Kaanel – saaremaa sõrmkäppLk 2 – balti sõrmkäpa kuusnõmme varieteetLk 4 – hall käppLk 9 – kahkjaspunane sõrmkäppLk 262–263 – kahkjaspunased sõrmkäpad,

kollakad sõrmkäpad ja nende ristandid

Toimetanud Eha KõrgeKonsultant Toomas KukkKujundanud Päivi PaltsKaane kujundanud Mari Kaljuste

© Tekst ja fotod. Tarmo Pikner, 2013

ISBN 978-9985-3-2621-3Kirjastus VarrakTallinn, 2013www.varrak.ee

Trükikoda AS Printon

SISUKORD

9 Lugejale

11 Saatesõna

12 Orhideede levik

13 Orhideede elu

15 Orhideede liigitamine

18 Orhideenimistu uuendused

19 Orhideede kirjeldamine

24 Orhideede äratundmine

28 Orhideed pildis ja sõnas

239 Kadunud orhideesid otsimas

260 Orhideliikide täielikud ladinakeelsed nimetused

35 Valge tolmpea

41 Punane tolmpea

47 Soo-neiuvaip

51 Laialehine neiuvaip

55 Tume-punane neiuvaip

59 Pruunikas pesajuur

63 Suur käopõll

67 Väike käopõll

71 Roomav öövilge

75 Lehitu pisikäpp

79 Lõhnav käoraamat

85 Harilik käoraamat

91 Rohekas õõskeel

95 Kahelehine käokeel

101 Rohekas käokeel

Orhideed pildis ja sõnas

31 Kaunis kuldking

105 Kärbesõis 109 Hall käpp 115 Tõmmu käpp

119 Arukäpp

125 Jumalakäpp 131 Kahkjas-punane sõrmkäpp

147 Kollakas sõrmkäpp

153 Täpiline sõrmkäpp

159 Balti sõrmkäpp

169 Russowi sõrmkäpp

175 Saaremaa sõrmkäpp

185 Ruthe sõrmkäpp

195 Vööthuul-sõrmkäpp

203 Kuradi sõrmkäpp

213 Püramiid-koerakäpp

219 Harilik muguljuur

223 Sookäpp 227 Soovalk 231 Soohiilakas 235 Kõdu-koralljuur

Eesti orhideed / 9

LUGEJALE

See raamat on sündinud minu suurest huvist looduslike orhideede vastu ja soo-vist oma rõõmu teistega jagada. Kes on veidi rohkem loodusega kokku puutu-nud, teab, et Saaremaa on eriti rikas nii orhideeliikide kui ka nende leiukohtade poolest. Eriti rikkalikult on õnnistatud saare lääneosa, sealjuures Kuusnõmme kanti, kus on mu maakodu ja püsivaks saatjaks eriline orhideeaura. See peaks andma usaldatavuse minu, saarlasest autori suhtes, kelle orhideemaailma tunne-tus on alguse saanud just kodukandist. Ehkki raamat kannab Saaremaa pitserit, olen endale eesmärgiks seadnud olla kogu Euroopa orhidee-eluga kursis ja tutvustada oma teadmisi ka lugejale.

Et Saaremaal kohtab peaaegu kõiki Eestis kasvavaid orhideesid, siis ei olnud raske lisada raamatusse liigid, keda käesoleval ajal Saaremaalt leitud ei ole, küll aga mujalt Eestis. Nii kajastub siin kogu Eesti orhideerikkus, mis paljuski paistab silma kogu Euroopa taustal.

Raamat on mõeldud eeskätt loodusearmastajale, kuid annab ka botaani-kuile võimaluse mälu värskendada nii orhideede liigisisest kui ka liikidevahelist mitme kesisust väljendavate orhideefotode kaudu.

Loodetavasti lisab raamatule kaalu ja põnevust esmakordne eestikeelne täiskirjeldus minu avastatud uuest orhideeliigist – saaremaa sõrmkäpast, samuti balti sõrmkäpa kuusnõmme varieteedist

Taimede kirjeldamisel olen piirdunud tunnustega, mis on nähtavad palja

10 / Eesti orhideed

silmaga või läbi fotoobjektiivi. Kõik see, mis on inimsilmale nähtamatu ja toimub mulla all, taime sees või tolmeldajaputukate abiga, on jäetud teaduslike väljaannete hooleks. Raamat annab võimaluse väliste tunnuste põhjal oma-silm-on-kuningas meetodil taime määrata ja sellest äratundmise rõõmu nautida. Näiteks ei kirjeldata siin taimede juurestikku, kuna oleks vastutustundetu ahvatleda uudishimulikke loodushuvilisi taimi üles kitkuma, veendumaks, et sõrmkäppadel on mulla all tõepoolest sõrmiku sarnane mugulakogum. Kui lugejal tekib huvi orhideede hingeeluga lähemalt tutvuda, peaks ta pöörduma teaduslike allikate poole, mida eesti keeles kahjuks peaaegu polegi.

