kui täpset kahjutasu summat ei suudeta kindlaks teha, või kui selle kindlaks tegemisega kaasneksid suured raskused või talumatult kõrged kulud, otsustab kohus kompensatsiooni summa vastavalt enda äranäge-misele.23

Hiljutine võlaõigusseaduse muudatus parandab seda olukorda mõnevõrra. Uus säte võtab arvesse vajadust veenda rikkuvat osapoolt uutest rikkumistest hoiduma, nt kompensatsioonil võib olla ka hoiatav mõju (võlaõigusseadus, § 134 lg 6). Uue sätte kohta ei ole veel kohtupraktikat tekkinud. Kohtud on seni olnud konservatiivsed mitte-rahalise kahjutasu määramisel diskrimi-neerimiskaasustes. Näiteks ühes soolise diskrimineerimise kaasuses määras kohus mitte-rahaliseks kahjutasuks poole taotleja palgast (791,35 eurot).24 Töövaidluskomisjonid on olnud lahkemad, määrates kompensatsiooni 2000 euro ulatuses.25

Ohvrite vähene austus õiguskaitsevahendite vastu ja usu puudumine nende piisavusse väljendub väheses kaasuste arvus, mis vastavatesse institutsioonidesse jõuavad. Olemasolevaid mehha-nisme alakasutatakse märkimisväärselt.

Võrdse kohtlemise volinik, peamine asutus, mille poole pöörduda diskrimineerimise puhul, on täheldanud stabiilset tõusu pöördumiste arvus, kuigi pöördumiste arv on endiselt väga madal seksuaalset sättumust puudutavates küsimustes (vaata tabelit nr 1). Õiguskantslerile esitatud taotluste arv, mis puudutab diskrimineerimist avaliku võimu poolt, on samuti märkimisväärselt madal (vaata tabelit nr 2). Lepitusmenetlus on osutunud vaid teoreetiliseks vahendiks diskrimi-neerimise vastu. Tööinspektsiooni veebilehel olev statistika näitab samuti väikest kaasuste arvu. Statistika kohaselt ei ole töövaidluskomisjonidel olnud ühtegi kaasust, mis põhineb seksuaalsel sättumusel.26 On selge, et institutsioonide tõhusus seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhineva diskrimineerimise vastu võitlemisel on väike.

Sama tendents jätkub ka kohtutes. Eesti Inimõiguste Keskus ei ole teadlik ühestki kohtusse jõudnud seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhinevast diskrimineerimist puudutavast kaasusest. Kriminaalkaasustest ei jõudnud ühtegi kaasust kohtusse ajavahemikus 2006–2009 ja sellele perioodile eelnevalt on olnud vaid üks vaenu õhutamist puudutav kaasus, mis ei puudu-tanud LGBT inimesi.27 On huvitav tõdeda, et võrdse kohtlemise volinik on oma praktikas identi-� tseerinud võimalikke rikkumisi, kuid erinevatel põhjustel ei ole ükski neist kaasustest kohtusse jõudnud.

23 Võlaõigusseadus, § 223(1) – RT I 2001, 81, 487 … RT I, 08.07.2011, 6. 24 Kaasus nr 2-09-63411, 14.06.2011, Harju Maakohus. 25 M. Miidla-Vanatalu, Ebavõrdse kohtlemise tuvastamise nõuded töövaidluskomisjonide menetluses, e-kirja vahetus,

Tööinspekt sioon, 10.01.2012. 26 Sooidentiteedi kohta ei ole eraldi andmeid saadaval. Statistika artuvivõrgus kättesaadav: <http://www.ti.ee/public/� les/

TVK_2005-2012_Ikv.xls> (viimati külastatud 22.08.2012). 27 Kaasus nr. 3-1-1-117-05, 10.04.2006, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium.

HILJUTINE TEGEVUS

NÄIDE

PROBLEEM

STATISTIKA

STATISTIKA

15


Tabel nr 1. Statistika võrdse kohtlemise volinikuni jõudnud taotlustest (2005–2011).

Pöördumised/kaebused kokku

Seksuaalset sättumust

puudutavadt pöördumised/

kaebused

Sooidentiteeti puudutavad

pöördumised/kaebused

LGBT teemasid puudutavate pöördumiste

protsent

2005 12/10 0 0 0.00%

2006 32/17 0 0 0.00%

2007 78/24 0 0 0.00%

2008 82/25 0 1/1 1.22%

2009 161/51 8/5 0 4.97%

2010 288/47 11/3 0 3.82%

2011 358/90 15/5 0 4.19%

Tabel nr 2. Statistika õiguskantsleri poolt sooritatud diskrimineerimist või võrdset kohtle-mist puudutavatest protseduuridest (2005–2011).

Avaliku võimu poolt tehtud õigustoiminguid või meetmeid

puudutavad protseduurid

Eraisiku poolt diskrimineerimist puudutav protseduur

LGBT-teemalisi taotlusi kokku

(protsenti-des)

kokku seksuaal-set

sättumust puudutav

sooiden-titeeti

puudutav

kokku seksuaal-set

sättumust puudutav

sooiden-titeeti

puudutav

2005 0 0 0 3 0 0 0.00%

2006 4 0 0 2 0 0 0.00%

2007 2 0 0 5 0 0 0.00%

2008 52 2 0 3 0 0 3.64%

2009 26 1 0 2 0 0 3.57%

2010 43 1 0 2 0 0 2.22%

2011 42 1 0 1 0 0 2.33%

Teadlikkuse tõstmine LGBT teemade suhtes

Üks meetmetest, mis võiks aidata diskrimineerimisjuhtumite ala-teavitamise probleemi lahen-damisel, on tõhusam teadlikkuse tõstmine – esiteks SVSist ja VKSist tulenevate õiguste teemal, teiseks neile saadaval olevate õiguskaitsevahendite osas. Hoolimata peaaegu täielikust diskri-mineerimisalase ametliku statistika puudumisest, näitavad uuringud, et probleem on tõsine.

Arvukad uuringud ja küsitlused näitavad üldsuse madalat teadlikkust LGBT küsimustes ja selle tulemusena LGBT inimeste poolt ühiskonnas kogetavat diskrimineerimist. Näiteks 2007. aastal Tartu Ülikooli poolt teostatud kvalitatiivuuring näitas, et LGBT kogukond koges diskrimineerimist

STATISTIKA

STATISTIKA

16


ja stereotüüpiseerimist kõigis eluvaldkondades. 2008. aasta Eurobaromeetri uuring näitas, et 32% elanikkonnast uskus, et seksuaalsel sättumusel põhinev diskrimineerimine on laialt levinud.28 2006. aastal oli see näitaja 25%;29 2009. aastal oli vastav tulemus 28%.30 Kõige hilisem uuring elanikkonna hulgas viidi läbi 2012. aasta suvel AS Turu-uuringute ja Tallinna Tehnika ülikooli poolt.31 Uuringu kohaselt pidas vaid 38% vastanutest homoseksuaalsust vastuvõetavaks, millest vaid 10% pidas seda täiesti vastuvõetavaks (57% pidas seda vastuvõetamatuks ning 34% pidas seda täiesti vastuvõetamatuks).32 Kõige levinumaks väljaöeldud põhjuseks homoseksuaalsuse vastuvõetamatusele oli selle ebaloomulikkus (28%), ebanormaalsus ja ebameeldivus (22%), selle tabu või võõrapärane olemus (14%).33 Eelnevat arvestades on selge, et teadlikkuse tõstmine elanikkonna hulgas on vajalik, et harida inimesi homoseksuaalsuse olemusest ja põhjustest.

Sellegipoolest ei ole välja arendatud ega rakendatud strateegiaid, et võidelda LGBT inimeste diskrimineerimise või neile suunatud eelarvamusliku suhtumise vastu. On olnud mitmeid üksikuid meetmeid ja trükiseid, mis ei põhine ühelgi laiaulatuslikul strateegial. Rahvusvahelised organi-satsioonid on korduvalt Eestit kritiseerinud diskrimineerimisteemaliste teadlikkust tõstvate tegevuste puudumise tõttu.34 Sellegipoolest ei ole Sotsiaalministeeriumi, mis vastutab üleüldise võrdse kohtlemise edendamise eest soolise võrdõiguslikku osakonna kaudu, tegevus olnud kaugeltki mitte rahuldav. Kuigi VKS on kehtinud 2009. aastast, märgiti arengukavasse minis-teeriumi ülesanne suurendada tolerantsust LGBT inimeste vastu alles 2011. aastal.35 Järgmine arengukava aga muutis LGBT inimesed üheks paljudest kaitstud rühmadest, mis puudutab eraldi strateegilist eesmärki töötada võrdse kohtlemise alal.36

28 Euroopa Komisjon, Special Eurobarometer 296 / Wave 69.1: Discrimination in the European Union: Perceptions, Experiences and Attitudes. Report [Eurobaromeetri eri. Diskrimineerimine Euroopa Liidus: ettekujutus, kogemus ja suhtumine. Aruanne], avaldatud juuli 2008. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_296_en.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012).

29 Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, viide 2, p 6. 30 Euroopa Komisjon, Special Eurobarometer 317 / Wave 71.2: Discrimination in the EU in 2009. Report [Eurobaromeetri eri.

Diskrimineerimine Euroopa Liidus: ettekujutus, kogemus ja suhtumine. Aruanne], avaldatud november 2009. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/ebs/ebs_317_en.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012).

31 L. Grünberg, LGBT teemaline avaliku arvamuse uuring, Turu-uuringud ja Tallinna Tehnikaülikool. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.erinevusrikastab.ee/� les/LGBT-avalik-arvamus/LGBT_aruanne.pdf>.

32 Ibid., lk 20. 33 Ibid., lk 22. 34 ECRI Aruanne, viide 15, lõige 11; Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee, Resolution CM/ResCMN(2012)9 on the implementa-

tion of the Framework Convention for the Protection of National Minorities by Estonia, part 1.b; Advisory Committee on the Framework Convention for the Protection of National Minorities (FCNM Advisory Committee), Third Opinion on Estonia, vastu võetud 1.04.2011, Council of Europe, ACFC/OP/III(2011)004 (7.11.2011). Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/minorities/3_FCNMdocs/PDF_3rd_OP_Estonia_en.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lõige 38. Vaata ka Human Rights Council, Report of the Working Group on the Universal Periodic Review. Estonia, Human Rights Council 17. istung, päevakava teema nr. 6, Universal Periodic Review, A/HRC/17/17, 28.03.2011. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.ohchr.org/EN/HRBodies/UPR/Pages/EESession10.aspx> (viimati külastatud 22.08.2012), lõiked 77.28 ja 77.45-77.47.

