Eesti loodusturismi pakkumise uuring: tulemusedstatic2.visitestonia.com/docs/46_loodusturismi-pakkumise-uuring-ea… · – Eesmärgiks on looduskaitse praktiline korraldamine ning

1

Eesti loodusturismi pakkumise uuring: tulemused

14. november 2008

Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

2

Eesmärgid ja ülesehitus

Sissejuhatus loodusturismi

Loodusturismi pakkumise veebiküsitlus

Loodusturismi arenguperspektiivid

2

3

Uuringu eesmärgid

�Saada ülevaade Eesti loodusturismi toodete pakkumise hetkeolukorrast:

– Kaardistada ja analüüsida loodusturismi toodete pakkumist

– Kaardistada ja analüüsida ettevõtjate võimalikud kitsaskohad ja probleemid loodusturismi toodete pakkumisel ja arendamisel.

4

Uuringu ülesehitus

2. Loodusturismi

pakkujate

veebiküsitlus

4. Eesti

loodusturismi

arenguperspektiivid

3.Loodusturismi

pakkujate juhtumuuringud

Loodusturismi pakkumise uuring - Üldskeem

1. Sissejuhatus

loodusturismi

2. Loodusturismi

pakkujate

veebiküsitlus

4. Eesti

loodusturismi

arenguperspektiivid

3.Loodusturismi

pakkujate juhtumuuringud

Loodusturismi pakkumise uuring - Üldskeem

1. Sissejuhatus

loodusturismi

3

5

Uuringu teostajad

� Uuringu teostas OÜ Consumetric (www.consumetric.ee) projektimeeskond:

– Oliver Loode (Consumetric) – vastutav projektijuht, turismivaldkonna konsultant

– Kaisa Nurmsalu (Consumetric) – turismivaldkonna konsultant

– Kaspar Oja (Consumetric) – statistiline analüüs

� Tehnoloogiapartner: AS Resta (www.resta.ee),

� Loodusturismi ekspert: Aivar Ruukel (OÜ Karuskose, soomaa.com).

6





4

7

Loodusturismi mõiste

� Kitsam e. kliendikeskne definitsioon: ‘Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine’ (UNWTO)

� Laiem e. tootekeskne definitsioon: ’Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel.’ (Soome)

� Käesolevas uuringus on mõistet ‘loodusturism’ kasutatud laiemastähenduses, kus ‘loodusturism’ hõlmab ka aktiivse puhkusetooteid, mille puhul loodus moodustab pigem tausta/fooni kuituristide esmase huviobjekti.

� Samas on põhjendatud loodusturismi terminoloogia täpsustamine/ kohandamine, sh potentsiaalselt mõiste ‘looduspõhine turism’kasutuselevõtt

8

Loodusturism maailmas ja Euroopas

� (UNWTO) andmetel kasvab loodusturismi valdkond maailmas muu turismiga võrreldes kuus korda kiiremini

– Traditsiooniliselt domineerisid keskealised ja vanemad turistid

– Noored kui loodusturismi kasvav sihtgrupp

– Muutuv nõudlus: aktiivse puhkuse ja seiklusturismi kasvav osakaal loodusturismis

– Äri- ja puhkereiside ühendamine lühendab loodusturismi toote kestust

5

9

Loodusturism Eestis

� Varases arengufaasis, nõudlus ja pakkumine väljakujunemata, puuduvad selged turuliidrid

� Riikliku turismiarengukava kohaselt on looduskeskkond (sh maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid) Eesti turismisektori üks tugevusi

� Loodusturismi arendamise otsesed/kaudsed prioriteedid:– Looduslikult väärtuslike objektide väljaarendamine külastusobjektideks (nt

külastuskeskusteks)

– Matka- ja õpperadade loomine

– Supelrandade korrastamine

– Niši- ja ökoturismitoodete loomise edendamist

� Detailsem loodusturismi arengustrateegia / -kava hetkel puudub

10

Eesti loodusturismi väärtusahel

Loodus

Infrastruktuur

Varustus

Kompetentsid

1. Ressursid 2.Omanikud / Haldajad 3.Pakkumine 4.Nõudlus

Pakkujad

(ca 500)

