ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Suurbritannias www.eestihaal.co.uk

Nr. 2372 17. juuni 2017 asutatud 1947

Järgmine EestiHääl ilmub27. juulil

Kaastööd ja kuulutusedpalume hiljemalt

18. juuliks

Eesti lipupäev.Briti sõduridLondoni EestiMajas.

1

Briti armee sõdurid külastasid Eestisaatkonda ja Eesti Maja Londonis

31. mail sõitsid Briti armee sõdurid 5.jalaväepataljonist the Rifles Londonisseeestlastele külla. Ürituse eesmärk oli ennemitmeks kuuks Eestisse tööle minekut meieajaloo kohta teadmisi saada, nautida kultuuri,kohtuda ja rääkida eestlastega ning harjutadanatuke keelt.

Kõigepealt külastasid sõdurid saatkonda, kusnende auks korraldati vastuvõtt. Saatkonnapressiesindaja Triinu Rajasalu tegi sõduriteleülevaatliku Eesti tutvustuse. Seejärel ütlestervitussõnad suursaadik Lauri Bambus.Sõjaväelastega olid vestlema tulnud kakaitseatašee kolonel Tarmo Ränisoo jamajandusdiplomaat Mare Tropp. Pakutiminiburgereid ning Eesti õlut.Saatkonnast asuti jalutades teele Eesti Majapoole, teekond viis läbi kauni Kensingtoni aia.Eesti Majas ütles avasõnad Maja juhatuseesinaine Katrin Legrain, kes rõhutas sellisekoostöö olulisust ja vajadust.Järgnes Londoni Ülikooli Slaavi ja Ida-Euroopa õpingute instituudi vanemlektorAllan Siku ettekanne Eesti poliitikast ningajaloost. Britte huvitas näiteks, milline onEesti poliitiline kliima ja mis mõju on Britivägede kohalolekul Eestis.

Üllatusena väisas meie üritust ka endinepeaminister Taavi Rõivas, kelle sõnavõtustsõdureile jäi kajama mõte, et Venemaalepeab olema selge, et tegemist ei ole mitteainult Vene-Eesti piiriga, vaid Venemaakõrval on NATO riik, kellele tulevad vajaduselteised ühendusse kuuluvad riigid appi.Rõivas vestles ka sõduritega ning vahetasnendega kontakte.

Seejärel astusid lavale lauljaMirjam Elessawi ja pianistKristiina Rokaševitš, esitadeslühendatud versioonirahvalaulust ”Lauliku lapsepõli”.Esitus meeldis sõjaväelastelening nad ütlesid, et see oliüllatav, aga väga hea laul ningesitusstiil.Järgnes eesti keele tundsõduritele, kus õpiti peamiseltolulisemaid väljendeid ningharjutati hääldust. Igal sõduril olikaasas juba eelnevalt koostatudinglise-eesti sõduri sõnastik ningnüüd oli neil võimalik küsida,kuidas teatud sõnu peaks

hääldama. Sõdureid õpetasid lapsed, kellehoolsa juhatuse all ka dialooge harjutati.Hiljem oli kuulda, et õpilased uurisidõpetajatelt muuhulgas ka, kuidas eesti keelesvanduda ning suitsu osta.Suupisteteks pakkusimevõileibu rukkileiva jahapukurgiga ning kohukesi.Singi- ja vorstileivadkadusid laualt kiirelt, kuidheeringas jäi suuremasosas brittide pooltpuutumata. Muidugi eipuudunud laualt kakellaviietee piimaga. Sellelelisaks aga ka eestipäranekama, keefir ning kaligi.Pärast kehakosutust saidsõna üritusele tulnudLondonis elavad eestlased

ning Eestist huvitunud inimesed. Räägitieestlaste omapärasustest, pajatati lugusidelust enesest ning jutustati mõnedanekdoodidki. Külaliste sõnavõttude vahelesai näha videoklippe Eestist.Ürituse naelaks peab aga pidama LondoniEesti Seltsi rahvatantsurühma esinemist.Pärast kahe tantsu vaatamist oli sõjaväelastekord end tantsuplatsil proovile panna.Kogenud rahvatantsurühma juhi MarjeRemmeti eestvedamisel õppisid sõduridkibekähku selgeks lausa kaks tantsu.Tantsule ja trallile järgnes kartulisalati, rosoljeja viinerite söömine. Korralikult peolaualt eipuudunud ka sült.Peagi oli sõduritel aeg lahkuda, kuid enneseda tänati lahke vastuvõtu eest ning kingitikorraldajale pataljoni aumünt, kus kirjasvahva mõte: ”It’s not the size of the dog in thefight, it’s the size of the fight in the dog.” –”Oluline pole mitte koera suurus võitluses,vaid võitlustahte suurus koeras”.Briti sõjaväelaste vastuvõtu Eesti Majaskorraldasid Kerli Liksor ja Katrin LegrainMajast, Evelin Siilak ja Marje RemmetLondoni Eesti Seltsist ning Piret RandamEesti Abistamise Komiteest, abikäe lõid külgeka Siiri Sääs, Riia Ränisoo ja AndyBillington. Kerli Liksor

