Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maarja Männiste maaelu arengu osakond / peaspetsialist Tallinn 2017
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 2 / 18
Sisukord
Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 3
1 Metoodika .................................................................................................................................... 5
2 Toetuse taotlemine ja määramine .............................................................................................. 6
2.1 Kohalik tegevusgrupp, tema liikmed ja tegevuspiirkond ..................................................... 6
2.2 Strateegia ettevalmistava toetuse taotlemine ja määramine .............................................. 8
3 Toetatud tegevused .................................................................................................................. 10
4 Strateegia ettevalmistava toetuse jagunemine kohalike tegevusgruppide kaupa .................... 13
5 Hindamiskriteeriumid ja strateegiate heakskiitmine ................................................................. 13
6 Allmeetme indikaatorid ja nende sihttasemete saavutamine ................................................... 16
Kokkuvõte ............................................................................................................................................. 18
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 3 / 18
Sissejuhatus
Kõiki kohaliku elu iseärasusi ja vajadusi ei ole võimalik hinnata ega lahendada riigi tasandilt ja ühe mudeli järgi. Teatud juhtudel on otstarbekas lahendada kohaliku tasandi probleeme kohaliku algatuse kaudu, edendades sel eesmärgil erinevate sektorite koostööd. See tagab, et piirkondade arendamisel lähtutakse kohalikest vajadustest ja tuginetakse kohapealsele potentsiaalile. Seetõttu rakendatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) lisaks sektoraalsetele meetmetele Leader-meedet, millele on iseloomulikud alljärgnevad põhielemendid:
piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused;
altpoolt tulev algatus, st kohalikel tegevusgruppidel on otsustusõigus kohaliku arengu strateegiate koostamisel ja rakendamisel;
omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavad strateegiameetmed;
uuenduslikkus;
koostöö; võrgustumine kohalikul tasandil.
Käesolevas rakendusanalüüsis analüüsitakse Eesti maaelu arengukava 2014 - 2020 (edaspidi MAK 2014-2020) meetme 19 ”Toetus Leaderi kohalikule arengule (CLLD - kogukonna juhitud kohalik areng)” allmeetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” (edaspidi allmeede 19.1) rakendumise tulemusi. Lisaks allmeetmele 19.1 rakendatakse meetme 19 raames veel kolme tegevuse liiki: allmeede 19.2 „Kohaliku arengu strateegia rakendamine“; allmeede 19.3 „Koostöö“ ja allmeede 19.4 „Piirkonna elavdamine ning kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimine”.
Meedet 19 rahastatakse 90% ulatuses EAFRDst ning 10% ulatuses Eesti riigieelarvest. Kokku on Leader-meetme eelarve MAK 2014-2020 raames 90 miljonit eurot, mis moodustab arengukava kogumahust 9%.
Leader-meetme üldeesmärgiks programmiperioodil 2014-2020 on tegevuspiirkondade tasakaalustatud arendamine läbi Leaderi põhielementide rakendamise. Spetsiifilisteks eesmärkideks on:
ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate tegevuste rakendamise;
sotsiaalse kaasatuse edendamine luues uusi töökohti, kaasates kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise ja elluviimise protsessi kohalikud elanikud ning parandades teenuste kättesaadavust muuhulgas läbi IT-teenuste parema kättesaadavuse;
piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine;
uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine sh kogukonnateenuste arendamisel ning;
kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.
Allmeetme 19.1 eesmärgiks on kohaliku arengu strateegiate ette valmistamine programmiperioodiks 2014 – 2020. Kohaliku arengu strateegiad töötati välja avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalike tegevusgruppide poolt. Igal strateegial on oma eesmärgid, mis
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 4 / 18
arvestavad tegevuspiirkonna eripära ja ressursse ning panustavad Leader-meetme spetsiifiliste eesmärkide saavutamisse.
Allmeedet 19.1 rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus) artikli 35 lõike 1 punkti a alusel.
Rakendusanalüüsi allmeetmele 19.1 on koostanud maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist Maarja Männiste (tel 6256 526, [email protected]).
mailto:[email protected]
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 5 / 18
1 Metoodika
Rakendusanalüüsi koostamisel kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (edaspidi PRIA) saadud andmeid seisuga 11. august 2016 aasta.