35 Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011-2014. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.sm.ee/nc/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html?cid=90&did=6240&sechash=036ec895> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 22.

36 Sotsiaalministeeriumi arengukava 2012-2015. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.sm.ee/nc/meie/eesmargid-ja-nende-taitmine/ministeeriumi-arengukava.html?cid=90&did=6122&sechash=69c6d02d> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 36.

PROBLEEM

17


Veelgi muret tekitavam on tõsiasi, et LGBT-teemalisi tegevusi ei mainita üheski Sotsiaalministee-riumi aasta tegevuskavas.37 Ministeerium on koordineerinud või toetanud LGBT-teemalisi tegevusi, mida on peamiselt rahastatud Euroopa Liidu fondidest (nagu näiteks PROGRESS programm)38 või Euroopa Sotsiaalfondi poolt, osana Euroopa võrdsete võimaluste aasta 2007 tegevustest. Eelpoolmainitut välja arvates on ministeeriumi osalus teadlikkuse tõstmisel LGBT teemadel olnud minimaalne. On selge, et LGBT teemadel teadlikkuse tõstmine ei ole hetkel poliitiline prioriteet, mis kajastuks poliitilistes strateegiates, kuid poliitilise tahteta on riigiametnikud võimelised või huvitatud omapäi tegutsema vaid teatud piirini.

37 Arengukavad arvutivõrgus kättesaadavad: <https://www.eesti.ee/portaal/!tpis.taitmine_valjund_avalik> (viimati külastatud 22.08. 2012).

38 Erlenheim, viide 13, lk 2.

18


Lisa

I. Õigus elule, turvalisusele ja kaitsele vägivalla eest

A. „Vihakuriteod“ ja muud vihkamisest motiveeritud intsidendid

Soovituste lisa osa I.A katab politseiametnike, kohtunike ja vanglate töötajate koolitamist, iseseisva mehhanismi juurutamist vihakuritegude uurimiseks, mida on väidetavalt toime pannud korra-kaitsjad ja vanglate töötajad, ja mitmeid meetmeid, et võidelda „vihakuritegude“ ja vihkami-sest motiveeritud intsidentidega, mis põhinevad seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil, kaasates vihakuritegude seadusi. Liikmesriigid peavad ka koguma ja analüüsima andmeid selles valdkonnas aset leidva diskrimineerimise sageduse ja ulatuse kohta.

Õiguslik raamistik

Eestis ei ole olemas vihakuritegusid keelavat seadust. Vihkamisest motiveeritud kriminaalseid intsidente uuritakse ja võetakse vastutusele karistusseadustiku üldiste sätete alusel. Karistus-seadustik sisaldab sätteid, mis keelavad vihkamist õhutavate avalduste tegemise (vaata allpool I.B.). Karistusseadustik eirab eelarvamusest tingitud kuriteomotiivi – on see siis seksuaalse sättu-muse või sooidentiteediga seotud või mitte. Huvitaval kombel on ametivõimud kinnitanud, et eelarvamuse motiiv on kaasatud § 58 lõikesse 1 kui omakasu või muu madal motiiv.39 Kuid puudub kohtupraktika, mis seda tõlgendust kinnitaks.

Kuna puudub korralik õiguslik raamistik, ei ole ka tõhusat süsteemi seksuaalse sättumuse ja sooidentiteediga seotud vihakuritegude ja vihkamisest motiveeritud intsidentide statistika salvestamise ja avaldamise jaoks. Andmebaas, mida politsei kasutab kriminaalsete intsidentide registreerimiseks – avalik e-toimik sisaldab kuriteo motiivide liigitust, nagu näiteks seksuaalne sättumus.40 Samas puudub kindel meetod või kohustus neid liigitusi kasutada. Kuritegude avalduste registreerimine võib toimuda ka motiivi kirja panemata, ja seega on võimatu anda täpset statistikat LGBT motivatsiooniga kuritegudest.41 Selle tulemusena võivad võimud väita, et vihkamisest motiveeritud kuritegusid esineb harva, kuid tegelikult puuduvad selle väite toeta-miseks või ümber lükkamiseks usaldusväärsed andmed.42

Ka Justiitsministeerium tunnistab korraliku õigusliku raamistiku puudumist. Ministeerium on koostanud karistusseadustikku parandava eelnõu, mis on parasjagu konsulteerimisringil teiste ministeeriumite ja asjast huvitatud osapooltega, sealhulgas kohalike LGBT ja inimõigusorgani-satsioonidega.43 Eelnõu parandaks oluliselt vihkamisega seonduvaid sätteid kriminaalõiguses. Iseäranis, esialgse eelnõu kohaselt, tooks see kaasa ühe olulise paranduse – seksuaalse sättu-muse ja üldiselt sooga (kuid mitte sooidentiteediga) seonduva vihkamise motivatsiooni kui raskendava asjaolu igasuguse kuriteo puhul. Eelnõu on aruande koostamise ajal algstaadiumis. Seetõttu on raske ennustada, millisel kujul parandus vastu võetakse ja millal.

39 ECRI Aruanne, viide 15, lõiked 38 ja 43. 40 Justiitsministeerium, e-kirja vahetus, 21.09.2011. 41 T. Kalmet, RE: EL Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK, e-kirja vahetus, Justiitsministeerium, 14.09.2011. 42 ECRI Aruanne, viide 15, lõiked 99 ja 101. 43 Eelnõu on kättesaadav avalikus eelnõude andmebaasis: <http://eelnoud.valitsus.ee/>. Faili number on 12-0999.

PROBLEEM

PROBLEEM

HILJUTINE TEGEVUS

PROBLEEM

STATISTIKA

19


Koolitus

Viimane Euroopa Nõukogu rassismi- ja sallimatuse vastase komisjoni poolt Eesti kohta koostatud aruanne oli iseäranis mures kriminaalkaasuste puudumise pärast ja väljendas arvamust, et seda võib seletada politseinike, prokuröride ja kohtunike vähese kriminaalõiguse alase koolitusega, mis puudutab diskrimineerimist ja vaenu õhutamist.44 Teised rahvusvahelised organisatsioonid on samuti soovitanud regulaarset korrakaitsjate ja kohtunike koolitust, „et tagada teadlikkus nende vastutusest [vihkamisest motiveeritud kuritegusid] identi� tseerida ja nende eest karistust määrata“.45 Siseministeerium kinnitas, et sellel teemal ei ole korrakaitse organitele erikoolitust organiseeritud.46 Justiitsministeerium kinnitas sama seoses vanglate töötajate ja kohtunikega.47 Võrdne kohtlemine ja haavatavad grupid on teemad, millega riigiametite sõnul tegeletakse laiema ulatusega koolituste raames.

Uurimine

Siseministeerium on kinnitanud, et politseinike poolt toime pandud kuritegusid uurib tavaliselt siseauditi büroo, teisi võimalikke rikkumisi uuritakse teenistusliku järelevalve korras ametniku otsese ülemuse poolt ja vastavalt distsiplinaarmenetlusele.48 Prokurörid võtavad samuti vastu kaebusi politseiametnike vastu, kuid need antakse tavaliselt üle siseauditi büroole või „kui tegemist on tõsise juhtumiga, antakse see kaitsepolitseile.“49 Siseauditi büroo tööd ei ole veel avalikult kritiseeritud ja Eesti Inimõiguste Keskus ei ole nende töö osas kaebusi saanud.

Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on samuti siseauditi talitus, mis vastutab vanglate töötajate poolt toime pandavate rikkumiste ennetamise ja käitlemise eest.50 Kinnipeetav võib siiski kaebusi esitada ka halduskohtutesse ja õiguskantslerile, kellel on järelevalve õigus Eesti vanglatesüsteemi üle.51 Kinnipeetavad on neile kättesaadavate kaebemehhanismide aktiivsed kasutajad. Näiteks, „2008. aastal moodustasid 40% kõigist kaasustest Tartu halduskohtus kinni-peetavate poolt esitatud kaebused“ kuna Tartu vangla asub selle kohtu jurisdiktsioonis.52 Eesti raporteeris, et 2008. aastal algatati vanglate töötajate vastu 65 distsiplinaarmenetlust, 2009. aastal aga 70.53 Komitee sõnul näitab statistika, „et kinnipeetavad on suhteliselt hästi informee-ritud neile kättesaadavatest vahenditest ja teavad, kuidas neid tõhusalt kasutada.“54

44 ECRI Aruanne, viide 15, lõiked 38, 97-99 ja 171-176. 45 FCNM Advisory Committee, Third Opinion, viide 35, lõige 82, samuti lõige 41. Samuti CERD, CERD, Concluding observations

of the Committee on the Elimination of Racial Discrimination. Estonia, CERD/C/EST/CO/8-9 (23.09.2010), lõige 18. 46 T. Türkson, e-kirja vahetus nr. 2-1/188-3, 18.07.2012, lk 1. 47 M. Aavik, Justiitsministeeriumi haldusalas kohustuste rakendamine vastavalt Euroopa Nõukogu soovitustele seksuaalvähe-

muste diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete osas, e-kirja vahetus nr. 9-2/5396, 26.06.2012, lk 2. 48 Türkson, viide 47, lk 1. Vaata Politsei ja Piirivalve seadus, § 83 – RT I 2009, 26, 159 … RT I, 04.07.2012, 1 –, ja Politsei- ja Piiri-

valveameti põhimäärus, § 22 – RT I, 29.12.2011, 70. Vaata ka Inimõiguste Komitee, Summary record of the 2716th meeting held on 13 July 2010 [Kokkuvõttev salvestus kohtumisest], CCPR/C/SR.2716 (20.07.2010), lõige 11.

49 ECRI Aruanne, viide 15, lõik 172. 50 Justiitsministeerium, Vanglate ja kriminaalhoolduse aastaraamat, Tallinn 2008. Arvutivõrgus kättesaadav:

<http://www.vangla.ee/orb.aw/class=� le/action=preview/id=35787/Vanglate_aastaraamat_2007.pdf> (viimati külastatud 24.08.2012), lk 18.