EESTI LIPU PÄEV4. juunil Eesti lipu päeva puhul käis PikaHermanni  tornis ligi 700 huvilist. Lisaksinimestele Eestist oli külalisi AmeerikaÜhendriikidest, Hiinast, Indiast, Itaaliast,Jaapanist, Kanadast, Prantsusmaalt, Rootsist,Saksamaalt, Soomest, Ukrainast, Uus-Meremaalt ja Venemaalt.Hommikusel riigilipu piduliku heiskamisetseremoonial pidasid kõne Riigikoguesimees  Eiki Nestor  ja Eesti Lipu Seltsiesimees  Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles EestiEvangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop  UrmasViilma. Tseremooniast võtsid osa ka VabariigiPresident Kersti Kaljulaid ja ekspresident ArnoldRüütel."Täna on  Eesti lipu päev, aga ka esimenenelipüha ehk kristliku kiriku sünnipäev. Et tänaheiskame sinimustvalged lipud kogu Eestimaal,

ei ole kellelegi uudiseks. Paljudele võib ollaaga üllatuseks, et nelipüha on üks Eestiametlikest riigipühadest", kõneles Viilma.Rääkides Eesti lipu tähendusest kogu Eestirahvale, võrdles Viilma lipu universaalsettähendust ligimesearmastuse universaalsemõõtmega. Peapiiskop lõpetas oma kõnemõttega: "Ligimese armastamise käsk onuniversaalne. Niisama universaalsetähendusega on ka Eesti lipp, mis lehvib kogurahva jaoks, sõltumata inimeste poliitilisestmaailmavaatest, nende etnilisest jarahvuslikust päritolust, nende emakeelest,usutunnistusest või muudest eristavatesttunnustest. Lipp lehvib kõigile ja kõigi eest,sest Eesti lipp on kogu rahva lipp!"Tseremoonial osales  Kaitseliidu, naiskodu-kaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide,

gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalve, samutiseltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväeorkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

BRITI SÕDURID KÜLASTASID EESTI MAJA LONDONIS

Eesti lipu päeva  tähistatakse  Eesti Üliõpilaste Seltsi  sinimustvalge lipu õnnistamiseaastapäeval. Nimelt valisid ärkamisajal eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvidekssinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4.juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgminevõimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üle-eestiliselt pidada avanes alles 2004.aastal, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks ja mälestusväärnepiduüritus leidis aset Otepääl.

EELK LondonUudised

2

NeemeJärvi 80.Sport. Recipe.RemembranceService

3

Eelseisvadüritused jateated.

4

EESTI HÄÄLESTONIAN NEWSPublished by the

Association of Estoniansin Great Britain

Toimetus - Reet Järvik &Toomas Ojasoo.

Korrektuur - Tiina KõivAasta tellimus (UKs) - £18;

Leinakuulutused -miinimum £12

Ühisleinakuulutus -£4 isik; £5 pere

Tšeki saajaks märkige“Estonian News”. 4 BriarGate, Long Eaton. NG104BL. Tel: 0115 877 6877.

info@eestihaal.co.ukVaated Eesti Häälesavaldatud artikleis eitarvitse alati ühtuda

toimetuse seisukohtadega.Iga artikli eest vastutaballakirjutanu. Toimetaja

võib teha muudatusi ilmaautori loata.

Printed by Diamond Print,Long Eaton, NG10 4HN

2 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 17. juuni 2017

Pidulik jumalateenistus koos armulauaga toimus 21.mail Rootsi kirikus Londonis, kus eestlased on jubakaua aega pidanud jumalateenistusi. Juubeli auksolid tulnud kohale EELK Diasporaa piiskop TiitSalumäe Eestist ja tema vend Mart SalumäeTorontost, kes on Toronto Peetri Koguduse õpetajaja samuti konsistooriumi peasekretär. Koos kohalikuõpetaja Lagle Heinlaga pidasid need kolm vaimulikkusüdamliku juubeliteenistuse.

Kirikulisi oli üle neljakümne ja nende hulgas olid kaesindajad Kesk- ja Põhja-Inglismaalt. Saatkonnastoli kohale tulnud Suursaadik Lauri Bambus koosabikaasaga ja pressidiplomaat Triinu Rajusalu.Jutluse pidas piiskop Tiit Salumäe, milles ta rõhutaspalvete tähtsust. Ta meenutas veel, et praost JaakTauli sünnist möödub 112 aastat ja süüdati küünladmälestades teda ning ka teisi eesti kirikuõpetajaid.