Raamatu kirjutamisel olen võtnud eeskuju „Eesti taimede kukeaabitsast”, mille autor Toomas Kukk julges mitmed ametlikud bioloogiaterminid kukele saata. See on küll vähem teaduslik, kuid värskendav lähenemine. Näiteks erinevate õite võrdlemisel aitab neid meelde jätta esmavaatlusel saadud mulje ja sarnasus millegi tavapärasega. Kui ikka balti sõrmkäpa õie huul meenutab broderiipitsist liniku serva, siis sellisena ta ka meelde jääb, ei pea tingimata bioloogialeksikonist sellele vastavat teaduslikku terminit otsima. Olen raamatus ära toonud ka orhideetaimede arvnäitajad, mida rahvaraamatutes tavaliselt esitatud ei ole.

Parema arusaadavuse huvides olen püüdnud kasutada võimalikult lihtsat võõrsõnavaba eesti keelt, see kehtib ka selliste enim levinud bioloogiaterminite kohta nagu ökoloogia, biotoop ja morfoloogia. Siiski, on üks reeglit kinnitav erand: ma ei kasutanud teadlikult terminit käpaline, mis on sõna orhideeline eestikeelne teaduslik vaste. Sõna orhidee kasutamine peaks kaasa aitama nende ohustatud taimede kaitsmisele looduses, kes seonduvad lillepoodides pakutavate kaunite, kuid tehiskeskkonnas aretatud orhideeõitega. Pealegi on sõna orhidee samas mõistes rahvusvahelises keelepruugis laialt levinud, vahel lisandiga looduslik. Ka minust sai orhideehuviline sellest päevast, kui sain teada, et käpaline polegi mingi lihtne kassikäpp, vaid tähistab maailma kõige kenamaid lilli – looduslikke orhideesid. Võõrsõnadena on muidugi mõista kirjas orhideeliikide ladinakeelsed nimetused, lisaks nende nimed inglise, saksa, soome ja rootsi keeles.

Erinevalt teistest samalaadsetest trükistest ei lõpe see raamat pika loeteluga kasutatud kirjandusest, mis ei tähenda sugugi seda, nagu oleksin ma tuginenud vaid oma tähelepanekutele loodusest. Vastupidi, ma olen läbi töötanud küm-neid orhideesid käsitlevaid raamatuid, hulgaliselt teaduslikke uurimistöid ja artikleid ning neid ka ise avaldanud.

Väitele, et looduslikud orhideed on taimeriigi omapäraseimad lilled ja maail-ma kõige kenamate õitega, on väga raske vastu vaielda. Usun, et selle tõdemuseni aitavad lugejat jõuda minu aastate jooksul tehtud tuhanded

Eesti orhideed / 11

orhidee fotod, millest raamatusse on jõudnud vaid väike osa. Tegelik silmailu jääb ikkagi loodusesse. Loodetavasti aitab see raamat orienteeruda meie rikkalikul orhideemaastikul.

Tarmo Pikner Saaremaalt, kus kena tähendab ilus

SAATESÕNA

Käpalistest ehk siinses kõnepruugis orhideelistest kirjutamine näib täispanga peale minekuna: selliseid raamatuid tahetakse endale soetada ja soetataksegi, olgugi et riiulil juba terve hulk samalaadseid ees ootamas. Nii tekib küsimus uue raamatu vajalikkusest. Arvan, et Tarmo Pikneri teos erineb varasematest mitmeski mõttes ning täidab ehk ka mõne lünga meie taimekirjanduses.

Raamatu voorustest rõhutaksin eeskätt kolme.Kõigepealt, autor on aastaid pildistanud käpalisi ning püüdnud saavutada üha

täiuslikumat tulemust. See on enamasti ka õnnestunud, kusjuures eriti tänuväär-ne on liigisisese mitmekesisuse kajastamine. Eks pildistamisest jõudiski autor orhideede süstemaatika põhjalikuma uurimiseni. Ta on harrastus botaanikutest, s.t neist, kelle põhitöö pole botaaniline, Eestis praegu kõige kaugemale jõudnud – mitme uue taksoni kirjeldamise avaldamiseni teaduskirjanduses.

