AASTARAAMAT 2016–2017

EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIDU

22

3

Head liikmed, koostööpartnerid, töötajad ning metsasektori arengule kaasaelajad!

Aasta 2017 oli metsa- ja puidutööstusele mitmes mõttes murranguline. Ühest küljest muutub meie metsa- ja puidutööstus rahvusvahelises konku-rentsis järjest tugevamaks, teisalt ei ole sektor iial varem saanud avalikkuses nii palju tähelepanu kui möödunud aastal. Teie käes olev raamat annab ülevaate metsa- ja puidutööstuse kui ühe meie olulisima tööstusharu käekäigust.

Eestis ei ole ühtegi teist sektorit, mis ühelt poolt annab tööd (sissetulekut) nii paljudele leibkonda-dele ning teiselt poolt põhineb taastuva kohaliku loodusvara väärindamisel.

Sektor on jõudnud uude arenguetappi. Puit on 21. sajandi materjal – loodushoidlik, taaskasuta-tav, süsinikku siduv. Samas on Eesti osa avatud maailmamajandusest, mis tähendab, et meid ei jäta mõjutamata globaalsed trendid: rahvastiku kasv, kliima soojenemine ning tarbija teadlikkuse pidev suurenemine.

See muudab omakorda tasakaalu leidmise majan-dusliku kasvu ning säästva toimimise vahel kee-ruliseks ning seab kõrged ootused sektori või-mele pidevalt areneda ja toota lisandväärtust ka

muutunud oludes. Peame pidevalt otsima uusi võimalusi, et tagada oma sektori jätkusuutlik-kus. See tähendab investeerimist innovatsiooni –uutesse tehnoloogiatesse ning toodetesse. Kui pelgalt mõni kümnend tagasi moodustas puidu-tööstuse toodangust suurema osa saepalk, puit-tooted ning paberipuu, siis viimastel aastatel rää-gitakse aina enam puidukeemiast ning teistest tööstuse kõrvalproduktidest. Kõike, mida me praegu toodame fossiilsetest materjalidest, on peatselt võimalik toota puidukiul põhinevatest materjalidest. See annab meile tohutu võimaluse kaasa rääkida globaalses plaanis ning Eestil kui ühel Euroopa metsarikkaimal riigil panustada kliima soojenemise aeglustamisse.

Eesti metsa- ja puidutööstusel pole kunagi läinud nii hästi kui praegu. Sektoris tegutsevate ette-võtete, kuid ennekõike seal töötavate inimeste koostöös sünnib väärtus, mille üle saame olla kõik uhked, sest oleme loonud tööstusharu, mis suudab konkureerida valdkonna tipptegijatega maailmas.

On uhke olla Eesti metsa- ja puidutööstuse traditsioonide edasikandja!

Marek KaseEesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu

juhatuse esimees

Me võime olla uhked!

4

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on 1996. aastal asutatud puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing.

EMPLi tegevuse eesmärgid on:• rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline

metsa- ja puidutööstus

• liikmete ühishuvide eest seismine ja ühiste sihtide saavutamine

• sektori rolli teadvustamine ühiskonnas

• kestlik metsakasutus

• puidukasutuse areng ja kasv

• innovaatilised lahendused sektoris.

MissioonAitame luua heaolu, arendades kohalikul taas-tuval loodusvaral põhinevat tööstust ja ehitust ning keskkonnahoidlikku energeetikat.

VisioonTervet elukeskkonda ja väärikat elustandardit toetavad arenenud metsa- ja puidutööstus ning kodumaise puidu väärindamine.

2002. aastal käivitasime projekti Puuinfo, mille eesmärgiks on tõhustada säästvat puidukasutust.

EMPL on kaasatud kõigi oluliste sektori tegevust ja arengut puudutavate küsimuste arutellu sek-tori tasandil. EMPL on kaasatud Eesti riigi tasan-dil kõigi sektoriga seonduvate küsimuste arutellu.