Siis andis ta pidulikult üle pühitsetud Eesti kiriku lipuEELK Londoni koguduse esinaisele Aili Eistratile.Tuntud lauljatar Reet Kromel kaunistas jumala-teenistust kahe lauluga. Esimene laul oli 'Kasvadalapseks', mida ta esitas koos oma LondoniNaiskammerkoori liikmetega koosseisus tütarKymbali, Kristiina Killo, Ingrid Süda ja klaveril MadisMälgand. Teise laulu 'Just over the Hill' laulis tasoolona tütre Kymbali bassikitarri saatel.Jumalateenistusel esines ka kahe lauluga (’Mu süda,ärka üles’’- C.Kreek ja 'Issand keda taevas sääl' -Rahvaviis) Londoni Eesti Seltsi segakoor KristiJagodini dirigeerimisel.Pärast teenistust järgnes koosviibimine ilusashubases kohvikus, kus pakuti kohvi ja saatkonnapoolt annetatud võileibu, kooke ja küpsiseid. Sõnavõtsid veel piiskop Tiit Salumäe, Läti Luterlikunõukogu liige õpetaja Eliza Zikmane ja EestiSuursaadik Londonis Lauri Bambus.Koguduse eestvedaja Virge James (konsistooriumiassessor ja kadunud praost Jaak Tauli tütar) ningkauaaegne koguduse liige Toomas Ojasoo olideelnevalt kogunud materjali näituse jaoks. Välja olipandud pilte kirikutest, kus eestlased käisid,kirikuõpetajatest, fotosid ristimistest, leeridest jne.Laual võis ka vaadata vanu laululehti ja sirvidaalbumeid.Ilusa päeva tähistus jätkus jutukõmina saatel jaheameel oli olla koguduse 70. aastapäevatähistamisel. Palju tänu õpetaja Lagle Heinlale, keson Londoni Kogudust teeninud tänaseks 20 aastat jaVirge James'ile jumalateenistuse korraldamise eest.Jõudu ja jaksu neile mõlemile edaspidiseks kirikutööks.Piret Randam ja Reet Järvik

EELK LONDONI KOGUDUSE70. AASTAPÄEVA JUMALATEENISTUS

Eesti 100. aastapäeva tähistamiseks laseb riik ehitadasoomusrongi koopia, millel on kandev osaVabadussõja lavastuslahingutes.Riigikantselei EV 100 programmi raames koostataksespetsiifiline ekspositsioon - Vabadussõjaaegnesoomus-ongilaadne liikuv veerem, kuhu kuuluvadvedur, staabivagun, kuulipildujavagun, meeskonnavagun ja suurtükiplatvorm, seisab projekti tehniliseskirjelduses.Rong sisustatakse vajaliku varustusega ning erinevateväljapanekutega - Vabadussõja üldnäitus, relva-näitused, soomusrongide ajalugu ja seal teeninudinimesed.Rong liigub ajavahemikus 2018. aasta sügisest kuni2020. aasta alguseni mööda erinevaid Eesti piirkondi,

jälgides võimalusel Vabadussõja ajaloo kalendrit.Peatuspaikades toimuvad Vabadussõda jasoomusronge tutvustavad taaslavastuslahingud,kontserdid, etendused, avatud on muuseumipood japakutakse sõdurisuppi.Lisaks soovib Kaitseliit ehitada Eesti esimesesoomusauto Estonia koopia, et seda kasutada tulevalaastal organisatsiooni ja Eesti vabariigi 100.juubeliaasta üritustel.Kaitseliidu projektijuht Neeme Brus on öelnud ERR-ile,et soomusauto osaleks paraadil ja erinevatel üritustelning annaks edasi Vabadussõja vaimu. "Tegemistoleks ajaloolise soomuki sõitva koopiaga," märkis Brus.Soomusrong valmib Laidoneri muuseumi tellimusel.