51 Vabariigi Valitsus, Consideration of reports submitted by states parties under Article 40 of the Covenant. Third periodic report. Estonia [10.12.2008], Inimõiguste Komitee, CCPR/C/EST/3 (27.05.2009), lõige 257; Human Rights Committee, Summary record of the 2715th meeting held on 12 July 2010, CCPR/C/SR.2715, 14.01.2011, lõige 13.

52 Inimõiguste Komitee, Summary record of the 2715th meeting, viide 52, lõige 13. 53 Vabariigi Valitsus, Replies of the Government of Estonia to the list of issues (CCPR/C/EST/Q/3) to be taken up in connection

with the consideration of the third periodic report of Estonia (CCPR/C/EST/3), Inimõiguste Komitee, CCPR/C/EST/Q/3/Add.1 (3.05.2010), lõiked 109-110.

54 Inimõiguste Komitee, Summary record of the 2715th meeting, viide 52, lõige 20.

PROBLEEM

STATISTIKA

20


B. „Vihkamist õhutavad avaldused“

Lisa osa I.B. nõuab meetmete kehtestamist seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhinevate „vihkamist õhutavate avalduste“ vastu, kaasa arvatud „vihkamist õhutavate avalduste“ karista-mist, hea tava edendamist meediaorganisatsioonides ja interneti teenusepakkujate seas, selliste avalduste avalikku hukkamõistu valitsusametnike poolt, suuniseid valitsusametnikele, hoidmaks neid selliste avalduste tegemisest ja edendamaks austust LGBT inimeste inimõiguste vastu.

Õiguslik raamistik

Karistusseadustik keelab “tegevused, mis kutsuvad avalikult üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses ... soo, ... seksuaalse sättumusega..., kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale” (§ 151). Kuigi see säte sisaldab juriidiliste isikute karistamist ja diskrimineerimisele üleskutsumist – mõlemad on suhteliselt uuenduslikud, on need positiivsed küljed sätte ebatõhususe tõttu ebaoluliseks muudetud. Alates 2006. aastal tehtud seaduse paran-dusest, millega lisati nõue tõestada „oht elule, tervisele või varale“, ei ole olnud ühtegi süüdi-mõistvat kohtuotsust. Enne 2006. aastat jõudis kohtusse vaid üks kaasus; see sisaldas juutide, kristlaste ja demokraatide vihkamisele üleskutsumist ja kutsus üles nendevastasele relvastatud terrorismile.55 Paragrahvi 151 parandus tehti ilmselt selleks, „et vältida vastutust olukordades, kus isikud avaldavad avalikult oma arvamust.“56 Selle tulemusena on tegevused, mis sisaldavad vihkamisele üleskutsumist „tavaliselt liigitatud kas isiku- või varavastaste süütegudena või avaliku korra rikkumistena“.57 Seega ei saa väita, et Eesti on võtnud kasutusele sobivad meetmed vihka-mist õhutavate avalduste vastu võitlemiseks.

On tehtud mitmeid katseid, et rakendada § 151, kuid kõrge läve tõttu, mis nõuab „ohu elule, tervi-sele või varale“ tõestamist, on need katsed läbi kukkunud. Näiteks, jurist Reimo Mets algatas kohtus kaasuse politsei vastu kriminaalmenetluse mitte-algatamise tõttu seoses uudisteportaalis Del� (www.del� .ee) postitatud kommentaariga, mis nõudis homoseksuaalide põlema panemist. Kohus toetas politsei otsust, kuna kommentaari tulemusena ei olnud toimunud füüsilist kallaletungi.58

Nagu eelnevalt märgitud, on vastava õigusliku raamistiku puudumist tunnistanud ka Justiits-ministeerium. Karistusseadustiku kavandatav parandus tooks vihkamist õhutavate avaldustega seoses kaasa kolm muudatust: see (1) laiendaks kaitset vihkamist õhutavate avalduste eest; (2) muudaks karistatavaks usaldusväärselt tõestatud rahvusvahelise kuriteo eitamise; (3) muudaks karistatavaks organisatsioonide loomise, mille eesmärgiks ei ole ilmtingimata rahaline kasu, vaid vihkamisele üleskutsumine või vihkamisega seotud kuritegude korda saatmine.59 Kui eelnõu võetakse sellel kujul vastu, oleks muutus märkimisväärne.

55 Kaasus nr. 3-1-1-117-05, viide 47 – leiti, et süüdistatav ei olnud süüdi vaenu õhutamises. On ka teine väljendamisvaban-dusega seonduv kaasus, mis puudutas trükise levitamist, mis sisaldas nähtavat vaenu ja oli suunatud vaenu õhutamisele juutide vastu. Kuid millegi pärast menetleti seda võrdsuse rikkumise sätte ja mitte vaenu õhutamise sätte alusel.

56 Vabariigi Valitsus, CERD report, viide 13, lõige 50. 57 CERD, Summary record of the 2038th meeting held on 19 August 2010, CERD/C/SR.2038 (25.05.2011), lõige 7. 58 Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, viide 2, lk 11. 59 Eelnõu on kättesaadav avalikus eelnõude andmebaasis: <http://eelnoud.valitsus.ee/>. Faili number on 12-0999.

PROBLEEM

NÄIDE

HILJUTINE TEGEVUS

PROBLEEM

PROBLEEM

NÄIDE

21


Meedia

Meediat ei ole julgustatud edendama austust, tolerantsust ja mitmekesisust ja hoiduma negatiivsest ja stereotüüpilisest LGBT inimeste kujutamisest. Eesti meedia on suures osas enesereguleeritud ja on ennast allutanud kahe eneseregulatsiooni organisatsiooni – Avaliku Sõna Nõukogu60 ja Pressinõukogu61 – kontrollile. Eesti Rahvusringhääling on lisaks allutanud end eetikanõuniku kontrollile.62 Kuigi on olemas soovitus „mitte rõhutada rahvust, rassi, usulist või poliitilist kuuluvust või sugu, kui sellel ei ole uudisväärtust“, ei ole selles lõigus (4.3) ega ka teistes lõikudes viidet seksuaalsele sättumusele või sooidentiteedile. Üheski enese-regulatsiooni organisatsioonis ei ole ette tulnud ühtegi edukat LGBT teemat puudutavat asja.

Riigiametnikud

Puuduvad poliitikad või suunised, mis suunaksid riigiametnikke hoiduma vihkamist õhutavate avalduste tegemisest. Vihakõne olukorda võib üldiselt pidada passiivseks. Eesti Inimõiguste Keskus leidis vaid ühe juhtumi, kus minister väljendas muret Terviseameti ametniku homofoob-sete avalduste pärast.63

Ei saa väita, et juhtumeid, kus avaliku võimu esindajad teevad avaldusi, mida võiks mõista vihka-mise või diskrimineerimise õigustamisena, tuleks tihti ette. Kuid selliseid intsidente siiski aeg-ajalt leidub. Märkimisväärne on, et paljud sellistest avaldustest või õhutavatest tegevustest pannakse korda haridussektoriga seotud isikute poolt.64 Need on enamasti olnud madala pro� iliga avaldused. Võib-olla kõige kõrgema pro� iliga avaldus tehti 2010. aastal endise haridus- ja teadusministri poolt.65 Ta väitis pressikonverentsil, et homoseksuaalsust ei hakata Eesti koolides propageerima, vastusena uudisloole meedias, mis teatas, et Holland oli lisanud samasooliste abielud koolide õppematerjalide hulka. See väide ei olnud vastuseks kommentaarile ega küsimusele pressilt või teistelt riigiametnikelt; see tehti kontekstiväliselt. Teised pressikonverentsil olevad valitsuse liikmed ignoreerisid seda avaldust ning sellele ei järgnenud ka avalikku vabandust. Vaid noored sotsiaaldemokraadid nõudsid tema tagasiastumist ministri kohalt; sellele nõudmisele vastust ei saadud.66

60 Vaata: <http://www.asn.org.ee/english/index.html> (viimati külastatud 22.08. 2012). 61 Vaata: <http://www.eall.ee/pressinoukogu/index-eng.html> (viimati külastatud 22.08.2012). 62 Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.asn.org.ee/english/code_of_ethics.html> (viimati külastatud 22.08.2012). 63 -, ‘Maripuu mõistis Mardna sõnad hukka’, del� .ee, 4.12.2008. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.del� .ee/news/paevauu-

dised/eesti/maripuu-moistis-mardna-sonad-hukka.d?id=20539826> (viimati külastatud 22.08.2012). 64 Mõned näited avaldustest: M.Sults, ‘Homo, kuhu sapiens jäi?’, sloleht.ee, 9.08.2007. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://

www.ohtuleht.ee/241364> (viimati külastatud 22.08.2012); T. Lehtsaar, ‘Vaikiv ajastu homoküsimuses’, del� .ee, 3.02.2009. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.del� .ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-lehtsaar-vaikiv-ajastu-homokusimuses.d?id=21092803> (viimati külastatud 22.08.2012); M. Vällik, ‘Vanalinna koolist saab ajutine homoviha kants’, skeptik.ee, 8.04.2010. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.skeptik.ee/index.php/2010/04/08/vanalinna-koolist-saab-ajutine-homoviha-kants/> (viimati külastatud 22.08.2012).

65 K. Vasli, ‘Lukas: homoseksuaalsus on väljasuremisstrateegia!’, sloleht.ee, 12.08.2010. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.ohtuleht.ee/390309> (viimati külastatud 22.08.2012); Valitsuse kommunikatsioonibüroo, Valitsuse pressikon-verentsi stenogramm, 12.08.2010. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://valitsus.ee/et/uudised/pressikonverentsid/steno-grammid/5976/valitsuse-pressikonverentsi-stenogramm,-12.-august-2010> (viimati külastatud 22.08.2012).

66 M.Sillaots, ‘Noorsotsid: Lukas tõestas täna lõplikult, et ei sobi ministriks’, ohtuleht.ee, 12.08.2010. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.ohtuleht.ee/390349> (viimati külastatud 22.08.2012).

PROBLEEM

PROBLEEM

NÄIDE

22


II. Ühinemisvabadus

Lisa osa II nõuab, et liikmesriigid võtaksid vastu vastavaid meetmeid, et tagada LGBT organi-satsioonide juurdepääs ametlikule registreerimisele, et nad saaksid vabalt tegutseda, et neid kaasataks partneritena LGBT inimesi puudutava avaliku poliitika kujundamisel ja rakendamisel, ja et neil oleks diskrimineerimiseta juurdepääs avalikule rahastusele, mis on määratud valit-susvälistele organisatsioonidele; samuti seda, et LGBT inimõiguste organisatsioone kaitstakse tõhusalt vaenulikkuse ja agressiooni eest.