Rakendusanalüüsis käsitletakse järgmisi teemasid:
toetuse taotlemine ja määramine; toetatud tegevused;
toetatavate tegevuste asukohajärgne analüüs; toetatavate tegevuste kohalike tegevusgruppide põhine analüüs;
hindamiskriteeriumid; meetme indikaatorid ja sihttasemete arvutamine.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 6 / 18
2 Toetuse taotlemine ja määramine
Leader-meetme eelkäijaks Eestis on programm Leader+, mida rakendati aastatel 2000-2006 riikliku arengukava meetmena 3.6 ”Kohaliku initsiatiivi arendamine: Leader-tüüpi meede”. Selle meetme taotlusvoor oli avatud 2006. aastal, mil meetme raames taotles 24 kohalikku tegevusgruppi toetust piirkondliku arengustrateegia koostamiseks. Nende 24 kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkond hõlmas toona 181 omavalitsusüksust ning ligi 93% kogu Eesti maapiirkonna pindalast. MAK 2007-2013 algusperioodil loodi juba tegutsevale 24-le tegevusgrupile lisaks kaks uut tegevusgruppi. Praeguseks on kohalike tegevusgruppide arv 26, hõlmates 99% kogu maapiirkonna pindalast ehk 41 859,6 km2. (joonis 1).
2.1 Kohalik tegevusgrupp, tema liikmed ja tegevuspiirkond
Kohalikuks tegevusgrupiks võib olla mittetulundusühing, kelle põhikirjaline tegevus on suunatud kohaliku elu arendamisele. Kohaliku tegevusgrupi liikmeteks on vähemalt kolm omavalitsusüksust, vähemalt üks sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja vähemalt üks mittetulundusühing või sihtasutus. Tegevuspiirkonna moodustavad ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega kohalikud omavalitsused, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda.
Kõige väiksemad, so. kolmest kohalikust omavalitsusest koosnevad, on kaks kohalikku tegevusgruppi - Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ja Põhja-Harju Koostöökogu. Nelja kohalikku omavalitsust ühendavad Hiidlaste Koostöökogu, Pandivere Arendus ja Inkubatsioonikeskus, Ida-Harju Koostöökogu, Kirderanniku Koostöökogu ja Nelja Valla Kogu. Arenduskoda, Võrtsjärve Ühendus ja Virumaa Koostöökogu hõlmavad viite kohaliku omavalitsuse üksust. Kuute kohaliku omavalitsuse üksust hõlmab Lääne-Harju Koostöökogu, Partnerid ja Piiriveere Liider. Seitset kohaliku omavalitsuse üksust hõlmab Peipsi-Alutaguse Koostöökoda. Kaheksat kohaliku omavalitsuse üksust hõlmab Järva Arengu Partnerid ja Valgamaa Partnerluskogu. Üheksat kohaliku omavalitsuse üksust hõlmab Kodukant Läänemaa, Põlvamaa Partnerluskogu, Pärnu Lahe Partnerluskogu ja Raplamaa Partnerluskogu. Kümmet kohaliku omavalitsuse üksust hõlmab Mulgimaa Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Võrumaa Partnerluskogu. Jõgevamaa Koostöökoda hõlmab 11 kohaliku omavalitsuse üksust ning 13 erinevat kohaliku omavalitsust ühendab Saarte Koostöökogu. Kõige rohkem, so. 18 kohalikku omavalitsust hõlmab Tartumaa Arendusselts.
Tegevuspiirkonnad on kujunenud mitmeti – neid on nii maakonnasiseseid, -üleseid, kui ka kahe või kolme maakonna vahel jagatuid. Kõige tavapärasem on olukord, kus tegevuspiirkond hõlmab maakonna ühte osa. Näiteks Ida-Harju Koostöökoja territoorium paikneb Harju maakonna idaosas, Põhja-Harju Koostöökogu paikneb Harjumaa kesk- ja põhjaosas, Nelja Valla Kogu ja Lääne-Harju Koostöökogu katavad Harjumaa lääneosa.
Perioodil 2014-2020 tegutsevad viis kohalikku tegevusgruppi maakonnaüleselt. Eesti suurimatel saartel tegutsevad kohalikud tegevusgrupid: Hiidlaste Koostöökogu, kelle tegevuspiirkonnaks on Hiiu maakond ja Saarte Koostöökogu, kelle tegevuspiirkond hõlmab kogu Saare maakonda (va Kuressaare linn). Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonda kuuluvad kõik üheksa Läänemaa valda, Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkond kattub territoriaalselt üle 99% Jõgeva maakonna territooriumiga, st kohalikku tegevusgruppi ei kuulu vaid Jõgeva ja Põltsamaa linnad. Raplamaa
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 7 / 18
Partnerluskogusse tegevusgruppi kuuluvad üheksa Raplamaa valda, kümnes - Järvakandi alevik (vald) kuulub Rohelise Jõemaa tegevusgruppi.