ERR militaar.net

EESTI RI IK LASEB SOOMUSRONGI KOOPIA EHITADA

VENEMAA SAATIS KAKS EESTIDIPLOMAATI MAALT VÄLJA

S OOM E P Ä E V T A LL I NNA S

Laupäeval 11. juunil peeti Tallinnas suurejoonelistSoome päeva, mis kulmineerus õhtul Vabaduse väljakulkolmetunnise sõpruskontserdiga.Lisaks hulgale muusikutele olid kohal mõlema riigipresidendid ja peaministrid.Lavale astusid koos ja eraldi mõlema riigi palavaltarmastatud artistid: Tõnis Mägi, Chalice, Iiris, MariKalkun, Petri Laaksonen, Lenna, Paleface, Jaan Pehk,Jüri Pootsmann, Ronya, Stig Rästa, ScandinavianMusic Group, Villu Tamme, Tuomo, Ailu Valle. Lisaks oliesinejate nimekirjas ka Suurbritannia eelmise hooaja"X Factor'i" finalistiks tõusnud Saara Aalto. Muusikuidsaatis Soome saatebänd Räjähtävä Nyrkki.President Kersti Kaljulaid ütles kontserdi alguses peetudkõnes: “Eesti ja Soome on riikide ja rahvastena tihedaltläbi põimunud."Eesti ja Soome 200, FINEST 200, teeb meid mõtteliseltsuuremaks, nähtavamaks ja on eeskujuks Euroopasisemise koostöö edendamisel. Eesti ja Soome,ajaloolised naabrid ja sõbrad, on riikide ja rahvastenatihedalt läbi põimunud – majanduslikult, kultuuriliselt,keeleliselt ja üha enam digitaalselt. Me mõistameühtmoodi ümbritsevat maailma. Me saame samamoodiaru ohtudest, mida Eesti ja Soome peavad alistama.Meil mõlemal Euroopa Liidu liikmesmaadena on ühed jasamad liitlased," kõneles president.Kaljulaid nimetas laupäevaõhtust kontserti väikesekslaulupeoks."Muusikal on võimas ühendav jõud ja see on keel, mistõlget ei vaja. Tundub väga loomulik ja sümboolne, etlaulupidude traditsiooniga Eestis kulmineeruvad Soome100. juubeli pidustused just ühise kontserdiga. Suur jarõõmus tänu Soome Instituudile, kes selle väikeselaulupeo korraldas," rääkis Kaljulaid."Soome luuletaja Juice Leskinen on ligi 35 aasta eestlaulus "Eesti (On my mind)" harvanähtava tabavusegaöelnud, et sõprus on riigikorrast sõltumata kallis asi –ning soome keeles on sõnal "kallis" täpselt samadtähendused ja tähendusvarjundid, mis eesti keeles,"lisas president. err

Piiskop Salumäe kohtumineLuterliku Nõukogu peasekretäriga

Esmaspäeval, pärast Londoni koguduse juubeli-teenistust, kohtusid piiskop Tiit Salumäe, praostMart Salumäe ja õp. Lagle Heinla Luterliku Nõukogupeasekretäri James Laing’ga, et arutada koostöödning Londoni koguduse toetamist.Piiskop Tiit Salumäe andis ülevaate EELKstruktuurilistest muudatustest seoses kirikuteühinemisega ning diasporaa piiskopkonnaolukorrast. Samuti teavitas piiskop LuterlikuNõukogu esindajaid hiljutisest piiskop Andres Tauliemiretuuri siirdumisest.Piiskop selgitas konstitutsioonilisi muudatusi EELKs,sealhulgas uute piiskopi ametite loomisest ningdiasporaa töö olukorda Põhja Ameerikas jaEuroopas. Pikemalt käsitles piiskop EELKkirikuseadustiku täiendamise seadust ning selgitasdiasporaa-koguduste lepingute sõlmimist.Piiskop rõhutas protsessi olulise osana seda, etkoguduste otsus lepingule alla kirjutada on nendeinitsiatiivil, sest EELK austab koguduste identiteetining ajaloolist iseseisvust. Nõnda säilib ka kogudusteliturgiline traditsioon ja nende osalus asukohamaade organisatsioonides või partnerlussuhetes.Piiskop tõi välja kahe variandi erinevused –diasporaa kogudus oma juhatuse ja oma pastoriganing kuulutuspunkt külalispastoriga. Seejärel piiskop

teavitas koosolnuid Rootsi praostkonna kogudusteotsusest liituda EELKga diasporaa praostkonnananing nende lepingute esitamisest Kirikukogule25ndal aprillil.Piiskop avaldas lootust, et Londoni kogudus, kespäev varem tähistas 70ndat aastapäeva ning onküllaltki elujõuline, kirjutab samuti all lepingule, etliituda kui diasporaa kogudus. Loodetavasti juba selsügisel toimuval Kirikukogul saab see leping heakskiidetud.Piiskop soovis, et kui Kirikukogu on lepingu vastuvõtnud, et siis Luterlik Nõukogu väljendaks kaomapoolset lepingu heakskiitu. Nõukogupeasekretär lubas seda teha nõustudes, et seeväljendaks jätkuva koostöö lubadust.Luterliku Nõukogu peasekretär James Laing kinnitasEELK esindajaile jätkuvat toetust Londonikogudusele ja töö jätkamisele. Ta rõhutas, etjärjepidevuse huvides oleks kohalik ehk oma pastoreelistatum variant kuna külalispastorite kogemus onolemas mitmelgi Nõukogu liikmeskirikul ning seepole alati kaasa toonud positiivset arengutkoguduste elus. Ühtsuse ja järjepidevuse tähtsus oneriti aktuaalne lähituleviku ning Brexiti kontekstis.James Laing lisas, et misiganes variandi kasuksLondoni kogudus otsustab, on nemad omalt pooltnõus toetama Londoni koguduse tööd nii majutusekui ka lennusõidu kuludega. Lagle Heinla