Lõppkliendid

Edasimüüjad

RMK

LKK

VTA

KOV

LKK

Eraomanik

KOV

LKK

Eraomanik

RIIK

KOV

ERAOMAND

6

11

1. Ressursid: looduskeskkond

Eesti pindala (maismaa + territoriaalveed) jaotus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Muu

Põllumajandusmaa

Asustusalad

Territoriaalmeri

Siseveed

Sood

Metsamaa

Loodusturismi pakkumiseks sobiv potentsiaalne ressurss

12

1. Loodusturismi ressursid

� Eesti looduskeskkond on loonud eeldused loodusturismi arendamiseks

� Kõrge hooajalisus / ilmastikutingimuste ebakindlus esitab ettevõtjatele täiendavaid väljakutseid

� Viimastel aastatel on jõudsalt arendatud toetavat infrastruktuuri (matkarajad, viidastamine, majutus, toitlustus)

� Kompetentside tõstmine: Loodusturismiettevõtjate, loodusgiidide, matkajuhtide koolitamine; loodusturismi eriala Eesti Maaülikoolis, loodusretke juhi eriala Luua Metsanduskoolis

7

13

2. Ressursside omanikud / haldajad

� Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

– Tegevuse eesmärgiks on riigimetsa säästlik, tulemuslik ja mitmekülgne majandamine

– 12 puhkeala üle Eesti, pindalaga üle 24 000 hektarit (teenindus- ja huvitsoonid)

– 11 metsamaja, 13 metsaonni, 6 telkimisala 28 telkimisplatsiga, 10 looduskeskust

– 820 000 külastust (2007 a)

– Vajadus paremini kooskõlastasda loodusturismi tegevust ettevõtjate, RMK vahel

� Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK)

– Eesmärgiks on looduskaitse praktiline korraldamine ning looduskaitsepoliitika rakendamine; korraldab loodusõpet ja tutvustab kaitstavaid loodusobjekte avalikkusele

– 8 regiooni, 5 külastuskeskust (sh ekspositsioonid, matkaradade alguspunktid)

– Toetav infrastruktuur: matkarajad, laudteed, vaatetornid.

� Täiendavad omanikud/haldajad: Veeteede Amet (VTA), kohalikud omavalitsused, eraomanikud

14

3. Loodusturismi pakkujad

�Ligikaudu 500 loodusturismiga tegelevat organisatsiooni / FIE-t

� Informatsiooni kättesaadavust raskendab keskse infoportaali puudumine

�Olulisemad katus/arendusorganisatsioonid: MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Ökoturismi Ühendus, Eesti Matkaliit.

8

15

4. Loodusturismi nõudlus

� Eesti loodus on oluliseks reisimotivaatoriks / huviobjektiks peamiste sihtturgude jaoks:

– 81% Saksa turistidest tunneks Eestisse reisides huvi looduskaunite paikade külastamise vastu

– Soomlastest tunneb looduskaunite paikade ja aktiivsete tegevuste vastu looduses huvi vastavalt 55% ja 40% vastanutest, mis teeb kokku loodushuvilisteks 95% võimalikest Eesti külastajatest

– 29% Eestit 2006 aastal külastanud turistidest matkas Eestit külastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse reisijatest.

– Venemaa sihtturu puhul pakkus tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam huvi loodus – seda 80% vastanute jaoks

16





9

17

Metoodika

� Toimumisaeg: 14.4.08 – 9.5.08

� Platvorm: veebipõhine ankeet (Interact tehnoloogiline platvorm).

� Sihtgrupp: Loodusturismi toodete pakkujad Eestis, sh ettevõtted,MTÜ-d, FIE-d, kes pakkusid tooteid vähemalt ühes järgnevast loodusturismi valdkonnas: – Loodusvaatlus– Matkad maismaal (v.a. talimatkad)– Matkad veekogudel– Talimatkad– Jahindus– Kalastamine– Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) maismaal– Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism)

veekogudel– Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) õhus

18

Metoodika: valimi moodustamine

� Esialgses andmebaasis (visitestonia.com) 950 kirjet, puhastamise järel 500 unikaalset kirjet.