EMPL on kaasatud rahvusvahelise tasandi aru t-eludesse CEI - Bois’ liikmelisuse kaudu.

EMPLi tegevussuunad on:• LOODUSVARA:

metsade kestlik majandamine

• TEADUS JA HARIDUS: oskuslike spetsialistide koolitamine

• PUIDUKASUTUS: puidu parim väärindamine

• ARUKAS MAJANDUS: hea ettevõtluskeskkonna tagamine.

EMPLi väärtused ja eesmärgistatud tegevus

5

EMPLi liikmete olulisus Eesti inimestele ja majandusele arvude keeles(ilma Eesti Energia ja haridusasutuste osata, 2017. aastal)

MÜÜGIKÄIVE 1,8 miljardit

eurot

TÖÖTAJATE ARV ca 4700

keskmine BRUTOPALK

ca 1400 eurot

MAKSTUD riiklikke MAKSE

54 miljonit eurot

EMPLi liikmete KÄIVE moodustab üle

50% Eesti metsa- ja puidutööstussektori

kogumahust.

6

EMPL peab oma ülesandeks aidata kaasa metsade uuenemisele, paremale majan-damisele ja väärtuse suurendamisele. Soo-vime, et Eesti maa eest kantakse hoolt ja võetakse vastutus.

LOODUSVARA: metsade kestlik majandamine

Olulisimad tegevused:• koostöös Erametsakeskusega koostame

iga-aastast puidubilanssi ja puidu-kasutuse prognoosi, mis võrdleb raie- ja kasutusmahtusid;

• osaleme „Metsanduse arengukava 2030“ probleemide kaardistamises;

• esindame tööstuse ja metsamajanduse huve FSC ja PEFC standardite juures;

• panustame aktiivselt Eesti Metsaseltsi töösse;

• toetame Erametsaliidu püüdlusi lihtsustada füüsilise isiku metsatulu maksustamise süsteemi;

• metsaseaduse muutmise protsessis toe-tasime liberaalsemaid metsamajanduse õigusakte.

7

Olulisimad tegevused:• aitame kaasa metsa- ja puidutööstuse õppe-

kavade arendamisele, osaledes ülikoolide ja kutseõppeasutuste õppekavakomisjonides;

• korraldame sektorit tutvustava õppeaine andmist Eesti Maaülikoolis ja panustame külalislektoritena teistes õppeasutustes;

• korraldame kutseeksamite sooritamist met-sandusvaldkonnas töötavatele inimestele;

• viime ellu tööjõu ja -oskuste vajaduse prog-noosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidu-tööstuse raportis püstitatud eesmärke;

• osaleme metsandusvaldkonna uute kutse-standardite väljatöötamisel ja uuendame olemasolevaid;

• tunnustame ja premeerime tublimaid lõpu-tööde autoreid.

EMPL peab oma ülesandeks aidata kaasa metsa- ja puiduhariduse kvaliteedi para-nemisele ja oskus tööjõu ettevalmistusele. Soovime, et järeltulevad põlved tahaksid ja oskaksid viia teadmised ja oskused järg-mistele tasanditele.

TEADUS JA HARIDUS: oskuslike spetsialistide koolitamine

8

PUIDUKASUTUS: puidu parim väärindamine

Olulisimad tegevused:• korraldame igal aastal puitarhitektuuri kon-

verentsi tutvustamaks ja edendamaks puit-arhitektuuri parimaid praktikaid;

• anname välja ajalehelisa „Puitarhitektuur ja -disain“;

• tunnustame Eesti silmapaistvamaid puit-ehitisi aasta puitehitise konkursil;

• osalesime rahandusministeeriumi puit-hoonete töögrupi töös eesmärgiga analüü-sida puitehitiste ehitamise võimalusi ava-likus sektoris;

• korraldame puitarhitektuuri õppereise arhi-tektidele ja teistele huvilistele;

• käivitasime Puuinfo-teemalise Face-booki lehe oma sõnumite lihtsamaks edastamiseks.