Maikuu lõpus vastuseks Eesti otsusele saata Eestistvälja kaks Vene diplomaati otsustas Venemaaomakorda saata riigist välja kaks Eesti diplomaati,teatas Vene välisministeerium.Välja saadetakse Eesti peakonsul Peterburis JaanusKirikmäe ning Peterburi peakonsulaadi Pihkva talitusedirektor Katrin Kanarik.Venemaa nimetas oma diplomaatide Eestistväljasaatmist ebasõbralikuks sammuks ja kutsus tänaseoses sellega välja Eesti suursaadiku Venemaal ArtiHilpuse."Vene pool rõhutas uuesti, et jätkuv Eesti võimudedestruktiivne liin mõjub paratamatult halvastikahepoolsetele suhetele," teatas Venevälisministeerium. Kogu vastutus sellise poliitikatagajärgede eest lasub Eesti poolel," teatas Venevälisministeerium.Narva Vene peakonsul Dmitri Kazjonnov ja konsulAndrei Surgajev saadeti eelmisel nädalal riigist välja,sest nad olid sekkunud jõuliselt ühe Kiviõlis asuvanõukogude mälestusmärgi küsimusse. delfi.ee

Foto: Piret Randam

17. juuni 2017 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 3

NE E M E JÄ R V I 80

Maestro Neeme Järvi 80. sünnipäevatähistati kolme piduliku kontserdiga 6. ja7. juunil Estonia kontserdisaalis ning 9.juunil Peterburi Maria teatris, koosERSOgaKülalised saabusid Tallinnasse üle kogumaailma, tulid esindajad paljudestorkestritest, mille arengusse NeemeJärvi peadirigendina on jätnud säravajälje: Göteborgi sümfooniaorkester, ŠotiKuninglik Rahvusorkester, Detroitisümfooniaorkester, Haagi Residentie-orkester, New Jersey sümfoonia-orkester, Orchestre de la SuisseRomande ning loomulikult Eesti RiiklikSümfooniaorkester ja RahvusooperEstonia.6. juuni kontserdil, mis oli ühtlasi ERSOhooaja lõppkontsert, astus lisaksNeeme Järvile dirigendipulti temanoorem poeg Kristjan Järvi ningmaestro õigel sünnipäevaõhtul, 7. juunil,ka tema vanem poeg Paavo Järvi.Tallinna kontsertidel olid solistideksNeeme Järvi tütar, flötist Maarika Järvija kauaaegne loominguline partnerpianist Kalle Randalu, laval oli ka EestiRahvusmeeskoor.Tallinnas tulid ettekandele kirevadkavad, mille peateoseks 6. juunil oliSibeliuse II sümfoonia ja teiselkontserdil Tubina V sümfoonia, justneed viiakse külakostina kaasa kaPeterburi.

„Oleme ajaloolisehetke tunnistajateks –on suur õnn, et ERSOees on sellinemaailmanimegadirigent nagu NeemeJärvi,” räägib ERSOdirektor Kristjan Hallik.„Tema inspireeriv ningspontaannemusikaalsus on pikkiaastaid võlunud niipublikut kui muusikuid

üle maailma. Esmakordselt on meileriline võimalus tähistada maestrojuubelit Eestis õigel päeval – 7. juunil,”rõõmustab Hallik.Neeme Järvi on elu jooksul juhatanudkõiki maailma parimaid orkestreid ningolnud paljudega neist seotudpeadirigendina: Göteborgi sümfoonia-orkester (1982–2004), Šoti KuninglikRahvusorkester (1984–1988), Detroitisümfooniaorkester (1990–2005), HaagiResidentie-orkester (2005–2012), NewJersey sümfooniaorkester (2005–2008),Orchestre de la Suisse Romande(2012–2015) lisaks Birminghamisümfooniaorkester ja JaapaniFilharmooniaorkester, kus ta on olnudpeakülalisdirigent.Ning loomulikult Eesti RiiklikSümfooniaorkester, kus ta pea-dirigendina tegutses aastail 1963–1979ning alates aastast 2010 ning millejuures ta 2017. aastast kannab kaeluaegse aupeadirigendi tiitlit, ningRahvusooper Estonia, kus ta olipeadirigent aastail 1963–1975.Neeme Järvi on olnud üks aktiivsemaidEesti muusika tutvustajaid maailmas.Tema ja ERSO esituses on kõlanudväga paljude Eesti heliteosteesiettekanded, sealhulgas Arvo Pärdi Ija III sümfoonia ning Eduard Tubina VIIIsümfoonia.VES/ERR

A delicious and comfortingsupper ready in an hour.Serves 4. Preparation time -20 minutes; Cooking time - 40mins.Ingredients:

1½ tablespoon butterglug of olive oil1 small red eating apple,cored and cut into medium sizedwedges3 teaspoon brown sugar450g pork tenderloinA handful of fresh sage leaves175ml port1 tbsp cassis (blackcurrant liqueur)300ml fresh chicken stock50g blackcurrantssalt and freshly ground pepper