Valitsusväliste organisatsioonide loomine ja registreerimine on peamiselt reguleeritud kahe seadusega – mittetulundusühingute seaduse ja sihtasutuste seadusega.67 Need seadused põhinevad põhiseaduse sättel, mis kehtestab, et „igaühel on õigus koonduda mittetulundus-ühingutesse ja -liitudesse“ (§ 48). Põhiseadus vaid kehtestab piirangud militaarse eesmärgiga ühingutele, mis vajavad eelnevat luba, ja keelab ühingud, mille eesmärk on vägivaldselt Eesti põhiseaduslikku korda muuta. Nagu põhiseaduski, ei sätesta ei mittetulundusühingute seadus ega ka sihtasutuste seadus piiranguid ühingute sisulise olemuse kohta.

LGBT organisatsioonide kaitsmiseks, toetamiseks või julgustamiseks ei ole olemas erimeetmeid; kehtivad üldised meetmed. Kuigi erimeetmeid ei ole kasutusele võetud, on Eestis asuvatel LGBT organisatsioonidel esinenud diskrimineerimisjuhtumeid ja muid probleeme. Näiteks, Eesti Geinoored (nüüd Eesti LGBT Ühing) andis teada, et neile keelduti rendile andmast ruume peale seda, kui omanikud said teada ühingu nime.68 Olles leidnud ruumid, mida rentida, tekitas omanik rea probleeme, et õhutada neid ruumidest lahkuma.69 Neil paluti ka hoone fassaadilt maha võtta vikerkaarelipp. Nad ei läinud asjaga kohtusse ega õiguskantsleri juurde – ainsad meetmed, mis neile kehtiva seadusandlusega kättesaadavad on.

LGBT organisatsioonid ei ole teatanud probleemidest seoses koostööga avaliku võimuga. Neid on kaasatud LGBT teemasid puudutavate poliitikate väljatöötamisse ja eelnõude ja paranduste koostamisse, kui nad on selle vastu huvi üles näidanud.70 Ka riiklik rahastamine on olnud neile kättesaadav teiste valitsusväliste organisatsioonidega võrdsetel tingimustel.

Avalikud asutused ei ole LGBT organisatsioonide vaenulikkuse või agressiooni eest kaitsmiseks kasutusele võtnud erimeetmeid. Kasutada võib tavalisi meetmeid. Nad ei ole ka üritanud selliste organisatsioonide tööd soodustavat keskkonda luua. Sellel on üks erand – sotsiaalminister viibis OMA Keskuse (LGBT info- ja tegevuskeskuse) avamisel.71

III. Sõnavabadus ja rahumeelse kogunemise vabadus

Lisa osa III nõuab, et liikmesriigid garanteerivad LGBT inimeste sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise vabaduse, tagades vabaduse saada ja levitada informatsiooni ja ideesid seoses

67 Mittetulundusühingute seadus, RT I 1996, 42, 811 … RT I, 14.03.2011, 1, ja sihtasutuste seadus, RT I 1995, 92, 1604 … RT I, 17.12.2010, 20.

68 H. Talalaev, Aruande jaoks, e-kirja vahetus, 20.09.2011. 69 K. Grossthal, Intervjuu Jaan Krooniga, Tallinnas, 4.05.2012. 70 H. Talalaev, Re: kolm küsimust, e-kirja vahetus, 23.07.2012. 71 T.Loonet, ‘Pevkur: teadlikkus seksuaalvähemuste teemal peab tõusma’, postimees.ee, 23.09. 2011. Arvutivõrgus kätte-

saadav: <http://www.postimees.ee/575216/pevkur-teadlikkus-seksuaalvahemuste-teemal-peab-tousma> (viimati külastatud 22.08.2012).

PROBLEEM

NÄIDE

PROBLEEM

NÄIDE

23


seksuaalse sättumuse ja sooidentiteediga, julgustades mitmesust ja mitte-diskrimineerimist meedias, seaduslike kogunemiste kaitset, ja avaliku võimu poolset hukkamõistu igasugusele sekkumisele LGBT inimeste sõnavabaduse ja rahumeelse kogunemise õiguse kasutamisele.

Sõnavabadus

Riik ei ole püüdnud seada mingisuguseid takistusi vabadusele saada ja levitada informatsiooni ja ideesid, mis puudutavad seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti. Tõepoolest, ministeeriumid on isegi sel teemal välja andnud omaenda sotsiaalseid uurimusi ja õiguslikke analüüse72 ja Sotsiaalministeerium on toetanud valitsusväliste organisatsioonide LGBT-teemalisi väljaandeid ja teisi tegevusi.73

Samas ei ole riik ka palju teinud, et aktiivselt julgustada mitmesust ja mitte-diskrimineerimist. LGBT aktivistid usuühingutes on aga kogenud tõsiseid probleeme. Üks hiljutistest juhtudest, mida ka laialdaselt meedias kajastati, puudutas Heino Nurka, kes tagandati vaimuliku kohalt geiakti-vismi tõttu, täpsemalt Geikristlaste kogu asutamise pärast.74 Hiljem vabastati ta ka lektori kohalt Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituudis. Vabastamise põhjused on ka põhja-likult dokumenteeritud, kuna ükski vastavatel koosolekutel osalenutest ei pidanud vaja likuks neid varjata.

Rahumeelse kogunemise vabadus

Üldiselt on rahumeelse kogunemise vabadus garanteeritud. Avaliku koosoleku seadus sätestab, et seksuaalse sättumuse põhjal vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele üleskutsumine on alus demonstratsiooni ärakeelamiseks (§ 3 lg 3).

Gei pride’i sündmuste ajalugu on olnud mõnevõrra keeruline. Ühtki Pride’i sündmust ei ole ära keelatud, kuid Pride’i paraadide (2004–2007) korraldajad on näinud vaeva politsei poolt esitatud kõrgendatud nõudmistega (näiteks kohustus palgata eraturva� rma) turvameetmete kohta, mida korraldajad pidid ise tagama.75 Õiguskantsler ja rahvusvahelised organisatsioonid on politseid kritiseerinud nende positiivsete kohustuste mittemõistmise osas.76 2007. aastast saadik ei ole

72 L. Järviste, K. Kasearu, A. Reinomägi, ‘Abielu ja vaba kooselu: trendid, regulatsioonid, hoiakud. Poliitikaanalüüs’, Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2008. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.sm.ee/� leadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/4_2008_abielu_kooselu.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012) ja A. Olm, ‘Mitte-abieluline kooselu ja selle õ iguslik regulatsioon’, eraõiguse talitus, õiguspoliitika osakond, Justiitsministeerium, Tallinn, 9.06.2009. Arvutivõrgus kättesaadav:

<http://www.just.ee/orb.aw/class=� le/action=preview/id=44568/Partnerlussuhted_anal%FC%FCs_09.07.2009.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012).

73 E.g. J. Strömpl, A. Alvela, K. Ilves, GLBT-inimeste ebavõrdne kohtlemine Eestis: uuringu lõpparuanne, Tartu Ülikool, detsember 2007. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.sm.ee/� leadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/GLBT-inimeste_20ebav_C3_B5rdne_20kohtlemine_20Eestis_1_.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012); K. Jüristo (toim), Kaasatus. Avatus. Sallivus. Käsiraamat noortega töötavatele inimestele (MTÜ KITA & P, Tallinn, 2007). Arvutivõrgus kättesaadav: <http://mitteformaalne.ee/assets/� les/Veebimaterjalid/kas.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012); vaata: <http://humanrights.ee/en/activities/equal-treatment/activities-concluded/seminar-series-equal-opportunities/> (viimati külastatud 22.08.2012).

74 K. Grossthal, Intervjuu Heino Nurga ja Meelis Süllaga, Tallinn, 3.05.2012. 75 FRA, Thematic Legal Study on Homophobia and Discrimination on Grounds of Sexual Orientation (Estonia), veebruar 2008.

Arvutivõrgus kättesaadav: <http://fra.europa.eu/fraWebsite/attachments/FRA-hdgso-NR_EE.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012). Samuti EU Fundamental Rights Agency (FRA), The social situation concerning homophobia and discrimination on grounds of sexual orientation in Estonia, märts 2009. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://fra.europa.eu/fraWebsite/attach-ments/FRA-hdgso-part2-NR_EE.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 5. Eesti Inimõiguste Keskus, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse Ühing, viide 2, lk 15-16.

76 Inimõiguste Komitee, Summary record of the 2716th meeting [kokkuvõttev aruanne], viide 48, lõige 47 ja 51.

PROBLEEM

NÄIDE

24


paraade toimunud. Selle asemel korraldati Baltic Pride’i raames 2011. aastal kontsert ja mitmeid seonduvaid üritusi. Nende ürituste kestel ei kogetud probleeme politsei poolt.

Lisandust, mis tehti avaliku koosoleku seadusele 2008. aastal, võib pidada positiivseks. Uue parandatud seaduse kohaselt „ei ole riigiametnikel enam kohustust ära keelata kogunemist, kui see on vastuolus avaliku koosoleku seaduse sätetega, kuid neile antakse teatud määral otsustus vabadust ja isegi vabadus teha ettepanekuid kogunemiste korraldajatele, et kogun-emise seadusega kooskõlla viia (§ 8).“77 Automaatse keeldumise asemel „soovitatakse korraldajal valida avaliku koosoleku jaoks muu koht või muu aeg kui soovitud ajal ja kohas on teine avalik koosolek juba registreeritud. Kui sellisel juhul kaotab avalik koosolek oma mõtte, tuleb lähed-uses valida uus koht, kuid see koht ei või olla otse varemalt registreeritud koosoleku vahetus läheduses.“78 Nüüd on selge, et isegi siis, kui demonstratsioon on kavandatud samale päevale ja kohale kui teine demonstratsioon, ei või riigiametnikud automaatselt, avalikkuse turvalisuse põhjusel, seda registreerimast keelduda. Nad peavad üritama leida kompromissi, mis piiraks asjaosaliste inimeste kogunemisvabadust kõige vähem.

IV. Austus era- ja perekonnaelu vastu (välja arvatud teatud transprobleemid)

Lisa osa IV lõiked 18–19 ja 23–27 pööravad tähelepanu samasooliste seksuaalaktide krimina-liseerimisele, isikuandmete kogumisele, ja diskrimineerimisele paaride ning laste ja vanemate õigustele juurdepääsul.