� Andmebaasi täiendamine (internet, TIKid jm)

� E-mail osalemiskutse 468 kirjele, valimi lõplikuks suuruseks oli 486.

� Küsitluse käigus saadeti kaks meeldetuletus e-maili mittevastanutele ning viidi läbi üle 100 meeldetuletuskõne telefoni teel.

� Uuringus osales kokku 218 valimi liiget (vastamisprotsent 45%)

– Neist 38-l juhul ei kvalifitseerunud vastanud loodusturismi pakkujaks

� Lõplikuks vastanute arvuks kujunes 180 ja lõplikuks vastamisprotsendiks 37%.

10

19

Vastanute profiil: külastajate arv

Vastanud 2007. aasta külastajate arvu järgi

29%

39%

28%

3%

0%

5% 10% 15%

20%

25% 30%

35% 40%

45%

Kuni 150 150

151 kuni 999 999

1000 ja enam enam

Ei soovi vastata vastanud

Allikas: Eesti loodusturismi pakkumise veebiküsitlus (n=180); Teostaja: OÜ Consumetric

� Miinimum: 5 külastajat

� Maksimum: 300 000 külastajat

� Mediaan: 400 külastajat

20

Vastanute profiil: käive

Vastanud käibemahu järgi (EEK)

33%

12% 12% 12% 10%

3% 2%

16%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

1 - 250000 250 001 -

500 000 500 001 -

1 000 000

1 000 001 - 2 000 000

2 000 001 - 5 000 000

5 000 001 - 10 000 000

Üle

10 000 000

Ei soovi vastata

Allikas: Eesti loodusturismi pakkumise veebiküsit lus (n=180); Teostaja: OÜ Consumetric

Vastanud loodusturismi pakkujad käibesegmendi

järgi

33%

24% 27%

16%

0% 5%

10% 15% 20% 25% 30% 35%

Käive kuni 250000 EEK

Käive 250001

kuni 1000000

EEK

Käive üle

1000000 EEK

Ei soovinud

vastata


11

21

Vastanute profiil: töötajate arv

Täiskohaga töötajate arv vastanute ettevõtetes

41%

34%

16%

9%

0%

5% 10%

15%

20% 25%

30%

35% 40%

45%

Kuni 1 2 kuni 5 Üle 5 Ei vastanud


22

Vastanute profiil: tegevusalad

Vastanute poolt pakutavad tooted

4%

6%

18%

24%

25%

41%

48%

56%

59%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Aktiivne puhkus õhus

Jahindus

Kalastamine

Talimatkad

Aktiivne puhkus veekogudel

Matkad veekogudel

Loodusvaatlus

Matkad maismaal (v.a. talimatkad)

Aktiivne puhkus maismaal


12

23

Tegevusalapõhised segmendid

Vastanute jaotus segmentidesse tegevusala

järgi

Looduse spetsialist 34%

Hübriid 24%

Aktiivse puhkuse spetsialist

42%


� ‘Looduse spetsialistid’ -vastanud, kes pakkusid kitsamas tähenduses loodusturismi tooteid (nt loodusvaatlus), kuid ei pakkunud aktiivse puhkuse tooteid (34% vastanutest)

� ‘Aktiivse puhkuse spetsialistid’ –vastanud, kes pakkusid aktiivse puhkuse tooteid, kuid mitte kitsamas tähenduses loodusturismi tooteid (42% vastanutest)

� ‘Hübriidid’ – vastanud, kes pakkusid nii kitsamas tähenduses loodusturismi kui looduses asetleidvaid aktiivse puhkuse tooteid (24% vastanutest)

24

Vastanute profiil: asukoht

Vastanute maakondlik jaotus

8%

11%

1%

4%

3%

4%

8%

7%

6%

8%

4%

8%

9%

7%

7%

5%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12%

Tallinn

Harju (v a Tallinn)