EMPL edendab puidu kui taastuva ja kesk -konnahoidliku materjali kasutamist Eestis. Näeme oma ülesandena ühiskonna teavita-mist puitmaterjali headest tehnilistest oma-dustest ja positiivsest keskkonnamõjust.

9

Olulisimad tegevused:• käivitasime puidutööstuse konkurentsi võime

arendamise klastri ja viime ellu klastri tegevusi;

• osalesime riigi tööstuspoliitika kava koostamises;

• arendame edasi ja hoiame toimivana e-veose lehe infosüsteemi ELVIS ning algatasime e-veoselehe süsteemi uuendamise projekti ELVIS 2;

• koostame regulaarseid statistilisi ülevaateid sektori, väliskaubanduse ja tootmismahtude kohta;

• kaasajastasime välisturule suunatud ja eksporti toetava mitmekeelse kodulehe www.estonian-timber.ee ja arendame seda edasi;

• töötame efektiivsema väärtusahela nimel, pro-pageerides veoautodele massipiirangut 60 t ja pikemate veoste kasutamist.

ARUKAS MAJANDUS: hea ettevõtluskeskkonna tagamineEMPL peab oma ülesandeks tagada Eesti metsasektori efektiivsus. Soovime mõtes-tada ja vähendada kulutusi ning piiranguid ja seada need sinna, kus need on vajalikud Eesti arendamiseks.

ARUKAS MAJANDUS: hea ettevõtluskeskkonna

Eesti metsa- ja puidutööstus numbrites

Statistika näitab, et metsa- ja puidutööstus on üks tähtsamaid Eesti majandussektoreid. Eesti metsade juurdekasv ületab raiemahtusid. Loo-duskaitse all olevate metsade osakaalult ja pind-alalt oleme Euroopas esirinnas. Meie puidutöös-tuse toodang on Eesti väliskaubanduse bilansi peamisi tasakaalustajaid. Metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja just maapiirkondades. Meie tootmine liigub üha enam suurema lisandväär-tuse poole. Kõike seda ja rohkematki tõestavad järgnevad väljavõtted statistikast.

Viimased aastad on möödunud kiirete muutuste ja arengute võtmes. Oleme jõudnud uude aja-järku, mida tihtipeale kirjeldatakse märksõnaga „tõejärgne ajastu“. Informatsiooni levimise kiirus ja hulk on suurem kui kunagi varem. Vastuseid soovitakse kohe ning unustatakse kiiremini, kui vastata suudetakse. Suures infohulgas on kee-ruline orienteeruda ning tõde sõltub tihti vaate-nurgast. Informatsiooni tõesust hinnatakse aga selle järgi, kas see sobib meie seisukohtadega või mitte.

Statistika on üks neist asjadest, mille üle palju vaieldakse ning mis kunagi ei ole piisavalt täpne. Sellegipoolest on statistika vaieldamatult üks olulisimaid aspekte tuleviku planeerimisel ja ees-märkide püstitamisel.

10

11

02468

1012141618

Raiemaht Metsade juurdekasv

Eesti Mets Eesti metsamaast on 25,6% kaitsealuseid metsi. Rangelt kaitstavate metsade osakaalult on Eesti Euroopas esimeste seas.