Eraelu

Eesti taasiseseisvumisel parandati Eesti NSV kriminaalkoodeksit (1992. aasta 1. juunil) ja kustutati säte, mis karistas meestevahelist anaalseksi.79 Kehtiv karistusseadustik ei sisalda sätteid, mida võiks pidada seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhinevaks diskrimineerimiseks (see tähendab, et puuduvad ka erinevused suguühenduse legaalse ea osas).

Isiku seksuaalset sättumust või sooidentiteeti puudutavate andmete kogumisel või töötlemisel juhinduvad Eesti avaliku võimu kandjad isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõikest 2. See säte liigitab isiku seksuaalelu puudutava informatsiooni tundlike isikuandmete alla ja seega võib seda koguda ja töödelda vaid isiku nõusolekul.80 Lisaks tuleb isikut teavitada sellest, et töötlema hakatakse tundlikke isikuandmeid ja isiku nõusolek tuleb saada kirjalikku taasesitamist võimal-davas vormis. Informatsioonile juurdepääsu katab ka avaliku teabe seadus, kus on § 35 lg 1 p-s 11 sätestatud, et teabevaldaja on kohustatud delikaatseid isikuandmeid sisaldava teabe tunnis-tama asutusesiseseks kasutamiseks.81

77 K. Käsper ja M. Meiorg (toimetajad), Inimõigused Eestis 2008-2009. Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi inimõiguste keskuse aastaaruanne (Tallinn University of Technology Press, 2010). Arvutivõrgus kättesaadav: <http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2011/09/IÕ_aruanne_ET_küljendatud_1.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 30.

78 K. Käsper ja M. Meiorg (toimetajad), Inimõigused Eestis 2010. Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne], (Eesti Inimõiguste Keskus, 2011). Arvutivõrgus kättesaadav: <http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2011/09/aruanne2010-et-61.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012) lk 73-74.

79 B. Davidjants (toim), Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest (MTÜ Eesti Gei Noored, Tallinn, 2010), lk 82. 80 Isikuandmete kaitse seadus, § 12 – RT I 2007, 24, 127 … RT I, 30.12.2010, 2. 81 Avaliku teabe seadus, RT I 2000, 92, 597 ... RT I, 22.03.2011, 1.

HILJUTINE TEGEVUS

PROBLEEM

PROBLEEM

NÄIDE

STATISTIKA

25


Samasoolised paarid

Mitte-abielus olevate paaride õigused ja kohustused on Eesti seadustega suures osas reguleeri-mata; erandiks on mõned üksikud sätted, mis sisuliselt teevad kokku marginaalse regulatsiooni.82 Selline regulatsioon võib esineda ka kohalikul tasandil, näiteks seoses kohaliku omavalitsuse tasandil antavate sotsiaaltoetustega. Eestis antakse riiklikku sotsiaalabi leibkonna ja mitte suhte õigusliku staatuse kohaselt; lastega seonduvad õigused ja kohustused sõltuvad lapse põlvnemi-sest, ja mitte tema vanematevahelise suhte õiguslikust staatusest.83 Kuid nende sätete rakenda-mine võib olla korrapäratu, nagu näitas hiljutine juhtum Viimsi vallas, mis puudutas samasoolisi partnereid ja nende lapsi. Üks partneritest taotles sotsiaaltoetust (transpordi kompensatsiooni lastele). Vastus vallast oli negatiivne, väites, et samasoolist kooselu ei peeta perekonnaks selle vallasisese sotsiaaltoetuse saamise jaoks. Õiguskantsler leidis, et keeldumine on õigustühine, kuna määrus, mis reguleerib sotsiaaltoetusi, ei piiranud seda vaid abielus paaridele ja nende ühistele lastele.84 Vald muutis seejärel määrust nii, et arvas toetuse saajate seast välja sama soolised koos elavad partnerid ja lükkas paari taotluse taas tagasi. Taotleja pöördus kohtusse, ja kohus tühistas valla keeldumise.

Eesti seadusandlus näeb ette abielu kui ainsat partnerluse vormi, mis tekitab partneritele õigused ja vabadused. Kuid abielu on ette nähtud vaid heteroseksuaalsetele paaridele (perekonnaseadus, § 1). Nimelt sätestab uus perekonnaseadus, et samasooliste partnerite vaheline abielu on kehtetu (§10 lg 1), mida ELi Põhiõiguste Amet on tõlgendanud sammuna tagasi, kuna eelmine perekonna-seadus sellist sätet ei sisaldanud. Õiguskantsler on korduvalt väitnud, et selliselt abielule juurde-pääsu piiramine on kooskõlas põhiseaduse ja inimõigustega.85

Avalikkuse arvamus on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud. Kui 2011. aastal raporteeriti, et vaid 21% Eesti elanikkonnast toetab samasooliste abielu,86 siis 2012. aastal toetas seda 34%.87 2012. aastal läbi viidud uurimus näitas, et 46% Eesti elanikest toetab samasooliste registreeritud partnerlust.88 Eesti Inimõiguste Keskuse poolt 2011. aasta alguses läbi viidud lihtne küsitlus näitas, et vaid üks Riigikogus esindatud poliitilistest parteidest toetab samasooliste abielu ja kaks toetavad registreeritud partnerlust.89 Kuid see näitas siiski, et kolm neljandikku Riigikogus esindatud parteidest näeb vajadust mingisuguse regulatsiooni järele.

82 A. Olm, ‘Mitteabieluline kooselu ja selle õ iguslik regulatsioon’, eraõiguse talitus, õiguspoliitika osakond, Justitsministee-rium, Tallinn, 9.06.2009. Arvutivõrgus kättesaadav:

<http://www.just.ee/orb.aw/class=� le/action=preview/id=44568/Partnerlussuhted_anal%FC%FCs_09.07.2009.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 55 ja 73-80, ja Järviste et al, viide 72, lk 12.

83 Järviste et al, viide 72, lk 12. Vaata ka Olm, viide 82, lk 78-79. 84 Õiguskantsler, Ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks Viimsi vallavalitsusele, nr 7-5-090297/0903201, 19.05.2009. Kaasuse

täiemahulisek kirjelduseks vaata Käsper ja Meiorg, Human Rights in Estonia 2010, viide 78, lk 144-147. Samuti Vabariigi Valitsus, National Report submitted in accordance with paragraph 15(a) of the annex to Human Rights Council resolution 5/1. Estonia, Human Rights Council, A/HRC/WG.6/10/EST/1, 8.11.2010, lõige 61.

85 Õiguskantsler, Seisukoht samasooliste peresuhete seadustamise kohta, nr 6-1/060166/0600782, jaanuar 2006, ja Õiguskants ler, Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta, nr 6-1/100737/1102413, 23.05.2011, lõige 47.

86 Council of Europe, Discrimination on grounds of sexual orientation and gender identity in Europe, 2nd edition (Council of Europe Publishing, 2011), lk 94.

87 Grünberg, viide 31, lk 42. 88 Ibid. 89 K. Käsper ja M. Meiorg (toimetajad), Inimõigused Eestis 2011. Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne, (Eesti Inimõiguste

Keskus, 2012). Arvutivõrgus kättesaadav: <http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2012/04/EIKaruanne2011.est_.pdf> (viimati külastatud 22.08.2012), lk 148.

PROBLEEM

PROBLEEM

NÄIDE

STATISTIKA

26


Ka õiguskantsler tunnistas vajadust mingit laadi samasooliste paaride elu reguleeriva seadus-andluse järele, kuna kehtivas õiguslikus raamistikus on nad mitmel juhul jäetud ilma kaitseta.90 Need juhtumid sisaldavad varalisi õigusi, lastega seonduvaid õigusi ja kohustusi, ülalpidamist, üürisuhteid, pärimisõigust, makse ja sisserännet. Selle tulemusena avaldas ministeerium 2012. aasta augustis kooseluseaduse kontseptsiooni, mis pakub kaks lahendust.91 Esiteks, see võimaldab formaalset registreerimist, ja teiseks, võimaldab õiguste ja kohustuste reguleerimist teatud mitte-abielus ja mitte-registreeritud paaridele. Tagasiside kontseptsioonile on varieerunud ühest äärmusest teise, mis tähendab, et on raske ennustada, milline lõplik eelnõu välja hakkab nägema.

Vanemlikud õigused (kaasa arvatud lapsendamine)

LGBT inimeste vanemlike õiguste olukord Eestis on vastuoluline. Kunstviljastamine on neile kätte-saadav.92 Lesbiliste paaride juurdepääs sellele ei ole piiratud ja seega kasutatakse seda laialdaselt vahendina, millega perekonda täiendada.93 Võimalus kasutada hooldusõigusi tundub olevat mõnevõrra keerulisem, kuid ei ole piisavalt andmeid, et järeldada, et probleem on süsteemne.

Põhiseadus kehtestab kaks üldist põhimõtet, mis kehtivad ka vanemlike õiguste ja kohustuste kohta: kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida (§ 12) ning vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (§ 27). Perekonnaseadus sätestab otseselt, et vanemate õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest (§ 82) ja et vanematel on võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes, olenemata sellest, kas vanemad on abielus või mitte (§ 116-117). Puuduvad kohtukaasused või kohtuväliste organite poolt menet-letud kaasused, mis täheldaksid ebavõrdset kohtlemist hooldusõiguse määramisel vanema seksuaalsest sättumusest tulenevalt. LGBT organisatsioonid ja aktivistid ei ole täheldanud üldist diskrimineerimispraktikat, kuigi paarile üksikule juhtumile on siiski viidatud.94 Kuid ükski neist ei ole jõudnud kohtusse ega teistesse riiklikesse institutsioonidesse.

Probleem võib olla suurem juhtudel, kui samasooline paar on koos üles kasvatanud ühe partneri eelmisest heteroseksuaalsest suhtest pärit või kunstliku viljastamise tulemusel saadud lapse. Teisel vanemal, kes ei ole bioloogiline vanem või lapsendav vanem, ei ole lapse suhtes vanem-likke õigusi või kohustusi. Ta ei saa ka teatud maksuvabastusi ega sotsiaaltoetusi.95

Ühiselt või üksikult lapsendamine ei ole avalikult homoseksuaalsetele isikutele Eestis võimalik. Samasoolise paari poolset ühist lapsendamist ei võimalda seadus.96 Perekonnaseadus võimaldab vähemalt 25aastasel vallalisel isikul last lapsendada (§ 148, 150), kuid praktikas on see osutunud võimatuks avalikult homoseksuaalsetele isikutele.97 Tavaliselt ei ole lapsendamise protsessi isegi algatatud peale seda, kui selle eest vastutavad sotsiaaltöötajad on hoiatanud, et tõenäoliselt ei oleks lapsendamistaotlus edukas. Ühtki kaasust ei ole kohtusse jõudnud.