Hiiu

Ida-Viru

Jõgeva

Järva

Lääne

Lääne-Viru

Põlva

Pärnu

Rapla

Saare

Tartu

Valga

Viljandi

Võru


Vastanute regionaalne jaotus

Põhja-Eesti 37%

Lõuna-Eesti 37%

Lääne-Eesti 26%


13

25

Vastanute profiil: seosed

� Suurim aktiivse puhkuse spetsialistide osakaal oli Põhja-Eestis, seevastu Lõuna-Eestis oli suurim looduse spetsialistide osakaal. Hübriide oli suhteliselt rohkem Lääne-Eestis.

Vastanu tegevusala ja asukoha vahelised seosed

26% 37% 39%

22%

30% 23%

51%

33% 38%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

Aktiivse puhkuse

spetsialist

Hübriid


Looduse spetsialist

26


Vastanud: käive vs asukoht

34% 47% 40%

29%

32% 25%

36% 21%

35%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%

100

Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

Käive üle 1000000 EEK

Käive 250001 kuni 1000000 EEK

Käive kuni 250000 EEK


� Põhja-Eesti loodusturismi pakkujad olid suurema käibemahuga kui Lääne- ja Lõuna-Eesti pakkujad.

14

27


Vastanud: tegevusala vs külastajate arv

43%

19% 27%

31%

44%46%

26%37%

27%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Loodusespetsialist

Hübriid Aktiivsepuhkuse

1000 ja enam

151 kuni 999

Kuni 150

Allikas: Eesti looduspõhise turismi pakkumise veebiküsitlus (n=180);Teostaja: OÜ Consumetric

spetsialist

� Käibe poolest olid mõnevõrra suuremad aktiivse puhkuse spetsialistid·

� Looduse spetsialistid olid käibe poolest suhteliselt väiksemad.

� Suurim 1000+ külastajaga vastanute osakaal oli hübriidide segmendis.

28

Vastanute profiil: täiendavad tunnused� Sektor on arvestatav roll ka 3. sektori organisatsioonidel (MTÜ-d, SA) – (18%) –

ja FIE-del (27%).

� kõrge osalise tööajaga (sh hooajaliste) töötajate osakaal (63% vastanutest), keskmiselt oli vastanutel iga täisajaga töötaja kohta 1,44 osalise tööajaga töötajat

� Ligi pooled vastanutest on tegelenud loodusturismiga kuni 5 aastat ning vaid veerand üle 10 aasta.

� Enamus loodusturismi pakkujate jaoks on loodusturism pigem kõrvaltegevus: nii teenisid vastanud keskmiselt 39% oma käibest loodusturismi toodete müügist

� Enamlevinud tegevusteks lisaks loodusturismile on majutuse (48% vastanutest) , toitlustuse (44%), varustuse rendi (43%) ja giiditeenuse (42%) pakkumine. Majutust ja toitlustust koos pakkus 36% vastanutest.

� Loodusturismi sektoris on suhteliselt levinud allhankijate kasutamine: 61% vastanutest väitsid end kasutavat allhankijaid.

� Loodusturismi pakkumine on lokaalne: nii on poolte vastanute tegevusraadius alla 30 km. Suhteliselt suurem tegevusraadius on Põhja-Eesti loodusturismi pakkujate seas.

15

29

Kliendid: väliskülastajate osakaal

� Keskmine väliskülastajate osakaal kõigi vastanute lõikes oli 22%.

� Väliskülastajate osakaal sõltus eeskätt tegevusalapõhisest segmendist. Looduse spetsialistide segmendis oli välisturistide osakaal 33%.

Välisturistide osakaal tegevusalade lõikes

33%

14%

20%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Looduse spetsialist Hübriid Aktiivse puhkuse

spetsialist

Allikas: Eesti looduspõhise turismi pakkumise veebiküsitlus (n=180); Teostaja: Teostaja: OÜ Consumetric

30


� Vastanutel, keda külastas aasta jooksul enam inimesi, oli välisturistide osakaal väiksem. Keskmine välisturistide arv oli suurema külastajate arvuga vastanutel siiski kõrgem.