Method:1. On a medium heat, melt ½ tbspbutter in a pan with a little olive oil andadd the apple wedges to the pan, thensprinkle with 1 tsp of the sugar.2. Cook for a few minutes on eachside until golden, adding the sage forthe final minute. Transfer everything toa warmed plate and set aside in awarm place.3. Slice the pork into pieces about1cm (½ inch) thick. Turn the heat up alittle, and add a little more oil ifnecessary. Cook the pork for 2-3

minutes on each side until lightlygolden before adding to the appleslices and sage.4. Deglaze the pan with the port andcassis and bring to the boil. Lower theheat to medium and simmer uncoveredfor about 5-10 minutes until reduced toa few tablespoons.5. Pour in the chicken stock andremaining 2 tsp of sugar. Continue tocook steadily for another 5-10 minutesuntil thickened to a sauce-likeconsistency and reduced further byhalf, then add the blackcurrants andcontinue to cook for a few moreminutes.6. Pass the sauce through a sieveinto a small pan, then place over a lowheat and gradually whisk in theremaining butter and some seasoning.7. When ready to serve, drizzle theblackcurrant sauce over the pork andapple, garnished with the crispy sage.Source:http://www.blackcurrantfoundation.co.uk

RECIPE - Pork Medall ions with Blackcurrant,Apple and crispy Sage

D E P OR T A T I ON R E M E M B R A NC E S E R V I C E

Inglismaa Eestlaste Ühingu esindajate koosolek - 13. mai 2017Vasakult: Toomas Ojasoo (esimees), Reet Järvik (sekretär), Karin Blakeley(Tulevik), Tiina Kõiv (abiesimees). Kadri Saat (Nottingham), Kristy Sheldon

(Revisjon), Evelin Siilak (Londoni Eesti Selts), Tiina Rajamets (laekur), Andreas

TENNISAnett Kontaveit (WTA 53.) kaotasPrantsusmaa lahtisteltennisemeistri-võistlustel teisesringis tiitlikaitsjale GarbineMuguruzale (WTA 5) 7:6, 4:6, 2:6.Matš kestis 2 tundi ja 9 minutit."Anett mängis kahes esimeses setisväga hästi. Olin kannatlik ja ootasinlihtsalt oma hetke," tunnustasMuguruza pärast matši eestlannat.Kontaveiti tägajärjed eelmisesturniiril Roomas: Avaringis alistasAndrea Petkovic’i (Saksamaa) (WTA78) 6-3; 6-4 ; 2 ringis alistasmaailma number 1 AngeliqueKerber’i (Saksamaa) (WTA 1) 6-4;6-0 ; 3 ringis alistas Mirjana Lucic-Baroni (Horvaatia) (WTA 22) 6-1;6-1 ; Veerandfinaalis kaotas SimonaHalep’ile (Rumeenia) (WTA 4) 6-2;6-4.

KERGEJÕUSTIKAustrias Götzises püstitas Grit Šadeikoeesti seitsmevõistluse rekordi. Ta sai 13.koha 6280 punktiga. Šadeiko nimel oliseni Eesti rekord oli 6221 punktiga.Šadeiko üksikalade tulemused: 13,31(100m tõkkeid); 1.74 (kõrgushüpe);13.89 (kuulitõuge); 24,69 (200m); 6.17(kaugushüpe); 48.35 (odavise); 2.16,86(800m). Kuulitõukes parandas ta isiklikkurekordit rohkem kui meetriga!Lätis Valmieras Balti matšil sai odaviskeshea tulemuse kirja Magnus Kirt, kesnihutas oma selle hooaja margi 84.08-ni.AUTORALLI11. juunil Autoralli MM-sarja etapiSardiinias võitis Ott Tänak, kes kooskaardilugeja Martin Järveojaga edestassoomlast Jari-Matti Latvalat 12,3sekundiga. Tänakule oli see esimeseksMM-ralli esikohaks.

On Sunday 11th June the traditionalremembrance service, commemoratingthe deportation of Estonians, Latviansand Lithuanians to Siberia in 1941 tookplace at St. James’s Church, Piccadilly.The service followed its usual format,commencing with an entry processionof the clergy and the flags of the threeBaltic States. Diplomatic representativesof three nations lit candles.The readings were interspersed bysongs from the joint choir comprisingthe London Estonian mixed choir, theLondon Latvian Choir and theLithuanian Christian Church choir“Gausa”. The Estonian contribution was“Palve” (Prayer) by Tõnis Mägi.The sermon was by Canon PeterNewby of the Catholic Archdiocese ofWestminster. In his sermon he stressedthat the past should be kept alive toguide the future and how the BalticStates kept national identity alivethroughout the years of Soviet rule. For

people in Western Europe the SecondWorld War ended in 1945, but not so forthe Baltic States including those whowere forced into exile. In 1993 PopeJohn Paul II spoke at Tallinn Universityand focused on the power of cultureand how the joy of one’s nativelanguage manifests itself in the spirit ofthe country. Those people deported toSiberia suffered as a result of theircultural identity. Canon Newbyhighlighted the importance of languagethrough which we communicate witheach other, but also the maintenance ofcultural identity in such a multiculturalcity as London.On this occasion the service attractedfewer than 90 people, excluding thechoirs. The congregation waspredominantly from the threecommunities. A greater effort needs tobe made to make this event moreaccessible to others. This, however,was achieved by the photo exhibition bySimon Purins.