Osade kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkond on jagatud kahe maakonna vahel, ehk kohalikku tegevusgruppi kuuluvad kohalikud omavalitsused asuvad erinevates maakondades, näiteks Arenduskoja tegevuspiirkonda kuuluvad omavalitsused nii Lääne-Viru maakonnast kui ka Harju maakonnast, Mulgimaa Arenduskoda hõlmab Viljandimaa ja Valgamaa omavalitsusi. Piiriveere Liider tegevuspiirkonnaks on Põlvamaa ja Võrumaa kohalike omavalitsuste territoorium. Virumaa Koostöökogu tegevuspiirkond hõlmab viit Ida-Virumaa ning Lääne-Virumaa omavalitsust. Piirkonda kuulub vallasisese linnana ka Püssi linn. Võrtsjärve Ühendusesse kuuluvad omavalitsused nii Tartumaalt kui ka Viljandimaalt.
Ühe näitena saab veel tuua Rohelise Jõemaa Koostöökogu, kelle tegevuspiirkond hõlmab kolme maakonna - Pärnumaa, Raplamaa ja Viljandimaa - omavalitsusi.
Võrreldes 2006. aastaga, mil moodustati enamus Eestis tegutsevaid kohalikke tegevusgruppe, ei ole kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkonnad oluliselt muutunud. Peamised muutused tegevuspiirkondades on tulenenud kohalike omavalitsuste ühinemistest. Näiteks, Paistu vald, Mulgimaa Arenduskoja liige, liitus 2013 aasta lõpus Viljandit ümbritsevate omavalitsustega (Pärsti, Viiratsi, Saarepeedi) ühiseks Viljandi vallaks, Viljandi vald jagunes eelnevalt lisaks Mulgimaa Arenduskojale veel Rohelise Jõemaa ja Võrtsjärve Ühenduse vahel, nüüdseks on Viljandi vald liitunud tervikuna Mulgimaa Arenduskojaga. Lisaks on MTÜ Mulgimaa Arenduskojaga liitunud 2013. ja 2014. aastal Tarvastu (kuulus Võrtsjärve Ühenduse koosseisu), Põdrala, Helme ja Hummuli vallad ning Tõrva linn (kuulusid Valgamaa Partnerluskogu koosseisu). Kuna perioodi 2014-2020 sisse jääb haldusreform, siis on oodata, et kohalikesse tegevusgruppidesse kuuluvate kohalike omavalitsuste arv muutub veelgi seoses kohalike omavalitsuste üksuste ühinemistega. Lisaks võib haldusreform kaasa tuua ka kohalike omavalitsuse üksuste liikumise ühe kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnast teise kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 8 / 18
Joonis 1. Kohalikud tegevusgrupid Eestis perioodil 2007-2013
2.2 Strateegia ettevalmistava toetuse taotlemine ja määramine
Kohaliku arengu strateegia koostamisel lähtusid kohalikud tegevusgrupid põllumajandusministri 14.10.2014 määrusest nr 85 ”Leaderi kohaliku arengu strateegia ettevalmistava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord”.
Kohaliku tegevusgrupi strateegia ettevalmistamise toetuse eelarve planeeritud maht oli 1,7 miljonit eurot ehk 1,9% Leader-meetmele ettenähtud kogueelarvest.
Strateegia ettevalmistamiseks antava toetuse summa iga kohaliku tegevusgrupi kohta arvutati vastavalt 14. oktoobri 2014 põllumajandusministri määruse nr 85 ”Leaderi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord” § 13 lõikes 2 ja 4-5 sätestatule:
1) toetuse eelarve esimene osa moodustab toetuse eelarvest 40 protsenti jagatuna võrdselt kohalike tegevusgruppide vahel. Teine osa moodustab eelarvest 40 protsenti, olles võrdelises sõltuvuses kohaliku tegevuspiirkonna elanike arvuga. Kolmas osa moodustab eelarvest 20%, olles võrdelises sõltuvuses kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna pindalaga.;
2) üle 4000 elanikuga vallasiseste linnade puhul korrutatakse eelarve teise ja kolmanda osa arvutamisel tulemused vähenduskoefitsiendiga 0,75;
3) valdade puhul, kus rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud üle 20 protsendi, kus registreeritud töötus on alla Eesti keskmise ja kus palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on vähemalt 20% kõrgem Eesti keskmisest, korrutatakse eelarve teise ja kolmanda osa arvutamisel vähenduskoefitsiendiga 0,5.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 9 / 18
Toetust strateegiate ettevalmistamiseks antakse üks kord programmiperioodi jooksul. Toetust anti kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest.