Välisturistide osakaal külastajate arvu segmendi

alusel

34%

21% 14%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

Kuni 150 151 kuni 999 1000 ja enam

Allikas: Eesti looduspõhise turismi pakkumise veebiküsitlus (n=180); Teostaja: OÜ Consumetric

16

31


Välisturistide osakaal asukoha lõikes

24%

19%

32%

15%

22%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Harjumaa Muu Põhja- Eesti

Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Eesti


32

Kliendid: olulisemad välisturud

Enim mainitud välisturud

9%

1%

2%

2%

4%

11%

11%

16%

18%

27%

53%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60%

Muu

USA

Leedu

Norra

Taani

Venemaa

Suurbritannia

Rootsi

Läti

Saksamaa

Soome

Allikas: Eesti loodusturismi pakkumise veebiküsitlus (n=180);

Teostaja: OÜ Consumetric

Looduse spetsialist Hübriid Aktiivse puhkuse spetsialist

I Soome Soome Soome

II Saksamaa Saksamaa Läti

III Läti Rootsi Rootsi

17

33

Kliendid: välisturistid

Olulisemad välisturistide vanusegrupid

8%

22%

35%

29%

19%

8%

15%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

kuni 18 18-29 30-39 40-49 50-59 60+ Ei oska / ei soovi vastata


Olulisemad tarbijagrupid

8%

12%

21%

22%

22%

29%

38%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

Muu

Lasteta

abielupaarid

Individuaalturistid

(üksikturistid)

Lastega pered

Ekskursioonigrupid

Korporatiivkliendid

(grupituristid)

Sõpruskonnad


34

Kliendid: kokkuvõtted

� Loodusturismi sektor on tugevalt orienteeritud siseturistile – siseturistide osakaal loodusturismi pakkujate külastajatest on 78%, välisturistide osakaal 22%. Välisturistide osakaal on kõrgeim ‘looduse spetsialistide’ seas (33%), madalaim ‘hübriidide’ seas (14%).

� Välisturistide osakaal oli pöördvõrdelises seoses külastajate arvuga, st suurematel pakkujatel oli madalam välisturistide osakaal.

� Loodusturismi pakkujate olulisemateks välisturgudeks on tänasel päeval (tähtsuse järjekorras) Soome, Saksamaa, Läti ja Rootsi.

� Loodusturismi pakkujad hindasid domineerivaks väliskülastajate vanuserühmaks 30-49 aastaseid turiste. Siit võib järeldada, et vanemate loodusehuviliste välisturistide potentsiaal on Eesti loodusturismi sektori poolt ilmselt ärakasutamata.

� Suhteliselt olulisemate väliskülastajate segmentidena nähakse sõpruskondi ja korporatiivkliente, ekskursioonigruppide ja individuaalturistide osakaal on madalam

18

35

Tooted: aktiivne puhkus maismaal

Valdkonna "aktiivne puhkus maismaal" toodete

pakkumine

23%

4%

5%

5%

6%

6%

7%

8%

16%

18%

22%

27%

36%

39%

43%

0% 10% 20% 30% 40% 50%

Muu aktiivne puhkus maismaal

Snowtubing

Mäesuusatamine

Kaljuronimine

Mootorsõidukite kross

Lumelaud

Golf

Jalgrattakross

Ellujäämiskursused

Murdmaasuusatamine

Ratsasport

Seiklusrajad

Vibulaskmine

Orienteerumine

Maastikumängud

107 "aktiivse puhkuse maismaal" pakkujat

Allikas: Eesti loodusturismi pakkumise veebiküsitlus; (n=180) Teostaja: OÜ Consumetric

36

Tooted: maismaamatkad (v.a. talimatkad)

Valdkonna “maismaamatkad (v. a. talimatkad)”

toodete pakkumine

11%

1%

6%

12%

12%

15%

20%

45%

47%

74%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Muud maismaamatkad

Koerarakendisõidud (-matkad)