S P OR T

R OOT S I E E S T I P Ä E V A LE HE T ULE V I KMaikuu Eesti Hääles tõime ära artikli Vaba Eesti Sõna tulevikust. Rootsi EestiPäevalehe esileheküljel oli hiljuti ka artikkel lehe tulevikust.Armas Eesti Päevalehe lugeja!Eesti Päevalehte on välja antud alates 1950ndatest aastatest ja see onomandanud keskse rolli eesti identiteedi ja ühtekuuluvuse hoidmisel Rootsis.Viimasel kümnendil on kahjuks aga lehtetellijate arv pidevalt vähenenud (küllväikeste eranditega tänu lehepoolsetele kampaaniatele). Selle üheksloomulikuks põhjuseks on meie lehetellijate küllatki kõrge vanus, sest suurenamus on jäänud tänaseks vanaduspensionile. Tellijate arvu vähenemine onkiirenenud märgatavalt viimase kahe aasta jooksul. Praeguseks ajahetkeksasub ajaleht juba märgatavalt allpool seda piiri, mis on nõutav pressitoetusesaamiseks Rootsi riigilt............. järgneb lk 4

4 EESTI HÄÄL - www.eestihaal.co.uk 17. juuni 2017

EEL SEI S VA D ÜRI T USED

NOTTINGHAMIS JAANIPIDUlaupäeval 24. juunil - kell 15.00

Ilusas kenas aias

Grillimine - Tooge kaasa liha grillimiseks.Salatid, eesti leib ja suupisted hinna sees.

Täiskasvanu pilet - £4.00; 10-16 aastased - £3.00; alla 10 a. tasutaBaar avatud. Loterii, ühislaulud.

Eestlased ja eesti sõbrad olete kõik teretulnud!Everyone welcome!

Nottingham Ukrainian Social Club, Claremont Road, Notts. NG5 1BH

LEICESTERIS JAANIPIDULeicesteri Eesti Maja, 366 Fosse Road North, Leicester, LE

laupäeval 24. juunil - kell 15.00

Grillimine. Baaravatud. Loterii,

ühislaulud.Eestlased ja eestisõbrad olete kõik

teretulnud!Everyone welcome!

Suur arv eesti soost lapsi ja noori niiUKst, Eestist kui ka Saksamaalt on jubasuvelaagrisse registreerinud. Paljudnendest tulevad laagrisse jubamitmendat korda!Lastelaager Inglismaal on hakanudviimastel aastatel kujunema Euroopaeestlaste laste suvelaagriks jaloodetakse, et tulevikus ühineb laagrigaveel rohkem eesti juurtega noori teisteltEuroopa maadelt, kellel on soov kohatateisi eesti päritoluga noori ning avastadaühist eesti keelt ja kultuuri.Laagri  korraldajad on väga tänulikudsponsoritele, kes viimaste aastatejooksul on laagrit toetanud rahalisteannetustega. Koos IEÜ ja IES Tuleviku

abiga aitab selline toetus vähemalt osaliseltlaste suvelaagri ja peo kulusid katta.Iga väike toetus abistab meie noori ja aitabkindlustada laagri tulevikku.2017 on Eestis laste ja noorte kultuuriaastaksvälja kuulutatud. Noorte aasta tunnuslause on"Mina ka!" ning märksõnad iseolemine jakoostegutsemine. Aita ka sina meie noori eestikultuuriga ja teiste eesti noortega tutvuda ningkoos midagi ilusat ja kiiduväärt saavutada!Sponsoritele pakutakse välja tasuta sissepääslaagri lõpupeole, prii söögipilet, 5 tombola piletit,reserveeritud istekoht ja soovi korral ilmuvadsponsorite nimed ka peokavas.Kui soovid suvelaagri sponsoriks hakata, palunvõta ühendust laagrijuhi, Kristy Sheldoniga, 98Bates Lane, Helsby, Cheshire, WA6 9LJ. tel:01928 725058. kristysheldon@hotmail.com.

OOTAME NOORTE JA LASTE SUVELAAGRI SPONSOREIDKas sina võiksid suvelaagri sponsoriks hakata?

Eesti Elu (Kanada)Helle Volmer *02.01.40 Haapsalus; †03.05.17Scarborough, OntariosAlbert Luup *20.08.25 Hiiumaal; †05.05.17Torontos (T)Ilse Arget *25.10.23 Järvamaal; †06.05.17 (T)Mati Sulev *26.02.41 Tallinnas; †10.05.17 (T)Gunnar Lomp *05.03.31 Elvas; †11.05.17 (T)Maia Alaots *27.05.26 Haapsalus; †17.05.17 (T)Salme Tuvikene *09.02.20 Võrus; †24.05.17 (T)Vally Johanson (Meschin) *17.12.21 Võrumaal;†16.05.17 VancouverisHelmut Siitam *04.02.24 Tõstamaal; †23.05.17Ontarios