Teiseks täidab raamat lünga taimeteaduslikus valdkonnas, mida võiks linnu-huviliste eeskujul nimetada orhideebongarluseks. Kõik käpaliste liigid ja nende vormid-varieteedid peab oma silmaga looduses ära nägema. Senises eestikeelses kirjanduses on liigisisest varieeruvust tutvustatud vaid akadeemilises „Eesti NSV flooras” (IX kd; 1984), mis kuiva mustvalge teadusliku tekstina algajat taimesõpra ei veena. Pealegi on vahepeal teadmised meie orhideede varieeru-vusest ja mitmekesisusest tublisti täienenud.

Ning kolmandaks on oluline isiklik kogemus – teos põhineb autori aastate-pikkustel tähelepanekutel. Olgugi et vaatlusi on tehtud peamiselt Saaremaal, väljendab see meie orhideemaailma mitmekesisust üsna hästi – neid väheseid Eesti orhideeliike, keda kodusaarel ei kasva, on autor tundma õppinud Mandri-Eestis või mujal Euroopas.

Kokkuvõttes võib uut käpaliste raamatut vaid tervitada ja soovitada igale taimehuvilisele: siit leiab nii uusi vaatenurki, teadmisi, kui ka suurepäraseid taime fotosid. Nii et raamat kaasa ja loodusesse orhideesid vaatlema!

Toomas Kukk

30 / Eesti orhideed

Kaunis kuldking / 31

KAUNIS KULDKING

inglise Lady’s Slipper saksa Frauenschuh soome Tikankontti rootsi Guckusko

Kaunis kuldking, nagu nimestki võib järeldada, on üks kauneimaid loo-duslikke lilli üldse. Orhidee huuleks olev kullavärviline king on tegelikult vanaaegse talupojapastla sarnane paun, mille lillakaspruunid keerdunud pastlapaelad oleksid nagu lahti unustatud. Et pastlapaelad on pikalt suuna-tud õie keskmest kiirtena väljapoole ja pastla omaniku jalanumber teiste orhideedega võrreldes väga suur, on ta üldse suurima õiega orhidee Euroopas. Meie tingimustes võib teda uhkelt nimetada looduslike orhideede kuningannaks. Rahvasuus on kaunist kuldkinga nimetatud muhulasepätiks, neitsipätiks või saksakingaks.

Kasvab puhmastena ja suhteliselt tihedate kogumitena. Harva satub naabriks valge tolmpea. Kuna selle orhidee ilu ei ole kedagi külmaks jätnud, siis on kaunis kuldking soohiilaka kõrval üks kahest meie orhidee-liigist, kes on kaitse all ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi kaudu.

Cypr ipe dium calceolus

32 / Cypr ipe dium calceolus

Orhidee kirjeldusVARS Nõtkelt püstine, ümar, näärme-karvane, heleroheline; 30‒40 cm.

LEHED 3‒4 lehte, suured, laiuvad, elliptilised, terava tipuga, selgelt nähtavate roodudega, mattrohelised; 12‒15 × 4‒6 cm.

ÕIS Üks väheseid orhideeliike, kellel pole õisikut, vaid on üksikõied; meie suurim ja huvitavaim orhideeõis; kõi-ge sagedamini kaks, vahel üks ja väga harva kolm õit.

HUUL Huuleks on suhteliselt suur seest õõnes ümar pastlasarnane sidrun kollane paun, sisepinnal paistavad väikesed punakad täpid ja soonestus; 3‒4 cm.

TEISED ÕIELEHED Kolm õielehte moodustavad kolmekiirelise tähe, mille ülemine kiir on pisut laiem ja ulatub veidi ettepoole kaldu huule-pastla suudme kohale; keerdunud. Kaks alumist õielehte on kokku kasvanud kahehambaliseks rippuvaks keeleks, kõik on tume-lillakaspruunid; 4‒6 cm.

TeisendidRoostekollane kaunis kuldking, Cypripedium calceolus f. fulvum

Väga harva kasvab liigiomastest kauni kuldkinga taimedest eraldi kollaste õielehtede-pastlapaeltega isendeid, kus läbi kollase värvuse jooksevad helepruunid jooned, andes tervikuna

õiele roostekollase väljanägemise. Selle vormi kõik õielehed on kolla-sed, vahel roostepruunide triipudega, muud tunnused on samad mis tavali-sel kaunil kuldkingal. Kollaseõielised taimed kasvavad omaette väikeste kooslustena, mitte läbisegi tavaliste kuldkingadega.

KasvutingimusedViljakate muldadega segametsad, lehtmetsad, puisniidud, põõsastikud, ka kadastikud; poolvarjuline kesk-kond.

Kaunis kuldking / 33