Maasturimatkad

ATV matkad

Muud jalgsimatkad (palun täpsustage allpool)

Hobuvankrimatkad

Ratsamatkad

Jalgrattamatkad

Jalgsimatkad rabas

Jalgsimatkad metsas

101 “maismaamatkade” pakkujat


19

37

Tooted: loodusvaatlus

Valdkonna “loodusvaatlus” toodete pakkumine

10%

11%

38%

44%

53%

61%

70%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Taimevaatlus taimeaedades kultiveeritud aladel

Loomavaatlus loomaaias või -pargis

Fotojaht

Loomavaatlus (v.a. loomaaias või -pargis)

Taimevaatlus (v.a. kultiveeritud aladel)

Linnuvaatlus

Maastike vaatlus

87 loodusvaatluste pakkujat


38

Tooted: matkad veekogudel

Valdkonna “matkad veekogudel” toodete pakkumine

12%

1%

3%

16%

19%

35%

61%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70%

Muud

Haabjamatkad

Jetimatkad

Parvematkad ja rafting

Kajaki - e. süstamatkad

Paadimatkad

Kanuumatkad

74 veematkade pakkujat


20

39

Toote pakkumine: ressursipuudus

Enim puudu jäänud ressursid

9%

2%

4%

6%

11%

22%

32%

43%

0% 10% 20% 30% 40% 50%

Ei ole ressurssidest puudust

Ebapiisav klientide huvi

Ebasobivad ilmastikutingimused

Toote iseloomust lähtuvalt ei ole võimalik rohkem pakkuda

Toitlustus

Majutus

Varustus

Inimressurss


40

Toote pakkumine: pakettimine

� Olgugi et üle poole (55%) vastanutest väidavad, et pakuvad loodusturismi pakette, on sektoris ebaühtlane arusaam pakettide tähendusest.

� Sageli nimetatakse paketiks mistahes turismitoodet, mis tegelikkuses ei sisalda turisti jaoks terviklahendust.

� Ärakasutamata on piirkondlikke ettevõtjate koostöövõrgustike potentsiaal.

21

41

Turundus

� Turundustegevustest on enim levinud kodulehe arendus (66% vastanutest), turundus- ja reklaamtrükiste tootmine ja levitamine (47%) ning koostöö reisifirmade ja teiste vahendajatega (42%)

� Turundustegevusi ei viinud läbi 33% looduse spetsialistidest, 9% hübriididest ning 7% aktiivse puhkuse spetsialistidest

� Vastanutel, kes tegid koostööd välismaiste reisifirmadega jt vahendajatega, oli välisturistide osakaal keskmiselt 45%, teistel 17%.

� Vahendajate kaudu tuli vastanute juurde keskmiselt 19% klientidest, vahendajate osatähtsus kindlasti kasvab (33% vastanutest) või pigem kasvab (54% vasanutest) .

42

Tulevik: käibeprognoos

� Tegevusalade lõikes olid teistest optimistlikumad hübriidide segmenti kuuluvad vastanud

� FIE-d olid pessimistlikumad kui teiste ettevõtlusvormide esindajad

� Kuni 5 aastat loodusturismi tooteid pakkunud olid staažikamatest pakkujatest optimistlikumad

Vastanute käibeprognoos kolmeks aastaks

10%

50%

23%

14%

2%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Kasvab kiirelt Kasvab

mõõdukalt Kasvab

aeglaselt Jääb samaks Langeb


22

43

Tulevik: perspektiivikaimad sihtgrupid

� Loodusturismi sektor tervikuna näeb just välisturistides enim kasvupotentsiaali.

� Korporatiivkliente (nii sise-kui välis) pidas perspektiivikaimaks 13% vastanutest.

� Mõnevõrra üllatuslik on keskealiste ja vanemate turistide vähene mainimine (2% vastanutest).