Metsa tagavara elaniku kohtaAllikas: Aastaraamat Mets 2016

12,5%

13,1%

74,4%

Eesti metsade aastane raiemaht ja juurdekasvAllikas: Keskkonnaagentuur, 2017

milj

onit

m3

Allikas: Keskkonnaagentuur, 2017

Range kaitse all olev metsamaa

Majanduspiiranguta metsamaa

Majanduspiiranguga metsamaa

12

Eesti metsa- ja puidutööstuse töötajadTööga hõivatute osakaal Eesti metsa- ja puidutööstuse ettevõtetesAllikas: Statistikaamet, 2017

Hõivatuid kokku660 000

16%

52%

2%

30%

5%

Metsa majandamine Puidutööstus Paberitööstus Mööblitööstus

Metsa- ja puidutööstuses hõivatute osakaal maakondade lõikes, 2014–2016 keskmineAllikas: Statistikaamet

3%

3%

3%

4%5%

8%

9%

11%

12%

13%

13%

13%

13%

13%

18%

13

Eesti metsa- ja puidutööstuse lisandväärtusEesti metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus valdkondade kaupa ja kokku ühe tööga hõivatu kohtaAllikas: Statistikaamet

Puidutööstus Metsamajandus Mööblitootmine PaberitööstusLisandväärtus hõivatu kohta

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

0

100

200

300

400

500

600

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

euro

t ini

mes

e ko

hta

milj

onit

eur

ot

Puidu-, paberi- ja mööblitööstuse lisandväärtus kogu töötleva tööstuse lisandväärtusest Allikas: Statistikaamet, 2016

Kokku 2,9 miljardit €

Metsa- ja puidusektori lisandväärtus Eesti kogu lisandväärtusest Allikas: Statistikaamet, 2016

7%

Kokku 12,9 miljardit €

24%

14

Puidutoodete väliskaubandus

1432

-1945-2500

-2000

-1500

-1000

-500

0

500

1000

1500

2000

2017

milj

onit

eur

ot

Väliskaubanduse bilanssAllikas: Statistikaamet

Puittooted Väliskaubandus kokku

Puittoodete ekspordi ja impordi osakaal Eesti väliskaubanduses (väärtuse alusel) Allikas: Statistikaamet / Keskkonnaagentuur

17%

EKSPORT kokku 12,8

miljardit eurot

Puittooted

Muud kaubad IMPORT kokku 14,7

miljardid eurot

5%

Eesti puittoodete peamised eksportturud väärtuse järgiAllikas: Statistikaamet / Keskkonnaagentuur

Root

si 16

%

Soome 12%

Norra 10%

Saksamaa 9%

Holla

nd 4%Lä

ti 4%

Muu 27%

Prantsusmaa

4%

Taan

i 9%

Suur

brita

nnia

5%

2017

15

Suurimad EKSPORDI tootegrupidAllikas: Statistikaamet/Keskkonnaagentuur

42

55

65

73

129

130

159

254

294

297

319

Suurimad ekspordi ja impordi tootegrupidAllikas: Statistikaamet / Keskkonnaagentuur

11

15

20

21

22

38

39

61

110

267

miljonit eurot

250 200 150 100 50 0 50 100 150 200 250 300

Puidust kokkupandavad ehitised

Saematerjal

Muu paber ja papp

Saematerjal

Puidust ehitusdetailid

Puidust ehitusdetailid

Puitmööbel ja selle osad

Puitmööbel ja selle osad

Puidugraanul

Vineer

Puit pidevprofiiliga

Puitlaastplaadid

Ümarpuit

Ümarpuit

Termomehaaniline puitmass

Puitkiudplaadid

Vineer

Tselluloos

Pleegitamata paber

Puitpakendid

Spoon

Eksport

Import

16

Eesti puidutööstuse toodete toodangumahtPuittoodete toodangumahu muutus viie aasta lõikes (2012 = 100%)Allikas: Statistikaamet

2012 2013 2014 2015 2016 2017

80%

100%

120%

140%

160%

180%

200%

220%

240%

Puidugraanul

Vineer

Spoon

Saematerjal

Liimpuit

Termomehaanilinepuitmass

17

Tootmise mahuindeksid (2015 = 100)Allikas: Statistikaamet

Puidu biomassi tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmisesAllikas: Statistikaamet

