Eesti maaelu arengukava toetused elurikkuse

kaitseks

Katrin RannikMaaelu arengu osakond

Põllumajandusministeerium

Tallinn, 30.august 2012

Räägin täna teile…

…miks on tehtud

…mida on tehtud

…kuidas see on mõjunud

…ja lühidalt maaelu arengukava 2014-2020 ette-valmistustest ehk mida me veel teeme

Põllumajandus vs puhas ja puutumatu loodus?

Tasakaal

Kuidas teha põllumehest looduse sõber?

Mida teha, et loodus saaks olla põllumehe sõber?

Mida me soovime saavutada?

Ja kuidas selleni jõuda?

LAKi strateegilised eesmärgid sobivad ka maaelu põllumajanduskeskkonna poliitikale:

Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus rakendada.

Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna.

Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid.

Probleemide, sh keskkonnaprobleemide lahendamiseks on mitmeid võimalusi

Õigusaktid ehk kohustuslikud nõuded Vabatahtlikud toetatavad tegevused

(kompensatsioonimeetmed või täiendavad tegevused)

Vabatahtlikud tegevused, inimeste teadlikkus ja muu

Põllumajandustoetustest rääkides ei saa unustada EL kui taustsüsteemi

…on EL ühispoliitika

Maaelu poliitika, kui ÜPP ehk ühise põllumajanduspoliitika osa, on sisuliselt riigi poliitika EL ühiste reeglite raamides

Põllumajanduspoliitika

MAK 2004-2006 keskkonnaeesmärgid

Suurendada põllumajandustootjate huvi säästva keskkonnakasutuse vastu, k.a keskkonnasõbralikuma tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõtt, bioloogilise mitmekesisuse ja loodusmaastike säilitamine.

Hoida maakasutus ebasoodsamates ja keskkonnaalaste kitsendustega piirkondades vähemalt liitumiseelsel tasemel ning vähendada kasutamata põllumajandusmaa pindala.

Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust majanduse ning keskkonnakaitse küsimustes.

MAK 2004-2006 elurikkusele

2004 ja 2005 - keskkonnasõbraliku tootmise toetus ehk KST, mida maksti ca 462 000 ha kohta ehk ca 56% kasutuses olevale põllumajandusmaale

2004-2006 – mahepõllumajandusliku tootmise toetus

Kiviaedade rajamise ja taastamise toetus 2004-2006 - ohustatud tõugu loomade

toetus (eesti, tori ja raskeveo hobune ning maakarja veis)

2006 - keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetus, mida maksti ca 26 420 ha Natura 2000 alale

MAK 2004-2006 järelhindaja järeldused elurikkuse kohta

Elurikkuse mõju hinnanguks vaja pikemat perioodi Toetuse mõju väljatoomine üldisest seisundist on

keeruline KST ja mahepõldudel suurem taimede liigirikkus KST ja mahenõuetel hea mõju kimalaste

mitmekesisusele Ohustatud tõugu loomade arv suurenes ja nende

väljasuremise oht vähenes Kimalaste ja lindude arvukuses suur piirkondlik

mõju KST ettevõtetes kasutatakse pestitsiide

väiksemal maal, kuid kontsentreeritumalt

MAK 2004-2006 järelhindaja mõned soovitused

Ka väljapool Natura alasid olevad väärtuslikke elupaiku oleks vaja kaitsta

Viljavahelduse nõudel hea mõju nii kultuuride liigirikkusele kui lindude ja kimalaste arvukusele, sellega tuleks jätkata

Soovitav on põlluservade jätmine Soovitav on pestitsiidide vähendamise nõue

põlluservades Peaks arvestama piirkondlike eripäradega Maastikuelemendid on olulised

MAK 2007-2013 toetuste saamise eeldus

2007.st muutus ka toetuste saamise baas – kõik pindalatoetused on nüüd seotud nõuetele vastavuse süsteemiga, mis tähendab topeltkontrolli

Õigusaktidest tulenevad nõuded on eelduseks toetuste saamisele ja nõuete rikkumisel makstakse toetust vaid osaliselt

Keskkonnavaldkonnas on oma koht ka LKS nõuetel

MAK 2007-2013 toetused elurikkusele

Jätkus kohalikku ohustatud tõugude toetamine (eesti, tori ja raskeveo hobune ning maakarja veis)