Toetuse taotlemiseks sai avaldusi esitada 29. oktoobrist 2014 kuni 12. novembrini 2014 e-PRIA vahendusel. Taotluse strateegia ettevalmistava toetuse saamiseks võis esitada mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud kohaliku elu arendamisele ning kes vastab kohaliku tegevusgrupi kohta esitatavatele nõuetele. Seda võimalust kasutasid kõik kohalikud tegevusgrupid, kes tegutsesid ka eelmisel programmiperioodil. Seega allmeetme 19.1 esitatud taotluste arv oli 26 ning PRIA poolt kiideti heaks kõik esitatud taotlused. Kõigi taotlejate juriidiline vorm oli mittetulundusühing.
PRIA kodulehel1 on toodud toetustaotluse rahuldamise kuupäev, toetust saanud tegevusgrupi nimi ja kohalikule tegevusgrupile määratud strateegia ettevalmistavaks antava toetuse summa.
1 http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_tegevusgrupi_toetus2014/
http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_tegevusgrupi_toetus2014/
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 10 / 18
3 Toetatud tegevused
Tegevused, millele võis taotleda strateegia ettevalmistamise toetust olid: kohalike sidusrühmade koolitamine, kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonda käsitlevate uuringute tellimine ja strateegia ettevalmistamisega seotud muud tegevused, sealhulgas ekspertide ja sidusrühmadega konsultatsioonide pidamine.
Nende tegevuste elluviimiseks taotleti allmeetme 19.1 raames kokku strateegiate ettevalmistamise toetust 201 erineva kulu hüvitamiseks. Aruandluse lihtsustamiseks rühmitati need kulud 11 suuremaks tegevuste rühmaks.
Strateegia ettevalmistavat toetust taotleti kokku 1 690 090 eurot. Keskmine taotletud toetuse summa oli 65 003 eurot kohaliku tegevusgrupi kohta. Abikõlblike kulude hüvitamiseks maksti välja toetust 1 587 868 eurot ehk 93,95% määratud toetuse summast (tabel 1). Seega kasutamata jäeti 102 222 eurot.
Tabel 1. Taotletud ja välja makstud strateegia ettevalmistav toetus eurodes tegevuste kaupa
Teg
evus
e ni
met
us
Tao
tletu
d te
gevu
ste
arv
Tao
tletu
d to
etus
e su
mm
a
Tao
tletu
d ab
ikõl
blik
m
aksu
mus
Mää
ratu
d to
etus
e su
mm
a
Mää
ratu
d ab
ikõl
blik
m
aksu
mus
Mää
ratu
d to
etus
e su
mm
a (€
/teg
evus
)
Mää
ratu
d to
etus
e ja
gune
min
e te
gevu
ste
vahe
l, %
(te
gevu
sed
kokk
u =
100%
)
Väl
jam
akst
ud t
oetu
se
sum
ma
Väl
jam
akst
ud a
bi-
kõlb
lik m
aksu
mus
Eksperthinnangu tellimise kulud
23 14 4875 144 875 144 875 144 875 6 299 8,57 135 906 135 906
Kaudsete kulude hüvitamine
26 13 2617 132 617 132 617 132 617 5 101 7,85 129 042 129 042
Kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi parenduskulud
2 7 492 7 492 7 492 7 492 3 746 0,44 6 989 6 989
Kontoritehnika
ja -mööbli soetamise kulud
17 19 064 19 064 19 064 19 064 1 121 1,13 15 993 15 993
Koolituse, seminari, teabepäeva ja muu ürituse korraldamise kulud
25 242 245 242 245 242 245 242 245 9 690 14,33 227 934 227 934
Mootorsõiduki soetamise või liisimise kulud
6 10 713 10 713 10 713 10 713 1 785 0,63 8 930 8 930
Muud kulud, sh muud personalikulud
20 54 559 54 559 54 559 54 559 2 728 3,23 43 107 43 107
Otsesed personalikulud 26 884 111 884 111 884 111 884 111 34 004 52,31 860 272 860 272
Sõidukulud 26 66 363 66 363 66 363 66 363 2 552 3,93 60 441 60 441
Teabematerjali koostamise ja väljaandmise kulud
18 35 547 35 547 35 547 35 547 1 975 2,10 24 392 24 392
Uuringu tellimise kulud 12 92 504 92 504 92 504 92 504 7 709 5,47 74 862 74 862
Taotlusvoor kokku 201 1 690 090 1 690 090 1 690 090 1 690 090 8 408 100,00 1 587 868 1 587 868