60

70

80

90

100

110

120

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Puittoodete tootmine Töötlev tööstus Paber ja pabertooted

soojuselekter

0

2

4

6

8

10

12

14

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

tuha

t TJ

Eesti metsa- ja puidutööstuse visioon1. Pärandame oma lastele tugevad ja liigirikkad metsad.Selleks et ka meie lastel ja lapselastel jaguks ter-veid, tugevaid ja liigirikkaid metsi, peame meie nende eest juba praegu hoolt kandma. Metsad küll uuenevad looduses ise, kuid nende eest hoolt kandes püsivad need tervemad ja tugevamad, samuti saame metsade pakutavaid hüvesid veelgi rohkem ära kasutada. Olgu nendeks hüvedeks puit ehituse toorainena või looduskeskkond, mis on elupaigaks paljudele liikidele ning atraktsioo-niks turistidele.

2. Kõike, mida me praegu teeme fossiilsetest materjalidest, on võimalik teha puidust.Puit on 21. sajandi materjal. Nüüdistehnoloogiad võimaldavad puidust toota pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatoo-teid ja isegi arvutiekraane. Saaksime Eestist luua esimese ökoriigi, kus asendame taastumatud loo-dusvarad ja mittelagunevad materjalid taastuvate loodusvaradega.

3. Ehitame riigi, mis suudab end ise majandada.Aastal 2021 vähenevad Euroopa Liidu toetused Eestile märkimisväärselt. Peame otsustama, kuidas oma riiki edasi juhime ja majandame siis, kui need toetused enam senises ulatuses meie majandusele tuge ei paku.

Selleks et olla majanduslikult iseseisvad, peame kasutama oma ressursse säästvalt ja nutikalt, väärindades neid kohapeal ja panustades tea-dusesse, et luua ja arendada biomajanduse tehnoloogiaid.

18

19

Edasiliikumiseks on vaja seada uusi eesmärke. Eesmärke aitab saavu-tada selge visiooni olemasolu. Palusime koostööpartneritel ja arva-musliidritel jagada oma mõtteid Eesti metsa- ja puidutööstuse uue visiooni kohta.

Visioon kui edasiviiv jõud

Heido Vitsur, presidendi majandusnõunik:„Soov pärandada oma lastele tugevad ja liigirikkad metsad on igas mõttes, nii otseses kui ka kaudses, ilus. Eriti ilus on seejuures aga see, et selles visioonis ei ole metsa puhul selle silmaga tajutav ja praktiline väärtus targa tegutsemise korral omavahel vastuolus.“

Sille Pihlak, arhitekt:„Majanduslike, ökoloogiliste ja sotsiaalsete aspektide kõrval on metsa näol tegemist ka olulise osaga meie kultuuriloost. Visiooni osana näen ka juba pead tõstvate nüüdisoskuste ühendamist traditsiooniliste ehitusvõtetega. Tänapäevane arhitektuur võimaldab anda puidule suure lisandväärtuse ja tuua materjal laiema publiku ette, igapäevasesse linnaruumi. Loodan juba lähitulevikus näha suure-mat koostööd arhitektide ja puitmajatootjate vahel, et hakkaksime eksportima omanäolisi lahendusi ja ehitaksime koos urbanistliku näidishoone – katedraali Eesti puidule.“

Siim Kiisler, keskkonnaminister:

„Olles ise keskkonnaassamblee president, saan väita, et ökoinnovatsioon on lähiaastate olulisemaid keskkonnateemasid. Puidu töötlemisega tegelevatel Eesti ettevõtetel on potentsiaali olla uute tehnoloogiate kasutamisel maailmale eeskujuks.“

20

Valdur Mikita, kirjanik ja semiootik:

„Eesti riigi metsanduspoliitika eesmärk on tagada Eesti metsade majandusliku, ökoloogilise ja sotsiokultuurilise funktsiooni säilimine pikas perspektiivis. Sääst-liku metsamajanduse põhimõtetest lähtuvalt ei tohi Eesti metsade aastane raie-maht ületada majandusmetsade aastast juurdekasvu. Kui mõnel ajaperioodil on raiemaht suurem, tuleb järgmisel ajaperioodil raiemahtu selle võrra vähendada.“