90 Õiguskantsler, 6-1/100737/1102413, viide 85, lõige 48. Vaata lisaks, Olm, vide 82, lk 73-80. 91 V. Laur, Justiitsministeerium ootab arvamusi kooseluseaduse kontseptsiooni kohta, Justiitsministeerium, 28.08.2012.

Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.just.ee/57148> (viimati külastatud 9.10.2012). 92 Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus, §§ 21-22 – RT I 1997, 51, 824 … RT I, 03.03.2011, 1. 93 M. Meiorg, Intervjuu Lisette Kampusega, 26.01.2012; M. Meiorg, telefoniintervjuu Kristel Sitziga, 26.01.2012. 94 Meiorg, viide 93. 95 Tulumaksuseadus, § 231, – RT I 1999, 101, 903 … RT I, 10.07.2012, 2 – ja Riiklike peretoetuste seadus, § 15 and § 91(1) – RT I

2001, 95, 587 … RT I, 14.03.2011, 1. 96 Perekonnaseadus, § 148. Vaata ka Council of Europe, viide 86, lk 97-98. 97 Meiorg, Intervjuu Lisette Kampusega, viide 93.

HILJUTINE TEGEVUS

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

27


V. Austus era- ja perekonnaelu vastu ja juurdepääs tervishoiule – spetsiifilised transprobleemid

Lisa IV lõiked 20-22 nõuavad, et liikmesriigid garanteeriks isiku soovahetuse seadusliku tunnus-tamise viisil, mis on kiire, läbinähtav ja juurdepääsetav, eemaldaks kõikvõimalikud eelnevad seadusliku tunnustamise nõuded, mis on kuritarvitavad (kaasa arvatud füüsiliselt), ja tagaks, et transinimesed saaksid abielluda, kui soovahetus on läbitud. Lisa IV lõiked 35-36 nõuavad, et liikmesriigid tagaksid transinimestele tõhusa juurdepääsu vastavatele soovahetusteenustele ja et otsused, millega piiratakse ravikindlustusega kaetud kulude katmist, oleksid seaduslikud, objektiivsed ja proportsionaalsed.

On oluline rõhutada, et soovahetuse teema on Eesti ühiskondlikus debatis ja ka akadeemilistes uuringutes täiesti puutumata. Isegi iga-aastased inimõiguste aruanded (ühe erandiga) ei ole seda teemat uurinud; Eesti inimõiguste aruanne aastast 2010 teatab, et transinimestele Eestis ja nende olukorrale riigis ei ole üldse tähelepanu pööratud.98 See tähendab, et teabeallikaid on vähe, sageli piirduvad need vaid seadusandluse ja selle tõlgendamisega valitsuse täitevorganite poolt.

Ainus organisatsioon, mis on kogunud informatsiooni Eestis transinimeste poolt kogetud juhtu-mite ja probleemide kohta, on Gendy, valitsusväline organisatsioon, mis tegeleb transinimeste teemadega ja toetab alternatiivse sooidentiteediga inimesi ja nende perekondi. Kuna tegemist on vabatahtliku valitsusvälise organisatsiooniga, ei ole andmed ja andmete kogumine alati olnud süsteemne ja piisavalt detailne.99

Lisaks süsteemse uuringu puudumisele, on ka seadusandlus sellel teemal vähene. Kõigi Eestis soovahetusega seonduvate meditsiiniliste ja õiguslike tegevuste aluseks on Sotsiaalministeeriumi määrus „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“, mis võeti vastu juba 1999. aastal ja on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks.100 Määruse kohaselt koostab sotsiaalminister komitee meditsiinilistest ekspertidest, kes on kompetentsed otsustama isiku soo üle; nemad annavad ka loa soovahetuseks vajalikeks meditsiinilisteks ja kirurgilisteks protseduurideks. Veelgi enam, komitee otsus on õigusliku soo- ja nimevahetuse aluseks. Ei ole siiski selge, kas operatsiooni läbimine on selle eeltingimus.

On oluline tähelepanu juhtida sellele, et määrus „Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded“ on mõnevõrra vastuoluline, kuna § 4 teatab otseselt, et komitee teeb otsuse isiku soovahetuse kohta peale seda, kui kaks aastat on möödunud soovahetuse meditsiinilisest sekkumisest, kuid § 3 lg 2 kinnitab, et soovahetuse operatsioon ei ole kohustuslik. Praktikas on ebaselge ja vastu-oluline sõnastus andnud komiteele suure otsustusjõu konkreetsete juhtumite ja isikute üle.

Nimevahetus on võimalik nimeseaduse § 15 alusel, mis võimaldab uue nime andmist isiku soo muutumise korral. Isikul, kes on läbinud soovahetuse, on isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel (§ 13 lg 1 p 3) õigus saada uus isikukood ja uued isikut tõendavad dokumendid. Uus isikut tõendav dokument on isiku soovil aluseks muudatuste tegemisele töötõendis ning kindlustus- ja pangadokumentides.

98 Käsper ja Meiorg, Human Rights in Estonia 2010, viide 78, lk 142. 99 K.Grossthal, telefoniintervjuu Kristel Sitziga, 29.07.2012. 100 Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded, Sotsiaalministeeriumi määrus nr 32, RTL 1999, 87, 1087.

PROBLEEM

28


Olukord on keerulisem juba välja antud diplomite puhul ja diplomite duplikaatidega, kus on muudetud isikuandmed. Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuste väljastamist reguleerib

„Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“.101 Dupli-kaadi väljastab selle kooli direktor, kus taotlejale tunnistus anti. Muudetud isikuandmetega dupli-kaadi võib mõningate tõlgenduste kohaselt väljastada vastavalt §-le 17 lg 1 p 2, mis kehtestab, et omanik võib taotleda algdokumendi kehtetuks tunnistamist ja duplikaadi väljaandmist kui tuvastatakse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus. Samas ei ole praktika transinimesi soosinud, kuna sätte sisu jätab tõlgendamisruumi ning on esinenud juhtumeid, kus direktor ei ole uue nimega duplikaati välja andnud.102

Samasugune hall ala eksisteerib ka abielu suhtes. Perekonnaseaduse kohaselt on abielu mehe ja naise vahel sõlmitud leping (§ 1 lg 1). Siseministeerium on võtnud seisukoha, et peale soo vahetusoperatsiooni läbimist ja uue isikut tõendava dokumendi väljastamist, on abielu vastassoost isikuga võimalik.103 Inimõiguste Keskusel ja Gendyl puudub informatsioon igapäevase praktika ning abiellumisõiguse keelamise kohta. Abielu staatuse üle peale ühe abikaasa soova-hetust võib vaielda, kuid üldine tõlgendus vastavalt perekonnaseadusele (§ 10 lg 1) on see, et abielu on tühine kui abielus on samast soost isikud.

Seoses juurdepääsuga tervishoiuteenustele ja võimalike piirangutega soovahetusprotseduuridele esineb seaduse ja praktika vahel mõningaid kon� ikte. Eesti ravikindlustus toetub solidaarsuse põhimõttele. Kui isikul on ravikindlustus, on tal juurdepääs kõigile tervise teenustele samadel tingimustel, mis kehtivad kõigile teistele.104 See tähendab, et ideaalsel juhul on transinimestel juurdepääs teenustele samadel alustel kui kõigil, kes on Eesti Haigekassaga kaetud; see tähendab juurdepääsu spetsialistidele vastavalt üldisele ravijärjekorrale. Tegelikkuses on Gendy andmetel esinenud juhtumeid, kus isikutele, kes soovivad soovahetusoperatsiooni läbida, on keeldutud osutamast protseduure põhjendusel, et tegemist on esteetilise, mitte meditsiinilise küsimusega.105

VI. Tööhõive

Lisa osa V nõuab liikmesriikidelt tõhusa kaitse osutamist seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi alusel diskrimineerimise eest tööhõives, kaasa arvatud seadusandlust, mis sätestab diskriminee-rimise keelu, teisi poliitikaga seotud meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega ja relvajõudude ning transinimestega seotud erimeetmeid. See nõuab ka, et liikmesriigid kaitseksid tööhõives transinimeste privaatsust.

LGBT inimestel on tööhõive valdkonnas ulatuslik kaitse. Selles valdkonnas kehtivad lisaks avaliku teenistuse seadusele ja töölepinguseadusele ka nii SVS kui VKS. Kaitse katab töö saamist, eduta-mist, töölt vabastamist, ahistamist ja ohvristamist. 2009. aasta Eurobaromeeter näitas, et 14% vastanutest uskus, et kandidaadi seksuaalne sättumus mõjutaks tema võimalusi tööle saada.106 Seetõttu on ilmne, et LGBT inimeste olukord tööhõive valdkonnas vajab jõulisemat sekkumist. Andmed transinimeste olukorrast puuduvad.

101 Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid, Valitsuse määrus nr 113, RT I 2010, 58, 391.

102 Grossthal, telefoniintervjuu Sitziga, viide 99. 103 Erlenheim, viide 13. 104 Ibid. 105 Grossthal, telefoniintervjuu Sitziga, viide 99. 106 Special Eurobarometer 317, viide 30.

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

STATISTIKA

NÄIDE

29


Ei ole läbi viidud ega planeeritud läbivat seaduste, muude regulatsioonide ja praktikate läbi vaatamist seoses LGBT inimeste diskrimineerimisega relvajõududes. Eesti Inimõiguste Keskus ei ole teadlik meetmetest, tegevusjuhenditest ega koolitusest, mis puudutaksid LGBT inimeste erilisi kaitsevajadusi ja nende diskrimineerimist. Puudub informatsioon tegeliku praktika kohta relvajõududes ning LGBT organisatsioonid ei ole saanud ühtegi kaebust. Selles tööhõivevald-konnas toimuva kohta ei ole piisavalt andmeid, et järeldusi teha.