Kululiikidest taotlesid kõik kohalikud tegevusgrupid toetust otsesteks personalikuludeks, kaudsete kulude hüvitamiseks ja sõidukuludeks. Kokku maksti toetust otsesteks personalikuludeks 860 272 eurot ehk 54,18% välja makstud toetuse summast. Allmeetme 19.1 raames rakendati lihtsustatud kulude hüvitamisviisi flat rate, s.t toetuse saaja ei pidanud esitama
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 11 / 18
kaudsete kulude tegemist tõendavaid kuludokumente. Strateegia koostamisega kaasnevateks kaudseteks kuludeks loeti järgmised üldkulud: kulud bürootarvetele, sidekulud, infotehnoloogia kulud, kommunaalkulud, ruumide rent, kulud valveteenustele, maamaks, strateegia ettevalmistamisega seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud, maksete ülekandetasu ning personalikulud, mis olid seotud strateegia ettevalmistamise administreerimisega (nt raamatupidaja, sekretäri jms personalikulud).
Ühissätete määruse artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt maksti kaudsete kulude hüvitamiseks toetust 15% otsestest personalikuludest ehk 129 042 eurot. Kogu väljamakstud ettevalmistava toetuse summast moodustas see 8,13%.
25 kohalikku tegevusgruppi taotlesid toetust koolituse, seminari ja teabepäeva korraldamiseks, mis on positiivse mõjuga, sest see tagab kohaliku kogukonna kaasatuse strateegia koostamisel – kokku 242 245 eurot. Välja maksti sellest summast 227 934 eurot ehk 14,35% kogu väljamakstud toetuse summast. 23 kohalikku tegevusgruppi taotlesid toetust eksperthinnangu tellimise kulude katteks 135 906 eurot ehk 8,56% väljamakstud toetuse summast. Kõige vähem taotleti toetust allmeetme 19.1 puhul kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi parenduskulude katteks – 6 989 eurot ehk 0,44% (2 tegevusgruppi).
Joonisel 2 ja 3 on toodud taotletud ja väljamakstud strateegia ettevalmistava toetuse jagunemine tegevuste lõikes.
Joonis 2. Kohalike tegevusgruppide poolt taotletud summa perioodil 2014-2020 Leaderi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise meetmest
Taotletud summa tegevuste lõikes Eksperthinnangu tellimise kulud
Kaudsete kulude hüvitamine
Kohaliku tegevusgrupi kontoriruumiparenduskuludKontoritehnika ja -mööbli soetamise kulud
Koolituse, seminari, teabepäeva ja muuürituse korraldamise kuludMootorsõiduki soetamise või liisimise kulud
Muud kulud, sh muud personalikulud
Otsesed personalikulud
Sõidukulud
Teabematerjali koostamise ja väljaandmisekuludUuringu tellimise kulud
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 12 / 18
Joonis 3. Kohalike tegevusgruppidele välja makstud summa perioodil 2014-2020 Leaderi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise meetmest.
Väljamakstud summa tegevuste lõikes Eksperthinnangu tellimise kulud
Kaudsete kulude hüvitamine
Kohaliku tegevusgrupi kontoriruumiparenduskuludKontoritehnika ja -mööbli soetamise kulud
Koolituse, seminari, teabepäeva ja muuürituse korraldamise kuludMootorsõiduki soetamise või liisimise kulud
Muud kulud, sh muud personalikulud
Otsesed personalikulud
Sõidukulud
Teabematerjali koostamise ja väljaandmisekulud
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 13 / 18
4 Strateegia ettevalmistava toetuse jagunemine kohalike tegevusgruppide kaupa
Kõige rohkem maksti toetust Tartumaa Arendusseltsile 111 721 eurot (tabel 3). Järgmisena maksti kõrgemas suurusjärgus toetust Mulgimaa Arenduskojale 82 515 eurot. Kolmandale enim strateegia ettevalmistavat toetust saanud kohalikule tegevusgrupile, MTÜ’le Raplamaa Partnerluskogu, maksti toetust 78 450 eurot. Kõige väiksemad strateegia ettevalmistava toetuse summad maksti Võrtsjärve Ühendusele 37 049 eurot ja Virumaa Koostöökogule 44 496 eurot.