Mikk Link, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees:

„Inimestena tahame omada kontrolli kõige üle. Kord soovime, et maa kasvataks vilja, hiljem soovime samal maa-alal suurendada liigirikkust. Eesti metsa võidu-käik räägib sellest, et oleme osa loodusest. Metsa pakutavate hüvede tark ja pika vaatega kasutamine on kindlasti mõistlik ka tuleviku Eestis.“

Viljar Lubi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu asekantsler:„Tehnoloogia areng annab meile järjest enam võimalusi oma ressursse paremini ära kasutada. Tehnoloogiate arendamine võtab aega ja kätkeb endas mitmeid riske. Samas, kui tahame olla edukad, peame võtma riske. Muidu meie konku-rentsivõime ei parane.“

21

Võime Eesti metsa- ja puidutööstuse üle uhkust tunda, sest just metsast tänane Eesti elab. Järje-pidev ja sihikindel töö, põhiväärtustest kinni-pidamine ja tegemistes pikaajalise vaate täht-sustamine on märkamatult kasvatanud Eesti metsa- ja puidutööstuse üheks kõige olulise-maks majandusharuks meie riigis. Oleme suut-nud edukalt kombineerida pikkade traditsiooni-dega valdkonda innovaatilise mõtlemise ja targa tehnoloogiaga, millega oleme ehitanud tugeva vundamendi kodumaise tööstuse arenguks ja positsiooni kindlustamiseks globaalsete tipptegi-jate seas. Kuigi palju on tehtud, on veelgi rohkem alles ees. Aina enam lähevad hinda kestlikud ja keskkonnahoidlikud tarbimisalternatiivid, milles puidul on kandev roll. Julgen öelda, et metsa- ja puiduajastu alles algab.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on edukalt ühendanud oma valdkonna suurimad tegijad ja saanud arvestatavaks partneriks riigile, meie arvamust küsitakse ja sellega ka arvestatakse. Lisaks koostööle riigiga oleme edukalt ellu vii-nud innovatsiooni, et tõsta sektori efektiivsust transpordi valdkonnas, ja kasvatanud Eesti spet-sialistide seas puidukasutuse teadmisi. Kõik need tegevused peavad ka jätkuma tulevikus.

Võib öelda, et ettevõtlus allub loodusseadus-tele, käib igapäevane võitlus ellujäämise nimel konkurentsiolukorras ja kehtib printsiip „muutu või sure!“. Ka ettevõtlusliiduna, esindades Eesti üht olulisimat tööstusharu, kehtib meile sama põhimõte. Milline on ühe erialaorganisatsiooni roll, prioriteedid ja töö ajastul, kui tõde ei ole, kui info levib ajas ja ruumis enneolematu kiiru-sega ning kui müüdid ja usk on varjutamas selget silmavaadet?

Peame kohanema ja õppima tegutsema kesk-konnas, kus domineerivad polariseerumine ja info üleküllus. Meie roll on olla toeks oma liik-metele ja leida viise, kuidas avalikkuses seista oma põhimõtete ja väärtuste eest, et Eesti riik ja meie majandus oleksid tugevad ning iseseisvad ka tulevikus. Peame seisma selle eest, et Eesti metsa- ja puidutööstuse ettevõtted ja töötajad saaksid edaspidigi olla uhked oma ameti üle, sest nii saame tagada, et ka meie lastel ja lastelastel oleksid olemas metsad, mida väärindada ja mil-lega vastu astuda tuleviku katsumustele.

Henrik VäljaEesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht

Vaadates tulevikku

Roheline: PANTONE 348 C

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse LiitTelliskivi 60, Tallinn 10412, phone: +372 656 7643e-mail: info@empl.ee, www.estoniantimber.ee