VII. Haridus

Lisa osa VI nõuab, et liikmesriigid tagaksid, et õigus haridusele tagataks ilma seksuaalsel sättu-musel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimiseta, et kohaldataks meetmed, mis kaitsevad kiusamise ja sotsiaalse väljaarvamise eest, näiteks võrdsuse ja turvalisuse poliitikaid, käitumis-koodekseid ja koolitusprogramme töötajatele ning meetmeid kooli õppekavas, mis edendaksid koolides vastastikust tolerantsust ja austust, kaasa arvatud objektiivset informatsiooni kooli õppekavades ja õppematerjalides, eriandmeid ja toetust LGBT õpilastele ning meetmeid, mis vastaksid transsooliste õpilaste erivajadustele.

LGBT teemadega seonduvalt on tehtud vähe uuringuid hariduse ja koolide valdkonnas. LGBT küsimused ei ole otseselt õppekavas ja õpetajad on harva saanud sellekohast koolitust. Vaid mõned materjalid puudutavad seksuaalsuse teemat, kus arutatakse erinevate seksuaalsete sättumuste ja sooidentiteedi küsimust.

Veelgi enam, koolikiusamine ja sotsiaalne väljaarvamine on Eestis harva olnud akadeemiliste uurimuste objekt. Sel põhjusel on vähe informatsiooni kiusamise ja väljaarvamise ulatuse ja põhjuste kohta. Sellegipoolest on Eesti meedia korduvalt kajastanud rängemaid koolikiusamise ja internetis kiusamise juhtumeid, kus noored on kannatanud alandust pika aja jooksul või on äärmuslikel juhtudel võtnud endalt elu.107 Hiljutises Eesti (põhikooli ja gümnaasiumi) õpilaste hulgas läbi viidud uuringus kinnitas rohkem kui 40% vastanutest, et nad on olnud koolikiusa-mise ohvrid (kaks korda rohkem kui ELis kesmiselt).108 See 40% sisaldab igasugust kiusamist.

Riik ei ole pööranud erilist ja süsteemset tähelepanu seksuaalsel sättumusel ja sooidentiteedil põhinevale kiusamisele ja võimalikule alandavale kohtlemisele; olukordade lahendamine on jäetud õpetajate ja koolide hooleks. Hetkel puudub riigis ühtlane strateegia või tegevuskava nende olukordade lahendamiseks. Puudub ühtne riigipoolne koolituskava või juhised õpetajatele selle kohta, kuidas ära tunda homo- ja transfoobset kiusamist ning kuidas sellest jagu saada, et tagada LGBT õpilaste turvalisus ja kõrge kvaliteediga koolielu.109 Sellegipoolest leidub näiteid väikestest, kuid äärmiselt vajalikest ettevõtmistest, näiteks Tallinna Haridusamet on avaldanud laiahaarde-lised materjalid õpetajatele selle kohta, mis koolikiusamine on ja kuidas seda ära tunda, lühidalt oma veebilehel mainides ka seksuaalsel sättumusel põhinevat seksuaalset ahistamist.110 Teine

107 R. Berendson, ‘Koolikiusamine päädis kolme neiu enesetapukatsega’, postimees.ee, 4.11.2010. Arvutivõrgus kätte-saadav: <http://www.postimees.ee/336632/koolikiusamine-paadis-kolme-neiu-enesetapukatsega/> (viimati külastatud 22.08.2012).

108 S. Livingstone, L. Haddon, A. Görzig, ja K. Ólafsson, Risks and safety on the internet: the perspective of European children: full � ndings and policy implications from the EU Kids Online survey of 9-16 year olds and their parents in 25 countries. EU Kids Online, Deliverable D4. EU Kids Online Network, London, UK, 2011. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://eprints.lse.ac.uk/33731/> (viimati külastatud 22.08.2012).

109 K. Grossthal, intervjuu Helen Talalaevaga, 9.05.2012. 110 Tallinn City Government, ‘Kiusamine’. Arvutivõrgus kättesaadav: <http://www.tallinn.ee/est/haridus/

Koolikiusamine#kiusamine> (viimati külastatud 22.09.2012).

PROBLEEM

PROBLEEM

PROBLEEM

STATISTIKA

NÄIDE

30


positiivne tendents on suurenev koolide arv, mis on huvitatud koostööst Eesti LGBT Ühinguga; see tähendab osalemist koolitustel ja organisatsiooni poolt pakutud materjalide vastuvõtmist.111

VIII. Tervishoid – teised teemad peale transteemade112

Lisa osa VII lõiked 33-34 nõuavad, et liikmesriigid tagaksid maksimaalse tervise ilma seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimiseta. Meetmed peaksid riiklike tervise-kavade arendamisel arvestama LGBT inimeste erivajadustega, kaasates enesetapu ennetuse meetmeid, terviseuuringuid, õppekavasid ja koolitusi, mis lubaks patsientidel määratleda oma lähedasi ilma diskrimineerimiseta, kõrvaldama meditsiiniõpikud ja muud dokumendid, mis kohtlevad homoseksuaalsust haigusena ja tagama, et kedagi ei sunnita meditsiinilist ravi läbima nende seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu.

Eestis on võrdlemisi uus arusaam, et LGBT inimesed võivad olla erilise huvi väärilised tervishoiu teema raames. Ametlik suhtumine on, et tervishoiu ja sotsiaaltöötajaid julgustatakse arvestama iga inimese individuaalsete vajadustega.113 Sarnaselt toimib Eesti meditsiiniline süsteem mitte-diskrimineerimise põhimõttel. See tähendab, et kõik tervishoiuteenused peavad patsientidele saadaval olema ning austama igaühe individuaalseid vajadusi; seksuaalse sättumuse alusel ei eristata.114 Kuid see tähendab ka, et LGBT inimestele ei pöörata erilist tähelepanu.

See on viinud olukorrani, kus LGBT organisatsioonid on ainsad, kes tegelevad LGBT isikute tervishoiu teemaga (kaasa arvatud seksuaal- ja reproduktiivtervis). Gendy on tõlkinud, koostanud ja kogunud materjale erinevatel transinimeste tervisega seonduvatel teemadel ning avaldanud neid oma veebilehel.115 Eesti LGBT Ühing on avaldanud brošüüre lesbiliste ja biseksuaalsete naiste tervisest (vene ja eesti keeles) ja saatnud neid erinevatesse naiste ja noorte kliinikutesse. Kuigi need alt poolt tulevad initsiatiivid on meditsiinilises kogukonnas hästi vastu võetud, on nende dokumentide vastu võtmine ja kasutamine vabatahtlik ja võib paljud sihtrühma kuuluvad inimesed välja jätta. Näiteks, Ida-Tallinna Keskhaigla vastas Eesti LGBT Ühingule, et neil ei ole vastava brošüüri vastu huvi.116

Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 lõikele 2 võib haiglas viibiva andme-subjekti terviseseisundit kajastavaid andmeid edastada või nendele juurdepääsu lubada tema lähedastele, ja see piirang ei ole seotud perekonna- või abielustaatusega, vaid sätestatud ainult sama paragrahvi ja lõike 1 alapunktiga, kui andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud.117 Mitte seadus, vaid isik ise de� neerib lähedase mõiste meditsiinilistes eriolukordades. Sotsiaalministeerium kinnitab samuti, et ei ole reegleid, mis välistaks kellegi

„lähedase“ staatuse nende seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu.118

Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu esindajate sõnul tunnistatakse igapäevaelus samasoolisi partnereid harva „lähedasteks“ ja esineb konkreetseid probleeme last ootavate lesbiliste paari-

111 Grossthal, Interview with Talalaev, viide 110. 112 Vaata osa V eelpool. 113 Erlenheim, viide 13. 114 Ibid. 115 Vaata Gendy veebilehte: <http://web.zone.ee/gendy/index_ee.html>. 116 Grossthal, intervjuu Talalaevaga, viide 110. 117 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, RT I 2001, 50, 284 … RT I, 04.07.2012, 1. 118 Erlenheim, viide 13.

PROBLEEM

NÄIDE

PROBLEEM

PROBLEEM

NÄIDE

31


dega. Näidete hulgas on juhtum, kus teisel emal keelati sünnituse juures olla ja arst väitis, et raseduse katkemine oli tõenäoliselt hea, kuna lapsel oleks olnud homoseksuaalsete vanematega raske elu.119 Seega ei ole Eestis probleem mitte seadustes, vaid praktikas, kus kõrgelt haritud meditsiinilise personali hulgas esineb endiselt eelarvamust.

Hetkel ei ole Eestis ühtki seadust, mis liigitaks homoseksuaalsust haiguste hulka ja Eesti seaduste kohaselt ei ole seksuaalne sättumus või sooidentiteet meditsiiniline diagnoos ning seetõttu ei ole meditsiinilistel asutustel õigust kedagi sellel põhjusel kinni hoida.120

IX. Eluase

Lisa osa VIII nõuab, et juurdepääs piisavale eluasemele oleks tagatud ilma seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimiseta meetmete kaudu, mis välistavad diskrimineeri-mise eluaseme müügil või üürimisel, eluasemelaenude andmisel, üürilise partneri õiguste tunnis-tamisel ja väljatõstmisel; samuti anda seonduvat informatsiooni üürileandjatele ja üüri jatele ning kehtestada meetmed, mis tagavad mitte-diskrimineeriva juurdepääsu varjupaigale ja ajutisele eluasemele, ning tegeleda kodutuse ohtudega, mis ohustavad LGBT inimesi, kaasa arvatud noori, keda on välja tõrjutud nende perekondadest.

Peamine probleem eluaseme ja LGBT inimestega Eesti seadusandluses on erinevus abielus abikaasade ja partnerite vahel, kes elavad koos, kuid ei ole abielus. Abikaasade õigused ja kohus-tused on seadusega kehtestatud. Mitte-abielus partneritel ei ole tavaliselt automaatselt teine-teise suhtes kohustusi või õigusi ja neil peavad olema samad õiguslikud teadmised, mis teistelgi õigussüsteemis osalejatel (s.t lepingu osapooltel), kes ei ole omavahel isiklikult seotud.121

VKS keelab diskrimineerimise isikute rahvuse (etnilise päritolu), rassi või nahavärvuse alusel juurde-pääsul avalikkusele saadaolevatele kaupadele ja teenustele; see sisaldab ka eluaset. Probleem on selles, et see kaitse ei laiene seksuaalvähemustele.