Tabel 2. Välja makstud toetuse summa eurodes kohalike tegevusgruppide lõikes
Tegevusgrupp Määratud toetuse summa Väljamakstud toetuse summa
Ida-Harju Koostöökoda 63 087 63 087
Jõgevamaa Koostöökoda 78 529 77 430
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 47 116 47 115
Lääne-Harju Koostöökogu 62 841 59 865
Mittetulundusühing Arenduskoda 71 644 71 644
Mittetulundusühing Hiidlaste Koostöökogu 46 773 46 773
Mittetulundusühing Järva Arengu Partnerid 54 049 54 124
Mittetulundusühing Kirderanniku Koostöökogu 51 305 47 783
Mittetulundusühing Kodukant Läänemaa 65 505 65 468
Mittetulundusühing Paik 52 730 52 730
Mittetulundusühing Partnerid 62 158 60 313
Mittetulundusühing Peipsi-Alutaguse Koostöökoda 49 494 48 959
Mittetulundusühing Piiriveere Liider 47 695 47 695
Mittetulundusühing Põhja-Harju Koostöökogu 66 271 65 643
Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu 96 264 78 450
Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu 76 260 76 258
Mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogu 54 576 53 837
Mittetulundusühing Virumaa Koostöökogu 45 190 44 496
Mittetulundusühing Võrtsjärve Ühendus 44 156 37 049
Mittetulundusühing Võrumaa Partnerluskogu 69 369 66 301
Mulgimaa Arenduskoda 85 732 82 515
Nelja Valla Kogu 61 339 60 603
Põlvamaa Partnerluskogu 63 640 35 906
Pärnu Lahe Partnerluskogu 81 131 71 923
Rohelise Jõemaa Koostöökogu 81 408 60 182
Tartumaa Arendusselts 111 828 111 721
Kokku 1 690 090 1 587 868
5 Hindamiskriteeriumid ja strateegiate heakskiitmine
Nõuetele vastav strateegia aitab kaasa ühe või mitme EAFRD prioriteedi elluviimisele võttes arvesse kohalikke vajadusi ja kohalikku potentsiaali. Ta on integreeritud, mitmesektoriline ja piirkonnapõhine ning sisaldab uuenduslikke elemente kohalikus kontekstis, võrgustumist ja koostööd. Strateegias on kirjeldatud strateegiaga hõlmatud tegevuspiirkonda ja rahvastikku ning eelnevate strateegiate eesmärkide täitmist ja saavutatud tulemusi. Strateegia sisaldab kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja -potentsiaali analüüsi ning strateegia ja selle
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 14 / 18
eesmärkide kirjeldust, strateegia integreeritud ja uuendusliku olemuse kirjeldust ning eesmärkide hierarhiat, sealhulgas selgeid ja mõõdetavaid väljundnäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemeid. Olulisel kohal on strateegia elluviimise kava, milles näidatakse, kuidas eesmärgid meetmetena ellu viiakse ning strateegia rahastamiskava. Strateegia koostamisel on jälgitud, et ta oleks sidus asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega, kirjeldaks kogukonna strateegia arendamisse kaasamise protsessi ning strateegia juhtimise ja seire korraldust.
Strateegia elluviimise kava koosneb strateegiameetmetest, mille kohustuslikud komponendid on: strateegia meetme nimetus, strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus, strateegia meetme eesmärk, toetatavad tegevused, strateegia meetme sihtgrupp, kohaliku tegevusgrupi nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale, Leader-projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid, toetuse maksimaalne suurus ja määr strateegia meetme rakendamise korral, strateegia meetme indikaatorid ja sihttasemed ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 5 nimetatud prioriteedid, mille eesmärkide saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab.
30. juuniks 2015. aastal esitati PRIAle 26 kohaliku arengu strateegiat programmiperioodiks 2014-2020. Strateegiate nõuetele vastavust kontrollisid Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialistid. Allmeetme 19.1 raames koostatud strateegia pidi vastama põllumajandusministri 14. oktoobri 2014. a määruse nr 85 „Leaderi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemine ja taotluse menetlemise kord“ §-des 7 ja 8 sätestatud nõuetele. Kõik esitatud strateegiad vastasid nõuetele. Seejärel edastati need hindamiskomisjoni liikmetele hindamiseks.