Kiviaia toetusest sai eraldi toetus

Jätkus Natura 2000 alade toetus põllumaale

2008. aastast hakati seda maksma ka erametsametsamaale

MAK 2007-2013 toetused elurikkusele

2007. aastal algselt 1-aastase kompensatsioonitoetusena mõeldud PLK toetusest sai keskkonnatoetus – 5-aastase kohustusperioodiga PLK hooldamise toetus Natura 2000 aladel

2009. aastast rakendati kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust sangaste rukkile

2009.aastast jätkus uus mahetoetus ja KSTst sai KSM

2009.aastast toetatakse loomade karjatamist

Juuli lõpu seisuga on toetatud MAK II telje meetmeid 51 177 853 euroga, sh

Natura põllumaa 716 777KSM 21 728 554Mahepõllumajandus 11 436 390Ohustatud tõud 551 541Kohalik sort 22 787PLK puisniit 137 808PLK muu 4 305 071Karjatamine 5 231 999Natura metsamaa 3 722 964Kiviaed 129 708

2012. aasta väljamaksed, taotlejate arv

Natura põllumaa 1 461KSM 1 891Mahepõllumajandus 1 298Ohustatud tõud 660Kohalik sort 26PLK 916Karjatamine 2 543Natura metsamaa 4 737ÜPT 16 293

2012. aasta väljamaksed, pindala või *loomade arv

Natura põllumaa 22 351KSM 416 860Mahepõllumajandus 105 583Maakarja veis* 584Raskeveo hobune* 209Eesti hobune* 1 533Tori hobune* 486Kohalik sort 724PLK 24 035Karjatamine* 102 384Natura metsamaa 54 035ÜPT 884 705

Maaelu poliitika 2004-2013kogemus

Toetused mõjutavad põllumeeste tegevust

Põllumajanduskeskkondon valdkond, kus tuleb teha valikuidja kompromisse

Maaelu arengu poliitika 2014-2020

EL maaelu arengu poliitika eesmärgid 2014-2020

Põllumajanduse konkurentsivõime

Loodusressursside jätkusuutlik majandamine

Maapiirkonna tasakaalustatud territoriaalne areng

Maaelu poliitika 2014-2020

Ühine programmeerimine erinevatele fondidele Senise 3 telje asemel 6 prioriteeti Meetmete arvu vähenemine ei tähenda võimaluste

vähenemist Põllumajanduslik keskkonnatoetus on endiselt

kohustuslik meede

Maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon

Kaasatud 29 erinevat organisatsiooni Valdkondadest esindatud põllumajandus,

töötlev tööstus, metsandus, keskkond, ettevõtlus, külaliikumine, kohalik algatus, KOV, teadus jne

Maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustest

Olukorrakirjelduse kaardistamine Maapiirkonna vajaduste kaardistamine Ühiselt kokkulepitud eesmärgid Tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude

kaardistamine. Arutelud arengukava võimalike meetmete

valikute ja sisu osas. Tänaseks on kaasatud organisatsioonid saatnud omapoolseid ettepanekuid.

Septembris meetmete sisuline väljatöötamine

Uued keskkonnatoetused?

Mida soovime saavutada?• Milliseid kitsaskohti lahendame?• Milline meede – lai või suunatud?• Millise eesmärgiga?• Kellele?• Millise maa kohta, milliste tegevuste eest?• Millise toetusmääraga?• Mida ühiskond vastu saab?• Mida ollakse valmis sihtgrupi poolt aktsepteerima?

Foto: www.loodusemees.ee

Põllumajandus on ökosüsteemi mõjutaja

…mitme ökosüsteemi teenuse pakkujana 1) varustavad teenused – toit, energia,

materjalid 2) reguleerivad teenused - mõjutavad

kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti ning veevarusid

3) elu toetavad teenused - mullateke, fotosüntees, putuktolmeldamine, elupaigad

4) kultuurilised teenused - maastikud pakuvad esteetilist ja vaimset naudingut

Põllumees on looduse sõber

Põllumees on maastikukujundaja. Tema otsusest sõltub, kui värvilised on meie põllud või kui palju on seal säilinud pärandkultuuri

Avamaastikust ja põllust on aastasadade kestel kujunenud omaette elupaik

28

Aitäh ja elurikast maaelu!