Lepingulisi kohustusi katab võlaõigusseadus. Üürilepingute puhul garanteerib seadus vastavad õigused vaid abikaasadele (§ 289 ja 321), kuid Eestis on võimalik abielu sõlmida vaid mehe ja naise vahel. Seega on keeruline kaitsta de facto parterluses oleva partneri ja laste õigust üüri lepingut jätkata, kui lepingu sõlminud partner peaks surema.

Kuigi puuduvad spetsiaalselt LGBT inimestele suunatud sätted, kaitsevad Eesti seadused mõnevõrra inimesi, kes ei suuda majanduslikel põhjustel eluaset endale lubada või kes vajavad ajutist eluaset või varjupaika sotsiaalmajanduslikel või muudel põhjustel. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ei ole ise suuteline ega võimeline seda endale või perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks.122 Valla- või linnavalitsus kehtestab sotsiaal-korterite andmise ja kasutamise korra. Isikuid, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toime-tuleku või suhtlemisega, abistab valla- või linnavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

119 FRA, viide 75. 120 Erlenheim, viide 13. 121 Olm, viide 82, lk 59. 122 Sotsiaalhoolekande seadus, RT I 1995, 21, 323 … RT I, 30.12.2011, 3.

PROBLEEM

PROBLEEM

NÄIDE

32


X. Sport

Lisa osa IX nõuab, et liikmesriigid võitleksid seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimisega spordis meetmetega, mis takistaks ja karistaks diskrimineerivate solvangute ja käitumiseeskirjade kasutamist spordiühingute poolt, julgustaks partnerlust LGBT organisat-sioonide ja spordiühingute vahel, diskrimineerimisvastaseid kampaaniaid, ja lõpetaks trans-inimeste sporditegevusest väljaarvamise.

Eesti ei ole vastu võtnud erimeetmeid LGBT inimestele spordi valdkonnas. Ei spordiseadus123 ega ükski muu seaduslik meede ei maini võrdset kohtlemist või diskrimineerimist. Kultuuriminis-teerium on kinnitanud, et kõik spordialad, spordirajatised, võistlused ja võimalused sportimiseks on avatud kõigile, nende seksuaalsest sättumusest või sooidentiteedist hoolimata.124 Puuduvad konkreetsed seadused, mis reguleeriks diskrimineerivate solvangute tegemist spordiürituste ajal või nendega seonduvalt või spordiüritusel või sellega seonduvalt homofoobse või trans-foobse skandeerimise kohta. Kehtivad üldised vaenu õhutamise kohta käivad reeglid ja Eesti on ka rati� tseerinud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni, mis tähendab, et konventsioon on osa Eesti õigussüsteemist.125 Jällegi kinnitas ministeerium, et kui homofoobset või transfoobset skandeerimist spordiüritustel või nendega seoses esineb, sekkuksid spordiürituse korraldajad ja politsei või turva� rma ning seaduserikkujad kutsutakse korrale või eemaldatakse ürituselt.126 Eesti Inimõiguste Keskusel ei ole ministeeriumi väidete kinnitamiseks või ümber lükkamiseks informatsiooni. Sellel teemal puudub statistika ja kohtupraktika täielikult. Seni ei ole see veel LGBT organisatsioonide prioriteet olnud.

XI. Varjupaik

Lisa osa X nõuab liikmesriikidelt ulatuses, milles neil on selles osas rahvusvahelisi kohustusi, tunnis-tada põhjendatud tagakiusamise hirmu, mis põhineb seksuaalsel sättumusel või soo identiteedil, mille alusel anda põgeniku staatus ja tagada, et varjupaigataotlejaid ei saadeta riiki, kus nende elu või vabadus oleks ohus või kus neid ootaks piinamise, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse oht nende seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu. Nõutud on ka see, et varjupaigataotlejaid kaitstakse neil alustel igasuguste diskrimineerivate poliitikate või praktikate eest ja et töötajad, kes vastutavad varjupaigataotluste menetluse eest, oleks koolitatud LGBT inimestest varjupaigataotlejate eriprobleemidega tegelema.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus ei maini otseselt seksuaalset sättumust või sooidentiteeti, kuid miski ei välista nende arvamist „sotsiaalsesse gruppi“.127 Siseministeerium on mitmel juhul tunnistanud, et seksuaalset sättumust ja sooidentiteeti tunnistatakse alustena põhjendatud tagakiusamise hirmule, kuigi seadus neid ei maini.128 Sellegipoolest ei ole Politsei

123 Spordiseadus, RT I 2005, 22, 148 … RT I, 27.06.2012, 2. 124 M. Klaan, v: küsimustik uuesti, e-kirja vahetus, Kultuuriministeerium, 21.06.2012. 125 Jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva Euroopa konventsiooni

rati� tseerimise seadus, RT II 2002, 35, 168. 126 Klaan, viide 319. 127 § 4(1) – Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, RT I 2006, 2, 3 … RT I, 09.12.2010, 1. 128 Türkson, viide 68, lk 3. Vaata ka Estonian Human Rights Centre, Global Rights, ILGA Europe ja Seksuaalvähemuste Kaitse

Ühing, viide 11, lk 12; FRA, Thematic Legal Study, viide 170, lõige 58.

PROBLEEM

PROBLEEM

33


ja Piirivalveameti ametnikud staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talituses saanud mingit teavet spetsii� liselt LGBT teemadele pühendatud koolitustest.129

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus ei luba varjupaiga taotlejat välja saata riiki, kus ta elu või vabadus oleks ohus või kus teda ootaks piinamine, ebainimlik või alandav kohtle-mine või karistus (§ 171 lg 1). See üldine reegel kehtib ka LGBT inimeste kohta. Eesti Inimõiguste Keskusel ei ole andmeid LGBT isikute sellise keelatud väljasaatmise kohta.

Reeglina ei ole varjupaiga taotlejatel Eestis vabadust võetud. Nad paigutatakse tavaliselt nii kiiresti kui võimalik vastuvõtukeskusesse ja keskuse elanikena on nad suhteliset vabad oma liikumistes. Varjupaiga taotlejaid võib vaid ajutiselt teatud piiratud tingimustel kinni pidada. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus näeb sellist kinnipidamist ette kas esmases vastuvõtukeskuses (mida ei ole seni veel rajatud) või Politsei ja Piirivalveameti ametiruumides (§ 32). Taotlejat võib kinni pidada ka väljasaatmiskeskuses, vanglas või arestimajas, kui ta viibis seal varjupaigataotluse esitamise ajal (§ 33). Ükski seadustest, mis kehtivad nendes kinnipida-misasutustes ei sisalda erireegleid, mis kaitseks isiku seksuaalsel sättumusel või sooidentiteedil põhineva diskrimineerimise või füüsilise ja verbaalse vägivalla eest.130

XII. Riiklikud/riigiülesed inimõiguste struktuurid

Puuduvad riiklikud inimõiguste institutsioonid, mis vastaksid ÜRO akrediteeringule, nn Pariisi printsiipidele. Õiguskantsler ja võrdse kohtlelmise volinik on seaduse alusel loodud inimõiguste institutsioonid, mis on volitatud diskrimineerimisega tegelema.

129 Türkson, viide 68, lk 3. 130 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus, Sotsiaalministeeriumi määrus nr 45 (10.05.2007), RTL 2007, 41,

706; Politsei- ja Piirivalveameti ametiruumide sisekorra eeskiri, Siseministeeriumi määrus nr 47 (7.07.2006), RTL 2006, 56, 1026 … RTL 2009, 99, 1476; ja Vangistusseadus, RT I 2000, 58, 376 … RT I, 04.07.2012, 1.

34


LISAD

Lisa 1 – definitsioonid

Sooidentiteet – isiku arusaam ja sügavalt tunnetatud kogemus oma soost, mis võib aga ei pruugi vastata tema sünnipärasele soole. Selle alla kuulub isiklik keha tunnetus ja teised soolised väljendusviisid nagu näiteks riietus, kõne ja manerismid.

Vihakuritegu on kuritegu, mis on toime pandud ohvri tegeliku või oletatava kuulumise alusel kindlasse rühma, mida kõige sagedamini de� neerib rass, usk, seksuaalne sättumus, sooidenti-teet, rahvus, etniline taust, puue jne.

Vihkamisest motiveeritud intsident on iga intsident või tegu – kas Eesti seaduste kohaselt kuriteona de� neeritud või mitte – mis on suunatud inimeste või vara vastu, mis on valitud nende tegeliku või oletatava seose tõttu teatud rühmaga. Mõiste on piisavalt lai, et katta sallimatuse esinemise erinevaid vorme: alates madala astme intsidentidest, mis on motiveeritud eelarva-musest ja lõpetades kuritegudega.

Vihkamist õhutavad avaldused katavad kõiki väljendusvorme, mis levitavad, õhutavad, edendavad või õigustavad rassiviha, võõraviha, antisemitismi või teisi vihkamisvorme, mis põhinevad sallimatusel, kaasa arvatud diskrimineerimist ja vaenulikkust vähemuste vastu. See katab vihkamisest motiveeritud väljendusi kõikides väljendusvormides, olenemata kasutatud väljendusmeetoditest, kaasa arvatud internetis ja ükskõik, mis muus meedias.

LGBT inimesed või isikud – lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised inimesed.

Seksuaalne sättumus viitab isiku emotsionaalsele, kiindumuslikule ja seksuaalsele külgetõm-bele vastassoost isikute suhtes (heteroseksuaalsus) või samast soost isikute suhtes (lesbid, geid) või mõlema soo suhtes (biseksuaalid).

Transsooline inimene – isik, kelle sooidentiteet ei vasta tema sünnipärasele soole.

Transseksuaal – laialdaselt kasutatud mõiste transsooliste inimeste kohta.

Transvestiit – isik, kes kannab rõivaid, mida seostatakse tema sünnipärase soo vastassooga.

35


Lisa 2 – soovituse tekst

Soovituse tekst on saadaval internetis aadressil: http://humanrights.ee/tegevus/vordne-kohtle-mine/lgbt-inimeste-oiguste-seire/ministrite-komitee-soovitus-rec20105/

36


Lisa 3 – Vastavuse dokumenteerimise aruanne

Käesoleva kokkuvõtva aruande aluseks olev vastavuse dokumenteerimise aruanne on täismahus saadaval üksnes inglise keeles internetis aadressil: www.humanrights.ee


Tartu mnt 63, 10115 Tallinn

Tel: +372 644 5148

E-post: [email protected]

Koduleht: www.humanrights.ee

SA EESTI INIMÕIGUSTE KESKUS

Documents

Eesti LGBT aruanne