Eesti Päevaleht (Rootsi)Signe Tõnus *13.01.25 Viinistul; †06.05.17 SaltsjöbadenEvi Leesment *06.12.27; †27.05.17Erna Kubja (Meiusi) *14.07.27 Hiiumaal; †26.05.17RootsisVaba Eesti Sõna (USA)Asta Sippel (Parras) * 10.01.21 Hiiumaal; † 2.05.2017KaliforniasOlev Olesk* 04.03.20 Sookülas, Põlvamaal; †18.05.17New YorgisReinhold Niidas *15.09.33 Tallinnas; †23.05.2017ConnecticutisMeie Kodu (Austraalia)Helmi Pihu (Lanno) *14.06.2 Tartus; †17.05.17 Perthis

Leinateated teistest eesti ajalehtedest

J A A N I - J A H E I N A K U U

IES Tulevik kutsub teidSUVELAAGRI LÕPUPEOLE

seoses Eesti Laste ja Noorte kultuuriaastagaTänavuse laste ja noorte kultuuriaasta tunnuslause on “Mina ka!” ning märksõnad on

iseolemine ja koostegutsemine.

Tulge vaatama, mida Eestijuurtega lapsed ja noored

Suurbritanniast, Saksamaalt,Sveitsist ja Eestist on laagrinädala

jooksul koos saavutanud!Laupäeval 12. augustil 2017Catthorpe Manoris, LE17 6DF

Kell 13:30 - Suvelaagri koori jarahvatantsurühma esinemine

Päevakavas ka loterii, ühislaulud,müügilauad ja näitused

Kell 19.00 kuni 23.30 - Õhtune koosviibimine - Tants ja diskoBaar, soe söök ja suupisted

kohapeal. (Palume oma alkoholimitte kaasa võtta)

Päeva pilet - £8.00; Pensionärid- £5.00. Õhtune pilet (kell

18.30 - 23.30) - £3.00Lastele alla 16. a. tasutaEESTLASED JA EESTI

SÕBRAD - OLETE KÕIK VÄGAOODATUD JA TERETULNUD!

BRING YOUR FRIENDS ALONG- EVERYONE IS WELCOME

Info: facebook,www.tulevik-uk.org

Eesti Hääl soovib sünnipäevalastele õnne

13. juuni Astrid ja Karin (juubilarid)21. juuni Toivo Kaasik (juubilar)23. juuni Laine Säägi (juubilar)25. juuni Elfride Kasela3. juuli Ellen Mänd5. juuli Laura Bekeris Key9. juuli Tiiu Beck (juubilar)11. juuli Linda Pärtel12. juuli Elin Toona (juubilar)16. juuli Rein Tisler17. juuli Tiina Parts18. juuli Kalju Niit18. juuli Reet Järvik (juubilar)22. juuli Jaak Tikerpäe

Tähtpäevad21. juuni 1940 algas I Nõukogu okupatsioon23. juuni Võidupüha24. juuni Jaanipäev7. juuli 1921 asutati Londoni Eesti Selts

Sündinud21. juuni 1922 Heino Lipp24. juuni 1908 kol. Alfons Rebane25. juuni 1970 Erkki Nool

5. juuli 1911 Endel Aruja, IEÜ ja Londoni Eesti Maja asutaja liige9. juuli 1905 Karl Eerme14. juuli 1922 Käbi Laretei

Surnud19. juuni 1989 Betti Alver27. juuni 1967 Jaan Lattik30. juuni 1941 kindral-major A.Tõnnison13. juuli 1890 J.V.Jannsen17. juuli 1987 Kristjan Palusalu17. juuli 1978 Helmi Mäelo19. juuli 1977 Karl Ristikivi21. juuli 1997 Olaf Kopvillem

Mälestame Inglismaal lahkunuid28. juuni 1994 Rein Vahter, Bradfordi Eesti Kodu laekur29. juuni 1993 Herbert Võsang9. juuli 2003 Heino Linsi, Leicesteri Eesti Maja esimees. EV kotkarist V klass9. juuli 2009 Nigul Kullet, Ümera osakonna esimees14. juuli 1987 Harald Talu, Endel Kalju ja Joonas Kelk15. juuli 1974 Gert Helbemäe, Eesti Hääle asutaja ja toimetaja 1947-1974

InglismaalHeljo Lock (Varres) *26.07.24 Valgamaal; †17.05.17 Eastbourneis

Erast Endrikson *07.08.21 Häädemeestes; † 05.17 Coventrys

ROOTSI EESTI PÄEVALEHE TULEVIK algus lk. 3............Juba paar aastat tagasi oli lehel olemas digitaalne lehenumber. Kahjuks ei pälvinuddigitaalne Eesti Päevaleht suurt huvi, vaid meie lugejad on eelistanud igati trükitudversiooni lehenumbrist.........Ma pöördun kõigi lugejate ja eesti-rootlaste poole palvega teha kõik endast olenev, et lehtsuudaks veel edasi tegutseda, leides uusi tellijaid või hakates ise lehte tellima.Matti Anniko, Eesti Päevalehe juhatuse esimees.Suurbritannias peame ka Eesti Hääle tulevikku diskuteerima.