Hindamiskomisjon moodustati maaeluministri 15.12.2015. a käskkirja nr 54 „Kohaliku arengu strateegia nõuetekohasuse kontrollimine, strateegia hindamiskomisjoni moodustamine ja strateegia heakskiitmise kord“ alusel. Hindamiskomisjon koosnes 14 liikmest, kes esindasid Maaeluministeeriumi ja teisi maaelu arenguga seotud ministeeriume, PRIAt, EMOLi, maaeluvõrgustikku, EMSLi, MTÜd Eesti Külaliikumine Kodukant, EPKK, Eesti Maaülikooli ja MTÜd Eesti Leader Liit.
Strateegiaid hinnati 14 kriteeriumi alusel punktiskaalal 1 kuni 4. Kriteeriumid olid:
kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna arenguvajaduste kirjeldus;
strateegia eesmärkide ja meetmete asjakohasus;
strateegia sisemine sidusus; kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnas olulist mõju omavate sekkumistega
arvestamine; koostöö teiste partnerlustega; kohaliku tegevusgrupi eelarve jaotus;
strateegia elluviimise jätkusuutlikkus; strateegia panustamine Leaderi-spetsiifilistesse eesmärkidesse;
strateegia panustamine EAFRD prioriteetidesse; kogukonna kaasamine strateegia koostamisse;
kohaliku tegevusgrupi kogemus ja suutlikkus administratiiv- ja finantsjuhtimises;
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 15 / 18
projektide valikukriteeriumid;
töö- ja otsustusprotsesside, sealhulgas seire- ja hindamiskorra selgus ja läbipaistvus; kohaliku tegevusgrupi suutlikkus tegevuspiirkonna elavdamiseks.
Kõige rohkem kogus hindamisel punkte Tartumaa Arendusselts (kokku 735 punkti 784-st) ja Piiriveere Liider (kokku 711 punkti 784st). Kõige vähem hindepunkte kogus Võrtsjärve Ühendus (kokku 603 punkti 784-st) ja Põlvamaa Partnerluskogu (kokku 610 punkti 784-st). Keskmine punktisumma kõikide tegevusgruppide lõikes oli 661 punkti 784-st. Kõige madalamad punktid anti hindamiskriteeriumile „Strateegia elluviimise jätkusuutlikkus“ (kokku 1008 punkti 1456-st) ja kõige kõrgemalt hinnalt hindamiskriteeriumi „Koostöö teiste partnerluskogudega“ (kokku 1317 punkti 1456-st).
Allmeetme 19.1 raames väljatöötatud strateegiad kiideti heaks 1. märtsil 2016. aastal.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 16 / 18
6 Allmeetme indikaatorid ja nende sihttasemete saavutamine
Allmeede 19.1 panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1305/2013 artiklis 5 toodud sihtvaldkonda 6B: maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine.
Tulenevalt sellest, millise sihtvaldkonna alt on meede programmeeritud, on ette nähtud Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud kohustuslikud indikaatorid liikmesriikidele, mille kohta tuleb seire käigus andmeid koguda ja Euroopa Komisjonile esitada. Allmeetmel 19.1 on kolm kohustuslikult kogutavat väljundindikaatorit:
O1 ”Riiklikud kulutused kokku”; O18 ”Kohaliku tegevusgrupi elanike arv kokku”;
O19 ”Tegevusgruppide arv”.
Väljundindikaatorite andmed on välja toodud tabelis 3.
Tabel 3. Allmeetme 19.1 väljundindikaatorid
Taotlusvooru tähis O1 (Väljamakstud riiklikud kulutused kokku)
O18 (Kohaliku tegevusgrupi elanike arv kokku)
O19 (Tegevusgruppide arv)
19.01.2014 1 587 868 499 457 26
Lisaks EK poolt kehtestatud kohustuslikele näitajatele koguti ka programmispetsiifilisi ehk siseriiklike näitajate andmeid. Strateegia ettevalmistava toetuse puhul koguti siseriiklike näitajatena sidusrühmadele korraldatud koolituste ja ürituste arvu, läbiviidud uuringute arvu ning strateegia ettevalmistamisse kaasatud inimeste arvu nii soolises kui ka vanuselises lõikes,
Kaasamise eesmärk on tagada strateegia tasakaalustatus, suurendades mittetulundus-, era- ja avaliku sektori osalust strateegia kavandamisel ja elluviimisel. Kohaliku arengu strateegia koostamisel oli kaasamise peamisteks tegevusteks koolituste, uuringute ja ürituste korraldamine. Kaasatute arv on välja toodud tabelis 4. Kokku on andnud oma panuse strateegia koostamiseks 9286 inimest, millest suurim osakaal on üle 40-aastastel naistel, neile järgnevad üle 40-aastased mehed. Vähem on kaasatud alla 40 aastaseid inimesi, eelkõige mehi.