Suurima prognoositava kasvuga sihtgrupid

28%

14% 13%11% 11%

2%

21%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

Sisetu

ristid

Korpo

ratiiv

klien

did

Noore

d

Keske

alise

d ja

vane

mad M

uu

Vasta

nu

te %

Allikas: Eesti loodusturismi pakkumise veebiküsitlus (n=126): Teostaja: OÜ Consumetric

44

Tulevik: kompetentside tõstmine

Enim tõstmist vajavad kompetentsid

Muu

22%

Välisklientidega suhtlemine, sh

erinevate kultuuride tundmine

5%

Klienditeenindus

13%

Turundus/ müük

22%

Erialase kompetentsi

tõstmine 23%

Ei oska öelda

3%

Keeleoskus

12%


23

45

Sektori organiseeritus

Hinnang sektori organiseeritusele

Ei, sektor ei ole piisavalt hästi

organiseerunud

60%

Jah, sektor on piisavalt hästi

organiseerunud

13%

Ei tea, ei oska vastata 11%

Ei pea küsimust sektori

organiseerumi- sest oluliseks

16%


Suhtumine loodusturismi pakkujate koondumisse

erialaliitu

Pigem toetaks 55%

Kindlasti toetaks 34%

Kindlasti ei toetaks

2% Pigem ei toetaks

9%


46

Avaliku sektori tugi

Kuidas saaksid riikliku tasandi turismiarendajad

toetada loodusturismi arengut Eestis?

27%

4%

9%

10%

10%

15%

26%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

Muu

Info vahendamine ja nõustamine

Infrastruktuuri arendamine

Ettevõtete koolitamine

Koostöökontaktide loomine ja vahendamine

Rahaliste toetuste jagamine

Eesti riigi turundamine loodusturismisihtkohana

104


24

47





48


� Vähetõenäoline, et sektori kasv võiks märkimisväärselt hoogustuda ning toote ja selle turunduse kvaliteet kasvada orgaaniliselt.

� Vajalik impulss loodusturismi sektori arendamiseks võiks tulla pigem avalikult sektorilt, muuhulgas läbi järgnevate tegevuste:

– Loodusturismi prioriteetsuse kinnitamine, sh vastava arendusdokumendi või strateegia kaudu

– Loodusturismi aktiivsem turundamine, eeskätt olulisematel välisturgudel (sh loodusturismi integreerimine Eesti kui sihtkoha kuvandisse, loodusturismi nähtavuse tõstmine visitestonia.com portaalis, eraldi loodusturismi kataloogi koostamine v. koostamise algatamine)

– Eelduste loomine loodusturismi sektori paremaks organiseerumiseks. (nt laiapõhjalise loodusturismi arendamise ümarlaua v. nõukoja moodustamine)

– Teadmiste- ja kogemuste vahetuse soodustamine sektori siseselt (sh mentorluse soodustamine loodusturismi ettevõtjate seas). Loodusturismi alaste kompetentside tõstmine ettevõtjate jaoks prioriteetsetes valdkondades, sh erialased teadmised, turundus/müük, tootearendus, klienditeenindus.

25

49


� Loodusturismi ettevõtjatel mitmed võimalused olemasolevate ressursside baasil tõsta oma konkurentsivõimet

– Kliendibaasi hajutamine võib tõsta ettevõtte kasvupotentsiaali ning hajutada ühe kliendisegmendi ‘ärakukkumisest’ tingitud äririske.

• ‘aktiivse puhkuse spetsialistid’: tootearendus/turundus sügavama loodusehuviga turistidele, sh välisturistile

• ‘looduse spetsialistid’: tootearendus/turundus nn aktiivse puhkuse huvilistele, sh korporatiivklientidele).

– Uudishimu, julgus ja ettevõtlikkus proovida uusi lähenemisi nii tootearenduses, turunduses, inimressursi arendamisel, koostöös piirkonnna ettevõtjatega ja avaliku sektoriga.

Lisainfo:

Monika Karu

Arenduskonsultant

Turismiarenduskeskus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

[email protected]

50

Documents

Eesti loodusturismi pakkumise uuring: tulemusedstatic2.visitestonia.com/docs/46_loodusturismi-pakkumise-uuring-ea… · – Eesmärgiks on looduskaitse praktiline korraldamine ning