Koolitusi korraldati kokku 104 korda. Koolitustel osales kokku 1271 inimest, kellest 35% moodustasid üle 40-aastased naised. Uuringuid viidi läbi 28 korral, kokku osales uuringutel 769 inimest, kellest suurima osa – 30% moodustasid üle 40-aastased naised. Erinevaid üritusi korraldati 381-l korral, üritustel osales 7246 inimest, 66% üritustel osalejatest olid üle 40-aasta vanused mehed ja naised. Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kaasamisel tuleks suurendada noorte osakaalu.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 17 / 18
Tabel 4. Kaasatute arv
Seirenäitaja Saavutatud väärtus
Koolituste arv 104
Koolitusel osalejaid (mehed alates 40 a) 340
Koolitusel osalejaid (mehed kuni 40 a) 209
Koolitusel osalejaid (naised alates 40 a) 453
Koolitusel osalejaid (naised kuni 40 a) 269
Uuringute arv 28
Uuringutel osalejaid (mehed alates 40 a) 150
Uuringutel osalejaid (mehed kuni 40 a) 182
Uuringutel osalejaid (naised alates 40 a) 200
Uuringutel osalejaid (naised kuni 40 a) 237
Ürituste arv 381
Üritustel osalejaid (mehed alates 40 a) 2 283
Üritustel osalejaid (mehed kuni 40 a) 1 130
Üritustel osalejaid (naised alates 40 a) 2 504
Üritustel osalejaid (naised kuni 40 a) 1 329
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” rakendusanalüüs
Maaeluministeerium 2017
Lk 18 / 18
Kokkuvõte
Allmeetme 19.1 ”Kohaliku arengu strateegia ettevalmistamine” raames taotleti toetust 1 690 090 euro ulatuses, millest välja maksti 1 587 868 eurot. Kokku esitati 26 toetuse taotluse avaldust, mis sisaldas kokku 201 tegevust. Allmeetme 19.1 eelarve jääk, mis tuleneb määratud toetuse summa ja välja makstud toetuse summa vahest, on strateegia ettevalmistava toetuse väljamaksmise lõppemise järel 102 222 eurot.
Enim taotleti toetust otseste personalikulude ja kaudsete kulude hüvitamiseks, sidusrühmade kaasamiseks ning uuringute läbiviimiseks, sh eksperthinnangu tellimiseks, kokku 1 353 154 eurot ehk 85,22% kogu väljamakstud toetuse summast.
Kõige rohkem maksti toetust Tartumaa Arendusseltsile 111 721 eurot ja kõige vähem Võrtsjärve Ühendusele 37 049 euro (tabel 2).
Kokku oli strateegia ettevalmistamisse kaasatud 9 286 inimest ehk 1,86% kohalike tegevusgruppide tegevuspiirkonna elanike arvust. Korraldati 104 koolitust, mis teeb keskmiselt 4 koolitust kohaliku tegevusgrupi kohta. Koolitustel osales 1 271 inimest, nendest mehi 43,2%. Erinevaid üritusi (töögruppe, ümarlaudu, seminare, kohtumisi jms) toimus 281 ehk 10,8 üritust kohaliku tegevusgrupi kohta. Üritustest osavõtjate arv oli 7 246, nendest mehi 47,1%. Läbi viidi 28 uuringut ning uuringute läbiviimisse panustasid 769 inimest, nendest mehi 43,2%. Koolituste, ürituste ja uuringute läbiviimises osales kokku 9 286 inimest, nendest alla 40-aastaseid 3 356 ehk 36,14%.
SisukordSissejuhatus1 Metoodika2 Toetuse taotlemine ja määramine2.1 Kohalik tegevusgrupp, tema liikmed ja tegevuspiirkond2.2 Strateegia ettevalmistava toetuse taotlemine ja määramine
3 Toetatud tegevused4 Strateegia ettevalmistava toetuse jagunemine kohalike tegevusgruppide kaupa5 Hindamiskriteeriumid ja strateegiate heakskiitmine6 Allmeetme indikaatorid ja nende sihttasemete saavutamineKokkuvõte